Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Head kolleegid! Austatud istungi juhataja! Just äsja esitasin ma infotunnis peaministrile küsimuse selle kohta, et Eesti on esitanud Euroopa abifondile meie vaeste inimeste arvu kohta vähendatud andmeid. Seetõttu saame abifondist seitsmeks järgmiseks aastaks tunduvalt vähem raha, kui oleks võimalik saada. Ma toon teile näite. Eelmise valitsuse sotsiaalminister ja praegune peaminister Taavi Rõivas esitas vaeste arvuna 45 000 inimest, kusjuures arvesse võeti ainult toimetulekutoetust saavad inimesed. Aga Eestis elab absoluutses vaesuses 115 500 inimest ja suhtelises vaesuses veel üle 232 000 inimese. Peaminister ütles, et õiged arvud esitab Statistikaamet ja kasutada tuleb neid. Mina just neid kasutangi. Tuletame meelde ka skandaali, mis lahvatas eile ajalehtedes. Nii ma esitangi fraktsiooni nimel peaministrile arupärimise. Meid huvitab, miks valetati vaeste inimeste hulk väiksemaks ja miks me peame loobuma sellisest suurest rahast. Kas selle tõttu, et me tahame näidata, et me oleme paremad ja uhkemad kui tegelikult ega vaja abi? Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 590 teine lugemine. Ma palun saalis vaikust! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Andrus Saare!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2014. aasta 10. veebruaril. Eelnõu kohaselt lihtsustatakse ajutisest töötamisest teavitamise menetlust, mille isik peab läbi tegema, kui ta soovib välisriigist tulles asuda Eestis ajutiselt töötama reguleeritud ametikohal või kutsealal. Eelnõu esimene lugemine toimus 9. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. aprilliks, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 5. mail ja otsustas saata eelnõu 590 päevakorda 14. maiks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. See otsus langetati konsensuslikult. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? On. Valdo Randpere, palun!

Hea ettekandja! Kui paljusid inimesi see seadusmuudatus võiks aastas puudutada?

Me küsisime seda ka komisjonis ministeeriumi esindajalt. Tema vastas, et praegu puudutab see üksikuid inimesi, kuid tegemist on tõusva trendiga. Nii et praegu võib neid inimesi olla kümmekond, aga edaspidi on ilmselt rohkem.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 590 kohta muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 626 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon valmistas eelnõu 626 teist lugemist ette 5. ja 12. mai istungil. Eelnõu näeb ette rakendada maksupettuste vältimiseks kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettusi pannakse peale kullamaterjali toime ka muude väärismetallidega ja vääriskividega. Üksnes kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallidega ja vääriskividega toimepandavate pettuste arvu hüppelise kasvu.
Annan ülevaate küsimustest, mida rahanduskomisjonis esitati, ja teemadest, mida arutati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. maiks, laekus üks muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Ettepanekuga soovitakse kehtestada käibemaksuga maksustamise erikord ka metalltoodetele. Komisjon arutas seda muudatusettepanekut põhjalikult oma kahel istungil. Komisjoni seisukoht oli, et see teema väärib põhimõtteliselt arutamist, kuna maksuseaduse muutmise üks prioriteetne eesmärk on tõkestada maksupettusi, et tagada ausat konkurentsi. Komisjon nentis, et ehitusel kasutatava metalliga toimuvate käibemaksupettuste kohta on laekunud signaale. Sellest tulenevalt pidasime seda teemat oluliseks. Siiski jättis komisjon selle muudatusettepaneku eelnõu menetlemisel arvestamata, lähtudes Rahandusministeeriumist saadud lisainfost ja järgmistest asjaoludest.
Kõigepealt, pöördmaksustamine on erandlik lahendus, mida kasutatakse siis, kui teised meetmed ei ole andnud tulemusi või on ammendatud. Erand tehakse siis, kui selleks on põhjendatud vajadus. Meetmeks, mida võib kasutada pöördmaksustamise asemel, võib olla näiteks kontrolli tugevdamine. Väärismetallide ja vääriskivide puhul arvatakse, et pöördmaksustamisel on arvestatav mõju. Teiseks, metalltoodetega toimepandud käibemaksupettused on olemuselt samad mis pettused muu kaubaga. Maksu- ja Tolliameti baasanalüüs ei näita, et metalltoodetega ehitussektoris toimuvate pettuste hulk oleks kriitilise piiri ületanud. Samas tehakse ehitusvaldkonna kohta lisaanalüüs ja pärast selle tulemuste selgumist on võimalik teemaga edasi minna. Rahandusministeeriumil ei olnud hetkel mõjuhinnangut metalltoodete sektori kohta. Enne otsuse tegemist on vaja analüüsida pettuste osakaalu toodete, turuosaliste ja summade kaupa, samuti on vaja uurida muid kaasnevaid mõjusid ning maksupettuste vältimise teiste meetmete kasutamise efektiivsust.
Lisaks on pöördmaksustamise puhul tähtis ja otsustav objekti defineerimine. Ehituses kasutatav metall CN-koodidega 72–73, mida parandusettepanekus käsitleti, hõlmab suurt hulka tooteid. See on väga lai mõiste. Kombineeritud nomenklatuuri kasutatakse ainult importimisel. Pöördmaksustamise edukaks rakendamiseks tuleb objekt selgelt sõnastada, et välistada pettuste liikumist teistesse sektoritesse.
Komisjon võttis ka seisukoha, et oluline on seadus jõustada võimalikult kiiresti, et esmajärjekorras tagada pöördmaksustamine väärismetallide puhul. Seaduse jõustamiseks on vaja saada Euroopa Liidu Nõukogult luba. Kui taotleda ka uute kaubagruppide pöördmaksustamist, siis ei ole võimalik väärismetallide pöördmaksustamist vajalikul ajal rakendada.
Ülejäänud küsimused ja kommentaarid puudutasid ehituses kasutatava armatuurrauaga toimepandavaid maksupettusi, Maksu- ja Tolliameti tegevust metalltoodete sektoris käibemaksupettuste tuvastamisel ja nende analüüsimisel, mõjude hindamist, samuti kaupade ja teenuste vaba liikumise nõuet. Käsitleti ka teiste riikide praktikat, niipalju kui selle kohta informatsiooni oli, ja tõstatati teema, et Maksu- ja Tolliamet võiks lähitulevikus esineda komisjoni istungil ülevaatega ehitussektoris esinevatest anomaaliatest ja analüüsida olukorda pöördmaksustamise vajaduse aspektist.
Komisjon kindlasti kavandab edasisi arutelusid ja kohtumisi käibemaksuteemadel. Me langetasime järgmised otsused: saata eelnõu päevakorda tänaseks, 14. maiks (see oli konsensusotsus), ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6, vastu 2, erapooletuks jäi 3). Tänan!

Aitäh! Teile on küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Teie ettekandes kõlas väide, et maksuameti arvates ei ole metallide pöördmaksustamine veel vajalik, sest pettuste hulk ei ole kriitilise piirini jõudnud. Huvitav, miks maksuamet igasuguste maksupettuste puhul ootab mingit kriitilist piiri, et peaaegu kõik juba petaksid, enne ei taheta midagi ette võtta. Mäletame, et sama lugu oli ka kütusega. Sellest räägiti kolm aastat, enne kui me siin Riigikogus tegime seadusmuudatuse, mis kütusepettusele suuresti käe ette pani. Miks ei võiks muudatusi teha kohe, kui signaalid on tulnud ja probleem olemas? Aga meie ootame mingit kriitilist piiri, on see siis 50% või 80%. Miks ei saa operatiivselt tegutseda, kui on teada, et selles või teises valdkonnas on maksupettused olemas?

Aitäh! Maksupettused on muidugi laiem teema. Pigem on nende puhul tegu organiseeritud kuritegevusega. Tavaliselt on käibemaksupettused piiriülesed ja kaasatud on terve ring asjaosalisi. Ühed viivad pettust otseselt ellu, teised organiseerivad seda. On olemas organiseeritud kuritegevuse tunnused, dokumente võltsitakse ja kasutatakse tankiste. See on laiem teema. Ehitussektor ja konkreetselt metalltoodete kaubagrupp on kindlasti ka valdkond, kus pettusi toime pannakse. Aga Maksu- ja Tolliameti analüüs näitab eelkõige seda, et kiiret sekkumist vajab just väärismetallide valdkond, kuna siin, võib öelda, on lihtsam käibemaksupettusi toime panna, sest kogused on ju väiksemad. Organiseeritud kuritegevus on millegipärast väärismetallid oma huviorbiiti võtnud, seda näitas analüüs. Aga ma soovitan ikkagi mitte tekitada paanikat, nagu me selle küsimusega ei tegeleks. Kindlasti tegeleme. Me tegeleme sellega juba lähiaegadel, selline oli rahanduskomisjoni seisukoht. Rahanduskomisjonil oli Maksu- ja Tolliametile palve teha selles sektoris põhjalikum analüüs.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Rahanduskomisjoni koosolekul ei suutnud Rahandusministeeriumi esindaja tuua arvandmeid, kui palju eri tooterühmades maksupettusi aset leiab, kuid ta ütles, et analüüs on näidanud, et just väärismetallide ja vääriskivide sektoris peaks rakendama pöördmaksustamist. Kas te ei arva, et Rahandusministeerium peaks tulema rahanduskomisjoni arvandmetega ja komisjon saaks siis ise otsustada, millises sektoris peaks pöördmaksustamise kehtestama?

Me soovisimegi, et tehtaks lisaanalüüsid. Ma julgen kahelda selles, kas komisjonil on nii palju ressursse, et hakata Rahandusministeeriumi ja maksuameti asemel otsustama, milliseid kaubagruppe või valdkondi pöördmaksustamise alla võtta. Me peaksime siin ikkagi kasutama Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi eksperte. Me anname aga poliitilise suunise, et maksupettustega tõhusamalt tegeldaks. Me suhtleme muidugi ka huvigruppidega, komisjon on saanud ettevõtjatelt kirju. Sellest tulenevalt kindlasti suuname Rahandusministeeriumi ja maksuameti tegevuse teravikku. Me teeme Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliametiga ikkagi koostööd. Ma ei saanud komisjoni arutelul ka aru, et Rahandusministeeriumil oleks midagi lisaanalüüside tegemise ja nende rahanduskomisjonile esitamise vastu.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Sa just praegu kirjeldasid, kuidas meil see arutelu komisjonis käis. Sa ütlesid, et küsiti ka teiste riikide praktika kohta, ja edasi kõlas sinu lause niiviisi, just nagu oleks meile seda praktikat seal selgitatud. Ma ei mäleta, et komisjonis oleks nimetatud mõnda riiki ja lähtuvalt selle riigi seadustest midagi kommenteeritud. Kas sa ei tuletaks mulle meelde, mis riikidest Rahandusministeeriumi esindaja meile komisjonis rääkis, milliste riikide kogemustest?

Ma olin ise üks küsija ja võin öelda, et Rahandusministeeriumi esindaja tõi ühe näite, et on olemas praktika, kus ei maksustata mitte ehitusmaterjale või metalltooteid, vaid pöördmaksustatakse ehitusteenust. Selline näide on Euroopa Liidus olemas. Mis riigis see oli, see ei tule mulle praegu meelde, aga see praktika on olemas. Tegelikult võiks ka siin veel analüüsida, milline on ehitusteenuse pöördmaksustamisel saadud kogemus.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea rahanduskomisjoni liige! On olemas ettevõtteid, kes kauplevad virtuaalkullaga. Sedamööda, kuidas kulla hind börsil muutub, on võimalik virtuaalkulda ostes ja müües teenida selle pealt tulu või, vastupidi, saada kahjumit. Aga küsimus on selles, kas see virtuaalkuld, millel pole mingit seost tegeliku metalliga, on selle seaduse mõttes samas staatuses kullamaterjaliga.

Aitäh! See oli spetsiifiline küsimus. Ma arvan, et pigem on sellel puhul tegemist finantsteenusega ja see ei kuulu selle seaduse rakendamisalasse.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Rahanduskomisjonis oli tegelikult vastakaid arvamusi just seoses metalltoodete võimaliku pöördmaksustamisega. Ühelt poolt kõlas, et see ei ole nii aktuaalne teema, et sellega peaks praegu tegelema. Samal ajal tsiteeriti komisjonis ka ühte aastavanust artiklit, kus nenditi, et näiteks üle 40% ehitusarmatuurist on praegu eelduslikult, nimetame nii, maksulaekumisest väljas. Raha läheb kuhugi mujale. Siit ka küsimus. Miks ei võiks lähitulevikus tulla ehitusarmatuuri pöördmaksustamise juurde? Miks ei ole Maksu- ja Tolliamet seda tööd juba varem teinud?

Hea küsija! Me leppisimegi komisjonis kokku, et esimesel võimalusel antakse komisjonis ülevaade ehitussektoris toimuvast ja me käsitleme seda teemat. Küll aga oli komisjonil soov väärismetallide teemaga edasi liikuda. Olukord on selline, et kui me lisame praegu seaduseelnõusse veel uusi kaubaartikleid, millele kõigile on vaja hakata eraldi Euroopa Liidu luba taotlema, siis me lihtsalt kaotame väärtuslikku aega. Praegu võiks väärismetallide teemaga edasi liikuda, selleks Euroopa Liidu Nõukogu komisjonilt loa saada ja pöördmaksustamise selles valdkonnas ära teha. See ei takista juba lähiajal muude kaubagruppidega edasi tegelda.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni koosolekul ei suutnud Rahandusministeeriumi esindaja tuua mingeid arvandmeid selle kriitilise piiri ületamise kohta. Ta ütles ka, et neid andmeid ei eksisteeri ja lähtutakse muudest analüüsidest. Minu arvates peaksid selliste otsuste taga olema ikkagi arvandmed ja need peaksid olema komisjonile teada. Kas te olete minuga ühel meelel, et teema aktuaalsust või mitteaktuaalsust peaks tõestama Rahandusministeeriumi arvandmetega? Täna me ostame nagu põrsast kotis.

Mis puudutab käesolevat eelnõu ja väärismetallide sektorit, siis see analüüs on tehtud ja on selgunud, et on olemas põhjendatud vajadus see valdkond kontrolli alla võtta. Kui meil seda põhjendust ei oleks, siis Euroopa Komisjon ei annaks meile luba. Aga mis puudutab teisi valdkondi, näiteks metalltooteid, siis kindlasti on võimalik neid arvandmeid saada, sest need on olemas. Maksu- ja Tolliametist on võimalik tellida käibedeklaratsioonide koondandmeid näiteks sektorite kaupa. Me ei saa üksikute ettevõtete deklaratsioone, aga me saame sektori kohta koondandmeid, samuti on võimalik saada kontrollimise koondandmeid, lisaks veel muid statistilisi andmeid ühe või teise sektori kohta. Ma ei arva, et sellega probleeme on. Pealegi on varimajanduse osakaalu hinnanud OECD. Nii et need analüüsid on olemas. Ma arvan, et sellega ei ole probleeme ja me saame kindlasti teada arvud, mida on meie edasiseks tööks tarvis.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Maksu- ja Tolliameti arengukavas aastateks 2013–2016 on üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks seatud ebaausa majandustegevuse osakaalu vähendamine. Üks võimalus maksupettuste arvu vähendada on pöördmaksustamine, mille puhul välditakse käibemaksu tasumist müüjale või teenuse osutajale. Me teame, et ehitussektoris on kõige suurem küsimus metalli poole peal, aga seda teemat me ei võta arutelule ega taha selle ettepanekuga siin saalis nõus olla. Samas võtsime eelmisel nädalal 1000-euroste arvete seaduse vastu nagu nipsti ja lisasime kogu ettevõtlussektorile aastaringse 40 miljoni euro suuruse kulu. Aga miks me ei tee muudatust siin, kui selles väikeses sektoris oleksid kulud väikesed, aga maksu kättesaamine oleks palju lihtsam?

