Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove on. Palun, Martin Helme!

Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Esitan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimise siseminister Hanno Pevkurile, et ta selgitaks relvaseaduse muudatusi. 15. detsembril 2015 saatis Siseministeerium Vabariigi Valitsuse kooskõlastusringile relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu seletuskiri kubiseb eksitavast informatsioonist ning seadus ise on väga suure tõenäosusega vastuolus põhiseadusega. Seletuskirjas põhjendatakse seaduskuulekate isikute relva omamise õiguse väga drastilist piiramist terrorismiohuga, ehkki mitte kuidagi ei ole võimalik aru saada, kuidas illegaalsete relvadega toimepandud illegaalseid tegusid ehk terrorismi saab vähendada seaduskuulekatelt kodanikelt legaalsete relvade ärakorjamisega. Samas ei ole seaduseelnõu järgi oodata mingeid sisulisi piiranguid sellistele relvaklubidele, millel on sadu relvi ja mille liikmed on valdavalt mittekodanikud või venekeelsed kodanikud.
Seetõttu palume vastust järgmistele küsimustele. Kui palju on Eestis mittekodanikel seaduslikke relvi? Kui palju on viimase viie aasta jooksul Eestis seaduslikud relvaomanikud seaduslike relvadega kuritegusid toime pannud? Kui palju on viimase viie aasta jooksul Eestis mittekodanikud relvadega kuritegusid toime pannud? Kui palju on Eestis relvaklubisid ja kui palju on neis arvel relvi? Millised need relvad peamiselt on? Kui suur osa neist relvaklubidest tegutseb iga päev vene või mõnes muus võõrkeeles? Eeldame, et Eesti riigil on olemas ülevaade sellest, millist võimalikku ohtu kujutavad endast peamiselt venekeelsed relvaklubid meie julgeolekule, pean silmas näiteks siserahutuste korraldamise võimalust või välississetungi. Millised on riigi meetmed nimetatud riskide maandamiseks?

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Madisoni!

Jaak Madison

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Esitan Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel arupärimise ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea arupärija! Ma palun, et nii mina kui ka teie oleme tasa, sest me segame praegu Riigikogu liikmeid!

Jaak Madison

Ootame! Aitäh! Me esitame arupärimise justiitsminister Urmas Reinsalule. Arupärimise teema on juba siin varem kõlanud okupatsioonikahjude kompenseerimine Eesti Vabariigile Venemaa Föderatsiooni poolt.
Räägin sisust täpsemalt. Esitasime 7. detsembril 2015 samal teemal arupärimise välisminister Marina Kaljurannale seoses tema 6. detsembril m.a esitatud väidetega Venemaa uudisteportaalile Interfax, mille kohaselt Eestil nõuded puuduvad. Arupärimisele vastas välisminister k.a 11. jaanuaril ning selgus, et välisminister koos peaministriga on esitanud isiklikke seisukohti ja veendumusi kui Eesti Vabariigi valitsuse ametlikke positsioone. Viimane Riigikogu otsus sel teemal on 9. juunil 2004. aastal kinnitatud otsus "Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni tegevuse kohta", mis andis punktiga 6 Vabariigi Valitsusele suunise esitada Riigikogule oma seisukoht okupatsioonide jooksul tekitatud kahjudest ja kaotustest tulenevate võimalike kahjutasunõuete kohta hiljemalt 1. jaanuariks 2005. 14. jaanuaril 2005 saadeti Riigikogule Vabariigi Valitsuse seisukoht, millega tehti Justiitsministeeriumile ülesandeks koos Välisministeeriumiga tegelda võimaliku kahjutasunõude ettevalmistamisega.
Sellest lähtuvalt esitame neli küsimust. Esiteks, millisel seisukohal on Vabariigi Valitsus Venemaa Föderatsioonile okupatsioonikahjude nõude esitamise suhtes? Teiseks, kas justiitsminister kavatseb 2004. aastal Riigikogus valitsusele pandud ülesannete täitmisega tegelda? Kolmandaks, kuidas on põhiseaduse parlamentaristliku põhimõttega ja Eesti riigi järjepidevusega kooskõlas olukord, kus välisminister ja peaminister ei juhindu Riigikogu otsustest ja varasematest Eesti Vabariigi valitsuse ametlikest seisukohtadest? Viimane küsimus: kas justiitsministril on plaanis nõuda, et Vabariigi Valitsus läheks edasi okupatsioonikahjude väljaselgitamisega ja nõude esitamisega? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.


1. 10:05 Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Lauri Luik, palun! Mis teil oli? Andke palun mikrofon Lauri Luigele!

