Head ametikaaslased, tere hommikust! Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Urmas Reinsalu!

Austatud parlamendiliikmed! IRL-i fraktsioon arutas eile Riigikogu juhatuse, vanematekogu ja komisjoni esimeeste koosoleku tulemusi ning esitab õiguslike ettepanekute paketi, mis käsitleb Riigikogu istungite toimumist, salvestamist ja salvestiste säilitamist. Me teeme ettepaneku teha Riigikogu uurimis-, eri- ja alatiste komisjonide salvestised avalikkusele kättesaadavaks, tagades avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuded. (Juhataja helistab kella.)
Me teeme ettepaneku, et eelnõu tulevaste salvestiste üksnes sama koosseisu ajal tähtajalise säilitamise kohta tuleks tagasi võtta, sest see läheb sisult praegu mõistlikus suunas liikuva juhatuse algatusel käivitatud arutelu vaimuga vastuollu. Me teeme Riigikogu juhatusele ka ettepaneku algatada poliitiline kokkulepe, et pöörata praegune komisjonide töö põhimõte tagurpidi ja saavutada kokkulepe, et komisjonide istungid oleksid avalikud. Reegel oleks, et istung on avalik, kui komisjon ei otsusta teisiti. Ning seda kokkulepet on võimalik sõlmida seadust muutmata. Mul on hea meel, et selle nädala aruteludel on sellele põhimõttele üldjoontes toetust avaldanud nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakonna esindajad. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kirja ning hea tava kohaselt juhatus arutab seda ja vastab sellele. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Palun juhatusel siiski asjasse tõsiselt suhtuda ja informeerida ka saali, mis siin praegu toimus. Teile ulatati pakett, aga te ütlete, et see oli kiri. Kas seda kirja või paketti saab täiendada? Minul oleks näiteks ettepanek lisada sinna sõnad "Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon". Kas me saame seda edasi menetleda? Võib-olla teeks seda siis kohe.

Aitäh! Saame kindlasti. Siin on kirjas "Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon". Me saame sellest aru. Ka teie saate juhatusele kirja kirjutada, kui soovite.
Head ametikaaslased, teeme palun kohaloleku kontrolli! Katkestan kohaloleku kontrolli. Protseduuriline küsimus, härra Gräzin, palun!

Kas juhatus suhtub sama tõsiselt nendesse kirjadesse, mis saabuvad tavalise posti teel?

