Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõnetooli Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Täna hommikul kogunenud rahanduskomisjon tegi ühe väga põhimõttelise otsuse. Nimelt on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil või juhtimisel Riigikogu poole pöördunud 1256 inimest. Nende kollektiivse pöördumise sisu on seisukoht, et maksumuudatused, mis riik vastu võtab, võiksid olla pikemalt ette teada. Sellest tulenevalt on rahanduskomisjon päris mitmel koosolekul üsna põhjalikult seda teemat arutanud ning lõpuks jõudsime konsensuslikult otsuseni koostada eelnõu, mis sätestaks põhimõtte, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Erisusena on toodud maksupettuste vähendamisega seotud temaatika ja olukorrad, kus riigis on kriis, kas majanduslik või mõni muu. Need oleksid erandid, aga üldjuhul peaks kehtima reegel, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma vähemalt kuus kuud. Ma usun, et see on päris oluline ettevõtluskeskkonda ja üldse kogu majanduskeskkonda positiivselt mõjutav eelnõu. Kindlasti peab see silmas ka füüsilisi isikuid, kellel on tulevikus lihtsam pere eelarvet planeerida. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma soovin Riigikogu täiskogu menetlusse anda tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamine sisu seisneb selles, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kui lugupeetud kolleegid mäletavad, siis üsna sarnase sisuga eelnõu oli meil äsja menetluses. Eile me hääletasime seda samasuguse pealkirja ja samasuguse sisuga eelnõu ning üllatus-üllatus, eelnõu ei saanud vajalikku 51 poolthäält, ehkki kõik fraktsioonid olid deklareerinud, et see on väga vajalik muudatus, mis kaitseb meie ühiskonna nõrgemat osa, juriidiliselt vähem haritud ja vähem varakat osa. Aga kahjuks mõne fraktsiooni sõnad ja teod ei lähe kokku. Siin saalis istusid inimesed, need hääled olid siin saalis olemas, aga mõnel Riigikogu liikmel jäi rohelisele nupule kahjuks vajutamata. Meie usume, et on võimalik veel selle Riigikogu koosseisu tööperioodil see vajalik eelnõu siiski vastu võtta ja ma annan selle menetlusse.

Head ametikaaslased! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Head ametikaaslased! Järgmise nädala reedel, 6. veebruaril toimub siin istungisaalis traditsiooniline Riigikogu simulatsioon. Seoses sellega palun teil oma laudadelt ja sahtlitest olulised materjalid kaasa võtta. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu 757 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 757. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu 757 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. See on sotsiaalkomisjoni algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 731 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Meenutan teile, et see seaduseelnõu sai siin saalis alguse, et lõpetada senine seadusrikkumine. Praegune praktika näeb välja selline, et kui alaealine neiu on tulnud naistearsti juurde sooviga rasedust katkestada ja too arst ei saa selle väga lühikese aja jooksul, mis tal kasutada on, kätte selle neiu mõlemat vanemat, et nood annaksid kirjaliku nõusoleku abordi tegemiseks, siis tehakse abort nii või teisiti. Kuna põhiseaduses on määratletud kehalise enesemääramise õigus, ei ole arstil suuremat valikut – ta peab rikkuma praegu kehtivat seadust.
Seetõttu on arusaadav, et naistearstid, kes ei soovi seadust rikkuda, pöördusid õiguskantsleri poole, viidates vastuolule kahe seaduse vahel ja paludes ette valmistada uus seadus. Kahjuks tuleb tunnistada, et kõik, kes te täna selle eelnõu poolt hääletate, jätkate sedasama seadusrikkumist. Uus konstruktsioon, mis teie laual on, näeb ette täpselt sedasama tuginemist võlaõigusseaduse nendele paragrahvidele, mis sätestavad vanema arvamuse nõudest loobumise või sellest möödaminemise elutähtsate või elupäästvate toimingute korral. Näiteks ei ole võlaõigusseaduse alusel arstil põhjust lapsevanema poole pöörduda, kui on vaja teha elutähtis vereülekanne või mõni muu toiming, mis on lapse tervise huvides.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata!

