Lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit. Kellel on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Lauri Luik, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon algatab Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu, mis näeb ette kutsuda rahvusooperi nõukogu liikme kohalt tagasi Riigikogu liige Marko Mihkelson ja nimetada liikmeks Riigikogu liige Maimu Berg. Aitäh!

Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole. Enamik taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valitsusi, eriti kaks viimast, on teinud kõik selleks, et Eestist ei saaks mitte mereriiki ja ta jääks alatiseks mereäärseks riigiks. Ühe mereriigi lahutamatu osa on kaubalaevastik. Just selle nimel, et Eestil ei oleks enam ühtegi kaubalaeva, on viimased valitsused oma tegevuse või tegevusetusega oma panuse andnud. Vahetult enne käesoleva aasta Euroopa merepäeva, 20. maid, saime teada, et need pingutused on vilja kandnud, Eesti lipu alt on lahkunud viimane arvestatav kaubalaev, st kaubalaev, mille kogukaal on 500 tonni või rohkem. Kui Euroopa Liit on hakanud tähistama merepäeva, et juhtida kodanike tähelepanu meresektori kasvavale osale meie igapäevaelus ning merede ja ookeanide kaudu toimivatele ühendustele kogu maailmaga, siis Eesti valitsused ei ole pidanud merenduse ja meritsi kaubaveo tähtsust millekski. Pärast pikki ponnistusi on vastu võetud merenduspoliitika rakendusplaan, mille eesmärgis nr 1 on toodud tulemusnäitaja, mis kõlab järgmiselt: "Eesti lipu all sõitvate üle 500GT kaubalaevade arv on 2030. aastaks vähemalt 50. Vahenäitaja 2020. aastal on 35 laeva." See on küll väga huvitav, kuidas see teoks saab. Selle rakendusplaani elluviimise kohta ongi meil hulk küsimusi majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Juhul kui eelnõud ja arupärimine vastavad kodu- ja töökorra seadusele, talitab juhatus nendega selle seaduse kohaselt.
Nüüd kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu 622 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimistest osa võtta ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 622 tuleks panna lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu 622. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 622 seadusena vastuvõtmise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu 619 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 619 tuleks panna lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Tallinna Tehnikaülikooli seaduse eelnõu 619. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu 619 seadusena vastuvõtmise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Tallinna Tehnikaülikooli seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 teine lugemine. Ettekandja on kultuurikomisjoni liige Mart Meri.

Head kolleegid! Meeldetuletuseks ütlen, et eelnõu siht on viia akadeemilise personaliga sõlmitavate töölepingute regulatsiooni asjakohased sätted kooskõlla Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ ning kaotada erinevused töölepingu seaduse ja akadeemilise personali töösuhte reguleerimist täpsustavate eriseaduste vahel. Eelnõu esimene lugemine toimus 16. aprillil, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. maiks, Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Küll aga tulid mõned asjakohased tähelepanekud Tartu Ülikoolilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt, mida kultuurikomisjon käsitles oma istungitel 12. mail ja 3. juunil. Komisjon otsustas neist eelnõu teiseks lugemiseks vormistada kolm muudatusettepanekut. Eelnõu teksti on vähesel määral ka keeleliselt toimetatud.
Nüüd räägin lühidalt muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek põhineb Tartu Ülikooli kirjal, kus juhiti tähelepanu üsna spetsiifilisele juhtumile, mis seaks akadeemilise pere mõned liikmed ebavõrdsesse olukorda ja riivaks nende õigustatud ootust. Nimelt, ülikooliseaduse kehtiv redaktsioon näeb ette, et samas ülikoolis ametis oleva ja vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikuga sõlmitakse tähtajatu tööleping. Kõnealune eelnõu tunnistab selle erinormi kehtetuks, sätestades, et enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajaline töösuhe kestab lepingus fikseeritud aja lõpuni ja uued tähtajatud lepingud sõlmitakse juba avaliku konkursi teel ametisse valitud isikutega. Tartu Ülikooli kirjast selgus, et ülikoolis on 17 professorit, kelle 11. tööaasta professorina täitub pärast 1. jaanuari 2015. Eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt peaksid ka need, kord juba igati nõuetekohaselt professoriks valitud isikud tegema veel kord läbi avaliku konkursi ja nende töösuhe jätkuks vaid siis, kui nad osutuksid uuesti professoriametisse valituks. Tartu Ülikooli arvates oleks selline sundolukord vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja piiraks mainitud isikute õigusi. Tartu Ülikool esitas ettepaneku lisada eelnõusse rakendussäte, mis võimaldaks eespool kirjeldatud isikutega sõlmida tähtajatud töölepingud ilma uut avalikku konkurssi välja kuulutamata. Kultuurikomisjon toetas seda lähenemist ning tegi sellekohase muudatusettepaneku.
Teise ja kolmanda ettepaneku esitas kultuurikomisjonile oma kirjas haridus- ja teadusminister ning need käsitlevad üldise halduskorra ühtlustamist ministeeriumi ja hallatavate asutuste formaalsetes suhetes. Lühidalt öeldes on asi selles, et rakenduskõrgkooli seadus ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus näevad ette, et rakenduskõrgkooli rektoriga ja teadusasutuse direktoriga sõlmib töölepingu minister. Samas on muudes haridusseadustes, näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses, ministrile töölepingute sõlmimisel antud ka edasivolitamise õigus. Näiteks on minister volitanud ministeeriumi koolivõrgu juhti sõlmima töölepinguid riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidega. Samasugust paindlikkust sooviti ka eelnimetatud seadustesse. Kultuurikomisjon arvestas ministri sooviga ning vormistas eelnõu kohta muudatusettepanekud nr 2 ja 3. Tõsi, komisjonis kuuldus arvamusi, et minister võiks siiski ise leida aega töölepingu allakirjutamiseks ja hallatava asutuse juhiga kohtumiseks. Esitatud muudatusettepanek seda võimalust ka ei välista.
Komisjoni otsused tehti 12. mail. Otsustati esitada eelnõu 625 teisele lugemisele 4. juuniks ning teha Riigikogule ettepanek teine lugemine pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 625 kohta on juhtivkomisjon kultuurikomisjon esitanud kolm muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Esimene muudatusettepanek on täielikult arvestatud, teine on täielikult arvestatud ja kolmas on täielikult arvestatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 teine lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Jätkub Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš. Palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt räägin natukene menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Nagu me kõik mäletame, eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. jaanuaril. Esimene lugemine toimus 9. aprillil. Teine lugemine 21. mail katkestati seetõttu, et oli väga palju muudatusettepanekuid ja otsustati välja tulla hoopis uue tekstiga. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt enne eelnõu teise lugemise jätkamist ei laekunud. Samuti väärib mainimist, et eelnõu on pärast teise lugemise katkestamist ka esmaselt keeletoimetatud. Ettepanekuid ja arvamusi esitasid Haridus- ja Teadusministeerium ning eelnõu algataja esindaja Justiitsministeerium. Mitmeid ettepanekuid laekus teistest valitsusasutustest, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Töö korras vormistati normitehnilist laadi ettepanekuid ka juhtivkomisjonis.
Majanduskomisjon arutas eelnõu 29. mai ja 2. juuni istungil. Komisjonis toimus arutelu, mille käigus vaadati üle muudatusettepanekute loetelu kavand.
Kui rääkida pikematest aruteludest, siis üks tekkis Justiitsministeeriumist laekunud kahe muudatusettepaneku tõttu, mille kohaselt soovis eelnõu algataja täiendada eelnõu korrakaitseseaduse muudatustega, mis oleksid muutnud kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku. Kuna kumbki ettepanek ei seondu käesoleva eelnõuga, siis neid ei toetatud. Hääletustulemus: poolt 0, vastu 5, erapooletuid 3.
Samuti pikem arutelu toimus seoses Riigikogu liikme Tiina Lokk-Trambergi eelnõu teise lugemise eel tagasivõetud ettepanekuga, mis nägi ette vabastada osa füüsilisi isikuid, kes tegelevad ebaolulises mahus väikeettevõtlusega, kohustusest end äriregistris registreerida. Selline kohustus tekkinuks ettepaneku kohaselt üksnes loakohustuse või teavitamiskohustusega majandustegevusvaldkondades tegutsevatel isikutel ja ettevõtetel, kelle majandustegevuses tekkiv käive on kalendriaastas 16 000 eurot või enam. Vahepeal küsiti arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Justiitsministeeriumist. Ettepaneku toetamine eeldaks väga paljude seaduste muutmist. Komisjonis siiski nenditi, et kuigi me praegu seda ettepanekut ei toeta, tuleb see teema majanduskomisjonis eraldi ette võtta. Tuleb arutada, kuidas muuta lihtsamaks nende isikute töö, kes tegelevad sokkide kudumisega või millega iganes, mille kohta kindlasti ei saa väita, et see on mingisugune äritegevus või väga suure tulu teenimine. Aga see toimub juba tulevikus.
2. juunil jätkasime selle teema arutamist. Kohal oli Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe. Me käsitlesime komisjoni istungil kahte muudatusettepanekut, mis olid eelmisel istungil läbi hääletatud, kuid ühe sõnastus vajas täiendamist ja tuli uuesti läbi hääletada ning teisele lisati varem puudunud selgitus. Kõik muudatusettepanekud on materjalide hulgas olemas, nii et on võimalik nendega tutvuda.
Natukene räägin ettepanekutest, neid oli kokku 46. Põhiliselt olid need juhtivkomisjoni ettepanekud, mida komisjon ka arvestas. Muudatusettepanekute juurde on lisatud selgitused. Enamik muudatusettepanekuid on normitehnilised. Väljastpoolt Justiitsministeeriumi laekunud ettepanekutele on lisatud ka juhtivministeeriumi seisukohad ning komisjon sai enne hääletamist neid arvesse võtta.
Räägin natuke menetluslikest otsustest. Eelnõu menetlemisega seotud otsused langetati komisjoni 12. mai istungil, komisjonis neid uuesti ei arutatud ning jäädi varasemate konsensuslikult tehtud otsuste juurde. Aga igaks juhuks kordan need üle. Eelnõu saadeti täiskogule teise lugemise jätkamiseks 4. juuniks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhuks, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, tegi komisjon ettepaneku teha kolmas lugemine 5. juunil ja panna eelnõu lõpphääletusele. Lihtsalt informatsiooniks ütlen, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu 573 kohta on esitatud 46 muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud on esitanud juhtivkomisjon. Esimene muudatusettepanek on arvestatud. Teine muudatusettepanek on arvestatud. Kolmas muudatusettepanek on arvestatud. Neljas muudatusettepanek on arvestatud. Viies muudatusettepanek on arvestatud. Kuues muudatusettepanek on arvestatud. Seitsmes muudatusettepanek on arvestatud. Kaheksas muudatusettepanek on arvestatud. Üheksas muudatusettepanek on arvestatud. 10. muudatusettepanek on arvestatud. 11. muudatusettepanek on arvestatud. 12. muudatusettepanek on arvestatud. 13. muudatusettepanek on arvestatud. 14. muudatusettepanek on arvestatud. 15. muudatusettepanek on arvestatud. 16. muudatusettepanek on arvestatud. 17. muudatusettepanek on arvestatud. 18. muudatusettepanek on arvestatud. 19. muudatusettepanek on arvestatud. 20. muudatusettepanek on arvestatud. 21. muudatusettepanek on arvestatud. 22. muudatusettepanek on arvestatud. 23. muudatusettepanek on arvestatud. 24. muudatusettepanek on arvestatud. 25. muudatusettepanek on arvestatud. 26. muudatusettepanek on arvestatud. 27. muudatusettepanek on arvestatud. 28. muudatusettepanek on arvestatud. 29. muudatusettepanek on arvestatud. 30. muudatusettepanek on arvestatud. 31. muudatusettepanek on arvestatud. 32. muudatusettepanek on arvestatud. 33. muudatusettepanek on arvestatud. 34. muudatusettepanek on arvestatud. 35. muudatusettepanek on arvestatud. 36. muudatusettepanek on arvestatud. 37. muudatusettepanek on arvestatud. 38. muudatusettepanek on arvestatud. 39. muudatusettepanek on arvestatud. 40. muudatusettepanek on arvestatud. 41. muudatusettepanek on arvestatud. 42. muudatusettepanek on arvestatud. 43. muudatusettepanek on arvestatud. 44. muudatusettepanek on arvestatud. 45. muudatusettepanek on arvestatud. 46. muudatusettepanek on arvestatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 573 teine lugemine tuleks lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 573 teine lugemine on lõpetatud.

