Austatud Riigikogu! Alustame erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 kohaselt 23 Riigikogu liikme ettepanekul, nende taotletud ajal ja päevakorraga.
Tähelepanu! Seoses Riigikogu liikme Ester Tuiksoo volituste lõppemisega asub tänasest Riigikogu liikmeks asendusliige Siret Kotka. Tal tuleb kõigepealt anda ametivanne. Palun!
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)
Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Rait Maruste, palun!
Austatud juhataja! Head rahvasaadikud! Kehtiva põhiseaduse § 156 lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Ajast, millal põhiseaduse tekst koostati ja fikseeriti selles valimisiga, on möödunud 22 aastat. Selle aja jooksul on Eesti ühiskond läbi teinud olulise arengu, ühiskond on stabiliseerunud, edasi arenenud ja küpsenud. Oluliselt küpsenud on ka noored inimesed, kes on nüüd haritumad, teadlikumad, ühiskonna asjadest paremini informeeritud. Seadused on andnud neile mitmeid varalisi ja mittevaralisi õigusi, kuid nende võimalused poliitikas osaleda on jäänud endiseks. Mõte valimisea alandamisest on eri intensiivsusastmega olnud arutlusel aastaid. Tõuke tänasele initsiatiivile andis Eesti Noorteühenduste Liidu pöördumine fraktsioonide poole. Koalitsiooni fraktsioonides, samuti mitmetes akadeemilistes ja kodanikuühiskonna ringkondades sai see idee positiivse vastukaja. Lähtudes põhiseaduse § 161 lõikest 1, § 163 punktist 2 ja §-st 165 esitavad 41 Riigikogu liiget eelnõu, mis näeb ette muuta põhiseadust. Selle eelnõu eesmärk on langetada aktiivne valimisõigus (õigus valida) kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Algatajate taotlus on kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse. Me usume Eestisse kui avatud ja dünaamilisse ühiskonda, kus noorte hääle kuulamine ja arvestamine on kasuks kõigile. Aitäh!
Urmas Reinsalu, palun!
Me usume Eestisse, kus avatud otsustamine ja kaasamine tuleb kasuks kogu ühiskonnale. Eesti on väike ühiskond. See tähendab, et arutades teemasid, mis tekitavad tõsist ühiskondlikku poleemikat, on mõtet pöörduda ka ühiskonna poole. 40 Riigikogu liikme algatatud kooseluseaduse eelnõu ongi ühiskonnas poleemikat esile kutsunud. IRL-i seisukoht on, et teema puhul, mis puudutab eelnõu algatajate väitel 170 000 Eesti perekonda ja perekonna mõiste laiendamist ning millel on väga oluline kokkupuude kõigi Eesti peredega, oleks mõistlik taotleda suuremat ühiskondlikku legitimatsiooni kui üksnes parlamendi enamusotsus. Selle nimel, et lugupidav debatt toimuks nii parlamendis seaduseelnõu menetlemisel kui ka ühiskonnas laiemalt, peame mõistlikuks anda parlamendile võimalus otsustada võimaliku rahvahääletuse korraldamise üle kooseluseaduse küsimuses. Aitäh teile!
Ma sain aru, et anti üle seaduseelnõu. Kas on veel soove? Olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu. Kui need vastavad kodu- ja töökorra nõuetele, määratakse neile juhtivkomisjon. Nüüd kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohustab meid kinnitama tööajagraafiku. Seda saab teha poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tööajagraafiku kinnitamise poolt on 73 ja vastu 6 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Tööajagraafik on kinnitatud.
Läheme päevakorrapunktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Riisalu, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!
Hea esimees! Head kolleegid! Erakorralise istungi kokkukutsumine andis meile hea võimaluse nn autode käibemaksu eelnõu üle sügavuti diskuteerida. Diskussiooni käigus selgus, et tegemist on eelnõuga, mis on ette valmistatud kiirustades. Seda eelnõu nii komisjonis kui ka laiemalt arutades ei arvestatud nende huvigruppide tegelikke seisukohti, keda see eelnõu puudutab. Eelnõu aruteludel on väidetud, et kõik huvigrupid on olnud kaasatud, aga see ei vasta tõele. Kui valitsuskoalitsioon on hulk aastaid rääkinud sellest, et maksuerandid ei ole mõistlikud ning meil on mõistlik püüelda ühetaolise, lihtsa ja selge maksusüsteemi poole, siis see eelnõu seda suundumust kuidagi ei toeta. Ka eilsete arutelude käigus tuli ju siinsamas Riigikogu saalis välja mitmeid võimalusi, kuidas on võimalik seaduse täitmisest täies mahus kõrvale hoida, registreerides ennast näiteks taksoteenuse pakkujaks. Seda loetelu võiks jätkata, mida ma teha ei taha. Me kõik mõistame, et Eesti riigil on vaja maksuraha, et oma ülesandeid täita. Kuid Keskerakonna seisukoht on ühene: praegune valitsus viib läbi sellist maksupoliitikat, mida ei saa kuidagi tolereerida, seda sellel lihtsal põhjusel, et see jätab ühiskonnale mulje, nagu me ei teaks väga täpselt, mida me tahame. Me lapime auke kiirustades, nagu vahelduvvooluna, et kord on ja kord ei ole. Sellist eelnõu Eesti Keskerakond toetada ei saa. Aitäh!
Tõnis Palts, palun, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Selle seadusega suurendatakse ettevõtluse koormust aastas 48 miljoni euro võrra. Suurendatakse just ettevõtluse koormust. See tähendab, et Eesti ettevõtted muutuvad konkurentsivõimetumaks ja ekspordivõimetumaks. Ma arvan, et see ei ole hea mõte. Seda seadust ette valmistades on tehtud hulganisti demagoogiat, kui mitte öelda, et on esitatud ligilikku tarkust. Demagoogia on see, justkui oleks firmast autosoodustust saav inimene eelisolukorras, võrreldes töötajaga, kes seda soodustust ei saa. Tegelikult on tööjõuturg tööjõuturg ja need inimesed, kes ei saa soodustust, saavad rohkem palka. Ega ettevõtja ei ole loll, et ta maksaks kellelegi kaks korda. See on täiesti demagoogiline väide, et tekib ebavõrdne olukord. Teiseks on demagoogia see, mida väidab Ligi tsunft Rahandusministeeriumist, justkui moonutataks mingisugust turgu. Millist turgu moonutatakse, küsin ma. Kas leivamüüjate ja automüüjate vahel toimivat turgu? Täielik lollus. Äärmisel juhul tehakse soodustusi Eesti automüüjatele, võrreldes Läti automüüjatega. Ega demagoogiaga võidelda ei saa. Fakt on see, et praeguse olukorraga võrreldes halvendatakse Eesti ettevõtluse olukorda, suurendades 48 miljoni euro võrra aastas ettevõtluse koormust. Sellega ei saa IRL nõus olla ega olegi nõus. Soovin Reformierakonnale edu! Aitäh!
Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 644 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 644. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 644 seadusena vastuvõtmise poolt on 56 ja vastu 32 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1. Käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 680 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Aivar Riisalu, palun!
Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma ei hoia teid kaua kinni. Kuid ütlen, et ka see eelnõu kannab selgelt seda märki, et riigil ja valitsusel ei ole enam arusaama sellest, millist maksusüsteemi me vajame. Selle seaduseelnõuga riputatakse kõikidele normaalsetele ettevõtjatele kaela justkui kurjategija silt. Käibemaksutagastust peaks senise 30 päeva asemel menetlema 60 päeva jooksul, mis tegelikult annab riigile võimaluse kasutada ressursse, mis siiamaani seaduse alusel ettevõtjatele 30 päeva jooksul tagastati, nüüd poole kauem, maksmata selle eest sentigi intressi. Kui aga ettevõtja peaks juhuslikult mingilgi põhjusel jääma riigile maksuameti kaudu võlgu, siis talle rakendub SMS-laenuga sarnane intress, 21% aastas. Ma leian, et maksukorralduse sellise muudatusega me ettevõtluskeskkonna parandamisele kaasa ei aita. Praegu on Eesti normaalsete ja tublide ettevõtjate tegevus eeldanud normaalset koostööd maksuametiga. Ettevõtjad ise on huvitatud, et ka nende partnerid, kes on teinud näiteks maksude deklareerimisel mingi vea, esitaksid õiged deklaratsioonid kiiresti ja operatiivselt. Siiamaani on kehtinud väga selge reegel ja toimunud ilus dialoog. Ma arvan, et 98% Eesti ettevõtjatest käituvad adekvaatselt. Nüüd anname seadusega võimaluse seda aega poole võrra pikendada, mis tegelikult tekitab ju lihtsalt kiusatuse positiivseid ja ettevõtlust arendavaid otsuseid kinni hoida, sest rahal teatavasti puudub liigitunnus. Kui raha on riigi kasutuses, siis on riigikassas rohkem kassavoogu, millega saab oma ülesandeid täita. Ma leian, et see muudatus ei ole õige. Eesti Keskerakond kutsub üles seda seaduseelnõu mitte toetama. Aitäh!
Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 680 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 680. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 680 seadusena vastuvõtmise poolt on 57 ja vastu 31 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Maksukorralduse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 682 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Aivar Riisalu, palun!
Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Näen valitsuskoalitsiooni poolel juba kerget närveldust. Järelikult on minu puldis käimine oma eesmärki täitnud. Juba kolmanda seaduseelnõu puhul on väga selgelt näha, et need otsused, mida valitsuskoalitsiooni liikmed teevad, on ka neile ebameeldivad.
Selle suhtes, mis puudutab alkoholi maksustamist, Keskerakonnal valdavalt pretensioone ei ole. Sellel lihtsal põhjusel, et ongi mõistlik maksustada neid aineid, mis kahjustavad inimorganismi ja halvavad tema normaalse kulgemise, need ained peavadki olema kallid. Keskerakonna nimel tahan ma rääkida aga sellest, et kodukulude kontrolli all hoidmine võiks olla valitsuse ja parlamendi ühine soov. Vaadake, koduomanikud, võiks öelda, et eelkõige majaomanikud on ühiskonna tublim osa, kellel suhteliselt suure tõenäosusega on normaalne perekond ja lapsed ning kes käivad iga päev tööl. Mõned tublid inimesed, kes on endale elu jooksul ehitanud kodu ja sinna varasematel aegadel kummalisel kombel paigaldanud õlikütte, satuvad nüüd aga löögi alla. Nad olid omal ajal tublid ja praegu maksab see neile kätte sellega, et nad hakkavad õli eest maksma sisuliselt samasugust hinda kui autokütuse eest, mida ostetakse tanklast.
Vaadake, seda ei saa heaks kiita sellel lihtsal põhjusel, et riigi kohustus on hoida oma kodanikke ja anda neile võimalus elada inimväärset elu. Eriti tuleb siinkohal silmas pidada, et me ei tohi inimesi sel hetkel, kui nad palka saavad, paljaks röövida, vaid me peame koostöös oma kodanikkonnaga arendama normaalset majandust. Kui sihiteadlikult tõstetakse neid kulusid, mis on seotud vahetu eksistentsiga ehk eelkõige koduga – autosõitu võib juba pidada luksuseks, sest meil on omavalitsusi, kus ühistransport on tasuta, aga kodu eest maksab inimene ju igal juhul –, siis selliste vahenditega riigieelarvet täita ei ole kindlasti mõistlik. Keskerakond seda seaduseelnõu toetada ei saa. Aitäh!
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob paljudele inimestele kaasa elukalliduse tõusu. Inimesed seatakse alternatiivita sundseisu. Mitmed kodumaised ettevõtlusvaldkonnad seatakse ebavõrdsesse ja halvemasse konkurentsiolukorda, võrreldes ettevõtlusega meie naaberriikides. Uus aktsiisipoliitika seadustatakse järgmiseks neljaks aastaks, aga puuduvad arusaadavad põhjendused ja selged eesmärgid, miks seda just sellisel kujul tehakse. Seaduseelnõu, mille eesmärk on eelkõige eelarveaukude täitmine, kuid mis kahjustab eri eluvaldkondade arengut ja konkurentsivõimet ning vähendab Eesti elanikkonna suure osa heaolu, ei saa Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetada. Seega hääletame selle seaduse vastuvõtmise vastu. Aitäh!
Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 682 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 682. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 682 seadusena vastuvõtmise poolt on 56 ja vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 683 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel!
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me kuulsime täna eelmiste maksuseaduste eelnõude aruteludel kriitikat, ka meelevaldset ja ühekülgset käsitlust, et me võtame maksuseadusi vastu kiirustades ja meil just nagu puudub arusaam maksusüsteemi edasisest arengust. No arusaam on ikka olemas, ärge liialdage! Üks eesmärk kindlasti on tõhustada maksukogumist, mille üheks heaks näiteks on, muuseas, täna esimest päeva töötav töötajate register. Aga see on ühe varem vastu võetud maksuseaduse muudatuse tulemus.
Kuid tulen tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. Selle suurem eesmärk peale muude tulumaksuga seotud valdkondade korrastamise on madalama palgaga töötajate maksukoormuse ja üldise tööjõu maksukoormuse vähendamine, suurendades maksuvaba tulu määra 144 eurost 154 euroni kuus. Alates järgmisest aastast suureneb tulumaksuvaba miinimum 1848 euroni aastas. Samuti korrastab eelnõu tulumaksusoodustustega ühingute ja ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda.
Viimastel aastatel on Eestis palgasaajate olukord paranenud. Statistikaameti andmetel kasvas brutopalk eelmisel aastal 7%, hindade kasvuga korrigeeritud reaalpalk tõusis üle 4% ning palgasaajate toimetulekut parandav reaalpalga tõus on toimunud juba kolmandat aastat järjest. Töötajate palgaootused püsivad kõrgel ja palgakasvu jätkumist on oodata ka käesoleval aastal. Lisaks tulumaksuvaba miinimumi suurenemisele langeb järgmisest aastast tulumaks seniselt 21%-lt 20%-le. Need sammud vähendavad ühtlasi ettevõtete tööjõumaksukoormust. Tuleb arvestada, et ettevõtted peavad töötajate palgakasvu rahastama ka kasumimarginaali ja hindade tõstmise kaudu, pealegi on eksportivate ettevõtete võimalus hindu tõsta väliskonkurentsi tõttu piiratud. Riigi tehtavad sammud – tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ning tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine – vähendavad ettevõtete tööjõukulu. 1000 euro suuruse palga ehk keskmise palga lähedase palga saajatele tähendab see ühtlasi 170 lisaeurot aastas. Lisaks reaalpalga kasvule parandavad need sammud majapidamiste olukorda ja elavdavad sisetarbimist. Pensionäride täiendav tulumaksuvabastus suureneb 210 eurost 220 euroni kuus. Sisetarbimise kasv aitab omakorda saavutada majanduskasvu taastumist. Tööjõumaksude ja tulumaksu langetamine tasandab ettevõtete tööjõukulude kasvamist ja parandab nende konkurentsivõimet. Kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegia näeb samuti ette tulumaksuvaba miinimumi järkjärgulise suurendamise 2018. aastaks 184 euroni kuus. Eesti Panga uurimuses on leitud, et maksuvaba tulu suurendamine avaldab märkimisväärset mõju tööjõupakkumisele. Maksuvaba tulu suurendamine 10% suurendab tööjõupakkumist umbes 0,5%. Tegemist on efektiivse meetmega, vähendamaks töötajate maksukoormust, suurendades sealjuures nende sissetulekuid ja kasvatades hõivet. Alternatiivne meede on miinimumpalga tõstmine, aga sellega kaasneb madalama palgaga töötajate hõive vähenemine ja ettevõtete tööjõukulude kasv. Just madalama palgaga töötajate tööjõumaksude vähendamist on Eestile soovitanud välisaudiitorid, teiste hulgas IMF ja OECD. Tegemist on kulutõhusama meetmega kui muud sissetulekute ja tööhõive suurendamise ning majanduse elavdamise meetmed. Sellepärast on tähtis, et tulumaksuvaba miinimumi suurenemine jätkuks ka peale 2015. aastat.
Nii nagu teisi olulisi täna arutatavaid maksuseaduse muudatusi toetab Reformierakonna fraktsioon kindlasti ka selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!
Keskerakonna fraktsiooni nimel Aivar Riisalu, palun!
Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ei ole mõtet süüdistada opositsiooni ja eelkõige Keskerakonda küsimuste meelevaldses käsitlemises. Lihtsad asjad tuleks välja öelda lihtsas ja rahvale arusaadavas keeles, kuid, tõepoolest, seaduseelnõud kipuvad olema palju keerulisemad. Neis on tihti väga palju ka õigeid ja häid asju, kuid kui seaduseelnõusse satub üks karjuv ebaõiglus või vastuolu tegelikkusega, siis kipub see kahjuks ära nullima eelnõu tervikuna. Ka näiteks praegu käsitletava eelnõu kohta ei ütle ma ju, et kõik selle punktid on halvad, absoluutselt mitte, aga üks asi, millega ei saa nõus olla, on see, kui tulumaksuvaba miinimumi suurendatakse 10 euro võrra. Meie ühiskonnas võrreldakse viimastel aegadel pidevalt ennast muu Euroopaga, eelkõige võrdleme ennast Soomega. Me kogu aeg imestame, miks räägitakse tulumaksuvaba miinimumi puhul mingisugustest 180-eurostest tasemetest ja miinimumpalga puhul napilt üle 300-eurostest tasemetest, mis tegelikult ju hoiavad meid sõna otseses mõttes arengumaa tasemel. Meie kõigi siiras soov on liikuda lausvaesusest ülespoole.
