Austatud Riigikogu! Olgu alustuseks öeldud, et arupärimisele vastamine käib selle järgi, kuidas Riigikogu on reeglid kehtestanud. Mina suvel sisuliselt ei puhanud, mul ei ole probleemi käia Riigikogus siis, kui vaja on.
Ma tutvustan haldusreformi protsessi hea meelega. Esimene küsimus: "Valitsuse 100 päeva plaanis olete näinud ette, et 14. maiks viiakse peaministri alla haldusreformi koordineerimine. Kas ülesannet on täidetud ja milline on sellest hetkest haldusreformiga edasi tegelemise kava? Milline on Teie roll selles?" Vabariigi Valitsus moodustas 14. mail s.a tõepoolest valitsuskomisjoni haldusreformi ettevalmistamiseks, kuhu kuuluvad lisaks peaministrile ja riigihalduse ministrile ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja, Eesti Linnade Liidu esindaja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, peaministri nõunik, rahandusminister, Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma esindaja, Riigikogu maaelukomisjoni esindaja ja kaks põhiseaduskomisjoni esindajat, lisaks siseminister, tervise- ja tööminister ning Vabariigi Presidendi Kantselei esindaja. Komisjon on sel suvel kohtunud ühe korra, peale selle arutati kohaliku omavalitsuse reformi ajakava ja põhimõtteid valitsuskabinetis 2. juulil 2015.
Valitsuskomisjoni jaoks seisukohtade ja materjalide ettevalmistamiseks moodustati veel kohaliku omavalitsuse reformi eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks Rahandusministeeriumi esindajatele Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindaja, Eesti Linnade Liidu esindaja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja ja Eesti Koostöökogu esindaja, Rivo Noorkõiv Geomediast, Veiko Sepp Tartu Ülikoolist, Georg Sootna Tallinna Ülikoolist, Mikk Lõhmus Tallinna Tehnikaülikoolist, Rein Ahas Tartu Ülikoolist, Airi Mikli Riigikontrollist, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami, endine Riigikogu liige ja Lääne maavanem Neeme Suur, endine Riigikogu liige ja riigiõiguse ekspert Rait Maruste, Praxise esindaja Katrin Pihor ja Riigikantselei strateegiadirektor. Eksperdikomisjon on kohtunud viiel korral. Senised arutelud on keskendunud eelkõige kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimise ajakavale ja protsessile ning reformi aluseks olevatele kriteeriumidele. Järgmine kohtumine on juba sel reedel.
Riigihalduse ministri roll protsessis on juhtida haldusreformi kontseptsiooni, põhimõtete ja seaduseelnõu väljatöötamist ja reformi rakendamise protsessi ning lisaks toetada kohaliku omavalitsuste poolset kriteeriumidele vastavuse hindamist ning vabatahtlike ühinemiste läbiviimist.
Te olete sellega kindlasti kursis, aga laias laastus viiakse reform läbi kolmes etapis. Esimene hõlmab reformiks vajalike seaduseelnõude koostamist. Seadusi vastu võtta saab loomulikult Riigikogu ise. Valitsusel on plaan selle aasta jooksul seaduseelnõud valmis kirjutada, saata kooskõlastamisele ja hiljemalt vabariigi aastapäeva paiku saata teele Riigikokku, et Riigikogu jõuaks siis jaanipäevaks seadused vastu võtta, kui ta seda vajalikuks peab.
Teine etapp on vabatahtliku reformi rakendamine ja ühinemiste ettevalmistamine, mis peaasjalikult hakkab käima järgmise aasta suvel-sügisel ja päädib 2017. aasta kohalike valimistega. Loodetavasti on see omaalgatuslik etapp hästi aktiivne, nagu te teate, me motiveerime seda ka rahaliselt ja nõustame. Loodetavasti on 15. oktoobril 2017 juba ühinenud volikogude uued valimised.
Reformi kolmas etapp peaks algama 2017. aasta lõpus. Selle jooksul peaks Vabariigi Valitsus ühinemise ette valmistama ja läbi viima nendes omavalitsustes, kes ei vasta seaduses sätestatud kriteeriumidele. Protsess peaks ise jõudma lõpule 2018. aasta lõpuks.