Viies päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud meretöö seaduse eelnõu 552 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni aseesimees Marko Pomerants. Palun!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Head Eesti lipu päeva! Eesti lipu all sõidab hulgaliselt laevu, millel töötamist see seadus reguleerib, aga see seadus reguleerib kindlasti töötamist ka nendel laevadel, millel Eesti lippu ei ole. Aga räägin kõikidest muudatustest järgemööda. Teatavasti on see seaduseelnõu küll valitsuse algatatud, kuid seda tehti eelmise valitsuse ajal. Meie oleme seda menetlenud alates veebruarist. Sellel pikal ajalool ei ole mõtet ega põhjust eriti peatuda, seetõttu lähen nende arutelude juurde, mis toimusid komisjonis 20. mail, kui me valmistasime eelnõu ette teiseks lugemiseks. Peab ütlema, et komisjon on ette valmistanud hulga muudatusettepanekuid valitsuse algatatud teksti kohta. Need sündisid suuresti reederite ja meremeeste ametiühingu koostöös. Seetõttu võtsid näiteks sotsiaaldemokraadid oma muudatusettepanekud, mis nad algul olid esitanud, tagasi. Aga siin on meil kõigil ka üks mõtlemise ja hääletamise koht, millel ma hiljem pikemalt peatun.
Käime need muudatusettepanekud siis läbi. Kõigepealt, muudatusettepanek nr 1. Eelnõu § 2 lõike 2 sõnastus muudetakse senise tekstiga võrreldes selgemaks ja paika saab see, kuidas käituda sellisel juhul, kui tegemist on renditööga. Me pakume sellist sõnastust: "Käesolevat seadust kohaldatakse tööülesannete täitmisele renditööna ka lõikes 1 nimetamata laeval ..." Lõige 1 räägib meile, et käesolevat seadust kohaldatakse töötamisele Eesti laevakinnistusraamatusse või laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laeval. Aga nüüd tuleb siis selline täiendus juurde. Seda renditööklauslit kohaldatakse juhul, kui tööandja on Eestis registreeritud juriidiline isik ning laevapere liige on Eesti rahvastikuregistri objekt. Selle ettepaneku algatamise suhtes oli meil üksmeel.
Lepiti kokku veel selles, et mõistlik oleks teise muudatusettepaneku kohaselt täiendada eelnõu § 2 lõikega 7. See puudutab meretöö seaduse §-de 19, 28 ja 29 kohaldamata jätmist sellistel laevadel, mida kasutatakse lootsiteenuse osutamiseks. Millest need §-d 19, 28 ja 29 räägivad? Paragrahv 19 räägib isikute laevale toomisest. Tavapärane olukord on selline, et kui laev on sadamas ja tööolud võimaldavad, siis võib laevale kapteni või mõne muu pädeva isiku loal külalisi kutsuda. Aga lootsilaev on pisikene veesõiduk, kuhu väga hästi võib-olla ei ole võimalik sõbrannat kutsuda. Seetõttu seda seaduspügalat ei pea kohaldama. Teised paragrahvid puudutavad toitlustamist (§ 28) ja majutamist (§ 29). Majutuse tagab reeder laevapere laeval oleku ajal. Jällegi, lootsilaev on selline, kus käiakse maalt 24 tunni kaupa valves ning sõltuvalt tööülesannetest saab osa elust ära elada kai peal, selleks ettenähtud ruumides. Seetõttu on siin selline erand, et lootsilaevale ei tooda külalisi, seal ei magata ega ole seal korraldatud toitlustamist. Ka siin meil lahkarvamusi ei olnud.
Muudatusettepanek nr 3 puudutab eelnõu § 17 lõiget 1, kus asendatakse sõna "töökohustuste" sõnaga "tööülesannete". Seda võib pidada tehniliseks muudatuseks. Mujal tekstis on läbivalt kasutusel termin "tööülesanded", aga siin olid millegipärast "töökohustused". Siingi valitses meil komisjonis üksmeel.
Me muutsime ka § 20 lõiget 3. See lõige räägib sellest, kuidas käituda, kui laevapere liikmete asjad hävivad või kahjustuvad laevaõnnetuse, laevahuku või reederist tuleneva asjaolu tõttu. See hüvitamine käib uue sõnastuse kohaselt niimoodi, et reeder hüvitab laevapere liikmetele tekitatud kahju kaubandusliku meresõidu koodeksis sätestatud korras. Algses tekstis oli öeldud, et võlaõigusseaduses sätestatud korras, aga vahepeal jõudsid laevaomanikud ja meremeeste ametiühing kokkuleppele, et selline tekst, kus lähtutakse kaubandusliku meresõidu koodeksis sätestatust, on mõlemale poolele vastuvõetav. Sellega leppis ka juhtivkomisjon ja algatati selline muudatusettepanek.
Viies muudatusettepanek on täpsustus. Paragrahv 25 tervikuna reguleerib laevapere liikme sõitu meretöölepingu sõlmimise kohta ja laeva asukohta ning reederi kohustust hüvitada laevapere liikmele sellega seonduvad kulud. Selles paragrahvis ongi nüüd öeldud, mismoodi see kulude kompenseerimine välja näeb: reeder arvestab laevale või laevalt sõidu alustamise hetkest laevapere liikmele hüvitist laevapere liikme töötasuga samaväärses määras, kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
Kuues muudatusettepanek on tehniline parandus, lisatakse sõnad "käesoleva seaduse".
Seitsmes muudatusettepanek on samuti tehniline parandus ja tuleneb sellest, et algses tekstis oli üks viide ebaõige.
Kaheksas muudatusettepanek on võib-olla kõige tähelepanuväärsem ja puudutab eelnõu § 55 lõiget 7. Kui te vaatate teksti, mis teie ees laudadel on, siis seal seda lõiget 7 ei ole. Ettepanek, mis komisjonis sündis, on selline, et eelnõust tuleks lõike 7 tekst välja jätta. Aga ma pean ütlema, et komisjonis oli selles küsimuses väga elav arvamuste vahetus ja see päädis sellise hääletustulemusega: 3 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu. Kui vaadata komisjoni istungi protokolli, siis on näha, et ülejäänud punktides valitses suur üksmeel, aga selles punktis mitte. Kuhu on siis koer maetud? Teatavasti räägib § 55 lõige 6 sellest, et kui reeder ütleb laevapere liikme meretöölepingu erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise või laevapere liikme haiguse või vigastuse tõttu, mida laevapere liige meretöölepingu sõlmimisel varjas või mille ta iseendale tahtlikult tekitas, võib reeder nõuda laevapere liikmelt kojusõidukulude hüvitamist. Tundub olevat loogiline. Lõige 7, kui see siin oleks, ütleks, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulud võib reeder tasaarvestada laevapere liikme töötasu nõudega ilma laevapere liikme nõusolekuta. Miks selline debatt? Debatt on seotud sellega, et kui seda tasaarvestamist ei oleks ja lähtudes sellest, et meremees, kellega on meretööleping sõlmitud, võib olla kus iganes punktis maakera peal, ei ole hilisemaid vaidlusi tasaarvestamise õiguse üle lihtsalt võimalik pidada. Reederil on võimatu tuult väljal püüda. Nagu komisjoni hääletus näitas, on võimalik kaks vaadet sellele asjale. Reederil ei olegi võimalik ilma laevapere liikme nõusolekuta seda tasaarvestust teha. Siiski on mõeldav ka teine variant, et selline võimalus oleks olemas. See debatt tuleneb juriidilises mõttes töölepingu seaduse §-st 78, kus on öeldud, et selliseid tasaarvestamisi võib küll teha, aga töötaja nõusolekul. Kuid võib olla ka nii, et eriseaduses on see asi reguleeritud teisiti. Nii et kui see praegu reguleerimata jätta, nii nagu komisjon ette pani, siis sellist erandit kasutada ei saa ja rakenduks ainult töölepingu seaduse § 78 lõike 1 põhimõte. Me algatame selles küsimuses siin saalis kindlasti hääletuse, nii et saate rahulikult muudatusele otsa vaadata ja võtta seisukoha, kas olla selle muudatuse poolt või vastu.
Üheksas muudatusettepanek näeb ette muuta § 60 lõike 2 teist lauset. Laevapere liige on ka ise kohustatud teatavaks tegema kojusõidu õiguse aluseks olevad asjaolud. Nimelt räägib see § 60 riigi kohustustest laevapere liikme kojusõidu korraldamisel. Need juhud, kui riik peaks seda tegema, on §-s 60 ära toodud, aga selles selguse saamiseks, kas on õigus riigilt nõuda kojusõidu korraldamist, peaks laevapere liige ise selgitama neid asjaolusid, miks kojusõit peaks toimuma just nimelt riigi, mitte reederi kulul. Nagu te näete protokollist, valitses meil selles küsimuses üksmeel.
Kümnes muudatusettepanek on tehniline. Selguse huvides on täpsustatud tähtaega, et säilitamiskohustus, mis puudutab kaebusi, kehtib otsuse tegemisest ühe aasta jooksul. Jälle oli komisjonis üksmeel.
Muudatusettepanek nr 11 näeb ette tehnilise paranduse, parandati ebaõige viide.
Muudatusettepanek nr 12 puudutab eelnõust väljajäetavat teksti, mis on seotud kaubandusliku meresõidu koodeksi § 60 kehtetuks tunnistamisega. Vahepealsed debatid on viinud selleni, et see koodeksi § 60 jääb kehtima.
Komisjon jõudis järgmistele arusaamadele. 4. juunil tuleks seda seaduseelnõu siin teisel lugemisel arutada ja meie konsensuslik ettepanek on teine lugemine lõpetada. Juhul, kui see peaks juhtuma, siis tuleks see eelnõu saata kolmandale lugemisele ja ilmselt võiksime siis seda kolmandat lugemist kohata järgmise nädala päevakorras. Aitäh!

