Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Tere päevast, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Sven Sester!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise ... (Juhataja helistab kella.) Annan üle arupärimise peaministrile. Selle teema on seotud sellega, mis oli täna ka infotunnis arutluse all. Nimelt on arupärimise teema riigieelarve edasised perspektiivid ja riigi reservid. Rahandusminister Jürgen Ligi viimastest sõnavõttudest on tulnud välja, et prognooside järgi võetakse 2017. aasta lõpuks kuni 569 miljonit eurot peamiselt reservidest, mis tähendab, et selle aja jooksul ületavad meie kulud selle summa ulatuses tulusid. Enamgi veel, Rahandusministeerium on öelnud kevadprognoosis, et juba käesoleval, 2014. aastal on oodata tulude vähenemist 32 miljoni euro võrra ja tulud vähenevad ka järgmistel aastatel.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust, muidu ei saa me istungiga edasi minna!

Sven Sester

IRL-i fraktsiooni liikmetel – arupärimisele on alla kirjutanud üheksa inimest – on peaministrile mitmeid küsimusi. Need puudutavad peaasjalikult majandusprognoosi ja kulusid-tulusid. Me tahame teada, millised on plaanid, milliseid meetmeid hakatakse võtma olukorras, kus me hakkame elama ja tegelikult juba elame üle oma võimete. Kas peaministril on olemas arusaam, kuidas seda olukorda muuta ja viia eelarve uuesti tasakaalu? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Yana Toom

Härra eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul au anda üle arupärimine sotsiaalminister Helmen Kütile. Mis siin salata, me oleme pikka aega pidanud kirjavahetust ja esitanud arupärimisi, aga vastuseid oma küsimustele me siiski ei ole saanud. Nüüd loodame uuele ministrile. Möödunud aastal pöördusime sotsiaalminister Taavi Rõivase, rahandusminister Jürgen Ligi ja riigikontrolör Alar Karise poole arupärimistega, mis käsitlesid MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus välja töötatud juhendmaterjali "Lapse heaolu hindamise abivahend lastekaitsetöötajatele". Sotsiaalministeerium toetas selle valmimist 25 000 euroga, juhendmaterjal aga sattus terava kriitika alla. Professor Aleksander Pulveri eksperdihinnangu alusel on Perede ja Laste Nõuandekeskuse hindamisjuhendis kasutatud vääraid küsimustikke ...

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Palun peatage arupärimise tutvustamine, sest me teeme siin kahekesi nii suurt lärmi, et segame ametikaaslaste jutuajamisi. Nii et palun, oleme meie tasa! Palun jätkake!

Yana Toom

... ja skaalasid kõigis mõeldavates aspektides, rikkudes sellega autoriõiguse, psühhomeetria ja ka diagnostiliste hinnangute andmise reegleid ja tavasid. Lisaks juhendmaterjali sisulistele ebakõladele esineb endiselt selgusetust Sotsiaalministeeriumi ning MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus vahel sõlmitud lepingu tingimuste täitmises, MTÜ rahastamises, juhendmaterjali sisus ja mahus ning järelevalvemenetluse toimingutes. Seoses sellega on meil proua Kütile neli küsimust. Ma siiralt loodan, et see praktika, kui vastuse arupärimisele kirjutab seesama ametnik, kelle kohta me aru pärime, lõpuks lõpetatakse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Maimu Bergi!

Maimu Berg

Härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Mul on üle anda üks väike eelnõu: Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.


1. 14:07 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (403 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 403 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 403. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 403 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 14:08 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (634 OE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 634 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Väino Linde

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on õnn ja rõõm öelda, et me vaatasime 21. aprillil põhiseaduskomisjonis selle eelnõu läbi ja valmistasime ta ette teiseks lugemiseks. Selgus, et meie head kolleegid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist olid oma fraktsiooni ja erakonna nimel esitanud selle eelnõu kohta ka muudatusettepaneku. Komisjon toetas seda muudatusettepanekut üksmeelselt. Ühtlasi tegi komisjon ise täiendava muudatusettepaneku, lähtudes Isamaa ja Res Publica Liidu pöördumisest põhiseaduskomisjoni poole. IRL soovis samuti teha korrektiive selles, millised fraktsiooni liikmed Riigikogu korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluvad. Otsustasime ühendada need ettepanekud selle eelnõu punkti 1 alla, mida me põhiseaduskomisjonis ka muutsime. Te olete kindlasti kõik kursis, et me nimetame korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks Andres Anvelti asemel Rein Randveri ning asendusliikmeks Jaak Alliku asemel Kalvi Kõva, Helmen Küti asemel nimetame erikomisjoni liikmeks Etti Kagarovi ning asendusliikmeks Rein Randveri asemel Jaak Alliku, Liisa-Ly Pakosta asemel nimetame liikmeks Ken-Marti Vaheri ja asendusliikmeks Andres Jalaku asemel Juhan Partsi. See otsus jõustub allakirjutamisel. Ma usun, et me saame täna selle eelnõu lõpphääletusele panna, nagu põhiseaduskomisjon juba varem, oma 8. aprilli istungil otsustas. Ma usun ka, et homsest saab erikomisjon oma tööd jätkata ning sukelduda töhe, sest vahepeal oli seal tekkinud väike paus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas ametikaaslastel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 634 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Teise muudatusettepaneku on teinud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et otsuse eelnõu 634 tuleks teisel lugemisel panna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 634. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 75 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 634 on otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 14:14 Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (561 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 561 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Tõnis Kõiv