Teine küsimus puudutab haldusreformi: "Milline on haldusreformi menetlemise kord? Keda kaasatakse? Milline on kaasamise protsess? Mis ajaks kujuneb valitsuse nägemus riigi uuest halduskorraldusest? Kuidas viiakse läbi Riigikogu erinevate fraktsioonide ja komisjonide vahel arutelud?" Haldusreformi kaasatakse tegelikult väga paljusid. Mul on raske nõustuda nende süüdistustega, mis siin algul väga kergekäeliselt teele lendasid. Meil on piisavalt aega. Nagu ma ütlesin, reformi ajakava on piisavalt hästi läbi mõeldud, et kaasamiseks jääks aega. Eriti oluline on see vabatahtliku ühinemise perioodil. Midagi ei ole kuskil kabinetipimeduses välja mõeldud ega üritata jõuga läbi suruda. Kogu töö praegu alles käib. Üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad on kaasatud nii eksperdikomisjoni kui ka valitsuskomisjoni. Maakondades, maavanemate juures on toimunud kümneid kohtumisi omavalitsusliitudega nii ministri kui ka ametnike osalusel. Täna algasid aruteluseminarid, mis toimuvad kõikides maakondades. Oktoobri lõpus plaanime teha ühe suurema seminari-konverentsi, kus tutvustatakse juba toimunud ühinemiste kogemusi.
Mul on olnud juba kohtumisi Riigikogu fraktsioonidega ja kokku lepitud on ka järgmised kohtumised. Olen suhelnud ja olen valmis suhtlema kõigi Riigikogus esindatud jõududega. Selles mõttes me tahame tõepoolest sisulist lahendust. Ja kui te kuulasite, kes kuuluvad ka eksperdikomisjoni, siis mul on küll veendumus, et see on väga väärikas ja väga kogenud seltskond, mis koosneb poliitilise kogemusega inimestest – aktiivseid poliitikuid seal enam ei ole –, eelkõige aga teadlastest ja nendest inimestest, kes on juba kümme-viisteist aastat ühinemisi Eestis läbi viinud. Nii et selles mõttes kaasamine veel käib. Absoluutselt iga idee, iga ettepanek on teretulnud ja Riigikogus me saame loodetavasti siis järgmise aasta alguses reformiplaane veel väga põhjalikult arutada. Riigikogus on juhtivkomisjon minu teadmiste kohaselt põhiseaduskomisjon, aga kindlasti saab kaasata ka teisi fraktsioone ja komisjone. See ei ole mingi probleem.
Kolmas küsimus: "Kas nüüdsest hakatakse seaduseelnõude hindamisel nõudma regionaalsuse arvestamist? Kas kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõstmise mõju regionaalarengule on analüüsitud? Millised on tulemused? Või on see nn sundreformi üks erivorme?" Võib öelda, et ka praegu kehtiva hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb seaduseelnõude koostamisel seletuskirjas selgitada seaduse rakendamisest tulenev mõju, sh mõju regionaalarengule. Mõjude hindamise kontrollküsimustiku kohaselt tuleb selle hindamiseks analüüsida, kas ja kuidas eelnõu mõjutab riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist, eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid ning kohaliku tasandi positsiooni ja osalust nii riikliku kui kohaliku arengu kavandamises ja poliitika kujundamise protsessides. Mis puudutab kütuseaktsiisi ja majutusteenuste käibemaksu, siis võib öelda, et need on olnud poliitilised otsused, mis tulevad vabariigi valitsuse 100 päeva programmist. Nende eelnõude seletuskirjades on olnud mõjude analüüs. Aktsiisimäärade puhul on kindlasti välja toodud olulisemad riskid eri sektoritele. Majutusasutuste käibemaksu tõstmise puhul on täpselt samamoodi analüüsitud eri riikide kogemusi ja jõutud nende põhjal järeldusele, et käibemaksumäär ei ole turismisihtkoha valikul määrav tegur, on väga palju teisi olulisi tegureid. Me teame näiteks, et Venemaa turistide oluline äralangemine ei ole kuidagi seotud käibemaksumääraga. Aga see on eraldi teema, ma arvan, et see ei ole haldusreformi küsimustes põhifookus.
