Aitäh! Esiteks, kindlasti on maksude kogumise üks eesmärk saada kokku vajalik eelarvetulu, et tagada heal tasemel avalik teenus. Teine küsimus on loomulikult mitte puhtalt raha üldsummas, vaid selles, kui õiglane on maksude kehtestamine sotsiaalselt. Tõsi on see, et aastal 2014 sai Eestist see riik, kus sissetulekute ebavõrdsust mõõtev Gini indeks on Euroopa kõrgeim. Nii et viimastel aastatel on sotsiaalne ebavõrdsus kasvanud ja kindlasti on maksupoliitikal selles oma roll. Ma arvan, et see on kindlasti üks tähtis debatt, milles valitsuses olevate erakondade arvamused on märkimisväärselt erinevad. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on tõesti vara- ja kapitalimaksud Euroopa Liidu kõige madalamad. See tähendab, et me maksustame rikkaks saamist ehk tööjõudu, ütleme, üldiselt Euroopa keskmisel tasemel, aga kui sinna sisse vaadata, siis kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormus on Eestis väga kõrge. Samal ajal on meil varamaksud pretsedenditult väiksed. See aga ei ole kindlasti mõistlik ei maksupoliitiliselt ega ka sotsiaalselt. Mina Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena arvan, et varamaksude osakaal võiks suureneda, aga nagu öeldud, on valitsuserakonnad siinkohal eri arvamusel.
Mis puudutab uusi makse, tervist mõjutavaid makse, siis nende primaarne eesmärk ei ole mitte eelarveline, vaid käitumuslik. Kui me räägime näiteks sellest, et suhkrusisaldusega jooke võiks suuremalt maksustada, siis teiste riikide praktika ütleb, et raha sealt väga palju ei saa. Selle tulemus on üldiselt see, et tooted muutuvad vähem suhkrut sisaldavaks ehk tervislikumaks, ja see on ka põhiline põhjus, miks seda teha võiks. Aga sellekohased analüüsid on ministeeriumis alles algusstaadiumis.