Ma ka eile märkisin seda oma kõnes ja olen endiselt sellel seisukohal. Keskerakond on viimastel tundidel emotsionaalselt arutanud mitmeid võimalusi. Tulumaksuvaba miinimumi arvestatav suurendamine aitaks järele ühiskonna vähem kindlustatud kihte, tooks nad riigisisesesse tarbimisse tagasi. Kui küsitakse, mille arvel seda kõike kavatsetakse teha, siis, hea valitsuskoalitsioon, proovige aru saada, et te olete nagu uppuja klammerdunud tulumaksu alandamise külge. Järgmisel aastal alandate tulumaksu veel 1%. Keskerakond on ilmselt veel kord valmis tõsiselt arutama taganemist astmelise tulumaksu dogmast, kui teie oleksite valmis arutlema selle üle, et sellesama vähem kindlustatud osa järeleaitamise hind võiks olla see, et tulumaks ei alane, vaid tõuseb mõistlikule tasemele, näiteks tasemele 23%. Te proovite kogu aeg nende seaduseelnõudega saavutada, et võidaksid edukamad ja rikkamad inimesed. Tavakodanikku ei huvita see statistika, mida hea kolleeg siin just ette luges, et üks palk tõuseb ja teine palk tõuseb ning palka peavad ettevõtjad hakkama tõstma oma kasumi arvel. Üldse ei ole viisakas Riigikogu puldist võõrast raha jagada. Aga riigi raha Riigikogu puldist jagada tuleb.
Muuseas, täiesti juhuslikult olen ma siin olnud ainult seitse ja pool aastat, aga enne seda tegin ma elus ka mingeid muid asju. Julgen teile väita, et kui majanduskasv on null või selle lähedal, siis eelkõige mõjutavad olukorda meie põhilised eksporditurud Skandinaavias. Kuhu siis mahub see oodatud palgatõus, nagu kolleeg ütles, mis võib tegelikult kaasa tuua eksportiva tööstuse pankrotilaine, kui see palgatõus jätkub? Oleme ausad! Ma ei proovi kedagi rünnata, aga ma tahan kutsuda teid veel kord üles olukorda lahendama. Me ei saa enam sedaviisi edasi liikuda. Me peaksime, targad mehed ja naised, istuma rahulikult kinnisesse ruumi ja tunnistama endale, et meie maksusüsteem tervikuna hakkab ajale jalgu jääma ja see ei taga enam Eestile seda edu, mis meil 15 aastat oli.
Võtan igaks juhuks kolm minutit lisaaega.
Igaks juhuks kolm minutit lisaaega.
Meil oleks mõistlik arutada asja tervikuna. Saage aru, et tavakodanikule, sellele tublile Eesti inimesele, kes meid on volitanud siin istuma, ei ole meie sellised käigud arusaadavad. Ma usun, et tarkade inimestena olete te hinges minuga kohati isegi nõus, aga te ei taha seda endale tunnistada, sest teil ei ole valikuid. Valikuid ei ole sellepärast, et riik peab oma rolli ja ülesandeid täitma ning selleks on tõepoolest raha vaja. Ei tohi klammerduda oma mingisuguste otsuste külge, mis elu tegelikult edasi ei aita. Ei tohi selliseid kosmeetilisi parandusi tehes arvata, et Eesti inimene on rumal ega saa aru, et kui tulumaksuvabastust kümne euro võrra suurendatakse, siis on ta justkui lotoga mingi arvestatava summa võitnud. No ei ole ju niimoodi!
Selle tõttu, ma veel kordan, on meil aeg vaadata kogu süsteemi tervikuna. On aeg proovida enne 2015. aasta Riigikogu valimisi võtta kõikide poliitikas aktiivselt osaleda soovijate ühiseks eesmärgiks püüd välja töötada mõistlik uus maksusüsteem, mis aitaks Eesti uuele tõusule, mitte ei sunniks meid kogu aeg mõtlema, kust saaks selle kopika ja miks meie majanduskasv on null, miks me oleme nii ebaefektiivsed jne. Ingelinvestorid ütlesid hiljuti, et nad teeksid küll asju, nad oleksid innovatsiooni poolt, aga riik ei ole sammugi neile vastu astunud. Maksusüsteem oleks üks punkt ka läbirääkimiste laual.
Keskerakond ei saa kahjuks toetada seda eelnõu, kus on küll väga palju häid asju, sest vähem kindlustatud inimesi see eelnõu sisuliselt ei aita. Aga Eesti on väike ühiskond ja siin ei tohi olla selliseid kontraste. Aitäh!
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Siim Kiisler, palun! Kolm lisaminutit ka.
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul on see eelnõu sisuliselt kobarseaduseelnõu, mis seab meid, kõiki Riigikogu liikmeid, skisofreenilise valiku ette. Ühelt poolt on positiivne, et tõstetakse maksuvaba tulu määra. Tõsi küll, seda tehakse vähe. Me ei saa jagada Reformierakonna optimismi, et inimesele kuus lisaks kätte jäävad kaks eurot muudaksid oluliselt meie tööhõivet või suurendaksid tunduvalt sisetarbimist. Aga see on selgelt samm õiges suunas. Teiselt poolt on selles eelnõus üks väga põhimõtteline küsimus. Nimelt maksustatakse füüsilise isiku põllumajandustoetused ja seatakse füüsilised isikud võrreldes FIE-de ja äriühingutega ebavõrdsesse seisu. Me ei saa sellist ebavõrdset kohtlemist toetada.
Eelnõus on ka asju, mis on nii ja naa. Ma tahan rääkida ühest olulisest valdkonnast, mida see eelnõu väga puudutab ja mis on seni pälvinud teenimatult vähe tähelepanu. See on tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja moodustamine. See on väga oluline mehhanism kodanikuühiskonna arendamisel ja eraraha kaasamisel ühiskonna edendamiseks. Nüüd aga muudetakse printsiipe ja sõnastatakse ümber see, mille alusel ühendused sellesse nimekirja pääsevad. Neid ühendusi on siin nimekirjas praegu, muide, tuhandeid.
Kui rääkida kaasamisest, siis eile oli siin saalis juttu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 103, mis ütleb, et juhtivkomisjon toob seletuskirjas välja menetlemisest osavõtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Selle väga olulise, kodanikuühiskonda puudutava küsimuse kohta on esitanud oma konkreetsed ja väga konstruktiivsed ettepanekud vabaühenduste liit, aga tundub, et neid nagu ei olekski üldse eksisteerinud. Nendest ei räägita midagi, need ei olnud sisuliselt arutusel. Kuigi auväärt Riigikogu esimees on rõhutanud, et vabakonna esindajad tuleb sõnaõigusega kaasata Riigikogu komisjonide töösse, ei panda nende kõige olulisemat organisatsiooni, katusorganisatsiooni üldse tähele, nende ettepanekuid ei panda tähele. Ma loen ette, mida nüüdne Riigikogu esimees ütles möödunud aastal siitsamast puldist: "Tegemist oleks võimaluse loomisega neile, kes praegu eelnõude menetlemise käigus oma sõna kaasa öelda ei saa, et nad saaksid komisjoni istungile tulla ja oma arvamust väljendada. Lõppkokkuvõttes ei ole küsimus mitte ainult selles, kas ja kuivõrd tahab Riigikogu kuulata kodanikuühenduste seisukohti, vaid minu meelest ka selles, et sel moel tulevad siit saalist palju paremad seadused kui praegu." See on väga oluline ja väga hea mõte. Seda seadust oleks saanud teha tunduvalt paremaks, eriti selles aspektis, mis puudutab vabaühenduste heategevuslikku tegevust. Vabaühenduste liit on väga konstruktiivselt pakkunud välja palju paremaid lahendusi, kui siin eelnõus on. Praegu räägitakse eelnõus teenuste ja muude hüvede osutamisest või pakkumisest üldkättesaadaval viisil. Segaseks jääb, mis see üldkättesaadav viis tegelikult on. Seletuskiri ütleb, et üldkättesaadav viis ei tähenda küll, et ühingu pakutavale kaubale, teenusele või muule hüvele peaks olema ligipääs igal isikul, kuid see peaks olema kättesaadav ka keskmisest väiksema sissetulekuga inimesele. Vaatame näidet elust: spordiühing vabastab ühe lapsevanema lapse jalgpallitreeningute kulude katmisest, teist ei vabasta. Kas see on siis üldkättesaadav viis või ei ole? Siin on juttu erakoolidest ja huviharidusest. See kõik tähendab konkreetseid olukordi, mida maksuametnikud hakkavad kuidagi tõlgendama. Eelnõu sõnastus on praegu väga segane.
Toon näiteks ka ühe sõna asendamise. Seaduse praeguse sõnastuse järgi ei taotle ühing kasumit, eelnõus on siin sõna "tulu". Mida see tähendab? Kuidas tõlgendada seda, et ühing ei taotle tulu? Tulu on iga asi, ka liikmemaks. Seletuskirjas öeldakse, et tulu taotlemise piirang ei välista ühingu omatulu teenimist oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kuid tähendab, et tulu saamine ei tohi olla omaette eesmärk. Siin on jälle väga lai tõlgendusruum, mida tuleb hakata nüüd sisustama.
Kui vabaühenduste liit oleks olnud kaasatud ja nendega asjad läbi arutatud, siis oleks seaduse saanud muuta palju paremaks ja selgemaks ning kaotada väga paljud vabaühenduste pinged. Need ühendused ju edendavad meie kodanikuühiskonda, mis on meie kõigi ühine eesmärk. Ma tsiteerin Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kirja, kus nad ütlevad: "On ju kogu maksusoodustuse laiem mõte mitte niivõrd maksuvabade kulutuste tegemine, vaid et kaasata ühiskonna arengusse rohkem eraraha ja kulutades sel juhul vähem maksumaksja raha, mis soodustuse kaudu osaliselt teistpidi kogumata jääb." Sellest mõttest ei ole eelnõu algatajad kahjuks ikkagi täielikult aru saanud.
