Austatud Riigikogu! Rahunege, enam ei ole palju jäänud! Võtame hoogu maha, hääled vaiksemaks! Alustame kolmapäevast istungit. Mine sa tea, ehk on veel kellelgi soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Ei ole. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Läheme tänase päevakorra juurde. Kõigepealt Riigikogu liikmete Aivar Rosenbergi, Aivar Sõerdi, Andre Sepa, Arto Aasa, Etti Kagarovi, Heljo Pikhofi, Igor Gräzini, Imre Sooääre, Indrek Saare, Jaak Alliku, Jaanus Tamkivi, Jüri Jaansoni, Jüri Morozovi, Kalev Kallemetsa, Kalev Kotkase, Kalev Lillo, Kalle Jentsi, Kalle Pallingu, Kalvi Kõva, Karel Rüütli, Kristen Michali, Laine Randjärve, Lauri Luige, Maimu Bergi, Margus Hansoni, Marianne Mikko, Mart Meri, Mati Raidma, Meelis Mälbergi, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Rait Maruste, Rein Langi, Rein Randveri, Tarmo Leinatamme, Tarmo Männi, Terje Trei, Tiina Lokk-Trambergi, Tõnis Kõivu, Tõnu Juuli ja Valdo Randpere algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu 703 kolmas lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänased ja tulevased valijad rõdudel! Lubage mul põgusalt tutvustada põhiseaduskomisjoni istungit, kus otsustati saata eelnõu kolmandale lugemisele. See istung toimus 19. jaanuaril s.a. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 703 esimene lugemine toimus 16. septembril möödunud aastal ja see lõpetati. Teine lugemine oli 18. detsembril möödunud aastal, ka see lõpetati ja pärast teist lugemist määrati muudatusettepanekute tähtajaks s.a 5. jaanuar kell 16. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Põhiseaduse § 163 lõike 2 kohaselt peab põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahe olema vähemalt üks kuu, see tingimus on meil täidetud. Kolmandale lugemisele saatmisel tuli ära otsustada see, kas põhiseaduse muutmise viis oleks rahvahääletus, Riigikogus kiireloomulisena tehtav või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu hääletus.
Eelnõu algteksti seletuskirjas on märgitud, et algatajad eelistavad varianti, et põhiseadust muudetaks Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Seega 2011. aastal valitud Riigikogu XII koosseis jõuab otsuse langetada enne volituste lõppu esimest korda ning 2015. aasta 1. märtsil valitav Riigikogu XIII koosseis saab otsuse langetada pärast selle koosseisu kokkutulemist. Siinkõneleja selgitas komisjoni liikmetele, et põhiseaduse muutmise algatajad nägid alguses muutmise viisina kohe kahe järjestikuse koosseisu otsust. Selles tempos ja selle teadmisega on eelnõu ka menetletud. Algatajad ei näe põhjust meelt muuta.
Komisjoni liige Tarmo Tamm küsis, kas põhiseaduse muutmise viisi on üldse võimalik enam muuta. Siinkõneleja selgitas, et algatajad on teinud oma ettepaneku ja see tuleb komisjonis otsustada. Kuna keegi rohkem sõna ei soovinud ja selgitada ka midagi ei tahetud, siis pani komisjoni esimees ehk siinkõneleja eelnõu algatajate ettepaneku muuta põhiseadust Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt hääletusele ja komisjon nõustus sellega ühehäälselt.
Juhan Parts küsis, kas eelnõu algatajad kaalusid põhiseaduse muutmise erinevaid viise. Siinkõneleja selgitas, et see oli jutuks, kuid algatajad leidsid üsna üksmeelselt, et seda peaks tegema Riigikogu kaks järjestikust koosseisu. Seega põhiseaduse muutmise viis ei olnud vaidlusaineks. Kõnealune probleem pole ei kiireloomuline ega ka üldrahvalik ning seepärast on mõistlik liikuda edasi samm-sammult.
Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruaril s.a, see oli konsensuslik otsus. Teiseks tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku muuta põhiseadust põhiseaduse § 163 lõike 1 punkti 2 ja § 165 järgi Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Ka see oli üksmeelne otsus. Kolmandaks otsustati teha täiskogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele, ka see oli üksmeelne otsus. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kristen Michal, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head noored ja hingelt noored! Meie ees on täna põhiseaduse muutmise eelnõu. Muutuse jõustumiseks peavad sellise otsuse langetama kaks järjestikust Riigikogu koosseisu. Põhiseaduse muutmisse ei tohi suhtuda kergekäeliselt, see ei tohi olla ka päevapoliitika objekt. Nagu öeldud, selle jõustumiseks peame meie tegema otsuse täna ja need, kes saavad Eesti inimestelt mandaadi, peavad seda tegema peale märtsivalimisi. Selle juures on üsnagi sümboolne, et sama idee – anda noortele võimalus rohkem otsustada – on kandunud vähemalt läbi kahe koalitsiooni. IRL-i ja Reformierakonna koalitsioonilepe 2011. aastal nägi ette noortele rohkem õigusi: algatame avalikkuses debati selle üle, kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega, algatame arutelu valimisea 16 aastani langetamise üle. Sellest tulenevalt algas ka arutelu valitsustasandil ja kodanikuühiskonnaga. Siin olid head partnerid Tallinna Ülikoolist Anu Tootsi vedamisel, Eesti Noorteühenduste Liit, paljud teised noorteorganisatsioonid, poliitikud ning eksperdid näiteks Justiitsministeeriumist. 23. aprillil 2012. aastal oli meil kohtumine põhiseaduskomisjoniga, kus arutasime võimalust alandada valimisiga. Võimalusi oli ju mitu: alandada üldist valimisiga, alandada valimisiga kohalikel valimistel või jätta see üldse tegemata. Mõni aasta hiljem, eelmise aasta 1. juulil algatasid 41 Riigikogu Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikurühma liiget eelnõu, et langetada aktiivse valimisõiguse iga ehk anda õigus valida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vähemalt 16-aastastele isikutele. Ja siin me siis oleme.
Keda see puudutab ja miks peaks valimisiga kohalikel valimistel muutma? Kas see võiks valimistulemusi mõjutada? Korralik analüüs Anu Tootsilt ja Tallinna Ülikooli meeskonnalt näitab, et see muudatus puudutab suurusjärgus 24 000 noort, valijate koguarvust oleks see umbkaudu 2%. Analüüs näitab ka, et noorte valimiseelistused jaotuvad nagu ühiskonnas tervikunagi paremalt vasakule, liberaalsusest konservatiivsuseni. Noorte puhul võib positiivsena esile tõsta, et tegu on uudishimulike valijatega, nendega, kes vaevuvad vaatama kandidaadi veebilehte ja uurima erakonna seisukohti. See annab teadmise, et ettekujutus, nagu saaks noori kuidagi lihtsalt lollitada, ei ole adekvaatne.
Kalvi Kõva, kes andis eelnõu algatajate nimel üle, mainis algatamise peamist põhjust: soovitakse anda noortele suurem võimalus oma kodukandi elu kujundada. Küllap kõlab loogiliselt, et noored ise löövad kaasa otsustamisel, milline noorte keskkond on, ja mitte virtuaalmaailmas, vaid päris maailmas. Noored on need, kes tegutsevad kodukandis enim, ning miks mitte neid kuulata ja koos tegutseda. On pisut isegi pentsik, et teistegi ettevõtmiste puhul muud inimesed peavad oletama, mis täpselt noori huvitab. Lihtsam tee oleks see ikka koos selgeks teha.
Tänane eelnõu on analüüsi tulemusel ka eelistatuim poliitikavalik. Tegu on hea õigusloomega, seadusele eelneb analüüs ning on ka piisav aeg kõik läbi mõelda. Selle seaduseelnõu kohta saab seda öelda küll.
Kas Eesti on siin ainulaadne? Mitte päris. Valimisiga on kohalike omavalitsuste volikogu valimistel 16 eluaastat Austrias, Maltal, Saksamaal eri liidumaade valimistel, Šveitsis kohalikel valimistel, samuti Ungaris teatud tingimustel ning seda proovitakse ka Norras kohalikel valimistel.
Kokkuvõtteks: tegu on pikalt ja avalikult arutatud ideega. See on saanud seaduseelnõuks, ideed on kaalutud analüüsis ja seda pole tehtud kergekäeliselt. Ning Eesti ajaloos pole sugugi tegemist pretsedendiga, ka Eesti Kongressi valimistel oli valimisiga vähemalt 16 aastat. Praegused noored peavad seda vajalikuks, noorteorganisatsioonid lausa revolutsiooniliseks muudatuseks. Analüüs toetab valikut, teeme siis ajalugu! Reformierakonna nimel ütlen, et meie toetame seadusmuudatust, et kohalikel valimistel saaks valida alates 16. eluaastast. Tänan tähelepanu eest!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Kalvi Kõva, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen plaaninud pikema kõne pidada järgmises koosseisus, nüüd teen lühidalt. Sotsiaaldemokraadid on kindlad, et meie programmiline seisukoht alandada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga on igati õigustatud ja ühiskond on selleks küps. Uskuge mind, see ei anna palju mitte ainult noortele, vaid see annab palju kogu ühiskonnale. Me teame, et kogu meie ühiskond vananeb ja aastaks 2020 ületab pensioniealiste osakaal rahvastikust 7,7% võrra noorte osakaalu. Seega suureneb vajadus tasakaalustada vanuserühmade mõju valijaskonnas. Olen kuulnud kartust, et valimisea langetamine toob kaasa kukerpalli poliitikamaastikul. Kuid valimissimulatsioonid näitavad, et noorte parteilised eelistused on sarnased praeguse valijaskonna omadega. Äärmuslike parteide või kandidaatide populaarsuse suurenemist noorte seas pole oodata. Head sõbrad! Arvan, usun ja tean, et noored ootavad seda seadust. Arvan, usun ja tean, et ühiskond vajab seda seadust. Aga tean kindlalt, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab seda seaduseelnõu tänasel hääletamisel. Toetage teiegi! Aitäh!

Liisa-Ly Pakosta Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh! Täna on kahtlemata oluline päev. Tõestagem siis, et meie siin täiskasvanud inimestena suudame olla vastutustundlikud. Me ju tegelikult arutame selle üle, mida vastutustunne täpsemalt tähendab ning kellele ja millises ulatuses vastutust usaldada. Tuletan alustuseks meelde seda, et juba pikka aega kehtinud lastekaitseseadus näeb ette, et absoluutselt kõikides lapsi puudutavates küsimustes tuleb alati kuulata laste endi arvamust, sõltumata sellest, kas laps on noorem või vanem kui 16 eluaastat. Kui hästi on praegused täiskasvanud suutnud seda lastekaitseseaduse ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni punkti tegelikult täita?
Kui me ajaloos tagasi vaatame, siis tänane päev ehk kuigi revolutsiooniline polegi. Eestis kehtis üle 600 aasta Lübecki õigus, mille järgi said naisterahvad täiskasvanuks 12-aastaselt ja meesterahvad 18-aastaselt. Nii et kui me seda pikka traditsiooni vaatame, siis on meil veel pikk tee minna. Heakene küll, loomulikult valimisõigusega oli toona pisut teisiti, aga pilt ei olnud nii must, kui me keskaega ette kujutame.
Tartu Ülikooli etnoloogina lõpetanuna tuleb mul tunnistada, et kõikides tsivilisatsioonides on oma rituaalid täiskasvanuks saamiseks. Leppigem kokku, et see rituaal Eestis ei ole alkoholi ostmine ja see rituaal Eestis ei ole abordi tegemine. Valimine sobib selleks päris hästi.
Aga mida tähendab see vastutus, mille Riigikogus istuvad täiskasvanud inimesed endale täna võtavad? See tähendab tegelikult ka vastutust selle eest, et teeme kooli õppekavades rohkem ruumi arutlemisteks ja asjades süvitsi minemiseks. Hindame rohkem kahtlemise ja kõhklemise õpetamist! See tähendab ka suuremat rõhuasetust vanemaharidusele ja vanemate rohkemat toetamist, et neil oleks enam aega oma järeltulijatega ühiskonna asju arutada. Tänane otsus – ma loodan, et see tuleb positiivne – tähendab tegelikult ka üleskutset nii koolidele kui ka kõikidele lastevanematele pöörata oluliselt rohkem tähelepanu igapäevases elus ja õppetöös sellele, et noored inimesed oskaksid küsida, tahaksid küsida ega kaotaks seda tahtmist.
Mitu korda on küsimärgi alla seatud, kas noored inimesed ikka suudavad olla piisavalt vastutustundlikud. Ma ei hakka siin tooma võrdlusi täiskasvanutega. Aga kõik, kes on käinud mööda Eestimaa koole, teavad, et üldiselt on pilt väga positiivne. Näiteks Mammaste Põhikooli esimese kuni neljanda klassi õpilasesindus on üks kõige ägedamaid õpilasesindusi, kellega ma kohtunud olen. Ma kordan veel kord üle: see oli esimese kuni neljanda klassi õpilasesindus! Noorte küpsust nii- ja naapidi on järgmises Riigikogu koosseisus vägagi põhjust arutada. Me oleme jõudnud oma seadustega olukorda, kus ühelt poolt vaatab vastu nunnutamine ja krampis olek ning teiselt poolt noori usaldav suhtumine. Kõiges selles on ammu tasakaal paigast ära läinud ja kindlasti tasub üle vaadata olukord, kus 17-aastane inimene võib küll olla töötukassas arvel, kuid samal ajal ei usaldata talle isegi üheainsa aktsia ostmist ilma kohtu loata. Või olukord, kus seesama 17-aastane inimene võib valida ja valides otsustada näiteks selle üle, mis saab Tallinna Vee aktsiapakist, kuid samal ajal ei usalda me teda muru niitma, sest liikuvate mehhanismidega ta ju töötada nagu ei tohi.
Isamaa ja Res Publica Liit usaldab inimesi. Meie üldises valitsevas olukorras noorte küpsuse hindamisel peame vajalikuks kõikide nende küsimuste esitamist ja läbiarutamist, koos noortega enesestmõistetavalt. Tänan eelkõnelejat meeldetuletuse eest, et see lubadus on olnud ka Isamaa ja Res Publica Liidu programmis! Peale selle on meie programmis arutelu ka selle üle, kuidas valimisõigus ja valimistel esindatus jõuaks tõesti iga Eesti inimeseni. Aitäh tähelepanu eest ja soovin kõikidele noortele edu!

Lõpetan läbirääkimised. Eelnõu 703 muutmiseks ettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku muuta põhiseadust vastavalt põhiseaduse § 163 lõike 1 punktile 2 ja §-le 165 Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning ühtlasi viia läbi eelnõu 703 lõpphääletus. Seda hakkamegi tegema.
Austatud Riigikogu, kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 70 Riigikogu liiget, puudub 31.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks eelnõu 703. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 703 vastuvõtmise poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. (Aplaus.) Vara veel, ma ei ole haamriga löönud. Seadus on saanud Riigikogu XII koosseisu toetuse ja esitatakse vastuvõtmiseks Riigikogu XIII koosseisule. Nüüd! (Aplaus.)

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõu 772 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Riisalu, palun! Kõigi eelduste kohaselt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni õnneliku liikmena.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna me võtame kõigi eelduste kohaselt vastu riigikaitseseaduse. Riigikaitse on Eestis valdkond, mis on imelisel kombel poliitikaülene, nendes küsimustes valitseb kõikide erakondade vahel konsensus. Ajad on meie ümber toimuva tõttu ärevad. See, mis sünnib meist mitte väga kaugel Ukrainas, tundub 21. sajandil mõistusvastane. Samas ütleb nendes lahingutes valatud veri meile selgelt, et rahvas, kes tahab olla vaba, iseseisev, omada territoriaalset terviklikkust, oma riiki, ei saa teha järeleandmisi riigikaitses. Eestil on selles küsimuses läinud erakordselt hästi. Meie kaitsetahe on suur. Riigikaitseseadust menetleti parlamendi praktikas üsna efektiivselt, üsna kiiresti. Riigikaitseseaduse esialgne versioon menetleti läbi sisuliselt poole aastaga. Selle riigikaitseseaduse eelnõuga sai astutud esimene samm, liitmaks kokku kõiki valdkondi, mida riik kriisi ajal haldama peab.
Loomulikult ei ole see seadus kivist. Loodan, et me riigina ja ka parlamendina, kes iganes siin järgmises koosseisus ka ei ole, jätkame seda praktikat ja täiendame seda seadust, sest on veel terve rida asju, mis nõuaksid samuti reguleerimist. Üks selge valdkond, mis tuleks lahti kirjutada, on riigikaitseliste sundkoormiste seadus.
Eesti riigikaitsesse on poliitilises mõttes saabumas huvitavad ajad, sest lähenevatel parlamendivalimistel kandideerib Riigikokku päris palju riigikaitseeksperte. Ma soovin neile edu ja loodan, et nii mõnigi neist, kes on olnud Eesti riigikaitse kõrgeima juhtimise juures, osutub valituks. Samas tahan neid üles kutsuda mõistlikkusele. Meie riigikaitses on praegu otsustajateks valitsuse noorem põlvkond ja nooremapoolsed kaitseministrid, nii Urmas Reinsalu kui Sven Mikser, on kehtestanud riigikaitse kümne aasta arengukava koostöös suhteliselt noore, hiljuti kindralleitnandiks ülendatud Kaitseväe juhataja Riho Terrasega. Tänapäevane koolkond ja vana koolkond, nii palju kui mina pikaajalise riigikaitsekomisjoni liikmena tean, on mõningates küsimustes eri meelt. Loodan, et kõrgtasemel eksperdid, kes järgmises Riigikogus riigikaitset koordineerima asuvad, leiavad endas sisemist mehisust riigikaitset käsitlevas seadustikus kardinaalseid muudatusi mitte hakata läbi viima.
Ma arvan, et me oleme teinud riigikaitses tublit tööd. Usun, et riigikaitsekomisjoni aseesimehena on see mul siin viimane kõne. Seetõttu tänan kõiki erakondi, kes on andnud võimaluse üles ehitada just selline Eesti ja selline Eesti riigikaitse, nagu meil praegu on. Häbeneda ei ole vaja mitte millegi pärast. Selle tõttu kõigile teile, head kolleegid, sügav kummardus! Elagu Eesti!

Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laasi, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina Riisaluga siinkohal päris nõus ei ole. Mispärast? Kohe räägin. Riigikaitseseaduse eelnõu jõuab lõpphääletusele Riigikogu peaaegu olematu panusega ning enam-vähem sellisena, nagu ministeeriumi ametnikud selle kokku kirjutasid ning rahvasaadikute ette saatsid. Keskerakond tegi eelnõu muutmiseks väga põhimõttelise ettepaneku. See puudutas võimaliku sõjaseisukorra lõpetamist alles siis, kui kogu Eesti on jälle iseseisev ja vaenlane on maalt välja aetud. See muudatus oleks taganud, et Eestis ei saaks korduda 1939. aasta. Reformierakonnale ning sotsidele see ettepanek millegipärast ei sobinud. Kui ajaloos tagasi minna, siis sotside puhul ei ole see käitumine imekspandav, aga Reformierakonnalt koos Kerdi ja Laaneotsaga oleks oodanud suuremat meelekindlust. Selle ettepaneku tagasilükkamisega näitas Reformierakond, et on valmis tegema kompromisse Eesti territoriaalse terviklikkuse arvel, peaasi, et IMF Eestit mittesõdiva riigina laenukõlblikuks peaks. Meie ettepanek oli kooskõlas põhiseaduses sätestatuga, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Keskerakonna eesmärk oli anda põhiseaduses sätestatule rakenduslik sisu ja kindlus, et me ei anna kunagi alla kui tahes tugevale agressorile ja võitleme alati lõpuni.
Olles kaheksa aastat riigikaitsekomisjoni liige, olin harjunud sisuka, erinevaid osapooli arvestava ning kõiki kaasava juhtimisega. Mati Raidma lammutas ministeeriumist tulnud eelnõud sisuliselt tükkideks, parandas vead ning pani eelnõu uuesti kokku sellisena, nagu oli parim Eesti rahvale, riigile ja riigikaitsele. Tema jaoks oli tähtis tulemus ja seetõttu ei teinud ta vahet, kas tegemist oli koalitsiooni või opositsiooni ettepanekuga. Praegune koalitsioon lööb aga kulpi ministeeriumi ametnikele ja sisulist arutelu selle eelnõu ümber ei tekkinud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab Keskerakond, et parem jäägu kehtima senine riigikaitsekorraldus – ei maksa vastu võtta kehva seadust. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Marianne Mikko, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Meie riigikaitseseaduse eelnõu arutelu toimub ajal, mil julgeolek on habras, et mitte öelda, julgeolekuolukord on karm. Seda nii Euroopas, kus on Ukraina, nagu ka mujal maailmas, kus tegutseb ISIS. Meie poolt täna loodetavasti konsensuse pitseri saav seadus on täielikus vastavuses kujunenud julgeolekuolukorraga. Nimetame asju õigete nimedega: oleme olukorras, kus Euroopas käib mitte mängu-, vaid pärissõda. Õige, meil Eestis ei käi sõda. Ent see ei tähenda, nagu meil poleks kogemusi, millest õppida. See seadus on arvesse võtnud 2008. aasta sõda Gruusias, nagu ka sõjategevust Ida-Ukrainas 2014. ja käesoleval, 2015. aastal. Selle seaduse ridade vahele on kirjutatud meie 2007. aasta aprilli kogemused. Nagu ka see, et oleme täieõiguslik, eesrindlik NATO liikmesriik. Meil on selge arusaam artikli 5 toimimisest teoreetiliselt, nagu ka kindlustunne, et põhimõte "Üks kõigi, kõik ühe eest" käivitub vajaduse korral praktiliseltki.
Eelnõu põhineb kolm aastat tagasi elujõu saanud riigikaitse strateegia kehtestatud riigikaitse laia käsituse põhimõtetel. Must valgel on kirjas, kuidas täpselt toimib kriisiolukorras Eesti Vabariigi riigikaitse. Riigikaitseseaduse võtmesõnad on kiirus ja tõhusus. Riigikaitset juhivad seaduseelnõu järgi nii rahu- kui ka sõjaajal peaminister ja Vabariigi Valitsus. Võib küsida, kas me sellega pisendame parlamendi, meie, Riigikogu rolli. Vastan südamerahuga: jah, teatud olukordades on ennekõike tähtis kiirus. Riigikaitseseaduse eelnõu järgi muutub reservarmee kasutamine paindlikuks, pikalt käsitleb seaduseelnõu mobilisatsiooni. Tunnustust väärib lisaõppekogunemistele täiendavate võimaluste loomine. Eelnõu annab Kaitseliidule võimaluse paindlikult panustada Eesti riigi kaitsesse, sest sellega täiendatakse Kaitseliidu seadust.
Riigikaitseseaduse eelnõu on olnud ühiskonnas teravdatud tähelepanu all ja seda õigustatult. Ligi 100 muudatusettepanekust ja arvamusest leidis heakskiitu 4 ja riigikaitsekomisjon lisas enda poolt 31 muudatusettepanekut. Siinkohal vaidlen vastu eelkõnelejale, kes kurtis, et kellestki rulliti üle või kedagi ei arvestatud. Komisjonis valitses konstruktiivne meeleolu ning me vaagisime ükshaaval kõiki muudatusettepanekuid ja arvamusi. Pean tähtsaks rõhutada riigikaitsekomisjoni parandusi seaduseelnõu teksti, mis puudutavad Riigikogu pädevust Kaitseväe missioonidele saatmisel, Kaitseväe vormiriietuse kandmist ja riigikaitselisel ameti- või töökohal töötava isiku vabastamist sundtöökohustustest. Oluline on ka see, et riigikaitseseaduse eelnõu sai asjaliku vormi, st välja sai filtreeritud suured sõnad ja kõlavad hüüdlaused. Nõustuda tuleb täiel määral ka sellega, et riigikaitseseaduse eelnõust jäid välja need muudatusettepanekud, mis eeldanuks põhiseaduse muutmist. Arvesse ei läinud näiteks ettepanek, mille järgi saanuks Vabariigi Valitsus õiguse välja kuulutada sõjaseisukord.
Mida öelda kokkuvõtvalt? Tuleb tunda uhkust, et kohe ameti maha panev Riigikogu koosseis võtab vastu sellise põhimõttelise, täielikult tänapäeva julgeolekukonteksti arvestava seaduse. Kui veel aasta tagasi oli mõnel poliitikul kõhklusi ja kahtlusi, kas me ikka suudame, kas me ikka jõuame, kas ikka jätkub piisavalt poliitilist tahet, siis täna, 11. veebruaril 2015, võime teatada Eesti rahvale: me tegime selle ära, üheskoos ja üksmeeles! Sotsiaaldemokraadid toetavad riigikaitseseaduse eelnõu vastuvõtmist.

Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun!

Austatud esimees! Austatud kolleegid! See seadus ei ole kindlasti vähem kaalukas kui eelmine siin aplausi saatel heaks kiidetud eelnõu, millega põhiseadust muudetakse. See täidab ühe väga olulise juriidilise lünga meie riigikaitses. Praegu on riigikaitse põhimõtteliselt seaduste mõttes killustatud rahuaja, sõjaaja ja rahvusvahelise koostöö vahel, mis tegelikult on üks ja sama asi, eriti NATO oludes, aga veel rohkem nendes oludes, kuhu Eesti ja kogu Euroopa on oma julgeolekuolukorraga jõudnud. Me oleme tegelikult hübriidsõja osalised. Me oleme selle osalised 2007. aasta aprilli sündmustest peale. Praegu aga oleme selle osalised oma naabrite kaudu ja peame kogu aeg endale aru andma, et tavapärane sõjategevus ei ole üldse enam see, millega riikide üle võim saadakse. Mul on olnud väga uhke tunne seda seaduseelnõu siin Riigikogus menetlemisel vedada ja on väga hea tunne olnud selle koostöö pärast, mis selle seaduse tegemisel on valitsenud. Riigikaitsekomisjon on selle poolest imeline, et tõepoolest peaaegu ilma hääletuseta lepitakse sõnastused kokku.
Seda mainida on mulle oluline ka sellepärast, et kaitseministri aeg 2005–2007 oli kardinaalselt teistsugune. Siis ei olnud küsimus mitte lihtsalt komisjonisisestes vaidlustes, vaid selles, et siis ei töötanud koos ka institutsioonid – ei töötanud koos riigikaitse kõrgeim juht, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi. Käis sisuliselt poliitiline konkurents, milles kahjuks erakonnad oma manipulatsioonidega kaasa lõid, ja selle tõttu oli näiteks blokeeritud Kaitseväe korralduse seadus, mida ometi põhiseadus nimetab. Selle vastuvõtmine oli tol ajal poliitilistel põhjustel ja tugeva vastulobi tõttu võimatu. Olukord muutus 2006. aasta teisest poolest, kui institutsioonid hakkasid koos töötama, kui vahetusid inimesed ja vahetusid suhtumised. Nii et viimase aja kaitseministrid on olnud kuurordioludes sellega võrreldes, mis oli tookord.
Siin saalis nimetati täna ka erimeelsusi. Ma ei ühine nendega, kes väidavad, et meie riigikaitses valitseb konsensus. Ei ole seda põhilistes asjades, ei ole suhtumises Venemaasse, aga ei ole ka väiksemates asjades, nagu sellest eelnõust rääkides on selgunud. Keskerakond eristub, õnneks vaid seaduse teemal. Teised erakonnad ei ole eristunud. Keskerakonnale pean kriitikale vastuseks ütlema, et deklaratsioone ei ole vaja kirjutada. Oma suurt lojaalsust Eesti Vabariigile ja riigikaitsele tuleb kinnitada praktiliste tegudega ja sõnavõttudega. Kõigepealt aga on vaja jõuda oma erakonnas üksmeelele, mis asi see iseseisvus on ja kes meie iseseisvust ohustab. Me ei vaja õõnsaid deklaratsioone. Meil on vaja, et erakonnad praktikas hoolivad riigikaitsest ja riigi suveräänsusest.
Aga veel kord suur tänu nendele, kes heas tahtes ja vaimus selle seaduse sünnile kaasa aitasid! Kokku võttes jääb sellest hea mälestus ja tähtis jälg järele.

Lõpetan läbirääkimised. Riigikaitsekomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 772 lõpphääletusele. Austatud Riigikogu, eelnõu 772 vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 66 Riigikogu liiget, puudub 35.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõu 772. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 772 vastuvõtmise poolt oli 67 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid ei olnud. Riigikaitseseadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 806 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu 806 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu 806. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 806 vastuvõtmise poolt oli 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Raudteeseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 771 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 771. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 771 vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletu oli 1 liige. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, metsaseaduse ja veeseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 555 vastuvõtmise poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ehitusseadustik on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 779 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ei ole soovi läbi rääkida. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 779. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu 787 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud saadikud! Teise lugemise ajal viibis saalis kahjuks väga vähe rahvasaadikuid ja kuna ma ei näe praegu teie laudadel väga palju siniseid lehti, siis annan ülevaate, millega tegemist on. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmisega antakse KredExile võimalus investeerida 2020. aastaks 60 miljonit eurot fondifondidesse. Eesti Arengufondi seaduse muutmise eesmärk on investeerida  arengufondi investeeringute vahendeid 5–6 miljoni euro ulatuses erinevatesse ärikiirenditesse.
Seega kokkuvõttes on tegemist ühe päris käegakatsutava ja reaalse Eesti majandust turgutava meetmega – ma arvan, ühe tõhusaimaga, mida me oleme peale e-residentsust võimaldava seaduse vastuvõtmist siin saalis hääletanud. Nii et palun eelnõu toetada! Aitäh!

Rohkem läbirääkimissoovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Ka see eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 61 Riigikogu liiget, puudub 40.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seaduse eelnõu 787. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 787 vastuvõtmise poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning Eesti Arengufondi seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 747 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun, Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja, head kolleegid!

Palun vaikust, et ettekandja saaks ette kanda!

Sama sisuga eelnõu üritati siia Riigikogu saali tuua ka mõni aasta tagasi. Just sellist, mis teeb vabaks hasartmängude reklaamimise – eeskätt selleks, et Eesti Loto saaks oma tegevust laiendada ja korjata rohkem raha nii enda kukrusse kui ka selle kaudu riigieelarvesse. Aastaid tagasi, kui sellest räägiti, jõuti siiski üheskoos tõdemusele, et hasartmängude laiema reklaamimise lubamine ei ole õige. See ei ole õige signaal ühiskonnale. Nüüd on meie ees kolmandal lugemisel ikkagi sama sisuga eelnõu ja me teame, kust see alguse sai. See sai alguse uue koalitsiooni sünnist. Koalitsioonileppesse kirjutati sisse, et uute lubaduste täitmiseks on plaanis selle seaduse realiseerumise abil saada riigieelarvesse lisaks 3 miljonit eurot. Meie küsimustele, kas see on eetiline ja moraalne, vastati, et jah, see on eetiline, see on moraalne.
Siin kõnepuldis selle seaduseelnõu lugemisel kostnud sõnum on olnud vastuoluline ja kahetsusväärne. Saalis ja puldis on väidetud, et me ei tea, kas üldse tuleb mängijaid juurde. Ka on öeldud, et selles pole ju midagi halba, kui rohkem hasartmänge mängitakse. On jõutud isegi loogikani, et kui me teeme rohkem reklaami lotole, siis kasiinosõltlased hakkavad mõtlema, et võiks mängida hoopis lotot ja mitte minna kasiinosse. Kas need on tõsiselt võetavad argumendid? Ma arvan, et reklaamsignaal, et mängige lotot ja üritage saada kerget raha, ei ole hea sõnum. See ei ole eetiline. Ja mis kõige hullem selle eelnõu puhul: reklaamile antakse vaba voli internetis, just selles kanalis, mis on noortele kõige kättesaadavam ja mida nad kõige rohkem kasutavad. Möönan, et selles eelnõus on pügalaid, mis korrastaksid õigusnormistikku. Aga eesmärk, mille pärast see eelnõu meie laudadele jõudis – soov koguda tänu enamale loto mängimisele riigile lisaraha –, on vastuvõetamatu. Ma kutsun üles selle seaduseelnõu vastu hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 747 lõpphääletuse ettevalmistamist. Panen lõpphääletusele eelnõu 747. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 rahvasaadikut, vastu 15, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 785 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 785. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja asjaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde. See on teadagi Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 736 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, 1 vastu, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu 834 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Kalmer Laini!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 9. veebruari istungil ning kiitis konsensusega heaks teise lugemise teksti ja seletuskirja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.a 4. veebruariks kell 17.15 ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Keeleliselt ja normitehniliselt oli esimese lugemise tekst korrektne, seetõttu on teise lugemise tekst identne esimese lugemise tekstiga. Eelnõu eesmärk on denonsseerida Riigikogus 1998. aasta 11. novembril ratifitseeritud Balti Mereväedivisjoni loomise leping. Eesti panustab samal ajal ka NATO esimesse alalisse miinitõrjeüksusesse, mistõttu ei ole senises mahus Balti Mereväedivisjoni panustamine meie ressursside ja prioriteetide juures võimalik. Samas jätkub Balti riikide merejõudude koostöö.
Riigikaitsekomisjon otsustas 15. jaanuari istungil konsensusega, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, esitada see teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. veebruariks. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115, otsustas riigikaitsekomisjon 9. veebruari istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek panna eelnõu teisel lugemisel lõpphääletusele ning seadusena vastu võtta. Tänan!

Head ametikaaslased, kas on küsimusi? Ei ole. Hea ettekandja, aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teisel lugemisel tuleks teha ka eelnõu lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, hoiame tempot! Meil on veel kaks lõpphääletust, palun arvestage sellega!
Panen lõpphääletusele eelnõu 834. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu on seadusena vastu võetud. Tänase 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi suurhertsogiriigi juurde. Nimelt, 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 819 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni! Ka siin on suure tõenäosusega ees lõpphääletus.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 819 arutas rahanduskomisjon teiseks lugemiseks ettevalmistamisel 29. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. jaanuariks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Eelnõu keelelist ja tehnilist täpsustamist ei vajanud ning komisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 11. veebruariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Head ametikaaslased, palun küsimusi! Hea ettekandja, tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teisel lugemisel viia läbi ka lõpphääletus, kuid enne vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu muutmiseks ei laekunud ühtegi ettepanekut, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 819. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Veenva enamusega – poolt 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 819 seadusena vastu võetud. Meie 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi! 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 832 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise 11. juunil 2002 allakirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 832 teist lugemist ettevalmistav arutelu rahanduskomisjonis toimus 19. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 6. veebruari kella 17.15-ks ettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon tegi 9. veebruari istungil järgmise otsuse: teha täiskogule ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. See oli komisjoni konsensuslik otsus.