Lauri Luik

Hea juhataja, aitäh! Tegelikult oli mul nupp "Kõne" juba sisse vajutatud, aga miskipärast süsteem tõrkus ja viskas mu nime sealt välja. Nii et ma tahaksin tulla pulti kõnelema.

Aseesimees Jüri Ratas

On ikka süsteem meil! (Naer saalis.) Ma olen päris keerulises olukorras, sest kui ma küsisin, kas kõnesoove on, siis kõnesoove ei olnud. Alles peale seda, kui me hakkasime hääletamist ette valmistama, tuli ekraanile Lauri Luige nimi. Nojah, süsteem ütleb, et varem kõnesoovi ei olnud, inimene ütleb, et oli. Tuleb ikka inimest usaldada. Juhan Parts, teil on kindlasti protseduuriline küsimus? Ei ole. Selge, siis ma ....

Juhan Parts

Ei-ei, on, on, on, on! (Naer saalis.)

Aseesimees Jüri Ratas

Juhan Parts, kas te olete kindel, et teil on protseduuriline küsimus?

Juhan Parts

Ma ei kuule.

Aseesimees Jüri Ratas

Olete te kindel, et teil on protseduuriline küsimus?

Juhan Parts

Ma olen väga kindel, et mul on protseduuriline küsimus, mille ma esitan julgustava ettepaneku vormis. Härra Ratas, te olete julge mees, tehke see otsus ja andke härra Luigele võimalus kõik südamelt ära rääkida.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ainult üks asi, ta peab kolmandal lugemisel siiski esindama fraktsiooni. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on ettepanek. Kodukord sellist juhtumit päris täpselt ei reguleeri. Võib-olla saab Lauri Luik oma ettekande, mille ta tahtis suuliselt ette kanda, hiljem kirjalikult esitada.

Aseesimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see ei ole välistatud. Head ametikaaslased, meil on segadus, aga kui keegi ei protesti, siis on mul ettepanek, et ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Lauri Luige. Kas keegi protestib selle peale? Ei. Ma tänan teid! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Lauri Luige!

