Tere hommikust, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kolmanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Valeri Korb!

Head kolleegid! Anname üle metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu on ette valmistatud metsakasutuslike erisuste tõttu haja- ja tiheasustusalal. Metsaseaduse muutmise eesmärk on senisest laiapõhjalisemalt ja jätkusuutlikumalt arvestada tiheasustusalal kasvava metsa omaniku ning samas ka avalikkuse õigusi ja huve. Kahjuks ei ole kohalikul omavalitsusel õigusnormi seisukoha esitamiseks metsateatisele tiheasustusalal kasvava metsa kohta. (Juhataja helistab kella.) Samas on just need polüfunktsionaalsed metsad avalikkuses eriti kõrgelt hinnatud. Kohalikule omavalitsusele kui kohaliku elu peamisele korraldajale peaks kuuluma sellekohane seaduslik õigus. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on seadusega, mida on sellel sajandil ilmselt kõige rohkem muudetud. Meie ettepanek on seda uuesti muuta, sest ühest 2001. aasta juhuideest, kui Reformierakonna toonane esimees rääkis tulumaksu alandamisest, on saanud valitsuse kinnisidee. Paraku on ühiskond vahepealse aja jooksul muutunud ning väga paljud inimesed eelistavad 1% tulumaksu kättejäämisele hoopis seda, et riik suudaks pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja täita oma kohustusi. Seega on meie ettepanek muuta tulumaksuseaduse § 4 lõiget 1 ja sätestada, et järgmisel aastal on Eestis tulumaksumäär 21%. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 702 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Tänan usalduse eest, lugupeetud eesistuja!

Suur tänu tulemast!

Head kolleegid! 22. septembril arutas põhiseaduskomisjon selle eelnõu teisele lugemisele saatmist. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei laekunud. Põhiseaduskomisjon ise ka ei leidnud ühtegi head põhjust, miks peaks seda eelnõu teksti muutma, seega teeme täna lõpphääletuse. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Paul-Eerik Rummo, palun!

Hea kolleeg, kas te ise olete kujunenud olukorraga väga rahul?

Jah, mind rahuldab, et ei ole eriarvamusi ja parlament on nii monoliitne selles küsimuses.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei näi olevat. Eelnõu 702 kohta ei ole muudatusettepanekuid laekunud. Juhtivkomisjon on taotlenud eelnõu 702 lõpphääletust, keegi protestinud ei ole, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 702. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 702 on otsusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Aivar Koka, Andrus Saare, Erki Noole, Peeter Laursoni ja Toomas Tõniste algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu 688 esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu liige Erki Nool!

Austatud kolleegid! Riigikogu liikmed Erki Nool, Aivar Kokk, Peeter Laurson, Toomas Tõniste ja Andrus Saare on algatanud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Jäätmeseaduse § 119 täiendamine on tingitud vajadusest seaduses selgesti sõnastada, et korraldatud jäätmeveoteenuse osutamisel võivad tarbijad pöörduda oma õiguste kaitseks Tarbijakaitseametisse.
Teada on väga palju juhtumeid, kus jäätmevedajad on tarbijate õigusi kahjustanud. Nii näiteks on nad kehtestanud lisateenuste eest ebaseaduslikud ja tarbija õigusi kahjustavad tasumäärad. Samuti on esinenud juhtumeid, kus jäätmevedaja on jäätmeveoteenuse lepingu alusel paberarve väljastamise eest tellijalt seadusvastaselt tasu küsinud. Ei jäätmeseadus ega ka tarbijakaitseseadus ei anna ühest vastust küsimusele, kas Tarbijakaitseameti pädevuses on selliste kaebuste lahendamine, mis on seotud jäätmeveoteenuse osutamisega. Jäätmevedajad, -valdajad ja kohalik omavalitsus on Tarbijakaitseameti pädevusest erinevalt aru saanud. Seaduse jõustumise korral on paremini tagatud õigusselgus ja tarbijatel on võimalik Tarbijakaitseameti abil paremini teostada oma õigusi kvaliteetsele ja kättesaadavale jäätmeveoteenusele.
Seadusmuudatus on väga lihtne. Jäätmeseaduse § 119 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: "Käesoleva seaduse § 66 lg 1 nimetatud teenuse osutamise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet." Seadus jõustub üldises korras. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Läheme küsimuste juurde. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti oli jäätmeseadus Riigikogus arutusel juba eelmisel aastal ja peaaegu terve aasta oli see sinu juhitud komisjoni sahtlis. Miks te ei pannud juba kevadel neid häid ja tarku ettepanekuid juunikuus vastuvõetud seadusesse sisse?