Aitäh! Paraku on teie laual nüüd eelnõu, mille aluseks on seesama võlaõigusseadus, ent mille seletuskirjas on samas sisuliselt öeldud, et täiesti terve, normaalne, ilma mingite komplikatsioonideta rasedus on nii eluohtlik seisund, et arstil ei ole aborti tehes alaealise elu ja tervise päästmiseks vaja vanema käest mingisugust nõusolekut küsida.
Hea Riigikogu saal! Tegu on kogu Eesti Vabariigi parlamendi toimimise ajal ühe märkimisväärseima põhimõttelise paradigma muutusega, mille poolt või vastu te täna hääletada saate. Ma tuletan teile meelde, et jutt ei käi abortidest, milleks on meditsiiniline näidustus, neid aborte reguleerib täies ulatuses juba praegune seadus ja sel juhul ei ole tõepoolest vaja kellegi käest nõusolekut küsida. Sel juhul arstid tegutsevad naise tervise huvides, olgu ta alaealine või täisealine, ja tehakse kõik vajalikud toimingud, et tagada patsiendi tervis. Jutt ei käi täna siin saalis ka sellest, kas alaealine võib lasta aborti teha või mitte – ka selle kohta on meil seadused kenasti olemas ega vaja mitte mingisugust täiendavat tõlgendamist. Jutt ei käi sellest, kas see asi, millest me räägime, on kuidagi hea või halb. Jutt ei käi ka mitte mingisugustel emotsionaalsetel teemadel, ka mina jätan selle lõigu vahele. Jutt käib sellest, kas arstil on õigus teha meditsiinilist protseduuri, millel ei ole mitte mingisugust meditsiinilist näidustust, ilma et sellest oleks alaealise vanemaid teavitatud.
Konstruktsioon, mis teie laual on, näeb välja selline. Arst peab kõigepealt otsustama, kas alaealine on küps või mitte. On muidugi iseküsimus, kas tänapäevase perekonnaõpetuse mahu juures, mis põhikooli algklassidest alates tutvustab rasedaks jäämise põhiolemust ja protseduuri, on rasedaks jäänud ja rasedust katkestada sooviv alaealine küps. Ent arstil tuleb see otsustada läbivaatuse käigus ja sealt edasi soovitab ta lapsel nõu pidada oma vanematega. Kui laps seda ei tee, jääb arstile võlaõigusseaduse alusel võimalus otsustada, et tegemist on elupäästva protseduuriga, ja seda isegi sellisel juhul, kui abordil meditsiinilises mõttes mitte mingisugust seost elu päästmisega ei ole.
Meil ei ole tegelikult põhjust valetada lapsevanematele ja kinnitada neile, et nende käest nõusolekut küsitakse, kui seda tegelikult ei tehta. Ja isegi kui seda nõusolekut küsitakse, puudub sellel täna hääletatava eelnõu kohaselt igasugune tähtsus. Meil ei ole ka mingit põhjust piinata tublisid naistearste, kes teevad oma tööd täie pühendumuse ja armastusega, ning sundida neid kõikuma väga ebakindlal piiril, püüdes otsustada, kas noor inimene on küps või ei ole küps, kas on elutähtis protseduur või ei ole elutähtis protseduur.
Meil oleks olnud põhjust arvestada Põhjamaade kogemusi, kuna alaealiste aborte on seal protsentuaalselt tunduvalt vähem kui Eestis. Niisuguse konstruktsiooni pakkus välja ka Isamaa ja Res Publica Liit. Isamaa ja Res Publica Liit pakkus välja lahenduse, et me ei küsi mitte ühelgi juhul lapsevanemalt nõusolekut, kuna see nõusolek kehtiva põhiseaduse valguses niikuinii mitte midagi ei tähenda. Samuti pakkusime välja, et kohaliku omavalitsuse automaatne teavitamine alaealise neiu rasedusest oleks lahendatud teisel moel: nii, et alaealine saab ise väga otsustavalt kaasa rääkida selles, millise sotsiaaltöötajaga tema murest räägitakse. Kahjuks neid ettepanekuid sisuliselt ei arutatud ja eelnõus puudub isegi vastuväide meie ettepanekule. Eks suhteliselt raske olekski Põhjamaade praktikale vastu väita.
