Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu esimese istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Algab eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra aseesimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kaks seaduseelnõu. Esiteks, tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Sven Sester. Teiseks, veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Marko Pomerants. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kolleeg Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me näeme, kuidas viimane kuu aega on valitsuskoalitsioon pingsalt otsinud katteallikaid oma lubadustele, mis nad on koalitsioonilepingusse kokku kirjutanud. Viimane näide on see, et esialgu oli planeeritud trahvimäärasid tõsta 2 korda, aga siis Exceli tabel näitas, et neid peaks tõstma 2,5 korda. Sellega saadakse ilmselt umbes 2 miljonit eurot eelarvesse juurde ja see katab siis need lubadused ära. See iseenesest tähendab, et kui Eestis läheb tulevikus turvavööta sõit maksma 500 eurot, siis Saksamaal on see trahv 30 eurot.
Meie arvates tuleks raha võtta sealt, kus raha on olemas. Seetõttu esitamegi peaminister Taavi Rõivasele arupärimise pankade maksustamise kohta. Eesti Panga andmetel teenisid Eestis tegutsevad kommertspangad aastail 2000–2013 kasumit 2,6 miljardit eurot. Samal ajal maksti jaotatud kasumilt Eesti riigile ettevõtte tulumaksu vaid 59 miljonit eurot, mis on veidi vähem kui 2,3% kasumist. Sellise olukorra on põhjustanud 2000. aastal kehtima hakanud uus ettevõtte tulumaksu skeem, mille järgi maksustatakse vaid jaotatud kasumit. Enamik riike maksustab ettevõtete kasumi kohe pärast kasumi teenimist. Eestiga analoogset süsteemi kasutavad ainult Malta ja OECD riikidest Tšiili. Rootsis, kus tegutsevad Eesti suurimate pankade emapangad, kehtib klassikaline ettevõtte tulumaks maksumääraga 22%. Rootsi uus rahandusminister, nähes, et pankade kasum on endiselt suur, tahab kehtestada finantstegevuse maksu. Lisaks on Euroopa Keskpanga statistika kohaselt Eesti pangad ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kaks minutit, kolleeg.

Tarmo Tamm

... omakapitali tootluse poolest Euroopa Liidu 27 riigi seas esimesel kohal. Meil on lugupeetud peaministrile neli küsimust, millele, me loodame, ta tuleb vastama, ja siis me saame algatada diskussiooni pankade kasumi maksustamise üle. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleeg Hannes Hanso, palun!

Hannes Hanso

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Väliskomisjoni 11. mai istungi otsuse kohaselt algatab väliskomisjon Riigikogu otsuse eelnõud järgmiste delegatsioonide moodustamiseks: Balti Assamblee Eesti delegatsioon, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon, NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon ning Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsioon. Väliskomisjonil on ettepanek Riigikogu juhatusele määrata nimetatud eelnõude kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle nädala reede, s.o 15. mai, kell 16. Aitäh teile!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleeg Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Hea juhataja! Head rahvasaadikud! Esitame arupärimise riigihalduse ministrile haldusreformi kohta. Meie hinnangul on haldusreformi kindlasti vaja. Eesti riiki on kallis pidada ja ka riigi areng on selle tõttu toppama jäänud, et reformi ei ole julgetud või tahetud teha. Muret teeb see, et valitsuse praegusest kavast loeb välja, et järgmise nelja aasta jooksul püütakse reformi teha kahel meetodil. Esiteks, vabatahtlik ühinemine tähtajaga 2017. aasta kohalikud valimised, ja mingil x perioodil ka sundliitmine valitsuse poolt. Kuna reform on väga oluline, siis oleks kiirelt vaja informatsiooni, mismoodi reformi kavatsetakse ette valmistada. Meil on küsimused eri ministrite rolli ja menetluse korra kohta ning selle kohta, kas ja kuidas hakatakse juba praegu nõudma seaduseelnõudes regionaalsuse arvestamist. Teatavasti aitab ka aktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõus mingil määral kaasa haldusreformile, aga kas on ka tehtud analüüse? Meil on muidki küsimusi. Arupärimise esitavad Kübarsepp, Adams, Herkel, Talvik, Aru, Lutsepp, Haukanõmm ja Ammas. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleeg Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjoni nimel on mul teatada järgmist. Algatame kaks otsuse eelnõu. Esiteks, Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Tulenevalt sellest, et liikmete volituste aeg on lõppenud, ja lähtuvalt Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 8 lõikest 2 algatatakse Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine. Rahvusooperi nõukogu koosseisu volituste lõppemise tõttu ja lähtudes rahvusooperi seaduse § 6 lõike 2 punktist 1 algatatakse Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu ja kaks arupärimist. Riigikogu juhatus menetleb neid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teie ees.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 83 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 2, vastu ei ole keegi. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:09 Arupärimine õpetajate palga tõusu ja töökoormuse kohta (nr 2)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme arupärimiste juurde, neid on täna kaks. Esimene on Riigikogu liikmete Märt Sultsi, Aadu Musta, Erki Savisaare, Siret Kotka, Toomas Vitsuti, Valeri Korbi ja Mailis Repsi esitatud arupärimine haridus- ja teadusministrile õpetajate palga tõusu ja töökoormuse kohta. Arupärijate nimel härra Märt Sults, palun!

Märt Sults

Auväärt juhataja! Kolleegid! 14. aprillil sai üle antud arupärimine. Pikalt on räägitud õpetajate palga järjepidevast tõusust, kuid samal ajal on kogu aeg kujundatud ühiskonnas hoiakut, et õpetajad on mingisugune virisev seltskond, kes kogu aeg tahavad raha juurde saada, aga tegelikult on nii üle makstud, et tapab kohe. Kes on õpetaja? Ametnik vastab, et õpetaja on kodanik, kes vastab riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, ja tema miinimumpalk täisametikohal on 1. jaanuarist 900 eurot. Täisametikoht on arusaamatu suurus. Õpetajalt on ära võetud võimalus teha karjääri: on kadunud nooremõpetaja ametijärk, õpetaja ametijärk, vanemõpetaja ametijärk, metoodikpedagoogi ametijärk. Kellel siis tõstetakse palka? Mina kvalifitseeriksin õpetajad järgmiselt: õpetaja suure algustähega, õpetaja väikese algustähega, pedagoog, tunniandja, tunnilohistaja, asendaja ja lihtsalt hea inimene. Kellel siis seda palka tõstetakse? Kellel?
Minister Aaviksoo koolikorrastamist võib lugeda vähikäigu alguseks Eesti haridussüsteemis ja Eesti noorsoo hariduses. Härra Aaviksoo püüdis lahendada Eesti haridussüsteemi ideaalgaasi võrrandi järgi, härra Ossinovski püüdis probleemile läheneda filosoofiliselt. Aga haridus on klassikaline mõiste ja seda süsteemi ühe päeva ega ühe reformiga ei muudeta. Muutma saab hakata lasteaias, kodus, ükskõik kus mujal, aga mitte gümnaasiumis. Gümnaasiumiajaks on inimene juba välja kujunenud.
Kui ma olin koolidirektor, siis tegi Aaviksoo direktorite nõupidamisel nalja: "Kes ei kuuletu, sellel keeratakse kraanid kinni ja küll raha paneb asjad paika." Õige, nii ta käis. See nali kindlasti meeldib ka härra Ligile. Meie, koolijuhtide pretensiooni peale, et meil ei jätku raha, 900 eurot on nagu naljakas summa, kust seda võtta, tuli naerul nägu ja see ütles nii, et mitte keegi ei keela kohalikel omavalitsustel juurde maksta. Aga unustati ära, et kohalikele omavalitsustele vahendeid palga tõstmiseks ei antud. Õpetaja koormus suurenes, palk vähenes, õpilaste arv klassis suurenes. Palk väheneb, sest töö intensiivsus kasvab. Kui nüüd õpetajad küsiksid minult kui koolijuhilt, mida selles olukorras ette võtta, siis ma soovitaksin Eestis teha taaskäivitus. Kui nad ei oska seda teha, siis ma hea meelega neid õpetan. Siit tulenevadki meie küsimused.
Esiteks tahame teada, millal makstakse riigi lubatud õpetajate palga tõusuks linnadele ja valdadele sihtotstarbeliselt eraldatavate vahendite vahe välja. Teine küsimus: "Miks on tekitatud olukord, kus koolid peavad oma õpetajate hoidmiseks kulutama järgmise õppeaasta vahendeid?" Kolmas küsimus: "Kas Te kavatsete ka järgnevatel aastatel õpetajate palku tõsta vaid lubadusena või näete ette ka reaalsed rahalised vahendid?" Neljas küsimus: "Millises ulatuses plaanite muuta linnade ja valdade hariduseraldiste jaotust? Kas uus nn rahastamismudel arvestab ka erinevate õppetasandite erinevat hinda ja gümnaasiumite õppesuundade vajadusi?" Viies küsimus on selle kohta, et koolide järgmise õppeaasta eelarve koostamist alustatakse praegu, 2015. aasta mais. Millise kindlustundega peaksid koolijuhid oma õpetajatega pidama palgaläbirääkimisi ja kuidas nad saavad oma õpetajaid kinni hoida, et need ei läheks kuskile mujale? Kuuendaks huvitab meid, kuidas defineeritakse mõistet "õpetaja täisametikoht". Õpetaja ollakse 365/24/7. Mis on täisametikoht? Ma ei tea. Treialil on täisametikoht, aga õpetajal on olemas õpilased. On vajadused ja riiklik õppekava, mis näitab, mis tuleb selgeks teha. Seitsmendaks toome välja, et vaatamata meie õpilaste headele tulemustele PISA testile vastamisel meie õpetajaskond vananeb. Üle-eelmisel aastal võeti Tallinna Ülikooli vastu üks füüsikaõpetajaks õppiv noor. Nüüd on mõttepaus. Palun, härra haridusminister, öelge, mis te arvate sellest asjast! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun arupärimisele vastama haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi!