Juhatus suhtub kõikidesse kirjadesse väga tõsiselt, analüüsib neid alati ja vastab neile.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 766 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Ma tutvustan teile Keskerakonna algatatud seaduseelnõu, mille eesmärk on edasi lükata kerge kütteõli aktsiisi tõus. Kui see eelnõu saab seaduseks, siis ei taba selle aasta 1. mail kodutarbijaid ja kohalikke omavalitsusi märkimisväärne küttehinna tõus. Meie eelnõu algatamise tingis see, et mullu suvel, täpsemalt 2. juunil algatas valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning veel kahe seaduse muutmise eelnõu. See oli pakett, mis sisaldas eri maksutõuse. Riigikogus oli viimane hääletus erakorralisel istungjärgul 1. juulil. Võib-olla te mäletate, et kui uus valitsusliit oli selle eelnõuga siia suurde saali tulnud, siis kulus põhiline aur sellele, et üks uus valitsuserakond toetas viinalobi ja teine toetas õllelobi. (Juhataja helistab kella.) Lugedes üle stenogramme, on näha, et põhiline vaidlus käis selle üle, millise alkoholi aktsiisi peaks teise arvel või teise aktsiisist rohkem tõstma. Seetõttu keset suurt suve kütuseaktsiisi tõus kuigi suurt tähelepanu ei pälvinud.
Keskerakond on seda meelt, et alkoholiaktsiisi tõstmine riigieelarve täitmise eesmärgil ei vääri vaidlustamist. Loomulikult, kuidagi peab riigieelarvet täitma. Nii ulatuslik kütusehinna tõus ei ole aga õigustatud ja seetõttu pakume välja, et selle võiks edasi lükata.
Praegu on erimärgistatud diislikütust kasutavatel majapidamistel kaks võimalust. Üks võimalus on jätkata ka peale 1. maid kütmist tavalise diislikütusega. Mis puutub kütuse hinda, siis kui täna hommikul peab inimene, kes kütab oma kodu erimärgistatud diislikütusega, ühe liitri eest maksma 0,617 eurot, siis 1. maist tõuseb see 0,948 euroni. Suvel võis veel rääkida, et kütus kallineb umbes 38%. Kuid kuna nüüd on diisli hind alanenud, aga aktsiis on ikka sama suur – see ei sõltu hinnast, vaid arvestatakse liitri kohta –, siis on hinnatõus kodukütjatele juba 53,6%. Aga Jürgen Ligi lihtsalt ei saa aru, et kui täna saaks osta erimärgistatud diislikütust hinnaga 0,617 eurot liiter, siis uue maksu korral on hind 0,948 eurot liiter. Väike arvutus näitab, et hinnatõus on 53,6%. (Juhataja helistab kella.) Seda, et aktsiis on kindel suurus ja selle osakaal kodude kütmisel kasvab, peaks isegi endine rahandusminister tunnistama.
Kui see hinnatõus tundub liiga suur, on teine võimalus üle minna alternatiivsetele kütteallikatele, mis eeldab katelde ümberehitamist või täielikku väljavahetamist. Olenevalt küttesüsteemist on investeeringu maksumus eramajade puhul hinnanguliselt 2000 – 12 000 eurot. On küll võimalik taotleda kuni 40% ulatuses toetust küttesüsteemi väljavahetamiseks, aga iga eramaja omanik peab ikkagi oma küttesüsteemi väljavahetamiseks arvestama tuhandetesse eurodesse ulatuva kuluga.
Veel märkimisväärsemad võivad need kulutused olla suurte avalike hoonete puhul, sest seal võib olla vaja arvestada mitmesuguseid erinõudeid. Rahandusministeerium on prognoosinud, et selliseid ümberehitusi võtab tänavu ette iga neljas kütusetarbija, ülejäänud jätkavad vanaviisi, makstes suuremat aktsiisi. Mis puutub kortermajadesse, siis mul on näide ühest kortermajast Võrumaal. Selles on 25 korterit ja 1850-ruutmeetrise köetava pinnaga ühistu kulutab ühel kütteperioodil kütust 33 000 liitrit. See tähendab, et uue aktsiisi tõttu on neil aastas lisakulu 10 000 eurot. Kui me pärisime Rahandusministeeriumilt, miks sellised hinnatõusud on planeeritud, siis vastus oli väga lihtne: eelarvesse on lisaraha vaja.

Nüüd ma jõuangi selleni, kust see raha siis täpselt tuleb. Vabariigi Valitsus arvutas välja, et kui aktsiisitõus oleks 1. mail, siis tänavu võiks riigieelarvesse rohkem laekuda 7,8 miljonit eurot ja järgmisel aastal lausa 13 miljonit eurot. Kindlasti on üks suurimaid hinnatõusu tõttu kannatavaid rühmi kohalikud omavalitsused, kellele kuulub 182 objekti, kus kasutatakse selliseid katlaid. Need katlad vajavad kütteperioodil umbes 3,3 miljonit liitrit erimärgistatud kütust. See tähendab, et omavalitsustele tuleb lisakoormus umbes 1 miljon eurot. Samas on Rahandusministeerium planeerinud selle poolaasta lisatulu 7,8 miljonit eurot, järelikult ülejäänud 6,8 miljonit eurot peaks tulema kodutarbijatelt.