Lauri Luik

Austatud juhataja ja head kolleegid, ma tänan usalduse eest! "Usaldus" on ka see märksõna, mida ma tahan menetletava eelnõu juures rõhutada. Valimisea langetamine 16 eluaastale on minu hinnangul just nimelt noorte usaldamise märk, näitamaks, et me oleme ka tegudes nendega. Minu hinnangul ja meie fraktsiooni hinnangul on seda parem, mida suurem osa ühiskonnast on meie elu edendamisse kaasatud.
Kõne all olev seadusmuudatus võimaldab alates 2017. aastast 24 000-l 16–17-aastasel noorel kohalikel valimistel kaasa rääkida. See on meie hinnangul igati positiivne. Noored on väga selgelt väljendanud oma soovi ühiskonna protsessides rohkem kaasa rääkida. Ka see eelnõu on tegelikult nende endi algatus. Näiteks on ka üle Eesti suhteliselt hästi toimivad noortevolikogud märk sellest, et noored soovivad kohaliku elu küsimustes oma arvamust avaldada ja oma seisukohti kohalikele juhtidele teada anda. Paraku on nii, et meie ühiskond vananeb ja seetõttu on fookuses peaasjalikult vanemat ühiskonnagruppi puudutavad teemad. Valimisea langetamine aitab aga ka noorte teemasid rohkem fookusesse tuua ja noorte murede eest seista.
Ma usun, et valimisea langetamine aitab suurendada ka noorte valimisaktiivsust, mis on praegu kahjuks circa kaks korda väiksem kui üle 55-aastaste hulgas. Nii et sellel muudatusel on loodetavasti tõsine mõju ka valimisaktiivsusele. Lisaks näen ma veel tervet hulka positiivseid mõjusid, mida see seadusmuudatus või noorte usaldamine endaga kaasa toob. Eelkõige on see mõju hariduslikku ja silmaringi laiendavat laadi. See võimaldab tekitada noortes rohkem huvi demokraatlike protsesside vastu, võimaldab noori üldpoliitiliselt rohkem harida, aitab neil oma arvamust kujundada. See õpetab oma seisukohti kaitsma, õpetab otsustama ja ka vastutama. Need kõik ei ole sugugi vähetähtsad oskused noore inimese ja üldse inimese elus. Loomulikult on oluline valimisharjumuse tekitamine. Me teame, et mida varem noorel inimesel see harjumus tekib, seda lihtsam on tal ka tulevikus oma kodanikukohust täita. Veel üks asi, mis on väga positiivne, on minu hinnangul mõju lõimumisele. Teatavasti on kohalikel valimistel õigus hääletada ka mittekodanikel ja nüüd avaneb tervele hulgale 16–17-aastastele mittekodanikele võimalus sidet oma valla või linnaga senisest tugevamaks muuta.
Usaldame noori! Me oleme noortele juba usaldanud mitmeid väga vastutusrikkaid asju. Näiteks, põhikooli lõpus seisavad meie noored valiku ees, kas minna edasi akadeemilist liini pidi gümnaasiumisse või hoopis kutsekooli. Me oleme noori usaldanud, nii et nad saavad 16-aastaselt istuda B-kategooria sõiduki rooli, neil on piiratud juhtimisõigus. Meie 16-aastased noored rändavad maailmas ringi vahetusõpilastena. Nii et on terve hulk kohti, kus me noori oleme usaldanud ja neile vastutuse andnud. Minu hinnangul võiksime usaldada neid ka kohalikel valimistel. Anname noortele selle võimaluse ja hääletame selle seaduseelnõu poolt! Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud kolleegid! Ma olen siin kõnetoolis sellepärast, et selgitada teile, miks Keskerakonna fraktsioon selle seaduseelnõu vastu hääletab. Erinevad uuringud ja kohtumised koolides on näidanud, et kuni kaks kolmandikku noortest, kes on praegu 16–17-aastased, ei ole huvitatud sellest heateost või kingitusest, mille põhiseaduse muutjad neile justkui vägisi annavad. Neile antakse küll võimalus osaleda valimistel ja ma usun, et paljud neist seda ka kasutavad, küll aga ei usaldata neid nii palju, et nad võiksid kandideerida. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et kui juba noort põlvkonda usaldada, siis võiks anda neile samasugused õigused, nagu on seni olnud kõigil neil inimestel, kellel on kohalikel valimistel valimisõigus. Nii palju valitsuskoalitsioon noori inimesi aga ei usalda.
Mõneti kummaline ja humoorikas on veel seik, et Eesti Vabariigi valitsus andis Euroopa Parlamendile teada, et ta ei usalda oma 16- või 17-aastaseid noori ka Euroopa Parlamendi valimistele, kuigi Euroopast just selline initsiatiiv tuli.
Nii et mõelgem sellele tänasele otsusele. On paar erakonda, kes arvavad, et sellise õiguse pealesurumisega saavad nad eelisseisundi kohalikel valimistel. Siin ei ole tegemist noorte inimeste usaldamisega, sest kui see usaldus oleks olemas, oleks toetatud ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut anda 16- ja 17-aastastele õigus kohalikku volikokku kandideerida. Tõsi, need on inimesed, kes õpivad oma vallas või linnas gümnaasiumis ja ka elavad praegu veel seal, võib aga eeldada, et 18–19-aastaselt lähevad paljud neist kõrgkooli või kutseõppeasutusse õppima. Aga sellist usaldust te neile siiski avaldanud ei ole, et nad saaksid kandideerida. Ma arvan, et mõneti näitab kahepalgelisust ka see, et eelmisel korral ei pälvinud see seaduseelnõu kolmandal lugemisel saalis vajalikke poolthääli.
See oli lihtne selgitus, miks Keskerakonna fraktsioon seaduseelnõu vastu hääletab. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme!

Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme järjekordselt siin saalis selles olukorras, kus Postimehe küsitluse andmetel on 80% küsitlusele vastanutest valimisea langetamise vastu. Teiste sõnadega, need, kes tahavad valimisiga langetada, positsioneerivad ennast järjekordselt rahva enamusega vastuollu mineva seltskonnana. Ma arvan, et võiks hakata ükskord aru saama, et lõpmatu rahva arvamuse ignoreerimine annab ühel hetkel tõsise tagasilöögi. Me näeme seda tõsist tagasilööki juba selles lõhestatuses, mis viimastel aastatel meie ühiskonnas on tekkinud. See lõhestatus süveneb ja niisugused otsused annavad sellele asjale omamoodi katalüsaatorina kahjuks hoogu juurde.
Ja veel, viimasel paaril aastal oleme väga selgelt näinud, kuidas vabaks, sõltumatuks ja tasakaalustatuks peetud Eesti ajakirjandus on muutunud kallutatuks ja sisuliselt väga ebameeldivalt nõukogudeaegset ajakirjandust meenutavaks propagandamasinaks. Seda me kogeme iga päev.
Mis juhtub, kui me alandame valimisiga, andes õiguse valida väljakujunemata ja poliitiliste seisukohtade poolest täiesti ebaküpsetele noortele inimestele alates 16. eluaastast? Juhtub see, et see propaganda, see ajupesu, see poliitilise võimu kuritarvitamine jõuab ka koolidesse. Koolides algab meeletu ajupesu teatud jõudude kasuks, kes võitlevad progressiivse inimkonna helge tuleviku eest. 40 esimest eluaastat õnnestus mul elada olukorras, kus me võitlesime kogu ühiskonnaga progressiivse ja helge tuleviku eest. Nüüd, 66. eluaastal, näen ma, et ma olen jälle jõudnud sellesse olukorda, kus meil on progressiivse helge tuleviku ja selle vastu seisvate tagurlike, kodanlike, kodanlik-natsionalistlike ja muude niisuguste jõudude vastuolu. Ärme viime seda vastuolu meie laste sekka! Ärme viime seda vastuolu ja propagandat meie koolidesse!
Lugupeetud koalitsiooniliikmed! Unustage hetkeks, et te kuulute nendesse erakondadesse ja täidate erakonnajuhi käske. Hääletage terve mõistuse ja südametunnistuse kohaselt. Kui te nii teete, siis te saate aru, et te peate hääletama selle seaduseelnõu vastu. Ma tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Head sõbrad! Me oleme muutnud põhiseadust. Läheme sellel teel lõpuni ja anname noortele selle võimaluse! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Jüri Adamsi!

Jüri Adams

Härra juhataja! Mul alguses ei olnud plaani siia kõnepulti tulla, aga nüüd fraktsiooni esimees palus mul seda teha. Põhimõtteliselt on mul ka üks põhjus rääkida siin veel laiemalt, kui ma olen selle eelnõuga seoses kuuel või seitsmel korral juba varem rääkinud. Üldisem punkt, mida oleks vaja teil teada ja mida ka ajakirjanikel oleks vaja teada, on see, et kõik väited, nagu selle eelnõuga antaks kellelegi õigus valimistel osaleda, on absoluutselt valed. See õigus valimistel osaleda on antud juba põhiseaduse muutmisega. Nii et palun, kõik need inimesed, kes seda on öelnud, ärge valetage oma rahvale, nagu sellega antaks midagi!
Teine asi. Selle eelnõuga päris kindlasti ei saa keelata kandideerimast kedagi, kellel praegu see õigus on. Küsimust, kas kandideerimisõigust tuleks laiendada, oleks pidanud samamoodi arutama põhiseaduse muutmise vormis. Ei saa väita, et see eelnõu oleks nagu see instrument, millega oleks saanud kandideerimisõigust laiendada. Selle eelnõu sisu, tuletan teile meelde, ei seisne mitte selles, vaid küsimuses, kuidas välistatakse nende mõnesaja noore inimese hääleõigus, kellel oma vaimse puudulikkuse tõttu ei sobi olla hääleõiguslik ja minna hääletama. Minu ja põhiseaduskomisjonis praegu domineerivate jõudude vahel oli vaidlus, millist teed mööda minna. Otsustati minna võimalikult kallist ja keerulist teed mööda, st kõikidelt nendelt inimestelt hääleõiguse äravõtmine vormistada eraldi kohtuarutluste kaudu. Minu arvates on see mõttetu. Kuna see küsimus jääb igal juhul õhku, siis peale valimisi me võiksime tagasi tulla küsimuse juurde, miks oli vaja selline kunstlik ja raiskav meetod kasutusele võtta. Minu arvates on hea riigivalitsemise stiil see, et kavandatud eesmärki püütakse saavutada võimalikult lihtsal ja odaval meetodil. Kõik teised riigivalitsemise meetodid on halvad.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 139 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, kuna eelnõu 139 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Panen lõpphääletusele eelnõu 139. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 ja vastu 30 Riigikogu liiget, 4 jäid erapooletuks. Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 10:24 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (116 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 116 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Peeter Ernitsa! Head ametikaaslased, ma palun vaikust saalis! Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata! Saalis on liiga suur lärm.

Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid, kes veel ei ole uksest välja läinud! Mäletate, kunagi oli "Harta 12", kus deklareeriti, et Eesti demokraatia laguneb meie silme all. Rahvasaadikud aga ütlevad, et neil on mandaat ja neile pole alternatiivi. Kui kodanike ainus võimalus poliitikat mõjutada ongi iga nelja aasta tagant toimuvad valimised, siis on demokraatiast järele jäänud vaid tühi kest, oli öeldud "Harta 12-s". Tõesti, põhiseaduse § 46 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun veel kord, et austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata! Saalis on liiga suur lärm.