Ettekandjale on küsimusi. Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Marko! Anna andeks, ma lugesin sinu esinemise ajal seaduseelnõu seletuskirja ega pannud hästi tähele, aga teada tahaks. Mis värk nende sõbrannadega seal lootsilaeval siiski oli?

Võtame siis lootsilaevade sõbrannade paragrahvi. Kohe vaatan, kus see on. Mul on selle paragrahvi number peast ära läinud, aga see oli mingi väike number. Paragrahv 19. Mõiste "sõbranna" oli minu vabameelne sõnakasutus, aga tegemist on meretöö seaduse §-ga 19, mis räägib isikute laevale toomisest: "Laevapere liige ei või ilma kapteni või muu pädeva isiku loata tuua laevale kõrvalisi isikuid. Kapten või muu pädev isik ei või keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest laeva sadamasoleku ajaks, kui see ei takista tööd laeval ning laeva ohutus on tagatud." Aga kuna lootsilaev on väga väike, siis seda § 19, mis näeb ette isikute laevale toomise tagamist, ei pea rakendama. Kuid § 19 lõige 1 räägib kõrvalistest isikutest ja minu arvates kuulub sõbranna nende hulka täiesti vabalt.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! See termin "laevapere liige" kõlab muidugi huvitavalt, aga tegelikult on laevapere liige laeval töötav füüsiline isik. Kui ta töötab ühes laevas ja siis läheb üle teise, kas ta peab oma meretöölepingut või töölepingut uuendama, viskama vana nurka ja uue alla kirjutama? Kas midagi sellist toimub või ei?

Aitüma! Ma praegu improviseerin, otsimata seadusest õiget paragrahvi. Ikkagi töösuhe ühe konkreetse laevaga lõpeb ja uus suhe peab algama uue lepinguga.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et selle eelnõuga me võtame üle ILO konventsiooni normid ja viime Eesti seadused vastavusse Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga. Eelnõus pööratakse küllalt palju tähelepanu laevapere liikme kojusaatmise kulude tasumisele. Kui suur see probleem praktikas on? Kas tegemist on eelkõige direktiivi ja ILO konventsiooni ülevõtmisega või on see ka Eestis praktiline probleem?

Aitüma! Sellekohast statistikat me komisjonis ei arutanud. Aga ma julgen küll nõustuda teie arvamusega (tegelikult oleks aus öelda, et sinu arvamusega). Tegemist on ennekõike direktiivi ülevõtmise temaatikaga, mitte niivõrd päriselu probleemiga.

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Jents, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mina õiguskomisjoni liikmena jäin sel korral tõepoolest ühel hääletusel vähemusse. See oli hääletus kaheksanda parandusettepaneku üle, millest teavad need, kes jälgisid hoolega lugupeetud ettekandja ettekannet. Ma arvan, et minust vanemad või minuga samaealised inimesed mäletavad ühte kunagist toredat telelavastust, kus Tambovi koor mööda Venemaad ringi sõitis ja kogu aeg oli jutt, et saatke see Tambovi koor ükskord ometi koju.
Terve see meretöö seaduse § 55 on tegelikult väga humaanne. See paneb tööandjale kohustuse, et meremehed tuleb igal juhul koju toimetada, ükskõik kus maailma nurgas nad ka on. Tõepoolest, eelnõu algvariandis oli selline lisatingimus, et ainult sel juhul tohib selle raha võtta meremehe palgast, kui ta ise on kojutoimetamises süüdi, st ta on rikkunud oma töökohustusi või varjanud oma tervisepuuet või terviseriket, mis ei võimalda tal tööd teha. Minu meelest oli selline teemakäsitlus tasakaalukas. Kahjuks ilmus esimese ja teise lugemise vahel eelnõu kohta hulk ettepanekuid. Ülejäänute osas jõuti siiski kompromissile. Ma tahan tunnustada nii tööandjaid kui ka ametiühinguid selle eest, et need ülejäänud teemad sirgeks vaieldi. Aga siin tõesti eriarvamused jäid.
Ma tean, et on inimesi, kes ütlevad, et tööleping on püha ja puutumatu ning töölepingu seaduses ei ole sellist võimalust, et tööandja võtab lihtsalt mingid kulud töötaja palgast maha. Loomulikult on neil õigus. Aga samas ütlen, et töölepingu seaduses ei kohustata tööandjat, et ta peab töötaja kojusõitu korraldama, ükskõik kas tegemist on ehituse, transpordi või mingi muu alaga. Selleks, et kuskil maailma nurgas mingis sadamakõrtsis ei oleks Eesti lipu all sõitvatelt laevadelt pärit olevaid kodutuid meremehi, võiks minu meelest eelnõusse jääda alles see tasakaal, mis oli algvariandis.
Mina kutsun üles kaheksanda muudatusettepaneku hääletamisel õiguskomisjoni mitte toetama. Aga muus osas kutsun ma küll nüüd juba meie fraktsiooni nimel eelnõu toetama, sest tegemist on hea eelnõuga ja kõik osapooled ootavad selle kiiret seadusena vastuvõtmist. Loodan, et me täna lõpetame teise lugemise ja järgmisel nädalal ka kolmanda lugemise. Aitäh!

Neeme Suur, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Diskussiooni tekitav küsimus räägib eelkõige kahest asjast: meretöö iseloomust ja töölepingu seaduse kehtivusest või mittekehtivusest. Seda, et meretöö on eriline, me teame. Kui me suhtleme meremeestega, siis me tegelikult tajume ka seda, kui palju meremehed kui töötajad kaugetel meredel sõltuvad tööandjast, laeva omanikust, laeva kaptenist ja tööandja suhtumisest oma meeskonda. Esmapilgul tundub, et juhul, kui mees on varjanud vigastust või ise enda tervist rikkunud, siis võiks ta oma kuludega koju saata. Aga samas annab seesama punkt tööandjale päris suure võimaluse inkrimineerida mehele mingisugune süü, saata ta koju ja võtta kojusaatmise kulud ka veel mehe palgast maha. Mees jõuab koju ja tal ei ole ei tööd ega raha. Sellistel juhtudel, paraku tuleb tunnistada, on üksikisik alati tunduvalt halvemas seisus kui tööandja, kellel on suuremad võimalused oma õigusi kaitsta. Nii et praegu võiks töölepingu seadus jääda sellises olukorras kaitsma ka meremehi. Töölepingu seadus võiks meremeeste kohta siingi kehtida ning sellepärast võiks Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut nr 8 toetada ja selle poolt hääletada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu 552 kohta on esitatud 12 muudatusettepanekut, need kõik on esitanud juhtivkomisjon. Esimene on arvestatud. Teine on arvestatud. Kolmas on arvestatud. Neljas on arvestatud. Viies on arvestatud. Kuues on arvestatud. Seitsmes on arvestatud. Kaheksas on arvestatud. Marko Pomerants, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada!