Rahandusministeerium on öelnud, et ühel keskmisel kodumajapidamisel, kes kerget kütteõli kasutab, võiks seda kütteperioodil kuluda umbes 3000 liitrit. Ka kinnitas ministeeriumi esindaja seaduseelnõu kaitstes seda, et tegelikult on vedelkütuse osatähtsus kodumajapidamiste energiatarbimises Eestis väga väike. Kui me vaatame vedelkütuse osatähtsust mujal, siis Euroopas keskmiselt on see üle 10%, Eestis aga väiksem ja põhilise osa Eesti kodumajapidamistes tarvitatavast vedelkütusest moodustab majade kütmiseks kasutatav kerge kütteõli. Nii suurt tulu nagu 6,8 miljonit kodumajapidamiste ja kortermajade pealt ei peaks saama eeldada isegi siis, kui me lähtume märksa suuremast asjaomaste leibkondade arvust, kui Rahandusministeerium tunnistada tahab. Statistikaamet on uurinud leibkondade energiatarbimist ning väidab, et Eestis on 560 000 leibkonda ja kerge kütteõliga kütab neist 0,8%. See teeb sääraste leibkondade arvuks ligikaudu 5000 ning kui  planeeritav tulu 5000 leibkonna vahel ära jagada, saame igaühe kohta ebaloogiliselt suure summa. Probleem on ka see, et valitsus tegelikult ei oska kodutarbijatele öelda, milline võiks siis olla odavam küte, millele üle minna.

Kogu meie aktsiisipoliitika on hüplik. Me mäletame aega, kui kodumajapidamised ühinesid gaasivõrguga, sest gaas oli soodus kütteallikas. Millalgi soovitati Vene gaasist vabaneda ja minna üle elektrile. Seejärel leidis aset valitsuse initsieeritud väga suur elektri hinna tõus. Nüüd on siis järgmine kütteliik saanud erakorralise maksutõusu osaliseks. Kui kohalikud omavalitsused küsisid Rahandusministeeriumilt kuu aega tagasi, millisele küttele soovitatakse üle minna, siis kõlas vastus, et minge puuküttele. See ei ole aga sugugi kõige otstarbekam. See võib olla küll keskkonnasäästlik, aga paljude majade puhul, mida praegu köetakse teistsuguse kütusega, ei ole see otstarbekas.

Samas on mul hea meel, et selle seaduseelnõu arutelu käigus toimus rahanduskomisjonis väga sisulisi mõttevahetusi. Nii Reformierakonna kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed avaldasid imestust, kes algselt selle nii elukauge seaduse küll vastu on võtnud. Eile algatas ka rahanduskomisjon selle seaduse muutmise, mis peaks asutuste ja elanike asjaomaseid bürokraatlikke kohustusi leevendama, aga ei vähenda nende küttekulude kasvu pärast 1. maid. Keskerakonna eesmärk on selle eelnõuga ära hoida märkimisväärne küttekulude suurenemine, mis puudutab tuhandeid leibkondi ja sadade omavalitsushoonete omanikke. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et arvutus, mis väidab, et kõnealune maksutõus peaks riigieelarvesse tooma poole aastaga 7,8 miljonit lisatulu, ei paista olevat pädev. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eile oli Riigikogus minu jaoks erakordne päev, sest kaks ministrit väitsid, et ma valetan. Üks neist oli peaminister. Ma küsin: kas hinnatõus 38% on ikka õige ja adekvaatne või ei ole? Peaminister seadis selle kahtluse alla. On see õige arv või vale?

Peaminister tahab rõhutada seda, et vahepeal on kütuse hinnad langenud ja seetõttu on aktsiisi lisamine, mis tähendab senise määra 110 eurot 1000 liitri kohta asemel 392 eurot 1000 liitri kohta, langenud õnnelikule ajale. Kütuse hinnad on madalamad. Ma ei tea, kas peaminister pole ennast teemaga kurssi viinud ega tea, et aktsiis ei sõltu kütuse hinnast, vaid on kehtestatud liitri kohta. Väga lihtne arvutus näitab, et kui praegustes turutingimustes on kütus odavam, siis aktsiisi osakaal selle hinnas on veel suurem. Nii et hinnatõus tuleb. Kui seda aktsiisi tõstmist ei oleks, võiksid ka need inimesed, kes kerge kütteõliga kütavad, rõõmustada maailmaturul langenud energia hindade üle. Aitäh!

Remo Holsmer, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite rahanduskomisjoni eile algatatud eelnõule. Küsin teilt kui Keskerakonna fraktsiooni juhilt, kas Keskerakond toetab seda eelnõu, mille rahanduskomisjon algatas?

Loomulikult! See eelnõu jätab ära kodutarbijatele pandud lisakoormuse, mis oli suvel erakorralisel istungjärgul vastu võetud seaduses kirjas ja nägi ette, et kui sinu katlas on üle 100 liitri kütust, pead sa leidma asjaomased tegelased, kes su katlast selle jäägi välja pumpavad ning selle kellelegi müüvad, nii et sa ei tea, kellele ja mis hinna eest. Nüüd muudetakse inimestele oma kütusejäägist teada andmine lihtsamaks.
Samas pean ma seda regulatsiooni ikkagi imelikuks. Meil on ju tõstetud näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning kui sa oled ostnud pudeli õlut päev enne aktsiisitõusu, siis see õlu on sinu oma ja sa ei pea päev hiljem seda deklareerima ning kellelegi aktsiisivahe ära maksma. Kõnealuse kütuse puhul see regulatsioon miskipärast ei kehti. Kuigi need 100 liitrit on sul kehtinud maksumääradega ära ostetud ja need on sinu omad, pead sa miskipärast hiljem, kui riik on aktsiisi tõstnud, selle lisaraha maksma. See on teistsugune lähenemine ja karistaks justkui kütmise eest rohkem kui suitsetamise või alkoholi tarbimise eest.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Milline on teie arvamus, kas kodukütuselt üldse peaks riik aktsiisi võtma? Kui te arvate, et ei peaks, siis vahest võiks üldse selle sätte kehtetuks tunnistamise algatada.

See on pikki aastaid olnud valitsuse poliitika, et pidevalt tõstetakse kodukulusid suurendavaid makse. Ka siiamaani ei olnud see kütus päris aktsiisivaba, senine määr oli 110,95 eurot 1000 liitri kohta. Nüüd see tõuseb 350%. Selline hinnatõus on erakordne ja käib ilmselt suurele osale nendest leibkondadest, kes seda kütust kasutavad, ikka väga üle jõu.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma formuleeriks selle eelmise küsimuse natuke teistmoodi. Tegelikult on teie eelnõu mõte selles, et lükata jõustumise tähtaega üks aasta edasi. Aga pigem võiks diskussiooniobjekt ehk olla küsimus, kas poleks õigem tähtaja edasilükkamise asemel hoopis see 1. mail 2015 jõustuv säte tühistada. Siit ka küsimus teile kui selle eelnõu ettekandjale: kas te ei pidanud fraktsioonis selle üle aru, et vahest mitte tulla täna siia edasilükkamise ettepanekuga, vaid hoopis tühistamise ettepanekuga? Mulle tundub, et see oleks olnud isegi mõistlikum.

