Austatud Riigikogu, nüüd on teil suurepärane võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda suurepärast võimalust mitte keegi kasutada ei soovi, seetõttu teeme kohaloleku kontrolli. Palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Meie tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu 689 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnepulti Andrus Saare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on seaduseelnõuga, mis kindlasti on samm õiges suunas. Täis kõht on eelduseks, et lapsed on terved ja suudavad keskenduda õppetööle. Aga isegi sellise positiivse sõnumiga eelnõu puhul on mitu poliitikut suutnud poliitilist punkti püüdes vindi üle keerata. Lugupeetud koalitsioonipoliitikud, kes te eelnõu arutades sõna olete võtnud! Tegemist ei ole tasuta toiduga gümnaasiumiõpilastele. Tegemist on osalise toetusega – ja rõhk on siin sõnal "osaline". Tegemist on osalise toetusega kohalikele omavalitsustele ja erakoolidele lõuna kompenseerimisel. Kummastav on, et haridusministeeriumil puudub üleriigiline ülevaade, mis hinnaga ja mis kvaliteediga toiduportsjoneid meie koolides pakutakse. Jääb mulje, et ministeerium ei soovigi tegelikkusest ülevaadet saada, et saaks edaspidigi riigi eraldatava summa osas hämada, kas see on piisav või mitte. Helistasin oma maakonna, Raplamaa omavalitsusliidu esindajale ja sain kõik soovitud andmed väga operatiivselt. Selgus, et ministeeriumist pole koolilõunate maksumuse vastu huvi tuntudki.
Sain oma päringuga kinnitust sellele, et arvud, mis omavalitsuse esindajad on esitanud, on reaalsus, sõltumata sellest, kas keskvalitsus neid aktsepteerib või mitte. Koolilõuna maksab ühe euro ringis ja toiduportsjon koos kaasnevate kuludega pooleteise euro ringis ehk siis pea kaks korda enam, kui riik raha eraldab. Need on summad, mida siit puldist on varemgi maha öeldud. Osapooltele on muidugi hästi teada, milline on tegelik seis, sest iga-aastastel valitsuse ja omavalitsuste esindajate läbirääkimistel on arutluse all olnud ka koolitoidu maksumus. Lisaks on omavalitsuste esindajad läbirääkimiste protokollis eraldi ära märkinud, et nad paluvad vältida retoorilist  väljendit "tasuta koolitoit", sest see on vale ja eksitav. Poole toidu maksumuse kompenseerimine ei tähenda ka lahtiseletatult tasuta.
Ja sellest ei olegi midagi, kui räägime asjadest nii, nagu need tegelikult on. Oleme vaesed, aga oleme ausad! Kogu laste koolilõunat riik kinni maksta ei jõua, maksab poole. Seejuures on kummastav seletuskirjast lugeda, et eelnõu kohaselt suurenevad riigieelarve kulud 3,1 miljoni euro võrra, mis on ka tõsi, aga omavalitsuste kohta on öeldud, et muudatuste tulemusena võivad omavalitsuste kulud suureneda. Kui eelnõu seaduseks saab, kasvavad tegelikult kohalike omavalitsuste kulud samuti 3,1 miljoni euro ringis. See, et osa omavalitsusi on juba püüdnud eri vanuses laste toitlustamise rahastamises mitte vahet teha ja kompenseerinud valla eelarvest kõigi laste toitlustamist, ei tee valla kulusid olematuks. Kui riigi kogukulu koolilõunale on ligikaudu 17,6 miljonit eurot, siis tasuta koolilõuna läheb maksma 34 miljonit eurot. Ja see saab võimalikuks ainult siis, kui omavalitsuste eelarved võimaldavad selliseid lisakulutusi. Raplamaal suudab tasuta lõunat oma koolides pakkuda kaheksa omavalitsust kümnest ja kahe omavalitsuse puhul on lastevanemate panus pigem sümboolne. Lisaks vajab äramärkimist, et kuues omavalitsuse koolis pakutakse hommikuputru ja vajaduse korral oodet. Hommikupuder on noorte hulgas popp ja see on tugevnev trend. Ilmselt saaksime sarnase tulemuse ka teistes maakondades, kui küsitluse teeksime.
Kokku võttes tahan öelda, et enamik omavalitsusi saab ka oma piiratud eelarve juures neile seatud ülesandega hästi hakkama. Nad on koolitoidu ehk hommikupudru, lõuna ja oote pakkumisel riigi otsustest kaks sammu ees olnud ja see on igati positiivne. Aga see ei ole teema, mille puhul riigi esindajatel sobiks ennast omavalitsuste sulgedega ehtida. Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu: parem pool muna kui tühi koor. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Etti Kagarov, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! 2002. aasta sügisel said omavalitsused riigieelarvest tasuta koolilõuna kulude katmiseks toetust algkooliõpilaste toitlustamiseks, 2006. aasta jaanuarist põhiharidust omandavate õpilaste toitlustamiseks ja nüüd siis 2015. aasta jaanuarist saavad lõpuks ka gümnaasiumis õppivad lapsed tasuta koolilõuna. Sotsiaaldemokraadid on kolmel aastal järjest teinud riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel ettepaneku võimaldada tasuta koolilõunat ka gümnaasiumiõpilastele. Täna võime kindlad olla, et 22 585 gümnasistile on peagi garanteeritud tasuta lõuna ning nad on võrdsustatud põhikoolide ja kutsekoolide õpilastega. 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on plaanitud selle katteks 3,1 miljonit eurot.
Vaesuses kasvavate laste suur arv on Eestis juba aastaid probleem. Lisaks kõigi kooliõpilaste võimalusele saada tasuta koolilõunat kasvavad 1. jaanuarist nii riiklikud lapsetoetused kui ka vajaduspõhised peretoetused, mis aitab kaasa laste vaesuse vähendamisele. Ma usun, et need meetmed on abiks kõikidele lastega peredele, kuid eelkõige nendele, kus keegi on tööta või saadakse muul põhjusel toimetulekutoetust. Kahjuks peab ütlema, et seda abi vajavad ka palgavaesuses elavad pered. Väidetakse, et vaesust aitavad vähendada eelkõige vajaduspõhised toetused. Ma ei nõustu sellega, kuna universaalsed toetused parandavad nii perede toimetulekut kui aitavad hoida inimeste eneseväärikust ja enesekindlust – nad ei pea end alandama vajaduspõhiste toetuste taotlemisega. Olen nõus, et koolilõuna maksumuse katteks eraldatava summaga ei saa päris rahul olla. See katab küll koolitoidu ostmise kulud, aga mitte kokkade palga.
Lõpetuseks aga tahan rõhutada, et hea tervis ja hea haridus annavad parema garantii, et vaesusesse ei sattuta ning meie enesekindlad ühiskonnaliikmed suudavad panustada Eesti arengusse. Aitäh!

Keskerakonna fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Käesoleva aasta alguses ilmunud Statistikaameti kogumiku "Laste heaolu" andmetel elas 2011. aastal Eestis suhtelises vaesuses 17% ja absoluutses vaesuses 9,5% lastest. Kuna vaesus mõjutab väga paljude laste igapäevast toimetulekut, siis on äärmiselt oluline tagada igale koolilapsele vähemalt üks soe toidukord päevas. Koolitoit on pikki aastaid olnud teravate poliitiliste debattide objekt. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele kindlustas riik alates 2002. aasta 1. septembrist valdadele ja linnadele koolilõunakulude katmiseks toetuse 1.–4. klassi õpilaste toitlustamiseks ning 2006. aasta 1. jaanuarist põhiharidust omandavate õpilaste toitlustamiseks.
Keskerakonna fraktsioon on juba aastaid kõnelnud vajadusest tagada tasuta koolilõuna ka gümnaasiumiõpilastele. Kahjuks seisab kaks vastavasisulist Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu tänase päevani kultuurikomisjoni esimehe sahtlis. Esimene neist sai siin saalis üle antud juba 2011. aastal, teine möödunud aasta kevadel. Täna on mul hea meel tõdeda, et lõpuks ometi peab ka valitsus vajalikuks tagada tasuta koolilõuna nii põhi- kui ka keskharidust omandavatele õpilastele.
Koolilõunatoetuse eraldamisel lähtub riik valla või linna haldusterritooriumil asuvate munitsipaal- ja erakoolide statsionaarses õppes põhi- ning keskharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. Praegu kehtivat 0,78 euro suurust koolilõunatoetust valitsus suurendada ei plaani, toetuse summaks jääb ka 2015. aastal 0,78 eurot õpilase kohta päevas. Koolilõunatoetuse vahendite planeerimisel ning arvestusliku maksumuse kinnitamisel on valitsus lähtunud eesmärgist hüvitada koolilõuna toidutoorainete maksumus. Toiduainete kiire kallinemine on aga teinud väga raskeks pakkuda toitvat ning tervislikku sooja lõunat 0,78 euro eest. Võrreldes 2010. aastaga on toiduainete hinnad tõusnud 23%, samal ajal on koolilõunatoetus suurenenud vaid 4%. Selleks et koolilõunatoetus oleks inflatsiooni arvestades 2010. aasta tasemel, peab see summa kasvama. Praegu on hinnatõus hammustanud ära päris suure tüki tervislikust koolitoidust ja kehtestatud väike summa tähendab ohtu toidu kvaliteedile, mille kohta kehtib sotsiaalministri 2008. aasta jaanuarikuu määrus nr 8.
Kui me ajas tagasi vaatame, siis koolilõunatoetus oli algselt arvestatud sellisena, et see tõepoolest kattis koolilõunakulud. Seetõttu oli väga vähe neid kohalikke omavalitsusi, kes pidid koolitoidu võimaldamiseks juurde maksma. Praeguse koolitoidutoetuse summa  juures, mis on ühe õpilase kohta 0,78 eurot, peab kohalik omavalitsus või pere tihti juurde maksma. Kohalikud omavalitsused leiavad, et koolilõunakulude katmiseks eraldatud toetus on väike ja see sunnib omavalitsusi suunama järjest suuremaid summasid oma eelarvest koolilõuna tagamiseks. Aga vaatamata kõigele on see eelnõu siiski samm õiges suunas ja Keskerakonna fraktsioon toetab seda. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni nimel Lauri Luik, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tasuta koolilõuna laiendamine ka gümnaasiumiõpilastele on väga positiivne sõnum 22 000 õpilasele ca 22 000 leibkonnast ja ca 100 kohalikule omavalitsusele. Seadusmuudatusel on positiivne mõju eelkõige noorte tervisele, sest me teame, et paljude noorte jaoks on koolilõuna ainukene soe toidukord päevas. Kindlasti peab kasvav organism saama sooja toitu iga päev. Oleme koolilõunatoetust vastavalt võimalustele aasta-aastalt laiendanud. Teatavasti 12 aastat tagasi tekkis võimalus 1.–4. klassi laste koolilõunat kompenseerida. Aastal 2006 laiendasime seda kuni põhikooli lõpuni ja järgmisest aastast siis kuni gümnaasiumi lõpuni. Hea sõnum on ka see, et kõnealuse seadusmuudatusega eraldatavad vahendid on täiendav tugi kohalikele omavalitsustele, kes juba praegu on aidanud gümnaasiumiastme koolilõuna kulusid kompenseerida. Alati saab loomulikult viriseda, et summad on väikesed ja raha võiks olla rohkem, aga tuleb tõdeda, et me lähtume riigieelarve reaalsest seisust ja riigi majanduslikust võimekusest. Loomulikult tuleb tulevikus silmas pidada, et need rahaeraldised käiksid ajaga kaasas. Paratamatult läheb elu kallimaks. Vahest peame tulevikus selle juurde tagasi tulema ja korrektiive tegema.
Üldjoontes on igal juhul tegu riigi väga positiivse sõnumiga, et ta toetab ka gümnaasiumiastme õpilasi sellega, et vähemalt üks tasuta toidukord päevas on garanteeritud. Reformierakond on igal juhul seaduseelnõu vastuvõtmise poolt ja soovitab ka kõigil teistel poolt olla. Aitäh!

Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 689 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu 689. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 689 vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Hea juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 s.a 14. aprillil. Eelnõuga oleme kavandanud anda kohalikule omavalitsusele võimaluse asendada taotletav lasteaiakoht vanema nõusolekul ja tingimusel, et laps on pooleteise- kuni kolmeaastane, lapsehoiukohaga. Sel juhul ei või vanema kaetav osa ületada 20% valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lisaks on eelnõus kavandatud anda ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias ning kehtestada laste ja täiskasvanud isikute suhtarv lasteasutuste rühmades.
Eelnõu esimene lugemine toimus tänavu kevadel 7. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. maiks esitasid neli ettepanekut Keskerakonna fraktsioon ning 14 ettepanekut Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Eelnõu kohta esitasid oma seisukohad ja ettepanekud ka Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Lapsehoidjate Kutseliit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, Narva lasteaedade esindajad, Saue Linnavalitsus, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut ning Tartu Linnavalitsus. Täiendavalt küsisime kultuurikomisjoni võimalike muudatusettepanekute kohta arvamust Saue Vallavalitsuselt, Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduselt, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidult, MTÜ-lt Väike Päike Lastehoid ja Tartu Linnavalitsuselt. Oma seisukohad saatsid ka Sotsiaalministeerium ja Eesti Eralasteaedade Liit. Lisaks küsisime Rahandusministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt, mida arvatakse tulumaksuseaduse muutmisest seoses sellega, et lasteasutuse koha asemel hakatakse vanemale pakkuma lapsehoiuteenuse võimalust.
Kultuurikomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel oma kümnel istungil. 20. mai istungil arutasime eelnõu koos osapooltega. Arutelu ja kirjalike seisukohtade kaalumise tulemusel otsustas kultuurikomisjon teha eelnõu kohta seitse muudatusettepanekut.
Nüüd muudatusettepanekutest lähemalt. Muudatusettepanekus nr 1 tehakse ettepanek, et lasteaed ning põhikool või ülikool või rakenduskõrgkool võivad tegutseda ühe asutusena. Kultuurikomisjon ei toeta Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanekut võimaldada kõrgkoolil sarnaselt põhikooliga tegutseda koos lasteaiaga ühe asutusena. Kultuurikomisjon ei pea õigeks, et üliõpilaste praktika korraldamiseks tekitatakse kõrgkooli juurde eraldi struktuuriüksus. Lahendus peaks olema pigem kõrgkoolide ja omavalitsuste tihedam koostöö. Ülikoolid saavad üliõpilastele nende laste hoidmise teenust pakkuda praegugi, lähtudes sotsiaalhoolekande seadusest.
Muudatusettepanekud nr 2 ja 3 käsitlevad lasteaiarühmade vanuselist jaotust. Kultuurikomisjoni ettepanek on muuta lasteaiarühmade kolmeastmeline vanuseline jaotus kaheastmeliseks ja laiendada liitrühma vanuselist vahemikku kõikide lasteasutuste lastele. Praegune jaotus seaduses on spetsialistide hinnangul ajale jalgu jäänud, seetõttu ka muudatusettepanek. See loomulikult ei kohusta lasteasutusi senist praktikat muutma, kuid võimaldab neil endal valida, missugust süsteemi peredele pakkuda. Samuti võimaldab see lahendada üksikjuhtumeid, kus lapsele ei ole tema vanuserühmas kohta pakkuda, teises rühmas aga on koht olemas.
Muudatusettepanekud nr 4 ja 18 puudutavad otsust suurendada laste arvu lasteasutuse rühmas. Kultuurikomisjon teeb omalt poolt ettepaneku täiendada koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 lõiget 1¹ teise lausega, kus on öeldud, et hoolekogu otsus rühmade suurendamise kohta tehakse iga rühma kohta eraldi. Kuna tegemist võib olla osale lasteasutustele uue olukorraga, siis oleme sätte rakendamise tähtajaks seadnud 2015. aasta 1. septembri.
Muudatusettepanekud nr 5 ja 9 käsitlevad asenduskodus või perekonnas hooldamisel oleva lapse elukoha määratlemist. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku määratleda asenduskodus või perekonnas hooldamisel oleva lapse elukoht tema tegeliku elukohana. Oluliseks peetakse põhimõtet, et ka vanemliku hoolitsuseta lapsed peavad saama käia lasteaias, mis on nende tegeliku elukoha lähedal.
Muudatusettepanekud nr 6 ja 7 puudutavad lasteaiakoha tagamist ja vanemale lapsehoiu võimaluse pakkumist. Eelnõu kohaselt võib omavalitsus lasteasutuse koha asendada vanema nõusolekul kuni kolmeaastase lapse puhul kohaga lapsehoiuteenuse osutaja juures.
Muudatusettepanek nr 8 käsitleb ühe pere laste õigust käia võimaluse korral ühes lasteasutuses. Kultuurikomisjoni ettepanek on anda omavalitsusele ühe pere lastele samasse lasteasutusse koha andmisel kaalumise ruum, mis lähtub reaalsetest võimalustest.
Muudatusettepanek nr 10 puudutab lasteasutuse antavat koolivalmiduskaarti. Kultuurikomisjon ei toetanud IRL-i fraktsiooni ettepanekut tunnistada kehtetuks lasteasutuse kohustus anda lapsele koolivalmiduskaart. Seaduse kohaselt peab lasteasutus andma lasteaia õppekava läbi teinud lapsele koolivalmiduskaardi, kus on kirjas tema arengu tulemused. Vanem esitab selle kaardi kooli, kus tema laps käima hakkab. Kultuurikomisjon tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku analüüsida alushariduse kontseptsiooni koostamise raames koolivalmiduskaardi rakendamist vastavalt püstitatud eesmärgile.
Muudatusettepanekud nr 11–14 käsitlevad lasteasutuse kodukorda ning tegevus- ja päevakava. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku kehtestada kohustuslik lasteasutuse kodukord. Komisjon arvestas IRL-i fraktsiooni ettepanekut, et kodukorra peaks kiitma heaks hoolekogu ja see peaks olema vanematele kohustuslik. Kultuurikomisjon ei toetanud aga IRL-i fraktsiooni ettepanekut tunnistada kehtetuks lasteasutuse kohustuslik tegevus- ja päevakava, mis ettepanekus oli seotud kodukorra kehtestamise õigusega. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab lasteasutus koostama tegevus- ja päevakava, lähtudes riiklikust õppekavast ja ka paikkonna kultuurilisest omapärast. Kultuurikomisjoni hinnangul võiks lasteasutuse kodukorras olla näiteks juhised vanematele, mis puudutavad lapse toomist lasteasutusse ja tema koju viimist, samuti näpunäited õpetajatele, kuidas erinevaid olukordi lahendada ning vastastikku teavet vahetada.
Muudatusettepanekud nr 15–17 puudutavad õpetajate ja õpetajaid abistavate töötajate ning laste suhtarvu rühmas. Ettepanek on täpsustada täiskasvanud isikute ja laste suhtarvu ning seda ringi, keda loetakse täiskasvanud isikuteks, ja muuta suhtarve. Haridus- ja Teadusministeerium on samuti seda meelt, et selle muudatuse võiks seaduses teha. Eelnõu tekstis ei ole täpsustatud täiskasvanud isiku mõistet, kuid seletuskirja kohaselt on selle all mõeldud õpetajat või õpetaja abi. Ettepanek on lähtuda ka eelnõu tekstis algataja eesmärgist ja pidada täiskasvanud isiku all silmas inimest, kes töötab õppe ja kasvatuse alal või õpetaja abistajana. Praktikas võib liiga üldine sõnastus põhjustada erinevaid tõlgendusi. Õpetajat abistav töötaja on § 20 lõike 1 mõtte kohaselt iga päev lastega tegelev inimene. See tähendab, et mõeldud ei ole inimesi, kes vastutavad üksnes  ruumide koristamise või lasteasutuse territooriumi hoonete heakorra eest. Mis puutub suhtarvu, siis ettepanek on lähtuda selle kehtestamisel suurendamata rühmade laste arvust, ent kui mõnda rühma on hoolekogu ettepanekul suurendatud, siis on lubatud ka vastavalt suurem suhtarv.
Muudatusettepanek nr 19 käsitleb vanema osalust osaajaga lasteasutuse koha korral. Kultuurikomisjon ei toetanud IRL-i fraktsiooni ettepanekut, et vanema makstav tasu on proportsionaalne lapse lasteasutuses viibimise kokkulepitud ajaga. Komisjoni hinnangul on lasteasutusel sel juhul keeruline oma eelarvet planeerida ja seetõttu ei peetud võimalikuks seda ettepanekut toetada.
Muudatusettepanek nr 20 puudutab lapsehoiuteenuse eest tasumisel vanema omaosalust ja omavalitsuse kulu. Kultuurikomisjon ei toetanud IRL-i ettepanekut võrdsustada tasu, mis vanem maksab lapsehoiuteenuse eest, omavalitsuse lasteasutuse kohatasu ja toidurahaga ning kehtestada ülempiir omavalitsuse omaosalustasule. Seda põhjusel, et tegemist on kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega.
Muudatusettepanek nr 21 käsitleb lapsehoiuteenuse tasu võrdsustamist koolituskuludega. Kultuurikomisjon ei toetanud ettepanekut arvata lapsehoiuteenuse tasu koolituskulude hulka. Nimelt, tulumaksuseaduse § 26 lõike 2 kohaselt on koolituskuludeks haridusasutuse korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud kulud ja vaid need on õigus tulust maha arvata. Koolituskuludeks loetakse ka vanema makstavat tasu lasteasutusele, seda ka lapse käimisel sõimerühmas. Seaduse kohaselt lapsehoiuteenusele tulumaksuseaduse § 26 ei kohaldu. Kultuurikomisjoni hinnangul vajaks ettepanek terviklikumat lahendust tulevases alushariduse kontseptsioonis, mida Haridus- ja Teadusministeerium praegu välja töötab.
Ja muudatusettepanek nr 22, mis on ühtlasi ka viimane, puudutab seaduse jõustumist. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku jõustada seadus järgmise aasta 1. jaanuaril, välja arvatud seaduse § 1 punktid 3 ja 6, mis jõustuksid järgmise aasta 1. septembril. Hiljem jõustuksid punktid, mis puudutavad lasteasutuste laste ja täiskasvanute suhtarvu ning kodukorra kehtestamist. Mõlemad käsitlevad lasteasutuse töö korraldust ja kodukorra puhul on vaja arvestada selle koostamiseks ja kinnitamiseks kuluva ajaga. Seetõttu siis ka hilisem jõustumise aeg.
Kultuurikomisjon tegi ka oma menetluslikud otsused. 14. oktoobril otsustasime esitada eelnõu 641 täiskogu istungi päevakorda teisele lugemisele tänaseks, 22. oktoobriks. Teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Ma palun, et sa selgitaksid Eesti rahvale veel kord, mida tähendab täiendus koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 lõikes 1¹: otsus tehakse iga sõime-, lasteaia- ja liitrühma kohta eraldi. Ma ei ole endiselt seletuskirjaga päris rahul. Kui lasteaias on olnud Mõmmi rühm 30 aastat ja Mõmmi rühma kohta on tehtud otsus, et seal on 20 lapse asemel 24 last, mis siis selle seadusmuudatuse tõttu muutub?

Aitäh! Me arutasime komisjonis pikalt, kuidas seda kõige paremini sõnastada ja reguleerida. Eesmärk on, et regulatsioonid oleksid võimalikult paindlikud ja arvestaksid reaalset olukorda, mis lasteaiarühmades on. Mõte on selles, et otsus, mille hoolekogu teeb, peaks kehtima konkreetse rühma kohta konkreetsel ajaperioodil. See on muudatuse iva.

Laine Randjärv, palun!

Aitäh! Stenogrammi huvides pean ütlema, et mul oli täpselt sama küsimus. Päris mitmed asjaomased institutsioonid on palunud seda täpsustada. Aga kuna see küsimus küsiti ära, siis lähen järgmise juurde. Kas sa võiksid täpsustada seda erinevust, milline on õpetajate ja laste arvu suhe hoiuteenuse puhul ja munitsipaallasteaedades? Vahest saab korraks selle matemaatika välja tuua? Kui mitme lapse kohta peab üks täiskasvanu olema hoiuteenuse puhul? Me räägime ju 1,5–3-aastastest lastest.

Teatavasti on kõik lasteaedu reguleeriv kirja pandud koolieelse lasteasutuse seadusesse, mida me praegu käsitleme ja mida muutev eelnõu on teie ees. Lastehoidu puudutav temaatika on sotsiaalhoolekande seaduses. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt võib hoius olla kuni viis last ühe kasvataja kohta. Praktikale tuginedes võib öelda, et lastehoius on lapsed teinekord suurema tähelepanu all kui lasteaedades.

Andrus Saare, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma küsin IRL-i muudatusettepaneku nr 21 kohta, kus me oleme teinud ettepaneku arvata lapsehoiuteenuse tasu koolituskulude hulka ehk siis võrdsustada see lasteaiateenusega. Seda ettepanekut on toetanud Sotsiaalministeerium oma kirjas. Rahandusministeerium hindas selle mõju eelarvele väikseks. Kui me kultuurikomisjoni liikmetega, sh koalitsiooni kuuluvate poliitikutega rääkisime, siis olid nad algul igati nõus, et nii võiks olla. Kui suur on see summa, mis siis üle jõu käis, ja kust see meelemuutus tuli?

Ma olen isiklikult seda meelt, et kohtlemine peaks olema võrdne. Me teame aga, et see pole nii mitte ainult hoiu ja aia puhul, tulumaksu arvestamisel on erinev kohtlemine ka spordikooli ja spordiklubi tasu arvessevõtmisel. Loomulikult oleks korrektne, kui mõlemal puhul oleksid kõik osapooled võrdselt koheldud. Probleem on, et meil ei ole praegu selleks lihtsalt raha ning kui ministeerium seda eelnõu kavandas, siis ei olnud vastavaid muudatusi tehtud ka riigieelarvesse. See on väga selge põhjus, miks me praegu seda teha ei saa. Minu isiklik seisukoht aga on, kordan veel, et inimesed peaksid olema võrdselt koheldud. Ent vajaduse korral saame tulevikus selle teema juurde tagasi tulla.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Ma olen sunnitud oma eelmise küsimusega jätkama. Palun ütle, kui võetakse vastu otsus, et Mõmmi rühmas suurendatakse laste arvu 20-lt 24-ni, siis kui kaua see otsus kehtib ja missuguste laste kohta see konkreetselt kehtib!

Minu hinnangul on igati loogiline, et kui hoolekogu teeb mingisuguse otsuse, siis ta määrab ise, et ta peab silmas seda või teist konkreetset rühma nende lastega, kes seal käivad. Kui tuleb uus rühm, on uus olukord, siis tehakse uus otsus. See on minu arvates nii tehniline küsimus, et seda suures saalis põhjalikult arutama ei peaks. Minu arust on see elementaarne.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Hea eeskõneleja! Mul on küsimus muudatusettepaneku nr 21 kohta. Sa ütlesid, et see ei ole kaetud tulumaksuseaduse ma ei mäleta, mis paragrahviga. Aga üldiselt sellepärast IRL selle muudatusettepaneku tegigi. Mul on küsimus nende muudatusettepanekute kohta, mida komisjon arvestas. Kas need teemad on siis kuskil teistes õigusaktides reguleeritud ja kui need on reguleeritud, siis miks neid üldse selle eelnõu puhul muudatusettepanekutena käsitletakse?

Teie fraktsioon esitas tõepoolest muudatusettepaneku, aga me ei näinud kohta, kust võiks riigieelarvest selle arvestamiseks vajalikud vahendid võtta. Alati tuleb sellele ka viidata.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka lastehoiuteenuse ja lasteaia tasu. Neid käsitletakse erinevalt. Sa ütlesid oma isikliku seisukoha, et pead põhimõtteliselt õigeks, et neid käsitletaks ühtemoodi. Ma küsin vähemalt teist korda siin saalis, kui suur oleks olnud see summa, mis oleks täiendavalt riigieelarvest kulunud, et võrdselt kohelda lastehoius ja lasteaias käivaid lapsi. Me teame, et riigieelarve esimene lugemine on alles ees, võib-olla Riigikogu menetluse käigus leiab selle raha. Uue riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel võetaksegi aluseks kehtivaid seadusi. Ning me muudame ju koos riigieelarvega ka maksuseadusi. See ei saa küll põhjus olla, et seda summat riigieelarves ei ole. Kui me peame seda muudatust põhimõtteliselt oluliseks ja vajalikuks, küllap me siis riigieelarve eelnõu menetlemise käigus peame sellest lähtuma ja vajaliku raha leidma. Kui suur see summa siis on?

Ma alustan sellest, et minu hinnangul on oluline ka see positsioon, mille on võtnud Haridus- ja Teadusministeerium, et lastehoid ja lasteaed võiksid oma olemuselt läheneda. Sellist põhimõtet üritatakse sisse kirjutada ka alushariduse kontseptsiooni, mida praegu välja töötatakse. Millised on konkreetsed summad teie muudatusettepaneku puhul, selle saate oma muudatusettepaneku seletuskirjast välja otsida. Aga endise ministrina te teate väga hästi, et eelarve planeerimine on pikk protsess ja see pannakse enam-vähem paika juba kuid enne, kui see siia suurde saali jõuab. See on konkreetne põhjus, miks meil ei ole kõnealust summat eelarves arvestatud. Ja sellepärast komisjon otsustas, et esialgu me seda toetada ei saa.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Kas teil on ka mingi statistika või arusaam, mitut omavalitsust see eelnõu võiks puudutada? Ma ei kujuta ette, et näiteks Põlvamaal keegi hakkaks sellist lastehoidu välja arendama. Ning ka Tallinnas on rohkem kui 300 lasteaiakohta juba üle, mitte puudu. Kas peale Tartu linna puudutab see eelnõu veel mõnda omavalitsust?

Jah, see puudutab ca 10% meie kohalikest omavalitsustest, eelkõige suuremaid linnasid ja neid ümbritsevaid valdasid. Kui me anname seadusega omavalitsustele täiendava paindliku võimaluse pakkuda lisaks lasteaiale 1,5–3-aastaste laste vanematele ka lastehoiuteenust ja kui vanem on sellega nõus, on omavalitsuse kohustus seaduse ees täidetud. Järelikult tekib kohalikel omavalitsustel motivatsioon hoiukohti juurde luua ning me suudame paremini lahendada probleemi, et suur hulk lapsi ootab lasteaiajärjekorras oma kohta. Kui me selle võimaluse anname, siis omavalitsused loodetavasti hakkavad ka hoiukohti juurde looma ja kui lapsevanemad need kohad vastu võtavad, siis see probleem leeveneb.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma ikkagi jätkan sama teemaga. Jah, ma tõepoolest olen teadlik, kui pikk on eelarveprotsess. Me oleme siin Riigikogus kevadel vastu võtnud eelnõusid ja võtame ka sügisel vastu eelnõusid, mis mõjutavad riigieelarvet ja mis eeldavad ka riigieelarve koostamise protsessi käigus muudatuste tegemist. Aga ma veel kord küsin, kui suur see summa on. Te ütlesite, et see on seletuskirjas. Jah, see on. Kas te ei tea seda või te ei taha seda summat, mis kuluks, välja öelda? Teiseks ütlen veel, et kuna niikuinii on omavalitsusel kohustus tagada igale lapsele koht lasteaias, siis tõenäoliselt ei nõua lastehoiuteenuse pakkumine üldse täiendavalt raha, vaid tänu sellele vabaneksid vahendid, mis kuluksid lasteaiakohtadele. Kui suur see summa siiski on, mida me enam eelarvesse planeerida ei jõua?