Kui anda kokkuvõtlik hinnang sellele eelnõule, siis tuleb öelda, et siin nähakse ette positiivseid ja ka negatiivseid samme. Nii et see on väga vastuoluline kobareelnõu, mis seab Riigikogu liikmed sundvaliku ette. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on sundolukorras ning me sellel hääletusel ei osale. Aitäh!
Rannar Vassiljev, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!
Head kolleegid! Selle eelnõu võib-olla kõige olulisem või ühiskonda kõige laiemalt mõjutav osa, mis puudutab kõiki palgasaajaid, on tulumaksuvaba määra tõus. See tõus on olnud üsna pikka aega debati keskmes siin saalis, aga ka mujal, kas siis teleekraanil või ajaleheveergudel. Mis siin salata, see 10-eurone tõus kuus või 120-eurone tõus aastas ei ole kindlasti see, mille juurde võiks peatuma jääda, nii et ka järgmistel aastatel võiks tulumaksuvaba määr selline olla. Küll aga arvan ma, et see on arvestatav samm, sest, mis siin jällegi salata, riik ei ole juba aastaid tulumaksuvaba määra tõstmise jaoks raha leidnud. Paratamatult viib see riigikassast välja teatud eeldatava summa ehk tulud vähenevad.
Nii et kriitika, et me liigume küll õiges suunas, aga liiga väikeste sammudega, võiks ju olla isegi mõistetav. Aga ma arvan, et ka väikeste sammudega edasiliikumine on mõistlikum ja parem kui paigalseis, eeldusel, et liigutakse õige sihi poole. Keskerakonnal on kindlasti kriitikat teha oluliselt lihtsam, just äsja valitsuskoalitsioonis olnud IRL-il on see palju keerulisem, sest isegi ei mäleta, millal nende valitsuses olemise ajal tulumaksuvaba määr viimati tõusis. Sotsiaaldemokraadid, kes opositsioonis olles sellele teemale põhjalikult tähelepanu juhtisid, on nüüd näidanud, et meie sõnadel on ka kaalu, kui meil on võimalik lubadusi ellu viia. Esimesel võimalusel tõstsime pärast koalitsiooni saamist tulumaksuvaba määra. Kindlasti, kui 2015. aasta valimiste järel oleme kas ise koalitsiooni moodustajad või osa koalitsioonist, siis on meie prioriteet jätkata tulumaksuvaba määra tõstmist. Põhjus on ennekõike selles, et on räägitud meie kõrgetest tööjõumaksudest, see aga, mis on kõrge ja mis madal, sõltub sellest, kuhu seada kontrollpunkt või referentspunkt. Kui üritada võrrelda ennast muu Euroopaga, siis pigem saab täheldada, et keskmisest kõrgemad tööjõumaksud on meil just madala palgaga töötajate puhul. Ma arvan, et nende töötajate tööjõumaksude vähendamine võiks olla ka edaspidi prioriteet. Niipalju kui ma olen aru saanud, jagavad seda mõtteviisi kõik erakonnad siin parlamendisaalis. Ma loodan, et 2016. aasta eelarve toob tulumaksuvaba määra tõusule täiendust.
Kindlasti on siin paslik mainida ka teisi tööjõumakse, ennekõike just töötuskindlustusmakset, mida Eestis sisuliselt maksuna käsitletakse, ja mille määra langetamist on ka sotsiaaldemokraadid siin saalis kaua nõudnud. Hoolimata sellest, et reservid on piisavad, oleme pikalt kogunud töötukassasse eelarve tasakaalustamise mõttes lisavahendeid. Ka selle kohta on valitsuskoalitsioon saavutanud konsensuse, et see makse võiks langeda. Aitäh!
Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 683 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 683. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 683 seadusena vastuvõtmise poolt on 56 ja vastu 16 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, läbirääkimissoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna see eelnõu lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 687. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 687 seadusena vastuvõtmise poolt on 65 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja ka erapooletuks ei jäänud keegi. Elektrituruseaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun, Tarmo Tamm!
Härra juhataja! Head kolleegid! Aivar väsis ära ja nüüd on minu kord. Meie laual on teeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu arvates on see selle kevadistungjärgu üks kõige rumalam eelnõu, mida püütakse seadusena vastu võtta. Eelnõu esitamise põhjus on väga lihtne: koalitsioonileppes on väga palju lubatud ja lähenemas on Riigikogu valimised, aga katteallikaid nendele kulutustele leida on väga raske. Nüüd on valitsuskoalitsioon tulnud sellisele heale mõttele, et teehoius on veel lisavahendeid, mida võiks kasutada, rahastamaks neid riigi kulutusi, millele katteallikaid ei ole. Praegu peaks seaduse järgi 75% kütuseaktsiisist minema teehoidu, aga kahjuks valitsus juba nüüd seda seadust ei täida. Riigikontrolli auditi järgi läheb ainult 50% sellest rahast teehoidu. Mis siis juhtub, kui rahastamine seadusest lahti seotakse? Me mäletame, et kohalikele omavalitsustele oli kuni 2009. aastani ette nähtud 10% kütuseaktsiisist laekuvast rahast. Mis juhtus peale seda, kui see seadusest lahti seoti? Järgmisel kolmel aastal kukkus rahastamine keskmiselt 6,5%-le. Ma olen üsna veendunud, et teehoiuvahenditega riigieelarves juhtub samamoodi, olgugi et teatud leevendust püütakse leida Euroopa Liidu rahast. Aga see ei ole kindlasti lahendus, sest Euroopa Liidu raha eesmärk ei ole mitte täita riigieelarvet, vaid tasandada vahet Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel, et teede olukord ka meil paremaks läheks.
Lisaks sellele on see rumalus, sest n-ö tänu koalitsiooni soovile jäävad väga paljud inimesed, kes on sidunud ennast teefirmade ja teehoiuga, töökohast ilma. Kuna raha väheneb, siis väheneb töökohtade arv. Arvestuslikult võib 500 inimest jääda ilma töökohata. Kui see ongi valitsuskoalitsiooni eesmärk, siis selle eesmärgi te saavutate. Aga kas see on tulevikku silmas pidades tark samm, selles ei ole ma kindel. Arvestage seda, et aasta viivitust ja remont läheb juba mitu korda kallimaks. Ma küsin, kust riik siis selle raha leiab.
Põhjenduseks on toodud seda, et rahastus tuleb muuta hästi paindlikuks, muidu on Maanteeamet sunnitud ehitama igasuguseid rumalaid ristmikke, mida mööda isegi endine peaminister ei oska liigelda. Ta nimelt hiljaaegu mainis Riigikogu kõnetoolis, et ta ei suutnud Mäo ristilt alla ega sinna peale sõita. Mina tema asemel häbeneksin, sest tema valitsemise ajal need liiklussõlmed ju välja ehitati.
Aga igal juhul Keskerakonna fraktsioon vastu suve sellist minu meelest majanduslikult väga rumalat eelnõu toetama ei hakka. Ma loodan, et siin saalis on veel inimesi, kes suudavad majanduslikult mõelda ja seda eelnõu ei toeta. Aitäh!
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!
Hea juhataja! Head kolleegid! Ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Seda kahel põhjusel. Üks põhjus on lihtne: teerahast võetakse ära peaaegu niisama suur summa, kui selle aasta riigieelarves oli kohalikele teedele ette nähtud. Kuid ma soovitan teil kõigil võtta ette eelnõu kolmanda lugemise tekst ja lugeda teeseaduse muutmise seaduse § 1 lõiget 4. Siiamaani otsustasime meie siin saalis, kui palju raha läheb kohalikele omavalitsustele teehoiu katteks. Kui see seadus mõne hetke pärast vastu võetakse, siis ei ole see otsustamise õigus enam mitte siin saalis, vaid valitsuses. Kas tõesti oleme jõudnud niikaugele, et ei usaldata rahva valitud Riigikogu liikmeid, kes saavad võidelda kohalike omavalitsuste rahalise toetuse eest, ja see otsus jäetakse ainult valitsuse teha? Seetõttu IRL selle eelnõu poolt täna kahjuks ei hääleta. Aitäh!
Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 681 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud teeseaduse muutmise seaduse eelnõu 681. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 681 seadusena vastuvõtmise poolt on 54 ja vastu 27 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Teeseaduse muutmise seadus on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 695 esimene lugemine. Ettekandja majanduskomisjonist on Arto Aas.
