Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Alustame tänase päevakorra menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 65 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita ja seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Meie reeglistik nõuab seaduseelnõu 65 vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 65. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 64 Riigikogu liiget, vastu 5 ja 1 erapooletu on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 65 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 71 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Andres Anvelti!
Härra juhataja! Tere hommikust, head kolleegid! Teie ees on põhiseaduskomisjonis arutatud avaliku teabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 71 ja tegu on teise lugemisega. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu ja valmistas seda teiseks lugemiseks ette kolmel korral, s.o 17. novembril, 23. novembril ja 7. detsembril. Esimesel ...
Hea ettekandja, ma palun teilt siiralt vabandust! Head ametikaaslased, palun austame ettekandjat! Halloo! Palun austame ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata! Ma tänan teid! Ettekandja, palun!
Aitäh! Arutelu esimesel päeval tegeleti peaasjalikult Vabaerakonna esindajate Monika Haukanõmme ja Jüri Adamsi esitatud kahe muudatusettepanekuga, mis laekusid tähtajaks, 11. oktoobriks. Esimese muudatusettepaneku sisu on, et seaduses tuleks läbivalt asendada sõnapaar "teabe taaskasutus" sõnapaariga "teabe teiseskasutus" vastavas käändes. Selle üle käis päris pikk diskussioon. Küsimus oli, kui palju kasutatakse väljendit "taaskasutus" peale avaliku teabe seaduse teistes seadustes. Kohal olnud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor, kes andis ka küsimustele vastuseid, ütles, et kõnealust sõna teabega seoses mujal seadustes ei kasutata. Kuid komisjon jõudis pika arutelu käigus ikkagi hääletuseni, millega otsustati jätta see muudatusettepanek arvestamata. Poolt ei olnud keegi, vastu oli 7 komisjoni liiget ja erapooletuid samuti polnud.
Seejärel asus komisjon arutama teist muudatusettepanekut, mille sisu on, et tuleks loobuda sellisest praktikast, kus ametiasutused koguvad taas ühtesid ja samasid andmeid. Kehtiv avaliku teabe seadus küll keelab otseselt kasutada eraldi andmekogusid samade andmete kogumiseks. Samas ei ole seaduses selgelt välja öeldud, et neid andmeid, mis on juba riiklikes andmeregistrites olemas, ei tohiks inimestelt korduvalt küsida. Nimetatud põhimõtet on oluliseks pidanud ka Euroopa Komisjon.
Komisjoni liikmed küsisid küsimusi nii muudatusettepaneku esitajalt kui ka kohal olnud külalistelt, kelleks olid Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi esindajad. Jõuti selleni, et Justiitsministeerium ei toetanud kõnealust muudatusettepanekut põhjusel, et see on mitmeti mõistetav. Ettepanek eeldab, et kõik menetlused toimuksid Eestis elektrooniliselt, kuid paraku väga paljude menetlustega nii ei ole. Samuti peab inimene saama ise otsustada, milliseid andmeid ta konkreetse taotluse raames avaliku sektoriga jagab. Lisaks on hindamata muudatuse mõjud ja pole selge, kui palju lisakoormust sellega riigile kaasneks. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et kui X-tee kaudu taotlusi esitada, siis kuvatakse taotluses juba automaatselt need andmed, mis on süsteemis olemas. AKI ehk Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor sõnas, et säärast põhimõtet on rakendatud ka varem. Näiteks 2011. aastal täiendati äriseadustikku selliselt, et kõiki neid andmeid, mis on äriregistris juba olemas, ei või asutused enam ettevõtetelt küsida. See aga puudutas üksnes äriregistrit. Samuti juhtis AKI peadirektor tähelepanu sellele, et ettepaneku kohaselt peaks kõnealuse sätte paigutama avaliku teabe seadusesse, aga avaliku teabe seadus on üldseadus, mis kehtib vaid üldistel juhtudel. Kui mis tahes eriseaduses on ette nähtud, et inimene peab teatud menetluse käigus esitama mingeid andmeid, siis kehtib erinorm ja üldnorm ei kehti. Komisjonis avaldati ka arvamust, et kõnealune muudatus võiks olla suunis, kuhupoole peaks püüdlema andmete kogumisel avaliku sektori jaoks. Komisjoni liikmed leidsid, et muudatusettepaneku üle võiks veel mõelda ja seetõttu võiks seda hääletada järgmisel korral. Samuti küsiti Justiitsministeeriumilt, kas neil oleks võimalik teha oma ettepanek, st pakkuda välja sarnase, kuid korrektsema või asjakohasema sõnastusega ettepanek. Järgmisel komisjoni istungil 23. novembril jõutigi nii selle kui mitmete teiste muudatusettepanekuteni, mille komisjon oli ette valmistanud.