Aitäh! Hääletame seda muudatusettepanekut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud juhtivkomisjon õiguskomisjon ja mida on täielikult arvestatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget ja vastu 57, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Üheksas muudatusettepanek on täielikult arvestatud. 10. muudatusettepanek on täielikult arvestatud. 11. muudatusettepanek on täielikult arvestatud. 12. muudatusettepanek on täielikult arvestatud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 552 teine lugemine lõpetada. Rohkem ettepanekuid ei ole. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 546 teise lugemise jätkamine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Valdo Randpere. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Olen teie ees perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille kohta võib öelda, et kaua tehtud kaunikene. Me oleme seda pikalt arutanud. Aprilli keskel, vist 16. aprillil, oli see eelnõu teisel lugemisel siin saalis ja õiguskomisjon tegi ise toona suhteliselt ebatavalise ettepaneku lugemine katkestada, mida Riigikogu ka toetas. Lugemine katkestatigi. Me tegime seda seetõttu, et meil oli tunne, et eelnõu ei olnud päris nii hea, kui ta oleks võinud olla. Peale seda ongi selle eelnõuga veel tublisti tööd tehtud, selle kohta on tulnud päris palju muudatusettepanekuid ja õiguskomisjon on neid arutanud kolmel komisjoni koosolekul. Eraldi võiks esile tõsta Riigikogu liiget Liisa-Ly Pakostat, kes on teinud väga põhjalikku tööd ja esitanud palju ettepanekuid. Ettepanekuid tuli Keskerakonna fraktsioonilt, naisliidu ümarlaualt, Justiitsministeeriumilt, kohtutäituritelt ja notaritelt. Nii et see eelnõu sai juurde päris palju uusi aspekte.
Pean ütlema, et komisjon oli asjast sisuliselt huvitatud ning ka mõned sellised ettepanekud ja seisukohad, mis tulid esitamise tähtajast pisut hiljem, võeti siiski arvesse. Me arutasime neid sisuliselt. Paljude ettepanekute puhul jõudsime järeldusele, et need on väga huvitavad, väärivad tähelepanu, nende üle tuleks diskuteerida, aga neid tuleks arutada ja edasi arendada mõne teise eelnõu raames, sest sellesse eelnõusse nad päris hästi ei sobi. Kolme koosistumise tulemusel vormus välja kümme muudatusettepanekut, millest ma lähemalt peatun kolmel. Ma ei hakka kõiki ettepanekuid tutvustama, kuna osa neist on puhttehnilised.
Oluline muudatusettepanek on nr 1, millega nähakse ette, et kui ühele abikaasale kuulub omandiõiguse alusel lahusvarana, kuid samas perekonna ühise eluasemena kasutatav eluruum, ei või ta omanikuna siiski ilma teise (omanikuks mitteoleva) abikaasa nõusolekuta seda eluruumi käsutada, kõnealuse eluasemega seoses käsutamiskohustusi võtta, perekonna eluaset kolmanda isiku kasutusse anda ega lõpetada olemasolevat eluruumi kasutamise aluseks olevat õigussuhet. Põhimõtteliselt peaks see andma suurema õiguskaitse perekonnale, kus kogu vara ei ole ühisvara. Ka see lahusvara, mida kasutatakse eluruumina, saab siiski võrreldava staatuse ühisvaraga, sellega ei saa ilma teise abikaasa nõusolekuta tehinguid teha.
Teine muudatusettepanek, mis tekitas elavat diskussiooni ja kirgi, oli muudatusettepanek nr 4. See tuli Keskerakonna fraktsioonilt. Seadus näeb praegu ette, et ülalpidamiskohustus laieneb esimese ja teise astme lähisugulastele, st lastelastest kuni vanavanemateni. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek oli jätta see teine aste sealt välja, nii et ülalpidamiskohustus jääks kehtima ainult laste ja nende vanemate vahel. Põhjendus oli see, et nende arvates tänapäeval vanainimesed, vanavanemad, kelle pension on väike, ei ole suutelised seda ülalpidamist tagama. Samas selgus komisjonis – ma loodan, et see oli jäänud lihtsalt kahe silma vahele –, et tegelikult ei olegi sellist kohustust, et vanavanem peab ülalpidamise tagama, kui tal selleks vahendeid ei ole. See saab juhtuda ainult sel juhul, kui vanavanemal on enda ülalpidamiseks olemas vajalikud vahendid ja tal on olemas ka vahendite ülejääk, aga lapse vanematelt on võimatu või üleliia raske lapse ülalpidamist nõuda. Siis võib see kohustus tekkida, see ei teki siis, kui vanavanematel endalgi piisavalt vahendeid ei ole. Teiseks selgus komisjoni arutelu käigus, et Keskerakonna fraktsioon oli lähtunud eeldusest, et meie ühiskond on väga vaene ja seetõttu tuleks selline side teise astme sugulastega katkestada. Meie järeldus oli pigem vastupidine. Kuna meie ühiskond ei ole veel väga rikas, siis võiks selline mudel siiski seadusesse jääda. Tulevikus, sel päeval, kui me oleme niisama rikkad nagu meie lähinaabrid Põhjala riigid, võime selle teema juurde tagasi pöörduda. Seal ongi paljudes riikides ülalpidamiskohustus ainult esimese astme sugulaste puhul. Nii et kunagi tulevikus, kui meie pensionärid elavad kõik õnnelikult vanadekodus ja on põhimõtteliselt oma järeltulijatest sõltumatud, võime selle juurde tagasi pöörduda. Aga tänapäeva Eesti traditsioonilise peremudeliga sobib meie arvates paremini see variant, et on nii esimese kui ka teise astme lähisugulaste ülalpidamise kohustus.
Kolmas oluline muudatusettepanek on seotud sellega, kuidas vanemad oma lapsi esindavad. See oli üks põhjusi, miks me palusime lugemise katkestada. Eelnõu eelmises versioonis olime teinud muudatuse, eelduslikult lähtudes sellest, utreeritult öeldes, et lastevanemad on oma laste vastu pahatahtlikud. Ma arvan, et õigem on ikkagi eeldada, et kui ka üks lapsevanem ainuisikuliselt last esindab, siis on selleks olemas mõlema lapsevanema nõusolek. Tegelikult see muudatusettepanek, mille eesmärk oli takistada ühel lapsevanemal teise lapsevanema teadmata või lapse arvel mingeid tehinguid teha, ei oleks aidanud seda probleemi lahendada. Ta oleks teinud lastevanemate elu lihtsalt keerulisemaks. Seda enam, et pangalepingute puhul, mis on seotud lapse konto kasutamisega, tehakse juba selget vahet, kas need on sõlmitud enne 2015. aasta 1. maid või peale seda. Nii et olemasolevat olukorda see muudatus nagunii ei oleks muutnud. Me otsustasime komisjonis, et läheme tagasi kehtiva teksti juurde ega tee muudatust, mida meil eelmine kord oli kavas teha ja mis oligi peaaegu tehtud.
Me arutasime kõiki neid teemasid kolmel istungil: 12. mail, 13. mail ja 2. juunil. 13. mail tegime mõne protseduurilise otsuse. Otsustasime teha ettepanekud saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 4. juuniks (konsensuslik otsus) ja eelnõu teine lugemine lõpetada (poolt oli 5, vastu 2 ja erapooletuks ei jäänud keegi). Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 11. juuniks ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. See otsus oli konsensuslik. Minu poolt on kõik.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Ma tänan kõigepealt õiguskomisjoni ja selle esindajat Valdo Randperet! Tõepoolest, õiguskomisjonis toimus sisuline arutelu muudatusettepanekute üle. Ma loodan, et esitatud ettepanekud leiavad käsitlemist lähemas tulevikus, veel selle Riigikogu koosseisu tööaja jooksul.
Aga siia pulti täna kõnet pidama tulema sundis mind hoopis üldisem asjaolu. Kui suhelda perekonnaseaduse teemal inimestega, isegi perekonnaseisuametnikega, siis selgub, et see seadus on läinud nii keeruliseks, et isegi selle valdkonnaga tegelevad ametnikud annavad erinevaid tõlgendusi.
Kui ma võtan näiteks sellesama ülalpidamiskohustuse kaks põlve ettepoole ja kaks põlve tahapoole – olgem ausad, see on Euroopas unikaalne, teist riiki, kus nii ulatuslik ülalpidamiskohustus kehtiks, ei teagi nimetada –, siis ka siin on tõlgendused väga erinevad. Tõenäoliselt oleks esimene asi, mida perekonnaseadus vajab, märksa põhjalikum seletuskiri või pikem näidete loetelu. Võtame sellesama ülalpidamiskohustuse. Valdo Randpere tõi näite, et ainult siis, kui eakal inimesel, pensionäril, jääb midagi üle, on tal kohustus lapselast ülal pidada. Osa omavalitsusi tõlgendab perekonnaseaduse seda paragrahvi selliselt, et kui pensionäril on olemas näiteks korter, siis ta võiks selle maha müüa ja üürida endale näiteks märksa odavamalt toa ning seda võib käsitada nii, et tal on vahendeid üle ja ta peaks lapselast ülal pidama. Ma ei soovi siin öelda, kas õige on nii- või naapidi, aga kahtlemata on perekonnaseaduses väga palju küsimusi, mis vajaksid märksa suuremat ühiskondlikku diskussiooni.
Ütlen kolleegidele informatsiooniks, et näiteks hooldusõiguse määramine tekitas ka komisjonis erinevaid arvamusi, kusjuures need ei jagunenud päriselt koalitsiooni ja opositsiooni piire mööda. Eri inimestel oli ka väga erinevaid praktilisi kogemusi. See omakorda näitab, et me oleme kas läinud selgelt ülereguleerimise teed, see seadus ei ole piisavalt selge või on eelnõu seletuskiri ja selgitused olnud ebapiisavad. Selleks, et see seadus tõesti inimesi aitaks ja aitaks ka peredes nõrgema osapoole huve paremini kaitsta, võiks peale muudatuste tegemise kaaluda kindlasti ka seda, et seaduse tõlgendamiseks anda pisut enam arusaadavaid selgitusi. Näiteks olen ma hooldusõiguse mõiste sisustamise kohta, mida see seaduseelnõu praegu mitmes kohas muudab, saanud Justiitsministeeriumilt äärmiselt vastukäivaid selgitusi. Ka ministeeriumi ametnikud ei ole suutnud üheselt öelda, mida ikkagi täpselt mõeldakse selle all, mida me nüüd eelnõuga mitu korda uuesti muudame. Ma jään põnevusega ootama järgmisi tõlgendusi. Aga suur aitäh tähelepanu eest! Loodan, et järgmistel kordadel läheb jälle paremini.

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu 546 kohta on esitatud kümme muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on arvestatud, teine muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on arvestatud, kolmas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on arvestatud, neljas muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja on jäetud arvestamata, kuid ei kuulu täiskogul hääletamisele, viies muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud, kuues muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud, seitsmes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud, kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud, üheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud, kümnes muudatusettepanek on õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud.
Komisjon on teinud ettepaneku eelnõu 546 teine lugemine lõpetada. Teisi ettepanekuid ei ole. Eelnõu 546 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 578 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Kalle Laanet. Palun!