Austatud Riigikogu! Eesti Arengufondi seaduse kohaselt on arengufondi kõrgeim juhtimisorgan nõukogu, mis koosneb üheksast liikmest. Arengufondi seaduse kohaselt nimetab Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul viis nõukogu liiget, kaks neist on Riigikogu liikmed ning kolm ettevõtluse ja üldsuse esindajad. Nõukogu liikmed peavad vastama arengufondi seaduse §-s 10 toodud nõuetele, mida võib lühidalt kokku võtta nii, et nõukogu liikmel peab olema kõrgharidus ja ta peab olema majandustegevusega kokku puutunud. Praegu kuuluvad arengufondi nõukokku Riigikogu liikmed Kaja Kallas ja Reet Roos. Riigikogu on nimetanud nõukokku ettevõtluse ja üldsuse esindajatena Ville Jehe, Jaan Sven Männiku ja Mart Einasto. Peale nimetatute kuuluvad nõukokku veel kaks valitsusliiget (Urve Palo ja Anne Sulling) ning kaks Rektorite Nõukogu nimetatud liiget (Volli Kalm ja Andres Keevallik).
Arengufondi nõukogu senise liikme Kaja Kallase volitused Riigikogu liikmena lõppesid 18. juunil. Kaja Kallase asemel tuleb Riigikogul nõukogusse nimetada uus Riigikogu liige. Arengufondi seaduse § 10 lõike 4 kohaselt võib Riigikogu enda nimetatud nõukogu liikme põhjendatud juhul enne volituste lõppu tagasi kutsuda, nimetades viivitamata nõukogusse uue liikme. Seoses selle aasta märtsis toimunud muudatustega valitsuskoalitsioonis otsustas majanduskomisjon oma 12. juuni istungil teha Riigikogule ettepaneku kutsuda arengufondi nõukogust tagasi Riigikogu liige Reet Roos. Ka tema asemel tuleb nõukogu liikmeks nimetada uus Riigikogu liige.
Majanduskomisjon palus Riigikogu fraktsioonidel esitada oma kandidaat arengufondi nõukogu liikme kohale. Kandidaate esitati kolm: Valdo Randpere, Indrek Saar ja Kadri Simson. 12. juuni istungil otsustas komisjon hääletustulemuste põhjal teha ettepaneku nimetada arengufondi nõukogu liikmeks Valdo Randpere ja Indrek Saar. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt arutatakse seda otsuse eelnõu ühel lugemisel ja otsuse vastuvõtmiseks on vaja poolthäälteenamust. Aitäh!
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna otsuse eelnõu 695 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele majanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 695. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse vastuvõtmise poolt on 55 ja vastu 9 Riigikogu liiget. Otsus Eesti Arengufondi nõukogu liikme tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise kohta on vastu võetud.
Järgmine päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek ravimiseaduse § 116 lõigete 1–6 põhiseadusega kooskõlla viimiseks (nr 28). Austatud Riigikogu, pean vajalikuks lühidalt tutvustada teile selle menetlemise korda. Kõigepealt esineb ettekandega õiguskantsler Indrek Teder. Põhiseaduskomisjoni seisukohta selgitab komisjoni esimees Rait Maruste, sotsiaalkomisjoni seisukohta komisjoni esimees Heljo Pikhof. Riigikogu liige saab igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse, sellele järgnevad läbirääkimised. Lõpuks tuleb Riigikogul otsustada, kas ta on õiguskantsleri ettepaneku poolt või mitte. Alustame arutelu. Palun, õiguskantsler Indrek Teder!
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Analüüsisin põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse alusel ravimiseaduses sätestatud ajutisi piiranguid üld- ja haruapteekide asutamisele. Analüüsi tulemusel ning võttes arvesse, et sarnased piirangud on Riigikohtu üldkogu tunnistanud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks 2013. aasta 9. detsembri otsusega, leian, et ravimiseaduses kehtestatud piirangud üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ja muutmisel rikuvad põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koostoimes põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldise võrdsuspõhiõigusega. Ka on Riigikogu käitumine Riigikohtu otsust eirates vastuolus põhiseaduse § 152 lõikega 2.
Lühidalt öeldes olen sellisel seisukohal järgmisel põhjusel. Riigikogu otsustas 21. mail 2014. aastal jätkata üld- ja haruapteekide asutamise piiramist kohtades, kus selleks on olemas piisav nõudlus, et apteegipidamine võiks ennast majanduslikult ära tasuda. Piirangute kadumise korral võiks seal seetõttu eeldada konkurentsi elavnemist. Sellisel viisil apteekide asutamise vabadust piirates kohtleb seadusandja ettevõtjaid põhjendamatult ebavõrdselt ning kindlustab olemasolevate apteegipidajate positsioone apteegiturule siseneda või seal oma tegevust laiendada soovivate ettevõtjate arvel. Ehkki uued piirangud on ajutised (kehtestatud aastaks), kehtestati nendega taas Riigikohtu 2013. aasta 9. detsembri otsuse järgi 9. juunil 2014. aastal lõppema pidanud põhiseadusvastane olukord, ilma et seda oleks tinginud objektiivne vajadus.
Riigikohus leidis, et asutamispiirangud kitsendavad ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt ning on põhiseadusvastased, kuid nende päevapealt kehtetuks tunnistamise korral võiks samuti tekkida põhiseadusvastane olukord. Seetõttu otsustas Riigikohus oma otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi lükata, et seadusandja saaks vahepeal astuda vajalikud sammud, vältimaks apteegiteenuse kättesaadavuse halvenemist. Riigikogu põhjendas vaidlusaluste rakendussätete ravimiseadusesse lisamist argumendiga, et kui piirangud ongi vastuolus põhiseadusega, siis nende kaotamisel tekiks muude meetmete võtmata jätmise korral veel halvem olukord, mistõttu on piirangud tekkinud ohu valguses põhiseaduspärased. Kui sellise argumendiga nõustuda, siis võiks Riigikogu piirangute kaotamist lõputult edasi lükata, sest ta saab oma tegevusetusega väidetava ohu säilitada. Lisaks on meetmete põhiseaduspärasuse hindamisel oluline, et piirangute kaotamisega väidetavalt seotud oht on põhjustatud Riigikohtu otsuse täitmata jätmisest. Kohtuotsuse mittetäitmist ei saa õigustada ka proportsionaalsuse põhimõtte abil, kaaludes ühelt poolt kohtuotsuse täitmist kui põhiseaduslikku hüve ja teiselt poolt kohtuotsuse täitmisest väidetavalt tulenevat kahju.
Kuigi Riigikogu on põhjendanud ajutiste piirangute kehtestamist ajapuudusega, on regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks olnud piisavalt aega, circa neli aastat, sest Riigikogule esitati asjaomane seaduseelnõu juba 28. oktoobril 2010. Seadusandja tegevus annab tunnistust hoopis sellest, et tegelik põhjus on tahte puudumine seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise apteegiturul. Seadusandja tahte puudumine ei saa olla õiguslikult asjasse puutuv põhjendus põhiseadusvastase olukorra jätkumisele. Põhiseadus piirab seadusandja tegevust sõltumata sellest, kas seadusandlikus kogus on olemas tahe põhiseaduse normidest kinni pidada. Tänan tähelepanu eest!
Kas ettekandjale on küsimusi? Jüri Jaanson, palun!
Aitäh ettekande eest! Te mainisite oma ettekandes, et Riigikohus lükkas otsuse täitmise edasi kuueks kuuks, kuna selle otsuse päevapealt elluviimine põhjustaks ka põhiseadusvastase olukorra. Lisaks lükkas Riigikogu selle otsuse täitmise edasi või kehtestas ajutise korra veel aastaks. Aga kas teie hinnangul on sellele juhtumile üldse olemas head põhiseaduslikku, ilma ajutise regulatsioonita lahendust? Tegelikult on üleminekuperioodi kehtestanud ju nii Riigikohus kui ka Riigikogu.
Tänan! Ma arvan, et kui ravimiseaduse § 1165 lõiked 1–6 tunnistada kehtetuks, siis ei lähe mitte midagi halvemaks. Konkurentsiamet on ka öelnud, et halvemaks igal juhul ei lähe, sest konkurents siis toimib ja see oleks parem.
Marika Tuus-Laul, palun!
Aitäh! Lugupeetud härra õiguskantsler! Praegu on need ajutised piirangud ju tõepoolest vajalikud, nagu te teate. Muidu võiks lähiajal võib-olla kaduda poolesaja maa-apteegi ringis. Praegu tehakse Statistikaametis analüüse, mille põhjal luuakse põhjalikum regulatsioon. Te olete kõigi nende asjadega kursis, olete komisjonis olnud. Aga teile ei ole sobinud ükski lahendus. Nagu te teate, võeti hiljuti vastu otsus, et apteekrid ei ole enam suvalised kaupmehed, vaid nad on terviseteenuse osutajad. Järelikult ei ole enam tegemist valdkonnaga, kus toimuks ettevõtlusvabaduse piiramine, vaid seda valdkonda peabki riik reguleerima. Miks te ei käsitle seda sellisena, et me ei piira praegu mitte ettevõtlusvabadust, vaid küsimus on reguleerimises? Riik on kohustatud seda tegema ja seda praegu tehaksegi.
Tänan! Tegelikult on ravimiseaduse § 1165 samasugune nagu enne. Ka kohus otsustas, et see on põhiseadusega vastuolus ja kahjustab just maa-apteeke. Kohtuotsuse punktis 140 on öeldud: "Nagu eespool punktis 131 toodud statistikast nähtub, oli 2005. aastal 162 maa-apteeki, 2013. aastal aga vaid 127." See mõjutab väga palju ja seda on just otsust tehes väga palju analüüsitud. Järelikult, kui otsus on tehtud, siis peab seda ka täitma.