Mul on väga kahju, et me peame, juhul kui see eelnõu läbi läheb, vaatama noortele neidudele otsa ja ütlema neile, et jah, me ei suutnud leida lahendust, mis toimiks, me liigume endiselt valede teel ja edaspidigi on tegemist olukorraga, mis tegelikkuses sunnib väga tublisid arste seadust rikkuma. Kutsun veel kord Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel teid üles hääletama selle eelnõu vastu ja kasutama järelejäänud päevi selleks, et eelnõus vajalikud muudatused teha. Tõsi, tunnustan Heljo Pikhofi selle eest, et üks meie ettepanek – nimelt põhjalik nõustamine raseduse katkestamisega seotud ohtudest – siiski arvesse võeti, aga põhikonstruktsioon kahjuks mitte. Nii et otsustage kõik oma südametunnistuse järgi, arvestades tõendus- ja faktipõhiseid ning absoluutselt mitte emotsionaalseid asjaolusid. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 731 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 731. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt  hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole. Sotsiaalkomisjoni algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 731 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 736 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on meie ees juba ühel korral käinud ja muudatusettepanekute tähtaeg on mööda saanud. Peale seda on Riigikogu õiguskomisjon kahel korral eelnõu parandamiseks laekunud ettepanekuid arutanud. Tegime seda kõigepealt 20. jaanuaril ja teist korda eilsel komisjoni istungil, kus tehti üks muudatusettepanek, mis muutis 20. jaanuaril heaks kiidetud muudatusettepanekut.
Teil on kenasti olemas seletuskiri, mis arutelu õiguskomisjonis ja kõiki muudatusettepanekuid peaks kajastama. Seetõttu ma arvan, et ei praegustele ega ka järeltulevatele põlvedele ei ole vaja selle seletuskirja ümberjutustamise näol ühte uut lisadokumenti luua. Kõik, kes tahavad täna ja tulevikus midagi eelnõu kohta lugeda ja aru saada, mis Riigikogus tehtud on, võivad lugeda eelnõu 736 teise lugemise teksti ja sinna juurde käivat seletuskirja.
Väljastpoolt mingitelt organisatsioonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud, kõik muudatused on tehtud Siseministeeriumi ettepanekul ja seetõttu on need loomulikult meie kodukorra kohaselt õiguskomisjoni ettepanekud. Nende suhtes on saavutatud konsensus. Loodame, et eelnõu sai tänu täpsustustele parem ja selgemini loetav.
Ühel muudatusel ma siiski peatun, see on muudatusettepanek nr 5. See on too ettepanek, mille kohta ma ütlesin, et sellele vaadati ühtpidi otsa 20. jaanuari istungil ja teistpidi eilsel istungil. See puudutab olukordi, kus füüsilisele isikule ei ole võimalik relva soetamise luba anda. Ma ei hakka siin nimetama teatud Eesti inimesi, kes selle kaasuse on põhjustanud, aga küsimus on selles, et kui inimene on kriminaalkorras karistatud, kas tal siis on õigus relva soetada ja omada. Vahepealse versioonina on arutelu käigus välja pakutud, et oleks olemas kataloog, kus on kirjas kuriteod, mis välistavad relva soetamise, ja selles kataloogis oleks kuriteod, mis on seotud elu või tervist ohustanud tegevusega või tulirelva ja laskemoonaga seotud kuritegudega või narkootikumidega. Aga komisjoni liikmete arusaamade kohaselt ei olnud see loetelu täielik – see oli tehtud liigselt kiirustades. Nii jääb õiguskomisjoni otsuse kohaselt kehtima senine relvaseaduses toodud regulatsioon, et ei ole mingisuguseid välistavaid asjaolusid kuritegude puhul, mille puhul võiks relvaloa anda. Et see aga niimoodi ei peaks olema, selle kohta on ka Riigikohtu lahend, ja Siseministeerium on võtnud omale kohustuseks vaadata nüüd juba uue Riigikogu koosseisu jaoks sellele konkreetsele kuritegude loendile otsa, et otsustada, mis tegude puhul tõepoolest peaks välistama relva omamise ja milliste asjaolude korral võiks kriminaalkorras karistatud inimene ikkagi jahil edasi käia. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Sama hea ettekandja! Ma küsin midagi, mis ei ole päris selle eelnõu asjaoludega seotud, aga relvaseadusega küll. Ega komisjonis ei olnud jutuks, kui otstarbekas on sätestada relva saamiseks vajalike eksamite tegemise keel. Praegu ei ole kohustuslik, et see ainult eesti keeles toimuks. Võib-olla peaks mõtlema, et see siiski võiks olla ainult riigikeeles. Kas komisjon on sellele küsimusele tähelepanu pööranud?

Aitüma! Kui sa niimoodi küsid, siis mulle tundub, et ma olen kusagilt sellest debatist kuulnud, aga õiguskomisjonis see oma elu elama ei hakanud.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei küsi selle kohta, kellele võiks relvaluba anda ja kellele võiks selle tagasi anda. Ma küsin mitu korda suuremaks muudetud riigilõivude kohta. Millest on tingitud, et riik tahab nöörida just relvaomanikke? Me teame, milline julgeolekusituatsioon meil on, me räägime, et meil on uus riigikaitse kava, kus räägitakse laiapõhjalisest riigikaitsest, ja nüüd nende meeste ja naiste käest, kes oskavad relva käsitseda, relvast lasta, hakatakse selle seaduse alusel nõudma kordades suuremaid riigilõive? Kas te uurisite, millest on see tingitud?

Aitüma! Ettepaneku tegijate selgitus on väga lihtne. Nii nagu kõikidel juhtudel, peaks needki riigilõivud kajastama tegelikke kulusid, mis on asjaomaste toimingutega seotud. Meil on õiguskomisjonis esindatud näiteks jahimehed, aga ei jahimeestelt ega üheltki teiselt organisatsioonilt meile ühtegi kirjalikku ega suulist ettepanekut ei laekunud. Küsiti vaid, miks siis nii on. Seetõttu hääletasid nii jahimehed kui ka mittejahimehed õiguskomisjonis riigilõivude sellisel kujul muutmise poolt, nagu eelnõus kirjas on.

Andre Sepp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nimetasite just arutelu õiguskomisjonis, mis puudutas relvaloa väljastamise välistamise tingimusi. Kas ma sain õigesti aru, et uues redaktsioonis ei ole sees ühtegi välistavat asjaolu? Kas ka mitte säärast, mis peaks silmas relva ebaseaduslikku kasutamist ja käitlemist? Kas igal juhul on võimalik relvaluba taotleda?

Aitüma! Tuleb lugeda praegu kehtiva seaduse teksti. Mul ei ole seda siin käepärast, aga kirja jääb see, mis seal on välistatud. Muudatusi praegu ei tule. Muudatused peaksid tulema, sest – see on minu isiklik arvamus, mida ma tegelikult ei peaks komisjoni esindajana siin avaldama – ilmselt vahetegemine ikkagi on põhjendatud. Kui me võtame näiteks Valdo Randpere isiku ja lähtume sellest, et ta on sooritanud mingisuguse korruptiivse teo – see on hüpoteetiline näide –, siis võib-olla ei peaks talt tennise mängimise võimalust ära võtma. Tegelikult ma muidugi usun kolleegi.

Kalev Kallemets, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mu küsimus on mõnes mõttes jätk Tiit Tammsaare küsimusele. Kas eelnõu esitajad tõendasid komisjonis, et senised lõivumäärad ei katnud toimingute teostamisega seotud kulusid? Kas nad esitasid arvestused, et need kulud on kasvanud või prognoositavalt kasvavad nii palju, et lõivud peavad märkimisväärselt suurenema?

Aitüma! Mul ei ole selle kohta ühtegi spikrit kaasas. Aga tõepoolest, loogika oli selline, et Politsei- ja Piirivalveamet on arvutanud, kui palju neid toiminguid on, kui palju selleks ressurssi kulub, ning sellest lähtuvalt on määratud nende riigilõivude määrad. Selle kohta ei ole küll mingisuguseid prognoose tehtud, kas peaks, ma ei tea, mis asjaoludel riigis relvaloa taotlejate arv suurenema või vähenema. Jah, meid veensid need argumendid, mida muudatuse pakkujad meile esitasid.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Marko, sa tõid minu kulul veidi ebaõnnestunud näite, aga sain aru, et lõpuks sa pesid mind siiski puhtaks. Tahan sind natuke aidata ja küsin niimoodi, et kas mul on õigus, et kehtivas seaduses on ju tegelikult relvaloa andmine ja taotlemine keelatud inimesele, kes on üldse toime pannud mingi süüteo – whatsoever. Meil oli plaan muuta see leebemaks, aga ma ei jõudnud õiguskomisjonis küllalt kiiresti koostada seda nimekirja, milliste kuritegude toimepanijatel oleks tulevikus relvaloa saamine välistatud ja milliste puhul see ei oleks keelatud. Seis on praegu selline, et jääb kehtima olemasolev normistik ja järgmine koosseis võiks koostada tolle nimekirja, mis tegude puhul on relvaloa saamine välistatud ja mis tegude puhul on relvaloa taotlemine lubatud.

Olen sinu käsitusega nõus, välja arvatud ühes punktis. Välistatud on see ikkagi kuritegude puhul, mitte väärtegude puhul, st mitte kõikide süütegude puhul.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame nüüd eelnõu 736 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 18 muudatusettepanekut ja need kõik on juhtivkomisjonilt: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. 19. muudatusettepanekut ei ole. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Aitäh teile! Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 10.30.