Nõus! Aga see eelnõu sai välja käidud selle jaoks, et maksutõusu edasi lükata. Valitsus kasutas n-ö viigilehena retoorikat, et plaanitav maksukogumine on õigustatud sellega, et kergel kütteõlil baseeruv kütmisviis on lihtsalt keskkonnavaenulik. Ka kinnitati, et nad hakkavad majapidamisi katelde vahetamisel toetama. Siis, kui me selle eelnõu novembrikuus sisse andsime, ei olnud veel mitte mingeid toetusmeetmeid olemas. Ei olnud neid eramajadele, ei olnud kortermajadele, ei olnud kohaliku omavalitsuse hoonetele. Me juhtisime sellele tähelepanu ja soovitasime ausalt välja öelda, et see on lihtsalt maksutõus, mida on vaja eelarveaugu täitmiseks.
Mis aga puutub üldse sellesse põhimõttesse, siis aktsiisiga maksustamise abil kodukulude suurendamine on justkui mingi patu maksustamine. Eesti oludes, meie külmas põhjamaa kliimas ei ole toa soojas hoidmine mingi luksuse tagaajamine. See on eluliselt vajalik ja seetõttu selline lisamaksustamine muidugi pole õigustatud.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult see oli teada. Valitsus teavitas sellest juba kaua aega tagasi ja lõpuks see tõus tehtigi ära. Ning katelde ümberehitamise eest kompensatsiooni maksmine lõpuks fikseeriti ka ära. Aga seaduskuulekad kodanikud, kes usinasti juba enne kompensatsiooniuudist ehitasid oma katlad ümber, jäävad järjekordselt pika ninaga. Kas te ei ole mõelnud, et laiendaks seda nn toetust tagasiulatuvalt ka, ütleme, aasta varem ümber ehitatud kateldele või midagi taolist?

Lugupeetud Tiit Tammsaar! Ma esiteks ei ole teiega nõus, et see oli ette teada pikka aega. Juba praegune vahevalitsus, kes selle maksutõusu ära tegi, ei ole pikka aega ametis olnud. Aga vaatame, kuidas see seadus vastu võeti. Idee käidi välja 23. aprillil 2014 ja seadusena võeti eelnõu vastu erakorralisel istungjärgul 1. juulil. Üks tavaline maksutõus läbib kindlasti pikemaid kooskõlastusringe ja ka parlamendis arutatakse seda põhjalikumalt. Kiirustamisest räägib ka tõsiasi, et see seadus vajab juba enne jõustuma hakkamist praagi parandamist.
Nüüd sellest tagantjärele kompenseerimise mehhanismist. Jah, ma olen nõus, et on olnud väga palju KredExi programme, mille raames toetuse taotlemine pole ühel hetkel enam olnud võimalik, sest eelarveressurss on ammendunud. Eks me näe, kas praegustest summadest piisab hädasolijate aitamiseks. Aga selle kohta, kas toetus võiks tagasi ulatuda, ei ole otseselt ka seaduse tekstis midagi kirjas. Te peaks seda küsima oma erakonnakaaslaselt Urve Palolt, sest asjaomane määrus on tulnud tema ametnikkonnalt ja on koostatud tema poliitilise tahte kohaselt.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen teiega sada protsenti nõus, et see mõni aeg tagasi vastu võetud seadus tehti vaid põhjusel, et leida lisakatteallikaid uutele ideedele, mis siis välja käidi. Ja selle mõju on väga konkreetselt rahas mõõdetav: ühelt poolt, kui palju riigieelarvesse lisaraha laekub tänu erimärgistatud kütuse kadumisele, ja teiselt poolt, kui palju see inimeste rahakotist raha ära võtab. Minu küsimus on, et kui me teeksime eraldi muudatusettepaneku mitte seda tähtaega edasi lükata, vaid kogu meede tühistada, siis kas teie kui selle konkreetse eelnõu algataja toetaksite selle punkti seadusest välja jätmist.