1000 euro deklareerimise seadus algatati valitsuses siis, kui IRL-i ministrid seal olid. Arutelu jooksul seda eelnõu toetati. Ma olin ise valitsuses kohal, kui seal esimest korda arutati 1000-euroste tehingute deklareerimise eelnõu. Seal olid kohal ka teie erakonna ministrid. Mina olin seal Riigikogust tulnud vaatlejana ja võin öelda, et seal ei olnud teie erakonna liikmete vastuseisu. Tuletan meelde, et teie poolthäältega võeti ju see seadus vastu, kuigi president jättis selle tõesti, jah, välja kuulutamata. Nii et teie seisukohad ei ole väga järjekindlad. Aga mis puudutab pöördmaksustamist, siis see võib olla Maksu- ja Tolliameti strateegias üks meede, mis aitab maksupettusi tõkestada, aga see ei ole kindlasti mingisugune imevahend. See on ikkagi erandlik meede, mida kasutatakse teatud kaubagruppide puhul. See ei ole universaalse mõjuga, kuna pettuste toimepanemisel on alati võimalik kaubagruppe asendada. Samuti on seaduse tasandil kaubagruppe keeruline piiritleda. Sellepärast rakendatakse seda Euroopa Liidus ikkagi piiratud ulatuses ja iga kord tuleb selleks ka Euroopa Liidust luba küsida.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma 1000 euro teemal pikalt ei peatuks, sest see pole tänane teema. Niipalju nendin, et jaanuaris me ju võtsime ühiselt vastu otsuse, et me peaksime seda seadust muutma. Alternatiiv oleks olnud see presidendile muutmata kujul tagasi saata. Need muudatused, mis tehti, ei olnud sellised, et oleks olnud kindel, et see seadus kolmandal lugemisel uuesti vastu võetakse. Aga selle käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul näen ma sümptomaatilist tendentsi. Mitmete seaduste puhul on meil vaja küsida Euroopa Komisjoni arvamust: autode käibemaksustamise kohta oli meil vaja arvamust küsida ja nüüd on seda vaja vääriskivide puhul. Euroopa Komisjoni arvamus on oluline ja selle saamisega läheb aega. Teie olete praegu näinud seadusele ette lihtsalt pikema jõustumise aja – 1. jaanuar 2015. Kas te ei arva, et me peaksime lahutama siit mingi osa, mis on arvamuse küsimisel oluline, ja tulema selle juurde tagasi siis, kui me oleme saanud Euroopa Komisjoni loa kätte?

Ma arvan, et väärismetallidega ei tohiks meil takistusi tulla. Aga miks üldse selline kord on kehtestatud? Käibemaks on mitmes aspektis Euroopa Liidus ühtlustatud, kuna ta mõjutab otseselt kaupade ja teenuste liikumist, kaupade hindu ja kauplemist liikmesriikide vahel. Me peame neid reegleid aktsepteerima, kuna need on ühisturu reeglid. Sellepärast on need protseduurid vajalikud. Aga mulle jäi vähemalt komisjoni arutelust küll mulje, et Rahandusministeerium on suutnud väärismetallide pöördmaksustamise vajadust kõikehõlmavalt ja korralikult põhjendada ning selle loa saamisega ei tohiks meil probleeme tulla.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahan lihtsalt täpsustada, et mina ei toetanud seda eelnõu detsembris ega toeta seda nüüdki. Ka tookord meie erakonna enamus seda ei toetanud. Aga rohelisele nupule vajutasid nad lihtsalt sel põhjusel, et samal päeval oli ette nähtud riigieelarve vastuvõtmine ja kui seda seadust poleks vastu võetud, siis poleks saanud ka riigieelarvet vastu võtta. Kuid minu küsimus on hoopis muu asja kohta. Kas te olete analüüsinud, kui palju jääb prognoositavalt tulumaksu saamata väärismetallide pealt ja kui palju ehitusmetallide pealt?

Me menetleme siin praegu käibemaksuseaduse eelnõu. Me ei räägi mitte tulumaksust, vaid käibemaksust. See suurusjärk väärismetallide puhul oli seitse miljonit eurot aastas. Jah, teie võib-olla ei toetanud seda 1000-euroste tehingute deklareerimise eelnõu, aga teie erakonna ministrid toetasid seda konsensuslikult.

Läheme siit rahulikult edasi. Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea eestkõneleja! Te mainisite Keskerakonna muudatusettepanekust rääkides, et kriitilist piiri ei ole ületatud. Kas te arutasite komisjonis, milline see kriitiline piir peaks eri toodetel olema, või te nii kaugele komisjoni aruteludega ei jõudnud?

Aitäh küsimuse eest! Mina ei ole kindlasti selle hindaja, mul ei ole ka ressursse, et seda hinnata. See oli Maksu- ja Tolliameti hinnang, mille Rahandusministeerium meile edastas. Ma arvan, et me võime nendele hinnangutele tugineda küll. Vaevalt et rahanduskomisjonil endal on ressursse täpsemate hinnangute jaoks. Aga me tuleme kindlasti ehitussektori juurde tagasi. Rahandusministeerium on lubanud teha lisaanalüüsi, mis hõlmab tervet seda sektorit.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma tuletan meelde, et seadusi võtab vastu Riigikogu, olenemata sellest, mida ministrid otsustavad. Nii teie kui ka meie ministrid otsustasid ühteviisi. Ma sain aru, et ka teie ignoreerisite ministrite mõistlikku suhtumist ja arusaama, et nii Eesti riiki uueks ja paremaks luua. Kuidas teile tundub, mille järgi ikkagi valitakse valdkondi, kus pöördmaksustamist rakendada ja kus mitte?

Aitäh küsimuse eest! Esimene signaal või sisend tuleb Maksu- ja Tolliametist. Nemad teevad analüüse ja vaatavad neid sektoreid oma igapäevase kontrollitöö käigus natuke põhjalikumalt. Kontrollimisel saadud andmete ja käibedeklaratsioonide koondandmete analüüsimisel on võimalik märgata anomaaliaid. Esimene signaal on see, kui mingist sektorist, näiteks väärismetallide sektorist, ei ole pikemat aega käibemaksu laekunud, seda ainult küsitakse tagasi. Maksu- ja Tolliameti analüüs on see, millele me saame tugineda.

Erki Nool, palun!

Aitäh! Ma ikkagi üritan pinnida, et sellest vestlusest pisut täpsemalt aru saada. Kui te komisjonis arutate kriitilisi piire või käibemaksumuudatusi, siis ükskõik, millisel kujul need arvandmed on ning kas need tulevad Maksu- ja Tolliametist või Rahandusministeeriumist, küsimus on ikkagi selles, milline arvuline piir võiks ees olla, millega võiks tõsiselt tegelema hakata. Kas see on pool miljonit eurot, kaks miljonit eurot või kümme miljonit eurot? Või enne saja miljoni euro piiri ületamist ei oleks üldse mõistlik teatud sektorites selle teemaga tõsiselt tegelda?

Aitäh! Ega ma hästi, hea kolleeg, aru ei saa, mida te tõestada tahate, aga kui vastata teie küsimusele, siis tuleb öelda, et see summa võib olla väga suhteline. Näiteks on mingi sektori kogukäive neli miljonit eurot, aga tagasi küsitakse kaks miljonit eurot, mõnes teises sektoris küsitakse ka kaks miljonit eurot käibemaksu tagasi, aga sektori käive on 200 miljonit eurot. Siin peab vaatama, milline on käibemaksu mittemaksmise osakaal ning milline on enammakstud käibemaksu, mahaarvatava käibemaksu ja tagasiküsitava käibemaksu suhe. Absoluutsumma ei pruugi anda väga täpset signaali.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Kui ei saa aru, siis ei saa aru. Äkki te selgitate mulle veel korra, kuidas Maksu- ja Tolliamet neid analüüse teeb. Kui me seda kurikuulsat 1000 euro eelnõu menetlesime ja räägiti sellistest valdkondadest nagu kütus või ehitus, siis ei olnud Maksu- ja Tolliamet valmis pöördmaksustamise teemat kaaluma, vaid ajas oma joru, et tuleks luua ühtne süsteem. Vääriskivide puhul on ta valmis seda kaaluma. Mulle tundub teie hääletamisi vaadates, et ka teid see analüüs piisavalt ei veennud. Kas te saate aru, kuidas need analüüsid toimivad ja kuidas me nende analüüside põhjal otsuseid saame teha? Seal teile seda seletati, aga te tulite siia suurde saali ja hääletasite ikka teistmoodi.

Mul ei ole praegu võimalik teile täpselt kirjeldada seda metoodikat ja eriti veel täpseid arve lisada. Ma oskan seda suures plaanis seletada selliselt, et kui Maksu- ja Tolliamet teeb teatud sektorites kontrolle, siis ta avastab mingeid pettusi. Sektoris, kus rikkumisi on rohkem, on ka suuremad riskid. Lisaks on Maksu- ja Tolliametil käibedeklaratsioonide koondandmed, kust on näha, millises sektoris kui palju maksustatavat käivet deklareeritakse ja kui palju deklareeritakse enammakstud käibemaksu. Neid andmeid võrreldakse ja tuuakse välja riskialad. See kontroll toimub üldisel tasandil, deklaratsioonide koondi tasandil, aga ka konkreetse valdkonna puhul juba siis, kui ettevõtteid kontrollitakse ja üldistusi tehakse. Nii see käib.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle aasta 23. aprillil saatis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Riigikogu liikmetele kirja, milles leidis, et võitlus maksupettuste vastu võiks olla veidi ägedam. Seal olid toodud ka konkreetsed näited. Seda kirja arvestades tegime muudatusettepaneku, mis peaks pöördmaksustamise kasutamise abil aitama vähendada maksupettusi, konkreetselt just ehitussektoris metallkonstruktsioonide puhul. Komisjonis ei leidnud see toetust. Aga mitte sellepärast ei tulnud ma siia, vaid sellepärast, et rahanduskomisjoni istungit ei salvestata, sellest ei tehta stenogrammi, nii et sellest ei jää ühtegi jälge. Aga minu arvates olid selle muudatusettepaneku mõlemad arutelud fantastiliselt huvitavad.
Esimesel koosolekul, kui me seda muudatusettepanekut arutasime, teatas Rahandusministeeriumi esindaja, et ministeerium ei toeta seda. Siis hakkas ta tooma põhjuseid. Esimene põhjus oli see, et ehituse metallkonstruktsioonid on uus kaubagrupp. Tekib muidugi küsimus, mida siis on ehituses kõik need viimased 22 aastat kasutatud, kas metallkonstruktsioone kuni selle aastani polegi keegi kasutanud. Aga see selleks. Argument oli, et see on uus kaubagrupp. Teine argument oli see, et sellest turust ei ole ülevaadet. Ka siin tekkis küsitavusi. Näiteks leidis üks komisjoni liige momentaanselt Äripäeva artikli, kus oli toodud üsna täpne ülevaade just konkreetselt ehituskonstruktsioonide kasutamisest ning sellega seotud maksupettustest. Iga huviline võib seda artiklit vaadata, see ilmus Äripäevas 11. aprillil 2013. Kolmandat põhjust nimetas Rahandusministeeriumi esindaja ise nõmedaks. See põhjus on see, et direktiivis on pöördmaksustamise võimalused kirjeldatud ja nüüd on vaja saada täiendav luba, aga luba on vaja saada ka väärismetallide ja vääriskivide puhul. Nii et põhimõtteliselt, jah, see on üsna nõme põhjendus. Neljas põhjendus oli see, et maksuhaldur pole täheldanud märkimisväärseid maksupettusi. Selline lause jäi kõlama. Umbes kümne minuti pärast oli ministeeriumi esindaja vist unustanud, mida ta oli enne öelnud, ja kui me hakkasime jälle maksuhalduritest rääkima, siis ta ütles juba nii, et oleks vaja seda asja uurida ja maksuhaldurid võiksid analüüsi teha. Tähendab, ühelt poolt oleks nagu täheldatud, et ei ole probleemi, aga teiselt poolt arvati, et peaks seda asja uurima. Kus see tõde on, seda ei tea.
Selliste argumentide tõttu pole midagi imestada, et selle muudatusettepaneku arutelu jätkati järgmisel koosolekul. Seal oli jällegi kohal Rahandusministeeriumi esindaja, kes teadis täpselt, milliseid küsimusi on esitatud ja millist infot on vaja vaadata. Aga küsimusele, kas teistel riikidel on midagi analoogset olemas ...
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

... tuli vastus, et pole vaadanud ega tea. Siis oli üks vestlus ehituse teemal, aga see ei puutunud asjasse.
Järgmised kaks argumenti selle muudatusettepaneku vastu on minu arvates huumori valdkonnast. Esimene kõlas nii, et kui metalltooteid hakata pöördmaksustama, siis hakatakse petma teiste asjadega. Tähendab, loogika on selline, et petetakse nagunii, aga kui see asi pöördmaksustatakse, siis leitakse petmiseks momentaanselt teine võimalus. Kujutatakse ette nagu mingit kogukonda, kes ühiselt otsustab, kus maksupettusi korraldada, ja kui kuskil pettused ära keelatakse, siis hakkavad nad mõne teise asjaga petma. Väga huvitav loogika.
Viimane argument oli fantastiline. Mulle isiklikult meeldis see kõige rohkem. See kõlas nii, et pöördmaksustamine teeb asja keerulisemaks, ja siis öeldi: "Kui asi läheb keerulisemaks, siis on petturitel kergem petta." Lähtume sellest loogikast. Vääriskivide ja kullamaterjali pöördmaksustamine teeb ju asja keerulisemaks, Rahandusministeerium ise ütles seda, ja see tähendab, et petta on kergem.
Ega ma ei loodagi, et hakatakse meie ettepanekuid toetama, aga ma tulin siia selleks, et rääkida, kuidas see arutelu tegelikult käib ja millistest argumentidest lähtudes võeti vastu otsus mitte toetada meie muudatusettepanekut. Minu arvates on see tõesti naljakas, kuigi mõnevõrra ka nukker, sest kui me lubame Rahandusministeeriumil sellise argumentatsiooniga välja tulla, siis ma ei kujuta ette, milline korralagedus selles sfääris üldse on. Aitäh, kolleegid!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 580 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Aare Heinvee!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Peale 20. jaanuaril 2014 algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks kahele istungile: 6. ja 12. mail. Riigikogu fraktsioonid ega liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. 6. mai istungil, kui toimus eelnõu arutelu, otsustas sotsiaalkomisjon teha üheksa muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute sisulises arutelus osalesid Sotsiaalministeeriumi ametnikud.
Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu pealkirja. Selleks on kaks põhjust. Algatatud eelnõu sisuks oli kahe seaduse – töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning individuaalse töövaidluse lahendamise seadus – muutmine, kuid eelnõu pealkirjas kajastus vaid ühe seaduse muutmine. Teiseks tekkis vajadus muuta tööturuteenuste ja -toetuste seadust. Uus pealkiri on "Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu".
Muudatusettepanekud nr 2 ja nr 6 on normitehnilise iseloomuga. Muudatusettepanekud nr 3 ja nr 7 on vajalikud selguse huvides. Nimelt ei ole eelnõus kasutatud mõistet "riigi andmekogu" seaduses sätestatud. Avaliku teabe seadus reguleerib riigi infosüsteemi kuuluvaid andmekogusid. Muudatusega nr 4 korrastatakse mõistete kasutamist. Muudatus nr 5 on keelelise iseloomuga. Muudatusettepanekuga nr 8 täiendatakse eelnõu uue §-ga 3, millega muudetakse tööturuteenuste ja -toetuste seadust. 27. märtsil 2014 vastu võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seadusega muudeti tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 teksti ja lõigete numeratsiooni ning sellega seoses on vaja asendada viide § 18 lõikele 7 viitega sama paragrahvi lõikele 9. Paragrahvi 18 lõige 9 näeb ette tööturutoetusteks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud palgatoetuste tagastamise. Muudatusega nr 9 on eelnõusse lisatud jõustumissäte. Eelnõusse §-ga 3 lisatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus peaks jõustuma võimalikult kiiresti.
Nüüd räägin menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Sotsiaalkomisjon otsustas 6. mai istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 14. mai päevakorda ja tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. 12. mai istungil kiitis sotsiaalkomisjon heaks eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja langetas otsuse, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis teha eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus 21. mail. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Tänan! Teile on üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja Aare! Sa selgitasid parandusettepanekuid meile väga hästi ja lugesid need ette. Kas sulle ei tundu, et Riigikogus on tihti tekkinud olukordi, et tullakse nööbiga, aga siis tahavad ministeeriumiametnikud parandusettepanekuga pintsaku ka juurde tuua? Pealkirja muudeti, siis äkki selgus, et 27. märtsil vastu võetud seaduses olid mingid arvud valesti, need tuleks ruttu ära parandada, sest muidu jääb äkki mingi asi kätte saamata. Kuidas sulle tundub, kas kõigepealt oli pintsak ja sellele hakati nööpi juurde panema või õmmeldi parandusettepaneku abil nööbile pintsak külge?