Headel ametikaaslastel küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan! Ma saan aru, et palju ei olnud kuulda. Lühidalt kokku võttes kordan, et rahanduskomisjon arutas eelnõu 832 ja arvati, et tegemist on õige otsusega. Paluti see võtta saali teisele lugemisele ja panna ka lõpphääletusele. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 832 kohta ei laekunud ja võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Panen lõpphääletusele eelnõu 832. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 832 on seadusena vastu võetud. Tänase 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu 795 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Selle eelnõu puhul on tegemist nn kiirlaenude probleemide lahendamise meetmete paketi ühe osaga. Eelnõu eesmärk on ühtlustada finantsturul tegutsevatele ettevõtjatele kehtivaid nõudeid ning suurendada laenuandjate ja -vahendajate vastutust oma tegevusega seotud nõuete täitmise eest. Selleks kehtestatakse nõuded eelkõige mittepankadest krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele eraisikutele krediiti andes. Muu hulgas nähakse ette tegevusloa taotlemise kohustus ja koondatakse selle kaudu sisuliselt kõik krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõu kohta komisjonile Riigikogust ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon arutas eelnõu pärast esimese lugemise lõpetamist 19. ja 29. jaanuaril ning 9. veebruaril. Komisjon tegi eelnõus koostöös Rahandusministeeriumiga 22 muudatust, mille kohta on esitatud põhjalikud selgitused muudatusettepanekute loetelus. Mitmes muudatuses on arvestatud Eesti Pangaliidu ja Eesti Liisingühingute Liidu poolt menetluse käigus tehtud ettepanekutega. Muudatused tehti konsensuslikult. Komisjoni üksmeelne ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kas on küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 795 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 22 muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21. ja 22. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi, 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 821 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 821 teiseks lugemiseks ettevalmistamisel s.a 29. jaanuari ning 9., 10. ja 11. veebruari istungil. Istungitel osalesid ka Rahandusministeeriumi esindajad. Kordan lühidalt, et eelnõu eesmärk on näha ette meetmed, millega saab eelkõige avalikest huvidest lähtudes kõige tõhusamalt finantskriisi ära hoida või seda võimalikult minimaalse kuluga ühiskonna jaoks lahendada, vältides või minimiseerides vajadust kasutada riigieelarve vahendeid probleemidesse sattunud panga saneerimiseks.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. jaanuariks laekus muudatusettepanek siinkõnelejalt. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta 15 muudatusettepanekut, millest suur osa on direktiivi ülevõtmisega seonduvad täpsustused. Samuti oli soov muuta kriisi haldusmenetluse otsuste tegemine laiapõhjalisemaks, et maandada võimalikke riske.
Annan nüüd ülevaate olulisematest muudatustest. Muudatusettepanekuga nr 1 täpsustatakse riigiasutuste kohta koostatavate kavade menetlemist Finantsinspektsiooni ja teiste liikmesriikide järelevalveasutuste või kriisilahendusasutuste vahel. Eelnõus oli mõnevõrra ekslikult sätestatud, et Finantsinspektsioon peab täitma teiste riikide ametivõimude tehtud otsuseid. Lõplik pädevus ja diskretsioon kavade menetlemisega seotud otsuste tegemisel on ikkagi Finantsinspektsioonil endal, st Finantsinspektsioon vastutab ise Eestis asutatud tütarettevõtjatest pankade kriisilahenduse menetluse eest.
Muudatusettepanekuga nr 4 sätestatakse, et on siiski iga panga iseseisev otsus, kas teise gruppi kuuluvale pangale toetust anda või mitte. Eelnõu § 23 sätestab korra, milliste tingimuste kohaselt võivad pangad ühe grupi sees üksteisele finantstoetust anda. Selle paragrahvi lõige 1 sätestas liialt imperatiivses vormis, et finantstoetuse andmine oleks panga jaoks kohustuslik.
Muudatusettepanekuga nr 7 sätestatakse, et iga panga kohta koostatav kriisilahenduskava peab sisaldama infot miinimumnõude kohta, mis võib iga panga puhul olla erinev. Kriisilahenduskava koostab Finantsinspektsioon. Varasemad punktid 15 ja 16 sätestasid, et kavasse tuleb lisada info ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumtaseme kohta.
Muudatusettepaneku nr 6 kohta ütlen nii palju, et krediidiasutuste seaduse § 84 sätestab reeglid laenude andmisel seotud isikutele, näiteks juhid ja aktsionärid. Praegune lõige 8 näeb ette, et aktsionäridele, kelle osalus on suurem kui 1%, võib laenu anda üksnes summa ulatuses, mis ei ole suurem kui 15% panga omavahenditest. Muudatusega leevendatakse mõnevõrra reegleid ehk edaspidi kehtib selline piirang üksnes suuraktsionäride suhtes – need on isikud, kel on pangas rohkem kui 10% suurune osalus.
Eraldi teemana arutasime komisjonis kriisi lahendava asutusega seonduvat. Direktiivis on öeldud, et kriisi lahendavaks asutuseks peaks olema ennekõike keskpank, ministeerium või mõni eraldi haldusasutus, vältimaks õiguste põhjendamatut kasutamist tavapärases finantsjärelevalvelises tegevuses. Erakordselt suurte võimuvolituste kontsentreerumine väikese ringi isikute kätte võib luua huvide konflikti olukorra ja tuua kaasa muid riske. Finantsinspektsioonile nähakse ette suhteliselt suured õigused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel, eelkõige aktsionäride ja võlausaldajate suhtes. Samuti piiratakse kohtuvõimu volitusi selliseid otsuseid peatada, neid edasi lükata ja algatada tavaline maksejõetuse ja pankroti menetlus. Sellise ulatusliku sekkumise kaalub aga üles avalik huvi. Kõnealuse eelnõu väljatöötamise ajal otsustati, et kriisilahendusasutuse funktsioone hakkab täitma eelkõige Finantsinspektsioon. Määratletakse, milline on Finantsinspektsiooni järelevalveline ja kriisi lahendamise pädevus selle seaduse tähenduses. Eelnõu algataja esindaja selgitas, millistel asjaoludel valiti Finantsinspektsioon selleks asutuseks. Oma olemuselt kasvab kriisilahenduse funktsioon välja järelevalvefunktsioonist, sest järelevalveline informatsioon annab ühiskonnale teabe järelevalvesubjekti tegevuse häiretest. Kriisilahendusfunktsiooniga seostuvad Eesti halduskorralduses kõige paremini Finantsinspektsiooni olemasolevad funktsioonid ja olemasolev kompetents. Ka kehtiva õiguse kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus rakendada varase sekkumise meetmeid, näiteks moratooriume. Teabe kogumise, töötlemise ja igapäevatöö tasandil kattub see funktsioon väga palju Finantsinspektsiooni igapäevase tegevusega. Seega on Eesti finantssektoris sellise süsteemi loomine toimiva ja asjakohase kompetentsiga järelevalveasutuse juurde põhjendatud.
Arutelu tulemusel arvestati komisjonis ettepanekuid nr 11 ja nr 12, millega soovitakse sätestada, et Finantsinspektsioon peab kooskõlastama Eesti Pangaga oma otsused, mis puudutavad kriisilahendusmenetluse alustamist ja kriisilahendusmenetluse käigus seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või õiguse täiendavat rakendamist. Ka tuleb Eesti Pangaga kooskõlastada erihalduri määramine.
Rahanduskomisjonile on aga laekunud pöördumised Eesti Pangalt ja Finantsinspektsioonilt, millega juhitakse tähelepanu vajadusele täpsustada Eesti Pangale kriisilahendusmeetmete otsustamisel kooskõlastaja rolli andmist.
Eelnevast tulenevalt langetas komisjon otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 11. veebruaril 2015 ja teine lugemine katkestada. Määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. veebruar kell 10. Need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna eelnõu 821 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud 16 muudatusettepanekut. Ettepanekud nr 1–11 on juhtivkomisjonilt: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11. Muudatusettepanek nr 12 on laekunud Aivar Sõerdilt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanekud nr 13–16 on juhtivkomisjonilt: 13., 14., 15. ja 16. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Küll tahaks öelda, et teine lugemine on lõpetatud, kuid nagu hea ettekandja ütles, juhtivkomisjonis arutelud jätkuvad ja juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran eelnõu 821 muudatusettepanekute tähtajaks s.a 12. veebruari kell 10. Tänase 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 818 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile menetluse käiku komisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 8. detsembril 2014. aastal. Meenutan, et esimene lugemine toimus 14. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ettepanekuid ei laekunud. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks 27. jaanuaril. Otsustasime teha kaks muudatusettepanekut, mis olid tulnud Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidult. Selle liidu juhatuse esimees Märt Avandi oli ka komisjoni koosolekule kutsutud.
Muudatusettepaneku nr 1 kohaselt on kindlustatud isikul hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit pöördus Sotsiaalministeeriumi poole probleemiga, et senine ravikindlustuse seadus ei arvesta vähihaigete laste hooldushüvitise puhul vähktõve diagnoosiga kaasnevaid erisusi võrreldes enamiku muude haigustega. Liit tõi välja kaks vähktõve raviprotsessi iseloomustavat erisust. Esiteks, vähiravi on väga pikaajaline protsess, mis toimub konkreetse raviplaani alusel ja kus kindlasti on hädavajalik lapsevanema osalus, eelkõige ravi algperioodil. Praeguse ravikindlustuse seaduse alusel on võimalik saada hooldusleht ainult 14 kalendripäevaks. Teiseks tõid nad esile, et vähiravis ei osale lapsevanem üksnes hooldajana, vaid eelkõige raviprotsessi osalisena, kellest samuti sõltub ravi tulemuslikkus. Lapsevanemad peavad tegema lihtsamaid ravis vajalikke abitoiminguid. Liit tegi ettepaneku algatada õigusaktide muudatus, et tagada vanematele hüvitis kogu lapsega haiglas oldud perioodi jooksul, st aktiivse raviperioodi ajaks, ning arsti määratud koduse ravi korral ka lapsega kodus oldud aja jooksul. Sama meelt on ka lastearstide selts, kes toetas liidu ettepanekut, ent leidis, et see säte peaks laienema ka teistele pikaajalist haigust põdevate laste vanematele. Komisjonis me seda ettepanekut ka arutasime ja leidsime, et alustame kõigepealt nende vanemate hoolduslehega, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas, ja läheme siit edasi teiste haigustega, mis vajavad pikaajalist lapse kõrval olemist.
Muudatusettepaneku nr 2 kohaselt jõustub eelmises ettepanekus tehtud muudatus 2015. aasta 1. juulil. Oleme arvestanud ka mõju ravikindlustuse eelarvele. See ei ole väga märkimisväärne.
Riigikogu sotsiaalkomisjon tegi menetluslikud otsused. Komisjon otsustas teha ettepaneku esitada eelnõu 818 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 11. veebruari istungi päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Samuti otsustasime teha ettepaneku, et kui me täna eelnõu teise lugemise lõpetame, võiks saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. veebruariks 2015 ja viia läbi lõpphääletus. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 818 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjonilt: esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 17. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 822 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed, kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma korralisel istungil 27. jaanuaril 2015. Mis siis selgus? Selgus tõsiasi, et eelnõu 822 on esimese lugemise läbinud s.a 21. jaanuaril ja selle lugemise käigus määrati muudatusettepanekute tähtajaks 26. jaanuar kell 10. Selleks ajaks komisjonile muudatusettepanekuid ei laekunud. Küll aga on juhtivkomisjoni ettekandja, kes on täiesti juhuslikult ka siinkõneleja, suheldes eelnõu algatajaga ja ridamisi teiste inimestega jõudnud järeldusele, et eelnõu võiks kahes asjas täpsustada.
Äraseletatult oleks need täpsustused järgmised. Isik, kellele pannakse selle eelnõuga peale kohustus teatada oma eraviisilisest sõidust mõnda välisriiki, mis on asjaomases ministri kehtestatud nimekirjas, ei teata sellest mitte lihtsalt oma abstraktsele tööandjale, vaid konkreetselt isikule, kes vastutab selles asutuses, ettevõttes või organisatsioonis riigisaladuse töötlemise ja kaitse eest. See ongi muudatusettepaneku nr 1 sisu. Ettepaneku algatas põhiseaduskomisjon ja konsensusega oldi päri, et see võiks ka täiskogusse ettepanekuna minna.
Teine muudatusettepanek puudutab võimalikku tagajärge isikule, kes ignoreerib soovitusi teatud välisriiki mitte sõita. Mis võib juhtuma hakata, kui ta seab ohtu iseennast ja sellega ka riigisaladuse säilimise. Seda sanktsiooni eelnõus polnud ette nähtud ja põhiseaduskomisjon otsustas algatada muudatusettepaneku, mis võimaldab sellise isiku riigisaladusele juurdepääsu loa kas tühistada või jätta selle edaspidi pikendamata.
Ega rohkem midagi sisulist põhiseaduskomisjon ei arutanudki. Need kaks muudatusettepanekut on eelnõu kohta esitatud ja komisjon otsustas konsensusega teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, s.o tänaseks, ja teha ka ettepaneku teine lugemine lõpetada (samuti konsensusega) ning kui teine lugemine täna lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele, mis toimuks 18. veebruaril. Ka viimane ettepanek on konsensuslik. Tänan väga!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 822 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud kaks muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt: esimene ja teine. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu 798 teine lugemine. Olgu siin nii palju öeldud, et juhtivkomisjoniks on kultuurikomisjon. Me täna, 11. veebruaril, viime läbi teise lugemise. Nii nagu tavaks, on kõigepealt juhtivkomisjoni ettekandja ettekanne kuni 20 minutit. Peale seda on võimalus ettekandjale küsimusi esitada – kuni kaks suulist küsimust. See on protseduurireeglitest peamine, mida ma tahtsin rõhutada enne menetluse juurde minemist. Palun nüüd kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Mart Meri!

Head kolleegid! Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõu 798 teine lugemine. Kultuurikomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 19. jaanuari ja 9. veebruari istungil. Vabandust, võtaksin väikese vaheaja.

Võtan juhataja vaheaja kolm minutit. Istung jätkub kolme minuti pärast.
V a h e a e g

Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 798 menetlemise juures. Ma tänan juhataja nimel virgatsit, kes tekitas siia täiskogu istungisaali hea valguse, et oleks mõnusam töötada. Härra Mart Meri, palun!

Aitäh! Kultuurikomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 19. jaanuari ja 9. veebruari istungil. Aruteludest võtsid osa Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ja õigusosakonna jurist Kati Uusmaa. Eelnõu esmaseks menetlejaks oli kultuurikomisjoni liige Tiina Lokk, aga tema eemaloleku tõttu otsustas komisjon määrata menetlejaks siinkõneleja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus üks ettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühmalt. Lisaks saabus arvamusi ja ettepanekuid Eesti Tööandjate Keskliidult ning Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjonilt. Väga head tööd tegi kultuurikomisjoni sekretariaat, kes töötas välja rea redaktsioonilisi ja normitehnilisi ettepanekuid, sh selliseid, mis seovad käesolevat eelnõu paremini muude asjakohaste seadustega.
Selle töö ja arutelude tulemusena otsustas kultuurikomisjon esitada 23 muudatusettepanekut. Redaktsioonilisteks, normitehnilisteks ja muudeks seaduse arusaadavust parandavateks muudatusteks tuleb pidada ettepanekud 1–14 ning 17–23. Nendel muudatustel ma pikemalt peatuma ei hakka. Komisjoni istungitel leidsid need kiiresti poolehoidu ja lahkarvamusi ei esitatud.
Muudatusettepanek nr 15 laekus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikurühmalt. See põhjustas meil kõige pikema vaidluse, sest puudutab käesoleva eelnõu ühte sõlmküsimust: kas töötajal on õigus tema enese vajadustest lähtuvale täienduskoolitusele koos õppepuhkuse tasuga või tal seda õigust ei ole. Komisjonis käis vaidlus selle üle, mida reaalses elus tähendab õppija vajadustest lähtuv tööalane enesetäiendamine. Teisisõnu, kellel on õigus määratleda õppija vajadused, kas õppida soovijal endal või tööandjal? Täiskasvanute koolituse seadus lähtub teatavasti elukestva õppe kontseptsiooni põhimõttest. Tööturu üldiseks arendamiseks ja tööturul konkreetseks toimetulekuks tuleb soosida kõigi inimeste enesetäiendamise võimalusi. Vaidlus käis seega väga põhimõttelise küsimuse üle, kas tööandja ja töövõtja mõistavad täienduskoolituse konkreetset vajadust ühtemoodi või erinevalt, kas üldiselt enesetäiendamisse suhtutakse soosivalt või taunivalt, mis tingimustel on tööandja valmis töötajale andma õppepuhkust ja maksma õppepuhkuse tasu ning millal on tal õigus sellest keelduda. Euroopa tööõiguses valitseb põhimõte, et töösuhete reguleerimisel kaitstakse nõrgemat osapoolt, st töövõtjat. Sellest lähtudes oli ka tehtud sotsiaaldemokraatide ettepanek komisjonile. Komisjonis see siiski piisavat poolehoidu ei leidnud ning häältega 4 poolt ja 4 vastu komisjon ettepanekut ei toetanud. Et see küsimus on kujunenud kõnealuse eelnõu üheks põhipunktiks, mis on pälvinud ka laiema avalikkuse tähelepanu, tsiteerin siinkohal stenogrammi huvides eelnõu teise lugemise seletuskirja: "Eelnõus kavandatud juhul on koolituse sisu ja vajalikkuse üle võimalik läbi rääkida. Töötaja ja tööandja saavad näiteks kokku leppida, et töötajale on tööalaselt vajalikud ka kompetentsid, mida ta saab kasutada pärast tööandja juurest lahkumist uue töö leidmiseks ja töötamiseks. Tööalase enesetäiendamise eesmärgil vajaliku koolituse mõistet ei ole võimalik seaduse tasandil üheselt ja objektiivselt määratleda."
Paar sõna ka muudatusettepanekust nr 16, mis sisaldab mitut parandust, sh sätteid õppepuhkuse kohta. Esiteks on täpsustatud, et õigus õppepuhkusele laieneb ka õppimisele välisriigi samaväärsetes õppeasutustes, mis eelnõu sätestab Eesti konteksti silmas pidades. Teiseks arvestas komisjon advokatuuri ettepanekut kehtestada õppepuhkusele mineku etteteatamise tähtajaks 14 päeva, mis on üldnorm kõikide puhkuseliikide puhul.
Komisjon otsustas 19. jaanuaril esitada eelnõu 798 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 11. veebruariks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme eelnõu 798 muudatusettepanekute juurde. On laekunud 23 muudatusettepanekut. Ettepanekud nr 1–14 on juhtivkomisjonilt: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14. Eelnõu 15. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Ma palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada!

Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 20. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanekud 16–23 on esitanud juhtivkomisjon: 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 799 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Eelnõu 799 on algatatud, nagu mäletame, selleks, et teha mõningaid muudatusi üldhariduskoolide ehk põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse rahastamises. Eelnõu läbis esimese lugemise 17. detsembril ja 6. jaanuariks, mis oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, tulid ettepanekud Riigikogu liikmelt Jaak Allikult ja Keskerakonna fraktsioonilt. Komisjon suhtles ka Riigikogu-väliste jõududega, näiteks esitas oma ettepaneku Tartu Linnavalitsus. Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kolmel korral, nimelt 19. ja 26. jaanuaril ning 9. veebruaril. Nende arutluste tulemusena tegi komisjon omalt poolt kolm muudatusettepanekut.
Nüüd ma läheksingi nende ja teiste muudatusettepanekute lühida tutvustamise juurde. Komisjoni tehtud ettepanek, mis on tabelis nr 3 all, on normitehniline. Tehniliseks tuleb pidada ka muudatusettepanekut nr 6. Ülejäänud ettepanekutel on ka sisulist tähendust. Ettepaneku nr 1 tegi kolleeg Jaak Allik, kes kasutas ära olukorda, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on taas avatud aruteluks ja menetlemiseks, ning tegi ettepaneku ka edaspidi lubada asutada täistsükli koole – põhikoole ja gümnaasiume, mis tegutsevad ühe asutusena. Selline olukord on varem teatavasti Eestis olnud. Vahepeal oli ja ka praegu kehtiva seaduse järgi on olukord, kus olemasolevad täistsükli koolid saavad rahulikult oma tegevust samasuguses vormis ja kujul jätkata, aga uusi ei ole enam võimalik asutada. Jaak Alliku ettepanek on, et uuesti oleks võimalik asutada koole, kus on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõigis põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis. Pärast mõningast debatti sai see ettepanek komisjoni hinnangu, et seda arvestatakse täielikult. See otsus ei olnud konsensuslik, aga enamuse tahe oli hääletusel ilmne.
Selle ettepaneku läbiminek tõi endaga kaasa vajaduse teha komisjonis veel üks ettepanek. See on tabelis kirjas nr 5 all. Kõnealune eelnõu ei muuda mõningaid regulatsioone mitte ainult põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, vaid ka erakooliseaduses, kuna ka erakoolide hulgas on teatavasti võimalikud põhikoolid ja gümnaasiumid. Ühesõnaga, seda laadi sätete muutus, nagu muudatusettepanekuga nr 1 sisse tuli, nõudis samasuguste eesmärkide laiendamist ka erakoolidele. Seda kajastabki ettepanek nr 5.
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku, mis on tabelis nr 2 all. Üks selle eelnõu algatamise eesmärk oli suurendada võimalusi tugispetsialistidele töötasu maksmiseks ning Eesti Keskerakonna fraktsioon pakub selleks välja ühe omapoolse variandi. Nimelt, kui õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasu ning koolitoidu ja õppevahendite eraldised on tagatud – teiste sõnadega, on kaetud väljaminekud, mis ka munitsipaalkoolide puhul kaetakse riigieelarvest, siis võiks Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohaselt riigieelarvest eraldatud toetust kasutada ka tugispetsialistide töötasuks ehk nende teenuse tagamiseks. See ettepanek ei leidnud juhtivkomisjoni täielikku poolehoidu ja komisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Ettepaneku arvestamisel oleks komisjoni hinnangul tekkinud olukord, kus õpetajate palgaks ja muudeks riigieelarve seaduse kohaselt tehtud eraldisteks määratud summat hakataks uuesti kasutama ebamääraselt ja suvaliselt, teistel eesmärkidel, kui see on ette nähtud. Taustana võiks kujutleda veel seda, nagu selle eraldise summa oleks välja arvutatud kuidagi liiaga, nii et on võimalik sellega katta sihtotstarbelised põhiülesanded ja raha jääb üle ka millegi muu jaoks. See tekitaks veel suurema segaduse, aga teatavasti on olukord õpetajate palgaraha ja tugispetsialistide rahastamise küsimuses niigi küllalt segane.
Ettepanek nr 4 on samuti Keskerakonna oma ja peab silmas eesmärki, et kuna erakooliseadus on niikuinii väikestviisi avatud, siis ehk saab käigu pealt ära lahendada ka Riigikohtu lahendi tõttu tekkinud küsimuse, mis on seotud kohalike omavalitsuste kohustusega ka erakoole rahastada. Enamik komisjonist aga leidis, et selline kergekäeline laest võetud lahendus, mille Eesti Keskerakonna fraktsioon välja on pakkunud, ei kõrvalda seda probleemi ega ole ellu viidav. Komisjon on otsustanud selle ettepaneku jätta arvestamata.
Olen nüüd tutvustanud ja põhjendanud kõiki ettepanekuid ning andnud ülevaate, mis otsused komisjon nende suhtes langetas. Komisjon tegi Riigikogu täiskogule ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks kuupäevaks ning paneb ette teine lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Andrus Saare, palun!

