Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Marika Tuus-Laul!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimise sotsiaalminister Margus Tsahknale ja see on teemal, mis puudutab meid kõiki varem või hiljem. Nimelt tahame järjekordselt – me oleme seda korduvalt teinud – tähelepanu juhtida sellele, et meie pensionisüsteem soosib ennekõike suurema palgaga töötavaid inimesi. Me leiame, et seda tuleks muuta nii, et ka miinimumi kuni keskmist palka saavate inimeste üks tööaasta hakkaks võrduma ühe pensioniaastaga.
Jah, eelmise koosseisu lõpus muutis sotsiaalminister Helmen Kütt termineid ja nimetas aastakoefitsiendi ümber pensionikindlustuse osakuks. Aga asja sisu see ei muutnud, pensionide suurusel on ebaõiglased vahed ja pensionäride kihistumine on endine. Käärid pensionide vahel on läinud järjest suuremaks ja tulevikus kasvab vahe sama süsteemi korral veelgi. Nii me näeme, et väikest palka saavad inimesed, olgu nad lasteaiakasvatajad või hooldusõed või muusikakooli õpetajad või kes tahes, saavad tulevikus ka väga väikest pensioni, kuigi teevad samuti olulist tööd. Eelmise koosseisu ajal talvel võttis selle teema väga teravalt üles ka Postimees, kinnitades, et niimoodi edasi minna enam lihtsalt ei saa. Palkade ebaõiglus ei tohi kajastuda pensionides. Me näeme siin ka, et palgavaesuse teemat ei taheta selles koosseisus sugugi arutada ja tagasimaksed eelarvest, mida soositakse, soosivad väikseid pensioneid ja palku ka tulevikus. Nii et meil on ministrile hulk küsimusi ja ettepanek, et lahendaks selle probleemi koos. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise.
Läheme edasi teadete juurde. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Eesti-Tšehhi parlamendirühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Mailis Reps. Ootame aktiivset osavõttu. Teeme nüüd kohaoleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Tänases päevakorras on üks täpsustus. Nimelt, esimese päevakorrapunkti ehk Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 23 esimese lugemise arutelul teeb algataja nimel ettekande rahandusminister Sven Sester. Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 23 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Sven Sesteri!

Austatud Riigikogu! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta seaduse tasemel õigustloova aktiga täielikult üle Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv. Tegemist on Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest tingitud eelnõuga direktiivi täielikuks ülevõtmiseks. Direktiivi sätted kajastuvad küll enamikus Eesti Vabariigi valitsuse kinnitatud dokumendis "Eesti merenduspoliitika 2012–2020", aga komisjoni hinnangul kõiki sätteid Eesti õigusesse korrektselt üle pole võetud ning seetõttu on komisjoni viidatud sätete ülevõtmiseks vaja veeseadust muuta.
Eelnõu järgi koosneb seadus kahest punktist. Punktiga 1 täpsustatakse veeseaduse § 2 punktis 42 esitatud reostuse mõistet. Kehtivas seaduses on kahjuliku mõju esinemisvormid antud kinnise loeteluna, kuid direktiivi kohaselt peab kahjuliku mõju avaldumise võimaluste loetelu olema avatud. Seetõttu on nüüd esitatud üksnes näidisloetelu.
Punktiga 2 lisatakse veeseadusesse merekeskkonna kasutamise ja kaitse peatüki kaks uut paragrahvi. Esiteks, § 34⁹ "Merestrateegia", millega nähakse ette merestrateegia koostamine Eesti mereala kaitseks ning hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja hoidmiseks. Paragrahviga sätestatakse, et merestrateegia koosneb viiest osast, ning nähakse ette merestrateegia ajakohastamine iga kuue aasta järel. Merestrateegia koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Esimesed neli osa merestrateegiast kinnitab valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga. Meetmekava kinnitatakse merenduspoliitika rakendusplaani osana Vabariigi Valitsuse korraldusega.
Teise uue paragrahvina lisatakse § 34¹⁰ "Erandite kohaldamine keskkonnaalaste sihtide saavutamisel", mis sätestab erandite kohaldamise olukordades, kus merealal on tuvastatud, et teatud põhjustel ei ole võimalik keskkonnaalaseid sihte või head keskkonnaseisundit täiel määral saavutada. Võimalikke juhtumeid saab täpsemalt kirjeldada meetmekavas. Näiteks võib selline juhtum olla mõne kaubalaeva põhjustatud õlireostus, mille õigeaegse ja kohase lokaliseerimise või likvideerimise on riigiasutused taganud, kuid sellest hoolimata on nafta tekitanud keskkonnale kahju, mis takistab seatud eesmärkide saavutamist kavandatud meetmete abil. Erandite kohaldamine ei vabasta kohustustest rakendada erakorralisi meetmeid Eesti merealal seatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks.
Kõnealuste seadusmuudatustega ei võeta Eestile uusi kohustusi, vaid täpsustatakse seaduses need kohustused, mida me juba täidame. Merestrateegia rakendamiseks vajalik raha aastatel 2016–2020 seireprogrammi ja kehtestatud meetmekava rakendamiseks nähakse ette Keskkonnaministeeriumi eelarves. Kui riigieelarves tuleb näha ette täiendavaid summasid, lepitakse merestrateegia raamdirektiivi rakendamiseks vajalikud kulud kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus.
Lugupeetud Riigikogu, palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Merestrateegia koostamisel tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et tagada merestrateegia osade sidusus ja võrreldavus. Nii räägib see seaduseelnõu. Mis juhtub, kui meil on naabrite Soome ja Rootsiga täiesti vastuolulised, täiesti mitteseotavad vaated sellele, mida kujutab endast merestrateegia? Kuidas me hakkame neid vaateid siduma, kuidas me hakkame seda sidusust looma? Kas ei või juhtuda niiviisi, et erinevate vaadete tõttu ei saagi merestrateegiat kokku panna? Või ei mängi see säte siin selles paragrahvis mingit rolli?