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 561 esimene lugemine lõpetati 29. jaanuaril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. veebruar kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud, keskkonnakomisjon ise aga vormistas eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel ajal käsitleti eelnõu komisjoni istungitel kolmel korral: 11. veebruaril, 7. aprillil ja 14. aprillil. Keskkonnakomisjoni 11. veebruari istungil osalesid ja esitasid oma ettepanekuid eelnõu kohta Eesti Jäätmekäitlejate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Tootjavastutusorganisatsiooni, Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Jäätmekeskuse esindajad. 7. aprilli istungil esitasid oma ettepanekuid eelnõu kohta Eesti Taaskasutusorganisatsiooni ja Audiitorkogu esindajad. Kõigil komisjoni istungitel, kus eelnõu on käsitletud, on loomulikult osalenud ja selgitusi jaganud ka Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Nüüd räägin muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekud nr 1, 7 ja 8 on seotud võimaliku põhiseadusliku vastuolu kõrvaldamisega pakendi materjali määramisel. Nimelt osalesid komisjoni 11. veebruari istungil Maksu- ja Tolliameti esindajad, kes juhtisid komisjoni liikmete tähelepanu pakendiaktsiisi seaduse § 4 lõike 2 võimalikule vastuolule põhiseaduse §-ga 113. Pakendiaktsiisi seaduse § 4 lõike 2 kohaselt kehtestab pakendi materjali määramise korra keskkonnaminister. Pakendi materjal on aga üks pakendiaktsiisi määramise oluline element, sest materjali liigist sõltub aktsiisimäär. Kuna põhiseaduse §-st 113 tulenevalt on maksuliikide ja -objektide valiku õigus ainult Riigikogul, kes peab seaduses sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusena tekib maksukohustus, võib see, kui keskkonnaminister täitevvõimu esindajana määrab pakendiseaduse § 4 lõike 2 alusel kindlaks maksukohustuse ühe olulise elemendi, olla vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Maksu- ja Tolliametil on nende hinnangul maksurevisjoni käigus võimalik teha maksuotsus ettevõtjate vastu, kes on sellele põhiseaduslikule probleemile tähelepanu juhtinud. Arusaadavalt ei ole seda vastuolu kohtus kontrollitud. Nii et ei ole võimalik üheselt öelda, kas seal on vastuolu põhiseadusega või mitte. Kuid selle võimaliku vastuolu kõrvaldamiseks ongi muudatusettepanekuga nr 1 muudetud pakendiseaduse § 3 lõiget 3 ja sätestatud seaduse tasandil pakendi materjali liigid.
Tulenevalt muudatusettepanekust nr 1 on pakendiaktsiisi seaduses tehtud järgmised muudatused. Muudatusettepanekuga nr 7 on tunnistatud kehtetuks pakendiaktsiisi seaduse § 4 lõige 2, millega volitati keskkonnaministrit kehtestama pakendi materjali määramise korda (eelnõu teise lugemise tekstis § 2 punkt 1). Lisaks on muudatusettepanekuga nr 8 täiendatud pakendiaktsiisi seaduse § 4 lõikega 3, milles viidatakse pakendiseaduse § 3 lõikele 3, mis kehtestab pakendi materjali liigid, ja lõikega 4, milles sätestatakse, et juhul, kui pakend koosneb mitmest materjalist, loetakse pakendi materjaliks materjal, mille massiosa on pakendi koostises suurim.
Muudatusettepanekuga nr 5 muudetakse eelnõu § 1 punktiga 23 (eelnõu teise lugemise tekstis § 1 punkt 24) pakendiseadust täiendava § 241 pealkirja ja esimest lõiget nii, et asendatakse sõna "pakendiaudit" sõnadega "pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontroll". Audiitorkogu hinnangul võib sõna "pakendiaudit" olla eksitav, "pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontroll" on aga täpsem ja korrektsem ega jäta eksitavat muljet selle tegevuse sisust. See muudatus tuleneb muu hulgas asjaolust, et mõiste "pakendiaudit" ei pruugi töövõtu tegelikku sisu metoodiliselt korrektselt peegeldada: kontrolli objektiks ei ole mitte pakend, vaid pakendiaruanne. Samuti ei saa nn kindlustunnet võimaldavat töövõttu nimetada auditiks, mis on oma iseloomult suurt kindlustunnet võimaldav töövõtt. On olemas vahe, kas tegemist on lihtsalt kindlustunnet võimaldava töövõtuga või suurt kindlustunnet võimaldava töövõtuga.
Selle muudatusettepanekuga jõustatakse pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli käsitlev säte 2015. aasta 1. jaanuarist. Rakendussätte vajadus tuleneb asjaolust, et pakendiregistrile esitatavate andmete kontrolli puhul on vandeaudiitoritel tegemist töövõtuga, mis eeldab metoodikas kokkuleppimist ja selle väljatöötamist. Audiitorkogu ja Keskkonnaministeerium vajavad aega vandeaudiitorite ja ettevõtjate koolitamiseks, samuti juhendmaterjali koostamiseks. See keskkonnakomisjoni esitatud ettepanek on vormistatud Audiitorkogu ettepaneku alusel.
Muudatusettepanekuga nr 6 muudetakse eelnõu § 1 punktiga 29 muudetava pakendiseaduse § 33 lõikeid 4 ja 6. Kui esitatud eelnõu kohaselt oli Maksu- ja Tolliamet väärteo kohtuväline menetleja pakendi raskemetallide sisalduse piirangute eiramise asjades (pakendiseaduse § 28), siis muudatusettepaneku kohaselt on Maksu- ja Tolliamet väärtegude kohtuväline menetleja hoopis pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise (pakendiseaduse § 29) ning pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise ja tagasivõtmise nõuete rikkumise asjades (pakendiseaduses § 30 ja § 33 lõige 4). Muudatusettepanekuga on muudetud ka linna- ja vallavalitsuste pädevust väärtegude kohtuvälise menetlejana ning välistatud nende õigus menetleda pakendi raskemetallide sisalduse piirangute eiramise asju. Nagu ma juba ütlesin, see hakkab olema Maksu- ja Tolliameti õigus. See keskkonnakomisjoni esitatud muudatusettepanek on vormistatud Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel.
Muudatusettepanekutega nr 2–4 on õigusselguse eesmärgil tehtud eelnõu § 1 punktides 5, 8 ja 10 normitehnilisi muudatusi. Muudatusettepanekuga nr 2 on täpsustatud eelnõu § 1 punktiga 5 pakendiseaduse § 16 täiendava lõike 31 punkti 4 ja sätestatud, et pakendiettevõtja esitab järelevalveõigusega isikule pakendijäätmete taaskasutamise tõendi, millele märgitud andmed on toodud sama paragrahvi lõikes 32. Siin on küsimus lihtsalt selles, kuidas korrektsemalt neid dokumente nimetada. Muudatusettepanekuga nr 3 on täpsustatud eelnõu § 1 punktiga 8 muudetava pakendiseaduse § 17 lõike 4 punkti 5 sõnastust ja vormistatud selle teisest osast uus punkt, punkt nr 6. Lisaks on täpsustatud nimetatud lõike punkti 7 sõnastust. Muudatusettepanekuga nr 4 on eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatud pakendiseaduse § 17 täiendava lõike 43 sõnastust ja esitatud see punktidena ning vormistatud viimasest lausest eraldi lõige 44.
Muudatusettepanekuga nr 9 täiendatakse eelnõu §-ga 3, mille kohaselt eelnõu § 1 punkt 11 jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril. See keskkonnakomisjoni ettepanek on vormistatud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ettepaneku alusel. Lisaks on eelnõus tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Juhtivkomisjon tegi oma 14. aprilli istungil, lisaks sellele, et seal neid ettepanekuid hääletati, otsuse esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 23. aprilliks, ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Teile on küsimusi. Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kogu selle teema sümboliks Eesti tarbimisühiskonnas on kujunenud kuulus kollane "Hullude päevade" kilekott, mida on isegi presidendi aastapäevavastuvõtul sümbolina kasutatud. Paljudes Euroopa riikides on viimase kahe aastaga iseäranis hoogustunud biolagunevate kilekottide ja pakendite kasutuselevõtt. Kas keskkonnakomisjoni suund üldiselt on reguleerida seda teemat peamiselt aktsiisi abil või olete arutanud ka tarbijate teavitamise kampaaniate üle, et suureneks ühiskonna teadlikkus ja rohkem kasutataks näiteks korduvkasutusega kotte? Väga paljuski tundub see eelnõu olevat just kilekotiteema, pluss muidugi muud plastpakendid, millest siin juttu on.