Austatud esimees ja aseesimees! Head kolleegid! Sissejuhatuseks võin öelda Liisa-Ly Pakostale, et õiguskomisjonis arutatakse kõiki eelnõusid sisuliselt, nii et see eelnõu ei ole mingi erand.
Aga tulengi nüüd eelnõu 578 juurde. Vabariigi Valitsus algatas selle 20. jaanuaril 2014. 12. märtsil oli siin saalis esimene lugemine ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. märts. Muudatusettepanekuid laekus Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, samuti andis komisjonile oma arvamuse Eesti Advokatuur. Õiguskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 20. mail ja 2. juunil. 28. mail saatis Justiitsministeerium eelnõu kohta täiendavaid muudatusettepanekuid ja koostöös Justiitsministeeriumiga algatas õiguskomisjon 20 muudatusettepanekut. 20. mai istungil tutvus komisjon Keskerakonna fraktsiooni esitatud ettepanekutega ja järgmisel istungil 2. juunil toimuski muudatusettepanekute algatamine ja ka ettepanekute hääletamine.
Kolm muudatusettepanekut on esitanud Keskerakond ja 20 õiguskomisjon. Vaatame need kiirelt üle. Esimene muudatusettepanek, nagu te olete aru saanud, muudab seaduseelnõu pealkirja lühemaks ja selgemaks.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon ja see puudutab inimõiguste konventsiooni. Kõige rohkem vastuväiteid sellele muudatusettepanekule esitas Justiitsministeerium. Ta põhjendas neid sellega, et see ettepanek ei ühti praegu Euroopa Nõukogu direktiivi mõttega ja muudatus on seotud teiste seadustega, mida praegu Justiitsministeeriumis ette valmistatakse. Seda muudatusettepanekut õiguskomisjon ei toetanud.
Muudatusettepanekud nr 3 ja 4 on algatanud õiguskomisjon. Kolmas ettepanek muudab § 42 lõike 1 punkti 2 ja see käsitleb määratud kaitsjat. Muudatusettepanek nr 4 on ka õiguskomisjoni algatatud ja see puudutab riigi õigusabi korras kaitsja määramise vajadust. Kui kehtiva seaduse alusel menetleja taotles advokatuurilt advokaadi määramist, siis nüüd esitab kohtueelne menetleja määruse ja advokatuur peab seda täitma.
Muudatusettepanek nr 5 puudutab asenduskaitsja nimetamist. Asenduskaitsjat on võimalik nimetada põhikaitsja asemel konkreetses menetlustoimingus või kohtuistungil osalemiseks.
Muudatusettepanek nr 6 on õiguskomisjoni algatatud ja puudutab asenduskaitsjat riigi õigusabi korras.
Muudatusettepanek nr 7 on Keskerakonna muudatusettepanek ja puudutab läbiotsimise regulatsiooni muutmist. Justiitsministeerium on seisukohal, et ka see on töös oleva eelnõu temaatika. Õiguskomisjon seda ettepanekut ei toetanud.
Muudatusettepanek nr 8 on Keskerakonna fraktsioonilt ja puudutab vahistamistaotluse puhul tõendite ärakirjade esitamist kaitsele, et saaks ette valmistada kaitsetaktikat. Seisukoht on sama mis eelmise muudatusettepaneku puhul, et Justiitsministeeriumis on see teema arutelul. Sel põhjendusel komisjon seda ettepanekut ei toetanud.
Üheksanda muudatusettepaneku on algatanud õiguskomisjon. See puudutab maksukorralduse seadusest tulenevaid muudatusi ehk uue programmi kasutusele võtmist ja ka makseinfolehte koos viitenumbritega, mis lisatakse kohtulahendile. Muudatusettepanekud nr 9, 16, 21 ja 22 on kõik sama sisuga.
Muudatusettepanek nr 10 näeb ette, et kohtul on suurem õigus otsustada menetluskulude aluste määramise üle. Koos sellega võivad kasvada ka riigi kulud. Õiguskomisjon toetas seda muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 11 on õiguskomisjoni algatatud. Kriminaalmenetlus, mis toimub teises riigis, välistab kriminaalmenetluse algatamise Eesti Vabariigis.
Muudatusettepanek nr 12 on tekitanud meedias üsna suure ažiotaaži. Esimesel lugemisel ütles justiitsminister, et ta teeb ettepaneku see muudatusettepanek välja võtta. Selle esialgne sisu oli see, et enne kohtulahendi avalikustamist asendab kohus süüdistatava nime initsiaalide või tähemärgiga. See muudatus võetakse välja. Muudatusettepanek nr 13 puudutab rahvusvahelist koostööd. Selle sisu on, et rahvusvahelisest lepingust tulenevad kohustused on riigisisestest kohustustest kõrgemal.
Ka muudatusettepanek nr 14 puudutab rahvusvahelist koostööd. Kui mõnes riigis on algatatud kriminaalmenetlus, siis on oluline, kuhu riiki menetlus koondub.
Muudatusettepaneku nr 15 on algatanud õiguskomisjon. See käsitleb asenduskaitset ja selle rakendamist.
Muudatusettepanek nr 16 käsitleb jälle makseinfolehte.
Muudatusettepanek nr 17 käsitleb Kaitseliidu seaduse muutmist. Kaitseliidu seaduse kohaselt ei võeta tegevliikmeks isikut, kellel on piirang noortega töötamiseks noorsootöö seaduse tähenduses.
Muudatusettepanek nr 18 käsitleb peaprokuröriks kandideerimise võimalust, mida täna on ka meedias kajastatud. Selle muudatusettepanekuga luuakse kohtunikule võimalus kandideerida riigi peaprokuröriks, samas säilivad kohtuniku sotsiaalsed tagatised.
Muudatusettepanek nr 19 näeb ette, et kohtudokumentide ja kohtueelse menetluse menetlusdokumentide paljundamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
Muudatusettepanek nr 20 täpsustab terminoloogiat.
Muudatusettepanek nr 23 käsitleb teatud punktide jõustumist. Seadus jõustub üldises korras, aga § 1 punktid 20¹, 24¹ ja 41¹ ning §-d 2², 6¹ ja 6² jõustuvad 2014. aasta 1. juulil. Paragrahvi 1 punktid 27¹, 52–73 ja § 3 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.
Millised olid menetluslikud otsused? Need tehti juba 20. mail. Me tegime ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 4. juuniks. Meie ettepanekud on teine lugemine lõpetada (otsus tehti konsensuslikult), kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 11. juuniks (konsensuslik otsus) ja panna eelnõu lõpphääletusele (ka see oli konsensuslik otsus). Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Küsin sinu nagu professionaali käest. Kas läbiotsimise reeglid on nii hästi paika pandud, et Keskerakonna ettepanekut ei tahetagi läbi rääkida?

Aitäh küsimuse eest! Me komisjonis arutasime läbiotsimise reegleid üsna põhjalikult advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajate juuresolekul. See oli sisuline arutelu ja me jõudsime lõpuks sellele seisukohale, mille ma juba enne ette kandsin. Kuna praegu Justiitsministeeriumis just nimelt neid kriminaalmenetluslikke aspekte arutatakse, siis see küsimus võiks kõne all olla koos nende eelnõudega, mida Justiitsministeerium lähitulevikus esitab.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kuidas nende isikunimede asendamisega siis lõpuks jäi? Kas tulevad initsiaalid või tähemärgid või jäävad ikka nimed?

Jäävad ikka isikunimed, nii nagu ka kehtivas seaduses on, siin muudatust ei toimu. Põhjenduse, miks need jäävad, on Justiitsministeerium välja toonud. Selle muudatuse mõju on liiga vähe analüüsitud, seda on vaja põhjalikumalt teha. Nii et seda muudatust ei tule.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Peaaegu kõigi kolme Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku kohta ütlesid sa, et Justiitsministeerium ei tahtnud neid toetada, kuna see teema on arutlusel ja lähitulevikus tuleb see seadus siia. Mis seadus seal siis arutlusel on ja millal see seadus siia tuleb?

Mälu järgi võin öelda, et see uus seaduseelnõu peaks jõudma meie laudadele sügisel 2014.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Asume nüüd eelnõu 578 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud 23 muudatusettepanekut. Esimene on juhtivkomisjonilt. Teine on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
(Aplaus.) Poolt 35 ja vastu 22 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 ja vastu 49 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitatud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 19 ja vastu 47 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 12 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku nr 14 on esitanud juhtivkomisjon. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega!