Iga säte igas paragrahvis mängib alati mingit rolli. Praegu on tegu direktiivi ülevõtmisega Euroopa õigusest ja see direktiiv on kohaldatav kõikides riikides, kaasa arvatud Eesti ja Soome. Praegu ongi nende muudatuste sisuline põhjus selles, et Eesti on tolle direktiivi sisuliselt üle võtnud, kuid see ei ole täies ulatuses kohaldatud nii, nagu Euroopa Liit on ette näinud. Kokku võttes: kõikides riikides kohaldub direktiiv täpselt samas ulatuses ja samal tasemel.

Remo Holsmer, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teile kui rahandusministrile küsimus: kas veeseaduse vastuvõtmine Riigikogus toob riigieelarvele lisakulutusi ja kui toob, siis kas te rahandusministrina olete riigi eelarvestrateegias need kulutused juba ette näinud?

Nende seadusmuudatustega ei võta Eesti endale uusi kohustusi, vaid täpsustab neid, mida me oleme juba rakendama hakanud. Nii et selles mõttes see seadus Eesti majandust ei mõjuta ja meil ei ole vajadust eraldi selle rahalist mõju vaadata.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus sulle selle seaduse kontekstis tuleb rahandusvaldkonnast, kuna sa seda kindlasti tunned põhjalikumalt kui keskkonnateemasid. Sa mainisid oma ettekandes selle strateegia kuueaastast perioodi ja ka teisi tähtaegu. Üks ajavahemik oli 2016–2020, mis on neli aastat. Kas sa leiad, et see kuueaastane periood on optimaalne? Kas see ei peaks kattuma Euroopa Liidu üldise eelarveperioodiga? Kas need peavad nihkes olema või ei olegi nad nihkes? Äkki ma sain valesti aru, et rahastamine peab strateegiaga kuidagi käsikäes käima?

Parlamendiliige ei saa kunagi valesti aru. Parlamendiliikmel on õigus saada aru täpselt nii, nagu ta soovib. Aga vaadates merendusstrateegia rakendamist ja eriti just seireprogrammi ning meetmekava, arvan ma, et osapooled on omavahel kokku leppinud, et meetmete rakenduse periood on 2016–2020. Kui vaadata Euroopa Liidu eelarvevahendite paigutust, siis näeme, et ka see lõpeb 2020. aastaks ära.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma saan aru, et ma pean oma esimest küsimust selgitama. Oletame, et tekib samasugune olukord, nagu oli Nord Streamiga omal ajal. Alguses Rootsi näiteks ütleb, et oh ei, mitte mingil tingimusel ei tohi seda lubada. See annab julgust ka meile, nii et me keeldume Nord Streami projektist ja kaotame kõik sellega seotud eelarve sissetulekud, töökohad, teenindamise, võimaluse kontrollida seda gaasitrassi jne. Meie keeldume, aga siis Soome ja Rootsi suurima heameelega võtavad selle tööotsa endale. Kui tulla tagasi merestrateegia juurde, siis peaks see tähendama, et sellessamas keskkonnakaitse küsimuses – põhirõhk oli tollal just keskkonnakaitsel – olid riikidel absoluutselt erinevad vaated. Kuidas saab koostatud sidus merestrateegia, kui need on nii erinevad?

Aitäh teile! Merestrateegia hõlmab oma olemuses kogu Eesti mereala. Selle eesmärk on merealane kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamine ja hoidmine. See on merestrateegia olemuslik eesmärk. Kogu selle meetmekava ehk merenduspoliitika kinnitab oma rakendusplaani osana Vabariigi Valitsus, kes kindlasti lähtub kõikide kavade kinnitamisel ühest küljest euroliidu direktiividest, mis Eestis on otsekohalduvad, aga teisest küljest oma riigi huvidest, kui need ei lähe vastuollu Euroopa direktiividega.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud härra aseesimees! Härra minister! Mul on selline küsimus. Miks ministeerium seaduseelnõu algatajana ei pidanud vajalikuks lisada sellesse mehhanisme, mis suunaks Eesti pensionifondide raha Eesti majandusse? Teatavasti aitab Eesti pensionifondide raha praegu tegelikult elavdada Euroopa majandust. (Vahelehüüded. Juhataja helistab kella.)

Aitäh teile! Järgmine eelnõu on meil täna investeerimisfondide seaduse muutmise kohta ja seda arutades me saame täpsemalt aru, miks ühte või teist selle seaduse punkti on soovitud muuta. Praegu arutatava eelnõu ja merestrateegia teemaga ei lähe see kõige paremini kokku.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kuulsin eile uudistest, et Venemaa lõpetab tõenäoliselt Eesti kalakonservide impordi ja väidab, et need on suisa eluohtlikud. Mis hinnangu teie annate, kuidas Eesti mere tervis on ja kuidas Eesti meres elavate kalade tervis on? Ja kuidas on nende inimeste tervis, kes neid kalu söövad?

Lugupeetud küsija! Ma jätaksin oma isiklikud arvamused kalade tervise kohta praegu enda teada.

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni aseesimehe Rein Ratase!