Tõnis Kõiv

Aitäh küsimuse eest! Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise eelnõu arutelu käigus, nendel kolmel mainitud koosolekul, me seda teemat küll ei puudutanud. Lähtusime üldisest loogikast, et kõik pakendid, mis turule lastakse, oleks vaja kokku koguda ja teha seda liigiti, lähtudes sellest materjalist, mida pakendis kõige enam on. Kui pakendid uuesti ringlusse või vähemalt taaskasutusse võetakse, siis on mõju keskkonnale talutav. Pakendi puhul on alati oluline küsimus selle kasulikkus, pakend on millekski kasulik, seda niisama lihtsalt ei kasutata. Teiseks on aga oluline mõju keskkonnale. Alati on siin võimalik leida mingisugune kompromiss. Kui pakendite kogumine ja taaskasutamine on hästi korraldatud, siis ei ole ka selle kollase kilekotiga kaasnevad probleemid nii hullud. Aga lõpuks ongi kogu selle eelnõu 561 eesmärk ju see, et organisatsioonid, kes on kohustatud ja seatud pakendite kokkukogumisega tegelema, tegeleksid sellega läbipaistvamalt, et seda raha, mida pakendite turule laskjate käest kogutakse, kasutataks võimalikult sihtotstarbeliselt ja avalikkusel oleks võimalik seda hinnata. Seaduses on kirjas, et teenused ostetakse avalike hangete teel või võimalikult avalikult, võimalik ega lubatud ei ole kasumit välja võtta, tuleb investeerida teavitustegevusse, inimeste harimisse. Seaduseelnõu eesmärk ongi see, et see toimuks paremini kui praegu ja kogumiskonteinereid tuleks juurde.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen § 16 muudetud lõiget 3: "Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ning ei anna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile ..." Mul tekib kaks küsimust. Kui palju on Eestis üldse akrediteeritud taaskasutusorganisatsioone?