Me oleme muudatusettepaneku nr 14 juures. Kuulutan kümneks minutiks välja vaheaja. Istung jätkub kümne minuti pärast.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme 14. muudatusettepaneku juures. Paluti seda muudatusettepanekut hääletada.
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 16. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 17. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 22. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 23. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek eelnõu 578 teine lugemine katkestada. Selle ettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees. Alustame selle ettepaneku hääletamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 578 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 50 ja vastu 11 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu 578 teine lugemine on katkestatud.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 578 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks homme, 5. juunil kell 10. Oleme seitsmenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 637 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! See eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelul 20. mail ja 2. juunil. Tähtajaks, 15. maiks, Riigikogust ettepanekuid ei laekunud. Nii et võib eeldada, et põnevaid hääletusi ei pruugi saalis tulla. Rahanduskomisjon tegi aga konsensuslikult ühe muudatusettepaneku jõustumisaja kohta. Tulenevalt eelnõu Riigikogus menetlemisest ei ole algataja algul planeeritud jõustumisaeg, 1. juuni, enam realistlik. Seetõttu on ettepanek viia jõustumistähtaeg 1. juulile. Komisjoni konsensuslik ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha kolmas lugemine 11. juunil. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Oleme selle läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ning koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 558 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Nimetatud eelnõu esimene lugemine toimus siin saalis 29. jaanuaril. Kuna sellest on möödas üle nelja kuu, pean ma vajalikuks teile pisut selle eelnõu sisu tutvustada.
Eelnõuga sätestatakse jätkuvalt riigi omandis olevate ehk reformimata maade eest tasumisele kuuluva maamaksu arvestamise kord ning täpsustatakse, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad. Samuti pannakse kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2015. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Seaduseelnõu peamine eesmärk on lahendada kehtiva maamaksuseaduse redaktsiooni rakendamisel tekkinud probleeme ja tagada suurem õigusselgus.
Kohaliku omavalitsuse üksustel on tekkinud probleeme riigi omandis olevate maatükkide maksustamishinna määramisel ja maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punktis 7 kasutatud määratlemata õigusmõiste "avalikult kasutatav maa" sisustamisel. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et reformimata maa maamaks arvestatakse sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel. Selguse huvides on eelnõus konkreetselt nimetatud, millised maad on avalikult kasutatava maana maksuvabad.
Samuti on eelnõu eesmärk tagada maamaksu arvutamiseks vajalike andmete ühetaoline esitamine, kvaliteet ja kontrollitavus. Seetõttu oli algatajal ettepanek panna kohaliku omavalitsuse üksustele kohustus esitada alates 2015. aastast Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Maamaksu infosüsteem on andmekogu, veebipõhine infosüsteem, millesse koondatakse maamaksu arvestamiseks vajalikud andmed teistest andmekogudest ja luuakse keskkond kohaliku omavalitsuse üksustele maamaksu alusandmete sisestamiseks. Meeldetuletuseks mainin, et maamaksu infosüsteem koondab maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed automaatselt järgmistest riiklikest andmekogudest: rahvastikuregister, kinnistusraamat, maakataster, ehitisregister, äriregister, riigi kinnisvararegister ja aadressiandmete süsteem. Ühtekokku koondab ta andmeid seitsmest riiklikust registrist. Registritest koondatud maamaksu alusandmed on kohalikele omavalitsustele abiks maamaksu arvutamiseks tarvilike lähteandmete esitamisel Maksu- ja Tolliametile. Eelnõuga pannakse kohalikele omavalitsustele kohustus kontrollida maamaksu infosüsteemis olevate andmete õigsust, vajaduse korral tuleb andmeid parandada ja täiendada. Need tuleb kinnitada ja esitada infosüsteemi kaudu Maksu- ja Tolliametile maamaksu arvutamise alusandmetena. Andmete korrastamine maamaksu infosüsteemis ei mõjuta andmeid teistes registrites, vastuolu korral saab kohalik omavalitsus andmete puudulikkusest teatada riikliku andmekogu töötajale. Alates 2013. aastast on kohalikel omavalitsustel olnud võimalus maamaksu infosüsteemi kaudu vaadata riiklikes registrites sisalduvaid maamaksu arvutamiseks vajalikke alusandmeid. Rahandusministeeriumi hinnangul kasutab seda võimalust juba ligi 70% omavalitsustest.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. veebruariks, laekus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt üks muudatusettepanek, mis menetluse käigus tagasi võeti.
Pärast esimest lugemist menetles rahanduskomisjon eelnõu neljal istungil. Menetlemise käigus kohtus komisjon Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatega. Esimesel lugemisel siin saalis oli kolleegidel mulle küsimusi omavalitsuste suhtumise kohta. Muretseti selle pärast, kas korvatakse need kulud, mis omavalitsused on sunnitud tegema riiklikku registrit täiustades. Tunti muret selle pärast, kas kompenseeritakse vahe neile 90 omavalitsusele, kes kasutasid enne ühtse korra kehtestamist kõrgemat hinda. Selle arutamiseks kohtusime kohalike omavalitsuste liitudega. Nad said võimaluse esitada meile ettepanekuid. Ma pean teile aga ütlema, et nad ei kasutanud seda võimalust. Me kohtusime kahel korral, kuid ettepanekuid ei tulnud. See tähendab, et omavalitsustel ei tohiks rahanduskomisjonile sellel teemal enam etteheiteid olla. Tuletan aga meelde, et kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, mis ei ole mitte väga ammu vastu võetud, on üheselt sätestatud, et kui riik paneb omavalitsustele kohustusi, siis on riigil kohustus nende täitmist ka rahastada. See seadus jääb ikka jõusse. Kui omavalitsus taipab seda kasutada, siis see võimalus on tal olemas. Aga ühtset regulatsiooni kahjuks ei tekkinud.
Samuti küsis komisjon Maa-ametilt ja Rahandusministeeriumilt hinnangut 2015. aastaks kavandatud maamaksu infosüsteemi rakendamise tähtaja kohta, millest alates sätestataks ka kohalikele omavalitsustele kohustus esitada maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed üksnes maamaksu infosüsteemi kaudu. Maa-ameti kinnitusel valmib maamaksu infosüsteem infotehnoloogilise platvormina tähtajaks, 1. jaanuariks 2015. Samas peab Maa-amet, kes on selle infosüsteemi volitatud töötleja, teistest riiklikest registritest pärit puudulikest andmetest tulenevate ebatäpsuste vältimiseks otstarbekaks teha maamaksu infosüsteemi kasutamine kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks pärast maareformi lõpuleviimist ehk alates 2018. aastast.
Maa-ameti selgitused riiklikest registritest pärinevate andmete puudulikkuse kohta olid üllatus ka meile kõigile rahanduskomisjonis. Esiteks selgus, et kinnistusraamatus puuduvad circa 15%-l füüsilistel isikutel isikukoodid. Eelkõige on need isikud välismaalased. Isikukoodita isikutele ei ole võimalik automaatselt määrata kodu maksuvabastust ega esitada maksuteateid. Teiseks, riigi andmekogudes ei ole kajastatud tihe- ja hajaasustusega alade piir. Kolmandaks, ehitisregistris sisalduvad andmed on puudulikud, mistõttu kodude maksuvabastuse määramine võib olla ebatäpne. Registris on circa 80% võimalikest hoonetest, kuid omakorda circa 70%-l sellest 80%-st puudub ruumiline asukoht. Neljandaks, riiklikes andmekogudes puudub info reformimata maade kohta. Kohalikel omavalitsustel tuleks maamaksu infosüsteemi kaudu kogu nimetatud maid puudutav info käsitsi infosüsteemi sisestada, maareformi lõppemise ajaks on see informatsioon aga juba loodetavasti registrites olemas. Siit koorus välja tõsine probleem, mida see seadus ei saa kuidagi lahendada: riiklikud registrid on kõik veidi ajast maast ja ebatäpsed. Selle seadusega seda probleemi lahendada ei saa, seda saab teha asjaomastes ministeeriumides, kelle haldusalas need registrid on.
Komisjon tegi eelnõus ühe sisulise muudatuse, millega lükatakse maamaksu infosüsteemi kohustuslik kasutuselevõtt maamaksu alusandmete edastamiseks edasi kahe aasta võrra: 2015. aasta 1. jaanuarilt 2017. aasta 1. jaanuarile. Komisjon loodab, et selle aja jooksul riiklike registrite alusandmete olukord märgatavalt paraneb ja nii väheneb ka kohalike omavalitsuste koormus nende andmete kogumisel.
Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis võiks kolmanda lugemise meie arvates teha 11. juunil. Tänan tähelepanu eest!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on küsimusi. Palun küsimused kiiremini esitada! Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud eestkõneleja! Te ütlesite, et § 1 teatud punktide jõustumise aega muudetakse, need jõustuvad nüüd 2017. aasta 1. jaanuaril. Te ütlesite ka, et infosüsteemis ei ole kõiki andmeid ja need andmed tuleb käsitsi sisestada. Ka kolleeg Vassiljev sisestab andmeid arvutisse käsitsi, teistmoodi ei saagi seda teha, ikka näppudega. Me oleme ühtepidi Eesti riigis uhked, et meil on e-riik jne. Kuidas saab see infosüsteem siis niimoodi logiseda, kusjuures ta on riigile olnud väga konkreetne tuluallikas? Miks selle andmebaasi valmimine ikkagi nii palju aega võtab, veel kaks aastat peale seaduse vastuvõtmist?

Tänan selle küsimuse eest! Küsimus valgus küll suures osas laiali. Minul kõigile selle küsimuse osadele vastamiseks pädevust nähtavasti ei jätkugi. Ma tuletan teile meelde viimast registritele tuginevat dokumenti, mille kallal me kõik siin Riigikogu saalis vaevlesime. See oli majanduslike huvide deklaratsioon. Osa lahtreid olid seal samamoodi tühjad, kuna põhiregistritest informatsiooni sinna ei koondunud. Aga need registrid on täpselt ühe meetodi järgi üles ehitatud. Tähtaeg, mis oli esialgu omavalitsustele pandud, et see kõik tuleb poole aastaga ära korrastada, osutus lihtsalt ebareaalseks. Nüüd hakkab kõik toimima ja me loodame, et kahe ja poole aasta pärast on see süsteem olemas. Ühtlasi tekib sellest teatud sünergia ja kõik registrid hakkavad täienema. Selline oli meie mõte rahanduskomisjonis.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 558 kohta on laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 673 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Dokument, mida me praegu ratifitseerime, on seotud 2010. aastal USA-s vastu võetud FATCA-ga (Foreign Account Tax Compliance Act), mille eesmärk on takistada USA maksuresidentide maksudest kõrvalehoidmist. Selleks soovitakse koguda teavet USA maksuresidentide USA-välistes finantsasutustes asuvate kontode kohta. Teabe saamiseks finantsasutustelt kasutatakse karistuslikku meedet: kui finantsasutus nõutud teavet USA-le ei edasta, peetakse kinni 30% sellele asutusele tehtavatelt USA päritolu väljamaksetelt. FATCA kokkuleppe eesmärk on eelkõige vähendada maksudest kõrvalehoidmist. Lepitakse kokku vastastikune automaatne maksustamisteabe vahetamine. Kord aastas edastab maksuhaldur USA maksuresidentide Eestis asuvate kontode teabe USA-le ja saab vastu info Eesti maksuresidentide USA-s asuvate kontode kohta. Aga see kokkulepe on vajalik ka meie finantssektori konkurentsivõimele. Kokku lepitakse kriteeriumid, millal on FATCA nõuded täidetud. Sel juhul ei rakendu finantsasutustele USA õigussanktsioone.
Sarnase lepingu oli juuniks USA-ga sõlminud 32 riiki või territooriumi, sh suuremad Euroopa riigid. 34 riiki või territooriumi on saavutanud sisulise kokkuleppe lepingu sõlmimiseks, sh meie naabrid Läti, Leedu ja Rootsi. Rahandusministeeriumi teada kavandavad selle lepingu sõlmida kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
FATCA on viinud rahvusvahelise maksualase automaatse teabevahetuse uuele tasemele. OECD avaldas aasta alguses uue FATCA-l põhineva globaalse teabevahetuse standardi. FATCA-l põhinevat teabevahetust kavandab ka Euroopa Liit. Tänan!