Aitäh! Minu arvates on see väga hea küsimus, sest minu arusaama kohaselt on seadusandja Riigikogu. Ükskõik, mis asi tuleb Riigikogu komisjonidesse või siia saali – see on alati Riigikogu vastutada. Aga selle eelnõu puhul see nööbi ja pintsaku suhe päris hästi ei kehti, sest selle eelnõu peamine sisu olid ikkagi täiendavad infotehnoloogilised arendused ja uued andmebaasid. Pigem oli tegu väikese vigade parandusega nööbi all.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Alustame eelnõu 580 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üheksa muudatusettepanekut juhtivkomisjonilt: esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Eelnõu 580 teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 615 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse, riigilõivuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ei esitanud.
Vabariigi Valitsus toetas eelnõu ja Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanekuid. Eelnõu kohta esitasid arvamuse õiguskantsler, riigikontrolör, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Apteekide Ühendus ja Yliopiston Apteekki OÜ.
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu oma 22. aprilli istungil. Kohal olid õiguskantsler ning Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Ravimiameti, Konkurentsiameti ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindajad. Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusi arvestades tegi sotsiaalkomisjon koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga eelnõu kohta muudatusettepanekud. Eelnõu ja muudatusettepanekud arutati läbi komisjoni 5. mai istungil koos huvigruppide esindajatega. Istungil osalesid Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Apteekide Ühenduse, OÜ Euroapteek ja Yliopiston Apteekki OÜ esindajad. Samuti osalesid istungil Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindajad ning õiguskantsler. Komisjon arutas muudatusettepanekuid oma istungitel 6., 8., 12. ja 13. mail. Kõik muudatusettepanekute tegemise otsused võeti vastu konsensuslikult.
Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekuga nr 1 täpsustatakse apteegibussi kui üldapteegi nn liikuva struktuuriüksuse regulatsiooni kehtestamist. Tegemist on lisavõimalusega, kuidas pakkuda ravimite kaugmüügi kõrval apteegiteenust kohtades, kus ravimiabi kättesaadavus on puudulik. Sealjuures võib apteegibuss tegevust alustada üldapteegi initsiatiivil või näiteks koostöös kohalike omavalitsustega. Edaspidi ei ole välistatud, et teatud apteegipidajatele sätestatakse selline kohustus. Kaotatakse haruapteekide asutamise see piirang, et ühel üldapteegil võib olla kuni kolm haruapteeki. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul riivas see Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu artiklist 16 tulenevaid põhimõtteid.
Muudatusettepanekuga nr 2 sätestatakse, et haruapteeke saab edaspidi asutada ainult väiksemates linnades ja maapiirkonnas. Haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud nõuete seadmine on õigustatud tegutsemise puhul maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kuid mitte suuremates linnades. Muudatusega ühtlustatakse nõuded suuremates linnades asuvatele ja asutatavatele apteekidele. Kuna Eesti linnad ja vallasisesed linnad on erineva suurusega, siis on seatud 4000 elaniku piir. Nimetatud piirist lähtuvalt on haruapteekidel ka edaspidi lubatud tegutseda kaheksas väikeses linnas ning 12 vallasiseses linnas. Uuringufirma Geomedia tegi 2013. aastal uuringu "Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine". Uuringust selgus, et põhiapteegi tasuvusläveks on ligikaudu 150 000 euro suurune netokäive, mis omakorda seondub vähemasti 2500 elanikuga teeninduspiirkonnaga. Tasuvuslävi võib olla kõrgem asustusüksustes, mis asuvad maakonnakeskuste läheduses, olles osa nende funktsionaalsest toimepiirkonnast. Seatud elanike arvu piir 4000, millest väiksemates asustusüksustes on lubatud ka haruapteeki asutada ja pidada, võimaldab edendada apteegiteenuse kvaliteedinõudeid suurematesse asustusüksustesse asutatud apteekides ja samas vähendatud nõudeid kehtestades toetada apteegiteenuse kättesaadavust ka väiksemates asustusüksustes. Seni suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg, mis on viis aastat.
Muudatusettepanekuga nr 3 antakse üldapteegile võimalus valmistada lisaks ravimitele muid meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid. Seni on apteekidel olnud õigus nimetatud tooteid ainult müüa. Kuna paljudel apteekidel on ravimite valmistamise kohustusest tulenevalt olemas vahendid ka selliste toodete valmistamiseks, ei ole põhjust keelata muude meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodete valmistamist üldapteekides, kui see ei takista ravimite valmistamist ega põhjusta selles viivitusi.
Muudatusettepanek nr 4 on seotud alates 2014. aasta 1. juulist jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, mistõttu on vaja teha muudatusi ka ravimiseaduses.
Muudatusettepaneku nr 5 eesmärk on anda üldapteegile võimalus korraldada ravimid apteegist ostnud patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist.
Muudatusettepanekuga nr 6 leevendatakse haruapteegi asutamise nõudeid püsiasustusega väikesaartel, mis võib motiveerida apteegiteenust pakkuma ka sellistes vähese ja sesoonse nõudlusega piirkondades. Kuna transpordiühendus väikesaartega on palju halvem ja ebakindlam kui transpordivõimalused mandril ja ühendus suuremate saartega, nõuab ka internetist tellitud ravimite kättesaamine seal palju rohkem aega. Ravimiabi kättesaadavuse parandamiseks on otstarbekas kohapeal võimaldada nn ebastandardse haruapteegi sisseseadmist.
Muudatusettepanekuga nr 7 jäetakse eelnõust välja omandipiirang, mida Vabariigi Valitsus ei toeta. Valitsuse arvamuse kohaselt kaasneb omandipiiranguga rohkem kui 200 üldapteegi (s.o kaks kolmandikku tegevuslubadest, sh proviisorite tegevusload, kui ühel proviisoril on mitu üldapteeki) sunduslik võõrandamine proviisoritele, mis kujutab endast niivõrd intensiivset omandiõiguse riivet, et selleks peaksid olema väga selged ja mõjuvad põhjused. Rohkem kui 200 apteegi võõrandamise korral peaks leiduma niisama palju proviisoreid, kes on valmis ettevõtjaks hakkama, kellel on piisavalt kapitali apteekide väljaostmiseks ning kes on nõus kandma ettevõtlusega kaasnevaid riske ja vähemasti osaliselt erialasest tööst loobuma. Puudub ka analüüs, kuidas mõjutab olemasolevate omandisuhete sunduslik ümberkujundamine ettevõtte või selle omaniku võetud lepingulisi kohustusi.
Muudatusettepaneku nr 8 eesmärk on kaotada apteegiturul vertikaalne integratsioon, millega soovitakse parandada konkurentsiolukorda, mis omakorda võimaldab parandada ravimite kättesaadavust ja teenuse kvaliteeti ning suurendada patsientide heaolu. Algatatud eelnõus oli tehtud ettepanek reguleerida apteegiteenuse tegevusloaga eraõigusliku juriidilise isiku osalust, mille tulemusel oleks apteekril otsustusõigus apteegis toimuva üle. Ainuüksi see, et proviisorite kohta kehtib apteegiteenuse tegevusloa nõue, ei ole piisav. Omandipiirangu tulemusel muutuks jaemüügitasand äärmiselt killustatuks ning suure tõenäosusega ei oleks enam ühelgi apteegil hulgimüüjatega läbi rääkides arvestatavat jõudu.
Teise lahendusena oli algatatud eelnõus pakutud täiendada ravimiseaduse § 42 lõiget 4, mille kohaselt ei või üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa omajate ringi kuuluda ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja. Praeguse seisuga puudutab muudatus kahte ravimite hulgimüügi tegevusloa omajat: Tamro Eesti OÜ ja Globalex Pharma OÜ. Eeltoodust tulenevalt on muudatusettepanekuga nr 8 antud võimalus suurendada üldapteegi tegevusloa omajate iseseisvust ja otsustusõigust, täiendades eelnõu sõnastust valitseva mõju mõistega konkurentsiseaduse tähenduses. Konkurentsiseadusest tuleneva valitseva mõju definitsioonis on hõlmatud võimalused, kuidas üks või mitu ettevõtjat või füüsilist isikut saavad mõjutada teist ettevõtjat. Valitsev mõju ei esine ainuüksi siis, kui ühel ettevõtjal või füüsilisel isikul on teise ettevõtja aktsiate või omaosaluste enamusosalus või häälteenamus, vaid ka juhul, kui mõni tehing, leping või põhikiri annab neile isikutele võimaluse teise ettevõtja juhtimist reaalselt mõjutada. Teise ettevõtja mõjutamine võib seisneda näiteks õiguses mõjutada oluliselt ettevõtte juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist või kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Otsuste tegemise mõjutamine võib seisneda näiteks vetoõiguse olemasolus teatud strateegiliste otsuste vastuvõtmisel (mh eelarve, ettevõtja juhtorgani liikmete või selle enamuse valik, suuremad investeeringud, äritegevuse plaan, kohustamine turustada teatud kindlaid tooteid, kaupade tellimise piiramine jms). Teise ettevõtja mõjutamise viiside ammendavat loetelu ei ole võimalik anda, mistõttu on ka konkurentsiseaduses see loetelu lahtiseks jäetud. Muudatuse eesmärk on suurendada apteekide otsustusvabadust, samuti võimaldada võrdsema konkurentsiolukorra loomist ravimite hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele ja sellele turule sisenevatele uutele ettevõtetele. Ravimite hulgimüügi turul konkurentsi loomine looks eeldused ka uute ravimite turuletulekuks ja sortimendi laiendamiseks.
Eelnõu muudatuste kohaselt on Ravimiametil õigus vajaduse korral küsida Konkurentsiameti seisukohta, et tuvastada valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Seda tehakse siis, kui pärast seaduse jõustumist esitatakse apteegiteenuse tegevuslubade taotlusi. Olemasolevad ettevõtjad, kellel esineb valitseva mõju kaudu seos teiste ettevõtjatega, peavad ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega vastavusse viima kolme aasta jooksul. Ettevõtjaid, kelle puhul on tuvastatud valitseva mõju esinemine, teavitatakse nimetatud asjaoludest ning nad peavad üleminekuperioodi jooksul viima oma tegevuse vastavusse üldapteegi tegevusloa omajatele sätestatud tingimustega. Ettevõtjate suhtes, kes on teate saanud, aga ei ole oma tegevust ravimiseaduse § 42 lõike 5 nõuetega vastavusse viinud, on Ravimiametil õigus kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seadust. Selle kohaselt on võimalik rakendada majandustegevuse keeldu, võimaldades ettevõtjal oma tegevuse nõuetega vastavusse viia. Kui ettevõtja seda ei tee, siis on sellesama seaduse kohaselt võimalus tegevusluba kehtetuks tunnistada. Üleminekuajaks antakse kolm aastat.
Muudatusettepanekuga nr 9 jäetakse eelnõust välja apteegi asutamise piirang, mille kohaselt võib ühes hoones samal ajal asuda üks üldapteek või haruapteek. Riigikohus on tunnistanud selle hoonepiiranguga sarnased ja praegu veel kehtivad asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks, millest tuleneb, et ka hoonepiirang võib olla põhiseadusega vastuolus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on see piirang vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu artikliga 16.
Muudatusettepanekuga nr 10 kehtestatakse nõue üldapteegi lahtiolekuaja kohta, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus suuremates linnades ja vallasisestes linnades vähemalt 40 tunni vältel nädalas. Täiendatakse ka apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustusi, et tagada iga apteekri järjepidev täiendusõpe. Analoogne koolituskohustus on kehtestatud tervishoiuteenuse osutajatele tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide koolituse nõue parandab apteegiteenuse kvaliteeti.
Muudatusettepaneku nr 11 kohaselt ei või isikut määrata pädevaks isikuks, kui ta osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas või vallasiseses linnas või muus asustusüksuses kui linn või vallasisene linn. Suures osas apteekides töötab apteegijuhataja ainult tema enda juhatatavas apteegis ja tema äraolekul määratakse talle asendaja. Nende apteekide tegevust muudatus ei mõjuta. Muudatus ei puuduta ka apteegijuhatajaid, kelle juhatatav apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas või vallasiseses linnas või muus asustusüksuses kui linn või vallasisene linn. Muudatus puudutab suuremates linnades ja vallasisestes linnades tegutsevaid apteeke, kus juhataja töötab fiktiivselt või nn reatöötajana mujal apteegis.
Muudatusettepanekuga nr 12 täpsustatakse lähtetoetuse saamise ja tagastamise tingimusi. Võib eeldada, et muudatus tekitab riigieelarvele kuni 150 000 euro suuruse lisakulu.
Muudatusettepanekuga nr 13 jäetakse eelnõust välja ravimiseaduse § 41 lõigete 2–4 ja § 42 lõigete 4 ja 5 rakendussätted, kuna § 41 lõiked 2–4 jäetakse välja ning § 42 lõikeid 4 ja 5 muudetakse.
Muudatusettepanekuga nr 14 jäetakse eelnõust välja riigilõivuseaduse täiendamine, kuna apteegibussi kui üldapteegi struktuuriüksuse kandmine üldapteegi tegevusloale on hõlmatud riigilõivuseaduse § 267 punktiga 5 (s.o uue struktuuriüksuse lisamine).
Muudatusettepanekuga nr 15 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätete sõnastust. Sõnastuse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et proviisor ja farmatseut on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes küll tervishoiutöötajad, kuid nad ei ole sama seaduse mõistes tervishoiuteenuse osutajad. Pärast muudatuse jõustumist on proviisor ja farmatseut tervishoiutöötajad, kes osutavad apteegiteenust ravimiseaduse tähenduses.
Muudatusettepanekuga nr 16 sätestatakse seaduse jõustumise kord.
Nüüd räägin juhtivkomisjoni menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Sotsiaalkomisjon otsustas ühel häälel esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. maiks ja teha ettepaneku teine lugemine katkestada. See ettepanek võeti komisjonis vastu konsensuse alusel. Võib-olla tekib küsimus, miks nii otsustati. 13. mail toimunud sotsiaalkomisjoni koosolekul otsustasime küsida põhiseaduskomisjoni arvamust võimaliku ajutise tähtaegse regulatsiooni kehtestamise kohta üldapteegi tegevusloa väljaandmisel suure nõudlusega piirkondades. Meil on soov nende ajutiste meetmete kehtimise ajal välja töötada sisuline regulatsioon maa-apteekide kaitseks, hinnata korralikult eri lahendusvõimaluste mõjusid ning kõik kavandatav juriidiliselt korralikult läbi analüüsida. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. mai kell 10 (ka see ettepanek võeti vastu üksmeelselt) ning saata eelnõu teisele lugemisele 20. maiks (ka see ettepanek oli konsensuslik). Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Selles eelnõus ja seletuskirjas rõhutatakse kogu aeg, et maa-apteeke kindlasti toetatakse. Samas pannakse nagu siuhti eelnõusse sisse punkt, et iga apteegis töötav inimene peaks aastas 40 tundi koolitust saama. Keskmises apteegis on neli töötajat ja koolituspäevad on tavaliselt neljatunnised. See tähendab, et apteegiomanik peaks aastas 40 tööpäeva kinni maksma. Perearstide koolitusraha on riigi eraldatud pearaha sees. Kui riik selle koolitusnõude kehtestab, kas ta ei peaks leidma siis ka koolitusraha? Perearstide puhul see nii on, aga miks apteekrite puhul ei ole?