Hea juhataja! Auväärt Riigikogu! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas Keskkonnaministeeriumi esitatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 23 oma istungitel 11. ja 12. mail. 11. mai istungil tegi ettekande veeseaduse muutmise asjaoludest keskkonnaminister Marko Pomerants. Ta selgitas, et võttes Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi, on õigusselguse huvides vaja veeseadust täiendada. Sellega saaks ühtlasi täpsemalt määratletud merekeskkonna poliitika tegevusraamistik. Enamikus on euroliidu merestrateegia raamdirektiivi sätted üle võetud arengukavas "Eesti merenduspoliitika 2012–2020", kuid veel mõne sätte ülevõtmiseks on vaja veeseadust veidi muuta.
Istungil toimus arutelu, mille käigus vastasid küsimustele keskkonnaminister ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja ning merekeskkonna osakonna nõunik. Küsiti näiteks reostuse mõiste kohta, mida see endast kujutab. Ka puudutasid küsimused olulist keskkonnamõju ja eurodirektiivi numbri panemist seadusesse – ja kas see on ikka vajalik. Keskkonnaminister ja teised ministeeriumi ametnikud selgitasid, et eelnõus on reostuse definitsiooni juures lahtine loetelu. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavadki kahjuliku mõju avaldumise võimalused seaduses kirjas olema avatud loeteluna, seni on need veeseaduses esitatud kinnise loeteluna. Eelnõus on veeseaduse § 2 punkti 42 tekstis selle avatud loetelu tagamiseks lisatud ainult üks väga oluline sõna – see sõna on "näiteks", mis juristide kinnitusel muudab kinnise loetelu avatuks.
Oli ka küsimus, kas tegemist on universaalse mõistega või mitte, kui me räägime saastatusest. Minister selgitas, et veeseaduse muutmise eelnõus toodud reostuse mõiste peaks katma kõikvõimalikud reostusjuhtumid. Samas tuleb lisada, et näiteks keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on reostuse sünonüüm "saastatus" ehk saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis.
12. mai istungil otsustas keskkonnakomisjon ühel häälel teha ettepaneku võtta eelnõu 23 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 26. maiks s.a. Ka otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 29. mai kell 10 ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. Olen rääkinud.

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimese lugemise võiks lõpetada. Määran eelnõu 23 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. mai kell 10. Esimene lugemine on lõppenud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 15 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Sven Sesteri!

Lugupeetud parlament! Käesolevaga annan teile ülevaate eelnõust, mis kannab numbrit 15. Tegemist on investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille eesmärk on oma olemuses lihtsustada pensionifondide investeerimisreegleid. Meie pensionifondide varast on otse kohalikku majandusse investeeritud suhteliselt vähe, eriti võrreldes just teiste riikidega. Eesti ettevõtetesse on investeeritud ligikaudu 5,4% pensionifondide varast. See näitaja sisaldab investeeringuid aktsiatesse ja võlakirjadesse ning kinnisvarasse, välja on jäetud hoiused. Teistes Euroopa Liidu riikides on kodumaiste investeeringute osakaal pensionifondide portfellis oluliselt suurem. Rahvusvaheliselt peetakse pensionifondide vahendeid üheks olulisemaks pikaajalise kohaliku kapitali allikaks. On üksjagu kurdetud, et Eesti pensionifondide vara investeeritakse liialt vähe kohalikesse ettevõtetesse. Selle üks põhjus võib olla sobilike instrumentide vähesus kohapeal. Teisena on välja toodud seadustikus sätestatud piiranguid. Kehtiva korra kohaselt tuleb pensionifondi vara investeerida võimalikult likviidsetesse instrumentidesse. Eelkõige mõeldakse likviidsete instrumentide all krediidiasutuste hoiuseid, väärtpaberibörsil noteeritud väärtpabereid ning aktsia- ja võlakirjafonde. Tallinna börsil on väärtpabereid noteerinud väike hulk ettevõtteid. Seega on kohalikke likviidseid investeerimisvõimalusi tõesti vähe. Eelnõuga muudetakse kehtivat korda nii, et pensionifondide vara oleks võimalik rohkem paigutada vähem likviidsetesse instrumentidesse, eelkõige börsivälistesse aktsiatesse ja võlakirjadesse. Sellised investeeringud on pikemaajalised, millega võib küll kaasneda suurem risk, kuid samas ka suurem tootlus.
Eelnõu vastuvõtmine seadusena toob kaasa põhimõtteliselt viis olulist muudatust. Esiteks, pensionifondide varast võib paigutada senise 10% asemel 30% väärtpaberibörsil noteerimata aktsiatesse ja võlakirjadesse. Teiseks, pensionifondide vara võib rohkem investeerida erinevatesse taristuprojektidesse, näiteks teedevõrku, elektrienergiaprojektidesse, jäätmekäitlusesse, veevarustusse, samuti kooli- ja haiglarajatistesse. Muu maailma praktika kohaselt on pensionifondid järjest rohkem hakanud investeerima just sellistesse projektidesse. Kolmandaks, pensionifondide vara ei või praegu investeerida väärismetallidesse ega väärismetallidega seotud väärtpaberitesse. Edaspidi võib kulda ja teistesse väärismetallidesse investeerida kuni 5% pensionifondide varast. See on eelkõige alternatiivne investeerimisvõimalus ebastabiilsetel aegadel. Neljandaks, pensionifondidel võimaldatakse edaspidi omandada kontrollosalusi äriühingutes. See annab pensionifondihaldurile ka võimaluse otsustada, kes juhib konkreetset ettevõtet, kuhu pensionifondi vara on investeeritud. Viiendaks, pensionifondide vara võimaldatakse investeerida ka suurtesse kinnisvara arendamise projektidesse.
Praegu on teise ja kolmanda samba pensionifondide vara väärtus kokku 2,3 miljardit eurot. Aastaks 2030 on see juba 13 miljardit eurot. Selle eelnõuga ei sunnita pensionifonde rohkem Eestisse investeerima, küll aga avardatakse pensionifondide vahendite kohalikesse ettevõtetesse investeerimise võimalusi. Võib eeldada, et investeeringud kodumaisesse varasse suurenevad, samas on oluline rõhutada, et pensioniraha koguvate inimeste jaoks on esmatähtis saadava pensionitulu maksimeerimine tänu pensionifondide suuremale tootlusele. Usun, et eelnõuga tehtavad muudatused aitavad ka sellele kaasa. Aitäh teile!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Jaak Madison, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Millele tuginedes või millest lähtudes tuli otsus lubada investeerida ainult kuni 5% väärismetallidesse või sellega seotud fondidesse? Millele te tuginete – millistele andmetele, statistikale või prognoosidele?