Tarmo Tamm, palun!
Aitäh, juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Tegelikult ongi olemas Riigikohtu otsus, aga Riigikogu seda otsust ei täida. Kuidas teie seda olukorda kirjeldate? Millise signaali me inimestele anname?
Tänan! See oleks väga halb, kui seda ei täideta, sest iga kohustust tuleb täita. Ma tsiteerin põhiseaduse § 152: "Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega." See, et muudetakse mingisugust väikest paragrahvi, ei loe. Oluline on kooskõla mõttega. Põhiseadus peab toimima.
Igor Gräzin, palun!
Pretsedendiõiguse korras täidab Riigikogu neid kohtuotsuseid, mis talle meeldivad ja siis, kui ta tahab. VEB Fondi eest maksime trahvi ja oleks võinud edasigi maksta. Ühesõnaga, see arusaam, et Riigikogu täidab Riigikohtu ... Hää küll, see on niisugune naiivne jutt. Mul on üks teine teema. Puhtfilosoofiliselt ongi situatsioon väga keeruline. Kui apteekides toimub tavaline äri, siis on see piirang muidugi vale. Kui apteegiteenus on tervishoiuteenuse jätk, siis tuleks seda reguleerida, nagu ütles kolleeg Marika Tuus-Laul. See on keeruline küsimus, jumala eest. Aga ütle mulle, palun, kas meid saab praegusel juhul, just nimelt praegusel juhul, süüdistada tahte puudumises, kui see õnnetu sotsiaalkomisjon on istunud kümneid kordi koos ja püüdnud seda olukorda kuidagi lahendada. See ei ole ikkagi tahte, vaid probleemi küsimus.
Tänan! Väga keerukas küsimus. Kui võtta nagu laiemalt, siis see on suur asi. 1996. aastal kaotati ravimiseadusest omandipiirang, mis takistas apteekide üleminekut eraettevõtjatele, kes ei olnud apteegis töötavad erialaspetsialistid. Järgnes ravimite jae- ja hulgimüügituru kiire koondumine, erastatud apteegid võeti üle ja liideti kettidesse. Nii ei kujunenud Eestis välja mujal Euroopas tavapärast proviisoriapteekide turgu, vaid valdav osa apteeke koondus suurte ravimihulgimüüjate kätte, näiteks Magnum ja Tamro. 2004. aastal tulid Eestis turule Soome apteegikett Yliopiston Apteekki ja Leedu kett Euroapteek, seejärel otsustas Riigikogu apteekide asutamise vabadust piirata. 2005. aastal võttis Riigikogu vastu apteekide geograafilisi ja demograafilisi asutamispiiranguid sisaldanud seaduseelnõu. 2006. aasta alguses jõustunud asutamispiirangud (ravimiseaduse § 421 lõiked 1–3) kehtivad praeguseks üheksandat aastat. Vahepeal avaldatud Konkurentsiameti (2009. ja 2011. aastal) ning Riigikontrolli (2012. aastal) seisukohad kinnitasid, et asutamispiirangud ei täitnud neile seatud eesmärke, vaid hoopis kahjustasid konkurentsi. 2009. aastal võttis Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, milles sooviti see säte kehtetuks tunnistada põhjusel, et kehtestatud piirangud polnud täitnud oma eesmärki. Riigikogu siiski sätet kehtetuks ei tunnistanud, sest sotsiaalkomisjoni hinnangul vajas sätte kehtetuks tunnistamine analüüsi. Analüüs valmis 2010. aastal, kuid Riigikogu ei jätkanud apteekide asutamise piirangute küsimuse arutelu ja ei kujundanud oma seisukohta. 2012. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia ravimiseaduse § 421 lõiked 1–3 põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu toetas ettepanekut 16. oktoobril 2012 ning sotsiaalkomisjon sai ülesande algatada eelnõu. 2013. aasta 9. jaanuari seisuga polnud Riigikogu seadust põhiseadusega kooskõlla viinud. Õiguskantsler pöördus taotlusega Riigikohtusse. Riigikohtu üldkogu 9. detsembri 2013. aasta otsusega tunnistati asutamispiirangud põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Riigikohus lükkas oma otsuse jõustumise edasi kuni 9. juunini 2014, et seadusandja saaks vahepeal, poole aasta jooksul, kehtestada põhiseaduspärase regulatsiooni.
Siim Kiisler, palun!
Aitäh! Austatud õiguskantsler! Kõik need piirangud ei takista mitte ühelgi moel ühegi apteegi sulgemist, nende piirangutega seda ei piirata. Teiseks, kogu statistika, ka viimaste aastate statistika näitab, et hoolimata nendest piirangutest suletakse maa-apteeke järjekindlalt ehk need piirangud tegelikkuses ei toimi. Ka regionaalvaldkonna asjatundjad ütlevad, et sellisel kujul need piirangud mitte mingil juhul ei kaitse maa-apteeke ega tule ka maaelanikele kasuks. Mida teie hinnangul õieti üldse kaitstakse? Kui maa-apteeke ei kaitsta, siis kaitstakse kedagi teist. Kes need teie hinnangul on?
See on teistsugune teema. Nagu öeldakse, turulukk on ka praegu olemas. See on teine asi. On turulukk ja konkurentsi ei ole. Selles on probleem.
Aitäh! Õiguskantslerile rohkem küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjoni seisukoha teeb teatavaks komisjoni esimees Rait Maruste. Palun!
Austatud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 28 kahel istungil. Esimene istung toimus 16. juunil ja teine järgmisel päeval, 17. juunil. Esimese arutelu juures olid õiguskantsler Indrek Teder ja õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo. Indrek Teder põhjendas komisjoni ees, miks ta oma ettepanekuga välja on tulnud, seda ta kordas siin ka täna ja ma sellel pikemalt ei peatu.
Siinkõneleja ütles arutelu sissejuhatuseks, et õiguskantsler põhjendas oma ettepanekut sel viisil, nagu oleks uue regulatsiooni kehtestamise tegelik põhjus puuduv poliitiline tahe lõpetada ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine apteegiturul. Õiguskantsleri arvates on tegu selgelt poliitilise tahte puudumisega. Siinkõneleja leidis, et see on uus argumentatsioon põhiseaduslikkuse järelevalves, ega nõustunud sellega. Selle tõestuseks on asjaolu, et sotsiaalkomisjon algatas asjaomase eelnõu s.a 10. märtsil, komisjon arutas seda enne esimest lugemist kolm korda, esimese ja teise lugemise vahel arutas sotsiaalkomisjon eelnõu viiel istungil ning kaasatud olid ka apteeke ühendavad organisatsioonid, esindajad ravimihulgimüüjate liidust jt.
Sotsiaalkomisjoni väljatöötatud ajutised piirangud sisaldasid apteekide asutamise piirangute regulatsiooni olulisi täiendusi ja parandusi, kusjuures need olid algusest peale mõeldud olema ajutise iseloomuga. Kas seda olukorda saab hinnata poliitilise tahte puudumisena? Sellele vastas Indrek Teder, et Riigikohus on tunnistanud need piirangud põhiseadusvastaseks ja sellest ei saa mööda vaadata. Selle peale konstateeris siinkõneleja, et Riigikohtul kulus otsuse langetamiseks üks aasta, kuigi ette on nähtud, et otsus tuleb teha nelja kuu jooksul, nii näeb ette meie põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Riigikogule anti probleemi lahendamiseks aega kuus kuud, ka see on seadusjärgne aeg, ning õiguskantsleri uuele ettepanekule reageerimiseks on Riigikogul aega vaid 20 päeva. Siinkõneleja küsis, kas tegu on õigusdogmaatilise, teoreetilise probleemiga või on selle taga siiski ka reaalne turulukk või probleem. Kas on olnud suur hulk apteekide asutamise taotlusi, mida ei ole asutamispiirangu tõttu arvestatud või mis on tagasi lükatud? Selle peale vastas õiguskantsler, et asutamistaotlusi ei ole esitatud sellel põhjusel, et neid ei ole võimalik teostada. Seetõttu on see probleem praegu rohkem teoreetilist laadi. Hent Kalmo lisas, et uue regulatsiooni puhul ei ole küsimus mitte niivõrd nendes piirangutes, mis seal sisalduvad, vaid eeskätt Riigikohtu otsuse täitmises. Aga Riigikohtu otsuse täitmine õiguskantsleri pädevusse siiski vist ei kuulu.
Edasi märkis siinkõneleja, et Riigikogu on tunnistanud kõnealuse olukorra põhiseadusvastasust, kuid ei pidanud võimalikuks lahendada küsimust talle antud kuue kuu jooksul. Samas fikseeris Riigikogu enda jaoks ära, mis ajaks peab olukord olema lahendatud. Kas see ei ole õiguskantsleri arvates piisav? Indrek Teder vastas, et Riigikohtu otsuse täitmist ei saa edasi lükata. See on ka õige.