Peeter Ernits

Aitäh! Ühesõnaga, põhiseaduse § 46 lubab pöörduda märgukirjade ja avaldustega, aga seal pole määratud, kuidas seda teha. 9. aprillil 2013 andis president siinsamas Riigikogu toonasele aseesimehele Laine Randjärvele üle 15 kuldset tera, rahva algatatud parimad ideed. Nendest sai rahvaalgatuse idee arutelupäeval kõige suurema toetuse – 95%. Järgmise aasta 12. märtsil oli asi seadusesse raiutud. Praeguseks on seaduseks saanud kolm algatust. Kõige olulisem neist on seesama, mida me praegu siin arutame.
Nagu öeldud, rahvale oli seni antud kolm võimalust: valimised, rahvahääletus või pöördumine rahvasaadiku poole või märgukirjaga Riigikogu poole, et omavalitsuse akt vastu võetaks. Kuid, jah, riigi tasandil puudus rahva kaasarääkimise õiguses seni vahelüli. Petitsiooniseadus oli oluline samm rahvaga arvestamisel. Kuid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse 18. peatükk räägib, kuidas tuleb kollektiivseid pöördumisi menetleda. Kui pöördumine saabub komisjoni, siis komisjon võib algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, teiseks võib ta korraldada avaliku istungi, kolmandaks võib edastada ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks, neljandaks võib edastada ettepaneku Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, viiendaks võib eelnõu tagasi lükata ja kuuendaks võib pöördumises püstitatud probleemi lahendada muul viisil.
Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu mõte on anda rahva häälele senisest suurem kõlapind, teiste sõnadega, vähendada võimalikke karisid sel teel. Meie eelnõus 116 on neli punkti. Esiteks, me pakume praegusest sõnastusest "edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks" võtta välja sõna "lahendamiseks", kuna nende asjadega peaks tegelema Riigikogu, meie siin. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punkt 4 ütleb, et komisjon võib pöörduda Vabariigi Valitsuse poole seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks. Meie pakume, et selle punkti võiks täielikult ära kaotada. Seadusandlik võim peab ise otsustama, mitte delegeerima otsuseid täidesaatvale võimule. Kolmandaks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punkt 6 näeb ette võimaluse "lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil". Meie ettepanek on kaotada ka see võimalus. Me soovime, et komisjonile jääks mitte kuus, vaid neli võimalust: algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldada avalik istung, edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks – mitte aga lahendamiseks – ja ettepanek tagasi lükata.
Meie ettepaneku neljas punkt käsitleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15214 lõike 1 punkti 1, mis ütleb, et komisjon jätab pöördumise sisulise arutluseta läbi vaatamata ja lükkab tagasi, kui pöördumine langeb sisult kokku pöördumisega, mille menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat. Meie ettepanek on võtta see "kaks aastat" maha, sest kaks aastat on tänases kiires maailmas liiga pikk aeg. Sama probleem võib tegelikult uuesti tekkida. Me soovime, et pöördumise saaks tagasi lükata ainult siis, kui see ei ole kooskõlas põhiseaduse põhimõtetega ja välislepingutest tulenevate rahvusvaheliste kohustustega. Kui komisjon siiski otsustab ettepaneku tagasi lükata, peab ta tagasilükkamist pöördumisel märgitud kontaktisikutele põhjendama.
Lühidalt, 15 kuldsest terast kolm on seadusesse raiutud, et anda rahvale suurem võimalus kaasa rääkida. Me tahaksime vähendada neid karisid, et rahva hääl kõlaks palju tugevamalt. Ma arvan, et meiega on sama meelt väga paljud inimesed, kogu kodanikuühiskond, kes tahaks ka reaalselt ühiskonnaellu sekkuda. Mandaat ei saa olla ainult meil. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh! Esimene küsimus on see, et tahaks seda eelnõu lugeda ja vaadata ka paberil, aga saali tagaosas ei ole ühtegi paberile prinditud eelnõu. Seetõttu ei saa väga hästi süveneda. Peeter võib ju seal ees rääkida, mis ta tahab, aga ...

Peeter Ernits

Aivar, ma annan selle sulle.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Kõigepealt esitab küsija oma küsimuse, seejärel on teil võimalus vastata. Palun ootame küsimuse ära ja siis saate vastata! Ma saan aru, et see oli protseduuriline küsimus juhatajale. Loomulikult on väga halvasti, kui eelnõu 116 tekste ei ole seal taga riiulites. Kas te soovite vaheaega, et teile see kätte toimetataks, või olete nõus, kui ma aitan korraldada, et teile see eelnõu tuuakse? Hea ettekandja, teil ei ole võimalust ettekande ajal Riigikogu kõnetoolist lahkuda, tõesti ei ole. (Naer saalis.)