Aitäh! Praegu ei ole üldse võimalik investeerida väärismetallidesse või nendega seotud väärtpaberitesse. Aga alati tuleb vaadata riskiprintsiipe. Samamoodi võib küsida, millele tuginedes võib seaduse vastuvõtmisest alates 10% asemel 30% ulatuses suurendada osalust börsil mittenoteeritud ettevõtetes. See lähtub printsiibist, et kokkuvõttes ei oleks pensionifondidel huvi võtta riske, mille tõttu saab ühel hetkel kannatada nende inimeste vara, kes on sinna fondi raha investeerinud.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kõnealune eelnõu võimaldab investeerida pensionifondide raha rohkem Eesti ettevõtetesse. Mil määral on võimalik hinnata Eesti ettevõtete ootust või vajadust, et pensionifondid neisse investeeriksid?

Aitäh! Iseenesest seadusmuudatus ei sunni, nagu ma ütlesin, ühtegi investeerimisotsust tegema. Pigem annab see laiemad võimalused ühe või teise investeerimisotsuse tegemiseks. Praeguse informatsiooni kohaselt on täidesaatev organ ehk ministeeriumis vähemalt eelnõu menetlemise ajal saanud pensionifondidelt ja ka ettevõtlusorganisatsioonidelt signaale, et neid huvitavad pensionifondide laiemad võimalused Eesti majandusse investeerida küll. Kas nad neid võimalusi kasutama hakkavad, on eraldi küsimus. See on muidugi lõpuks fondihaldurite otsustada, kuidas nad konkreetse pensionifondi raha haldavad ja milliseid investeerimisotsuseid teevad.

Märts Sults, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Auväärt minister! Te annate väga lihtsalt pensionifondidele võimaluse laiemalt raha kasutada. Te kasutasite sõnu "suurema riskiga ettevõtetesse" ja "tootlikkus", aga te ei kasutanud sõna "vastutus". Kes vastutab siis, kui on investeeritud valesti?

Aitäh, see on väga hea küsimus! Ja seoses sellega ma juhin tähelepanu nendelesamadele meetmetele, millest me enne rääkisime. On küsimus, kas näiteks peaks andma võimaluse suurendada osalusi 30%-st veel rohkem või anda näiteks võimalus väärtpaberite puhul ka väärismetallidesse investeerimise osalust 5%-st veel rohkem suurendada. Otsused saab teha ikkagi alati pensionifondi haldur vastavalt sisedirektiividele ja sisekokkulepetele ning normatiivsetele reeglitele, mis on ka Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud. Võimaluste andmisega aga ei kaasne alati automaatne vajadus, et sa pead ühte või teist ettevõtet hakkama omama ja ühte või teise ettevõttesse investeerima. Võimalused on need, mis täna antakse.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on väga oluline, väga tõsine teema, eriti selle valguses, et eile Finantsinspektsiooni juhatuse esimees kandis meile ette, et pensionifondide huvi Eestisse investeerida on vähenenud. Minu küsimus on selline, mis mitte nii palju ei puuduta just seda punkti, küsin üldisemalt: kas valitsusel on peale tänase seadusmuudatuse mingi strateegia või plaan, et astuda reaalseid samme valdkonna reguleerimiseks? Mis samme võiks ette võtta, et Eesti pensionifondid investeeriks rohkem Eesti ettevõtetesse ja Eesti väärtpaberitesse?

Hea küsija! See eelnõu peegeldabki valitsuse nägemust asjadest. Me väga selgelt eeldame, et kui me avardame Eestis pensionifondide võimalusi investeerida loetletud meetmeid kasutades, siis sellega kaasneb ka lisavahendite eraldamine Eesti turule. Pangem tähele: kui pensionifondid näevad suuremat atraktiivsust Eestis investeerida, siis see on üks meede selleks, et Eesti majandus kasvaks, mis on kindlasti üks selle valitsuse eesmärkidest.

Ivi Eenmaa, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Põhjamaades, eriti Rootsis ja Taanis on väga populaarsed nn hüpoteekpensionid. Minu küsimus teile on: kas Eesti Rahandusministeeriumis on koos Sotsiaalministeeriumiga arutatud või tuleks arutada ka seda teemat? Selline pension võimaldaks praegustel ja ka tulevastel pensionäridel oma olemasoleva vara tagatisel suurendada igapäevaseid sissetulekuid.

Aitäh! Selle konkreetse eelnõu menetlemisel me ei ole võtnud ühtegi täiendavat teemat arutada. Praegu on päevakorral konkreetselt pensionifondide vara investeerimise võimaluste avardamine. Kõik muud teemad, kuidas Eesti inimesed saaksid oma isiklikku vara paremini investeerida või võtta vastu mingeid muid seda puudutavaid otsuseid, on vaja käsitleda eraldi.

Märt Sults, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Auväärt minister! Selle eelnõuga te annate investeerimisfondidele laiendatud võimaluse võtta vastu riskialtimaid, aga ehk suurema tootlikkusega otsuseid. Te kasutasite mõisteid "risk" ja "tootlikkus", aga te ei rääkinud, kes vastutab halva investeeringu puhul?

Aitäh! Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Kui sul on õigus teha investeerimisotsuseid, siis sellega kaasneb alati kohustus ja vastutus. Need käivad alati käsikäes. On selge, et kui me laiendame investeerimisportfelli kasutamise võimalusi, siis peame seadusandjana alati silmas pidama, et lubades fondidel näiteks investeerida varast 10% asemel kuni 30% väärtpaberibörsil noteerimata aktsiatesse, siis selle õigusega kaasneb nii suurem risk kui ka võimalik suurem tootlus. Langetatavad otsused on aga kindlasti fondihalduri otsused, mida ta saab teha lähtuvalt mitmesugustest sisedokumentidest. Need on kooskõlastanud ka Finantsinspektsiooniga. Tänasel päeval saab öelda, et kui me oleme laiendanud pensionifondide võimalusi investeerida erinevatesse täiendavatesse meetmetesse, peab fondihaldur aru saama, milliseid riske ta võtab, kui investeerib ühte või teise meetmesse, ka näiteks väärtpaberitesse, mis on kaetud väärismetallidega. Varem ei olnud seda võimalik teha, nüüd on siis kuni 5% ulatuses varast. Fondihaldur peab neid riske hindama ning lähtuma sellest poliitikast, mis on sisedokumentides kirja pandud, olgu tegu konservatiivse või agressiivsema poliitikaga.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kas selle eelnõu järgi on pensionifondidel võimalik investeerida ka ühistupankadesse ja kui ei ole, siis mis põhjusel?