Komisjoni liige Kalev Kotkas sõnas, et on teisigi Riigikohtu otsuseid, mida ei ole ellu viidud, näiteks otsused, mis puudutavad omavalitsuste rahastamist, tehnorajatise talumise kohustuse tasu jne. Kalev Kotkas küsis, miks on just apteekide asutamise piirangud õiguskantsleri nii suure tähelepanu pälvinud. Teder vastas, et see on lihtsalt üks asjadest, mis tuleks lõpule viia.
Komisjoni liige Urmas Reinsalu märkis, et põhiseaduse § 142 alusel on Riigikogul pärast õiguskantsleri ettepanekut 20 päeva aega kõnealune akt põhiseadusega kooskõlla viia. Tegelikult saab Riigikogu selle 20 päeva jooksul üksnes sätte tühistada, kuid ei jõua uut välja töötada. Siinkõneleja märkis, et 20 päeva jooksul ei ole võimalik välja kujundada uut regulatsiooni, mis tuleks kehtetuks tunnistatud regulatsiooni asemele, see ei ole realistlik ega tõsine suhtumine põhiseadusesse.
Tarmo Tamm leidis, et Riigikogul oli kuus kuud aega asjaga tegelda, aga ometi seda ei tehtud ja teemat ei võetud tõsiselt. See on väga ohtlik pretsedent, kui Riigikohtu otsuseid ei täideta, leidis Tarmo Tamm.
Andres Herkel ütles, et Riigikogus õiguskantsleri ettepanekut üldse mitte arutada ei ole mõistlik, tuleks vähemalt püüda õiguskantsleri ettepaneku suhtes mingi seisukoht kujundada.
Komisjoni liige Priit Toobal tegi ettepaneku teha Riigikogu juhatusele ettepanek arvata õiguskantsleri ettepanek nr 28 täiskogu neljapäevase, 19. juuni istungi päevakorda. Me hääletasime seda ettepanekut, kuid see ei leidnud toetust: vastu 6, poolt 3, erapooletuks ei jäänud keegi.
Komisjon jätkas oma istungit järgmisel päeval, 17. juunil. Küsimus pandi hääletusele ja komisjoni liikmed pidid võtma seisukoha, kas nad toetavad õiguskantsleri ettepanekut nr 28. Hääletuse tulemusena ilmnes, et komisjon (poolt 5, vastu 2, erapooletuid 1) otsustas õiguskantsleri ettepanekut mitte toetada. Teine otsus oli määrata siinkõneleja komisjoni ettekandjaks. See on kõik. Aitäh!
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Sotsiaalkomisjoni ettekande teeb komisjoni esimees Heljo Pikhof. Palun!
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta (nr 28) oma istungil 17. juunil 2014. Istungil osalesid õiguskantsler Indrek Teder, õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet. Õiguskantsler selgitas komisjonile oma ettepanekut viia ravimiseaduse § 1165 kooskõlla põhiseadusega. Komisjon otsustas konsensuslikult mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut. Seda tehti samade põhjendustega, millest lähtudes sätestati 21. mail 2014 vastuvõetud seaduses ajutine, üheaastane regulatsioon üldapteegi tegevusloa väljaandmiseks suure nõudlusega piirkonnas. Seaduse kuulutas Vabariigi President välja 9. juunil 2014.
Asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine võiks halvendada apteegiteenuse kättesaadavust. Samuti asutataks siis hulgaliselt apteeke sellisel kombel, et apteegipidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteegi kogupinna ja muude selliste tegurite tõttu suuresti kahjumlikuks. Kahjumit suudaksid kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid, apteekritel võiks apteekide pidamine võimatuks muutuda. Vastuvõetud seaduses on sätted, mis käsitlevad proviisori ja farmatseudi lugemist tervishoiutöötajateks, apteegibussi asutamist ja töökorraldust, apteekritele maal töötamiseks lähtetoetuse maksmist ning apteegi avamise lihtsustamist väikesaartel. Üldapteegi tegevusluba ei või olla ravimite hulgimüügiettevõtetel ega nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetel. Edaspidi on lubatud haruapteeke asutada ainult maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kus elab alla 4000 elaniku. Samuti antakse üldapteekidele võimalus korraldada patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist.
Need meetmed ei ole aga piisavad, selleks et tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades. Kuuekuuline tähtaeg oli liiga lühike kõigi meetmete analüüsimiseks ja võtmiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette otsuse täitmiseks lisaaja taotlemise võimalust. Lisaaeg oli aga vajalik üldistes avalikes huvides, et leida olukorrale lahendus. Riigikogul on selleks nii õigus kui ka kohustus. Seepärast kehtestati ajutine tähtajaline regulatsioon, et selle aja jooksul jätkata tööd parima tulemuse saavutamiseks. Ajutine tähtajaline regulatsioon ei saa iseenesest olla põhiseadusega vastuolus, eriti kui see on kehtestatud üldistes avalikes huvides ja veenval põhjusel. Regulatsiooni, ka ajutise regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta saab lõpliku ja siduva hinnangu anda ainult Riigikohus sellekohase protseduuri alusel.
Sotsiaalkomisjon arutas oma istungitel koos Sotsiaalministeeriumi esindajatega ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna töötajatega apteegiteenuse korraldamise tegevuskava. Sotsiaalministeeriumi kava apteegiteenuse edasiseks korraldamiseks näeb ette tellida analüüs, et hinnata, millised on ravimite kättesaadavuse tagamisel järgmiste lahendusvariantide mõjud maapiirkondades, st vähese nõudlusega piirkondades. Esiteks, maa-apteekide tegevustoetussüsteemi väljaarendamine, kas siis toetusega riigieelarvest, apteegiteenuse tegevusloa tasu kogumise kaudu või mingil muul viisil. Teiseks, need, kes suure nõudlusega piirkondades apteegiteenust osutavad, peaksid maapiirkondades ravimite kättesaadavust tagama, st on kohustus asutada üldapteek või selle struktuuriüksus, kusjuures see kohustus pannakse kas Ravimiameti kaudu, kohaliku omavalitsuse taotluse ja/või riikliku miinimumvõrgustiku alusel, apteekrite koja kaudu või muul viisil. Kavas on tellida analüüs ja prognoos, milles hinnatakse apteegiteenuse korralduslike mudelite tööjõuvajadust ning koolitustellimuse vajadust. Samuti jätkatakse tegevust, et kokku leppida, milliseid tervishoiuteenuseid võivad osutada proviisorid ja farmatseudid apteekides, välja töötada teenuste osutamise nõuded ning planeerida koolitusi ja rahastamist.
Sotsiaalkomisjon otsustas, et Sotsiaalministeerium ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond tellivad vähese nõudlusega piirkondade apteekide toetamise analüüsid. Nende eesmärk on teada saada, milliste uute meetmetega saaks kindlustada apteekide olemasolu maal selliselt, et apteegiteenuse kättesaadavus võrreldes praegusega ei halveneks. Praegu jääb 99%-le Eesti elanikest apteek 15-minutilise autosõidu kaugusele. Samuti on eesmärk analüüsida pakutud uute meetmete eesmärgipärasust ja proportsionaalsust, sh hinnata nende meetmete mõju ettevõtjatele ja riigisektorile, ning pakkuda oma lahendusvariante meetmete võtmiseks õigusaktides. Kõik analüüsid peaksid valmima septembri keskpaigaks. Nende alusel on meil plaanis algatada eelnõu ja seda sügisel menetleda. Analüüsi tegemiseks riiklike toetusmeetmete mõju kohta maapiirkondade apteekidele ja apteegiteenuse püsimajäämisele saadeti pakkumuskutsed välja 27. juunil ja pakkumuse esitamise tähtaeg on 4. juuli. Need kutsed on praegu saadetud 12 uuringufirmale. Aitäh!
Küsimused. Siim Kiisler, palun!
Aitäh! Austatud ettekandja! Ega Riigikohus ei tunnistanud ju põhiseadusvastaseks igasuguseid piiranguid, vaid konkreetselt geograafilisi asutamispiiranguid. Ma juhin veel kord tähelepanu, et põhiseadusvastaseks ei tunnistatud sulgemispiiranguid. Sulgeda võib iga kell vabalt, aga asutada ei tohi. Ma vaatasin just Ravimiameti andmeid: Jõgeva maakonnas oli möödunud aastal kuus maa-apteeki, tänavu on viis, Järvamaal oli möödunud aastal viis maa-apteeki, tänavu on neli, Tallinnas oli möödunud aastal 126 apteeki, tänavu on 130. Te ju selle geograafilise piiranguga ei kaitse tegelikult maa-apteeke. Keda te kaitsete?
Aitäh küsimuse eest! Mul on selline kahtlane tunne, et nendes piirkondades on ka elanike arv vähenenud. Ega apteek ei pea olema olemas ainult sellepärast, et igaks juhuks apteek kusagil oleks. Ma arvan, et te oleksite võinud ka rohkem regionaalpoliitilisi meetmeid kasutada, kui te minister olite, et elanikud maapiirkondadest ära ei koliks. Teiseks, kui rääkida maa-apteekidest, siis loomulikult on maal päris paljud apteegid sulgemisohus. See meie meede ongi selleks, et maal apteegiteenuse kättesaadavus ei halveneks ja apteegid sealt ära ei kaoks. Needsamad andmed, millele te vihjasite, ütlevad ka seda, et 40–50 maa-apteeki on praeguse seisuga sellises korras, et nad võiksid ka tulevikus jätkata. Enamik nendest 127-st on ikkagi sulgemisohus.