Tõnis Kõiv

Aitäh küsimuse eest! Praegu on neid taaskasutusorganisatsioone minu teadmiste järgi kolm. Seadus ega need tingimused aga kuidagimoodi ei piira neljanda ega viienda taaskasutusorganisatsiooni ega ka järgmiste turuletulekut. See kõik sõltub pakendihulgast, sellest, kui palju pakendeid turule lastakse. Selleks, et turule lastavate pakendite hulk oleks võimalikult ausalt ja täpselt deklareeritud ning teada, me ju muudamegi pakendiliigi määramise korda, keskkonnaministri määruse asemel tehakse seda nüüd seaduses. Seetõttu on maksuametil parem pakendite turule laskjaid kontrollida ja kontrollida seda, et andmed on tõesti õiged. Praegu on ikkagi mõne koha peal põhjendatud kahtlusi, et deklareeritud ei ole päris kõike, mis tegelikult turule on lastud. Arusaadavalt võib see muudatus kaasa tuua turule lastavate pakendite hulga kasvu n-ö paberi peal, võib-olla ka aktsiisilaekumise kasvu, mistõttu peaks juurde tulema tööd, millega on võimalik ka uutel turule tulijatel tegelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh! Siit tuleneb teine küsimus. Me teame, et kui umbes aasta tagasi me samu seadusi arutasime, siis arvati, et põllumajandust need seadused ei mõjuta. Nüüd aga teame, et silokile müüjad peavad oma kile ise kokku korjama. Kas ka nemad võivad selle kohustuse anda üle akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile? Kuidas ja kes määrab selle hinna?

Tõnis Kõiv

Aitäh küsimuse eest! Kokkukogumise määr ja viis sõltub paljuski sellest, kui palju pakendit turule lastakse. Kui aastane maht on üle 5000 kilogrammi ehk 5 tonni, siis tuleb kokkukogumine kas iseseisvalt korraldada või see ülesanne vastavale organisatsioonile üle anda. Mis puudutab maksumust, siis võib öelda nii, et kui võtta kolme organisatsiooni käest pakkumine, siis parim hind, mis pakutakse, ongi see, mida tuleb maksta.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, te näete, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita.
Alustame eelnõu 561 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üheksa muudatusettepanekut. Kõik muudatusettepanekud on teinud juhtivkomisjon ehk keskkonnakomisjon. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek. Nüüd tähelepanu, tuleb viimane, üheksas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


4. 14:30 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (545 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 545 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Õigupoolest peaks siin kõnepuldis olema Andres Anvelt, kes seda eelnõu algselt tutvustas. Aga mingil seletamatul moel on temast vahepeal saanud justiitsminister ja seetõttu on see roll langenud minule.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmist ja sellega seonduvat jõudis õiguskomisjon arutada vähemasti kolmel korral. Ühel korral oli ka Anvelt isiklikult oma küsimustega selle arutelu keskmes, aga aprillikuu 7. ja 14. päeval pidi komisjoni uus koosseis eelnõu üle vaatama. Konkreetselt tsiviilkohtumenetluse seadustikuga väga palju probleeme esile ei kerkinud, sest Riigikogu fraktsioonid ega Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid selle kohta ei esitanud. Küll aga on vahepeal Riigikohus oma tööd teinud ja seetõttu on nüüd olemas kehtiv Riigikohtu lahend 10. detsembrist 2013. Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 selles osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. See Riigikohtu lahend tekitas vajaduse muuta riigilõivuseadust. Esimene muudatusettepanek puudutabki eelnõu § 2 ehk riigilõivuseaduse § 57, kuhu lisatakse lõige 151, mis näeb välja nii: "Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot." Komisjon oli siin täielikul üksmeelel.
Me oleme siin ühiselt menetlenud ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu ning selle seadusena vastu võtnud. Selle seaduse jõustumise põhiline aeg on 1. jaanuar 2018. Aga selle mahuka eelnõu menetlemise jooksul sattusime ka olukorda, kus eelnõu teatud punktide sõnastus ei saanud päris selline, nagu see oleks võinud olla, sõnastus ei olnud üheselt mõistetav. Seetõttu pakub muudatusettepanek nr 3 korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 51 lõike 4 uut sõnastust: "Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega." Nüüd peaks olema selge, millal vandeaudiitori aruannet vaja on: ainult sellisel juhul, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Selle lõike teine pool oli meil menetluse käigus ära jäänud. Nüüd peaks kõigile, kellesse see asi puutub, olema selge, kas vandeaudiitori aruannet on vaja või mitte.
Muudatusettepanek nr 2 käsitleb korteriomandiseaduse muutmist: sõnad "eriomandi eseme" asendatakse sõnadega "korteriomandi reaalosa". Probleem on selles, et mõistet "eriomandi ese" õiguses veel ei ole, see tuleb mängu alles 2018. aastal, kui jõustub korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Seetõttu tuleb niikaua läbi ajada mõistega "korteriomandi reaalosa".
Parandasime ka seaduse jõustumist puudutavaid sätteid. Selle menetluse käigus me muutusime aga üsna kirglikuks, kui kõne alla tuli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse korrektuur ning eelnõu algataja esindaja suhtumine sellesse. Meil olid väga tõsised vaidlused õigusterminite kasutamise üle. Näiteks oli kõne all see, kas korteriühistu juhtorgan on kes või mis. Suured spetsialistid, kes olid komisjonis esindatud, ei jõudnud selles küsimuses ühele meelele. Keeletoimetamisel korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehtud muudatused põhjustasid teisigi arutelusid. Kuna algataja esindaja jäi oma selgitustega meie ees hätta, siis komisjon otsustas, et komisjon neid muudatusi ei algata. Nagu ma ütlesin, korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustub valdavalt 1. jaanuaril 2018. Ma soovitan värskel ajutisel justiitsministril Anveltil hästi rahulikult kõik selle seadusega seotud mured kokku koguda ja neid arutada, ei ole vaja nendega kohe Riigikogusse tormata. Eile pöördus värske minister Anvelt praeguse õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure poole. Tema arvates on Riigikogu õiguskomisjoni ametnikud läinud liiga kaugele ja suruvad oma tahet peale Riigikogu liikmetele, kes õiguskomisjonis töötavad. Võin kinnitada, et Riigikogu õiguskomisjonis on mõtlevad inimesed, kes saavad oma mõtetega ise hakkama. Noor kolleeg Anvelt peaks ka läbi lugema need kirjad, millele ta alla kirjutab, vähemasti peaks ta seda tegema oma ametisoleku esimesel kuul.
Rohkem selle eelnõuga muret ei ole. Soovitan teil selle eelnõu teise lugemise lõpetamisele kaasa aidata. Nagu te nägite, põhiline seadus ise väga muudatusi ei vajanud, kogu aur läks ühte teise kohta. Me tegelesime omamoodi kobarseaduseelnõuga. Aga kes teeb, sel juhtub. Ka vead on meie elu loomulik osa. Kui need ette tulevad, siis tuleb neid parandada, kui ühine arusaam on olemas. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Ma palun teie abi eelnõu 545 muudatusettepanekute läbivaatamisel. On laekunud neli muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas ja neljas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on läbi.