Kõigepealt muudatusettepanekust nr 1. Komisjoni nõunik selgitas, et esimeses muudatusettepanekus on seesama sõnapaar "teabe taaskasutus". Ja seda küsimust hääletati juba eelmisel komisjoni istungil. Seega mindi teise muudatusettepaneku juurde, mis tuli meile Justiitsministeeriumi materjalide alusel ja puudutab taaskasutamise piiramist. Kehtiva avaliku teabe seaduse kohaselt tulenevad teabele juurdepääsu piirangud seadusest. Ettepanekuga jäetakse eelnõu osast, mis muudab avaliku teenistuse seadust, välja lauseosad, mis võimaldavad tõlgendust, et teabele juurdepääsu saab piirata ka seadusest alamal seisva aktiga. Komisjon otsustas konsensuslikult selle muudatusettepaneku esitada.
Järgmine muudatusettepanek oli samuti esimesel komisjoni istungil arutelul, s.o Monika Haukanõmme ja Jüri Adamsi muudatusettepanek andmete mitmekordse küsimise kohta. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et avaliku teabe seadus reguleerib põhiseaduslikku õigust saada andmeid avaliku võimu käest, aga ei reguleeri, mis andmeid peab inimene ise riigile andma või milliseid andmeid riik küsida ei või. Seega ei seostu see säte avaliku teabe seaduse reguleerimisalaga ja sobiks pigem haldusõiguse üldosasse ehk haldusmenetluse seadusesse. Justiitsministeeriumi esindaja tõi välja, et teine oluline küsimus on see, kuidas rakendada kõnealust põhimõtet valdkondades, kus riigil on andmed juba olemas, aga on ette nähtud erimenetlus, näiteks tausta- või julgeolekukontroll, kus on vaja inimeselt andmeid üle küsida ja tema usaldusväärsust kontrollida. Sellistel puhkudel ei saaks seda põhimõtet rakendada.
Samuti selgitas Justiitsministeeriumi esindaja, et kõnealust põhimõtet juba kohaldatakse valdkondades, kus seda on võimalik rakendada. Näiteks on selline põhimõte sätestatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses, kus on öeldud, et ettevõtja ei pea esitama andmeid, mis on riigil juba olemas. Samamoodi on korrakaitseseaduses ette nähtud, et kui riik peab inimest küsitlema ja temalt teabe kogumise meetme raames lisadokumente küsima, siis ei või ta seda topelt teha. Seega rakendatakse kõnealust põhimõtet kehtivas õiguses osaliselt, aga mitte üleüldiselt. Samuti märkis Justiitsministeeriumi esindaja, et selle põhimõtte üleüldine rakendamine riivaks ka ülemäära isiku otsustusvabadust ja informatsioonilist enesemääramise õigust, mis andmeid millises ulatuses tuleks riigile esitada. Justiitsministeeriumi esindaja lisas ka, et kui kõnealune muudatus peaks seadustekstina jõustuma, tähendaks see, et praeguseks andmevahetuses andmekogude vahel sõlmitud kokkulepped läheksid ülevaatamisele ning vahetatavad andmekooslused muutuksid määramatuks. See tähendab, et iga andmekogu peaks hakkama pakkuma teenust, selleks et hõlmata kõiki enda andmete koosseise, mis tooks kaasa üpris suuri kulusid. Komisjonis leiti, et kodanik ei anna ju oma andmeid konkreetsele asutusele, vaid ta annab neid riigile. Justiitsministeeriumi esindaja selgitas, et inimene annab oma andmed riigile kindlal eesmärgil ja riiki esindab selle eesmärgi täitmisel konkreetne asutus.
Komisjonis väljendati ka seisukohta, et muudatusettepanekus toodud põhimõtet andmete ühekordse küsimise kohta võiks defineerida kui poliitilist tahet. Justiitsministeeriumi esindaja nimetatud kitsaskohtade tõttu on seda kõnealuse eelnõu puhul keeruline teha. Leiti, et seetõttu ei ole otstarbekas toetada ka Justiitsministeeriumi enda väljapakutud kompromissettepaneku sõnastust. Justiitsministeeriumi esindaja sõnul võiks edaspidi iga kord, kui asutatakse uus andmekogu, kõnealust poliitilist suunist arvesse võtta. Kui hakata seda põhimõtet sisse viima valdkondade kaupa, st andmekogude põhimääruste abil, siis see hakkaks tõepoolest ka toimima. Üldpõhimõtte sätestamine seaduses aga soovitud efekti kaasa ei too. Lisati, et äramärkimiseks sobiks, kui kirjutada see põhimõte iga valdkonna eriseadusesse või, rõhutan veel kord, andmekogude põhimäärustesse. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et Riigikogul on võimalik kõnealust põhimõtet ka lihtsalt deklareerida, et täitevvõim sellest juhinduks. Kõiki asju ei olegi mõistlik seadusesse sisse kirjutada. Veel leiti, et eelnõu ettekandja, st mina, võiks samuti Riigikogu täiskogu ees esinedes andmete ühekordse küsimise põhimõtet rõhutada. Ja seda ma teengi. Komisjon otsustas Justiitsministeeriumi pakutud kompromissettepanekut selles sõnastuses mitte esitada.
Järgmine muudatusettepanek puudutab neid sätteid, mille jõustumisel kaoks asutustel õigus esitada teabenõudeid, sest seda tehakse asutuste vahel teises vormis. Järgmine ettepanek paneb ette terminoloogilise muudatuse ehk teeb ettepaneku läbivalt asendada termin "avalik-õiguslikud ülesanded" terminiga "avalikud ülesanded", kuna "avalikud ülesanded" on juba praegu seaduses kasutusel. Järgmine muudatusettepanek tagab, et üldiseks kasutamiseks antav teave kuuluks igal juhul avalikustamisele. Välja jäetakse võimalus sellise info avalikustamise vajadust kaaluda, mis seaduse praeguses redaktsioonis annab täitevvõimule liiga suure tõlgendamisvõimaluse, mistõttu tekib selle ärakasutamise oht ning kodanikel ja asutustel võib vajalik info saamata jääda. Järgmine muudatusettepanek täiendab avaliku teabe seaduse § 38 lõiget 3 selliselt, et ametnike kõrval on juurdepääsuõigus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele ka riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töötajatel.
Kaheksas muudatusettepanek on normitehnilist laadi ja puudutab eelnõu § 2 punktide 26, 27 ja 31 esitusviisi. Terminite muutmiseks muudetakse eelnõuga korduvalt samu avaliku teabe seaduse sätteid. Seaduse ühe sätte korduv muutmine samas eelnõus ei ole normitehniliselt korrektne ja võib tekitada segadust. Muudatusettepanek nr 9 jäi esitamata. See käsitles § 436 täiendamist lõikega 5 järgmises sõnastuses: "Eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik ei pea esitama valitsusasutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avalik-õiguslikule isikule või haldusülesandeid täitvale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule neile haldusülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, välja arvatud isikut identifitseerida võimaldavad andmed ja isiku kontaktandmed ning need päritakse tehnilise võimaluse olemasolul riigi infosüsteemide andmevahetuskihi vahendusel asjakohasest andmekogust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti." Tegelikult pakkusid analoogilist sätet ka meie Vabaerakonna esindajad. Ja veel kord: komisjon otsustas seda ettepanekut mitte esitada.
Muudatusettepanek nr 10 sisaldas endas Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud ettepanekut riigi andmekogude turvalisuse kohta, sätestades kohustuse kasutada kõigi riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude puhul seda infosüsteemi kindlustavaid süsteeme. Siin oli päris tõsine ja pikk arutelu, kus jõuti arusaamisele, et seda ettepanekut ei esitata. Komisjonis arvati valdavalt, et Riigi Infosüsteemi Amet ei ole lihtsalt täiel määral kasutanud neid võimalusi, mis juba seaduses olemas on. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude puhul, mis on antud näiteks riigiasutustest välja, saab nende haldajatelt nõuda riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kasutamist. Ja muudatusettepanek nr 11 täpsustab Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti pädevust riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel. Komisjon otsustas selle muudatusettepaneku suurele saalile esitada.
Sellel komisjoni istungil tehti juba ka menetluslikke otsuseid, muu hulgas konsensuslik ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. detsembriks 2015 ehk tänaseks. Tehti ka ettepanek teine lugemine lõpetada (seegi otsus oli konsensuslik) ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 15. detsembriks 2015 (ka see tehti konsensuslikult), samuti viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kuid komisjon tuli seaduseelnõu juurde tagasi veel esmaspäeval, 7. detsembril. Lisati muudatusettepanek, mille alusel viidi seaduse jõustumine ühe kuu võrra edasi, 1. jaanuarilt 1. veebruarile. Ja põhjendus oli siin lihtne. Nimelt praegu, kui me seda eelnõu siin menetleme, on käes juba detsember ja ka seaduse väljakuulutamine presidendi poolt võib võtta aega. Samuti toob seadus kaasa muudatusi asutuste töös ja seega on mõistlik anda neile aega ümberkorralduste elluviimiseks. Sellega ma lõpetan. Aitäh!
Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Andre Sepp, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te nimetasite, et selle avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõuga lahendame küll osaliselt, kuid mitte täielikult isikuandmete mitmekordse küsimise probleemi. Nagu te ka nimetasite, oli see komisjonis teema, mille üle enim arutleti. Tõepoolest on ju oluline küsimus, miks küsivad kohaliku omavalitsuse asutused või riigi- või täitevvõimuasutused andmeid, mis on neil juba olemas. Rääkisite ka komisjoni soovist vormistada see teema kas poliitilise tahtena või deklaratsioonina. Mul ongi küsimus, kas eelnõu menetlejana on teil mõni hea ettepanek, kuidas neid topeltküsimisi siiski vältida. Ja kui täna ei ole, kas olete nõus seda asja komisjonis menetlejana edasi vedama, et ühel hetkel hakkaks tõesti nii olema?
Aitäh! Kindlasti ma arvan, et see ei saa olla vaid ühe Riigikogu liikme ülesanne, sellepärast et kui me räägime andmekogude seadustamisest ja korraldamisest, siis see käib mitmete komisjonide kaudu. Ma arvan, et tegelikult võiksid kõik Riigikogu komisjonid, kui nad vaatavad läbi seaduseelnõusid ja näevad, et üks või teine eelnõu puudutab uue andmekogu moodustamist või vana, juba olemasoleva andmekogu reguleerimist või siis mingite andmete esitamist andmekogudesse, pöörata sellele tähelepanu, et juba menetluse käigus oleks miinimumini viidud vajadus, et inimene peaks esitama neid andmeid, mis on ühes või teises vormis olemas. Samas tuleb arvestada, ja see tuli ka komisjoni arutelust välja, et teatud juhtudel on andmete küsimine õigustatud. Toome näite, kus inimene on esitanud riigile, Maksu- ja Tolliametile mingeid andmeid, mis on suhteliselt delikaatsed. Või võtame sellesama e-tervise. Nende andmete ülemäärane ristkasutus, kui need oleks ligipääsetavad ka teistele riigiasutustele, võib olla liiga suur õigusriive. Nii et ma arvan, et iga komisjon peaks seadusandliku koguna andmekogusid puudutavates menetlustes sedasama poliitilist tahet, mille ma olen siin välja öelnud, üles näitama ja vastavalt ka seaduse sõnastust reguleerima.
Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu 71 kohta on laekunud kümme muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Monika Haukanõmmelt ja Jüri Adamsilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt ja täielikult arvestatud. Kolmas muudatusettepanek on Monika Haukanõmmelt ja Jüri Adamsilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Edasised muudatusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon ja kõik on täielikult arvestatud. Neljas muudatusettepanek, viies muudatusettepanek, kuues muudatusettepanek, seitsmes muudatusettepanek, kaheksas muudatusettepanek, üheksas muudatusettepanek ja kümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Seega on ka teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!
Istungi lõpp kell 10.24.