Ma arvan, et ka apteekrid, proviisorid ja farmatseudid, vajavad koolitust. Tegelikult ei ole päris paljud proviisorid ja farmatseudid pikka aega koolitusel käinud, aga nõuded ju muutuvad pidevalt ning tuleb uusi ravimeid, meetodeid, igasuguseid meditsiiniseadmeid jms. Nad lihtsalt peavad koolitusel käima. Kui me räägime tervishoiusüsteemist, siis siin on ju haigekassa süsteem. Need süsteemid on erinevad.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui kõik need muudatusettepanekud kokku võtta, siis probleem on ju selles, et kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega. Kas komisjon on tõesti seisukohal, et kui need muudatused seaduseks saavad, siis on vastuolu põhiseadusega kadunud?

Ükski nendest muudatustest, mis ma praegu ette lugesin, pole minu teada põhiseadusega vastuolus. Meil on komisjonis olnud õiguskantsler, kes on öelnud, et need muudatused ei ole põhiseadusega vastuolus.

Aivar Kokk, palun!

Mul on veel üks küsimus. Eelnõust on välja jäetud see omandipiirang, et proviisor peaks olema apteegis enamusomanik. Tekib küsimus, miks peetakse professionaalse omaniku staatust proviisorite puhul võimatuks, küll aga on sellised piirangud perearstidel, advokaatidel, notaritel, audiitoritel jt.

Ma ei saa küll sinu käest praegu midagi küsida, aga sooviksin siiski vastu küsida, miks pole proviisorid teinud endale n-ö koda, nagu on teinud notarid. Neil oleks võimalik kõike ise otsustada ja kõik oleks hoopis teistmoodi. Nad ise reguleeriksid oma asju, keegi ei kehtestaks neile mingeid piiranguid jne. Kui me räägime proviisorist-apteegipidajast, siis ma enne pikalt-laialt rääkisin nendest 200 apteegist, mis tuleks ümber korraldada, aga mul on ka andmeid, kui palju meil üldse proviisoreid on ja kui suur on nende palk. Ravimiameti statistikast võib välja lugeda, et 2013. aasta lõpul töötas Eesti üldapteekides, sh haruapteekides, 812 proviisorit ja 631 farmatseuti ning muid töötajaid oli 418. Nende keskmine palk oli 882 eurot. Ma ütlen lihtsalt võrdluseks, et perearstide keskmine palk oli 1494 eurot. Kui proviisor oleks apteegipidaja, siis lisaks sellele küsimusele, kas ta on valmis võtma riske ja kas ta üldse tahab olla apteegipidaja, tekib ka see küsimus, kuidas ta selle apteegi välja ostab. Kindlasti on neil, kes seda on tahtnud ja soovinud, vähemalt mingi osalus apteegis juba olemas. Aga ma väga kahtlen, kas sellise palgaga saab hakata endale seda osalust ostma. Proviisorite palk on keskmisest palgast umbes 300 eurot kõrgem, see oleneb apteegist, ma täpselt ei oska öelda, aga see palk on siiski väga väike.

Tõnu Juul, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Arstiharidusega inimesena vaatan ma komisjoni ponnistusi huviga. Ma ei ole siiani kahjuks aru saanud, mis segab komisjonil realiseerimast Riigikohtu otsust. Kõik need argumendid, mis on toodud kas tondina hirmutamiseks või ei tea milleks, et sada maa-apteeki suletakse jne, on rohkem huvigruppide lobi, nii tundub mulle. Äkki te teete mulle lühidalt selgeks, mis on komisjoni peamine hirm, miks seda seadust kiiresti vastu võtta ei saa?

Esiteks, ma arvan, et komisjon ei ole hirmunud. Meile on kõige olulisem see, et maal apteegid säiliksid, et need ei koliks ära linnadesse. Me oleme kõik kuulnud arvamusi, et kui turg muutub vabaks, siis võivad apteegid linnadesse kolida. Nii- või naapidi tuleks mingi regulatsioon kehtestada ja Sotsiaalministeerium on selle ka välja pakkunud. Ma toon näiteks, et apteegid, mis asuvad linnas ja teenivad kasumit, võiksid toetada neid apteeke, mis asuvad maal ja mille netokäive on võib-olla alla 150 000 euro. See on olnud üks variant. Teine variant on olnud see, et kui taotletakse uut apteegi tegevusluba, siis oleks uuel ettevõtjal kohustus maal haruapteek avada. Aga need variandid on ideefaasis, neid ei ole kuskil välja käidud. On terve hulk aspekte, mille kohta me tahame rohkem selgust saada. Ma olen olnud mõni nädal komisjoni esimees. Selle aja jooksul on meil olnud laua peal väga erinevaid variante, aga neid ei ole olnud võimalik selle ajaga läbi kaaluda, ütlen ma ausalt. Siin pole praegu võimalik teha kindlale teadmisele tuginevat otsust ega regulatsiooni. Meil oleks vaja lisaaega, seda lihtsalt selleks, et teha korralik regulatsioon, nii et maa-apteegid säiliksid ka pärast turupiirangute kadumist. Me vajame lisaaega ka selleks, et meie pakutud regulatsioon toimiks.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ka praegu suletakse väikestes kohtades igal aastal apteeke. Juhin tähelepanu, et ega teie pakutud piirangud ei keela ühtegi apteeki sulgeda, vastupidi, need keelavad uusi apteeke asutada. Ma küsin täpsemalt. Te olete siin välja toonud linna ja vallasisese linna elanike arvuga vähemalt 4000. Aga see tekitab ju väga ebaõiglase olukorra. Sel juhul on sellises omavalitsuses nagu Viimsi, kus on rohkem elanikke kui Rakveres, ühed sätted ja Rakveres või mõnes väiksemas linnas, näiteks Põlvas, teistsugused sätted. Kuidas te põhjendate, miks selline valik on tehtud?

Aitäh! Valik on täiesti õiglane ja sätted ei ole erinevad. 4000 elanikku on piirang, aga kui näiteks linnas on vähem elanikke kui 4000, siis kuulub see linn sellesse gruppi, kus on vähem elanikke, ja see tähendab, et seal kehtivad täpselt samasugused nõuded kui teistes sellistes linnades. (Vahelehüüe.) Viimsi nende hulka ei kuulu, Viimsis kehtivad rangemad nõuded, kuna seal on üle 4000 elaniku. Teda koheldakse kui linna. (Vahelehüüe.) On küll niimoodi, loe eelnõu täpselt! Sellepärast ongi see 4000 elaniku piir kehtestatud. (Vahelehüüe.) See ei ole liiast!

Head kolleegid, üks küsimus ja üks vastus!

Otsime siis selle sätte välja ja ma loen selle ette. Otsimine läheb vist liiga pikale, sest mul on nii palju pabereid kaasa võetud. Ma räägin siis peast. Seaduses on kindlalt öeldud, et kui on tegu linnaga, kus on vähem kui 4000 elanikku, siis seal kehtivad need nõuded, mis kehtivad üldiselt valdades jm. Alla 4000 elanikuga omavalitsusüksuses võib haruapteeke ka edaspidi luua ja pidada. Kui on tegu linna või valla või mis tahes omavalitsusüksusega, kus on rohkem inimesi kui 4000, siis seal peab olema üldapteek. Üleminekuajaks on antud viis aastat nendele apteekidele, kes juba turul on ja on haruapteegid. Need, kes turule tulevad, peavad kohe olema üldapteegid.

Aitäh! Palun, Tõnu Juul, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma toon Viljandi näite. Viljandi suurematel apteekidel, mille omanikud on ka Viljandis, on filiaalid maakonna väiksemates tõmbekeskustes. Kas komisjonil on tervet Eestit hõlmav pilt, kui palju selliseid apteeke tegelikult maakondades juba on? Need ei ole apteegiketid, vaid kohalik apteek ja tema filiaal. Miks ma seda küsin? See näitab, et tegelikult need filiaalid kindlasti ära ei kao, vaid need toimivad ka peale uue seaduse jõustumist täie eduga edasi.

Sa mõtled üldapteegi struktuuriüksusi maapiirkondades. Seda, kui palju neid on, ma ei oska praegu peast öelda. Mul ei ole neid pabereid kaasas. Me arutasime seda komisjonis, aga ma ei oska täpselt öelda.

Aitäh! Palun järgmine küsimus, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Inimesed on järjest rohkem peibutavate reklaamide mõju all, mis ustest ja akendest sisse tulevad. Eriti tahan mainida neid reklaame, mis tulevad netiavarustest. Üsna palju on tekkinud selliseid võrgulehekülgi, kust on võimalik ravimeid tellida ja seda mitte alati legaalsetest allikatest. Ravimeid tuuakse ka välismaalt, on olemas vahendusfirmad, kes sellega tegelevad. Tegelikult tuuakse Eestisse ka sellise toimeainega ravimeid, mida Eestis kätte ei saagi. Kas komisjon on seda teemat käsitlenud? Kas eelnõu kavatseb seda kuidagi reguleerima hakata, et hoida ära, et inimesed võivad endale netist paha aimamata tellida mingeid ravimeid, mis tegelikult on platseeboefektiga?

Aitäh! Väga hea küsimus. Eile küsis minu käest üks ajakirjanik, kas sotsiaalkomisjon toetab seda, et käsimüügiravimeid võiks müüa poodides ja mujal sellistes kohtades. Ma vastasin, et minule isiklikult see mõte meeldiks. Sotsiaalkomisjoni nimel ei hakka ma siin rääkima, ma räägin iseenda nimel. Aga tegelikult on asjatundjad öelnud väga selgelt, et kui sa lähed poodi ning ostad näiteks Theraflud ja Sudafedi koos, siis ei ütle sulle keegi midagi, aga kui sa ostad neid apteegist, siis sulle selgitatakse nende koosmõju. Internetti me aga kontrollida ei saa. See, mida inimene internetist tellib, viiakse talle koju kätte ja see võib olla tõepoolest mis iganes. Eestis tasuks käia ikka apteegis ja osta ravimid sealt, see on kindla peale minek.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te oskate kommenteerida maal asuvate apteekide arvu maakondade kaupa? Kui palju mingis maakonnas neid apteeke on? Minu teada on maakonnad päris erinevas seisus. Kas see statistika on teil olemas ja kuidas te seda kommenteerite? Kuuldavasti on Ülikooli Apteek lubanud maale uusi apteeke luua. Võib-olla on teil ka selle kohta kommentaar.

Tõepoolest, see on väga hea küsimus. Ka komisjonis lubas Ülikooli Apteegi esindaja maale apteeke luua ja teha seda hulgaliselt. Ma küsisin, miks nad seda siiani teinud ei ole, ja vastus oli, et nad hakkavad seda tegema. Selle vastusega ei olnud midagi peale hakata. Aga Riigikogu Kantselei on tellinud uuringu "Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine". Uuringufirma jagas maa-apteegid käibe järgi kolmeks: jätkusuutmatud, ohustatud ja jätkusuutlikud. Järeldusena ütles uuringufirma, et praegustes majandustingimustes ja kehtivate piirangute korral võib Eestis olla ainult 50–60 jätkusuutlikku maa-apteeki, ülejäänud on kas ohustatud või jätkusuutmatud. Nimetatud uuringu hinnangul peaks jätkusuutlikkuse tasuvuslävi olema 2500 elanikku kliendibaasis ja üle 100 000 euro suurune netokäive. Ma arvan, et me peame läbi mõtlema need meetmed, mis maal apteeke hoida aitaksid. Teist võimalust meil lihtsalt ei ole. See aeg, kui me oleme saanud selle teemaga tegelda, on olnud liiga lühike, nädalatega seda regulatsiooni välja ei tööta. Meil on Sotsiaalministeeriumiga kokku lepitud, et kohe, kui me selle eelnõu menetluse lõpetame, teeme töögrupi ja koostame eelnõu, mis läheb kooskõlastusringile, ja siis saame igalt poolt häid ettepanekuid juurde. Ma loodan, et siis see asi toimib.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Saarte olukord erineb veidi olukorrast maismaal, kus on võimalik ka naabervalda või mõnda lähedal asuvasse linna sõita, kui kodu ligiduses apteeki ei ole. Ka on saarte omavalitsusüksustes elavate inimeste hulk väga erinev. Kas eelnõu kavatseb ette näha mingisuguseid erandeid saarte olukorda arvesse võttes, et tagada kõikide ravimite kättesaadavus kõikidel saartel?