5. 14:40 Avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (649 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 649 teine lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liige Arto Aas!

Arto Aas

Härra Ratas! Austatud Riigikogu! Avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus m.a 4. novembril. 14. novembril algatas Vabariigi Valitsus elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Mõlema eelnõu esimene lugemine toimus s.a 22. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 5. veebruariks, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Juba varem oli majanduskomisjon langetanud põhimõttelise otsuse need kaks eelnõu ühendada. Eelnõude ühendamisega oli nõus ka algataja. Majanduskomisjon arutas selle eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma 15. aprilli istungil, millel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Tõnu Nirk ja Hindrek Allvee.
Komisjon otsustas teha eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut, millest 12 esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõige esimene muudatusettepanek oligi see, et need kaks sisult sarnast ja ühel ajal menetlusse antud eelnõu tuleks ühendada avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuks. Selline suupärane nimi. Ülejäänud 12 muudatusettepanekut on formaaljuriidilised, seotud kahe seaduse ühendamisega ja ühendamisest tingitud juriidiliste muudatustega, näiteks teatud kuupäevade parandamisega. Suurt poliitilist debatti komisjonis ei toimunud, kõik otsused langetati konsensuslikult. Muudatusettepanekud on teile kõigile kättesaadavad, ma ei hakka neid ükshaaval ette lugema.
Tulen lõpetuseks komisjoni otsuste juurde. Esiteks otsustasime teha täiskogule ettepaneku võtta eelnõu päevakorda täna, 23. aprillil. Teiseks otsustasime teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, siis soovitame saata eelnõu kolmandale lugemisele 7. maiks. Kõik otsused, nii otsused muudatusettepanekute kohta kui ka protseduurilised otsused langetati komisjonis konsensuslikult. Lõpuks tehti ettepanek panna eelnõu 7. mail lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita.
Alustame eelnõu 649 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud 13 muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