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Austatud arupärijad! Ma püüan kõigepealt teha mõne märkuse selle pika sissejuhatuse kohta. Tõsiasi on, et riigieelarveline toetus tagab iga õpetaja ametikoha kohta minimaalselt 900 eurot ja 20% on diferentseerimise ruumi. Meenutan, et riik on see, kes tööjõukulude üldtoetust annab, koolipidaja aga kujundab juba personali- ja palgapoliitika, samuti võtab vastu otsused, millist koormust ta koolis mõistlikuks peab. 2015. aasta kolme esimese kuuga kasvas munitsipaalüldhariduskooli õpetaja keskmine töötasu 1063 euroni. Tallinnas, see on vist see põhimure, tagab õpetajate tööjõukulude riigieelarvelise toetuse jagamine iga õpetaja ametikoha kohta brutopalgaks 1169 eurot.
See on igati kena, kui omavalitsused suudavad oma õpetajatele palka juurde maksta. Tallinn on samas küll ainus koht, õigemini Tallinn ja Harjumaa, kus õpetajate palk jääb veel alla keskmise. Eks see lisatasu maksmise otsus Tallinnas ole ilmselt ka üldise tööjõuturuga seotud.
Veel peaks nende märkuste kohta mainima, et õpilaste arv on 15 aasta jooksul üldhariduskoolides vähenenud 40%, samas on õpetaja ametikohtade arv jäänud peaaegu samaks. Seega on õpilaste arv õpetaja ametikoha kohta vähenenud 18,7-st 12,2-ni. Siin võib olla peidus ka vastus, miks ligi pooled õpetajad ei tööta täiskohaga. Eesti hariduse infosüsteemi andmetel on täistööajaga töötava õpetaja keskmine kontakttundide arv nädalas 23,6.
Aga nüüd küsimus nr 1: "Millal makstakse riigi poolt lubatud õpetajate palga tõusuks linnadele ja valdadele sihtotstarbeliselt eraldatavad vahendid välja kogu ulatuses?" Vastus on see, et kogu aeg makstakse kogu ulatuses, arvestusega, et esimeses kvartalis on see summa protsentuaalselt natuke suurem. Väljamakseid tehakse kvartaalselt.
Edasi, küsimus nr 2: "Miks on tekitatud olukord, kus koolid peavad oma õpetajate hoidmiseks kulutama järgmise õppeaasta vahendeid?" Ei tea, et sellist olukorda oleks. Ei oska enda peale seda süüd võtta. Aga ma julgen väita, et sellist olukorda ei ole, asi ei ole ainult minu teadmistes.
Küsimus nr 3: "Kas Te kavatsete ka järgnevatel aastatel õpetajate palku tõsta vaid lubadusena või näete ette ka reaalsed rahalised vahendid?" Esiteks, ma ei ole ühtegi täpset lubadust õpetajate palga tõusu kohta andnud. Ma ei tea, millised on järgmise aasta eelarve täpsed võimalused. Aga kunagi ei ole olnud nii – vähemalt nende ministrite puhul, kellega ma koos olen töötanud ja kellest üks on ka siin saalis –, et palka tõstetakse ainult sõnades. Seda tehakse ikka ka tegudes. Mina olen rahandusministrina nendele tegudele kaasa aidanud. Statistika võin ma teile saata, puldist etteloetuna on seda vist igav ja tüütu kuulata.
Küsimus nr 4: "Millises ulatuses plaanite muuta linnade ja valdade hariduseraldiste jaotust? Kas uus nn rahastamismudel arvestab ka erinevate õppetasandite erinevat hinda ja gümnaasiumite õppesuundade vajadusi?" See, kas seda mudelit muudetakse või mitte, pole veel otsustatud. Seda ei saa välistada, aga üldiselt on määrus praegu tähtajatu, seda ei ole vaja igal aastal üle vaadata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84 lõike 3 ja § 42 lõike 4 järgi antakse toetust õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks, õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõuna pakkumiseks ning investeeringute tegemiseks. Toetus on õpilasepõhine ja kooliastmeid ei eristata. Õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel korrutatakse õpilasepõhine määr omavalitsuspõhise koefitsiendiga. See võimaldab ka väiksema õpilaste arvuga maaomavalitsustel maksta õpetajatele konkurentsivõimelist palka, mis tähendab, et hoolimata väiksemast õpilaste arvust püütakse väiksemates omavalitsustes palka siiski teistega samal tasemel hoida.
Viies küsimus: "Koolide järgmise õppeaasta eelarve koostamist alustatakse 2015. aasta mais. Millise kindlustundega peaksid koolijuhid oma õpetajatega uue õppeaasta töölepinguid arutama?" Vastus on ikka see, et tavapärase suure kindlustundega. Riigieelarvest eraldatakse raha ju aastakaupa ja seetõttu ei ole vaja ei mais ega septembris kindlasti uusi lepinguid vormistada. See on kooli enda valik, kui ta tahab midagi muuta.
Küsimus nr 6: "Kuidas defineeritakse mõiste "õpetaja täisametikoht" ning millised tööülesanded sinna kuuluvad?" Täisametikoht ei ole tegelikult juriidiline mõiste, see on kõnekeelne väljend. Valitsuse 2013. aasta määrus nr 125 "Haridustöötajate tööaeg" ütleb põhikooli ja gümnaasiumi klassiõpetaja ning aineõpetaja tööaja kohta nii, et lühendatud täistööaja kestus on seitse tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Õpetaja tööülesannete ulatus on kindlaks määratud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikes 3, mis ütleb, et õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppe-kasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel. Nagu te teate, ei ole õpetaja ainus ülesanne kontakttunde anda. Õpetaja ülesanded on mitmekesised, seda tunniväliseltki. Õpetajad on ka klassijuhatajad, õpetajad võivad olla mentorid, nii nagu ka Riigikogu liikmed võivad seda olla. Õpetaja võib juhtida koostööprojekte. Kõik see lepitakse töölepingut sõlmides koolis kokku. Koolijuhtide, õpetajate ja haridusministeeriumi vahel kehtib heade kavatsuste kokkulepe, mille punkt 1 ütleb, et iga õpetaja konkreetsed tööülesanded ja töötasu lepitakse kokku direktori ja õpetaja vahel, nii nagu saigi öeldud. Eeldatakse, et täistööajaga ametikohal töötava õpetaja 35-tunnise tööaja sees on kuni 24 õppetundi nädalas riigi kehtestatud õpetaja töötasu alammäära eest.
Seitsmes küsimus kiidab häid tulemusi PISA testidele vastamisel ja laidab seda, et õpetajaskond vananeb. Sellel asjal on muidugi ka teine pool. Õpetajate arv iseenesest ei ole vähenenud, aga vaid 56% õpetajatest töötab täistööajaga. Õpetajate ea tõttu koolist lahkumine, pensionile minek on liikumine samas suunas, nagu peaks muutuma ka õpetajate arv. Muidugi on see riiklik mure, kui õpetajate keskmine vanus kasvab, aga see ei ole ka üle mõistlikkuse määra kõrge. Me saame optimaalsema koolivõrgu ja õpetajate arvu korral maksta nii palju paremat palka, et noorte huvi õpetajaameti vastu suureneb. Muidugi ei ole asi ainult rahas, asi on ka õpetajatesse suhtumises ja õpetajate õigustes, millega ma olen ka valmis tegelema. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Härra ministrile on ka küsimusi. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kindlasti on nende seitsme küsimuse hulgas teemasid, millesse te ei ole jõudnud veel piisavalt sisse elada. Arusaadav on ka üsna pealiskaudne suhtumine nii mõnessegi küsimusse, aga eks me edaspidi jõuame nendel teemadel veel vestelda. Ma võib-olla püüan panna küsimuse endise rahandusministri keelde, teha selle natuke lihtsamaks. Kui vaadata haridustoetuse eraldist kohalikele omavalitsustele, mis on natuke üle aasta kehtinud, siis selgub, et väga mitmed omavalitsused on saanud tunduvalt vähem raha, kui saadi eelmise määruse järgi. Eriti paistavad siin silma kohalikud omavalitsused, kus on gümnaasium – kas või väike gümnaasium –, või need omavalitsused, kus laste arv oluliselt tõuseb. Kas te otsustate selle määruse läbi vaadata, nii et kõik see, mida te siin rääkisite, 900 eurot + 20%, kehtiks ka nende koolide kohta?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ärge nüüd iga päev rõhutage, et ma ei ole ennast kõigi küsimustega kurssi viinud. Ühelt poolt on see loomulik, teiselt poolt ei ole siin ka nüüd nii palju tõtt, et ma peaksin teie küsimustele veel pikemalt vastama hakkama, sest nendes on väga palju hinnanguid ja ebatäpsusi. Küsimust ennast võib seal olla tihti hoopis vähem, nagu te ka ise võite veenduda, kui te neid tekste vaatate. Mis puudutab seda määrust, siis seal on kindlasti tehtud struktuurseid muudatusi, mis mõjutavad omavalitsusi erinevalt. Näiteks usun ma, et peale selle, mis on toimunud õpilaste arvuga, on üks oluline muutus kooliastmete ühesugune kohtlemine. Varem tehti neil vahet. See on struktuurne nihe, mis oligi haridusministri eesmärk, et näiteks alamates klassiastmetes oleks rahastamine õpilase kohta suhteliselt parem ehk kallimate kooliastmetega võrreldes ühesugune. Selles ei ole midagi, mida peaks valeks lugema, kuigi rahandusministrina ma sel teemal vaidlesin. Me ikkagi tahame, et kool oleks nooremate klasside õpilaste kodule lähemal. Tsentraliseeritus kasvab gümnaasiumi suunas liikudes.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolleeg Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Möödunud aasta jaanuarist ei sätesta riik enam klassijuhataja lisatasu miinimummäära. See on kaasa toonud olukorra, kus omavalitsustes makstakse seda väga erinevalt: Tallinnas ja Tartus paremini, aga väiksemates kohtades vähem. Kas ministeeriumil on ülevaade, kuidas praegu Eesti koolides klassijuhataja tööd tasustatakse? Kas poleks otstarbekas see klassijuhataja lisatasu miinimummäär taastada?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma arvan, et seda miinimummäära ei peaks taastama. Toompealt ei peaks koolielu detailides juhtima. Palgapoliitikas, aga mõneti ka õppemeetodites võiks koolidel olla rohkem iseseisvust ja neid võiks enam usaldada. Kui näiteks võrrelda Eesti ja Soome kooli, siis üks asi, mille poolest me tugevasti erineme, on just nimelt see, et seal usaldatakse kooli rohkem. Loomulikult tuleb arvestada – dokumentidele ma siin äsja viitasin –, et õpetaja tööaeg on 35 tundi, sellest kontakttunde arvestuslikult 24 ja ülejäänud aeg jaguneb väga erinevate ülesannete vahel. Klassijuhatamine ei ole nendest kaugeltki ainus. See on ikkagi koolijuhi asi ning samuti koolijuhi ja õpetaja kokkuleppe asi, kuidas täpselt palka diferentseeritakse. Klassijuhatamine on siin ainult üks osa. Me ei peaks haridusministeeriumist dikteerima koolidele töökorralduse iga detaili.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ega koalitsioonilepingust suurt välja ei loe, milline see õpetajate järgmise aasta palgatõus peaks olema. Võib-olla teil on praeguseks juba olemas mingi visioon, mis teid rahuldaks? Näiteks võiks õpetaja palk tõusta selle nelja aasta jooksul kas või 1,2 Eesti keskmise palgani. Teine pool küsimusest on see: kas te peate eetiliseks, kui poliitikud hirmutavad inimesi, et kui me näiteks käibemaksusoodustusi ära ei kaota või trahvimäärasid ei tõsta, siis õpetajate palga tõus jääb olemata?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma arvan, et on ülimalt ebaeetiline eitada Riigikogus tulude ja kulude seost, seda nii Riigikogu liikmel kui ka valitsusliikmel. Võtta endale loorberid toetuste ja palgatõusude eest ning meedias kritiseerida sõlmitud kokkuleppeid riigieelarve tulupoole kohta on ebaeetiline ja ka ebaprofessionaalne. Aga mis puudutab palgatõusu, siis me ei kirjuta riigieelarvet koalitsioonilepingusse. Me võime viidata valimislubadustele, mis saavad igal erakonnal alati vaid osaliselt täidetud, kuna koalitsioonileping on mitme erakonna oma. Seda peaks rahustuseks ütlema ka valijatele, kes on pettunud. Aga õpetajate palga teemal on kokkulangevused õnneks sellised, et me võime endiselt hoida sihti, et õpetaja palk oleks nelja aasta pärast suurusjärgus 1500 eurot. Praeguse natuke rohkem kui 1000 euroga võrreldes on see peaaegu poole rohkem. Aga midagi ei saa jälle garanteerida. Iseenesest võiks õpetaja palk olla kõrgharidusega töötaja keskmise lähedal. Erakonnad on lubanud, et see palk võiks olla 1,2 Eesti keskmist või 1500 eurot. Aga koalitsiooni rahaplaani kokkupanemine on olnud väga pingeline ja midagi ei ole mõtet välja hõigata enne, kui see on kirjutatud riigieelarvesse.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaanus Karilaid, palun!