Aitäh! Me oleme määratlenud kõik need võimalused, mis täiendavalt juurde tulevad. Ma olen need loetlenud, alates väärtpaberibörsil noteerimata aktsiatest ja lõpetades väärismetallidega, ja sinna vahele mahuvad ka taristuprojektid. See on väga selge loetelu, mille võrra pensionifondide investeerimisvõimalused praegu laienevad.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Küsin väga lihtsa küsimuse. Missugused on selle seaduseelnõu puhul riigi poolt endale võetavad kohustused ja garantiid?

Aitäh! See eelnõu reguleerib peaasjalikult Eesti pensionifonde ja riik ei võta endale täiendavaid garantiisid, mis on seotud pensionifondide võimalike investeeringute või ükskõik millise meetmega. Riik annab regulatiivselt selged seadusandlikud raamid, kuidas pensionifondid võivad investeerida.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Üks eelküsija juba küsis, kuidas vastutab riik halvaks osutunud investeeringute eest. Te ütlesite väga õigesti, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Teadaolevalt on nendel, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem, kohustuslik teine pensionisammas, kuhu riik helde haldjana mängides lisab 4% inimese igakuisest brutopalgast, võttes selle tegelikult sotsiaalmaksu arvelt. Riik on kasutanud oma õigust panna seadusega töövõtjale ehk siis maksumaksjale kohustuse investeerida kindlasse kohta, valides mingite kindlate valikute vahel. Ja mitte keegi ei vastuta selle eest. Teatavasti ei ole Eesti inimeste finantsteadlikkus väga kõrge, samas oleme pannud neile sellise kohustuse. Kas vabas ühiskonnas ja demokraatlikus tsivilisatsioonis ei peaks olema inimestel vabadus valida, kuhu nad terve elu jooksul oma raha paigutavad?

Aitäh! Inimesel on õigus valida konkreetsed fondid, kuhu investeerida. Ma juhin tähelepanu, et alates teise samba loomisest on nende fondide reaaltootlus olnud positiivne. 2014. aastal oli keskmine nominaaltootlus näiteks 5,1%. Ning alati on kodanikul õigus ja võimalus valida konkreetne fondivalitseja ja pensionifond.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Neid igasuguseid fonde, mis tegutsevad finantsturgudel, loomulikult tuleb reguleerida, seada nendele mingisugused raamid. Nende raamide vahel see turg toimib. Kindlasti on olemas targad haldurid, kes üritavad teha häid otsuseid. Aga ma siiski kordan seda küsimust, mis on siin saalis juba kõlanud. Kindla peale tehakse ka halbu otsuseid, ja seda sugugi mitte süüliselt, lihtsalt finantsturgudel võib kõike  juhtuda. Ma saan sellest aru, et haldurid üritavad anda endast parima, aga ma saan asjast nii aru, et kui keegi mängib finantsturul, siis ta vastutab ise, kui kaotab oma raha. Ta jääbki ilma püksata. Aga praegusel juhul on tegemist meie pensionäride rahaga, mida investeeritakse siia-sinna ja ikka võib ette tulla halbu otsuseid. Kui juhtub, et pensionäride raha kasutamise kohta on tehtud halb otsus, siis kes konkreetselt vastutab?

Aitäh! Ma isegi laiendaksin seda ja ütleksin, et siin ei ole tegemist mitte praeguste pensionäride rahaga, vaid tegemist on kõigi inimeste rahaga, kes investeerivad pensionifondidesse. Ma arvan, et tegu on ka nii teie kui minu rahaga, oleme ju meiegi teise sambasse investeerinud. Siin ei ole tegemist ainult pensionäridega, vaid märksa rohkemate inimestega. Muide, pean siinkohal vajalikuks öelda, et kohustusliku pensionifondiga liitunute arv on 2014. aastaks jõudnud 664 522-ni. Eelmise aastaga võrreldes on juurde tulnud natuke üle 14 000 inimese. Ütlen seda, et oleks teada, kui paljud on pensionifondidega liitunud. Olukord on selline, et teisel sambal on viis fondivalitsejat ja 20 pensionifondi selle viie fondivalitseja all. On inimese enda otsus, millise fondivalitseja juurde ta läheb, ja olenevalt sellest, millise pensionifondi keegi endale võtab, on võimalik valida erinevate riskitasemetega pensionifonde. Seegi on inimese teadlik valik, kas ta võtab konservatiivse fondi, mis on vähem tootlik, kuid selle eest alalhoidlikum, või võtab riskantsema. See on inimese enda otsus. Loomulikult ta saab enne tutvuda konkreetse fondivalitseja ja tema investeerimisstrateegiaga. Kõik need võimalused on Eesti Vabariigi elanikul olemas.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ühistupangandus on maailmas väga levinud panganduse vorm ja ka Eestis on see arenemise teel. Ma ei saanud oma eelmisele küsimusele vastust. Miks pensionifondid ei või investeerida Eestis ühistupankadesse?

Aitäh! Teil on võimalik teha Riigikogu liikmena selle eelnõu menetluse käigus muudatusettepanekuid ja siis saab ka diskuteerida selle üle, kas on mõttekas laiendada investeerimisvõimalusi, lisades loetelusse ka ühistupanganduse. Praegu on valitsuse nägemus pensionifondide investeerimisvõimaluste laiendamisest kirja pandud selle loeteluna, mis on ka teie laudadel.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Härra minister! Loomulikult on tegemist ikkagi pensionäride rahaga, aga nagu te õigesti mainisite, ka tulevaste pensionäride rahaga. Aga eks me kõik ole tulevikus pensionärid, kui jumal eluaastaid annab. Ja siiski ma kordan oma küsimust. Finantsturgudel mängides võib alati tekkida võimalus, et raha kaotatakse, sest haldurid on ka inimesed ja eksimine, nagu me teame, on inimlik. See on meie tulevaste pensionäride raha, see ei ole mitte niisama mingi vabatahtlik investeerimine siia või sinna või rahaga mängimine. On tõesti olemas konservatiivsemad ja agressiivsemad pensionifondid, ent igaühega neist võib midagi juhtuda. Kui juhtub, kes kannab vastutust ja kes kompenseerib konkreetselt?

