Austatud Riigikogu, alustame täiskogu kolmapäevast istungit. Kas on veel jäänud soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? On. Rannar Vassiljev, palun!

Head kolleegid! Teadupärast ei ole kehtiva seaduse järgi alates 1. maist võimalik kasutada erimärgistatud kütust kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Pärast nimetatud tähtaega peaks isiku valdusesse jäänud eriotstarbelise vedelkütuse jäägid ühe kuu jooksul võõrandama kütuse müünud isikule või aktsiisilaopidajale. Erisusena lubatakse erimärgistatud vedelkütust kütteainena kasutanud füüsilisel isikul tasuda erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisi vahe juhul, kui tema valduses on nimetatud kütust kokku alla 100 liitri. Tulenevalt sellest, et kütuse väljapumpamine võib osutuda tehniliselt keeruliseks ja üsna kulukaks, ning ka sellest, et kütuse tagasimüümine võib olla problemaatiline, sest kütuse omaja või tarbija ei pruugi suuta kütuse müünud isikule, kes selle peaks tagasi ostma, tõestada kütuse kvaliteeti, võib kogu protsess osutuda keeruliseks. Seetõttu on rahanduskomisjon koos omavalitsusliitudega, Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliametiga välja töötanud seaduseelnõu, mille eesmärk on võimaldada kogu erimärgistatud vedelkütuse jääk selle valdajal sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada. Ja seda juhul, kui täiendavalt tasutakse aktsiisi erimärgistatud vedelkütuse ja diislikütuse aktsiisi vahe ulatuses. Aitäh!

Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu, millega käitutakse kodukorra seaduse kohaselt. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.
Austatavad! Riigikogu juhatus, kes eilsel ja tänasel päeval on pidanud oma koosolekut, on pannud mulle ühe kohustuse ja see kõlab nii, et juhataja võtab vaheaja kuni kella 14.36-ni. Ma palun komisjoni esimeestel ja fraktsiooni esimeestel tulla juhatuse koosolekuruumi! Täiskogu jätkub kell 14.36.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, jätkame istungit.

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 737 kolmas lugemine. Täpsustame, kas kohaloleku kontroll on tehtud. Jah, see on meil fikseeritud. Kas on kõnesoove? Palun, Rait Maruste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riikluse taastamisel seati paika ka kodakondsuspoliitika. Õigupoolest võib öelda isegi nii, et riikluse taastamine toimuski meie kodanikkonna kaudu. Nemad olid need järjepidevuse kandjad. Algusest peale on kodakondsuspoliitika olnud meil konservatiivne, ja teadlikult konservatiivne, alalhoidlik. Alalhoidlik ja konservatiivne sellepärast, et värskelt mõlkus meeles valus lähiajalugu, kus kodanikkond sai tõsiselt kannatada. Ja selleks, et tagada Eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimine ning edasiarenemine, pidigi olema meie kodakondsuspoliitika konservatiivne. Sellisena on ta püsinud terve inimpõlve. Nüüd on inimpõlv mööda läinud, elu on edasi läinud ja ükski nendest suurtest ohtudest, millega olime silmitsi iseseisvuse taastamisel, ei ole realiseerunud. Elu on edasi arenenud, teisenenud, olud on muutunud. On tekkinud uued asjad, uued detailid elus, nüansid, mida tollel ajal, kui määrati kindlaks konservatiivse poliitika põhisuunad, ei osatud ette näha, aga mis ometi vajaksid reguleerimist ja lahendamist, eriti nende inimeste jaoks, kes on jäänud nende regulatsioonide vahele, või kui need regulatsioonid üksikute inimeste puhul enam end ei õigusta. Sellepärast ongi see eelnõu ette valmistatud, et lahendada üksikute inimeste või inimgruppide muresid. Laias plaanis on muudatused väheolulised, säilitavad meie kodakondsuspoliitika konservatiivse joone ja põhialused, kuid üksikute inimeste jaoks on need suured muudatused.
Eelnõu menetlemisel esitas Keskerakonna fraktsioon kolm muudatusettepanekut, põhiseaduskomisjon lisas kolm juurde, kuid selle seaduse raevukas vastane IRL ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Ma tahan seda lihtsalt esile tuua, et ära märkida, mis toimub. Lõpetan selle rõhutamisega, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta. Niisugusteks, nagu need olid, jäävad need vähemalt lähitulevikus edasi. Küll aga peaksime olema valmis arutlema nendel teemadel, mida arenev elu meie ümber püstitab. Reformierakond toetab seda eelnõu ja kutsub ka teisi üles seda tegema. Aitäh!

Palun, Ken-Marti Vaher!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on kahju ja on tõeliselt kahetsusväärne, et me täna sellise seaduseelnõu siin lõpphääletusele paneme ja peame tõdema, et eelnõu on jõudnud vastuvõtmise äärele. Minu hinnangul ei ole püüd kaubastada Eesti kodakondsuspoliitikat ja teha seda vahetult enne valimisi kindlasti mitte hea pretsedent. See ei peaks enam juhtuma aastal 2015, mil me eeldame, et Eesti ühiskond ja ka Eesti poliitika on piisavalt küpsenud. Kahjuks täna meie ees olev eelnõu seda ei näita. Endiselt tahetakse tegelda teemaga, mille kohta on ju läbi aastate öeldud väga selgelt, et Eesti kodakondsuspoliitika on ühemõtteliselt arusaadav. On selged reeglid, millest on lähtutud ja mis on toonud kaasa ka väga mitmed positiivsed suundumused selles osas, et kodakondsusetuse osakaal on Eestis oluliselt vähenenud, et Eesti kodakondsust taotletakse üha rohkem jne.
Ükskõik kui palju minu eelkõneleja ka ei väida, et Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtteid selle eelnõuga ei muudeta, ei vasta see kahjuks lihtsalt tõele. Kodakondsuspoliitika põhimõtteid see eelnõu muudab, ja päris üksjagu. Eelkõige kaotab see eelnõu teatud isikute puhul selge tahteavalduse alusel naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise võimaluse. Sisuliselt tähendab see seda, et kodakondsuseta vanemate siin sündinud lastele surutakse automaatselt, sünnist alates peale Eesti kodakondsus. Lähtutakse põhimõttest ius soli ehk siis esmakordselt hakatakse jagama kodakondsust kohaõiguse alusel, ilma tahteavalduseta. Eestis ei ole seda varem tehtud.
Samas on tegemist sihtgrupiga, kes on juba aastaid saanud kodakondsuse selgelt lihsustatud korras, aga sellel on olnud väga arusaadav ja põhimõtteline eeldus – selge tahteavaldus, mis on oluline element riigi ja kodaniku vahelises lojaalsussuhtes.
Meie, IRL-i selge hinnang on, et kodakondsust ei saa inimestele peale suruda. Seda ei saa jagada automaatselt, vaid selleks on vaja isikute või nende esindajate selget tahet. Eesti põhiseaduse kohaselt on meil siiamaani toiminud vereõiguse ehk ius sanguinis'e põhimõttel rajanev kodakondsuspoliitika, mis seob kodakondsuse isiku vanematega. Ka naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmine on selgelt olnud tahteavalduspõhine.
Kuidas aga nimetada seda, kui ühemõtteliselt lahjendatakse keelenõudeid isikutele, kes siis, kui kodakondsuspoliitika paika sai, olid sisuliselt nooremad, kui tõenäoliselt on selle saali keskmine vanus? Nüüd on tegemist inimestega, kes on saanud 60–65-aastaseks, ja nendele me ütleme siis, et keelenõuet enam ei ole. Andke andeks, see keelenõuete lahjendamine toob tõenäoliselt kaasa täiendavad devalveerimised, millest me oleme kuulnud siin saalis aastaid. Nõutakse veel ja veel kodakondsusreeglite ülevaatamist ja lihtsustamist, ning see ei ole kindlasti mitte mõistlik areng.
Kolmandaks, topeltkodakondsuse osaline seadustamine, millest on siin samuti palju juttu olnud. Teatud isikute grupile antakse võimalus saada eelisseisund ja õhutatakse osaliselt võtma mitme riigi kodakondsust, et eks vaatame tulevikus, kumb on mõistlikum säilitada.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Meil on kahju, et see eelnõu on jõudnud sellisesse seisu. Me väga loodame, et ka need, kes väidavad siin saalis, et kodakondsuspoliitika põhimõtteid ei tohiks muuta, ei toeta seda eelnõu, sest siin on selgelt tegemist Eesti seniste kodakondsuspõhimõtete muutmisega. Ma väga loodan, et see eelnõu ei leia täna saalis nõutavat 51 häält. Aitäh!

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Lugupeetud kolleegid! Mul on vastupidiselt Ken-Marti Vaherile väga hea meel, et me oleme täna selle seaduseelnõuga jõudnud kolmandale lugemisele. Ma arvan, et kuigi need muudatused ei puuduta väga suurt osa Eesti elanikkonnast, pigem üsna väikest osa, on need selle osa jaoks, keda need puudutavad, väga olulised. See seadus kannab kindlasti eesmärki, mida me ka üldiselt Riigikogus seadusi vastu võttes ikka ja jälle silmas oleme pidanud või vähemalt peaksime pidama – seda, et Eesti ühiskond oleks võimalikult sidus ja et Eesti elanikud saaksid põhjusega olla võimalikult lojaalsed oma riigile, olla oma riigi patrioodid.
Ken-Marti Vaher rääkis ilusasti ära need kolm olulist teemat – kuigi on ka mõned tehnilised muudatused, mis selles seaduseelnõus on –, aga tema rääkis nendest oma nurga alt. Minu arvates on selle seaduseelnõu kõige olulisem punkt see, et me lõpetame kodakondsusetuse taastootmise. Nimelt nende laste kodakondsus, kes praeguste reeglite järgi ei saa kodakondsust, aga kes on sündinud Eestis ja kelle vanemad elavad siin alaliselt, ei jää enam ühel või teisel põhjusel määratlemata. Ken-Marti Vaher nimetab seda kodakondsuse pealesurumiseks. Kui asjad peaksid käima nii liberaalset teed pidi, et inimene peab kõiki asju valima ja mitte midagi ei ole ette kokku lepitud, siis ei oleks minu arvates üleüldse vaja ei riiki ega riigi püüdu tagada võrdsed võimalused ja inimõigused riigis elavatele inimestele. Nii võiks ju öelda, et ka Eesti sünnijärgsed kodanikud võiksid algatuseks minna ja taotleda ikkagi Eesti kodakondsust, sest mine tea, võib-olla need inimesed, kes on küll siin vabariigis sündinud, tahaksid endale mingit muud kodakondsust, miks me neile siis seda peale surume. Rääkimata sellest, et kõnealust muudatust on meile mitu korda soovitanud ka mitmed rahvusvahelised inimõigustega tegelevad organisatsioonid, mille liikmed me ju vabatahtlikult oleme. Järelikult oleme ka deklareerinud neid põhimõtteid ja neid väärtusi, mida need organisatsioonid kannavad.
Teine oluline osa, millest ka Ken-Marti Vaher rääkis, on võimalus säilitada lastele, kes on Eestis sündinud ja kelle vanemad on kogemata võtnud ka teise riigi kodakondsuse, Eesti kodakondsus. Me teame, et osa riike ei lase neil loobuda teisest kodakondsusest. Me ei tahaks ju neid lapsi, kes tahaksid olla Eesti kodanikud, aga kellel ei ole võimalik teise riigi kodakondsusest loobuda, Eesti kodakondsusest ilma jätta, kui nad tahaksid enda tuleviku siduda Eesti riigiga ja kaugemas perspektiivis siin õnnelikult elada.
Kolmas osa ehk kirjatäht, mis sai 1995. aastal seadusesse, ütles, et tol ajal 65-aastased ja vanemad inimesed saavad sooritada keeleeksami veidi leebemalt ehk neilt eeldatakse eesti keele oskust, aga seda ei nõuta perfektsel tasemel kirjalikult. Kuna nüüdseks on see piir, mis oli seotud aastaarvuga, nihkunud paraku juba 84. eluaastani, siis pole mõistlik siduda seda mitte sünniaastaga, vaid inimeste vanusega, st sellesama vanusega, millega ta seoti 1995. aastal ehk siis pea 20 aastat tagasi kodakondsuse seadust vastu võttes.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Lõpetuseks tahan ära õiendada Ken-Marti Vaheri väite, et kodakondsuspoliitikas tehakse muudatusi vahetult enne valimisi ja kiirustades. See konkreetne seaduseelnõu on olnud Riigikogu menetluses pea aasta aega. Komisjon on sellega töötanud kevadest saadik ja selle seaduseelnõu esimene lugemine oli siin saalis minu mälu järgi ka juba vähemalt kaks kuud tagasi. Nii et nimetada seda millegi kiirustades tegemiseks on pehmelt öeldes liialdamine.
Ma tahan koos kõigi nendega, kes on täna valmis selle seaduseelnõu poolt hääletama, rõõmustada selle üle, et üks väike, aga võib-olla märgiliselt oluline seaduseelnõu saab vastu võetud. Aitäh kõigile, kes konstruktiivselt seaduseelnõu kallal töötasid ja on aidanud selle tegelikku olemust ka väljapoole selgitada! Loodan, et see on väike, aga oluline panus sellesse, et Eestis oleks veel rohkem ja veel patriootlikumaid Eesti Vabariigi kodanikke ning et see ühiskond oleks järjest sidusam. Loomulikult kutsun teid kõiki koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga selle seaduseelnõu poolt hääletama. Aitäh!

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaheri vasturepliik kohapealt!

Tänan väga! Ettekandja mainis praegu ühe olulise mõttena kodakondsusetuse taastootmist, mida ma ka oma kõnes mainisin. Tuleb veel kord üle rõhutada, et Eesti riik ei ole aastaid taastootnud kodakondsusetust. Faktid räägivad teist keelt, kodakondsuseta isikute arv Eestis on järjekindlalt vähenenud juba aastaid, see on jõudnud praeguseks ligikaudu 90 000 – 95 000 inimeseni, viimase kahe dekaadiga kordades vähenenud. Seepärast, ma palun vabandust, aga tegemist ei ole eelnõuga, mis seda protsessi kuidagigi võiks täiendavalt kiirendada, vaid tegemist on kodakondsuspoliitika põhimõttelise muutmisega. Aitäh!

Aitäh! Ma ei pannud tähele, kas Indrek Saare nime nimetati? Üks vasturepliik.