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Minu küsimus puudutab investeeringutoetuse suunamist vajaduse korral tugispetsialistidele. Kas eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on oodata, et investeeringutoetuse summa suureneb? Reaalselt on ju investeeringutoetuse summad ikkagi marginaalsed ja nendest ei piisa väikeseks remondikski mitte. Vahest on tegemist sisult tühja muudatusettepanekuga, millel rahakatet ei ole?

Nagu komisjoni arutluste ja n-ö taustauuringute käigus selgus, on reaalne olukord mitmesugune. On tõepoolest olukordi, kus tekib investeeringutoetuse ülejääk – pole otsest eesmärki, kus seda raha tingimata oleks vaja täies mahus kasutada. Nendel puhkudel saab tõesti mingilgi määral toetada tugispetsialistide rahastamist. Samas on olukordi, kus see võimalik ei ole. Nii et kaugemas perspektiivis see kindlasti kogu probleemi ei lahenda. Kogu probleemi lahendus peitub ikkagi otsuses, kelle kohustuseks jääb tugispetsialistide töö tasustamine. See jääb ilmselgelt järgmise Riigikogu otsustada.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme eelnõu 799 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kuus muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Jaak Allikult, komisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Oleme kõik kuus muudatusettepanekut läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 754 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu oma koosolekul esmaspäeval, 26. jaanuaril. Tegelesime siis selle eelnõuga seoses teise lugemise ettevalmistamisega. Kohale oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik. Arutasime komisjoni ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Peab kohe ütlema, et põhiliselt oli tegemist tehnilist laadi muudatustega. Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku muuta rakendamise tähtaegu, kuna eelnõu on olnud väga kaua menetluses ja üleminekuaeg oleks nendele, keda see seaduseelnõu puudutab, jäänud väga lühikeseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul tehti sõnastuses teatud muudatused, mis tulenesid soovist, et sätted oleks asjassepuutuvates seadustes ühtlustatud. Peab ka ütlema, et sisulisi muudatusi ette ei pandud. Komisjon valmistas ette kaheksa muudatusettepanekut, hääletasime need kõik läbi ja hääletustulemused olid konsensuslikud.
Pärast seda asus komisjon menetluslike otsuste juurde ja langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta seaduseelnõu teisele lugemisele täna, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu istungi päevakorda 17. veebruaril s.a ja teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused langetati konsensusega. Olen seaduseelnõu 754 tutvustamise lõpetanud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme eelnõu 754 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kaheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. ja 8. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 20. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 21. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 816 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu oli siin suures saalis esimesel lugemisel 17. detsembril 2014. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 6. jaanuar 2015 kell 16. Mitte ühtegi muudatusettepanekut selleks kuupäevaks ja kellaajaks ei laekunud. Keskkonnakomisjon võttis eelnõu uuesti ette 9. veebruari koosolekul ja tunnistas, et tegemist on põhjalikult ettevalmistatud ja hea eelnõuga, mille sisust kordan üle kolm asja. Kõigepealt selle, et Eesti võtab selle seadusega täielikult üle euroliidu lennundusdirektiivi. Teiseks, me loome uue süsteemi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmääradega kauplemiseks. Ja kolmandaks, toome oma õigusruumi uue, fluoritud kasvuhoonegaaside määruse.
Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis tegi keskkonnakomisjon ainult tehnilise muudatuse, mis puudutab numeratsiooni. Eelnõu punkt 17 loetakse uueks punktiks 12. Selle otsustamine oli konsensuslik, nii nagu ka nende otsuste langetamine, mis puudutasid eelnõu teisele lugemisele saatmist ja ka seda, et kui suur saal teise lugemise lõpetab, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele ja vastuvõtmisele. Aitäh!

Aitäh, ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja 21. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 22. päevakorrapunkti juurde. Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Siin saalis on praegu arutlusel eelnõu, mille Vabariigi Valitsus algatas 2012. aasta 7. novembril. Esimene lugemine toimus sama aasta 30. novembril ning esimene lugemine lõpetati. Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2013. aasta 27. veebruaril ning teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Juhtivkomisjon leidis, et eelnõus käsitletud toetuste rakendamine võiks toimuda Euroopa Komisjoni riigiabi loa alusel, ja otsustas eelnõu menetlusega edasi minna pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist. Juhtivkomisjon otsustas teise lugemise katkestamise ja jätkamise vahel jätkata arutelu elektrijaama omatarbe eest taastuvenergia toetuste maksmise teemal.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2013. aasta 13. märtsil kella 17-ks, Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu teise lugemise katkestamise ja jätkamise vahelisel ajal esitasid majanduskomisjonile arvamusi ja ettepanekuid mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Kõigi eelnõu kohta esitatud ettepanekute ja arvamustega on võimalik tutvuda veebilehel.
2013. aasta 9. mail toimus majanduskomisjoni istungil arutelu elektrijaama omatarbe eest taastuvenergia toetuste maksmise teemal. Arutelu tulemusel otsustas komisjon pöörduda fraktsioonide poole seisukoha kujundamiseks. Teist korda arutas majanduskomisjon elektrijaama omatarbe teemat sama aasta 22. oktoobril, kui toimus ka hääletus. Uute Euroopa Komisjoni suuniste jõustumise järel 1. juulil 2014 läks majandusministeeriumi koostöö Euroopa Komisjoniga sujuvamalt ning pärast täiendavate selgituste ja taotluste esitamist väljastas Euroopa Komisjon lõpuks Eesti taastuvast allikast ja tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia toetuste kohta positiivse, riigiabi andmist lubava otsuse. Luba käsitleb nii eelnõu koostamise ajal kehtinud toetusskeemi kui ka alates 2015. aasta algusest kehtima hakanud toetusskeemi. Loas on selgitatud, et 2014. aasta lõpu seisuga oli eelnõu koostamise ajal kehtinud skeem kooskõlas kõigi riigiabi reeglitega ning see kiidetakse heaks vaid tingimusel, et see 2015. aastal uue skeemiga asendatakse.
Pärast eelnõu 318 teise lugemise katkestamist arutas majanduskomisjon eelnõu oma 2014. aasta 25. veebruari ning s.a 20. ja 27. jaanuari ning 5. veebruari istungil. 5. veebruari istungil arutas komisjon eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu uuesti teisele lugemisele saatmist. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta 23 muudatusettepanekut, millest 19 esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Nendest muudatusettepanekutest kolm on põhimõttelised. Esiteks, regulatsioon vähempakkumise korra tutvustamiseks, teiseks, mikrotootjatele toetuse lubamine väljaspool vähempakkumist, kolmandaks, taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide regulatsiooni lisamine.
Nüüd põgusalt muudatusettepanekutest endist. Esimese muudatusettepaneku sisu täpsustab, et toetuse maksmise referentsiks olev elektrienergia hind pärineb toetuse maksmisele eelnenud kalendrikuu Nordpool Spot turul Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrienergia kaalutud keskmisest hinnast. Selline hind kajastab kõige paremini elektrituru olukorda ning on seetõttu parim referents toetuste väljamaksmisel.
Kolmas muudatusettepanek võimaldab toetusi maksta taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjale, kelle tootmisseadme elektriline brutovõimsus ei ületa 11 kilovatti ehk kodumajapidamise tarbimisvajaduse rahuldamiseks vajalikku brutovõimsust.
Neljas muudatusettepanek sätestab toetuste määrad, mis kehtivad vaid nn olemasolevatele tootjatele, kes vastavad hiljemalt 1. juunil 2015 vähemalt ühele § 59 lõikes 2³ nimetatud tingimusele. Esiteks, toodavad elektrienergiat, teiseks, omavad soojuse konkursi korraldamise tulemusena kaugkütte ostu-müügilepingut, kolmandaks, tootmisseadme ehitamiseks on väljastatud kehtiv ehitusluba, neljandaks, KIK on teinud tootmisseadme ehitamise kaasfinantseerimiseks positiivse investeeringuotsuse.
Viienda muudatusettepaneku kohaselt viidatakse lõikes 2¹ tuulest elektrienergia tootjale kui olemasolevale, kui tootja vastab vähemalt ühele lõikes 2³ nimetatud tingimusele nendest neljast. See muudatusettepanek tagab tuulest elektrienergia tootjale võimaluse saada seaduses nimetatud toetusena 93 eurot megavatt-tunni eest miinus turuhind, kui tootja vastab olemasoleva tootja definitsioonile ehk täidetud on vähemalt üks § 59 lõikes 2³ nimetatud neljast tingimusest.
Kuues muudatusettepanek garanteerib tootjale toetuse maksmise määras, mis ei ole taastuvast allikast toodetud elektrienergia puhul kõrgem kui kehtiv toetus ehk 53,7 eurot megavatt-tunni eest, ning tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia puhul 32 eurot megavatt-tunni eest. Muudatuse eesmärk on kaitsta tarbijaid olukorra eest, kui elektrienergia hind on turul alla sellise määra, et võib tekkida vajadus maksta tootjatele eelnõu koostamise ajal kehtinust suuremat toetust.
Seitsmes muudatusettepanek. Konkurentsiamet võib tootja taotluse alusel kooskõlastada toetuse määrast erineva määra. See uus kooskõlastatav toetuse määr ei tohi olla kõrgem kui 53,7 eurot megavatt-tunni eest, välja arvatud juhul, kui elektrienergia on toodetud tõhusal koostootmisrežiimil taastuvast energiaallikast või turbast.
Üheksas muudatusettepanek räägib, et riigiabi loa punktis 34 sätestatud elektrienergia eest, mis on toodetud negatiivse turuhinna ajal, ei tohi tootjale toetust maksta. Toetuse maksmise korral süveneks niimoodi turumoonutus ning see seaks toetust mittesaavad tootjad ebavõrdsemasse olukorda.
Kümnes muudatusettepanek annab selgelt mõista, et väljamakstava toetuse määra aluseks oleva elektrienergia turuhinna väljaselgitamisel tuleb lähtuda Nordpool Spot päev-ette kaalutud keskmisest turuhinnast, mis arvutatakse toetusperioodile eelnenud ajal turul igas tunnis tehtud ostude mahu ja ostuhindade kaalumisel.
11. muudatusettepanek eristab tuulest elektrienergia tootjad olemasolevateks olukorras, kui tootmisseade toodab elektrienergiat seisuga 2015. aasta 1. juuni. Säilib 600 gigavatt-tunni piir, mille täitumise korral ei maksta samal kalendriaastal olemasolevatele tuulest elektrienergia tootjatele lisatoetust. Muudatuse eesmärk on sätestada, et § 59³ alusel korraldatud konkursi võitja, kes toodab elektrienergiat tuulest, saab toetust sõltumata aastase 600 gigavatt-tunni piiri täitumisest. Uus tootja saab toetust vähempakkumisel sätestatud koguse ulatuses summas, mis tunnistati vähempakkumise käigus kõige väiksemaks.
12. muudatusettepanek käsitleb käesoleva kalendriaasta alampiiri sätestamist. Eesmärk on võimaldada kõigil olemasolevatel tootjatel ja mikrotootjatel (alla 11 kilovati) saada toetust ja seda § 59³ kohaselt enampakkumisel osalemiseta. Kokkuvõttes saavad alampiiri ületavas koguses toetust kõik olemasolevad tootjad ning mikrotootjad (kuni 11 kilovatti).
13. muudatusettepanek täpsustab, et päritolutunnistuste andmebaasi haldamise kulu peab olema põhjendatud.
14. muudatusettepanek võimaldab lisada taastuvenergia tasu arvestusse ka kulud, mis on seotud päritolutunnistuse elektroonilise haldamisega ning energia statistiliste ülekannete täitmise korraldamisega.
15. muudatusettepanek käsitleb taastuvast energiaallikast ja tõhusal koostootmisrežiimil elektrienergia tootmise toetuste maksmise eesmärki ning selle saavutamist. Nii nimetab ta taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia üldise eesmärgi aastaks 2020: 17,6% sisemaiselt tarbitud elektrienergiast peab olema toodetud taastuvatest allikatest. Koostootmise eest makstav toetus tuleneb eesmärgist toota aastaks 2020 sisemaiselt tarbitud elektrienergiast 20% koostootmisrežiimil. Asjakohane eesmärk on sätestatud Eesti energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020. Seesama muudatusettepanek kirjeldab, millest peab minister vähempakkumise korraldamisel lähtuma.
16. muudatusettepanekuga lisatakse elektrituruseadusele peatükk taastuvenergia koostöömehhanismide kasutamise kohta. Tegemist on võimaluse andmisega riikidevaheliseks koostööks aastaks 2020 seatud taastuvenergia eesmärgi saavutamisel. Statistilised ülekanded toimuvad riikide vahel, siinkohal tootja tasandil statistika ega selle eest tasutud summad ei liigu, kaks riiki lepivad kokku taastuvatest allikatest toodetud energia statistika müügis. Muudatuse kohaselt laekub müügist saadud tulu taastuvenergia tasude eelarves tulureale, vähendades seega tarbijate kaasrahastuse määra.
17. muudatusettepanekus ei ole midagi olulist, mida siin teile ette kanda, 18-ndas samuti mitte.
19. muudatusettepanek käsitleb sisuliselt toetuste maksmist biomassist toodetud elektrienergia tootmise eest. Kui statistikakaubanduse raames sõlmitud lepingu kohaselt on võimalik teenida Balti elektrijaama 11. energiaploki (B11) või Auvere elektrijaama taastuvast allikast toodetava elektrienergia toetamisel rohkem tulu, kui kuluks tootmisseadmetega toodetud elektrienergia toetamiseks, on Vabariigi Valitsusel võimalik oma korraldusega otsustada B11-le ja Auvere elektrijaamale nimetatud toetust maksta.
Muudatusettepaneku nr 21 eesmärk on tagada, et vana tootmisseadme asemele ehitatud tootmisseade ei saaks toetust, kui vana tootmisseade on tavapäraste raamatupidamislike kriteeriumide kohaselt amortiseerunud, ning saaks toetust vaid selle võimsuse osas, mis ületab vana seadme võimsust.
23. ja viimane muudatusettepanek on seaduse jõustumise kohta. Seadus jõustub 1. juunil 2015 ning seaduse § 1 punktid 5 ja 6 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid sellised, et majanduskomisjon otsustas saata eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. veebruariks. Kui alguses oli komisjonil ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, siis 10. veebruari erakorralisel majanduskomisjoni istungil otsustati teistmoodi, nimelt otsustati eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh teile!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Palun, Priit Sibul!

Aitäh! Ma viimasest kirjeldusest ei saanud täpselt aru. Mul on õnnestunud ka ühel korral selle komisjoni istungil asendusliikmena osaleda. Selge, et eri osapooltel on erinevad huvid ja teema on keeruline. Aga ma saan aru, et seda eelnõu on mitmeid aastaid menetletud, me oleme sellega jõudnud mingisse seisu. Mis põhjusel eile siis erakorraliselt kokku tuldi ja otsustati teist lugemist mitte jätkata, et see koosseis seda seadust vastu ei saaks võtta? Kus see põhjus täpselt on? Millised teadmised majanduskomisjon oli juurde saanud?

Aitäh! Eks see põhipõhjus ole praegustes valitsuserakondades, Reformierakonnas ja sotsiaaldemokraatides, kes võtsid sellise otsuse vastu kartuses, et see eelnõu kellelegi ei meeldi. Võib-olla nähti probleeme ka selles, et nii mitmedki tootjad on selle eelnõu suhtes kriitilised ja ka ministeeriumidest saadud kirjad viitavad sellele, et nii mõnigi näeb siin probleeme. Aga kui aus olla, siis ei ole olemas eelnõu, milles keegi probleeme ei näeks. Ma ütlen, et pigem on asi tahtmatuses ja praeguse valitsuskoalitsiooni võimetuses tähtsaid otsuseid teha.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Kurb, et ettekandja ei kandnud ette tegelikke põhjuseid, mis majanduskomisjon otsuse langetamisel tegelikult paberile pani. Aga ma saan aru, et ettekandja ei viibinud eile koosolekul, võib-olla ta neid ei tea. Põhjus oli väga lihtne: tuleb teha põhjalikum juriidiline analüüs. Aga peamine põhjus on see, et tuleb teavitada Euroopa Komisjoni, kuna toetusskeemi on muudetud. See oli see praktiline põhjus. Aga ma küsin järgmist. Kaks aastat tagasi kasutas hea ettekandja siin puldis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist antud arve, et uus skeem toob tarbijatele 283 miljonit eurot kasu. Konkurentsiameti analüüs näitab, et see uus skeem oleks eelmise aasta turuhindu arvestades tarbijale veel rohkem maksma läinud kui vana skeem. Oled sa aru saanud, kas nende suurte ilusate arvude ja loosungite väljakäimine oli rumalus või oli see teadlik bluff? Miks esitati väiteid, mis on osutunud suureks valeks?