Aitäh teile! Te olete kolm korda küsinud erinevate nurkade alt ja ma olen kolm korda teile vastanud. See, kes võtab vastu otsuse, see ka vastutab. Pensionifondihaldur on see, kes on võtnud vastu otsused. Enne seda on inimene võtnud vastu otsuse investeerida ühte või teise pensionifondi, teades seda, millist riskiastet üks või teine fond endas kannab vastavalt fondi agressiivsusastmele, mis on kooskõlastatud. Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus fond, kes on valinud alalhoidliku strateegia mitte investeerida agressiivsetesse aktsiaturgudesse ja on seda ka oma pensionäridele kinnitanud, tegutseb teisiti. Seda jälgib ju Finantsinspektsioon, et fondihalduri investeeringud vastaksid sellele, mis tema prospektides kirjas on.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Maailmas on ka teistsuguseid süsteeme kui need, mida Eesti praegu rakendab. Näiteks Singapuris on igal kodanikul oma fond, kuhu laekuvad tema pensionieraldised sissetulekult, mis ta teenib. Ja kodanik võib kasutada seda raha oma äranägemise järgi – kas parandada tervist või koguda raha selleks ajaks, kui ta läheb pensionile. Ja siis saab ta seda vabalt kasutada. See on teoreetiline küsimus. Kuidas te suhtute mõttesse, et iga inimene peaks saama ise otsustada, kuidas oma raha investeerida? See ei käiks halduri kaudu, vaid otse? Näiteks kui ma tahan osta Tallinki aktsiaid, siis ostan Tallinki aktsiaid ja loodan, et 50 aasta pärast on mul kogunenud korralik summa. Aga kui ei ole, siis on see minu enda viga. Mis te arvate sellest võimalusest lasta inimestel ise otsustada, mida oma rahaga teha?

Aitäh! See on hea küsimus ja ma arvan, et pikem filosoofiline debatt selle üle on teretulnud. Eks alati on olemas plussid ja miinused, kui inimene viib ellu oma isiklikke otsuseid. Kas anda selline võimalus? See võimalus on ju praegugi olemas. Kui inimene tahab investeerida ühe või teise ettevõtte aktsiatesse – aktsiate puhul on riskid enamasti suuremad kui võlakirjade puhul ja üldjuhul eeldatakse ka selle võrra suuremat tootlust –, siis see võimalus on ju olemas. Mis puudutab praegust pensioni, eriti teist sammast, siis seal on kindlasti oluline roll ka riigil, kes kannab osa maksumaksja rahast sellesse fondi. Maailmas on erinevaid süsteeme ja kindlasti on eri süsteemidel erinevad puudused ja ka head pooled. Kui oleks olemas parim süsteem, siis oleks maailmas kõikjal rakendatud see parim. Eestis on mindud seda teed, kus ühelt poolt panustab teise sambasse töötaja ja teiselt poolt riik ning samal ajal jääb inimesel võimalus teha ka mis iganes muid otsuseid, mis mõjutavad tema tulevast pensioni.

Olga Ivanova, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et halbade otsuste eest vastutab ikkagi ainult see tulevane pensionär ehk noor naine või noor mees, kes praegu on kohustatud valima kas progressiivse või konservatiivse fondi? Kas tema ongi see, kes lõppude lõpuks vastutab nende otsuste tagajärgede eest?

Aitäh! Küsimus on selles, mida me vastutuse all silmas peame. Otsustuse juures on inimene alati vaba. Kui inimene tahab võtta vastu otsuse investeerida oma raha üliagressiivsesse, üliriskantsesse projekti, kas siis otse investeerides või pensionifondi kaudu, teades seda, et pensionifond investeerib vara vaid aktsiatesse, siis kindlasti ta võtab teadliku riski sellega, et eeldab suuremat tootlust. Samas peab ta arvestama, et tema vara võib selle otsuse tõttu väheneda.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Härra minister! Siin on juttu olnud inimeste teadlikkusest ja vastutusest. Mul on selline lihtne küsimus. Kas te teate, millises fondis on teie enda pensioniraha ja kui suur oli selle fondi tootlikkus eelmisel aastal?

Aitäh! Jah, tean küll.

Olga Ivanova, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui te alustasite oma eelnõu kaitsmist, siis te ütlesite, et teete neid muudatusi selleks, et rohkem raha tuleks Eesti majandusse. Te väidate, et kui noor inimene, noor naine, olles väga kogenematu ja arvates, et ta teenib rohkem raha pensionieaks, kui valib agressiivsema fondi ja see raha paigutatakse Eesti majandusse, aga see inimene kaotab oma raha, sest fondihaldur teeb halbu otsuseid, siis vastutab ikka see noor naine. Mis loogika sellel seadusel ikkagi on?

Aitäh! Te alustasite oma küsimust sõnadega "noor inimene, noor naine", te ei öelnud "noor mees". Aga otsused, mis puudutavad eeldatavaid riske ja sellest tulenevalt potentsiaalset tootlust, on ikka inimese enda teha. Kui inimene tunneb, et ta ei taha võtta riski, millega võib kaasneda tema vara kadumine, siis selleks on täiesti võimalus olemas. Nagu ma ütlesin, viie fondivalitseja all tegutseb 20 pensionifondi ja nende seas on väga konservatiivseid fonde, mille peamine eesmärk on vara säilitamine ja täiendava eesmärgina väike tulusus võlakirjade abil, aga siiski tulusus. See on inimese enda otsus, millist konkreetset pensionifondi ta oma pensioniinvesteeringute tegemiseks kasutab.