Aitäh! Loomulikult, omavalitsuse soovil ja Ravimiameti nõusolekul kuulutatakse seal välja konkurss. Aga me oleme eelnõus näinud konkreetselt väikesaarte jaoks ette eraldi sätte, et kehtestada seal n-ö ebastandardsed nõuded.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Heljo Pikhof! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu kohta on juhtivkomisjon esitanud 16 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 3 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 4 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 5, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 6, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 7, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 8, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 9, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 10, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 11, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 12, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 13, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 14, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 15, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 16, juhtivkomisjoni otsus on, et seda tuleks täielikult arvestada.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 615 teine lugemine tuleks katkestada. Määran eelnõu 615 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. mai kell 10.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarkorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 621 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Terje Trei!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 621 eesmärk on muuta veterinaarkorralduse seadust ja sellega seonduvalt ka teisi seadusi, viies seadused kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Senine veterinaararsti tegevusluba saab uueks nimeks veterinaararsti kutsetegevuse luba, luuakse alus veterinaararstide registri asutamiseks, ühtlustatakse terminoloogiat ja täpsustatakse välisriikides veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikutele Eestis töötamiseks kutsetegevuse loa väljastamise menetlust ning täpsustatakse veterinaararsti kutsetegevuse loa ja kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutavaid riigilõive. Seadusmuudatused mõjutavad eelkõige Eestis tegutsevaid veterinaararste ja tegutseda kavatsevaid veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikuid, kelle halduskoormus väheneb ning kes peavad nüüd tasuma ühekordset riigilõivu.
Eelnõu esimene lugemine lõpetati siin saalis 9. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 24. aprill. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust Eesti Maaülikoolilt ja Eesti Loomaarstide Ühingult. Komisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 22. aprilli, 5. mai ja 12. mai istungil. 22. aprilli istungil osalesid Eesti Maaülikooli ja Eesti Loomaarstide Ühingu esindajad, kelle hinnangul on eelnõuga saavutatud osapooli rahuldav tulemus. Eelnõus on tehtud olulisi muudatusi, mis tagavad ka edaspidi selle, et loomaarstid teevad kvaliteetset tööd. Põllumajandusministeeriumi esindaja osales kõigil kolmel istungil. Arutelude tulemusena otsustas komisjon kanda muudatusettepanekute loetellu viis muudatusettepanekut. Eelnõu tekst on kooskõlastatud keeletoimetajaga ja eelnõus on tehtud väiksemaid keelelisi ja tehnilisi parandusi.
Muudatusettepanekuga nr 1 täpsustatakse sõnastust sisu selguse huvides ja sätestatakse erialase täiendamise kohta andmete esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekuga nr 2 jäetakse välja sõnad "tema nõudmisel". Uuenenud sätte kohaselt peab välisriigis, st mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik kutsetegevuse loa saamise taotlemiseks esitama õppekava, kuna see on kõige olulisem dokument, mille põhjal hinnatakse taotleja kvalifikatsiooni vastavust Eestis ja Euroopas kehtivatele nõuetele. Eelnõu algse teksti kohaselt oleks Veterinaar- ja Toiduamet pidanud õppekava iga kord eraldi küsima. Muudatusettepanekuga nr 3 täpsustatakse, et varem väljastatud tegevusload jäävad kehtima ja need kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni. Muudatusettepanekuga nr 4 täiendatakse normitehnilist märkust tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest. Muudatusettepanekuga nr 5 täpsustatakse veterinaararsti kutsetegevuse loa ja kutsetegevust kinnitava tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutavaid riigilõive.
Maaelukomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 14. mai päevakorda. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 21. mail ning see seadusena vastu võtta. Kõik komisjoni otsused olid konsensuslikud. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Terje Trei! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole.
Eelnõu kohta oli juhtivkomisjonil viis muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanekut nr 1 on juhtivkomisjon täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 2 on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 3 on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 4 on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 5 on täielikult arvestatud.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 621 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest viia seadus kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja korrakaitseseadusega, mis jõustuvad 2014. aasta 1. juulil. Seadusmuudatusega asendatakse senine seadusest tulenev ettevõtete tunnustamise nõue loakohustusega. Muudatus puudutab kahte valdkonda, kus käideldakse Euroopa Liidu nõuetele mittevastavat ehk mittenõuetekohast loomset toitu või saadust: ladustamine transiidi eesmärgil vabatsoonis, vabalaos ja tollilaos ning väljaspool Euroopa Liidu territoriaalvett rahvusvahelisi vedusid tegeva laeva varustamine loomse toiduga. Koos loakohustusega kaob ka seni kehtinud kahekordne tunnustamine, mis toimus esmalt toiduseaduse ja loomatauditõrje seaduse alusel ning seejärel kauplemist käsitleva seaduse alusel. See kauplemise seadus ei sätesta enam iseseisvat loakohustust, küll aga peab ettevõtjal olema tegevusluba kas loomatauditõrje seaduse või toiduseaduse kohaselt. Loomatauditõrje seadust ja toiduseadust täiendatakse vastava tegevusloa liigiga. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, Enn Eesmaa!

Aitäh! Austatud minister! Eks me ikka võrdleme ennast teistega. Kas me selle seaduseelnõu valguses oleme järele jõudmas teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kas me oleme nendest taga või mõnes mõttes isegi ees? Võib-olla kõrvalküsimus ka: kuidas see mõjutab võimalikku eksporti Venemaale?

Aitäh! Toidukontroll on nagu kett, millel on omad lülid. Iga lüli peab olema väga kindel. See on üks lüli sellest toidukontrolliahelast ehk toidukontrolliketist, mis tegeleb mittenõuetekohase loomse toiduga ehk toiduga, mis iseenesest võib olla väga korralik ja hea toiteväärtusega, kuid millel ei ole tunnustust kauplemiseks Euroopa Liidu territooriumil. Näiteks võin tuua kolmandates riikides toodetud toidukaubad. Eks iga riik peab ise oma seadustega paika panema, kuidas ta sellise toidukaubaga käitub, kuidas ta seda ladustab ja kuidas tekitab olukorra, et see oleks laevadel kättesaadav. See võib eri riikides olla seadustesse kirjutatud väga erinevalt. Oluline on põhimõte. Oluline on see, et seda toiduahela osa oleks võimalik kontrollida.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, põllumajandusminister! Kaasettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 oma 5. mai istungil. Meil oli külla kutsutud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi, kellele komisjoni liikmed aktiivselt küsimusi esitasid. Temalt saadi ka ammendavad vastused.
Eelnõu 655 väljatöötamine tuleneb vajadusest viia loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadus kooskõlla majandustegevuse üldosa seaduse ja korrakaitseseadusega. Suurimad muudatused tulenevad ettevõtte tunnustamise nõude asendamisest loakohustusega ning riikliku järelevalve eristamisest haldusmenetluse käigus tehtavast kontrollist. Samuti täpsustatakse eelnõuga kaubasaadetistest teavitamise tähtaegu loomade ja loomsete saadustega kauplemisel.
Komisjoni istungil tehti ka otsused. Me tegime ettepaneku saata eelnõu 655 Riigikogu täiskogu päevakorda 14. maiks ehk tänaseks (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks mind. Me otsustasime konsensuslikult teha ettepanekud eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, nii nagu näeb ette Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Ka see otsus tehti konsensuslikult. Me ei otsustanud nii, nagu me just enne kuulsime, et ühe eelnõu kohta peaks juba homme hommikul kella kümneks parandusettepanekuid tegema. Aitäh!

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Minu küsimus tuleneb teie lõpurepliigist. Miks te otsustasite anda selle eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks aega kümme tööpäeva? Ravimiseaduse eelnõu kohta ettepanekute tegemiseks anti aega üks öö. Võib-olla selle eelnõu kvaliteet sellepärast ongi nii halb, et seda tehakse kiirustades ja öösiti.

Minu arvates on Riigikogu hea tava see, et vähemalt kümme tööpäeva tuleks anda parandusettepanekute tegemiseks aega. See, et mõne eelnõu puhul on aega ainult üks öö, tähendab, et ei taheta pidada läbirääkimisi osapooltega, keda see seadus tegelikult puudutama hakkab.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 655 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. mai kell 17.15.

Päevakorrapunkt nr 7 on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 642 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli põllumajandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest tagada Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste rakendamine kahes valdkonnas: toidualase teabe esitamine tarbijale ning eritoidud. Lisaks on vaja ajakohastada õigusaktide aluseks olevaid volitusnorme, andes õigusaktide kehtestamise volituse Vabariigi Valitsuse asemel põllumajandusministrile. Eeskätt on see tingitud toiduvaldkonna õigusloome ja järelevalve koondumisest Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Alates 13. detsembrist 2014 rakendub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse toidu märgistamise nõudeid ja tunnistatakse kehtetuks mitmeid komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive. Sellest tulenevalt muudetakse seaduse sätteid, mis dubleerivad otsekohalduvat määrust. Seni toidu märgistamist reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrus nr 324 "Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord" muutub kehtetuks.
Kuigi suures osas jäävad seni kehtinud märgistamisnõuded samaks, sisaldab määrus ka olulisi uusi nõudeid. Olulisemateks uuteks märgistamisnõueteks on näiteks järgmised. Esiteks, müügipakendil peab kohustusliku teabe esitamisel tähemärgi suurus olema vähemalt 1,2 millimeetrit. Teiseks, lõigu, portsjoni või praetükina müüdava lihatoote ja lihavalmistise (sh kalatooted ja -valmistised) puhul peab toidu nimetuses esitama vee sisalduse, kui lisatud vesi moodustab üle 5% lõpptoote kaalust. Kolmandaks, külmutatud toote müümisel sulatatuna peab märgistusel olema toidu nimetuses kirjas "sulatatud". Neljandaks, allergiat põhjustada võivaid koostisosi tuleb koostisosade loetelus rõhutada kirjastiili, kirjasuuruse või taustavärvi abil. Pakendamata toitude puhul tuleb allergiat põhjustada võivate koostisosade nimekiri teha kättesaadavaks müügikohas. Uus on see, et see nõue kehtib nüüd ka Eesti toitlustusettevõtetes pakutavate roogade kohta. Allergiat põhjustavateks koostisosadeks võivad olla näiteks piim laktoosi tõttu, nisujahu gluteeni tõttu, pähklid, muna, kala jne. Viiendaks, alates 13. detsembrist 2016 on pakendatud toitude märgistusel kohustuslik esitada toitumisalane teave, st toidu energiasisaldus, rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola kogus.
Peale eespool nimetatud otsekohalduva määruse rakendub 20. juulist 2016. aastal ka teine otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, s.o määrus imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta. Praegu on eritoidu käsitus laiem ja üldisem, hõlmates lisaks eespool nimetatud toidugruppidele ka teisi toite, mis on mõeldud tavapärasest erineva toitumisvajadusega inimestele. Nimetatud uue määruse kohaselt muutub eritoidu käsitus kitsamaks, hõlmates üksnes piimasegu, jätkupiimasegu, imiku ja väikelapse teraviljapõhist töödeldud toitu, muud imikutoitu, kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajaid ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu. Pärast määruse rakendamist tuleb Veterinaar- ja Toiduametit teavitada kõikide eritoiduna käsitatavate toitude esmakordsest turuleviimisest. Need toidud on imiku piimasegu, jätkupiimasegu, imiku ja väikelapse teraviljapõhine töödeldud toit, muu imikutoit, kehakaalu alandamiseks ettenähtud toit ja meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Praegu kehtib eritoidu turuleviimisest teavitamise nõue üksnes imiku piimasegu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning sellise eritoidu suhtes, mille kohta ei ole kehtestatud nõudeid (nt sportlaste toidud, toidud diabeedi puhul) ja nende nõuete kehtestamine ei ole põhjendatud või asjakohane. Määruse jõustumise korral muutuvad kehtetuks seni eritoitu reguleerinud Vabariigi Valitsuse määrused.
Seaduseelnõu toidualase teabe esitamise osa jõustub alates 13. detsembrist 2014 ja eritoidu osa 20. juulist 2016. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Küsimus on Helir-Valdor Seederil. Palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Mul on hea meel märkida, et Põllumajandusministeerium, ilmselt küll inertsist, töötab ka praegu väga hästi. Kõik seaduseelnõud on väga hästi ette valmistatud. Aga mul siiski üks täpsustav küsimus on. Te ettekandes ütlesite, et kui külmutatud toit on üles sulatatud, siis peaks sinna lisama märke "sulatatud". Mina tarbijana hakkan nüüd seda toitu võib-olla segamini ajama sulatatud juustuga. Kas sulatatud juust on ka üles sulatatud? Kuidas see hakkab olema?

Aitäh! Selles suhtes on niimoodi, et minul tuleb oma eelkäijat Helir-Valdor Seederit tunnustada, vaieldamatult on see tema ettevalmistatud eelnõu. Tänan väga! Mis puudutab sulatatud juustu, siis ilmselgelt on nii, et kui sulatatud juustu on käsitletud viisil, et seda on sügavkülmutatud ja hiljem üles sulatatud, siis on kohustuslik lisada juurde märge "See sulatatud juust on üles sulatatud".

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, põllumajandusminister Ivari Padar! Kaasettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Riigikogu maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 642 oma 21. aprilli istungil. Komisjoni istungil viibis Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, kes andis eelnõust samasuguse ülevaate, nagu minister siin juba ette kandis. Ma ei hakka seda kordama.
Küll aga juhin tähelepanu mõningatele küsimustele, sest arutelu oli komisjonis päris põnev. Näiteks oli kohtumisel kalakasvatajatega välja tulnud, et kalal on meie kaubanduskettides "ülipikk elu". Kõigepealt tuleb müüki värske rookimata kala, seejärel müüakse sama kala roogituna, pärast seda tehakse sellest filee, siis sama kala grillitakse ja viimaks valmistatakse sellest mõni salat või pajaroog, kusjuures igas etapis on tootel uus säilivusaeg. Küsiti, kas seda selle eelnõuga reguleeritakse, et tarbija teaks, millal kala müüki jõudis. Põllumajandusministeeriumi esindaja ütles, et seda probleemi on väga raske reguleerida. Tegelikult vastutab käitleja ning tema määrab oma tootele ka säilivusaja. Aga ta lubas seda teemat edasi arutada.
Oli ka küsimus, kas etiketile märgitud andmete muutmisega kaasnevad kulud ja kuidas on lood praeguste etikettide ärakasutamisega. Sellele vastas Põllumajandusministeeriumi esindaja, et etikettide väljavahetamiseks antakse aega 18 kuud ja otseseid lisakulusid ei teki.
Oli veel küsimus, kas eelnõu käsitleb GMO sisaldusega toodete märgistamist ja erimärgistusi. GMO-de kohta vastati, et see on reguleeritud GMO-määrusega. Kui tootes on GMO-d üle 0,9%, siis peab see kindlasti märgisel kirjas olema.
Võib-olla on oluline, et seaduseelnõu loob aluse vabatahtliku märgistuse nõuete reguleerimiseks. Komisjon on juba välja töötanud päritolumärgistuse pakendatud liha puhul. Praegu on see kohustuslik veiseliha kohta, aga seda tahetakse laiendada linnu-, sea-, lamba- ja kitselihale. Kuid selle idee kallal veel töötatakse. Selline märgistus tooks kaasa kuni 30%-lise hinnatõusu ja arvatakse, et see tarbijale ikkagi ei sobi. Hinnatõusu põhjuseks on see, et tooraine muretsetakse paljudelt hankijatelt.
Oli veel küsimus, kas seaduseelnõu reguleerib ka private label'i märgistust. See vajas täpsustamist.
Lõpuks otsustas komisjon teha ettepaneku saata eelnõu 642 täiskogu päevakorda 14. maiks ja määrata ettekandjaks mind. Me otsustasime teha ettepanekud eelnõu 642 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme päeva, s.o 28. mai 2014 kell 17.15. Tänan teid!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Ester Tuiksoo! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 642 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. mai kell 17.15.