Jaanus Karilaid

Aitäh juhatajale! Hea minister! Minul kauaaegse omavalitsusjuhina on olemas ülevaade oma piirkonna omavalitsustest, teil ministrina on kahtlemata olemas ülevaade aga tervest Eestist. Kooliõpetaja töö sõltub ka sellest, kui hästi hoitakse tugipersonali. Kuidas on teie arvates korraldatud koolipsühholoogide töö ja nende tasustamine? Kas te lepite praeguse olukorraga või plaanite siin mingeid muudatusi?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seaduse järgi kuulub tugipersonali tasustamine omavalitsuste kulubaasi hulka. Loomulikult on tugipersonal õpetajatele oluline. Aga valitsus on otsustanud, et ta keelab kasutada õpetajatele mõeldud palgafondi nende kulude katmiseks, mida riik seaduse järgi enda kanda ei ole võtnud. Minu arust oli see vaidlus juba minister Aaviksoo ajal. Mina istusin rahandusministrina teisel pool lauda ja aktsepteerisin seda lahendust. Ega mul muud polegi öelda. Kindlasti ei tahaks me uuesti sedasama summat või seda fondi hakata suurema inimeste hulga peale jagama.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, auväärt juhataja! Härra minister! Teil olid kommentaarides natuke eksitavad ütlused. Aasta haridustoetuse raha on, jah, laekunud koolidesse, aga palgatõusu katteks jätkub seda kuni novembrikuuni. Edasi peavad kohalikud omavalitsused ise hakkama saama, aga kohaliku omavalitsuse eelarvebaasis ei ole seda raha planeeritud. See oli punkt 1. Minu küsimus on aga selline. Rahandusministrina te peaksite väga täpselt valdama ka ristkorrutist. Kui põhikoolis on klassi täituvuse norm 24 ja gümnaasiumis 32, mis alusel on siis gümnaasiumiõpetajal 25% odavam tund, kuigi töö on 25% intensiivsem? Kas te olete siin mõelnud võrdsustamise peale?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mina loen paberitest välja, et kontakttundide arvus on kokkulepe 24 tundi ja täistööaeg on 35 tundi, aga eks ma siis kontrollin, mis arv on see 32. (Vahelehüüe.) Aa, õpilaste arvust on jutt! Ma kuulsin valesti või olin hajevil. Ma ei arva päriselt, et õpetaja töö oleks selline muutuv kulu, et tükk igale õpetajale, aga kui teie mõte oli selles, miks gümnaasiumides makstakse õpilase eest õpetajale suhteliselt vähem, siis see vastus siin vist juba piisavalt kõlas. Eesmärk on, et omavalitsejad korrastaksid oma koolivõrku, hoiaksid nooremad õpilased kodule lähemal ja vanemate klasside puhul teeksid suuremat koostööd. Muud võimalust meie haridussüsteemis rahalise efektiivsuse ja kõrgemate palkade saavutamiseks tegelikult ei ole. Seda ju mõistavad, ma usun, kõik, kes vähegi statistikat vaatavad. Õpetajate koormus on ebapiisav, nende arv on, vaadates õpetajate ja õpilaste arvu suhet, kogu aeg kasvanud. Ka ruutmeetrite arv õpilase kohta on hästi ebaühtlane ja kohati väga suur. See kõik maksab.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kuulates teid, tekib tunne, et kõik on korras, kõik on hästi, raha on piisavalt ja meil ei olegi põhjust teilt midagi küsida, sest kõik on tegelikult imetore. Aga rääkides Tallinna koolijuhtidega, tekib tunne, et pilt on hoopis teistsugune. Näiteks ei ole Tallinnas ühtegi koolidirektorit, kes ütleks, et, jah, riik eraldab piisavalt ressursse ja vahendeid, selleks et maksta kinni palgatõusu, ja aasta lõpuni saab ilusasti välja tulla. Miks koolijuhid siis ajavad inimesi segadusse ja valetavad neile?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei tea, mis on teie tunnete põhjus seal Riigikogu saali viimases pingis. Ma ei ole kasutanud ühtegi sellist sõna ega väljendit, mis lubaks minu juttu niimoodi kokku võtta, et kõik on imetore ja kõik on korras. Kõik on seaduslik, kõik on tehtud võimaluste piires, kõik on läbi kaalutud. Tulemust võime kaaluda alati ka teistpidi, kas kõik on ikka täiuslik. Näiteks, rahastamismudel. Ei saa välistada, et me saaksime parema mudeli. Aga miks Tallinn kogu aeg protsessib Eesti riigiga, sellele ei oska ma vastust anda. See tõsiasi, et juba pikemat aega on Tallinnal olnud vastasseis hariduse vallas – on siis põhjuseks koolijuhid või linn – ja tegelikult eri ministeeriumidega, ei johtu kindlasti minu isikust ega ametiajast. See on, ma arvan, hoiaku küsimus. Tõestada midagi, mida ei ole olemas, püütakse siiski all-linnas, mitte Toompeal või Tõnismäel. Õpetajate palgaraha on alati makstud kokkulepete kohaselt. Kui teile on mõni raamatupidaja midagi muud väitnud, siis raamatupidajad peaksid vaidlema mõnes muus ruumis.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Jürgen Ligi! Tallinnas teadupärast ei ole seda probleemi, et klassid oleksid pooltäidetud. Aga te andsite paar vastust tagasi lubaduse, et teie eesmärk on tõsta õpetaja keskmine palk 1000 eurolt 1500 eurole. Tõsi, siis järgnesid tingimused, et hariduses tuleb suurendada rahalist efektiivsust ja tuleb ka korrastada koolivõrku. Kui te lubate tõsta palga 1000 eurolt 1500 eurole, siis kas see käib nii, et teie haridusministrina peate rahandusministriga läbirääkimisi ning saate õpetajatele järgmisel ja ülejärgmisel aastal suurema palgafondi, või te eeldate, et te korrastate ja efektiivistate haridussüsteemi nii, et kolmest õpetajast jääb alles kaks, ja siis saabki seda palgatõusu lubada? Et te konkreetsemalt vastata saaks, küsin, milliste ootustega te lähete rahandusministriga läbi rääkima järgmise aasta palgafondi.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Te ootate minult ennustusi, aga ise ei suuda isegi minu mõtteid täpselt uuesti sõnastada. Te väidate mulle, et ma olen andnud mingisuguseid palgalubadusi, aga ma just ütlesin, et ma ei anna palgalubadusi. Ma ei anna neid kunagi enne, kui tulemus on saavutatud. Palju õnne nendele, kes on igasugu läbirääkimisi pidanud meedia kaudu! Mina neid meedia kaudu ei pea.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimus puudutab haridustoetusi, mille kohta siin varemgi küsiti, aga te sellele ei vastanud. Ma formuleerin küsimuse ümber. Jooksva aasta n-ö pearaha eraldatakse õpilaste arvu järgi eelmise aasta 1. jaanuaril. See tekitab probleeme nendes omavalitsustes ja koolides, kus õpilaste arv on kasvanud. Kui septembris lisandub üks klassitäis või mingi arv õpilasi, siis nende pearaha riigilt ei tule, selle peab kuni järgmise aasta jaanuarini kinni maksma kohalik omavalitsus. Kas on kavas need kulud omavalitsustele kompenseerida?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on muidugi huvitav, et teie arvates on mingisugune lähtekuupäev absoluutselt vale. Kui me võtame sellesama kuupäeva ja eeldame, et õpilaste arv väheneb – mida ta tihti ju enamikus omavalitsustes teeb –, mis teie vastus siis oleks? Kas peaks minema ja raha omavalitsuselt ära võtma? Ega see ei muuda raha hulka, kui kuskile null panna. Kõik peavad arvestama, et on mingi lähtealus, selle kohaselt oma kulusid ja õpilaskohti planeerima ning arvestama, et kui number on erinev, siis on ka tulevik erinev. Seal ei olegi muud mudelit. Üks kuupäev ei ole parem kui teine. See võiks olla tegelikkusele võimalikult lähedal ja võimalikult hästi teada.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Kohalike omavalitsuste ja valitsuse Exceli tabelites on ikkagi suured erinevused. Te ütlesite, et õpilaste arv on viimasel ajal vähenenud 40%, kuid õpetajate arv on samaks jäänud. Kas sellest vastusest peavad koolijuhid välja lugema, et selleks, et see lubatud palk välja maksta, tuleks koolivõrgu korrastamise käigus 40% õpetajaid koondada?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sellest vastusest ei pea välja lugema mitte midagi, mida seal ei olnud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. (Vahelehüüe.) Vabandust! Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kolleeg Karilaidile te vastasite, et tugiõpetajate palgavahendite leidmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kas riigigümnaasiumide palgafondis on ette nähtud raha tugiõpetajate jaoks?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Tugipersonalist on jutt. Seda peab kontrollima, aga ma oletan seda küll, jah. Üldiselt on koolipidaja see, kes teatud osa kuludest peab kandma. Aga see on huvitav viktoriiniküsimus. Nüüd te võtsite mu küll vahele, teistel see ei õnnestunud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Nüüd tõesti rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi läbi rääkida? Kolleeg Märt Sults, palun!

Märt Sults

Lugupeetud juhataja! Minister! Kolleegid! Au ja kuulsus härra Ligile suurepäraste vastuste eest! Kõikidele küsimustele jäid vastused tulemata, sest seda kõike me saame Riigi Teatajast lugeda. Nii et midagi eriti keerulist seal nagu ei olnud.
Tähendab, eksitavad vastused olid hästi toredad, aga kui ma nüüd räägin teile ajaloost, siis teie eelkäija härra Aaviksoo ütles kunagi, et 30% õpetajatest on tarvis vallandada. Selle käsu andsite talle teie, teie olite tollal rahandusminister, teie käskisite hariduses hoida kokku nii palju raha. Käivitus haridussüsteemi ehk koolivõrgu korrastamine. Korrastati väga pragmaatilisel moel: loeti õpetajad kokku, jagati 35 tunniga, saadi mingisugune arv ja selle järgi hakatigi koolivõrku korrastama. Vajaduspõhist arutelu ei olnud, indekseerimist ei olnud. Kui indekseerimine toimus, siis toimus see lastevanemate abil MTÜ-des ja sihtasutustes. See raha, mida riik ei eraldanud, korjati lastevanematelt kokku. See korjati siis avalikult või mingisuguse katteallika kaudu, mis ei olnud päris õige, aga lõppkokkuvõttes jõudis see raha õpetajate kätte ja nad said oma töötasu taskusse.
Teie ütlesite, et õpetaja keskmine tasu oli üle 1000 euro. Jah, nii see oli koos lisatasudega: õpetajatele maksti kinni lisatunnid ja ringitunnid ning õpetajal oli võimalus teenida. Iga palgatõusuga võetakse aga lisaraha teenimise võimalust ära, sest lisaraha saamise allikad kirjutatakse ametijuhendisse sisse. Õpetajate arvates on kõige õudsemad asjad infovahetunnid, kui direktor tuleb õpetajate tuppa ja ütleb, et nüüd ei ole selle, selle ega selle jaoks raha: "Kallid naised ja mehed, nüüd on selline lugu, et oma aate edasiviimiseks peame töötama ja tegema rohkem." Õpetajad teevadki seda, aga tunniandjad ei tee, pedagoogid ka ei tee, tunnilohistajad ei tee seda kaugeltki.
Mina nimetan seda sõna otseses mõttes genotsiidiks omaenda rahva vastu. Meiega ei ole saanud hakkama mitte keegi, aga me saame iseendaga hakkama oma väga targa juhtimise abil. Kui me ei koolita oma lapsi, ei tee neid aateliselt ega füüsiliselt tugevaks, ei aita neid psühholoogiliselt, ei aita neid hingeliselt, siis meil ei ole korralikku ühiskonda. Pered oleme suutnud juba peaaegu kõik ära lõhkuda: 40–50% peredest lahutavad. Me oleme kõik väga kihvtid. Ma ei hakka siin praegu ütlema, mis mõttes me kihvtid oleme. Nii et meie tulevik on väga-väga hea: neli klassi haridust, allkirjaoskus, saja piires arvutamine ja käsuliini täitmine. Kas see on jätkusuutlikus riigis eesmärk omaette? Ei ole. Niikaua kui ma hingan, niikaua seisan ma selle vastu. Härra minister, minuga teil kerge olema ei saa! Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kolleeg Mailis Reps, palun! 5 + 3 minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Täna me vestleme arupärimiste voorus uue haridus- ja teadusministriga. Täpsemalt, tuletan meelde, et me räägime õpetajate palga tõusust ja töökoormusest. Milles seisneb meie diskussioon? Vaatame kahe Riigikogu võrra ajas tagasi. Üle-eelmine Riigikogu arutas umbes kolm ja pool aastat väga põhjalikult põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Kui te lubate mul kokku võtta, mis valdkondade üle käis vaidlus, siis võib öelda, et kõige enam arutati seda, kuidas oleks võimalik parandada õpetaja staatust, tema ühiskondlikku positsiooni, suurendada tema õigusi ning võimalusi laste ja lastevanematega paremini tööd teha. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust väga suures osas muudeti. Eesmärk oli tekitada koolis uuenduslikku lähenemist ja uusi ootusi ning luua koolile uus ühiskondlik positsioon. Võib öelda, et seda kõike ei jõutud väga palju rakendada, sest mööda läksid vaid mõned kuud, kui juba otsustati põhikooli- ja gümnaasiumiseadust uuesti menetlema hakata. Nimelt, Riigikogu eelmine koosseis uue ministri juhtimisel otsustas põhimõtteliselt väga mitmed sätted üle vaadata. Tegelikkuses said koolirahvas ja kogu kooliga seonduv seltskond ju väga selgelt aru, et otsiti, kuidas väga väikesi rahalisi võimalusi arvesse võttes saata ühiskonnale sõnum, kuidas saaks palka tõsta. Ma rõhutan veel kord, et see sõnum oli mõeldud ühiskonnale. Kõik koolis töötavad inimesed said väga hästi aru, et palgafondi ju ei suurendatud, palka tuli suurendada olemasolevast rahast.
Kuidas see välja nägi ja kuidas see siiani on toimunud? See on väga lihtne. Kui sa näiteks juhatasid koori, mis toimus peale tunde, või olid klassijuhataja või mõne ringi juht, toetasid järelõpinguid, olid mõnes riigieksamikomisjonis, olid mentoriks, siis sulle arvestati väike lisatasu ühe, teise ja kolmanda asja eest. Nii et kui näiteks alampalk oli 700 eurot, siis sinu sissetulek võis tõepoolest olla umbes 1000 eurot. Kahekordse palgatõusu tulemusena oli sinu sissetulek endiselt 1000 eurot, ainult et kõik sinu naabrid, sugulased ja võib-olla ka abikaasa või elukaaslane said teada, et su palk on 1000 eurot. Nii et tegelikult, summa summarum, me kõikide nende suurte muudatustega kaotasime ära lisatasu klassijuhatamise eest, vaatasime üle mitmed muud kohustused, mida siiamaani täideti lisatasu eest, ja nimetasime selleks kõigeks ettenähtud raha palgafondiks. Kõige kurioossem selle juures oli üle-eelmise ministri otsus ära kaotada atestatsiooniastmed. Põhimõtteliselt oli võimalik nooremõpetajatele ja õpetajatele suuremat palka maksta lihtsalt seetõttu, et metoodikpedagoogide ja vanemõpetajate palgafond ei suurenenud. Teiste palk tõusis selle võrra  rohkem. Nii lihtne see oligi.
Kui me vaatame seda vestlust, mida täna siin arendati, siis põhimõtteliselt on ju küsimused samad. Me tõstame järjekordselt õpetajate palka nii, et rahasumma on endine. Erinevus on võib-olla ainult selles, et eelmisel eelarveaastal tõi eelmine minister mängu veel ühe huvitava lähenemise. Ta ütles, et õpetajate palga tõus ei olegi ainuüksi riigi asi, vaid vähemalt kolmandiku ulatuses peab see olema kohaliku omavalitsuse asi. Nii et see, kui järgmisel korral saab kohalik omavalitsus (sealt allapoole vaadates koolijuht) palga ettenähtud 20% või 10% tõstmiseks reaalselt 4%, 5%, 6% või 7%, on täiesti normaalne, sest ülejäänu ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne. See on väga uudne lähenemine, sest varem oli kehtinud raudne reegel, et õpetajate palga tõus on alati riigi ülesanne. See oli ministri au, aga ka südametunnistus. Nüüd on öeldud, et see on kohaliku omavalitsuse asi, ja see on väga ilusasti ümber pakendatud. Selle nimetus on nüüd kohaliku koolivõrgu optimeerimise ülesanne. Täpsemalt, kui sa ei suuda õpetajatele küllalt palka maksta, siis on see sinu viga, sest sa pole mõnda kooli kinni pannud või vähemalt õpetajaid lahti lasknud. Mida see aga reaalselt tähendab?
Ka viimase rahastamismudeli kohta oli siin täna küsimus. Miks me soovime, et uus minister selle läbi vaataks? Tegelikkuses on kannatanud põhikooli kolmas aste ja gümnaasiumiaste. Kui gümnaasiumi üle me võime veel vaielda, et võib-olla tõepoolest on riigi seisukoht, et munitsipaaltasandil ei olegi võimalik gümnaasiumi pidada, sest lihtsalt ei ole võimalik piisavalt aineõpetajaid palgata ja kvaliteet muutub selliseks, et ollakse sunnitud riigigümnaasiumisse ümber kolima (lugege ridade vahelt: oma kooli sulgema), siis põhikooli kolmanda astme rahastamine esimese astmega samadel alustel on nüüd küll kurjast. Ütlen neile, kes veel ei tea, et põhikooli kolmandas astmes, alates 5.–6. klassist, tuleb terve hulk aineõpetajaid juurde võtta, selleks et anda head ja kvaliteetset haridust. Kui põhikooli kolmas aste on nõrk või jääb auklikuks, siis on pääs gümnaasiumisse ja sealt edasi ülikooli üsnagi kitsas. See tähendab, et me jätame noorele inimesele väga palju vähem valikuid. Seetõttu on kindlasti hädavajalik vaadata, kuidas me tegelikult seda kodulähedast kooli rahastame. Kolmas aste on praegu alarahastatud.
Mis gümnaasiumisse puutub, siis eks need debatid ole meil ees. Ma loodan, et need võivad toimuda meil kultuurikomisjonis, võib-olla ka siin suures saalis mõnes võtmes. Aga kui eelmine ja üle-eelmine Riigikogu tegid otsuse, et riigigümnaasium ei ole ainuke valik, vaid munitsipaalgümnaasium võib olla edukalt selle kõrval alternatiiviks, siis viimasel poolteisel aastal toiminud rahastamismudel ei ole seda alternatiivi võimaldanud. Tegelikkuses kohalik omavalitsus, kes ei ole võimeline panema peaaegu kolmandiku võrra raha gümnaasiumiastmele juurde, ei suuda pakkuda gümnaasiumis korralikku kvaliteeti ja on sunnitud kas minema riigigümnaasiumi teed või oma gümnaasiumi lihtsalt vastutustundlikult sulgema. Seetõttu on minul ettepanek üsna varsti minna selle teema juurde, kas Riigikogu on valmis seda rahastamismudelit muutma või otsustatakse sisuliselt minna selle otsusega kaasa ja öeldakse, et munitsipaalgümnaasiumi tegevus sellisel kujul on lõppenud.
Need olid minu mõtted, mis nendele küsimustele mõeldes tekkisid. Ma usun üsna veendunult, et see ei ole viimane kord, kui me saame hariduse rahastamise teemadel rääkida. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kolleeg Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Eks siin Riigikogus õpi iga päevaga. Kui ma enne esitasin härra ministrile küsimuse, kuidas on näiteks trahvide laekumine või käibemaksusoodustuse kaotamine seotud õpetajate palgaga, siis minister ütles, et need ongi otseses seoses. Kui need oleks otseses seoses, siis ma kardan, et poole aasta pärast jääksid õpetajad üldse ilma palgatõusuta, sest raha ei laeku sellises mahus, nagu on planeeritud. Ma toon teile ainult ühe näite. Selleks aastaks planeeriti firmaautode käibemaksust umbes 47 miljonit eurot. Oleks võinud ju öelda, et see läheb õpetajate palgafondi. Aga tegelikult tuleb sealt 13 miljonit. Kas õpetajate palk oleks siis poole aasta pealt otsa saanud või? Võiks ju küsida, millistest allikatest finantseeritakse kaitsekulutusi ja sotsiaalkulutusi. Tegelikult on see üks riigieelarve lisatulu ja ükski lisatulu ei ole seotud mingi kuluartikliga. Nii see paraku on. Aga võib-olla on tänasest päevast teistmoodi, ma ei oska öelda. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaak Aaviksoo, sõnavõtt kohalt.