Aitäh! Tulen kõigepealt teie küsimuse alguse juurde. See eilne erakorraline istung toimus mulle üllatuslikult. Oli tulnud küll üks meil, kuid selle pealkirjas ei olnud öeldud, et toimub erakorraline istung. Ma tõesti ei teadnud, et see istung toimub. Jah, Siim oli kohal, tema nägi seda teadet. Aga ma ütlesin põhjuse, miks ma ei osalenud. Siinkohal teen märkuse komisjoni esimehele, et kui tehakse erakorraline istung, siis oleks viisakas sellest teada anda niimoodi, et sellest teataks. Protokollis ei ole toodud põhjendusi, mis olid probleemid ja miks selline otsus vastu võeti. Jälle, majanduskomisjoni esimehelt tuli paber, kus oli lakooniliselt kirjas: "Teha ettepanek teine lugemine katkestada." Aga selgitust ei olnud. See selleks.
Tõstatatud probleem, et me peame teavitama Euroopa Komisjoni, ei takista selle seaduse vastuvõtmist. Rahandusministeerium on kirjutanud, et nende arvates tuleks teavitada ja vastus ära oodata. Majandusministeerium on öelnud, et me peame lihtsalt teavitama ja meil on ka piisavalt aega vastus ära oodata, sest seadus jõustub ju alles juunis. Siin on erinevad arusaamad. Mina ei näe siin sellist probleemi, mis segaks seaduse vastuvõtmist. Ka varem, kaks aastat tagasi, oleksime saanud seaduse siin saalis vastu võtta, ära koputada. Me ei oleks pidanud riigiabi luba ära ootama, aga me leppisime kokku, et nii on korrektne, kuna tol hetkel oli teadmine, et riigiabi loa taotlemine läheb kiiremini. Te tegite kriitikat selle kohta, et alguses oli juttu 280 miljonist eurost kuni aastani 2020. Me ju praegu seda ei tea. Võib-olla me aastal 2020 ütleme, et tarbija võitis 300 või 400 miljonit eurot. Me räägime praegu ühe-kahe aasta baasil. Mina väidan vastupidist: täna on ideaalne võimalus see seadus vastu võtta, sest praegu on börsihind nii madal. Kui te mäletate tookordseid kriitilisi kirju, mis siia tulid, siis teate, et neis oli ainult üks põhjendus: olemasolevad tootjad saavad kümneid ja sadu miljoneid eurosid kahjumit sellepärast, et elektri hind ainult tõuseb. Otseselt küll ei kirjutatud, aga anti mõista, et need, kes väidavad vastupidist, et see hind võib ka langeda, on rumalad, sest sellist varianti ei ole. Tänu jumalale, et elektri hind on aasta-kaks nii all olnud! Tarbijad on võitnud, kõik on võitnud. Selle väite kohta, et praegu oleksid tarbijad peale maksnud, pean ma ütlema, et mina sain majanduskomisjonis sellist infot, et ka eelmise aasta seisuga oleksid tarbijad ikkagi võitnud, kas 300 000 eurot või umbes nii, igatahes paarsada tuhat eurot, seda ka madala börsihinnaga. Selle eelnõu eesmärk on ju tegelikult panna piir, et kui elektri hind tõuseb, siis ei toimuks ülekompenseerimist. Selleks puhuks, kui hind allapoole läheb, me panimegi kuuendasse muudatusettepanekusse sisse – Arto peaks seda väga hästi teadma, sest see oli ju tema algatus –, et kui börsihind läheb sisuliselt alla 40 euro, siis üle 53,7 euro toetust ei maksta. See on probleem, mis on viimastel päevadel tõstatunud ja mis on saanud uueks kriitika objektiks. Ma saan tootjatest aru, nemad peavad seisma oma huvide eest. Meie siin peame aga tarbijate huvide eest seisma. Kuid ma tõesti ei saa praegu aru, kelle huvide eest seisab koalitsioon.

Mul on palve nii küsijatele kui ka vastajale, et me jääksime eelnõu 318 raamidesse. Valdo Randpere, palun!

Ma jään enam-vähem raamidesse. Siin praegu süüdistatakse väga usinalt koalitsiooni. Mina ajaloohuvilise inimesena keriksin kella veel kaugemale tagasi. 2007. aasta 14. veebruaril võeti see taastuvenergia toetuste seadus Riigikogus vastu. Mina tahaks seda meelde tuletada kõigile, eriti Isamaa ja Res Publica Liidule. Ma küll ei tea, kas te sellel ajal liidus olite, aga igal juhul te mõlemad, nii isamaalased kui ka respublikaanid, olite kui üks mees taastuvenergia toetuste poolt, lisaks pooldasid seda sotsid ja keskerakondlased. Reformierakond oli vist ainuke, kes oli nende vastu ega toetanud seda ideed. Sellest seadusest hakkas see jama peale. Seda, et me nüüd seda lahendame ja peame rikkuma kellegi õigustatud ootust, ei maksa koalitsiooni kraesse veeretada. Vaata tagasi, mõtle, ega te ise ei ole suppi kokku keetnud, mida nüüd õigusriik peab kuidagi mõistlikult lahendama.

Küsimus, palun!

Küsimus ongi selles, kas sa näed siin oma süüd.

Aitäh! Mina siin oma süüd absoluutselt ei näe, mina ei olnud tol hetkel Riigikogus. Ma julgen öelda, et tol hetkel olid vist Isamaa ja Res Publica eraldi Riigikogus, aga me kõik ei olnud siis Riigikogu liikmed. Väga kirju seltskond toetas seda seadust viimasel hetkel. Ma juhin tähelepanu sellele, et me oleme sisuliselt sama otsuse ees, me jätkame sama suunda. Me ikkagi ei julge teha otsuseid, mis võib-olla aitaksid olukorda parandada ja ülekompenseerimise võimalust vähendada. See võimalus on meil olemas, aga me seda ei tee. Jälle pannakse see eelnõu enne valimisi sahtlisse, kuigi kõik on tegelikult valmis, komisjonis on kõik muudatusettepanekud konsensuslikult läbi hääletatud. Järsku aga tuleb nädalavahetus vahele, tagatubades käib ei tea mis ja siis tullakse hoopis teiste otsustega siia lauda. Koalitsioon on järsku otsustanud, et neile see ei meeldi.

Aitäh! Ma veel kord palun jääda selle juurde, mida arutati komisjonis, mitte kuskil muudes tubades! Nii. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui komisjoni arutelu raamistada, siis härra Randpere püüdis siin distantseeruda, et ta ei teadnud midagi, mis 2007. aastal juhtus. Ma siiski esitan ettekandjale küsimuse. Minu teada olid 2007. aasta võimul alul Reiljan, Savisaar ja Ansip. Reformierakond juhtis seda valitsust, Reformierakond ka esitas eelnõu. Valitsusliit koosnes toona nendest kolmest parteist. Kas koalitsioonipoliitikul on õige teha oma varasematest tegudest rääkides sellist nägu, et tema oli kuskil puu taga või mutionu mullaaugus?

Aitäh! Ma tõesti ei läheks tagasi aastasse 2007. Täna on meil aasta 2015 ja uus koosseis, uued Riigikogu liikmed. Mina seisan selle eest, et me täna teeksime õigeid otsuseid. Mina ütlen, et selle eelnõu n-ö prügikasti viskamine ehk jätmine järgmisele koosseisule, kes peab siis sellega otsast peale alustama, ei ole riigimehelik.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Kuna majanduskomisjoni selle otsuse tõttu seaduses nüüd ikkagi ei tule oodatud ja planeeritud muudatust, siis minu küsimus sulle on järgmine. Kas selles olukorras on meie praegusel toetusskeemil Euroopa Liidu luba olemas või meil ei ole seda? See luba anti teatavasti arvestusega, et me siiski kehtestame uue toetusskeemi.

Aitäh! Nii palju kui me oleme saanud majandusministeeriumist vastuseid – ka seletuskirjas on seda märgitud –, siis me oleme saanud riigiabi loa tingimuslikult. Kui me selle uue skeemi vastu võtame, siis saab ka vana skeem n-ö amnestia ja on riigiabi loaga kaetud. Kui me seda 2015. aasta jooksul ei kehtesta, siis võib Euroopa Komisjon alustada rikkumismenetlust. Me ei oska täna öelda, kas nad seda alustavad või mitte. See on seesama teema nagu Rahandusministeeriumiga, kes ütleb, et me peame enne teavitama. Mina ütlen, lähtudes teistest andmetest, et me võime võtta seaduse vastu ja siis teavitada, sellest ei juhtu mitte midagi. Eestil on küll ju kogemusi Euroopa Liidu n-ö käskude täitmisega. Tuletage meelde, kui meil oli kõigis söögikohtades kümme kraanikaussi, aga igal pool mujal Euroopas oli üks.

Valdo Randpere, palun!

Tahan täpsustuseks lisada, et 2007. aastal mina tõepoolest ei olnud isegi veel poliitikas, küll aga hääletas selle eelnõu poolt siis Urmas Reinsalu. Nii et mutiaugust väljaronimiseks võiks pigem Urmas ennast kokku võtta ja tunnistada, et tema toetas seda taastuvenergia toetuste eelnõu, mis on kogu selle supi siin kokku keetnud. Aga sinu käest küsin ma seda. Kas sa möönad, et õigusriigis tekitab vahel probleeme see, et kui midagi lubada ja kellelgi tekib õigustatud ootus, siis selle lubaduse tagasipööramine võib tähendada riigile kahjutasunõuet?

Aitäh! Ma olen täiesti nõus. Õigustatud ootus oli ka kaks aastat tagasi üks põhilisi diskussiooniteemasid. Aga unustati ära kaks asja. Euroopa Liidu toetused ja meie tarbijate rahakott ei ole mõeldud selleks, et kompenseerida n-ö ülekompenseerimist. Taastuvenergiapoliitika eesmärk on tagada taastuvenergia tootjatele mõistlik tootlikkus, et taastuvenergiat Eestis piisavas koguses tootma hakataks. Selleks oli ka sellel skeemil vaja riigiabi luba. Siiamaani maksis Eesti neid toetusi – ma arvan, et ma seda öeldes ei valeta – ebaseaduslikult. Meil tegelikult ei olnud selleks luba ja oli oht, et Euroopa Komisjon ühel hetkel nõuab tootjatelt neile makstud toetused tagasi. Ka praegu on see oht olemas. Siin pole üldse räägitud sellest, et praegu on väga suur probleem see, et mitmed investeeringud taastuvenergiasektorisse on juba kaks aastat seisnud sellesama seaduse taga. Meie siin, kuidas öelda, lööme põnnama ja arutame, kui jälle keegi kirjutab – võib-olla on see kiri isegi tellitud –, et on probleemid jne. Selle seaduse taha on jäänud mitmed investeeringud, milleks ei saada laenu pangast. Nendega ei saada alustada, sest ei teata, mida me siin vastu võtame ja kas me üldse midagi võtame. Me jõuame ikka tagasi sinna, et konsensuslikud otsused olid kuni 10. veebruarini olemas. Võib öelda, et reformierakondlased viimasel hetkel ei osalenud 5. veebruari hääletustel, õigemini, osa ei osalenud, ülejäänud osalesid. Enamasti saime kõik sõbralikult ja üksmeelselt aru, mis on õige ja mis on vale. Mul on kahju, et me täna oleme siin saalis komisjoni otsusega teine lugemine katkestada.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina ei hakka süüdistusi esitama ega ajalugu meenutama. Lihtsalt õige on see, et 2007. aastal tehti neid otsuseid 14. veebruaril ja täna on 11. veebruar ehk ka väga-väga enne viimast kella Riigikogu mõttes. Sa õigusega märkisid, et kirju sellel teemal oli väga palju. Kas sa ise ei tunne muret, et ega me ühega nendest punktidest ei tee midagi, mida me mõne aja pärast kahetseme? Tõepoolest, ettevõtted on seda seadust oodanud, aga võib-olla järgmine koosseis saab seda otsustada rahulikumas keskkonnas ja võtta tõeliselt vastutuse. Mis sa arvad?

Aitäh! See on see teema, mida ma ühtpidi kogu aeg kuulen, aga teistpidi ei saa ma sellest aru. See eelnõu on meil laual olnud mitu aastat. Nüüd me saime selle läbi vaieldud, saime selle punktid siin Riigikogu saalis läbi hääletatud ja saime riigiabi loa. Sellest loast tulenevalt on tulnud eelnõusse sisse ka osa tehnilisi muudatusettepanekuid ja mõned sisulised ettepanekud. Problemaatilised muudatusettepanekud hääletasime komisjonis välja, me ei pannud neid sisse. Ma julgen öelda, et problemaatilistest punktidest jäi alles üks, see on Arto Aasa ettepanek. Ma tõesti ei tea, miks ta selle tegi, kas selleks, et oleks põhjust öelda, et Reformierakond seisab tarbijate eest. Igatahes on see väga sümpaatne ettepanek ja majanduskomisjon toetas seda. Millegipärast Reformierakonna enda tuge sellele taha ei tulnud. Seesama kuues muudatusettepanek, vähemalt nagu ma olen aru saanud, on nüüd muutunud üheks selle eelnõu menetlemise piduriks ning ka põhjuseks, miks Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid seda eelnõu toetada ei saa. Siin võib tõesti tekkida kartus rikkuda õigustatud ootuse printsiipi. Tarbija poole pealt vaadates leian, et see on õigustatud muudatusettepanek. See on ainuke muudatusettepanek, mis on tulnud viimasel hetkel ja mille kohta me võime tõesti öelda, et see ei ole väga põhjalikult läbi arutatud. Selle kohta on ka Rahandusministeerium oma arvamuse esitanud. Tema arvab, et kõigepealt tuleks teavitada ja peale seda otsustada. Majandusministeerium leiab, et me võime kohe otsustada ja selle seaduse vastu võtta ning siis teavitada. See on nüüd selline asi, et kellele missugune variant meeldib. Minu arusaam on selline, et kui kuues muudatusettepanek on probleem, siis majanduskomisjoni 10. veebruari istungil oleks tulnud erakorraliselt arutada seda punkti, mitte otsust eelnõu menetlemine katkestada.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu sa tähele panid, tundis kolleeg Randpere sügavat muret õigustatud ootuse printsiibi rakendamise pärast. Kas sina, hea ettekandja, mäletad, kas koalitsioon tundis siin saalis samasugust suurt muret õigustatud ootuse printsiibi rakendamise pärast siis, kui jäeti ära sellest aastast kehtima hakkama pidanud emapensioni lisamakse? Kas sa mäletad, oli siis selline mure?

Aitäh! Võib öelda, et see on komisjoni otsusega seotud. See on ju mure, mille pärast koalitsioon seda eelnõu ei toeta. Ta leiab, et teised on kirjutanud ja ütelnud, et neil on mure. Samamoodi on muresid iga eelnõuga. Neid oli emapensioni ärajätmisel, oli planeerimisseadusega, kui sõideti üle väga paljudest huvigruppidest. Me võime neid näiteid palju tuua. Seadustega, millega me oleme muutnud ettevõtluskeskkonda bürokraatlikumaks ja teinud väikeettevõtjate olukorda halvemaks, ei ole nad nõus olnud, aga me sõidame neist teerulliga üle. Kuid nüüd on probleem. Ma ütlen, et probleeme on alati. Me peame otsustama, selleks me siin olemegi. Mina ei näe selles eelnõus probleemi. Ma tunnistan, et murekoht on kuues muudatusettepanek, millega tõesti on riivatud olemasolevate tootjate õigustatud ootust. Aga ma ei julge öelda, et nad kohtusse minnes võidaksid. See on lihtsalt tundeküsimus. Aga ma kordan, et me oleme siin vastu võtnud väga palju seadusi, millega me oleme halvendanud väga paljude ettevõtjate ettevõtluskeskkonda, väga mitmed tehased tuleb võib-olla sulgeda või töötajaid koondada. See on meie töö siin.

Jaan Õunapuu, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt õiendan ära, Toomas, sinu etteheite, miks eilsest erakorralisest istungist paremini ei teavitatud. Tegelikult oli nii, et kes tahtis seda teada, see teada sai ja ka kohale tuli. Aga sa väitsid, et Riigikogu liikmete ülesanne ongi seista tarbijate õiguste eest. Ma arvan, et see on ka kindlasti üks väga vajalik ja hea tegevus, kuid selge on, et me peame vaatama ühiskonda tervikuna. Valdo Randpere tuletas meelde 2007. aastat, mina nii kaugele ei läheks. Ma tuletan meelde seda aega, kui teie erakonna majandusminister oli Juhan Parts. Tollel ajal ju kogu seda protsessi alustati. Mis sa arvad, kelle süü see oli, et taastuvenergiaskeemil polnud tollel ajal riigiabi luba?

Ma arvan, et see oli valitsuse viga. Aga olgem ausad, nad hakkasidki sellega tegelema, et seda luba saada. Selleks tuli muuta toetuste skeemi. Kui me räägime õigustatud ootusest, siis siin tuleb üks aspekt juurde. Õigustatud ootusega on seotud ka see ettevõtjate mure, et sellel skeemil ei ole riigiabi luba. See tähendab, et ühel hetkel peavad nad võib-olla kogu raha tagasi maksma. Ma olen selles mõttes võib-olla väljendunud siin natuke valesti, kui saadi aru nii, nagu saadi. Me peame seisma kõigi eest: ettevõtjate, tarbijate ja kõigi eest. Me peame tegema tasakaalustatud otsuseid ja seda me siin tahamegi teha. Kõnealuse eelnõu juures on mulle jäänud mulje, vaadates kõiki neid kirju, mis on tulnud, et keegi ei kaitse siin tarbijat. Kui meie seda ei tee, siis ei kaitsegi teda keegi. Ma tahan, et igal pool oleks tasakaal. See on praegu kompleksne eelnõu, sellepärast – jälle tuletan meelde –, et see on seotud riigiabi loaga, mis on kõigile vajalik. See aitab vältida ülekompenseerimist. Praegu on elektri börsihind madal. See on tore, kui ettevõtjad rahaliselt ei kaota. Ma olen väga õnnelik selle üle, kui tootjad saavad samasuguseid toetusi edasi nagu enne ja tarbijatele on elekter odav. See eelnõu seab piirid võimalikule ülekompenseerimisele, kui börsihind peaks tõusma. See ongi kogu selle eelnõu eesmärk: saada sellele skeemile riigiabi luba, et kõik oleks ametlik ja seaduslik. See on väga lihtne, aga millegipärast seda ei toetata.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Ma saan aru, et siin on grupp ajaloohuvilisi koos, räägitakse veebruarist 2007 ja 1918 ning siis veel ka veebruarist 2015. Aga võib-olla sa harid meid. Milline oli seis selle õigusliku ootuse printsiibi koha pealt näiteks veebruaris 2014 ja kui kaua meil siis see riigiabi luba juba olemas on? Mida me siis vahepeal oleme teinud, et me siin eelviimasel nädalal punnitame? Aga seaduse peab muidugi vastu võtma.

Aitäh! Hea küsimus. Riigiabi luba jõudis vist umbes suve lõpus kohale. Ma sain aru, et natuke nõudsid aega muudatused, mis sellest riigiabi loast tulenesid. Aga taheti ka mingeid sisulisi muudatusi teha, mis tõesti tekitasid komisjonis küsimusi. Neid me ei toetanud. Ega tegelikult põhjendust ei olegi. Kui praegune valitsuskoalitsioon oleks tahtnud seda menetleda, siis, ma julgen küll öelda, oleks see võimalik olnud, sest komisjon küll midagi ei venitanud. Korduvalt küsisime, kui kaugel nad on ja millal nad tulevad selle eelnõuga komisjoni. Meie olime valmis. Tegime kohe töörühma, kui see eelnõu siia majja jõudis, et seda võimalikult kiiresti menetleda. Selles mõttes on kurb, et me oleme nüüd olukorras, kus eelnõu on komisjonis läbi vaieldud ja tegelikult valmis seadusena vastuvõtmiseks, aga me seda ei tee.

Juhan Parts, palun!