Meie tänane kaheksas ja viimane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 654 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis muudab Eesti riigikorraldust paindlikuma valitsemise suunas. Mul on hea meel ja suur au seista teie ees, avada eelnõu sisu ning samas tõdeda, et me liigume taas suunas, mis vastab põhiseaduse mõttele ning aitab kaasa riigi ja ühiskonna arengule.
Palju on olnud kuulda küsimusi, miks see muudatus just nüüd tuleb. Põhjendus on väga lihtne. Peale pikaaegseid arutelusid valitsuse ja Riigikogu eri koosseisudes teeb valitsus nüüd selle julge sammu paindlikkuse suunas. See on praegu kõige märkimisväärsem samm, mis riigil astuda tuleb. See arutelu algas tegelikult kohe pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Juba 1992. aastal tõdeti Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu menetlemisel, et süsteem peab olema paindlikum. Põhiseaduse eelnõu üks peamisi autoreid Jüri Adams tõdes esimese Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu menetlemisel oma muudatusettepanekut esitades, et Vabariigi Valitsus peab koosnema peaministrist ja ministritest ning peaministril peab olema võimalik valitsuse koosseisu laialdaselt mõjutada. Ta ütles, et muudatusettepanek muudaks süsteemi paindlikumaks ja nõukogudeaegsel jäikusel pole tegelikult mingit arukat põhjendust. Ta tõi välja, et ka enamikus sarnase valitsemiskorraldusega riikides jäetakse peaministrile teatud piirides mänguruum.
Sellist lähenemist on meile soovitatud ka väljastpoolt Eestit. Seda tegi OECD, kes märkis oma 2011. aasta raportis, et Eestis oleks eesmärgipärane vähendada valitsuse väledust takistavaid tõkkeid ja suurendada valitsemisadministratsiooni paindlikkust. OECD leidis, et muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas peavad valitsus ja riigiasutused olema valmis reageerima keerulistele poliitikaküsimustele. Sellist arusaama jagab ka valitsus. Me leiame, et paindlikkus võimaldab keerulistele poliitikaküsimustele paremini reageerida. Märgin eraldi, et see ei ole esimene ega viimane OECD raportist tulenev soovitus, mille ellurakendamist tasub tõsiselt võetavalt kaaluda. Nii võib minevikust tuua näiteks avaliku teenistuse reformimise. Nüüdseks on määratud üks pädev asutus selle teenistusega tegelema ja seda arendama. Ka see soovitus oli OECD raportis.
Eelnõu eesmärk ongi liikuda paindlikuma süsteemi poole ning seda just viisil, mis tagab ühelt poolt paindlikkuse ja teiselt poolt seab valitsusele piirangud. Kõige suurem muudatus paindlikuma valitsemise suunas seostub just sellega, et Vabariigi Valitsuse seaduses ei ole enam ministrite nimekirja. Samas ei soovi me eelnõu raames sekkuda seaduses juba kehtestatud ministeeriumide nimekirja. Ministeeriumid jäävad paika, aga ministrite nimetamine ja nende ülesannete jaotus muutuvad tunduvalt tänapäevasemaks. See on vajalik, et võimaldada kiiremini kohaneda muutuva ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku olukorraga, ning see pakub võimaluse poliitikavaldkondade tihedamaks koostööks.
Nüüd räägin täpsemalt eelnõu sisust. Eelnõu eesmärk on valitsemiskorraldust paindlikumaks muuta. Üks võimalus selleks on anda peaministrile valitsuse moodustamisel senisest laiem pädevus. Muudatuste kohaselt määrab peaminister oma korraldusega ministri pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja ministri vastutusvaldkonna. Korralduses peab seadusest tulenevate ministeeriumide valitsemisalade kaupa olema määratud ministrite pädevus ja konkreetsed vastutusvaldkonnad. Peaministri korralduse alusel tuleb seega hõlmata kõik valitsemisalades loetletud valdkonnad. Peale selle peab peaministrikandidaadi kavandatavast valitsuse koosseisust olema juba Vabariigi Presidendile ettepanekut tehes näha, milline on ülesannete jaotus. Selle saavutamiseks peab iga tulevase ministri ametinimetusest nähtuma tema pädevus- ja vastutusvaldkond.
Nagu ma eelnevalt märkisin, ministeeriume eelnõuga juurde ei looda, kuid ühes ministeeriumis võib eelnõu kohaselt olla tööl mitu ministrit, kes on ministeeriumi ja valdkondade juhtimisel võrdsed. Näiteks võib tuua Sotsiaalministeeriumi võimaliku töökorralduse, kus üks minister vastutab töö- ja tervishoiuasjade ning teine sotsiaalküsimuste eest. Mõlemal ministril on oma vastutusvaldkond, mille korraldamiseks ta annab näiteks määrusi ja määrab kindlaks poliitilised suunad. Samuti vastutavad mõlemad ministrid poliitiliselt just oma valdkonna eest ega tohiks teineteise valdkonda lubamatult sekkuda.
Paindlikkus ei saa aga olla ilma piiranguteta. Selgelt jääks Vabariigi Valitsuse seaduses kehtima põhimõte, et valitsuses ei ole üle 15 liikme. Märgin, et praegu on valitsuse koosseisus 14 ministrit. Samuti ei kao kusagile seaduses sätestatud valitsusliikmete arvu vähendamise piirang. Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 teksti ei muudeta. Seadus sätestab selgelt, et Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi. Ministeeriume on meil kokku 11, seega ei saa ka kõige parema tahtmise korral olla vähem kui seitse valitsusliiget: kuus ministrit ja peaminister. Peaminister ise ei või samuti ministeeriumi juhtida, sest peaministri ja ministri ametit ei saa ühitada.
Kui Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused jõustuvad, jätkavad ametisolevad ministrid oma ametis, kuni peaminister peab vajalikuks muudatusi teha. Need muudatused ministrite volituste lõppemist kaasa ei too. Kui peaminister soovib muuta mõne ministri ametinimetust või -ülesandeid, siis teeb ta seda korraldusega.
Uute ministrite ametisse nimetamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõust tulenevat regulatsiooni, mille kohaselt peab ministri ametinimetus viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale ning ministri vastutusvaldkond määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Seega peaks näiteks töö- ja tervishoiuministri ametisse nimetamiseks esitama peaminister Vabariigi Presidendile kandidaadi nime koos just sellise ametinimetusega.
Lisaks on ette nähtud, et seaduses kaotatakse abiministri instituut. Abiministri roll ministeeriumi juhtimisel on olnud ebaselge ning praktikas on abiministrid täitnud poliitiliste nõunike ülesandeid. Üldjuhul ei ole ministrid abiministreid tööle võtnud, küll aga on igal ministril olemas poliitilised nõunikud. Praegu ei ole abiministrit üheski ministeeriumis, varem on abiministreid kasutatud üksikutel juhtudel. Sisuliselt täidavad abiministri ülesandeid ministri nõunikud.
Märgin ka ära, et seaduses muudetakse määrusandluse õigust. Tulevikus ei ole enam seaduses märgitud, et määruse annab näiteks justiitsminister, vaid valdkonna eest vastutav minister. Määrused on kõikidele avalikult nähtavad Riigi Teatajas. Seal on olemas link ja kodanik leiab kindlasti õige määruse üles.
Viimaks toon esile valitsuse ettepaneku menetleda eelnõu veel Riigikogu kevadistungjärgul ning jõustada seadus üldises korras. See soov ei ole kuidagi seotud sellega, nagu tahetaks tagantjärele seadustada juba ametisse nimetatud valitsuse tegevust. Seda kindlasti mitte. Praegune valitsus tegutseb selgelt seadusandja määratud piirides. Meil on ametis kaks nn portfellita ministrit, kes tegutsevad peaministri korralduses märgitud ülesannetest lähtudes. Nad ei juhi iseseisvalt ministeeriumi, ei anna määrusi ega tee midagi muud, mis ei ole neile lubatud. Meie selge soov on luua võimalused, et tagada valitsuse tõhus tegutsemine. Me soovime juba praeguses valitsuses näidata, et muudatused ei ole mitte ainult kasulikud, vaid ka vajalikud. Kui seadusandja annab selle võimaluse, siis saab juba nüüdne valitsuskoosseis tõestada, kui tõhus paindlikkus olla võib. Samuti saaksime tulevastele valitsuskoosseisudele rajada teed valitsemiskorralduse selge tava väljakujundamiseks ja läbimõeldud otsuste tegemiseks. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun nüüd küsimusi! Siim Kiisler.

Aitäh! Austatud minister! Nagu justiitsministrile kindlasti teada, peab seadus hea õigusloome tava kohaselt olema üheselt mõistetav ja kõigile lihtsasti arusaadav. Ma sain aru, et kõigist kehtivatest õigusaktidest võetakse nüüd konkreetsete ministrite ametinimetused välja. Kuid kodanikel võib tekkida küsimusi, neil on raske aru saada, millise ministri vastutusalasse üks või teine teema kuulub. Te ütlesite, et vastutusalad kehtestab küll peaminister, aga see pole ju sugugi nii lihtne. Võtame näiteks mingid ruumiandmed. Te teate väga hästi, et on teemasid, mis kuuluvad mitmesse valdkonda. Tavainimesel võib olla raske aru saada, millise ministri vastutusvaldkonnast ta ühte või teist teemat otsima peab. Kas tõesti jääbki nii, et inimene peab hakkama mitmeid õigusakte võrdlema, et üldse aru saada, millise ministri valdkonda kuuluvad näiteks ruumiandmed?

Tänan küsimuse eest! Siin on mitu aspekti. Ma oma kõnes ka ütlesin, et nagu me teame, on meie seadused kättesaadavad elektroonilises vormis. Sisuliselt ainult elektroonilises vormis nad kättesaadavad ongi, meil ei ole enam paberi peal väljaantavat Riigi Teatajat. See tähendab, et kui on teada seadus, millest tulenevalt on mingi valdkonna ministrile delegeeritud õigus määrust anda, siis on see link juba seal olemas. Ma arvan, et kodanikule on kõige tähtsam määruse sisu, sest tal võib olla vaja teada väga selgeid suuniseid, kuidas käituda. Seaduses võivad suunised olla üldisemad. See on asja üks pool. Teine asi, nagu ma ka oma ettekandes rõhutasin, on see, et ministeeriume ega nende valitsemisalasid selle Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõuga ei muudeta. Küll võib ministeeriumis olla kaks selle valdkonna ministrit, aga seadusest tulenevaid määrusi allkirjastab vastav minister, näiteks Sotsiaalministeeriumis töö- ja tervishoiuminister. Kuna järgmised valitsused võivad ministeeriumides teha teisi liigendusi ja tööle võivad hakata teised ministrid, siis ei ole otstarbekas seaduses ära märkida muud kui ministeerium ja lisada link vastava valdkonna ministrile.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Osaliselt sain ma juba oma küsimusele vastuse. Te kinnitasite, et ministeeriumide nimekirja ei muudeta. Aga ikkagi jäi arusaamatuks, et kui ühes ministeeriumis on, ütleme, kaks ministrit, siis mis saab selle ministeeriumi aparaadist ja osakondadest. Kui näiteks osakonnad ja asekantslerid allusid varem ühele majandusministrile, kas nad nüüd hakkavad siis ka teisele ministrile osaalluma? Või võtame kõige lihtsamad asjad, näiteks kirjablanketid. Kas siis osa osakondi kasutab ühesuguseid kirjablankette ja osa teistsuguseid? Kuidas see praktikas hakkab toimuma, see on minu arvates küll praegu ebaselgeks jäänud.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole maailma õigusruumis ühtegi ideaalset seadust, mis suudaks ette näha kõiki asju, mis võivad praktikas ette tulla. Küll on selle seaduseelnõu loomisel võimalikult palju stsenaariume läbi mängitud. Toon teile näite. Seaduseelnõu juures on olemas ka peaministri, ütleme, näidiskorraldus. Nende ministeeriumidega, mida juhib üks minister, polegi küsimust. Aga seal on näiteks öeldud: "Majandus- ja taristuminister juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ..." Ja siis on ära toodud need valdkonnad, mida ta juhib. Võtame järgmise etapina ette ministeeriumi igapäevase töökorralduse ühe tähtsaima dokumendi, milleks on ministeeriumi põhimäärus. See on just see dokument, kus juba struktuuriüksuste kaupa tuleb kindlaks määrata alluvussuhted. Ministeeriumi põhimääruse kehtestab ka kehtiva korra kohaselt Vabariigi Valitsus.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Üht ministeeriumi saab põhiseaduse § 94 lõikest 2 tulenevalt juhtida vaid üks minister, kes tegutseb ministeeriumi juhtimisel ainuisikuliselt ja ainuvastutusega. Samamoodi selgitab seda põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2008. aastast. See väljaanne toonitab eraldi, et ministeeriumi nn teine minister, s.o põhiseaduse § 94 lõike 4 alusel ametisse nimetatud minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei või põhiseaduse kohaselt anda määrusi. Samuti puudub nn teisel ministril käskkirjade andmise õigus. See tähendab, et minister, kes ei juhi ministeeriumi, ei saa läbi viia ka haldusmenetlust. Eelnõu näeb aga ette ühte ministeeriumisse kahe või isegi enama juhtimispädevusega ministri määramise võimaluse. Öelge, palun, kas teie esitatud seaduseelnõu ei ole põhiseadusega vastuolus!

Aitäh! Julgen kindlalt väita, et see eelnõu ei ole vastuolus põhiseadusega, kuigi lõpliku põhiseadusliku kontrolliga ei tegele mitte minister, valitsus ega tihtipeale ka mitte Riigikogu, vaid kohtuvõimud. Ma toon paar argumenti. Seesama küsimus oli ka Justiitsministeeriumis selle seaduseelnõu ettevalmistamisel üks spetsialistide arutelu teemasid. Tegelikult kasutatakse Eesti õigusruumis üldiselt ainsust ja lingvistiline tõlgendus on ka põhiseaduse puhul alati üks võimalus. Kuid põhiseaduse kommenteeritud väljaanne räägib näiteks sellest – kui võtta seda kitsas grammatilises tõlgenduses –, et ühel ministril ei ole võimalik kahte ministeeriumi juhtida, samas põhiseadus selle võimaluse annab. Nii et siin tuleb lähtuda ikkagi ka põhiseaduses äratoodud võimude lahususe printsiibist ja sellest, et täitevvõimule on põhiseadusega antud võimalus seda võimu korraldada. Teksti selle kohta, et ministrite nimekiri peaks olema põhiseaduses ära toodud, ei ole. Tegelikult tuleb lähtuda sellest, et ministeeriumis on valdkonnad ära jagatud ja sellele nn teisele ministrile ei ole antud mitte portfellita ministri pädevus, mis on väga kitsalt piiritletud, vaid tal on ühes ministeeriumis teatud valdkondade juhtimise õigus koos kõigi sellest tulenevate õigustega, nii määrusandlike õigustega kui ka poliitika kujundamise õigustega. Nii et vastuolu põhiseadusega meie Justiitsministeeriumis siin ei näinud ja loodame, et seda ka ei ole.

Aitäh! Palun, Jaak Aaviksoo!

Aitäh! See kosutab tõesti meeli, et Justiitsministeerium ei suutnud näha võimalikke vastuolusid põhiseadusega. Aga tühja sellest põhiseadusest! Minu arvates tekivad siin suhteliselt selged praktilised probleemid. Mida tähendavad need valdkonnad, mida uued ministrid juhtima hakkavad? Kes määrab kindlaks need valdkonnad ministeeriumide sees, kellele hakkab alluma kantsler ja kes ministritest vastutab eelarve koostamise eest, kui ministeeriumil peaks olema mitu ministrit?

Aitäh! Hakkame algusest pihta. Mis see esimene küsimus oli? Palun täpsustada!

Mida tähendavad valdkonnad?