Jaak Aaviksoo

Kuna mind siin hea sõnaga meeles peeti, siis mõtlesin, et ma repliigi korras siiski midagi ütlen. Ma päriselt ei jaga seda arvamust, et õpetajate palk on hariduse kõige tähtsam küsimus. Küll aga jagan ma erakondade siirast soovi viia õpetajate palk kõrgharidusega spetsialistide keskmise palga tasemele, mis on enam-vähem 1500 eurot kuus, aastaks 2017, nii nagu minister Jürgen Ligi rääkis. Kahetsusväärsel moel aga ei saa seda teha selliselt, et puistatakse käisest täiesti vastutustundetult arve ja tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Mul on hea meel, et viimasel kolmel aastal on õpetajate palk munitsipaalkoolides kasvanud kaks korda kiiremini kui riigi keskmine palk. Ma olen üsna kindel, et ka praegune valitsuskoalitsioon suudab ja tahab seda tempot hoida ning ebakonstruktiivsed rünnakud nende jõupingutuste vastu, tulgu nad ükskõik missuguselt opositsioonierakonnalt, ei suuda seda protsessi peatada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kas on veel soovi läbi rääkida? Ei ole. Kas minister soovib sõna? Palun!

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Ma tänan kõigepealt Jaak Aaviksood täpsustuste eest! Olen temaga nõus. Aga ma paneksin värskele Riigikogu koosseisule südamele, et kui tekib tahtmine tekitada siin saalis suvalist mõtteputru, siis arvestage, et see kõik läheb kirja, see läheb ajalukku ja keegi hakkab seda mingil hetkel uurima. Ta vaatab, kuidas esitati küsimus, milline oli selle kvaliteet, kas vastus läks küsimusega kokku, ja siis vaadatakse, kas vastaja kommenteerimine tagantjärele läks kuidagi ka selle vastusega kokku. Täna oli kurb see, et lõpusõnavõttudes, aga tegelikult natuke ka küsimustes, aeti väga suvalist jama. Ja see kõik läks ajalukku.
Algas ju jutt lõpusõnavõttudes sellest, kuidas minu vastused on olnud eksitavad ja neid pidi saama lugeda Riigi Teatajast. Minu järeldus: Riigi Teataja on eksitav. Samas, ma ei lugenud ette Riigi Teatajat. Ma jään selle juurde, et esitasin fakte ja vastasin küsimustele. Siis oli väide, et ma olen nõudnud ministrilt 30% õpetajate vallandamist. Vastus on, et ma ei ole seda kunagi nõudnud ja kunagi ei ole ka vallandatud. Siis oli juttu genotsiidist ja sellest, kuidas Eesti inimeste tulevik on neljaklassiline haridus. Miks ajada puldist sellist jama? See kõik läheb kirja, inimesed loevad seda. Ajaloolased hakkavad hindama, mida keegi rääkis ja miks oli Eestis kunagi selline olukord.
Edasi. Jaak Aaviksoo vastas muidugi juba üldjoontes ära sellele, kas palka tõsteti või ei tõstetud, kas palgafondi suurendati või ei suurendatud. Suurendati küll. Ma kinnitan, et pingutused selle nimel käivad edasi ja mitte ainult lisaraha hankimise või küsimise või selle üle vaidlemise suunas, vaid ka selles suunas, mille poolest me erineme OECD riikidest, eriti näiteks Soomest. See tähendab, et meie hariduskulud on küll protsentuaalselt SKT-st väga suured, aga protsent, mis läheb õpetajate palkadele või üldse palkadele, on madal. Meil on väga palju vähekoormatud ruutmeetreid ja meil on õpetaja kohta vähe õpilasi. Mitte kuidagi ei saa me oma unistusi, mis meil hariduskulude kohta on, täita teisiti kui ka saneerides. Aga kahjuks on saneerimist olnud väga vähe. Paraku ei saa ka riik, keskvalitsus, väga otseselt seda protsessi suunata, kuigi me kaudselt püüame.
Mis mudelisse puutub, siis tegelikult ma vastasin sellele juba ära. Aga saneerimise üks suund on see, et väiksemad lapsed peaksid kindlasti saama käia kodule väga lähedal asuvas koolis, suuremad lapsed peavad tulevikus ka kaugemale kooli sõitma. Sinna pole midagi parata. Riik teeb suuri investeeringuid, et riigigümnaasiumid igas maakonnas välja arendada. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Esimesele arupärimisele vastamine on lõpetatud.


2. 16:04 Arupärimine Põltsamaa Ametikooli sulgemise kohta (nr 3)

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Teine arupärimine on Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Priit Toobali, Rein Ratase, Olga Ivanova, Martin Repinski, Erki Savisaare, Viktor Vassiljevi, Mihhail Korbi, Toomas Vitsuti ja Siret Kotka esitatud arupärimine haridus- ja teadusministrile Põltsamaa Ametikooli sulgemise kohta. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud härra minister! Head kolleegid! See arupärimine külgneb veidi eelmise teemaga. Nimelt esitasime 16. aprillil härra Ligile arupärimise Põltsamaa Ametikooli sulgemise kohta. Me teame, et kaheksa kuud tagasi, septembris võttis haridusminister Ossinovski vastu otsuse järk-järgult liita Põltsamaa Ametikool ja Järvamaa Kutsehariduskeskus. See pidi juhtuma kunagi kauges tulevikus – nii vähemalt öeldi –, aga tegelikult andis minister Ossinovski juba mõni kuu hiljem ehk siis selle aasta veebruaris välja käskkirja sulgeda Põltsamaa Ametikool selle aasta septembrist.
Kohapealsetele inimestele – õpetajatele, õpilastele, kõigile elanikele – oli see loomulikult šokk. See kool on läbi ajaloo olnud väga kuulus õppeasutus, selle maanurga elustaja, kuulsusrikka, traditsioonidega Aleksandrikooli õigusjärglane. Kui sellest otsusest teada saadi, koguti ametikooli sulgemise vastu kolme ööpäevaga 1000 allkirja, tehti mitmesugused pöördumised. Midagi pole siiamaani aidanud. Eriti kummaline on see, et tollane minister võttis kooli projekteerimisfaasis õppehoone ja ühiselamu arendamise tegevusteks ette nähtud 8 miljonit eurot ja suunas selle teistesse projektidesse. Kuhu, me muidugi ei tea. See raha oli saadud ühe konkreetse objekti arendamiseks, aga suunati mujale. Ja mis veelgi kummalisem: hiljuti valmis Põltsamaa Ametikooli moodne kallis õppehoone, uus praktikamaja, mis läks maksma 6 miljonit eurot. See rajati loomulikult selleks, et seda kooli edasi arendada ja veelgi populaarsemaks muuta. Kavas olid uued erialad. Õpilaste kvoodi nõue oli täidetud, eelmise aasta sügisel oli koolis 326 õpilast. Ma ei tea, kui palju neid praegu on – kui on antud käskkiri, et kool suletakse, on see arv loomulikult väiksemaks jäänud –, aga õpilasi oli küllalt. Ometi ütles minister, et see kool pole jätkusuutlik. Kõik muutus üleöö.
Nüüd on meil uus minister ja me soovime teada, ehk plaanib Jürgen Ligi selle kooli sulgemise valusa otsuse tühistada ja ehk jätkatakse renoveerimistöid ja õppetööd. Järsku sünnib ime. Aitäh!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun, härra minister!