Neljas küsimus: "Hästi oluline on ümber vaadata omavalitsuste ülesanded ja rahastamise küsimused [---]. Mis ajaks töötatakse välja omavalitsuste hindamiskriteeriumid? Kes need kriteeriumid välja töötavad? Milliseid meetmeid kasutatakse nende omavalitsuste suhtes, mis kriteeriumidele ei vasta?" Võib öelda, et see protsess peaks loogiliselt välja nägema nii, et eksperdikomisjon valmistab põhilised valikukohad ja alternatiivid ette, seejärel arutab neid valitsuskomisjon, tehakse ära poliitilised otsused, misjärel juba Rahandusministeerium kirjutab eelnõu valmis. Järgneb tavapärane kooskõlastamine ning menetlus valitsuses ja parlamendis. Me soovime need põhikriteeriumid, mis saavad haldusreformi n-ö sammasteks, kokku leppida juba selle aasta novembrikuus. Liiga palju aega ei ole raisata ning päris palju tööd ja analüüse on tehtud. Nagu selgitatud, kriteeriumidele mittevastavate omavalitsuste puhul algatab ühinemise Vabariigi Valitsus, aga loodetavasti toimub põhiline ühinemislaine enne seda. Me kahekordistame ühinemistoetusi, nagu öeldud, nõustame nendes protsessides – selleks on raha ette nähtud – ja suurendame omavalitsusjuhtide sotsiaalseid garantiisid. Nii peaks see protsess välja nägema 2017. aasta lõpuni. 2018 peab juba valitsus sekkuma. Tõenäoliselt sellest voorust ei pääse – senine kogemus näitab, et omaalgatuslikult kõik ei juhtu.
Viies küsimus puudutab ilmselt valitsuse ümberkorraldusi. Küsitud on, millist efekti loodetakse saada ametkondade ümberstruktureerimise ja osakondade viimisega ühest ametkonnast teise. Ütleme, et need ümberkorraldused on seotud poliitiliste prioriteetidega, sellesama reformi läbiviimisega. Ma ei hakka siin hilisel õhtutunnil rääkima põllumajandusministeeriumi ümberkorraldamisest Maaeluministeeriumiks või Konkurentsiameti liigutamisest Justiitsministeeriumi valdkonda. Keskendume põhiküsimusele. Siseministeeriumist toodi Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üle regionaalhalduse osakond, regionaalarengu osakond ja planeeringute osakond ning osakondade koordineerimisel olevad maavalitsused. Siseministeeriumi regionaalvaldkonna osakondade ning Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakondade ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna vaheline koostöö on vahetum ja operatiivsem, kui valdkonnad ja kompetentsid on institutsionaalselt ja füüsiliselt koos. Kohaliku omavalitsuse reformi läbiviimine, mis hõlmab nii erinevaid ametkondi, on niigi keerukas ja ressursimahukas, ja seetõttu on hea, kui põhilised otsused tehakse ja põhiline tuumik on ühes institutsioonis. See teeb reformi ettevalmistamise lihtsamaks. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna eksperditeadmiste andmine haldusreformi läbiviiva ministri vastutusalasse toetab haldusreformi ettevalmistamist ja elluviimist. Samamoodi on Rahandusministeeriumi all tegelikult riigiülene haldusorganisatsiooni korraldus, personali juhtimine ja avaliku teenistuse arendamine. Nii et see sünergia on tekkinud. 1. septembrist me asume tõepoolest füüsiliselt koos ja võin kinnitada, et see oli õige samm.
Küsiti ka, mis see maksab. Regionaalvaldkonna reorganiseerimisel arvestati asjaolu, et valdkond liigub ühest valitsemisalast teise koos oma tegevuseks vajaliku eelarve ja igapäevases kasutuses oleva varaga. Reorganiseerimise materiaalne kulu hõlmas kolimisel asjade viimist ühest asukohast teise, ruumide ja töökohtade ettevalmistamist, IT-süsteemide muutmist ja muid halduskulusid – kokku 29 000 eurot. Aitäh!