Aitäh ettekande eest! Küsimusi ei ole. Nüüd on mul suur au paluda ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer.

Austatud esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 20. mai istungil. Nii nagu ka eelkõneleja rahandusminister Jürgen Ligi ütles, on sellel kokkuleppel kaks eesmärki. Esiteks, vähendada maksudest kõrvalehoidmist. Selle saavutamiseks lepitakse kokku vastastikuses automaatses maksustamist puudutava teabe vahetamises. Teine eesmärk on tagada Eesti finantssektori konkurentsivõime.
Komisjonis tõstatusid mõned küsimused, millest annan teile hea meelega väikese ülevaate. Küsiti, kuidas pangad reaalselt seda informatsiooni edastama hakkavad. Vastuseks kinnitas eelnõu algataja, et tehniliselt toimub see Euroopa Liidu hoiusedirektiivi alusel. Riigi maksuhaldur, meil Maksu- ja Tolliamet, edastab selle informatsiooni teise riigi maksu-ja tolliametile. Küsiti ka, kes on need kaks riiki, kes FATCA-ga ei ühine. Need on Austria ja Luksemburg. Ühtlasi küsiti, kas Euroopa Liidu sees selline infovahetus juba toimub. Vastus oli jah.
Sellega arutelu lõppes ja komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 4. juuniks, ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuni kell 3.

Tänan ka selle sisulise ettekande eest! Teile on küsimusi. Andrus Ansip, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas Eestis tegutsevad kommertspangad on huvitatud FATCA lepinguga ühinemisest või mitte?

Jah. Kui te loete teie ees oleva ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirja, siis näete, et Eesti Pangaliit, kes esindab Eesti suuremaid kommertspanku, on seda ka kinnitanud.

Hea vastaja! Teile on ka teine küsimus. Andrus Ansip, palun!

Austatud juhataja! Mis juhtub siis, kui riik ei ühine FATCA lepinguga? Missugused sanktsioonid sellele järgnevad?

Aitäh! 30% ülekannetelt, mis tehakse pankade vahel, võetakse n-ö trahvina maha.

Tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad, palun, nüüd on teie kord pidada läbirääkimisi ja anda oma fraktsiooni sisend sellesse päevakorrapunkti! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 673 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 673 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuni kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 667 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli minister Urmas Kruuse!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile esitleda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille otsene eesmärk on võimaldada inimestel edastada tervise infosüsteemi enda terviseandmeid ehk täita tervisedeklaratsiooni ning samuti laiendada tervisekontrolli tegijate ringi, kes võivad isikule väljastada mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku tervisetõendi. Reguleerides digitaalsete tervisetõendite koostamist ja väljastamist, teeme tõendite väljastamise protsessi selgeks ja hästi kontrollitavaks. Samuti tagame mootorsõidukijuhtide tervisekontrolli ühetaolisuse, olenemata kohast, kus seda kontrolli tehakse. Kaugem eesmärk on vaadata üle ka teiste valdkondade tervisetõendid ja muuta need digitaalseks. Uue süsteemiga ei muudeta praegusi mootorsõiduki juhtimisega seotud vastunäidustusi, need on sätestatud direktiivis, kuid muudetakse tervisekontrolli tegemist ja läbipaistvust. Digitaalne tõend võimaldab patsiendil hõlpsamini tervisetõendi hankimist alustada, ta saab patsiendiportaalist lugeda uuringute tulemusi ja tõendi kohta tehtud otsust. Riigile tagatakse uue regulatsiooniga kindlus, et kõikidele mootorsõidukijuhtidele on tehtud minimaalselt nõutud uuringud ning neil ei ole vastunäidustusi mootorsõiduki juhtimiseks.
Projekti raames tehti arendused patsiendiportaalis seoses uue meditsiinidokumendi ehk tervisedeklaratsiooni käitlemisega ja nende teenuste kasutamisega. Loodi ka hulk mugavusteenuseid, näiteks mitmekeelne tervisedeklaratsioon, abistavad kasutusjuhendid ning eelinformatsioonipäringud olemasolevatest ravidokumentidest. Nimetatud arenduse tulemusena jõuavad tervise infosüsteemis koostatud tervisetõendid ja otsused Maanteeametisse, muu hulgas otsused tõendite kehtetuks tunnistamise kohta. E-tervisetõendeid hakkavad perearstid patsiendi nõusolekul katsetama käesoleva aasta suvest. Kui patsiendi perearst on projektiga liitunud, on tal võimalik edastada digitaalne tõend Maanteeametile. Kuni 1. aprillini 2015 on tervisetõendite väljastajatel võimalus – aga mitte veel kohustus – koostada ja väljastada tervisetõendeid digitaalselt. Alates 1. aprillist 2015 võib paberil tervisetõendi esitada üksnes objektiivsetel põhjustel ning arstil tuleb tõendiotsus mõistliku aja jooksul digiteerida.
Palun auväärt Riigikogul seda eelnõu menetleda ja see seadusena vastu võtta! Aitäh!

Teile on küsimusi. Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea minister! Kas see eelnõu on kooskõlastatud mõne arstide esindusorganisatsiooniga, näiteks perearstide seltsi või arstide liiduga? Mis nemad selle kohta arvasid? Neile tuleb ju halduskoormust mingil määral juurde.

Aitäh! Selle eelnõu eellugu on näiteks see, et perearstid tegid sellise üsna pragmaatilise ettepaneku. Kui me vaatame, et me anname eelnõuga peale perearstide võimaluse tervisetõendeid väljastada ka töötervishoiuarstidele ja lisaks jääb veel alles komisjon, siis peaks koormus edaspidi, just vastupidi, jagunema eri spetsialistide vahel ja perearstide halduskoormus peaks vähenema. Aga oluline põhjus, miks see eelnõu üldse teoks sai, on seotud sellega, et tervisetõendi väljastamise nõudeid ühtlustatakse. Sõltumata sellest, kas tõendi väljastab perearst või töötervishoiuarst, peab see tõend olema adekvaatne ja vastama inimese tervislikule seisundile.

Tiit Tammsaar, palun!

Tänan, härra juhataja! Hea minister! Muidugi on tervitatav, et selle tervisetõendiga edasi liigutakse. Aga lisaks autojuhiloale on tervisetõendit vaja relvaloa puhul, ka Kaitseliitu astumise puhul. Kas me ei võiks lõpuks jõuda niikaugele, et tehakse üks tervisekontroll ja siis kõik pädevad asutused saavad selle tõendi? Kas see on väga suur unistus?

Aitäh, auväärt küsija! Tegelikult ei ole see väga suur unistus. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et me soovime tervise infosüsteemi kaudu jõuda just selleni, mida auväärt küsija mainis: et kui tulevikus on tervisetõendit vaja muudel põhjustel, siis oleks võimalik seda tervise infosüsteemi kaudu taotleda. Andmed inimese tervise kohta on tervise infosüsteemis olemas ja alati ei pruugi enam vaja olla uut tervisekontrolli, kui see on äsja tehtud näiteks mingi tõendi saamiseks.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma jätkan Tiit Tammsaare küsimuse arendamist. Millal me võiksime jõuda selleni, et kõikvõimalike tervisetõendite tarvis kasutatakse tervise infosüsteemis olevat informatsiooni ja inimest enne uute tõendite väljastamist enam korduvalt läbi vaatama ei hakata?

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Tõepoolest läheb süsteemi lõplikuks käivitamiseks alates seaduse vastuvõtmisest umbes üks aasta. Eelnõu ei puuduta ainult mootorsõidukijuhte, vaid ka väikelaevajuhte. Järgmised sammud ongi selles suunas, aga ma eeldan, et kolme-nelja aasta jooksul me peaksime suutma seda ringi kindlasti laiendada. See ei ole seotud ainult konkreetselt tervisetõendite väljastamisega, vaid kogu tervise infosüsteemi parema töölehakkamisega. Võib öelda, et iga päev laekub sinna järjest rohkem andmeid, mille alusel on võimalik neid otsuseid teha.

Maimu Berg, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud härra minister! Ma tahan minna veel kaugemale kui kolleegid ja kasutada ära seda, et viimaseid aegu istub siin koos meiega härra Ansip, kes varsti läheb meid Euroopasse esindama. Kas on mõeldav, et kogu see tore tõendite arendus jõuab selleni, et me kunagi saame üle Euroopa, terves Euroopa Liidus niisuguseid tervisetõendeid kasutama hakata?

Aitäh, hea küsija! Kui rääkida Eesti riigist, e-riigist ja konkreetselt tervishoiust, siis kindlasti on maailmas piisavalt palju riike, kes on uurinud ja tegelikult tunnustanud meie arendusi e-tervise valdkonnas tervikuna. See tähendab, et kõike seda, mida me käsitleme inimese terviseprotsessis, olgu see seotud ravi, ennetustöö või nende tõendite väljaandmisega, neid praktikaid ja neid mudeleid, mida Eesti on juba rakendanud, võib tulevikus kindlasti rohkem kohata ka teistes riikides. Kogu süsteemi areng on mõistlik sellisena, et me kasutame ära enda parimad kogemused ja oleme valmis kasutama ka muu maailma praktikat, nii nagu muu maailm kasutab meie praktikat.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma soovin Maimu Bergile öelda, et kui ma Euroopasse lähen, siis ma kindlasti propageerin Eesti e-lahendusi. Aga et seisukohavõtule anda küsimuse vorm, siis ma küsin healt ministrilt, kas ta on valmis soovitama Euroopa teistele riikidele ka meie majanduslike huvide deklaratsiooni eeltäidetud elektroonilist lahendust.