6. 14:44 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise (493 UA) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse teistkordse menetlemise teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Head kolleegid! Austatud juhataja! Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2013. aasta 25. septembril. Esimene lugemine toimus sama aasta 23. oktoobril, teine lugemine 10. detsembril ning eelnõu võeti seadusena vastu 11. detsembril. 18. detsembril otsustas Vabariigi President jätta käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata.
Vabariigi Presidendi otsust arutas Riigikogu rahanduskomisjon oma kahel istungil: s.a 13. ja 14. jaanuaril. Viimasena nimetatud istungil andis Vabariigi Presidendi motiividest seaduse välja kuulutamata jätmisel ülevaate Vabariigi Presidendi õigusnõunik Ülle Madise. Arutelude tulemusena otsustas rahanduskomisjon toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmata jätmist. 2014. aasta 16. jaanuaril otsustas Riigikogu täiskogu seadust muutmata kujul mitte vastu võtta.
Rahanduskomisjon leidis, et presidendi osutatud puuduste kõrvaldamiseks tuleb täiendada nii eelnõu kui ka seletuskirja. Komisjoni arvates oleks kõige otstarbekam, kui uue seletuskirja koostaks eelnõu algataja. Seletuskirja väljatöötamiseks moodustati Rahandusministeeriumis töörühmad, et täpsemalt kirjeldada uue regulatsiooni mõjusid, kaasnevat halduskoormust, andmete käitlemise turvalisust ja kavandatavate piirangute proportsionaalsusega seonduvat ning analüüsida regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu õigusele. Rahanduskomisjon möönis, et seaduse uuesti arutamise korral tuleb üheselt mõistetavalt sätestada vabade elukutsetega seonduv ning näha ette rakendussätted, mis võimaldaksid sujuvamat üleminekut uuele regulatsioonile.
Eelnevatest otsustest lähtuvalt arutati s.a 11. ja 17. veebruaril rahanduskomisjoni istungitel koos Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti esindajatega eelnõu ja seletuskirja täiendusi ning huvigruppide esitatud ettepanekuid. Rahandusministeeriumis ettevalmistatud eelnõu ja seletuskiri muudetud kujul esitati huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Märkuste ja ettepanekute arvestamise tabel on lisatud Rahandusministeeriumis täpsustatud ja täiendatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale ja selle võite leida Riigikogu koduleheküljelt. Selles on toodud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Notarite Koja, Eesti Advokatuuri, Eesti Kaupmeeste Liidu ja teiste organisatsioonide ettepanekud ja arvamused eelnõu kohta. Lisaks eeltoodule esitati rahanduskomisjonile pöördumine, milles leitakse, et eelnõust on kasu just väikeettevõtjatele, sest paraneb aus konkurents. Selle pöördumise autor on Ivar Liivamägi.
Järgnevalt annan ülevaate muudatusettepanekutest ja komisjonis toimunud arutelust. Kui Riigikogu ei võta tagasisaadetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, toimub selle edasine menetlemine üldkorras, alustades muudatusettepanekute esitamisest. Kui Riigikogu otsustab seadust muuta, siis tuleb arvestada, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõte on eeskätt selles, et seaduse muutmisel piirdutakse nende puuduste kõrvaldamisega, millele president tähelepanu juhtis. Etteruttavalt olgu öeldud, et Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.
Tuletan meelde, et president tõi välja, et Riigikogule, ettevõtjatele ja avalikkusele tuleb eelnõu uuesti arutamisel esitada üksikasjalik analüüs, mille põhjal oleks võimalik väita, et ei ole teisi, kavandatavast regulatsioonist leebemaid võimalusi vähemalt samasuguses ulatuses käibemaksuauku vähendada. Samuti tegi president ettepaneku täpsustada vabade elukutsetega seonduvat regulatsiooni. Ta tegi ka ettepaneku läbi mõelda, millise aja jooksul suudavad näiteks suured jaekaubandusettevõtted oma kliendibaasid ja raamatupidamistarkvara võimalikele muudatustele kohandada. Tema viimane ettepanek oli täpsustada kavandatava regulatsiooni vastavust Euroopa Liidu käibemaksudirektiivile.
Väga põhjalik analüüs regulatsiooni vajalikkuse kohta on esitatud Rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas, mis on olnud kõigile Riigikogu kodulehel kättesaadav alates 6. märtsist. Selles toodud selgitused veensid rahanduskomisjoni veel kord regulatsiooni vajalikkuses ning selles, et praegu puuduvad vähem koormavad alternatiivid sama eesmärgi saavutamiseks. Teisisõnu, tegemist ei ole ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalse piiramisega.
Nüüd aga konkreetsemalt muudatustest, mida presidendi otsusest tulenevalt on uuesti arutatavas eelnõus tehtud, ning nendega seotud komisjoni aruteludest. Vabade elukutsete all peame silmas advokaate, notareid, pankrotihaldureid, kohtutäitureid. Õigusselguse huvides täiendatakse käibemaksuseaduse § 27 uue lõikega, mille kohaselt käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadetud arvete andmeid, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Lisaks teenuse osutajale ei ole ka teenuse saaja kohustatud käibedeklaratsiooni lisal nende arvete andmeid kajastama. Näiteks, kuna advokaadi poole pöördumine on konfidentsiaalne, siis advokaadilt arve saamist ei pea käibedeklaratsiooni lisal kajastama. Kui maksukohustuslasel on aga lihtsam teenuse eest saadud arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal kajastada, võib ta seda teha, sest tal endal ei ole saladuse hoidmise kohustust.
Nüüd räägin rakendussätetest ja seaduse jõustumisest. Eelnõus on arvestatud kaupmeeste liidu ettepanekut anda maksuhaldurile õigus kohaldada tähtajalisi erandeid, mida on kirjeldatud muudatusettepanekus nr 3. Taotluse võib esitada isik, kes vajab lisaaega IT-arendustööde tegemiseks. Mõnel juhul võib suuremate tööde tegemiseks kuluda kuni aasta. Seetõttu antakse neil juhtudel õigus jätta deklaratsioon esitamata kuni 2015. aasta 20. juunini. Seda üleminekuperioodi saab isik kasutada, kui ta esitab maksuhaldurile taotluse vähemalt kaks kuud enne seaduse tervikuna jõustumist. See on vajalik, et maksuhaldur jõuaks üleminekuperioodi rakendamise taotlust analüüsida ja selle kohta tehtud otsuse isikule teatavaks teha. Taotlusi saab esitada alates s.a 1. juulist kuni 31. augustini.
Jaekaubandusettevõtete ettepanekust tulenevalt antakse muudatusettepanekus nr 4 õigus kuni 2016. aasta 20. jaanuarini esitada käibedeklaratsiooni lisal arvete andmed summeerituna. See annab ettevõtetele keerukamate arenduste tegemiseks vajaduse korral veel lisaaega, et esitada arvete informatsioon tehingupartnerite kaupa. Põhjus on siin asjaolu, et ühel tehingupartneril on palju arveid ja sellest tulenevalt on esitatav andmemaht väga suur. Andmete esitamisel tehingupartnerite kaupa tuleb vastav märge teha käibedeklaratsiooni lisal. Selle märke alusel saab Maksu- ja Tolliamet andmeid töödelda ja kahte süsteemi ühildada.
Uuesti arutatava seaduse jõustumise võimalike tähtaegade kohta tehtud ettepanekutest leidis rahanduskomisjonis toetust see, mille järgi seadus jõustub s.a 1. novembril ning erandi taotlemist võimaldav säte 2015. aasta 1. juulil. Maksuameti peadirektor kinnitas, et Maksu- ja Tolliamet on valmis rakendama uut süsteemi alates 1. novembrist 2014.
Enamiku maksukohustuslaste jaoks on kaasnev halduskoormus minimaalne. Neile, kelle halduskoormus objektiivsetel põhjustel suureneb, võimaldatakse üleminekuperioodi. Neile jääb vajaduse korral võimalus sisuliselt aasta pärast seaduse avaldamist infotehnoloogilisi muudatusi teha ning vajaduse ja soovi korral saavad nad kuni 2016. aastani esitada arveid summeeritult. Kui summeeritusest rääkida, siis tuleb öelda, et IT-arendused on kallimad ja keerukamad. Maksu- ja Tolliametile tähendab summeeritus ikkagi seda, et tuleb üksikkontrolli korras isikute poole pöörduda, sest ei ole näha, mis arvega konkreetselt on tegemist, ja need pöördumised omakorda suurendavad ettevõtjate halduskoormust. Kokkuvõtlikult öeldes on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood ja iga ettevõtja saab ise otsustada, kas sellel ajal esitada arveid summeeritult või mitte.
Räägin ka kooskõlast Euroopa Liidu õigusega, millele Vabariigi President viitas. Rahanduskomisjon küsis Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna seisukohta, kas seadus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Problemaatilisena nähti raamatupidamise seaduses kavandatava muudatuse kooskõla käibemaksudirektiivi artikliga 226, mis sätestab ammendava loetelu andmetest, mida tuleb arvetel esitada. Uuesti arutamisel jäetakse seadusest välja raamatupidamise seaduse muutmist käsitlev paragrahv, millega nähti ette muuta raamatupidamise seaduse algdokumendile kehtestatud nõudeid. Selle muudatusega arvestamisel muutub ka eelnõu pealkiri ehk raamatupidamise seadust ja selle muutmist enam seal kirjas ei ole.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgmised. Me otsustasime esitada eelnõu teisele lugemisele 2014. aasta 23. aprilliks ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine täna lõpetatakse, on komisjoni ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele 7. mail. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Teie kui komisjoni ettekandja olete selle seaduseelnõu menetlemisel minu silmis nagu parlamentaarse tahte eestkõneleja. Viimastel päevadel on ajakirjanduses tekkinud päris paras skandaal seoses sellega, et maksuamet on justkui juba asunud tegema investeeringuid selle seaduse tehniliseks rakendamiseks oma arvutivõrgus. Oponendid ütlevad, et neil pole selleks õigust, sest seadust ei ole veel vastu võetud. Kas Riigikogu rahanduskomisjonil on seisukoht, kuidas saab olla nii, et seadust veel ei ole, aga meie teeme kulutusi juba nagu ette, olles kindlad, et seadus vastu võetakse? See ongi mu küsimus. Ma olen sellest üsna häiritud.