Austatud minister, me ei saa selle teema käsitlemist lõpetada, sest on veel vähemalt üks küsimus. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuna te olete täna nii veendunult rääkinud, kuidas inimene teeb ise oma vabad valikud, siis küsin: kas teie rahandusministrina olete veendunud, et isegi kui ettevõtluse või mõnes muus õppekavas on sees investeerimisfonde tutvustav osa, siis kõik noored inimesed, kui nad lähevad panka ja neile antakse need graafikud ette ja seletatakse asja rohkete võõrsõnade saatel, saavad aru, mida neile räägitakse?

Aitäh, lugupeetud parlamendiliige! See on väga hea küsimus. Riik on teinud tööd selle nimel, et finantskirjaoskus paraneks. Usun, et koostöös pangaliiduga – olen ka ise rahandusministrina Eesti Pangaliidu juhtkonnaga rääkinud, et veelgi suurendada seda sünergiat, mis on riigi ja pangaliidu vahel – inimeste finantskirjaoskus paraneb. See on väga oluline.

Austatud minister, nüüd ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks ei kellegi muu kui rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 15 esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 11. mai istungil. 25. mai istungil tegi komisjon veel ka ühe menetlusotsuse. Komisjoni arutelul osalesid ka Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid, kes seda eelnõu komisjoni liikmetele tutvustasid.
Nagu öeldud, eelnõu eesmärk on teha muudatusi investeerimisfondide seaduses, eelkõige puudutavad need pensionifondide investeerimisreegleid. Toodi välja see, et põhjus, miks Eestisse pensionifondide raha suhteliselt vähe investeeritakse, on ka sobilike instrumentide vähesus. Nagu öeldud, eelnõu võimaldab pensionifondide vara paigutada senisest rohkem väärtpaberibörsil noteerimata väärtpaberitesse, mitmesugustesse taristuprojektidesse ja ka kinnisvarasse. Lisaks tekib võimalus investeerida pensionifondide vara väärismetallidesse ja nendega seotud väärtpaberitesse. Sellest kõigest minister ka juba rääkis.
Ma teeksin omalt poolt ülevaate arutelust, mis meil komisjonis oli, ja küsimustest, mida komisjoni liikmed esitasid. Oli küsimus selle kohta, kas need piirangud, kuhu ja kui palju tohib pensionifond investeerida, tulenevad Euroopa Liidu õigusest või saab neid Eestis kehtestada. Vastus oli, et otseselt Euroopa Liidu õigus selliselt pensionifondi vara investeerimist ei piira.
Paluti seletada ühte seletuskirja lauset, mis ütleb, et pensionifondid saavad vajaduse korral äriühingut kontrollida, sh suunata tema tegevust. Eelnõu algataja esindaja vastus oli, et see sõnakasutus, rõhuasetus pole võib-olla kõige parem. Lause mõte on see, et osaluste omamise piirangute kaotamine võimaldab fondil oma vara paremini kontrollida.
Komisjoni liikmed küsisid ka seda, kas on olemas mõjuhinnang, kui palju seadusmuudatuse tulemusel suurenevad fondide investeeringud Eesti objektidesse. Ministeerium ütles, et seda on keeruline prognoosida, aga võiks pakkuda otseinvesteeringute suurenemist kuni 10%-ni.
Küsiti ka seda, kuhu pensionifondide vara on investeeritud varaklasside ja geograafiliste piirkondade kaupa. Eelnõu algataja vastas, et need ülevaated on ministeeriumil olemas ja ka fondid avalikustavad oma andmeid regulaarselt. Suures plaanis on need investeeringud läinud väljapoole Eestit, eelkõige välismaistesse aktsiafondidesse. Suurema osakaaluga on Iirimaa, Luksemburgi ja Rootsi aktsiafondid, aga ka USA ja paljude teiste riikide omad. Ehk siis investeeringud on üle maailma hajutatud.
Oli küsimus selle kohta, kuidas on lood meie pensionifondide tootlusega. Teadaolevalt fondide maine ei ole väga hea ja tootlus ei ole piisav, inimesed on pettunud olnud – selline oli subjektiivne arvamus. Tõesti, investori seisukohalt on tootlus põhiline, aga nagu siin juba eelnevas diskussioonis välja tuli, tähtis on muidugi ka riskide maandamine. On tähtis, et see raha, mis on fondi paigutatud, vähemalt säiliks ja ehk ka kasvaks.
Küsimus oli ka selle kohta, kas fond võib kulda varuda ja millised on need väärismetallid, mis seaduseelnõu mõttes kvalifitseeruvad väärismetallideks. Vastus oli, et on kindlad metallid: kuld, hõbe ja plaatina. Aga põhiliselt praktiseeritakse ikkagi väärismetallidega seotud väärtpaberitesse investeerimist.
Selline oli minu ülevaade komisjoni arutelust. Komisjon tegi ka järgmised otsused: nimetada ettekandjaks siinkõneleja, st mina; teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 27. maiks (ettepanek oli konsensuslik) ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. juuni kell 15 (ka see otsus oli konsensuslik). Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult on see selles mõttes väga hea eelnõu, et see avardab investeerimisfondide investeerimisvõimalusi. Aga härra rahandusminister ei soovinud järjekindlalt väga mitmele küsimusele otse vastata. See puudutab just nimelt sedasama probleemi, et kui pensionifondide investeering läheb luhta ja seal kaotatakse inimeste raha, siis haldurid saavad ikka oma töötasud kätte ning kõik muud kontodega seotud kulud on ka ära kaetud, aga fondid ise lähevad luhta. Minu küsimus on, kas teie arust on inimene selle raha kaotanud. Ma ei näe võimalust, kuidasmoodi investeerimishaldur seda kõikidele korvama hakkab.