Aitäh sõnasaamise eest! Ma lihtsalt juhin Ken-Marti Vaheri ja ka kogu saali tähelepanu sellele asjaolule, et Eesti rahvaarv on samuti üsna kiiresti vähenenud.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me valmistume hääletamiseks. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 737 lõpphääletus. Kuna see eelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 737. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 805 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 805 lõpphääletus. Asume lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 805. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 713 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu oli siin suures saalis esimesel lugemisel 23. oktoobril ja esimene lugemine lõpetati. Parandusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. november. Selleks ajaks ühtki parandusettepanekut ei esitatud, kuid komisjon arutas eelnõuga seotud probleeme tervelt viiel korral: 18. novembril, 8. detsembril, 15. detsembril, 13. jaanuaril ja 19. jaanuaril. Kuulati ära terve hulk inimesi. Kõigepealt nende firmade esindajad, kes selliseid kiirlaene annavad, samuti pangaliidu ja liisingufirmade esindajad. Nende arutelude tulemusena otsustas komisjon teha selles eelnõus kaks sisulist muudatust. Kõigepealt, liisingufirmadele oli probleemiks see, et senise korra kohaselt oleks krediidi kulukuse määra arvestamisel tulnud arvestada ka kindlustuslepingu ehk kaskokindlustuse maksumust, mis oleks tekitanud justkui põhjendamatult kõrge krediidi kulukuse määra ja seadnud ohtu terve hulga lühiajaliste liisingulepingute sõlmimise. Samuti tekitas poleemikat see, kas seal hulgas peaksid olema need tarbimislaenud, mis on tagatud hüpoteegiga. Uues redaktsioonis – kes on jõudnud selle eelnõuga tutvuda, see teab – on need muudatused tehtud, st kindlustuse maksumust ei arvestata ja keskmise arvestamisel ei võeta arvesse tarbimislaene, mis on hüpoteegiga tagatud.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks ehk tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 28. jaanuaril. Need otsused tehti 13. jaanuari istungil. Tõsi, 19. jaanuaril tehti ettepanek muuta eelnõu pealkirja. Uus pealkiri on, nagu istungi juhataja just ette luges, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita. Eelnõu kohta on juhtivkomisjonilt laekunud kaks muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on seda täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 713 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 740 teise lugemise juurde. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head kolleegid! Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus möödunud aasta 6. oktoobril. Eelnõu eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ja kaotada praktikas ilmnenud kitsaskohti. Eelnõuga võetakse üle rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas kehtestatud standardid, mille eesmärk on riiklikul tasemel korraldada lennundusohutusega seotud valdkondi tsiviillennunduse ohutuse parandamiseks.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2014. aasta 12. novembril ning esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 26. novembril kella 17-ks, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt. Komisjonile kaalumiseks ja otsustamiseks esitasid siiski kümme muudatusettepanekut eelnõu algataja ja majanduskomisjoni töögrupp. Majanduskomisjon arutas esitatud muudatusettepanekuid oma istungil 2015. aasta 13. jaanuaril. Eelnõu on Riigikogu Kantseleis tehniliselt korrastatud ja keeletoimetaja ettepanekul on seal tehtud parandusi.
Kokku oli kümme muudatusettepanekut, enamik neist normitehnilist ja keelelist laadi. Võib-olla peatun paaril sisulisemal ettepanekul lähemalt. Esiteks kehtestatakse selles õhuruumis, kus ka Eesti lennundusettevõtted tegutsevad, ühiseks töökeeleks inglise keel. See tuleneb sellest, et Eesti on ühinenud Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi rajamise lepinguga, mis hõlmab meie lähinaabreid. Selleks et oleks võimalik osutada piiriüleseid teenuseid, on kokku lepitud, et raadiosidekeel on inglise keel.
Üks sisuline muudatusettepanek on punkti nr 5 all. Nimelt antakse eelnõu algtekstis peaministrile õigus vabastada lennujaamades teatud väliskülalised julgestuskontrollist. Kahe lugemise vahepeal tehti ettepanek, et selline õigus laieneks ka Riigikogu esimehele, st Riigikogu esimehele antakse õigus vabastada Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibivaid Riigikogu külalisi lennujaama julgestuskontrollist. Riigikogu Kantselei välissuhete osakonna andmetel on selliseid visiite aastas alla kümne.
Täpsustatud on riigilõivude osa. Teadupoolest hakkab Lennuamet edaspidi kontrollima, kuidas on korraldatud langevarjundustegevus ja kas on olemas nõuetekohane käsiraamat. Nüüd kehtestatakse selle käsiraamatu läbivaatamise eest riigilõiv.
Täpsustati seaduse jõustumise kuupäevi. Eri lõiked jõustuvad eri aegadel. Selleks et tagada piisavalt pikk üleminekuperiood kas või sellesama raadiosides inglise keelele ülemineku jaoks, on määratud konkreetsed kuupäevad. Mõni muudatus on seotud sellega, et vahepeal, 1. jaanuarist 2015, hakkas kehtima uus riigilõivuseadus, mille tõttu tuli mõni paragrahv ümber kirjutada.
Kokkuvõtlikult öeldes võeti kõik menetluslikud otsused vastu konsensuslikult. Esimene otsus oli saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks, ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 28. jaanuariks ning panna lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu, Arto Aas! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Juhtivkomisjon on teinud eelnõu kohta kümme muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Kõik on majanduskomisjonilt. Esimene muudatusettepanek on täielikult arvestatud, teine muudatusettepanek on täielikult arvestatud, kolmas muudatusettepanek on täielikult arvestatud, neljas muudatusettepanek on täielikult arvestatud, viies muudatusettepanek on täielikult arvestatud, kuues muudatusettepanek on täielikult arvestatud, seitsmes muudatusettepanek on täielikult arvestatud, kaheksas muudatusettepanek on täielikult arvestatud, üheksas muudatusettepanek on täielikult arvestatud, kümnes muudatusettepanek on täielikult arvestatud.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 740 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse ja välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 675 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Mälu värskendamiseks tuletan meelde, et selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2014. aasta 2. juunil, esimene lugemine toimus 5. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 19. novembril. Algataja esindaja esitas 11 ettepanekut. Majanduskomisjoni töörühma vormis kohtuti eelnõu muudatusettepanekute ettevalmistamise käigus algataja esindajatega majandusministeeriumist ning kohal olid ka Maksu- ja Tolliameti spetsialistid. Kahe lugemise vahel eelnõu tekst keeletoimetati.
Räägin sellest, mis toimus komisjoni istungil s.a 12. jaanuaril. Istungile olid eelnõu algataja esindajatena kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste, Maksu- ja Tolliameti aktsiiside talituse peaspetsialist Peeter-Tanel Orro, kontrolliosakonna pearevident Riina Šamatauskas ning juriidilise osakonna juristid Kersti Paavel ja Kaspar Ojasalu, kes tutvustasid muudatusettepanekute sisu ja vastasid rahvasaadikute küsimustele.
Lähen nüüd küsimuste ja muudatusettepanekute juurde. Küsiti, miks on eelnõu algataja teinud ettepaneku kogu biokütuse regulatsioon eelnõust välja jätta. Vastus oli sama, mida me kuulsime siin esimesel lugemisel. Eelmise aasta 24. oktoobril otsustas Euroopa Ülemkogu Euroopa kliima- ja energiapoliitika eesmärgid aastani 2030. Võrreldes varasemaga keskendub kliima- ja energiapoliitika aastani 2030 ühele kesksele eesmärgile: aastaks 2030 tuleb võrreldes 1990. aastaga kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% vähendada. Kui aastaks 2020 oli püstitatud eraldi taastuvenergiaeesmärk transpordisektoris, siis aastaks 2030 seda ei seata. Euroopa Liidu prioriteet on kasvuhoonegaaside heitkoguseid võimalikult kulutõhusalt vähendada. Saab öelda ka seda, et taastuvenergia- ja energiasäästueesmärke, mis seati Euroopa Liidule tervikuna, ei muudeta liikmesriikidele siduvateks.
Paluti selgitada punkti, mis sätestab, et riigiasutustel on õigus ilma tegevusloata ja vajalike tehniliste vahenditeta avalike ülesannete täitmiseks vedelkütust müüa. Seda käsitleb parandusettepanek nr 2. Paluti näiteid – seda küsis komisjoni liige Kristen Michal –, millal riigiasutus vedelkütust müüa saaks. Eriti sooviti selgitust, mis võiks olla muudatusettepanekus sisalduv "muu avalik ülesanne". Eelnõu algataja esindaja selgitas, et esialgse § 1 punkti 10 sõnastus tundus olevat liiga lai. Oleks vaja konkretiseerida, milline riigiasutus ning millisel juhul ja viisil võib vedelkütust müüa. Praegu sellist üldist korda pole ja iga riigiasutus on seda korraldanud isemoodi, oma sisekorra kohaselt. Seetõttu lisatigi muudatusettepanekuga nr 2 regulatsioon, et Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister peaks määrama kindlaks riigiasutustes vedelkütuse müügi korra. See tähendab, et ta võib määrata kindlaks riigiasutused, kellel on õigus vedelkütust müüa, samuti peab ta kehtestama täpsemad juhised, kuidas see toimub. Eeldatakse, et tehnilistes küsimustes lähtutakse seal võimaluse korral vedelkütuse seadusest.
Maksu- ja Tolliameti esindajad selgitasid, et järelevalve käigus saab Maksu- ja Tolliamet piiril kätte korraliku kütuse, mis on Eestisse saabunud salakaubana kas Venemaalt või Lätist. Mõnikord avastatakse seda ka mujal Eestis. Kehtiva seaduse kohaselt on kütusemüük litsentsitud tegevusala, aga riigiasutustel ei ole võimalik litsentsi saada, kuna nad ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Konfiskeerimine toimub järelevalvemenetluse käigus, kui kütus leitakse, samuti antakse kütust realiseerimiseks kohtuotsuse alusel. Kõiki võimalikke juhtumeid pole võimalik ette näha, seega on reageerimisvalmiduseks vaja universaalsemat sätet, mille alusel saaks riigiasutus avaliku ülesande täitmisega seotud põhjendatud juhul konfiskeeritud kütust müüa. Senise praktika kohaselt on järelevalvemenetluse käigus konfiskeeritud vedelkütust olnud vaja müüa üksikutel juhtudel Politsei- ja Piirivalveametil ja ka maavalitsustel.
Maksuameti esindajate algatusel arutati võimalust kasutada muudatusettepanekus sõna "riigiasutus" asemel sõna "maksuhaldur". Maksu- ja Tolliameti hinnangul võib riigiasutuse mõiste olla liiga lai. Kui kütusemüügi õigus nii laiale ringile antakse, võib ette tulla kuritarvitusi. Majandusministeeriumi esindaja kinnitas, et kuna korra kehtestab valitsus, siis ei tohiks seda muret tekkida. Korras on võimalik kütusemüügiks volitatud asutus väga konkreetselt määratleda.
Küsiti ka eelnõus sisalduvate väärteokoosseisu trahvimäärade kohta, kui on rikutud laoarvestuse pidamise korda. Maksu- ja Tolliameti esindajad vastasid, et kontrolli käigus on korduvalt tuvastatud, et laoarvestust ei peeta või see on puudulik. Eelnõu kohaselt kehtestatakse vedelkütuse hoiuteenuse osutajale esmakordselt laoarvestuse nõuded, mis peaksid tagama suurema läbipaistvuse ja vähendama maksupettusevõimalusi. Kaheldi eelnõus sisalduvate trahvimäärade piisavuses juriidiliste isikute puhul, kuna trahvid on kütuseäris liikuvate summadega võrreldes marginaalsed. Maksuameti esindajate hinnangul võiks trahvimäär valdkonnas, kus maksukahju on väga suur, olla kõrgem. Karistusi ei saa suurendada aga üksnes eelnõus sisalduva hoiuteenuse nõuete rikkumise eest, karistusi peaks muutma ka teistel juhtudel, kui on rikutud seaduses sisalduvaid vedelkütuse käitlemise nõudeid. Praegu ei oleks hoiuteenuse osutajate trahvimäärade tõstmine proportsioonis seaduses kehtivate ülejäänud trahvimääradega. Trahvimäärade üldine muutmine nõuab hoolikamat kaalumist. Maksuametile tehti ettepanek koostada analüüs selle kohta, kas olemasolevad trahvimäärad on piisavad või oleks mõistlik neid tõsta. Komisjon konstateeris, et järgmisel Riigikogu koosseisul oleks analüüsi põhjal võimalik otsused teha ja vajaduse korral seadust muuta.
Kõik eelnõu teiseks lugemiseks esitatud üheksa muudatusettepanekut on eelnõu algataja esindajalt laekunud sõnastuse alusel koostatud juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid muudatusettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel komisjonis konsensuslikku toetust.
Lõpetuseks räägin menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Komisjon otsustas saata eelnõu 675 täiskogu päevakorda teisele lugemisele 21. jaanuariks 2015 ehk tänaseks päevaks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui see lõpetatakse, siis teeb komisjon ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele 28. jaanuariks 2015 ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Nagu ma enne ütlesin, kõik otsused olid konsensuslikud. Suur tänu teile!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Jaan Õunapuu! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on juhtivkomisjon esitanud üheksa muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Niisiis, kõik on majanduskomisjoni ettepanekud. Number 1 on täielikult arvestatud, nr 2 on täielikult arvestatud, nr 3 on täielikult arvestatud, nr 4 on täielikult arvestatud, nr 5 on täielikult arvestatud, nr 6 on täielikult arvestatud, nr 7 on täielikult arvestatud, nr 8 on täielikult arvestatud, nr 9 on täielikult arvestatud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 675 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 789 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Austatud kolleegid! Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 789 oli keskkonnakomisjonis esmakordselt arutlusel 8. detsembril. Esimene lugemine oli täiskogu päevakorras 17. detsembril 2014. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. jaanuar s.a. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud. Oma 12. jaanuari istungil arutas keskkonnakomisjon seda seaduseelnõu uuesti. Nagu öeldud, muudatusettepanekuid ei laekunud. Lühidalt tutvustan eelnõu siiski uuesti üle.
Eelnõus täpsustatakse jäätmeseaduse elektri- ja elektroonikaseadmetest patarei- ja akujäätmete eemaldamist käsitlevaid sätteid. Kehtiva jäätmeseaduse järgi on elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad kohustatud kavandama oma seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saaks seadmetest lihtsal viisil eemaldada. Eelnõu täpsustab seda nõuet. Kui lõppkasutaja ei saa seadmest patarei- ja akujäätmeid eemaldada, peab seda saama teha kvalifitseeritud töötaja. Muudatustega täpsustatakse valmistaja kohustusi patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamisel. Valmistajad peavad nägema ette võimaluse, kuidas lõppkasutaja saab patareid või akut oma seadmes vahetada kas iseseisvalt või vähemalt kvalifitseeritud töötaja abil. See oli laias laastus ülevaade eelnõust.
Olgu öeldud, et eelnõu aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ning selline seadus hakkab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kehtima ühel ajal. Mingeid väga suuri kohustusi lõpptarbijatele ega elektroonikaseadmete müüjatele see kaasa ei too ning võrreldes naaberriikidega meie olukorda raskendavaid majanduslikke probleeme ei tekita.
Ütlen ära ka menetluslikud otsused, mis keskkonnakomisjon 12. jaanuaril tegi. Tehti ettepanek saata eelnõu 789 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks ehk tänaseks (see oli konsensuslik ettepanek). Otsustati teha ettepanek eelnõu 789 teine lugemine lõpetada (ka see oli konsensuslik otsus) ja kui eelnõu 789 teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek võtta eelnõu 789 kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril 2015 (ka see oli konsensuslik otsus). Neljas ettepanek on panna eelnõu 789 lõpphääletusele (ka see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud keskkonnakomisjoni aseesimees! Tahvelarvutid ja mobiiltelefonide viimased mudelid on tehtud sedaviisi, et aku ei ole sealt mitte kuidagi eraldatav. Mida näeb seadus selliste riistapuude puhul ette, mis nendega tuleb teha?

Seadus näeb tarbijale ette väga lihtsa lahenduse. Kui te ostate sellise seadme, siis müüja peab teavitama, kuidas ja kus seda elektroonikaseadet saab remontida ja sealt aku välja võtta. Müüja kohustus on teid teavitada, kuidas te peate käituma siis, kui probleeme tekib. Meil olid ka komisjonis kõne all analoogsed küsimused. Tänapäeval on väga lihtne patareisid ära anda, meil on olemas akude kogumise kohad. Aga see ongi direktiivi mõte, et uute nutiseadmete kohta, millest tarbijal ei ole endal võimalik akusid välja võtta, saaks ta informatsiooni müüja käest. Müüja peab vastutama, et need kohad oleksid olemas ja ostjat oleks teavitatud, kus niisuguseid seadmeid remonditakse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 789 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 790 teine lugemine. Palun taas ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni aseesimehe Erki Noole!

Nii nagu eelnõu 789, oli ka eelnõu 790, jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, arutlusel 8. detsembril. Keskkonnakomisjoni koosolekul osalesid Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk ning Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhataja asetäitja Tarmo Tehva. Samamoodi tehti menetluslikud otsused ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. jaanuar. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu uuesti oma istungil 12. jaanuaril.
Kui eelmise eelnõuga olid asjad võib-olla natuke lihtsamad, sest see eelnõu oli tingitud direktiivi ülevõtmisest, siis praegu arutatav eelnõu tuleneb väga konkreetsest ja suurest probleemist, mis on kestnud juba vähemalt kümme aastat. See on nn kaevuluukide varastamine ja metalli ebaseaduslik müük kokkuostupunktides. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainspektsioon on nende teemadega väga pikalt tegelnud ning on Politsei- ja Piirivalveametiga väga tõsiselt arutanud, kuidas seda probleemi lahendada. Olgu öeldud ka, et ainult kaevuluukide probleemi tõttu on aastate jooksul kümneid inimesi surma saanud, rääkimata probleemidest, mis on tekkinud elektritrafode ja raudteerööbaste varastamise ning eluliselt vajaliku infrastruktuuri rikkumise tõttu, mis häirivad kogu Eesti inimeste elu.
Kaili Kuusk esitles seda eelnõu. Keskkonnaministeerium on teinud jäätmeseaduses muudatusi. Ühe muudatusega sätestatakse jäätmeseaduse riikliku järelevalve erimeetmetena kontrolltehingud. Kontrolltehing tähendab, et metalli kokkuostjatele tehakse pakkumine keelatud metallijäätmete ostmiseks ning kui nad nõustuvad, siis tehakse võõrandamistehing eesmärgiga tabada seadusrikkuja. Kontrolltehing on metallijäätmete kokkuostja tegevuse tõhus kontrollmeede, vähemalt keskkonnakomisjoni, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajate arvates.
Loomulikult on see valus teema ja tekib küsimus, miks peaks Keskkonnainspektsioon jälitustegevusega tegelema. Olgu öeldud, et Keskkonnainspektsioonil on ka praegu kriminaalmenetluse algatamise õigus, kuigi, jah, jälitustegevuse õigust neil ei ole. Miks aga selle kriminaalse probleemiga ei võiks tegelda Politsei- ja Piirivalveamet? Keskkonnaministeerium on Politsei- ja Piirivalveametiga väga konstruktiivset koostööd teinud, aga nende õiguse vastu selles valdkonnas tegutseda oli Siseministeerium. Põhjendus oli selline, et politsei tegeleb üldkorrakaitsega, nad ei taha saada eriseadustega eriõigusi. Ütlen veel kord, et see on väga tõsine probleem. Võib-olla ei ole see kõige õigem lahendus, aga aastate jooksul väljakujunenud probleemi lahendusena nähakse seda praegu kõige parema variandina.
Keskkonnakomisjoni liikmed esitasid Keskkonnainspektsiooni esindajale küsimusi jäätmelubade andmise, trahvide väljakirjutamise ja nende suuruse kohta. Küsiti ka, kui palju on Keskkonnainspektsioon tunnistanud kehtetuks nende isikute lubasid, kes on rikkunud seadust, ostes ebaseaduslikku metalli kokku. Tunti huvi, miks on Keskkonnainspektsiooni töötajatele tähtis kontrolltehingute tegemine. Sellepärast, et praegu keelab jäätmeseadus nende jäätmete kokkuostmisel sularahas maksta ning ainuke võimalus seda tegevust kontrollida ongi teha selliseid kontrolltehinguid.
Võib-olla veel probleemi olemusest. Meil on praegu välja antud umbes 550 litsentsi. Keskkonnainspektsioon möönab, et see on suur arv. Samas, kui selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted ei ole midagi kriminaalset teinud, siis ei ole põhjust neilt litsentsi ära võtta. Nagu ma ütlesin, teema on keeruline ja problemaatiline. Loodetavasti jõuame selle seaduse vastuvõtmisega probleemi lahendusele tunduvalt lähemale.
Lõpetuseks ütlen ka keskkonnakomisjoni menetluslikud otsused. Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku saata eelnõu 790 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks s.a (see oli konsensuslik otsus). Otsustati teha ettepanek eelnõu 790 teine lugemine lõpetada (see oli konsensuslik otsus). Kui teine lugemine lõpetatakse, on meil ettepanek saata eelnõu 790 kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. jaanuariks s.a (see oli konsensuslik otsus). Viimane ettepanek on panna eelnõu 790 lõpphääletusele (ka see oli komisjoni üksmeelne otsus). Tänan tähelepanu eest!

Küsimused ettekandjale. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea keskkonnakomisjoni aseesimees! Tegemist on väga hea eelnõuga. Ainult kahju, et seda seadust kümme aastat tagasi vastu ei võetud, kui seda väga vaja oli. Kuid minu küsimus on selline. Kontrollostu tehakse ka teistel tegevusaladel, näiteks tehakse alkoholi kontrollostu. Kas sellised sätted on olemas ka mingites teistes seadustes? Kas teie arvates võiks ka valimisseadustes olla selliseid sätteid, mis võimaldaksid häälte kontrollostu?

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et me ei tohiks ajada segamini kahte asja: valimisseadusi ja jäätmeseadust. Loodame ikkagi, et need kaks asja on erinevad. Võib-olla veel üks erinevus minu isiklikul hinnangul. Kui me jäätmeseaduses selle muudatuse teeme ja lahendame selle probleemi, siis me oleme kindlasti võimelised ära hoidma nii mõnegi vigastuse, säästma nii mõnegi inimese ravi kulud ja – kui traagilisemas võtmes rääkida – päästma elusid. Valimisseadustest rääkides, kui keegi ostab Viktor Vassiljevi või Erki Noole heaks hääli, siis see ei ole kellegi tervisele kahjulik ja kindlasti mitte eluohtlik. Nii et neid kahte asja, ma loodan, me võime ainult huumorivõtmes võrrelda, kui meil huumorisoon olemas on.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kõigepealt suur tänu põhjaliku ettekande eest! Aga üks küsimus siiski on. Me selle seaduseelnõuga sisuliselt ju tekitame Keskkonnainspektsioonile võimaluse teha kontrolloste, mis on oma olemuselt õigusrikkumise matkimine, mida reguleerib tegelikult kriminaalmenetluse seadustik. Kas meil oli komisjonis üldse arutluse all võimalus, et me küsiksime selle kohta arvamust ka Riigikogu õiguskomisjonist, et me saaksime ka oma heade kolleegide käest teada, mis nemad selle kohta arvavad?