Kui te räägite seaduseelnõust 455 ning vaatate ka hääletamistulemust ja stenogrammi, siis näete, et väga paljudel Riigikogu liikmetel oli oma arvamus selle kohta, kui hea või halb see seaduseelnõu on. Kogu selle arutluse käigus tuli välja, et eelnõu 455 autorid soovisid jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ kehtetuks tunnistamisega kaitsta tarbijat, nii oli nende seletuskirjas. Eelnõu autorid ja eelnõu toetav Eesti Jäätmekäitlejate Liit olid seisukohal, et jäätmevaldkonnas tarbijakaitse ei toimi. Me esitasime oma ettepaneku enne, kui seaduseelnõu 455 jõudis teisele lugemisele Riigikogu saali.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Erki, ma tunnustan sind selle eelnõu tulise kaitsmise eest nii komisjonis kui ka siin saalis. Aga küsin, miks ei võiks üks pool olla Tarbijakaitseamet ja teine pool Konkurentsiamet.

Algatajad ei pea põhjendatuks Konkurentsiametile lisapädevuse andmist, sest kehtiva konkurentsiseaduse § 57 alusel on ametil õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsusüksustelt ning nende ametiisikutelt teavet konkurentsiolukorra analüüsimiseks. Konkurentsi tagamiseks korraldatud jäätmevedu on võimalik ja algataja ei näe vajadust Konkurentsiameti pädevust täiendada. Peale selle tagavad kohalike omavalitsuste õigusaktide ja konkurentsi üle järelevalvet ka maavanem ja õiguskantsler. Selleks, et tarbijale oleks kord selgem, näeb algataja ainuõigena just Tarbijakaitseameti järelevalve täpsustamist.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 15. septembril eelnõu 688 oma koosoleku teise päevakorrapunktina. Koosolekul osales selle päevakorrapunkti juures ka Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik Kaili Kuusk. Komisjoni istungil tutvustas ettekandja, komisjoni liige Erki Nool meile eelnõu ja seda me kuulsime hetk tagasi ka siin saalis. Keskkonnaministeeriumi esindaja edastas meile Vabariigi Valitsuse seisukoha. Vabariigi Valitsus ei toeta jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu esitatud kujul, sest nii üldsõnaline viide Tarbijakaitseameti teostatavale järelevalvele ei muuda olukorda selgemaks ega suurenda õigusselgust tarbijate huvide eest seismisel.
Tegelikult on Tarbijakaitseametil ka praegu õigus jäätmeveoteenuse lepingu üle järelevalvet teha, kui see puudutab konkreetset tarbijat. Kui laiendada sedavõrd ulatuslikult ja piiritlemata Tarbijakaitseameti volitusi, nagu eelnõu ette näeb, siis tähendaks see tegelikult juba tarbija mõiste muutmist tarbijakaitseseaduses ja kogu seaduse ülevaatamist. Nii jõuaksime sinnamaani, et tarbijaks tuleks arvata ka korteriühistu, ettevõte ehk siis juriidiline isik. See aga oleks ilmselt juba liiga suur ja ebavajalik muudatus, eriti arvestades asjaolu – mis on keskkonnakomisjoni liikmetele väga hästi teada –, et kõik need küsimused, mis konkreetselt seda eelnõu puudutavad, on juba varem, eelnõu 455 menetlemise käigus põhjalikult läbi arutatud. Tookord kaaluti eri variante ning eelnõu 455 saadeti siia saali ja võeti seadusena vastu.
Seetõttu kulus eelnõu 688 aruteluks komisjonis mõni minut, mille järel jõuti otsuseni saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 25. septembriks ehk tänaseks. Ühtlasi tehti ettepanek lükata eelnõu tagasi (häältega 5 poolt, 2 vastu ja erapooletuid samuti 2) ning määrata siinkõneleja komisjonipoolseks ettekandjaks. See ongi kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh teile! Küsimusi ei näi olevat. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Praegu on see võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 688 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 688 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 12 ja erapooletuid ei ole. Riigikogu liikmete Aivar Koka, Andrus Saare, Erki Noole, Peeter Laursoni ja Toomas Tõniste algatatud jäätmeseaduse täiendamise seaduse eelnõu 688 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head ametikaaslased, meie teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.18.