Aitäh! Kõigepealt ütlen Jaan Õunapuule meeldetuletuseks. Meil on demokraatlik riik ja vastutust kannab ikka valitsuskoalitsioon. Kogu selle taastuvenergia tasude tarbijavaenuliku otsuse võttis vastu valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid Reformierakond ja Keskerakond. Seesama valitsuskoalitsioon, millega praegu hirmutatakse Eesti rahvast. See selleks. Ka minu arvates on see eelnõu seadusena vastuvõtuks küps täpselt sellisel kujul, nagu ta on siia saali tulnud. Ma ei näe siin erilisi riske ka pärast Arto Aasa parandusettepanekut. Selle seaduse oleks võinud vastu võtta ka aastal 2012, kuid Reformierakond oli sellele kogu aeg vastu. Aga ma küsin veel kord ettekandja käest. Ma kuulasin tähelepanelikult su juttu, aga ei saanud aru, miks majanduskomisjon viimasel sekundil loobus selle seaduse vastuvõtmisest, kuigi kõik bürokraatlikud nõuded on täidetud ja sisuliselt on eelnõu pikemas vaates tarbijatele kasulik.

Aitäh! Kuna ma ise sellel komisjoni istungil ei viibinud, sest ma ei teadnud, et see istung toimub – siiralt ütlen, et ma ei teadnud –, siis ma ei tea, mis seal toimus. Protokollis on ainult üks rida: on ettepanek menetlus katkestada. Aga eelneva ja ka Arto Aasa vastuse valguses, kui ta selgitas natuke neid põhjendusi, saan ma aru, et Rahandusministeeriumi kiri ongi üks põhjendus. Kuues muudatusettepanek nõuab Euroopa Komisjoni teavitamist. Rahandusministeerium leiab, et tuleks enne teavitada. Majandusministeerium leiab, et me ei pea enne teavitama, võtame seaduse vastu ja siis teavitame. See on nüüd tõesti nii, et kes kuidas arvab. Teine mure on see, et asi on jube segane. Siin ei saa ma sellest murest aru.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Püüame olla hästi täpsed. Mina leian ka, et kuues ettepanek on väga õige, see aitab seda eelnõu tasakaalustada ja kaitsta tarbijate huve. Aga tagasi vaadates tuleb öelda, et laekunud eelnõu seda paraku ei teinud. See muudatusettepanek tuli küllaltki viimasel hetkel. Nii et ei ole olnud head võimalust mõista täpselt selle mõju ega anda Euroopa Komisjonile piisavat võimalust hinnata, kas see on vastavuses riigiabi loaga. Kas on õigustatud võtta praegu õiguslikke riske või tuleks paar kuud oodata, et uus koosseis saaks seda eelnõu menetleda?

Aitäh! Majandusministeerium leidis – kuigi nemad kuuendat ettepanekut ei toetanud –, et siin ei ole mingit riski. Me lihtsalt teavitame ja ongi kõik. Ka Euroopa Komisjon on andnud diskussiooni käigus suuliselt mõista, et nemad sellist lage pooldavad. Selles mõttes nad probleemi ei näinud. Jah, kui üritada olla korrektsem kui kõik teised ja leida põhjusi, miks seda seadust mitte vastu võtta, siis võib öelda, et Rahandusministeeriumi kiri annab selleks n-ö põhjenduse, et teavitame ja ootame ära. Me ootasime juba riigiabi luba kaks aastat, me võime alati kuskil midagi oodata. Keegi võib kirjutada, et kuulge, oodake veel seda, mõelge toda ja temal on selline mure. Ma ütlen, ei ole eelnõu, millega kellelgi ei oleks muresid ja mille kohta ei oleks teistsuguseid arvamusi kui see, mida arvavad need, kes seda seadust vastu võtavad. Ma komisjoni esindajana veel kord ütlen, et eelnõu menetlus katkestati, aga juhtivmenetlejana ei saa ma sellest otsusest aru.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Arto Aasa! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Mõni asi tahab täpsustamist ja ülerääkimist. Esiteks on jäetud mulje, justkui Riigikogu oleks seda eelnõu juba kaks-kolm aastat tohutult arutanud. See ei vasta tõele. Kogu see sündmuste jada algas tõepoolest aastal 2007, kui kiirustades ja mis iganes asjaoludel võeti vastu taastuvenergia toetuste määrad, mis, nii hakkas tunduma juba natuke aega hiljem, on ülilopsakad ja tekib ülekompenseerimise oht. Eestil on küll hästi ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid, aga me oleme nende toetustega liikunud nende sihtide poole veel kiiremini, kui keegi oleks kunagi arvata osanud. Selle tulemusena sõlmis Juhan Parts 2012. aastal teatud tootjatega kokkuleppe, kuidas skeemi muuta. Iseenesest tuleb seda algatust kindlasti kiita, aga ütleme nii, et mingit Riigikogu mandaati või õiguslikku alust sellel kokkuleppel ei ole. Aga see selleks. Sellest kokkuleppest sündis seaduseelnõu, mis siin majas oli juba kaks aastat tagasi, aastal 2013. Jõuti nagu teatud punkti, eelnõu hääletati läbi ja saadeti Euroopa Komisjoni riigiabi loa saamiseks. See oli kaks aastat tagasi. Kaks aastat Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Euroopa Komisjon menetlesid, arutasid, analüüsisid selle riigiabi loa seaduspärasust, kas uus ja vana skeem on sellega kooskõlas või ei ole. Ma ei tea, kuidas seda tööd on võimalik kaks aastat teha, aga tehti. Vastus tuli sealt möödunud aasta oktoobri lõpus, mitte suve lõpus. Siis võttis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veel kolm kuud aega, enne kui meile siia need muudatusettepanekud esitas. See toimus päris viimasel hetkel. Nii et meil on olnud napp paar-kolm nädalat aega neid asju siin sisuliselt arutada. Me ei ole tegelikult saanud arutada neid mitte kolm aastat, vaid kolm nädalat.
Kusjuures, kui paljud arvasid, et Euroopa Komisjonist tuleb jah- või ei-vastus ning siis me teeme kolmanda lugemise, siis nii ei olnud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud eelnõus oli viis põhimõttelist muudatust. Päris palju muudatusi, kusjuures neid muudatusettepanekuid ei olnud saadetud kooskõlastamiseks ei turuosalistele, teistele valitsusasutustele ega mitte kellelegi. Neid ettepanekuid käis meile siin esitamas üks tore Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnik ja kogu lugu. Isegi ministrit me ei näinud. Mina komisjoni esimehena pidin hakkama tegema seda tööd, mis tegelikult peaks olema algataja töö. Ma saatsin need ettepanekud ja eelnõu Konkurentsiametile, Keskkonnaministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikantseleisse. Saime väga palju tagasisidet, näiteks kümnete viitevigade kohta. Mõnes kohas, kus eelnõu mõte oli toetada tuuleenergiat, oleks mõne paragrahvi viitevea tõttu seda toetust hakanud saama hoopis koostootmisjaamad, või vastupidi. Sellised vead olid sees, kusjuures see oli kaks aastat tehtud eelnõu. Riigisekretär kirjutas meile, et nii põhimõtteliste muudatustega eelnõu tuleks tegelikult saata kõigepealt valitsusse, et valitsus kujundaks oma seisukoha ning alles siis saaks sellega Riigikokku tulla.
Nii et kui me räägime seadusloome heast tavast, siis paraku ei ole selleks siin just liiga palju ruumi jäänud. Vastab tõele, et me komisjonis väga pingutasime selle nimel, et saaksime äkki joone alla tõmmata. Me juba eelmisel aastal korduvalt küsisime, kui kaugel selle tööga ollakse, sest aeg tiksub. Küsisime eelmise aasta lõpus, kui kaugel ollakse, sest aeg tiksub. Siis me seda eelnõu ei saanud. Saime selle nüüd viimasel hetkel ja sisuliselt tehti meid kummitempliks.
See on asja juriidiline pool, et selles eelnõus on väga palju puudujääke. Ka meie enda maja õigus- ja analüüsiosakond kirjutas, et paragrahvide muudatusi on eelnõus veel kuidagi põhjendatud, aga majanduslikku sisu, muudatuste sisulist vajadust ei ole põhjendatud. Me võime eeldada, et ükskõik mis kujul see seadus kunagi vastu võetakse, igal juhul keegi selle kohtus vaidlustab. Kui seadusandja ei ole näidanud, et ta on teinud argumenteeritud valikuid, kui algataja ei ole kirjutanud põhjalikku juriidilist ja majanduslikku analüüsi, siis igal juhul see seadus vaidlustatakse ning igal juhul me saame kohtus tappa. See on asja juriidiline pool.
Majanduslik pool veel sinna juurde. Kui 2012. aastal see kokkulepe sõlmiti, oli elektri turuhind 40 eurot, millele lisati see 53-eurone toetuste määr, kokku 93 eurot. Tol hetkel raiusid kõik – algataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Juhan Parts –, et elektri hind tulevikus absoluutselt kindlasti tõuseb, mingit muud varianti ei ole. Nagu Toomas Tõniste ütles, elektri hinna langus oleks olnud justkui välistatud, seda peeti idioodiks, kes niimoodi mõtles. Vabandage mu keelekasutust! Reaalsus on see, et nüüd on elektri hind avatud turul langenud, see on 33 eurot megavatt-tunni eest. See tähendab, et ilma piiri panemata oleks uus skeem tarbijale kallim. Vaatame eelmise aasta arve, selgub, et uus skeem oleks tarbijale veel kallim. Kui me praegu maksame tootjatele 53 eurot megavatt-tunni eest, siis uue skeemi järgi juba 60 eurot – 14% tõusu. See on selles mõttes majanduslik absurd, et kogu eelnõu eesmärk, põhjus, miks muudatused algatati, oli tagada meie taastuvenergiaeesmärgid ühiskonda vähem koormaval viisil. Kogu asja eesmärk oli vähendada ülekompenseerimist, vähendada toetuste mahtu. Ma ei tea, kas rumalusest, naiivsusest või mingil muul põhjusel ei arvestatud võimalusega, et elektri hind võib väheneda ja taastuvenergia tasud peaksid hakkama sellisel hetkel tõusma. See tegelikult ei ole mõistlik. Tarbijate huvid on täielikult kaitsmata selles eelnõu versioonis, mis oli Euroopa Komisjonis ning tuli majanduskomisjoni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Selle taustal, et keegi mõtleks ka tarbijate peale, sündis ettepanek seada praeguste toetuste tasemele teatud ülempiir, seesama 53 eurot, millest keegi ei ole kunagi rohkem saanud. Sellega oleks teatud õigustatud ootus tagatud ning ka tarbijate huvid oleksid mingil määral kaitstud. Aga möönan, et see ettepanek tuli siitsamast komisjonist alles erakorralisel majanduskomisjoni istungil, kus seda küll toetati, aga loomulikult on see ajanud erinevaid osapooli, näiteks advokaadibüroosid ja teisi, meile kirjutama mitmesuguseid pöördumisi. Lisaks, Rahandusministeerium, kes on riigiabiküsimustes Eesti kompetentsikeskus, kirjutas meile sõna-sõnalt, et kui riigiabi tingimusi ka kitsendatakse, tuleb sellest Euroopa Komisjoni teavitada lihtsustatud korras. Lihtsustatud korras. Kui varem võttis see aega kaks kuud, siis nüüd meile kinnitatakse, et lihtsustatud korras võtab üks kuu.
Nüüd ma küsin, kuhu me täna kiirustame, kui me teame, et kõik meie otsused vaidlustatakse, kui me hakkame teadlikult riigiabi reegleid rikkuma, jättes teavitamata. Paneme siia juurde veel majandusliku poole, et tegelikult on kehtiv skeem praegu tarbijale soodsam või vähemalt niisama hea. Mis on see praktiline põhjus, et tuleb trummi taguda ja öelda, et me teeme kuriteo, kui me seda eelnõu kolmandale lugemisele ei saada? Juriidika tuleb korda teha. Me oleme teinud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kirjutada uus terviktekst, teha korralik mõjude analüüs ja juriidiline analüüs ning kooskõlastusringid valitsuses ja turuosalistega ning teavitada Euroopa Komisjoni, siis oleks juba kahe-kolme kuu pärast meil võimalik seadus rahuliku südamega vastu võtta, mitte teha jälle juriidilist ja majanduslikku rumalust, mida, nagu ajalugu on näidanud, siin Riigikogus paraku tehakse. Aitäh!

Aitäh! Toomas Tõniste oli vist enne. Härra Tõniste, palun teid Riigikogu kõnetooli! Meil on minu teada praegu käsil teine lugemine ja siin saavad kõik sõna võtta. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuna ma siin enne pikalt puldis olin, siis nüüd teen hästi lühidalt. Me teame, et see Riigikogu koosseis, kui oli vaja, võttis ööistungitel ülikiirelt rabistades, ilma igasuguse majandusliku analüüsita vastu trobikonna seadusi, sest oli kiire. Kedagi ei huvitanud vastulaused, kriitika ega juriidiline pool. Selles mõttes on mul hea meel. Kurb on ainult see, et alles üks-kaks nädalat enne selle koosseisu viimast istungit see koalitsioonile kohale jõuab. (Vahelehüüe.) Täpselt! Parem hilja kui mitte kunagi.
Seda eelnõu, tõesti, ma julgen ka öelda, menetles majanduskomisjon kuni eelmise nädala lõpuni operatiivselt ja konstruktiivselt ning me leidsimegi hea lahenduse. Me parandasime ära selle praagi, mis oli sinna sisse jäänud. Eelnõu saigi selliseks, et seadus on võimalik siin vastu võtta.
Ma ütlen veel kord, et kui komistuskiviks kujunes see üks majanduskomisjoni ettepanek, siis ma oleksin saanud aru, kui majanduskomisjon oleks erakorralisel koosolekul seda ühte punkti arutanud. Nüüd on näha, et tegelikult valitsuskoalitsioon ei ole valmis selle seaduse vastuvõtmiseks või neil puudub selleks tahe. Sealt ka need igasugused põhjendused, mida me oleme kuulnud iga eelnõu puhul, kui on tahetud põhjendada, miks seda mitte vastu võtta.
Sellepärast ütlen veel kord, et mina toetan ja ma usun, et ka IRL-i fraktsioon toetab ning, nagu ma aru sain, ka paljud vasakul pool istuvad Riigikogu liikmed toetaksid selle seaduse vastuvõtmist. Ma arvan, et see ei ole ühepäevaotsus, selle eelnõu mõju kestab aastani 2020 ja kauemgi veel.
Väga kurb on, kui me manipuleerime ühe päeva baasil, et näete, praegu on hind 33 eurot ja tarbija kaotaks. Kui järgmisel päeval on hind 46 eurot, siis me oleme vait. Kui hind on 37 eurot, siis me ütleme, et näete, nüüd ta jälle kaotaks. Tegelikult tuleb vaadata aasta baasil ja kaugemas perspektiivis. Kunagi, kui see eelnõu siia esitati, räägiti meile tarbija hinnangulisest võidust 230 miljonit või 280 miljonit eurot. Veel kord ütlen, et õnneks see niimoodi ei läinud. Energia hind oli hoopis all, ei oleks kaotanud tootjad ega tarbijad ja polekski mingit probleemi olnud.
Kogu aeg on ähvardatud, et see otsus vaidlustatakse. No kuulge, nii ei saaks me ühtegi seadust vastu võtta! Ma ei mäleta, et Tallinna volikogus, kui ma juhtisin seal majanduskomisjoni, oleks olnud arutlusel ühtegi detailplaneeringut, mille kohta poleks olnud laua peal kirja advokaadilt, kes lubas selle planeeringu vaidlustada ja süüdistas meid põhiseaduse rikkumises. Ma ei mäleta mitte ühtegi sellist korda, aga mitte ühtegi otsust ei vaidlustatud. Tihti puuduvad selleks argumendid. Mind isegi huvitaks, millega kohtusse mindaks. Ja kui ka minnakse, siis see on normaalne õigusloome. Muidugi, kui keegi leiab, et tema õigusi riivatakse, siis ta lähebki kohtusse, nii ongi normaalne. Me oleme ju normaalne demokraatlik riik. Aga see ei saa küll olla põhjendus seaduse vastu võtmata jätmiseks, et keegi ütleb, et kui see seadus vastu võetakse, siis ta võib-olla läheb kohtusse, aga võib-olla ei lähe ka. Aitäh!

Aitäh! Nüüd sõnavõtt kohalt. Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Ma tahan üle rõhutada, et tänu ka Arto Aasa muudatusettepaneku sissehääletamisele on see eelnõu nüüd sellises seisus, et ta kindlasti kaitseb tarbijate huve. Ei maksa siin selles mõttes segadust külvata. Aga veel olulisem on see, mida rõhutas Toomas Tõniste oma varasemas sõnavõtus, et ettevõtjad on ebakindlas olukorras. Nad ei tea, kas nad saavad investeeringutega edasi liikuda, kas nad peaksid neid tegema või mitte. See ebakindlus pikeneb seetõttu, et selle eelnõu teine lugemine praegu taas kord katkestatakse. Kokkuvõttes on sellest väga kahju. Sotsiaaldemokraadid hiljaaegu teatasid meile uhkusega, et nad tegid valitsuses üheksa kuuga ära nelja aasta töö. Nelja aasta töö on üheksa kuuga ära tehtud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Arto Aasaga eesotsas tegi majanduskomisjon omakorda ära Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö. Aga tulemus on kahjuks ikkagi null. Aitäh!

No mis sa ütled! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 318 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 23 muudatusettepanekut ja kõik need on juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Tavaliselt teine lugemine lõpetatakse, praegu on juhtivkomisjonil ettepanek eelnõu 318 teine lugemine katkestada. Määran eelnõu 318 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks XII Riigikogu koosseisu jaoks 26. veebruari kell 16. Teine lugemine on katkestatud ja 22. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume 23. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu 758 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Muudatusettepanekuid seadme ohutuse seaduse eelnõu kohta laekus komisjonile õigeks ajaks üheksa ja need oli esitanud algataja. Neid arutati majanduskomisjoni 5. veebruari istungil ja need kiideti üksmeelselt heaks. Enamik neist on sõnastuslikud ja tehnilised. Kuid juhin tähelepanu 8. muudatusettepanekule, mille algataja tegi komisjoni menetleja ettepanekul. See käsitleb karistusmäärasid, juhul kui ei ole järgitud seadme ohutu käitlemise nõudeid, ja karistusmäärasid seadme kasutusele võtmise või kasutamise või seadme tööle esitatud nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht või tekitatud kahju inimese elule, tervisele, asjale või keskkonnale. Trahvimäär juriidilisele isikule on nüüd 3200 euro asemel kuni 32 000 eurot. Nii et kui sellest seadusest tulenevaid seadme ohutu käitlemise nõudeid on rikutud, on trahvimäär edaspidi kümnekordne. Leian, et see on sisuline muudatus, mida tahtsin teile tutvustada. Komisjon toetas seda ühehäälselt. Komisjon tegi konsensuslikult ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele järgmisel kolmapäeval, 18. skp. Aitäh!

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame eelnõu 758 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 23. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 24. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu 572 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Hea istungi juhataja! Hea Riigikogu! Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 13. jaanuaril. Esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus eelmise aasta 25. veebruaril ning esimene lugemine lõpetati. Kõnesoleva seaduseelnõu peamine eesmärk on sätestada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamine. Rakendamise eraldi seadusesse panemine on vajalik eelkõige selguse ning arusaadavuse huvides. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustumine on seotud ka rakendusseaduse jõustumisega. Selline seos on vajalik, et valdkonnas tehtavad muudatused jõustuksid ühel ajal.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, eelmise aasta 25. märtsiks, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Küsiti ettepanekuid ka väljastpoolt Riigikogu. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahele jäänud pikk aeg oli tingitud ehitusseadustiku eelnõu ja planeerimisseaduse eelnõu menetlemisest. Majanduskomisjon lähtus põhimõttest, et enne eelnimetatud seaduste rakendamise seaduse vastuvõtmist tuleb võtta vastu ehitusseadustik ja planeerimisseadus. Planeerimisseaduse võttis Riigikogu vastu oma istungil s.a 28. jaanuaril ning ehitusseadustiku eelnõu oli saadetud Riigikogule kolmandaks lugemiseks 11. veebruaril ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Seda täna ka tehti ja seegi seadus on edukalt vastu võetud.
Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teisele lugemisele saatmist oma s.a 5. ja 9. veebruari istungil. Kõik eelnõu teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekud on eelnõu algataja esindajalt laekunud sõnastuse alusel koostatud juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjonis toetust muudatusettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel. Suur osa muudatustest on seotud eelnõu algatamise ja edasise menetluse vahele jäänud pika ajaga, mille jooksul toimus muutusi õigusaktides, mida rakendusseadus muudab (näiteks s.a 1. jaanuarist jõustunud täiesti uus riigilõivuseadus), suur osa ettepanekutest on sõnastust ühtlustavad või tehnilist laadi. Sisu poolest on need valdavalt seotud veeseaduse muudatustega, mis käsitlevad hoonestusloa regulatsiooni.
Nüüd räägin menetluslikest otsustest. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogusse teise lugemise jätkamiseks s.a 11. veebruariks ehk tänaseks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha kolmas lugemine 18. veebruaril ja panna eelnõu 572 lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Küll aga vaatame läbi muudatusettepanekud, mida on eelnõu kohta tehtud 73. Kõik muudatusettepanekud on teinud majanduskomisjon ja on ettepanek neid täielikult arvestada. Vaatame nad siis kõik läbi. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72 ja 73. Kõik on majanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni ettepanek on neid täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 572 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu 812 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head kolleegid! Nagu te ilmselt mäletate, uue ühistranspordiseaduse eelnõu algatas majanduskomisjon ise, see oli eelmise aasta 2. detsembril. Esimene lugemine toimus 11. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Eesti Keskerakonna fraktsioonilt kuus muudatusettepanekut. Mitmed ettepanekud eelnõu teksti muutmiseks sisaldusid Vabariigi Valitsuse juhtivkomisjonile esitatud arvamuses, milles ühtlasi toetati majanduskomisjoni algatatud eelnõu. Mõned ettepanekud laekusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, oma ettepanekud esitas ka Haridus- ja Teadusministeerium, samuti sõnastati teatud ettepanekud koos Sotsiaalministeeriumi spetsialistidega. Oma pöördumiste ja ettepanekutega tulid välja ka õiguskantsler, MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit, MTÜ Autoettevõtete Liit ja Taxify OÜ. Mõne ettepaneku tegi ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Kahe lugemise vahel eelnõu teksti keeletoimetati.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist oma s.a 29. jaanuari ja 9. veebruari istungil. 29. jaanuari istungile olid kutsutud eelnõu autorid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, nõunik Rein Lätt ning veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu. 9. veebruari istungil vaadati üle veel kaks muudatusettepanekut. Komisjoni istungile oli jällegi kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu, kes tutvustas muudatusettepanekute sisu ja vastas lisaküsimustele. Muudatusettepanekuid sai kokku väga palju, enamik neist on tehnilist või sõnastuslikku laadi. Kokku on neid 54 ja ma neid ükshaaval tutvustama ei hakka.
Ütlen veel ära juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Komisjon otsustas saata eelnõu 812 täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks tänaseks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. veebruariks ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Kõik komisjoni otsused tehti konsensuslikult.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Suur tänu, Arto Aas! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tehtud 54 muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanekud nr 1–5 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; kuues muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; seitsmes on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; kaheksas on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata; üheksas on majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; kümnes on majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; 11. ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata; 12. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; 13. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; 14. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; 15. muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata; 16. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; 17. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; 18. muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; 19. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni otsus on täielikult arvestada; muudatusettepanekud nr 20–36 on jällegi majanduskomisjonilt, otsus on täielikult arvestada; ettepanek nr 37 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata; ettepanekud nr 38–54 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 812 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 804 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Proua Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 804 valmistati õiguskomisjonis teiseks lugemiseks ette teisipäeval, 27. jaanuaril. Arutelust võtsid osa õiguskomisjoni liikmed ja Justiitsministeeriumi esindajad. Komisjonile anti teada, et eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Sellepärast tegi komisjon oma otsused ühehäälselt. Me teeme ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks ehk tänaseks, teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 18. veebruaril ning panna siis eelnõu lõpphääletusele. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 804 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

27. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 831 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu oli õiguskomisjonis esimest korda arutlusel 19. jaanuaril ja teist korda 9. veebruaril. 19. jaanuaril tehti menetluslik otsus saata eelnõu täiskogu päevakorda 28. jaanuariks, mil see ka oli päevakorras. Esimene lugemine lõpetati. Otsustati saata eelnõu teisele lugemisele, kui esimene lõpetatakse, 11. veebruariks ehk tänaseks. 9. veebruaril otsustati, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis saadetakse eelnõu kolmandale lugemisele. Parandusettepanekuid eelnõu kohta ei ole tulnud.

Kas on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Kalle Jents! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, neid me läbi vaadata ei saa. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 831 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776 teine lugemine. Jälle on ettekandeks kõnetooli oodatud õiguskomisjoni liige Kalle Jents.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu oli esimesel lugemisel 21. jaanuaril ja esimene lugemine lõpetati. Parandusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. 27. jaanuaril tegi õiguskomisjon ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 18. veebruariks ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Küsimusi ei ole. Aitäh, Kalle Jents! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 776 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 29. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 724 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 22. septembril 2014, esimene lugemine toimus 12. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. novembril. Kaks muudatusettepanekut esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon. Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette ühel istungil, millel osalesid ka Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, samuti osales komisjoni istungil Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Korb. Komisjon otsustas 27. jaanuari istungil teha eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut.
Käin kõik muudatusettepanekud kiirelt üle. Esimene oli Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, mis nägi ette karmistada abipolitseiniku haridusnõuet nii, et abipolitseinikul peaks olema vähemalt keskharidus. Õiguskomisjon jättis Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku arvestamata. Hääletustulemused: 1 poolt, 4 vastu, 0 erapooletut. Teine muudatusettepanek oli samuti Keskerakonnalt. Selle eesmärk oli anda abipolitseinikule politseiametniku korraldusel õigus joobeseisundis isik kainenema toimetada. Samuti oli selle ettepaneku eesmärk, et abipolitseinikul oleks võimalik iseseisvalt rakendada viibimiskeeldu. Komisjon selle muudatusettepaneku esimest poolt arvestas, teist poolt mitte. Muudatusettepanek nr 3 oli õiguskomisjonilt, kes täiendas Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut arvestades abipolitseiniku seaduse § 16 lõiget 1 korrakaitseseaduse §-ga 42 ja andis abipolitseinikule õiguse politseiametniku korraldusel meetmeid võtta ehk joobes isik kainenema toimetada. Muudatusettepanek nr 4 on abipolitseiniku õiguse kohta hoida Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku loal abipolitseinikule väljastatud erivahendit või relva erandkorras alaliselt abipolitseiniku elukohas. Muudatusettepanek nr 5 puudutas suuresti liiklusseaduse muutmist. Politsei- ja Piirivalveametil ning samuti valla- ja linnavalitsusel on selle ettepaneku kohaselt võimalik kohaldada teisaldatud sõidukitele korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud erimeedet, kui Politsei- ja Piirivalveamet on auto teisaldanud ja valvega hoiukohta või politseiasutusse viinud, kui juht on juhtimisest kõrvaldatud või kui kohapeal on puudunud võimalus sõidukit üle anda omanikule või valdajale ning esineb veel sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldus. Põhiline probleem oli selles, et väga paljud autoomanikud ei läinud erinevatel põhjustel oma autole järele ja pärast pöörati parklatasud riigi ehk PPA vastu. Muudatusega täiendatakse seadust viisil, mis võimaldab teisaldatud sõiduki müüa või hävitada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud korras. See õigus antakse PPA-le ning valla- või linnavalitsusele, sest mõlemal on tulenevalt liiklusseaduse §-st 196² õigus teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse liiklusseaduse §-s 92 sätestatud alusel ja korras.
Mida otsustati? Ettepanekud olid saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, teine lugemine lõpetada ning saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, ja panna eelnõu 18. veebruaril 2015 lõpphääletusele (kõik otsused olid konsensuslikud). Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on esitatud viis muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 2 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on osaliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 3 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 4 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 5 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 724 teine lugemine lõpetada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja teine lugemine lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 30 on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 750 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Laaneti!

Õiguskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral. Esiteks toimus arutelu teisipäeval, 13. jaanuaril 2015, kui eelnõu arutelu jäi poolikuks, komisjon otsuseid vastu ei võtnud ja otsustas jätkata menetlust. Järgmine arutelu toimus 20. jaanuaril, kui sisuline arutelu puudus ja võeti vastu ainult menetluslikud otsused. Need olid järgmised: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks 2015 (poolt 4, vastu 0, erapooletuid 0), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 4, vastu 0, erapooletuid 0), saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. veebruariks (poolt 4, vastu 0, erapooletuid 0) ning teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele (poolt 4, vastu 0, erapooletuid 0). Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud, me ei vaata neid siis ka läbi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 750 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 802 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seda eelnõu arutas Riigikogu õiguskomisjon oma koosolekul 27. jaanuaril. Ma ei hakka väga pikalt teie aega viitma, kuna selle eelnõu kohta sisulisi muudatusettepanekuid ei tulnud. Aga kuna eelnõu on pikalt menetluses olnud, siis tehti paar tehnilist muudatust. Selle asemel, et rääkida 1. veebruarist, mis nüüd on juba minevik, räägime eelnõus paaris kohas edaspidi 1. aprillist. See ongi kogu muudatus, mis eelnõus võrreldes esimese lugemisega on tehtud. Aga peale seda, kui me need asjad olime läbi vaadanud, otsustasime komisjonis järgmist: saadame selle eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, s.o tänaseks, teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 18. veebruariks. Meil on ettepanek panna eelnõu 18. veebruaril lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Oli esitatud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 802 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 32. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 803 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! See eelnõu pälvis õiguskomisjonilt palju suuremat tähelepanu ja nõudis rohkem tööd, ka muudatusettepanekuid oli rohkem. Aga ma ei hakka väga üksikasjalikult kõigel peatuma, sest need materjalid on kättesaadavad. Ma räägin lihtsalt seda, et me arutasime seda eelnõu kõigepealt 29. jaanuaril ja siis me arutasime seda uuesti veel 9. veebruaril. Põhjus, miks me tegime seda sellisel moel, oli see, et 29. jaanuaril me tegelikult keskendusime päris pikalt kahele vaidluspunktile.
Esiteks, suhteliselt revolutsiooniline otsus on see, et me oleme otsustanud tekitada elatisvõlgnike registri. 29. jaanuaril me rääkisimegi sellest, et tuleks võib-olla luua uus register. Hiljem Justiitsministeerium uuris seda asja ja selgus, et ka täitemenetluse registrit saab kohandada nii, et selles saaks teha päringuid, mille abil saab teada, kas konkreetsel inimesel on elatisvõlgnevus ja kui suur on selle jääk. Me otsustasime teha selle registri avalikuks selles mõttes, et seal saaks päringuid teha igaüks, kes ennast ID-kaardiga identifitseerib. ID-kaart on vajalik ka selleks, et inimene, kelle kohta päring tehakse, saaks teada, kes tema vastu huvi on tundnud. Aga põhimõtteliselt tekib niimoodi register, kust ka teised võimalikud võlausaldajad, näiteks pangad, saavad inimesele krediidihinnangu andmisel kontrollida elatisvõlgade olemasolu.
Teine oluline või sisuline, ütleme isegi, et revolutsiooniline muudatus, mis on esimese ja teise lugemise vahel tehtud, on järgmine. Ma pean nüüd nimeliselt tänama ühte kolleegi, kes küll praegu saalis ei viibi, aga ma loodan, et ta vaatab meid oma toas teleri vahendusel. Rein Lang oli tulnud õiguskomisjoni asendusliikmeks ning juhtis tähelepanu ühele asjale, millele paraku keegi teine ei olnud mõelnudki. Esialgu oli meil plaanis rääkida elatise maksmisest kitsendatult kui lastele makstavast elatisest. Aga perekonnaseaduse loogika kohaselt makstakse elatist ka täiskasvanud töövõimetutele lastele ja seda maksavad lapsed ka vanematele, kui need on töövõimetud. Nii et selles mõttes eelnõu raamistik laienes. Me ei hakanud siin perekonnaseadusega vastuolu otsima, vaid nüüd on elatisvõlgnevus võimalik mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanud töövõimetute laste ja vanemate puhul, nagu perekonnaseaduses on ette nähtud. Kõik need sanktsioonid, mida me siin ette näeme, ja kogu see riiklik surve, mille me lisame elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks, kehtib nüüd ka nende kategooriate korral. Need olid kõige põhilisemad ja huvitavamad punktid.
Peale seda, kui me olime need oma kahel koosolekul läbi arutanud, tegime järgmised menetluslikud otsused. Me otsustasime saata selle eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, s.o tänaseks (konsensuslik otsus). Tegime ettepaneku teine lugemine lõpetada (konsensuslik otsus). Ettepanek on saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. veebruariks 2015 (konsensuslik otsus) ja panna eelnõu sel päeval lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Valdo Randpere! Kas kõnesoove on? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on juhtivkomisjon teinud seitse muudatusettepanekut ja neid kõiki on täielikult arvestatud. Vaatame need ühekaupa läbi. Kõik need on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 803 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane päevakorrapunkt nr 33 on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 810 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Austatud istungi juhataja! Seaduseelnõu 810, politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamine toimus komisjonis 27. jaanuaril. Selle Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu esimene lugemine oli 21. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 26. jaanuar ja selleks ajaks esitas ühe muudatusettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 27. jaanuaril osalesid komisjoni töös Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ning sisejulgeolekupoliitika osakonna õigusnõunik Eero Svarval. Komisjonile saatis kirja ettepanekutega eelnõu muutmiseks Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit. ROTAL-i esimees Kalle Liivamägi osales ka komisjoni istungil.
Kuna sellel komisjoni istungil tehti ka menetlusotsused, millest üks nägi ette jätkata arutelu komisjonis 9. veebruaril, siis toimus veel üks istung, kus tehti lisaks üks muudatusettepanek. Kokku tegi komisjon selle eelnõu kohta 15 muudatusettepanekut. Kiiresti ja lühidalt tutvustan neist olulisemaid. Osa muudatusettepanekuid on tehnilised, need puudutavad sõnade või pealkirjade muutmist.
Aga võib-olla peaks ära märkima, et probleemina oli üleval muudatusettepanek nr 8, mis käsitleb info kogumist. Eelnõu § 2 punktis 14 täiendatakse päästeteenistuse seaduse § 7² lõikega 2¹: "Päästeasutusel on päästeteenistuja teenistusse võtmisel õigus küsida päästeteenistuja laste, vanemate, abikaasa, temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olevate isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid." Päästeteenistuse seaduse § 7² lõike 2¹ täpsustuse kohaselt kogutakse sättes loetletud isikuandmeid eesmärgiga tagada päästeteenistujatele sotsiaalsed tagatised, näiteks päästeteenistuja hukkumise korral. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt võib isikuandmeid koguda üksnes määratletud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks.
Teine muudatus, mille üle pikalt ja tõsiselt arutati, oli muudatusettepanek nr 10, mis lõppkokkuvõttes sätestab päästeteenistujate tööaja arvestust, eelkõige öötöö arvestamist. Seaduseelnõu esialgsest tekstist jäeti välja sõnastus, et öötöö arvestatakse põhipalga hulka. Nii et ka edaspidi toimub see eraldi arvestusena.
Ütlen ära, millised otsused komisjon oma 27. jaanuari istungil tegi. Otsustati sedamoodi: meil on ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, s.o 11. veebruariks, teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. veebruariks ja panna eelnõu lõpphääletusele. Need otsused olid konsensuslikud. Ühte otsust ma juba enne tutvustasin, see puudutas eelnõu arutelu jätkamist 9. veebruaril. Hetkel kõik. Aitäh!

Aitäh! On üks küsimus. Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Päästeametnike kartus, et lisatasu öötöö eest ära kaob, on nende muudatustega nüüd maha võetud. Kas ma saan õigesti aru?