Minu mäletamist mööda meil seda arutlust ei olnud. Meil oli küll, jah, arutlus sel teemal, kas sellega ei peaks tegelema Politsei- ja Piirivalveamet. Nagu ma ütlesin, Siseministeeriumi põhjendus oli see, et politsei tegeleb üldkorrakaitsega ja nemad ei taha eriseaduses eriõigusi. Kui me vaatame ajaloos tagasi, aega, kui keskkonnaminister oli Jaanus Tamkivi, siis tema ajal anti Keskkonnainspektsioonile kriminaalmenetluse õigus. Sellel oli väga konkreetne põhjus. Kui Keskkonnainspektsioon tegi ettekirjutusi, siis aastate jooksul ei jõudnud ükski toiming kohtusse, kuna politsei ei tahtnud selle valdkonnaga tegelda või ei olnud tal ressursse sellega tegelda. See oli põhjus, miks Keskkonnainspektsioonile anti kriminaalmenetluse õigus. Ka praegu võib siin paralleele tõmmata. Jah, ma möönan, et võib-olla ei ole see kõige õigem, aga kindlasti on see kõige kiirem ja efektiivsem moodus praegu Eestis seda väga tõsist probleemi lahendada.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tõnis Kõiv, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea on alustada sellise klassikaks kujunenud lausega, et tegemist on ütlemata hea seaduseelnõuga. Teatavasti on metallivarguste probleem ühiskonnas täiesti reaalselt olemas, see mitte ainult ei tekita varalist kahju paljudele ettevõtetele, vaid ohustab ka inimelusid. See probleem vajab lahendamist, sellega tuleb tegelda. Ebaseaduslike kokkuostjate tegevuse piiramine või lausa lõpetamine aitab kindlasti sellele lahendusele kaasa.
Teatavasti tohivad elektrijuhtmeid ja -kaableid, liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke, raudteerööpaid, mootorsõidukeid või nende olulisi osi kokku osta vaid seaduses sätestatud isikud. Ostu eest ei tohi tasuda sularahas ning ostutehingu kohta tuleb koostada dokument ehk tuvastada müüja isik. Ebaseadusliku kokkuostu korral kõiki neid nõudeid rikutakse, isikut ei tuvastata, makstakse sularahas ning seda tehingut on pärast arusaadavalt väga raske tõendada. Kaevuluugi puudumine on ohtlik inimese elule. Elutähtsat teenust osutava ettevõtte tagant virutamine võib samuti inimeludele ohtlikuks muutuda, rääkimata varalisest kahjust.
Ettepanek anda Keskkonnainspektsioonile õigus kasutada metallivarguste tõkestamiseks muu hulgas kontrollmüüki on tulnud Elektrilevi, Elioni, Eesti Raudtee, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti ühistöö tulemusena. Kontrollmüük tähendab, et kui Keskkonnainspektsiooni ametiisik teeb järelevalvet jäätmeseaduse konkreetsete paragrahvide nõuete täitmise üle, võib ta teha kontrolltehingu sellest metalli kokkuostjale ette teatamata ja ennast esitlemata. Eelnõukohast erimeedet võib võtta vaid siis, kui teiste jäätmeseaduses sätestatud erimeetmete võtmine järelevalve tegemisel on kas oluliselt raskendatud või ei ole üldse võimalik ning need meetmed on vajalikud kõrgendatud või olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks. Kontrolltehingute tegemise üle otsustab Keskkonnainspektsiooni peadirektor. Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteo tunnustega tegu. Samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse tähenduses. Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine.
Kuigi Politsei- ja Piirivalveameti ning Keskkonnainspektsiooni tõhusa koostöö tulemusena on politseis registreeritud metallivarguste hulk vähenenud peaaegu 50%, põhjustavad metallivargused alajaamadest ja raudteelt ning kanalisatsioonikaevuluukide vargused sellest hoolimata tõsist ohtu inimeludele, häirides ka oluliselt tähtsate taristute toimimist. Need vargused pannaksegi ju toime eelkõige ikka elektrikaabli või metall-luugi müügi eest raha saamise eesmärgil. Kontrolli tõhustamine metallijäätmete kokkuostjate üle vähendab märkimisväärselt metallivaraste tegutsemisindu ning elu muutub Eestis turvalisemaks ja elukeskkond paremaks. Sihiks ongi, et ettevõtjad teadlikult loobuksid varastatud metalli vastuvõtmisest.
Pika jutu kokkuvõte: eesmärk on õige ja tegu on üldiselt õige asjaga, samas aga tuleb õiget asja ju ka õigesti teha. Kontrollost on oma olemuselt õigusrikkumise matkimine, mis on aga omakorda nagu jälitustegevus reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus, mis on hoopis Riigikogu õiguskomisjoni pärusmaa. Kuna õiguskomisjon ei ole saanud seda seaduseelnõu arutada, siis teengi praegu Reformierakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et Riigikogu õiguskomisjon saaks samuti eelnõu arutada ja oma arvamust avaldada. Ma ei näe mingit takistust, et keskkonnakomisjoni ja õiguskomisjoni tihedas koostöös jõuame veel selle koosseisu ajal uuesti ette võtta eelnõu teise lugemise ja teha ka kolmanda lugemise, et siis eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Erki Nool, palun!

Aitäh! Ütlen kolleeg Tõnisele võib-olla vastukaaluks, et minu arvates on see tõsine seadus ja kui see koosseis ei suuda seda ära menetleda, siis peame arvestama sellega, et umbes kümme inimest kukuvad aasta jooksul kaevu ja kaotavad oma elu. Kui te vaatate statistikat, siis te näete, et pärast Eesti taasiseseisvumist on missioonidel osalenud sõdureid hukkunud vähem, kui on ühel aastal surma saanud kaevuluukidest alla potsatanud inimesi. See asi on natukene liiga tõsine, et sellega mängida. Nagu ka Tõnis ütles, teema on tõsine. Kui juristid tahavad kakelda, siis nad võiksid siin kakelda ja me võiksime nende käest küsida, olles kuulanud küsimusi ja argumente, miks me Keskkonnainspektsioonile seda kontrollostu õigust ei anna. Aga kui me ei suuda selle koosseisu ajal seda seadust vastu võtta, siis on reaalne, et enne oktoobrit ei suuda me seda uuesti menetleda, me lükkame sel juhul muudatuse jälle peaaegu ühe aasta võrra edasi ja aitame pättidel Eesti ühiskonda halvemaks teha. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta ei ole saabunud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Seda on meil vaja hääletada, sest komisjoni otsus oli jälle, vaadake, teine lugemine lõpetada.
Lugupeetud Riigikogu, Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 790 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 36 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuks jäi 2. Teine lugemine on katkestatud.
Määran eelnõu 790 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. veebruari kell 17.15.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu esimene lugemine. Ettekandja eelnõu algatajate nimel on kultuuriminister Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetav Riigikogu esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tutvustada teile Eesti spordipoliitika arengudokumenti aastani 2030. Räägin lühidalt selle dokumendi sünniloost. 2012. aasta detsembris allkirjastasid Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee ühiste kavatsuste protokolli eesmärgiga alustada spordipoliitika prioriteete käsitleva Eesti spordi arengustrateegia väljatöötamist. Spordipoliitika arengudokumendi koostamise näeb ette ka valitsuse tegevusprogramm. Spordipoliitika põhialuste dokument kiideti heaks VIII Eesti spordi kongressil eelmise aasta novembris Paides, misjärel esitati see Vabariigi Valitsusele arutamiseks ning sealt edasi Riigikogu kultuurikomisjonile ja Riigikogule arutamiseks, et saada teilt, lugupeetud Riigikogu liikmed, nõusolek asuda spordipoliitikat ellu viima.
Spordipoliitika põhialustes aastani 2030 määratakse kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Ühtlasi on see dokument alus Vabariigi Valitsusele spordivaldkonna arengukava ja programmide koostamiseks. Spordipoliitika põhialused vaadatakse üle iga viie aasta järel.
Miks seda visioonidokumenti vaja on? Sport on teatavasti suure sotsiaalse ja majandusliku väärtusega valdkond, mille tervikliku poliitika alused Eestis seni on puudunud. Tõsi, Eesti spordi kongressidel on kinnitatud dokumente, nagu spordikontseptsioon (1989) ja Eesti spordi harta (1994), ning spordiseadustega (1998 ja 2005) on sätestatud spordi õiguslik korraldus, aga näiteks spordiga seonduvate valdkondade poliitikadokumentides ei ole seni olulise teemana sõnastatud näiteks kas või liikumine ja sport kui võimalus või vahend. Olgu lisatud, et spordipoliitika põhialused peavad toimima valdkondadevaheliste kokkulepetena. See dokument on niisiis kokku kogunud strateegilised eesmärgid ja suunad, mida soovitakse saavutada nii spordivaldkonna arenguks kui ka spordi abil elukvaliteedi ja elukeskkonna parendamiseks. Ühesõnaga, see on visioonidokument.
Mida see visioon ütleb? Seda, et tegevused ja ettevõtmised spordivaldkonnas ja sidusvaldkondades peavad tagama selle, et aastal 2030 vastab Eesti inimeste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele, kõikjal on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust, aga ka majanduskasvu.
Ma tahan siinkohal eraldi nimetada dokumendis esiletoodud spordivaldkonna arendamise põhimõtteid ja väärtusi. Neid on mitu: aus mäng, ühtekuuluvus, kaasamine ja avatus, tervislik ja aktiivne elu, elukestev enesearendamine ja vastutus. Räägin siin lahti ainult ühe – ühtekuuluvuse. Sport ühendab teatavasti inimesi ja organisatsioone ning olümpia- ja spordiliikumisest osavõtt eeldab ja tugevdab inimestevahelist suhtlemist, solidaarsust ja ühtekuuluvustunnet kõigil tasanditel.
Selles visioonidokumendis on neli eelisarengusuunda. Esimene neist on eesmärk, et valdav osa Eesti elanikest tegeleks liikumisharrastuse ja spordiga. Teatavasti tegeleb liikumisharrastusega meil praegu iga kolmas inimene, aga eesmärk on jõuda Põhjamaade n-ö kvalitatiivsele tasemele, st et ühest hetkest tegeleks sellega iga teine inimene. Kuigi me kõik ju liigume niikuinii, aga tuleks harrastada ka sportlikku liikumist ja teadlikult spordiga tegelda.
Teine eesmärk on see, et liikumine ja sport oleks tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ja tööandja. Nii on see terves maailmas, ka meil, ja see roll peab kasvama.
Kolmas prioriteetne suund on, et liikumine ja sport oleks vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Kui tuua kas või üks näide, siis sportimine eeldab teatavasti kokkulepitud reeglite täitmist ja lugupidamist kaaslaste vastu, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Sport on ammustest aegadest, juba antiikaegadest alates tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab kujundada ühiskonna väärtushinnanguid, laiendada ühistegevust, ühiskonna lõimumist jne. Kõike ei hakka ma siin üle kordama, see on seletuskirjas väga hästi esile toodud.
Neljas prioriteetne suund on, et Eesti oleks rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Eesmärk on, et Eestit tuntaks spordisaavutuste poolest. Meid tuntakse juba praegu, aga ütleme ausalt, et meie ambitsioonid on suuremad ning võimalusi ja potentsiaali on meil rohkemaks.
Mina selle visioonidokumendi koostamise alguse juures ei olnud ega osalenud ka selles juhtkomitees, sest olin sel ajal Riigikogu liige. Pean vajalikuks rõhutada, et minu arvates on visioonis väga väärtuslik see, et järgmised 15 aastat ja küllap ka sealt edasi asetub spordivaldkonna edendamisel väga selgelt keskmesse inimene – sporti harrastav, liikumisest ja spordist rõõmu ja naudingut tundev inimene, paremat tervist ja heaolu sooviv inimene, kahe sõnaga öeldes sportiv inimene.
Loogiline küsimus selle visioonidokumendi heakskiitmise järel on, kuidas see praktiliselt rakenduma hakkab. Visioon on tähtis asi, kuid mismoodi see ellu rakendub? Spordipoliitika põhialused on põhimõtted, millest riik edaspidi spordipoliitikat kujundades lähtuma peaks. Need põhimõtted, mis on siin dokumendis sõnastatud, võetakse aluseks aastateks 2016–2019 Kultuuriministeeriumi arengukava koostamisel, aga loomulikult ka järgmiste arengukavade koostamisel ning teiste strateegiliste dokumentide ja programmide koostamisel, samuti arvestatakse neid teiste ministeeriumide arengukavades. Need näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.
Selle põhjaliku visioonidokumendi valmimisel on osalenud väga paljud inimesed ning spordiorganisatsioonid ja -liidud. Nende kõigi üleslugemine kestaks väga pikalt. Võiks alustada juhtkomiteest ja lõpetada kõigi nendega, kes ajurünnakutes osalesid. Avaldan väga suurt tänu kõigile, kes on panustanud Eesti spordi visioonidokumendi loomisesse. See on tõsine baas, kust edasi liikuda ja spordivaldkonnale tugevamat rahastust küsida. Suur tänu kuulamast!

Küsimused ettekandjale. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! See on tore, et V, VI ja VII kategooria treenerid hakkavad juba 2015. aastal palka saama, aga elu näitab, et nendest vahenditest, mis on selleks riigieelarves sellel aastal planeeritud, ei jätku. Minu küsimus – õigemini on see nende treenerite küsimus, kes teavad, et me täna seda küsimust arutame – on see. Missugune on ministri sõnum treeneritele, kes juba hakkasid seda raha saama?

Suur tänu küsimuse eest! Treenerite palgatoetuse ettevalmistus kestis umbes aasta. Palgatoetuse tagamisega anti treeneritele sotsiaalsed garantiid, mida mitte kõigil treeneritel ei olnud. Kuna ettevalmistusprotsess võttis aega ja oli ette nähtud, et kõrgema kvalifikatsiooniga treenerid hakkavad saama palgatoetust, siis loomulikult kasvas selle aasta jooksul kõrgema kvalifikatsiooni taotlemise intensiivsus. Tõepoolest, kõrgema kategooriaga treenerite arv suurenes ja tegelikult jääb 3,51 miljonist eurost natukene väheks. Sel aastal jääb see osa pisut väiksemaks, aga me taotleme reaalset olukorda vaadates järgmisel aastal eelarvest raha juurde.

Toomas Tõniste, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! See on tore, et Eesti spordi kongressi sõnumid on üritatud kokku panna ühte paberisse, mis siin meie ees on, kuid kahjuks on see paber väga pealiskaudne. Sellepärast ma küsingi konkreetsemalt. Spordiringkondade ootus on juba aastaid olnud, et lõpuks ometi vabastataks tööandjad spordiga tegelemise kulude katmisel erisoodustusmaksust. Siiamaani on peamiselt Reformierakond selle vastu olnud, seetõttu ei ole seda muudatust suudetud ellu viia. Mis sõnumi annate teie kui spordiminister, kas see jääbki niimoodi või te saate ükskord siiski aru, et see on ennetav tegevus ja toob mitu korda rohkem raha tagasi, kui sellega seoses kulutusi on?

Suur tänu teile selle küsimuse eest! Mis puudutab erisoodustusmaksu ettevõtetes ja organisatsioonides, kui inimesed sporti harrastavad, siis see teema on tõepoolest olnud rahanduskomisjonis mitmel korral laual. Olen isegi ühel koosolekul sellisel arutelul osalenud. See on see teema, kas me soovime maksuerandeid ja jaksame neid administreerida või leiame spordile toetusraha selgematel ja ühetaolisematel viisidel. Rahastamisallikaid on spordis väga palju. Olen täiesti kindel, et see visioonidokument ärgitab raha juurde saama.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Et haakida oma küsimust eelmise küsimusega, ütlen, et siin hakati Reformierakonnale midagi ette heitma. Aga minu mäletamist mööda oli see IRL-i või sel ajal Res Publica rahandusminister Tõnis Palts, kes keeras täiesti pea peale spordi, spordialaliitude ja ka olümpiakomitee sponsoreerimise riigi äriühingute poolt. See põhimõtteliselt keelati ära. Selle asemel lubati luua alternatiivne fond, mida ei ole siiamaani tehtud. Ka selles dokumendis ei näe kahjuks jälgegi sellest konkreetsest skeemist. Kas on üldse kavas see välja töötada? Aga ma tegelikult tahan ärgitada teid ja võib-olla komisjoni tulema kahe lugemise vaheajal välja mingi konkreetse skeemiga, mida ei saaks üks minister oma spordivaenulikkuse tõttu jälle pea peale keerata ja jätta kogu sport, eriti noortesport, ilma rahata, riigi toetuseta.

Suur tänu, härra Randpere! Ma ei saanud päris hästi küsimuse lõpust aru. Aga teie ettepanek fikseerub minu mälus, samuti stenogrammis. Siin on ka ministeeriumi spordi asekantsler, kes korraldab nende nelja töörühma tegevust, kes visiooni hakkavad rakenduskavadeks vormima. Edaspidi saame sellest konkreetsemalt rääkida.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Mina isiklikult arvan, et see dokument ei aita spordiorganisatsioone ega spordiklubisid vähimalgi määral. Aga minu küsimus on aruandluse kohta. Siin on kirjutatud, et arutelud ja aruandmine spordipoliitika põhialustes viiakse läbi regulaarselt toimuval Eesti spordi kongressil. Kas siis spordikongress saab selleks seadusliku aluse? Ma olen viimasel kolmel spordikongressil käinud ja tean, et seal kunagi mingit arutelu ei ole. Ka selle dokumendi said inimesed üks või kaks päeva enne kätte ja küsimusi nad esitada ei saanud. Kas spordikongress saab tulevikus seadusliku aluse või mitte? Sellest dokumendist see välja ei kooru.

Härra Erki Nool, aitäh selle küsimuse eest! Te olite kriitiline teatud protseduuride ja protsesside suhtes. Ma siiski rõhutan, et isegi kui see visioonidokument seab sellised eesmärgid, mida ei ole samm-sammult lahti kirjutatud – ma rõhutasin, et rakenduskavas tegeldakse sellega –, ei pea ma seda üldsõnaliseks ega ka mitte selliseks, ütleme, kaasamata tehtud dokumendiks. Kuidas spordikongressil aru antakse, see on tegelikult Eestis traditsioon. Spordikongress esindab väga laiapõhjaliselt Eesti spordiüldsust organisatsioonide, liitude ja sporti korraldavate organisatsioonide kaudu. Jällegi ütlen, austatud Riigikogu liikmed, teie käes on võti, kuidas teistmoodi teha.

Jüri Ratas, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma soovin selle dokumendi valguses esitada küsimuse, mis võib olla liiga detailne. Kui see on nii, siis öelge. Spordipoliitika põhialustes on kindlasti koht ka stipendiumidel. See teema oli mõni aeg tagasi väga teravalt üleval. Kuidas te selle dokumendi valguses ja ka oma ministeeriumi spordialasest tööst lähtudes näete tulevikus kohtunike tasustamist?

Suur tänu, härra Jüri Ratas! Nii nagu treenerite palgatoetuse maksmise eelnõu ettevalmistamisel juttu oli, tahetakse edasi liikuda ka kohtunike tasustamise teemaga. Praegu valmis lahendust ei ole, olulisem oli treenerite palgatoetus. Teatavasti töötavad kohtunikud ju enamasti kõik mõnel teisel ametikohal, kus neil on sotsiaalsed garantiid tagatud. Samas saan teile kinnitada, et see teema ei ole päevakorralt maas. Kohtunike teemaga liigutakse edasi, kuid vahepeal tõenäoliselt astub ametisse uus Riigikogu koosseis. Ka viimati kultuurikomisjonis kinnitas kultuurikomisjoni esimees, et kohtunike teemaga liigutakse edasi. Nii ongi, seda ei ole unustatud ega kõrvale jäetud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen ka seda dokumenti ja ega ma aru küll ei saa, mis peale selle vastuvõtmist Eesti spordis paremaks läheb. Kas Eesti spordil on olemas ka mingi visioon? Ja kas selle dokumendi puudumine näiteks keelab maksta treeneritele poole palga asemel täispalka?