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Austatud arupärijad! Sissejuhatuses oli palju selliseid väiteid, millele peaks reageerima, aga ma ei tea, kas see on oluline. Kommentaarid tulevad pärast ikkagi vabalt valitud teemadel ja on väga loomingulised. Aga lühidalt: ei suleta õpet Põltsamaal, vaid Põltsamaa Ametikool liidetakse Järvamaa Kutsehariduskeskusega.
Lähen nüüd küsimuste juurde. Räägite hämamisest. Ma ei tea, kes on hämanud. Ja siis küsite, milline on lõplik kuupäev, millal Põltsamaa Ametikool suletakse. Tegelikkuses liidetakse, nagu ma ütlesin, Põltsamaa Ametikool Järvamaa Kutsehariduskeskusega. See saab teoks 1. septembrist ja õppetöö hakkab toimuma Paides, Säreveres ja Väike-Kamaris. Väike-Kamarisse ehitatud praktikabaas jääb õppijate kasutusse ja seda saab vastavalt vajadusele kasutada. Seal on tehtud investeeringud, mille vajalikkuse aastaid tagasi tehtud prognoos ei osutunud võib-olla päris täpseks.
Edasi: "Kuigi kooli õpilaste kvoot oli piisav, siis miks on vajalik kool sulgeda? Kas ja millised olid alternatiivsed lahendused?" Me täpselt ei tea, mis on õpilaste kvoot ja kui suur kvoot on piisav, aga kui õppeaastal 2009/2010 õppis Põltsamaal 509 õpilast, siis möödunud õppeaastal 329 ja tänavu alustati 292 õpilasega. See on väga kiire kahanemine ning seda tuleb tunnistada ja vastavalt olukorrale langetada mõistlikke otsuseid. Vastavalt õpilaste arvu vähenemisele on paratamatult vähenenud ka kooli eelarve, mis ei jäta mõju avaldamata õppekvaliteedile ja nii õppijate kui ka õpetajate motivatsioonile. Kool ei ole täiesti kinni, kuni sealt ei ole lahkunud viimane õpilane, aga trend on näha – sinna tuleb järjest vähem õpilasi.
Edasi küsiti, kui majanduslikult põhjendatuks peate olukorda, kus peale mitme miljoni euro suurust investeeringut kool suletakse. Ega see hea uudis ei ole. Eestis on paraku selliseid otsuseid tehtud ennegi. Kahtlemata oli investeeringu taga ka kõva poliitiline lobi, mitte ainult vale prognoos. Mul on kahju, et see niimoodi läbi lasti, aga ise ma selles küll osaline ei ole. Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil ehitatud praktikabaas Väike-Kamaris jääb õppijate kasutusse ja seal on võimalik korraldada ka kutseõpet tasemekoolitusena, täiskasvanute täiendusõpet ja erinevaid kursusi piirkonna tööjõuvajaduste rahuldamiseks.
Edasi küsite, miks võeti ametikoolilt ära investeeringuteks mõeldud 8 miljonit eurot. Tegelik summa, mis jäeti andmata, oli 7,3 miljonit, ja selsamal põhjusel. Kui te enne heitsite meile ette kunagi tehtud investeeringut, siis te ei saa ju loogiliselt võttes ette heita seda, et ei investeerita veel. Kõik sõltub siiski õppijate arvust ja johtub vajadusest ka kutseõppeasutuste mahtu optimeerida. Aga Järvamaal ootavad suurepärased õppebaasid Paides ja Säreveres, samuti on Olustvere, Viljandi ja Luua kool ajakohastatud. Kutseõppe mahu kahanemine Väike-Kamari õppekohas ei vähenda kutsehariduse kättesaadavust regioonis ehk siis Kesk- ja Lõuna-Eestis kokku. Põltsamaa Ametikooli õppehoone renoveerimisest vabanenud Euroopa Liidu struktuuritoetused võeti kasutusele teiste projektide rahastamiseks haridussüsteemis, mis on ju iseenesest igati mõistlik. Osa sellest läheb Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppehoone ehitamiseks. Soovitan seda külastada, eelmine nädal oli mul au panna sinna nurgakivi. See on üks tõeliselt õilis ettevõtmine.
Ja edasi, viimane küsimus: kas minister Ligi peab vajalikuks revideerida endise haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski tegevust? Sellel ministril ei ole selleks küll mingit võimu. Ei tagantjärele ega ka tulevikus saa ta revideerida Jevgeni Ossinovski tegevust.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Tegelikkuses Põltsamaal laste arv ei vähenenud enne, kui tuli informatsioon, et kool pannakse kinni. Kõik see algas sellest, et sotsiaaldemokraatide juhitud linnavalitsus tegi ettepaneku, et ametikooli ja gümnaasiumi võiks kokku panna. Siis aga ühel hetkel seesama linnavalitsus ja volikogu otsustasid neid mitte kokku panna. Selle peale otsustas samasse erakonda kuuluv minister ka 7,3 miljonit raha ära võtta, sest seal ei saagi lapsed enam koolis käia, sest seal ei ole õpilaskodu. Nii et tuua täna põhjenduseks see, et õpilaste arv väheneb, ei ole õigustatud. Mina arvan küll, et te võiksite selle otsuse uuesti üle vaadata ja mõelda, kas on õige, et ühest piirkonnast, kus on väga kaua antud korralikku ametikooliharidust, on lihtsalt ühe poliitiku otsusega ...

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aeg!

Aivar Kokk

 ... kanditud raha teise kohta. Kas sa pead seda õigeks?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Ma pean seda õigeks, aga ma ei pea õigeks toonast investeeringut. Kas siin on mingil ajal olnud osalised sotsid või mittesotsid, seda ei julge ma alati kindlalt väita. Aga see, et gümnaasiumi ja ametikooli kokku ei pandud, oli lõppkokkuvõttes tõepoolest sotsidest linnavalitsejate otsus, mis iseenesest ei olnud kuigi majanduslik ja mis võib-olla praeguste hinnangute kohaselt ei ole ennast õigustanud. See ametikool nõuaks aga lisaks praktikabaasile veel suuri investeeringuid ja see ei oleks tark. Meil on kutseharidussüsteemis pinna kasutamine ikkagi üsna hõre, seal on tegu väga suurte mahtudega ja igal juhul on optimeerimise vajadus ka selles valdkonnas suur.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Te justkui pühite eelmise valitsuse tegevusest oma käed puhtaks. Aga te olite ju selles valitsuses rahandusminister ja teate väga hästi, kuidas siis rahaasjad käisid. Ka mina toonitan seda, et konkreetne raha oli eraldatud, projektid olid valmis. Siis need peatati, visati prügikasti ja võeti raha tagasi. Oli ju ette nähtud, et kool areneks edasi, aga kõigele tõmmati hetkega kriips peale. Kuidas te seda raharaiskamist õigustate?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Ma pigem kahtlustan, et raharaiskamine otsustati varem – siis, kui see suur investeering tehti, loobudes samal ajal ametikooli ja gümnaasiumi liitmisest. Mis puudutab minu kuulumist valitsusse, siis sel ajal, kui Põltsamaa otsus langetati, ma valitsusliige ei olnud. Samas ei lükka ma enda vastutust teiste kaela. Ma arvan, et kokkuvõttes oli viimane otsus praktiline ja ühendatud koolina, mis paikneb Järva- ja Jõgevamaal kolmes eri paigas, on see õppeasutus tõhusam. Aga jah, kui oleks teadnud, et nii läheb, oleks need otsused ehk olnud ka paremini ette plaanitud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Need inimesed, kes räägivad, et riigil puudub raha, võiksid korra seal Põltsamaa Ametikoolis ära käia. Ma käisin reedel seal ja nägin, et see, mis seal on juhtunud, on masendav. Sinna on tehtud 6 miljoni euro eest investeeringuid. Seal on olemas väga ajakohane ja kõrgel tasemel praktikabaas või õppekeskus, kuidas seda nimetataksegi. Aga me läksime ka ühte ühiselamutuppa ja nägime, et ilmselt ka sügaval nõukogude ajal ei olnud selliseid ühiselamukorpusi ja tubasid, nagu seal praegu on. Ma ei saa aru, kuidas sellised otsused on saanud sündida. Kas need on tõesti ainult poliitiliste kauplemiste tagajärg, kas tõesti pole mingit arengukava, arenguplaani? Ma soovin, et kõik Riigikogu liikmed käiksid korra sealt läbi ja mõtiskleksid, kuidas Eesti riiki tegelikult juhitakse. See on absurd, mis on kokku keeratud. Ma absoluutselt ei taha öelda, et teie selles osalenud olete, aga 6 miljonit sinna matta ja siis lõpetada see tegevus on minu arust lubamatu. (Keegi küsib, kas küsimus ka kõlas.)

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Teeme siis nii, et kui küsimust ei ole, siis ei ole ka vastust, on kommentaar. Põhimõtteliselt oli, ma arvan, vale otsus selle 6 miljoni sinna paigutamine, kui ei olnud näha ülejäänud investeeringut ega ka kindlust, et ametikooli seal sellises mahus vaja on. Aga praktikabaasi kasutatakse ikka edasi ja küllap on selle rakendus edaspidi mitmekesisem, kui olnuks ainult selles ametikoolis.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Madison, palun!

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Te mainisite, et õppe kvaliteet läheb tänu sellele otsusele aina paremaks. Kas tõesti läheb õppe kvaliteet paremaks, kui peale sulgemisotsuse avalikustamist on õpilaste arv pea kaks korda vähenenud, samal ajal kui 6 miljonit eurot on seal huugama pandud? Te üritate ennast küll puhtaks pesta ja väidate, et teie ei ole selle eest vastutav, aga samas me teame, et viimastes koalitsioonides olid täpselt samad partnerid rõõmsasti koos. Nii tekibki küsimus, et kui on kahtlused, et keegi on maksumaksja rahaga valesti ringi käinud, siis miks ei tehta auditit. Kes vastutab selle eest? Kui eraettevõtluses tehakse valeotsuseid ja -investeeringuid, siis kannatab ja vastutab juhatus või firmaomanik. Kui valitsus teeb midagi valesti ja paneb miljonid hakkama, siis ei vastuta mitte keegi. Kas te peate sellist käitumist ja suhtumist õigeks?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Kuna ma ei olnud nendes otsustes osaline, siis ma ei ole ka nende asjaoludega detailselt kursis. Aga riik ei ole tõepoolest ettevõtlus, sellega ma soovitan ennast küll kurssi viia. Vastutused ja ka boonused on nendes valdades väga erinevad. Aga kui riik teeb vea, siis ta võib seda ka parandada. Riik rikkaks ei saa, ettevõtja võib seda saada. Need on erinevad valdkonnad, ärge seda võrdlust väga palju tooge. See on natukene nagu 1990. aastate uudis, et mis asi on eraettevõtlus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas tänasel päeval, kui meil napib kvalifitseeritud tööjõudu, on õige arendada gümnaasiume ja üldharidust ning samas anda hoop just sellele haridusvaldkonnale, kust kvalifitseeritud tööjõudu võiks tulla?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Mingeid hoope ei anta. Kutseõppeasutuste õppekohtade arv ei vähene. Aga meil ei maksa üheski vallas püstitada Eesti riigile selliseid ülesandeid, et mitte midagi ei tohi muutuda. On hämmastav, et inimesed, kes räägivad väga palju uueks tegemisest ja tagurpidi tegemistest, on kõige ägedamad kriitikud, kui midagi muutma hakatakse. Vastuolu! Aga eks nii on lihtsam elada: lubada uut ja siis kaitsta vana.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kas olid ja kui olid, siis millised olid etteheited õppetöö kvaliteedile seal Põltsamaa Ametikoolis? Või pole kvaliteeti niimoodi hinnatud ja me ei oska selle kohta midagi täpselt öelda? Mind huvitab just see õppetöö kvaliteet.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Ma ise ei ole ju mingites atesteerimistes osalenud ega tahaks minevikku väga hinnata. Eestis on üle 500 üldhariduskooli ja väga palju ametikoole. Minul kindlasti seda teadmist ei ole, et saaksin neile ükshaaval hinnangut anda. Aga ma lepin sellega, mis on mulle tolle ametikooli kohta öeldud ja mida ma olen püüdnud teile edasi anda. Tühjenev kool ei saa olla sama efektiivne ja motiveeritud kui kool, mis on täis energiat ja elujõudu.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, juhataja! Auväärt minister! Igal asjal on põhjus, tagajärg ja eesmärk ning kellelegi on miski asi kasulik. Kellele hakkavad nüüd kuuluma Põltsamaa Ametikooli hooned ja ruumid? Kes on nende haldajad, kes juhib vahendite kasutamist? Ma olen väga õnnelik, et see küsimus läheb ajalukku, sest ma tahan teada, kuidas te vastate.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Kaudselt Eesti riik, otseselt Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Nagu ma teie paar küsimust tagasi antud vastusest aru sain, avalikus sektoris puudub vastutus – seda lihtsalt polegi. Aga küsin üle. Ma saan küll aru, et teie meelest see otsus ei ole vale, aga kas põhimõtteliselt oleks võimalik – te kogu aeg rõhutate, et see ei ole teie tehtud otsus ja teil ei ole sellega pistmist – otsust muuta  ja see kool ikkagi tööle jätta?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Te alustasite ühtpidi ja lõpetasite teistpidi. Ma arvan, et see kool ei ole elujõuline ja eraldi tegutsevana ta tuleks sulgeda. Need kolm õppekohta on õige kokku koondada. Selle otsuse taga ma olen. Ma arvan, et see on mõistlik, see tuleb kasuks nii õppekvaliteedile kui ressursikasutusele. Nii et selles mõttes ei ole vaja kõnealuse otsuse puhul vastutusest rääkida, aga mineviku eest vastutamise küsimus oli valele adressaadile. Samas poliitikud vastutavad kaudselt kogu aeg. Muidugi see ei tähenda, et neil ei oleks õigust saada targemaks. Kui kunagi oli lootus, et õpilaste arv on edaspidigi suur, ja keegi pandi seda uskuma ja ta tegi selle otsuse, siis eksimine on ka avalikus sektoris inimlik. Ning inimlik on seegi, kui seda hakatakse parandama, kas või järeltulijate poolt.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kutsehariduses on üsna pikki aastaid olnud selline kokkulepe, et on olemas kutsehariduse arengukava ning kutsehariduse strateegiad. Pikaajalisi plaane ja pikaajalisi strateegilisi investeeringuid tehakse vastavalt sellele kavale. Üsna mitme aasta eest otsustati, et kutseharidusvõrgu optimeerimine on üldjoontes lõppenud. Küsimus oli veel paaris koolis, aga üldjoontes selle kava järgi investeeringuid alustati, nii et siin väga nagu oletada ei olegi midagi vaja. Põltsamaa kooli puhul aga tuli kõigile väga ootamatult järsku otsus kooli elu lõpetada. Mul on küsimus, kas vaatamata arengukavale ja investeeringuootustele on selliseid üllatusi kutsehariduse valdkonnas veel tulemas.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Oodake ära! Te ise ütlesite ka, et üldjoontes on kutseharidusvõrk valmis. Ma ei julge seda väidet kinnitada, aga päris kindlasti ei tähenda see, et detailides on kõik otsustatud. Vaadake, kunagi ei saa kinnisilmi edasi tormata, väita, et olemasolev on parim ja peab jääma. Igal juhul on kõik süsteemid arengus ja mitte kellelgi pole alust väita, et nad on valmis. Eesti riik ei ole ühestki otsast valmis. Aidake neid muudatusi toetada, mitte kritiseerida!