Igor Gräzin, palun!
Kallis Heljo, aitäh sulle ettekande eest! Sinu ja su kolleegide töö on väga-väga tunnustusväärne ning see probleem on hirmus keeruline. Aga praegu on selline asi, et linnas on turg kadunud ja maal on apteek kadunud ning mitte midagi pole kuskile juurde tulnud. Kui me nüüd stimuleerime apteekide loomist maal, siis me ujume vastuvoolu, sest maal pannakse kinni koole, metsamajandeid, poode, ükskõik mida. Apteekide säilitamine maal on vastuvoolu ujumine olukorras, kus me üldiselt katsume maal elu ju tasapisi nagu kokku tõmmata. Mis on need kujuteldavad abinõud, et apteegid suudaksid siiski sellele tendentsile vastu seista?
Aitäh! Tegelikult see uuring, mille Riigikogu sotsiaalkomisjon on tellinud ja millele ma siin vihjasin, peakski välja selgitama need võimalused, mis aitaksid maal apteeke säilitada ja vajaduse korral ka juurde luua. Siis, kui uuringu tulemused on selgunud, hakkame kindlasti eelnõuga tegelema. Ma arvan, et eelnõu võiks valmida juba oktoobris.
Annely Akkermann, palun!
Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Te ütlesite Kiisleri küsimusele vastates, et Järvamaal on apteeke suletud seetõttu, et ilmselt on seal elanikkond vähenenud. Selle vastusega te tegelikult ise kinnitate ju ka, et ettevõtluspiirang apteegiturul ei täida maal oma eesmärki, vaid piirab põhiseadusvastaselt apteekide asutamist linnades. Tegelikult ei ole ettevõtlusvabaduse piirang ju põhjendatud.
Aitäh küsimuse eest! Jumal tänatud, ka teistes maapiirkondades on veel inimesi ja nendes piirkondades on kindlasti apteeke vaja.
Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Siim Kiisler, palun!
Auväärt esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees viitas regionaalpoliitikale. Mul on väga kahju, et ka siin saalis on inimesi, kes pole siiamaani aru saanud, et tänapäeva regionaalpoliitikas ei vastandata maad ja linna. Kui Tõrvas on apteek, siis on sellest kasu ka Hummuli valla elanikele. Ei ole nii, et kui linnas on midagi hästi, siis maal on halvasti. Kui vaadata inimeste toimepiirkonda, seda mõttelist kolmnurka, kus nad iga päev liiguvad – nende kodukoht, töö- või õpingukoht ja vaba aja veetmise koht –, siis see on tänapäeval palju suurem. Ka maainimestel jääb sinna üldiselt sisse vähemalt mõni väikelinn. Sellises olukorras ei ole vaja vastu töötada sellele, et selles toimepiirkonnas asuvas linnas oleks apteek. Teie töötate vastu sellele, et seal linnas oleks rohkem apteeke. Te tegelikult halvendate sellega ka maainimeste olukorda. Lugege tänapäevaseid käsitlusi! See on nii aegunud lähenemine, et maad ja linna peaks kuidagi vastandama. Me peame hakkama sellest ükskord üle saama ja lähtuma tänapäevastest kontseptsioonidest. Eesti on esimene riik maailmas, kes on teinud uuringu ja jälginud mobiilside põhjal inimeste, ka maainimeste igapäevast liikumist. Meil on viimase rahvaloenduse väga täpsed andmed selle kohta, kus inimesed elavad ja kus tööl käivad. Rohkem kui kolmveerand maal elavatest inimestest käib tööl mujal kui koduomavalitsuses, üldjuhul lähimas linnas või selle lähiümbruses. Inimeste liikumine toimub ammu teisi teid pidi ja teistmoodi. See lähenemine, mida teie siin tahate kaitsta, on arhailine. Palun vabandust!
Viktor Vassiljev, palun!
Härra juhataja! Head kolleegid! Ega mul nende apteekide asutamise piirangute kohta midagi öelda ei olegi. Ma tahtsin rääkida millestki muust, aga ikka seoses nende asutamispiirangutega. Vaadake, tuleb välja, et juba mitu aastat tagasi on piirangud välja töötatud ja kehtestatud, need on ranged, neid jälgitakse ja praegu me üritame neid ühte- või teistpidi muuta. Asi ei ole üldse mitte selles. Asi on selles, et kuidas sa ka ei piiraks linnas apteekide asutamist, selleks, et apteek töötaks Tamsalus või Vasknarvas, peab seal olema teatud arv inimesi, kes ravimeid ostaksid, või tuleb välja mõelda mingid mehhanismid, kuidas toetada apteekide säilimist, ja üldse mehhanismid selleks, et säilitada elu näiteks Tamsalus, kus praegu on müügis nii postkontorihoone kui ka politseijaoskonna hoone. Need on müügis, müügisilt on peal, nii et mis apteegist me seal räägime.
Vaadake, kogu see jutt viis mu mõtted tagasi eilsesse päeva. Eile me siin tükk aega arutasime aktsiiside tõstmist. Seletati, et alkohol on paha, tubakas on paha, paneme aga aktsiisi juurde, et neid vähem tarbitaks. Järelikult on siis ka kütteõli paha ja elekter on paha – minu ämm on üsna kindel, et elekter ongi see, mis maailma hukka ajab –, nii et paneme aga muudkui hinda juurde.
Keskerakond on korduvalt teinud ettepaneku kehtestada ranged alkoholimüügi piirangud, piirata alkoholi kättesaadavust. Alati on vastatud, et ei, seda ei saa teha, sest sellega ahistataks tublit Eesti tootjat, kes omakasvatatud viljast teeb seda ääretult vajalikku vedelikku, mida võiks Eesti rahva tervise huvides pruukida. Mingil juhul ei tohi piiranguid kehtestada, sest see võib kukutada meie majanduse ja igasuguseid pahandusi põhjustada. Aga nagu me näeme, apteekide tegevusele piirangute kehtestamisega ei ole mitte mingit probleemi, me lihtsalt arutame, et kas on nüüd 500 või 400 meetrit apteekide vahel. Apteekide tegevust võib küll piirata, vaata aga vaata! Järelikult, kas ravimid on inimesele kättesaadavad või ei ole, sel pole tähtsust, peaasi, et ta ikka viinuski kätte saaks! No muidugi, eks ka eesti vanasõna ütle, et kui ei ole surmatõbi, siis tühja sest apteegirohust, siis on ikka viinast abi. Nüüd oleme jõudnud juba niikaugele, et viin on meile ääretult tähtis. Eile üritati siin mitu korda seletada, et Eesti riik ei peaks ikka viina najal püsima. No aga ikkagi toidab see viinaaktsiis Eesti riiki, tublisti toidab. Eesti maksusüsteem on väga huvitav, kolmandik sellest on kaudsed maksud, aktsiisid. Aga üldine maksukoormus on meil ju peaaegu et suurim Euroopa Liidu riikide seas, ainult Itaalias on see suurem. Teistel riikidel, mille majandus on meiega enam-vähem võrdsel arengutasemel, on üldine maksukoormus 30–40% või üle 40%, meil on 67%, kui ma nüüd täpselt mäletan.
Vaat niimoodi! Sel va viinuskil on ikkagi päris tähtis roll. Ükskord me peaksime kasutama seda energiat, mida me praegu pruugime selleks, et kas seada apteekidele piiranguid või nihutada neid linnast maale või mida iganes, siiski ka alkoholi suhtes. Mitte niimoodi, et me kasutame alkoholi oma tervise ja noorte inimeste tuleviku rikkumiseks. Piirata selle tarbimist ikkagi tuleb, aga mitte sellisel viisil, et muuta alkoholi joomine riigitruuks tegevuseks. Selge silmavaatega joome aga alkoholi, saame selle eest kiita ja 1. juulist, eks ole, ka avalikus kohas. Siin on plaksutamise koht! Nii et alkoholimüük tuleb kindlasti ära reguleerida, et müügikohti oleks võimalikult vähe, mitte nii nagu praegu, et igal elanikul kulub lähima müügikohani minekuks kümme minutit. See ei ole üldsegi nii vajalik, sest korralikul inimesel on kodus varu olemas, ei pea see müügikoht kümne minuti tee kaugusel olema. Aitäh!
Austatud Riigikogu, sulgen läbirääkimised. Tuletan meelde, et me arutame õiguskantsleri ettepanekut nr 28. Selle ettepanekuga on olukord selline, et Riigikogul tuleb langetada otsus. Põhiseaduskomisjon ei toeta õiguskantsleri ettepanekut ja ka sotsiaalkomisjon ei toeta seda. Minul istungi juhatajana tuleb panna hääletusele küsimus, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Alustame ettevalmistust hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Õiguskantsleri ettepaneku poolt on 8 ja vastu 58 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud toetust. Erakorraline istungjärk on lõppenud.
Istungi lõpp kell 13.55.