Aitäh! See on hea küsimus. Sellepärast riik need reeglid kehtestabki. Mida see eelnõu teeb? Ta laiendab investeerimisvõimalusi ja eelkõige selles suunas, et raha paigutataks rohkem Eestis registreeritud varasse. Ning riik on teinud piiranguid, näiteks ühte emissiooni ei saa panna rohkem kui 5% fondi varast. See piirang jääb edasi kehtima. Ka on piirangud, et fondiinvesteeringud oleksid hajutatud hästi paljude varaliikide lõikes. Kui ühes kohas tekibki risk, on vahendid õnneks laiali. Tõenäosus, et kõik riskid korraga realiseeruvad, on väike. Aga just sellest tulevad nõuded, et pensionifond ei saa seaduse järgi investeerida ühte varaklassi või ühte emitenti. Sellepärast on need piirangud.
Teiseks alluvad pensionifondid Finantsinspektsiooni järelevalvele. Finantsinspektsioonil on omad järelevalveinstrumendid. Nad vaatavad, et fondid oleksid likviidsed, et kapitali adekvaatsused oleksid vastavad ja et fondihaldurid, kes kõike haldavad, vastaksid teatud nõuetele. See on veel üks institutsioon, mis teostab järelevalvet.
Muidugi on mängus ka inimese enda risk. On fonde, mis on üsna väikese riskiga ja mis investeerivad põhiliselt kõrge reitinguga võlakirjadesse ja hoiustesse näiteks, aga seal on ka väiksem tootlus ja see vara aja jooksul kasvab vähem. Inimene, kes on valmis rohkem riskima, valib agressiivsema strateegiaga fondi, mis investeerib nii noteeritud kui ka noteerimata aktsiatesse. Sellisel juhul inimene teadlikult võtabki suurema riski suurema tootlikkuse nimel. See on ka tema enda risk.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Siin saalis oli juba aasta alguses juttu sellest, kuidas me kasutame pensionifonde. Siis räägiti, et ei jätku projekte, mis selgelt teenivad avalikku huvi. Kuidas te ise mõtlete? Me tõstame nüüd ministeeriumis pensionifondi jaoks investeerimisprotsente, aga kas me laiendame ka nende projektide nimekirja, kus saab neid vahendeid kasutada?

See eelnõu neid uusi instrumente juurde ei too. Siin oli enne küsimus hüpoteekvõlakirjade kohta. See eelnõu uusi instrumente, kuidas investeerida, juurde ei loo. Aga kaudne mõju on eelnõul võib-olla selles mõttes olemas, et kui tekib tänu pensionifondide lisanduvatele investeeringutele suurem nõudlus, siis elavneb ka pakkumise pool. Ettevõtted, kellel on huvi või vajadus näiteks võlakirju emiteerida, saavad seda julgemini teha või rohkem emiteerida, kuna nõudlus tänu pensionifondidele kasvab. Sedakaudu võib seadusmuudatusel olla mõju kas või taristuobjekte majandavatele firmadele ja nende investeeringutele.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun, kõikidel fraktsioonide esindajatel on võimalus avada läbirääkimisi! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi!

Viimastel aastatel on kohustuslike pensionifondide vara maht kiiresti kasvanud. See kasv oli eelmisel aastal üle 400 miljoni, protsentuaalselt 24%. Praegu on nende fondide maht suurusjärgus 2,3 miljardit eurot ja prognoositakse, et aastaks 2030 kasvab see 3 miljardi euroni. See on väga suur kasv nii protsentuaalselt kui ka nominaalselt. Samal ajal nende fondide investeeringud Eesti majandusse on kahanenud. Eile Riigikogu istungi päevakorras olnud Finantsinspektsiooni aastaaruande järgi kahanes nende osakaal 26%-lt 22%-le, ka ei ole suuremas osas tegu otseinvesteeringutega Eesti väärtpaberitesse, vaid põhiliselt tähtajaliste hoiustega või lihtsalt pangakontodel seisva rahaga. Otseinvesteeringuid Eesti väärtpaberitesse on suurusjärgus 6% pensionifondide varadest. Teiste riikide kogemusele tuginedes võiksid investeeringud kohalikule turule moodustada isegi 50–60%. Kui me midagi ette ei võta, siis meil tegelikult need mahud hoopis kahanevad.
Samas on teada, et pensionifondide vahendid on üheks oluliseks pikaajalise kapitali allikaks. Kindlasti elavdaksid pensionifondide investeeringud kohalikule kapitaliturule ka siinset turgu. Mida suurem on kohalik kapitaliturg, seda suurem on investeerimisalternatiivide valik, seda eelkõige alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele. Ja on selge, et kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet, tootlikkust ja innovatiivsust.
Eelnõu, mida me menetleme, peakski seda olukorda muutma. Ta lihtsustab pensionifondide investeerimisreegleid, loob ulatuslikuma võimaluse investeerida pensionifondide varasid börsil noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse, taristuobjektidesse. Pensionifondid saavad võimaluse omandada kontrollosalusi.
Samal ajal võime öelda, et kapitali parem kättesaadavus suurendab ettevõtete investeeringuid ja läbi selle tööhõivet majanduses tervikuna. Eelkõige väike- ja keskmiste ettevõtete arengule aitab pangakeskse finantseerimise osakaalu vähenemine ja alternatiivsete investeerimisallikate osakaalu suurendamine igati kaasa.
Seaduseelnõu jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eesti varadesse kohe ja kiiresti kasvama hakkavad. Põhiprobleem on endiselt see, et meil on investeerimiseks kõlblikke vahendeid vähe. Kui eelnõu koostajate hinnangul võiks seaduse rakendumise järel otseinvesteeringud Eesti varadesse kasvada praeguselt 6% tasemelt lähiaastatel 10% tasemele, siis soovitav eesmärk võiks olla isegi 20%–30%. Aga selle eesmärgi saavutamiseks on muidugi vaja muidki meetmeid, näiteks võiks juurde luua uusi investeerimisinstrumente. Investeerimiskõlblike varade pakkumisele, turuosaliste aktiivsusele ja Eesti väärtpaberituru üldisele elavnemisele aitaks kaasa ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse börsile viimine. Mõju börsile oleks seda suurem, mida suurema ja atraktiivsema ettevõtte suudab riik börsile tuua.
Igal juhul Reformierakonna fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Kas teised fraktsioonid soovivad sõna võtta? Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on selge ja ühene: esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 15 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuni kell 15. Esimene lugemine on lõppenud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 15.07.