Jaa! Me hääletasime nende maksutõusude vastu. Põhimõtteliselt me arvame, et selline maksutõus ei ole õigustatud, kuna planeeritava lisatulu tagamine – tänavu 7,8 miljonit eurot ja järgmine aasta 13 miljonit eurot – langeb ebaproportsionaalselt suure koormana teatavate majapidamiste õlule.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealust eelnõu arutas rahanduskomisjon 12. jaanuari istungil. Mina tahan küll tunnustada Keskerakonna fraktsiooni ja Kadri Simsonit, kes selle teema nii tõsiselt üles on võtnud. Selle komisjoni istungi oleks võinud lausa lindistada ja üle kanda ning saata kõigile asjaosalistele laiali. Debatt oli tõesti sisuline, nii nagu Kadri oma kõnes juba rääkis. Selles võtmes on minu ettekanne jagatud kaheks. Üks osa puudutab konkreetset eelnõu. Konkreetse eelnõu suhtes oli valitsuse seisukoht negatiivne. Seda käisid meil komisjonis selgitamas Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ning sama osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees. Muudatuse mõju eelarvele oleks 13 miljonit eurot aastal 2015 ehk siis juba jooksval aastal. See on üks väga tõsine põhjus, miks valitsus seda eelnõu ei toetanud.
Tulen aga tagasi sisulise arutelu juurde komisjonis. Seal tõstatus teema, et kuna oli soov leevendada üleminekuperioodil aktsiisitõusust tulenevaid ebamugavusi inimestele ja ka asutustele, kes kütteõliga oma hooneid kütavad, siis sündis rahanduskomisjonis eelnõu, mille komisjoni esimees eile Riigikogule üle andis. Loodetavasti on selle menetlemise käigus võimalik leida juba vastu võetud seaduse rakendamisel paremaid lahendusi, et üleminek oleks inimeste jaoks mugavam ja et riik nendelt põhjendamatuid lisatoiminguid ei nõuaks.
Komisjon arutas ka kompensatsioonimehhanismi. Nii nagu ettekandja proua Simson enne rääkis, on majandusministeerium välja töötanud ja minister allkirjastanud kompensatsioonimehhanismi käsitleva määruse, et inimesed saaksid oma küttesüsteemid ümber ehitada, kasutades ka riigi toetust. Kokku on jutt 5 miljonist eurost.
Täna hommikul laekus meile rahanduskomisjoni veel informatsioon selle kohta, et majandusministeeriumis on peale konkreetse meetme kasutada kolm või neli Euroopa Liidu programmi, mille raames on võimalik küttesüsteemi vahetuseks raha juurde taotleda, ja ministeerium seda kindlasti toetab.
Ma arvan, et ülevaade komisjoni arutelust on nüüd edasi antud. Veel kord: arutelu oli tõesti sisuline ja nagu ma juba ütlesin, päädis sellega, et komisjon otsustas algatada eelnõu, mis eile sai Riigikogule üle antud. Aga eelnõu 766 kohta tegi komisjon otsuse, et meie ettepanek on see tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu 4, erapooletuid ei olnud. Tänan!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Selle eelnõu esitleja sõnavõtus oli mitmes kohas üsna fantastiline loogika. Aga ma küsin ühe asja kohta. Kuidas on võimalik, et kui kütuse hind langeb, siis Riigikogus arvutatud hinnatõus oli üle 50%? Ettekandja rõhutas mitu korda, et aktsiis ei sõltu hinnast. Nüüd, kui aktsiisi tõsteti, siis järsku hinnalanguse ajal hind justkui tõusis rohkem. Mis loogika see on? Kas rahanduskomisjon tegi sellised arvutused või on need autorite omad?

Rahanduskomisjon eraldi arvutusi ei teinud. Mina soovitan eelnõu ettekandja juurde minna ja tema käest täpsemalt üle küsida. Siis saab Kadri näidata ka seda Exceli tabelit, kus on nende arvutused kirjas.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Reformierakonna narratiivi põhiteema on jõuda Põhjamaade tasemele. Kas te olete ka uurinud, kui kõrge on kütuseaktsiisi määr näiteks Rootsis? Soomes on see minu teada minimaalne või lausa olematu.

Aitäh! Reformierakonna narratiivi rahanduskomisjoni koosolekul ei arutatud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud otsuse eelnõu 766 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 766 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuid ei ole. Eelnõu 766 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Meie tänase ainsa päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 10.33.