Aitäh selle küsimuse eest! Lühemaajalised visioonid on kirjeldatud spordivaldkonda kureeriva Kultuuriministeeriumi arengukavades ja loomulikult ka sidusministeeriumide arengukavades. Nagu ma alguses nimetasin, ei ole niisugust põhjalikku visioonidokumenti, kus oleks selgelt sõnastatud, et sport ja liikumine on selline teema, mis puudutab kõiki Eestis elavaid inimesi just heaolu, tervise ja, kuidas öelda, suurema arvu kvaliteetselt elatud eluaastate poolest. Visioonidokumentideks on varem olnud korralduslikud regulatsioonid, mis on vastu võetud spordiseadusega. Aga selge on see, et see dokument oma põhjalikkuses ja läbimõelduses ning kõigi spordiga seotud inimeste osalemise ja nende mõtete seal kajastumise tõttu on selles mõttes ikkagi ajalooline.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! On tõepoolest väga oluline ja vastutustundlik, et spordipoliitika ees seisvad teemad on koondatud visioonideks ning toodud riiklikule tasemele ja ka siia Riigikogu saali. Aga kes siis võtab vastutuse nende visioonide elluviimise eest? Milline institutsioon hakkab tegelema nende visioonide elluviimisega?

Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, igasugune visioon muutub tähenduslikuks siis, kui seda hakatakse ellu rakendama konkreetsetes tegevustes ja rahastamisprojektides. Spordipoliitika visiooni kandjad ja selle eest vastutajad on loomulikult Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus, aga ka kõik suuremad spordi katusorganisatsioonid, spordialaliidud ja erialaliidud, näiteks koolispordi liit, spordiliit Jõud, ka ühendus Eesti Antidoping, Spordimeditsiini SA jt. Nagu ma korra eespool lühidalt mainisin, moodustatakse nende visioonidokumentide strateegiliste eesmärkide ja alaeesmärkide lahtikirjutamiseks, millega kaasnevad konkreetsed tegevused ja mille juurde sõnastatakse ressursivajadused, praegu neli eraldi töörühma. Seda tegevust koordineerib Kultuuriministeerium koos Eesti Olümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusega.

Kalmer Lain, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Hea meel on tõdeda, et spordi- ja liikumisharrastuse eestvedajad on võtnud eesmärgiks inimesi rohkem liikuma saada. Rohkem liikumisradu ja terviseradu – see kõik on väga positiivne. Samas on Eesti põhjamaa. Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Norras on üks prioriteetseimaid alasid jäähoki. Minu valijad tahavad teada, kas töögruppides on jutuks olnud, et Eestis võiks olla rohkem jäähalle.

Aitäh selle küsimuse eest! Põhjamaa on Eesti tõesti, aga kliima soojenemine on oma mõju avaldanud ja looduslikku jääd on meil talviti üha harvem. Mine tea, võib-olla see olukord muutub. Aga Eestis on jäähallid olemas, tõsi, mitte kõikides maakonnakeskustes. Eraldi selles visioonidokumendis jäähallide vajadust sõnastatud ei ole.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on ikka küsimus erisoodustusmaksu teemal. Miks teie ministrina ja ka Reformierakond ei toeta seda, et sporti toodaks rohkem raha juurde? Inimesed saaksid tervemaks, perspektiivis väheneksid tunduvalt tervishoiukulud. Praegu räägitakse eeldatavast bürokraatlikust kulust ja võib-olla kahest miljonist eurost, mis jääks maksutuluna saamata, aga seda raha niikuinii tegelikult ei ole, sest ettevõtted ei saa sporti toetada, kuna nad peavad erisoodustusmaksu maksma. Miks te olete selle vastu, et sporti tuleks tunduvalt rohkem raha, võrreldes sellega, kui kuskil käsuga kedagi maksma sunnitakse?

Veel kord suur tänu sama küsimuse eest! Mina ei ole kunagi selle vastu olnud ega ei ole ka edaspidi selle vastu, et sporti tuleks rohkem raha. Kahe käega olen selle poolt. Teatavasti tehakse riigieelarveid Riigikogus. Ma rõhutan veel kord, et visioonidokument annab väga tugeva argumendi ja motivatsiooni spordi rahastamist suurendada. Erisoodustusmaksu teemal meenub mulle üks diskussioon rahanduskomisjonis, millest selgus, miks see ettepanek kohe läbi ei läinud. Üks argument oli see, et ettevõtjad, kes tahavad, et nende inimesed saaksid sellist soodustust, toetavad nende sportimisvõimalusi praegugi väga tugevalt. Minu ministriks oleku ajal ei ole minu poole pöördutud murega, et ettevõtja ei saa oma töötajaid toetada, sest soodustuse võimalust ei ole. Aga rakkerühmad hakkavad tööle, see idee ei ole laualt maas.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud minister! Kindlasti oli, on ja jääb see vaidlus, kas riik peaks, silmad kinni, toetama umbes 50 euroga seda, et inimesed võtaksid tablette, mille efekt on võib-olla null või pisut rohkem, või riik võiks ennetustegevusena anda lihtsalt inimesele või ettevõttele muu võimaluse. Siin on filosoofiline erinevus maailmavaadete vahel. See vaidlus oli, on ja ilmselt jääb. Te olete lugenud spordi arengukava aastani 2030. Kas teie hinnangul ei oleks pidanud see natukene ambitsioonikam olema, st olema rohkem mingite eesmärkide püstitamisele keskendatud? Praegu ma loen siit välja küll selle, et me saame rohkem euroraha koolitusteks kasutada.

Härra Nool, suur tänu selle kommentaari eest! Kas ma pean seda dokumenti piisavalt ambitsioonikaks? Inimesena, kes ei ole kunagi võitnud olümpiamedalit – ma pole olnud nii andekas, mul pole olnud sellist võimalust –, olen ma siiski rõõmus selle üle, et visioonidokument loob väga selge kohustuse, vajaduse ja tahtmise tekitada Eesti ühiskonnas olukord, kus tekib juurde sportimisvõimalusi ja sportimisteenuseid. Perekondadel tekib, ma ei tea, suurem motivatsioon juhatada lapsi jooksuradadele ja kergliiklusteedele, noored inimesed tõusevad arvuti tagant ja lähevad sporti tegema. Mingil hetkel saavad inimesed aru, et oma tervise ja heaolu jaoks on vaja liikuda ja sporti teha ning ühiskonnas on selleks loodud peale taristu ka selline hoiak, et tahetakse sportida, liikuda, tervemad olla, olgu võrdluseks siis kas Põhjamaad või mida keegi paremaks peab. Aga oluline on ka see, et sellelt baasilt saavad uued anded tuule tiibadesse ja ükski väga andekas inimene, kes tahab ükskord maailma parim olla, ei jää vaateväljast kõrvale.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahaksin ka uskuda, et kui me selle dokumendi täna vastu võtame, siis hakkavad kõik rõõmsasti sporti tegema, iga kolmas hakkab jooksurajal käima jne. Ent ma ei ole nii sinisilmne. Kas see dokument avab näiteks riigi rahastamiskraanid? Mul võrdlusandmed puuduvad, aga minu arvates toetab Eesti riik sporti oluliselt vähem kui Läti ja Leedu. Kas see dokument riigi rahastamiskraanid ka avab? Kui avab, siis ma olen kahe käega poolt.

Suur tänu teile! Ma korra loen ette selle nimekirja, kuidas Eesti sporti rahastatakse. Kes seda rahastavad? Kultuuriministeerium rahastab alaliite, noortesporti, suurvõistlusi, liikumisharrastust, stipendiume, preemiaid, katusorganisatsioone, sihtasutusi. Eesti Olümpiakomitee rahastab olümpia ettevalmistust, olümpiamängudel osalemist, Audentese kooli õppureid. Hasartmängumaksu Nõukogu rahastab spordiprojekte. Eesti Kultuurkapital rahastab spordiprojekte. Rahastab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Hästi palju raha tuleb kohalikelt omavalitsustelt. Kuigi see summa finantskriisi ajal vähenes, ronib see tasapisi tagasi sellele tasemele, mis oli enne finantskriisi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on rahastanud kergliiklusteede rajamist. Uues kavas on ette nähtud rajada väga palju kilomeetreid populaarseid, rahvale kasutamiseks sobivaid kergliiklusteid. Haridus- ja Teadusministeerium rahastab sportlaste haridusstipendiume. Ja nii edasi ja nii edasi. See nimekiri on väga pikk. Kui ma lisan siia veel Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi investeeringud ning sponsorite antud summad, siis selgub, et seda raha on päris palju. Jah, see visioon loob võimaluse raha ka juurde küsida. See on riigieelarve prioriteetide teema.

Jüri Jaanson, palun!

Ma tulen tagasi nende visioonikandjate ja vastutajate juurde. Nimetasite kolm institutsiooni, kes vastutust jagaksid, aga teadupärast ei ole jagatud vastutus just kõige parem vastutus. Ma siiski oleksin lootnud saada vastust küsimusele, kas see, et me spordipoliitika dokumendi toome siia saali, tähendab kokkuvõttes seda, et riik hakkab spordipoliitika eest rohkem vastutust kandma, kas ta võtab endale sellest vastutusest suurema osa. Ehk ma küsin nii: milline võiks olla see institutsioon, kes kannab põhivastutust spordipoliitika visiooni elluviimise eest?

Suur tänu küsimast! Põhivastutust kannab Kultuuriministeerium. Võib-olla aitab teil sellesse rohkem uskuda ka see tõsiasi, et kultuuriminister annab põhialuste elluviimise kohta kord aastas aru, mida on vahepeal tehtud ja kuhu on edasi liigutud. Aga täiesti arusaadavalt ei saa valdkonda kureeriv ministeerium üksi hakkama. Teatavasti on väga suur osa ülesannetest delegeeritud EOK-le ning Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusele. Selline see olukord on.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister, aitäh selle dokumendi toomise eest Riigikokku arutelule! Te rõhutasite ka oma ettekandes valdkondadevahelist koostööd. Minule on aastaid muret teinud üks arv. Nimelt see, et kui Kaitseväkke ajateenijaid värvatakse, siis teatud põhjustel läheb sinna ainult 50% või veelgi vähem aastakäigu noormeestest. Neid põhjusi me kõik teame. Kas see dokument, spordipoliitika alused, võib ka seda natukene muuta, et meie noored oleksid väga tugevad ja saaksid Kaitseväe katsetel väga hästi hakkama? Või see dokument ei anna seda alust ehk siin ei teki valdkondadevahelist koostööd?

Aitäh! Väga huvitav küsimus. Esiteks saan ma öelda, et, jah, see aitab sellele kaasa, sest üks arusaam selles visioonidokumendis on nimelt see, et tuleb üle vaadata kooli kehalise kasvatuse programmid, muuta need, kuidas öelda, intensiivsemaks, liikumisele keskendunumaks, nii nagu väga paljudes Euroopa riikides on juba tehtud. Tundub, et seal võib olla arenguruumi, kui te meenutate omagi koolipõlve ja kuulate seda, mida tehakse praegu näiteks Soomes. See võimalus on siia dokumenti kirjutatud. Miks ainult pooled noored mehed kaitseväeteenistusse lähevad? Üks põhjus on see, et kõiki neid sinna nagunii ei võetaks. Kindlasti on meie soov, et meie noored inimesed, neiud ja noormehed, oleksid tugevad, terved ja vahvad inimesed, kes spordist rõõmu tunnevad ega istuks ainult arvuti taga. Ma ikkagi arvan, et päris hull see asi ei ole. Sport on väga paljude noorte seas populaarne. Kuigi on ka neid, kes võib-olla ei ole selle tähtsust veel taibanud. Visioonidokument ja sellele järgnevad tegevused peavad ikkagi garanteerima, et rohkem noori inimesi tõuseks laua tagant või tugitoolist püsti ja läheks sporti tegema. Mina usun Eesti lastesse ja noortesse, samuti usun peredesse, kes noori sporti tegema meelitavad, loomulikult usun ka treeneritesse ja õpetajatesse.

Kalmer Lain, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Siit ongi nüüd hea jätkata. Spordikongressil oli ühes vestlusringis jutuks, et selleks, et rohkem noori arvuti tagant ära saada, on vaja emotsionaalseid spordialasid ja tegevusi. Kas see dokument sisaldab ka neid suundasid, kuidas sinna jõuda? Mis need alad võiksid olla, mis noori rohkem liikuma paneksid? Kõik ei soovi terviserajal liikuda, osa tahab harrastada emotsionaalseid spordialasid, on see siis jäähoki, BMX-kross või on mingi muu selline ala, mis natukene emotsiooni pakub.

Jälle aitäh küsimuse eest! Spordialade ja harrastamisvõimaluste valik on Eestis küllaltki suur. Kui võistlusaladest jäävad rohkem silma meeskonnamängud ja kergejõustik, siis tegelikult on muu maailma mõjul ja üldse meie soovi tõttu olla tänapäevane ja eluga kaasas käia tulnud Eestisse väga palju uusi moodsaid spordialasid, mille harrastajaid on esialgu võib-olla vähe, aga nende arv kasvab. Ma olen üsna veendunud, et tegelikult leiab Eestis igaüks endale meelepärase spordiala. Mis puudutab BMX-väljakuid või ekstreemspordialasid, siis ma tean väga häid näiteid, kus noored on ise initsiatiivi haaranud. Ma tean suurepäraseid kohalikke omavalitsusi, kes just nimelt sellistesse erilistesse spordiinfrastruktuuridesse investeerivad. Ka riik arvestab sellega, et spordialade valik peab kogu aeg laienema.

Barbi Pilvre, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Uurin, kas spordipoliitika põhialuste vastuvõtmine hõlbustab dialoogi haridusministeeriumiga, et perspektiivis ikkagi suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu koolis. Neid on liiga vähe, ütlevad paljud lastevanemad.

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on koolisport ja kehalise kasvatuse tunnid üks oluline valdkond, millega selle visioonidokumendi elluviimisel tuleb tegelda. Euroopas on riike, kus on viis kehalise kasvatuse tundi nädalas, nii et iga päev on sporditund, on see siis puhas kehaline kasvatus kindla õppekavaga või mingi liikumistund, nagu soomlased on hakanud praktiseerima. See teema on vältimatult päevakorral aastani 2030. Ühelt poolt vanemad tahavad, et kehalist kasvatust oleks rohkem ja kool vastutaks selle eest, et laps liiguks, teisalt ju lapsed ja vanemad ütlevad, et õppekava on nagunii liiga pingeline. Üks väga lihtne asi, mida ma isiklikult olen täheldanud, on see, et Põhjamaades on lapsed vahetunni ajal õues. Maakoolides on see võimalik, linnas võib-olla mitte nii väga, aga see oleks ka üks väga lihtne võimalus toast õue tulla ja võib-olla ka rohkem liikumist harrastada.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Teie ettekandest selgus, et iga kolmas inimene tegeleb praegu aktiivselt liikumisharrastusega, aga me tahame jõuda Põhjamaade tasemele, nii et sellega tegeleks iga teine või igaüks. Ma vaatan seda otsuse eelnõu. Te räägite III alapunktis prioriteetsetest suundadest, üks nendest on saavutussport. Kas ka saavutusspordis on Eestil olemas prioriteetsed suunad või me lähtume sellest, et inimesed teevad tugevalt sporti ja sellega muutub üks või teine ala tipp- või saavutusspordiks? Kas Eestis on olemas saavutusspordi prioriteetsed suunad?

Suur tänu selle küsimuse eest! Nagu ma aru sain, selle sisu oli see, kas me mõnda spordiala eelisarendame. Ma võin öelda, et kõige parem vastaja oleks siin Eesti Olümpiakomitee, aga ministrina ja inimesena ütlen, et eelissuundade areng peab käima käsikäes sellega, et me õigel ajal avastaksime anded, need inimesed, kellel on tahtekapitali spordis edasi liikuda, ja oleksime paindlikud spordialade või nende alaliitude rahastamisel, arvestades potentsiaali, mida me seal näeme, ja võib-olla ka huvi. Praegu me rahastame neid mõneti sportlike tulemuste järgi, aga see ei ole ainuke ega ideaalne lahendus. Võtmeküsimus on see, et kui me selle püramiidi baasil, mida me spordiharrastust edendades rajame, näeme võimekust, tahet ja annet, et siis need inimesed jõuaksid parimal moel tippu. Selleks on vaja muuta alade rahastamist, lisada mingeid stipendiume, valida välja eelisarendatavad valdkonnad. See on siiski spordiorganisatsioonide ja Eesti Olümpiakomitee pärusmaa. Aga paindlikkus, valmisolek peab kindlasti olemas olema.

Aitäh! Ja ei olegi rohkem küsimusi. Komisjoni ettekandja on Lauri Luik. Palun, Lauri!

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Väga hea tunne on, et "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" on lõpuks jõudnud Riigikogu suurde saali ja Riigikogu täiskogu sporditeemasid sellises mastaabis arutab. See on minu mäletamist mööda viimase 15 aasta jooksul väga harukordne sündmus.
See dokument on valminud mitme osapoole põhjaliku koostöö tulemusel. Siia on olnud algusest peale kaasatud mitmete spordiorganisatsioonide liikmed, valitsusliikmed, Riigikogu liikmed, ametnikud jt. On olnud olemas lausa eraldi veebikeskkond, kus on saanud avaldada oma mõtteid ja teha ettepanekuid. Nii et jutud sellest, et see dokument on sündinud kuskil kabinetipimeduses, ei vasta kindlasti tõele. Minu arvates on see üks laiemalt arutatud eelnõusid üldse. Nii et "koostöö" ja "kaasamine" on kaks märksõna, mis selle eelnõu ettevalmistusega on väga hästi sidustunud.
Otsuse eelnõu aluseks on circa 40-leheküljeline dokument, mis oli arutlusel ka Eesti spordi kongressil, mis toimus möödunud aasta novembris Paides. Otsuse eelnõu on kokkuvõte sellest suurest raamdokumendist, kuhu on kirja pandud kõik olulisemad suunad. Eesti spordipoliitika põhialuste ettevalmistamisel on kasutatud väga mitmeid teadusuuringuid ja mitme riigi arengukavu. Oleme võtnud aluseks näiteks Soome, Singapuri, aga ka Sloveenia arengukava, üritanud õppida omal alal kõige eeskujulikumatelt.
Tegu on suhteliselt kõrge üldistusastmega dokumendiga, ja seda teadlikult. Paljud on küsinud, miks siin on niivõrd üldsõnalised, kohati loosunglikud mõtted või visioonid, eesmärgid ja arengusuunad. Etteruttavalt ütlen kohe ära, et siia juurde on valmimas rakenduskavad ja tegevuskavad, mis sätestavad alleesmärgid ja konkreetsemad tegevused. See on teadlikult pisut kõrgema üldistusastmega dokument.
Spordipoliitika põhialuste väljatöötamine tuleneb vajadusest määrata kindlaks Eesti spordipoliitika pikaajalisem visioon, üleriigiline eesmärk, mida me soovime saavutada, mille poole pürgida, ja prioriteetsed arengusuunad, kuhupoole me liigume. Liikumine ja tervislik eluviis on elus püsimise üks olulisemaid alustalasid, sel on ka oluline hariduslik, meelelahutuslik ja sotsiaalne mõõde. Spordi ja liikumisharrastuse arendamine mitmekesistab oluliselt Eesti kultuuri- ja noorsootöö valdkonda, panustab majanduskeskkonda ja tööhõivesse ning aitab kaasa eri osapoolte paremale lõimumisele.
Mis siis on Eesti spordipoliitika visioon ja eesmärk? Urve Tiidus juba puudutas seda teemat, aga ma arvan, et ei tee paha, kui see siin veel üle korrata. Aastal 2030 vastab eestlaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele, just nimelt sellelesamale tasemele, mida me oleme ka muudes valdkondades oma suureks eeskujuks võtnud. Meil on sel ajal kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos vastavate teenustega, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist, eneseteostust ja majanduskasvu. Eelnõu defineerib sporti kui elujõu edendajat, rikkuse loojat ja riigi hea maine kujundajat. Laias plaanis see ju ongi spordi eesmärk.
Liikumine ja sport rajanevad järgmistel olulistel väärtustel, mis on otsuse eelnõus ka välja toodud ja kirjeldatud: aus mäng, ühtekuuluvus, kaasamine ja avatus, sh vabatahtlike tegevus, mis on aina olulisemaks muutumas, tervislik ja aktiivne eluviis, elukestev enesearendamine analoogselt elukestva õppega, ja loomulikult vastutus.
Eelnõu kirjeldab nelja prioriteetset arengusuunda. Esiteks, valdav osa Eesti elanikest liigub ja spordib; teiseks, liikumine ja sport kui majandusharu ja tööandja; kolmandaks, liikumine ja sport kui vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; neljandaks, Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Nende kõikide arengusuundade all on tegevuste kaupa kirjeldatud sammud, mida peaks astuma, ja ka mõned eesmärgid.
Tulen tagasi esimese arengusuuna juurde, et valdav osa Eesti elanikest liigub ja spordib. Nagu mainitud, praegu on iga kolmas Eesti inimene kuidagi spordi ja liikumisharrastusega seotud. Meie visioon on, et aastaks 2030 tegeleb liikumisharrastusega või spordib kaks kolmandikku Eesti elanikest. Selleks on väga oluline kõigepealt luua vastavad tingimused ja tagada nende järjepidev arendamine, et sporditaristu oleks kättesaadav ühtviisi nii Tallinnas kui ka väiksemates kohtades elavatele inimestele. Väga tähtsale kohale paigutan ma koolis toimuva: ühelt poolt koolispordi ja koolispordi liidu tegevuse, teiselt poolt akadeemilise poole ehk õppekavade arendamise.
Mul on väga hea meel, et nii mõnegi erakonna valimisprogrammi on kirjutatud mõte uudse liikumisõpetuse integreerimisest õppekavadesse, mis peaks hõlmama mitmeid aineid ja suurendama meie noorte liikumist. Me teame, et väga raske on kehalise kasvatuse tunde nädala õppeprogrammi juurde lisada. Seetõttu on üheks alternatiiviks lisaks koolisporditegevusele just õppekavade ülevaatamine ja liikumisõpetuse integreerimine eri õppeainetesse.
Loomulikult on tarvis ka edaspidi rõhku panna inimeste suuremale teadlikkusele sellest, et sport ja liikumine on tervisliku eluviisi üks alustalasid, mis võimaldab elada pika, terve ja õnneliku elu. See eeldab tihedat koostööd valdkonna sees, nii maakondade spordiliitude koostööd kui ka maakonnas spordiklubide ja spordikoolide koostööd.
Pean tähtsaks senisest kiiremat huvihariduse arendamist, et see oleks kättesaadav ka väiksemates kohtades ning noored saaksid tegelda spordialadega, mis neid huvitavad, ilma et nad peaksid sõitma väga pikka maad oma kodukohast näiteks kaugele maakonnakeskusesse. Nii et huvihariduse toetamine on väga oluline.
Teine arengusuund on liikumine ja sport kui majandusharu ja tööandja. Sport on suuresti teenusepõhine ning aitab arendada ka Eesti majanduskeskkonda, tagades paljudele inimestele töökoha ja sissetuleku. Olulisel kohal on riigi, kohalike omavalitsuste, erasektori ja spordiorganisatsioonide koostöö. Kui riik ja kohalikud omavalitsused peavad looma keskkonna ja tingimused sporditegemiseks, siis spordiorganisatsioonide ja erasektori roll on korraldada kogu sportlikku tegevust. Arengu üks eeldusi on kahtlemata spordispetsialistide kompetentsuse suurendamine, et meil oleks kompetentseid kehalise kasvatuse õpetajaid, kes teaksid, kuidas tänapäevase liikumisõpetuse põhimõtteid noortele edasi anda, tarku treenereid, kes teaksid, kuidas häid sportlasi õigesti suunata, tarku spordiametnikke, kes riigis spordi arengut tulevikus õigel teel hoiaksid, jne.
Kolmas arengusuund on liikumine ja sport kui vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. Oskus ausalt võita ja väärikalt kaotada on minu hinnangul üks spordi aluspõhimõtteid. Sport on ka väga oluline kasvatusvahend, sporti tegev inimene arendab endas lugupidamist teiste inimeste vastu, kaasvõistlejate vastu, konkurentide vastu. Sporditegemine arendab inimeses enesedistsipliini ja on kahtlemata ka eetilises mõttes suunanäitaja.
Ma pean oluliseks, et vabatahtlike koolitus, nende motiveerimise süsteem ja tunnustamine areneksid praegusega võrreldes edasi. Otsuse eelnõu sellele ka viitab. Me teame, et suurte rahvusvaheliste spordivõistluste ja üldse spordivõistluste korraldamisel on vabatahtlikel aina suurem roll. Seega on kindlasti vajalik senisest suurem tähelepanu vabatahtlike valdkonnale.
Dopinguvastane võitlus ja võitlus tulemustega manipuleerimise vastu, sinna panustamine peab jätkuvalt olema võtmekohal, et meie noored teadvustaksid endale, et sporti on võimalik teha ka puhtalt. Minu arvates peaks aina rohkem levima arusaam, et dopingutarvitajad ja manipuleerijad on vargad. Nad pole ausad inimesed, nendega pole mõtet koostööd teha. Nad ei mängi seda mängu, mida mängivad ausad sportlased. Noortele on dopinguvastane võitlus minu arvates väga oluline eeskuju.
Lõimumise ehk integratsiooni temaatikat ei või samuti alatähtsustada. Meie kunagine kolleeg siit Riigikogust, legendaarne spordimees Jaak Salumets on minu arvates väga tabavalt öelnud, et sport ongi kõige parem lõimumispoliitika. Pane eri rahvusest inimestele ühesugused särgid selga, saada nad palliplatsile ja toimubki kõige parem integratsioon.
Neljas arengusuund on, et Eesti oleks rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud. Siin all on rõhutatud Eesti kui spordiriigi tuntuse hoidmist ja arendamist, et meil ka tulevikus oleksid oma Erki Nooled, Jüri Jaansonid ja Toomas Tõnisted. Edaspidigi tuleb panustada saavutusspordi edendamisse süsteemse ja korrapärase tegevuse kaudu nii spordiklubides kui ka spordikoolides, selleks et meil oleks järelkasvu ja tulevasi tippsportlasi. Siia hulka kuulub piirkondlike ja üleriigiliste spordikeskuste arendamine, tippsportlastele treeningu- ja võistluskeskuste ja -tingimuste loomine ning nende järkjärguline parandamine. Mul on hea meel, et mitme erakonna programmi on kirjutatud, et need võistluskeskused Eesti eri piirkondades tuleks välja arendada.
Tuleb arendada võimalusi kõrgkoolides ja jõustruktuurides tippspordiga tegelemiseks. Ma näen, et siin on meil samuti väga palju arenguruumi. Saame võtta snitti kas või Ameerika Ühendriikidest, kus üliõpilassport on väga hästi organiseeritud.
Loomulikult ei saa üle ega ümber rahastamisest. Rahastamismeetmed peavad käima ajaga kaasas. Need peavad olema paindlikud ja kohandatavad selleks, et sporti saaks hästi teha, samasugune peab olema õigusruum selle ümber. Ka need valdkonnad peavad järk-järgult ajaga kaasas käima ja arenema.
Rõhku tuleb loomulikult panna spordi teadus- ja arendusvaldkonna tegevustele, panustamisele spordimeditsiini, taastusteenuste tänapäevastamisele ja loomulikult ka rahvusvaheliste spetsialistide kaasamisele Eesti sporditegevusse, kui me soovime ka edaspidi rahvusvahelises konkurentsis olla. Siia alla läheb ka rahvusvaheliste spordisuursündmuste toomine Eestisse ja seeläbi meile väga olulise majandusharu – sporditurismi arendamine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et suur töö on ära tehtud ning on ääretult positiivne, et "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" on jõudnud Riigikogu täiskogu ette. Eelnõu kohaselt hakkab valdkonna eest vastutav minister iga aasta Riigikogu täiskogu ees spordivaldkonna arengutest ülevaadet andma. Minu arvates – ja nagu on selgunud suheldes spordivaldkonna inimestega, ka nende arvates – on see väga suur töövõit, et sport kui selline leiab Riigikogu tasandil enam tähtsustamist. Ma tänan südamest kõiki abilisi, spordiorganisatsioone, ametnikke, spetsialiste, kes on andnud oma panuse selle visioonidokumendi väljatöötamisse, tänu kellele me oleme Eesti spordi arengule selle dokumendi abil päris tugeva lisatõuke andnud. Eriline tänu Kultuuriministeeriumi spordi asekantslerile Tõnu Seilile ja Eesti Olümpiakomitee asepresidendile Toomas Tõnisele ning ka Tallinna Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi direktorile Kristjan Pordile, kes on olnud kogu selle protsessi koordineerijad.
Kultuurikomisjon otsustas s.a 13. jaanuaril saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 21. jaanuariks ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. veebruar. Suur tänu!

Head ametikaaslased, kas teil on komisjoni esimehele küsimusi? Ei ole. Suur tänu ettekande eest, austatud Lauri Luik! Avan läbirääkimised. Nii nagu ikka, saavad esimesel lugemisel sõna fraktsioonide esindajad. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Tatjana Jaansoni! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud istungi juhataja! Eesti spordirahval ja sotsiaaldemokraatidel on hea meel, et Riigikogu menetlusse on jõudnud kauaoodatud dokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030". Siiani puudus meil terviklik lähenemine spordipoliitika alustele. Praegu kõne all olevad spordipoliitika põhialused aastani 2030 määravad kindlaks Eesti spordipoliitika eesmärgid ja arengusuunad. Üleriigiline eesmärk on tagada inimeste heaolu, parandada spordi kaudu inimeste vaimset ja kehalist tasakaalu ning aidata kaasa kehalist aktiivsust toetava keskkonna ja sellega kaasnevate teenuste loomisele. Spordi abil kindlustatakse inimestele kvaliteetne elu ning tervena elatud aastad annavad panuse Eesti majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse.
Sport on väga dünaamiline ja arenev majandussektor, mis annab tööd paljudele inimestele. Spordi kõrgemad väärtused on aus mäng, solidaarsus, sallivus ja meeskonnavaim. Meeskonnamängude abil soodustab sport nii kodanikuaktiivsust kui ka vabatahtlikkust ning aktiveerib inimesi ühiskonnaelus kaasa lööma. Samuti ühendab sport inimesi, sõltumata nende vanusest, soost, rahvusest või sotsiaalsest päritolust. Sport ühendab ka eri eluvaldkondi, nagu tervis, kultuur, haridus, teadus, turism. Ta aitab ühiste harrastuste kaudu tugevdada inimeste peresid ja pereelu, pakkudes sisukaid väljakutseid ja positiivseid emotsioone nii noortele kui ka eakatele.
Eelmise aasta novembris kiideti Riigikogus heaks spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused, millega loodi õiguslik alus treeneritele töötasu maksmiseks. See oli suur samm meie spordisüsteemi korrastamiseks, nii loodi treeneritele ausad sotsiaalsed tagatised.
Spordipoliitika põhialused on siiski vaid põhimõtted, mille alusel riik edaspidi spordipoliitikat kujundab. Seega on äärmiselt oluline, et inimeste sporditegevuseks eraldataks riigieelarvest vajalik raharessurss. Lubamatu on, et majandussurutise ajal 2009. aastal vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi just noorsootöö ja spordi arvel ning see on jäänud seni taastamata.
Sotsiaaldemokraadid on jõuliselt seisnud inimressursi arengu eest. Tegutseme ka tulevikus selle nimel, et jälgida spordivaldkonna rahastamist. Me tagame igale lapsele huviringirahaks 20 eurot kuus, mis on samuti üks osa spordipoliitikast. Laps võib valida huviringiks ju just spordiringi. Hea, et selle dokumendiga saame kindlaks määrata pikemaajalised eesmärgid. Järgmisel Riigikogul tuleb need eesmärgid teoks teha. Olen kindel, et sotsiaaldemokraadid saavad järgmises valitsuses olles taas sellel teemal kaasa rääkida. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Jüri Ratase Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Alustuseks soovin tänada Eesti spordiorganisatsioone, kes on koostöös Kultuuriministeeriumiga ära teinud väga suure töö! Avaldan meie fraktsiooni nimel tänu ka kultuurikomisjonile ja tema esimehele! Pikaajaline ning põhjalik arenguvisioon on hädavajalik igas valdkonnas, nii ka spordis. Mulle on sümpaatne, et dokumendis on mõõdupuuks võetud Põhjamaade tase. Olen samuti alati Põhjamaade heaoluühiskondi Eestile eeskujuks toonud. Loodan, et peagi suudetakse ka Eestis sporti ja liikumist niisama mitmekülgselt väärtustada, alustades väikeste laste liikumisharjumusest ning lõpetades eakate liikumisharrastusega. Põhirõhk tuleb panna inimese tervislike käitumisharjumuste kujundamisele kodus ja koolis, kuid ei tohi unustada ka noori ja täiskasvanuid, kes on gümnaasiumihariduse juba omandanud. Näiteks ei pööra enamik noori erihariduse ja kõrghariduse omandamisel ega ka suur osa selliseid õppeasutusi minu arvates piisavalt tähelepanu kehalisele harimisele. Seda tuleks parandada. Tervislik ja liikuv eluviis on ju oluline meile kõigile, mitte ainult tippsportlastele. Sporti arendades ning mõistlikult noorte vaba aega sisustades aitame täiskasvanutel kauem terve ja aktiivsena püsida. See tähendab otseselt panustamist ka inimeste töö- ja eluea pikendamisse, mis on ülioluline Eesti rahvaarvu taas tõusule viimiseks ning ka meie majanduse uuesti käivitamiseks.
Täna arutluse all olev dokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" on ülevaatlik raamistik, mis annab selge aluse edasiste konkreetsemate arengute ja tegevuskavade koostamiseks. Ma väga loodan, et head mõtted ja eesmärgid ei jää ainult paberile, vaid realiseeruvad tulevaste valitsuskoalitsioonide tegevusprogrammides. Teatavasti on Eesti spordis ikka veel mitmeid tegematajätmisi ja kitsaskohti. Näiteks meenub paratamatult omavalitsuste tulubaasi kärpimine 2009. aasta negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisel. Teatavasti põhjendati toona kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksuosa vähendamist muu hulgas muudatustega spordiseaduses ja noorsootöö seaduses. Täpsemalt võeti omavalitsustelt kohustus toetada spordiorganisatsioone ning noorteühingute noorteprogramme ja noorteprojekte. 2009. aasta negatiivse lisaeelarve seletuskirjas jõuti järeldusele, et spordiseaduse muudatus annab eelduse vähendada kohalike omavalitsuste kulusid circa 171 miljoni krooni võrra. See tähendab, et riik pidas toona õigeks tugevalt kärpida kohalike spordiklubide võimalusi omavalitsuselt toetust saada. Enamik omavalitsusi on küll püüdnud oma rahaliste võimaluste kohaselt jätkata spordiorganisatsioonide toetamist, kuid riik ei ole teatavasti toonaseid tulubaasikärpeid siiani taastanud, olgugi et majanduskriis on möödas juba üle viie aasta. Paraku näitab see, et sport ei ole olnud viimastele valitsuskoalitsioonidele väga tõsiselt võetav küsimus.
Üle ega ümber ei saa ka stipendiumide temaatikast, probleemist, mille on otseselt põhjustanud spordi alarahastamine. Eelmise aasta 5. novembril astus Riigikogu esimese sammu õiges suunas, asudes toetama V kategooria ja kõrgemate kategooriate treenerite tasustamist. Kindlasti on järgmine samm vaadata üle ka madalama kutsetasemega treenerite tasustamine. Siin on tublisti arenguruumi. Soovin tänada nii kultuuriminister Urve Tiidust ja tema meeskonda kui ka Lauri Luike ja kultuurikomisjoni, kes suuresti olid selle väga vajaliku otsuse ja põhimõtte ellukutsujaks.
Palun minut lisaaega!

Lisaaeg.

Riik maksustab ka edaspidi tööandjate investeeringuid oma töötajate tervisesse. Teatavasti tegi Keskerakonna fraktsioon jaanuaris taas kord ettepaneku vabastada erisoodustusest need tööandja kulutused, mis on otseselt seotud töötaja või teenistuja spordiga tegelemise kulude katmisega, tehes seda kuni 500 euro eest aastas inimese kohta. Loodan, et see väärt algatus, mida toetab Eesti Tööandjate Keskliit, jõuab varem või hiljem ka seadusesse.
Üpris palju ja kahjuks tihti negatiivses võtmes on räägitud spordi rahastamisest riigiettevõtete poolt. Olen ka varem siin kõnetoolis rõhutanud, et minu arvates pole küsimus selles, kas sporti toetada, vaid millise summaga toetada. Kui isegi riigiettevõtted ei saa toetada inimeste tervislikke eluviise, siis kelle panuse peale peaksid spordiorganisatsioonid üldse lootma?
Kokkuvõtet tehes tunnustan veel kord Eesti spordipoliitika põhialuste koostajaid. Tulevasel Riigikogul ja Vabariigi Valitsusel tuleb see dokument vääriliselt ellu viia ja parimal võimalikul viisil rakendada. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Erki Noole Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Meenutan natukene ajalugu. Ka mina pean tänama kõnealuse valdkonna ministrit. Kui Jüri Tamm istus Riigikogus, olles tulnud Hispaaniast Eestisse tagasi, siis oli aastast aastasse tema üheks missiooniks spordipoliitika põhialuste ja arengusuundade väljatöötamine, selle nimel et Eesti riik võtaks vastu Eesti spordi arengukava. Tol ajal, mõni aasta tagasi, olid nii Eesti Olümpiakomitee kui ka Kultuuriministeerium seisukohal, et sellist dokumenti ei ole vaja. Mul on hea meel, et me oleme jõudnud niikaugele, et oleme selle dokumendi arutlusega Riigikokku jõudnud.
Kui rääkida kriitilisemal toonil, siis võib öelda, et see dokument on väga üldsõnaline. Jah, siin on palju vastuargumente, mõned neist on ka õiged. Aga meie kõige suuremad kriitikud võiksid olla spordiorganisatsioonid ja -klubid. Kahjuks ei ole nemad aru saanud, mis nende elus muutub või millise arengusuuna see arengukava neile kui spordi eestvedajatele annab. Ilmselt jääb meie pühaks ülesandeks või kohustuseks seda spordiorganisatsioonidele ja -klubidele tutvustada.
Minu kõige suurem kriitika selle arengukava kohta on see, et siin valitseb ambitsioonipuudus. Ma põhjendan seda. Kui me vaatame Eesti laste liikumisaktiivsust ja kehamassiindeksit, siis paratamatult näeme, et suuremat rõhku peab panema laste liikumisharjumusele. Miks ma räägin ambitsioonidest? Ma võib-olla valetaksin, kui ütleksin, et see oleks ideaalne, aga minu arvates oleks võinud siiski olla näiteks selline ambitsioon, et aastaks 2018 oleks algklassides iga päev kehalise kasvatuse tund, näiteks aastaks 2022 oleks põhikoolis ja aastaks 2025 kuni gümnaasiumi lõpuni igal päeval vähemasti liikumisharrastustund. See oleks minu seisukohalt väga ambitsioonikas ja tulevikku suunatud muudatus.
Siin on üks hea punkt 8.4: "Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. ... tervisekontroll on kättesaadav kõigile." Loomulikult peaksime siin väga aktiivselt tegutsema. Paljud väga suured alaliidud on pannud oma reeglistikku põhimõtte, et Eesti meistrivõistlustel ei saa osaleda need, kellel on tervisekontroll tegemata. Kui me aga vaatame tegelikkust, siis näeme, et puudub võimekus neid noori meditsiinikontrolli saata ja neid kontrollida.
Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

Punkt 9.3: "Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide koostööl ..." Kui see punkt läbi lugeda, siis tekib paljudel spordiorganisatsioonidel küsimus, kes ikkagi Eesti sporti juhib.
Punkt 11.4 räägib väga paljude spordiringkondade tänapäevasest vajadusest: "Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused konkureerimiseks rahvusvahelisel tasemel ..." See on väga õige punkt. Ainuke küsimus tekib kõrgkoolidel ja jõustruktuuridel, et kes selle eest siis vastutab, kas kõrgkoolid ja jõustruktuurid, või peakski Riigikogu muutma seaduse selliseks, et avalik-õiguslikele ülikoolidele pannakse üks kohustuslik valdkond juurde.
Järgmine punkt, 11.5, ütleb nii: "Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ..." Kindlasti võiks siin olla välja toodud erisoodustusmaks versus sport, versus tippsport, mis on juba aastaid olnud väga valusa teemana arutlusel. Jah, siin on võib-olla maailmavaateliste, võib-olla ka finantsiliste arusaamade sasipundar, aga ma arvan, et kui erisoodustusmaks kas või tööl käivate inimeste sporditegemise puhul ära kaotada, siis see oleks riigi väga konkreetne hea tahte žest või suunanäit, et ta väärtustab tervislikke eluviise rohkem kui haigekassa kulutusi, et ta väärtustab spordiga tegelevaid inimesi rohkem kui inimesi, kes ei taha või ei soovi oma tervise eest hoolt kanda.
Nagu ma alguses ütlesin, meil on selle arutluse üle hea meel. IRL toetab spordipoliitika põhialuste vastuvõtmist. Kindlasti on mõnes mõttes hea see, et me iga viie aasta tagant selle dokumendi üle vaatame. See, et väga paljud punktid on üldsõnalised, annab meile võib-olla rohkem ja jõulisemat tegutsemisruumi lähitulevikus, et parandada ja teha rõõmsaks kogu ühiskondlikku spordiliikumist. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 828 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu Balti Mereväedivisjoni loomise kohta denonsseerimise seaduse eelnõu 834 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel olla teie ees selle seaduseelnõuga, mille pika nime istungi juhataja teile kiiresti ja elegantselt ette luges. Balti Mereväedivisjon ehk BALTRON on Balti riikide ühine miinitõrjeüksus, mille koosseisu on kuulunud Eesti, Läti ja Leedu mereväe alused. Selle üksuse loomise leping allkirjastati Riias 1998. aastal. BALTRON-i loomise peamine eesmärk oli toona suurendada Balti riikide merevägede koostöövõimet ja demonstreerida seda ning meie poliitilist ühtsust enne meie riikide liitumist NATO-ga.
BALTRON on olnud edukas projekt ja nüüd võib öelda, et ta on suutnud kõik eesmärgid täita. Samas, rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutumine Euroopas on sundinud Eesti Kaitseväge, sh Eesti mereväge ümber hindama ja muutma oma prioriteete ning suunama oma ressursse enam NATO ühisesse kollektiivkaitsesse ja NATO uue heidutushoiaku kujundamisse. Selleks et Eestil oleks võimalik ja jõukohane panustada ühte nendest NATO uue heidutushoiaku tugisammastest ehk NATO esimese mereväeeskaadri koosseisu, oleme võtnud vastu otsuse välja astuda BALTRON-i projektist. Nagu öeldud, see projekt on oma eesmärgid täitnud. Tegelikult on BALTRON-isse panustamine nüüdseks muutunud NATO täpselt samaotstarbelisse võimesse panustamist dubleerivaks tegevuseks.
Teen Riigikogule ettepaneku seda seaduseelnõu toetada, samas rõhutades, et loomulikult ei tühista ega lõpeta see Balti riikide riigikaitsealast koostööd ega meie kaitsevägede koostööd, kindlasti mitte ka meie merevägede koostööd, mis hoolimata Eesti lahkumisest BALTRON-ist kindlasti jätkub ka tulevikus, on kõigekülgselt kasulik ja toimub suurel määral NATO-liitlaste koostöö raamistikus. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Üks küsimus siiski on. Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Me komisjonis teemat laias laastus käsitlesime, aga ma küsin avalikkuse jaoks. Riigikogu stenogramm on ju laialdaselt kasutatav dokument. Ma eeldan, et valitsus teavitas partnerriike meie otsusest sellest projektist lahkuda. Milline oli Läti ja Leedu reaktsioon? Miski ilus kaotab sellega oma mõtte, kui üks riik lahkub. Kuidas nad meie otsuse vastu võtsid?

Aitäh! Balti riikide kaitseministrite kohtumised on regulaarsed ja diskussioonid avameelsed. Võin öelda, et meie otsus võeti vastu suuremate emotsioonideta. Ei olnud mingeid negatiivseid emotsioone. Tegelikult mõistavad nemad meie otsust ning meie mõistame Läti ja Leedu soovi edasi minna. Me oleme oluliselt suuremas mahus otsustanud panustada sellesse SNMCMG1 ehk NATO mereväeeskaadrisse. Ka Läti ja Leedu on sinna panustanud, aga märksa väiksemas mahus ja lühematel perioodidel kui Eesti, ütleme siis, et harvemate rotatsioonidega kui Eesti. Need on iga riigi suveräänsed otsused, aga kindlasti on Balti riikide koostöö ka edaspidi tihe ja tõhus ning toimib edasi nendes valdkondades, kus ta loob reaalset nähtavat lisandväärtust.

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kalmer Laini!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 15. jaanuari istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajana kaitseminister Sven Mikser, Kaitseministeeriumi ametnikud ja Eesti mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Jüri Saska. Eelnõu eesmärk on denonsseerida Riigikogus 1998. aasta 11. novembril ratifitseeritud Balti Mereväedivisjoni loomise leping. Eesti panustab samal ajal ka NATO esimesse alalisse miinitõrjeüksusesse, mistõttu ei ole Balti Mereväedivisjoni senises mahus panustamine ressursside vähesust ja prioriteete arvestades võimalik. Samas jätkub Balti riikide merevägede koostöö.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 15. jaanuari istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku saata arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 21. jaanuari istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk 4. veebruar kell 17.15. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 834 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. veebruari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu 830 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ...

Me kindlasti tervitame Riigikogu esimeest.

Palun vabandust, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Esimesel lugemisel olev maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitleb kiireloomulisi muudatusettepanekuid, mille seadusesse viimisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Seaduse muutmise seaduse eelnõu käsitleb põhiliselt maaparandushoiukavade koostamist ja on tingitud vajadusest tagada maaparandusseaduse nõuete kohaselt koostatavate maaparandushoiukavade kooskõla veeseaduse alusel koostatava veemajanduskava põhimõtetega. Veeseaduse kohaselt koostatakse veemajanduskava iga vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa kohta. Tagamaks maaparandushoiukavade kooskõla veemajanduskavade põhimõtetega, on otstarbekas ka maaparandushoiukavad koostada vesikondade kohta. Alamvesikondade maaparandushoiukavasid ei ole otstarbekas enam ajakohastada eri tasandite maaparandushoiukavade andmete dubleerimise vältimiseks. Maaparandusseaduse muutmine on kiireloomuline, sest maaparandushoiukavade kinnitamist kavandatakse eelnõu kohaselt samal ajal veemajanduskavade ajakohastamisega 22. detsembriks 2015. aastal. Veemajanduskavad ja maaparandushoiukavad on küll iseseisvad dokumendid, kuid neil on veekaitseküsimuses suur seos. Mõlemas kavas on ka muid kattuvaid teemasid, sh üleujutusoht, veekogudega seotud tööde kavandamine ja veekogude hea seisundi tagamine. Samuti tuleb mõlema kava koostamiseks või ajakohastamiseks kaasata avalikkus, sh teha avalik väljapanek maakonnakeskustes. Neid tegevusi on otstarbekas teha maaparandushoiukavade ja veemajanduskava puhul koos ning kavad kinnitada ühel ajal. Maaparandushoiukavad on kavandatud kinnitada põllumajandusministri käskkirjaga, kuna need on valdkondliku iseloomuga dokumendid ja maaparandushoiukavas käsitletav maaparandushoid jääb põllumajandusministri vastutusalasse. Lähtudes käesoleva eelnõuga kavandatud muudatustest, on kavas muuta maaparandushoiukavade koostamise aluseks olevat põllumajandusministri määrust, mis käsitleb maaparandushoiukava sisu- ja vorminõudeid ning kava koostamise korda.
Seaduse muutmise seaduse eelnõus sätestatakse ka maaparandusseaduse täitmise üle haldusjärelevalve tegemise alus. Põllumajandusameti tehtaval järelevalvel on nii riikliku kui ka haldusjärelevalve tunnused. Haldusjärelevalvet teeb Põllumajandusamet riigiasutuste üle, kelle valitsemisel oleval maal paikneb maaparandussüsteem. Haldusjärelevalve tegijana on Põllumajandusametil õigus teha järelevalveasutusele ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Haldusjärelevalve meetmeid valides peab haldusjärelevalve tegija arvestama, et valida tuleb meede, mis järelevalvatavat vähem koormab. Tänan teid ja soovin jõudu eelnõu arutamisel!

Austatud minister, tänu on vastastikune! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Tatjana Jaansoni!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu 830 kahel korral: 13. ja 20. jaanuaril. Komisjoni 13. jaanuari istungil tehti eelnõu kohta esimesed menetluslikud otsused: saata eelnõu 830 esimesele lugemisele tänaseks ja määrata komisjoni ettekandjaks mind. Eelnõu sisuline arutelu toimus 20. jaanuaril. Sellel istungil osalesid Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban ja sama osakonna peaspetsialist Helju Hubel, kes tutvustasid eelnõu ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Kuna minister andis eelnõust põhjaliku ülevaate, siis ma sellel pikemalt ei peatu. Komisjon tegi järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuar kell 14. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 830 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. jaanuari kell 14. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnes päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi. Järgmine, 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 810 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees oleva seaduseelnõu üks olulisemaid eesmärke on vähendada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti halduskoormust ning muuta nende töö efektiivsemaks. Selleks laiendatakse PPA-s teenistusküsimuste lahendamise pädevust ning PPA-s ja Päästeametis ametivande vastuvõtjate ringi ja volitatakse edasi teenistusastmete andmine ja ülendamine. Samuti on eelnõu eesmärk võimaldada ametitel paremini oma tööd planeerida ning anda võimalus tööd paindlikumalt korraldada. Osa muudatuste eesmärk on õigusaktide normihierarhiline korrastamine ja võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla viimine. Samuti on eelnõu eesmärk ajakohastada õigusakte ning tagada õigusselgust. Selgemini reguleeritakse ka julgeolekuasutuste ülesannete täitmisel saadud teabe edastamist ning õigusselguse tagamiseks täiendatakse Finantsinspektsiooni seadust ja notariaadiseadust, sätestades alused, kuidas anda Finantsinspektsiooni ja notarite valduses olevat teavet julgeolekuasutustele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Eriteenistuse seadused viiakse kooskõlla eelmise aasta 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse sõnastusega.
Natuke räägin täpsemalt ka. Esiteks, teenistuse korraldamine ja pädevuse laiendamine. Kehtiva seaduse kohaselt on PPA-s teenistusküsimuste – eelkõige ametisse nimetamine, palga määramine jms – lahendamise pädevus ainult peadirektoril. Praegu allkirjastab peadirektor circa 2300 personaliga seotud dokumenti aastas. Nende volituste delegeerimisega väheneks peadirektori koormus circa 900 käskkirja võrra aastas.
Teine muudatus, politseiametnike vormiriietuse hüvitise kehtestamine, tähendab, et seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt makstakse vormiriietuse hüvitist politseiametnikele, kelle teenistusülesannete hulka kuulub Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide ja välisministrite ning siseministri või tema volitatud isiku määratud isiku kaitsmine. Nõuded politseiametnike riietusele panevad paika etikett, riiklik protokoll ja töö eripära, seetõttu on seda muudatust vaja.
Ametivande vastuvõtjate ringi laiendamine võimaldaks suuremat paindlikkust ametivande vastuvõtmisel ja lubaks vähendada ametivande vastuvõtmiseks vajalikke ressursse, nagu ajakulu, sõidukulu jms.
Politseiametnike teenistusastmete andmise ja muutmise pädevuse muutmise kohta on ettepanek, et senist korda, kui minister annab vanemkomissari, politseileitnandi, politseikapteni, politseimajori, politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid, võiks natukene muuta. Siseminister võiks anda politseikolonelleitnandi, politseikoloneli, politseikindralinspektori ja politseikindrali teenistusastmeid. Nii saab teenistusastmete andmist natukene paindlikumaks muuta.
Muudetakse ka politseiametnikule isikliku mootorsõiduki kasutamise eest hüvitise maksmist. See kord on praegu kehtestatud määrusega, seetõttu ei olnud see kooskõlas seadusest tuleneva volitusnormiga.
Kehtiva õiguse kohaselt peab nii ametnikul kui ka töötajal 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Muudatuse kohaselt kehtestatakse päästeteenistujatele, politseiametnikele ja julgeolekuasutuste ametnikele erand tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust. See võimaldab eriteenistujatel vajaduse korral töötada ka 24-tunnises vahetuses, mis omakorda annab võimaluse tööd paindlikumalt ja efektiivsemalt korraldada.
Eraldi temaatika on demineerimistöödega tegelevate isikute daktüloskopeerimine, nendelt DNA-proovide võtmine ja selleks õigusliku aluse loomine. See kõik toimub eelkõige just nimelt nende isikute enda kaitsmiseks. Praegu ei ole võimalik õiguslikult reguleerida olukordi, kus kuriteopaigalt leitakse sõrmejälgi või DNA-d ja siis selgub, et need kuuluvad isikutele, kes tegelevad daktüloskopeerimise ja DNA-proovide võtmisega. Eesmärk on seda protsessi selgemaks muuta, eelkõige lõhkematerjalidega seotud süütegude korral.
Kui praegu näeb seadus ette Finantsinspektsiooni ja notarite valduses oleva teabe saladuses hoidmise kohustust ning notar ega Finantsinspektsioon ei saa konfidentsiaalset teavet ainult julgeolekuasutuste seaduse alusel julgeolekuasutusele avaldada, siis nüüd sätestatakse Finantsinspektsiooni seaduses ja notariaadiseaduses selged alused, millal Finantsinspektsioon ja notarid nende valduses olevat teavet julgeolekuasutustele anda võivad.
Julgeolekuasutuste ametnike palgakorralduse muutmise kohta ütlen, et kehtiv seadus kehtestab Vabariigi Valitsusele kohustuse nii Teabeameti kui ka Kaitsepolitseiameti ametnike palgamääruste sätestamiseks. Samas kehtestab nii PPA kui ka kapo politseiametnike palgamäärad siseminister. Muudatusettepanek näeb ette viia nii kapo ametnike kui ka politseiametnike palgamääruste kehtestamine siseministri pädevusse.
Julgeolekuasutuste ülesannete täitmisel kasutatud varjatud sisenemist puudutavate sätete ajakohastamine tähendab, et julgeolekuasutuste tehtavad toimingud ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud jälitustoimingud viiakse omavahel kooskõlla. Kui toimub mingil moel varjatud sisenemine, siis lähtutakse samasugustest sätetest, nagu juba on kriminaalmenetluse seadustikus.
Julgeolekuasutuse valduses oleva teabe riigiasutustele ning muudele isikutele edastamise selgema regulatsiooni loomise eesmärk on sätestada alused, millal julgeolekuasutus võib edastada ning millal peab edastama teavet teisele riigiasutusele või muule osapoolele. Julgeolekuasutus peab edastama teavet teisele riigiasutusele, kui see on vajalik riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks. Samuti peab julgeolekuasutus eelnõu järgi teavet edastama nii riigiasutusele kui ka füüsilisele või juriidilisele isikule, kui on terrorikuriteo oht või tuleb selle toimepanemist tõkestada. Julgeolekuasutus võib teavet edastada riigi osalusega äriühingule, kui see on vajalik selle ülesannete täitmiseks.
Sisekaitseakadeemia lõpetanute õppekulude hüvitamise ühtlustamise eesmärk on see, et sõltumata sellest, mis erialal Sisekaitseakadeemia lõpetatakse, peaks õppekulude hüvitamine olema sama kooli raames ühesugune.
Eelnõus on tehtud hulk terminoloogilisi täpsustusi, mis tulenevad eelkõige 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seadusest.
Ma usun, et enamik muudatusi on nüüd läbi käidud. Kui on küsimusi, siis vastan. Toetan õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimus. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Ühiskonnas on praegu väga palju tekkinud kära päästetöötajate palkade ja öötöötasude ümber. Ametiühingujuhid ja üldse ametiühing kardavad, et öötöö kaob ära. Sisuliselt ei ole palgatõusu olnud. Siin on väidetud, et kui paar aastat tagasi lubati, et palk tõuseb 7%, siis tegelikult tõusis see hoopis vähem. Põhiliselt tõusis palk Päästeametis ja büroodes, aga ei tõusnud nendel, kes otseselt päästetööga tegelevad. Mida te selle kohta ütlete?

Aitäh! Eks ma loen ka lehti, aga pean ütlema, et see hirm on kindlasti asjatu. Me oleme selleks aastaks Päästeametile ette näinud 4,2%-lise palgafondi kasvu. Päästeamet on ka mulle tutvustanud oma plaane päästjate palkade tõstmisel. Kõige suurem tõus tuleb just kõige madalama grupi päästjatel ehk esimese grupi päästjatel, nende palk peaks sellel aastal tõusma suurusjärgus 15%. Eri gruppidel on erinevad palgamuutused. Öötööst rääkides ütlen, et minul ei ole kindlasti mingisugust muret seetõttu, kui eraldi öötööarvestus alles jääb. Põhjus, miks Päästeameti ja Siseministeeriumi koostöös see seadusmuudatus tehti, oli eelkõige see, et korrastada riigi palgaarvestust ja palgaülevaateid. Näiteks on vanglateenistuses juba pikemat aega räägitud ühest põhipalgast ehkki ka seal on ööpäevaringne teenistus, küll vahetustega. Kui päästjatel on 24-tunnine vahetus, siis alati on sellest 8 tundi öötööd. Selleks, et võrreldavad oleksid mitte ainult põhipalgad, vaid kogu sissetulek, et oleks selge, arusaadav ja lihtne palgakäsitus, tehti ettepanek, et kokku lepitakse kogupalgas, samamoodi nagu näiteks vanglateenistuses. Kui keegi kardab, et palgatõusu ei tule, siis ma juba ütlesin, et Päästeameti palgafond kasvab 4,2%, mis summana on 1,45 miljonit eurot. Kindlasti päästetöötajate palgad tõusevad.
Ega siin midagi rohkem ei olegi öelda. Üks oluline asi siiski veel. Ma loodan väga, et päästeteenistujate ametiühing peab silmas, et eri tasude väljamaksmisel arvestatakse põhipalka. Puhkusetasu ja eri tasude puhul tuleb arvestada, et arvestamise metoodika on erinev ja teatud tasude väljamaksmisel n-ö öötöö lisatasu sinna sisse ei arvestata. Minu arvates oleks mõistlik, et palgasüsteem oleks kõigile selge, arusaadav ja lihtne. Kui päästjad ise soovivad, et peetakse eraldi öötöö ja mitteöötöö arvestust, siis, jumala pärast, minul ei ole selle vastu midagi.

Viktor Vassiljev, palun, teie küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Teie vastus eelmisele küsimusele tekitas veel küsimusi. Kui palgad tõusevad 4,2%, siis ega see ju ei anna võimalusi oluliselt suurendada tasustamist öötöö eest. Aga öötöö eest eraldi tasustamine oli just see, mis motiveeris näiteks politseinikke öösel töötama. Tavalisi kodanikke huvitab ikkagi nende turvalisus, see, et ka öösel oleks piisaval hulgal politseinikke väljas. Kui neile eraldi öötöötasu ei arvestata, siis ütelge palun, kuidas motiveeritakse inimesi, et nad üldse tahaksid öösel seda rasket, aga väga vajalikku tööd teha.

Aitäh, härra Vassiljev! Nüüd te ajasite küll pada. Vabandust, et ma nii ütlesin! Me räägime praegu päästjate öötöö lisatasust, mis on kõne alla tulnud. Päästjatel on 24-tunnine vahetus. 24-tunnise vahetuse sisse, niipalju kui vähemalt mina olen kella ja ööpäeva vaadates aru saanud, jääb alati ka öö.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin ikkagi, miks päästjate ametiühing pidi sellest muudatusest tagantjärele kuulma. Miks neid ei kaasatud sellesse protsessi? Miks selle eelnõu puhul ei ole olnud kaasamist?

Aitäh! Enne siia tulekut rääkisin Päästeameti peadirektoriga ja küsisin ka oma maja personaliosakonnast, kuidas see muudatus sündis. Vähemalt selle informatsiooni kohaselt oli päästjate ametiühing väga selgelt muudatustest teadlik ja neid on nendega ka arutatud.

Siret Kotka, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Tänaseks päevaks on päästjad ju sõlminud Päästeametiga kollektiivlepingu, kus on kokku lepitud, et öötöö eest saadakse lisatasu. Miks Siseministeerium seda kokkulepet ei tunnista ja püüab seadust muutes Päästeametit sellest kokkuleppest kõrvale juhtida?

Aitäh! Kindlasti me tunnistame kollektiivlepingut, kui see on sõlmitud. Nagu ma ütlesin, see ei ole teema, mille pärast me peaksime siin väga murelikult pead vaevama. Selle muudatuse eesmärk, mis Päästeameti ja Siseministeeriumi personaliosakonna vahel sai ka läbi räägitud, oli selgem palgakorraldus: see, et kõik teaksid, milline on põhipalk, ja see, et ka mitmesuguste hüvitiste või tasude arvestuses oleks aluseks põhipalk, mis on üks ja kokku lepitud. Kui võrrelda teenistusi, siis ühes teenistuses on põhipalga sees ka kokkulepitud öötöötasu ja teises teenistuses seda ei ole. See teeb riigiametite võrdluse väga keeruliseks. Ma tõin siin vanglateenistuse ja päästeteenistuse võrdluse. Seetõttu tuli see ettepanek puhtalt soovist saada riigis selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Kui on edaspidi soovi arvestada eraldi öötöötasu, mis siis, et on 24-tunnine vahetus ja kõikidel on see öötöötasu palga sisse arvestatud, ja eraldi päevatasu, siis minul ei ole selle vastu midagi. Jumala pärast, seda võib teha. Me peame aga aru saama, et 100 ühikut raha jääb ikkagi 100 ühikuks rahaks. Kui 100 ühikut raha jagada ära öötöö ja päevatöö vahel, siis raha hulk sellest ei muutu, vaid praegune arvestus kestab lihtsalt edasi. Ettepaneku kohaselt oleks edaspidi olnud arvestuse aluseks see, et on suurem põhipalk. Minu arvates ei ole mingit probleemi, kui Riigikogu soovib jätta kehtima päästjate praeguse palgakorralduse. Lihtsalt peab teadma, et teatud võrdlused, mis tehakse siis näiteks ametite vahel, ei kajasta kõiki teenistujaid võrdselt.

Austatud minister!  Nüüd on nii, et on veel küsimusi. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ju saate aru, millest need küsimused tulevad. Korduvalt on lubatud mõnele ametialale palgatõusu, aga pärast need inimesed näevad, et palgatõus retoorikas küll tuli, aga sissetulek hoopis vähenes. Ma soovin teilt täpsustust. Te ütlesite, et peale selle seaduse vastuvõtmist päästjate palgafond ei vähene, vaid, vastupidi, kasvab 1,45 miljoni euro võrra. Kas see tähendab, et te saate meile praegu öelda, millised olid eelmisel aastal päästjate töötasud, ületunnitasud, lisatasud, ja mis summad on ette nähtud käesoleva aasta palgafondis? Kas te saate seda ka arvuliselt öelda, näidates, et nende palk on planeeritud kasvama ja sissetulek öötöö ärakadumise tõttu ei kahane?

Aitäh! Ma saan kinnitada, et Päästeameti palgafond on sellel aastal 1,45 miljonit eurot suurem, see on 4,2% nende palgafondist. Selle palgafondi alusel on Päästeamet teinud ettepaneku päästeteenistujate palkade muutmiseks. Mul ei ole seda tabelit kaasas, aga ma tean, et kõige rohkem muutub esimese grupi päästjate palk. Jätame kõrvale öötöötasud ja kõik muu sellise ning räägime sissetulekust. Päästeameti informatsiooni kohaselt tõuseb palk keskmisest rohkem kõige madalama palgatasemega komandodes ehk esimese grupi komandodes. Seal tõuseb teenistujate keskmine palk 15%. Vaatame palgamuutust, mis toimus aastatel 2013–2014. Kõikide päästjate – korrektsuse ja stenogrammi huvides täpsustan, et päästjad on päästja, vanempäästja ja juhtivpäästja ametikohal töötavad inimesed – keskmiseks palgaks on arvestatud põhipalk, millele on lisatud seadusest tulenev lisatasu töötamise eest öisel ajal ja riigipühadel ning kuhu ei ole lisatud ebaregulaarseid tasusid, näiteks preemiaid. Kui 2012. aastal oli kõikide päästjate keskmine palk 689 eurot, siis 2013. aastal 740 ja 2014. aastal 774 eurot. Selle aasta arvestust kõikide päästjagruppide kohta mul veel ei ole, aga hinnanguliselt on kasv 4–4,2%. Jah, ma saan kinnitada, et sellest aastast ehk veebruaris jaanuari eest makstav palk on eri gruppidel erineva tõusuga, aga loomulikult on palk tõusnud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et kui päästjad tahavad eraldi öötöö arvestust, siis paneme selle tagasi ja teeme ära. Põhjus, miks see teema on kuum, ongi see, et nad ei ole kindlad, kas seda ikka tehakse või mitte. Sellepärast on see teema iga päev lehtedes ja inimesed arutavad seda. Kas te kindlalt kinnitate, et see arvestus tehakse? Päästeala töötajate ametiühingu juhatuse liige Toomas Suigusaar on ju otse öelnud, et nad ei usu lubadusi selle pärast, et neid on varem palgaga petetud, ka sel ajal, kui minister oli Ken-Marti Vaher. Kas nad seekord võivad teie lubadust uskuda?

Aitäh! Mina saan kinnitada, et nendel gruppidel, kellele Päästeameti juhtkond on ette näinud palgatõusu, sõltumata sellest, milline on öötöötasu või põhipalk, palk tõuseb nii palju, nagu võimaldab 1,45 miljonit eurot maksumaksja raha, mida teie otsustasite palgatõusuks eraldada. Seda saan ma kinnitada. Mul ei ole siin mingit probleemi. Mul ei ole mingit probleemi ka siis, kui seda muudatust ei tule. Elu sellepärast seisma ei jää. Ei muutu midagi muud kui see, et me jääme praeguse seisu juurde, kus eri teenistuste põhipalgad ei ole nii hästi võrreldavad, ja samamoodi jääme selle juurde, et riigi palgakorralduses ei ole palkade võrdlusandmed läbipaistvad, kuna palgad koosnevad nii paljudest komponentidest. Uue avaliku teenistuse seadusega võtsime ju suuna sellele, et põhipalk peab olema vähemalt 75% ja muutuvpalk ei tohi olla suurem kui 25% kogupalgast. Nii et kõik päästjad võivad olla rahulikud, need palgatõusud, millest on juba neile räägitud – neile on öeldud, millised on nende palgad 1. jaanuarist 2015 –, loomulikult tulevad. Kuhu nad siis ikka jäävad! Loomulikult tulevad.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud minister! Mul on üldfilosoofiline küsimus. On selge, et päästjate palga 4%-lise tõusu jaoks ei ole öötöö arvestust vaja ära kaotada. Teie eelmistes vastustes kõlas, et te teete seda selgema palgakorralduse saavutamiseks. On näha, et teie initsiatiivil toimuv lihtsuse taotlemine aitab ilmselt kokku hoida igasuguseid arvestuskulusid, riik püüab bürokraatiat vähemaks teha. Aga samas on seesama valitsuskabinet, mille nõupidamistel ka teie istute, näiteks otsustanud, et ettevõtjatele tuleb raamatupidamiskulusid hoopis juurde tekitada, ma pean silmas näiteks tuhandeeuroste tehingute deklareerimist. Kas poleks aus anda ka ettevõtjatele bürokraatialeevendust, kui riik püüab enda elu lihtsamaks teha?

Aitäh! See on tõesti filosoofiline küsimus, mis selle eelnõu raamidesse kuidagi ei mahu. Ma ütlen hästi lühidalt, et kui on võimalik bürokraatiat vähendada, siis loomulikult tuleb seda vähendada. Nii filosoofiliselt ja lühidalt vastangi.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kas öötöö on kõrgemalt tasustatud kui tavatöö?

Aitäh! Kehtiva korra kohaselt on öötöö koefitsient 1,25 ja päevatöö koefitsient 1,0. Pakutakse seda, et liita kokku 1,25 ja 1,0. Ma toon teile näite. Praegu on kolmanda grupi komandos töötava päästja maksimaalne põhipalk 827 eurot. Põhipalgale lisandub lisatasu öötöö eest, keskmiselt 68 eurot. Kui kehtima hakkab seadusmuudatus, mis on teie laual, oleks päästja maksimaalne põhipalk 895 eurot ehk 827 + 68 = 895. Ma peast ei oska täpselt öelda, aga kui kolmanda grupi päästjatele on ette nähtud palgatõus, siis sellele 895 eurole lisandub sellest aastast ka ettenähtud palgatõus. Ma loodan, et see oli selge ja arusaadav vastus ka arvudes.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kannan ette selle eelnõu arutelu Riigikogu õiguskomisjonis. Komisjoni istung toimus esmaspäeval, 12. jaanuaril. Sellest võtsid osa komisjoni liikmed Marko Pomerants, Igor Gräzin, Kalle Jents, Jüri Morozov ja Kalle Laanet. Sellel korral puudusid Ken-Marti Vaher, Peeter Võsa ja Valdo Randpere. Kuidas? Ahaa! Neeme Suur lausa juhatas istungit. Just!
Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 810 selgitamiseks olid kohale kutsutud siseminister Hanno Pevkur, siseministri nõunik Madis Timpson, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast ning sisejulgeolekupoliitika osakonna õigusnõunik Eero Svarval.
Siseminister Hanno Pevkur tutvustas komisjonile politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga kavandatavaid muudatusi. Istungil esitati ministrile täpsustavaid küsimusi päästeteenistujate töötasustamise ja töötasu arvestamise kohta. Minister vastas nendele küsimustele. Vastuseid kuulsite ministri suust äsja ka siin.
Komisjon tegi järgmised menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 21. jaanuaril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks Jüri Morozov ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks  26. jaanuar kell 13. Otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Tamme!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! See on praeguse Eesti reaalsus, et näiteks politsei- ja piirivalvetöötajate palka saab tõsta ainult siis, kui osa töötajaid koondada. Nüüd tehakse järgmine samm: päästjate palka saab tõsta siis, kui öötöö eest lisatasu maksmine ära lõpetada.
Täna me arutame teemat, mille võib lühidalt kokku võtta nii: kui päästjad päästavad hädalisi, siis kes päästab päästjaid? Eesti päästjad on mures ning põhjusega. Riik tahab neilt ära võtta öötöö eest makstava lisatasu ja suruda selle põhipalga sisse. Päästjate põhipalk tõuseb ning koalitsioon saab öelda, et mis need päästjad nurisevad, nende palk ju tõusis. Samal ajal peavad päästjad olema õnnelikud, kui palk ei lange, vaid säilitab endise taseme.
Palgatingimused tuleb kokku leppida töötajatega. Ka Eestis on olemas valdkondi ja ameteid hõlmavaid ametiühinguid. Päästjaid ühendab päästjate ametiühing, kes on aga nende küsimuste arutamiselt täiesti kõrvale jäetud. Tekib küsimus, miks me ei austa üksteist ja püüame teisi inimesi puudutavaid otsuseid teha nende seljataga. Alles siis, kui see küsimus jõudis Riigikokku, sai päästjate ametiühing teada, et riik on nende palgad luubi alla võtnud ja teeb neile kahjulikke otsuseid. Päästeamet oli aga kuni selle ajani täiesti vait.
Mõelge ise, millise motivatsiooniga peavad päästjad oma tööd tegema! Masu ajal koondas riik kümneid päästjaid ja üheksa päästekomandot, allesjäänud töötajate palku kärbiti 12–15%. Kuni tänaseni on päästjad lootnud hakata saama vähemalt niisama suurt palka, kui nad varem said. Ostujõust ma ei räägigi, hinnatõus on päästjate palgad ammu ära söönud. Kui riik tõstis eelmisel aastal päästjate palka keskmiselt 7%, siis taas kord tehti lisatasudega kino. Kui enamiku päästjate palk tõusis, siis osalt võeti lisatasud ära ja nende palk lõppkokkuvõttes hoopis langes. Me ei räägi siinkohal müstilistest summadest. Päästjate palka mõjutab iga euro. Me räägime palgast, mis jätab päästjale kätte 650 eurot. Praegu kardavad päästjad, et kui kellegi palk peaks üldse tõusma, siis tuleb see koondamiste ja päästekomandode sulgemise kaudu. Taas kord valitseb teadmatus, Siseministeerium ega Päästeamet ei suuda päästjate küsimustele vastata. Olgem ausad, rahvasaadikute küsimusedki on jäänud vastuseta. Puudub selgus, miks peaks tegema erandi ja öötöötasu päästjate palga sisse arvestama. Argument, et palkade arvestamine muutub siis lihtsamaks, ei kehti. Põhiküsimus võib peituda hoopis selles, et päästjatelt võetakse ära igasugune võimalus öötöö koefitsiendis edaspidi kokku leppida.
Päästjate arvel kokkuhoidmine on tekitanud olukorra, kus meil ei ole piisavalt päästekomandosid ja napib vajaliku ettevalmistusega mehi. Riik ei ole midagi ette võtnud, et päästjate olukorda parandada. Kannatajaks on nii päästjad kui ka tavainimesed, kelle juurde abi jõuab läbi suurte raskuste. Kõige hullem on, et koalitsioonil puudub kaugem visioon päästjate kohta. Kindlalt edasi – aga kuhu? Vastuseta jääb küsimus, millal hakkavad päästjad oma töö eest õiglast palka saama ja millal võivad inimesed olla kindlad, et päästjad tegutsevad efektiivselt ning kõik hädalised saavad nagu kord ja kohus aidatud. Seni oleme näinud vaid probleemide lahendamise edasilükkamist. Kaua aga enam nii jätkuda ei saa. Probleemid kuhjuvad ja päästjate motivatsioon saab ühel hetkel otsa. Öötöö eest lisatasu maksmata jätmine on vaid üks samm sellel teel.
Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja, lausa Vabariigi Valitsuse liikme, siseminister Hanno Pevkuri!

Head Riigikogu liikmed, ei ole ilus puldist valetada! Ei ole ilus! Kui keegi tuleb siia pulti ja julgeb öelda, et päästjate palga tõus teie arusaama kohaselt on lisatasu ärakaotamine, siis see on puhas vale. Ma tõestasin teile arvudega, ütlesin seda siin ettekande ajal ja ütlen veel kord, et päästjate palgafond suureneb sel aastal 1,45 miljonit eurot. Selle rahaga tõstetakse päästjate palka. Kõige rohkem tõuseb esimese grupi ehk praegu kõige madalama palgatasemega päästjate palk. Kui te tahate valetada, siis pidage meeles, et see ei ole see koht, kus seda teha! Riigikogu puldis seda ei tehta!
Mis puudutab seda, et ei ole visiooni, siis küsige Päästeameti käest ja tehke need asjad endale natuke selgemaks. Päästeamet sai just eelmise aasta lõpus valmis visiooni aastani 2025. Tasub ennast asjadega kurssi viia.
Sellega, et päästjate palk vajaks rohkem tõstmist, olen ma nõus. Aga päästjate ja politseinike palka saame tõsta nii palju, kui maksumaksjate töökad käed on riigieelarvesse makse toonud. Ma väga loodan, et Keskerakond mõtleb, enne kui teeb mõne sellise ettepaneku, et näiteks eelnõu praegu tagasi lükata. See eelnõu lahendab väga palju muid muresid. Kui te tahate selle öötööteemaga tegelda, siis õiguskomisjon on õige koht, kus teha muudatusettepanek. Mul ei ole midagi selle muudatusettepaneku vastu, mis paneks ette jätkata praeguse süsteemiga. Ükskõik, kas jätkata praeguse süsteemiga või pakutud uue lahendusega – kumbki ei too päästjatele raha juurde ega võta seda ära. See, mis raha juurde toob, on palgafondi lisavahendid, ja need on Päästeametile eraldatud. Lihtsalt öelda siin midagi, mis ei vasta tõele, ei sobi. Tehke muudatusettepanekuid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Siin laual on Kadri Simsoni allkirjaga kiri Riigikogu juhatusele. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 810 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 810 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ma helistasin kella vähemalt minuti ja 15 sekundit. Tuleb kiirem olla! Poolt 7 ja vastu 34 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 810 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuari kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Hea Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage teile esimesel lugemisel tutvustada kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 776. Vabariigi Valitsus on Riigikogule edastanud nimetatud eelnõu, mille eesmärk on luua kontrollisüsteem enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle ja kaotada põhiseadusega vastuolus olev olukord, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmise üle puudub tõhus kontrollisüsteem.
Seadusmuudatuse ajend on Riigikohtu eelmise aasta 20. märtsi otsus, millega tunnistati kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 25¹ lõige 2 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle.
Loodav kontrollisüsteem näeb ette, et kohtulikule kontrollile allutatakse selline aastatel 2004–2012 tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmine, mis on tehtud kohtu loal, sest need jälitustoimingud riivavad isikute põhiõigusi kõige enam. Kuna jälitus riivab õigusi väga intensiivselt, siis on teavitamise peamine eesmärk tagada inimese õigus jälitustoiminguteks antud luba kohtus vaidlustada. Eelnõu kohaselt allub jälitustoimingutest teavitamata jätmine kohtulikule kontrollile siis, kui see ei ole juba kriminaalasja raames kohtu ette jõudnud. Kui kriminaalasi on kohtusse jõudnud, siis on kohus saanud jälitustoiminguid kontrollida ja isikud on menetluse käigus jälitustoimingutest juba teada saanud. Seega peavad jälitusasutused andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni tehtud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikuid, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti, võib jätta nendest teavitamata vaid kohtu loal.
Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega kokku kolm aastat. Aastatel 2004–2012 avati umbes 12 000 jälitustoimikut, enamik telefonikõnede eristuse toimingute kohta. Töö suure mahu tõttu näebki eelnõu ette, et kontroll sel perioodil tehtud jälitustoimingutest teavitamata jätmise põhjendatuse üle tuleb lõpetada 2018. aasta lõpuks. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Aitäh!

Austatud minister, küsimused. Rait Maruste, palun!

Tänan! Kas te saate, lugupeetud minister, lühidalt kokku võtta, millisele argumendile Riigikohus selle olukorra põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamisel toetus? Kuivõrd teie hinnangul on kaasnev halduskoormus proportsioonis eesmärgiga, mida taotletakse?

Hakkame tagantpoolt pihta. Halduskoormus on tõesti suur. Aga arvutame. Võtame 12 000 jälitustoimiku hulgast välja need, mis on kohtusse jõudnud, lisaks võtame välja jälitustoimingud, mida ei tehtud kohtu loal, näiteks kõneeristused, mis tehti prokuratuuri loal ja mis nüüd ei ole üldse jälitustoimingud, ja varjatud vaatlused, mis tehti samuti prokuratuuri loal. Hinnanguliselt on see arv umbes 1400. Aga praegu on aluseks võetud 12 000 toimikut. Kui see seadus jõustub, siis ekspertide hinnangul võib see arv väheneda 1400-ni. Selline halduskoormus – umbes üks toimik päevas – on päris suur. Summa, mis me oleme praegu lisakuludeks arvestanud, on 120 000 eurot.
Kui rääkida Riigikohtu otsusest, siis Riigikohus, ma arvan, võttis kõige rohkem aluseks selle, et esiteks on just põhiseaduse §-d 26 ja 43 need, kui ma ei eksi, millega lähevad vastuollu need kõige tugevama riivega menetlustoimingud. Inimestele tuleb luua võimalus oma õigusi kaitsta ja see võimalus peaks olema loodud ka varasema perioodi kohta. Miks me võtsime aluseks aasta 2003? Siis hakkas kehtima uus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon ja sisuliselt muutus jälitustegevuse seadus valdavalt selle osaks. Sellepärast ongi võetud aluseks see aasta. Kui eelmine rakendusseadus pani kohustuse üle vaadata need asjad alates aastast 2012, siis Riigikohtu arvates peaks see toimuma pikema aja jooksul, sellesama põhjendusega, et inimesel peab olema ka hiljem võimalus kaevata edasi kohtuotsus, mis andis võimaluse teda jälitada.

Rait Maruste, palun!

Tänan! Härra minister! Kas te kaalusite võimalust jätta see ajas tagasiulatuv osa n-ö dispositiivseks, et see, kellel on kahtlus, pöörduks ise õiguskaitseorgani poole ja teda siis teavitataks? Edaspidi, kui see on Riigikohtu otsuse põhjal probleem, võiks rakendada n-ö automaatse teavitamise korda. Ega me tehtut ju olematuks ei tee, küll aga väldiksime meeletut halduskoormust ja ka kulutusi, tööjõukulutusi, teavitamiskulutusi jne. Minu arvates ei ole need asjad päris hästi proportsioonis.

Aitäh! Kindlasti oleks selline dispositiivne lähenemine, et inimene ise tunneb huvi, kas tema suhtes on tehtud jälitustoiminguid, ja võib siis esitada kaebuse, odavam. Aga menetluse käigus toimunud konsultatsioonid ja märkuste vahetamine Riigikohtu ja õiguskantsleriga on pigem tekitanud arvamuse, et need vaidlused võivad isegi jätkuda. Kui vaadata märkuste ja ettepanekute tabelit, siis selgub, et Riigikohus peab isegi seda meie tänast lahendust, sellist kompromissi liiga väheseks. Tema näeks heal meelel seda, et ka näiteks mitte kohtu loal ehk prokuratuuri loal tehtud jälitustoimingud peaks kõik üle vaatama, kuni selleni välja, et üle tuleks vaadata ka need jälitustoimingud, mis on leidnud realiseerimise kriminaalasjade raames. Nende seisukoht on olnud, et praegusest muudatusest võib jääda väheseks. See seaduseelnõu on sündinud mitme pika kooskõlastusperioodi jooksul. On räägitud mitmete spetsialistidega. Siia on andnud oma panuse ka prokuratuur, kes on hinnanud minimaalset koormust, mida meie õiguskaitseorganid suudaksid kanda niimoodi, et see ei häiriks nende igapäevatööd.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas käesolevat eelnõu 12. jaanuaril ja tegi otsuse saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks (see otsus tehti konsensuslikult). Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 4, vastu 1, erapooletuid 1) ja ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuar (poolt 4 ja vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi). Ettekandjaks määrati Kalle Jents.
Ka meil oli tõsine diskussioon selles küsimuses, mille praegu saalis tõstatas lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees, kas see muudatus on otstarbekas. Lisaks arutlesime selle üle, mida võiks üldse ühiskonnas põhjustada see, kui inimesed saavad teada, et aastaid tagasi on neid pealt kuulatud. Aga me lähtusime sellest, et kui Riigikohus on sellise otsuse teinud – õiguskantsler ju pöördus Riigikohtu poole –, siis me peame seda eelnõu toetama. Samalaadne diskussioon oli komisjonis umbes poolteist aastat tagasi, kui 1. jaanuarist 2013 hakkas kehtima uus teavitamise kord. Enne seda tegime seadustes mäletatavasti muudatused, mis karmistasid kogu jälitustegevust ja samuti seadsid sisse tõhusa kontrolli teavitamise üle. Siis oli täpselt samuti arutlusel teema, kas on mõtet hakata tagantjärele vanu toimikuid üle vaatama. Aga kui lugupeetud Riigikohus nii leidis, eks me siis peame nii toimima. Sellepärast komisjon toetas eelnõu. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 776 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 26. jaanuari kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume 13. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 804 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on Riigikogule edastanud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mõlema seaduse muudatused tulenevad uue ühisandmekogu loomisest kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peetakse kahte eraldi andmekogu: üks on kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute ning teine kriminaalhooldusaluste kohta. Seadusmuudatuse peamine mõju seisneb vanglateenistuse ametnike töö lihtsustamises ja tõhustamises ning see teenib vangla julgeoleku tõhustamise eesmärki.
2008. aastal liideti kriminaalhooldus ja vanglad üheks süsteemiks, sest tegemist on karistuse täideviimise ühtse protsessiga. Kuna nii kriminaalhoolduses kui ka vanglas toimuvad tegevused on paljuski sarnased, näiteks riskihindamine, siis hakati pärast ühendamist tegema ettevalmistusi ka ühise andmekogu ja infosüsteemi loomiseks. See infosüsteem on nüüdseks tehniliselt valmis ja seetõttu on vaja seaduses volitusnorme, et need kajastaksid ühtse infosüsteemi sisu. Edaspidi on kõik karistuse täitmisega seotud andmed ühes andmekogus, hoolimata sellest, kas isikut on karistatud vangistusega, ta on määratud kriminaalhooldusele, teda on karistatud arestiga või ta ootab karistust eelvangistuses.
Lisaks muudetakse eelnõuga distsiplinaarkaristuste kustumise osa. Selle muudatuse eesmärk on kehtestada igale distsipliinirikkumisele vanglas iseseisev kustumise aeg. Sellega ühtlustatakse vangistuse täideviimise regulatsioon karistusregistri seaduses ettenähtud süütegude eest mõistetud karistuste kustumise regulatsiooniga. Karistusregistri seaduse muudatused võeti Riigikogus vastu juba eelmise aasta juulis. Muudatuse tulemusena oleks igal distsiplinaarkaristusel iseseisev kustumistähtaeg ning uue distsiplinaarkaristuse määramine eelneva karistuse kustumist enam ei mõjuta. Muudatuse eesmärk on lõpetada olukord, kus distsiplinaarkaristus võib kehtida edasi mitu aastat pärast distsipliinirikkumise toimepanemist ja selle teo eest distsiplinaarkaristuse kandmist. Seetõttu on uus regulatsioon proportsionaalsem, aitab vähendada stigmatiseerimist ja võimaldab isikut, kes on oma teo eest distsiplinaarkaristust kandnud, paremini rehabiliteerida.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. juunil 2015. See tähtaeg on suuresti seotud infotehnoloogiliste paranduste tegemisega. Samuti on eelnõus kavandatud kaks erandit jälitusmenetlusandmetele, sest need on kavandatud liita ühtse andmebaasiga aastal 2018. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees!

Aitäh, esimees!

Head Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon arutas vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 12. jaanuaril 2015. Arutelult puudusid Ken-Marti Vaher, Peeter Võsa ja Valdo Randpere. Kutsutud olid justiitsminister Andres Anvelt, ministri nõunik Kristen Kanarik ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp ja nõunik Anne Kruusement. Minister tutvustas komisjonile vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selgitas seadusega seotud asjaolusid, mida te ka praegu ministri ettekandest kuulsite.
Toimus arutelu. Arutelu all oli kaks küsimust. Kõigepealt see, et loodav ühine register on päris ulatuslik ning selle sisu on seaduses kirjas, seal on päris pikk loetelu eri aspektidest. Tekkis küsimus, kas sellised registri sisu kajastavad loetelud peaksid olema seaduses või võiksid olla mingisuguses alamaktis, otsustamiseks Vabariigi Valitsuse või lausa ministri tasemel. Saime vastuseks, et kogutavad andmed on suures osas isikuandmed ja isikuandmete kogumise peab kindlaks määrama seaduses.
Teine küsimus, mis tekkis, oli andmete hulga kohta. Kuna tegemist on päris suure andmekoguga, siis küsiti, kas nii palju andmeid on ikka vaja. Saime vastuseks, et neid andmeid kogutakse ka praegu ja need on tõesti vajalikud, et oleks ülevaade nii vangistatud kui ka kriminaalhooldusalustest isikutest. Andmete koguhulk ei muutu, andmebaasid lihtsalt ühendatakse omavahel.
Võeti vastu menetlusotsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks 2015, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuar 2015 kell 13 ja määrata ettekandjaks Neeme Suur. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 804 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuari kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 14. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 822 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus edastab Riigikogule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu näeb ette mitmeid muudatusi. Esiteks, riigisaladusena määratletakse Riigi Infosüsteemi Ameti ja tema tehtud analüüsidega seotud riigi julgeolekut ohustav teave. Teiseks nähakse eelnõuga ette riigisaladusele juurdepääsu õigusega isiku kohustus teavitada tööandjat oma viibimisest välisriigis, kus on riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu oht. Lisaks antakse eelnõus ka uus sõnastus volitusnormile, millega võimaldatakse salastatud teavet töödelda väljaspool turvaala.
Nüüd räägin üksikasjalikumalt. Riigisaladuseks soovitakse tunnistada Riigi Infosüsteemi Ameti valve-, häire-, side- ja infosüsteeme käsitlev teave ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse riskianalüüsid, seireteave ning järelevalvetoimingute käigus kogutud teave põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning Eestis paiknevate Eesti tagatava julgeolekuga rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta. Selle teabe kaitsmine riigisaladusena on kindlasti vajalik, et vältida selle sattumist isikute või institutsioonide kätte, kes võiksid seda ära kasutada riigi toimimise seisukohalt oluliste infosüsteemide ründamiseks, mis võimaldaks halvata Eesti riigi toimimise seisukohalt olulisi elutähtsaid teenuseid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimist.
Eelnõu kohaselt peavad ka tulevikus ametnikud ja töötajad, kellel on juurdepääs riigisaladusele, teavitama tööandjat või ametiasutust oma välisriigis viibimisest ning arvestama tööandja, ametiasutuse või julgeolekukontrolliasutuse soovituste ja juhistega. Näiteks saab isikule teha ettepaneku loobuda välisriiki reisimisest või reisimisest mõnda piirkonda, kui see võib kujutada isikule olulist ohtu. Samuti võib juhises olla soovitus hoiduda mõne isikuga suhtlemisest või soovitus mitte jagada infot reisi kohta sotsiaalmeedia kaudu. Seeläbi on meil võimalik riigisaladusele juurdepääsuga isikut juba ennetavalt kaitsta varjatud või avalike rünnete eest, mis võidakse toime panna välisriikides. Oluline on märkida, et isikutel ei keelata välisriikidesse reisida, vaid antakse konkreetsel juhul soovitus reis ära jätta või edasi lükata. Kui isik sellist suunist tahtlikult eirab, siis on võimalik riigisaladuse luba kehtetuks tunnistada. Mitmed loa kehtetuks tunnistamise võimalused on olemas ka kehtivas seaduses. Näiteks võib loa kehtetuks tunnistada, kui isikust on saanud hasartmängusõltlane või ta on viibinud pikemalt välisriigis teadmata asjaoludel. Seda, kas ja millistel tingimustel annab juurdepääsuõiguse kehtetuks tunnistamine alust isiku distsiplinaarvastutusele võtmiseks, teenistusest vabastamiseks või töölepingu ülesütlemiseks, otsustatakse avalikku teenistust ja töösuhet reguleerivates seadustes sätestatud alustel ja korras. Välisriigid, mille kohta kehtib teavitamiskohustus, otsustab siseminister või tema volitusel Kaitsepolitseiamet. Teatud välisriikidesse reisimisest teavitamise eesmärk on luua ennetav mehhanism, vältimaks riigisaladusele ligipääsevate ametnike langemist kuritarvituste ohvriks välisriikides.
Viimane oluline muudatus käsitleb riigisaladuse töötlemist väljaspool turvaala. Praeguses julgeolekuolukorras tuleb arvestada, et riigisaladuse kiire töötlemine ajakriitiliste otsuste tegemiseks väljaspool turvaala võib osutuda praktikas möödapääsmatuks. Selle tõttu on täpsustatud volitusnormid, mille alusel valitsus sellist töötlemist reguleerib. Määruse sätete väljatöötamine toimub pärast eelnõu menetlust eraldiseisvalt.
Muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras ehk kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Head kolleegid Neeme Suur ja Tatjana Jaanson ning komisjoni ametnik Kristo! Mul on au teile rääkida, mis komisjonis selle eelnõu arutlusel toimus. Mul ei ole mõtet korrata seda, mida rääkis lugupeetud minister, sest ta rääkis komisjonis täpselt sama juttu mis täna.
Komisjonis arutati ühe olulise küsimuse üle: kes on need isikud, keda see eelnõu täpselt puudutab? Selle küsimuse tõstis komisjonis üles siinkõneleja, küsides, kas see puudutab ka riigisaladusele juurdepääsu õigusega isikuid, kellele on see õigus antud ühekordselt. Selle peale vastas Kaitsepolitseiameti asedirektor Eerik Heldna, et eelnõu koostamisel peeti silmas eelkõige isikuid, kellel on alaline riigisaladusele juurdepääsu õigus. Selle üle komisjon diskuteeris ja see oligi komisjoni kõige olulisem diskussiooniobjekt. Kas kõik isikud, kellel on õigus riigisaladusele juurde pääseda, peaksid a priori oma tööandjat informeerima, et nad kavatsevad sõita riiki, mis kuulub nimekirja, mille on koostanud kas Siseministeerium või tema delegeerimisel kaitsepolitsei, või on see isikute ring mingil moel piiratud? Komisjonis jäi see küsimus lahtiseks. Otsustati selle juurde tagasi tulla teise lugemise ettevalmistamise käigus. Sellega sisuline debatt tegelikult lõppes.
Menetluslikud otsused on ülilihtsad. Komisjon otsustas teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. jaanuariks 2015 (otsus oli konsensuslik). Nii ongi toimunud. Teiseks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada (ka see otsus oli konsensuslik). Veel otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuar 2015 kell 10, mis äraseletatult on eeloleval esmaspäeval kell 10. Nii et kui lugupeetud rahvasaadikud Neeme Suur ja Tatjana Jaanson tahavad teha muudatusettepanekuid, siis te teate, et tähtaeg on esmaspäeva hommikul. Veel üks otsus, mis leidis konsensuslikku toetust, oli see, et me otsustasime määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 822 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 26. jaanuari kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 15. päevakorrapunkti juurde me ei lähe, sest seda ei ole.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Jõudu meile meie töös!

Istungi lõpp kell 18.28.