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Austatud juhataja! Härra minister! Põltsamaa Ametikool on Eestis ühe esimese koolina hakanud andma haridust põhihariduseta noortele. See tähendab, et kooli pooleli jätnud kuni 17-aastased noored on sealt saanud nii põhihariduse kui ka ameti ja seal koolis õpib meedia andmetel ka väga palju erivajadusega lapsi. Kas neile on Järvamaa Kutsehariduskeskuses kõik võimalused edasiseks haridusteeks tagatud, nii nagu on praegu Põltsamaal?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Ma olen kindel, et uus juhtkond peab seda inimlikku mõõdet silmas. Ma ei oska teile detailselt selle kooli elukorraldust kirjeldada. Loomulikult, see liitumine ei ole veel jõustunud, aga ma usun kindlalt selle kooli juhtkonda. Arvan, et selle juht on inimene. Ma tean, et ta on.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Lugupeetud minister! Millised ametikoolid, tehnikumid ja kutsekoolid veel järgmise nelja aasta jooksul suletakse-likvideeritakse või ühendatakse?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Mul ei ole selle kohta midagi öelda. Kui sellised plaanid tekivad, siis saate sellest ka teada, aga praegu ei ole mingit nelja aasta plaani millegi sulgemiseks kutseõppehariduses minule küll keegi lauale pannud.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Te ütlesite, et see ei ole hoop Eesti kutseharidusele. Kuidas te vastate nendele kümnetele ja kümnetele inimestele, kes Põltsamaa Ametikooli sulgemise tõttu töötuks jäävad?

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Vaevalt ma nende kümnete ja kümnete inimestega jaksan vestelda. Ning Eesti haridussüsteemis pole mitte kümned ja kümned, vaid tuhanded ja tuhanded inimesed ametis. Aga loomulikult, inimlik mõõde on kõnealusel juhul ka selles mõttes olemas. Samas, ega me ju siin omavahel ei eita, et riik peab muutuma efektiivsemaks ja kõik ametikohad peavad olema selles mõttes väärikad, et inimestel on ka tegelik töö olemas, et ei käida lihtsalt tühje ruume täitmas, vaid kõik saavad aru, et nad teevad parimal moel õiget asja. Paratamatult inimesed jäävad teinekord töötuks, aga loodetavasti nad leiavad uue töö ja selleks on meil ka riiklikud süsteemid, mis neid aitavad. Ma usun, et mõnigi ametikoht liigub ka Järvamaale, mis ei ole liiga kaugel.

Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud härra minister! Ma alustan Jürgen Ligi ütlemisest, et seda kooli ei suleta, vaid liidetakse Järvamaa kooliga. Aga veebruaris välja antud käskkirja sõnastus oli just selline, et Põltsamaa Ametikool suletakse 2015. aasta 1. septembrist. Võtke see dokument kaustadest välja ja lugege seda! Kui seda ei ole käepärast, ma võin tuua, aga käskkirja sõnastus oli täpselt selline.
Härra Ligi ütles, et tema ei olnud valitsuses ja ta ei tea, mis toimus, mis juhtus. Minu teada on Reformierakond olnud valitsuses 16 aastat jutti ja peaks teadma kõike, mis on tehtud. Samas on meil vaid veidi enam kui aasta jooksul olnud kolm haridus- ja teadusministrit, kõik eri erakondadest. Ja mis nüüd selle Põltsamaa kooliga on tahetud teha, sellest ei saagi enam ausalt öeldes aru. Ei saa aru, kes mida otsustas. Me mäletame, et Reformierakonna ja IRL-i valitsus toetas kooli renoveerimist ja selleks eraldati ka raha, aga kui me siin aasta alguses võitlesime selle kooli allesjäämise eest, siis me ei näinud, et IRL oleks kaasa tulnud või ka kohaliku kampaania käigus seda väga jõuliselt toetanud.
Teiseks, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahevalitsus tahtis, nagu kuulsite, kiiremas korras selle kooli sulgeda. Nagu siin juba jutuks oli, võtsid nad ka ühele konkreetsele objektile eraldatud raha ära. Ja praegune Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRL-i valitsus peab kahetsusväärseks, et sellised summad üldse on antud ja et seda kooli on tahetud arendada.
Härra Ligi! Tõepoolest on kõikide kohalike, aga ka meie silmad pööratud just nimelt teie peale. Järsku teie elukogenud inimesena niisama uisapäisa ei tegutse ja annate endale aru, et on piinlik sulgeda kooli, kus on tõesti piisavalt õpilasi. Te ütlesite, et te ei tea, mis see õpilaste kvoot on ja et õpilaste arv on teie arust väike. Kvoodi määrab ministeerium ja see kvoot oli sellel koolil 300 õpilast. Eelmisel aastal õppis seal 326 õpilast, nii et sellega oli asi korras. Te ei saa kooli sulgeda, kui nad tahavad avada uusi erialasid. Kõik oli ette valmistatud, oli juba hakatud tegutsema. Te ei saa sulgeda kooli, kuhu on hiljuti rajatud 6 miljonit maksma läinud uus moodne ja kallis õppehoone. Kuidas on võimalik sulgeda kooli, kuhu on planeeritud veel 7,3 miljonit, et renoveerida õpilaskodu, samuti vana õppehoone? Selleks oli piisavalt raha. Ühiselamu projekt oli valmis tehtud, heaks kiidetud, raha eraldatud, ja ühtäkki võetakse see kõik ära. Kuidas te saate sulgeda kooli, kus õpivad erivajadusega inimesed?
Te ei saa ometi sellist kooli sulgeda, see ju hoiab selle maanurga elus. On tõesti täiesti mõistusevastane sulgeda kool, mis on 127 aastat vana. Ta on vastu pidanud läbi erinevate riigikorralduste, ühiskonnakordade, ajalooetappide ja ehitati kunagi ju omaalgatuslikus korras – inimesed ise kogusid raha. Ja nüüd järsku meie oma Eesti riik sulgeb sellise ajaloolise kooli?!
Kui keegi ütleb, et tõesti raha ei ole ja me tahame kogu aeg optimeerida, siis minu meelest on siin tegemist just raiskamisega: raha antakse algul juurde ja võetakse siis ära. See on minu meelest ka seadusrikkumine, kui Euroopalt küsitakse raha üheks projektiks ja antakse tegelikult teiseks. Kuidas need seisukohad saavad üleöö muutuda?
Palun kaks minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kaks minutit juurde.

Marika Tuus-Laul

Ma küsin nii: mis ikkagi toimub Eesti riigis? Me kogume allkirju, inimesed annavad allkirju, jooksevad, närveerivad, aga kohalike inimeste arvamus ei lähe üleüldse korda, kogukonna seisukohad on null ja kõigest sõidetakse absoluutselt üle. Veel tahan toonitada, et see ei ole olnud tavaline kutsekool, seal on saanud hariduse ja tööoskuse erivajadusega lapsed, puuetega noored inimesed, kes tavakoolis poleks hakkama saanud. Seal on nad olnud õnnelikud, et on saanud hariduse ja tööoskuse. Ja valitsus otsustab selle kooli likvideerida! Ma küsin, kas see ikka tõesti kellelegi korda ei lähe. Ma arvan küll, härra Ligi, et ajaloolased annavad tulevikus sellele teole hinnangu, mis saab olema väga karm, ja te ei tunne selle üle uhkust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aaviksoo!