Aitäh! Ma otsin selle arvu pärast seletuskirjast välja ja saadan teile selle meili peale.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Laine Randjärv, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! On üldteada ja ammu räägitud tõde, et tõepoolest kohalik omavalitsus peab tagama kõigile 1,5–7-aastastele lastele, kes elavad tema territooriumil, lasteaiakoha. Kõnealuse seaduseelnõu kõige tähtsam uuendus seisneb selles, et muudatuse järgi võib kohalik omavalitsus pakkuda 1,5–3-aastaste laste vanematele, kui munitsipaallasteaias kohta ei ole, ka lastehoiukohta. Positiivne on ka see, et paindlikumaks muutub liitrühmade moodustamine ja suureneb laste vanuseline diapasoon nendes. Varem on seaduses olnud see võimalus ette nähtud alates 2 aasta vanusest, nüüd siis ka noorematele, alates 1,5 eluaastast. Eelmistel aruteludel on üles tõstetud kahtlus, kas see ikka on hea lahendus – kohalik omavalitsus justkui vabaneb rõõmsalt talle nii tülikast kohustusest tagada igale lapsele lasteaiakoht.
Samuti on kritiseeritud – äsja kuulsime seda ka Tarmo Tamme suust –, et seadus tehakse Tartu linna jaoks. Kedagi rohkem see justkui ei puudutaks. See ei vasta kindlasti tõele. Idee hakata lapsehoiukohti looma sai Tartu linn just Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevalmistatavast eelnõust ja selle protsessi käigust. Nii asuti seda ellu viima, et näha, kui hea on tagasiside ja millised on tulemused.
Kindlasti on oluline, kas ühe pere lapsed saavad samasse lasteaeda, ja see punkt oli põhimõtteliselt ka vanas koolieelse lasteasutuse seaduses sees. Muudatus puudutab sama pere teiste laste eelistamist, mis on põhimõtteliselt õige lähenemine. Esialgu oli eenõus imperatiivne nõue, kuid praktikas ei pruugi see iga kord võimalik olla ning seetõttu on hea, et eelnõusse jäi sisse sõnapaar "võimaluse korral". Võimalusi saab juurde luua laste arvu rühmades normi piires suurendades, rühmasid paindlikumalt komplekteerides, uusi kohti luues ja liitrühmi  kasutades. 
Ma kindlasti ei võistle siin saalis viibivate paljulapseliste emade kogemustega, kuid mõningane kogemus on ka minul, kahe tütre emal ja kahe pisipõnni vanaemal. Kõik on nad käinud või käivad praegu lasteaias, noorimal nendest on praegu vanust 1,5 aastat ja natuke peale. Kui tegusal emal on valida, kas oodata sellise lasteaia järjekorras, kus on heal tasemel pedagoogiline tegevus, kuid sinna kohe kohta ei saa, ning kasutada vahepeal hoiukoha võimalust, siis ma kindlasti valiksin selle. Lastega tegelevad inimesed peavad sealgi vastama kindlatele kvalifikatsiooninõuetele ja hoiukohaski peavad olema täidetud teatud tingimused. Olulisim lapsele vanuses 1,5–3 aastat on kindlasti sotsialiseerumine, harjumine iseseisva hakkamasaamisega, eluks vajalike toimingutega, nagu söömine, riidesse panek või potil käimine. Need ei ole küll pedagoogilises õppekavas olevad oskused, kuid neid õpitakse kindlasti ka lastehoius. Õpetajateks on vahest ka teised lapsed, kellega nad koos on. Iga viie lapse kohta on hoiukohas kasvataja, mis võimaldab ühel täiskasvanul oma hoolealustel piisavalt silma peal hoida.
Palun mõistke mind õigesti! Ma kindlasti ei arva, et hoiuteenus võiks sajaprotsendiliselt asendada munitsipaallasteaedu, kuid ilmselgelt on see suur samm edasi, leevendamaks olukorda nendes peredes, kus laps lasteaiakoha puudumise tõttu on kodus näiteks võõra hoidjaga. Ema-isa peavad ehk majanduslikel või muudel põhjustel tööle tagasi minema. Ka hoidjaga olles ei pruugi lapsel olla võimalik õppida midagi, mis on pedagoogilises õppekavas kirjas, ja kogu aeg kodus olles ei pruugi ta harjuda teiste laste eripärade ja nendega suhtlemisega.
Kohalikul omavalitsusel on edaspidigi karm kohustus tagada aiakoht kõigile vähemalt nelja-aastastele lastele. Sellega on garanteeritud ka süstemaatiline pedagoogiline tegevus ja ma usun, et sellest vanusest alates on see hea ettevalmistus peagi algavaks kooliteeks. Seaduses sätestatud nõue, et lapsevanema osa lapsehoiu eest tasumisel ei tohi olla suurem kui 20% alampalgast, võimaldab teenust kasutada ka neil, kes seda ehk majandusliku kitsikuse tõttu seni teha ei saanud.
See on väga hea eelnõu ja Reformierakonna fraktsioon toetab seda kindlasti. See muidugi ei välista, et praktiline elu toob meid millalgi taas selle seaduse juurde tagasi, et teha täpsustusi ja parandusi, mis toetuvad aja jooksul elust enesest saadud kogemustele. Tänan tähelepanu eest!

Liisa-Ly Pakosta, palun! Kolm minutit lisaaega ka Liisa-Ly Pakostale.

Head kolleegid! Mis on Eesti Vabariigis lastega perede põhiküsimus pärast vanemahüvitise maksmise lõppu? Vanemahüvitise maksmine lõpeb ja see sissetulek saab otsa, ema või isa peab tagasi tööle minema, sest muidu ei ole raha, millega peret elatada. Täiesti normaalne asi. Ainult et kuhu jätta laps? Ma olen eelkõnelejaga nõus, et see küsimus on valus ja mingi hea lahendus tuleb leida.
Eesti Vabariigis ja isegi enne selle aega on meil väga pikka aega kehtinud seadus, mis ütleb, et sisuliselt järgmisel tööpäeval pärast lapsevanema avaldust tuleb kohalikul omavalitsusel anda selle pere lapsele lasteaiakoht. Enamik omavalitsusi suudab seda kohustust kenasti täita ja vaid mõni aasta tagasi, kui laste arv Eestis oli tunduvalt suurem, suutsid seda kohustust täita kõik Eesti omavalitsused. Seda küll mööndustega – erivajadustega laste osas ei ole see kunagi päris hästi õnnestunud. Kui me vaatame pisut põhja või lääne poole, siis nendes riikides on isegi see õnnestunud.
Kui inimestelt küsida, miks nad ei soovi järgmist last sünnitada, siis ei tooda põhjuseks mitte väikesi lastetoetusi või muid suhteliselt lihtsasti lahendatavaid asju. Esimesena nimetatakse veel lihtsamini lahendatavat asja: inimesed soovivad kindlust, et lapsele on lasteaiakoht olemas. See on põhiküsimus ja seda põhiküsimust see eelnõu, head sõbrad, ei lahenda.
Ma tänan siinkohal kõiki kaaslasi kultuurikomisjonist, sh komisjoni esimeest Luike ja komisjoni ametnikke, et selle paari paragrahvi arutamiseks kogunes komisjon tervelt kümneks pikaks istungiks. Tegelikult jõudsid kõik Riigikogu liikmed arusaamisele, et see eelnõu ei lahenda seda põhiküsimust ega paku mitte mingisugustki uut kvaliteeti. Ainukene, mida see eelnõu pakub, on teatud leevendus kohalikule omavalitsusele, ja just nimelt leevendus. Kas see leevendus on lastele kasulikus suunas? Väga kahtlen. Kas see leevendus on lastele kahjulikus suunas? Mõneti. Kõige hullemad asjad rookis kultuurikomisjon välja ja selle eest veel kord suur tänu kolleegidele! Kas me muudame selle eelnõuga midagi Eesti laste elus paremaks? Ei. Me muudame midagi paremaks kohalike omavalitsuste vaatevinklist, sest nad saavad oma tulubaasi kulutada muudele eesmärkidele kui lapsed.
Kui tulla üksikute punktide juurde, siis levib selle eelnõu kohta juba terve hulk müüte. Eelkõneleja rääkis siin näiteks riiklikust õppekavast kui millestki hirmutavast. Lihtsalt infoks, et alushariduse riiklikus õppekavas on eneseabi tegevused, näiteks potil käimise õppimine ja kõik muud sellised asjad kenasti sees. Riikliku õppekava koostajad ei ole hetkekski arvanud, et sõimeealised lapsed peaksid istuma mingisugustes tundides. Ei, riiklik õppekava näebki neile ette kõike seda, mis on eakohane: kuidas õppida potil käima, kuidas õppida ise sööma, kuidas õppida puhtust pidama ja muud sellised tegevused. Nii et sellega ei maksa hirmutada.
Teine müüt: eelkõneleja nimetas siin, nagu kohustataks kohalikku omavalitsust lasteaiakohta pakkuma alates lapse neljandast eluaastast. Ei, see eelnõu lubab lasteaeda lastehoiuga asendada nii, et alates kolmandast eluaastast oleks tagatud lapse hoidmise koht. Juba ainuüksi üks kõne näitas, kui valesti on võimalik ühest eelnõust aru saada, rääkimata sellest, kuidas me takerdusime siin näiteks tulumaksuvabastuse teemadel arutledes. Jah, tõepoolest, Sotsiaalministeerium vastas kultuurikomisjoni järelepärimisele, et kui lasteaiakohta hakatakse asendama lastehoiukohaga, siis oleks tulumaksuvabastuse tagamine ka lastehoiu puhul õiglane ja vajalik ning nemad pooldavad seda muudatust igati. Rahandusministeerium tunnistas, et sisulist mõju eelarvele ei ole.
Head kolleegid! Ma tuletan veel kord meelde, et igal kohalikul omavalitsusel on kohustus pakkuda lasteaiakohta igale lasteaiaealisele lapsele, mis tähendab seda, et kui mingi ime läbi kohalikud omavalitsused seda seadusparagrahvi kenasti täidaksid, siis juba homme peaks riigieelarvest võimaldama kõikide nende laste vanematele tulumaksutagastuse. See eelnõu ei tekita kolme ega nelja tuhandet last juurde, nii et riigieelarve kuidagi auku kukuks. Ning praegu on riigil selle tulumaksutagastuse kohustus juba nii või teisiti olemas, nõnda et mõju eelarvele täiesti puudub. Mulle jäi ausalt öeldes täiesti arusaamatuks, miks head kolleegid Reformierakonnast ja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast selle tulumaksuvabastuse punkti vastu hääletasid. Ministeeriumid olid ju toetaval seisukohal ja riigieelarvele mõju ei ole.
Kui võrrelda lastehoidu ja lasteaeda, siis hoiuga asendamine õigustaks ennast eriti näiteks erivajadustega laste puhul, kellele sobivat lasteaiakohta ei ole. Kui selline erivajadus on mõnel üksikul lapsel, siis tõepoolest oleks mõistlikum aidata seda peret hoiu võimaldamise kaudu. Ent kõige suurem probleem, ma veel kord rõhutan, on selles eelnõus endiselt lahenduseta. Kui kohalik omavalitsus ei paku lapsega perele ei lasteaia- ega ka hoiukohta, siis on pere suures hädas ja endiselt jääb pea ainsaks võimaluseks pöörduda kohtu poole. Kohtuveskid aga jahvatavad aeglaselt ning selleks ajaks, kui kohtulahend tehakse, on laps juba üsna suur.
Rahvusvahelistes uuringutes ja ka Euroopa Komisjoni soovitustes Eestile on rõhutatud seda, et just lapse kõige varasemas nooruses on professionaalse personali tähelepanekutest ja õpetustest kõige enam kasu. Mitmed lastehoiukohad on Eestis väga tublid, aga seal ei tööta ei õpetajaid ega ka mitte kasvatajaid. Nendel inimestel ei pea olema mitte mingisugust pedagoogilist kõrgharidust, nii nagu nõutakse seda lasteaiaõpetajatelt, neil ei pea olema ka oskusi erivajadustega lastega hakkamasaamiseks. Kõikidel nendel põhjustel esitab IRL ettepaneku katkestada selle eelnõu teine lugemine ja teha selline eelnõu, mis tegelikult Eesti lastega peresid aitaks. Tänan tähelepanu eest!

Eldar Efendijev, palun! Kolm minutit lisaaega.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 teise lugemise tekst. Eelnõu eesmärk on muuta lapsehoiu võimalused paindlikumaks, anda alusharidus koolieelsetes lasteasutustes vähemalt 95%-le lastest ning ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias. Eelnõu algatamise põhjuseks on olukord, kus mõnel kohalikul omavalitsusel pole piisavalt lasteaiakohti, seda eriti alla kolmeaastastele lastele.
Siin on kaks võimalikku lahendust. Esiteks, toetada kohalikke omavalitsusi ja selle kaudu lasteasutusi, et suurendada aiakohtade arvu või korraldada lastehoid väljaspool lasteaeda. Viimase võimaluse kasuks räägib ka see, et praegune olukord on demograafiliselt konjunktuurne ega kesta kaua. See argument oli ka aluseks ettepanekule mitte eraldada riigi lisaressurssi kohalikele omavalitsustele.
Eelnõu menetluse ajal tekkis nii komisjonis, Riigikogu saalis kui ka väljaspool Riigikogu palju küsimusi ja ettepanekuid. Siinkohal soovin tänada komisjoni esimeest ja nõunikke, kes korraldasid eelnõu laiaulatusliku ja heal tasemel arutelu. Diskussiooni ajal said sõnastatud koolieelsete lasteasutuste probleemid, mis on akumuleerunud pika aja jooksul, ja nii oli kõne all ka nende asutuste tulevik. Peale pikka arutelu komisjonis piirati eelnõu raamidega, mis jättis välja küsimused, mille aktualiseerisid lasteasutused. Nende teemade juurde lubati tagasi tulla, kui Haridus- ja Teadusministeerium on valmis tegema valdkonda puudutavaid ettepanekuid. Aga selliselgi kujul nõuab eelnõu ümberkorraldusi lasteasutustes ja jälle tulevad pinnale probleemid, sest lasteasutused peavad hakkama nõudeid täitma piiratud ressurssidega.
Nüüd lahendamata probleemidest. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu ei tegele paljude lasteaialapsi ja lasteaiaõpetajaid puudutavate probleemidega, mis ometi vajavad kiiret reageerimist ja lahendamist. Alljärgnevalt toon välja suuremad alusharidust puudutavad kitsaskohad.
Esiteks, lasteaiaõpetajad ja õpetajate abid vajavad garantiisid. Kahjuks on lasteaiaõpetajad välja jäetud Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärasid puudutavast loetelust. Mõned omavalitsused, näiteks Tallinna linn ja Harku vald, on omal algatusel kehtestanud kooliõpetajate palga alammääradega sarnased summad ka lasteaiaõpetajate palga alammääradena. Kuid väga paljudel omavalitsustel pole selleks raha. Lasteaiaõpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, täienduskoolituse kohustus ja muud kvaliteedinõuded aga juba kehtivad. Kahjuks ei ole me tänaseni suutnud neile tagada kooliõpetajate omadega võrreldavaid palga alammäärasid.
Seega on oluline kehtestada riiklikud lasteaiaõpetajate palga alammäärad ning riigieelarve sihtotstarbelised eraldised omavalitsuste kulubaasi vastavaks suurendamiseks. Ühelt poolt eraldame nõnda omavalitsustele lisaraha lasteaiaõpetajate palga tõstmiseks, teiselt poolt tagame lasteaiaõpetajate õiglasema kohtlemise. Keskerakonna fraktsioon andis eelmise aasta juunikuus siinsamas saalis üle ka sellesisulise eelnõu, mis esimesel lugemisel kahjuks tagasi lükati.
2007. aastal töötati välja programm "Igale lapsele lasteaiakoht!", mille eesmärk oli toetada kohalikke omavalitsusi uute lasteaedade ehitamisel ja olemasolevate renoveerimisel, kuna lisatoeta ei olnud kõikidel omavalitsustel võimalik tagada igale lapsele lasteaiakohta. Majanduskriisi tõttu see programm peatus, nüüd võiks selle taaskäivitada. Omavalitsuste vajadused ja võimalused lasteaiakohtade tagamisel on väga erinevad.
Lisaks on vaja paika panna riigi ja kohaliku omavalitsuse suhe koolieelsete lasteasutuste finantseerimisel. Juba lasteaias tuleb senisest enam toetada üleminekut eestikeelsele õppele. Seda on haridus- ja teadusminister mitu korda rõhutanud, aga toetust ei ole see mõte leidnud. Koolieelne aasta lasteaias peaks olema igale lapsele kohustuslik või siis peaks iga laps mingi lasteaia juures kirjas olema. Eesmärk on tagada ühtlane ettevalmistus kooliks.
Kordan veel kord, siiani ei ole määratletud, kuidas jaguneb valdkondlik osalus ning vastutus kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel. Kohaliku omavalitsuse kohustused ning riigi kontroll, nõuded ja sanktsioonid ei ole balansis. Kohalikul omavalitsusel pole ressursse, et riigi nõudeid täismahus täita. Lasteasutuste töötajate palk ei vasta koormusele ja kvalifikatsiooninõuetele ning omavalitsused ei saa ilma riigi toetuseta valdkonda oma ressurssidega edukalt arendada. Selle tagajärjel võib valdkond kaotada hulga spetsialiste. Lahendust vajab ka pedagoogide ja erispetsialistide puhkuse küsimus.
Kohalikel omavalitsustel on piiratud võimalused, et soetada moodsaid vahendeid ja programme, mis on laste arenguks väga olulised. Tervitatav oleks eesti keele õpe mitte-eestikeelsetes lasteaedades. Viimaste juhid näiteks Narvas on teinud ettepanekuid seda võimaldada, aga vastus on olnud lühike: see on kohaliku omavalitsuse vastutusala. Muidugi ei ole see lõplik loetelu, aga sellest piisab, et kujutada endale ette valdkonna probleeme. Loodetavasti jagub valitsuskoalitsioonil tahet nimetatud probleemidega tegeleda. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Jaak Alliku!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind üllatas kolleeg Liisa-Ly Pakosta ning Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanek katkestada selle seaduseelnõu teine lugemine. Komisjonis nad seda ettepanekut ei teinud. Seoses sellega ma tahan natuke meenutada selle eelnõu menetlemisega seotud asjaolusid.
Eelnõu esitas Riigikogule kevadel haridusminister Ossinovski, kuid selle oli ette valmistanud haridusminister Aaviksoo juhitud ministeerium. Me saime eelnõu menetlemisel teada, et seda seadusmuudatust oli kaks aastat ette valmistanud töögrupp, kuhu kuulus ka proua Pakosta. Paraku selgus selle töögrupi töö käigus väga palju vastuolusid eri huvigruppide vahel, sh ka omavalitsusliitude teisi arvamusi, ning millegi paremani ei jõutud kui see meile esitatud eelnõu, mis tegelikult on rohkem moraalne akt. Nagu me komisjoniski rääkisime, see, mille omal ajal kõnealune töögrupp algatas, jäi järele nagu lapsepesuvesi, laps heideti kausist välja ja tulemuseks on vaid selle konstateerimine, et omavalitsus võib vanema nõusolekul lasteaiakoha asendada pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele osutatava hoiuteenusega. See on muidugi positiivne, kuid see ei lahenda kaugeltki neid probleeme, mis on seotud koolieelse lasteasutuse seadusega.
Komisjon arutas seda seaduseelnõu tõepoolest kümme korda. Oli kümneid parandusi, oli kõigi huvigruppide kaasamine, ent olid ka samad vastuolud. Ja me jõudsime lõpuks järeldusele, et me sisuliselt esitame selle eelnõu saali samasugusel kujul nagu esimesel lugemisel. Muutunud on ainult mõningad tehnilised üksikasjad, mis näitab seda, et probleemid on väga sügavad. Ma loodan, et praegune haridusminister alustab otsast peale koolieelse lasteasutuse seaduse ja kogu alushariduse kontseptsiooni ülevaatamist ning siis leiavad käsitlust ka kõik need probleemid, millest siin täna juttu oli.
Loomulikult olen sotsiaaldemokraadina alati rääkinud sellest, et kõige vanem koolieelne lasteaiarühm peaks olema kohustuslik ja see peaks olema sel juhul riigi finantseeritud. Me oleme ka selle poolt, et riik määraks lasteaiaõpetajate palga miinimumnormid, nii nagu need kehtivad pedagoogide puhul. Seegi vajab põhjalikku süsteemi muutmist, sest kohalikul omavalitsusel on ju kohe õigus küsida selleks raha. Neid asju ei ole võimalik teha ühe või kahe sõna muutmisega seaduses, kogu alushariduse kontseptsiooni ja riigi osa alushariduses tuleks ilmselt muuta. Ma loodan tõesti, et uus Riigikogu hakkab sellega tõsiselt tegelema, sest alushariduse küsimused on kogu meie haridussüsteemis praegu minu meelest üks silmatorkavaid kitsaskohti.
Mis puutub tulumaksuprobleemi, siis ma olen samal seisukohal kui Lauri Luik. Ka minu arvates tekitab see regulatsioon lasteaiakohta ja lapsehoiuteenust kasutavate lapsevanemate ebavõrdse kohtlemise. See ei ole hea. Samas tahan meelde tuletada, et kuigi seletuskirjas on öeldud, et Rahandusministeerium peab eelnõu mõju eelarvele väikeseks, ei andnud ministeerium selle paranduse tegemisele aktsepti ja kui eelarve eelnõu menetluse ajal ei ole järgmise aasta riigieelarves konkreetseid summasid ette nähtud, siis ma ütleksin, et parlamentaarne või vähemalt valitsuskoalitsiooni hea tava ei luba selliseid finantsmuudatusi teha. Aga nagu Lauri Luik loodan minagi, et järgmise aasta jooksul ja ülejärgmise aasta eelarve koostamisel see ebaõiglus kaob, sest see ebaõiglus on ilmne ja vägagi kahetsusväärne. Aitäh!

Suur aitäh! Liisa-Ly Pakosta saab õiguse kohapealt vasturepliik öelda. Palun!

Aitäh! Mul on kaks protseduurilist märkust mõlema korra kohta, kui minu nime nimetati. Esiteks on protseduuriline märkus selle kohta, et IRL ei hääletanud komisjonis teise lugemise lõpetamise poolt. Ja mis ajast on teise lugemise katkestamise ettepaneku tegemise koht komisjonis? Selle tegemise koht on ikka saalis. Nii et see etteheide küll ei päde. Teiseks, jah, ma tõepoolest kuulusin töögruppi, kes seda seaduseelnõu ette valmistas. Töögrupp nägi leevendusena ette lasteaiakoha asendamist hoiuteenusega ainuüksi siis, kui kohaliku omavalitsuse poolset koha tagamist täpsustatakse. Kahjuks pakub teie ees olev eelnõu ainult seda leevendust, aga jätab ära kõik selle, mis tagaks lastega perele tegelikult lasteaiakoha kättesaadavuse.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud. Palun, Andrus Saare!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Asume hääletamist ette valmistama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada osaliselt. Muudatusettepanek nr 4 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek nr 5 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Ettepanek nr 6 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Palun, Andrus Saare!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud IRL-i fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 7 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Asume hääletama seitsmendat muudatusettepanekut.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on IRL-ilt. Palun, Andrus Saare!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 31 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 11 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 13 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 14 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 17 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun 17. muudatusettepanekut hääletada!

Asume hääletama.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 18 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 19 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 20 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Palun, Andrus Saare!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Asume seda hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 20, mille on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 21 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Palun, Andrus Saare!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on teinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 22 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Riigikogu juhatusele on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ettepanek katkestada koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 teine lugemine. Peame seda ettepanekut hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku katkestada koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 641 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Seaduseelnõu 641 teine lugemine on lõppenud, see on suunatud kolmandale lugemisele.

Jätkame päevakorrapunktide käsitlust. Kolmas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 722 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 22. septembril. Eelnõuga soovitakse kehtestada toetus spordiklubidele ja spordikoolidele treenerite tööjõukulude katmiseks. Eelnõu esimene lugemine toimus 8. oktoobril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoobriks ei esitatud ühtegi ettepanekut.
Kultuurikomisjon küsis eelnõu volitusnormi kohta arvamust Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt. Õigus- ja analüüsiosakond tegi ettepaneku sätestada toetuse maksmise selge alus ja eesmärk seaduses ning täiendada eelnõu tulenevalt halduskoostöö seaduse §-st 4, mille kohaselt peab seaduses olema märgitud ka haldusülesande edasise täitmise korraldus juhuks, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või volitatud isik ei saa muul põhjusel seda ülesannet enam täita.
Kultuurikomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 16., 20. ja 21. oktoobril ning arutelude tulemusel otsustasime teha kaks muudatusettepanekut. Nüüd nendest lähemalt.
Muudatusettepanek nr 1. Komisjoni ettepanek on täpsustada ja sätestada spordiseaduses treenerite tööjõukulu toetus eraldi paragrahvina ja anda toetuse saamise õigus ka spordialaliitudele. Ettepanek sätestada uus toetus seaduse spordi finantseerimist käsitlevast paragrahvist eraldi põhineb asjaolul, et eelnõuga kavandatav toetus erineb senisest spordi finantseerimisest nii oma sisult kui ka isikute ringi poolest. Seadust soovitakse täiendada §-ga 9¹, mille lõikes 1 on kirjas ka toetuse eesmärk: toetus on mõeldud spordiklubidele ja -koolidele treenerite tööjõukulu osaliseks katmiseks. Ettepanekus on välja toodud makstava toetuse suuruse arvestamise alusena juhendatavate treeningtundide summa ja valdkonna eest vastutava ministri pädevus otsustada toetuse jaotamise, määramise ja tagasinõudmise üle. Lõikes 7 oleme täpsustanud tingimuste ja korra kehtestamise volitusnormi, kuid oleme jäänud üldisemale tasandile, mis võimaldab ministril kehtestada vastavalt seaduses nimetatud juhtudele ise täpsemad tingimused. Samuti on ministril võimalik kehtestada toetuse saamiseks treeneri kvalifikatsiooni nõuded, mis määruse kavandi kohaselt on viies ja kõrgem kutsetase. Vajaduse korral on ministril võimalik kehtestada ka madalama või kõrgema kutsetaseme nõue.
Eelnõu kohaselt on treeneri tööjõukulude katmise toetuse saajateks spordiklubid ja spordikoolid, kultuurikomisjoni ettepanek on laiendada toetuse saajate ringi spordialaliitudega. Kultuuriministeeriumi kinnitusel toimub igapäevane treeningtöö spordiklubides ja spordikoolides, mistõttu on eelnõu aluseks põhimõte, et toetatakse treenereid, kes teevad igapäevast tööd laste ja noortega. Olemasolevate andmete põhjal eeldab ministeerium, et taotlusi laekub umbes 500 spordiklubist või spordikoolist, et katta ligi 1500 laste ja noortega tegeleva treeneri tööjõukulu. Kultuuriministeerium toetab ka treeneri tööjõukulu toetuse laiendamist spordialaliitudele, kuna sellega aidataks kaasa noorte treenimisele meisterlikkuse rühmades. Eestis on 60 alaliitu, kuid võimekus läbi viia toetuse saamise tingimustele vastavat treeningtööd on ministeeriumi hinnangul ligikaudu 10 spordialaliidul ja see tähendab umbes 15 treeneri tööjõukulu katmist.
Muudatusettepanek nr 2.  Kultuurikomisjoni ettepanek on tavapärase kümne päeva asemel jõustada seadus järgmisel päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas. Muudatus tuleneb asjaolust, et eelnõu algataja on kavandanud esimese taotlusvooru alguse juba selle aasta novembrisse ja taotluste läbivaatamise ajaks detsembrikuu.
Komisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid järgmised. 16. oktoobril otsustas kultuurikomisjon esitada eelnõu 722 teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 22. oktoobriks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui aastaid tagasi Riigikogu spordi toetusrühm kokku tuli, siis me kaardistasime kaks põhilist murekohta Eesti spordis. Üks oli treenerite väike palk ja teine see, et ettevõtete poolt töötajate tervisespordile tehtud kulutused pole erisoodustusmaksust vabastatud. Mul on hea meel, et üks meie kaardistatud probleem hakkab mingit lahendust leidma. See lahendus ei ole ideaalne, aga siiski samm edasi. Kurb on, et just Reformierakonna ministrite valitsusalas olev ministeerium nii hilja lõpuks lahenduse leidis. Too lahendus oli tegelikult ammu teada, lihtsalt tuli eelarves leida summa, millega katta treenerite tööjõukulusid.
Senine praktika oli, et palka maksti suures osas stipendiumide näol. Seda peeti tegelikult ebaseaduslikuks ja see ei olnud normaalne. Ja sellest pole palju räägitud, aga samas oli treenereid, kes tahtsid olla ja olid ausad, korralikud kodanikud, ei susserdanud stipendiumidega, ja neile maksti kogu aeg palka, millelt läksid maha kõik ettenähtud maksud. Need treenerid ja need spordiklubid ei olnud kahjuks ausa maksumaksmise tõttu tihti konkurentsivõimelised teistega, kes said tänu maksude mittemaksmisele vähem tasu küsida. Selles mõttes ma tervitan eelnõu – me liigume õiges suunas. Alati võib vaielda, kas eraldatud summa on piisav, ja küsida, miks nii vähe, oleks võinud rohkem, oleks võinud kategooriaid allapoole tuua jne, kuid ma leian, et see on samm õiges suunas ja igal juhul ma toetan seda eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu puhul on tegemist sellega, et me lapime omal ajal tehtu tagajärgi. Üks probleem on see, et spordikoolid kaotati, ja teine see, et kohalikelt omavalitsustelt võeti ära raha ja ka kohustus noortespordiga tegelda. Tulenevalt sellest jäid spordiklubid vaeslapse ossa ja et üldse noortega tegelda ja noortesporti kuidagimoodi arendada, mindi üle stipendiumide süsteemile. Stipendiumide süsteem tähendab seda, et nendel treeneritel ei ole sotsiaalseid garantiisid ja riigil jäävad ka maksud saamata.
Nüüd paistab, et stipendiumide aeg on ümber saamas ja me liigume õigetel radadel. Kuigi toetuse summa on 50% kogu vajaminevast rahast, on siiski tegemist väärt ettevõtmisega, mis annab kindluse, et noortesport Eestis ei hääbu. Samas võib kindlalt väita, et kuna kogu treeneripalga pealt tuleb kõik maksud ära maksta, siis kindlasti küsitakse lapsevanemate käest suuremaid summasid.
Hea mõte on see, et spordiklubide ja spordikoolide treenereid käsitletakse võrdsetel alustel ja et nii mõnigi omavalitsus, kellel on spordikool olemas, saab täiendava rahalise toe. Ma arvan, et mõnele omavalitsusele võib see lisatugi olla 50 000 – 70 000 eurot, mis on iseenesest tervitatav, sest nad on kogu selle perioodi seda kulu kandnud.
Siin on üks suur erinevus minu arusaamast, et noortespordiga peaks tegelema kohalik omavalitsus. Omavalitsustele tuleks uuesti seadusega panna kohustus sellega tegeleda ja samal ajal kindlustada nad ka vajalike summadega kas või tulumaksuprotsendi kasvatamise teel. Ma arvan, et kohalik omavalitsus peaks saama ise otsustada, kas ta toetab sporti spordikooli või klubide kaudu.
See probleem, kuidas täiskasvanute sporti toetada, on tegelikult lahendamata. Ka Eesti täiskasvanute sport on vaeslapse osas. Kas riigifirmadel lubatakse uuesti võistkondi ja täiskasvanute sporti toetada? Kuidas kohtunikud hakkama saavad, kas suudetakse ikka kohtunikke palgata? See eelnõu neid lahendusi ei paku. Arvan siiski, et sellegi teemaga minnakse edasi, riigi tippsport on ju riigi visiitkaart. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Laekunud on kaks muudatusettepanekut. Esimene on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Teine on samuti kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Eelnõu 722 teine lugemine on lõppenud.

Läheme tänase päevakorraga edasi. Nüüd tuleb arutlusele punkt nr 4, Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 730 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ümbritsev majanduskeskkond nõuab Eestilt alati tähelepanelikkust ja valmidust olla paindlik. Väikest avatud majandust mõjutavad probleemid Euroopas ja naaberriikides rohkem ning meie majapidamine peab olema eriti heas korras, et muutliku keskkonna mõjusid tasakaalustada. Teie ees on 2015. aasta riigieelarve, mis on tehtud riske arvestades ja eesmärgiga kindlustada Eesti elanike head käekäiku.
Esmalt räägin majanduskeskkonna prognoosist. Olud maailmas on heitlikud, aga Eestis on järgmisel aastal oodata siiski majanduskasvu kiirenemist, maksulaekumise paranemist ja inimeste sissetulekute suurenemist. Lähiajal piirab majanduskasvu vähene välisnõudlus, mis pärsib ka investeerimisaktiivsust. Siiski tõotab see järgmisel aastal järk-järgult suureneda. Seni aga toetab Eesti majandust ennekõike sisetarbimine, mille tugi jääb eelolevatel aastatel püsima. Kaubanduses on kindlustunnet hoidnud tarbijad, palgad ja sissetulekute ostujõud on kiiresti kasvanud ning inflatsioon ajutiselt peatunud. Tarbijate kindlustunnet toetab töötuse vähenemine tänavu ja lähitulevikus. Keskmise palga kasvutempo püsib 6% lähedal nii sel kui ka järgmisel aastal, lisaks kasvatab tulumaksu määra ja töötuskindlustusmakse määra vähendamine ning maksuvaba tulu tõus 2015. aastal netosissetulekuid ning võimaldab eratarbimise ja investeerimise kasvu.
Rahandusministeerium prognoosib Eesti SKT kasvuks 2015. aastal 2,5% ja 2016. aastal 3,5%. Need oodatavad kasvumäärad on märkimisväärselt paremad Euroopa Liidu ja euroala riikide keskmisest. Eestis pole majanduskasv ka viimase aasta jooksul seiskunud, seda erinevalt varasema statistika põhjal arvatust. Uuematele andmetele toetudes on tänavu oodata 1,5–2%-list majanduskasvu.
Riigirahanduse oluline siht on hoida tasakaalu ehk rahastada riigi ülesandeid nii, et see stabiliseeriks majanduskeskkonda. Struktuurne tasakaal näitab kulude sisulist jõukohasust. Eesti riigieelarve on seda tasakaalu ja ülejääki hoidnud 2009. aastast. Struktuurselt on 2015. aasta valitsussektori eelarve 0,8%-ga SKT-st ülejäägis. See ülejääk on suurem, kui nägi ette eelmise valitsuse eelarvestrateegia, ja tunduvalt suurem, kui tulenes tema viimastest otsustest. Ka kevadel uue valitsuse eelarvestrateegias ettenähtust on see 0,6 protsendipunkti suurem.
Võin kinnitada, et Eesti riik elab oma võimetele vastavalt. Minimaalselt on valitsussektori eelarve nominaalses puudujäägis 0,5%-ga SKT-st ehk 111 miljoni euroga. Riigieelarve annab sellest puudujäägist 59 miljonit ja kohalikud omavalitsused 38 miljonit eurot. Puudujääk on väike, püsides üsna tasakaalu lähedal, ja on põhjustatud ajutistest teguritest. Nimetan neist kaks suuremat. Need on riigi täiendavad sissemaksed kohustusliku kogumispensioni fondidesse neile, kes kriisi ajal oma makseid jätkasid. Siin on kasv 55 miljonit eurot. Teiseks investeerime kasvuhoonegaaside kvootide müügi tulu. Suurim kuluallikas on Tallinna trammid, trammitee on kavas pikendada lennujaamani. Riigil pole vaja nominaalse puudujäägi katmiseks laenu võtta, prognoosi järgi jõuab valitsussektor 2016. aastal ka nominaalsesse ülejääki.
Valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki tuleks võrrelda mitu korda suurema investeeringute mahuga, mis majandust elavdab. Riik koos RKAS-iga investeerib järgmisel aastal 768 miljonit eurot, koos omavalitsuste panusega 927 miljonit eurot ehk 4,6% SKT-st. See on väga kõrge tase Euroopa mastaabis. Seega on igas mõttes sisutu juba eelarve esitamisel kõlanud kriitika, et riik võtab laenu või kasutab reservi jooksvate kulude katteks. Eesti on ka edaspidi väikseima võlakoormusega riik Euroopa Liidus. Valitsussektori võlakoormuseks kujuneb järgmisel aastal 1,9 miljardit eurot, s.o 9,3% SKT-st, mida on vähem kui tänavu. Ilma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamatupidamisliku mõjuta oleks see võlg 6,9% SKT-st.
Majanduskasv ja heaolu sõltuvad valitsuse põhimõttelistest otsustest. Oleme kinnitanud valmidust hoida maksupoliitika kasvusõbraliku, lihtsa ja väheste eranditega. Maksustruktuuris väljendub see tööjõu maksustamise vähenemises, mida kompenseerivad maksude vältimise vastased meetmed, ebatõhusate erandite vähenemine ning kahjulike kõrvalmõjudega tarbimise maksustamine. Maksukoormus tervikuna püsib 32,7% peal SKT-st, nagu ta on seda ka tänavu.
Palgasaajatele jääb rohkem raha kätte: töötuskindlustusmakse määr langeb 3%-lt 2,4%-le, tulumaksu määr 21%-lt 20%-le ja maksuvaba tulu kasvab kuu arvestuses 144 eurost 154 euroni. Kasvusõbralik maksustruktuur teeb Eesti majanduskeskkonna paremaks, riik tagab tuleval aastal ka ausama konkurentsikeskkonna ettevõtjatele. Maksude maksmise teevad lihtsamaks loodavad IT-lahendused.
Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan nüüd riigi plaanitavaid tulusid ja kulusid. Tuleval aastal on riigi kasutada 8,445 miljardit eurot. See on 7% enam tänavu oodatavast laekumisest. Maksutulu kasvab tänavuse prognoositud laekumisega võrreldes 6,1%. Mittemaksulised tulud kasvavad, kuna saab hakata kasutama Euroopa Liidu uue perioodi toetusi. Välistoetuste kogumaht eelarves kasvab 1 miljardile eurole ja on 11,8% eelarvest.
Riigieelarve kulud kasvavad 2015. aastal tänavusega võrreldes 487 miljonit eurot, küündides 8,54 miljardi euroni.
Eelarve kuludest suur osa läheb järgmisel aastal sotsiaalvaldkonda. Parandatakse lastega perede ja eakate elujärge, suurenevad pensionid ja toetused. Võrreldes tänavusega suurenevad riikliku pensioni kulud 100,5 miljonit eurot, peretoetuste eelarve aga suureneb 77,6 miljonit eurot. Suurem osa sellest läheb universaalse lapsetoetuse tõusuks, aga tõuseb ka vajaduspõhine lapsetoetus. Pensionide protsentuaalne kasv on 5,9%. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimestel 354 eurolt 374 eurole ja ka pensioni maksuvabastuse määr tõuseb, nii et keskmine pension jääb maksuvabaks. Esimese ja teise lapse toetus suureneb aasta algul 19,18 eurolt 45 eurole. Enam tuge vajavatele peredele tuleb lisaks 45 eurot vajaduspõhist toetust, kokku 90 eurot esimesele ja teisele lapsele. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus kasvab 191,8 eurost 240 euroni kuus ehk veerandi võrra. Selle eesmärk on suunata rohkem lapsi asenduskodu asemel peredesse.
Tasuta koolitoitu pakutakse edaspidi ka gümnaasiumiõpilastele ja sooja sööki saab 22 500 õpilast, selleks kulub 137 eurot aastas lapse kohta. Ülikoolide 1800 doktoranti saavad sotsiaalsed garantiid. 1200 noortega tegeleva treeneri eest maksab riik 50% palgast koos maksudega. Riigipalgaliste palgafond kasvab järgmisel aastal vähemalt 3%. Keskmisest enam, vähemalt 4,5%, on see kasv õpetajatel ning sotsiaal-, kultuuri- ja julgeolekutöötajatel. Aga mõistagi haldusalad pingutavad selle nimel, et ümberkorralduste abil muuta see protsent suuremaks.
Riik ja omavalitsused peavad oma teenuseid efektiivsemalt pakkuma. Rahvastik vananeb ja tööealiste arv väheneb. Valitsussektori töötajate osakaal ei tohi kasvada. Riigi teenuste tõhusamaks osutamiseks viiakse 2015. aastal lõpule mitu reformi. Parema õiguskaitse nimel jõuab lõpule kohtureform. Kiirabireformiks on eraldatud 2,2 miljonit eurot. Lisandub seitse kiirabibrigaadi. Ühise katuse alla jõuavad riigi tugiteenused: raamatupidamine, personalitöö, palgaarvestus ja kinnisvara haldamine. Kinnisvarareformiga muutub kinnisvara haldamine mõistagi säästlikumaks, selle kasutamine ökonoomsemaks ja energiasäästlikumaks. Ülearust kinnisvara müüakse. Tugiteenuste tsentraliseerimise projektis osaleb 102 asutust. Nad võtavad kasutusele ühtse majandustarkvara koos e-arvete ja iseteenindusel põhinevate e-teenustega.
Tuleva aasta eelarve kindlustab Eesti julgeolekut. Kulud riigikaitsele kasvavad 29 miljonit eurot – 412 miljoni euroni. See on 2,05% SKT-st ehk rohkem, kui on NATO-s kokkulepitud tase. Kavas on suured jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjesüsteemide hanked, jätkub Ämari lennubaasi ehitamine ja radarivõrgu arendamine. Liitlasvägede Eestis viibimine on otsustatud katta lisakulutuste abil.
Sisejulgeoleku rahastamine suureneb järgmisel aastal 21 miljonit eurot, seda hoolimata sellest, et osa investeeringuid lõpeb. Mul on ettepanek rahanduskomisjonile, et kuigi piiri väljaehitamine algas juba selle aasta sees, oleks tuleva aasta summale soov lisada veel mõni miljon. Siseturvalisuse hoonete investeeringuteks läheb RKAS-i kaudu 11 miljonit eurot, Piusa piirivalvekordon saab sellest 5,6 miljonit eurot. Turvalisuse eest vastutajate palk, nagu öeldud, kasvab ennaktempos. Majanduse ja turvalisuse heaks töötab kindlasti ka see, kui luuakse juurde töökohti. Üks hea näide on Narva tööstuspark: 300 000 lisaeurot tõotab suurendada erainvesteeringuid 27 miljoni euro võrra ja töökohti peaks lisanduma 600.
Järgmise aasta eelarvega oleme tahtnud sisendada kindlustunnet nii inimestesse kui ka majanduskeskkonda. Kõik riigikaitse ja siseturvalisuse heaks tehtav ei piirdu kaugeltki paari ministeeriumi eelarvega, tegelikult on olemasoleva eelarve piirides muutusi kogu valitsussektoris. Laiemalt on julgeoleku tagatis ka inimeste toimetulek. Ma ei saa jätta rõhutamata rahanduse julgeolekulist tähendust. Ainult korras majapidamisega ja endaga toimetulev riik suudab tagada oma rahvale kaitset ja stabiilsust. Loodan väga, et kõik erakonnad soovivad vastutustundliku eelarvepoliitika jätkumist ka valitsusest sõltumata. Tänan lõpetuseks kõiki eelarve koostamisel osalenuid ja soovin Riigikogule jõudu selle arutamisel! Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Esimene küsija on Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Minu küsimus on eelarve tulupoole kohta. Teatavasti räägib keskkonnaminister praegu koos põlevkivisektori juhtidega läbi, millised on järgmisel aastal ja edaspidi keskkonnatasud. Räägitakse 5%-lisest tõusust järgmisel aastal. Kohalik rahvas ei ole selle tõusuga rahul, selle vastu ollakse nii tänaval kui ka koosolekutel. Kuidas on eelarve tuludega, kas see 5% keskkonnatasude tõusu on juba järgmise aasta eelarvesse sisse kirjutatud?

Aitäh! Keskkonnatasude prognoos vastab kehtivatele seadustele.

Aitäh! Palun, Jaak Aaviksoo!

Hea minister! Võtan kätte selle riigieelarve seaduse eelnõu koos seletuskirjaga ja pean tunnistama, et see dokument ei ole ei loetav ega mõistetav. Eelnõust saan ma teada eelarveridade gruppide, liikide, kontode, objektide, COFOG-i, piirmäärade, arvestuslike vahendite, ülekantavate maksude ja palju-palju muu raamatupidamisliku abrakadabra kohta. Tegemist on minu arvates raamatupidaja unenäo või unistusega. Seletuskiri ei aita ka palju. Me ei saa sellest dokumendist teada, kui palju kulub raha näiteks maanteede ehituseks ja hoolduseks või teadus- ja arendustegevuseks, rääkimata sellest, mida maksumaksja selle kõige eest vastu saab. Hea minister! Millal saab Eesti loetava eelarve, mis on koostatud tegevus- ja tulemuspõhiselt ning mis oleks mõistetav igale kaasmaalasele?

Aitäh! Me liigume sinnapoole. Aga muidugi on suur pettumus äsjaselt ministrilt kuulda avastust, et riigieelarve ei olegi niisama põnev kui ilukirjandus, et sealt ei saagi lihtsaid vastuseid. Eriti ränk on muidugi süüdistus – ma ei oska seda kuidagi tagasi lükata, kuigi aastaid on seda esitatud –, et riigis tegeldakse raamatupidamisega. Tõesti häbi, mul on häbi! See on nii halb, kui rahandusministrile öeldakse, et ta on raamatupidaja. Tõesti! Katsun edaspidi kuidagi teisiti.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame, et inimeste elektriarvest moodustavad rohkem kui kaks kolmandikku võrgutasud, aktsiis ja kõik muud maksud. Kui korduvalt on tõstetud võrgutasusid, eriti põhivõrgu puhul, siis on põhjuseks ikka toodud EstLink 1, EstLink 2, reservjaama jne. On lubatud, et kui investeeringud saavad tehtud, siis makse alandatakse. Ennäe imet, nüüd leian ma tulude poolelt, et Eleringist võetakse 20 miljonit eurot dividendi välja, selle asemel et maksu alla lasta. Kas tõesti on kõik investeeringud tehtud või läheb see 20 miljonit eurot tulumaksu alandamise augu katteks?

Aitäh! Alguses kõlas väga huvitav arusaam elektri hinnast. Kas teie tahaksite siis iga elektroni eraldi hinnastada? Elektri toimetamine tarbijani paratamatult maksab, muu hulgas maksavad keskkonnakahju vähendamine ja võrkude ehitamine. Aga Eleringi ega ühegi teise riigiettevõtte puhul ei võeta dividendi selliselt, et arendustegevus kannataks. Igal juhul on tagatud, et ehitatakse plaani järgi ja ka omanikule jagatakse tulu plaani järgi.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Oma ettekandes, andes eelarvest ülevaadet, mainisite, et oluline siht on hoida tasakaalu, ja teiseks ütlesite, et vale on väita, et Eesti võtab laenu jooksvate kulude katteks. Vaadates selle aasta eelarvet ja võrreldes seda järgmise aasta eelarvega, me näeme, et tulude pool suureneb 7%, ligi 8 miljardist eurost 8,5 miljardi euroni. Millest sellise tulude suurenemise puhul tuleneb see, et me oleme järgmisel aastal 100 miljoni euroga reaalselt miinuses? Ma pean silmas nominaalset ehk reaalset miinust. Sellest tulenevalt on mul ka teine küsimus. Mille arvel te seda miinust kavatsete katta, kui te ütlesite, et te ei võta laenu? Kas see toimub reservide arvel või mis finantsvahendid on siin veel võimalikud?

Aitäh! Te tabasite mu kõnest kaks lauset ja enam-vähem õigesti, aga lauseid oli mul väga palju rohkem. Muu hulgas seletasin, et struktuurselt oleme ülejäägis ja nominaalne puudujääk on tingitud ühekordsetest teguritest. Kahte tegurit ma nimetasin. Üks on teise samba sissemaksete ajutise suurenemise suurenemine, kui nii tohib öelda. Seda te hästi teate. Teine suurem tegur on CO₂-kvootide müügi tuludest tehtavate investeeringute kajastumine CO₂-kvootide müügi tuludest erineval aastal, 2015. aastal on meil siin pigem kulud. Need kaks tegurit katavad selle nominaalse puudujäägi. Aga te teate mõistagi ka seda, et struktuurse tasakaalu arvestuse puhul on nominaalsel puudujäägil teisejärguline tähtsus. Halva konjunktuuri puhul, mis praegu kindlasti meie arvates on, on nominaalne puudujääk ka eelarvepoliitiliselt isegi soovitatav. Me püüame seda küll minimeerida, aga kindlasti peab riik kehvades oludes ühiskonna ebameeldivusi leevendama, mitte vähendama leevendamist koos majandusega. Siin on omad piirid. Me peame nendest väga hoolikalt kinni ja nominaalne puudujääk ei ole protsentuaalselt tegelikult kõneväärt.
Nagu ma mainisin, 2016. aastal on prognoosi järgi – vahepeal on küll valimised, mille tagajärgi on raske prognoosida – ka nominaalne ülejääk. Millega me katame seda tagasihoidlikku puudujääki, see on konkreetse otsuse küsimus. Riigikogu annab eelarvega meile laenulimiidi, aga kas me seda kasutame? Meil on Euroopa Investeerimispangas üliodav krediidiliin, millega me mõningal määral kaasfinantseerime Euroopa investeerimisprojekte. Nii et meil ei ole sundi tingimata ainult reserve kasutada, aga eks see otsus langetatakse praktilistest vajadustest lähtudes. Ükski maksu- ega kuluprognoos ei ole ka päris täpne, kui aasta lõpus seda tagantjärele kontrollida.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma arvan, et nominaalne puudujääk oleks suurem, kui me oleksime kõik eluliselt vajalikud kulutused eelarvesse sisse pannud. Näiteks, kui piirile on nii vähe raha eraldatud, siis sellega võib ju eelarvet näiliselt tasakaalus hoida, aga probleem on suur ja sinna tuleb raha leida. Teine näide, teederaha kärpimine. Minu teada kärbiti seda üle 25 miljoni euro. Minu arvates on aga kõige olulisem see, et Eesti riik ei leia järjekordselt põllumeestele lisaraha, mida maksavad teised Euroopa Liidu riigid, kellel on lubatud neid toetusi maksta, kaasa arvatud Läti ja Leedu. Sellel aastal ei leitud raha ja järgmiseks aastaks ei leitud raha. Summa on 23 miljonit eurot. Ärge tulge rääkima nagu peaminister, et Euroopa Liit annab raha! Euroopa Liit annab ka Lätile ja Leedule raha. Jutt on võrdsest konkurentsist Euroopa Liidu turul. Kuidas meie põllumehed siis peaksid hakkama saama?

Aitäh! Põhiväide, retooriline küll, oli vist see, et kui me rohkem kulutaksime, siis oleks meie puudujääk suurem. See vastab tõele. Tõele ei vasta see, et teehoolduse raha on kärbitud, see hoopis suureneb 5 miljoni euro võrra. Oli veel väiteid. Kuidas põllumees hakkama saab? Põllumehele on kõige tähtsam muidugi see, et ta suudaks müüa korraliku hinnaga. Ma arvan, et kõige suuremat abi saab riik praegu anda juhul, kui meil õnnestub piimatoodetele avada uued turud. Selle nimel on tööd tehtud ja on huvitavaid arenguid, millest praegu on küll vara rääkida. See väike lisaraha tegelikult ju pikaajaliselt probleeme ei lahenda. Pigem peab sektor alati kohanema turu võimalustega, mitte et makstakse lihtsalt kinni midagi, mida poleks vaja kinni maksta.
Aga ma loomulikult mõistan põllumeeste suuri pingeid. Peale suhteliselt häid aegu on selle aasta algusest nende olukord halb. Eks need ole alati eelarvevalikud, mida oma eeliseks seada. Mul on hea meel, et põllumajandusminister on leppinud valitsuskoalitsiooni kokkulepetega, ta ei soleeri. Prioriteedid olid teised ja raha läks asjadele, mis valitsuse arvates olid õilsamad ja tähtsamad. Järgmine kord saab asju teistmoodi vaadata, võib-olla prioriteedid muutuvad. See oli valitsuse kollektiivne otsus ja ei eelarve ega koalitsioonilepingu vaidlustes ei olnud see kõige suurem küsimus. Ma arvan, et nii oli kokkuvõttes ka õige.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Austatud minister! Eesti on nii OECD kui ka Euroopa Liidu liige. Mõlemad organisatsioonid annavad oma liikmesriikidele soovitusi nende maksupoliitika ja eelarvepoliitika kohta, OECD lihtsalt oma parima praktika jagamiseks ning Euroopa Liit üha enam ja enam ka formaalse kontrollijana. Kas meie järgmise aasta eelarve eelnõu on koostatud nende organisatsioonide soovituste kohaselt? Millise hinnangu andis Euroopa Komisjon sellele eelarvekavale?

Aitäh! Eelarvekavale ei ole Euroopa Komisjon veel ametlikku hinnangut andnud, aga kahtlemata, kui ta vaatab seda kontekstis, siis ka kui tahes kriitilise meele korral ei saa ta Eestit lugeda nende riikide hulka, kus on probleeme. Meie eelarve- ja maksupoliitika jälgib väga pingsalt rahvusvahelisi soovitusi. Mul on erakordselt hea meel, et praegu maksudega toimuv liigub selles suunas, mida soovitab eelkõige OECD, aga soovitavad ka Euroopa Komisjon ja IMF. Maksude alal on kõige suurem autoriteet OECD. Meie tööjõumaksud vähenevad, vähenevad ka maksuerandid ja suureneb kahjuliku tarbimise maksustamine. Need muudatused oleksid nagu lausa mudeli järgi tehtud. Tuleb rahul olla. Iseäranis rahul tuleb olla sellega, et meil on lootust saada maksude vältimise ja maksupettuste vastaste meetmete abil eelarvesse olulisel määral lisaraha ilma maksumäärasid tõstmata.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Värskes tööandjate manifestis on ühe ettepanekuna kirjas vabastamine erisoodustusmaksust. Kui suur summa võiks olla riigieelarves selleks järgmisel aastal arvestatud?

Ma ei tea. Sellist maksu nagu erisoodustusmaks ei eksisteeri. Eestis on sotsiaal- ja tulumaks, mida rakendatakse palgatulule. Läbi aegade on olnud tahtmisi, et naturaalpalk oleks kuidagi maksuliselt soodustatud. Nii tore on ju lasta kinni maksta oma harrastusi ja riigi arvel säästa. Aga need on väga isiklikud valikud. Kui me hakkaksime kõiki isiklikke valikuid firmade arvele kirjutama, siis seda eelarvekulu oleks suhteliselt raske prognoosida. Kindlasti kipuks see minema kümnetesse miljonitesse, sest on ju nii soodus mitte maksta rohkem palka, vaid pigem maksta kinni jõusaalipilet või golfiväljaku pilet või mis need kallimad alad veel on, jättes odavamad ja tervistavamad alad sealt välja.
Ei, isiklikke valikuid ei peaks kirjutama firmade arvele. See läheks ka sotsiaalselt äärmiselt ebavõrdseks, sest kasu saaksid sellest kaks jõukamat detsiili. See on minu meelest statistiliselt kõige paremini tõestatud "firmapensionide" ehk firmade sissemaksete puhul kolmandasse sambasse. Need, kellel on juurdepääsuprobleem sellistele teenustele, ei saa sellest midagi, neil on pigem palgaprobleem. Eelkõige makstakse siiski palka. Siis, kui palka on küllalt, hakatakse vaatama, et tahaks harrastusi ka lisaks. See on väga tavapärane tahtmine. Jätkuks vaid Riigikogul meelekindlust mitte teha selliseid asju, mis nõrgestavad abivajajate kaitset ja soosivad neid, kes ise hakkama saavad.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Suvel võttis koalitsioon vastu mitmed seadusmuudatused, mis nägid ette maksutõuse. Need on nüüd eelarve tulupoolel aidanud kasvu näidata. Üks neist tõusudest oli prognoositav 37%-line küttekulude tõus nendes majapidamistes, kus küttena kasutatakse kergkütteõli. Suvel ei osanud te öelda, kuidas seda nendele majapidamistele kompenseeritakse. Te ütlesite, et kolmandas kvartalis olete targem. Kust võib eelarves seda kompensatsioonimehhanismi siis leida ja millised summad on planeeritud nendele majapidamistele hinnatõusu pehmendamiseks?

Aitäh! See on tõenäoliselt täies ulatuses KredExi meede. Mina olen selle üsna värskelt kooskõlastanud. Kuhu see raha läheb? Seda kasutatakse kalli kütteviisi asendamiseks ökonoomsemaga. Igal juhul võidavad nii katlaomanik kui ka riik ja keskkond. Meil ei ole vaja maksusoodustuse kaudu subsideerida kallist ja keskkonda koormavat kütteliiki. Ma arvan, et see oli väga mõistlik struktuurne reform, mida ka eelmine valitsus mõistlikuks pidas, selle meetmega läks lihtsalt rohkem aega.

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Suur tänu! Austatud minister! Riigieelarve on ju nagu suur riigipirukas, mis on püsikulude tõttu juba a priori suurelt osalt ära jaotatud. Tuleb kindlasti arvestada ka seda, et järgmine aasta on valimiste aasta. Minu arvates on tähtis, et riik peale taktikaliselt mõtlemise mõtleb ka strateegiliselt. Kas see eelarve toetab kas või ühte riigi majandust edendavat uut strateegilist eesmärki? Kui jah, siis kas te võite öelda, millist?

Aitäh! Ta toetab kõiki eesmärke. Sõnastage, mida te mõtlete strateegilise eesmärgi all. Iseenesest on riigil strateegilise arengu plaanid, mis kõik kajastuvad siin eelarves. Mis teile praegu kõige tähtsam on, seda on mul väga raske mõistatada. Üks plaan on muidugi see strateegiline plaan, mida te ise mainisite, et järgmisel aastal on valimised. Ka neid on eelarvest rahastatud, aga seda retoorikat ma küll heaks ei kiida, nagu see oleks kuidagi oma sisult valimisaasta eelarve. Ei, see ei ole seda. Jah, 2015. aastal on valimised, nagu enamikul aastatest on. See oleks valimistele orienteeritud eelarve juhul, kui see oleks defitsiidis. Sisuliselt see eelarve seda ei ole.

Aitäh! Palun, Kalev Lillo!

Aitäh! Lugupeetud minister! Viimastel aastatel on üritatud jätta muljet, nagu oleksid kohalikud omavalitsused riigieelarve kasvuga võrreldes kuidagi vaeslapse osas. Kas te saate välja tuua kohalike omavalitsuste tulubaasi dünaamika järgmise aasta eelarve kontekstis? On see arvamus õige või mitte?

Aitäh! Küsimus oli kohalike omavalitsuste tulubaasi kohta. Tähtsaim on seal endiselt see, et tulumaksu laekumine suureneb 6%. Mina ise olen olnud küll alati sellel seisukohal, et omavalitsustele tuleks anda autonoomia maamaksu osas. See on väga kohalik ja väga loomulik maks ning majanduse seisukohalt ka kõige mõistlikum maks, kuna tegu on piiratud ressursiga. Aga kahjuks on siin tehtud üks viga ja omavalitsuste tulubaas on vähenenud. 6% suurem tulumaksu laekumine on jällegi see keskmine, mis regionaalset pilti kindlasti adekvaatselt ei kirjelda. Sellepärast olen alati olnud seisukohal, et tegelikult tuleks omavalitsuste tulubaasi tasandusfondiga rohkem ühtlustada ja mitte suurendada seda tulumaksuprotsenti, millest Tallinn ja tema kõige rikkamad lähivallad võtavad kaks kolmandikku ära. Aga alati on vastus olnud see, et siis me ei saa teha haldusreformi ja toetame liiga palju viletsaid omavalitsusi, takistades nende liitumist. Konsensus on jäänud selle taha. Minu arvates võiks tulumaksu puhul olla oluline ikkagi tasandav toime, mitte selle Tallinnasse koondamine.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on seotud kohalike teedega. Mõni aeg tagasi kiideti siin saalis heaks sellekohane kava aastani 2020. Toimus arutelu nende teede üle, mis on omavalitsuse haldusterritooriumil, aga mis on rahvusvahelise tähtsusega. Nendel liiguvad suuremad veokid, bussid ja muidugi ka väiksemad sõidukid, nii et nende teede koormus on küllaltki suur. Ma kuidagi ei leidnud eelarve eelnõust neid arve, milline on riigi toetus nendele teedele. Kas teie oskate seda ütelda?

Aitäh! Teede arengukava on asi, mille valitsus kinnitab ning mille kohta annaks kindlasti paremaid vastuseid majandus- ja kommunikatsiooniminister. Kui te pidasite silmas kohalikus omandis olevaid teid, siis see summa ei ole vähenenud. See on, kui ma eksi, kokku 28,6 miljonit eurot. Ma ei oska seda niimoodi jagada, nagu teie küsisite, st selle järgi, kus rahvusvahelised veosed liiguvad. Aga eelkõige on need ikkagi riigiteed.
Kokkuvõtlikult öeldes teehoiuraha järgmisel aastal ei vähene, vaid suureneb. Probleeme selle asjaga muidugi on, näiteks Narvas ja Põlva kandis. Suured veoautod, mis teevad rahvusvahelisi vedusid, kindlasti häirivad ja koormavad meie liiklust rohkem, kui nad siia panustavad. Nende maksustamine oleks tegelikult mõistlik, aga meil ei ole praegu sellist lahendust, mis ei paneks topeltkoormust kohalikele autodele. Siin on Euroopa reeglid ees. Raskeveokimaks on direktiiviga kohustuslik, aga seda saab rakendada kohalikele autodele. Kui me hakkaksime suurtele autodele mingit eraldi maksu rakendama, siis see liituks olemasolevaga ja meie vedajad saaksid jällegi lisakoormuse, mida ju ka ei tahaks. Aga ma arvan, et majandusminister võiks sel teemal sisukamaid vastuseid anda.

Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Valitsus lubas erimärgistatud kütuse kaotamisel, et järgmise aasta eelarves leitakse vahendid, kuidas kompenseerida küttekollete ümberehitamist kodumajapidamistes. Eelarvet lugedes ei leia seda konkreetset summat. Kas te oskate öelda, kui suur see summa on?

Aitäh! Ma ei julge täpset summat öelda. Sellele küsimusele olen korra juba vastanud, et seda tuleks otsida KredExi eelarvest. See on jällegi majandusministri eelarve. Kindlasti ei ole tegemist struktuurse reformi kinnimaksmisega. Oleks väga tobe teha midagi keskkonnasäästlikku ja maksta sellele peale. Tegemist on kaasfinantseerimisega, et kalli kütteliigi kasutajad saaksid võtta kasutusele ökonoomsema ja keskkonnasõbralikuma kütteviisi. Ma kardan, et ma ei leia seda täpset summat. Kui leian, siis ütlen. Palun seni järgmine küsimus!

Palun, Siret Kotka!

Hea juhataja! Austatud minister! Tulen tagasi Tarmo Tamme küsimuse juurde ning teie vastuse juurde põllumeeste toetuse kohta. Te ütlesite, et see teema valitsuses erilist arutelu ei pälvinud. Kas sellest võib nii aru saada, et Reformierakond on sotsiaaldemokraatidega kokku leppinud, et sotsiaaldemokraadid saavad küll lapsetoetuse tõusu, aga see toimub sisuliselt just põllumeeste üleminekutoetuse arvel?

Aitäh! Kui teil on selline seos tekkinud, eks te siis võite seda selliselt esitada. Üldiselt on eelarves kulusid palju rohkem kui need kaks. Aga kui rääkida koalitsioonilepingu prioriteetidest, siis koalitsioonilepingus eraldi põllumajandustoetuste teemat tõepoolest ei olnud, oli aga ette nähtud väga ambitsioonikas ja järsk lapsetoetuste tõus. Kui te soovite seda vaidlustada, siis Riigikogu saab seda arutada. Kokku lepiti ka tööjõumaksude alandamine, mis vastab kõikidele soovitustele, mis meie maksusüsteemi kohta on antud. Meil ei olnud tõesti väga palju sinna kõrvale panna, aga erinevaid sotsiaalseid meetmeid lisandub ka. Tegelikult põllumeeste otsetoetused suurenevad 11 miljoni euro võrra. Või oli see 11%? Ei toimu ju mingisugust toetuste vähenemist, need kasvavad. Olen ise panustanud sellesse, et Euroopa eelarve oleks selles valdkonnas meile soodsam, ja olen saanud ka tulemusi. Nii et mul mingit häbitunnet otsetoetuste tõttu ei ole. Ma arvan, et olen teinud rohkem, kui minult oleks võinud oodata.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on üks konkreetne küsimus. Alati on olnud terve hulk maksutõstmise eelnõusid, mis on olnud veel menetluses, kuid millega on eelarves juba arvestatud. Sel aastal tehti need maksutõusud kevadel ära. Aga nüüd on menetluses üks vastupidine eelnõu, mis näeb ette ühinemise EUROCONTROL-iga, et tugevdada koostööd lennuliikluse ohutuse alal. Selle aasta liikmemaks on selles organisatsioonis veidi vähem kui 800 000 eurot. Ma eelarvest ei osanud seda kohta leida. Kas sellega ei ole arvestatud või leitakse pärast kuskilt võimalus seda maksta?

Aitäh! Ma ei ole päris kindel, et see eelarvesse on lisatud, aga Riigikogu ja ministeeriumid peavad alati selliste asjadega arvestama. Sellised suured kulud planeeritakse ette ja mitte jooksvas eelarves ega valmis eelarves, vaid veel valmis tegemata eelarves ja riigi eelarvestrateegias. Ei ole niimoodi, et meil on menetluses eelnõu, siin on summa ja neelake see alla. Nii ei saa kahjuks eelarvega teha ei Riigikogu ega valitsus.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma palun juba ette vabandust, et minu küsimus ei puuduta riigieelarve summasid, vaid Rahandusministeeriumi strateegilisi eesmärke. Üheks eesmärgiks on usaldusväärse finantskeskkonna edendamine. Selleks on loodud Finantsinspektsioon, kes aitab kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurenemisele ja usaldusväärsuse kasvule. Täna tuli uudis, et Finantsinspektsiooni endine juht on Moskva pangale oma teenuseid pakkunud. Ta väitis, et tal on selle jaoks varem tööalaselt saadud infot. Kuidas te seda hindate?

Aitäh! Ma kuidagi ei tahaks arutada eelarve kontekstis ajakirjandust. See ei haaku mitte kuidagi eelarve teemaga. Mitte kuidagi! Nii et ma palun vabandust! Aga ajakirjandusele olen ma oma lühikommentaarid andnud. Ma saan neid ainult korrata, aga mitte selle päevakorrapunkti raames.

Aitäh! Palun, Marko Mihkelson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahan tunnustada valitsust vahendite kasvu eest sisejulgeoleku- ja kaitseküsimustes. See on praegu kindlasti eriti oluline. Aga ma tulen teie sissejuhatava sõnavõtu juurde. Te mainisite, et eelarveprotsessi käigus on kavas lisada mõned miljonid eurod Eesti idapiiri väljaehitamiseks. Te võib-olla natuke täpsustate, mitmest miljonist või kui suurest summast me räägime. Mille arvel peaks see eelarvesse lisanduma?

Aitäh! Miljoneid on selle aasta eelarvet muutmata Siseministeeriumis juba kulutatud ja see protsess jätkub. Kõige kriitilisem küsimus on piirisihi puhastamine. Selle me teeme ära, kui nii tohib öelda, eelarveväliselt, Riigimetsa Majandamise Keskuse vahenditega. See raha eelarves ei kajastu. Juba valmis eelarvesse lisati 0,9 miljonit eurot ja minu ettepanek on lisada sinna vähemalt 3 miljonit eurot. Väga raske on suletud eelarves midagi muuta. Aga kui on olemas siht ja kaamerate hankimiseks 0,9 miljonit eurot, siis see kokku võimaldab piiri jälgida. Me sinna Hiina müüri ei kavatse rajada.
Mis need täpsed projektid on? Kui ma vaatan seda eelarveprojekti, mis kunagi mingite uuringute järgi on paberile pandud, siis ma natuke kratsin kukalt, sest pole selge, kas need asjad ikka täpselt nii palju maksavad, eriti arvestades, et piirisihi puhastamine kipub välja paistma sisuliselt kuluvaba. Ma ei ole selle ala vahetu kureerija, aga Riigimetsa Majandamise Keskusele ei pea me selle eest võib-olla üldse midagi maksma. Siin on küsimusi jälle eramaadega. Mind isiklikult häirib kõige rohkem viimase hetke avastusena see, et sellest koguprojektist on jäänud välja – see ei ole etteheide eelmisele siseministrile nende etteheidete eest, mis tema tegi – Narva piiripunkti investeering. Siseministeerium ei ole arvestanud tolli vajadustega, aga ka see on osa piiri väljaehitamisest. See summa on umbes 8,8 miljonit eurot. Probleem on päris suur. Aga ma ei taha uskuda, et see summa on 26 miljonit, isegi mitme aasta peale mitte.

Palun, Mihhail Korb!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Küsimus puudutab kohaliku omavalitsuse tulubaasi ja konkreetselt kohalikule omavalitsusele eraldatavat osa üksikisiku tulumaksust. Seda osa masu ajal vähendati ja mitte summat, vaid vähendati protsenti, mis kohalikule omavalitsusele eraldatakse. Mitu aastat ei ole see protsent muutunud. Kohalike omavalitsuste tulubaas praegu summaliselt kasvab, aga see protsent jääb samale tasemele. Mis põhjusel on selline suhtumine kohalikesse omavalitsustesse? Kas te ei plaani seda protsenti tulevikus tõsta?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, on selle protsendi tõstmine regionaalpoliitiliselt kontraproduktiivne. See koondab raha Tallinna ja kuldsesse ringi ning võtab selle ära vaesematelt omavalitsustelt. Ei, ma ei poolda seda. Mina pooldan tasandusfondi suurendamist, millel on jällegi omad vastased. Mulle vähe arusaadavatel põhjustel ei ole konsensust leitud selles ega leitud ka eelmises valitsuses. Nii et kui teid huvitab, kas omavalitsustelt keegi raha ära võttis, siis raha võttis ära ikkagi masu.
Valitsus ei teinud viga mitte siis, kui ta masu ajal läks korrigeerima oma kunagisi unistusi ja aitas rahandusel reaalsusesse tagasi pöörduda, vaid viga oli see, et me kunagi seda protsenti aina suurendasime. Vähendades tulumaksu määra ja suurendades maksuvaba miinimumi, võttis riik kogu koorma enda peale. Ma pean silmas keskvalitsust. See ei ole mõistlik, sest ka kodanikud, kes tulumaksu maksavad, on korraga ju nii riigi kui ka omavalitsuse elanikud. See oleks võinud käia mõistlikumalt. Ühel hetkel see protsess lihtsalt jooksis kinni, jaks sai otsa. Minu arust oli see korrektsioon vajalik ja seda ei ole vaja tegelikult korrigeerida. Pigem tuleks omavalitsustele, nagu ma ütlesin, anda maamaksu puhul suurem autonoomsus. See on tõesti kohalik asi. Maad ei saa arvutis klõpsates kuhugi sisse kirjutada, maa on, kus ta on. See on ka majanduskeskkonna mõttes kõige ohutum maks.

Palun, Andres Herkel!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Niinimetatud erisoodustusmaksu puhul muretsete selle pärast, et äkki võidavad sellest loobumisest kõige enam jõukamad detsiilid. Samas jätab teie pikaajaline idee vähendada üksikisiku tulumaksu kahtluseta enam raha kätte just suurema palgatulu saajatele. See, kui vähesel määral koalitsioon tulumaksuvaba miinimumi suurendab, on ikkagi naerukoht. Kuidas te seda vastuolu seletate? Kas te seletaksite ka seda, mismoodi võiks Eesti maksusüsteem teie arvates lähiaastatel areneda? Kas üksikisiku tulumaksu määra alandamine saab käia koos tööjõumaksude otsustava vähendamisega?

Aitäh! Viimasest lausest ei saanud ma aru, selles oli loogikaviga. Üksikisiku tulumaks ise on tööjõumaks, selle vähendamine saab käia tööjõumaksude vähendamisega koos. Küll aga võin kinnitada, et üheski maksuvaidluses ei ole ma toetanud tulumaksu määra edasist alandamist, 20% on väga paras maksumäär. Kui te küsite maksumäära alandamise ja erisoodustusmaksu kaotamise kohta, siis, vaadake, need on majanduspoliitiliselt täiesti erinevad asjad. Maksumäärad iseenesest on majanduskeskkonna atraktiivsuse küsimus, erisoodustus on aga maksusüsteemi auklikkuse küsimus.
Kui me naturaalpalgal kaotame maksu ära, jättes selle rahapalgale alles, siis hakataksegi isiklikke asju firma arvel kinni maksma ja see kasu jaotub tunduvalt ebaühtlasemalt kui maksumäära alandamise puhul. Laias laastus pooled inimesed on tulumaksumaksjad, aga erisoodustust saavad inimesed on vähemuses. See on erakordselt regressiivne tulemus, mille te saavutate, kui te hakkate harrastusi kinni maksma. Harrastusi maksab kinni väga väike hulk firmadest. Enamik näeb vaeva sellega, et maksta vähegi korralikku palka, nad ei maksa kinni mitte mingisuguseid luksuslikke harrastusi. Mida jõukam firma, seda luksuslikumaks lähevad harrastused. Ma ei näe põhjust, et seda peaks tegema pensionikassa, haigekassa või avalike spordirajatiste rajamise arvel. Jutt on kogu aeg spordist. Ma ei saa aru, kas spordiharrastus on mingi riiklik missioon, kuhu tuleb lõputult panustada selle nimel, et sotsiaalne tasakaalutus veel suureneks. Pensionärid, lapsed, töötud ja õpilased ei saa ju mitte midagi sellest, kui firmad ja, mis seal salata, ka riigiaparaat hakkavad palka natuuras maksma.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! Suve alguses toetas koalitsioon teede rahastamise lahtisidumist kütuseaktsiisist. Kuidas see samm on mõjutanud teede rahastamist järgmisel aastal?

Aitäh! Praegu paistab, et positiivselt. Teede rahastamine suureneb viie miljoni euro võrra. Elu läheb järjest ilusamaks ja lõbusamaks, nagu on öelnud klassik.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Ei teie erakond ega teie koalitsioonipartner ei toeta haldusreformi läbiviimist, vaid te olete pooldanud vabatahtlikku omavalitsuste ühinemist. Te olete öelnud, et mõistlik oleks suurendada soodustusi või preemiat selle eest, kui omavalitsused ühinevad. Kui suures summas olete järgmise aasta eelarves kavandanud omavalitsuste ühinemise toetust ja mitut omavalitsust juba ühinemas näete?

Aitäh! See teema jääb minust natuke kaugele. Mul ei ole seda statistikat praegu käepärast. Aga sissejuhatus jäi küll tõest kaugele. Haldusreformi toetavad ühel või teisel viisil, ma arvan, peaaegu kõik erakonnad, minu oma aga kindlasti. Ma teie erakonna kohta küll ei oska öelda, teie seisukohta on üldse raske tuvastada. Aga kui panna praegu Riigikogus hääletusele, kes on nõus, et vallad liidetakse teadmata reeglite järgi, siis ma arvan, et vastuhääled oleksid masendavas ülekaalus. Ma arvan, et ka IRL-is ei oleks siis, kui inimesed saaksid salaja hääletada, sellist vaimustust, kuigi nende hulgas on see reformi hääl kõige tugevam olnud ja nende regionaalminister on kõige häälekam olnud, väites, et keskmises vallas peab olema 20 000 elanikku. Ettekujutused, kes kellega liitub või kui suur vald võiks olla elujõuline, on väga erinevad. Meil ei ole sellist asja, mida saaks nimetada haldusreformiks ja millele on kaks vastust, kas poolt või vastu. Vastuseid on väga palju ja ka vastajaid on väga palju.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan Narva piiripunkti teemal. Ma tahan esiteks täpsustada, kas ma sain õigesti aru teie sõnadest, et praeguse rekonstruktsiooni käigus ei ole tolli puhul rahalise katte teemat veel arutatud või eelarves paika pandud. Kas see on lahtine küsimus? Aga ka minu põhiküsimus on seotud selle punktiga. Rekonstrueerimine käib, teiselt poolt piirivalves koondatakse. Koormus piiril on mõnes valdkonnas kaks või kolm korda kasvanud. Olukord on pingeline. Kas on ette näha, et tollitöötajate ja piirivalvurite palka selle koormuse tõttu tõstetakse?

On küll. Aga ma ei saanud hästi aru sellest koormuse suurenemisest. Piiril on koormus peale maksupettustevastaste meetmete võtmist drastiliselt vähenenud. Piirijärjekordi ju ei ole. Piiripunktis töö usinalt käib. Lihtsalt jätk on katteta. Me vaevame praegu pead, kuidas sellega hakkama saada. Eks jooksvalt muresid lisandub. Minu arust oli küsimus ka hinnas, hind läks kõrgemaks.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Teadus- ja arendustegevuseks mõeldud summad vähenevad järgmisel aastal selle eelarve järgi üheksa miljoni euro võrra. Millest see vähenemine on tingitud? Praegu on teadusasutustele loodud väga hea keskkond, et kasutada uusi seadmeid ja rajada uusi ehitisi. Miks on see langus nii suur, üheksa miljonit eurot?

Aitäh! Praegu on kriitiline aeg, Euroopa fondid ei ole veel päriselt avanenud. Mu stampvastus on selline. Aga ma hea meelega delegeeriksin selle küsimuse haridus- ja teadusministrile. Muret see kindlasti tekitab, kui selline tendents eksisteerib, aga mingi seos on siin ka Euroopast tuleva raha struktuuri muutusega. Minu teada vähenevad infrastruktuuriinvesteeringud, aga seda teemat peaks natuke sisulisemalt käsitlema.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Teadus- ja arendustegevuse rahastamine tõepoolest väheneb. Nagu te olete korduvalt öelnud, praeguse valitsuse prioriteet ei ole ka maaelu ja põllumajandus. Aga minu küsimus puudutab kontrolljoont, mida siin saalis on mitu korda ekslikult nimetatud riigipiiriks. Siseminister väitis rahanduskomisjonis, et võsa lõikamise ja kontrolljoone puhastamise teeb Riigimetsa Majandamise Keskus tasuta ära. Siit minu küsimus. Kui meil on selline tasuta töö praktika, siis miks seda näiteks ei laiendata sel kombel, et hoida magistraalkraave riigimaanteede ääres võsast puhtana? Riigimetsa Majandamise Keskus võiks seda kõike tasuta teha. Kas vastab tõesti tõele, et niisuguseid asju tehakse Eesti riigis tasuta ja on n-ö perpetuum mobile leiutatud? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Aitäh! Te olete kindlasti valesti aru saanud, kusjuures väga paljudest asjadest, millest mõnda te ka mainisite. Mis puudutab põllumajanduse prioriteetsust, siis ka eelmise valitsuse prioriteet põllumajandus kindlasti ei olnud. Meie süda on nii selles kui oli ka eelmises valitsuses põllumeestele avali, aga ainus, kes võitles selle aasta eelarve otsetoetuste rea lisasummade eest, olite teie. Te jäite oma erakonnas täiesti üksi, seda ma mäletan küll, ja väljendasite eriarvamust. See ei ole mingisugune üllatus. Strateegiliselt tundub alati valitsuses peale jäävat midagi muud, mitte tingimata toetuste lisatoetused. Toetused me ju võitlesime suuremaks, toetuste summa kasvab, aga lisatoetuste puhul tekkis tõrge nii selles kui ka eelmises valitsuses.
Piiri kohta on mul väike ja natukene ennatlik vihje. Mul ei ole siseministrilt kinnitust asjale, mida ma arvan teadvat ja millega ta alguses nõus oli. Riigimetsa Majandamise Keskus saab teha tasuta sellist tööd, kus tekib puidumaterjali. Kindlasti ei saada kraavide hooldamisel kaubapuitu, aga piirisihi puhastamisel tekib müügikõlblikku kraami küll. See on see koht, kus põhimõtteliselt tasuta võimalus terendab.
Nüüd teaduse teemast. Ma kinnitan üle, sest ma leidsin paberilt selle rea üles, et mõningane vähenemine 2015. aastal on tõepoolest tingitud Euroopa fondide avanemise viibimisest. 2014 on olnud üleminekuaasta ja ka 2015 on seda osaliselt, siin pole midagi imestada. Küll aga on teadus- ja arendusasutuste baasrahastamiseks ette nähtud 9,3 miljonit eurot, kasv on siin 800 miljonit eurot ehk 9,4%. Ei saa öelda, et see valdkond poleks prioriteetne, selle kasv on tunduvalt üle eelarve keskmise kasvu.

Aitäh! Palun, Mihhail Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra minister, tänan kõigepealt eelmise vastuse eest! Natukene üllatas, et Tallinn ja nn kuldne ring, nagu te seda nimetasite, on teil erikäsitluse all. Aga kohalike omavalitsuste tasandusfond kasvab järgmisel aastal alla 1%. Seda ei saa kuidagi nimetada väga suureks kasvuks. Kuid minu küsimus puudutab kohalike omavalitsuste tulubaasi võimalusi. Ma saan aru, et te suhtute positiivselt sellesse, et kohalik omavalitsus võiks ise natuke rohkem teenida, aga praegu on kohaliku omavalitsuse võimalused (maksude kehtestamine ja teenimisvõimalused) peaaegu nulli viidud. Kas te näete selles valdkonnas kunagi reformivõimalust? Kas võiks paadimaksu või koertemaksu kõrvale lisada veel mingi tõsise maksu või mingi tuluallika, mis stimuleeriks ühtlasi kohaliku omavalitsuse tulubaasi laiendamist?

Ma kinnitan, et Tallinna käsitlen ma teistest piirkondadest erinevalt ja kuldset ringi ka. Esiteks sellepärast, et ma siin elan, ja teiseks sellepärast, et mu esimene kõrgharidus on saadud geograafia valdkonnas. Ma mõtlen kogu aeg ruumiliselt. Ma olen elanud Eesti eri paikades ja võin kinnitada, et võrreldes Tartu või Saaremaaga on Tallinna lisarahavajadus olematu. Oleks väga küüniline teha selliseid ümberjagamisi, millest kõige rohkem võidab Tallinn ja tema jõukas ümbrus. Väga küüniline! Ei ole vaja sellist asja teha! Korra seda tehti ja nüüd maksab ülejäänud Eesti kinni Tallinna kallimaid krunte. See ei ole mõistlik.
Minu arvates oleks kõige loomulikum omavalitsuste maksubaasi laiendamine maamaksuautonoomia, nii et omavalitsused saaksid ise suuremas ulatuses valida, mis on selle maksu koefitsient. Eriti tähtis on see selle tõttu, et maksustamishind hakkab nüüd automaatselt muutuma. See võib kohati minna väga kõrgeks ja kindlasti tuleb anda võimalus seda koormust leevendada. Teiseks, omavalitsus peaks saama ise otsustada, milliseid erandeid ta teeb. See, mis on maamaksuga toimunud – mitte ainult viimastel aastatel, vaid kauem –, ei ole loogiline. Maamaks on väga loogiline maks ja OECD seda meile tungivalt soovitab. Minu teada on järgmises OECD soovituses otseselt ka vigade parandus ette nähtud. Meile öeldakse, et me teeksime ümber selle, mida me mõne aasta eest tegime.

Aitäh! Palun, Andrus Saare!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Lähen maamaksuteemaga natuke teise nurga alt edasi. Teadupärast on riik seni vabastanud looduskaitsealused maad maamaksust ja on vabastanud ka riigimaa maamaksust ehk maamaksu sealt omavalitsustele ei laeku. Kui omavalitsus on küsinud, kuhu see summa jääb, siis keskvõim on öelnud, et see laekub tasandusfondist. Seda summat omavalitsused aga ei näe. Peale selle on meil nüüd õnneks või kahjuks omavalitsusi, kes tasandusfondist toetust ei saagi. Kas selline ebaõiglus 2015. aasta eelarvega likvideeritakse?

Aitäh! Mis ebaõiglusest te siis nüüd täpselt rääkisite? Kas ebaõiglus on see, et kellelgi on looduskaunis maatükk? Kes see süüdlane siin on ja kes on ohver? Mina väidan, et ei ole ohvrit ega süüdlast. Riigil ei ole tegelikult ka sellist rahakotti, et saaks ainult pretensioone esitada ja rääkida ebaõiglusest. Omavalitsused ei ole meil kõige suurem sotsiaalne riskigrupp, neil on siiski hoopis teist sorti probleemid kui see, et riik ei anna raha.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Erinevalt võib-olla paljudest Riigikogu liikmetest olen mina eelarve tegijatesse alati suhtunud suure respektiga ja neid tunnustanud. Eraettevõtjana tean, et raha on kogu aeg liiga vähe ja mitte kunagi ei ole võimalik seda jagada nii, et kõik oleksid rahul. Arvestades seda, et sotsid on valitsuses, olete teinud väga hea eelarve. Riigikaitsekulud ei vähene, vaid suurenevad. Tegelikult said tänu sotsidele ära lahendatud mõned normaalsed ja mõistlikud asjad, mis puudutavad inimeste, eelkõige laste toimetulekut. Eelarve näitab järgmisel aastal 6%-list tõusu. Jah, mõned maksuotsused, mis said tehtud, et eelarve täituks, olid ebamugavad ja nende kõigiga ei saa nõus olla. Aga mind huvitab, millele siiski tugineb arusaam, et see 6% võib saada reaalsuseks, sest tegelikult ju ümberringi makromajanduslikud olud halvenevad.

Aitäh! Ebamugav on kuulda komplimente, eriti opositsiooni ridadest. Peaaegu kõigil oli ebamugav, nagu ma siit nägin: teie fraktsioonikaaslastel, sotsidel – teil kõigil. Aga igatahes aitäh! See on loomulikult jällegi sõltumatu prognoos. Sõltumatus on ju põnev vaidlusteema, aga rahandusminister ei ole siia tõesti midagi juurde kirjutanud. Küll aga on tema kehahoiakust näha, et ta haldusala tajub ja pigem tasub olla ettevaatlik. Me võrdleme kogu aeg Rahandusministeeriumi ja teiste institutsioonide prognoose. Me teeme seda ka kohustuslikus korras, sest Euroopa Komisjon kohustab meid oma eelarvekava saatma ja prognoose üle vaatama ning eraldi prognoosijad on veel IMF ja OECD. Ka Eesti Pank on alati tähelepanelik. Nüüd on meil sõltumatu eelarvenõukogu, mida juhib Tartu Ülikooli professor Eamets. Ka nemad on öelnud, et tulu kasv on adekvaatne. Tulu kasvu juures tuleb muidugi eraldi vaadata makse ja mittemaksulisi tulusid, viimased on kõikuvamad. Kindlasti ei tohi me vaadata ainult nominaalset kasvu. Väga oluline tegur on siin deflaator ja väga oluline on ka struktuurne pilt, kust täpselt maksutulud tulevad. Mõnest valdkonnast tuleb neid rohkem, nagu sisetarbimine, mõnest vähem, nagu eksport, mõni on tööjõumahukam ala, mõni väiksem. Minu arust ei ole meil olnud prognooside usaldusväärsusega probleeme.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Julgeolek peaks olema selle riigieelarve eelnõu üks prioriteete. Riigikaitsekulud kasvavad. See on positiivne ning sellega võib igati rahul olla. Aga sisejulgeoleku eelarvega kindlasti rahul ei saa olla, kui me peame silmas piiri ja piirivalvet, politseid ning Päästeametit. Iga päev sõidab Eesti teedel üle 6000 purjus juhi, aga selleks, et politseinikud hakkaksid 900-eurostki palka saama, peame politseinikke koondama. Miks sisejulgeolekule rohkem raha ei leita? Teiseks, te lubasite piirile kiirelt kolm miljonit lisaeurot leida. Millistest allikatest te need leiate?

Kõigepealt, selle lisaraha kohta tuleb teile konkreetne ettepanek. Kuni see ei ole lõplikult kokku lepitud, ei tahaks ma stenogrammi midagi hõigata. Aga Siseministeeriumi eelarve iseenesest kasvab, kui me jätame siit välja mõned valminud hooned. Siseministeeriumi palgad kasvavad ennaktempos, aga tema siseotsused ei ole jällegi asi, mida valitsus dikteeriks. Te nimetasite politseid. Minu arust on Politsei- ja Piirivalveameti uus peadirektor võtnud väga selge suuna sellele, et muuta politsei töö efektiivsemaks ja politseinikud paremini tasustatuks. Kui palgadünaamikat vaadata, siis politseinike palgad on riigisektoris kasvu poolest ühed esimesed. Need on viimasel ajal väga võimsalt kasvanud, kuigi see tase on loomulikult tagasihoidlik, eriti võrreldes nende inimeste palkadega, kes siia saali on kogunenud. Tahaks muidugi, et politseinikud saaksid rohkem.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Te leidsite olevat sobiliku eraldada igale koolilapsele toiduraha 78 senti päevas. Kohalikud omavalitsused leidsid, et selle raha eest laps söönuks ei saa, kõige tagasihoidlikumate arvestuste kohaselt oleks vaja 1 euro 30 senti. Kohalikud omavalitsused maksavad oma koolides raha juurde. Aga riigigümnaasiumis ei maksa keegi juurde ja sinna jääbki 78 senti, mille eest laps kõhtu täis ei saa. Härra rahandusminister, miks te jätate riigigümnaasiumide õpilased nälga?

Aitäh! Ma ei oskagi öelda. Ma esimest korda kuulen, et Eestis on näljahäda. Iseenesest on see ju suur vastutulek, kui toitlustamist rahaliselt toetatakse. Ei ole midagi ebaloomulikku selles, kui inimesed selle eest ise maksavad. See toetamine on suur vastutulek ja kindlasti ei ole see kõigil juhtudel üldse praktiline. Mina olen alati vajaduspõhisema rahakulutamise, mitte kõigi söögi kinnimaksmise poolt. Kui ei saa teha valikulisemalt, siis saavad kõik vähem. See on reegel. Aga kui gümnaasiumis hakatakse ka tasuta sööki pakkuma ja siis pööratakse see nende pakkujate vastu – see on minu meelest natukene veider.

Aitäh! Palun, Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Kuna eelmise küsimuse vastus läks natukene peateemast kõrvale, siis ma täpsustan. Miks te olete pikaajaliselt eelistanud vähendada üksikisiku tulumaksu, selle asemel et teha muid maksukärpeid, näiteks alandada tööandjate tasutavaid tööjõumakse? Kas selles ideoloogias on tulemas muudatus? Teiseks, kuidas te suhtute võimalusse edaspidi otsustavamalt suurendada tulumaksuvaba miinimumi, mis jätaks rohkem raha kätte just nimelt väiksema tulu saajatele?

Aitäh! Ahah! Probleem oli viimases lauses, mida ma valesti mõistsin. Aga küsimuse esimesele osale vastasin ma ära. Ma võin täpsustada, et tulumaksu määra alandamine on OECD kasvusõbraliku maksumudeli, st konkurentsivõimelise riigi maksumudeli elementaarne soovitus. Nad soovitavad vähem maksustada investeeringuid ja tööjõudu. Kuna investeeringute mittemaksustamisega on meil juba päris hästi, siis tööjõumaksude alandamine, kaasa arvatud tulumaksu alandamine, on olnud liikumine igati õiges suunas. Kui me oleksime edasi 26% peal, siis kindlasti oleks meie majandus kehvemas seisus kui praegu.
Maksuvaba miinimumi oluline suurendamine on minu erakonna valimisprogrammis. Ka minu soov on olnud teha seda juba selles valimistsüklis ja ma kindlalt toetan seda. Sellega ei tohi aga liiale minna, sest üks demokraatia osa on ikkagi maksupanus. Ei saa päris nii teha, et rahvas jaguneb maksumaksjateks ja mittemaksumaksjateks, aga hääletavad kõik ühtemoodi. Tegelikult võiks olla rohkem osalust maksusüsteemis ja kallutatus või erapoolikus peaks väljenduma pigem raha jagamises. Me ei saa rääkida 500-eurosest maksuvabast miinimumist. Ma väidan, et see tekitaks meie palgataset arvestades lõhestatust, kus väga vähesed maksaksid maksu. Minu arust ei ole demokraatlik maksusüsteemi selliselt üles ehitada. Aga madal maksumäär ja arvestatav maksuvaba miinimum on kindlasti asjad, mis tulumaksu puhul väga hästi sobivad. See oli ka selles koalitsioonilepingus, kui teie veel koalitsioonis olite. Vabandust, sealt jäi see välja! See oli meie valimisprogrammis, et tulumaksu määra alandamine peaks käima koos maksuvaba miinimumi suurendamisega. Eks igal erakonnal olid omad prioriteedid ja välja tuli nii, et maksuvaba miinimumi suurendamine jäi viimasele aastale.

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh! Vaatan eelarves murelikult kultuuripärandi säilimise tagamise ja Muinsuskaitseameti toetuste ridasid, kus olevad summad on vähenenud. Kui Kultuuriministeerium tegi pika ja põhjaliku küsitluse mälestiste omanike seas, siis selgus, et inimestele teeb suurt muret just riigi rahaliste toetuste vähesus. Üldiselt kultuuri rahastamine kas kasvab või püsib samal tasemel, aga silma torkab, et just kultuuripärandi toetuste mõlemal real on langus. Kas te oskate seletada, millest see tuleneb? Kas on võimalik seda langustendentsi kuidagi peatada või positiivseks muuta?

Aitäh! Ma kuulan teid ja olen imestunud, et te oma poliitilisest taustast hoolimata oskate rääkida ainult kulude suurendamisest, mitte nende paremast jagamisest. Eelmise päevakorrapunkti arutelul te leidsite kogu aeg mingisuguseid kohti, kus riik oli vähe kulutanud, ja siis kurtsite, et jäetakse andmata ka maksusoodustus. Teie soov oli selline riiklik topeltrahastamine. Kultuur on meil olukorras, kus on hästi kohatu rääkida rahastamise vähendamisest, kui eelarve kasvab 19,7%. Eesti kulutab kultuurile juba peajagu rohkem, keskmiselt ligi kaks korda rohkem kui teised Euroopa riigid. Ma ei ütle, et see on vale. Aga sellistes oludes otsida siiski üles mingisugune rida, mis ei suurene, on üsna leidlik. Küllap kultuuriminister selle ära seletab. Ma oletan, et kui summa kuskil väheneb, siis sellele on üsna konkreetne seletus. Väga tihti on vähenemise taga mingi projekti lõppemine, aga kas ka praegusel juhul, seda vastust ma tõesti ei tea. Ma olen harjunud sealt reast saama kriitikat, miks jälle kultuurile nii palju raha eraldatakse. Tõnis Paltsi kohal ei ole, aga olen nii internetist lugenud kui ka siin kuulnud, et nii palju läheb kultuurile raha ning praegune kultuuripoliitika on kuidagi reformierakondlik ja väga kulutav. Pigem aidake neid summasid nihutada ja öelge, mille arvelt võtta! Ärge küsige kogu aeg, miks kõik summad ei kasva keskmisest rohkem!

Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuidagi ebamugav on teil seal olla, me püüame teid aidata. Selleks et aidata, peab aga olema alusmaterjali ja informatsiooni. Sellepärast me küsime oma küsimused praegu ära. Vaadates järgmise aasta riigieelarve menetlust, on näha, et tegelikult on see mingil määral kevadiste kokkulepete peegeldus. Kevadel me nägime, et uute kokkulepete kohaselt suurendati erinevaid toetusmehhanisme. Et sellele katet leida, tehti teatavaid muudatusi, suurendati tulusid ja lükati kulusid edasi, alates gaasiaktsiisi tõusust ja lõpetades vanemapensioni teatavateks aastateks edasilükkamisega. Nii see tulubaas tuleb. Siit minu küsimus. Natuke segane on teie sõnumi baas. Ühelt poolt räägite vajaduspõhisusest ja teiselt poolt tegelikkusest. Mis see praegune olukord ümberjagamise ja toetuste pideva suurendamise kontekstis on? Kas see on teie uus käekiri või on see lihtsalt ajutine olukord? Äkki oskate öelda?

Aitäh, härra Sester! Ma soovin teile rohkem julgust. Öelge, mida te tahate muuta. Tegelikult on need debatid siin saalis juba kõik peetud ja otsused seadustesse kirjutatud. Selles etapis veel ette heita ... Kas te heidate ette lapsetoetuste tõusu? Jah, mina olen võib-olla ainus poliitik, kes on öelnud, et mina ei oleks universaalseid lapsetoetusi nii järsku tõstnud. Selle tõttu kaotavad eelarve paljud teised read. Ongi nii, et kui sa jagad kõigile võrdselt, siis jääb keegi millestki väga selgelt ilma. Mina oleksin eelistanud vajaduspõhisemat lähenemist ja ma ei häbene seda öelda. Aga ma ei häbene ka seda öelda, et koalitsioonivalitsuses tuleb austada partneri soove. Tulebki austada! Tuleb soovida neile õnne ja öelda seda, et tegelikult on meiegi erakonnas loomulikult neid, kes peavad seda väga heaks lahenduseks. Meie lapsetoetused on Soome tasemel. Soome kärpis neid. Nüüd oleks lihtsalt vaja edasi mõelda, et ei läheks jälle valimiste tõttu ülepakkumiseks, et tõstame aga veel, sest midagi jäi tegemata. Pigem võiks rahajagamine olla täpsem, mina olen alati seda kaitsnud. Laste puhul tähendab see pigem teenuste pakkumist, kõige vähem kindlasti maksusoodustust ja kõige rohkem teenuste finantseerimist. Universaalne lapsetoetus on kuskil seal vahepeal. Pere on ikkagi esimene, kes lapse eest vastutab. Riigi asi on hoolitseda üldiste lapse arendamise võimaluste eest ja võimalikult vähe töötada rahamasinana, kes laseb endale sisse maksta ja siis annab kõigile võrdselt tagasi.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma endiselt ei taha norida ridade kallal ja ütlen siiralt, et nende ridade kokkusaamine ei ole lihtne. Samas oleme teinud üsna palju kiireid episoodilisi maksumuudatusi, ma pean silmas autode käibemaksu ja teisigi asju. Meie põhilised eksporditurud Skandinaavias ja natukene ka Venemaal paranemistendentsi ei näita. Mu küsimus on endiselt makro- või suure pildi kohta. Tulud ja kulud tahame hoida enam-vähem tasakaalus, mis on ka selles eelarves täiesti ilusasti kirjas. Kui ei lähe nii, nagu on prognoositud, kui tõusu ei tule, aga kulud on planeeritud, kas Rahandusministeeriumis on siis olemas ka mingi varuplaan, milliseid makse peaks kiiresti muutma hakkama? Mis maks muutuma hakkab? Mis juhtuma hakkab? Kas mingi plaan on?

Aitäh! Meie kõige üldisem plaan on ikkagi see, et me lähtume struktuursest tasakaalust, me ei ela peost suhu. Me vaatame majandustsüklit. Kui majanduses olukord halveneb, siis ei ole välistatud nominaalne miinus või selle suurenemine. Mingit paanikat selle puhul ei ole. Te mainisite ühte asja, autode käibemaksu. See on küll põnev teema, aga  sealsamas mainisite ka eksporti. Ausalt öeldes, kuidas aitab eksporttööstuse arengule kaasa see, kui kallid autod ostetakse just nimelt firmadesse, koormatakse firmad üle ja jäetakse eelarvesse maksud maksmata? Kindlasti ei ole see mitte ekspordile orienteeritud maksusoodustus, mis meil jääb ka 50% ulatuses ju alles, erinevalt enamikust Euroopa riikidest. Iga asi on suure plaani osa. Mõistlikult tuleb üles ehitada maksusüsteem, mõistlikult tuleb üles ehitada eelarvesüsteem, siis ei ole vaja mingisuguseid äkilisi reaktsioone sündmustele. Me oleme seda siiani suutnud ja ka teie abiga.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann, teine küsimus!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus lähtub nüüd küll konkreetselt eelarveridadest ja ka konservatiivsest vaatest laste heaolule. Kuni 17-aastastest Eesti lastest elab 9,5% absoluutses vaesuses, sihtarv järgmiseks aastaks on 7,7%. Ma vaatan seletuskirja lehekülge 203, kus räägitakse muudest sotsiaaltoetustest ja hüvitistest. Suurima languse (43%) teevad läbi kulutused õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral ja isapuhkusele mõeldud kulutused (22%). Suurim tõus (240%) on matusetoetuste real. Kuidas hinnata eelarve lapsesõbralikkust?

Väga kummaline küsimus, ausalt öeldes. Me oleme massiivselt eraldanud raha lapsetoetusteks, aga teie leiate mingisuguse miljonilise rea, mis on kasvanud 240%, ning siis võrdlete ja teete sellest järelduse. Ma ei oskagi vastata, see on nii kummaline küsimus. Suurusjärgud on ju erinevad. Ma ei saa kuidagi aru, kuidas inimeste matmine laste huve kahjustab. Küll aga näen ma, et lastele mõeldud kulutused suurenevad massiivselt, kuid kulutused matusetoetustele absoluutsummades ainult õige pisut. Kus see konservatiivsus siin oli? Ei saanud täpselt aru.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh! Hea esineja! Erimärgistatud kütuse aktsiisi tõusuga loodab riik EVR Cargo arvel teenida üle kolme miljoni euro. Selle muudatuse tõttu prognoositakse aga hoopis kaubamahtude vähenemist 15%, mis omakorda tekitab eelarvesse loodetud miljonite asemel miinuse. Kui majanduskomisjonis küsiti Rahandusministeeriumi esindajate käest, kas ministeerium on teinud eelarvet koostades üldse mingeid põhjalikumaid arvutusi kui korrutustehted, siis vastati, et ministeerium pole tegelikult laiemat pilti vaadanud. Nad ei osanud seda olukorda kommenteerida. Ehk on sul natuke rohkem informatsiooni. Kas on lootust, et see raha eelarvesse laekub, või läheb nii, nagu meil kahjuks tihti on läinud?

Aitäh! Ma tahaksin näha seda inimest, kes selle prognoosi tegi, ja neid arve kontrollida. Lisaks ei võta ma puhta kullana seda, et kuskile nurka istuma pandud ametnik just nimelt niimoodi olevat öelnud. Jutt on kaubaveost raudteel. Väga lihtne vastus on see, et Lätis ei ole sellist soodustust. Teie, kui ma ei eksi, ei ole vist keskkonnakomisjoniga seotud, sest keskkonnakomisjoni liikmena te nii ei küsiks. Miks peaks kütuse põletamise mahu alusel subsideerima ühte majandusharu? See on kogu aeg olnud arusaamatu loogika. Oli ainuõige, et me seda korrigeerisime. Me tegime õigesti, et me kirjutasime sama asja ka teie erakonnaga sõlmitud koalitsioonilepingusse. Selle teatud read jäid lihtsalt õigel ajal täitmata, selles oli probleem, aga mitte põhimõttelises valikus.

Aitäh! Palun, Andrus Saare, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Täna oli meil päevakorras koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine. Ühe punktina arutlesime selle üle, kas oleks võimalik lastehoiuteenuse kulud võrdsustada koolituskuludega, nii nagu see on lasteaiateenuse puhul. Sotsiaalministeerium on selle ettepaneku heaks kiitnud ja Rahandusministeerium on andnud hinnangu, et tegemist on suhteliselt marginaalse kuluga, aga ometi me seda ettepanekut täna koalitsiooni vastuhäälte tõttu heaks kiita ei saanud. Kas te peate mõistlikuks, et sõltuvalt sellest, kust uksest ma oma lapsega sisse lähen, kas lastehoiu või lasteaia uksest, on riigi maksukäsitlus erinev?

Mul oli väga kummaline seda diskussiooni kuulata. Puldist lasti rääkida mida iganes ja keegi ei tulnud mõistuse häälega vastama. Miks peaks teenust, mida riik kinni maksab, suuresti subsideerib, veel mingi maksuvabastusega toetama? Kus see loogika on? Kõigi maksuvabastuste häda on see, et kuskil tuleb piir ette. Analoogia on selline, et kui siin on, aga seal ei ole, siis kohe nõutakse, miks seal ei ole. Tegelikult on küsimus selles, et kui riik tahab mingit asja kinni maksta, siis maksku. Kui ta hakkab aga maksuvabastusi tegema, siis ta jätab ilma kõige vaesemad. Ta jätab ilma õppijad, töötud, väga paljud, kellel lihtsalt ei ole tulu, kust seda raha maha arvestada. See on absurd! Peale selle on ka teenuse hind see, mille tõttu võib toetus olla ebaloogiliselt suur. Täiesti vale meetod!
Maksusoodustus ei peaks olema subsideeritud teenuste toetamise viis, sest see loob uut ebaõiglust. Igal juhul loob see uut ebaõiglust! Täiesti kõrvaline on see küsimus, kas lasteaed või lapsehoid. Küsimus on selles, miks need, kellel tulu ei ole, seda soodustust ei saa. See on täpselt samuti tulumaksuvabastuse lastega sidumise puhul. Selle asemel, et maksta kõigile lapsetoetust, pakutakse maksuvabastust neile, kellel tulu juba on. Absurd! Sada korda on sellest räägitud, aga Riigikogu jälle arutab! Ma pidin vähemalt tund aega kuulama seda debatti, enne kui ma siia pulti pääsesin. Väga imelik oli.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Härra rahandusminister! IRL-i fraktsioon on eelarvele ette heitnud puudujääki. Kahtlemata ei saa puudujäägi üle rõõmustada, aga te olete seda seletuskirjas põhjendanud ajutiste teguritega. Ma küll ei tea, kas teie praegune koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond kuulub nende ajutiste tegurite hulka, aga ehk te selgitate, millised need tegurid on ja milline oleks eelarve puudujääk, kui teie koalitsioonipartner oleks IRL koos oma praeguste soovide ja ettepanekutega.

Aitäh! Ma ei ole kindel, et eelarve seis üldse koalitsioonipartnerist sõltub. Väga palju on koalitsioonipartnerist sõltunud lisataotluste hulk ja IRL-il oli see kindlasti palju suurem. Ma ei saa midagi teha, see on statistiline fakt, mis on dokumenteeritud. Aga lõpptulemuse ütleb välja ikkagi valitsus ja rahandusministri asi on hoida need vaidlused riigile jõukohastes raamides. Õnneks oleme loonud ka Euroopa raamistiku, mis aitab seda teha. Aga kas mingi tegur on ajutine või püsiv? Seda võib näidetega illustreerida. Kaks näidet ma juba tõin. Nendest piisab, et katta nominaalne puudujääk: esiteks, Tallinna trammid, kuna CO₂-kvootide müügi raha tuli enne, nüüd on kulud, ja veel rohkem on mõju avaldanud ajutine teise samba sissemakse suurenemine seoses maksete külmutamisega kriisi ajal ja nüüd selle kompenseerimisega. Selle maht kokku on üsna võrdne nominaalse 0,9%-lise defitsiidiga. Neid näiteid ühekordsete asjade kohta on võimalik eelarvest muidugi veel leida. Neid jälgivad analüütikud mitte ainult Rahandusministeeriumis, vaid ka Euroopa Komisjonis ja tõenäoliselt mingil määral OECD-s.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minister! Ma enne küsisin töötervishoiu ja kõige sellise kohta, aga ei saanud siiski konkreetset vastust. See küsimus oli võetud tööandjate manifestist. Nad on meie poole pöördunud sooviga, et saaks rohkem panustada tervishoidu. Te mainisite oma näites golfi või midagi niisugust. Te lähete oma vastustes alati väga äärmuslikuks. Kuukaart kuskil spordiklubis, mille maksumus võiks piirduda 500 euroga aastas, ma arvan, ei oleks sugugi paha. Me hoiaksime kokku päris palju raha, nii ettevõtjate kui ka riigi raha, panustades inimeste tervisesse. Aga ma küsin teie arvamust. Kui see summa oleks umbes 500 eurot aastas, kas see oleks vastuvõetav?

Aitäh! Eks te peate harjuma nende sotsioloogilise sisuga aruteludega. Teile tundub, et jutt käib ühest kaardist, millega pääseb kuhugi spordiklubisse, aga kui vaadata, kus sellised kaardid eksisteerivad, siis näeme, et need on jõukamates piirkondades ja jõukamates firmades. Sellest soodustusest jäävad ilma need, kellel üldse tööd ei ole. Kui me hakkame naturaalpalka maksusoodustusega soosima, millega siin ju tegemist on, siis me loome uut ebaõiglust. See on sotsiaalselt väga vale asi. Maksuamet ei peaks uurima, kas aroomiteraapia või mingisugune järjekordne pumping või muu eksootiline asi on tõesti tervistav tegevus, samal ajal kui kepikõndijad, suusatajad ja jooksjad metsa all ei saa mingit maksusoodustust, mitte mingit. Väljas ja ilma piletita harrastatavad spordialad ei ole kindlasti mitte ainult odavamad, vaid ka tervistavamad. Nende harrastamise eest ei ole võimalik aga samasugust soodustust pakkuda. Kas me tahaksime, et inimesed jookseksid lindil, kuna seal peab ostma pileti, või eelistame, et nad teeksid seda metsa all? Kindlasti on seenelkäik jõusaalis rassimisest tervislikum, aga kuidas sa selle eest piletit müüd? Nii need arvutused käivad.
Me oleme selle ettepanekuga hädas olnud lõputult kaua, alates 2003. aastast, kui valitsev erakond ise tunnistas, et selle ettepanekuga ei ole mitte midagi teha. Sellest hoolimata tuleb vähemalt kord aastas järjekordselt sellel teemal eelnõu ja jälle hakatakse arutama, et see oleks ju nii tore. Harjumust vaadata, kes on kasusaaja ja mismoodi muutub inimeste käitumine, tuleb endas kasvatada. Sa võid ju korra võtta selle pileti ja võib vaadata, kui palju neid pileteid praegu on võetud, aga niipea, kui see pilet saab olulise hinnaalanduse, siis juhtub kaks asja: esiteks hakkab kasutajate hulk mühinal kasvama ning teiseks saavad ka need klubid muidugi hinda tõsta ja hakata veel peenemaid asju välja pakkuma. Kes seda toimet siis otsustab? Kas maksuamet hakkab tervistavat toimet mõõtma või?

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea minister! Te olete oma vastustes üldjoontes öelnud, et eelarve on hea. Mõni küsimus tagasi ütlesite, et vähemalt üks rida on selline, mille teie oleksite natuke teistmoodi teinud – lapsetoetuste tõus oleks võinud olla natukene aeglasem. Kas on veel mõni eelarverida või valdkond, mille kohta teie ise arvate, et see ei ole selles eelarves võib-olla kõige paremini või õigesti näidatud?

Aitäh! Ma ei ole siin ju kaitsmas isiklikke seisukohti. Kuna minu käest küsiti, mis see minu kontseptsioon on, siis ma tõin näite oma isikliku kontseptsiooni erinevuse kohta nendest kompromissidest, mida ma austan. Koalitsioonilepingule vastutöötaja ma ei ole, ma püüan hoida ebaotstarbekad asjad ära läbirääkimiste käigus. Kui ma ei jää vaidluses peale, siis kaitsen ikkagi mõlema osapoole kulutusi. Kindlasti oleksin vastu sellele, kui nüüd hakataks universaalseid lapsetoetusi kärpima.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma tahan küsida rahvusringhäälingu eelarve kohta. Kultuuriministeerium pani kokku komisjoni, kes toetas venekeelse kanali loomist ja sinna lisavahendite andmist. Oli ka taotlus saada raha suurte spordiürituste ülekandeõiguste tarvis. Ma olen aru saanud, et vähemalt vahepeal olid rahvusringhäälingu juhtorganite liikmed üsna optimistlikud. Aga nüüd ma näen, et peale selle, millest peaminister siin enne rääkis, natukene lisavahendeid venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale" ja Raadio 4-le, ei ole rohkem lisaraha leitud. Mis põhjusel seda ei leitud? Kuidas need arutelud valitsuses kas Kultuuriministeeriumi või rahvusringhäälinguga toimusid?

Aitäh! Need arutelud on olnud ju üsna tulised, neid on tõusude ja langustega peetud mitmes valitsuses. Senise kokkuleppe järgi tuleme selle teema juurde tagasi novembris, kui on olemas arusaadav kontseptsioon. Lihtsalt nii, et eraldame mingisuguse raha ja tehke kanal, need asjad ei käi. Aga valitsuse lõppotsus oli, et suund võetakse selle kanali loomisele. Eraldati juba ka summa, mille suurus, ma arvan, on 390 000 eurot, ja vaadatakse kriitiliselt üle lisarahataotlusi. Me ju kunagi tegime Eesti Televisioonile teise kanali just selle mõttega, et sealt saab ka venekeelne vaataja midagi. Aga jah, vaated on väga erinevad ja Vene propagandaga me ikka ei võistle. Kui ei ole ka subtiitrite lugemise harjumust, siis on olukord jälle keerulisem. Kas me tõesti siis oleme selline riik, kellel on üks kanal eesti ja teine vene keeles? See tundub ka jälle proportsioonist väljas olevat. Minu arvates ei tohiks teise äärmusesse minna, st teha puhtalt venekeelset kanalit ning jagada niimoodi eesti ja vene vaatajad tegelikult kaheks, kuigi mõlemad saaksid siis võrdselt. Neid vaidluskohti on väga palju, mis ka kõik on esile tulnud. Aga me tuleme seniste plaanide järgi selle teema juurde novembris tagasi. Siis vaatame, kas on veel võimalik midagi teha.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Ma olen kurb, et sa tugeva spordimehe ja rahandusministrina selliseid spordivaenulikke ja tervisevaenulikke avaldusi teed, ning mul on kahju, et aeg sind muutnud pole. Sa ei oska ka laiemat pilti vaadata. Aga see selleks. Ma küsin hoopis raudteevedude kohta. Me tahame, et raudteeveod läbi Eesti ka edaspidi toimuksid ja me sellest tulu saaksime. Seal on see probleem, et kaubavedu on doteerinud reisijavedu. Hinnatase on selline, et need kaubavood, seda on karta, lähevad varsti teistesse riikidesse üle. Kas eelarves on ka mõni tuluallikas ette nähtud, et seda aasta-kaks doteerida, nii et mõni teine kululiik seal väheneks?

Aitäh! Ma kardan, et selline doteerimine läheb isegi konkurentsiõigusega vastuollu. Aga ma ei oska niimoodi vastata. Igatahes ei ole meil kombeks riigiettevõtteid eelarvest subsideerida. See sissejuhatus, mis te tegite, oli küll üsna küüniline. Minu arust peab aus spordimees tunnistama, et tema ei vaja riiklikku kinnimaksmist. Siin saalis olijatel on võimalus ka tasulist sporti teha, aga peaaegu kõigil inimestel on võimalik tasuta sporti teha. Tervistav sport tavaliselt midagi ei maksa. Kui me hakkame tegema maksusoodustusi tasulisele rahvaspordile, siis hakatakse kindlasti kallimaid alasid harrastama, me soosime jõukamat rahvast ja tekib väga palju manipuleerimist. Nii et jätame isiklikud ja riiklikud valikud siiski eraldi, eriti mis sporti puudutab. Meil ei ole enam sellist süsteemi, mille abil teie oma loorberid õigusega välja teenisite. Üks asi on tippsport, aga rahvasporti saab igaüks metsa all tasuta teha. Kes jõusaalis jaksab käia, see ei pea saama ju eelist haigekassa või pensionikassa arvel. Haiged, pensionärid, õpilased, töötud – need inimesed on selle probleemi ees, et nende harrastused on ühekülgsed. Sellepärast on vaja, et riik panustaks avalikult kättesaadavatesse asjadesse, mitte nendesse, kus kogutakse piletiraha. Spordirajatised, terviserajad – Tallinnas on nendega peaaegu ideaalne olukord, Tartus aga väga kehv, seal oleks raha juurde vaja. Aga ei pea olema nii, et kes kallis klubis käib, see saab rohkem kui teised. See ei ole mõistlik.

Siret Kotka, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Kohalikud omavalitsused on teinud ettepaneku, et koolitoidutoetus oleks 1,3 eurot. On selge, et praegune 78 senti ei taga seda, et koolitoit oleks tasuta. Kas te eelarvet koostades üldse kaalusite võimalust, et koolitoidutoetus õpilase kohta tõuseks näiteks 1 eurole?

Oh, ma tahaksin vastu küsida, kas teie olete kunagi kaalunud hariduspoliitikas veel mingit küsimust peale selle, et tuleks tasuta süüa anda. Mina väidan, et Eestis näljahäda ei ole. Tegelikult peaks valima, kellele midagi tasuta anda, ja kui me valida ei suuda, siis peame leppima, et anname jaopärast. Ettepanekut teha, et eraldage, oskab igaüks. Meie asi on rahalised võimalused ja prioriteedid üle vaadata ning lõpuks otsustada.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et mõtlete ruumiliselt. Minu eelmisele küsimusele vastates te tõepoolest viibisite nagu kusagil mujal. Aga katsuge ennast kokku võtta, ületage ennast ja püüdke mu küsimusele vastates jääda riigieelarve, mitte küsija hindamise juurde. Minu küsimus on järgmine. Riigikogu võttis kevadel vastu ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse, mille ainus eesmärk oli veterinaarõpet lisarahastada riigieelarvest, samamoodi nagu rahastatakse arstiõpet, mis saab lisaraha haigekassa kaudu. Veterinaarõpet ei ole võimalik haigekassa kaudu rahastada. Esitatud riigieelarve seaduse eelnõus aga ei ole selleks otstarbeks ühtegi senti ette nähtud ei Haridus- ja Teadusministeeriumi ega ka Põllumajandusministeeriumi real. Öelge, miks.

Aitäh! Teie küll hindasite mind vähemalt minu asukoha põhjal, et ma olen nagu kuidagi ära. Tegelikult olen ma olnud kohal, jälginud teie ja kõigi teiste küsimusi tähelepanelikult ning kui küsimus on olnud sündmuse kohta, siis olen ka vastanud sündmuse kohta, st kas on eelistatud mingit asja ehk konkreetset rida või mitte. Ma ei ole selles mõttes olnud teie suhtes isiklik ja ärge teie ka minu suhtes olge. Veterinaarõpet rahastatakse samamoodi nagu muud kõrgharidust. Ma oleksin siiski ettevaatlik inimlooma ja põllumajanduslooma samastamisel ning paralleelide tõmbamisel haigekassaga.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kas eelarve menetlemise käigus arutati ka mõne riigiettevõtte osade võõrandamist, et lisavahendeid saada? Näiteks, seesama raudteetemaatika, mida Tõniste mitu korda on maininud. Kui me räägime EVR Cargost, siis mõni aasta tagasi otsustas riigiettevõte küsida lisavahendeid vagunite jaoks. Nüüd need vagunid kõik seisavad ja vananevad ning mõne aasta pärast on selle ettevõtte väärtus kindlasti mitu korda väiksem kui praegu. Milline on teie isiklik hinnang, kas riik peaks sellise ettevõtte omanik olema?

Aitäh! Ma arvan, et ta ei peaks selle ettevõtte omanik olema. Selle müügiga on ilmselt seotud tundlikud küsimused. Aga laiemas mõttes ei sõltu vagunite seismine muidugi omandist ega kütuseaktsiisist, vaid ikkagi sellest, mis juhtub Venemaal ja Ukrainas, ning sellest, kas me tahame sellist kaubandust ka riigieelarvest kuidagi toetada. Praegu on ikkagi tegemist otseselt majandus- ja julgeolekukeskkonna, mitte kütuseaktsiisi küsimusega. Ma meenutan, et Lätis ja minu teada ka Leedus sellist aktsiisisoodustust ei ole, aga sellest hoolimata nad ikka kuidagi hakkama saavad. Üks nende eelistest on muidugi geograafiline asend. Ma ei arva, et me eelarvest peaksime panustama sellele, et rongid sõidaksid. Meil on raudteega teine struktuurne probleem: reisijavedu on väga palju ristsubsideeritud kaubaveo kaudu. See on meie probleem.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Me teame, et viimased kuud on piimasektoris olnud kriisiolukord ja seakasvatuses on see kestnud juba pikemat aega. Kas 2015. aasta riigieelarves on seda arvestatud või on seal vahendeid selle jaoks, kuidas kriisist välja tulla, kui see edasi läheb või süveneb? Kuidas ikkagi toetada tootjaid, et nad pankrotti ei läheks ja riigile makse maksaksid?

Aitäh! Ma arvan, et põllumajandusminister oli põhimõtteliselt mõistlik, kui ta võttis sellise solidaarse hoiaku, et ta ei hakka seda olukorda vägisi kinni maksma ega nõudma selle kinnimaksmist. Esiteks oli koalitsioonikokkulepe selline ja teiseks ei ole see ju ka lahendus. Leevendust põllumeestele on vaja. Minu arust on kõige tähtsam leevendus turgude avamine. Sellega on tegelnud väliskaubandusminister ja eriti veterinaarnõuete osas ka põllumajandusminister. Võib-olla ka riigi rahakott avaneb, selleks et eksport oleks sujuvam, aga võib-olla ei ole seda vaja. Kuid põllumajandusministrid Euroopa tasemel on seda arutanud ja leidnud, et embargodest kaotavad kõige rohkem Balti riigid, ka Soome vist kuulus sinna ringi. Plaanitakse meetmeid, mis olukorda leevendaksid. Ootame need ära, nendega läheb natukene aega. Probleem on kindlasti valus.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tunnen muret töö pärast, mis peab toimuma Eesti piiri tugevdamiseks. Narvaga on asi selge, need arvud on juba selged, kui palju sellel aastal sinna raha läheb. Aga mis toimub lõunas Vene piiriga? Kui palju sinna läheb sellel aastal eelarveraha ja kas sellest jätkub, et ühe aastaga need tööd seal ära teha?

Aitäh! Need on muidugi väga suured summad. Teema kerkis tegelikult esile alles sellel aastal, valitsuses hakati seda nüüd esimest korda teadvustama. Kõik, kes väidavad, et nad kunagi varem on midagi öelnud ja küsinud selle jaoks eelarvestrateegias raha, ei räägi tõtt. Aga eks väike viivitus tuli ka valitsuse vahetuse tõttu. Uus minister on öelnud, et selle aasta sees on piiri tähistamiseks kulutatud juba 2 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarvesse lisati kiiruga 0,9 miljonit eurot ja see puudutab tõepoolest rohkem kagupiiri. Lisaks on Riigimetsa Majandamise Keskus pandud sihte puhastama, nagu ma ütlesin. Peale selle 0,9 miljoni euro, mis peaks minu andmetel minema kaamerate soetamiseks, kavatsen ma teha rahanduskomisjonile veel ettepaneku lugemiste vahepeal. Paar mõtet on, kust seda raha saaks veel välja pigistada.

Nüüd hea küsija Viljandimaalt. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu eesistuja Tallinnast! Kuulasin televiisorist IRL-i üledramatiseeritud küsimusi EVR Cargo kohta. Julgen öelda, et EVR Cargo ei prognoosi 15%-list kaubaveo vähenemist ja EVR Cargos ei seisa kõik vagunid. Aga nüüd tahan minna oma küsimuse juurde. Lugupeetud minister! Ütlesid, et sa oled kooskõlastanud ühe dokumendi, millega osaliselt kompenseeritakse koduomanikele need investeeringud, mis on ette nähtud üleminekuks kütteõlilt teistele kütuseliikidele. Kas mingisugune dokument analoogse asja kohta liigub ringi ka ettevõtete jaoks, kes kasutavad siiamaani kütteõli ja võiksid üle minna teistele kütuseliikidele?

Aitäh! Ma saan aru, et kuskil on toimunud mingisugune möödarääkimine. Ettevõtted, kes minu arvates saavad sellisele toetusele pretendeerida, on ikkagi katlamajad, kes pakuvad elanikele kütteteenust. Firmade toetusskeemid on tavaliselt innovaatilisemad. Eeldatakse, et firma teeb oma energeetilised otsused siiski ise, oma raha eest ja kaugemas vaates. Ma ei tea, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või EAS oleksid selliseid meetmeid arendanud.

Läheme protseduurilise küsimuse juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma kuulsin, et juhataja väga täpselt mainis küsija päritolu ja elukohta ning küsija vastas samaga. Aga kolleeg Peep Aru ütles, et tema küsimus on ajendatud IRL-i küsimustest. Mina sellist rahvasaadikut ei tea. Kas teile on selline rahvasaadik teada?

Ma tänan, et te olete nii tähelepanelik! Ma usun, et Peep Aru mõtles IRL-i fraktsiooni kuuluvat inimest. Praegu ma ei tunneta, et põhiseaduslikku korda oleks rikutud. Läheme aruteluga edasi.

Ei ole ohtu põhiseadusele.

Austatud minister, aitäh teile ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Austatud esimees!

Kindlasti edastame need tervitused härra Nestorile!

Austatud istungi juhataja! Neid austusavaldusi pole vaja edastada, need on praegusega edastatud.
Annan lühikese ülevaate, mis on toimunud rahanduskomisjonis 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel. Mis siin salata, nii mitmedki teemad, mis on tõstatunud komisjonis, on täna leidnud tõstatamist ka siin suures saalis. Seetõttu võib juhtuda, et mõni teema ei ole enam nii paeluv, kui ta siin saalis esmakordselt esitatuna oli, aga ma loodan, et mul siiski õnnestub köita teie tähelepanu ja tekitada põnevust kuni selle päevakorrapunkti arutelu lõppemiseni.
Et alustada päris algusest, oleks paslik ära mainida, et veel enne sügisistungjärgu algust esitas Rahandusministeerium komisjonile ülevaate majandusprognoosist ja sellest tulenevalt ka fiskaalprognoosist, mis võetakse aluseks riigieelarve koostamisel. Riigieelarve eelnõu esimene menetlemine toimus komisjonis 6. oktoobril, kus eelnõu algataja esindajana tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi eelarvepoliitikaga vastavuses olevaid riigieelarve eesmärke ja prioriteete ning 2015. aasta riigieelarve tulude ja kulude kujunemist.
Nagu eelmistel aastatel nii otsustas komisjon ka sellel aastal, et kuulab ära kõik ministrid, kes saavad võimaluse anda ülevaade oma haldusala eelarvest, mille järel on komisjoni liikmetel võimalus esitada täpsustavaid küsimusi ja anda kommentaare. Osale ministritele oleme jõudnud seda võimalust juba pakkuda, mõne esinemine seisab veel ees. Meie juures on lisaks rahandusministrile käinud kaitseminister Sven Mikser, siseminister Hanno Pevkur (7. oktoobril), sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (13. oktoobril), põllumajandusminister Ivari Padar, kultuuriminister Urve Tiidus ja välisminister Urmas Paet (14. oktoobril) ning keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Andres Anvelt (20. oktoobril). Esimese ja teise lugemise vahel on komisjonil kavas kohtuda tervise- ja tööminister Urmas Kruusega, majandus- ja taristuminister Urve Paloga ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullinguga. Kuna meie poole on pöördunud Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, suhtleme komisjoni istungitel ka nendega.
Komisjon on langetanud järgmised otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 22. oktoobriks (6 poolt- ja 4 vastuhäält), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samasugune hääletustulemus) ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. november kell 17.15 (mõnevõrra teistsugune hääletustulemus: toetajaid oli endiselt 6, vastu oli 2 ja erapooletuks jäi samuti 2).
Annan lühikese ülevaate sellest, mis on ministrite osalusel toimunud komisjoni istungitel olnud põhilised teemad, ja edastan lühidalt ka ministrite kommentaarid. Kui kogu toimunu siin üksühele edasi anda, siis see kuidagi ajakavva ei mahuks, seetõttu olen teinud valiku loodetavasti olulisematest teemadest. Kui kellelgi on veel küsimusi või soovib keegi midagi täpsustada, siis selleks on mõistlik kasutada küsimuste või sõnavõttude vooru.
Alustan rahandusministrist. Ma liigun edasi kronoloogilises järjekorras. Järjekord ei peegelda otseselt ministrite tähtsust valitsuses, vaid ma räägin lihtsalt selles järjekorras, nagu nad meie ees käisid. Kuid selle eelnõu puhul võib tõesti öelda, et esimesena komisjonis käinud minister on eelnõu kontekstis vist kõige olulisem minister. Rahandusminister oli niisiis esimene. Nagu ka siin saalis räägiti komisjonis meie idanaabri võimalikust mõjust nii ettevõtetele kui ka eelarvele. Üldiselt on eelnõu koostades lähtutud majandusprognoosist ning selle põhjal arvestatud tulude ja planeeritud kulude mahust. Paratamatult on praegu ühiskonnas laiemalt ebamäärasust ja seda, et kõik tulud täpselt nii, nagu plaanitud, laekuma hakkavad, kunagi garanteerida ei saa. Aga praegu on meil ka minu hinnangul üsna realistlik plaan või eeldus tulude laekumise kohta.
Samuti puudutati erimärgistatud kütuse teemat ja seda, kas ning millisel kujul majapidamiste lisakulutused kompenseeritakse. Nagu siit puldist on täna juba mainitud, KredExil on olemas toetusmeede, millega on võimalik vahetada soojatootmisviis, mis seni on olnud üsna kulukas ja keskkonda saastav, mõnevõrra soodsama ja kindlasti keskkonnasõbralikuma vastu. Majandusministeerium on selle meetme eelnõu välja töötanud ja kooskõlastusringile saatnud. See peaks lähiajal siia saali ette jõudma.
Käsitleti struktuurse ülejäägi teemat, mis on praegu 0,8% SKT-st, ja Euroopa Komisjoni võimalikku hinnangut sellele. Täpsemalt oli küsimus selline, kas me peaksime aluseks võtma Euroopa Komisjoni lähenemise struktuursele ülejäägile. Euroopa Komisjonil on siin mõnevõrra erinev lähenemine kui Rahandusministeeriumil. Üks oluline küsimus puudutas seda, kas praegune palgataseme määr on vastavuses tööhõivega ehk kas saaks tulenevalt sellest, et palgakasv on olnud võrdlemisi tempokas, pidada praegust tööhõive määra potentsiaalse SKT kontekstis optimaalseks. Komisjon on siin ühte meelt ja meie oleme teist meelt. Kui me praegust tööhõive määra optimaalseks peaksime, siis see tähendaks seda, et me peaksime ka praegust töötuse määra normaalseks. Ma arvan, et see tegelikult seda ei ole. Kindlasti tuleb Eesti puhul arvestada väliskeskkonna ja ennekõike Soome mõjudega meie palgatasemele. Tulenevalt sellest, et Euroopa Komisjonil võib olla erinev arusaam meie struktuurse ülejäägi positsioonist, on jäetud 0,8%-line varu, mis peaks igati tagama selle, et me oma struktuurse tasakaalu positsiooniga saame täita nõutud kriteeriume. Samuti käsitleti lisataotluste teemat ja sellelsamal põneval struktuurse tasakaalu teemal oli kõne all Läti riik. Aga tuleb kindlasti mainida, et Läti on Eestiga võrreldes oma majanduse tsüklilise positsiooniga mõnevõrra erinevas asukohas. Nii et üksühele meie struktuurset ja nominaalset tasakaalu kõrvutada ei ole mõistlik, sest see ei anna reaalset pilti.
Vestluses kaitseministriga puudutati peamiselt kaitsekulude summat, seda SKT-ga võrreldes. Uuriti, kas Kaitseministeeriumi eelarves kajastuvad kaitsekulutused, mida NATO ei kvalifitseeri kaitsekulutusteks. Teatavasti on olemas riike, kus olukord selline on. Kaitseministri ja Kaitseministeeriumi ametnike hinnangul meil selliseid kulutusi pole ehk meie kaitsekulutused on ka NATO mõistes kaitsekulutused. Samuti oli küsimuseks palgatõus Kaitseministeeriumi haldusalas, millele vastati, et 2,8% on üldine palgatõus, välja arvatud ministeeriumis ja Kaitseressursside Ametis. Täpsustati ka seda summat, kui palju planeeritavalt Eesti SKT-st järgmisel aastal riigikaitsele kulutama hakkab, seda just NATO hinnangu alusel. Koos liitlasvägede kohaloleku kulude katmisega on see kokku 2,05% SKT-st, mis peaks, eeldades, et meie SKT prognoos paika peab, olema läbi aegade kõige suurem protsent.
Siseministri haldusalast rääkides käsitleti samuti tööjõukulude kasvu teemat. Markeeriti, et praegu on tööjõukulude kasv Siseministeeriumi real, see ei ole ridade vahel jagatud. Seetõttu ei ole pilt korrektne. Jagamine toimub esimese ja teise lugemise vahel, seda tulenevalt sellest, et täpne tööjõukulude kasvu summa sai selgeks eelarve valmimise suhtelises lõppfaasis ja nii ei jõutud seda raha lihtsalt ära jagada. Seda on juhtunud ka varasematel aastatel. Samuti puudutati riigilõivude ideoloogiat. Riigilõivuseaduse eelnõu on meil eraldi menetluses. Kindlasti kerkivad need teemad üles ka selles kontekstis. Üldine arusaam riigilõivudest on, et need võiksid muutuda kulupõhiseks. Samas on Siseministeeriumi haldusalas mitmeid lõive, mis ei ole kulupõhised, näiteks ID-kaardi või passi riigilõiv. Tegelikult on eriti ID-kaardi puhul kulud suuremad, kui on praegune riigilõiv ja uus lõiv uue riigilõivuseaduse järgi. Samuti puudutati kontrolljoone ja selle puhastamise temaatikat. Siseministri sõnul on Riigimetsa Majandamise Keskusega kokkulepe selle puhastamiseks olemas. Eramaade üle toimuvad täiendavad läbirääkimised.
Küsimustes sotsiaalkaitseministrile toodi välja vanemapensioni kolmeks aastaks edasilükkamise temaatika. Tunti huvi, kas see on mõistlik ja kas lubadusest see kolme aasta pärast kehtestada tulevikus ikka kinni peetakse. Minister ütles, et tema isiklikult peab õigeks, et lubadusi täidetakse ja see lubadus tulevikus rakenduse leiab. Täpsustati matusetoetuse saajate ringi. See toetus laieneb kõigile neile inimestele, kes on saanud viimase 12 kuu jooksul toimetulekutoetust. Kui nende lähedastega peaks juhtuma nii, et nad vajavad matmist, siis on õigus selleks toetust saada. Täpsustati ka kolmanda lapse toetuse tõusu. See tõuseb 76 eurolt 100 eurole. Samuti küsiti vajaduspõhisele ja universaalsele lapsetoetusele mineva summa kohta ning puudutati toiduabiprogrammi.
Põllumajandusministriga vesteldes oli teemaks palgakasvu jaotus valitsusalas, samuti nagu siseministri puhul. Ka Põllumajandusministeeriumil on plaanis täpne jaotus teha esimese ja teise lugemise vahel. Lisaks täpsustati kevadel komisjonis üsna palju tähelepanu saanud teemat, millised toetused edaspidi maksustamisele kuuluvad, silmas peeti füüsilistele isikutele makstavaid toetusi. Ka seakatk oli aktuaalne. Kui taud peaks puhkema, siis Euroopa Komisjon kompenseerib 75% kulutustest. Meile tähendab see seda, et kui seakorjused on põletatud, siis antakse toetust.
Lisaks on meie ees käinud, nagu mainitud, kultuuriminister. Tema puhul keskenduti Arvo Pärdi keskusele. Paluti täpsemat infot, mis 3,5 miljoni euro eest tehtud saab. Kultuuriminister ütles, et kokku on projekti eeldatav kogumaksumus 6,5 miljonit eurot. Esialgu on plaanis teha projekt ja ettevalmistustööd, lisaks rajada trassid ja teed. Samuti küsiti, kuidas hakatakse jaotama treenerite palgatoetust ja kas see on kultuuritöötajate palga tõusuks ette nähtud 4,5% sees. Vastus oli, et ei ole selle sees ja jaotus toimub eraldi sihtasutuse kaudu, kust on võimalik raha taotleda. Samuti keskenduti spordiasutuste rahastamisele, nagu ka muuseumide ja teatrite rahastamisele.
Välisministrilt küsiti ühe olulise teemana arenguabi kohta, et mida meilt eeldatakse ja kui palju me seda täita suudame. Ideaalis, ütles välisminister, võiks see maht olla 0,35% SKT-st. Meie ise oleme andnud lubaduse, et see on 0,17%, aga praegu on see 0,14% SKT-st. Lisaks on ka investeeringud Londoni saatkonna hoonesse. Samuti uuriti Ungari saatkonna sulgemise kohta.
Keskkonnaministril oli üks oluline teema looduskaitsealuste maade ost, milleks on 2015. aastal ette nähtud viis miljonit eurot. Samuti räägiti tulevikus maa hindamisest maamaksu kontekstis ning keskkonnatasudest, millest siin varem täna juttu oli.
Haridus- ja teadusministrilt küsiti koolitoidu kohta ja sellest tulenevalt kalli toidu kohta lasteaedades. Selle kohta ütles minister, et see on poliitiline otsus, et 2015. aasta eelarves see aspekt ei kajastu. Samuti oli teemaks IT Akadeemia finantseerimine ning ka riigilõivud nagu Siseministeeriumi puhulgi.
Justiitsministriga räägiti nagu siseministriga riigilõivudest ning nende ideoloogiast. Samuti küsiti trahvipoliitika kohta. Käidi välja mõte – kas-küsimuse vormis küll –, kas võiks viia trahvi suuruse sõltuvusse sissetulekust. Sellega on teatavad õiguslikud probleemid, aga ministri hinnangul on suund õige ja kaugemas plaanis tasub seda kaaluda. Samuti oli kõne all kohturegistrite reorganiseerimine.
Siinkohal ma oma ülevaate lõpetan. Lühidalt lisan, et kuigi ma olen siin ennekõike komisjoni esindaja, on mul sotsiaaldemokraadina hea meel selle üle, et paljud teemad, mille kohta me oleme aastate jooksul ettepanekuid teinud, on seekord leidnud valitsuse eelnõus kajastamist. Aitäh!

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Küsimusi on vähemalt üks. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab Eesti riigi ülalpidamise kulusid selle eelarve valguses ja seda, kui jätkusuutlikud on need kaugemas vaates. Kui palju tõusevad järgmisel aastal riigi üldvalitsemiskulud? Kas rahanduskomisjon hindas ka võimalusi, et praeguste üldvalitsemiskulude arvel oleks võimalik riigi pidamist säästlikumaks ja tõhusamaks teha?

Aitäh! Rahanduskomisjon sellist ülevaadet teinud ei ole, sellist hinnangut ka andnud ei ole. Üldiselt on Eestis valitsemiskulud teiste riikidega võrreldes ja suhtena SKT-sse ühed kõige väiksemad. Kui ma peast õigesti ütlen, siis oleme nende väiksuse poolest vist kolmandal kohal. Eks hinnangu andmine oleneb ka taustsüsteemist. Kui me võtame taustsüsteemiks muu Euroopa, siis selgub, et me suudame oma riiki üldiselt üsna efektiivselt üleval pidada. Kindlasti on aga alati kohti, kus efektiivsust suurendada saab. Samas, ega väikesed kulud alati ei näita võib-olla optimaalset pilti või kõige efektiivsemat taset, sest võib juhtuda, et väikeste kulutustega riik ei suuda kõiki funktsioone väga hästi täita. Ma arvan, et kogu see temaatika vajab põhjalikku analüüsi. Pelgalt kulukomponendi hindamine ei pruugi anda adekvaatset pilti. Aga seni rahanduskomisjonis seda küsimust tõstatatud ei ole ja me eraldi seda kuidagi hinnanud või analüüsinud ei ole. Võib-olla on see ettepanek näiteks Riigikontrollile.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ma pole päris nõus, et see, kui tõhusalt ja säästlikult järgmise aasta eelarveraha kulutatakse, peaks olema küsimus Riigikontrollile ning rahanduskomisjoni pädevusest peaks see välja jääma. Minu teada peaks riigi üldvalitsemiskulude nominaalne kasv olema riigieelarves ligi 6%. Te ütlesite, et see on muude Euroopa riikidega võrreldes üks väiksemaid. Kas te oskate nimetada riike, kus riigi üldvalitsemiskulude nominaalne kasv on veel suurem? Teiseks, kui te ütlesite, et on valdkondi, kus saaks säästlikum olla, siis milliseid valdkondi te silmas pidasite? Ma mõtlen just riigi administreerimist ja bürokraatiapoolt.

Aitäh! Mulle pandi nüüd suhu sõnad, mida ma hetk tagasi ei öelnud. Ma rääkisin valitsemiskuludest SKT kontekstis ehk nende absoluutsest määrast, mitte nende kasvust. Milline on nende kasv, eks see sõltub nii SKT kasvust kui ka eelarve üldisest kasvust. Nendes riikides, kus SKT suureneb kiiremini, suureneb ka eelarve kiiremini ja võib-olla on ka üldvalitsemiskulude kasv mõnevõrra kiirem kui teistes riikides. Kui ma mainisin seda, et Eesti on muu Euroopaga võrreldes üsna efektiivselt valitsetav riik, siis ma pidasin silmas üldvalitsemiskulude osakaalu SKT-s.

Hea ettekandja, suur tänu teile ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Just äsja me kuulsime, mis on toimunud Riigikogus riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel, alates sellest hetkest, kui peaminister eelarve meile üle andis, kuni senimaani, kui riigieelarve jõudis esimesele lugemisele Riigikogu saali. Lühidalt öeldes on mitmed ministrid saanud tutvustada oma üksikuid projekte. Aga suurest pildist ehk sellest, kuidas riigieelarve kokku tuleb, ei ole keegi olnud väga valmis rääkima. Viimaste aastate protsendipunktilised maksumuudatused meenutavad pigem raamatupidamist kui riigi maksupoliitika juhtimist. Maksumängude asemel vajab Eesti terviklikku maksureformi. Maksureformijärgne maksukeskkond peab tagama tulude ümberjaotamise, motiveerima töötamist, soodustama ettevõtlust ja kindlustama omavalitsustele piisava tulubaasi. Aga me nendime tõsiasja, et Reformierakond on selles osas kinni jooksnud.
Panin tähele, et suhteliselt värske Riigikogu liige, aga seitse aastat ministriametit pidanud Jaak Aaviksoo ütles, et riigieelarve seaduse eelnõu on väga raske lugeda või, nagu austatud akadeemik ütles, sealt on peaaegu võimatu midagi aru saada. Siiski, kui seda rutiinse järjepidevusega teha, siis saab seda eelnõu lugeda küll, aga samas on mulle juba mitu aastat jäänud eelarve eelnõu seletuskirja lugedes mulje, et ma olen seda juba varem lugenud. Sel aastal võtsin igaks juhuks kõrvale eelmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja ja tsiteerin juhuslikke leide. Näiteks, Põllumajandusministeeriumi haldusala. Tänavu on kirjas, et eraldised Eesti Maaülikoolile nähakse ette Märja veisekasvatuse lauda ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks (320 000 eurot) ning veterinaarmeditsiini üliõpilaste praktiliseks väljaõppeks (51 129 eurot). Aasta tagasi kõlas see lõik nii, et Eesti Maaülikoolile on antud veterinaarmeditsiini üliõpilaste praktiliseks väljaõppeks 51 129 eurot ja Märja veisekasvatuse lauda ehituseks võetud pangalaenu tasumiseks 320 000 eurot. Summad klapivad täielikult, mis pangalaenu tagasimakse puhul võib ju olla loogiline, aga üliõpilaste väljaõppe kulude puhul kõlab natuke imelikult. Samas on see päris kena näide, iseloomustamaks seda, kuidas aastast aastasse tehakse asju samamoodi. Selles lõigus kajastub ka meie praeguse koalitsiooni poliitika: teatav ideede puudus, muudatuste vajaduse eitamine ja oma mullis elamine.
Kui meie peaminister istub ilmselt pühapäevaõhtuti televiisori ees ja vaatab näosaadet, siis paljud Eesti inimesed kihutavad samal ajal närviliselt kella vaadates sadama poole. Neile on oluline jõuda viimasele Soome laevale, et alustada uut töönädalat kusagil Kesk-Soomes asuval objektil. Samal ajal ei jõua nad ära vanduda, et miks nad oma peret pole juba kaasa võtnud, sest perest kaugel olla on raske, samas tuleb perele leiba teenida kusagil, kus on tööd ja makstakse väärilist palka. Väga paljudele peredele on see koht Soome. See on Eesti maapiirkondades elavate perekondade reaalsus. Kõige kurvem on see, et täna laual olev eelarve kuidagi nende olukorda ei paranda. Väga lihtsustatult öeldes see riigieelarve inimestele korralikku palka ei too. See ei pane meie puudust kannatavatele inimestele hambaid suhu ega pane meie maainimestel silmi särama. See ei muuda väljarännumustreid ega anna kindlustunnet ei põllumeestele, politseinikele ega päästjatele.
Järgmise aasta riigieelarves on üks tõsiselt positiivne asi ka. See on tasuta koolilõuna, millest Keskerakond on ikka ja alati rääkinud. Täname sotse, et nad meiega kaasa tulid! Nüüd hakkavad tasuta koolilõunat saama ka gümnaasiumiõpilased, aga see ei toimu mitte sellisel kujul, nagu nägid ette eelnõud, mille Keskerakond algatas 5. aprillil 2011 või 10. aprillil 2014. Mõlemad eelnõud läbisid esimese lugemise ja seisavad senimaani komisjoni esimehe sahtlis. Meie algatatud eelnõudes pandi ka tähele, et viimase nelja aasta jooksul on toiduainete hinnad märkimisväärselt kasvanud. Nüüd ütleb aga järgmise aasta eelarve, et tasuta koolilõuna tuleb kasvueas noortele kätte 78 sendi eest päevas. Me ju kõik teame, et see ei ole võimalik.
Järgmise aasta riigieelarve üheks kesksemaks probleemiks on Eesti põllumeeste olukord. Ei ole saladus, et meie kliimavöötmes on vähem päikeselisi päevi kui Lõuna-Euroopas. Kahjuks on ka meie otsetoetuste tasemed vanade liikmesriikidega võrreldes madalamad. Euroopa Liidu kiituseks tuleb küll öelda, et seda vahet on lubatud uutel liikmesriikidel, nagu näiteks Eestil, oma riigieelarvest kompenseerida. Seega oleks tuleval aastal Eesti põllumajandustootjatel võimalik riigieelarvest saada 23 miljoni euro eest toetusi. Paraku selgub aga riigieelarvest, et seda raha seal küll ei ole.
Samuti põlistab järgmise aasta riigieelarve kohalike omavalitsuste tulumaksukärbet, mis viidi ellu juba 2009. aastal, kui mäletatavasti oli majanduskriis. Siis vähendati tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le. Pealtnäha on tegemist tõesti vaid mõne protsendipunktiga, aga need tähendasid omavalitsustele väga suuri summasid, mistõttu kannatasid investeeringud lasteaedadesse, noorte huvitegevusse ja sporti. Selleks et omavalitsuste tulud taastada, tuleks kindlasti tõsta see osa kriisieelsele tasemele. Kriisi meil ju enam ei ole, rahandusminister lubas 2%-list majanduskasvu ja eelarvesse tuleb tulusid lausa 7% rohkem. Nii et see tulumaksuosa peaks praegustes oludes olema 12,13%.
Kui me ühest küljest kuuleme mantrat, et raha kõigeks ei jätku, siis teisest küljest näeme, et muidu vajaduspõhisusest rääkiv Reformierakond teeb endiselt kingitusi kõige jõukamatele ja seda meie kõigi raha eest. Selleks raha lennukilt külvamise meetodiks on tulumaksu vähendamine 1% võrra, 20%-le. Poliitika on valikute küsimus. Valitsus on läinud seda teed, et me vähendame maksumäära ning suurendame sellega netosissetulekute ebavõrdsust veelgi. Näiteks võidab 3000-eurose kuupalgaga inimene tulumaksuprotsendi vähendamisest 27,36 eurot kuus, aga alampalga saaja vaid 1,63 eurot. Erinevus on seega 16-kordne, kuigi palk erineb kõigest 8 korda. Kui on vaja tööjõumakse vähendada, siis sobib selleks tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, mille korral tõuseks kõigi töötajate netopalk võrdselt. Vägisi jääb mulje, et tulumaksu määra vähendamine toimub järgmisel aastal vaid seetõttu, et keegi kunagi Reformierakonna kontoris on arvanud, et vaat milline äge valimislubadus see oleks.
Järgmise aasta riigieelarve on kindlasti sotsiaalsema sisuga kui eelmise koalitsiooni kõik eelarved kokku, aga arenguruumi jätkub. Keskerakonna fraktsioon esitab eelnõu kohta kindlasti muudatusettepanekuid. Ma tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Karel Rüütli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit.

Lubage mul esmalt teha ekskurss läinud sügisesse, mil me debateerisime 2014. aasta riigieelarve üle. Kindlasti mäletate, et aasta tagasi käis põhivaidlus lapsetoetuste tõusu ja selle võimalikkuse üle. Sotsiaaldemokraadid seisid pikkadel istungitel selle eest, et ajale pöördumatult jalgu jäänud lapsetoetused lõpuks tõuseksid. Meie üks sõnumeid oli, et ei ole vaja tuua argumente, miks lapsetoetuste suurendamine ei ole võimalik, vaid see tuleb ära teha. Kui on poliitilist tahet, on võimalik leida ka katteallikad, see kulu on riigile jõukohane. Meie võitlus ei olnud asjata. Täna on siin, Riigikogu auväärt saalis, meie ees 2015. aasta riigieelarve, kuhu on tuntav lapsetoetuste tõus sisse kirjutatud. See on väga suur asi. Meenutagem, et viimati tõusid universaalsed peretoetused 2004. aastal ja toona sündinud lapsed hakkavad jõudma juba murdeikka. Praegune reaalsus on see, et Eesti riik maksab alates uuest aastast kõigile pere esimestele ja teistele lastele senise 19 euro asemel 45 eurot lapsetoetust. Ühtlasi on lapsetoetuse peaaegu 2,5-kordse tõusu puhul tegu tänavu märtsis sõlmitud koalitsioonileppe kõige esimese ja kõige olulisema lubaduse elluviimisega. Lisaks tõuseb uuel aastal kolmanda lapse toetus 100 eurole kuus ning vajaduspõhised peretoetused suurenevad 4,7 korda, kerkides samuti 45 euroni kuus.
Sotsiaaldemokraatide arvates on tuleva aasta riigieelarve teine tähtis samm see, et tasuta koolitoitu hakkavad saama ka gümnaasiumiõpilased, kellele on jaanuarist alates riigi kulul ja koostöös omavalitsustega tagatud soe koolilõuna. Mõni tund tagasi kinnitasime ühiselt ka selleks vajalikud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused. Piinlik olukord, kus Eesti riik ei suutnud ega tahtnud pakkuda tasuta koolisööki enam kui 22 000 gümnasistile, saab peatselt lõpu. Küll ei saa päris rahul olla koolilõuna maksumusega, aga siin tuleb lihtsalt veel tööd edasi teha.
Me oleme astumas põhimõttelisi samme, mis pakuvad peredele kindlustunnet ja parandavad seal sirguvate laste heaolu. Julgen öelda, et need riigieelarve muudatused tähistavad murrangut riigi perepoliitikas. Nad on selgelt kantud eesmärgist, et tuleb vähendada laste süvavaesust ja pöörata sündimus tõusule.
Lugupeetud kolleegid! Teatavasti on eelarve igal aastal riigielu alusdokumendiks, see on üks kesksemaid poliitikate elluviimise vahendeid. Meie kohus on leppida kokku eelarves, mis otsib lahendusi ühiskonna sügavamatele probleemidele. Eesti seisab ka edaspidi silmitsi valusa tõsiasjaga, et hulk lapsi kasvab üles puuduses ja meil sünnib üldse liiga vähe lapsi. Me seisame silmitsi tööl käivate inimeste massilise palgavaesusega ja noorte perede välismaale lahkumisega. Sotsiaaldemokraatidel on hea meel, et täna esimesel lugemisel olev eelarve pakub väga paljudele nendele probleemidele lahenduse.
Laste heaks tehtavatel muudatustel peatusin ma pikemalt, aga kindlasti väärib äramärkimist ka tõsiasi, et uuel aastal tuleb viimaste aastate suurim pensionitõus. Tegu on maksimaalse kasvuga, mida kehtiv pensioniindeks lubab. Aprillis suurenevad pensionid keskmiselt 5,9%, mis on tuntav tugi ühiskonna väärikatele liikmetele. Ühtlasi on 374 euroni kerkiv keskmine vanaduspension ka edaspidi tulumaksuvaba. Tuleva aasta eelarve võimaldab tõsta avalikus sektoris töötavate inimeste palka, eraldi on põhjust tuua välja õpetajate palga 8%-line tõus. Õpetaja miinimumpalk kerkib 10%.
Inimeste toimetulekut aitab parandada ka see, et eelarve langetab töötuskindlustusmakset ja suurendab tulumaksuvaba miinimumi, millega tuleb järgmistel aastatel kindlasti edasi minna. Samuti taastub matusetoetus, mis võimaldab leevendada väikese sissetulekuga inimeste kulutusi seoses lahkunu ärasaatmisega. 2015. aasta riigieelarve üheks märksõnaks on panustamine riigi kaitsevõimesse, mida järsult pingestunud julgeolekuolukorras tuleb vältimatult teha. Kaitsekulude eelarve kõrval on kasvamas ka kulutused sisejulgeolekule ja -turvalisusele.
Me tunnistame, et riigikassa rahaline seis ja seega ka eelarve võimalused tuleval aastal oleksid märksa paremad, kui 2015. aastal ei alaneks tulumaks 20%-le, millest võidavad eeskätt kõrgepalgalised. Me tunnistame sedagi, et selles küsimuses jookseb meie ja koalitsioonipartneri vahel suur veelahe nagu ka maksupoliitilistes küsimustes laiemalt. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eesti peab liikuma õiglasema maksustamise suunas. Usun, et lähenevad valimised käivitavad eeldatavasti ühiskonnas tõsise maksudebati, kus oma kindla sõna saavad kaasa öelda ka valijad.
Head sõbrad! Kahtlemata ei suuda 2015. aasta eelarve pakkuda lahendusi kõikidele ühiskonna murekohtadele, aga ta astub jõulised sammud tugevama, hoolivama ja sidusama ühiskonna suunas. Veel kord ütlen, et tegu on vundamendi ladumise eelarvega. Sotsiaaldemokraadid kutsuvad üles eelarvet konstruktiivselt ja sisuliselt menetlema. Ma tänan!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Sven Sesteri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Head kolleegid! Täna hoiame käes eelarveprojekti, mida võib julgelt nimetada valimiseelseks vahe-eelarveks. Reaalse mõjuga otsuste tegemise asemel on kõigile jaotatud sõrmeotsast, natuke ühele sihtrühmale ja natuke teisele. Ümberjagamise ja kulude suurendamise tõttu oleme situatsioonis, kus järgmisel aastal kulud ületavad tulusid. Seda olukorras, kus eelarve maht kasvab pool miljardit eurot. Jah, te kuulsite õigesti. Sellel aastal on eelarves 8 miljardit eurot tulusid, järgmisel aastal, 2015. aastal on 8,5 miljardit eurot. Hoolimata sellisest tulude kasvust suudame riigieelarve ikkagi 100 miljoniga miinusesse keevitada. Ma saaksin aru, kui teadlik valik oleks näiteks taristuinvesteeringud, mis tagaks selle, et areneb kogu Eesti, mitte ainult Tallinn. Jah, see nõuaks meilt finantsvõimekust ja suutlikkust mõelda end raamidest välja. Samas, iga aastaga, mil pole korralikku maanteed Tallinna ja Tartu või Tallinna ja Pärnu vahel, kaotame nii raha kui ka inimesi. Miinuses eelarve korral võime pilgutada vasakut silma, paremat silma või mõlemat silma korraga, paraku see ei aita. Rahandusminister räägib struktuursest ülejäägist. See meenutab natuke seda anekdooti, kus sõduritelt küsitakse, mis nad sööklas ülejäägiga teevad, ja sõdurid vastavad, et ära söövad ja puudugi jääb.
Head kolleegid! Kulud ületavad tulusid ehk valitsus elab võlgu. Likviidsuse juhtimisel on valitsusel kaks instrumenti ja kaks võimalust: kas võtta kasutusele reservid või võtta laenu ehk võtta kasutusele välisvahendid. Ükskõik, kumba instrumenti kasutatakse, jõutakse 2015. aasta lõpuks olukorda, kus laenukohustused ületavad reserve 320 miljoni euro võrra, mis on 1,6% SKT-st.
Peaminister rääkis kuu tagasi eelarveprojekti üle andes kindlustunde-eelarvest. Samal istungil tõttas tema koalitsioonipartner nentima, et neid see eelarve pigem ei kõneta niivõrd kindlustunde-eelarvena. Ja miks peakski? Kas kindlustunne peaks olema pensionäridel, kes on oma lapsed üles kasvatanud? Valitsus võttis kübarast elegantse mustkunstitrikiga varem kokku lepitud ja seadusena vastu võetud vanemapensioni seaduse ning lükkas selle jõustumise paariks aastaks edasi. Kui valitsus ütleb, et sellest keegi ei kaota, siis ta lihtsalt valetab. Kaotab küll, 23 miljonit eurot jääb järgmisel aastal lastevanematest pensionäridele välja maksmata. Nii lihtne see ongi. Kas see annab pensionäridele kindlustunnet?
Kas kindlustunne peaks olema põllumeestel ja maaelu edendajatel? Järgmisel aastal näeme üleminekutoetuste real ehk top-up'ides ümmargust nulli ja Euroopa Liidu toetuste kaasrahastamise vähendamist 70 miljoni euro võrra. Seda tehakse sektorile väga keerulises olukorras. Mingisuguseid kriisimeetmeid ei kavandata. Läti ja Leedu suudavad enamat, Soomest rääkimata. Põllumajandusminister rahanduskomisjonis ainult ohkas nukralt, kui sellele tähelepanu juhiti. Jagage seda kindlustunnet põllumeestega!
Kas see kindlustunne on Eesti elanikel ja kohalikel omavalitsustel, kes kaotavad võimaluse kasutada eriotstarbelist diislikütust nii kütmiseks kui ka soojus- ja elektrienergia tootmiseks ning seisavad silmitsi ligi 40%-lise kulude suurenemisega? Kas see kindlustunne on gaasitarbijatel, kes said teada, et lähiaastatel tõuseb gaasiaktsiis ligi 100%? Järgmisel aastal võtab riik gaasitarbijatelt lisaks kolm ja pool miljonit eurot ega karda seejuures öelda, et peab ju kuidagi oma kevadisi lubadusi katma.
Ma arvan, et pole mõtet loetelu jätkata. Tegemist pole kindlustunde-, vaid valimiseelse vahe-eelarvega ja nii tulebki seda võtta.
Head kolleegid! Muret teeb selgemate sihtide ja prioriteetide puudumine. Võtame näiteks riigipiiri. Järgmisel aastal on eelarves ette nähtud 0,9 miljonit eurot riigipiiri parandamiseks. Arvestades praegust olukorda, teeb IRL kindlasti ettepaneku eelarve menetluse käigus sellesse eelarvepositsiooni lisainvesteeringuid leida. Loodame, et see on meie kõigi ühine huvi ja arusaam. Või seesama põllumajandus ja maaelu. Peaksime kindlasti leidma lisavahendeid, et see sektor jääks ellu ja ka areneks. Või teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringud. Teaduse rahastamist on otsustatud oluliselt kärpida, ainuüksi Haridus- ja Teadusministeeriumi realt 9 miljoni euro võrra, mis moodustab 6% selle aasta teaduse rahastamisest. Selline vähendamine 9 miljoni euro võrra tähendab hinnanguliselt 450 teadustöötaja koondamist, seda isegi palkade külmutamise korral. Kui me tahame olla innovatiivsed ja konkurentsivõimelised, siis ei saa sellest mööda vaadata. Selliseid asju võib sellest eelarvest välja tuua veel mitmeid.
Lõpetuseks tahan aga rääkida inimeste majanduslikust toimetulekust. Järgmisel aastal jõustuv tulumaksuvaba miinimumi kümneeurone kasv, mis jätab kõigile inimestele, kes saavad tulu, kaks eurot täiendavat palgaraha kätte, on samm õiges suunas, aga ei lahenda nende inimeste probleeme, kellel on raske majandusolukord. Piiratud ressursse arvestades oleks mõistlikum avalik ehk maksumaksja raha suunata sinna, kus seda kõige rohkem vaja on ning kus see meetmena oleks kõige efektiivsem. Suunates riigieelarvelise ressursi madalapalgaliste heaks, saame luua täiendava tulumaksuvabastuse ning hakkame riikliku maksupoliitika kaudu soosima eeskätt seda, et inimesed saaksid ise hakkama. Jääb vähemaks olukordi, kus me maksustame madalapalgalist inimest tulumaksuga ja siis anname selle raha talle sotsiaaltoetustena tagasi. Meie ettepanek on lihtne ja selge: kehtestada Eestis madalapalgaliste maksuvabastus. See on tegelik meede, mis loob töökohti, elavdab majandust, lahendab väga suure ühiskonnarühma toimetulekuprobleeme ja aitab vähendada vaesust. Teiseks aitab see kaasa sellele, et palgatööd tegevad inimesed elaksid oma palgast ära ilma sotsiaaltoetusi vajamata. Kolmandaks parandab see inimeste motivatsiooni töötada ja aitab kaasa töötuse vähenemisele.
Kuna see eelarve on valimiseelne vahe-eelarve, kus reaalse mõjuga otsuste tegemise asemel on kõigile jagatud sõrmeotsast natukene, siis nii tulebki seda kahjuks võtta. Peale valimisi saame keskenduda meetmetele, mis parandavad inimeste toimetulekut, toetavad majanduskasvu, vähendavad tööjõu maksukoormust ja aitavad luua uusi töökohti.
Head kolleegid! Selles eelarves pole narratiivi. Eestil aga peab olema oma lugu ja oma eesmärk. Raha lihtne ümberjagamine ja toetuste pidev suurendamine ei saa kindlasti olla Eesti edulooks. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Eelmisel nädalal avalikustas Euroopa Komisjon oma kodulehel Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvekavad, nii nagu näeb ette uus eelarvereeglistik. Euroopa Komisjon pole küll oma hinnangut liikmesriikide eelarvekavadele veel andnud, aga on teada, et valitsuse esitatud ja meie menetletav eelarvekava on kooskõlas uuenenud ja rangemaks tehtud eelarve tasakaalu reeglitega. Eesti järgmise aasta eelarve kava on koostatud konservatiivselt ja on kooskõlas Eesti Panga juures asuva eelarvenõukogu soovitustega. See on kevadise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes koostatud 0,6 protsendipunkti võrra suurema struktuurse ülejäägiga. Meie valitsussektori eelarve positsioon on 3,4 protsendipunkti võrra parem, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Valitsussektori võlg suhtes SKT-sse alaneb järgmise aasta lõpuks 9,5%-le.
2015. aasta eelarve kavas on mitu inimesi rõõmustavat sõnumit. Suurenevad toetused lastega peredele, tõusevad pensionid ja kasvab riigilt palka saavate inimeste sissetulek. Palgasaajatele on häid sõnumeid: langevad tulumaksu määr ja töötuskindlustusmakse ning suureneb maksuvaba miinimum. Inimestele jääb rohkem raha kätte. Kuna tarbijahindade tõus on aeglustunud, aga palgakasv jätkub, siis ületab reaalpalga kasv ka järgmisel aastal, nii nagu tänavugi, majanduse üldist kasvutempot. Riigieelarve seis võimaldab parandada inimeste heaolu ja suurendada kindlustunnet.
Eelarve koostamisel tuleb silmas pidada, et keskkond, kus ümberjaotatavat väärtust luuakse, oleks kasvu- ja ettevõtjasõbralik. Eelarvepoliitika ei saa lähtuda ainult ühe aasta vaatest. Selle mõju ulatub kaugemale horisondile kui üks eelarveaasta. Eile tulid Eurostati andmed selle kohta, et euroala võlakoorem on kasvanud 91%-ni SKT-st ja ületab üheksat triljonit eurot. See tähendab, et niigi kasinast majanduskasvust saadavad lisavahendid ei lähe paljudes riikides mitte investeeringuteks ja inimeste heaolu parandamiseks, vaid võla teenindamiseks ja laenuintresside tasumiseks. Meil aga on võimalik investeerida üle 760 miljoni euro ja otse eelarvest üle 700 miljoni euro, mis suhtes SKT-sse on suurem suurusjärk kui paljudel teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
Eelmisel nädalal avalikustatud tööandjate manifest soovitab panustada paindlikusse maksupoliitikasse, mis soodustaks peamist heaoluallikat – töötegemist. Tööandjate soovitus riigile on otsustavalt alandada tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Järgmise aasta eelarve kava võimaldab vähendada tööjõu maksukoormust ja ettevõtjate tööjõukulusid. Sellega astume sammu edasi tööandjate manifestis antud soovituste suunas. Ettevõtjatele on tähtis majanduskeskkonna stabiilsus, majandus- ja maksupoliitika ettearvatavus ning püsiv üldine maksukoormus. Maksukoormus püsib tasemel 32,7% SKT-st. See on kindlasti positiivne, samamoodi nagu ka eelarvega antav sõnum, et majanduskeskkond on ka edaspidi stabiilne ja kasvusõbralik.
Omavalitsused võivad arvestada sellega, et nende põhiline tuluallikas ehk tulumaksutulu kasvab 6%. Kiiremini kui eelarve üldine kasv suureneb riigipoolne haridustoetus. Haridustoetusest 80% on vahendid õpetajate palgatoetuseks. Riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite toel jätkub koolivõrgu korrastamine.
Globaalne julgeolekukeskkond nõuab panustamist välis- ja sisejulgeolekusse. Selleks et riik oleks valmis toime tulema sisemiste ja väliste ohtudega, parandab järgmise aasta riigieelarve Eesti kaitsevõimet ja panustab sisejulgeolekusse. Kaitsekulud kasvavad 28 miljoni, sisejulgeoleku eelarve aga 21 miljoni euro võrra, võrreldes tänavuse eelarvega. Piiri turvalisuse parandamiseks eraldatakse juba tänavu lisavahendid ja need nähakse ette ka järgmise aasta eelarves. Peale investeeringute tehnikasse kasvavad nende inimeste palgad, kes iga päev meie turvalisuse eest seisavad. Tuntava kasvuga eelarvekavas, nii nagu ka eelkõnelejad märkisid, on sotsiaalkaitsekulud. Pensionideks kulub üle 100 miljoni euro enam kui tänavu, peretoetuste eelarve kasvab 78 miljoni euro võrra. Lastega perede ja eakate kindlustunde tugevdamine on eelarvekava selge prioriteet.
Eelarvekava peab järgima konservatiivset hoiakut. Me peame arvestama sellega, et Euroopa majanduskasv on pidurdunud ja Euroopa Liidu liikmesriikide majanduste senine taastumine on hoogu kaotamas. Meie järgmise aasta eelarve kava lähtub konservatiivsetest hoiakutest ja kindlustab raamistiku, mis tagab parema välis- ja sisejulgeoleku, parandab kõigi inimeste toimetulekut ja toetab majanduskasvu.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun teid üles edasistele konstruktiivsetele aruteludele selle eelarve menetlemisel kooskõlas uue riigieelarve seadusega. Kindlasti peame lähtuma põhimõttest, et kui me tahame kuskil kulusid suurendada, kuhugi raha juurde anda, siis tuleb leida selleks ka katteallikad. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Nüüd on nii, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 730 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 730 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja neljas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 746 esimene lugemine. Enne, kui me läheme menetluse juurde, lubage lühidalt tutvustada selle käiku. Tegemist on esimese lugemisega, mis on reguleeritud kodu- ja töökorra seaduse §-s 98. Nii nagu ikka, eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne kestab kuni 20 minutit, seejärel on juhtivkomisjoni ettekanne. Loomulikult saab esitada ettekandjatele küsimusi, igaühel on võimalik esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Siis läheme edasi olenevalt sellest, kas tehakse tagasilükkamise ettepanek või mitte. Aga nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks ei kellegi muu kui rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja, tänan nende instruktsioonide eest! Austatud Riigikogu! 2014. aasta riigieelarve seaduse muudatustega tõstetakse ümber valitsemisalade kulusid, lähtudes selle aasta jooksul tekkinud täpsustatud vajadustest. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht ei muutu, kuid see eelnõu võimaldab ministeeriumidel seatud eesmärke paremini täita. Selle aasta riigieelarve täitub oodatud mahus. Tulusid on üheksa kuuga laekunud 71,5% aastaks kavandatust, kulusid on sama ajaga tehtud 68,1%. 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel otsustas valitsus ajatada tänavusi dividendimakseid. Selle aasta valitsussektori eelarve puudujäägiks kujuneb 0,3% prognoositavast SKT-st. Valdav osa puudujäägist on seotud keskvalitsusega.
Kokku sisaldab eelnõu 65 muudatusettepanekut, millest suuremad on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes suunab 14 miljonit eurot teadusse eelmise Euroopa Liidu rahastamisperioodi lõppemise järel katteta jäänud tegevuste rahastamiseks. Kaitseministeerium soetab 16 miljoni euro eest kaitseotstarbelist erivarustust. Valitsuse reservi suurendatakse 16 miljoni euro võrra sotsiaalkulude jäägi arvel erakorraliste lisakulude katteks. Valitsemisalad on lubanud, et muudatused ei too kaasa lisapinget järgmise aasta eelarvele ning muudatustes kajastuvad tegevused viiakse ellu tänavu. Kindlasti ei tohi need aga tänavu kaasa tuua ebamõistlikku kulutamist ehk kulurallisid. Aitäh!

Austatud minister, teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Möödunud aasta oktoobris alustas presidendi kantselei läbirääkimisi, et ehitada Kadrioru lossi ümber piirdeaed, mille hind oli üle 400 000 euro. Ma sain aru, et see raha tuli sellest eelarvest. Ma tahangi teada, mis sellest rahast sai.

Aitäh! See asi on endiselt plaanis. Ma ei julge teile täpset ajakava öelda, pean detailid üle kontrollima. Kaks eelnõu on läbisegi arutelu all väga pika aja jooksul, seetõttu ei jää kõik detailid meelde.

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun ma ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe! Kuid enne lubage lühidalt tutvustada menetlemise käiku, mis tuleneb meie kodu- ja töökorra seadusest. Tähendab, peale eelnõu algataja ettekannet – Riigikogu kõnetoolis oli just Jürgen Ligi – on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne. Kui te küsite, kust see tuleneb, siis see tuleneb kodu- ja töökorra seaduse §-st 67. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et rahanduskomisjoni ettekandja võiks olla nende esimees Rannar Vassiljev. Tal on ettekandeks aega kuni 20 minutit. Kui see ettekanne on läbi, siis on Riigikogu liikmetel võimalik esitada küsimusi. Kokku võib esitada kaks suulist küsimust, nii ministrile kui ka rahanduskomisjoni esimehele. Peale seda võivad fraktsioonide esindajad osaleda läbirääkimistel, kui neil see soov on. Läbirääkimistel saab kõnelda, nagu see meil tavaks on olnud, viis minutit. Kui soovitakse lisaaega, siis juhataja võib anda kolm minutit juurde. Loomulikult võib ka kohapealt kahe minuti jooksul sõna võtta. Palun, protseduuriline küsimus, Sven Sester!

Aitäh! Mis juhtub sellises olukorras, kui siin ei ole seda esimeest?

See on hea küsimus, aga rahanduskomisjoni esimees on saalis. Näete!

On. Väga meeldiv.

Ma tänan, et te seda küsisite, aga ta on saalis! Ma lähen edasi. Kordan, et siis võib ka kuni kaks minutit kohapealt sõna võtta. Oodake, palun, ma tutvustan praegu menetlemise korda! Peale seda, kui läbirääkimiste käigus ei tule tagasilükkamise ettepanekut, ütleb juhataja muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Palun, Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus!

Aitäh teile väga põhjaliku protseduuri tutvustamise eest! See oli väga vajalik. Aga kas ma sain õigesti aru? Te ütlesite, et on võimalik esitada kaks küsimust nii ministrile kui ka komisjoni esindajale. See teeb kokku neli küsimust.

Aitäh! Ma palun vabandust, see oli kindlasti minu viga! Ministrile ja komisjoni esimehele saab esitada kokku kaks küsimust. Härra Sester, palun!

Aitäh! Ka mina pean tunnistama, et see ülevaade selgitas meile korralikult ja põhjalikult, kuidas selle küsimuse arutelul edasi käituda. Kuna tegemist on tänase päevakorrapunktiga nr 5 ja me peame arvestama, et viis-kuus punkti on meil veel arutada, siis ma tahan teada, kas härra juhataja annab meile ka ülevaate, kuidas käituda punktidega nr 6, 7, 8, 9 ja 10, kui need punktid oma loogilises järjekorras meie ette arutelule jõuavad.

Aitäh! Tõesti, peale viienda päevakorrapunkti on kinnitatud päevakorras veel viis punkti, kui ei juhtu see, mis võib mõnikord juhtuda, et on võimatu arutelu pidada, sest ettekandjat ei ole kohal. Kuna need punktid, mille kohta hea küsija küsis – kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes punkt –, on ka eelnõude esimesed lugemised, mille kohta ma juba selgituse andsin, siis ma arvan, et ei ole mõtet seda selgitust järgmiste punktide puhul dubleerida. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Hea istungi juhataja! Ma palun vabandust, et ma hakkasin liiga vara siia kõnepulti tulema! Lihtsalt selline kärsitus tuli peale. Ma püüan teinekord olla natuke rahulikum ja jõuda siia pulti õigel ajal, mitte liiga vara nagu seekord.
Aga nüüd ülevaade 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust ja selle arutelust rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 14. oktoobri istungil. Eelnõu eesmärk on kohandada eelmise aasta sügisel koostatud eelarvet muutunud oludega, et saavutada riigiasutuste seatud eesmärke. Üldiselt on muudatused tehnilist laadi, ennekõike on need tehtud ministeeriumide soovide alusel.
Küsimusi ja teemasid, mis leidsid komisjonis kajastamist, palju ei olnud. Täpsemalt öeldes võib välja tuua ühe teema, mis puudutas 2014. aasta eelarvelaekumisi. Küsiti, kas laekumised on toimunud prognoositud tempos. Üldiselt võib öelda, et laekumised on olnud graafikus. Rohkem sisulisi teemasid komisjonis ei tõstatatud.
Tulenevalt sellest langetas komisjon järgmised otsused. Otsustati saata eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 22. oktoobriks ehk tänaseks. See oli konsensuslik otsus. Ka see, et esimese lugemise võiks lõpetada, oli konsensuslik otsus. Küsimusi tekitas aga muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 31. oktoober kell 16, mille poolt oli 5 ja vastu 4 rahvasaadikut, erapooletuid komisjoni liikmeid ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Vähemalt üks muudatus selles eelnõus ei ole tehnilist laadi. Nimelt oli kõrghariduse õppetoetusteks planeeritud 15,5 miljonit eurot ja neid vähendatakse 9,2 miljoni euro võrra ehk ligi 60%. Seega läheb kõigist kõrghariduse toetuse kulutustest õppetoetustele sel aastal 4%, mis on täiesti pretsedenditu, võrreldes Skandinaavia maadega, kus see protsent on näiteks 20 ja isegi üle 30. Millega te seda seletate ja kas sellest oli ka komisjonis juttu?

Kuna sellest komisjonis juttu ei olnud, siis ma komisjoni ettekandjana praegu selle seletamiseks pädevust ega kompetentsi ei leia.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 746 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja viies päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu 725 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on lihtsustada riigilõivude tasumist ja haldamist ning natuke lisada eelarvesse ka tulusid. Kehtivad riigilõivumäärad on pärit aastast 2011, kui lõivud arvutati sendi täpsusega kroonidest eurodeks. Sendi täpsusega lõivumäärad korrigeeritakse nüüd eelnõuga ülespoole järgmiselt: väiksem kui 1-eurone määr viie sendi täpsusega, kuni 99,99-eurone määr ühe euro täpsusega, 999,99-eurone määr viie euro täpsusega ja alates 1000 eurost – eelmistel kordadel oli mõistagi tegu vahemikega – ümardatakse kümne euro täpsusega.
Ministeeriumid analüüsisid oma haldusala riigilõivumäärade kulupõhisust ja kulude suurenemisest lähtudes on mõnel juhul esitatud ka lõivude tõstmise ettepanekud. Lõplik revisjon see selles valdkonnas kindlasti ei ole. Aga praegu kasvavad Siseministeeriumi haldusalas isikut tõendava dokumendi ja reisidokumendi lõivumäärad (nt passi riigilõiv on edaspidi 28,76 euro asemel 40 eurot), Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas koolituskulude lõivumäärad (nt põhikooli koolitusloa riigilõiv tõuseb 15,97 eurolt 500 eurole), Põllumajandusministeeriumi haldusalas taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse toimingute ning mahepõllumajanduse seaduse toimingute lõivumäärad (nt sordi registreerimise riigilõiv on seni olnud 9,58 eurot ja edaspidi on 20 eurot) ning kasvavad ka Maksu- ja Tolliameti siduvate eelotsuste lõivumäärad (nt juriidilistele isikutele antava siduva eelotsuse riigilõiv on praegu 766,93 eurot ja edaspidi 1180 eurot). Teised asutused peavad oma haldusala lõivumäärade kulupõhisuse üle vaatama märtsiks 2015. Eeldatav tulu nendest muudatustest on tuleval aastal 3,45 miljonit eurot.
Palume seaduse jõustada 1. jaanuarist. See ongi kõik. Aitäh!

Hea minister, teile on küsimusi. Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Sa tõid välja, et osa riigilõive tõstetakse kulude kasvu tõttu. Aga see toimub kummaliselt hüplikult. Toon paar näidet. Põhikooli koolitusloa taotluse läbivaatamisel on praegu riigilõiv 15,97 eurot, uus riigilõiv on aga 1500 eurot. Tõus on umbes sada korda.

Mulle tundub, et 500 eurot, mitte 1500, aga võib-olla on teil õigus.

Põhikooli puhul on see lõiv 1500 eurot. Teine näide on selline, et mahepõllumajanduse kohta öeldakse, et kulupõhisuse printsiibist lähtudes tuleks lõive tõsta vähemalt 4,5 korda – kõigest, kui võrrelda eelmise näitega –, aga tõstetakse ainult 1,5 korda. Kus siin siis see kulupõhisus on või millest sellised kummalised valikud? Ühes kohas ei saa isegi 4,5 korda tõstetud, aga teises kohas tõstetakse kohe 100 korda.

Aitäh! Küsimus on mõistlik, aga põhjused on siin erinevad. Esiteks, hälve tegelikest kuludest on eri juhtudel väga erinev. Lõive on aegade jooksul siiski võrdlemisi suvaliselt määratud. Praegu on hinnangud sellised, et kulusid tavaliselt ei kaeta. Kulupõhisusele, kulude katmisele püütakse lähemale jõuda, aga kindlasti jäävad need lõivud tegelikest kuludest väiksemaks. Samas, Rahandusministeerium pakub välja oma metoodika, kuidas omahinda arvestada. Selle põhjal teevad ministeeriumid ettepanekuid, arvestades ka teatud probleeme. Kohtuasjad on ju tegelikult väga kallid, aga samas ei tohi juurdepääs kohtumõistmisele väga kallis olla ja eesmärk ei olegi küsida lõivu abil tagasi kogu raha. Põllumajandusministeeriumil tõenäoliselt on protseduure, mis peaksid olema võimalikult jõukohased, et maandada ühiskonnas mingeid riske. Ühest retsepti siin tõesti ei ole.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ütlesite, et lõivud on püütud teha kulupõhiseks. Aga siin on selline näide. Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt haigla liigist: kohaliku haigla puhul 505 eurot, keskhaigla puhul 1050 eurot ja piirkondliku haigla puhul 1460 eurot. Seletage mulle ära, miks need lõivud haiglate eri liikide puhul nii erinevad on!

Aitäh! Ma ei välista seda, et nad erinevad on, kui lähtuda sellest metoodikast. Minu meelest te küsisite seda korra komisjonis ja saite eksperdilt vastuse. Mul ei ole see vastus täpselt meeles. Aga ei saa kuidagi välistada, et need asjad on erinevad, erinevad ka oma hinnalt. Ju selline ettepanek on Sotsiaalministeeriumilt tulnud. Nemad on need, kes hinnapakkumised või ettepanekud teevad, lähtudes neile etteantud metoodikast. Aga valikud on neil olemas.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Ma ei saanud vastust esimesele küsimusele, miks on ikkagi nii erinevad lähenemised, kui printsiip on kulupõhisus. Aga ma toon ühe näite veel. Eesti kodaniku passi väljastamise kuludeks on praegu arvestatud 22 eurot (ma jätan sendid ära) ja riigilõiv on 28 eurot. Nüüd tõstetakse riigilõivu, kuigi see on juba praegu suurem kui tegelikud kulud, 40 eurole. Samal ajal maksab elamisloakaardile riik n-ö peale. Toimub nagu kummaline ristsubsideerimine: kui sa tahad kodaniku passi saada, siis maksad rohkem, kui on riigi kulud, aga kui tahad elamisloakaarti, siis riik maksab sulle 5 eurot peale, soodushinna puhul isegi 33 eurot. Mis kummaline poliitika see on?

Aitäh! Ma ei jõua teie väiteid praegu kontrollida, sest materjalid on mahukad. Minu arvates – ma mälu järgi ütlen – on passi puhul ikkagi sedapidi, et kogu hinda ei küsita. Mingit ekstra tulu riik sellega ei teeni. Samas erinevad need tasud sõltuvalt väljaandmise kohast, välismaal on väljaandmine loomulikult kallim, sellepärast on minu meelest ka lõivud erinevad. Aga kui teid need põhjendused sügavalt huvitavad, siis saab ju rahanduskomisjonis veel kord seletusi anda, mida küll korra juba tehti.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Paraku ei saanud ma komisjoni istungil sellele küsimusele vastust, kuigi te ütlesite, et ma nagu oleksin selle saanud. Pigem öeldi komisjonis, et paljud riigilõivud ei ole veel kulupõhised. Ei osatud aga öelda, kas need lõivud on kulupõhised või ei ole. Arvatakse, et järgmise aasta märtsis jõutakse riigilõivud kulupõhiseks muuta. Miks siis see seaduseelnõu on siia toodud, kui juba märtsis peaks hakkama neid lõive uuesti ümber tegema?

Aitäh! Ka selle vastuse te olete saanud. Muidugi torkab silma, et teile võib väga pikalt vastata, aga järgneb alati väide, et te ei saanud vastust, ja siis kordate sama küsimust. See komme teil on. Ma olin juures, kui te vastuse saite. Ka praegu ma mainisin, et mõnel juhul on tegemist ainult ümardamisega. Kolme ministeeriumi puhul on vähemalt teatud ulatuses tegu juba ka kulupõhisusega, selles mõttes – see on vastus ka teie kolleegi küsimusele –, et kulud ei ole kaetud mitte üks ühele, vaid nende ettepanekute tegijate arvates parajalt, nii et toiming ei oleks kättesaamatu. Selleks on ministeeriumidele ette antud metoodika. Suurem revisjon on tellitud märtsiks.

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Riigilõivuseaduse eelnõu 725 arutas rahanduskomisjon oma 6. oktoobri istungil. Eelnõu näeb ette muuta Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti toimingute riigilõivumäärasid lähtuvalt riigilõivuseaduses sätestatud kulupõhimõttest. Valdav osa selles eelnõus ettenähtud muudatusi on seotud ümardamisega, nii nagu ka minister siin saalis eelnevalt kirjeldas. Olgu meenutuseks öeldud, et euro kasutusele võtmisel arvutati riigilõivumäärad ümber sendi täpsusega. Ümardamise mõte on selles, et inimestel oleks lõivu mugavam tasuda ning lõivu võtjatel lihtsam seda hallata ja arvestada. Lõivumäärasid on ümardatud ülespoole lähima mõistliku rahaühikuni.
Nüüd räägin komisjonis toimunud aruteludest. Nagu ma alguses ütlesin, toimus rahanduskomisjonis arutelu selle eelnõu üle 6. oktoobril, kui kohal viibis ka rahandusminister Jürgen Ligi. Komisjoni liikmetel oli võimalik esitada küsimusi ka teistele ministritele, kes eelarvemenetluse käigus rahanduskomisjonis käisid. Järgnevalt räägin sellest, mida komisjoni liikmed selle teema juures täpsustasid.
Esiteks, kui suur on mõju eelarvele? Nagu rahandusminister eelnevalt ütles, selle eelnõu tõttu on ette näha 3,45 miljonit eurot lisalaekumist.
Komisjoni liikmetel oli küsimusi ka kulupõhimõtte ehk selle kohta, kuidas riigilõivumäärasid praktikas kujundatakse ning kas ja kui järjepidevalt on kulude hindamiseks tehtud auditeid. Rahandusminister vastas sellele nii, et riigieelarve läbirääkimiste käigus teeb tema alati ettepaneku riigilõivumäärad üle vaadata ning hinnata, kas need on adekvaatsed ja lähtuvad kulupõhimõttest. Iga ministeeriumi enda pädevuses on hinnata, kui suured tegelikud kulud on. Lõivude suuruse määramiseks on välja töötatud ühtne metoodika. Rahandusminister selgitas rahanduskomisjonis, et me oleme olukorras, kus riigilõivumäärad on madalamad kui tegelikud kulud. Lõivumäärad tuleb tervikuna süsteemselt üle vaadata. Seda silmas pidades on rahandusministrile 2015. aasta märtsiks ministeeriumidest tulemas analüüs selle kohta, millised lõivud tuleks üle vaadata, et need vastaksid riigilõivuseaduses sätestatud põhimõtetele. Küsiti, millised konkreetsed riigilõivumäärad on madalamad kui toimingute tegemise tegelikud kulud. Minister tõi näiteks isikut tõendavate dokumentide väljastamise kulud. ID-kaardi väljastamine peab olema passi väljastamisega võrreldes odavam, sest ID-kaart on kohustuslik. Ka siseministrilt küsiti passi ja ID-kaardi väljastamise kohta ning siseminister selgitas, et tegelikku kulu ei ole võimalik iga dokumendi puhul eraldi välja tuua. Küll aga kinnitas ka tema, et summaarselt ei kata tasud kõiki kulusid isegi pärast tõusu. Dokumentide väljastamisel jääb ka pärast muudatusi vahe tegelike kuludega suurusjärku kaks miljonit eurot. Siseministri hinnangul on tegelik kulu circa 13 miljonit eurot, lõivu kogutakse 10–11 miljonit eurot.
Rahanduskomisjonis küsiti ka seda, millise loogika põhjal on sätestatud lõivuvabastused. Vastuseks saime, et iga riigilõivuvabastust vaadatakse individuaalselt, sest iga vabastus on erandlik juhtum. Formaalselt on vabastused jaotatud kaheks. Esiteks, lähtuvalt toimingust, mille tegemine on lõivuvaba, ja teiseks, lähtuvalt isikust, kelle jaoks vabastus on kehtestatud.
Rahanduskomisjoni eelarvearutelude käigus tõstatus küsimus Haridus- ja Teadusministeeriumi riigilõivumäärade kohta. Täpsemalt öeldes selle kohta, millised konkreetsed muudatused on Haridus- ja Teadusministeeriumis koolituslubade ja tegevuslubade riigilõivumäärade suure tõusu taga. Rahandusminister selgitas, et ühelt poolt on tegemist seadusmuudatustest tulenevate süsteemi muutustega ja teisalt on määrad üle vaadatud kulupõhisuse printsiibist lähtuvalt. Sedasama kinnitas komisjoni istungil haridus- ja teadusminister.
Küsiti ka seda, kuidas lõivud kajastuvad konkreetse asutuse eelarves. Sellele vastati rahanduskomisjonis, et omavalitsused saavad need oma eelarvesse ja ministeeriumi asutuste puhul läheb konkreetne lõiv ministeeriumi eelarvesse asutuse reale.
Peale neid sisulisi ja pingsaid arutelusid tegi rahanduskomisjon menetluslikud otsused. Meil on ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober 2014 kell 14. Tänan!

Hea ettekandja, aitäh teile! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Siim Kiisleri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Arutluse all oleva seaduseelnõu üldine suund on mõistlik ja kindlasti on sellel vähemasti osaliselt ka riigilõivusid korrastav mõju. Kuid miskipärast on riigilõivude korrastamise teel astutud ainult üks väga-väga lühike samm. Nagu ka eelnõu seletuskiri ütleb, muudatustega seoses ei ole hinnatud kõikide olemasolevate lõivude kulupõhisust, kuigi ometi ilmselt kõik nõustuvad, et see peaks olema läbiv printsiip ja oluline põhimõte. Rahandusminister tõi siin vastamise käigus välja eesmärgi teha kulude analüüs järgmise aasta märtsiks. See ei ole just eriti pretensioonikas ega ambitsioonikas eesmärk. Jääb arusaamatuks, miks seda analüüsi ei tehtud selle seaduseelnõu koostamisel.
Eelnõuga tõstetakse vaid teatud Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti riigilõivumäärasid ja seda tehakse justkui toimingute tegelikest kuludest lähtudes. Samas on selgelt näha, et tehtud on seda ebajärjekindlalt ja lõivud tegelikult ei kata kulusid. Ei saagi aru, miks ühel juhul on väga suur riigilõivumäära tõus ja teisel juhul on see millegipärast tegemata jäetud.
Näiteks, nagu juba välja toodud, põhikooli koolitusloa taotluse läbivaatamise riigilõiv on praegu 15 eurot 97 senti, uus riigilõiv on 1500 eurot, tõus on 94 korda. Põhjuseks on toodud, et kogukulu on 30 060 eurot, see kaetakse ära 20 juhtumiga aastas ning selle tõttu hinnatõus lihtsalt peab olema nii drastiline. Samas teine näide sellest eelnõust. Mahepõllumajanduse kontrollide korral oli tegelik kulu 469 000 eurot, riigilõivudena laekus aga 100 000 eurot. Kulupõhisuse printsiibist lähtuvalt võiks riigilõivu tõsta vähemalt 4,5 korda, et saavutada kulupõhisuse eesmärk. Samas on siin riigilõivumäärade tõus keskmiselt 1,5 korda. Nii et suurem osa kontrollikulusid jääb endiselt riigi kanda. Või teine näide põllumajandusest. Keskmiselt on sordi sordilehes hoidmise taotluse menetluse kulud 131 eurot 65 senti ja nüüd tõstetakse määrasid keskmiselt 2,4 korda. Kui see tõstmine teoks saab, siis katab riigilõiv ligikaudu 11% menetluskuludest. Kordan: ainult ligikaudu 11% menetluskuludest.
Puuduvad igasugused põhjendused, millest on tingitud nii erinev lähenemine. Eriti kummaline on see, mis puudutab Siseministeeriumi valdkonda. On välja arvutatud, et kodaniku passi väljastamisega seotud kulud on 22 eurot ja 32 senti, riigilõiv selle eest on 28 eurot ja 76 senti ehk juba praegu on riigilõiv selgelt kõrgem kui tegelikud kulud. Ometi tõstetakse riigilõivu veelgi, 40 eurole, mille tulemusena maksaks iga kodanik oma passi eest 17 eurot ja 68 senti enam, kui on riigi tegelikud kulud. On olemas ka kodaniku passi soodushinnaga väljastamise tariif, mis on tõele au andes 2 eurot odavam kui tegelikud kulud.
Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit lisaaega.

Samal ajal on elamisloakaardi riigilõiv väiksem kui sellega seotud tegelikud kulud ja soodushinnaga elamisloakaart on kogunisti 33 eurot kodanikule soodsam, kui on riigi tegelikud kulud. Äärmiselt kummaline lähenemine, et kodanike arvel doteeritakse elamisloakaartide väljastamist.
Üks põhimõtteline küsimus seoses selle eelnõuga on veel. Näiteks määratakse kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotlusele kulupõhine riigilõiv 500 eurot. See on saadud niiviisi. On välja arvutatud, et kulu aastas on 999 eurot. Ikka lausa uskumatu täpsusega on välja arvutatud, et kulu aastas on 999 eurot. Aastas on selliseid juhtumeid kaks. Siis on see kulu kaheks jagatud ja nii on saadud kulupõhiseks riigilõivuks 500 eurot juhtumi kohta. Minu arust on see põhimõtteline küsimus, kas selliste toimingute puhul on üldse otstarbekas lähtuda rahastamisest riigilõivu kaudu. Need on ju üksikjuhtumid. Mis siis saab, kui järgmisel aastal on neli sellist juhtumit või hoopis üks juhtum? Kui on üks juhtum, kas siis riigilõiv hiljem kahekordistub? Väga kummaline lähenemine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eelnõus on lõivude kulupõhisust hinnatud väga episoodiliselt. Enamikus valdkondades seda tehtud ei ole. Teiseks, ka nendel juhtudel, kus kulusid on korrektselt hinnatud, rakendatakse kulupõhisust miskipärast valikuliselt. Valiku tegemise printsiibid on täiesti arusaamatud ja konkreetsed põhjendused puuduvad. Selle tõttu on ka pakutavad riigilõivumäärade muudatused põhjendamata ja ebaõiglased. Lõppkokkuvõttes loodame, et selle seaduseelnõu menetlemise käigus muudetakse pakutavaid riigilõivumäärasid nii, et need oleksid loogilised, põhjendatud ja õiglased. Alles pärast seda saaks kaaluda selle seaduseelnõu toetamist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 725 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuues päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmine" eelnõu 734 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõuga soovime volitusi Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otsekapitaliseerimise vahendi loomiseks. ESM-i pankade otsekapitaliseerimise vahend on osa pangandusliidu käivitamisest. Selle eesmärk on olla viimase võimaluse kaitsemeede, kui ühtne pangandusjärelevalve tööle hakkab, aga veel ei ole loodud ühtset kriisilahendusfondi. ESM-i asutamislepingu artikkel 19 annab ESM-i juhatajate nõukogule võimaluse üle vaadata toetusmeetmete nimekiri ning seda täiendada. Kavandatava otsekapitaliseerimise vahendiga antakse kindlust pangandusliidu käivitamise kohta, ühtsele järelevalvele üleminek toimub alates 4. novembrist. Ühtlasi vähendatakse euroalale probleemset riigivõla ja pangariski sidumist.
ESM-i pankade otsekapitaliseerimise vahendist taotleb abi alati riik, abi läheb otse finantsasutusele ega kajastu seega riigi võlakoormas. Abi taotleva finantsasutuse olukord peab olema järgmine. Esiteks ei täida või suure tõenäosusega ei täida ta lähitulevikus järelevalvaja ehk Euroopa Keskpanga seatud kapitalinõudeid, ei suuda hankida turult lisakapitali ning kapitali puudujääki ei ole võimalik kaotada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisega. Teiseks, asutus on süsteemselt oluline või tema olukord kujutab endast tõsist ohtu euroala või abi taotlenud euroala riigi finantsstabiilsusele.
Riigi olukorrale seatavad tingimused on järgmised. Esiteks ei suuda ta pakkuda finantsasutusele tuge kapitali puudujäägi katmiseks enda finantsstabiilsust ohtu seadmata ning on sedavõrd haavatavas olukorras, et ESM-i tavapärane rekapitaliseerimine laenuna riigile ei tule kõne alla. Teiseks, riigile ESM-i toetuse andmine on vajalik terve euroala ja tema liikmete finantsstabiilsuse tagamiseks. Vahendi kasutamiseks peavad olema täidetud riigile ja finantsasutusele seatavad tingimused.
Toetuse taotluse esitanud riigil tuleb arvestada omaosalusega riski kapitaliseerimises, esimestel aastatel ulatub see 20%-ni lisakapitali vajadusest. ESM, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hindavad tingimuste täitmist. Kui taotlust peetakse põhjendatuks, langetatakse põhimõtteline abi andmise otsus. See käivitab mitmes liinis toimuva ettevalmistustöö, riigiga sõlmitakse vastastikuse mõistmise memorandum, finantsasutuse ümberkorralduskava ja rahastamisleping. Enne memorandumite komisjoni antavat riigiabi luba abivajaja raha ei saa.
Poliitilise kokkuleppe kohaselt tehakse kõik otsekapitaliseerimise otsused ühehäälselt. Positiivse lahenduse korral omandab ESM pangas osaluse ning suunab panga ümberkorralduskava täitmist. Riigile ja pangale seatud tingimuste täitmise seiret teevad ESM ise, komisjon, keskpank ning vajaduse korral kaasatakse IMF. ESM saab paigutatud raha tagasi osaluse realiseerimise korral ning kapitali paigutatud vahendite intressimääradelt. Intressimäär sisaldab teenustasusid, tehingukulusid ja intressimarginaali.
Uue vahendiga ei muutu ESM-i refinantseerimise seadusega kehtestatud finantsabitaotluse menetlemise kord. Vahendi loomisega ei muutu Eesti kohustused ESM-i ees ega vähene Riigikogu kontroll ESM-i toetusvahendite üle. Vahendi kasutamine toimub ühehäälselt otsustava nõukogu, ESM-i, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga valvsate pilkude all. ESM ei saa kasutada otsekapitaliseerimiseks üle 60 miljardi euro omavahendeid. Võrdluseks ütlen, et plaanitud kriisilahendusfondi maht on 55 miljardit eurot. Praegu on ESM-i 500 miljardi euro suurusest laenuvõimest Hispaania ja Küprose programmide tarbeks kasutatud ligikaudu 50 miljardit eurot, mis tähendab, et ka rekapitaliseerimise maksimumi kasutamise korral jääb vahendeid muude toetusmeetmete tarbeks. Eesti kohustused ESM-is uue vahendi lisandumisega ei muutu: 148,8 miljonit eurot sissemakstud kapitalina ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina. Vahendi loomisega nõustudes toetame pangandusliidu käivitamist ning aitame tagada Euroopa Liidu finantsstabiilsust. Tänan!

Eelnõu algatajale on küsimusi. Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minu küsimus ei ole spetsiifiliselt selle pangandussektori toetusmeetme kohta, vaid laiem. Siis, kui Eesti ühines EFSF-iga ja hiljem ESM-iga, kõlas just siin saalis mitte vähe õudusjutte, kuidas Eesti on kõige lühemat teed pidi finantskuristiku poole teel, kui ta nende meetmetega ühineb. Natukene tasakaalukamad ja taibukamad inimesed katsusid rääkida vastupidist, et see on hea nii Euroopale kui ka Eestile. Nüüd on paar aastat sellest möödas. Kuidas siis tegelikult läinud on? Oskad sa äkki lühidalt öelda, kellel õigus oli?

Aitäh! Tegelikult oli õudne ka see, et pidi meedias ja Riigikohtus õudusjutte kuulama. Ma seda Riigikogu arutelu väga koledana ei mäleta, aga just see, kui suureks puhuti üks rahaliidu fond, jättis kustumatu mälestuse ja jälje hinge. Pidi tõestama ikkagi väga lihtsaid asju ning tõrjuma väga kolklikke ja rehepaplikke argumente, mis kindlasti Eesti puhul ei ole asjakohased. Tegelikult on läinud isegi minu ootustest paremini. Riigid tahavad abiprogrammist väljuda rutem, kui võimalik oleks. Pigem on probleem selles, et nad ruttavad sellega. Abiprogrammid on riike tugevasti reforminud. ESM töötab suure tegevusvaruga, ei ole mingisugust raha otsalõppemist, rääkimata tohututest lisanõuetest, mis pidid realiseeruma 48 tunni jooksul või kuidas need jutud olid. See oli müstika, aga eks see kuulub ka Eesti ajalukku.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sa vastuses eelmisele küsimusele mainisid, et sa siin saalis väga suuri kirgi ESM-iga liitumise arutelul ei mäleta, kuid tegelikult neid siin oli, oli nii kurjakuulutavaid kõnesid kui ka arvamusavaldusi. Ennustati kõike seda, mis tegelikult ei ole kaugeltki mitte tõeks osutunud, pigem on hoopis vastupidi läinud. Siit ka küsimus. Täna ei näe me selle eelnõu vastu, mis räägib Euroopa stabiilsusmehhanismi pankade otserekapitaliseerimise vahendi loomiseks volituste andmisest, just liiga suurt huvi, ütleme leebelt. Kuidas sa hindad, kas see tuleneb selle konkreetse eelnõu sisust või üldisest arusaamast, et võidelda Euroopa rahasüsteemi ja solidaarsusinstrumentide vastu on mõeldamatu ja ebamõistlik?

Aitäh! Ma loodan seda viimast. Ma loodan, et keegi ei istu masendunult ja löödult kuskil nurga taga, vaid kõik saavad aru, et tollal sai üle pakutud. Küsida oli mõistlik, ma olin vist kolm või neli tundi siin puldis ja see oli vajalik. Aga jah, rohkem muserdas ikka see, mis toimus Riigikogust väljaspool. Riigikogus ikka juhtub, aga kui tõsised juristid ja ülikooli õppejõud hakkavad imelikku juttu ajama, siis see on natuke harjumatu. Poliitiline retoorika kipub tavaliselt olema ju teravam kui see, mida kuuleb mujalt.

Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjoni ettekandja on Aivar Sõerd. Palun!

Austatud esimees! Austatud minister! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu 734 oma 13. oktoobri istungil. Komisjoni istungil osalesid Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas, kes eelnõu tutvustas, ja fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Mõlemad vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Komisjonis oli küsimus selle kohta, kuidas see mehhanism, millega me ühineme, rakendub sellisel juhul, kui siinse panga emapank ei ole eurotsooni pank. Sellisel juhul puudutab see meede euroala panku ehk meil asuvaid kontsernide tütarettevõtteid. Nemad on järelevalve all ja nende päästmiseks, kui selleks peaks vajadus tekkima, see abi rakendub. Kui tekib vajadus, siis isegi kuni selleni välja, et siinsed tütarpangad haagitakse emapangast lahti. On teada, et läbirääkimistel oli Eesti ja Soome soov, et see mehhanism laieneks siinsetele pankadele ning oleks võrdne kohtlemine.
Käsitlesime komisjonis seda, kuidas pankadele antavat abi kajastatakse riigi raamatupidamises. Üldiselt, nii nagu ministergi rääkis, läheb selle meetme puhul toetus otse pangale, mitte läbi riigi raamatupidamise, ja see ei kajastu riigi kohustusena. Aga kui riik saab ise laenu, st seda ei saa mitte pangad, vaid riik saab laenu EFSF-ist, siis kajastatakse seda võlana. ESM-i puhul on teisiti. ESM on sõltumatu institutsioon, mis võtab finantsturgudelt vahendeid, tagatiseks on sissemakstud kapital ja väljastatud laene ei kajastata abi saava riigi võlakohustusena.
Oli küsimus selle kohta, kuidas ESM-i tulu kujuneb. Selleks on teenustasud ja lisatakse marginaal. Kokkulepitud marginaal olevat 0,7%. Küsiti ka seda, milline peaks olema pankadele abi taotleva riigi omaosalusmäär. ESM ise soovib, et taotleva riigi omaosalus oleks 20%, kuid seda saab ka vähendada, kui riigi olukord on väga kehv. Lõplikult ei ole see ette kirjutatud. Selgitati, kuidas seda 20% arvestatakse. See arvestatakse kogu kapitaliseerimisvajadusest. Igal juhul saab lisaks riigile ja ESM-ile kaasata erainvestoreid.
Oli küsimus selle kohta, kuidas konkreetselt pankade rekapitaliseerimine välja näeb, kas eelnevalt toimub panga bilansi puhastamine, jagunemine jne. Tõesti, meede võib hõlmata mitut panka. Põhimõte on see, et ESM-i abi peab minema panka, mis jääb toimima. Enesestmõistetavalt kehtivad meetme rakendamise korral edasi Euroopa Liidu konkurentsi- ja riigiabireeglid. Küsiti ka, kuidas päästetava panga aktsiakapitali laiendatakse, kas ESM saab pangas osaluse ja osaleb juhtimistegevuses, kas on erireeglid, kui osalus on 30% või üle 50%, kas on vetoõigus. Need küsimused fikseeritakse pangaga sõlmitud lepingus või tehakse eraldi juhtimisleping. ESM osaleb juhtimises, aga ilmselt ta oma inimesi otseselt juhtima ei saada, küll aga osaleb ESM panga nõukogus, kus langetatakse strateegilisi otsuseid.
Komisjonis oli arutelu selle üle, kuidas peaks selle otsuse eelnõu menetlemine Riigikogus toimuma. Oli selline informatsioon, et selle eelnõuga on natuke kiire, sest oleks hea, kui see jõustuks koos ühtse pangajärelevalve rakendumisega. Teada on, et see järelevalve peaks rakenduma novembris, ja selleks ajaks võiksid volitused olemas olla. Aga komisjon jäi seisukohale, et me menetleme seda eelnõu tavalises korras ega hakka midagi teistmoodi tegema, me läheme edasi tavamenetlusega. Komisjon tegi otsuse saata eelnõu päevakorda 22. oktoobriks. Meil on ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. november. Juhin tähelepanu, et kõik need otsused olid konsensuslikud. Ühtlasi tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon rahanduskomisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 734 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. novembri kell 17.15.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 723 esimene lugemine. Algataja ettekandja, põllumajandusminister Ivari Padar, palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alkoholiseadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, kehtestab piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, korraldab riiklikku järelevalvet ning sätestab vastutuse seaduse rikkumise eest. Kehtiv seadus võeti vastu 2001. aasta lõpus ning aastate jooksul on seda korduvalt uuendatud ja täiendatud. Käesolev alkoholiseaduse muudatus on samuti tingitud eelkõige vajadusest tänapäevastada seaduses ettenähtud nõudeid, lähtudes nii riigi kui ka alkoholikäitlejate huvidest.
Eelnõu üks peamisi eesmärke on tänapäevastada riikliku alkoholiregistri töökorraldust, vähendades muu hulgas ühe ja sama alkohoolse joogi korduvregistreeringuid, kui muutuvad vaid disainielemendid pudeli etiketil. Seega tuleks alkohoolne jook uuesti registreerida vaid siis, kui selle märgistusel muutuvad kohustuslikud elemendid, näiteks joogi etanoolisisaldus, pakendi maht või toote nimi. Samuti näitab riikliku alkoholijärelevalve statistika, et edaspidi puudub vajadus säilitada alkoholiregistrisse kantud viina tootenäidiseid. See minimeeriks alkoholiregistril laopidamiskulusid ning vähendaks käitlejal alkohoolse joogi registreerimise kulusid. Need muudatused alkoholiregistri töökorralduses peaksid lihtsustama käitlejal, nii tootjal kui ka importijal, alkohoolse joogi riiklikku alkoholiregistrisse kandmise taotlemist ning vähendama alkoholiregistri ja ka alkoholikäitleja haldus- ja majanduskoormust.
Ajale on jalgu jäänud alkoholi saatedokumentide vormistamise nõuded. Siiani on olnud lubatud esitada vaid paberdokumente. Käesolev eelnõu annab võimaluse koostada alkoholi saatedokumente nii elektroonselt kui ka paberil. Lisaks täpsustatakse seaduseelnõus alkohoolse joogi liigi mõistet, mille märkimine on kohustuslik nii saatedokumentidele kui ka alkohoolse joogi müügil. Selle mõiste täpsustamine peaks muu hulgas aitama tarbijat alkoholi ostmisel, sest selle abil saadakse täpsemat informatsiooni. Salaalkoholiturul on viimastel aastatel kasvav probleem suure alkoholisisaldusega denatureeritud või sünteetilised alkohoolsed tooted, mida müüakse joomiskõlbliku alkoholina. Praegu saab selliste toodete käitlemist karistada vaid väärteona, kuid kui alkoholiseaduses selliste toodete käitlemine keelata, siis on võimalik rakendada karistusseadustikku.
Peale sisuliste muudatuste sisaldab eelnõu tehnilisi muudatusi. Alkoholiseaduse terminid viiakse kooskõlla 1. juulist 2014 jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses kasutatud terminoloogiaga. Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel osalesid Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tänan teid tähelepanu eest!

Küsimused. Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Tegemist on väga õige eelnõuga, aga need probleemid ilmnesid juba vähemalt kümme aastat tagasi. Nendest on teadlikud olnud kõik ametnikud. Need, kes neid kandeid on teinud, on endast väljas, sest iga uue kande puhul tuleb riigilõivu maksta ja pabereid täita, ankeedid on aegunud, seal on n-ö aastavanused blanketid jne. Miks see süsteem nii tagurlik on või miks see muudatus nii hilja siia tuli? Tõesti, kui veinipudelite etikettidel aastaarv muutus, mis on täiesti loomulik, siis tuli sama vein uuesti registrisse kanda, või kui vein sai mõne medali, siis tuli ta ka uuesti registrisse kanda. Vahepeal said ametnikud nagu aru, et pole mõtet bürokraatiaga edasi minna, aga teised olid jälle liiga agarad.

Aitäh küsimuse eest! Mul on väga raske sellele küsimusele vastata. Mõned nüansid siin on mullegi tuttavad, ma kuulsin neist vähemalt kuus-seitse aastat tagasi. See puudutab eelkõige salaalkoholi ja kogu odekolonnikaubandust. Aga nii see on, oleme rahul sellega, et täna on seaduseelnõu siin, ja teeme sellega elu paremaks.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nüüd on tehtud muudatus, et seadus ei laiene sünteetilisele alkoholile, esteraldehüüdfraktsioonile, puskariõlile ja denatureeritud alkoholile. Kui vanas redaktsioonis olid mõisted ära toodud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse järgi, siis miks nüüd ei ole näiteks öeldud, et see ei laiene ka metanoolile? Metanool on ka alkohol, samuti propanool. Miks ei ole siin kõik ära toodud? Selles seaduses on praegu, ma vaatan, läbisegi piiritus ja alkohol. Mõisted jäävad kuidagi segaseks, kuigi asja tahetakse ...

Aeg on täis, küsimus oli selge.

... ju paremaks teha. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma kommenteerin niimoodi, et kui me näeme, et see nimekiri ei ole täielik ja siit on midagi veel puudu, siis seda saab ka kahe lugemise vahel siia juurde panna. Need on nii spetsiifilised küsimused, miks on näiteks siit välja jäänud mingi valdkond või mingi nimetus, et neid tuleks küsida eelnõu koostajate, spetsialistide käest. Selle teema võiks esimese ja teise lugemise vahel kindlasti komisjonis läbi käia.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eks nii kütus kui ka alkohol ja tubakas kui kõige tuntumad aktsiisialused kaubad ole kogu aeg ahvatlenud sellist majanduse hämaramat poolt. Ajendatuna kolleegi küsimusest küsin ma lihtsalt inimliku küsimuse. Kui igasugune uus regulatsioon teeb legaalselt ettevõtlusega tegelevate inimeste elu bürokraatlikumaks, raskemaks ja ebamugavamaks, kas see võib siis kuidagi soodustada seda, et me järjekordselt aitame kaasa hoopis salakaubandusele ja majanduse hämarale poolele? Või arvate, et sellest, mida me üritame siin vastu võtta, võiks siiski summa summarum kasu tulla?

Siin on sees nüansid, mis peaksid salaalkoholikäitlejate n-ö riigile näkku irvitamist vähendama. Kui siiamaani karistati teatud alkoholiliikide salaalkoholina turule toomist ainult väärteona – me mäletame omajagu kohtuasju, kus ilmselgelt oli tegemist salaalkoholiga, kuid karistus oli ainult väärteopõhine –, siis nüüd on ikkagi võimalik rakendada karistusseadustikku. Ehk neidsamu asju, mis õige pikalt olid kuidagi nagu seaduseaugus, on võimalik nüüd märksa karmimalt ette võtta.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, põllumajandusminister Ivari Padar! Komisjoni ettekandja on maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas seaduseelnõu 723 oma 13. oktoobri istungil. Algatajate esindajana andsid meile seaduseelnõust ülevaate Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand ning sama osakonna kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo juhataja Meeli Lindsaar. Minister rääkis täna selle seaduseelnõu sisu lahti täpselt samamoodi, nagu ametnikud tegid seda komisjonis. Ma kontrollisin, jutud läksid kokku.
Komisjoni liikmetel oli aga ridamisi küsimusi. Kuna me komisjonis keskendusime rohkem sünteetilise ja denatureeritud alkoholi teemale, siis kõigepealt oligi kolleeg Kalev Lillol küsimus, mis asi see sünteetiline ja denatureeritud alkohol üldse on. Meeli Lindsaar seletas, et sünteetiline alkohol on keemiliselt toodetud mingisugusest muust orgaanilisest ainest, näiteks naftast, millest on võimalik teatud keemilisi ühendeid kasutades alkoholi saada. Denatureeritud piiritus on aga selline joogipiiritus, millele on lisatud mingisuguseid denaturaate, näiteks bensiini, ja muudetud see niimoodi joogikõlbmatuks. Samas teame, et Maksu- ja Tolliamet on tõstatanud probleemi, et denaturaate on võimalik eemaldada ehk jälle saada vedelik, mis on joogiks kõlblik. Selline käitlemine on keelatud. Meile komisjonis väideti, et umbes 90% praegu salaalkoholiturul olevast alkoholist on just sellisel viisil saadud. Seaduseelnõu panebki rangemad piirid, et seda nii lihtsalt teha ei saaks. See oligi debatt, mis komisjonis selle teema üle peeti.
Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Eelnõu 723 eestkõnelejaks määrati maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva, otsustati teha ettepanek saata eelnõu 723 täiskogu päevakorda tänaseks, 22. oktoobriks (konsensusega), teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensusega) ning kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata kodu- ja töökorra kohaselt eelnõu 723 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 5. november kell 17.15 (konsensusega). Aitäh!

Küsimused. Rein Lang, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Muuseumiseaduse menetlemisel otsustas Riigikogu täies üksmeeles, et muuseumid võiksid ikkagi müüa ka suveniiralkoholi. Nüüd tuleb välja, et alkoholiseadus tegelikult keelab nende pudelite sees oleva vedeliku käitlemise. Kas sa oleksid päri sellega, kui me selle pisikese vastuolu eelnõu menetlemise käigus ära kaotaksime?

Aitäh küsimuse eest! Jah, seaduseelnõu, mis siia saali saadeti, jätab siiski selle vastuolu n-ö aktsiisiseaduse ja alkoholiseaduse vahel alles. Kuid kui selline muudatusettepanek komisjoni lauale tuleb, siis me kindlasti arutame seda. Ei ole välistatud, et ka komisjon nendel teemadel enne eelnõu teisele lugemisele saatmist mõtiskleb.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Seletuskirjast lugesin, et alkohoolsed joogid on laiemalt võttes piiritusjoogid, veinid, aromatiseeritud veinid ning muud alkohoolsed joogid, mis ei ole Euroopa Liidu tasandil määratletud. Võib-olla sa võiksid rääkida, mis on see neljas grupp, mis ei ole Euroopa Liidu tasemel määratletud?

Hea kolleeg Valeri! Komisjonis meil seda arutelu ei olnud, kuigi me aeg-ajalt oleme väga süüvinud alkoholi n-ö kvalifikatsiooniklassidesse. Aga küsimusele, missugune see neljas grupp on, ei julge ma praegu siit puldist midagi vastata, kuna see meil sellel komisjoni istungil tõesti kõne all ei olnud.

Rein Lang, palun!

Aitäh! Sa tead väga hästi, mida ma tegelikult küsisin. Aga ma ei saanud täpset vastust. Kas sa oled nõus selle eelnõu vastutava menetlejana seda küsimust komisjonis käsitlema või ootad sa, et keegi teeks formaalse muudatusettepaneku?

Aitäh, hea kolleeg! Kui see seaduseelnõu oli esimesel lugemisel, siis kolleeg Meelis Mälberg tõstatas põgusalt selle küsimuse, et puskariteemat siin ei ole ja nimetame seal ära, et neid alkohoolseid jooke, mis sisaldavad puskariõli, on alkoholiseaduse järgi kodustel meetoditel valmistada keelatud. Seaduseelnõu algatajal seda regulatsiooni muuta plaanis ei ole. Missuguse muudatusettepaneku komisjon teeb, hea kolleeg, ja kas ta selle üldse teeb? Ma jään praegu vastuse võlgu, sest me ei ole arutanud, kas komisjon seda regulatsiooni muudab. Kui selline muudatusettepanek laekub mõnelt kolleegilt, fraktsioonilt või teiselt komisjonilt, siis me seda kindlasti arutame.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Oled sa nõus, et täpsuse huvides võiks selles seaduseelnõus mõiste "alkohol" asemel kasutada mõistet "etüülalkohol"? Alkoholi mõiste on liiga lai. Paljud alkoholid ei ole joodavad, ainult etüülalkohol on joodav. Kuna siin tahetakse just rõhuda joodavale alkoholile, siis võiks olla täpsuse mõttes ära nimetatud, et silmas peetakse etüülalkoholi.

Aitäh, hea kolleeg Peeter! Ma kuulsin ka seda täpsustavat küsimust, mille sa esitasid ministrile. Me kindlasti võtame selle teema komisjonis enne eelnõu teisele lugemisele saatmist arutelule. Kui täpsuse mõttes on mõistlik parandada, siis me seda teeme. Ma kindlasti võtan enne teist lugemist sinuga ühendust, täpsustamaks, mis sa selle ettepanekuga täpselt mõtled. Ma ei pea ennast nende keemiliste ühendite ja alkoholi teab mis suureks asjatundjaks. Kindlasti, kui see teeb seadust paremaks, siis me oleme nõus neid muudatusettepanekuid algatama.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et selle eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 723 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. novembri kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 744 esimene lugemine. Eelnõu algataja ettekandja on põllumajandusminister Ivari Padar. Palun!

Mul on hea meel tutvustada teile kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu, mis loob riigisisese õigusraamistiku Euroopa Liidu uuel programmiperioodil, aastatel 2014–2020, struktuuriabi andmiseks kalandussektoris. Neil aastatel on meil koos Eesti kaasfinantseerimisega võimalik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist suunata kalandus- ja rannapiirkondade arendamisse kokku 129,6 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu raha on ligikaudu 101 miljonit eurot. Oleme seadnud eesmärgiks jõustada see seadus 1. jaanuarist 2015, et saaksime toetusmeetmeid järgmise aasta alguses võimalikult kiiresti avama hakata. Paraku sai Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi alusmäärus pärast pikki vaidlusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu alles 15. mail 2014, mis on meid pannud fondi rakendamiseks vajalike riigisiseste dokumentide ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tugeva ajasurve alla. Valitsus kiitis koostöös kalandussektoriga koostatud merendus- ja kalandusfondi rakenduskava heaks 9. oktoobril ja juba 15. oktoobril sai see nõuetekohaselt saadetud Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Euroopa Komisjonil on siiski aega meiega seda rakenduskava veel kuus kuud läbi rääkida. Uute meetmetena on lisandunud kalandusandmete kogumine, kontroll ja järelevalve ning integreeritud merenduspoliitika elluviimine, mida eelneval perioodil rahastati otse Euroopa Komisjonist, ja varem Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist toetatud turukorralduslikud meetmed.
Nagu öeldud, loob see seadus riigisisese õigusraamistiku Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava elluviimiseks, kuid peale selle reguleerib see seadus kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ning ühisturu korraldust. Suures osas põhineb eelnõu seni kehtinud kalandusturu korraldamise seadusel ning selle rakendamise süsteemil ning puudutab kalapüüdjaid, vesiviljelejaid ja kalatöötlejaid, aga ka kalanduse teadus-arendustegevusega seotud asutusi ning kalandussektori administreerimise eest vastutavaid riigiasutusi. Kõigi nende valdkondade arenguks näeb fondi rakenduskava ette teatud meetmed. Ka fondi rakendusskeem jääb suures ulatuses samaks eelneval programmiperioodil kehtinuga. Rakenduskava elluviimisel täidab korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja auditeerimisasutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet jätkab vahendusasutusena toetuse taotluste menetlemist ning uue vahendusasutusena lisandub Veterinaar- ja Toiduamet, kelle ülesanne on kontrollida kala vastavust Euroopa Liidu määrustele ning kala värskuse ja suuruse turustusnormidele. Riigiabi põhimõtted kalandus- ja vesiviljelussektoris perioodil 2014–2020 jäävad suures osas samuti analoogseks eelmise perioodi põhimõtetega. Uus läbiv põhimõte riigiabi andmisel on läbipaistvuse nõue. Liikmesriigid peavad tagama, et internetis oleks kättesaadav info abi andmise kohta ehk abi andja, saaja, vorm, summa ning abi andmise õiguslik alus.
Peatun veel mõnel olulisel punktil, mis võrreldes eelmise perioodiga muutuvad. Kilu- ja räimetootmise puhul saab tootjaorganisatsioonina tunnustada tulundusühistut, kui tema liikmed on lossinud vähemalt 15% Eesti kilu ja räime kogusaagist. See kehtib praegugi ning juba on loodud kolm tootjaorganisatsiooni, mis hõlmavad 90% Eestis püütavast kilust ja räimest. Muude kalaliikide puhul peavad tulundusühistu liikmed olema lossinud vähemalt 40% selle liigi kogusaagist Eestis. Tootjaorganisatsioon peaks olema piisavalt suur turujõud, et oma huvisid turgudel kalahinna kujundamisel läbi viia. Kilu- ja räimepüügi mahud on suhteliselt suured muude kalaliikide püügiga võrreldes, moodustades 75% kogu Eesti väljapüügist. Ka vesiviljeluse tootjaorganisatsioonina tunnustatakse tulundusühistut, mille tootmismaht on vähemalt 40% vastava kalaliigi toodangust. Nendel alustel on praeguseks Eestis juba üks tootjaorganisatsioon vesiviljeluses tunnustatud. Muudatus näeb ette, et kalapüügi või vesiviljelustootmisega tegelevad tootjaorganisatsioonid saavad võimaluse võtta liikmeks teiste liikmesriikide ettevõtjaid.
Ühele olulisele muudatusele tahan veel teie tähelepanu juhtida. Kui taotleja on toime pannud kalapüüginõuete tõsise rikkumise, näiteks on püüdnud kala keelatud ajal või kohas või keelatud püügivahendiga või on toime pannud Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse seoses Euroopa Kalandusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, ei ole tema taotlus teatud aja jooksul vastuvõetav. Selle aja kehtestab Euroopa Komisjon. Peale selle ei saa isikud, keda on karistatud kelmuse, soodus-, investeerimis-, kindlustus- või arvutikelmuse eest, samuti altkäemaksu andmise, võtmise ja vahenduse ning mõjuvõimuga kauplemise eest ning korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise toimepanemise eest, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetusi taotleda sel ajal, kui nende kohta on kantud karistusandmed karistusregistrisse. Tänan teid tähelepanu eest!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, härra minister! Juhtivkomisjoni ettekandja on Terje Trei. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu 744 esimese lugemise arutelu toimus maaelukomisjonis 14. oktoobril. Ministri põhjalik eelnõu tutvustus, mille ta hetk tagasi esitas, tõenäoliselt ülekordamist ei vaja. Komisjoni istungil osalesid Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ja õigusosakonna nõunik Geir Veski. Põhiliselt tekitas küsimusi punktiir eelnõu tekstis olevas viites. Selle kohta saime Ain Soomelt selgituse, et kalandussektori grupierandi määrus ja riigiabi suunised on läbirääkimiste faasis, mistõttu eelnõus neid viiteid ei ole. Kindlasti eelnõusse punktiire ei jää. Loodetakse, et Euroopa Komisjon võtab need eelnõu menetluse ajal vastu, ja kui neid vastu ei võeta, siis tehakse parandusettepanek need viited eelnõust välja jätta.
Komisjon tegi konsensuslikult järgmised menetluslikud otsused: määrata eelnõu 744 ettekandjaks maaelukomisjoni liige Terje Trei, teha ettepanek saata eelnõu 744 täiskogu päevakorda 22. oktoobriks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha ettepanek määrata eelnõu 744 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober kell 13. Tänan!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 744 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri kell 13.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu 745 esimene lugemine. Algataja ettekandja on põllumajandusminister Ivari Padar. Palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! 2011. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele teatise "Aasta 2020 poole suunduv ÜPP: vastu toiduainete, loodusvarade ja territooriumidega seotud väljakutsetele", mis tugines muu hulgas eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus kogutud arvamustele. Teatises nenditi, et ühine põllumajanduspoliitika peaks ka edaspidi olema tugev, kahe samba ümber koondunud ühine poliitika järgmiste strateegiliste eesmärkidega: elujõuline toiduainete tootmine, loodusvarade säästev majandamine ja tasakaalustatud territoriaalne areng.
Eelnõu suuremad muudatused on tehtud põllumajandustoetusi reguleerivates osades seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformiga. Põhimõttelist laadi muudatused on otsetoetuste struktuuris. Otsetoetuste süsteemi vajalikud kohandamised on seotud toetuse ümberjaotamise, ümberkujundamise ja parema suunamisega. Nimelt on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus nähtud ette lisaks ühtsele pindalatoetusele kohustuslikult rakendada ka kliima- ja keskkonnatoetust, nn rohestamist, ning noore alustava põllumajandustootja toetust. Igal riigil on võimalik rakendada veel ka ümberjaotavat toetust, looduslike kitsendustega alade toetust, väiketootjate toetust ja tootmiskohustusega seotud toetusi.
Kõige suurema muudatuse seni kehtinud otsetoetuste süsteemi toob kliima- ja keskkonnatoetus, mille taotlejal tuleb täita kolme põhinõuet: põllumajandusmaade mitmekesistamine ehk mitme kultuuri kasvatamine, püsirohumaade hooldamine ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade kindlaksmääramine. Ka on võimalik, kui Eesti riigil on selleks raha, maksta kuni aastani 2020 üleminekutoetusi.
Nüüd räägin turukorraldusmeetmetest. Reformiga seotud kohandused muudavad olemasolevaid instrumente sujuvamaks, kuid need jõustusid juba 2014. aasta alguses ja viidi meie õigusaktidesse sisse käesoleva aasta esimesel poolel. Maaelu arengu poliitika väärtustab põllumajandussektori ja maapiirkondade jätkusuutlikkust, toetades majanduse, keskkonna ja sotsiaalset arengut. Toetuste andmist hõlmavate sätete enamiku elementide puhul (eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste ja ettenähtud vahendite kindlaksmääramine, toetuste andmise tingimuste ehk toetuste rakendusmääruste sisu, toetuste taotlemine ja taotluste menetlemine, sh taotluste hindamine, rahuldamine / rahuldamata jätmine, toetuste maksmine jt) suuri muudatusi ei ole tehtud. Olulised muudatused puudutavad järgmisi teemasid.
Perioodi 2014–2020 maaelu arengukava rakendamisel on osa toetustest kavas anda ka tagastatava abina, rahastamisvahendi kaudu. Tegemist on maaelu arengukava vahenditest fondi moodustamisega, kust ettevõtjatel on võimalik maaelu arengukavas ettenähtud investeeringute elluviimiseks saada laenu või mille vahenditest saab garanteerida ettevõtjate võetavaid laene. Nimetatud viisil toetuse andmise korraldamiseks on eelnõu §-s 68 rahastamisvahendeid hõlmavad sätted, mis käsitlevad rahastamisvahendeid rakendava asutuse väljavalimist, temaga halduslepingu sõlmimist, rahastamisvahendisse vahendite maksmist ning tagasilaekunud vahendite kasutamist.
Leader-lähenemist ja -meetme rakendamist puudutavatest muudatustest on olulisim see, et uuel perioodil ei ole Leader-tegevusgruppide tehtav projektitoetuste taotluste hindamine ja rahastamise või mitterahastamise üle otsustamine enam haldusotsuse tegemine ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ei sõlmi nendega halduslepinguid. Uue skeemi kohaselt tegevusgrupid küll hindavad taotlusi, ent lõpliku siduva otsuse taotluse rahastamise või mitterahastamise kohta teeb PRIA.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt on kõigil liikmesriikidel kohustus kasutada põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi. Selleks tehtud pakkumine peab hõlmama teatud teemasid. Nõustamis-, koolitus-, teavitus- ja muid teadmussiirdeteenuseid käsitlevate maaelu arengu toetuste rakendamisel on kaks suuremat muudatust. Euroopa Liidu maaelu arengu määrusest tulenevalt ei anta toetust nõuandeteenuse eest enam otse põllumajandustootjale, vaid subsideeritud teenusena teenusepakkuja kaudu, kes tuleb omakorda valida riigihanke korras. Samuti tuleb riigihanke korras valida koolitusteenuse osutajad. Nimetatud teenuste osutajate väljavalimist ja süsteemi ülesehituse muutusest tulenevaid muudatusi vastavate toetuste rakendamisel on reguleeritud eelnõu §-s 71.
Uus element maaelu arengu toetuste puhul on ka innovatsiooniklastrid, mis on innovatsiooni edendamiseks mõeldud koostöövorm, mille eesmärk on pakkuda valdkonna ettevõtetele avaramaid võimalusi konkurentsivõime parandamiseks. Kui seni toetati peaasjalikult üksikprojekte ettevõtja ja teadusasutuse koostöös, siis loodavad klastrid võimaldavad pikaajalisemalt ja strateegilisemalt planeerida ettevõtja, konsulendi, teadlase ja teiste osapoolte koostööd ning ühisprojekte ellu viia.
Maaelu arengukava tehnilise abi puhul (eelnõu § 74) on suurim muudatus tehnilise abi toetust saavate asutuste arvu vähenemine kolmeni. Need asutused on Põllumajandusministeerium maaelu arengukava korraldusasutusena, PRIA makseasutusena ja Maamajanduse Infokeskus riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid täitva asutusena. Ülejäänud maaelu arengukava rakendamisega seotud asutused saavad tehnilise abi toetust kas Põllumajandusministeeriumi või PRIA vahendusel.
Maaelu arengu toetuste andmisega on seotud ka võrdlushindade kataloogi sissetoomine. Tegemist on ühe meetodiga maaelu arengu investeeringutoetuste kulutuste mõistlikkuse hindamiseks. Kui see on toetuse andmise tingimustes ette nähtud, saab toetust taotleda üksnes sellise asja ostmiseks, mis on kantud nimetatud kataloogi, ning toetuse suuruse arvutamise aluseks on taotlemise ajal kataloogis asjakohase objekti kohta toodud piirhind. Esialgu hakkab loodav kataloog sisaldama põllumajanduse liikuvtehnikat ning selle volitatud töötlejaks on Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Järelevalve peatüki sätete kujundamisel on lähtutud 19. veebruaril 2014. aastal vastu võetud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seadusega kehtivas seaduses tehtud muudatustest. Lisaks on reguleeritud vaidemenetlus ning toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused. Uus on eelnõu säte, mille kohaselt toetuse väljamaksunõue ei ole loovutatav ja väljamakstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 sätestatud ühtse pindalatoetuse väljamaksmise nõue. Toetuse väljamaksmise nõuded ei ole loovutatavad ja toetus ei ole sundtäidetav ka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste puhul. Nimetatud sätte lisamine eelnõusse on tingitud praktikas üles kerkinud probleemist, et kohtutäiturid ja maksuhaldurid on hakanud toetusi menetlevatele ja neid väljamaksvatele asutustele massiliselt esitama taotlusi toetusnõuetele sissenõuete pööramiseks. Nii Riigikohus oma otsuses kui ka Justiitsministeerium on oma eelnevalt esitatud seisukohtades märkinud, et õigusselgus põllumajandustoetuste loovutamise ja arestimise osas on vajalik, kusjuures nii nõude loovutamise kui ka nõude alusel väljamakstud summa arestimise regulatsiooni kehtestamisel peab lähtuma samadest põhimõtetest.
Seaduse mõjud. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu makstavate toetuste kogusumma perioodiks 2014–2020 on ligikaudu 992,6 miljonit eurot, sh Eesti riigi kohustusliku kaasfinantseeringu summa on 169,5 miljonit eurot. Põllumajanduslike otsetoetuste rakendamisel on võimalik toetusena aastatel 2014–2020 maksta kokku 1,007 miljardit eurot. Lisaks on võimalik rakendada üleminekutoetusi, kui selleks vahendeid on. Aastateks 2015–2020 on selleks jäänud 115 miljonit eurot. Tänan teid tähelepanu eest!

Tänu äärmiselt põhjalikule ettekandele on Riigikogu liikmetel tekkinud küsimusi. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud põllumajandusminister! Ma küsin noore põllumajandustootja toetuse kohta. Siin on öeldud, et valdkonnaminister võib määrata, millistele oskustele ja koolitusnõuetele peab see juriidilisest isikust noor põllumajandustootja vastama. Kas te ei leia, et see on liiga piirav, kui näiteks kõrghariduse diplomiga noor inimene ei saa põllumeheks hakata, sest tal ei ole seda kutsekoolist saadavat paberit? Põllumehed nagunii vananevad ja noori juurde ei tule. Kas see ei ole takistav faktor, mille võiks üle vaadata? Mis teie seisukoht on?

Jah, see teema on teada ja selle kohta on olnud ka põllumajandusorganisatsioonides palju erinevaid arvamusi. Ka mina olen tegelikult seda meelt, et ma ei pea haridust primaarseks või kohustuslikuks, selleks et noore põllumajandustootja toetust maksta. Meil on hästi palju noori, kellel on huvi ja motivatsioon hakata oma põllumajandusüksust edasi arendama, kuid kellel ei ole põllumajandusharidust. Ka teie ees seisja on ju tegelikult ajalooõpetaja.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma olen linnaelanik ja tunnen paremini neid projekte, mis on seotud linnaeluga. Võib-olla on minu küsimus naiivne, aga ma tahaksin asjast aru saada. Ma sain aru, et praegu on nii, et kui inimene soovib toetust nende asjade jaoks, mis on seotud Põllumajandusministeeriumiga, siis ta tuleb teie juurde. Kui me räägime otsetoetusest, siis nagu ma aru saan, ma võiksin kohe, ilma teie ministeeriumita seda raha otsida. Aga tuleb välja, et selle jaoks pean ma läbi käima palju kohti, mis on teie ministeeriumiga seotud. Kas ma eksin või ei? See tähendab ju, et see ring suureneb selle inimese jaoks, kes seda toetust soovib.

Need põllumajanduse ja maaelu toetused jagunevad kahte tulpa ja on ka Eestis enam-vähem samas suurusjärgus, ütleme, et miljard ühte ja miljard teise. Ühed on põllumajanduslikud otsetoetused, teised on maaelu arengukava toetused. Põllumajanduslikud otsetoetused on hektaritele ja loomadele rakendatavad toetused, mille puhul n-ö projekti ei pea kirjutama. Kui ma tahan hektaripõhist toetust saada, siis ma ei pea kirjutama äriplaani, kuidas ma maa-ala vikatiga niidan. Põhiline on, et see oleks niidetud. Aga teine pool on maaelu arengukava toetused, mis on väga selgelt projektipõhised. Seal on vaja kindlat äriplaani. Kui ma tahan traktorit osta, siis pean kirja panema, mis ma selle traktoriga teen. Esimese samba otsetoetuste puhul, võib öelda, on bürokraatiat vähem, see on teistmoodi reguleeritud teema. Mis puudutab maaelu arengukava, siis on selge, et maksumaksja nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tahab väga teada, mis sa selle rahaga teed. Ega äriplaanist ei pääse ja ka bürokraatiast ei pääse.

Siret Kotka, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Täna käis Riigikogu saalis rahandusminister Jürgen Ligi. Küsisin ka tema käest üleminekutoetuste kohta. Küsisin, miks neid eelarves ette ei nähta. Ta väitis, et valitsuses ei olnud see üldse väga suurelt diskussiooni objektiks ja sotsiaaldemokraadid olid leppinud sellega, et põllumehed üleminekutoetusi ei saa. Kas see on nii?

Väga kurb, kui Jürgen Ligi on niimoodi kergekäeliselt kogu sellele teemale lähenenud. Vaieldamatult on põllumajandustoetused olnud suur mure uue riigieelarve tegemisel. Samas tuleb väga selgelt ütelda, et selle aasta riigieelarve pandi kokku märtsis ja aprillis, kevadel. See, mis on toimunud hilisemal ajal, pärast uue koalitsioonilepingu tegemist, on olnud selline kerge kosmeetika. Ütleme niimoodi, et kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Maaelukomisjoni ettekandja on Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Seda eelnõu arutasime komisjonis 14. oktoobril. Meile tutvustasid eelnõu Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik, maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban, teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare ning õigusosakonna nõunikud Jaana Lepik ja Geir Veski. Kõik need punktid, mida minister siin käsitles, tulid ka komisjonis arutelule.
Peamised küsimused komisjonis tekkisid nende muudatuste kohta, mis on tehtud eelmise perioodiga võrreldes. Näiteks, kui Leader-piirkonnad enam ise otsuseid ei tee, vaid need lähevad üle PRIA-sse, kas PRIA töökoormus siis ei kasva veelgi ja kas ta saab sellega hakkama. Meile kinnitati, et saadakse hakkama. Võib-olla kõige suurem arutelu, kui ma õigesti mäletan, oli seaduse § 85 üle, mis räägib tootjarühmast. Tootjarühmaks saab selle seaduse alusel olla ainult tulundusühistu. See oli enim kõneainet tekitanud punkt selles seaduses, miks see saab olla ainult tulundusühistu, mitte näiteks mittetulundusühing, usaldusühing või täisühing. Saime Põllumajandusministeeriumist kirja, kuna Põllumajandusministeerium oli seda küsimust eelnõu koostamisel käsitlenud ja ka neile oli tulnud juba ministeeriumisse selle kohta ettepanek, millele nad vastasid eitavalt. Tõenäoliselt peame järgmistel komisjoni istungitel selle küsimuse juurde tagasi tulema.
Samuti oli komisjoni liikmetel küsimus kooliköögivilja ja koolipuuvilja programmi kohta, milliseid puu- ja köögivilju seal pakutakse. Saime vastuse, et eelistatakse eestimaist päritolu puu- ja köögivilju. Koolipiima programmi raames on võimalik pakkuda ka keefirit ja maitsestamata jogurtit, maitsestamata jogurti kõrval võib olla moosipurk, aga neid kokku panna ei tohi ja kohupiimakreeme ka koolipiima programmi vahenditest pakkuda ei saa. Küsimusi tekkis nõustamise kohta, aga sellest minister juba siin rääkis.
Jõudsime selleni, et esimesi investeeringusummasid hakatakse loodetavasti välja maksma juba jaanuari lõpus, märtsis avanevad mitmekesistamismeetmed ja maikuus loodetakse tavapäraseid pindalatoetusi välja maksta. See oli kõik.
Jah, mõned otsused ka, mis me tegime: meil on ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekuid ootame 31. oktoobril kella 13-ks. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Mitte keegi ei tahagi midagi öelda. Seetõttu on eelnõu 745 esimene lugemine komisjoni ettepanekul lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. oktoober kell 13. Olgu nii. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 20.00.