Aitäh! Sain aru. Suur tänu, härra Aaviksoo! Valdkonnad ja valdkondade jaotus on ära toodud sellessamas peaministri korralduses. Peale selle, kui me vaatame ministeeriume ja nende kirjeldusi Vabariigi Valitsuse seaduses, siis seal on ka kirjas, millega ministeerium tegeleb. Nende valdkondade hulgas peaminister oma korraldusõigusega vajaduse korral selle jagamise teeb. Kantsler annab ministeeriumi struktuuriüksustele korraldusi vastavalt valdkonnale, kuhu need ülesanded kuuluvad. Eelarve koostamine käib kahe selles ministeeriumis töötava ministri koostöös. Mõlemad ministrid esindavad eelarveläbirääkimistel oma valdkonda.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas te oskate konkreetselt öelda, kes määras paika EAS-i nõukogu? Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister kuulutas kõvasti meedias, et ta pani uue nõukogu paika. Aga tuleb välja, et tal selleks juriidilist õigust ei ole, sest tal pole allkirjaõigust. Selleks, et see asi juriidiliselt paika saada, ta läks ja koputas majandus- ja taristuministri uksele. Õnneks oli see minister kodus ja pani allkirja alla ning see asi sai juriidiliselt paika. Kes tegelikult selle EAS-i nõukogu paika pani, kas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister või majandus- ja taristuminister või tegid nad seda koos?

Aitäh! Ma tulen tagasi oma kõne sisu juurde. Praegu on olemas majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes kinnitas ka EAS-i nõukogu. Ma ei saa ajakirjanduse eest rääkida, isegi kui ma seda väga tahaksin, mis põhjustel toodi välja see, et alla kirjutas – kuidas see nimetus ongi – väliskaubandus- ja ettevõtlusminister. Tegelikult on praegu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ainult üks minister ja valitsuses on kaks portfellita ministrit.

Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus sisaldus juba küll kolleeg Jaak Aaviksoo küsimuses, aga kuna vastus ei olnud väga täpne, siis ma ikkagi küsin üle. Te ütlesite, et kantsler annab allapoole korraldusi vastavalt valdkonnale. Aga mind huvitab, kummale ministrile hakkab kantsler alluma. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, nagu teada, on nüüdsest kaks ministrit. Ma kujutan ette, et asekantsleri puhul võib valdkond oluline olla, aga kumma ministri sõna peaks kuulama kantsler kui ministeeriumi üldjuht?

Mu eelmine vastus oli, et see toimub, nagu öeldakse ülevalt alla. Täpselt samuti toimub see ka alt üles. Tegelikult käib ülesannete täitmisest ettekandmine ja mis iganes ettepanekute tegemine ministrile täpselt samuti valdkonnapõhiselt.

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Aitäh! Ma lähen edasi Kalev Kallo küsimusest. Kõigepealt, üks minister peab tegema valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse määramiseks. Kõik hakkab sealt pihta. Kes seda otsustab? See peab kuskilt ikkagi selguma. Õnneks on eelnõu juures rakendusakti kavand, aga see on paraku üsna pealiskaudne. Siit on näha, kuidas neid vastutusvaldkondi kavatsetakse reguleerima hakata, aga väga palju küsimusi jääb õhku. Ministeerium on tervik ning seal on üks õigusteenistus ja raamatupidamise osakond. Kui näiteks raamatupidamise aruandes ja ministeeriumi majandusaasta aruandes on vead sees või kui õigusteenistus eksib, kuidas siis tehakse selgeks, millise ministri valdkonnas see eksitus juhtus?

Aitäh! Me läheme juba järgmise alamakti juurde, mida siin korralduses kirjas ei ole. See on ministeeriumi töökorralduse, nagu öeldakse, põhipiibel ehk ministeeriumi põhimäärus. Seal tuleb kõik need vasturääkivused kaotada ja juhtimisskeemid selgelt ära kirjeldada, et ametnikel oleks selge, kuidas käib korralduste ja käskude liikumine ülevalt alla ning kuidas see liikumine toimub teistpidi. Need on juba ministeeriumi põhimääruse küsimused.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh! Siin on ju tegelikult suur vahe, kas minister on minister sõna otseses mõttes või on tegemist portfellita ministriga. Nüüd on tegemist ju eksitusega. Ei ole olemas väliskaubandus- ja taristuministrit, vaid on tegelikult olemas väliskaubandus- ja portfellita taristuminister. Kas ei ole tegelikult nii?

Kui me tuleme jälle EAS-i nõukogu juurde, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on praegu olemas majandus- ja kommunikatsiooniminister. Valitsuses on ka kaks portfellita ministrit, kellel ei ole määruse andmise õigust. See ei ole ka mingi uudis. Eesti Vabariigi valitsuses on ajaloo jooksul olnud portfellita rahvastikuminister ja veel teisigi selliseid ministreid.

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Põhiseaduse §-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eelnõu asendab ministeeriumi juhtiva ministri tegevuse seadusliku aluse nõude, mis tuleneb põhiseadusest, peaministri korraldusega, mis oma olemuselt on üksnes haldusakt, mis on määratud lahendama valitsuse selliseid puhtalt sisemisi, enesekorralduslikke küsimusi nagu ministrite asendamine, valitsuse päevakorra kinnitamine, ministrite puhkused jne. Iseseisva õigusaktina seda põhiseaduses isegi ei mainita. Ehk peaministri korraldusele antakse eelnõuga sisult seadusandliku akti jõud, kuigi põhiseaduse kohaselt võib seadusi anda üksnes Riigikogu. Mina näen ka siin vastuolu kehtiva põhiseadusega. Kas teie seda ei näe?

Aitäh! Ei näe.

Aitäh! Palun, Lauri Vahtre!

Tänan! Kuulan ega jõua ära imestada. Nagu oleks kvartetti võetud viies mees juurde, aga pille ja toole on ikka niisama palju kui enne. Nüüd antakse kahe peale viiul mängida, üks mees vajutab keeli, teine tõmbab poognat, ja siis ta istub veel kolmanda mehega ühe tooli peal. Küsin üle küsimuse kantsleri kohta. Kas ma tõesti sain õigesti aru, et kantsler hakkab alluma kahele ministrile, kellest üks allub teisele?

Aitäh! Vastan võib-olla ka musikaalselt. Ka muusika on aja jooksul arenenud, kuigi konservatiivne tiib võib-olla tõesti mängiks sedasama kvartetti mis 15. sajandil. Ma arvan, et viimasel ajal on ikkagi maailma muusikaelu edasi viinud selline mitmekõlalisem ja tihtipeale ka kohti vahetavate muusikameeste kunst. Aga kui tulla kantslerite juurde, siis ma rõhutan veel kord, et kantsler juhib ministeeriumi. Ütleme niimoodi, et kantsler vastutab ministeeriumi järjepidevuse eest. Kui ministeeriumis on mitu ministrit, siis ministrid, kes ministeeriumi juhivad, annavad kantslerile ühes või teises valdkonnas ülesandeid. Ma ei saa aru, mis siin selgusetuks jääb. Ministrid viivad ministeeriumis ellu vastava valdkonna poliitikat ning juhivad selles osas ka ministeeriumi töö neid valdkondi. Kantsler korraldab seda, et kõik need ülesanded saaksid ministeeriumis täidetud.

Palun, Margus Tsahkna!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen seda juttu siin kuulanud, aga asjad lähevad järjest segasemaks, kui vaadata seda, kuidas juhitakse. Kuni selleni välja, et minister ütles, et ministeeriumi juhib kantsler. Minu teada juhib ministeeriumi ikkagi minister.

See oli keelevääratus.

Aga mulle tundub, et selle ümberkorralduse tegelik sisu on see, et soovitakse tekitada poliitikutele rohkem töökohti. Pigem on see suhtekorralduslik ettevõtmine. Mulle jääb ikkagi segaseks, millist lisandväärtust me poliitilise otsustuse protsessis ja riigi haldamises selle seaduseelnõuga toodame. Me muudame asjad palju keerulisemaks. Ma saan aru poliitilisest soovist anda paljudele poliitikutele töökoht. Aga ma küsin sinu käest päris otse: kas sa oled veendunud, et me tegelikult toodame mingit lisandväärtust, et ministeeriumi töö muutuks selgemaks, efektiivsemaks ja läbipaistvamaks?

Aitäh! Ma tahan kõigepealt öelda, et väljend "juhib kantsler" oli keelevääratus, sest ministeeriumi juhib muidugi minister. Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast tööd. Ma parandasin selle mõtte ka kohe ära. Andke mulle palun andeks! Mis puudutab väärtusi, siis ma olen vastupidisel positsioonil kui sina. Räägime näiteks väliskaubandus- ja ettevõtlusministrist. Me elame kiiresti muutuvas maailmas. Väliskaubandus on meie majanduse üks alustugi. Kui meie välisturud muutuvad – ja nad teevad seda suhteliselt kiiresti –, siis väliskaubandusministri ülesanne ongi kujundada Eesti riigi poliitikat majandusküsimustes, otsida uusi partnereid jne. Ma arvan, et kui maailm kiiresti muutub, siis peaks ka Vabariigi Valitsusel olema võimalus kiiresti muutuda. Ma rõhutan veel kord, et seda, et valitsuse töökorraldus on vaja muuta tõhusamaks, ei ole praegune valitsus välja mõelnud. Et Eestis võiks olla selline valitsuse töökorraldus, rõhutas juba mitu aastat tagasi ka OECD. See on üks nendest puudujääkidest või nõrgematest kohtadest Eesti riigi juhtimisel, millele on tähelepanu juhitud.

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaher!

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma kindlasti ei kadesta sind. Sul on olnud keeruline panna paberile seda, mis koalitsiooniläbirääkimistel ühel hommikul välja mõeldi ja, nagu su erakonnakaaslane Eiki Nestor ütles, püüti õhtul ka ära vormistada. Et tuli selline hea mõte ja proovime siis ellu viia. Võib-olla mõni palve sulle veel selgituse saamiseks. Minu küsimus on teemal, millest on siin juba küllalt palju räägitud. See puudutab kantsleri kui ühe juhtiva riigiametniku alluvussuhet. Ma toon näiteks Siseministeeriumi, kus kantsler allus selgelt ühele ministrile, juhtivministrile, ja regionaalministriga olid töötajatel omad alluvusvahekorrad. Kuidas uue lähenemisega lahendatakse see põhimõtteline küsimus, millisele ministrile allub kantsler, ja kes teeb näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ettepaneku kantsleri nimetamiseks või tema ametist vabastamiseks?

Aitäh! Kantsleri kui ministeeriumi ühe tähtsaima ametniku elu ja töö ministeeriumis, tema ülesannete kirjeldus ja ka nende täitmise võimalused kuuluvad jälle sellesse rubriiki, mis peaks olema väga selgelt ära kirjeldatud ministeeriumi põhimääruses. Ütlen veel kord, et ministeeriumi põhimäärus on Vabariigi Valitsuse akt, haldusakt, mis korraldab ministeeriumi tegevust.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mulle meenub, et IRL oli see erakond, kes abiministrikohad lõi ja kes ka need mehitas. Mina olen aru saanud, et see eelnõu, mida te praegu ette kannate, ei tegele töökohtade loomisega või nende kaotamisega, vaid kõne all on eelkõige riigi juhtimise paindlikumaks muutmise küsimus. Nii on asju korraldatud Soomes, Rootsis ja väga paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kas ma olen sellest eelnõust kuidagi valesti aru saanud?

Aitäh! Kindlasti ei ole. Täpselt samuti olen ka mina sellest eelnõust aru saanud ja täpselt samas suunas olen juhtinud ministeeriumis selle eelnõu väljatöötamist. Ma rõhutan veel kord, et see eelnõu ei ole sündinud kuskil mujal kui just Justiitsministeeriumis, selle tegid Justiitsministeeriumi tublid ametnikud. Ma saan teiega ainult nõus olla, et abiministrite määramine oli tõesti personaliprojekt. Kõigi nende kohta ei julge ma küll öelda – üldse on neid vist kolm tükki olnud –, aga mitu nendest said mingil hetkel ministeeriumi kantsleriks. Ehk sellise poliitilise sisendi abil on nad saanud töökoha, saades ministeeriumi, ütleme, tegevametnikuks. Me viime praegu ellu, lähtudes ka rahvusvahelistest ettepanekutest, Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsemise paindlikumaks muutmise reformi. Maailm muutub iga päevaga aina kiiremini ja ka täitevvõimul peab olema võimalus nende protsessidega kiirelt kaasa minna.

Aitäh! Palun, Ken-Marti Vaher, teine küsimus!

Mulle tundub, et see vist teie eelnõu kõige silmapaistvam saavutus ei ole, et te kaotate ära ametikohad, mida juba aastaid täidetud ei ole. Aga kui keegi peab seda silmapaistvaks, siis võib seda loomulikult esile tõsta. Minu lisaküsimus puudutab eelnõule lisatud korraldust, kus on välja toodud vastutusvaldkonnad. Ma küsin selguse mõttes üle. Kas ma sain õigesti aru sinu vastustest küsimustele, et te jätate alles kõik praegused ministeeriumide pädevusvaldkonnad, mis on ära toodud Vabariigi Valitsuse seaduses, ja hakkate peaministri korraldusega sisuliselt ümber tõstma ministreid? See ju tähendab, et edaspidi on võimalik, et välisminister hakkab juhtima struktuuriüksusi Keskkonnaministeeriumis, haridusminister Kaitseministeeriumis ja justiitsminister Sotsiaalministeeriumis.

Aitäh! Kohe ütlen, et ei ole. Selles veendumiseks tasub vaadata eelnõu punkti 3, mille teises lauses on väga selgelt öeldud, et ministri ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. See paneb väga selged piirangud ka mingisuguste umbmääraste ametinimetuste kasutamisele. Ka sellest korraldusest on näha, et kui me räägime näiteks majandus- ja taristuministri tegevusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, siis see on otseselt seotud majandus- ja taristupoliitika kujundamisega. Nii et sellist ohtu me oleme eelnõus ette näinud ja riske maandanud.

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Enam kui üheksa aastat tagasi olin ka mina majandus- ja kommunikatsiooniminister. Oma üllatuseks pidin ma osa võtma nelja Euroopa Liidu nõukogu tööst. See tähendas, et vähemalt kord kuus pidin ma sõitma Eestist ära, Brüsselisse, aga enamasti juhtus seda kaks korda kuus, mida on muidugi liiga palju. Mina sain sellega hakkama, aga ma olin ka suhteliselt lühikest aega minister. Hiljem on ministrid enamasti loobunud mõne nõukogu tööst osa võtmast. Seda ei pea ma õigeks. Kas sa isiklikult pead õigeks, et majandus- ja kommunikatsiooniministri endine haldusala jaotatakse nüüd kahe ministri vahel?