Jaak Aaviksoo

Hea eesistuja! Head kolleegid! See Põltsamaa Ametikooli lugu ongi piinlik lugu. Kindlasti ei saa keegi, kes selle kooli saatusele on kaasa elanud, ausalt otsa vaadata ei nendele töötajatele ega õpilastele ega ka kooli pikale ajaloole. Aga õppetund, mis meil tuleb läbi teha, pole tegelikult mitte selles, mida pidas silmas eeskõneleja, see on palju karmim. Ja seda õppetundi tuleb jagada mitte ainult praeguse või ka eelmise või üle-eelmise valitsusega, vaid nelja, viie või kuue viimase valitsusega, kes ühel või teisel moel on haridusvaldkonda meie ja meie Euroopa partnerite raha investeerinud.
Me oleme investeerinud üldhariduskoolidesse, kus ühe õpilase kohta on üle 300 ruutmeetri köetavat pinda või kus on alla kümne õpilase, ruutmeetri kohta summasid, mida meist palju rikkamad riigid ei saa endale lubada. Neid otsuseid on võetud vastu erinevatel asjaoludel, erinevatest poliitilistest ambitsioonidest kantuna ja kahjuks kaugeltki mitte piisava vastutustundega. Me oleme mõneti olnud uhked valmisoleku üle korrastada kutseharidusasutuste võrk, vähendades nende arvu üle kolme korra. See oli üle kümne aasta tagasi. Toona oldi selle otsuse üle uhked. Aga vähendama oleks pidanud viis korda, sest me oleme renoveerinud ja tänapäevaseks muutnud kutseõppeasutused tasemel, mis paljudele meist rikkamatelegi riikidele on olnud kättesaamatu. Me oleme sel moel loonud 30 000 õppekohta, kusjuures vaja on olnud umbes 16 000. See tähendab üle kahe korra rohkem õppekohti, kui mõistlikult korraldatud kutseharidussüsteem vajab. Aga meil ei olnud poliitilist suutlikkust kahandada mitte kolm korda, vaid viis korda. See on õppetund number üks.
Täna kutsume siinsamas saalis pisaratest nõretavates kõnedes üles mitte otsustama korrastada keskharidussüsteemi ja pidama jätkuvalt ülal ligi 200 gümnaasiumit, kuigi me kõik teame, et vaja oleks 40. Nelja silma all on mõned nõus kokku leppima arvus 80, aga kui me mõtleme selle peale, mis me kutsehariduses jätsime otsustamata, siis tuleks meil ikkagi 40 peale tõmmata. Eksisteerib reaalne oht investeerida ka üldhariduse struktuuri liiga palju. Kriginaga, vaidlustega, siinsamas saalis neljal korral ründavatele ja etteheitvatele küsimustele vastates õnnestus mul peatada üleinvesteerimine erivajadustega laste õppeasutustesse. Tahtsime selleks luua umbes kaks korda rohkem asutusi ja õppekohti, kui Eesti riik 20–30 aasta perspektiivis tegelikult vajab.
Head kolleegid! Arvestades nendega meie hulgast, kes kümne aasta pärast siin saalis istuvad ja mõtlevad, kas 2015. aastal sai tehtud mõistlikke otsuseid, palun ma teil sellele piinlikule praktikale tagasi mõelda. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Aitäh eelkõnelejale, sest ka minul oli mõte minna ajas tagasi natuke kaugemale, aga veidi erinevalt. Kui me vaatame tagasi oma kutseharidussüsteemi arengule, siis alustaksin sealtsamast, kust eelkõneleja. Ajal, kui kutsehariduses toimusid väga suured muutused, oli see väga valus. Ja on siiani piirkondi – kes Eestimaal rohkem ringi sõidavad, teavad seda –, mis ei olegi sellest taastunud. Viisakusest ma neid praegu ei nimeta, aga tõesti on kogukondlikke keskusi, kus kutsehariduskool oma uksed sulges ja kus praeguseks kujunenud sotsiaalne taust näitab, et sellest löögist ei oldagi üle saanud. Toona valitses olukord, kus kutsekoolide sulgemisel oli vaja silmitsi seista paljude põhimõtteliste küsimustega. Ma usun, et ka härra Aaviksoo mäletab omal ajal puhkenud arutelusid selle üle, et seoses kutsekooli sulgemisega lõpetas töö ka valla ainuke katlamaja ja soojavarustus terves kogukonnas lõppes sellega. Nii et kutseharidussüsteemi muudatuste mõju kujunes palju ulatuslikumaks, kui olid eeldatavad tagajärjed tööjõuturul ja demograafilistes protsessides.
Siiski võib kokkuvõtlikult öelda, et tegelikult sündis väga hea tulemus, aruteludes sündis kompromiss. See kompromiss kutsehariduses tähendas seda, et ühelt poolt sai välja arendatud spetsialiseerunud koolid – näiteks tekkisid metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid – ja ülejäänud kutsekoolid olid sellised maakonnapõhised või maakonnaülesed, kus konkreetse piirkonna ettevõtjad ja koolirahvas koos tegid optimaalse valiku, mida pakkuda. Huvitav kõigi nende muutuste juures on see, et vaatamata mitmesugustele arengukavadele suutsid kohalikud kogukonnad koos ettevõtjatega tõestada ka oma soovide õigsust. Hea näide on Läänemaa. Haridusministeeriumi rahvas otsustas, et sinna ei ole üht teatud kooli vaja. Kohalikud otsustasid teisiti ja välja on tulnud väga hea kool. Võime tuua näiteid ka Harjumaalt, kus oli vastupidi. Esialgu pidi teatud kool säilima, aga kogukond suutis omavahel ehteestlaslikult tülli minna ja nüüd seal seda kooli ei ole. Nii et selliseid näiteid kutsehariduse muudatustest on võimalik tuua küll.
Mis Põltsamaasse puutub, siis tõepoolest jäid kutseharidussüsteemis üles vaidlused, kui suur on nende väiksemate kutsekoolide hulk, mis jäävad haridusruumi alles, kuna need on spetsialiseerunud traditsioonilistele valdkondadele. Jäi lootus, et need koolid leiavad endale nišid. Näiteks Luua kool suutis üsna kiiresti, seda võib-olla ka tänu suurele toetusele siin Riigikogus, leida endale metsandusvaldkonna ning peale üsna suuri investeeringuid ja koefitsientide ümbertõstmisi on ta oma niši üsna tugevaks kujundanud. Samasugused näited on Olustvere ja Särevere, kus väga võimekad koolijuhid suutsid kivist vee välja pigistada ja need koolid väikest nišši leidlikult kasutades üles ehitada. Kehtna võttis suuna raskeveokitele ja kindlasti Riigikogu liikmed on teadlikud, et mõne aasta eest sai kool oma uuendatud õppebaasiga uhkeldades demonstreerida väga head koostööd ettevõtetega.
Nende näitajate osas oli Põltsamaal kõik korras. Põltsamaa kool oli tõepoolest esimene, kes võttis kasutusele väga huvitava niši. Nimelt teenis ta nende noorte inimeste usalduse, kellel eri eluetappidel oli põhikool pooleli jäänud. Üsnagi raske seltskond, väga erinevas vanuses, aga ma usun, et kui kohale minna ja vaadata 30. aastates noori mehi, kes entusiastlikult omandavad matemaatika põhitõdesid selleks, et edasi õppida, siis on selge, et see on meie haridusmaastikul väga oluline nišš.
Kas omal ajal langetatud otsused olid õiged või valed, seda on täna keeruline öelda, aga selge on, et Põltsamaa Ametikooli sulgemine tuli ootamatult. See tuli ootamatult kohalikule rahvale ja kindlasti ka nendele, kes kutsehariduse valdkonna arengutega kursis on. Kui nüüd küsida, milliseid koole on veel plaanis sulgeda või ühendada, siis oleks väga hea, kui see sõnum oleks kutseharidussüsteemis võimalikult ruttu teada. Niisugust ärevust sellel maastikul kindlasti vaja ei ole. Koolid tegutsevad heas usus ja väga heas koostöös ettevõtetega ning suuri raputusi ei igatse keegi. Kui Põltsamaa koolil oleks võimalik edasi toimetada iseseisva õppeasutusena, siis ta kindlasti tõestaks, et suudab oma nišis väga hästi 200–300 õpilasega jätkusuutlik olla.
Kui me kutsehariduses ei suuda riiklikul tasandil teha olulisi ümberkorraldusi, siis tuleb mängu ka üks lisamoment. Järgmise seitsme aasta jooksul avanevad uuesti Euroopa Liidu vahendid ja me saame tööturumeetmete elluviimiseks suunata väga arvestatavaid summasid. Kui me ei tee seda meie kutseharidusvõrgu kaudu, siis me raiskame ise oma raha. Meil on olemas meistrid, meil on olemas väga head õpetajad. Kutsekoolid on suutnud erinevaid kokkuleppeid sõlmides ja tihti ka missioonitundele panust tehes saada endale meistriteks väga kihvte praktikuid. Praegu me suuname tööturumeetmetega seonduvad väga suured summad tihti kuhugi kõrvalmajja või kõrvalolevasse korterisse, kus need tublid õpetajad vahel õpetavad, vahel mitte. Needsamad summad saaks kutseõppe raames suunata täienduskoolituseks, ümberõppeks ja lisaõppeks ning siis me ei arutaks täna sellisel üsnagi murelikul moel, kas 200 õpilast on piisav või mitte. Reaalselt me saame sinna suunata oluliselt suuremaid vahendeid ja oluliselt rohkem muid ressursse. Minu ettepanek on, et peale õpilaste arvu vähenemise võiksime heaperemehelikult arvestada ka seda, kuidas võiks praktikabaase kutsehariduses võimalikult otstarbekalt kasutada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.


3. 16:50 Vaba mikrofon

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Peale haamrilööki palun kõigil, kellel on huvi, registreerida ennast vaba mikrofoni sõnavõtuks! Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Karilaidi!

Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Seitse päeva poliitikas on jälle mööda läinud ja mul on mõningad märksõnad nende päevade kohta. Kuid eelkõneleja Jaak Aaviksoo oma sõnavõtuga inspireeris mind sissejuhatust ümber tegema. Kui ta rääkis koolivõrgu korrastamisest, siis tuli välja, et praeguse valitsusliidu võetud suuna järgi Eesti rahvas kahaneb. Sellega on lepitud, et Eesti rahvaarv aina väheneb ja väheneb. Mida muud see koolivõrgu nii radikaalne kokkutõmbamine siis näitab.
Mõned ministrid on palunud, et 100 kriitikavaba päeva võiks ikka olla. See kriitikatulv, mis on ühiskonnast tulnud, on neid kuidagi seganud ja häirinud. Seda ei saa teha laiemas plaanis, sest nii IRL, Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid on harjutanud kokkumängu valitsuses aastast 2007. Kujutage nüüd ette järgmist olukorda. Pannakse kokku uus valitsus – IRL, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid –, lepitakse kokku koalitsioonilepingus, lepitakse kokku oma aktsiisipoliitikas. See teema loksub mõningat aega avalikkuses ja siis tuleb Rahandusministeerium välja oma arvutustega, et kui valitsusliit viib ellu oma aktsiisipoliitika, võib osa meie majandusest liikuda Lätti. Aga kujutage ette, kui kaua on olnud valitsusaparaat, ministeeriumid, eksperdid ja analüütikud nende erakondade käsutuses, ja ikkagi ei ole sellega arvestatud.
Teine märksõna – majutusasutuste käibemaksu tõstmine. Tehakse uuringuid, et kui valitsus selle plaani ellu viib, tuleb maapiirkondades pankrotilaine. Ja jälle peab hakkama oma poliitikat korrigeerima. Siis, kui oli see õnnetu juhtum meie kaitsepolitseiametnikuga, hakati hoogtöö korras kontrolljoont puhastama ja korrastama. Nüüd tuli teade, et sellega jõutakse lõpuni alles aastal 2019. Praegu on aasta 2015. See näitab ikka väga ilmekalt meie tänase valitsuse haldussuutlikkust.
Ja veel selline asi: me teeme ajaloo suurima suurõppuse Siil ja tuleb välja, et kaitseminister Sven Mikser puhkab, sotsiaaldemokraatide esimees puhkab. Ma arvan, et see ongi väga oluline märksõna tänase valitsusliidu tarbeks.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kersti Sarapuu!

Kersti Sarapuu

Lugupeetud esimees! Lugupeetud ...

Aseesimees Jüri Ratas

Kindlasti me edastame tervitused esimehele!

Kersti Sarapuu

... kolleegid! Täna on hästi palju räägitud Põltsamaa Ametikoolist ja ma tahaksin ka sellelsamal teemal natuke peatuda. Jah, me käisime tõepoolest oma fraktsiooniga 7. ja 8. mail Jõgevamaal ja Tartumaal ning üks nendest objektidest, mida me külastasime, oligi suurte traditsioonidega ja väga hea mainega Põltsamaa Ametikool. Meil oli vastas Järvamaa hariduskeskuse juhataja, õigemini direktor Rein Oselin, kes otsapidi juba ka seda kooli juhatab, ning koos oma töötajatega tegi ta meile päris põhjaliku ekskursiooni. Käisime seal nii vanas majas kui ka väga uues õppekorpuses ja tutvusime ühiselamu ehk õpilaskoduga. Me saime sealt informatsiooni selle kohta, kuidas üpris tõhusalt kasutati struktuurifondide raha ning rajati vägagi nüüdisaegne ja täiuslik õppekeskus praktika tegemiseks. Kui me käisime vaatamas neid teisi hooneid, siis me kohtusime ka väga paljude õpilastega. Ja need õpilased ütlesid: me oleme valmis elama sellessamas õpilaskodus praegustel tingimustel, peaasi, et kool jääks alles, sest me tõesti armastame seda kooli.
Me näeme, et Põltsamaa Ametikooli on igal aastal asunud õppima ligi 250 noort ning selle kooli komplekteerimisega pole mitte kunagi olnud raskusi. Kuid teade selle sulgemisest andis signaali ning ega nüüd sinna väga ei kiputagi, sest teatakse, et see kool on uksi sulgemas. Vastne koolijuht ütles, et kui sügisest tuleks sinna 50 õpilast, siis oleks see vägagi hea tulemus. Ma ei oska öelda, kas otsus liituda Järvamaa Kutsehariduskeskusega osutub lõpptulemusena heaks või halvaks variandiks, kuid olles ise olnud Järvamaa Kutsehariduskeskuse eelkäija, Paide Kutsekeskkooli nõukogu esimees, tean ma väga hästi, kuidas õpilased kooli tulevad. Aluseks on alati ikkagi kas sõbrasuhted, peresuhted või väga heade kamraadide vahelised suhted, et minnakse just sellesse kooli õppima. Nüüd aga oleme andnud signaali, et ära siia tule, sest seda kooli varsti enam ei ole. Ja ma arvan, et Järvamaa Kutsehariduskeskus midagi väga suurt sellest ei võida, sest ma ei usu ilmaski, et needsamad õpilased, kes praegu Põltsamaa Ametikoolis õpivad, või kes oleksid potentsiaalsed selle kooli õpilased, läheksid õppima just nimelt Järvamaale Paidesse või Türile. See vahemaa on nende jaoks liiga pikk, palju lihtsam on sõita Viljandisse või Olustverre või siis minnakse ka Tartu poole. Paraku usun, et Paide suunas jääb see tee küll käimata, sest ükski õpilane ei taha liikuda nii, et ta peab mitu korda bussi vahetama, enne kui ta õigesse kohta jõuab.
Kui vaadata olukorda regionaalpoliitiliselt, siis kui me nii kergekäeliselt sellise kindla suunitlusega väikese ametikooli sulgeme, jäävad töötuks väga paljud õpetajad. Ja see on ka kogu piirkonnale sõnum, et teil ei ole tulevikku. Kui oleks saanud suunata sellesama raha näiteks õpilaskodu rajamisse, siis oleks võinud teha selle kodu mõisahoonesse. Niimoodi oleks tabatud kaks kärbest ühe hoobiga, kaitstud ja taastatud saanuks väga ilus mõisakeskus ning rajatud ka õpilaskodu, sest kui me vaatasime õpilaskodude olukorda, siis need oleks tõesti paslik ümber lükata.
Ma tahan uskuda, et terve mõistus võidab ja me tagame selle, et just ajalooliselt nii tugevate traditsioonidega kool saaks väärikalt jätkata ja leiaks oma õpilaskonna. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Helmen Küti! Kahjuks, hea Helmen, saan meie kodu- ja töökorra seaduse järgi anda ainult viis minutit.