Just, nii see on.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on 15 muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt ja neid kõiki on arvestatud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 810 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Meie järgmine päevakorrapunkt, nr 34, on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 786 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 786 oli komisjonis esimest korda arutelul läinud aasta 1. detsembril, teist korda arutasime seda 20. jaanuaril ja kolmandat korda 27. jaanuaril s.a. Selle töö tulemusena on eelnõu kohta tehtud viis muudatusettepanekut, mida ma põgusalt tutvustan.
Muudatusettepanek nr 1 on puhtalt tehniline täpsustus. Eelnõu pealkirja täiendatakse selle seaduse pealkirjaga, mida eelnõusse lisatav § 3 muudab.
Sisuline muudatusettepanek on nr 2, mis räägib sellest, kuidas tarbija sissenõudmiskulusid hüvitab. Siin on ära määratud hinnad ja vahemikud, millal milliseid määrasid rakendatakse. Eelnõu eesmärk on tagada, et tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud ei oleks ebamõistlikult suured ega kujutaks endast võlausaldajale võimalikku lisatuluallikat. Sel eesmärgil on eelnõus sissenõudmiskulude hüvitisele sätestatud kindlad ülempiirid. Nimetatud ülempiirid, eelkõige lepingu kehtivuse ajal rakenduv viie euro suurune ülempiir, võivad aga osutuda liiga piiravaks olukorras, kus tuleks võlgnevusest teada anda ka kohustuse solidaarvõlgnikule, näiteks kaaslaenusaajale või käendajale, ja ka tagatise andjale. Solidaarvõlgnikku või tagatise andjat on oluline teavitada selleks, et ta oleks samuti teadlik tarbija maksehäirest, mis võib tulevikus tema õigusi ja kohustusi mõjutada. Näiteks on käenduse korral põhivõlgnik ja käendaja solidaarvõlgnikud ning võlausaldajal on võimalus nõuda kogu võlgnevus sisse kas põhivõlgnikult või käendajalt. Muudatuse eesmärk on tagada, et eelnõuga seatavate sissenõudmiskulude ülempiiride tõttu ei jätaks võlausaldaja teavitamata tarbijaga sõlmitud lepingu solidaarvõlgnikku või tagatise andjat lihtsalt põhjusel, et seadusega ette nähtud ülempiiri sisse ei mahu nii tarbija kui ka solidaarvõlgniku või tagatise andja teavitamisega seotud kulutused. Seetõttu täpsustatakse võlaõigusseaduse § 113² lõikes 1, et sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta viie euro võrra ehk samas suuruses, milles võib tarbijalt nõuda lepingu kestel sissenõudmiskulude hüvitamist. Lõikes 2 tuuakse eraldi välja, et punktides 1–3 nimetatud sissenõudmiskulude hüvitist võib nõuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ning lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta. Selle kohta, ma usun, on nüüd piisavalt selgitusi antud.
Muudatusettepaneku nr 3 eesmärk on muuta eelnõu § 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt: "§ 403 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: "(2¹) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine.""
Muudatusettepanek 4 näeb ette täiendada eelnõu § 3 järgmises sõnastuses: "§ 3. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmine. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija, kui kokku on lepitud uues maksegraafikus, riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud laenusumma tagastamata jäägilt.""
Viies muudatusettepanek käsitleb seaduse jõustumise aega, milleks on 1. oktoober 2015.
Menetluslikud otsused on sellised, et me tegime ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 11. veebruariks, meil on ka ettepanekud teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 18. veebruariks ning panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Jüri Morozov! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tulnud viis muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt, need kõik on täielikult arvestatud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 786 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu 833 esimene lugemine. Riigikogu juhatusele on saabunud taotlus, et ettekandega saaks varem teatatud justiitsminister Andres Anvelti asemel esineda põllumajandusminister Ivari Padar. Ma palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Austatud proua juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on Riigikogule edastanud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on täita täielikult Eesti Vabariigi võetud kohustust ühineda lisaprotokolliga ja täita korruptsioonivastase organisatsiooni GRECO sellekohast soovitust. Lisaprotokollis käsitletakse vahekohtunike ja rahvakohtunike altkäemaksu kriminaliseerimist. Nii vahekohtunike kui ka rahvakohtunike poolt altkäemaksu võtmine, samuti nendele altkäemaksu andmine on Eesti seaduste kohaselt karistatav. Lisaprotokolliga ühinemisel on tähendus eeskätt rahvusvahelise koostöö seisukohalt. Sellega näitame rahvusvahelisel areenil, et ka meil on need tegevused taunitavad ja peavad olema kriminaliseeritud.
Lisaprotokoll täiendab korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni, mille liige on Eesti Vabariik alates 2001. aastast. Konventsiooni lisaprotokolli on ratifitseerinud või sellega ühinenud 36 riiki, lisaks on selle allkirjastanud kümme riiki. Nagu meile kõigile teada, kuulub Eesti riikide korruptsioonivastase ühenduse GRECO liikmete hulka. GRECO liikmesriigid hindavad perioodiliselt vastastikku korruptsiooni ennetamist ja karistamist puudutava koostöö täitmist. GRECO annab hindamise tulemusel liikmesriikidele soovitusi, mille täitmisest tuleb perioodiliselt aru anda. Ka GRECO on eelnevatel aastatel Eestile soovitanud tunnistada kuriteoks vahekohtunike aktiivne ja passiivne altkäemaks. Sellega seoses soovitas GRECO ka ratifitseerida korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolli. Lisaprotokolliga ühinemiseks ei ole vaja muuta riigisiseseid õigusakte, kuna selles sisalduvad kriminaliseerimise kohustused on juba täidetud. Kriminaliseeritud on nii riigisiseste kui ka välismaiste vahekohtunike aktiivne ja passiivne altkäemaks ning rahvakohtunike aktiivne ja passiivne altkäemaks. Konventsiooni lisaprotokolliga ühinemine tuleb otsustada seadusega, kuna lisaprotokoll täiendab ja seeläbi muudab Riigikogus ratifitseeritud konventsiooni. Tänan teid tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole. Suur tänu, põllumajandusminister Ivari Padar! Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! See eelnõu, korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni lisaprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu numbriga 833, oli õiguskomisjoni päevakorras esmaspäeval, 26. jaanuaril. Kohal olnud justiitsminister Andres Anvelt ja ministri nõunik Kristen Kanarik tutvustasid eelnõu. Ma tänan ka põllumajandusministrit, kes siin teile ette luges, mis selle eelnõu sisu on. Komisjonis suurt arutelu eelnõu üle ei toimunud. Eestis on need asjad reguleeritud ja selle konventsiooniga liitumisel probleeme ei ole. Seetõttu tegi komisjon järgmised menetluslikud otsused. Meil oli ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 11. veebruariks (selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Teiseks on meil ettepanek esimene lugemine lõpetada (5 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Kolmandaks on meil ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruar (poolt oli samuti 5 komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Neljandaks otsustati saata eelnõu teisele lugemisele, kui esimene lõpetatakse, 18. veebruariks (5 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Viiendaks teeme ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele (5 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud). Ettekandjaks otsustati määrata Jüri Morozov. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 833 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruari kell 13.

36. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vahelise peakorteri kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 839 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! 24. juunil 2009 esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, mis edaspidi olgu nimetatud ametiks. Ameti loomise ajendiks said probleemid suuremahuliste IT-süsteemide arendamisel Euroopa Liidus. Komisjon, liikmesriigid ja Euroopa Parlament olid veendunud, et tulemuslik ja kuluefektiivne IT-arendus nõuab spetsiaalse kompetentsikeskuse loomist. 30. novembril 2009 algatatigi Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu istungil protsess ameti asukoha otsustamiseks ning huvitatud liikmesriigid pidid esitama sooviavalduse hiljemalt 31. detsembriks 2009. Sooviavalduse esitasid kaks riiki: Eesti ja Prantsusmaa. Kahe riigi läbirääkimiste tulemusel esitasid Eesti ja Prantsusmaa ühispakkumise ning 12. septembril 2011. aastal võttis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, mille asukoht on Eestis ja Prantsusmaal.
Ühispakkumise kohaselt paikneb Tallinnas ameti peakorter, strateegiline planeerimine, arendustöö ja juhtimine ning Strasbourgis on andmekeskus. Eesti lähtus kandideerimisel ameti asukohariigiks põhimõttest, et me soovime Tallinnasse Euroopa Liidu agentuuri, mis vastab meie riigi kuvandile, ja selle ameti, euroopapärase lühendiga eu-LISA, paiknemine Tallinnas aitab seda kuvandit tugevdada. Just seetõttu soovime olla ametile heaks koduks. Eesti lubas oma pakkumises ehitada ametile bürooruumid kuni sajale inimesele ja anda need tasuta ameti kasutusse ning samadel tingimustel anda ametile ka ajutised bürooruumid alalise asukoha valmimiseni, samuti asutada Tallinnasse Euroopa kool ja toetada ametit oma toetusmeeskonnaga ameti loomisel ja töötajate siin sisseelamisel. Eesti on täitnud oma lubadused ajutiste bürooruumide, Euroopa kooli ja toetusmeeskonna kohta. Alalise hoonega seotud küsimusi praegu lahendatakse, selleks sõlmisid Siseministeerium ja Riigi Kinnisvara AS omavahel koostööleppe. Praegu oleme esitanud ametile mitu võimalikku peakorteri asukohta ja lähiajal amet loodetavasti oma valiku teeb. Alaliste valduste rajamiseks on riigi eelarvestrateegias aastateks 2014–2017 ette nähtud 8,4 miljonit eurot.
Ameti loomisel oli peamine ülesanne Euroopa Liidu sisejulgeolekule olulise tähtsusega Schengeni infosüsteemi SIS II, viisainfosüsteemi VIS ja varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaasi EURODAC süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine. Lisaks on ametile pandud ülesanne jälgida IT-alast teadus- ja innovatsioonitegevust. Ameti tegevus on käivitunud väga edukalt ja see on andnud juba praegu võimalusi mõelda ameti tegevuse laienemise peale. Eesti usub, et Euroopa Liidu huvides on arendada välja IT-süsteemide kompetentsikeskus, kes on suuteline viima kokku avaliku ja erasektori ning andma nõu poliitika kujundamisel. Selleks on vaja arendada edasi ametit, mis on meie hinnangul selleks kõige sobivam asutus. IT-le spetsialiseerumine Euroopa Liidu tasandil võimaldaks Euroopa Liidu üleselt märkimisväärselt kokku hoida kulutusi ning pakkuda tervele Euroopa Liidule senisest paremat ja stabiilsemat IKT-teenust ja nõustamist. Kindlasti julgustab edukalt toimiv kompetentsikeskus Euroopa Liidu institutsioone piiriüleseid digitaalseid teenuseid arendama ja kasutusele võtma, mis on Eesti ja loomulikult kogu Euroopa Liidu huvides. Ameti peakorteri paiknemine just siin, Tallinnas, aitab kaasa ka Eesti IT-mõtlemise eksportimisele Euroopa Liidu institutsioonidesse.
Ameti esimesed töötajad alustasid oma tööd juulis ja augustis 2012 ning konkursiga valitud peadirektor alustas tööd 2012. aasta lõpus. Praegu töötab Tallinna peakorteris üle 45 inimese, kuid kindlasti on siin kasvupotentsiaali. Ameti tegutsemise alus Eestis on aga just praegu parlamendi laual olev peakorteri kokkulepe. Sellise lepingu sõlmimine asukohariigiga on ette nähtud ameti asutamise alusmääruses ning sellised lepingud on olemas sisuliselt kõigil Euroopa Liidu agentuuridel. Läbirääkimised peakorteri lepingu teksti üle algasid juba detsembris 2011, kui Euroopa Komisjon esitas Eestile oma kokkuleppe eelnõu. Eesti poolt osales läbirääkimistel siseministri loodud töögrupp, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i esindajad.
Kokkuleppe eesmärk on reguleerida ameti staatust, ametile ja tema töötajatele antavaid immuniteete ja privileege ning sätestada ameti ja Eesti ametiasutuste koostöö põhimõtted. Ametile ja tema töötajatele antakse eesõigus ja puutumatus oma ülesannete sõltumatuks täitmiseks. Erinevalt tavalistest diplomaatilistest eesõigustest ja puutumatusest ei ole siinjuures kokkuleppe osapoolte huvi mitte vastastikkuse põhimõtte järgimine, vaid ameti iseseisev, tõhus ning sekkumiskartuseta toimimine. Soovin siinjuures märkida, et puutumatus kehtib ainult siis, kui ameti töötajad täidavad oma tööülesandeid. Suuremad vaidlused läbirääkimiste käigus olid kokkuleppe artikli 12 lõike 3 üle, mis käsitleb ameti koosseisulist personali. Paljudes riikides kehtib sarnaste sõlmitud kokkulepete kohaselt ameti töötajatel esimeste aastate jooksul pärast tööleasumist käibemaksuvabastus, millega Eesti valitsus nõus ei olnud. Samas pidime mõtlema, kuidas muuta ametis töötamine atraktiivsemaks, eriti arvestades konkurentsi IT-valdkonnas. Kompromissina leidsime, et on mõistlik maksta ameti tegevdirektorile ja koosseisulistele töötajatele, kes ei ole Eesti alalised elanikud, ühekordset hüvitist, et hõlbustada neil enda sisseseadmist Eestis.
Vabariigi Valitsus kiitis teie laudadel oleva kokkuleppe heaks 11. detsembril 2014 ja kokkulepe allkirjastati Tallinnas 2014. aasta 19. detsembril. Sellega olen ülevaate andnud. Loomulikult loodan, et parlament seda ratifitseerimisprotsessi toetab, et Euroopa Liidu IT-agentuuri eu-LISA asukoht Tallinnas saaks kinnitatud. Aitäh!

Aitäh! Teile on laekunud ka küsimus. Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Äkki te teate natukene selle suurepärase ameti ajalugu. Millest talle nii suurejooneline ja pidulik nimi on tekkinud?

Aitäh! See nimi on tekkinud tulenevalt tema kohustustest. Kaks süsteemi, VIS ja EURODAC, on üleeuroopalised. Samamoodi on isikute vabadusega seotud õigused selgelt eu-LISA põhiülesanne, siia kuuluvad Schengeni infosüsteem ja viisainfosüsteem. Teisisõnu kuulub siia alla see, kuidas Euroopa Liitu tullakse ja millised on Euroopa Liidus toimivad liikumisreeglid. Teatavasti on Euroopa Liidu üks põhialustest isikute vaba liikumine. Nii et väga palju sellest oli olemasolevate süsteemidega seotud, aga ma väga loodan, et sellise suurejoonelise nime taga peitus ka Euroopa Komisjoni soov vaadata tulevikku. Meie oleme Euroopa Komisjonile korduvalt märku andnud, et eu-LISA-l on potentsiaali kasvada suuremaks ja võtta üle ka teisi seni Euroopa Liidu üleseid IT-süsteeme, mida võiks koordineerida Tallinnas.

Kas on veel küsimusi? Kõik on selge, rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, minister Hanno Pevkur! Kaasettekandeks palun kõnetooli väliskomisjoni liikme Andre Sepa!

Austatud istungi juhataja! Head vähesed saalis viibivad kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu 839, mille sisu on lühike: ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe, mis on allkirjastatud 2014. aasta 19. detsembril. Olgu mainitud, et see kõlav ja pateetiline nimi tuleneb Euroopa Liidu aluslepingutest, mis on saatnud meid terve selle aja, kui me oleme Euroopa Liidus olnud. Nagu siseminister selgitas, see nimetus tuleneb ka Schengeni ruumi nõuetest.
Väliskomisjon arutas seda teemat 26. jaanuari istungil. Komisjoni istungil osalesid siseminister Hanno Pevkur ja Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli. Siseminister tutvustas põhjalikult assotsieerimislepingu sisu ja selle eesmärke ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Need puudutasid peamiselt Eesti riigi kohustusi, lepingu erisusi – tegemist on välislepinguga ja komisjoni huvitasid erisused võrreldes teiste analoogsete kokkulepetega – ning agentuuri töötajatele ettenähtud hüvitisi.
Väliskomisjon tegi konsensuslikult menetluslikud otsused. Esiteks otsustasime saata eelnõu 839 täiskogu päevakorda esimesele lugemisele kolmapäevaks, 11. veebruariks. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Teiseks on meil Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 13. veebruar kell 16. Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele kolmapäevaks, 18. veebruariks. Väliskomisjoni otsusega määrati eelnõu ettekandjaks teie ees seisev väliskomisjoni liige Andre Sepp. Aitäh teile!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 839 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruari kell 16.

Tänane viimane päevakorrapunkt, nr 37, on Vabariigi Valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 838 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Ka praegu on päevakorras rahvusvaheline teema. Viimase punktina on mul au teile esitleda Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille eesmärk on ratifitseerida Kyoto protokolli Doha muudatus. Eesti ratifitseeris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli 2002. aastal. 2012. aasta detsembris toimus Dohas konverents, kus võeti vastu Kyoto protokolli muudatused. Kyoto protokolli ja Doha muudatuse eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Doha muudatusega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Selles nähakse ette Kyoto osalisriikidele, sh Eestile, õiguslikult siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolli teiseks perioodiks võttis õiguslikult siduva kohustuse 38 osalist. Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele on kehtestatud eesmärk vähendada aastatel 2013–2020 kasvuhoonegaaside keskmist heitkogust 20%. Euroopa Liit, selle liikmesriigid ja Island on leppinud kokku, et täidavad oma kohustusi ühiselt. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide heitkoguste vähendamise kohustused põhinevad 2009. aastal vastu võetud Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketil aastani 2020. Kuna Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide heitkoguste vähendamise kohustused põhinevad juba rakendataval, Euroopa Liidus kehtival kliima- ja energiapaketil, siis ei kaasne Doha muudatuse ratifitseerimisega Eestis täiendavat heitkoguste vähendamise kohustust ja seega ei lisandu kohustusi ka ettevõtetele ega riigile. Doha muudatuse jõustumiseks peavad Kyoto protokolli 192 osalisest kolm neljandikku ehk 144 riiki muudatuse heaks kiitma. Millal see muudatus täpselt jõustub, ei ole võimalik öelda, 2014. aasta lõpuks oli muudatuse heaks kiitnud 23 riiki. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid annavad peale ratifitseerimismenetlusi lepingukirjad ühel ajal hoiule ja see peab juhtuma aegsasti enne Pariisi kliimakonverentsi, mis toimub 2015. aasta detsembris. Austatud Riigikogu, palun teil eelnõu toetada!

Suur tänu ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Ühtegi küsimust ei ole, kõik on selge. Kaasettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 838 26. jaanuaril. Keskkonnakomisjonile tulid eelnõu tutvustama Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Jörgen Talkop ning nõunik Anne Mändmets. Nii nagu minister juba eelnevalt ütles, Kyoto protokolli ja Doha muudatuse eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Doha muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eestile heitkoguste vähendamise lisakohustust, sest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide heitkoguste vähendamise kohustused põhinevad juba 2009. aastal Euroopa Liidus vastu võetud kliima- ja energiapaketil.
Minister andis eelnõust põhjaliku ülevaate, ma ei hakka seda üle kordama. Mainin mõnda küsimust, mida komisjonis ministeeriumi esindajatelt küsiti. Minister ka siin mainis, et Kyoto protokollil on 192 osalist ja 144 neist peavad selle protokolli heaks kiitma. Komisjonis kõlas küsimus, mis juhtub selle ühe neljandikuga, kes ei nõustu protokolli ratifitseerimisega. Kahjuks või õnneks peab see üks neljandik selle lepinguga leppima. Väga suurt arutelu selle seaduseelnõu üle ei toimunud. Kordan üle kõige tähtsama, et Eestile ei teki lisakohustusi.
Lõpuks tulen menetluslike otsuste juurde. Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu 838 Riigikogu täiskogu päevakorda 11. veebruariks (see oli konsensuslik otsus), eelnõu esimene lugemine lõpetada (konsensuslik otsus) ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruar (ka see oli konsensuslik otsus). Kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogusse 18. veebruariks (konsensuslik otsus) ja panna eelnõu lõpphääletusele (konsensuslik otsus). Need olid keskkonnakomisjoni otsused ja lühike ülevaade arutelust. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, tänan teid sisuka ja sümpaatse ettekande eest! Minu küsimus on võib-olla korralduslik. Kas te oskate selgitada, kuidas see nüüd nii äkitsi juhtus, et see eelnõu sedasi just nimelt eelviimasel nädalal meie menetleda on? Mis sellise ajavaliku tingis?

Aitäh! Seda komisjonis ei arutatud, miks sellega nii kiire on, aga liikmesriigid peaksid selle muudatuse oma parlamentides ratifitseerima enne selle aasta lõppu. Ilmselt tahetakse see eelnõu sellel kevadel ära menetleda, enne kui Pariisis see konverents toimub. Sellest see ilmselt tuli. Loomulikult, kui me vaatame Riigikogu toimimist, siis näeme, et kindlasti jõuaks ka uus koosseis selle eelnõu ilusasti ära menetleda. Aga kuna need dokumendid olid ministeeriumil juba valmis tehtud ja see otsus Eesti riigile lisakoormust ei tekita, siis ei ole selle eelnõu menetlemine väga keeruline.

Kas on veel täpsustavaid küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Erki Nool! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 838 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. veebruari kell 12. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud ja päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kena õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 18.23.