Aitäh, auväärt küsija! Kui ma räägin printsiibist kui sellisest, siis olen kindlasti valmis seda soovitama. Kui ma räägin sellest, et ma ka ise hiljuti täitsin seda deklaratsiooni, siis pean tunnistama, et esialgu meenutas see mulle kunagist tuludeklaratsiooni esitamist. Me näeme, et selle deklaratsiooni elektroonilise esitamisega on jõutud peaaegu 100%-ni. Ma väga loodan, et see deklaratsioon, mida auväärt küsija mainis, muutub kasutajale niisama mugavaks nagu tulude deklareerimine meie maksuametis.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Esmaspäeval rääkis meie kolleeg Andrus Ansip majanduslike huvide deklaratsioonist. Ta väitis, et see on nii keeruline ja ta kolm tundi töötas, et seda valmis saada. Aga ma vaatan tervisedeklaratsiooni, kuhu ise peab informatsiooni lisama. Siin on küsitud, kas inimene on skisofreenik, on tal depressioon, milliseid ravimeid ta kasutab jms. Minu meelest on ka see, kui ausalt rääkida, kolme tunni töö. Kas te ei leia, et see on tõesti väga keeruline lugu?

Kui auväärt küsija pidas silmas tervisedeklaratsiooni ja seda küsimustikku, mida taotleja peab ise täitma, siis tegelikult on selle tegemisel lähtutud ekspertide hinnangust. See peab andma adekvaatse hinnangu meie tervislikule seisundile, enne kui väljastatakse üks või teine tervisetõend kas juhtimisõiguse saamiseks või millekski muuks. Ma vaatasin ka ise selle küsimustiku üle ja julgen teile kinnitada, et kolme tundi selle täitmiseks ei lähe.

Hea minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 667 enne esimesele lugemisele saatmist oma 19. mai istungil. Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet, Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna nõunik Mari Asser ja tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe. Eelnõust tegi ülevaate Ivi Normet. Seda ülevaadet ei hakka ma siin kordama, kuna minister rääkis oma ettekandes ja küsimustele vastates nendel teemadel juba piisavalt.
Nüüd tutvustan küsimusi, mida komisjonis esitati. Kõigepealt tunti huvi, millise eani saavad inimesed juhiluba kasutada. Teatavasti neid vanusepiire reguleeritud ei ole, kuid üle 50-aastased juhid ja professionaalsed autojuhid peavad käima tervisekontrollis üle viie aasta. Teistel on see intervall seni kümme aastat. Samuti küsiti, mida tähendab objektiivne leid. Objektiivne leid arsti hinnangul on vaatluse tulemus. Küsiti, kes on rakendusüksus. Vastus: e-tervise süsteem. See on siin ka varem jutuks olnud. Küsiti, kes vastutab dementsele patsiendile väljastatud tõendi eest. Väljastatud tõendi eest vastutab arst. Küsiti veel, millised uuringud tuleb teha, et hinnata, kas juht vastab tervisenõuetele. Vastati, et esiteks tuleb mõõta arteriaalset vererõhku. Teiseks tuleb kontrollida nägemisteravust ja hinnata vaatevälja. Kolmandaks on vaja teha veresuhkru analüüs, v.a juhul, kui tõendi taotleja on selle uuringu viimase aasta jooksul juba teinud ja selle kohta on olemas teave tervise infosüsteemis. Neljas kriteerium on objektiivne leid organisüsteemide kaupa. Küsiti veel ka seda, et kui tervisetõend jõuab Maanteeametisse, mis on selle kulu. Ühe tervisetõendi kohta, olenevalt juhikategooriast, on see kulu 10–20 eurot. Küsiti veel andmete edastamise kohta. Kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega, siis saab patsient ise määrata, millisele institutsioonile ta soovib elektroonse tervisetõendi edastada. Küsimus on selles, et kolm institutsiooni saavad tervisetõendi alusel juhtimisõigust kindlaks määrata. Lõpuks küsiti, mis saab siis, kui viis aastat läbi saab. Siis teavitatakse sellest kas isiku Maanteeametile esitatud mobiiltelefoninumbril või e-posti aadressil. See oli ülevaade komisjonis esitatud küsimuste ja saadud vastuste kohta.
Lõpuks otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 4. juuniks ja määrata ettekandjaks komisjoni liige Rein Aidma. Otsustati teha ka ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 18. juuni kell 17.15. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Ma tänan!

Tänan! Teile on küsimus. Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kaasettekandja, aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Tundus, et küsimusi oli arutelu all päris palju. Tahangi teilt enne esimese lugemise lõpetamist küsida, kas on veel mingeid küsimusi üleval, millele me peaksime lähiajal eraldi tähelepanu pöörama. Või on asjad selged ning eelnõu läheb teisel ja kolmandal lugemisel ilusasti vastuvõtmisele?

Ma arvan, et põhiosas on eelnõu sellises staadiumis, et väga palju muudatusi ei tohiks enam tulla, aga kui neid on soov teha, siis selleks oleme tähtaega määrates võimaluse andnud.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Mul on suur heameel paluda siia Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Viktor Vassiljev.

Härra juhataja! Head kolleegid! Mul on häid sõpru Ameerika Ühendriikides. Seal on selline vahva kord, et kui tahad endale kodulooma võtta, siis pead tegema teste ja igapidi tõestama, et sa oled responsible ehk vastutustundlik ja su majandusolukord võimaldab looma pidada. Minu tuttav tädikene tahtis endale kassi võtta ja läks testi tegema. No ei saanud esimese korraga hakkama, tuli välja, et tema IQ oli madalam kui kassil. Aga teisel korral sai ikka hakkama. Muidugi, Ameerika Ühendriikides on hoopis teised ressursid ja nemad võivad seal endale igasugust tsirkust lubada, et rahvas saaks tööd ja just nimelt tsirkusega leiba teenida.
Paraku näeb meil see asi välja nõndaviisi. Mõeldakse välja mingisuguseid vahvaid lahendusi, terve hunnik ametnikke tegeleb sellega. Nad joonistavad igasugust PowerPointi ja näitavad üksteisele, muudkui tulevad kokku, peavad tundidepikkuseid koosolekuid ja mõtlevadki välja mingi vahva uue lahenduse. Kas muudab see kellegi elu paremaks, kas muudab see kellegi elu kergemaks? Ma hästi ei usu.
Vaadake, ma olen üsna skeptiline igasuguste andmebaaside suhtes. Siin puudutati põgusalt majanduslike huvide deklaratsiooni täitmist. Teate, mina sain sellega veerand tunniga hakkama, kuigi minu majandushuvid on päris keerulised. Aga mind pani imestama, et absoluutselt kõik minu kohta on teada, teatakse isegi rohkem kui ma ise. Oli selliseid asju, mida ma, ausalt öeldes, ei mäletanud, aga kõik tuli seal välja. Ega seal midagi hirmsat ei olnud, endal oli ka päris vahva ja huvitav vaadata, sain enda kohta rohkem teada. Teate, kui sellisel viisil hakata koguma inimeste terviseandmeid, siis võib nii mõnigi enda kohta midagi uut teada saada, aga võib-olla saab ka keegi teine selle inimese kohta midagi teada.
Vaadake, see on väga vahva idee, et on ühtne tervisetõend. Kõik inimese andmed kogutakse ühte kohta ja kui ta tahab relvaluba, siis vaatab neid üks ametkond, kui ta tahab autojuhiluba, siis vaatab teine ametkond, kui ta tahab väikelaeva juhtimise õigust, siis vaatab veel keegi. Kes see teab, kes veel neid vaatab, eks ole. Ainult meie siin Riigikogus oleme millegipärast väga rahulikud, sest mitte keegi ei tea, milline on meist kellegi tervislik seisund ja kas me kõik oleme üldse piisavalt terved selleks, et teha tööd meie rahva hüvanguks.
Vaadake, kui inimene taotleb juhiluba ja saab selle kätte, siis ta hakkab autot juhtima. Ma arvan, et on tehtud statistikat, kui palju on liikluses olnud avariisid ja ohvreid terviserikete tõttu, kui palju tähelepanematuse tõttu. Ilmselt kõige rohkem on õnnetusi põhjustanud alkoholi tarbimine. Aga mina ütlen, et liikluses ei ole ohtlik kõrge vererõhuga diabeetik, kes näeb halvasti, sest ta teab, et ta ei näe hästi, ja sõidab ettevaatlikult. Ohtlik on 25-aastane täiesti terve rullnokk. Tema teeb kõige rohkem avariisid, kuigi tervis on tal absoluutselt korras ja ta peab kord kümne aasta jooksul tervisekontrollis käima.
Aga nüüd me tekitame olukorra, kus inimene peab ise oma tervisedeklaratsiooni täitma. Ma ei usu, et sellest asja saab. Mulle tuleb hästi palju kirju, inimesed küsivad terviseprobleemide kohta. Te ei usu, kui palju on inimesi, kes ei tea mitte midagi oma diagnoosist. Inimene ütleb mulle, et, jah, ta käis tohtri juures, talle kirjutati rohtu, aga ta ei tea, millist rohtu, ja ta ei tea, mis on tema diagnoos. Nii et ikkagi tuleks perearsti juures ära käia, kes siis annaks selle tõendi ja saadaks selle elektroonsel teel Maanteeametisse. Siis oleks kõik korras. Aga tervisedeklaratsiooni täitmine on küll mõttetu. Muidugi on see esimene samm, mis viib meid meie helgesse tulevikku, mis lõpeb sellega, et ei olegi vaja mitte midagi täita, vaid meil on lihtsalt kiip kõrvas, nii nagu tänapäeval nõutakse seda kassidelt ja koertelt. Siis on kõik ilusasti-kenasti korras, täielik ülevaade on olemas ja Riigikogusse ei pääse igaüks, kes siit tribüünilt ei tea mis suvalist teksti lobiseb. Aitäh teile tähelepanu eest!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on seisukohal, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 667 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. juuni kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, ma tänan teid koostöö eest! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.22.