Helmen Kütt

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eile tähistati emadepäeva ja mina tahan täna rääkida lastest. Tahan rääkida lastest juba selles valguses, et 2016. aasta 1. jaanuarist hakkab Eestis kehtima uus lastekaitseseadus. Sinna on väga selgelt sisse kirjutatud lapse kehalise karistamise keeld. Täpselt samuti, nagu ei saa tolereerida mingisugust füüsilist vägivalda täiskasvanute vastu, haavatavatest gruppidest eelkõige naiste ja eakate vastu, on meie lastel nüüd õigus kasvada ja areneda ilma vägivaldsete kasvatus- ja distsiplineerimismeetmeteta. Tegemist ei ole lastevanemate kriminaliseerimise eesmärgil loodud normiga, vaid vastupidi, tegemist on riigi hoiaku ja väärtuse loomisega, ilma milleta ei olekski ju ka kodanikelt põhjust oodata sellist käitumist.
Uuringud näitavad, et 30% eestlastest peab lapse kehalist karistust teatud olukordades põhjendatuks ja vajalikuks, Rootsis on aga sama hästi kui nulltolerants, sest 96% inimestest on kehalise karistamise vastu. Vanemad tegelikult ei taha ju oma last lüüa, oma last tõugata, sakutada või tundideks nurka seisma panna. Vanemad teavad, et see on vale, aga tihti nad ei oska leida ka mingeid muid meetodeid, kuidas olukorda lahendada. Alles olid kohtulood, kus käsitleti juhtumeid, millel olid väga tõsised tagajärjed väikese tüdruku elule ja tema tulevikule.
5.–6. mail toimus Eestis Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühma korraldamisel ja Eesti eesistumise ajal ekspertkohtumine asendushoolduse teemal. Seal räägiti väga palju sellest, millised peaksid olema laste võimalused, milline peaks olema ennetustegevus ja asendushoolduse kvaliteet, samuti perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamisest, elluastumise toetamisest ja järelhooldusest. Parim lahendus lapsele ja tema probleemidele on asendushooldusele mittejõudmine.
Ma tahaksin tuua mõned arvud. Aastal 2010 oli eestkosteperedes kasvavaid lapsi 1348, aastal 2014 oli see arv 1328, nii et 20 last vähem. Perekonnas hooldamisel olevaid lapsi oli 2010. aastal 353,  2014. aastal 216, asenduskoduteenusel lapsi oli neil aastail vastavalt 1151 ja 1009. Eestis on tegelikult väga hea seis: institutsioonides ehk asenduskodudes kasvab 39,5% lastest, perepõhisel asendushooldusel on 60,5% lastest. Seepärast tõstetigi 2015. aasta 1. jaanuarist peredes ja eestkosteperedes elavate laste pearaha: kui kuni 1. jaanuarini 2015 oli pearaha 191,90 eurot, siis sellest aastast on see 240 eurot. Me oleme küll loonud Euroopa Liidu raha abil kenad asenduskodud, aga lubamatult vähe on sinna suunatud raha selleks, et seal oleks tagatud sisuline töö, supervisioon töötajatele ja ka paremad palgad. Järgmiseks perioodiks on kavandatud päris suured vahendid, et oleks võimalik luua hooldusperede ja tugiteenuste register, ja aastal 2017 selline register ka tööd alustab.
Head kolleegid! Ma arvan, et iga laps väärib kodu. Meie lapsed väärivad kodu, ja kui ei ole seda oma, siis vähemalt asenduskodu, kes suudab last kasvatada ja teda eluteel edasi suunata. Tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Korbi!

Mihhail Korb

Austatud kolleegid, kõigepealt tahan teid tervitada! Põhjus siia teie ette pulti tulla on väga lihtne, me kuuleme ja räägime sellest teemast iga päev. Kui minna konkreetseks, siis teema on maksud, kui täpsem olla, siis käibemaks, ja kui veel täpsem olla, siis hotellide käibemaks. Eelmise nädala lõpuks jõudis meieni uudis, et hurraa, suur võit: hotellid ei pea maksma nii suurt käibemaksu, nagu esialgu oli kavandatud, 20%. Aktsiisi tõstetakse varem plaanitu asemel ainult 5% ehk 6% saab ikka maksusoodustust (varem oli see 11%). Kõik on tore ja kõigil on hea meel, valitsus sai oma asja ja näib, et ka hotellid võiksid rahul olla, milleski tuldi neile vastu. Aga tegelikult on pilt väga kurb ja nukker.
Miks ta on siis kurb ja nukker? Selles saalis esines mõni kuu tagasi, kuskil jaanuaris rahandusminister ja me pärisime temalt, mida ta arvab sellest, kui kehtestada astmeline tulumaks. Ja minister rääkis, et mitte mingil juhul ei tohi maksusid kiiresti kehtestada, seda tuleb teha plaanipäraselt, rahulikult ja aastate pärast, hoiatades ette avalikkust, ettevõtjaid ja kõiki teisi ühiskonnaliikmeid.
Mis siis toimub? Jälle tore näide. Valitsus sõlmib kuu aja jooksul kokkuleppe ja kokkuleppes on maksutõus. Väga hea, see on nüüd teada. Aga teatud läbirääkimiste tulemusena öeldakse kolme nädala pärast, et okei, maksutõus ei tule nii suur, nagu see oli kavandatud. Ma küsin, kas see tõesti on Eesti maksupoliitika, kas Eestis tõstetaksegi niimoodi makse. Täna tahetakse tõsta ühte maksu ja seda tõstetakse 11%, järgmisel hommikul teatud jõu survel ärgatakse ja öeldakse, et ei tule 11% maksutõusu, tuleb ainult 5%. Mis toimub? Me räägime, et maksud on väga õrn teema, selle puhul tuleb väga ettevaatlik olla, aga muudatusi tehakse üle päeva. See on asja üks pool.
Teine pool on see, et öeldakse: okei, tõstame käibemaksu 5%, aga teate, ettevõtjad, teate, lugupeetud hotelliomanikud, me loome teile fondi, millest me hakkame hotellindust toetama 2 miljoni ulatuses. Ehk me võtame nende käest 10 miljonit ära ja 2 miljonit anname tagasi. Mis moodus see on, see fond? Kes hakkab sellest fondist raha eraldama? Kellele seda raha eraldatakse? Kas minister hakkab enne valimisi toetusi jagama või mis selle fondi sisu on, kas Eesti Vabariigis hakatakse turundama? Kui on soov 1% ulatuses tagasi anda, siis ei ole seda fondi vaja, tõstke käibemaksu mitte 5%, vaid 4%.
Ühesõnaga, sellist tsirkust ja bardakki maksupoliitikaga ei tohi Eesti Vabariigis lihtsalt mitte mingil juhul olla! Ühel hommikul me ärkame ja peame maksma tulumaksu mitte 20% nagu praegu, vaid 26%, ja jumal teab, mis veel võib toimuda. See ei ole enam poliitika, see on mingi lapsemäng, vabandage! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Viktor Vassiljev

Härra Riigikogu aseesimees! Ma tahaksin öelda, et head Riigikogu liikmed, aga teid on siin nii vähe, et tühja kah. Head inimesed, kes meid jälgivad teleülekande vahendusel või loevad stenogrammi! Ma siin istusin ja vaatasin, mis toimub, kuulasin, mida räägitakse, ning järjest rohkem ja rohkem hakkas mul häbi ja ma ei kannatanud enam välja. Ma ei olnud valmistunud mitte mingiks kõneks, aga ma ei suutnud enam vait olla, tulin siia ja tahan teile tunnistada: häbi on, lihtsalt häbi.
Valimistest on tükk aega möödas, aga Riigikogu istub ja peab siin viieminutilisi istungeid – täna on läinud küll veidi pikemalt. Milles on asi? Valitsus ei anna meile ju tööd ette, ei anna meile toorikuid. Kõik need vahvad seaduseelnõud, mis olid eelmise Riigikogu koosseisu ajal menetluses, kukuvad seaduse järgi menetlusest välja. Need tuleb uuesti menetlusse anda, võib-olla natuke muuta, võib-olla natuke kõpitseda, teha kas ilusamaks või paremaks – need on kaks eri asja –, aga igal juhul sisse anda, et me saaksime tööd teha. Aga mis toimub praegu? Me oleme siin tükk aega istunud ja kõige rohkem, mis me oleme teinud, on see, et oleme litsunud kohalolekunuppu, ja palk jookseb. Ega meid ju selleks siia ei ole valitud!
Räägitakse küll, et iga rahvas on väärt oma valitsust – no Eesti rahvas on tunduvalt parem ja töökam kui see valitsus, kes ei lase Riigikogul tööd teha. Jah, kuu aega arutasid nad oma koalitsioonilepet, justkui said milleski kokku lepitud, väidetavalt on 98 lehekülge suurepäraseid, vahvaid ettepanekuid. Siis tuli välja, et ei, üks asi ei lähe, teine asi ei lähe. Nad vaidlevad jälle, üritavad jälle midagi ümber otsustada, selline vahva seltskond on koos – Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid. Ma olen Reformierakonnast alati lugu pidanud, sest kas hästi või halvasti, aga 15 aastat on nad vankrit vedanud, võib-olla küll vales suunas, aga kadestusväärse järjepidevusega. Me pakkusime küll, et teeme teisiti, aga näete, tuleb ikka välja samamoodi – võib-olla, aga võib-olla ka mitte. Me isegi ei tea, kuhu nad lähevad, sellepärast et nad ei saa tööd teha, käed on kinni, nad hoiavad ühes kaenlas ühte puudlit ja teises kaenlas teist puudlit. No pistke nad koonuga toidukaussi, las söövad, teie tehke oma tööd. Aga ei, vaieldakse, vaieldakse ja edasi sealt ei saa. Jah, räägitakse küll, et vaidluses sünnib tõde. Teate, inimesed, ma ütlen, et tõde selgub siis, kui omavahel vaidlevad kaks tarka inimest, kui vaidlevad kolm tarka inimest, no isegi konsiilium, viis inimest võivad omavahel vaielda. Aga kui seda pädevust ega tarkust ei ole, siis vaielge nii palju kui tahate, miskit tarka sealt ei sünni.
Ma väga loodan, et Riigikogu hakkab siiski tööle, et valitsus annab ka midagi asjalikku üle, et antakse kas või asjalikke signaale, mitte ei ole ainult vaidlused mingi tühja asja pärast. Praegu mina arstina ütlen küll, et patsient ei ole surnud, aga ta ei ole elus ka, ta on nii ja naa, mis tast saab, ei oska mitte keegi öelda. Konsiilium tuleb kokku kutsuda, panna diagnoos sellele valitsusele. Nii kaua kuni diagnoosi ei ole, ei ole selge ka prognoos, mis tast saab. Ja nii ongi, et istume siin Riigikogu saalis – nojah, kes istub, kes ei istu. Ma olen eluaeg harjunud palka tehtud töö eest vastu võtma ja sellepärast ärge lootkegi – ma istun siin, te võite telekas alati minu kukalt näha, te tunnete selle hästi ära. Ma istun, sellepärast et mina ei saa raha niisama vastu võtta, ma tahaksin tööd teha. Aga praegu meid sunnitakse siin kuni suvevaheajani istuma, pool aastat ei anna valitsus meile tööd ette. Hakaku lõpuks ometi tööle! Eesti rahval peaks olema häbi sellise valitsuse pärast. Ei ole rahvas väärt sellist valitsust, rahvas on väärt tunduvalt paremat valitsust. Juhtus nagu juhtus, aga südametunnistus peab ikkagi kah inimestel olema. Valitsuses võiksid olla inimesed, kes tahaksid saadud palga eest ka tööd teha, aga mitte ainult omavahel vaielda. Mis parata, Eesti rahva kannatus on pikk, aga loodame siiski, et asja saab. Igal juhul mina teen selleks kõik ja teen tööd edasi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetame vaba mikrofoni.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 17.12.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee