Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Tarmo Leinatamme volituste lõppemisega tema surma tõttu asub Riigikogu liikmeks asendusliige Innar Mäesalu. Nüüd tuleb Innar Mäesalul anda ametivanne. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Andres Anvelt. Aitäh!

Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Selle menetlusse võtmine otsustatakse kodu- ja töökorra seaduse alusel.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 697 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 697 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 697. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Autoriõiguse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 710 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Hea Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma istungil Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. 3. oktoobriks, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, ei olnud laekunud ühtegi ettepanekut. Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 15. oktoobriks, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele.

Aitäh! Palun, Arto Aas, küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas te oskate öelda, kui suur on Eesti ja Maroko vaheline kaubavahetus aastas? Mis suurusjärkudest me räägime?

Ei oska öelda. Me ei arutanud seda komisjonis ja ma ei ole ka ise huvi tundnud selle vastu, kui suur see on. Ega see väga suur ei ole.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole, kõik on selge. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei laekunud, seega ei saa me neid ka läbi vaadata. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 710 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele, kui härra Riisalu lubab, Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Maroko Kuningriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 710. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 muutmise seaduse eelnõu 689 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Tuletan teile meelde, et menetluses on väga tore eelnõu number 689, mille alusel me hakkame gümnaasiumiastmes tasuta koolitoitu pakkuma. Seda eelnõu me kultuurikomisjonis teise lugemise eel ka arutasime. 9. oktoobril vaadati läbi nii muudatusettepanek, mis oli tulnud kultuurikomisjonilt, kui ka muudatusettepanek, mis oli laekunud Keskerakonna fraktsioonilt.
Nüüd räägin lähemalt nendest muudatusettepanekutest, mis kultuurikomisjonile laekusid. Kultuurikomisjoni enda muudatusettepanek on redaktsiooniline. See on keeleliselt täpsustav ja lihtsustab pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist selle laia kõlapinnaga seaduse lugemist. Seetõttu arvestas kultuurikomisjon seda ettepanekut täielikult ja konsensuslikult.
Teise muudatusettepaneku eesmärk on, et koolilõunatoetuse alammäär oleks üks euro. Seda me esimesel lugemisel siin üsna põhjalikult kajastasime. Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepaneku põhjendus on see, et kui laiendada senist 78-sendist toetust gümnaasiumiastmele, siis arvestades, et gümnaasiumiastmes on noored juba suured ja vajavad palju suurema kalorsusega portsjonit, on 78 sendi eest sellist portsjonit väga raske tagada. Keskerakonna fraktsioon tõi välja, et alates 2010. aastast on toiduainete hinnad kasvanud 23%. Kultuurikomisjonis arutati seda ettepanekut, kuid leiti, et praegu on eelarvesse planeeritud täpselt selline summa, et toetus on 78 senti. Loodeti, et kunagi on võimalik selle teema juurde tagasi tulla.
Hääletustulemus jäi opositsiooni ja koalitsiooni osakaalu vaadates üsna traditsiooniliseks. Nimelt oli Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku vastu 5 ja selle poolt 4 komisjoni liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Rohkem ettepanekuid kultuurikomisjonile ei laekunud.
Kultuurikomisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu tänaseks teisele lugemisele ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, et seadus saaks võimalikult varsti vastu võetud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Iseenesest on gümnaasiumis tasuta koolitoidu pakkumise idee ju väga hea ja me kindlasti toetame seda eelnõu. Aga nagu te ka ise märkisite, 78 sendi eest ei saa katta enam toiduainete maksumustki, rääkimata lisanduvatest palgakuludest ja toidu valmistamisel tekkivatest kuludest. Kas ei juhtu nii, et parlament küll annab avalikkusele sõnumi, et koolitoit gümnaasiumis on tasuta, aga tegelikult pannakse kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad peavad leidma lisavahendeid, selleks et koolitoit tõesti õpilastele tasuta oleks? Kas ei juhtu see, et parlament annab ülesande, aga piisavat rahalist katet omavalitsustele kaasa ei anna? See võiks ju tegelikult kuuluda isegi sinna alla, et see on vastuolus põhiseadusega.

Aitäh! Tõepoolest, kultuurikomisjon lähtus nii kohtumisel haridus- ja teadusministriga kui ka seletuskirja koostamisel sellest, et Haridus- ja Teadusministeeriumil peab olema korralik ülevaade, millised on koolitoiduga seonduvad kulud ja vajadused. Haridus- ja Teadusministeeriumil soovitati sellise analüüsiga välja tulla. Kuid komisjonis kõlas tõepoolest ka neid hääli, et tasuta koolitoit sellisel kujul paneb kohaliku omavalitsuse väga suure surve alla, sest toetus ei ole enam piisav selleks, et katta suuremat osa kuludest, see ei kata isegi mitte toiduainetele tehtavaid kulutusi.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas kohalike omavalitsuste liitudega on läbi räägitud ja kas nende kooskõlastus on olemas? Kas nad on arvestanud sellega, et järgmise aasta eelarvest tuleb neil endal leida lisavahendeid, mida neile eraldatud kahjuks ei ole?

Aitäh, hea küsija! Mis puudutab Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste läbirääkimisi, siis meie kultuurikomisjonis seda väga põhjalikult ei analüüsinud. Küll aga anti meile samasuguse küsimuse peale vastus, et hariduse peatükis on ka koolitoidu osa sees ja see on seal kogu aeg olnud. Kohalike omavalitsuste soov on olnud, et toetus oleks 1,5 eurot. Vabariigi Valitsus ja kohalikud omavalitsused ei ole jõudnud siin kokkuleppele. Kohalikud omavalitsused on soovinud oma arvutustest lähtudes 1,5 eurot, aga 78 senti on sellest vaid umbes pool. Haridus- ja teadusministri sõnul seisneb eriarvamus peamiselt selles, kui suur osa sellest poolteisest eurost on toidukulu ja kui suur osa muu kulu. Haridus- ja Teadusministeerium soovib lähtuda toidukulu kompenseerimisest, mitte muu kulu kompenseerimisest. Samuti on haridus- ja teadusministri sõnul oluline märkida seda, mis kõlas ka kultuurikomisjonis, et toetus ei peagi olema täies ulatuses, sest see varieerub omavalitsustes suuresti.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Me läheme läbirääkimiste juurde. Palun, Etti Kagarov!

Hea Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Alates 1. jaanuarist 2015 on kõigile gümnaasiumiõpilastele garanteeritud tasuta koolilõuna. See seaduseelnõu võrdsustab üle 22 500 gümnaasiumiõpilase põhikooli- ja kutsekoolide õpilastega, kellel on juba õigus tasuta koolilõunat saada. Riigieelarves on selleks planeeritud 3,1 miljonit eurot.
Sotsiaalpoliitika üheks eesmärgiks on vähendada vaesust. Aastaid on Eesti üheks valusamaks probleemiks olnud suur vaesuses kasvavate laste hulk. Statistikaameti kogumikust "Laste heaolu" nähtub, et 2011. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 17% ja absoluutses vaesuses 9,5% lastest. Lastele ettenähtud soe koolilõuna on oluline abinõu puudust kannatavate perede toetamisel ja laste heaolu parandamisel.
Eestis on juba nüüd mitmeid omavalitsusi, kes hoolitsevad oma laste eest ja tagavad tasuta koolilõuna kas kogu kooliperele või vajaduspõhiselt gümnaasiumiõpilastele. Nüüd on see võimalus üle kogu Eesti kõikide omavalitsuste kõikides koolides ning laste võrdne kohtlemine on tagatud.
Rahvastiku tervise arengukavas on väärtustena välja toodud võrdsed võimalused ja õiglus. Tervislike eluviiside edendamise abil on võimalik laste terviseseisundit oluliselt parandada. Väga oluline on, et noored kasvaksid tervetena ja saaksid ühiskonna tegusateks liikmeteks. Noortevaldkonna arengukava üheks fookuseks on ebavõrdsete olude mõju vähendamine noorte arenguvõimalusele ja tõrjutuse vältimine. Ministeeriumid on välja töötanud hulgaliselt arengukavasid, kuid täna arutatav seaduseelnõu on midagi konkreetset meie laste jaoks: tasuta soe koolilõuna, mis aitab neid kõrgeid eesmärke saavutada.
Gümnaasiumiastmes toimub laste füüsiline areng kiiresti, nad söövad rohkem kui kunagi varem ja ka hiljem, eriti poisslapsed. Ma mäletan oma poegade söömisharjumusi selles vanuses. Külmkapiuks oli pidevalt lahti ka söögiaegade vahel. Ma ei oska seletada laste käitumist, miks nad ei olnud nõus koolis söögiraha maksma, otsiti mitmesuguseid ettekäändeid, küll ei olnud toidud maitsvad jne. Kummaline küll, aga kui koolilõuna hakkas olema kõigile tasuta, olid nad meeleldi nõus söömas käima.
Jah, ma olen nõus eelkõnelejatega, et koolilõuna maksumusega ei saa rahul olla. Aga see on juba järgmine ülesanne, millega tuleb tegelda ja millele ka lahendusi leida. Loomulikult ei ole tasuta koolilõuna võluvits, mis lahendab kõik haridus-, sotsiaal- ja tervisepoliitika ning noorsootöö probleemid, kuid see on üks samm laste vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise ning tervislike eluviiside edendamise suunas. Aitäh!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Barbi Pilvre!

Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Eestis on ütlus, et oled see, mida sa sööd. Seda ei saa kindlasti veel vanasõnaks pidada, aga see ütlus kehtib populaarkultuuris. Sotsiaaldemokraadina ma kindlasti tervitan seda, et edaspidi on koolilõuna tasuta ka gümnaasiumiõpilastele. Lapsevanemana olen muretum, sest laps, kes on koolis pika päeva, saab sooja toitu ja tal ei teki kiusatust minna koolipuhvetisse, et osta sealt sellesama raha eest snäkki ja krõpse.
Tegelikult tahtsin ma koolilõunateemat käsitledes tõstatada koolipuhvetite ja toiduautomaatide teema. Ma sekkun siin küll ettevõtlusvabadusse, ent mul on tunne, et kui koolilõuna on üldkättesaadav, peaksid koolid sügavalt läbi mõtlema puhvetite ja toiduautomaatide vajalikkuse. Loomulikult läheb Snickers paremini müügiks kui värske puuvili ja rasvane pirukas maitseb näljasele õpilasele paremini kui porgand. Aga paraku toob sellise rämpstoidu söömine kaasa tervisehäireid ja vanematena oleme siis mures oma laste kasvava kehakaalu või rikutud seedimise pärast. Kergesti riknevaid toiduaineid nendes automaatides paraku müüa ei saa, nii et tuleb aru saada, et seal on igavesti säilivad krõpsud, mitmesugused maiustused ning värvilised limonaadid, mis kubisevad e-ainetest. Samal ajal, kui meie rahvas läheb toiduvalikul üha teadlikumaks, jälgib toiduainete koostist, meil on ökopoed ja restoranides tehakse mahetoitu, on koolid nagu vaba metsiku ettevõtluse tallermaa, kus puhvetid ja automaadid saavad vabalt müüa igasugust rämpsu. Ma saan aru, et spordiklubides on automaat selline kiire snäki võtmise koht, aga olukorras, kus koolilõuna on kõigile kättesaadav ja tasuta, võiks iga kool oma südametunnistusele koputada ja kaaluda seda, et muuta rämpstoit kättesaamatuks. Võib-olla on lahendus see, et puhvet kas muudab kardinaalselt oma toiduvalikut või viiakse toiduautomaadid ikkagi koolidest välja. Lapsed on selle tulemusena tervemad, raha jääb alles ja vanemad on rahul. Aitäh!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Konservatiivina toetan samuti seda eelnõu ja tasuta koolilõuna pakkumist üldharidussüsteemi kõikides kooliastmetes. See teeb hariduse eri astmed omavahel võrdsemaks ja toob üha lähemale selle eesmärgi, mis otseselt koolitoiduga ei seondu, ehk selle, kui võrdselt me käsitleme näiteks gümnaasiumiharidust ja kutseharidust. Mul on hea meel selle üle, et noore inimese valikud, kas minna omandama kutseharidust või minna gümnaasiumiõppesse, ei sõltu enam nii palju pere majanduslikust olukorrast kui senimaani. Me oleme muutnud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust selliselt, et gümnaasiumisüsteemis endas on võimalik üha rohkem pakkuda kutseharidusega sarnast haridust, ja paljud kutsekoolid Eestis liiguvad selles suunas, et pakkuda üha rohkem keskharidusesarnast haridust. See, et noored inimesed ei peaks oma haridusvalikuid tegema mingite väliste tingimuste põhjal, on tegelikult meie kõikide ühine suur eesmärk.
Loomulikult on mul hea meel ka lapsevanemana. Ma loodan, et kohalikud omavalitsused üle Eesti, sh minu koduomavalitsus Tallinn, jätavad puudujääva osa siiski oma eelarvete kanda ega suuna seda rahamaksmise kohustust lastevanematele, kuigi eelnõu üks nõrgemaid kohti sellist võimalust ka ette näeb. Tuletan meelde, et koolilõuna peab kehtiva määruse kohaselt, mida muuta ei kavandata, katma vähemalt 30% noore kasvava inimese päevasest toiduvajadusest. Seetõttu tuleb omavalitsustel arvestada, et esimeses, teises ja kolmandas klassis pakutava toiduportsjoni suurus ei ole kahtlemata selline, mida vajab 19-aastane noormees.
On veel paar teemat, mida ma ka komisjonis puudutasin ja mida ma soovin siin suures saalis üle rõhutada. Esimene puudutab toiduga seotud erivajadusi ja toiduallergiaid, mis on üha suuremaks muutuv probleemide ring nii lasteaedades kui ka koolides. Meenutame aastakümneid tagasi kirjutatud Prantsuse suure mõtleja Foucault' raamatut "Discipline and Punish" ("Distsipliin ja karistus"). Ta võrdles seal koolisüsteemi ja vanglasüsteemi kujunemist ning tõi Prantsuse teadlasena välja selle, kuidas läbi aja on tingimused koolis muutunud paremaks kui tingimused vanglates, kuigi alglähe oli mõlemal süsteemil üks ja sama. Kui me vaatame Eesti seadusi ja just vangistusseadust, siis leiame sealt, et igale vangile ollakse kohustatud toitu pakkuma lähtudes sellest, millised on konkreetse kinnipeetava erivajadused, toiduallergiad ja muud tervisest tingitud erinõudmised või soovid, ning kõik vanglate toidumenüüd vaatab läbi arst, kes ka osaleb nende koostamisel. Kui me vaatame aga neid noori tublisid inimesi, kes on vanglasüsteemist eemal ehk õpivad täiesti tavalises koolis, siis nende toidumenüü kujuneb hulga juhuslikumalt. Jah, loomulikult on olemas määrused, mis ka seda reguleerivad, ent kui noorel inimesel on mõne toidukomponendi vastu allergia, siis ei ole tal erinevalt vangist praegu mingisugustki võimalust endale erimenüüd saada. Me teame Lääne-Euroopa riikidest, et see probleem ei ole sugugi mitte ainult Eestis, pigem võiks öelda, et seda on Eestis vähemgi kui teistes, n-ö arenenud riikides. See on üks nende riikide haigusi, mis arenguga kaasas käib. Aga me peame leidma kahtlemata lahenduse ka sellele küsimusele, et iga koolinoor, kellel on toidu suhtes mingisugused erivajadused, saaks täpselt niisama kindlalt kätte oma tervisliku koolilõunaportsu kui tema kaasõpilased, kellel sellist erivajadust ei ole. Kahtlemata seab see omavalitsusele ja koolile lisanõudmisi. Need praegu eelnõu tekstist ega seletuskirjast kuidagi ei ilmne ja seetõttu pidasin ma vajalikuks need siin kõnes üle rõhutada. Siis me vähemalt saame omavalitsusi ja koole üles kutsuda ka sellele teemaringile tähelepanu pöörama.
Kultuurikomisjonis tõstatus ka küsimus, mida siin ei ole väga puudutatud, kuid mis ikka aeg-ajalt tõstatub, et kas koolilõuna peaks üleüldse olema sotsiaalsüsteemi või haridussüsteemi osa. Toetan kõhklematult seda, et see peaks olema haridussüsteemi osa. Ei ole mõistlik ühes ja samas hoones toimuvaid tegevusi jagada mitme ministeeriumi vahel. Nii nagu ei ole peetud seda mõistlikuks vanglates, ei ole põhjendatud pidada seda mõistlikuks ka haridussüsteemis. Igaks juhuks rõhutan üle, et vanglasüsteemi ja koolisüsteemi võrdlus tugineb ainult selle suure Prantsuse mõtleja käsitlusele.
Lõpetuseks rõhutan veel ühte õigust, mida natukene mainis ka eelkõneleja Barbi Pilvre, aga mida paljud lastevanemad ja koolid ei tea. Mis puudutab neid toiduautomaate ja koolipuhveteid, siis on kõikide koolide hoolekogudel täielik õigus reguleerida seda, mida koolis lastele pakutakse. Näiteks on selles koolis, kus käivad minu lapsed, hoolekogu otsustanud, et ebatervislikku toitu koolipuhvetis ei pakuta, seal pakutakse väga kitsast valikut toiduaineid. See kool on saanud mitmel korral esikoha tervislike koolipuhvetite võistlusel või on seal äranimetatute hulka jõudnud. Ma käin töö tõttu palju mööda Eesti koole ja olen tähele pannud, et paljud koolid ei ole sellest õigusest teadlikud. Seetõttu kasutan seda foorumit siin ja kutsun üles kõiki koole ja kõiki lastevanemaid tegema seda otsust, et vaadata vähemalt üle see, mida koolis pakutakse. Tõepoolest, kui näiteks vahetunni ajal on saadaval puu- ja juurviljad ning piim, võib-olla ka leivakäärud, siis ei ole tegelikult sellel puhvetil, ammugi mitte toiduautomaadil mitte mingisugust mõtet. Otsustajateks on aga ainult lastevanemad. Kui kooli juhtkond astuks siin lastevanemate soovile ehk lapse tervise huvidele vastu, rikuks ta tegelikult kõiki peamisi seadusi, mis haridust ja laste tervise jälgimist koolides reguleerivad. Lisaks on tekkinud probleeme ka kohalikel omavalitsustel, kui kooli hoolekogu on teinud näiteks ettepanekuid, et kooli ukse all ei tohiks olla putkat, mis müüb ebatervislikke toiduaineid, kui kool on juba otsustanud, et neid koolimajas sees ei pakuta. Minu viimane üleskutse on, et omavalitsused võtaksid nendes küsimustes lastevanemaid, koolide hoolekogusid ja juhtkondi alati kuulda. Laste tervis on igal juhul tähtsam kui mõne putkaketi aastane kasum. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Proua juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu kohta võib öelda, et aega läheb, aga asja saab. Sellest teemast on nii palju räägitud ja neid eelnõusid on nii palju esitatud. Nii et jumal tänatud, et valimised on lähenemas ja valitsuses on sotsiaaldemokraadid, kes lõpuks suutsid selle eelnõu, ma loodan, kõikide abiga seaduseks muuta.
Aga kui täna räägitakse siin saalis sellest, et koolilõuna on garanteeritud, siis ma küsin, kellele ja mis on garanteeritud. 78 senti ei garanteeri ju kellelegi mitte midagi ja ma arvan, et sellist valesõnumit ei ole mõtet välja saata. Jah, kui see eelnõu seaduseks saab, siis riik osaliselt garanteerib koolilõuna maksumust ja nii tulebki öelda. Kas omavalitsused suudavad selle teise poole katta, see on veel selgusetu. Ma kardan, et nii mõnelgi omavalitsusel võib see üle jõu käia, sest selle jaoks omavalitsustele lisavahendeid antud ei ole. Siin on jälle tegemist kohustusega, mille riik on jätnud omavalitsustega läbi rääkimata. Aga ükskõik, astume kas või pool sammu.
Ma võin teile meelde tuletada, et 1.–4. klassini oli koolilõuna Keskerakonna ettepanekul juba varem tasuta ja põhikoolis on see samamoodi. Aga pole vahet, kes selle ettepaneku on esitanud, hea on see, mulle tundub, et täna on vähemalt konsensus selles, et see eelnõu saab seaduseks.
Ma arvan, et tasuta koolilõuna ei peaks riigile üle jõu käima, eriti olukorras, kus laste arv järjest väheneb. Minu meelest on see elementaarne, see võiks olla lastele kindlustatud, nii nagu see on meie naaberriigis Soomes. Miks mitte rääkida ka tasuta lõunast lasteaias? Kui me laste eest ei hoolitse, siis kelle eest me veel peaksime hoolitsema?
Keskerakond toetab seda eelnõu ja ma loodan, et te toetate ka meie muudatusettepanekut, et see toetus oleks 1 euro koolilõuna kohta. See oleks vähemalt mingi normaalne summa. Ma arvan, et riik selle raha ka leiab. Kui te tahate teada, kust selleks katteallikaid võiks leida, siis me võime seda teile öelda. Jõudu hääletamisel!

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mul on väga hea meel, et see seaduseelnõu on lõpuks Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Minu arvates on selle eelnõu peamine teema noorte tervis, mille üks ja väga kandev osa lisaks liikumisele ja piisavale puhkusele on tervislik toitumine. See on selge sõnum riigilt, väga hea sõnum. Eesti Koolispordi Liidu presidendina on mul hea meel tõdeda, et riik ka omalt poolt annab hea signaali lisaks kampaaniale, mida me praegu koolispordi liidus teeme, mille käigus me selgitame noortele, et kiirtoit, energiajoogid ja suhkrut sisaldavad joogid ning muud sellised asjad võivad olla küll maitsvad ja mugavad tarbida, aga kaugemas perspektiivis on nende mõju äärmiselt kahjulik. Nii et ka selles mõttes on hea, et riik on meie kampaaniale toeks.
Kolleeg Liisa Pakosta rääkis koolipuhvetitest ja nende tootevalikust. Ma olen täiesti nõus, et tootevalik tuleks üle vaadata ja juhtida tähelepanu sellele, mida me noortele kooli territooriumil pakume. Me ei saa kindlasti hakata neid asju reguleerima mingisuguste keeldudega, küll aga pigem teavitusega ja sõbraliku kokkuleppega, et kooli territooriumil võiks pakkuda tervislikku toitu. See on nii inimlik, et vahetunni viie või kümne minuti jooksul lihtsalt joostakse puhvetist läbi ja võetakse seda, mis kätte satub. Kui seal on saadaval veel midagi magusat või midagi sellist, mis on noorte hulgas popp, siis kindlasti seda tehakse. Aga kui seda võimalust nii laialdaselt, nagu see praegu on, ei oleks, siis parandaks see noorte toitumisharjumisi.
Gümnaasiumiõpilaste tasuta koolilõuna on ka selles mõttes ääretult positiivne, et Eestis on peresid, kus noor ei pruugi saada päevas ühtegi korda sooja toitu ehk koolitoit võib osutuda ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Noore inimese kasvavale organismile on soe toit aga teatavasti ääretult tähtis. Hea sõnum on ka see, et sellest seadusmuudatusest saab loodetavasti osa 22 500 noort umbes 20 000 leibkonnast ja circa sajast omavalitsusest, nii et väga arvestatav osa noortest Eesti inimestest. See tähendab täiendavat 3 miljonit eurot, mis panustatakse Eesti noortesse ja nende tervisesse.
Siin jäi kõlama ka küsimus, miks see summa ei võiks olla suurem, miks see ei võiks olla 1 euro või 1,40 eurot, nagu omavalitsused on ühe toidukorra peale arvestanud. Tõepoolest, see summa võiks olla suurem, ma nendin ka seda, aga rõhutan, et arvutused on tehtud tulenevalt meie majanduslikust võimekusest. Kui tulevikus on meie eelarve olukord selle poole pealt parem, siis kindlasti kaalume seda, et need summad aasta-aastalt ajaga kaasa liiguksid. Küll aga tegi komisjon Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku, et meil võiks olla detailne statistika, millele kolleeg Mailis Reps viitas ja mida meile lubati lähiajal saata. See näitab ära, kui palju on neid omavalitsusi, kes näiteks juba gümnaasiuminoortele koolilõunat kompenseerivad. Nendele omavalitsustele oleks 0,78 eurot lisatugi. Aga need arvud me saame peagi, siis saame edasi vaadata ja tegutseda.
Minu isiklik arvamus on, et igasuguste toetuste puhul peaksime liikuma selles suunas, et need oleksid vajaduspõhised. Senisest rohkem tuleks aidata neid inimesi, kes reaalselt tuge vajavad. Aga see on tuleviku ja perspektiivi küsimus.
Kokkuvõttes on mul väga hea meel, et see eelnõu toetab suundumust, et noored oleksid tervemad ja toituksid korralikumalt. Meie poolt on eelnõul kindlasti toetus olemas. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli Mailis Repsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nüüd esinen enda nimel ja räägin sellest, mida ma ei saanud komisjoni ettekandjana mainida.
Mis on selle eelnõu kõige suurem võit? Kõigepealt see, et koolitoidutoetus hakkab lõpuks kehtima ka gümnaasiumiõpilaste kohta, nad hakkavad saama tasuta koolitoitu, kuigi kohalikule omavalitsusele see ammu enam tasuta ei ole.
Teine ja võib-olla kõige olulisem võit on see, et seda tasuta koolitoitu on toetanud erinevad koalitsioonid. Mul on aga hoopis teistsugune arvamus kui Lauril, kes oma sõnavõtu viimastes lausetes avaldas lootust, et me kunagi arutame vajaduspõhist koolitoidutoetust. Sellise universaalse koolitoidutoetuse puhul, mis kehtib kõikide kohta, on erinevate koalitsioonide toetus väga oluline, selleks et see säiliks – võib-olla küll kriitiliselt öelduna – haridussüsteemi osana.
Me oleme enam kui kümme aastat Eesti koolis tasuta toitlustanud põhikooliõpilasi ja näinud, et sellise kõikidele toidu pakkumisega on toidu kvaliteet läinud oluliselt paremaks kui kümme aastat tagasi. Võib-olla keegi veel mäletab seda aega. Oluline on ka see, et koolisööklal ei ole enam halba mainet. See on koht, kus käiakse üheskoos vestlemas ning hea meelega saadakse sõpradega kokku. Mõnes osas olen ma kriitikaga nõus, aga on ka neid koole, kus puhvetit väga jälgitakse, selle menüüs on toored juur- ja puuviljad ning noored käivad seal hea meelega, võtavad endale sõna otseses mõttes porgandit ja arutavad näiteks meeskonnaprojekte, mis õpetaja on neile ülesandeks teinud. Selle hea maine, toidu kvaliteedi paranemise ja tasuta koolitoidu võimaluse kõigile laienemise tõttu on tekkinud mõistmine, mida tähendab hariduses toitlustus. Tervise seisukohalt ei ole oluline ainult liikumine, vaid seda on ka toit. Need on selle eelnõu kõige suuremad võidud.
Mis aga puudutab rahastamist, siis me tõepoolest alustame 78 sendist, aga ma olen veendunud, et juba järgmine Riigikogu koosseis tuleb koolitoiduteema juurde tagasi, sest koolitoidu rahastamine on kohalikud omavalitsused üsna suure surve alla pannud. Me oleme lastevanematele lubanud, et koolitoit on tasuta, aga tegelikult on kaetud, olen selles veendunud, umbes pool nendest kuludest. Ootame Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsi, kuid üsna tõenäoliselt on kohalike omavalitsuste soov, mille nad on toonud läbirääkimislaua taha, 1,5 eurot, põhjalikult läbi kaalutud.
Viimasena ütlen, et ma usun ja loodan, et järgmine Riigikogu arutab lasteaialaste toitlustuse toetamist. Kohalike omavalitsuste ja lastekaitsetöötajate tagasiside on see, et sügavad probleemid laste toitumisel hakkavad peale palju nooremas vanuses kui seitse eluaastat. Tasuta toidu jõudmine lasteaedadesse on kindlasti järgmine samm, mida me peame üheskoos arutama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene ettepanek on juhtivkomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, Mailis Reps!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget ja vastu oli 39, erapooletuks ei jäänud keegi. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Mõlemad muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 689 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 699 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Austatud juhataja! Mul on au tutvustada teile ühe väga hea eelnõu menetlemist põhiseaduskomisjonis. Meenutuseks ütlen, et see on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, mille valitsus algatas 30. juunil s.a. Esimene lugemine toimus 17. septembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 1. oktoober. Selleks tähtajaks laekus eelnõu kohta üks muudatusettepanek, mille esitasin mina. Põhiseaduskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette oma 13. oktoobri istungil, kus osalesid ka Siseministeeriumi ametnikud. Komisjon vaatas minu esitatud muudatusettepaneku läbi ja otsustas seda toetada.
Seletan lihtsalt ja kiiresti, milles muudatusettepanek seisneb. See näeb ette, et teatud juhtudel võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja anda ka Eesti Vabariigi siseminister, kui selleks on kaalukas avalik huvi ehk kõnesoleval juhul kaalukas suhtekorralduslik huvi. Me natukene debateerisime ka termini "kaalukas avalik huvi" üle. Akadeemik Jaak Aaviksoo küsis, kas ei oleks mõistlik kasutada terminit "kaalukas riiklik huvi", kuid kuna sellist konstruktsiooni ei ole üheski seaduses seni kasutatud, siis otsustati siiski jääda seni kasutatud "kaaluka avaliku huvi" juurde.
Komisjon algatas ka ühe muudatusettepaneku, mis on õigustehniline. Üks rakendussäte jäetakse eelnõust välja, kuna vajadus selle sätte järele on ära langenud.
Seejärel debateeriti tükk aega, kuidas selle eelnõuga edasi liikuda. Urmas Reinsalu tegi ettepaneku teha täiskogule esmaspäeval, see oli üleeile, ettepanek võtta selle eelnõu teine lugemine täiendavalt päevakorda. Seda ka tehti. Täiskogu aktsepteeris seda, mis veel üks kord purustab müüdi, et opositsiooni häid ettepanekuid ei arvestata. Ettepanekut toetati konsensuslikult. Täiskogule tehti ka ettepanek lõpetada täna selle eelnõu teine lugemine ja saata eelnõu 21. oktoobriks kolmandale lugemisele. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rein Lang! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on tehtud kolm muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on Rein Langilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda ettepanekut täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 699 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 721 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Austatud Riigikogu! On hea meel tutvustada teile valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on minna edasi juba 2012. aastal heaks kiidetud Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide poliitikaga, tuues sellesse poliitikasse sisse mitmeid uusi meetmeid, mille sisu on luua veteranidele täiendavalt kindlustunnet tuleviku suhtes ning anda neile võimalus sujuvamalt tsiviilellu ja tööjõuturule naasta.
Räägin lühidalt, mis võrreldes kehtivate seadustega muutub, juhul kui sellest eelnõust seadus saab. Kõigepealt, selle eelnõu kohaselt saavad kõik veteranid võimaluse ennast riigi kulul täiendada või uus eriala omandada. See võimalus muutub võrreldes senisega tunduvalt avaramaks. Praegu saavad õppekulu hüvitamist taotleda üksnes teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikud. Eelnõuga võimaldatakse täiendus- ja ümberõpet kõigile tegevväelastele, kes on osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või saanud tegevteenistuses püsiva tervisekahjustuse, ehk tegevteenistusest vabastamine ei ole selle soodustuse saamise eeltingimus. Täiendus- ja ümberõppes osalemisele eelneb karjäärinõustamine, mille käigus koostatakse igale isikule individuaalne koolitusplaan. Samuti tühistatakse eelnõuga ajapiirang, mille kohaselt saab kehtiva seaduse järgi õppekulu hüvitamist taotleda vaid see inimene, kes asub õppima kahe aasta jooksul pärast tegevteenistusest vabastamist.
Teiseks, eelnõu kohaselt tagatakse veteranide lähedastele vajaduse korral professionaalne abi ja nõustamine senisest avaramal moel. Kui kehtivas seaduses nähakse rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelase hukkumise või püsiva tervisekahjustuse korral tema perekonnaliikmetele ette taastusravi, psühholoogilist abi ja sotsiaalnõustamist, siis edaspidi võimaldatakse seda kõigi vigastatud kaitseväelaste perekonnaliikmetele, mitte üksnes rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelaste omastele. On selge, et teenistusülesannete käigus võivad tõsiselt vigastada saada ka ajateenijad ja reservväelased, perekonnale on tegemist samavõrd dramaatilise sündmusega ning need inimesed vajavad samuti sellise olukorraga kohanemiseks professionaalset abi ja nõustamist.
Kolmas oluline muudatus on see, et eelnõu kohaselt tagatakse vigastatud kaitseväelastele töövõimetuspension ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse teenistuskohustuste täitmisel täielikult või osaliselt töövõime kaotanud isikule töövõimetuspensioni kuni tema vanaduspensioniikka jõudmiseni, nüüd sätestatakse, et töövõimetuspensioni saaval isikul tekib vanaduspensioniikka jõudmisel õigus saada töövõimetuspensioni ka edaspidi.
Neljas oluline muudatus on tegevväelastele antav võimalus võtta pereliikmeid pikemale lähetusele kaasa. Tegevväelastele on teenistuse ja pereelu paindlik ühitamine äärmiselt oluline ja mida aeg edasi, seda suurem mõju on sel tegevväelaste rahulolule teenistusega tervikuna. Tegevväelaste töö- ja pereelu sidumise või ühendamise võimalus on üheks meetmeks Kaitseväe eesmärkide täitmisel. Meie arvates on oluline, et tegevväelane ei peaks valima teenistuses edenemise ja pereelu vahel, vaid et need moodustaksid terviku. Selleks tagatakse eelnõuga tegevväelastele võimalus võtta pikemale kui kuuekuulisele koolituslähetusele kaasa perekonnaliikmeid, mida kehtinud seaduse kohaselt teha ei saanud.
Kõik need muudatused on planeeritud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste rakendamisega seotud lisakulud on planeeritud Kaitseministeeriumi eelarvesse. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, kaitseminister! Kaasettekandeks palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Arutuse all olevat eelnõu käsitles riigikaitsekomisjon enne esimesele lugemisele esitamist oma 6. oktoobri istungil, kus eelnõu algataja esindajana osalesid Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Jonatan Vseviov, kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Tõnis Sõnum ja õigusosakonna õigusloome jurist Kati Lõbu.
Nüüd räägin lähemalt eelnõust. Eelnõu lähtub, nagu minister ütles, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranipoliitikast, seetõttu sätestatakse eelnõus kõikide veteranide täiendus- ja ümberõppe võimalus, nõustamist laiendatakse veteranide perekonnaliikmetele, kaasa arvatud Eestis teenistusülesannete täitmise käigus vigastatute ja hukkunute perekonnaliikmetele. Veel sätestatakse tagatiste saajate, sh veteranide üle arvestuse pidamine ning töövõimetuspensioni saajate sissetulek vanaduspensioniikka jõudmisel säilitatakse.
Menetluslikud otsused tehti üksmeelselt. Riigikaitsekomisjon otsustas 6. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutlusel olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 15. oktoobri istungi päevakorda ja ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu 721 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk 29. oktoober kell 17.15. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ka minul on mõni tähelepanek selle eelnõu kohta. Meie kaitsejõudude teenistusalaste tagatiste süsteemi muutumine on viimastel aastatel toimunud paljuski kiireloomulise reaktsioonina, see pole olnud terviklik, läbimõeldud ja tasakaalustatud tegevus eesmärgiga luua parem süsteem. Siiani on lähtutud vaid Afganistani missiooni vajadustest, nüüd oli aga tagumine aeg kiiruga loodud meetmed üle vaadata ning likvideerida aastatetagused vanad võlad.
See eelnõu loob võimalused näiteks veteranide ümberõppeks ja täiendusõppeks, lisaks pakub professionaalset tuge lähedastele, kui nende kaitseväelasest pereliige on saanud Eestis raskelt vigastada või hukkunud, loob aluse arvestuse pidamiseks veteranide üle ning pensioniikka jõudnud raskelt vigastatud kaitseväelastele, kes olid enne töövõimetuspensionil, hakatakse pensioni senise töövõimetuspensioni suuruses edasi maksma. See kõik tuleb ka praktikas ellu viia.
Pean vajalikuks algatada lähiaastatel diskussioon veterani mõiste üle. Oleks aus käsitleda veteranidena ka neid, kes on pikalt kaitseväes teeninud, kuid ei ole välismissioonil käinud. Praegu pole kaitseväelastel enam eriti võimalust missioonile minnagi. Samuti kahtlen, kas peaks andma veteranistaatuse ajateenijale, kellel diagnoositakse paarinädalase teenistuse järel mõni tervisehäda ning kes saadetakse 10%-lise töövõimetusega reservi. Samas rõhutan, et kaitseväelaste teenistusalaste tagatiste kohta ei saa otsuseid teha paariaastase perspektiiviga, vaid pigem ikka paarikümneaastase perspektiiviga. Samuti ei saa neid otsuseid teha emotsionaalselt, vaid neid tuleb teha andmetele tuginedes ja ratsionaalselt. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Palun, Neeme Suur!

Proua juhataja! Head kolleegid! Eesti riik on väike riik, meie kõige suurem väärtus on meie inimesed. Kas on tegemist riigi rikkuse loomisega, igapäevase töötamisega oma töökohal või erilise panustamisega ühiskonna julgeolekusse, seades iga päev ohtu oma elu ja tervise – me peame oma inimeste eest seisma. Just need viimati mainitud elukutsed ja vabatahtlikud tegevused, mille eesmärk on tagada teiste inimeste julgeolek ning mille puhul on olemas selge ohuelement, peavad olema meie tähelepanu fookuses. Ma ei pea silmas mitte ainult riigikaitsjaid ehk kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, vaid ka päästjaid ja politseinikke, vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke. Inimesed, kes on valmis oma elu ja tervist ohverdama teiste kodanike heaolu nimel, on väärt meie kõigi erilist hoolt ja tähelepanu.
Käesolev eelnõu on üks osa Eesti veteranipoliitika elluviimisest. Veteranipoliitika ja ka eelnõu tegelevad just nimelt nende inimestega, kes on panustanud Eesti riigi kaitsesse, seda nii välismissioonidel kui ka osaledes Eestis sõjaväelises väljaõppes. Veteranipoliitika kehtestamisega 2012. aastal ja sellele järgnevate sammudega seaduste täiendamisel ehitame üles riigi ja riigikaitsjate usaldussuhet. Väga oluline on siin süstemaatiline lähenemine. Täna kõne all olev eelnõu ei ole veteranipoliitika elluviimisel esimene samm, see samm astuti 10. aprillil 2014. aastal, kui Riigikogu võttis seadusena vastu seaduseelnõu 579. Selle kevadel vastuvõetud seadusega kehtestati ühekordse hüvitise väljamaksmine kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme töövõimetuse korral, tegevteenistuspensioni suurendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest, töövõimetuspensioni suurendamine ja toitjakaotuspensioni suurendamine. Loetletud meetmed on juba rakendunud. Nüüd on meie laudadel teine oluline samm, millega luuakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi kaitseväelastele, sh kaitseliitlastele, kes on osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või saanud tegevteenistuses tervisekahjustuse, nõustamist laiendatakse kõikidele kaitseväelaste ja kaitseliitlaste perekonnaliikmetele, kaasa arvatud Eestis teenistusülesannete käigus vigastatute ja hukkunute perekonnaliikmetele, tagatiste saajate, sh veteranide üle hakatakse arvestust pidama ning töövõimetuspensioni saajate sissetulek säilib ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon leiab, et eelnõu on väga oluline, ning see saab kindlasti fraktsiooni täieliku toetuse. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 721 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri kell 17.15.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 735 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli kultuuriminister Urve Tiiduse!

Lugupeetud proua istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tahan teile tutvustada eelnõu, millega soovitakse muuta kunstiteoste tellimise seadust. Olemasolev seadus on kehtinud nüüdseks peaaegu neli aastat. Seaduse praktikasse rakendamisel on selle aja jooksul ilmnenud mõned kitsaskohad just kunstiteoste tellimise protsessis, millest tulenevadki seaduse muutmise ettepanekud. Parandustega soovitakse muuta seda kunstiturgu ja esteetilist keskkonda parendavat seadust lihtsamini ja selgemini rakendatavaks. Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine on kooskõlas ka kultuuripoliitika põhialustega aastani 2020. Arengudokument näeb ette, et seaduses tuleb täpsustada, milliseid kunstiteoseid saab selle alusel tellida ja kuidas tagada tellimustööde kunstiliselt kõrge tase.
Nüüd räägin lühidalt eelnõu sisust. Teatavasti kehtib seadus avaliku otstarbega hoonete kohta, mida ehitab riik, ja seda juhul, kui ehitushanke summa ületab 750 000 eurot. Seadus näeb ette ka kunstiteoste tellimise hinna lae, s.o 65 000 eurot. Kultuuriministeerium ei tõsta eelnõuga kunstiteoste tellimise hinna ülempiiri ja seaduse põhialused ei muutu.
Nagu eespool öeldud, seaduse rakendamine muutub lihtsamaks ja selgemaks. Te küsite, kuidas. Kõigepealt lihtsustub kunstnikel konkurssidel osalemine, sest asjaajamine on lihtsam ja osalemise kriteeriumid selgemad. See omakorda peab tagama suurema arvu kunstnike osalemise, suurem konkurents aga loob, nagu elu näitab muudeski valdkondades, suurema tõenäosuse, et saadakse kvaliteetsem tulemus, milleks on tellitud ja teostatud kunstiteosed. Seni on konkurssidele pakutud tööde arv olnud keskmiselt alla kümne, suurim osalejate arv on olnud 19, väikseim 1. Nüüd kehtestatakse konkursi korraldamise tingimused, mis võimaldavad kunstnikel süvendatult ideed ette valmistada ja hiljem seda kvaliteetselt teostada. See tähendab miinimumtähtaega ja tellija võimalust kunstnikule töö eest tasuda osade kaupa, kuna kunstnikul ei pruugi olla vahendeid suuremahulise teose loomiseks algkapitali vähesuse tõttu.
Täpsustatakse ka seaduse üht peamist põhimõtet, et saab tellida ainult kujutava kunsti teoseid, samuti seda, kuidas tagada tellitud teoste kunstiliselt kõrge tase. Selleks garantiiks on žürii ekspertidest liikmete suurem kaasatus kogu tellimisprotsessi. Täpsustus on päevakorda tõusnud praktikas ilmnenud liiga avara kunstiteose tõlgendamise tõttu, mis on võimaldanud võrdsustada kujutava kunsti teoseid hoones hädavajalike tarbeesemetega. Esmatähtsaks jääb kunstniku loomevabadus, edaspidi on välistatud selle seaduse alusel selliste esemete tellimine, mis on hoone funktsionaalsed osad ja mida tuleks nagunii soetada.
Likvideeritakse vastuolu riigihangete seadusega. Seni on kunstihanget käsitletud ideekonkursina riigihangete seaduse alusel. Riigihangete seadus sätestab ideekonkursi, tõsi, teenuse ostmiseks näiteks arhitektuuri vallas, aga mitte objekti ehk kunstiteose soetamiseks. See väike vastuolu oli seaduses olemas. Selle vastuolu kaotamiseks tuleb muuta kunstiteose tellimise ideekonkurss tavaliseks avalikuks konkursiks väljaspool riigihangete seadust, aga selle konkursi võitjaga sõlmib tellija hankelepingu riigihangete seaduse kohaselt.
Antakse võimalus konkursse ajatada, sest praktikas on olukordi, kus ühele suurele territooriumile ehitatakse järjestikku mitu hoonet ja neil on eraldiseisvad hanked. Ajatamine võimaldab takistusteta kunstiteoseid tellida ja teha seda ehitamise järjekorrast lähtudes.
Üks väga oluline punkt on see, et parandatakse avalikku kommunikatsiooni. Kui selle seaduse alusel kunstiteoseid tellitakse, siis peavad inimesed kohapeal ja kaugemal paremini teada saama, miks ja mida on tellitud, kus need teosed asuvad, kuidas neid näha saab ja kes on nende autor. Seda infot jagatakse ka tellija kodulehel.
Kokkuvõtet tehes võib öelda, et pakutud muudatustega soostumise korral täpsustuvad juhud, millal peab kunstiteost tellima, kunstiteoste tellimise korraldamise protsess muutub selgemaks ning halduse ja riikliku järelevalve pädevuse jaotus täpsemaks. Suur palve on seda eelnõu toetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma saan aru, et kaks-kolm aastat pole aeg, mille põhjal võiks järeldusi teha. Aga kas selle aja jooksul on vaidlused läinud kohtuprotsessini välja või on kõik rahulikult läbi läinud?

Suur tänu selle küsimuse eest! Minu andmetel ei ole kohtujuhtumeid olnud.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kultuuriminister Urve Tiidus! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Kõnealune eelnõu oli kultuurikomisjoni istungi päevakorras teisipäeval, 7. oktoobril. Kultuurikomisjonile tutvustas eelnõu ning põhjendas selle vajalikkust lugupeetud kultuuriminister, kes tegi seda äsja ka siin kõnetoolis. Teda assisteerisid Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Lia Liin ja kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjon ilmutas selget arusaamist selle eelnõu vajalikkusest. Me saime korraliku ülevaate sellest, mismoodi kõnealune seadus on siiamaani toiminud ja mis on põhjustanud muudatuste tegemise vajaduse.
Komisjonis esitati mõned täpsustavad küsimused. Näiteks küsiti, kas see seadus kehtib ka rekonstrueerimise puhul, mitte ainult uue ehituse puhul. Vastus oli jah: see on nii seaduse praeguse versiooni järgi ja on ka edaspidi nõnda. Oli küsimus, kas selle summa sees, 1% sees ehituse maksumusest, on nii kunstniku honorar kui ka teose valmistamise kulud. Vastus oli jah: selle 1% reaalne suurus on ette teada ja selle raames määratakse, mismoodi seda raha jaotatakse honorari ja teose valmistamise kulude katmise vahel. Oli küsimus selle kohta, mida täpsemalt tähendab tekkiv nõue, et žüriis oleks sama kvalifikatsiooniga eksperte. Vastus oli, et kuna senised tellijad, eeskätt RKAS, kes on olnud suurim tellija, eelistavad seada piirangut, et kunstnik, kes oma taotluse konkursile esitab, oleks kõrgharidusega või vähemalt vastava loomeliidu liige, siis on loogiline, et žürii, kes hakkab seda taotlust läbi vaatama, oleks samasuguse kvalifikatsiooniga, et ta oleks suuteline esitatud taotlusi hindama ja võrdlema. Žüriiliikmete ja ekspertide puhul ei peeta silmas siiski mitte otsest kvalifikatsiooni, vaid haridusnõuet. Oli küsimus, kas konkursile võiks tulla juba valmis töödega, mitte et tingimata loodaks uus teos tellija soovil. Tõepoolest on ka kehtiva seaduse alusel võimalik, et kunstnik esitab juba oma valmis töö, aga nii või teisiti peab ta selle esitama konkursile ja pakkuma seda sellesse konkreetsesse kohta, kuhu tellija soovib. Oli ka küsimus, kas põhimõtteliselt ja praktiliselt on võimalik, et konkursi võiks võita ka selline kunstitöö, mille maksumus on suurem kui see 1%. Saime vastuse, et see kehtiva seaduse sätestus jääb ka seaduse muutmise korral kehtima, nii et tellija saab tellida rohkem teoseid või kallima teose, kui sinna 1% sisse mahub, kuid ta peab sel juhul arvestama, et ta katab ise selle hinnavahe, st sellisel korral kujuneva hinnavahe katab tellija. Need olid sisulised ja uudishimust tingitud küsimused, mis said kõik head vastused.
Tehti järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobriks ehk tänaseks, määrata ettekandjaks teie ees seisja, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kui täiskogu otsustab esimese lugemise lõpetada, siis soovime muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 29. skp kell 17.15. Kõik nimetatud menetlusotsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Paul-Eerik Rummo! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 735 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 29. oktoobri kell 17.15.

Meie tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatusi. Teatavasti oleme selle Riigikogu koosseisu jooksul võtnud vastu õigusaktid kõrgharidusreformi rakendamiseks. Me oleme sätestanud, et tasuta õpe on võimalik siis, kui õpe tehakse läbi nominaalajaga. Selle süsteemi rakendumise üheks oluliseks toetusmehhanismiks on olnud vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem, mis tagab, et vähem kindlustatud peredest pärit üliõpilased saaksid õpingutele keskenduda ja kõrgharidust omandada. Tollal, kui vajaduspõhiseid õppetoetusi käsitlevat seaduseelnõu siin saalis menetleti, valiti üsna efektiivne ja lihtne süsteem, kuidas seda toetust määrata. Selle rakendamisel, nii nagu oli ka ette näha, on tekkinud mõned kitsaskohad. Me oleme teinud analüüsi ja soovime selle eelnõuga süsteemi natuke täpsustada ja muuta. Eesmärk on ühelt poolt ikka see, et kõik riigi abi ja tuge vajavad üliõpilased toetust saaksid, ja teiselt poolt see, et ühelgi andekal üliõpilasel ei jääks kõrghariduse omandamine pooleli seetõttu, et tema perekonna rahalised võimalused on keerulised.
Selle eelnõuga muudetakse kahte aspekti juba vastuvõetud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Räägin neist eraldi. Esiteks, Eestis on vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise süsteem tõepoolest väga innovaatiline ja efektiivne. Üliõpilased saavad taotluse esitada mis tahes kohas viibides, vaja on vaid internetiühendust, ID-kaarti ja arvutit või mõnda nutiseadet. Vastus toetuse saamise või selle andmisest keeldumise kohta saabub mõne minuti jooksul ning toetussumma laekub üliõpilase pangaarvele hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul. See on kindlasti väga hea. Probleem on aga selles, et vaid automaatselt toimiv taotlussüsteem ei jäta ruumi personaalsemale lähenemisele ning võimalikele tekkivatele ja juba tekkinud erandjuhtudele, mille lahendamisest võib sõltuda üliõpilase õpingute jätkamine. Selle efektiivse internetipõhise süsteemi toimimiseks on seaduses üsna rangelt ära kirjeldatud need tingimused, millele üliõpilane peab vastama ja mille kohta peavad registrites andmed olema. Ühelt poolt on üliõpilase perekonna mõiste üsna põhjalikult seaduses lahti kirjutatud ja teiselt poolt hinnatakse vajaduspõhise õppetoetuse määramisel perekonna eelmise aasta sissetulekute seisu tuludeklaratsiooni alusel. See tähendab, et halvematel juhtudel määratakse õppetoetust juba üle aasta vanuste andmete põhjal.
Siit tekib esimene probleem. Kui üliõpilase majanduslik olukord on aasta jooksul ootamatult halvenenud, näiteks on mõni lapsevanem jäänud töötuks, muutunud töövõimetuks või on juhtunud veel midagi sellist, siis register neid andmeid ja muutunud majanduslikku olukorda ei kajasta ja automaatse registripõhise süsteemi põhjal jääb see üliõpilane toetusest ilma. See on sisuliselt ebaõiglane, kui hoolimata sellest, et üliõpilane vastab vajaduspõhise õppetoetuse kriteeriumidele, sest ta on keerulises majanduslikus olukorras, jääb õppetoetus tal bürokraatlikel põhjustel saamata.
Ütlen ühe asja veel. Teine erandjuhtumite liik, mis on selles kontekstis asjakohane, puudutab perekonna mõistet. Seaduse kohaselt arvestatakse vajaduspõhise õppetoetuse määramisel seaduses defineeritud perekonna kõikide liikmete sissetulekut. Arvestamata jääb näiteks see, kui registripõhiselt annavad ema ja isa sissetulekud kokku küll sellise summa, et üliõpilane vajaduspõhist õppetoetust ei vaja, aga vanemad elavad lahus ja üks vanematest lapse õpinguid ei toeta. Selles olukorras jääb üliõpilane samuti õppetoetusest ilma, hoolimata sellest, et tema tegelik majanduslik olukord on selline, et ta peaks toetust saama.
Nende kahe kitsaskoha kaotamiseks pakume välja sisuliselt vajaduspõhise õppetoetuse eriliigi, mida seaduses on küll kirjeldatud kui uut õppetoetuse liiki. See on vajaduspõhine eritoetus, mis on spetsiaalselt mõeldud erijuhtumite lahendamiseks. Me loome mehhanismi, mille abil need üliõpilased, kes on saanud registripõhises süsteemis äraütleva otsuse ehk süsteem on öelnud, et nad õppetoetust ei saa, saaksid tõestada, et nad tegelikult on sellises majanduslikus olukorras, et peaksid seda toetust saama, ja neile avaneks teine viis, kuidas seda saada. Eelnõu järgi hakkaks seda vajaduspõhist eritoetust erinevalt üldisest vajaduspõhisest õppetoetusest, mida koordineeritakse ja jagatakse tsentraalselt ja registripõhiselt, määrama ja maksma kõrgkool, kes asub üliõpilasele kõige lähemal ning tajub kindlasti kõige paremini, millisele üliõpilasele on eritoetuse saamine õpingute jätkamiseks hädavajalik. Selleks eraldatakse õppeasutustele lisavahendeid, sh toetuse maksmise korraldamiseks. Kindlasti on õppeasutus toetuse maksjaks kõige parem valik, sest ei ole võimalik ega otstarbekas püüda seaduses kõiki erandjuhte 100% ära kirjeldada. Eelnõus oleme mõne kriteeriumi küll pakkunud, aga lõppkokkuvõttes on õppeasutus üliõpilasele kõige lähemal ja suudab võimalikele erandjuhtudele kõige paremini läheneda. Õppeasutustel on ka kogemus ja väljakujunenud praktika seda tüüpi õppetoetuste maksmisega seoses juba varasemas süsteemis olemasoleva majandustoetuse maksmisega. Nii et ülikoolides on olemas oskus ja võimekus seda süsteemi hallata.
Vajaduspõhise eritoetuse saajaks oleme prognoosinud suurusjärgus 500 üliõpilast aastas. Võrdluseks ütlen, et praeguse seisuga on vajaduspõhist õppetoetust registrite põhjal saanud üle 3000 üliõpilase. Me räägime umbes 500 üliõpilasest, kes muudatuse tõttu lisanduksid. Selle süsteemi või lisatoetuse maksumus oleks tipphetkel orienteerivalt 700 000 eurot. Lähtuvalt tegelikust olukorrast on võimalik toetuse saajate arvu ja toetuse eelarvet kas suurendada või vähendada. Saab näha, kuidas see süsteem käivitub. Suurem osa eritoetuse saajaid võiks juba järgmisel semestril taotleda tavapärast vajaduspõhist õppetoetust. Näiteks, kui üliõpilane taotleb kevadsemestril õppetoetust, aga süsteemis veel ei kajastu perekonna uued sissetulekuandmed, siis järgmisel semestril, kui ta toetust taotleb, need juba kajastuvad, nii et üliõpilasel on võimalik saada tavapärase elektroonilise süsteemi kaudu tavapärast vajaduspõhist õppetoetust. Eritoetuse suuruseks oleme planeerinud 135 eurot. Usume, et see peaks olema praeguse vajaduspõhise õppetoetuse eri määrade keskmine, see ei peaks olema diferentseeritud, sest peame tagama ka selle, et kõrgkoolidele ei muutuks süsteemi haldamine liiga keeruliseks. Kui nad peaksid euro täpsusega pere sissetulekut hindama, siis oleks see kindlasti märkimisväärne lisatöö. Niipalju vajaduspõhisest eritoetusest.
Selle eelnõu teine osa puudutab üldist õppetoetuste maksmise loogikat. Kui seaduse vastuvõtmise ajal nähti ette, et nii õppemaksust vabastamise kui ka vajaduspõhise õppetoetuse puhul on kriteeriumiks õppekursuse täielik läbitegemine, siis praktikas oleme näinud, et õppetoetuse määramisel võiks õppekoormuse nõue olla 75% õppemahust, mis on ka täiskoormuse definitsioon ülikooliseaduses. Me ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus üliõpilasel jääb tema keerulisemast sotsiaal-majanduslikust taustast tulenevalt näiteks üks ainepunkt mõnel semestril saamata ja ta jääb seetõttu automaatselt vajaduspõhisest õppetoetusest ilma. Kui me võtame arvesse, et sel puhul me räägime siiski üliõpilastest, kelle pere sissetulek on väga väike, siis on selge, et vajaduspõhisest õppetoetusest ilmajäämine võib neile tähendada õpingute katkestamist, mida kindlasti positiivseks pidada ei saa. Kui vaadata selle kevade andmeid eelmise aasta sügissemestri kohta, siis neid üliõpilasi, kelle õppekoormus oli vahemikus 75–99%, oli ligikaudu 450. Rääkides vajaduspõhise õppetoetuse süsteemi täielikust rakendamisest, võime vajaduspõhise eritoetuse ja õppetoetuse koormusnõude alandamise puhul rääkida sellest, et ligikaudu 2000 üliõpilast saaksid kas ühte või teist kanalit pidi täiendavalt vajaduspõhist õppetoetust.
Raha on selleks haridusministeeriumi eelarves piisavalt planeeritud. Arvestades ka üliõpilaste arvu vähenemist lähiaastatel, on selge, et me tuleme juba kokkulepitud rahaga välja ja saame samal ajal muuta vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi paindlikumaks, mis tagab, et kõik abivajajad abi saavad, ning saame seda muuta laiemalt tudengisõbralikumaks.
Aitäh ja vastan meeleldi teie küsimustele!

Küsimused ettekandjale. Jaak Allik, palun!

Lugupeetud härra minister! Ma tahan täpsustada ühte asja, mida on eri moodi mõistetud. Te ütlesite, et vajaduspõhine toetus määratakse eelmise aasta tuludeklaratsiooni põhjal. Üliõpilane asub õppima 1. septembril 2014. Kas siis käib jutt tuludeklaratsioonist, mille ta esitas märtsis 2014, seega 2013. aasta teenistusest, või tuludeklaratsioonist, mille ta on esitanud eelmisel aastal ehk märtsis 2013, ja sel juhul käib jutt 2012. aasta teenistusest, mis juhul vahe õppima asumisega oleks üks aasta ja üheksa kuud? Kumb see siis on? Siin on väga erinevaid arusaamu olnud.

Aitäh! 2014. aasta septembris kasutatakse kõige värskemaid olemasolevaid andmeid ehk 2013. aasta tuluandmeid ehk tuludeklaratsioone, mis on esitatud 2014. aasta märtsis. Küll aga võib kevadsemestril, kui õppetoetust taotletakse kas jaanuaris või veebruaris, tekkida olukord, kus andmed on üle aasta vanad. Näiteks ei ole 2015. aasta jaanuaris või veebruaris 2014. aasta deklaratsioonid veel esitatud. Sel puhul räägime perekonna sissetulekuandmetest, mis on üle aasta vanad.

Lauri Luik, palun!

Suur tänu! Hea minister! Kui see eelnõu meie kätte jõudis, siis oli ülikoolide tagasiside natuke pessimistlik. Nad ei soovinud eriti ise seda täiendavat toetuse eriliiki jagama hakata, ilmselt arusaadavatel põhjustel. Kas olete viimasel ajal omavahel suhelnud? Kas nende seisukohad on muutunud? Nagu sa ise mainisid, on nendele administreerimise jaoks lisavahendid ette nähtud.

Suur tänu! Kui me seda eelnõu kevadel välja töötama asusime, siis ma kohtusin Rektorite Nõukoguga ja eelnõu põhimõtted said tollal läbi räägitud. Ametlikus kooskõlastusprotsessis kolm ülikooli tõepoolest ei kooskõlastanud seda eelnõu. Eks ole arusaadav, et kõik osapooled tahaksid, et administreerimistööga tegeleks keegi teine. Ega see ülemäära meeldiv töö ei ole. Kindlasti nõuab see ülikoolidelt konkreetsete tingimuste ja kordade sätestamist, üliõpilastega tegelemist, jah ja ei ütlemist jne. Loomulikult on see lisakoormus. Ent olles läbi rääkinud ka teiste osapooltega, ei suutnud me paremat süsteemi pakkuda. Ülikoolid on minu hinnangul kõige asjakohasem institutsioon, kes selle jagamisega peaks tegelema. Tõepoolest, nagu küsimuses ka viidati, me näeme lisaks toetusele endale ülikoolidele ette 10%-lise administreerimiskulu, et administreerimine ei tuleks ülikoolide üldiste ressursside arvel. Taas kord ütlen, et ülikoolidel on siiski olemas vanas süsteemis saadud majandusliku eritoetuse maksmise praktika, mis võib tähendada, et midagi n-ö kardinaalselt uut ja üle jõu käivat selles süsteemis ei ole. Aga teisest küljest saan ma aru, et parema meelega ütleksid ülikoolid, et tehku seda keegi teine. Kuid me oleme suhelnud ja ma arvan, et laias laastus on siiski olemas arusaam, et see on optimaalne lahendus.

Barbi Pilvre, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda ka nutiseadmeid kasutades, mis on kahtlemata hästi moodne. Kas te ei näe siin vastuolu: nutiseadmed, mis maksavad küllalt palju, ja vajaduspõhine õppetoetus?

Aitäh! Seda ei pea nutiseadme abil tegema, aga see võimalus on olemas. Eks vajaduspõhine õppetoetus võimaldab nendel, kes väga tahavad, ka nutiseadet soetada, ent ma eeldan, et sellest rahast kaetakse üldjuhul küll palju hädavajalikumaid kulusid.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Hea minister! Ülikoolide murest tõukudes ja mõeldes just ülikoolide halduskoormusele: kas sa oskad hinnata, kui palju võiks umbkaudu eritoetuse taotlejaid olla?

Aitäh! Seda täpselt öelda on raske, kuna elu on tõepoolest üsna kirju. Võimalikke erijuhtumeid saame hetkel hinnata eeskätt kahest aspektist lähtudes: see sihtrühm, kes siiani sai vanas süsteemis seda majanduslikku eritoetust, pluss need inimesed, kes on taotlenud vajaduspõhist õppetoetust registrite põhjal, aga on jäänud joone alla. Mõni nendest on jäänud joone alla just seetõttu, et vahepeal on läinud tema majanduslik olukord halvemaks, aga see ei kajastu registrites, või tema tegelik perekond ei vasta seaduses kindlaksmääratud perekonna definitsioonile. Me oleme hinnanud, et 2015. aasta kevadsemestril on neid, kes seda toetust võiksid taotleda, 330 ja 2015. aasta sügissemestrist võiks neid olla 500. Suurenemine on tingitud sellest, et n-ö viimane aastakäik vajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerujaid astub sügisel kõrgkooli. Nii et täismaht võiks olla umbes 500 toetust semestris. Aga kui palju neid saajaid saab olema, on raske prognoosida. Nagu ma ütlesin, oleme selles küsimuses paindlikud. Sõltuvalt sellest, milline on reaalsus, saame eraldada kas rohkem või vähem vahendeid.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas te õppekava täitmise mahu alandamisel 100%-lt 75%-le ei mõelnud õppimise kvaliteedi peale? Kas see ei anna tagasilööki?

Aitäh! Ma olen üldiselt seda meelt, et üliõpilaselt tuleks nõuda õppekava läbivõtmist tasuta õppimise võimalusest lähtudes. Praegu tuleb selleks, et saada Eestis õppemaksuta õppida eestikeelse õppekava alusel, läbi võtta 100% õppekavast. Tõsi, enamik ülikoole on mingisuguse hulga ainepunkte n-ö andeks andnud. Just nimelt selleks, et üliõpilased ei peaks õpinguid katkestama, kui mingil põhjusel jääb mõni ainepunkt saamata. Minu meelest tuleks õppe kvaliteeti ja eeskätt n-ö lõpetamise efektiivsust reguleerida just selles kohas, tuleks vaadata, mis on see protsent, mille puhul võetakse õppemaksu, ja mis protsendist edasi on õppimine tasuta. Õppetoetus, eriti vajaduspõhine õppetoetus võiks olla paindlikum, sest me räägime siiski üliõpilastest, kelle majanduslik seis on väga raske. Need on üliõpilased, kelle perekonna sissetulek leibkonnaliikme kohta on alla 300 euro kuus. Kui mingil põhjusel jääb üks ainepunkt saamata, siis me jätame nad automaatselt õppetoetusest ilma. Arvestades seda, kui kehvas majanduslikus seisus need üliõpilased on, siis ma arvan, et väga paljudele tähendab see õpingute katkestamist. See ei saa kindlasti meie eesmärk olla. Teisest küljest, ega me ei kaota ju õppekoormuse täitmise nõuet. Nõue 75% tähendab siiski, et üliõpilane õpib täiskoormusega, ei ole niimoodi, et ta lihtsalt on ülikoolis.

Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandja on kultuurikomisjoni liige Mart Meri. Palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon käsitles eelnõu 728 oma 6. oktoobri istungil. Õppetoetuste maksmise korraldusse muutusi toovat eelnõu olid komisjonis tutvustamas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning ministeeriumi õigusosakonna jurist Kaur Kittus. Nagu minister ka äsja siin ülima põhjalikkusega selgitas, on eelnõu siht ellu kutsuda uus õppetoetuste liik, vajaduspõhine eritoetus, ning muuta vajaduspõhise õppetoetuse taotlemine paindlikumaks.
Muudatuste vajadus tuleneb eelmisel aastal rakendunud õppetoetuste süsteemis ilmnenud ebakohtadest, mille tõttu on toetusest ilma jäänud hulk üliõpilasi, kellel sisuliselt oleks õigus seda saada. Kultuurikomisjon on saanud ka märgukirju. Juba õppetoetuste uue süsteemi menetluse aegu kaks aastat tagasi taotlesid üliõpilaste esindusorganisatsioonid sellist paindlikkust, mida eelnõu nüüd suures osas ette näeb. Komisjoni liikmed muudatuste vajalikkust kahtluse alla ei seadnud.
Küsimusi esitati eritoetuse taotlemise ja taotluste läbivaatamise protsessi kohta. Näiteks küsiti, miks ei võiks ülikoolile eraldada fondi, mida ülikool võiks jagada enda kehtestatud tingimuste alusel. Vastus oli, et uue regulatsiooniga tahetakse esile tõsta sihtrühma, kelle tavapärase vajaduspõhise toetuse taotlus on seaduse praegustele sätetele tuginevalt tagasi lükatud, kuigi sisuliselt oleks toetuse saamine õigustatud. Küsiti ka seda, et kui tudeng teab, et ta tavalist toetust ei saa, siis miks ta peab eritoetuse saamiseks ikka selle n-ö esimese vooru läbi tegema, ette teades, et vastus tuleb eitav. Minister vastas, et statistika põhjal võib väita, et väga paljud ei tea, kas neil on õigust tavapärast registripõhist toetust saada või mitte. Selleks, et mitte liigselt suurendada ülikoolide halduskoormust, st kaalutlusotsuste hulka, on otstarbekas tavatoetuse taotlemise mehhanismi käsitleda esmase filtrina nende tudengite väljaselgitamiseks, kellel on õigus saada eritoetust.
Komisjonis vahetati mõtteid ka eelnõu teise olulise muudatuse üle. Praegu on vajaduspõhise õppetoetuse saamise eelduseks õppekava 100%-line täitmine, st mõne ainepunkti saamata jäämise korral pole üliõpilasel võimalik toetust saada. Eelnõu muudab asja paindlikumaks ja edaspidi saavad õppetoetust kõik täiskoormusega õppivad ehk õppekava kumulatiivselt vähemalt 75% ulatuses täitvad tudengid. Komisjonis oli juttu ka sellest, kas see ei muuda õppekvaliteeti kehvemaks. Minister arvas, nagu ta ka siin ütles, et kui õppetoetuste süsteem muutub paindlikumaks, siis õppekava täitmise nõuded ülikoolides muutuvad loodetavasti jälle rangemaks.
Komisjoni menetlusotsused olid kõik konsensuslikud: otsustati teha ettepanek saata eelnõu 728 täiskogu päevakorda 15. oktoobriks, määrata ettekandjaks siinkõneleja, teha üldkogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoober kell 17.15. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Jaak Allik, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel järjekordselt õppetoetuste küsimuses Riigikogu istungil esineda. Tegin seda juba 5. juunil 2012 ja 12. detsembril 2013. Tegelikult võiksin tollased kõned uuesti ette lugeda, kuid piirdun vaid tõdemusega, et pikapeale uuristab isegi tilk kõva kivi.
Kõigest sellest, mida sisaldab täna arutatav valitsuse eelnõu, olen juba rääkinud. Need on tegelikult Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekud, mida praegune haridusminister on kuulda võtnud ja seaduseks formuleerinud. Algusest peale oli selge, et vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada üliõpilastel, kelle perekonna sissetulek on väike ja kes vanemate toetusele eriti loota ei saa, seetõttu ei saa nad loobuda õpingute kõrval töötamisest. Kui nõuda neilt sajaprotsendilist õppekava täitmist, jättes nad muidu toetusest ilma, siis see tähendaks sisuliselt nende tõrjumist kõrgharidusest. Hea, et sellest on nüüd aru saadud. Sama lugu on vajaduspõhise eritoetusega, mis aitab operatiivselt reguleerida kõiki erijuhtumeid. Algusest peale oli kummaline, et jättes sellise võimaluse enne 2013. aastat õpinguid alustanud üliõpilastele, võeti see võimalus n-ö uue korra kohaselt tasuta kõrgharidust omandama asunud noortelt.
Mul on väga hea meel, et minister Jevgeni Ossinovski on leidnud ühise keele Eesti Üliõpilaskondade Liiduga ning astunud konstruktiivsesse dialoogi ka selliste nii mõneski mõttes raskete partneritega nagu Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Poliitika on alati kompromisside otsimine soovide ja võimaluste vahel. Tundub, et haridusmaastikul astutakse samme õigel teel. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab esitatud eelnõu ja kutsub sellele üles ka kõiki kolleege. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Austatud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 728 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 728 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobrikuu päeva kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 729. Algataja ettekandja on haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Palun!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada doktorantidele seni puudunud sotsiaalsed garantiid. Teema on oluline. Praegu toimub laiem diskussioon teaduse rahastamise ja teaduse kvaliteedi parandamise ja jätkusuutlikkuse üle ning me otsime ja leiame siin lisavahendeid. Kindlasti aga on lisaks sellele oluline tagada ka teadlaskarjääri atraktiivsus. Selle üks osa on doktoriõppe tulemuslikkus ja selle õppe atraktiivsus karjäärivalikute tegemisel.
Peab ütlema, et Eesti riik tagab atesteeritud doktorantidele, õigemini enamikule neist, doktoranditoetuse. Selle suurus on 383 eurot ja 47 senti kuus. See summa ei ole alates aastast 2005 muutunud, mis on kaasa toonud selle, et doktoranditoetus moodustab nüüd keskmisest palgast tugevalt väiksema osa. Kui aastal 2005 oli see ligikaudu 70% keskmisest palgast, siis nüüd räägime juba miinimumpalgalähedasest summast. Kindlasti on kaugemas plaanis oluline doktoranditoetust suurendada. Järgmise aasta 1. jaanuarist suurendatakse doktoranditoetust järgmise aasta riigieelarve seaduse kohaselt, mille eelnõu on Riigikogu menetlusse juba jõudnud, 10% ehk 422 euroni.
Eelnõu põhisisu on see, et tagada doktorantidele sotsiaalsed garantiid, selleks et doktorantuur oleks atraktiivsem karjäärivalik. Kehtivate seaduste järgi on doktorantidele üliõpilastena tagatud üksnes ravikindlustus. Eelnõu seadusena jõustumise korral hakatakse riiklikku doktoranditoetust arvesse võtma ka vanemahüvitise ja pensioni arvestamisel. Selleks, et see oleks võimalik, oleme planeerinud muuta sotsiaalmaksuseadust nii, et riik maksaks doktoranditoetuse pealt sotsiaalmaksu ja näiteks siis, kui doktorant saab lapse, võetakse doktoranditoetuse summad arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Enamik doktorante doktorantuuri kõrvalt töötab. Selle põhjus on doktoranditoetuse ebapiisav suurus täiskasvanud inimestele. Praktikas tähendab see, et kui töötav doktorant saab lapse ja jääb akadeemilisele puhkusele, siis vanemahüvitise suuruse arvutamisel doktoranditoetuse summat arvesse ei võeta. See omakorda tähendab, et doktorandi reaalne sissetulek lapse saamise korral väheneb. See on põhimõtteliselt vastuolus vanemahüvitise laiema loogikaga, mille kohaselt peaks pärast lapse saamist säilima inimese senine sissetulek. Lapsehoolduspuhkusel olevate doktorantide hulk on viimastel aastatel püsinud enam-vähem samas suurusjärgus. 2013/14. õppeaastal viibis seoses lapse hooldamisega akadeemilisel puhkusel 10% doktorantidest ehk ligikaudu 300 inimest, kellest 78% olid naised.
Selleks et seda põhimõttelist ja olulist muudatust rakendada, on vaja lisavahendeid. Järgmise aasta riigieelarvest on selleks planeeritud 1,3 miljonit eurot, aastaks 2016 on selle muudatuse maksumus 3,8 miljonit eurot. Summa sisaldab doktoranditoetuse suurendamist 10% järgmise aasta 1. jaanuarist. Doktoranditoetuselt sotsiaalmaksu tasumist alustatakse eelnõu järgi 1. septembrist 2015, selleks et me jõuaksime kõik tehnilised lahendused õigeks ajaks korda. Kuna doktorantide eest maksab sotsiaalmaksu Haridus- ja Teadusministeerium, nõuab see teatud tarkvaralisi või andmebaaside arendusi.
Sellest muudatusest tulenevalt on vaja ka ravikindlustuse seadust täpsustada. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus riik tagab doktoranditoetust saavatele doktorantidele ravikindlustuskaitse topelt, nii toetuse pealt sotsiaalmaksu makstes kui ka ravikindlustuse eelarve kaudu, millega tagatakse ravikindlustuskaitse kõikidele üliõpilastele.
Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele, kui neid peaks olema tekkinud.

Aitäh! Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Komisjoni ettekandja on kultuurikomisjoni liige Tiina Lokk-Tramberg.

Härra eesistuja! Aitäh, härra minister, väga sisuka ettekande eest! Sotsiaalmaksuseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 729 arutas kultuurikomisjon 6. oktoobril 2014. Inimkeeli võib seda eelnõu nimetada lihtsalt doktorantide sotsiaalsete garantiide eelnõuks. Komisjoni istungist võtsid osa komisjoni liikmed Eldar Efendijev, Andrus Saare, Jaak Allik, Liisa-Ly Pakosta, Mart Meri, Paul-Eerik Rummo ja Tiina Lokk-Tramberg ning komisjoni nõunikud Angelika Berg ja Atko-Madis Tammar. Puudus Mailis Reps. Kutsutud oli haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juristid Kaur Kittus ning Kaire Liiv.
Doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamise eelnõu kohaselt hakkab riik maksma doktoranditoetuse pealt sotsiaalmaksu, mille tulemusel hakatakse doktoranditoetust arvesse võtma vanemahüvitise ja pensionistaaži arvestamisel. Seni doktoranditoetuse pealt sotsiaalmaksu ei makstud ning seepärast ei läinud see ka arvesse, kui arvutati vanemahüvitise suurust või pensionimakseid näiteks pensioni esimesse sambasse.
Eelnõu kohta ei olnud komisjonis just väga palju põletavaid küsimusi. Pean ütlema, et harva olen näinud eelnõusid, mis on nii libedalt ja kiiresti arutelu läbi teinud. Kuna uuringud on näidanud, et ühe olulise tegurina, mis takistab doktoriõppe edendamist, nähakse doktorantide ebakindlust seoses oma sissetulekute ja sotsiaalsete garantiidega, siis leiti, et selle eelnõuga riik väärtustab doktorantuuri kui karjäärivalikut, soovib muuta teadlaskarjääri atraktiivsemaks ja toetab noori teadlasi.
Siiski oli ministrile paar küsimust. Mõistagi küsiti, kas ja kuidas mõjutab eelnõu riigieelarvet. Minister vastas, et 2015. aasta riigieelarves on kavandatud doktoranditoetuselt sotsiaalmaksu maksmiseks 1,4 miljonit eurot, millest 0,5 miljonit eurot moodustab doktoranditoetuse kavandatav 10%-line tõus. Me jäime selle vastusega rahule. Küsiti ka, kas on muid töötasulaadseid toetusi, mis võiksid samasugusel kujul sotsiaalmaksuga maksustamise alla minna. Vastus oli, et seda ei ole valitsuses seni arutatud. Täpsustati veel, kas muudatused puudutavad ka ravikindlustust. Vastus oli, et doktorandid on oma staatuse poolest üliõpilased ning on seetõttu juba ravikindlustusega kaetud.
Lõpetuseks otsustati konsensuslikult teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobriks, määrata ettekandjaks Tiina Lokk-Tramberg, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning teha ka ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 29. oktoober.
Aitäh! Olen valmis vastama küsimustele, juhul kui neid on.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Tiina Lokk-Tramberg! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 729 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri kell 17.15

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 714. Algataja ettekandja on välisminister Urmas Paet. Palun!

Tere pärastlõunat, head Riigikogu liikmed! See ja kaks järgnevat eelnõu on oma olemuselt väga sarnased, mistõttu põhihoiakud räägin ma ära praegu seoses Ukraina lepinguga. Samasugused hoiakud on nii Gruusia kui ka Moldova lepingute puhul, mida arutatakse järgmiste päevakorrapunktide all. Nendest kõneldes ma neid põhiprintsiipe enam üle ei korda.
Euroopa Liidu assotsieerimislepingud, mis hõlmavad ka vabakaubandust, on kõige põhjalikumad ja mahukamad sellelaadsed lepingud üldse, mida Euroopa Liit on teiste riikidega sõlminud. Need on kõigile neile kolmele riigile – Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale – äärmiselt olulised just seetõttu, et need aitavad väga paljudes valdkondades kaasa nende riikide muutumisele demokraatlikeks õigusriikideks, millele lisandub vabakaubandus Euroopa Liiduga ehk lihtsam juurdepääs Euroopa Liidu ühisturule ja muidugi ka Euroopa Liidu ettevõtete parem ligipääs nende riikide turule.
Ukrainaga sõlmiti see leping kahes osas. Poliitiline osa allkirjastati s.a 21. märtsil ja teised osad 27. juunil. Kui see leping pärast seda, kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on selle ratifitseerinud, jõustub, siis viib ta Euroopa Liidu ja Ukraina suhted täiesti uuele tasemele. Nagu ma nimetasin, on selle lepingu eesmärk aidata Ukrainal viia ellu reforme majanduses, avalikus halduses, õiguskaitses ja kohtusüsteemis, korruptsioonivastases võitluses ja paljudes teistes valdkondades. Euroopa Liit aitab selle lepingu kohaselt Ukrainat nende reformide rakendamisel, sh Ukraina seaduste ühtlustamisel Euroopa Liidu õigusruumiga. Selleks on eraldi assotsieerimislepingu rakendamise programm. Vabakaubandusala jõustamine, mis on assotsieerimislepingu osa, tagab, nagu ma nimetasin, Ukraina ettevõtetele senisest parema ligipääsu Euroopa Liidu turule ja vastupidi ning soodustab ka investeeringuid mõlemas suunas. Ukraina ise on selle lepingu ratifitseerinud, ta tegi seda 16. septembril. Euroopa Liidu riikidest on praeguseks selle leppe ratifitseerinud 6 riiki: Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Malta ja Slovakkia. Paljudes riikides ratifitseerimisprotsess käib.
Kokkuvõtvalt öeldes on kindlasti meie huvides see, et Euroopas suureneks nende riikide hulk, kes jagavad õigusriigi printsiipe ja kus need printsiibid on ka kinnistunud. Samuti on Eesti teatavasti kogu aeg olnud vabakaubanduse põhimõtete toetaja. Ka seda eesmärki selle leppe jõustumine täidab. Ma lõpetan siinkohal oma monoloogi.

Küsimused ettekandajale. Kalev Kallemets, palun!

Austatud spiiker! Lugupeetud välisminister! Selle nädala esmaspäeval oli Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolek, kus Väino Reinart rääkis eesootavast üldasjade nõukogust. Ukraina teemal rääkisime sellest murest, et Ukraina võib taotleda nende lepete muudatusi, nagu ta on taotlenud vabakaubandusleppe pikendamist. Milline teie arvates see väljavaade on, kuigi see konkreetne menetluses olev eelnõu vabakaubandust ei puuduta? Kas vabakaubandusleppe muudatused võivad mõjutada ka assotsieerimislepingu rakendamist?

Ikka puudutab see vabakaubandust, sest vabakaubanduslepe on assotsieerimislepingu osa. Me võime muidugi igasuguste asjade üle teoretiseerida, aga selge on see, et kui ühe osapoole soovil mingisugust lepingut muudetakse, siis algavad läbirääkimised, ja kui jõutakse kokkuleppele, siis tehakse kas uus leping või lisatakse olemasolevatele lepetele lisad. Olenevalt muudatuse sisust järgnevad protseduurid, millest üks on ka ratifitseerimisprotsess. Aga täna ei ole tõsist põhjust sellest rääkida, sest nagu ma nimetasin, vähem kui kuu aega tagasi on Ukraina parlament ise selle leppe ratifitseerinud. Ma ei pea väga realistlikuks eeldada, et nad soovivad pärast ratifitseerimist seda kohe millegipärast muutma hakata.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Rahvusvahelistes suhetes, diplomaatias on omad tavad, omad pikaajalised praktikad. Öelge, palun, kas nendega on kooskõlas see, et ratifitseeritakse leping riigiga, kus tegelikult pool aastat on käinud kodusõda? ÜRO andmetel on seal hukkunuid 3600, mis on vist ainult õhuke koorik, tegelikult võib neid olla mitu korda rohkem. Isegi hoolimata vaherahust surevad seal iga päev inimesed, mõni päev seitse, mõni päev kümme inimest. Kas see on tavapärane asi?

Kindlasti ei saa ühtegi sõda ega kodusõda nimetada tavapäraseks asjaks. Ukrainas aga ei ole ju tegemist kodusõjaga, vaid sellesse konflikti on otseselt segatud ka Ukraina naaberriik. Kui vaadata selle lepingu sisu, siis selle eesmärk on üheselt see, nagu ma nimetasin, et kinnistada Ukrainas demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ja anda Ukraina majandusele hoopis uusi võimalusi, pakkudes oluliselt lihtsamat ligipääsu Euroopa ühisturule, mis oma 500 miljoni tarbijaga on vaieldamatult maailma üks paremaid ettevõtlusega tegelemise ja kaubavahetuse arendamise keskkondi. Nii et selle lepingu jõustamine võiks kindlasti aidata kaasa Ukraina edasisele arengule. Ma julgen väita, et kui selline areng on edukas, siis see vähendab oluliselt kõikvõimalike õuduste ja konfliktide võimalust tulevikus, mida me praegu kahjuks Ukrainas näeme. Paraku on väga tihti igasuguste konfliktide üks alguskohti vaesus ning see, et ei ole välja kujunenud õigusriigi põhimõtteid ja mängureegleid. Kui õnnestub seda olukorda muuta, siis ma olen päris kindel, et Ukraina julgeolek on tugevam ja sellelaadsete konfliktide riskid tulevikus väiksemad.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud välisminister! Lisaküsimus. Lisaks otsesele sõjalisele tegevusele ja ettepanekule seda lepingut muuta, et tuldaks vastu mingitele Venemaa Föderatsiooni kaubandushuvidele, kasutab Venemaa Föderatsioon surve avaldamiseks ka energiavarustust Ukraina suunas ja muid meetmeid. Kas Venemaa Föderatsiooni tegevus selle lepingu puhul on olnud kaalumise all Euroopa Liidu sanktsioonide poliitikas?

Kõik sõltub ju sellest, kui kaugele ajalukku me tagasi vaatame. Kõik on paraku kõigega seotud. Me ju mäletame möödunud sügist, kui Ukrainas pingelised sündmused algasid. Üks nende otsene esilekutsuja oli see, et Ukraina tollane president sügisel Vilniuses idapartnerluse tippkohtumisel ei kirjutanud alla lepinguid Euroopa Liiduga, kuigi need olid allakirjutamiseks valmis. See kutsus Ukrainas esile pettumuse ja meelepaha. Osa Ukraina ühiskonnast nägi, et ohus on Ukraina liikumine Euroopa Liidu ja euroopalike väärtuste edasise juurutamise suunas. See käivitas edasiste sündmuste ahela, millesse paraku sõjaliselt otseselt sekkus Venemaa. Viimase aasta jooksul on need sündmused eskaleerunud. Selle lepinguga seotud lootustel ja ootustel ja nende mittetäitumisel möödunud sügisel on kindlasti oma osa edasistes sündmustes. On ka selge, et Venemaa selgelt suurendas oma survet Ukrainale kohe pärast seda, kui oli selge, et Ukraina on sisuliselt valmis assotsieerimislepingut Euroopa Liiduga alla kirjutama ja astuma sellega pika sammu Euroopa Liidu suunas. Selge, et Venemaa kavadega selline areng kokku ei läinud. Enne sõjalist sekkumist kasutati nii majanduslikke kui ka poliitilisi survevahendeid.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud välisminister! Lepingu ühel poolel on Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Miks Euroopa Aatomienergiaühendus on siin üks partner? Miks ta eraldi välja tuuakse?

Osa sätteid puudutavad seda organisatsiooni. See organisatsioon on tihedas koostöös Euroopa Liiduga. Pealkiri peab olema võimalikult täpne ja kajastama dokumendi sisu. Seetõttu on see organisatsioon pealkirjas nimetatud.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Härra minister! Kahtlemata aitab selle lepingu jõustumine kaasa iseseisva Ukraina arenemisele ja loodetavasti ka tugevnemisele. Ajafaktor on siin päris oluline. Kas sa oskad hinnata, kui kaua ratifitseerimisprotsess Euroopa Liidu liikmesriikides võiks aega võtta?

See on puhas hinnang ja tugineb riikide teatud arvamusavaldustele. Ma hindan, et see leping võiks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides olla ratifitseeritud järgmise aasta teiseks pooleks.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Umbes pool aastat tagasi, veidi pärast seda, kui te vastasite siin küsimustele, lekkis avalikkuse ette üks teie telefonikõne. See näitas, et te ei ole Ukraina sündmuste suhtes kaugeltki nii ükskõikne. Äkki oleks õigem kasutada seda lepingut selleks, et kiirendada rahumeelsest protsessi Ukrainas? Alguses rahu ja pärast seda ratifitseerimine. Kas Euroopa praegu ei pane õlga alla sellele, et pommitajad ja raketid lendavad jällegi tsiviilelanike poole, tuues neile surma? Kas me ei toeta just nimelt seda terrorismivastast operatsiooni?

Esiteks, veel kord ütlen, et kindlasti ei mahita selle lepingu ratifitseerimine Ukraina parlamendis ja ka Euroopa Liidu liikmesriikides kuidagi seda sõjalist konflikti. Leping on sõlmitud Euroopa Liidu ja Ukraina vahel ning loomulikult on meile väga oluline, mida Ukraina ise oma tulevikust arvab. Teiseks, kui vaadata selle lepingu sisu, siis seal ei ole ju mitte midagi agressiivset. See avab Ukrainale terve hulga võimalusi oma ühiskonda ja majandust arendada. Kolmandaks, see leping on sõlmitud Euroopa Liidu ja Ukraina vahel. Ei ole ju kellelegi mingi uudis ega üllatus, et Euroopa Liidu kui sellise kõige olulisem väärtus üldse ongi olnud rahu Euroopas. Me kõik teame, miks Euroopa Liit tegelikult pärast teist maailmasõda loodi. Me kõik teame ka seda, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei ole teise Euroopa Liidu liikmesriigiga sõdinud. Kui Euroopa Liidul õnnestub aidata neid Euroopa riike, kes Euroopa Liidus ei ole, muutuma võimalikult endasarnaseks, siis mina näen siin selgelt konfliktipotentsiaali alandavat elementi, ütlen seda veel kord.

Marko Mihkelson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mõistetavalt on Ukraina, aga ka Moldova ja Gruusia meile väga olulised partnerid. Nende toetamine nende reformiteel demokraatliku, tugeva ja suveräänse riigi suunas on olnud meie väga oluline prioriteet juba pikema aja jooksul. Moldova ja Gruusia reformide toetamiseks on meil olemas oma tegevuskava. Praegu valmistatakse ette meie samasuguste tegevuste paketti Ukraina jaoks. Oskad sa öelda, millistes ajaraamides võiks see meil valmis saada? Võib-olla tood välja, millised on kõige olulisemad kohad, kus Ukraina meilt pärast selle leppe jõustumist nõu ja abi ootab?

Aitäh! Meie valmisolek nõustada Ukrainat valdkondades, mis vajavad selliseid reforme, mida me ise oleme aastate jooksul läbi viinud, on päris suur. Kõige efektiivsem ongi keskenduda nendele valdkondadele, kus Ukraina ise meilt abi saada tahab. Viimaste kuude konsultatsioonide käigus on nad nimetanud ennekõike kahte valdkonda: infotehnoloogilised muudatused ja nende rakendamine avalikus halduses ning muudatused rahanduses ja maksunduses. Neid huvitavad siin Eesti kogemused. See ei ole aga kindlasti ammendav loetelu. Ukraina on olnud meie arengukoostöö sihtriik juba aastaid ja on seda ka sel aastal. Kui ma vaatan meie arengukoostöö eelarvet, sh seda osa, mis on läinud Ukrainale arengukoostöö kontekstis – sellel aastal on ka humanitaarabisummad arusaadavatel põhjustel olnud suuremad –, siis selle aasta lõpuks on umbes miljon eurot läinud Ukraina abistamiseks ühel või teisel moel. Ma arvan, et järgmisel aastal on see raha suure tõenäosusega suurem. Mis puudutab konkreetset kava teemade kaupa, siis me oleme valmis jätkama ka seniseid tegevusi, aga me loomulikult tahame, et Ukraina ise annaks võimalikult konkreetse sisendi, millist abi ja millises mahus nad Eestilt saada tahavad, milliseid Eesti teadmisi kasutada soovivad. Ma loodan, et kui parlamendivalimised saavad seal ühele poole ja uus valitsus on paigas, on võimalik astuda konkreetsed sammud selle plaani viimistlemisel ja järgmiseks aastaks lõplikult paikapanemisel.

Rohkem küsimusi välisministrile ei ole. Komisjoni ettekandja on komisjoni esimees Marko Mihkelson. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon menetles eelnõu 714 oma 6. oktoobri istungil. Komisjoni istungil osalesid välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna 3. büroo direktor Martin Roger.
Välisminister tutvustas assotsieerimislepingu sisu ja selle eesmärki ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Arutelu käigus tunti peamiselt huvi Ukrainaga sõlmitud vabakaubandusleppe jõustamise ühe osa edasilükkamisega seotud asjaolude vastu ning Euroopa Liidu liikmesriikide soovi vastu Ukraina reforme toetada.
Ma tuletan meelde, et väliskomisjon on viimastel kuudel väga mitmel korral Ukraina teemasid süvitsi käsitlenud. Loomulikult oli seda komisjoni istungit piisavalt kaua aega ette valmistatud, aga ma tahan tunnustada ka Euroopa Liidu asjade komisjoni, kes on nagu väliskomisjongi aidanud kaasa sellele, et Riigikogu liikmed oleksid võimalikult hästi informeeritud selle leppe sisust ja eesmärkidest.
Riigikogu väliskomisjon korraldas selle arutelu raames mõned päevad hiljem, 9. oktoobril, ümarlaua meie konverentsikeskuses, kus osalenud Eesti riigiametite ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad vahetasid informatsiooni senise tegevuse kohta Ukraina abistamisel ja võimaluste kohta muuta omavaheline koostöö ja koostöö Ukraina esindajatega sihipärasemaks ning tulemuslikumaks. Ümarlaual arutati Eesti riigi võimalusi mitmete projektide elluviimiseks. Nagu välisminister Paet juba mainis, Eesti on sellel aastal oluliselt kasvatanud abi Ukrainale ja loodetavasti järgmise aasta eelarves need summad püsivad kas samal tasemel või suurenevad. Ukraina praegused juhid on andnud märku, et kuigi see lepe jõustub tõenäoliselt järgmise aasta lõpul või 2016. aasta esimesel poolel, kui kõik osapooled on selle ratifitseerinud, siis hoolimata sellest väikesest viivitusest, alustab Ukraina ise assotsieerimisleppes ettenähtud või kavandatud reformide elluviimist.
Ma tuletan meelde, et praeguseks on Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerinud kuus riiki: Ukraina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Malta ja Rumeenia. Selle on heaks kiitnud ka Euroopa Parlament. Kolleeg tõstatas küsimuse olukorra kohta Ukrainas. Riigikogu on ju nii väliskomisjoni kui ka selle saali avalduste kaudu väga selgelt väljendanud oma seisukohta ja positsiooni kõige selle suhtes, mis Ukrainas toimumas on ning millist abi me Ukrainale anname ja millist toetust väljendame.
Väliskomisjon otsustas 6. oktoobril peetud arutelu lõpus konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku saata eelnõu 714 Riigikogu täiskogu kolmapäeva, 15. oktoobri päevakorda esimeseks lugemiseks. Teiseks otsustati, et kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek määrata seaduseelnõu 714 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 17. oktoober kell 16. Kolmandaks tehti otsus, et väliskomisjoni ettekandja esimesel lugemisel on komisjoni esimees Marko Mihkelson. Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Sa nimetasid kuut riiki, aga need kõik on nii väikesed. Miks pole suuremad riigid tänase päevani ühtki sõna öelnud?

Aitäh! Mina ei peaks Rumeeniat küll väga väikeseks riigiks, aga ma usun, nagu ka välisminister ütles, et ratifitseerimisprotsess eelolevatel kuudel tõenäoliselt kestab ja loodetavasti saab see ühele poole järgmise aasta lõpus. Ma tuletan meelde, et need ratifitseerimisotsused, mis ma siin ette lugesin, tehti suvekuudel, kui enamikus riikides oli parlament suvepuhkusel.

Ettekandjatele saab iga Riigikogu liige esitada kokku kaks küsimust, mitte rohkem. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Barbi Pilvre, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Hea juhataja! Kolleegid! Nagu kõik poliitilised jõud, nii on ka sotsiaaldemokraadid viimastel aastatel kaasa elanud Ukrainas toimuvale ja toetanud Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunas. Seega tervitame igati Euroopa Liidu ja Ukraina assotsieerimislepet. Pikad läbirääkimised Ukraina Euroopa Liiduga assotsieerumise teemal said alguse juba seitse aastat tagasi ja kestsid 2011. aastani. Tänavu sai leping allkirjad ja loodetavasti see ratifitseeritakse, nagu eespool kõneleja mainis, hiljemalt aastal 2016. Me teame kõik, mis on vahepeal Ukrainas toimunud, Maidani sündmustest Krimmi annekteerimiseni. Seda olulisem on toetada Ukraina lähenemist Euroopale. See on rohkem kui leping, see on ka sõnum Ukrainale, tunnustus Ukraina riigile ja julgustus. Lepingu eesmärgist on eespool juba juttu olnud: kiirendada Ukraina ja Euroopa Liidu poliitiliste ja majandussuhete tihendamist ning Ukraina järkjärgulist juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu tugev toetus on vajalik ka olukorras, kus jätkub Venemaa agressiivne tegevus Ukraina suunas.
Leping reguleerib rohkem kui 30 valdkonda – ma vaatasin seda –, kaubandusest kuni kosmose uurimiseni. See hõlmab tõesti kogu elu, muu hulgas vabakaubanduspiirkonna loomist, selliseid üldmõistetavaid asju nagu tollitariifid või kaubandustõkked, riigihangete turg, töö- ja keskkonnakaitse standardid. Kaudsem eesmärk on kujundada Ukrainas soodne äri- ja investeerimiskliima ning muuta Ukrainat selles suunas, et ta oleks kõlblik Euroopa Liiduga liituma. Kindlasti tugevneb assotsieerimislepingu tulemusena Euroopa julgeolekupoliitiline koostöö ja energiajulgeolek. Tähelepanu väärib lepingu lõik, mis käsitleb töötajate liikumist ja tööturule ligipääsu lihtsustavaid meetmeid, samuti isikute vaba liikumist ja viisadialoogi, mis võib kunagi tulevikus viia Ukraina poole viisavabaduseni. Eesti kodanikud saavad teatavasti praegu viisavabalt Ukrainas viibida 90 päeva.
Mis kasu saab Eesti konkreetselt sidemete tihendamisest Ukrainaga peale üldpoliitilise suurema plaani? Kindlasti suurendavad tihedad kaubandussidemed Euroopa Liidu konkurentsivõimet maailmas ja sellest tuleneb kaudne kasu. Konkreetsemalt on Eesti Ukrainale oluline kaubanduspartner. Eesti kaupadel ja teenustel on Ukrainas hea maine, Ukraina on Eesti ekspordipartnerite hulgas 20. kohal. Assotsieerimisleping laiendab ettevõtluse võimalusi ja julgustab neid laiendama ka sellises olukorras, nagu Ukraina on praegu, kus me teame, et paljud ettevõtjad on oma tegevuse seal koomale tõmmanud või päris lõpetanud. Eestit huvitavad ennekõike koostöövõimalused teadusmahuka tootmise ja tööstuse vallas aladel, kus Ukraina on arenenud. Meil on ka ootused, et Ukraina ettevõtlus- ja investeerimiskliima muutub Eesti ettevõtjaile soodsamaks.
On hea meeles pidada, et Eesti tegi sellise tee, nagu Ukrainal on ees praegu, läbi 1990. aastatel. Meil oli küll õnn teha seda rahumeelsemas keskkonnas. Aga emotsionaalselt mõistame Ukraina olukorda praegu hästi. Assotsieerimisleping on Ukrainale seega julgustus ja tunnustus, rohkem kui lihtsalt üks leping. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on, et eelnõu 714 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoobri kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 705 esimene lugemine. Algatajate ettekandja on välisminister Urmas Paet. Palun!

See on teine samalaadne lepingu ratifitseerimise eelnõu, aga see leping sõlmitakse Gruusiaga. Kõik põhimõtted on selles lepingus samad nagu äsja esimesel lugemisel olnud lepingus Ukrainaga. Ka lepingu Gruusiaga kirjutasid Euroopa Liit ja Gruusia alla s.a 27. juunil. Põhilised eesmärgid on kõik needsamad: ka Gruusia peab kinnistama õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid ning saama ligipääsu Euroopa Liidu ühisturule ja Euroopa Liit Gruusia turule. Nagu lepingu Ukrainaga on ka Gruusiaga sõlmitud lepingu tänaseks ratifitseerinud kuus Euroopa Liidu liikmesriiki. Põhihoiakud rääkisin ma ära Ukrainaga sõlmitud lepingut tutvustades. Kui on küsimusi, siis ma vastan neile.

Margus Hansonil on küsimus. Palun!

Aitäh! Assotsieerimisleping jõustub mõistagi siis, kui osapooled on selle ratifitseerinud, aga selle lepingu osaks on vabakaubandusleping ja vabakaubandustsooni kujunemine võtab mõistagi aega. Tõenäoliselt on siin mingi üleminekuperiood. Kui pikk see võiks olla?

Leping jõustub sellest hetkest, kui selle on ratifitseerinud kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ja Gruusia. Tegelikult see üleminek praegu juba käib, sest leping on alla kirjutatud ja ratifitseerimisprotsess toimub. Gruusia puhul on ainuke küsimärk see, et Gruusia territooriumil on kaks piirkonda, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, mida keskvõim tegelikult ei kontrolli. Jah, nende puhul on Euroopa Komisjon pakkunud 2,5-aastast üleminekuperioodi. Kuna on selge, et nendel aladel on selle lepingu rakendamine ilmselt komplitseeritud, siis on nende jaoks üleminekuperiood välja pakutud. Aga muus osas jõustub leping ikkagi täies mahus siis, kui ta on kõikjal ratifitseeritud.

Rohkem küsimusi ei ole. Minister võib istuda. Komisjoni ettekandja on väliskomisjoni liige Margus Hanson.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eelnõu 705 arutas väliskomisjon samuti oma 6. oktoobri istungil. Sellel arutelul osalesid välisminister Urmas Paet, Välisministeeriumi välismajanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart ning Välisministeeriumi poliitikaosakonna 3. büroo direktor Martin Roger. Kuna kõik täna ka meil siin arutamise all olevad ratifitseerimisseaduse eelnõud olid korraga laual, siis mõistagi puudutas enamik küsimusi Ukrainaga seonduvat. Gruusiaga sõlmitava lepingu kohta oli vaid paar küsimust ja need puudutasid pigem Gruusia territoriaalset terviklikkust.
Väliskomisjon otsustas konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 705 Riigikogu täiskogus esimesele lugemisele kolmapäeval, 15. oktoobril ja kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis on meil Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoober kell 16. Väliskomisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Suur tänu!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 705 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoobri kell 16.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 706 esimene lugemine. Algataja ettekandja on välisminister Urmas Paet. Palun!

Tegemist on kolmanda samalaadse lepinguga ehk assotsieerimislepinguga, mis hõlmab ka vabakaubandust, kõnesoleval juhul vabakaubandust Euroopa Liidu ja Moldova vahel. Lepingu eesmärgid on täpselt samasugused nagu Ukraina ja Gruusia siin käsitletud lepingutel. Ka see leping sõlmiti 27. juunil s.a. Moldova ratifitseeris selle lepingu selle aasta juuli algul ja sama on teinud kuus Euroopa Liidu liikmesriiki. Eesmärk on sama: õigusriigi tugevdamine, demokraatlikud reformid ja juurdepääs Euroopa Liidu ühisturule.
Kõigi nende ratifitseerimisotsuste eelnõude käsitlemise lõpetuseks tahan rõhutada, et kitsalt õiguslikust vaatest lähtudes oleks Eestis piisanud ka sellest, kui me oleksime need valitsuse otsusega heaks kiitnud. Aga arvestades nende protsesside väga olulist tähendust Euroopale tervikuna, sh loomulikult nendele riikidele, leidsime, et on siiski oluline, kui ratifitseerimine toimub parlamendis, mis annab sellele nähtavama ja sisulisema kaalu nii Eesti riigi sees kui ka Eesti riigist väljaspool. Tänan!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, minister! Komisjoni nimel peab ettekande komisjoni aseesimees Enn Eesmaa. Palun!

Väliskomisjon arutas assotsieerimislepingut Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Moldova Vabariigi vahel oma 6. oktoobri istungil. Meile selgitasid lepingu tähendust välisminister Urmas Paet, asekantsler Väino Reinart ja 3. büroo direktor Martin Roger. Arutluse tulemusel võtsime vastu ettepaneku, mille esitasime Riigikogu juhatusele: saata eelnõu 706 esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase päeva, 15. oktoobri päevakorda ja esimese lugemise lõpetamise korral teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata seaduseelnõu 706 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 17. oktoober kell 16. Väliskomisjoni ettekandja seisab teie ees. Nagu minister juba ütles, lisaks Moldovale on ratifitseerimistööga lõpule jõudnud Bulgaaria, Leedu, Läti, Malta, Slovakkia ja Rumeenia. Aitäh!

Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on, et eelnõu 706 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. oktoobri kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 esimene lugemine. Algataja ettekandja on sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tutvustada esimesel lugemisel teile riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726, anda väike ülevaade eelnõust ja sellest, mis alates 1. jaanuarist 2015 muutuma hakkab.
Riikliku matusetoetuse maksmine füüsilistele isikutele lõpetati 2009. aastal majanduskriisist tuleneva riigieelarveliste vahendite kokkuhoiu tõttu. Kohalikele omavalitsustele jätkati toetuse maksmist tundmatu või omasteta surnu matmisega seotud kulude kompenseerimiseks. Riigieelarvest on õigus saada matusetoetust juhul, kui valla- või linnavalitsus kannab matuse korraldamise kulud. Seaduseelnõu eesmärk on aga toetada ka majanduslikult vähekindlustatud isikuid sellega, et taastada riikliku matusetoetuse maksmine. Siiski ei taastata matusetoetuse maksmist kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekondade hulka sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, need on ka alla toimetulekupiiri elavad perekonnad. Seega hakataksegi eelnõu kohaselt matusetoetust maksma üksnes neile, kes ei suuda kanda või kellel majanduslikust olukorrast tingituna on raske kanda matuse korraldamise kulusid. Vähekindlustatus tuvastatakse toimetulekutoetuse saamise alusel.
Valla- ja linnavalitsusele makstava matusetoetuse osas ei tehta seaduseelnõuga muid muudatusi, kui muudetakse toetuse summat. Kui praegu on matusetoetuse summa, mida kohalikud omavalitsused saavad taotleda, 191,74 eurot, siis eelnõu kohaselt oleks 1. jaanuarist 2015 selleks summaks 250 eurot. See tagaks nii omavalitsuste kui ka vähekindlustatud inimeste elementaarsete kulude katmise.
Mida veel öelda? Süsteem jääb samaks, lisakulutusi ei teki, kuna kohalikel omavalitsustel on STAR-i kaudu võimalik väga kiiresti informatsiooni edastada. Sotsiaalkindlustusamet hakkab matusetoetust välja maksma. Hinnanguliselt võib neid peresid või inimesi, kes matustega seotud kulusid kandma peavad, olla umbes 1200. Omavalitsused, nagu ka seletuskirjas öeldud, taotlesid matusetoetust omasteta isikute matmiseks veidi rohkem kui 300 korral. Need kulutused, mis on vajalikud nii STAR-i kui ka teatud infotehnoloogiliste lahenduste muutmise jaoks, on 31 000 eurot ja need kaetakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest.
See on lühidalt eelnõu kohta kõik. Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Palun, Tarmo Tamm, küsimus ettekandjale!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei saa hästi aru, kes seda toetust võib taotleda. Matusekorraldaja võib olla ka valla- või linnavalitsus. Valla- ja linnavalitsusel ei ole aga võimalust saada toimetulekutoetust. Kas siis nemad mingil juhul seda toetust ei saa? Või lähtutakse sellest, kas seda toetust sai see lahkunu?

Vastupidi. Seni kehtib kord, et valla- ja linnavalitsused saavad seda toetust taotleda. Ka peale seda, kui füüsilistel isikutel majanduskriisi tõttu 2009. aastal see toetus kaotati, said juriidilised isikud ehk omavalitsused seda edasi taotleda. Nad on saanud seda taotleda tänaseni ja saavad ka edaspidi. Kui valla- ja linnavalitsused seni toetust taotlesid, siis see summa oli 191 eurot ja 74 senti. Nüüd hakkab see summa ka neil olema 250 eurot, nii nagu füüsilistel isikutel, kes on eelneva 12 kuu jooksul toimetulekutoetuse vormistanud. Kohalikel omavalitsustel, nagu ma ette kandsin, muutub ainult summa suurus. See summa suureneb.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea proua minister! Inimesi on rikkaid ja vaeseid, aga pärast surma oleme kõik võrdsed. Kellelegi võib ju kirstu mobiili kaasa panna, aga ega ta tagasi ei helista. Ütelge aga, palun, mis hullu juhtub, kui maksta kõigile võrdselt matusetoetust! Seda summat ei ole ilmselt raske välja arvutada, sest surmade arv aastas on teada ja ka 250 eurot on teada. Kui hirmsa paugu see paneks riigieelarvele, kui matusetoetust makstaks kõigi surnud inimeste lähedastele?

Aitäh, austatud küsija! Ma arvan ka, et viimasel särgil, puusärgil, taskuid ei ole ja kui kellelegi mobiil kaasa pannakse, siis vaevalt sellest kasu on. Minu isiklik seisukoht (see ei ole minu kui sotsiaalkaitseministri seisukoht) on see, et matusetoetus on riigi toetus lähedastele, kes matusekulusid kannavad, ja selle maksmine peaks olema sarnane sünnitoetuse maksmisega. Praegu on riigieelarve võimalused aga sellised, et me saame taastada selle toetuse vaid vähekindlustatud peredele. Ilmselt tuleb järgmistel eelarveläbirääkimistel kaaluda, kas laiendada selle toetuse saajate ringi või mitte. Praeguses situatsioonis, kus 1. jaanuarist tõusevad lapsetoetused ja vajaduspõhised peretoetused, gümnaasiumis hakatakse pakkuma tasuta koolitoitu ja on kavas veel väga-väga palju muud – näiteks järgmine eelnõu, mida ma tutvustan, käsitleb hooldus- ja eestkosteperedes elavate laste pearaha suurenemist –, on Vabariigi Valitsusel võimalik esitada just selline eelnõu.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Me kindlasti väga toetame selle toetuse taastamist, aga kas on teada ka selline väga õudne statistika? Nimelt, tihti inimesed loobuvad oma sugulase matuste korraldamisest ja jätavad selle sotsiaalhoolekande osakonna teha. Sotsiaalhoolekande osakondade tagasiside on väga tihti olnud selline. Kas on tehtud statistikat, kui palju on viimasel ajal kasvanud kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade koormus?

Aitäh teile küsimuse eest! Tegelikult kehtib ka praegu kord, et kui omavalitsus taotleb matusetoetust, siis Sotsiaalkindlustusamet kontrollib, kas lahkunul on olemas sugulased ja lähedased. Ka omavalitsused kontrollivad eelnevalt elanike registrist, kas on olemas lähedasi. Kui lähedased on olemas, siis kindlasti võetakse kõigepealt nendega ühendust. Kui lähedased mingil põhjusel ei ole võimelised matust korraldama, siis on tõepoolest omavalitsused matnud neid isikuid, kes ei ole küll omasteta – ei saaks öelda, et neil omakseid pole –, aga kelle lähedased pole võimelised seda tegema. Aga selle jaoks Sotsiaalkindlustusamet ei maksa riiklikku toetust ehk omavalitsus ei saa riigilt taotleda lähedasi omavate isikute matusekulude kinnimaksmist. Kuid omavalitsused, esitades näiteks statistikat ja toetuste maksmise aruandeid, toovad välja ka selle, et väga paljud omavalitsused toetavad omakseid veel täiendavalt. Nad ei saa selleks riiklikku toetust, vaid nad just nimelt toetavad neid inimesi: omaksed kannavad osa kuludest ja omavalitsus toetab omalt poolt. Aga omavalitsus ei saa taotleda riigi toetust nende inimeste matuste puhul, kellel on lähedased olemas.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete pikalt omavalitsuses töötanud ja nüüd olete ministriametis. Kas tegelikult ei peakski selle teemaga tegelema omavalitsused? Kas see peaks ikka olema riigi ülesanne? See võiks olla delegeeritud omavalitsustele, omavalitsustega tuleks see kokku leppida ja anda neile selleks raha. Miks peaks riik sellega tegelema? Samamoodi on lugu spordikoolitreenerite tasustamisega. See peaks olema omavalitsuste ülesanne. Miks peaks sotsiaalminister matusetoetustega tegelema?

Aitäh! Jutt on matusetoetuse taastamisest, mis ka eelnevalt oli riigi makstav toetus. Nagu me oleme kirjutanud eelnõu seletuskirjas, on kaks varianti. Esiteks, seda tehakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Teise variandina kaaluti matusetoetuse administreerimise andmist kohalike omavalitsuste pädevusse, kuna kohalikud omavalitsused juba tegelevad sellega, et teevad kindlaks vähekindlustatud isikuid ja maksavad neile toimetulekutoetust. Sellest aga loobuti, kuna Sotsiaalkindlustusametis on olemas toimiv skeem matusetoetuse administreerimiseks. Andmed toimetulekutoetuse saamise kohta on kergesti leitavad sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist. Kui seda toetust jagataks omavalitsuste kaudu, siis oleksid administreerimiskulud kahtlemata tunduvalt suuremad.

Mihhail Korb, palun!

Ma jätkan samal teemal, mille kohta kolleeg praegu küsis. Tegelikult luuakse paralleelsed struktuurid, kes selle süsteemiga tegelema hakkavad. Teie sõnadest tulenevalt peaks keegi kontrollima inimeste sissetulekut. Sellega tegeleb praegu kohalik omavalitsus. Miks seda ülesannet tõesti ei jäeta kohalikule omavalitsusele?

Aitäh! Kui te niimoodi aru saite, siis ma seletan üks kord veel. Praegu maksab Eesti riik matusetoetust, nii nagu see oli ka enne majandussurutist. Ta maksab seda aga ainult linnade või valdade taotluste alusel, kui need on matnud omasteta või tundmatuid isikuid. Teinekord juhtub, et leitakse tundmatu isik, keda ei suudeta tuvastada, ja see omavalitsus, kelle territooriumilt ta leiti, ta ka mulda sängitab. Süsteem, mille alusel toetust maksta, on Sotsiaalkindlustusametis olemas. Seal on olemas andmed ja arvutivõrk. STAR-is, riiklikus registris, on olemas toimetulekutoetuse vormistajate andmed. Omavalitsusel ei ole mingeid lisakohustusi, vaid ta olemasolevast arvutivõrgust näeb neid andmeid ja siis inimene pöördub Sotsiaalkindlustusametisse, kus ta vormistab avalduse toetuse saamiseks.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea proua minister! Ütelge, palun, mis ajast on matusetoetus olnud 191 eurot! Kui kaua on ta sel tasemel püsinud ning kui palju on selle ajaga üldiselt hinnad tõusnud? Nüüd hakkab see olema 250 eurot.

Matusetoetuse maksmine lõpetati 2009. aastal, sellel ajal oli selle suurus 191,74 eurot. 1. jaanuarist tõuseb see toetus 250 eurole. Teid võib-olla huvitab, mida selle summa eest saab. Ma olen seda küsinud mitmelt matusebüroolt ja krematooriumilt nii Tartus kui ka Tallinnas. Keskmine kirst, kangaga kaetud kirst, maksab 120–130 eurot. Sinna juurde on võimalik tellida plaat või osta rist. Krematooriumikulud algavad 225 eurost, aga sinna lisanduvad tõstuki- ja muud teenused, nii et kulud on umbes 260 eurot. Mingi abi toetusest kindlasti on. See on praegu mõeldud vähekindlustatud peredele ehk nendele, kes on saanud toimetulekutoetust. Selline summa on neile siiski abiks ja ka omavalitsustele on see kindlasti kergenduseks.

Aitäh! Rohkem küsimusi ministrile ei ole.

Tänan! Palun eelnõu toetada!

Komisjoni ettekandja on Etti Kagarov. Palun!

Hea Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 enne esimesele lugemisele saatmist oma 9. oktoobri istungil. Seaduseelnõust andis ülevaate ja vastas küsimustele sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Eelnõu sisu minister siin juba tutvustas, ma ei hakka seda üle rääkima. Matusetoetuse suurus on nüüd 250 eurot. Komisjoni istungil esitati küsimusi toetuse suuruse kohta ja selle kohta, milliseid kulutusi see katab. Selle rääkis Helmen Kütt just praegu üle. Küsimus oli ka andmevahetuse kohta. Andmeid toimetulekutoetuse saamise kohta saab sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist STAR. Sotsiaalkindlustusametile antakse sellele juurdepääs matusetoetuse administreerimiseks.
Sotsiaalkomisjon otsustas riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu saata esimesele lugemisele 15. oktoobriks ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Küsimusi ei ole. Aitäh, Etti Kagarov! Avan läbirääkimised. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Margus Tsahkna, palun!

Lugupeetud esimees, tahan teid veel kord tänada mõistva suhtumise eest infotunnis! Aga IRL-i fraktsiooni nimel ütlen mõned mõtted seoses matusetoetuse taastamise seaduse eelnõuga. Matusetoetuse kaotamine majanduskriisi ajal oli üks nendest sammudest, mille abil hoiti kokku riigi kulusid. Toona maksti matusetoetust kõigile inimestele olenemata nende sotsiaalsest ja majanduslikust toimetulekust. Sotsiaalkomisjon on viimase kolme ja poole aasta jooksul korduvalt selle teemaga tegelnud. Konsensuslik arusaam on olnud, et matusetoetus tuleks taastada, aga just nendele inimestele, kellel seda kõige rohkem vaja on. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel tahangi tunnustada eelnõu algatajaid ja valitsust, et nad on selle eelnõuga siia saali tulnud. Loodan, et menetlus toimub siin kiirelt ja kvaliteetselt ning matusetoetus taastatakse. Meile meeldib selle eelnõu puhul just nimelt see, et lihtsalt ei kirjutata mõnele reale juurde eelarvelisi summasid, vaid valitsus näeb ette ka infotehnoloogilise lahenduse loomist. Võib-olla on tulevikus seda lahendust kasutades võimalik tagada, et ka mõni teine riigi abi inimeste kätte jõuab. See eelnõu on meie poolt vaadatuna igal juhul tervitatav. IRL-i fraktsioon seda eelnõu toetab. Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh! Ma küsin kohe kaheksa minutit.

Kohe kaheksa minutit.

Head inimesed! Teema on selline, et sellest on kurb rääkida ja võib-olla on Riigikogu liikmel seda ka ebasünnis teha, sest ega meil, head kolleegid, matustega probleeme ei teki. Meil on isegi Metsakalmistul sada matusekohta olemas. Mina isiklikult küll seda kohta ei vaja, sest pean hoolimata kogu austusest oma kolleegide vastu ütlema, et ma näen neid iga päev täiesti piisavalt ega taha, vabandust, neid surnuaial enda kõrvale, samamoodi nagu ei taha neid ka oma koju oma naise voodisse.
Aga mis puudutab matusetoetust, siis, jah, aastast 2000 oli see olemas, kuna seda nõudis Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeks ja nõudsid Euroopa Liidu põhimõtted. Kuid aastal 2009 kaotati see ära põhjendusega, et raha nagu ei jätkunud. Teate, Eestis sureb aastas 15 000 inimest või natuke rohkem. Ilmselt ma ei eksi, kui arvan, et enamik nendest ka maetakse. 15 000 × 250 eurot on 350 000 eurot. Umbes 350 000 eurot maksab ka kahe ministrikoha ülalpidamine. Need on need kohad, mis valitsev koalitsioon juurde tekitas. Ühel kaalukausil on kaks elusat ministrit, teisel 15 000 surnud eestlast. Nii et rääkida, et ei jätku raha kõigile matusetoetuse maksmiseks, ei ole sünnis.
Jah, me sureme ükskord kõik ja meid kõiki tuleb ka maha matta. Tõepoolest, ega pärast surma ei ole keegi meist rikkam kui teine. Isegi kui perekond on täiesti korralikul majanduslikul järjel, ei ole siis, kui sureb perekonna toitja, matuseraha hoobilt kuskilt võtta. Pangaarvelt seda ju kätte ei saa. See 250 eurot on tõesti üsna väike osa kõigist kuludest, n-ö kõige odavama baasteenuse saab selle eest osaliselt kätte, st kas tuhastamise või tõesti ainult kirstu ja risti. Aga kui teha enam-vähem viisakad matused, ikkagi krematooriumiteenuse, kõneleja, risti või hauatahvliga ja ka pisikeste peiedega, selliste üsna tagasihoidlikega, teate isegi, kus on puljong, pirukas ja karbonaad hapukapsaga, tilk viina, ning transport veel juurde, siis ega alla tuhande euro ei tule mitte kuidagi välja.
Mina ütlen niimoodi, et oleks viisakas, kui riik maksaks ikkagi matusetoetust kõigi inimeste surma puhul. Enamik lahkunutest on ju üsna eakad inimesed. Jah, kunagi oli komme, et vanainimesel oli kirsturaha alati kõrvale pandud. Tänapäeval, kui ongi, on see jällegi pangaarvel ja seda ei saa kuidagi kätte. Sugulased panevad siis rahad kokku või võtab keegi SMS-laenu. Tõepoolest on olnud ka juhtumeid, kui sugulased ongi jätnud kadunukese omavalitsuse matta. See on ääretult kurb ja ebasünnis, aga inimesed ei ole selles süüdi.
Ma rääkisin hiljuti ühe vanaprouaga, kes on, jumal tänatud, enam-vähem tervise juures, kuigi 95 aastat vana. Nagu kõikidel korralikel vanainimestel olid tal juba 20 aastat tagasi väiksed varud soola, suhkrut ja seepi ning üks paar karkusid nurgas ja loomulikult oli tal ka kirsturaha kõrvale pandud. Aga siis tuli masuaeg. Seepi ja soola tal vist praegu veel jagub, aga kirsturaha andis ta oma pojale, kellel olid majandusraskused. Ja kõik – proual enam matuseraha ei ole. Tema ütles mulle niimoodi: "Tead, Viktor, mina elan nüüd kuni maailma lõpuni välja, ära ei sure, sest mul pole matuseraha." Nali naljaks, aga nii see on, et paljudel inimestel ei olegi matuseraha.
Kui me räägime eakatest inimestest, siis kuulge, ei saa öelda, et nende pension on naeruväärne – see on nutmisväärne. Nende laste palgad on ka õige pisikesed ja mingeid säästusid neil ei ole. Eakad inimesed on ju oma tööga üles ehitanud kõik selle, mille meie oleme erastanud, ärastanud, maha müünud, pantinud, mille eest raha saanud, uuesti ärisse pannud ja jõukale järjele jõudnud. Kõik ikka tänu memme vaevale! Need inimesed on väärt seda, et riik austaks neid ja annaks neile kas või selle viimasegi austuse pärast surma. Kui me räägime vajaduspõhistest ja mittevajaduspõhistest toetustest, siis mis võib olla veel vajaduspõhisem kui vajadus inimese kombel maha maetud saada.
Teate, paar päeva tagasi oli sotsiaalkomisjoni koosolek, kus räägiti, et ei jätku raha puudega inimeste abivahendite jaoks. Ministeeriumi esindaja ütles, et ega neil inimestel kõiki neid abivahendeid vaja ei olegi, on olemas hädavajalikud ja mitte eriti vajalikud abivahendid. No kuulge, kas see on siis selline loogika, et üks kark on sulle hädavajalik, aga ilma teiseta saad seinast kinni hoides hakkama?! Siis ma küsin, mis asjad üldse on hädavajalikud. Võib ju otsustada, et ega kõik ravimid ei ole ka hädavajalikud. Jah, valutabletti anname, aga antibiootikumi ei anna, sest saab ehk ilma hakkama. Aga kas pension on üldse vajalik? Võib-olla on inimesi, kellel on mingisugune maatükike või muid sissetulekuid. Ärme maksame neile pensioni! Teate, mis? Sellise loogika kohta ma ütleksin, et peaks vaatama, kas selle seaduseelnõu autoritele ikka peab palka maksma. Nende palk võiks olla vajaduspõhine ja võib-olla mõni elab ka ilma palgata ära.
Kui võim ei austa rahvast, neid inimesi, kes siin elavad, võetakse vastu seadusi, mille vastu on enamik Eesti rahvast, ega tunta huvi, mis on inimestele vajalik ja mis ei ole, kui võim eraldab ennast niimoodi inimestest, siis ei kõlba see mitte kuskile. Selle 350 000 eurot võiks leida, matusetoetus ei peaks olema mitte vajaduspõhine, vaid võiks olla viimseks austuseks inimestele, kes on elanud siin, sellel maal, kannatanud hädasid, rõõmustanud koos meiega, olnud õnnelikud, vahel ka õnnetud. Nad on elanud siin, sellel maal, andnud meile elu ja meie elame edasi, mälestades neid. Austagem, kui mitte elavaid, siis vähemalt surnuid! Aitäh!

Enne, kui ma läbirääkimised lõpetan, soovitan Keskerakonna fraktsioonil uuesti arvud 250 ja 15 000 läbi korrutada. Aitäh! Läbirääkimised on lõppenud. Komisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 726 esimene lugemine tuleks lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 29. oktoobri kell 17.15.

Järgmisena on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 727 esimene lugemine. Algatajate ettekandja on sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Kui minister soovib midagi juurde öelda, siis võib ta seda siit kõnepuldist teha, me ei saa seda takistada.

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Stenogrammi huvides tahan öelda, et tõepoolest suri 2013. aastal 15 244 inimest. Kui me korrutame selle 250-ga, siis summa on peaaegu 5 miljonit, mitte 300 000, nagu siin eelkõneleja rääkis. Ma tahan väga tänada IRL-i selle eest, et sotsiaalkomisjonis oli selles mõttes toetus ja arusaam, et midagi teha on kindlasti parem kui mitte midagi teha. Ütlen veel, et üks ministrikoht oli Sotsiaalministeeriumis juba enne ehk ainult üks tekkis juurde, aga ärge unustage, et üks ministrikoht ka vähenes. 5 miljonit ei suuda mina ja Urmas Kruuse kuidagi ära kasutada ega plaanigi seda teha. Aga pean kurva meelega ütlema ka seda, et mitte ainult eakad inimesed ei lahku meie keskelt, vaid lahkuvad ka nooremad. Minu meelest ei ole seetõttu õige memme vaeva või vanainimese teema peale minna, kuid see on juba iga kõneleja asi.
Tahan tutvustada teile eelnõu 727, mis käsitleb riiklike peretoetuste seaduse muutmist. Nimetatud eelnõu näeb ette tõsta eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurole kuus. Kehtiva riiklike peretoetuste seaduse alusel makstakse perekonnas hooldamisel või eestkostel oleva lapse toetust 20-kordses lapsetoetuse määras. See summa oli ja on selle aasta lõpuni 191 eurot ja 80 senti. Eelnõu kohaselt tõuseb 1. jaanuarist 2015 eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 48 euro 20 sendi võrra kuus. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus lapsele ja seda makstaksegi lapsele, kellele on määratud eestkostja või kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping. Eestkostel oleva lapse toetus ei ole peretoetus klassikalises mõttes, vaid see on mõeldud just nendele lastele, keda ei kasvata tema vanem. Selle toetusega katab riik suures ulatuses eestkostel oleva või hooldusperes elava lapse ülalpidamise kulud. Selle tõttu on ka see toetus suurem igakuisest lapsetoetusest. Kui aga arvestada, et ka universaalsed lapsetoetused tõusevad, siis koos selle toetuse ja lapsetoetuse 45-eurose lisaga hakkab eestkoste- või hoolduspere saama 285 eurot kuus. 2013. aastal tegi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE lapse ülalpidamise kulude arvestamise metoodika uuendamise analüüsi. See näitas, et sõltumata lapse vanusest ja elupiirkonnast on hinnanguliselt 280 eurot ühe lapse kohta selline summa, mis on vajalik kulude katteks. Me ei tohi unustada ka seda, et need lapsed, kes on kas eestkostel või peres hooldusel, vajavad tihtipeale logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti abi, sest see, et nad on oma bioloogilisest perest lahutatud, on neile kindlasti ka jälje jätnud.
Teie ees olev eelnõu on mõeldud 2000 lapse jaoks, sest 2013. aastal maksti sellist toetust 2010 lapsele. Eelnõu peaks aga lihtsustama sedagi, kui laps, kes ei ole veel asenduskodusse (vana terminiga lastekodusse) saadetud, otsib peret, kes oleks valmis võtma teda kasvatada. Lapsele annab peres kasvamine kindlasti paremaid tulemusi kui kasvamine asenduskodus, seal on lihtsalt võimalik lapsele rohkem tähelepanu pöörata. Asenduskodud teevad suurepärast tööd, ei saa väita, et seal midagi halvasti oleks. Uued asenduskodud, mida järjest üle Eesti ehitatakse, tagavad lastele hoole ja armastuse. Aga valitsus loodab, et eelnõu aitab kaasa sellele, et laps ei peagi sattuma asenduskodusse, vaid leitakse pere, kes selle lapse kasvatada võtab. Riigieelarves on nendeks kuludeks ette nähtud 1,2 miljonit eurot. See toetus on 2008. aastast olnud 191,80 eurot, see summa suureneb 25% ja on 2400 eurot. Ma palun vabandust, 240 eurot! Olen eelmise eelnõu arutelust lihtsalt väga häiritud ja erutatud. Nii et 240 eurot on uus toetuse suurus. Aitäh! Vastan küsimustele.

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Ei ole.

Keegi ei julge küsida.

Sotsiaalkomisjoni ettekandja on komisjoni aseesimees Margus Tsahkna. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head töökaaslased! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 9. oktoobril. Istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud. Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt andis eelnõust ülevaate, nagu ta tegi ka siin saalis.
Komisjoni arutelu käigus tõusis üles asenduskodudes elavate laste pearaha teema. Sotsiaalkomisjon on viimase kolme aasta jooksul asenduskodude töötajatega korduvalt asenduskodude teemat laiemalt arutanud. Ma olen sotsiaalkaitseminister Helmen Kütiga nõus, et ideaalis peaksid lapsed kasvama peres ja neile lastele, kes ei saa oma peres kasvada, peame suutma võimalikult kiiresti leida parima lahenduse ehk asenduspere. Samal ajal on näha, et ka tulevikus ei saa me kuidagi loobuda asenduskoduteenusest. Seda on vaja kas või nendele lastele, kes vajavad võib-olla aktiivsemat ja professionaalsemat rehabilitatsiooni, et valmistuda asenduspereteenusele üleminemiseks. Mul oli hea meel kuulda komisjoni istungil Sotsiaalministeeriumi lubadusi, et on koostamisel asenduskoduteenuse n-ö roheline raamat. On tehtud uuringuid ning nende lahendustega lubati tulla sotsiaalkomisjoni ja loodetavasti ka Riigikogu saali ette.
Probleem on selles, et me oleme Euroopa ja riigi vahendeid kasutades ehitanud uusi asenduskoduhooneid ja renoveerinud vanu, aga asenduskodu töötajate liit on korduvalt teatanud, et kuna asenduskodude pearahastamise süsteem ei näe eraldi ette näiteks palgakomponenti, siis on neid uusi maju, kus lapsi on vähem ja pinda rohkem, praeguse pearaha eest majanduslikult võimatu ülal pidada. Suure tõenäosusega näeme ka sellel talvel sotsiaalkampaaniaid, mille abil kogutakse raha mitte asenduskodudes elavate laste hariduse ja arengu toetamiseks, vaid nende uute hoonete küttearvete tasumiseks. Mul on hea meel, et valitsus tegeleb just nimelt nendele probleemidele lahenduse otsimisega.
Sotsiaalkomisjon toetas üksmeelselt eelnõu, mis näeb ette peres elavate laste pearaha tõstmise 240 eurole. See on ülivajalik samm, sest asendusperes kasvavate laste pearaha on ajale jalgu jäänud. Need lapsed peavad saama parimate arenguvõimaluste osaliseks.
Komisjon tegi konsensuslikult järgmised otsused: me tegime ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobriks ja esimene lugemine lõpetada, samuti tegime ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seaduses ette nähtud kümme tööpäeva ehk tähtaeg oleks 29. oktoobril kell 17.15. Komisjoni ettekandjaks määrati komisjoni aseesimees Margus Tsahkna. Aitäh!

Aitäh! Kas Margus Tsahknale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Etti Kagarov, palun!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Alustuseks loen teile ette ühe hoolduspere ema vestluse lapsega, kes oli just tema perre tulnud. Selle info sain ma MTÜ Igale Lapsele Pere kodulehelt. Ema, vastne hooldusvanem, sõidab mööda teed väikese nelja-aastase lapsega. Laps ütleb: "Emme, siit läheb tee lastekodusse, on ju." Ema: "Just." Laps: "Aga mina ei ela enam lastekodus!" Ema: "Sina ei ela ja see polegi oluline. Aga kui sa tahad, siis võid muidugi sellest rääkida." Laps: "Ei taha. Aga tead, emme, teised lapsed elavad ikka veel lastekodus."
Perekond on lapsele sobivaim kasvukeskkond, see on igale inimesele enesestmõistetav. Meie ühiskonnas on aga ka selliseid peresid, kes ei tule ise oma lapse kasvatamisega toime, ja need lapsed suunatakse asendushooldusele. Riik on aktiivselt tegelnud institutsionaalse asenduskoduteenuse parandamisega. Enamik riiklikke asenduskodusid on renoveeritud ja omavalitsustele üle antud, jätkuvalt aga riikliku rahastusega. Uute, peremaja tüüpi asenduskodude ehitamisel on põhieesmärgiks olnud perepõhise asendushoolduse arendamine. Alates 1. jaanuarist 2015 võib asenduspere koosneda kuni kuuest lapsest. Asenduskoduteenuse pearahapõhine rahastamissüsteem vajab aga tänapäevastamist. Probleemne on kümne- või kaheksakohalise peremaja ülalpidamine kuue lapse pearahaga. Aga põhiline on soodustada laste eestkostet või perekonnas hooldamist.
Sotsiaalministeeriumi strateegiline eesmärk on suurendada asendushoolduses perepõhise hoolduse osatähtsust. Täna arutatava eelnõuga suurendame eestkostel või hooldamisel oleva lapse toetuse suurust 240 euroni. See on väga oluline abi nendele pühendunud peredele, kes jagavad armastust, toetust, juhatust ja julgustust, mida lapsed oma arenguks vajavad, ning kes pakuvad lastele positiivseid tulevikuväljavaateid.
Lisaks on hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele väga oluline nii eel- kui ka järelteenuseid hõlmava tugisüsteemi väljatöötamine. Hooldusperesid valmistatakse ette, neid koolitatakse ning sõlmitakse peres hooldamise leping. Nad võtavad perre lapse ja edasi peavad nad enamasti ise hakkama saama. Ettevalmistatud ja koolitatud hoolduspered, piltlikult öeldes, visatakse vette ja neile öeldakse, et hakaku ujuma. On hea, kui nad hakkavad ujuma ja saavad raskustest hoolimata hakkama, kui nad küll läbi suurte raskuste, ent siiski rabelevad välja. Kuid on olukordi, kus pere annab alla, annab lapse tagasi asenduskodusse, laps vahetab jälle keskkonda ja tema turvatunne on ohustatud.
Miks sellised olukorrad ette tulevad? Eeskätt seepärast, et puudub tugisüsteem, mis aitaks probleemseid olukordi lahendada. Kordan veel kord, et perekond on lapse kasvamiseks sobivaim keskkond, kuid perekondadele on vajalik eelkõige psühholoogiline tugisüsteem. Psühholoogid on uurinud lapsi, kes varajases lapsepõlves on jäänud ilma kiindumussuhtest, ning sellest suhtest ilmajäämise mõju laste arengule. Kiindumussuhtehäire avaldub mitmeti: ennast kahjustava käitumisena, suitsiidina, agressiivse käitumisena, apaatsusena.
Palun kolm minutit juurde!

Lisaaeg kolm minutit.

Mõni hoolduspere on seisnud silmitsi olukorraga, kus perre saabub laps, kes ei luba ennast puudutada, rääkimata kallistamisest. Tavalise hea sõnaga ei ole võimalik seda ravida. On välja töötatud spetsiaalsed teraapiad, et laps saaks seose oma emotsioonidega ja hakkaks tundma ennast täisväärtuslikuna. Seega, lisaks väga vajalikule materiaalsele abile on peredele hädavajalik psühholoogiline tugisüsteem.
Kiindumussuhtehäire ennetamine on oluline eelkõige kuni kolmeaastaste laste puhul. Neil peaks lubatud olema ainult perehooldus, neil peab olema kindel turvaline keskkond ja üks kindel inimene, kellele nad saavad toetuda. Arengukavades on need suunad ja soovitused olemas, aga nende rakendamiseks on vaja jõulisemaid samme. Appi on tulnud mitmed mittetulundusühingud, nad on probleeme ühiskonnas tõstatanud ja aktuaalseks muutnud ning nad on toetanud peresid nii nõu kui ka jõuga. Nende eesmärk on olnud toetada vanemliku hooleta lapse perekonnas hooldamise valdkonda.
Meie ühine eesmärk olgu, et iga Eestis elav laps saaks kasvamiseks parima võimaliku keskkonna, milleks on ja jääb perekond. On väga tänuväärne, et sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt suutis hooldusperede pühendunud töö väärtustamiseks valitsuskabineti toetuse leida. See kajastub ka riigieelarves: iga eestkostel või hooldamisel oleva lapse toetus tõuseb tuleval aastal 240 eurole, mis nõuab riigikassast circa 1,2 miljonit eurot. Inglise vanasõna ütleb, et lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla. Iga laps on väärtus ja iga laps on oluline. Seame siis ühiskonna prioriteediks eelkõige lapse, ülejäänud tegemised lähtugu lapse huvidest ja vajadustest! Aitäh!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun, Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu. Tahan kiitust avaldada nii minister Helmen Kütile kui ka eelkõnelnud Etti Kagarovile, kes mõlemad oma ettekannetes rõhutasid, et on vaja esile tõsta laste huve ja asetada need tähelepanu fookusesse. Tahan meie fraktsiooni nimel kiita ka kõiki neid perekondi, kes on selle väga olulise ja raske töö ette võtnud ning lastele asendushooldust pakkunud. Olen ka ise kohtunud mitmete inimestega, kes seda väga tänuväärset tööd teevad. Ma nõustun täiesti eelkõnelejaga, kes luges ette selle tööga seotud mured. Kahjuks ei olnud see loetelu muidugi veel ammendav, ent see ei ole tänase eelnõu peamine sisu.
Toetades seda eelnõu, täidan ma siin siiski ka opositsiooni ülesannet teha konstruktiivset kriitikat ja toon välja need kohad eelnõus, mida oleks saanud paremini teha. Ma alustan samast üleskutsest, mille ma esitasin lapsetoetuste tõusu puhul: enam optimismi, sõbrad, eriti lastega seotud küsimustes! Kuigi me väga tänuväärselt lapsetoetusi tõstame, leiame end olukorras, kus me loobume koefitsiendipõhisest lapsetoetuste tõusust seetõttu, et meil ei ole õnnestunud neid siiamaani koefitsiendipõhiselt tõsta. See eelnõu ei oleks täna üldse meie ees, kui me oleksime koefitsienti kasutanud ja lapsetoetusi selle alusel tõstnud. Mul on tegelikult kurb meel, et me valisime Riigikogus lihtsama tee ja jätame edaspidised tõusud palju enam poliitiliste suvade tõmbetuulde, kui oleks olnud võimalik koefitsiendipõhise tõstmise korral. Ma loodan, et koefitsiendipõhisus õnnestub seadusesse tagasi tuua ja me suudame peredele anda rohkem turvatunnet selle abil, et kui tõuseb üks toetus, siis tõusevad ka teised lastele mõeldud toetused.
Teine küsimus on märksa põhimõttelisem. Soovides olla tõesti konstruktiivne, kutsun ma üles, et lastega seotud seaduste eelnõude koostajad edaspidi seletuskirjas kas või üks kordki lapse ja tema huvid välja tooksid. Mul oli väga hea meel, et minister Helmen Kütt oma ettekandes selle fookuse siiski suusõnaliselt välja tõi. Aga kui ma loen ministeeriumist tulnud seletuskirja, siis tekib tahtmine tekkinud emotsiooni jagada. Võtame lahti VI peatüki "Seaduse mõjud". Esimene mõju on sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Siin rõõmustatakse selle üle, et laste ülalpidamise kohustus muutub odavamaks, lapsest endast juttu ei ole. Olgem nüüd ausad, arvestades seda, kui kiiresti lapse kasvatamisega seonduvad kulud kasvavad, siis see mõju on küll asjakohane, ent tegelikult oleks tahtnud siin lugeda sellest, kuidas lapse võimalused paranevad. See raha on ju mõeldud konkreetse lapse hooldamiseks. Oleks tahtnud seletuskirjas näha nende kulude kirjeldusi, mida asendusperes elavad lapsed vajavad lisaks, võrreldes tavaperes kasvavate lastega. Seda oleks tahtnud seletuskirjas näha, sest see on ju selle seletuskirja mõte.
Piinlikuks läheb asi järgmises alapunktis "Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele". Riskides küll võib-olla Eesti julgeoleku ohustamisega, julgen siiski tõdeda, et ühe lapsetoetuse paarikümne euro suurune tõus ei mõju Eesti riigi julgeolekule sellisel määral, et seda oleks mõtet esile tuua pikemalt kui sotsiaalset ja demograafilist mõju. Kas me saame tõesti pidada sobivaks sellist lähenemist, et välisriigid on meile ette heitnud, et me liialt vähe pakume sotsiaalset kindlustunnet, aga nüüd, kui me oleme paarikümne euro võrra ühte toetust tõstnud, tehakse meile ehk vähem märkusi? See, et meile tehakse vähem märkusi, muuseas, ei ole mitte kuidagi seotud ei meie riigi julgeoleku ega välissuhetega. Tsiteerin: "... võib ... mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele kokkuvõttes pidada väheoluliseks, kuna mõju sagedus on keskmine (nõuete täitmist hinnatakse küll regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt)." Kui oleks igapäevane hindamine, kas siis oleks mõju olnud suur?
Järgmine alapunkt mõjub ausalt öeldes, nagu see oleks pärit huumorivaldkonnast – "Mõju regionaalarengule". Siit selgub, et mõju regionaalarengule on oluline, kuna enamikus kohalikes omavalitsustes on alla 18-aastaseid lapsi. Vabandust, kuidas on see asjaolu, et enamikus kohalikes omavalitsustes on alla 18-aastaseid lapsi, seotud regionaalpoliitiliste mõjuga?
Mõjude hindamine lapse seisukohast, mis on ju tegelikult olnud selle hindamise mõte, see, mismoodi üks või teine seadusmuudatus mõjutab konkreetselt lapse olukorda, lapse huvisid ja aitab kaitsta nende inimeste huvisid, kes lapse kasvatamise eest seisavad, on sellest väga tubli eelnõu seletuskirjast kahjuks täiesti välja jäänud.
Kui minna edasi konstruktiivsete ettepanekutega, siis Isamaa ja Res Publica Liit, küll toetades seda eelnõu, loomulikult endiselt ei nõustu eelnõu katteks leitud rahalise allikaga ehk vanemapensioni edasilükkamisega. Me oleme ka praegu seisukohal, et lastega peredele mõeldud mis tahes toetuste edasilükkamine või kaotamine avaldab perede üldisele turvatundele konkreetsetest rahasummadest palju suuremat mõju. Seetõttu ei tohiks selliste asjade kallale minna.
Lõpetuseks, kui juba asendusperedest juttu tuli, siis ma avaldan kahetsust, et kultuurikomisjonis ei leidnud toetust Sotsiaalministeeriumi ettepanek panna lasteaiakohtade kättesaadavuse parandamiseks koolieelse lasteasutuse seadusesse paragrahv, mille järgi asenduskodus elava lapse elukohaks loetakse tema tegelik elukoht asenduskodus. Isamaa ja Res Publica Liit esitas samuti sellesisulise ettepaneku, kahjuks ei leidnud ka see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna toetust. Samas oleme siinsamas tõdenud, et need on need lapsed, kes lasteaiakohta kõige enam ja kõige kiiremini vajavad. Paraku on nende rahvastikuregistrijärgne aadress seotud nende pärisperega, mis pole ju ka muidugi vale. Ma loodan, et ka see küsimus saab kõige kiiremas korras lahendatud. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 727 esimene lugemine lõpetataks. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri kell 17.15.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 1981. aasta protokolliga muudetud EUROCONTROL-i lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu 739 esimene lugemine. Algataja ettekandja on majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Tere õhtust, head kolleegid ja lugupeetud esimees! Selle seaduseelnõu eesmärk, mille pealkirja esimees just ette luges, on ühinemine EUROCONTROL-i lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga ning marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppega alates 1. jaanuarist 2015. Ühinemisega saab Eesti täisliikmeks Euroopa lennuliikluse ohutuse organisatsioonis ehk EUROCONTROL-is, mis on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon. Liikmesus kindlustab riigile kaasatuse olulistesse Euroopa lennuliiklusvaldkonna arengut kujundavatesse protsessidesse ja annab neis kaasarääkimise võimaluse. Konventsiooni eesmärk on tagada efektiivne ja ohutu lennuliiklus Euroopa õhuruumis ja aidata kaasa riikidevahelisele koostööle õhuruumi ning aeronavigatsiooniteenuste korraldamisel, eriti tsiviil-sõjalisele koostööle.
Konventsiooni juurde kuuluva marsruudi navigatsioonitasusid käsitleva mitmepoolse kokkuleppe eesmärk on kehtestada kogu EUROCONTROL-i liikmesuse piirkonnas ühised põhimõtted navigatsioonitasude arvestamiseks ja kogumiseks ehk navigatsioonitasude keskse kogumise süsteem, mis peab aitama kaasa konventsiooni eesmärkide saavutamisele ja mille tulemusena hakkab tasu Eestis osutatud aeronavigatsiooniteenuste eest Lennuliiklusteeninduse AS-i asemel koguma EUROCONTROL. Läbirääkimistel EUROCONTROL-iga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saavutanud kokkuleppe, et Eestis kohaldatakse kaheaastast üleminekuperioodi keskse kogumise süsteemi rakendamiseks. Üleminek uuele süsteemile alles 1. jaanuaril 2017 võimaldab riigil ning ettevõtetel teha selleks ettevalmistusi. Üleminekuperioodi kohaldamise eeldus on Eesti ühinemine konventsiooniga ja navigatsioonitasude kokkuleppega 1. jaanuaril 2015.
EUROCONTROL on keskne ja peamine Euroopa lennuliiklusvaldkonna kompetentsikeskus, Euroopa lennuliiklusvõrgustiku keskne haldusasutus ja kriisikoordinatsioonikeskus. EUROCONTROL-il on võtmeroll Euroopa lennuliiklusalaste strateegiate väljatöötamisel ja teostamisel, ta on Euroopa Komisjoni partner kesksete aeronavigatsioonialaste regulatsioonide väljatöötamisel, Euroopa tähtsaima lennuliiklusvaldkonna arenguprogrammi "Single European Sky" ehk "Euroopa ühistaevas" rakendamisel ja lennuliiklusteenuste majandusliku efektiivsuse hindamisel. Samuti on EUROCONTROL tsiviil-sõjalist lennuliikusalast koordinatsiooni süsteemselt edendav organisatsioon.
Võrreldes Euroopa Liiduga võimaldab EUROCONTROL laiemat üleeuroopalist valdkondlikku koostööd, kuna tema liikmeskond ületab 12 riigi võrra Euroopa Liidu liikmeskonna. Kuna EUROCONTROL täidab ja jääb ka tulevikus Euroopas täitma unikaalset rolli ning osutama teenuseid, millega Eesti oma geograafilise asukoha tõttu on otseselt seotud, on Eesti huvides organisatsiooni arengus ja tegevustes võrdselt teiste Euroopa riikidega hääleõigusega kaasa rääkida. Mitteliikmesusest tulenevad mitmed piirangud, mis seavad Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem soodsasse olukorda, seda eelkõige informeerituse ja võrdsete võimaluste mõttes. Olles teistele riikidele võrdväärne koostööpartner ja osaledes Euroopa lennuliikluse korraldamise kujundamises vahetult ja võrdselt piirkonna teiste riikidega, saavutatakse riigi parem informeeritus planeeritavatest valdkondlikest arengutest, näiteks seoses uute tehniliste kontseptsioonide juurutamisega lähitulevikus. See võimaldab Eesti asutustel arendusteks paremini valmistuda, aidates ühtlasi vältida informatsioonisõltuvust teistest riikidest.
Ühinemine aitab kaasa ettevõtete ärivõimaluste laienemisele, näiteks saab osaleda EUROCONTROL-i hangetes. Eesti kodanikel võimaldab ühinemine eelkõige parandada kutseoskust, avades neile organisatsioonis õppimise ja töötamise võimalused. Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi liikmesriigid, sh Eesti, võtsid juba 1997. aastal vastu otsuse, et kõiki konverentsi liikmesriike julgustatakse EUROCONTROL-iga ühinema, et tagada piirkonna lennuliiklusteenuse ja õhuruumi korraldamise koordineeritud areng, panustades sellesse ühiselt ressursse. Nüüdseks on sellega ühinenud peaaegu kõik Euroopa piirkonna riigid. Organisatsiooni 40 liikmesriigist 27 on Euroopa Liidu riigid. Eesti on viimane Euroopa Liidu riik, kes EUROCONTROL-iga liitunud ei ole.
Ühinemisega kaasneb riigile organisatsiooni liikmemaksu tasumise kohustus, mis on 2015. aastal 0,187% EUROCONTROL-i agentuuri eelarvest ehk 798 318 eurot. Liikmemaks kaetakse Lennuliiklusteeninduse AS-ilt riigile omanikutuluna laekuvatest marsruudi navigatsioonitasudest, mida sel eesmärgil tõstetakse suurusjärgus 5%. Eeldatavalt ei mõjuta selles ulatuses tõus ülelennuliiklust märgatavalt, kuna Eesti tasud on Euroopa piirkonna madalaimad. Tõus puudutab eelkõige ülelende ehk marsruutlennuliiklust, mille puhul on tegemist valdavalt välisriikide operaatoritega. Liikmesusest tulenev hinnatõus ei puuduta terminali navigatsioonitasusid, mis on seotud Eesti lennuväljadel maanduvatele lendudele teenuste osutamisega. EUROCONTROL-i piirkonnas lennuettevõtjate makstavad tasud seoses Eesti ühinemisega summaarselt ei tõuse, kuna Eesti liikmemaksu lisandumisega EUROCONTROL-i eelarvesse väheneb samavõrra ülejäänud piirkonna liikmemaks. Kulude sel viisil katmine on rahvusvaheline tavapraktika.
Lennuettevõtjate kulud võivad täiendavalt muutuda seoses Eesti navigatsioonitasude kulubaasi komponentide mõningase muutumisega alates 1. jaanuarist 2017, mil plaanitavalt rakendub navigatsioonitasude keskse kogumise süsteem. Selleks ajaks peavad Eestis olema juurutatud samad teenuste maksustamise põhimõtted, mille alusel toimitakse kogu EUROCONTROL-i liikmesuspiirkonnas. Süsteemi juurutamisele ja muudatuste tegemisele kulubaasi struktuuris eelneb Eesti senise navigatsioonitasude süsteemi hindamine EUROCONTROL-i poolt 2016. aastal. EUROCONTROL-i peamised põhimõtted navigatsiooniteenuste kulude hindamisel on kulude läbipaistvus, põhjendatus ning teenustevahelise põhjendamatu ristsubsideerimise vältimine. Eesti terminali navigatsioonitasu võib hindamisest lähtuvalt olla vaja tõsta ja marsruudi navigatsioonitasu langetada. Kuid enne 2016. aasta hindamist selle kohta midagi täpselt öelda ei ole võimalik.
Tuleb arvestada, et nimetatud muutused võivad aset leida ka mitteühinemise korral, kuna lennuliiklusteenuste osutamise kuluefektiivsust kontrollib lisaks EUROCONTROL-ile Euroopa Komisjon, kes lähtub samadest põhimõtetest ning teeb hindamisel koostööd EUROCONTROL-iga.
EUROCONTROL-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 17. juunil 2013. aastal sõlmitud ühiste kavatsuste deklaratsioonis kokkulepitud ühinemise aeg on 1. jaanuar 2015. Kuna ühinemine jõustub ühinemiskirjade Belgia Kuningriigis hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval, on eelnõu vaja seadusena vastu võtta hiljemalt novembri keskel, et jõuaks ka hoiuleandmise novembris korraldada. Eelnõu mõjuanalüüs on olnud töömahukas ja valmis alles selle aasta septembris. Ühinemise lükkumine kokkulepitud tähtajast kaugemale võib tuua Eestile kaasa lisakulutusi seoses teenuste ostmisega EUROCONTROL-ilt, mille aastane pakkumishind ületab oluliselt liikmemaksu. See on ebaotstarbekas, kuna EUROCONTROL-i teenused on alates ühinemisest liikmemaksuga kaetud. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa!

Lugupeetud juhataja! 13. oktoobril toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati seaduseelnõu 739, mille alusel Eesti Vabariik liituks 1960. aastal asutatud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga. Lugupeetud minister pidas nii ammendava ettekande, et mul on jäänud väga vähe lisada, aga mõne aspekti mainin siiski ära. Tõepoolest, Eesti on päris üllatavalt viimane Euroopa Liidu liikmesriik, kes selle organisatsiooniga liitub. Sellega on liitunud sellised Euroopa riigid nagu Gruusia, Ukraina, Moldova, Norra, Türgi ja paljud-paljud teised. Veel on tähelepanuväärne, et kuna me saame liikmemaksu koguda ülelendudelt võetavate täiendavate navigatsioonitasude abil, mis arvestatakse omanikutulu sisse, siis sellelt peaaegu 800 000 eurolt saab riigi tuluna arvestada ka dividenditulu. Nii et tegelikult peaks Eesti Vabariik selle organisatsiooniga liitudes jääma umbes 400 000 euroga plussi, mitte ei teki uusi kulusid. Kogu lennuliiklusteenindus ehk ülelennud on Eesti Vabariigile suhteliselt oluline tuluallikas. Järgmise aasta riigieelarves on planeeritud näiteks Lennuliiklusteeninduse AS-ist saada dividenditulu 4,25 miljonit eurot. Nii et edukas tegutsemine selles sektoris on Eesti Vabariigi majanduslikes huvides. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva, s.o 22. oktoober kell viis.

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 739 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. oktoobri kell 17. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume 15. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 718 esimene lugemine. Mul on suur au paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelt.

Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Annan teile ülevaate tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 718, mille Vabariigi Valitsus on Riigikogule edastanud. Tegemist on eelnõuga, mis tagab otsekohalduvate Euroopa Liidu määruste sujuva rakendamise. See tähendab, et need määrused rakenduksid ka juhul, kui me ei teeks oma seadustes muudatusi, kuid selleks, et see rakendumine oleks sujuvam, on vaja teha teatud korrektiivid tsiviilkohtumenetluse seadustikus.
Mis need korrektiivid siis on? Kõigepealt, tegu on nn Brüsseli I määrusega, mis kohaldub tsiviil- ja kaubandusasjadele, välja arvatud maksejõuetuse asjad, vahekohtumenetluse asjad, ülalpidamisasjad ja pärimisasjad. Brüsseli I määrus sisaldab kohtualluvuse reegleid, reegleid vastuoluliste kohtuotsuste ohu vältimiseks olukorras, kus samas asjas peetakse mitmes liikmesriigis paralleelseid kohtumenetlusi. Samuti sisalduvad määruses reeglid ühe liikmesriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise ja täitmise kohta muus liikmesriigis. Brüsseli I määruse olulisemaks muudatuseks on teise liikmesriigi kohtulahendi ja ametliku dokumendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine, kuna liit toimib vastastikusel usaldusel õigusemõistmise vastu. Määrus lähtub eeldusest, et kostja huvide kaitse on tagatud juba selles kohtumenetluses, kus lahend tehti.
Lisaks väärib esiletõstmist asjaolu, et määruses sisaldub kindlustusvõtja, tarbija ja töölepingu nõrgemat poolt kaitsvaid soodsamaid kohtualluvuse eeskirju. Uuesti sõnastatud Brüsseli I määrust hakatakse kohaldama järgmise aasta 10. jaanuarist.
Määrusega kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta luuakse reeglid ühes liikmesriigis tsiviilasja määratud kaitsemeetmele lihtsaks ja kiireks tuginemiseks teises liikmesriigis. Määruse artikli 4 järgi tunnustatakse ühes liikmesriigis määratud kaitsemeedet teistes liikmesriikides ilma ühegi erimenetluseta ja see meede kuulub täitmisele, ilma et oleks nõutav täidetavaks tunnistamine.
Järgnevalt räägin täpsemalt, millised on need riigisisesed muudatused, mis on eelnõus kajastatud. Määruses ettenähtud kohtulahendi täitmisest keeldumise avaldus esitatakse võlgniku elu- ja asukohajärgsele või täitemenetlusjärgsele kohtule. Määruse alusel väljastatava tõendi annab, seda parandab ja selle tühistab maakohus, kes kaitsemeetme määras, ning kaitsemeetme kohandab vajaduse korral kohtutäitur, kellele see täitmiseks esitati. Kuivõrd nimetatud otsekohalduvate määruste kohaselt käsitletakse ametlikku dokumenti samadel tingimustel kui kohtulahendit, täiendatakse eelnõuga täitemenetluse seadustikus täitedokumentide loetelu välisriigi ametliku dokumendiga, mis on Eestis täidetavaks tunnistatud või kuulub tunnustamiseta täitmisele.
Lisaks täiendatakse eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustikku asjakohaste viidetega käsitletavatele määrustele. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mille alusel juhul, kui käsitletavate määruste kohaselt täitmisele esitatud kohtuotsus või ametlik dokument sisaldab meedet või korraldust, mida Eesti õiguses ei tunta, või meetme täitmiseks on vajalik kohandada lahendis või ametlikus dokumendis sisalduvaid faktilisi asjaolusid, kohandab meetme või faktilised asjaolud kohtutäitur selliseks, et seda oleks võimalik Eesti õiguse kohaselt täita.
Eelnõuga piiratakse samuti vahekohtumenetluses menetlustähtaja ennistamise võimalust, võimaldades seeläbi ohjata vahekohtumenetlust pikendava vaheotsuse muutmise menetluse kasutamist pahatahtliku venitamisena. Samuti sätestatakse vahekohtumenetluse üldpõhimõttest tulenevalt konfidentsiaalsusnõue kohtumenetluse suhtes, kus lahendatakse vahekohtumenetluse asju. Muudatus tehakse põhjusel, et olemasolevaid aluseid menetluse kinniseks kuulutamiseks ei ole vahekohtumenetluse eripära ja seal kehtivat konfidentsiaalsuse põhimõtet arvestades piisavalt.
Täiendavalt sisaldub eelnõus muudatus halduskohtumenetluses elektroonilise dokumendi kättetoimetamise täpsustamise kohta, millega kõrvaldatakse kohtutele ebamõistlik olukord seoses kohtukutsete elektroonilise kättetoimetamise ja menetluste taastamisega. Viimaks sisaldub eelnõus muudatus riigi õigusabi andmise kohta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsiooni alusel toimuvas menetluses. Selle kohaselt on võimalik riigi õigusabi osutada ka eelnimetatud menetluse toetamiseks.
Eelnõus on seaduse jõustumise kuupäevana esitatud järgmise aasta 10. jaanuar, sest rakendamist vajavaid määrusi hakatakse kohaldama 11. jaanuaril 2015. Loodan, et Riigikogul on võimalik eelnõu sellistes ajaraamides menetleda. Tänan teid tähelepanu eest!

Austatud minister, küsimuste rahet ma ei näe. Aitäh teile! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Mihhail Korbi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ühel istungil, mis toimus esmaspäeval, 6. oktoobril. Kutsutud olid justiitsminister Andres Anvelt, ministri nõunik Kristen Kanarik ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson. Minister tutvustas komisjonis eelnõu sisu ning selgitas järgmist. Eelnõu peamine eesmärk on toetada määruste nr 1215/2012 ja nr 606/2013 rakendamist. Ta lisas, et kuigi nimetatud määrused on otsekohalduvad ja nende rakendamiseks ei ole vaja määruste sätteid oma riigi õigusesse üle võtta, tuleb määruste sujuva rakendamise toetamiseks mõningad muudatused ja täpsustused mõnes seaduses siiski teha. Sellest lähtuvalt muudetakse eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, notariaadiseadust, riigilõivuseadust, riigi õigusabi seadust ja täitemenetluse seadustikku. Tehnilist laadi muudatuste tulemusel väljastab edaspidi kaitsemeetme tunnustamise mõju ja ulatust kinnitava tõendi maakohus, kes kaitsemeetme määras. Tõendi parandamine toimub eelnõu kohaselt samadel alustel ja korras nagu Eesti kohtulahendite puhul. Kui tõend on valesti välja antud, võib tõendi tühistada see maakohus, kes tõendi väljastas. Samuti tõi justiitsminister välja, et täitedokumentide loetellu lisatakse Eesti kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta sundtäitmisele kuuluvad välisriigi ametlikud dokumendid.
Sisulist arutelu komisjonis kahjuks ei tekkinud. Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 15. oktoobriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks ei jäänud keegi. Konsensuslikult otsustati määrata ettekandjaks siinkõneleja ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoober kell 16. Tänan teid!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 718 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. oktoobri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.52.