Peeter Ernits

Palun vabandust!

Aseesimees Jüri Ratas

Vabandus vastu võetud. Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te oma ettekandes märkisite, et komisjon peaks teie eelnõu kohaselt põhjendama pöördumises toodud ettepaneku tagasilükkamist. Kas teil on mõni konkreetne näide tuua? Kas mõni Riigikogu komisjon ei ole oma otsuseid põhjendanud, kui on selliseid pöördumisi tulnud? Ma tean, et õiguskomisjon on ühte pöördumist küll väga põhjalikult arutanud, kirjalikult põhjendati ka komisjoni seisukohti. Kas mõni komisjon ei tee seda?

Peeter Ernits

Ma ei oska teile praegu konkreetselt seda öelda, aga siin on mitmeid asju. Konkreetselt selle põhjenduse kohta ei ole mul hetkel ühtegi näidet, aga ma arvan, et võib-olla keegi kogenum oskab seda tuua. Küll on neid näiteid teiste asjade kohta.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 14. detsembril 2015. aastal. Enne kui ma lähen eelnõu arutelu juurde, mis toimus komisjonis, ma lihtsalt tahan täiendada või, õigemini, stenogrammi huvides natuke parandada algataja ettekannet. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses jõustus kollektiivse pöördumise menetlemise kord 11. aprillil 2014. Aga see oli lihtsalt selline väikene näpukas.
Lähen nüüd selle juurde, mida komisjonis arutati ja räägiti. Algataja esindaja andis ülevaate Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõust 116. Eelnõu käsitleb Riigikogule esitatud kollektiivsete pöördumiste lahendamist. Eesmärk on, et Riigikogu lahendaks komisjonile või komisjonidele kollektiivses pöördumises püstitatud probleemi iseseisvalt, kaasamata asjasse puutumatuid institutsioone ja olles lahus täidesaatva võimu suunistest.
Eelnõu algataja esindaja märkis, et esiteks soovitakse eelnõuga muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punkti 3 selliselt, et komisjon võiks kollektiivset pöördumist menetledes edastada ettepaneku pädevale institutsioonile ainult seisukoha võtmiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib komisjon edastada ettepaneku pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks. Pöördumises esitatud ettepanekule lahenduse leidmine kuulub aga eelnõu algatajate arvates Riigikogu komisjoni ülesannete hulka ja seda ei tohiks teistele institutsioonidele delegeerida. Veel soovitakse eelnõuga tunnistada kehtetuks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 punktid 4 ja 6, kuna need punktid ei täida oma funktsioone, sest annavad komisjonile pädevuse delegeerida otsuse langetamise õigus teisele pädevale institutsioonile või täidesaatvale võimule.
Lisaks soovitakse eelnõuga tunnistada kehtetuks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15214 lõike 1 punkt 1, mis sätestab, et kui pöördumine langeb sisult kokku varasema pöördumisega, jäetakse see arutamata, kui selle menetlemisest on möödas vähem kui kaks aastat. Eelnõu algataja arvates ei ole see õige, sest õigusriigis tuleks pöördumine tagasi lükata üksnes olukorras, kus pöördumine ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete ja välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustustega.
Komisjoni liikmed kuulasid eelnõu algataja esindaja selgitused ära. Tõstatati küsimus, kas eelnõu kohaselt ei tohiks Riigikogu komisjon kollektiivse pöördumise lahendamisel küsida enam arvamust teistelt institutsioonidelt. Eelnõu algataja esindaja vastas, et arvamust võib loomulikult küsida, aga pöördumise peab komisjon lahendama siiski iseseisvalt. Komisjonis leiti ka, et kollektiivsete pöördumiste lahendamise parema reguleerimisega tuleb kindlasti tegelda, sest näiteks Vabaerakonna algatusrühma septembris 2014 esitatud kollektiivne pöördumine "Lõpetada erakondade ületoitmine!" n-ö suretati komisjonis ära. Komisjoni esimees lisas, et Vabariigi Valitsus on oma 19. novembri 2015. aasta kirjas märkinud, et nad loobuvad arvamuse andmisest selle eelnõu kohta.
Mida siis otsustati? Tehti ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks 2016. aastal (see oli konsensuslik otsus), tehti ettepanek seaduseelnõu tagasi lükata (poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuks ei jäänud keegi) ja otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ehk mina (konsensuslikult). Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Minu küsimus on seesugune: kui eelnõu tagasi lükatakse, kuidas seda jama siis lahendatakse? Kas komisjon üldse analüüsis põhjalikumalt seniste pöördumiste saatust? Te osutasite tõepoolest Vabaerakonna petitsioonile. Jüri Adams ja Külliki Kübarsepp ei tea siiamaani, mis see muul viisil lahendamine oli. Toona tehti üks viide koalitsioonileppe sättele, millele ei ole mitte midagi järgnenud. Kuidas hinnata seda õiguslikku olukorda, kus pöördumised tulevad Riigikogusse, aga tegelikult mitte midagi ei järgne? Siis võiks lahendusvõimaluste loetelu ju üldse ära jääda.

Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma julgen arvata, et selline menetlemise kord ei ole jama. Seda eelmises koosseisus põhjalikult menetleti, esitati ka muudatusettepanekuid, neid põhjalikult arutati ja jõuti seisukohale, et selline võiks praegu see kord olla. See kord on kehtinud ju ainult natuke üle aasta. Mis puudutab Vabaerakonna petitsiooni või nende isikute algatatud petitsiooni, siis viide koalitsioonileppele oli täiesti korrektne. See petitsioon läks lahendamiseks justiitsministrile, kes peab selle teemaga tegelema. Ülesanne sai edasi antud täitevvõimule.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kindlasti olete te komisjonis analüüsinud olukorda, kus tegelikkuses võib sellist kogukonnaliikumise või ühiskondliku liikumise algatust põhimõtteliselt naeruvääristada. Oletame, et tegemist on suure ja aktiivse liikumisega – ükskõik, mida me täna sellena ette kujutame –, inimesed alustavad allkirjade kogumist, kogutakse 50 000 või lausa 100 000 allkirja. Selleks, et seda ära nivelleerida, kogume meie kiiresti 1000 allkirja, võib-olla kutsume selleks oma sõbrad kokku, justkui menetleme selle pöördumise Riigikogus ära ja kogu see suur liikumine 100 000 allkirja kogumiseks on naeruvääristatud. Nagu me teame, kui üks pöördumine on juba justkui menetletud, siis teist enam menetlusse ei võeta. Kas te analüüsisite reaalselt seda olukorda, mis signaali see tegelikult ühiskonnale annab?

Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ma rõhutan veel kord, et selline menetlemise kord on suhteliselt lühikest aega kehtinud. Me võime ju välja mõelda täiesti supersituatsioone, mis tegelikkuses mitte kunagi ei realiseeru. Niikaua, kui meil ei ole praktilisi näiteid, arvan ma, et võiks jätkata samal viisil, nagu on otsustanud komisjon oma enamusotsusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kõigepealt, mul on hea meel kuulda, et erakondade rahastamise vähendamine on justiitsministrile ülesandeks seatud. Aga milline on sellisel juhul tähtaeg? Ehk te oskate seda täpsustada? Ma tuletan meelde, et see petitsioon anti üle Riigikogu eelmisele koosseisule.

Kalle Laanet

Aitäh! Jään tähtaja võlgu. Ma arvan – ma saan seda täpsustada –, et konkreetset tähtaega ei pandud, aga loomulikult paluti ministrit, et ülesanne lahendataks nii kiiresti kui võimalik.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, ega neid asju ei ole komisjonis tõesti arutatud. Aga ma tahan küsida, miks me ikkagi selle rahvaalgatuse idee teele veeretame rohkem kaljusid: seesama "muul teel", kaks aastat jne. Seadus on tõesti ainult aastakese kehtinud, aga juba selle kuu lõpus tuleb Eesti Koostöö Kogu portaal, kus on võimalik neid pöördumisi väga kiiresti ja lihtsalt esitada ning neid hakkab tulema. Miks meile on vaja nii palju võimalusi, et suunata see asi meist eemale ja anda otsustusõigus kellelegi teisele? Miks me ei jäta võimalikult vähe kaljusid selle idee teele?

Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tunneta, et need oleksid väga suured kaljud. Aga miks täpselt sellised otsused tehti, seda peab küsima eelmise koosseisu põhiseaduskomisjoni liikmete käest.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh! Hea ettekandja! See eelnõu siia saali vist jõudnud ei ole, vähemalt sinna taha riiulitesse ei ole see jõudnud, aga nagu ma diskussioonist aru saan, püütakse sellega panna rohkem kohustusi ja vastutust komisjoni õlgadele. Kui palju neid pöördumisi selle uue korra kohaselt, mille eelmine Riigikogu vastu võttis, on siiamaani tulnud? Kas komisjonidel on üldse olemas valmisolek, mehitatus ja ka finantsid, et kõiki suuremaid probleeme iseseisvalt lahendada? Võib-olla osa asju ikkagi vajab delegeerimist. Kas see võimekus on üldse komisjonidel täies ulatuses olemas? Pöördumiste iseloom ja suurus on ju erinevad.

Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ma võin eksida, aga ma arvan, et pöördumisi on selle aja jooksul olnud kuus. Ma ei tea, mis on nende kõikide saatus olnud. Põhiseaduskomisjonis on olnud üks pöördumine ja ma sain aru, et õiguskomisjonis oli ka üks, järelikult on teistes komisjonides olnud neli pöördumist. Ma olen küsija arvamusega selles mõttes nõus, et võib jääda puudu komisjonide võimekusest, kui me hakkame nende asjade lahendamisel detailidesse minema. Sellepärast on minu isiklik arvamus selline, mis on kirjas ka § 15213 lõikes 6: lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil. Selle ukse võiks jätta ikkagi avatuks, et oleks kindel, et lahendus tuleb.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabaerakonna esindaja Külliki Kübarsepa!

Külliki Kübarsepp

Hea juhataja! Head rahvasaadikud! Ma olen olnud selles rollis, et olen aidanud pöördumist algatada ja seda kaitsta, ning olen olnud ka selles rollis, et olen aidanud menetleda kollektiivset pöördumist. Tuletan meelde, et kollektiivse pöördumise eesmärk on anda kodanikele suurem võimalus lüüa otsesemal moel kaasa Riigikogu töös, parlamendi töös. Jah, see on mõnes mõttes kaudne viis, aga annab siiski vahetuma võimaluse just kodanikualgatuse vormis asjades kaasa rääkida. Neid võimalusi peab Riigikogu kindlasti looma. Me peame õigeks alustada Keskerakonna algatatud eelnõu raames seda arutelu, kuidas üht- või teistmoodi enam inimesi meie töösse kaasata. Me küll ei ole võib-olla nõus kõikide lahendustega, mida hetkel on pakutud, aga kindlasti tuleb nende üle arutleda.
Praegused kogemused näitavad, et kollektiivse pöördumise raames võtavad arutelust osa tuhanded ja tuhanded inimesed. Näiteks, sellesama erakondade rahastamise vähendamise teemal kõnetati, ma arvan, vähemalt 10 000 inimest ehk vähemalt 10 000 inimesel oli võimalik sellel teemal kaasa rääkida ja mõelda ning 4000 andis allkirja. Ma arvan, et see on oluline protsess. Inimesed ka tulid ja tänasid, et lõpuks oli neil võimalik kaasa rääkida.
Komisjoni esindaja ettekande nõrk koht oli see, et see regulatsioon, kuidas ja mismoodi asju lahendada, on tõesti väga ebamäärane. Ka komisjonides puudub sage praktika, aga siiani, poolteise aasta jooksul, on see praktika toiminud, mis annab juba võimaluse esimesi järeldusi teha. Siin viidati ka komisjonide võimekusele. See on üleüldine probleem, kulla inimesed, see ei ole ainult selle eelnõu probleem. Ma arvan, et nii Riigikogu eelmine kui ka praegune koosseis on kollektiivseid pöördumisi võtnud sel moel, et saab linnukese kirja, nad ei ole võtnud neid kui sisulisi ettepanekuid. Ma arvan, et me peame liikuma selles suunas, et suhtleksime rohkem nende inimestega, kes on allkirja andnud, mitte ainult nende esindajatega. Me võiksime seda teha allkirjastajaid vahetu seminari või konverentsi vormis ära kuulates.
Mis on üleüldine probleem? Me räägime siin vihahoogudest, aga me ei analüüsi, kust need vihahood pärinevad. Need pärinevad pettumusest. Probleem ei olegi võib-olla pagulastes või mingites seadusmuudatustes, vaid probleem on selles, et riigis ollakse pettunud. Riik ei ole aga ju see, mille vastu me peaksime viha tekitama, vaid valitsus ja parlament peavad ühiselt selle nimel koostööd tegema, et neid vihahooge ja pettumust vähendada ning anda inimestele rohkem lootust ja põhjust siin Eestis edasi elada.
Vabaerakond toetab eelnõu menetlemise jätkamist. Me peame leidma vahetumaid lahendusi ja tõsiselt asjaga tegelema. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 116 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 116 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 50 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 116 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 10.51.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee