Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Head kolleegid, kas teil on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Dmitri Dmitrijev!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt soovin kõigile head muusikapäeva! Aga mul on üle anda üks tervishoiuteemaline arupärimine tervise- ja tööministrile, teemaks on tervisekeskustesse tehtavad investeeringud. Arupärimise autorid on 16 Keskerakonna fraktsiooni liiget. 17. augustil jõustus tervise- ja tööministri määrus "Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine". Määrus reguleerib Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamist perioodil 2014–2020, et toetada tegevust nimetusega "Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused". Selle meetme raames ehitatakse või renoveeritakse perioodil 2014–2023 vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme tegevuse eelarves kokku 85 miljoni euro ulatuses. Investeeringukava kinnitab Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Määruses nimetatud eriarstiabi osutamiseks saavad toetust ainult haiglavõrgu arengukavas kirjas olevad haiglad. Investeerides tervishoidu, võiks üks põhimõte olla eriarstiabi kättesaadavuse parandamine, eriti maapiirkonnas, seepärast on arusaamatu, miks kõik taotlejad ei saa toetust eriarstide vastuvõttude korraldamiseks loodavates tervisekeskustes. See tooks ju eriarstiabi inimestele lähemale. Seoses kõige sellega on meil tervise- ja tööministrile mitu küsimust, millele loodame ka vastused saada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi kolleegidel ei ole. Olen vastu võtnud ühe arupärimise, Riigikogu menetleb seda vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd teated. Täna moodustatakse siin saalis pärast täiskogu istungit Riigikogu kosmose valdkonna toetusrühm. Kõik, kes te olete huvitatud selle rühma moodustamisest ja seal osalemisest, olge head ja jääge peale istungi lõppu saali. Kokkukutsujaks on Anne Sulling. Ja nüüd palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorras on kaks punkti. Esimene on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud korteriühistu vaidluste lahendamise seaduse eelnõu 54 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Mihhail Korbi!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänase seisuga on e-registri andmetel Eestis registreeritud 10 711 korteriühistut. Viimase rahvaloenduse järgi on Eestis 23 616 korterelamut. (Juhataja helistab kella.) Neis asub 457 742 korterit. Kogu Eesti elamufondist moodustavad korterelamud 68,8%, mis tähendab, et kaks elanikku igast kolmest elab naabritega kõrvuti. Ja naabrite vahel tekib sageli mitmesuguseid küsimusi. Selleks, et neid küsimusi efektiivselt ja kiiremini lahendada, teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku moodustada korteriühistu vaidluste lahendamise komisjonid. Korteriühistu vaidluste lahendamise seaduse eesmärk oleks kaitsta majaelanikke, tagades ühistutes tekkinud vaidluste lihtsa ja kiire lahendamise moodustatavate komisjonide abil. Niisugune vaheorgan kohtute ja ühistute vahel võimaldaks ühistutes tekkivaid konflikte paremini ja tõhusamalt lahendada.
Korteriühistutes tekib tihti vaidlusi nende liikmete, eeskätt juhatuse ja korteriomanike vahel. Vaidluste temaatika on lai, alates üldkoosoleku kokkukutsumisest, koosoleku protokollimisest kuni raha kuritarvitamiseni. Seni on majaelanikud oma õiguste kaitseks pöördunud kohtusse, kuid kohtus käimine on pikaajaline ja kulukas protsess. Kohtusse pöördumisel on vaja tasuda riigilõiv, koostada asjakohane dokument ja palgata heal tasemel esindaja. Korteriühistul või selle liikmel ei pruugi olla võimalik eeltoodud kulutusi kanda ja nii võib õigusekaitsest ilma jääda. Kuid kuna korteriühistu tegevus on seotud inimeste kodu kasutamisega, on oluline, et kõikide osapoolte õigused oleks võrdselt tagatud ja kohustused võrdselt täidetud. Seejuures ei ole oluline ainult õiguste tagamine, vaid ka nende efektiivne kehtestamine.
Ühe tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine esimese astme kohtus võtab keskeltläbi aega viis kuud ja seda sõltumata sellest, kas kohtuotsus kaevatakse edasi või mitte. Komisjonide loomisel väheneks kindlasti kohtuvaidluste arv, mis kergendaks märksa kohtute töökoormat.
Eelnõuga tahetakse anda kohalikule omavalitsusele õigus luua korteriühistu vaidluste lahendamise komisjon sarnaselt üürivaidluskomisjoniga. Lahendatakse küsimusi, mis on komisjoni tööpiirkonnas tekkinud seoses korteriomandi teostamisega, ning rahalised nõuded ei tohi ületada 3200 eurot. Komisjoni poole pöördumine on vabatahtlik. Seega võivad korteriühistu liikmed ja ühistu vaidluse lahendamiseks alati pöörduda otse kohtu poole. Komisjoni poole pöördumine midagi ei maksa.
Näeme ette, et korteriühistu vaidluste lahendamise komisjon koosneb esimehest ja kahest liikmest. Esimehel peab ainsana olema juriidiline kõrgharidus, teised kaks inimest peavad olema sooritanud selle komisjoni liikme eksami. Eksami vastuvõtmise korra määrab vastutav ministeerium. Vaidlus võetakse menetlusse kirjaliku avalduse alusel, mille vastuvõtmise otsustab komisjoni esimees kolme tööpäeva jooksul alates avalduse kättesaamisest ning komisjoni istung peetakse ühe kuu jooksul. Kui avaldus on esitatud puudustega, annab komisjon tähtaja nende kõrvaldamiseks. Otsus vaidluse kohta tehakse seitsme tööpäeva jooksul alates asja arutamisest ning jõustunud otsus avaldatakse komisjoni tööpiirkonna kohaliku omavalitsuse veebilehel. See pool, kes ei nõustu komisjoni otsusega, võib pöörduda maakohtusse. Kui samas asjas ei ole esitatud hagi maakohtusse, jõustub otsus lõplikult 20 päeva jooksul.
Komisjoni loomisega tagaksime kõigile samasuguse võimaluse lahkhelide efektiivseks ja kiireks lahendamiseks. Selliselt saaksid abi nii korteriühistute liikmed kui ka juhatused. Põhieesmärk on leida kompromisslahendused tekkinud vaidlustele. Tänan teid ja palun eelnõule toetust!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Tere! Tähendab, aitäh! (Naer saalis.) Aga tere hommikust ka loomulikult, lugupeetud eesistuja ja sõnavõtja! Korteriühistutega seotud probleeme, vaidlusi ja tülisid on tõesti tohutult, nagu te ka ütlesite. Kõik need vaidlused ei jõua kohtusse ja jäävad üsna sageli lahenduseta. Aga oma eelnõuga te tahate panna kohalike omavalitsuste õlule väga suure lisakoormuse, millega hakkama saamine nõuab aega ja ressurssi, loomulikult ka ametnike ja teenistujate tööaega. Seda kõike ei ole võimalik teha ilma, et omavalitsustele selle jaoks raha juurde antaks. Kas te sellele olete mõelnud?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõesti, teil on õigus. Juhul kui sellised komisjonid kohalike omavalitsuste juurde luuakse, siis see nõuab päris suuri summasid. Aga see seadus ei kohustaks kohalikke omavalitsusi selliseid organeid looma, pigem annab neile võimaluse. Eelnõu koostamise käigus tekkis meil selline mõte, et kohalik omavalitsus peab oma võimalused, sh ressursid üle vaatama. Juhul kui kohalikul omavalitsusel on võimalik komisjon moodustada, siis võiks seda ka teha. Aga lisaraha eraldamist see eelnõu ette ei näe.

Aitäh! Jüri Adams, palun!

Aitäh! Vabandage, lugupeetud ettekandja, ma ei pannud kõike tähele, mis te ettekandes ütlesite. Kas te nimetasite mingeid prognoositavaid arve? Oletame, et teie plaan teostub. Kui palju võiks näiteks esimese aasta jooksul selliseid vaidlusi lahendamiseks tulla, kui palju tööjõudu selleks peaks vaja olema, kas neid juhtumeid on võimalik käsitleda olemasolevate palgaliste ametnikega või on kogu süsteemi käivitamiseks tarvis lisapalgafondi? Õilsad kavatsused on muidugi arusaadavad, aga tehnilised parameetrid, palun!

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult kõik sõltub kohaliku omavalitsuse suurusest. Kui me räägime kohalikust omavalitsusest, mis ei ole väga suur ja kus on mõnikümmend korteriühistut, siis ma eeldan, et ametnikud suudavad küsimused ise lahendada. Sel juhul saab omavalitsus vaidlused lahendada olemasolevate ressurssidega ja ametnike töö raamides. Aga kui tegu on suure omavalitsusega, kus korteriühistute arv ja ka vaidluste hulk on väga suur, siis see kindlasti eeldab täiendavat ressurssi. Kui püüda prognoosida, kui palju pöördumisi võiks komisjoni poole olla, siis pakun, et see hulk on selgelt suurem, kui on praegu pöördumisi kohtu poole. Eelnõu järgi on komisjoni poole pöördumine tasuta ja see muidugi võimaldab väga paljudel inimestel oma küsimuste või muredega komisjoni poole pöörduda.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma tahan küsida järgmist. Omavalitsuste territooriumidel tegutsevad ka üksikelamute elanike moodustatud ühistud – nad haldavad ühiselt mingit territooriumi, kommunikatsioone, korraldavad valvet, korrastavad. On ka sellised ühistud, mitte ainult korteriühistud. Miks sellist vahet teha, et omavalitsus saab moodustada komisjoni korteriühistute probleemide lahendamiseks, aga üksikelamute ühistute vaidluste lahendamiseks ei saa? Miks selline vahetegemine?

Aitäh teile küsimuse eest! Seda ettepanekut lihtsalt ei tehtud selle eelnõu koostamise käigus. Ma arvan, et see on väga asjalik ettepanek ja kui see suudetaks sõnastada, siis muudatusettepanekute tegemise ajal saab selle esitada. Teil on õigus, ka sellised vaidlused ja küsimused tekivad ja kui see võiks kuuluda komisjoni pädevusse, siis loomulikult võiks selle seaduse teksti lülitada.

Olga Ivanova, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla te natuke rohkem räägiksite sellest, et 1. jaanuaril 2018 jõustub uus seadus, mis näeb ette sundkollektiviseerimise: kõik korteriühisused, mis selleks ajaks ei ole saanud korteriühistuteks, tehakse nendeks sunniviisiliselt. Võib-olla tundub nende komisjonide moodustamine selles valguses vajalikum. Ehk see lihtsustaks nii korteriühistute kui ka kohaliku omavalitsuse elu.

Aitäh teile küsimuse eest! Tõesti, Eestis on praegu ainult pooltes kortermajades moodustatud korteriühistud. Teine pool ja isegi rohkem kui pool on korteriühisused. See on olnud majaelanike otsus korteriühistut mitte moodustada ja kasutada haldusfirmat, kes teenindab korteriühisust. Lähiajal tuleb tõesti kõigis nendes majades moodustada korteriühistu, mis tähendab seda, et sõltumata sellest, kas majas elab kaks või neli või 60 peret, tuleb asutada juriidiline ühendus. Ma arvan, et selles küsimuses korteriühistu vaidluste lahendamise komisjon aidata ei saaks. Aga selle eelnõu mõtte kohaselt ei ole vahet, kas tegu on korteriühistu või korteriühisusega. Komisjon peab üritama leida lahenduse kõigile vaidlustele.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nii nagu ma teie vastustest aru sain, on selle komisjoni loomine omavalitsusele võimalus, mitte kohustus. Kas ei teki siis sellist ohtu, et inimesi hakatakse ebavõrdselt kohtlema? Muidugi on väga hea, kui vaidlused saavad enne kohut lahendatud, ja sellised komisjonid võiksid tõesti olla, aga mis saab nendest inimestest, kes elavad asulas, kus neid ei looda? Kui omavalitsus seda ei tee, siis inimesed peavad kohtusse pöörduma, kulutama nii raha kui närve. Kas ei teki riski, et elanikke hakatakse veel rohkem ebavõrdselt kohtlema?

Jah, te olete õigesti aru saanud, et see ei ole kohustus, vaid võimalus. Aga kui see praktika osutub heaks ja õigustab ennast, siis kindlasti poliitilised jõud, kes osalevad valimistel ja tahavad rohkem inimestele teenuseid pakkuda, lubavad ellu viia ka selle muudatuse ja loomulikult nad hiljem selle komisjoni ka moodustavad. Ma arvan, et mingi aja pärast, kui see praktika on ennast õigustanud, tekivad sellised komisjonid üle Eesti.

Külliki Kübarsepp, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Miks te ei ole ette näinud seda, et väiksemad omavalitsused võiksid koostööd teha ja ühiseid komisjone moodustada? Ja teine küsimus on liikmete kohta. Kas teie arvates need komisjoni liikmed oleksid eluaegsed või on mingi rotatsioon ette nähtud?

Aitäh teile küsimuse eest! Tõesti, eelnõus on kirjas, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil moodustada selliste vaidluste lahendamise komisjoni. Ma arvan, et see on kaalumise koht. Sisuliselt ei ole mingit takistust luua vaidluskomisjon mitme kohaliku omavalitsuse peale ja sellise muudatusettepaneku võibki teha. Mis puutub teise küsimusse komisjoni liikmete rotatsiooni kohta, siis seda eelnõus ei ole ette nähtud, aga seda võib ka kaaluda. Üldiselt on ju nii, et tavaliselt peetakse komisjone moodustades silmas nende pädevust. See on tavaline praktika ja ma arvan, et seda võiks ka see seadus ette näha.

Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Mulle tundub, et see on üks selline eelnõu, mis võiks koalitsiooni ja opositsiooni ühendada. Ma olen ka väga nõus sellega, mida ütles kolleeg Sõerd: tõepoolest küsimus ei ole ainult korteriühistutes. Ühistuid aga on üle maa väga palju ja MTÜ-de suurest hulgast moodustavad nad lõviosa. Aga kust see rahaline piir, see 3200 eurot, on võetud?

Aitäh küsimuse eest! Piir on võetud üürivaidluse lahendamise seadusest, kus on ette nähtud sama piir. Lihtsalt see on niisugune ettepanek, mille taga ei ole mingit sisulist kaalutlust. See on määr, millest suurema summa üle otsustamisel võib komisjoni pädevus lahjaks jääda.

Jüri Adams, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kunagi ennemuistsetel aegadel, kui Riigikogus tehti võlaõigusseadust, sai sinna kirjutatud üks komisjon, kes pidi tegelema üürnike ja üürileandjate vaheliste probleemidega, et vältida sotsiaalseid pingeid üleminekuajal. Nagu ma aru saan, see komisjon osutus mittevajalikuks – nende vaidluste prognoositud arv oli üle pingutatud. Nüüd mind aga huvitab, mida teie käsitate vaidlusena selle eelnõu mõttes. Ilmselt need vaidlused ei saaks hõlmata kõiki neid sadu tuhandeid probleeme, et üks korteriomanik ei ole nõus kas halduri otsusega või ühistu juhatuse otsusega. Millised vaidlused peaks teie arvates olema selliste komisjonide töö sisuks?

Idee järgi peab just nimelt elaniku või ühistu iga pöördumine saama komisjonis käsitletud. Komisjoni töö sisuks peaks olema õiguslike vigade või puudujääkide kõrvaldamine. Kui korteriühistu juhatus ja teised liikmed tegutsevad seaduse raames, siis komisjon peab selle selgeks tegema ka inimesele, kes pöördub komisjoni poole.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma jätkan sealt, kus härra Adams lõpetas. Kui vaadata selle komisjoni pädevust, siis see on väga lai. Olles kokku puutunud suhtlemisega korteriühistutes, tean, et seal on mustmiljon probleemi – küll ei meeldi kellelegi, et naabril on koer või kass, ja veel sada muud häda. Kui seadusega pädevust ei piirata ega täpsustata, siis võib kaebuste ja vaidluste arv ulatuda tuhandetesse. Kohalik omavalitsus ei pruugi sellega hakkama saada. Kas te näete võimalust selgemalt kirja panna, milliste konkreetsete vaidlustega hakkaks need komisjonid tegelema?

Aitäh küsimuse eest! Selle eelnõu idee tekkis seepärast, et inimesed, kellel on tekkinud arusaamatusi korteriühistus või korteriühisuses, üritavad mitmelt poolt abi või nõu saada. Sisuliselt tähendab see ühe ukse tagant teise ukse taha käimist. Inimesel pole raha, et pöörduda kohtu poole, ja ta käib ukselt uksele – ma mõtlen ametnikke ja ametkondi –, et õigus jalule seada, et keegi ütleks talle, kuidas saaks korteriühistu juhatust mõjutada. Oleks vaja anda kohalikule omavalitsusele mingigi võimalus aidata ja vähemalt öelda, et korteriühistus on mingid asjad tehtud valesti. Selles idee seisnebki. Tuleb luua kohaliku omavalitsuse juurde organ, kes on võimeline hindama, kas asjad on tehtud õigesti või mitte. Ja alati jääb võimalus pöörduda kohtu poole. Aga kui rääkida piirist, millest üle ei tohiks minna, siis on kaks piiri. Üks piir on 3200 eurot – jutt käib summadest, mis on väiksemad kui 3200 eurot. Teine piir on küsimused, mis ei ole seotud korteriomandi teostamisega. Mõtlen reaalosade jagamist ja teisi omandivaidlusi. Kõik, mis puudutab omandi vahetust või omandi kitsendamist, ei kuuluks selle komisjoni pädevusse.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kõneleja! Ma küsin, mis täna takistab kohalikel omavalitsustel analoogseid probleemkomisjone või vaidluskomisjone loomast. Teie seaduseelnõuga tutvudes sain aru, et eesmärk on luua üle 200 kompetentsikomisjoni vaidluste lahendamiseks. Kas ei oleks õigem siiski kasutada juba olemasolevat korteriühistute liitu, kus see kompetents kontsentreeritult juba olemas on? Tulemused oleksid ehk paremad. Nii et kahest osast koosnev küsimus: mis praegu takistab neid loomast ja kas poleks võimalik luua ühtset kompetentsikeskust nende probleemide lahendamiseks?

Aitäh teile küsimuse eest! Alustan teisest poolest. Ma arvan, et iga kohalik omavalitsus võib lahendada seda küsimust omal moel ja ei ole välistatud, et omavalitsus kasutabki korteriühistute liidu abi. Seal on tõesti väga hea kompetents olemas. Aga just need spetsialistid, kes töötavad korteriühistute liidu juures, võiksid hakata komisjonide töös osalema. Mis puutub esimesse küsimusse, siis ka täna seadused lubavad luua lepitusorganeid, kes tegelevad vaidluste lahendamisega. Hea näide on pressinõukogu: ajakirjanikud panid kokku organi, kes arutab vaidlused läbi, ja nende otsust aktsepteerivad sisuliselt kõik ajakirjanikud. Aga arutades seda seaduseelnõu jõudsime probleemide hulka ja eri osapoolte arvu arvestades järeldusele, et selles küsimuses on vajalik täitemenetlus. Komisjoni ülesanne pole teha mitte ainult lepituslik otsus, vaid ka täitemenetluslik otsus. Kui kumbki osapool ei kaeba edasi kohtusse, siis võib võitja pool otsusega sisuliselt kohtutäituri juurde minna. See on asja sisu.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Minu arvates on tegemist väga huvitava algatusega. Ma ei saa aru Peeter Ernitsast, kes neljapäeva hommikul tõuseb voodist üles ja kohe näeb mingisugust opositsiooni ja koalitsiooni vastasseisu. Aga selle eelnõu probleem on see, et tegelikult me ei saa aru, mis vaidlusi hakkaks need komisjonid lahendama. Ma püüan teil aidata sellele vastata. Juhul kui tekiks selline kohtueelne vaidluste lahendamise kogu, siis kui palju väheneks teie arvates kohtute koormus, võttes aluseks tänast statistikat ja analoogseid vaidlusi, mida kohtud arutavad?

Aitäh küsimuse eest! Ma eeldan, et kohtute poole pöördumine väheneb, aga mingit arvu ma teile praegu öelda ei saa.

Helmen Kütt, palun!

Tänan! Hea ettekandja! Paragrahvis 22 "Otsuse jõustumise tagajärjed" on teil välja toodud mõte, et komisjoni jõustunud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja pärast otsuse jõustumist ei või pooled esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Tegelikult aga kui me sõlmime lepingu, siis meil on alati õigus minna kohtusse seda vaidlustama, kui meile tundub, et meie õigusi on rikutud või me ei ole rahul sellega, millele me ehk ka rumalusest alla kirjutasime. Kas see ei ole siiski selline õiguste riive, piiramine? Ma ütlen veel kord, et eeldatavalt on kõik sammud, mis vähendavad inimeste kulusid ja kohtu koormust, suurepärased sammud. Aga mulle tundub, et siin on vastuolu.

Aitäh küsimuse eest! See on jälle diskussiooni küsimus. Teil on õigus, et üldiselt võib kohtu poole pöörduda, ja muudatusettepanekuid arutades võib ka selle punkti muutmise üle mõelda. 

Juhan Parts, palun!

Minu teine küsimus on selline. Meil on olemas väga tubli üle-eestiline korteriühistute liit. Mis on nende arvamus selle eelnõu kohta?

Korteriühistute liidu ametlikku seisukohta me kätte ei saanud, aga spetsialistid, kes töötavad selle liidu juures, suhtusid eelnõusse väga positiivselt.

Aitäh, austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Kristjan Kõljala!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon juhtivkomisjonina arutas teemat. Annan teile ülevaate nii õiguskomisjoni arutelust kui ka Vabariigi Valitsuse seisukohast selle eelnõu kohta. Alustan Vabariigi Valitsuse seisukohast: nad ei toeta seda eelnõu. Põhjused on järgmised. Hindamata on mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele, millest on siin juba ka natuke räägitud. Segane on kohaldamisala ja ebaselgus on ka menetluse üldistes küsimustes. Pole arusaadav otsuse tähendus, sest eelnõu § 23 kohaselt täidetakse komisjoni jõustunud otsus täitemenetluse sätete alusel. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et algataja ettekujutuse kohaselt on otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. Vabariigi Valitsus seda seisukohta ei jaga, kuna täitedokumentide loetelu on sätestatud täitemenetluse seadustikus ja eelnõu selle loetelu täiendamist ette ei näe, kuigi algataja seletuskirjas möönab seda vajadust. Seega leitakse, et komisjoni otsus eelnõus pakutud kujul oleks ainult soovitusliku iseloomuga.
Samuti arvab Vabariigi Valitsus, et ootused selle seaduse mõju osas on ebarealistlikud. Seletuskirja kohaselt eeldatakse, et komisjon lahendab vaidluse ligikaudu ühe kuuga, samas kui kohtus kulub selliste vaidluste lahendamiseks keskmiselt viis kuud. Tuleb märkida, et miski ei taga eelnõu kohaselt otsuseni jõudmist ühe kuu jooksul. Selle aja jooksul tuleb küll pidada komisjoni istung, kuid vajadusel lükatakse selle toimumine edasi. Tuleb ka arvestada seda, et korteriomandit ja korteriühistut puudutav õigus on oma olemuselt tunduvalt keerulisem valdkond kui need vaidlused, mida praegu lahendavad üürikomisjonid. Muide, üürikomisjonid on moodustatud ainult ühes omavalitsuses, see on Tallinna linn. Seetõttu peab Vabariigi Valitsus ebarealistlikuks ettekujutust, et kohaliku omavalitsuse asutatav komisjon suudaks neid keerulisi vaidlusi lahendada kordades kiiremini ja paremini kui kohus. Tegelikult on seadusandja juba vastu võtnud seaduse, millega lihtsustatakse selliste vaidluste lahendamist. See seadus rakendub 1. jaanuaril 2018. aastal ja sellest alates on võimalik vaidlused pidada kohtus hagita menetluses. See tähendab ka kordades väiksemat riigilõivu, kohtu jaoks aga suuremat uurimiskohustust ja võimalust määrata vaidluste ajaks korteriühistule ajutine juhatuse liige.
Vabariigi Valitsus ei ole põhimõtteliselt vastu vaidluste lahendamise uutele võimalustele, aga sellekohased ettepanekud peavad tuginema kehtivale õigusele, eelkõige lepitusseadusele, samuti peab muudatuste mõju olema kohaselt hinnatud. Lisaks juhib Vabariigi Valitsus tähelepanu asjaolule, et paika ei pea eelnõu seletuskirja väide, et võimaluse pöörduda korteriühistu vaidluste lahendamiseks komisjoni sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis reguleerib ka korteriühistu tegevust. Nimetatud seadus ei näe sellise komisjoni asutamise võimalust ette, samas ei sisalda eelnõu selle seaduse ega teiste seaduste muudatusi.
Tulles komisjoni koosoleku juurde, tuleb märkida, et eelnõu algataja arvates on üks peamisi takistusi osa vaidluste lahendamisel just suur riigilõiv. Aga nagu juba öeldud, aastal 2018 see riigilõiv väheneb kordades. Kui praegu on riigilõiv 300 eurot, siis hagita menetlusasjades on riigilõiv kehtiva riigilõivuseaduse järgi 50 eurot.
Eelnõu koostaja ja Justiitsministeeriumi esindaja vastasid ka meie küsimustele komisjoni istungil. Eelnõu esitaja selgitas, et korteriühistu vaidluste lahendamise komisjone võib luua mitme omavalitsuse peale ühiselt, samas eelnõu seda praegu ette ei näe. Istungil leiti ka, et mõnes suuremas omavalitsuses võib tekkida vajadus, et neid komisjone võiks rohkem olla, arvestades eeldatavat vaidluste hulka. Küsimusele, kuidas tagatakse selliste komisjonide sõltumatus, vastas eelnõu esitaja, et selle tagab nende inimeste väljaõpe.
Komisjoni töö tasu peaks tulema kohaliku omavalitsuse eelarvest ja väljaõppe eest peaks maksma Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi esindaja märkis, et nendel selline koolituseelarve artikkel puudub. Küsimusele, kas eelnõus toodud eesmärke poleks saanud ellu viia korteriühistu seaduse muutmise teel, vastas eelnõu esitaja, et tegemist on nii olulise teemaga, et see väärib omaette seadust. Samas me teame, et praegu on olemas lepitusseadus, mis sisuliselt annab ka näiteks korteriühistute liidule võimaluse selline lepitusorgan asutada. Sel taustal võiks hinnata ka seda, ega me jälle püüa üht valdkonda üle reguleerida. Soovitud võimalus on tänu lepitusseadusele tõesti olemas.
Lisaks taheti eelnõu algatajalt teada, kuidas nähakse ette komisjoni liikmete taandamine, asendusliikmete määramine ning rotatsioon ning kes peaks komisjoni kokku kutsuma. Täpseid vastuseid me ei saanud. Istungil avaldati ka arvamust, et kui niisuguste komisjonide loomine pole omavalitsustele kohustuslik, siis võib tekkida ebavõrdne olukord. Osas piirkondades, kus komisjoni pole – sellele juhiti ka siin saalis ühe küsimusega tähelepanu –, peavad inimesed pöörduma kohtu poole ning tasuma ka riigilõivu.
Komisjoni istungil pandi hääletusele ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tulemusega 4 poolt ja 6 vastu ettepanek toetust ei leidnud. Seetõttu teeb õiguskomisjon Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 54 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Andre Sepp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonil on teada Eesti Korteriühistute Liidu arvamus selle seaduseelnõu kohta?

Aitäh küsimuse eest! Komisjoni istungil seda teemat ei arutatud. Seega meil seda teada ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea esineja! Kuulates siin oma kolleegide juttu, tundus mulle, et sellel eelnõul on jumet, aga praegu ma saan aru, et tegelikult on plaan ta allavett lasta. Kas teie arvates peaks siiski sel teemal arutelusid jätkama? Tegemist on minu meelest väga olulise ettepanekuga.

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma selgitasin, meil on olemas lepitusseadus, mille alusel annab neidki probleeme teistmoodi lahendada ja ilmselt ka lahendusteni jõuda.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, aitäh selle ettekande eest, mis te tegite. Ka valitsuse seisukoht on nüüd selge. Aga te ütlesite, et seadus, mis annab võimaluse neid vaidlusi odavamalt arutada ja lahendada, jõustub alles 1. jaanuaril 2018. Ma kohtusin korteriühistute esimeestega ja nad jäid ootama tänast Riigikogu istungit. Neid väga huvitas, mida me siin räägime. Kaks aastat on pikk aeg, kus midagi ei tehta. Ootame 1. jaanuari 2018. Kas teie mõtlete, et kaks aastat on lühike aeg?

Aitäh küsimuse eest! Kaks aastat ei ole kindlasti lühike aeg, aga nagu ma olen korduvalt öelnud: on olemas lepitusseadus, mis annab võimaluse selle eelnõu eesmärki täita. Ning teiseks, jah, see seadusmuudatus, millest teie rääkisite, hakkab võimaldama kohtusse pöörduda hagita menetluse taotlusega. Praegu on võimalik kohtusse pöörduda hagiga.

Olga Ivanova, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te viitasite lepitusseadusele, aga saate ise ka aru, et lepitusseadus näeb ette situatsiooni, kus mõlemad pooled on nõus, et tuleb leppida. Tavaliselt korteriühistute probleemid on keerulised just seepärast, et inimesed ei suuda omavahel kokku leppida. Nii ongi ainukene variant pöörduda kohtusse. Vaidluste lahendamise komisjon annaks võimaluse lahendada korteriühistutes tekkivaid olmeküsimusi kohtuväliselt. Mispärast te viitate just lepitusseadusele?

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu sisu järgi otsustades on tegemist komisjoni otsustega, millel on soovituslik iseloom. Nii et tegelikult sisulist vahet sellega, mida lepitusseadus ette näeb, ei ole.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Te rääkisite põhiliselt just valitsuse seisukohast – alustasite sellest ja keskendusitegi sellele. See oli nagu piibel teil ees. Kas te ei arva, et just seepärast meid kutsutaksegi kummitempliks, et meil oma arvamust ja seisukohti nagu ei ole? Me  keskendume sellele, mida valitsus ütles. Praegu jäi küll selline mulje teie esinemisest.

Aitäh küsimuse, õigemini seisukoha eest! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on selliste seaduseelnõude puhul vajalik esitada ka Vabariigi Valitsuse seisukoht.

Kas teil on protseduuriline küsimus, Olga Ivanova? Kaks küsimust võib Riigikogu liige esitada. Head kolleegid, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 54 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda ettepanekut hääletama.
Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 54 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid üks. Seega eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 91 teine lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni liige Martin Kukk.

Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas Riigikogu otsust "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutvat eelnõu 91 enne teist lugemist ja otsustati jääda komisjoni 28. septembri istungil tehtud menetluslike otsuste juurde. Meie ettepanek on saata see otsuse eelnõu lõpphääletusele ja see ettepanek on konsensuslik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Kas Riigikogu liikmed soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole, seega saame minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 91. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid, sellega on meie tänane istung lõppenud. Aitäh kõigile!

Istungi lõpp kell 10.53.