Aitäh! Kindlasti pean ma seda õigeks. Muidu oleks Justiitsministeeriumis olnud seda eelnõu justiitsministri juhtimisel välja töötada ju väga keeruline. Vaatame kas või meie põhjanaabreid. Seal on väga paljud valdkonnad, mis meil on ühe ministri pädevuses, jaotatud täiesti teiste põhimõtete alusel. See võimaldab ministritel palju paremini osa võtta oma valdkonna küsimuste arutelust ka Euroopa Liidus, sest nad on paremini informeeritud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, justiitsminister Andres Anvelt! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kõnealune eelnõu oli põhiseaduskomisjonis arutlusel teisipäeval, 6. mail. Komisjoni istungile olid kutsutud justiitsminister Andres Anvelt, justiitsministri nõunik Kristen Kanarik, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi, riigisekretär Heiki Loot, Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Margus Matt ja õiguskantsleri vanemnõunik Mait Laaring. Etteruttavalt ütlen, et see eelnõu põhjustas komisjonis pika ja tõsise arutelu. Komisjon nentis, et liikumine on kavandatud põhimõtteliselt õiges suunas. Küll aga olid komisjoni liikmed natuke eri meelt selles, kas see meetod, mille abil on kavandatud eesmärki saavutada, on kõige õigem. Arutlusel oli kaks varianti: teha kiired ja hädavajalikud muudatused või võtta ette põhjalikum valitsemisala ümberkorraldus.
Komisjoni istungil tutvustasid Kristen Kanarik ja Andres Anvelt kõigepealt eelnõu üldisi eesmärke. Ma ei hakka seda siin kordama, sest minister just äsja selle ülevaate lõpetas. Tutvustan komisjonis toimunud arutluse käiku.
Riigisekretär Heiki Loot selgitas, et selle konkreetse sammu aluseks on 2011. aastal koostatud OECD riigivalitsemise raport, mis on kõige põhjalikum ja terviklikum analüüs üldse, mis Eesti valitsemiskorralduse kohta tehtud on. Selles raportis leiti, et Eesti valitsemiskorraldus on liiga jäik ja seadustega ülereguleeritud. Eeskujuks toodi seal Heiki Loodi väitel Soomet ja Rootsit, kus ülereguleeritust on püütud vältida. Härra Loot lisas, et parlamentaarse valitsemiskorraldusega riikidele on omane, et täitevvõimule on antud suurem otsustusruum, et määrata ministrite vastutusvaldkonnad poliitilistest prioriteetidest lähtudes.
Õiguskantsleri esindaja Mait Laaring tõi esile eelnõuga käsitletavaid riigiõiguslikke, haldusõiguslikke ja õigusselguse küsimusi. Ta nentis, et Õiguskantsleri Kantselei ametnikud ei näe vastuolu põhiseadusega kahe esimese teema puhul, kuid teatud osas võib tekkida probleem seoses õigusselgusega.
Siinkõneleja tõi esile, et parlamentaarses riigikorralduses tuleb valitsuse legitimatsioon parlamendist. Valimised võitnud erakonna peaministrikandidaat esitab seadusandjale oma programmkõne, kus ta nimetab ära valitsuse prioriteedid ja selle, milliste meetoditega on plaanis neid prioriteete teostada. Kui parlament on nende prioriteetidega nõus, siis saab peaministrikandidaat volituse, mille alusel seab ta kokku ka valitsuse.
Komisjoni istungil olnud Valdo Randpere küsis, kas on olemas mingisugune otsingumootor, mis võimaldaks seadustest leida üles terminid, mis vajavad muutmist. Eelduslikult toob see eelnõu kaasa siirded, mis ulatuvad väga paljudesse õigusaktidesse ja need kõik vajaksid eelnõu seadusena vastuvõtmise korral korrektsiooni. Illimar Pärnamägi vastas, et see mehhanism on olemas, kuid selle töö tegemiseks ja ülekontrollimiseks vajatakse aega.
Andres Herkel küsis, millal alustati eelnõu väljatöötamist, ja osutas, et OECD raport valmis juba aastal 2011. Eelnõu pidavat jätma mulje, nagu püütaks juba tehtud asju tagantjärele reguleerida. Kristen Kanarik selgitas, et riigihalduse korralduse muutmisega on tegeldud alates 2008. aastast. Seetõttu ei saa vaadata seda sammu kui äkki tekkinud meeleolu, vaid see on pikaajalise töö tulemus, mis rajaneb ligi 400-leheküljelisel analüüsil, mis käsitleb Vabariigi Valitsuse töökorraldust. Praeguses valitsuskoalitsioonis võeti sellest kasutusele üks osa, seda ei saa vaadata kui käigult tekkinud ideed.
Tarmo Tamm küsis, kes hakkab ikkagi vastutama ministeeriumi eest, kui seal on mitu ministrit. Minister selgitas, et kui peaminister muudab ministri ametinimetust vastutusvaldkonna järgi, siis see ei nõua uuesti Riigikogu ette tulekut ja vastutusvaldkond sätestatakse peaministri korralduse põhjal.
Väino Linde uuris, kas eelnõu näeb ette, et ministrite nimetused asendatakse seadustes sõnadega "valdkonna eest vastutav minister". Kas tavakodanikul ei teki siis probleemi sellega, millise ministri poole ta peaks pöörduma? Minister Anvelt selgitas, et ministeeriumid jäävad alles ja inimesed peaksid üldjuhul eelduslikult aru saama, mis valdkonda tema probleem kuulub. Kui on vaja täpsemat selgust saada, siis tuleb vaadata seda korraldust, sest tavaliselt pöördub inimene ministeeriumi, mitte ministri poole, kuigi ta võib kasutada mõlemat võimalust.
Jaak Aaviksoo tõi esile, et eelnõu näeb välja juba astutud sammu tagantjärele legitimeerimisena ja see on halb praktika. Härra Aaviksoo leidis ka seda, et OECD raportis on ette pandud palju teisigi asju, mis vajaksid Eesti valitsemiskorralduses muutmist. Ta tõi praktilise näite. Kui ministeeriumi pannakse juhtima kaks ministrit, nii et kantsler jääb n-ö nende vahele, siis kuidas lahendada olukord, kui ministrite korraldustes tekib kollisioon? Aaviksoo nentis, et ilmselt oleks õige võtta kiire ühekordse muudatuse asemel ette põhjalikum valitsuskorralduse muudatus, lähtuvalt OECD raportist. See peaks kunagi Riigikogu ette jõudma.
Siinkõneleja tegi ettepaneku lisada eelnõusse klausel, et peaministrikandidaat esitab ettepanekus Vabariigi Presidendile ministrite loetelu koos ametinimetustega lähtuvalt moodustatava valitsuse poliitilistest prioriteetidest ja efektiivse valitsemise vajadustest, mida peaminister on tutvustanud Riigikogule, kellelt ta on saanud valitsuse moodustamiseks heakskiidu.
Tarmo Tamm küsis veel kord seda, mida ta tänagi küsis, tähendab, väliskaubandus- ja ettevõtlusministri kohta. Ta juhtis tähelepanu, et seadus sellist ministrit ette ei näe. Riigisekretär Heiki Loot vastas, et kõik ametis olevad valitsusliikmed on ametisse nimetatud kehtiva seaduse kohaselt. Seadus ei kasuta küll terminit "portfellita minister", vaid terminit "minister, kes ei juhi ministeeriumi". Arutelu läks edasi ja minister tõi esile, et täpsemad pädevusvaldkonnad pannakse paika peaministri korraldusega.
Andres Herkel küsis, mis siis juhtub, kui eelnõu seadusena vastu ei võeta. Kas mingisuguseid OECD raportis käsitletud küsimusi on plaanis eraldi Riigikogule esitada? Heiki Loot selgitas, et OECD raportis toodud mitmed olulised soovitused on vahepeal seaduseks saanud uue avaliku teenistuse seaduse ja riigieelarve baasseaduse kaudu. Praegu valmistatakse valitsuse tarvis ette uut, uuenduslikku tegevuskava, mille võib tarviduse korral vormistada ka uueks eelnõuks.
Siinkõneleja küsis, kas ei oleks mõistlik aeg maha võtta ja valmistada ette põhjalikum eelnõu, sest sellel valitsusel on valitsemiseks kümme kuud ja selle aja sees saaks järgmisele valitsusele ette valmistada korraliku valitsemiskorralduse eelnõu. Minister ja härra Loot leidsid, et oleks mõistlikum selle konkreetse asjaga edasi minna, et kiiremini selgust saada.
Küsimusi oli üksikute teemade kohta veel, ma refereerisin siin kõige olulisemat.
Lõpuks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. mail (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (ka üksmeelselt), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. mai kell 17.15 ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Palun, Jaak Aaviksoo, teine küsimus!

Hea kolleeg! Põhiseaduskomisjonis on räägitud ja ka eelnõu algataja on osutanud, et mitmetes arenenud riikides, mis väärivad meile eeskujuks olemist, on paindlik valitsuskabineti koosseis tõepoolest igapäevane praktika. Ilmselt on siin saalis palju neid, kes leiavad, et see on õige liikumissuund. Ometi tahan ma küsida sinu kui mitte ainult põhiseaduskomisjoni esimehe, vaid ka endise riigikohtuniku ja Euroopa õigust tundva inimese käest järgmist. Kas sinu arvates on nendes riikides, kus selline süsteem efektiivselt toimib, ka erinev põhiseaduslik raamistik Eesti põhiseadusega võrreldes või on põhiseadused piisavalt ambivalentsed, et niisugust paindlikku süsteemi, mis anglosaksi ja Põhjamaade kultuuris on olemas, ka Eestis realiseerida?

Aitäh! Ma kaldun oma arusaamades pigem selle küsimuse teise osa poole, et valitsuse kohta käivad regulatsioonid peaksid olema piisavalt paindlikud ehk ambivalentsed, nagu sa väljendasid. Maailm muutub nii kiiresti, et kui raiutakse seadusesse – veel hullem, kui põhiseadusesse – väga konkreetsed ministeeriumide ja ministrite loendid, siis see oleks enda kinnisidumine. Reageerimaks keskkonna akuutsetele vajadustele, lähtudes poliitilistest prioriteetidest ja nõudmistest, oleks väga kohane, kui me rakendaksime valdkonnapõhist poliitilist juhtimist. Põhiseadus kasutab küll valitsemisalade mõistet, aga ma usun, et selle sisu on samasugune nagu vastutusvaldkonnal. Ma ei ole teinud eraldi analüüsi selle regulatsiooni kohta teistes riikides, aga kui seda meetodit kasutatakse, küllap on siis leitud ka meetod või viis, kuidas seda põhiseaduse mõtet ellu viia ja põhiseadust tõlgendada.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Rait Maruste! Avan läbirääkimised. Palun, Jaak Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel!

Austatud eesistuja ja head kolleegid! Ilmselt tuleb nõustuda kõikide nende argumentidega, mida siit kõnetoolist selle päevakorrapunkti arutelul on ette kantud ning mis puudutavad muutuvat maailma ja dünaamilisemat riigivalitsemist, mida see dünaamiline maailm nõuab. Selles mõttes vajab Vabariigi Valitsuse seadus igal juhul ülevaatamist ja ajakohastamist. Eelkõige tuleb muuta seda paindlikumaks, sh valitsuskabineti koosseisu puudutavalt. On natuke kahetsusväärne, et ulatuslik, asjakohane ja üsna silmapaistev Eesti valitsuskorralduse analüüs, mille OECD tegi 2011. aastal, on tänaseks päevaks andnud vähem vilju, kui oleks võinud anda. Ju on siin erinevaid põhjuseid, osalt on need poliitilised, aga tõenäoliselt on siin olulisemad ametkondlikest huvidest ja riigihalduse mõistmise piiratusest lähtuvad taustad. Selles mõttes tuleks tervitada seda valitsuse algatatud eelnõu, mis muudab Eesti valitsemise paindlikumaks ja võimaldab tõenäoliselt ületada terve hulga ametkondlikke barjääre. Sellisena võiks sellest eelnõust kasu olla. Aga paraku sellega positiivne hinnang sellele eelnõule, vähemasti minu arusaama kohaselt, piirdub.
Põhistan oma seisukohta neljas võtmes. Esiteks, põhiseadus. Põhiseadus ütleb meile mitte väga palju tõlgendusruumi jätvas sõnastuses, et minister juhib ministeeriumi. Ilmselt oskavad juristid seda sõnastust tellimuse järgi painutada ja kallutada, sisustada ja avardada, aga mulle tundub, et põhiseaduse kommenteeritud väljaande autorid ja suur osa Eesti rahvast saavad ikka aru, et haridusminister juhib haridusministeeriumi, sotsiaalminister sotsiaalministeeriumi ja siseminister siseministeeriumi. Kui me tahame seda praktikat ümber korraldada, siis tuleb lisaks põhiseadusele arvestada rahva arusaamu, mida võiks austada vähemasti niisama palju kui põhiseaduslikku korraldust.
Teiseks, olemata õigusvaldkonnas piisavalt pädev, et midagi põhjapanevat väita, tundub mulle ometi kummalisena ka see areng, mis sellest seaduseelnõust välja koorub, et haridusministri, siseministri ja välisministri mõisted Eesti õigusruumist üldse ära kaovad ning asenduvad valdkonna- või pädeva ministri mõistega.
Vabandust, kas tohin paluda lisaaega?

Kolm minutit juurde.

Aitäh! Kolmandaks, OECD riigivalitsemise raport andis terve hulga soovitusi. Osa nendest on tänu Riigikantselei jõupingutustele ellu viidud ja ma arvan, et neid tuleks selle eest tunnustada. Sellele on kaasa aidanud ka valitsuskabinet, aga ometi ei ole seda poliitilist tahet olnud küllalt, et OECD olulisi soovitusi ellu viia. Sellepärast oleks igati hea, kui ametis olev valitsus suudaks sisuliselt läheneda nendele soovitustele, millele ta nii rohkesõnaliselt ja suure empaatiaga viitas konkreetse eelnõu esitamisel. Töö selles suunas võiks olla sihikindlam ja viljakam.
Neljandaks, paraku tuleb tõdeda, et lahenduseta on terve hulk praktilisi küsimusi, millest keskne on alluvusküsimus. Küsimustest ja vastustest selgus, et kantsleri institutsioon jääb pärast selle seaduse jõustumist otsekui õhku. Aga see ei ole kaugeltki ainuke mure. Muret teevad ka eelarveprobleemid, personalipoliitika ja veel terve hulk teemasid, kaasa arvatud see, mille kohta ametisolev justiitsminister veidi ebakindlalt väljendus. Nimelt, kes siis ikkagi juhib ministeeriumi? Põhiseadus ütleb, et minister. Aga uskuge mind, nendes riikides, kus niisugune paindlik ministri institutsioon on loodud, juhib ministeeriumi kantsler ning ministril on suuremal määral poliitilise juhtimise ja järelevalve funktsioon. See võiks olla hea praktika ka Eesti Vabariigis. Tõsi, põhiseadus ja selle autorid olid tõenäoliselt veidi erineval seisukohal, nii et meil tuleb taas pöörduda põhiseaduse juurde.
Nüüd räägin ühest väga praktilisest asjast. Veel enne, kui keegi oli hakanud arutama seaduse muutmist, põhiseadust või muid tähtsaid asju, kuulutati Eesti rahvale juba uued ministrid välja. Nad on kõik juba ametis, võtavad otsuseid vastu ja juhivad. See ei ole nüüd kuidagipidi hea praktika. Olemegi saanud vankri, mis veab hobust, ja põhiseadus lohiseb paelaga vankri järel. Midagi on nagu valesti.
Lõpuks üks poliitiline remark. Mina ei suuda jagada ametisoleva valitsuse ja valitsuskoalitsiooni arusaama, et Eesti valitsemise hädades on süüdi ministrite valed nimetused või nende väike arv. Pigem on probleem ikka selles, et asjaomased ametimehed, olgu nad siis poliitilised või mittepoliitilised, ei suuda teha seda, mida neilt oodatakse, küllalt heas kvaliteedis. Uute nimetuste väljamõtlemine ega portfellide ja kilekottide liigutamine seda põhilist küsimust ei lahenda.
Ma võtan oma sõnavõtu kokku nii. Ma arvan, et valitsus võiks võtta endale ülesande töötada välja uus Vabariigi Valitsuse seadus, mille saaks jõustada uue, pärast valimisi ametisse astuva koosseisu jaoks. Sellega seoses annan ma Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle ettepaneku lükata Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 654 tagasi.

Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhatusele on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek tagasi lükata seaduseelnõu 654. Me peame selle läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 654. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Eelnõu 654 esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. mai kell 17.15.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.02.