Remo Holsmer

Aitäh! Ei maksa väga häiritud olla. Me käsitlesime seda teemat ka eile, kui rahanduskomisjon käis Maksu- ja Tolliametis. Maksu- ja Tolliametil on IT-arendajaga sõlmitud raamleping neljaks aastaks, kokku miljoni euro väärtuses. Loogika on selles, et kui on vaja mingisugust IT-arendust teha, siis on võimalik kiiresti ühelt partnerilt seda teenust saada. Selle ühe miljoni euro ulatuses tehti juba aastaid tagasi riigihange. Nii et kõik on olnud väga korrektne. Mis puudutab deklaratsiooni lisa, siis 60 000 euro eest on tehtud töid, mis on seotud tehnilise spetsifikatsiooniga uuele süsteemile üleminekul. Täiendavaid arendustöid tehtud ei ole. Kokku on praeguse kalkulatsiooni kohaselt nende maksumuseks hinnatud 400 000 eurot. Aga kõik mahub ilusasti seaduse raamesse ja rahvasaadik Riisalu ei pea väga muretsema.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma ei saanud sellest vastusest päris täpselt aru. Kas 60 000 euro puhul on silmas peetud neid töid, mis eeldavad selle eelnõu seadusena vastuvõtmist? Kui see on niimoodi, siis on see küll äärmiselt ebamugav teema, mida käsitleda siin Riigikogu sünnipäeval. See ei sobi kokku parlamentaarse demokraatia tavadega. Siin on vastuolu. Rahandusminister just nagu osutas 400 000 eurole, aga tänases Eesti Päevalehe artiklis osutatakse kulutatud 60 000 eurole.

Remo Holsmer

Need 60 000 eurot on üks osa 400 000-st, nagu ma eelmisele küsimusele vastasin. Tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks on maksuamet tellinud töid oma IT-partnerilt, kellega oli juba sõlmitud nelja-aastane raamleping. Kõiki neid töid tehakse selle lepingu raames.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma saan aru, et seda eelnõu ei ole mugav käsitleda. Kuigi eelnõu idee – maksukeskkonna parandamine ja ettevõtjatele ausa konkurentsikeskkonna loomine – on iseenesest õige, on kogu selle eelnõu menetlus minu meelest olnud nagu üks halb uni. Ma tuletan meelde, et see eelnõu tuli siia 1,5 lehekülje pikkuse seletuskirjaga, mis on nüüd muutunud 12 lehekülje pikkuseks. President ütles selgelt, mis olid need põhjused, miks ta selle seaduse tagasi lükkas. Vaadates neid põhjendusi ja meenutades ka ühiskonnas toimunud diskussiooni, tuleb öelda, et see teema on olnud aktuaalne. Ka Riigikogu arvas, et me peaksime sellega edasi tegelema. Siit tulenebki minu küsimus. Ettevõtjad kurdavad, et nendega ei ole arvestatud, nendega ei ole kokku saadud ja nende arvamust pole arvesse võetud. Äkki sa oskad öelda, kas see on vale jutt? Kui palju nendega on kokku saadud, missugused kokkusaamised on toimunud jne?

Remo Holsmer

Selle eelnõu sünnilugu ulatub 2013. aasta septembrisse, mil kogunes maksupettuste tõkestamise komisjon. See on rahandusministri juhtida ja selles osalevad riigiasutuste esindajad, samuti mitme ettevõtlusorganisatsiooni, näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Selle teema käis komisjoni koosolekul välja Maksu- ja Tolliameti esindaja. Ma saan viidata komisjoni koosoleku protokollile, kus on ära toodud, et käibedeklaratsiooni elektroonilise lisaga tuleb kiiremas korras edasi tegelda. Seda peaks väga hästi teadma ka rahanduskomisjoni aseesimees, kes võttis osa kõigist aruteludest, mis järgnesid neile ettepanekutele. Jah, valitsuse aruteludel parlamendiliikmed ei osalenud, kuid alates eelmise aasta oktoobrist või novembrist on komisjonis ettevõtlusorganisatsioonidega arutatud sellel teemal ööpäevade kaupa, ma hindan seda nii. Kindlasti ei saa see eelnõu tulla kellelegi üllatusena ega mõjuda kiirustamisena. See idee, ütlen veel kord, tuli septembris maksupettuste tõkestamise komisjonist. Me peame kindlasti endale tuhka pähe raputama selle pärast, et president meile selle seaduse tagasi saatis. Nüüd on tehtud muudatusi, mida ma kirjeldasin ja mis on seotud raamatupidamise seaduse ja käibemaksudirektiivi võimaliku vastuoluga. Ettevõtjatele on antud ka aega, et nad saaksid muuta oma IT-süsteeme. Kõik muudatused on parandanud seda eelnõu, rääkimata seletuskirjast. Hea küsija mainis vist 12 lehekülge. Ma ei tea, kas sul see uus seletuskiri on ees, aga see on sentimeetripaksune. Kvantiteet ei tähenda tingimata kvaliteeti. Aga ma julgen öelda, et seletuskirjas analüüsitakse päris põhjalikult teiste riikide kogemusi, kuidas seal maksupettustega võideldakse. Samamoodi on seal tehtud konkreetne ettepanek käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa kohta, mille abil saab käibemaksupettuste arvu minimeerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Urbo Vaarmann, palun!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi riigihangete teema juurde. Kui ma saan õigesti aru, siis neljaks aastaks ette on tehtud hange asja hankimiseks, mida veel olemas ei ole. Kas see ei tundu natuke imelik? Väikeettevõtjatel ei ole siis üldse võimalust niisugustel hangetel oma pakkumist esitada. Aga küsimus on selles, et kui seda seadust täna vastu ei võeta, kes siis kas või selle 6000 eurot lõpuks kinni maksab.

Remo Holsmer

Aitäh! Seletan veel kord, et Maksu- ja Tolliamet on sõlminud raamlepingu ja selleks on tehtud riigihange. Raamleping hõlmab kõiki IT-töid, mida Maksu- ja Tolliamet vajab. See ei puuduta ainult käibedeklaratsiooni lisa. Ma loodan, et on selge, et ühe miljoni euro eest on sõlmitud raamleping ja hange on tehtud. Selle lepingu raames tehakse kulutusi, mida maksuameti juht vajalikuks peab. Siin ei tohiks kahetimõistetavusi olla.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on ikka hirmus seaduseelnõu küll. Ma ei tea täpselt, kas teie fraktsioonikaaslane Aivar Sõerd on oma meelt muutnud ja kavatseb nüüd teistmoodi hääletada kui detsembris, aga mina meelt muutnud ei ole. Tõenäoliselt olen hääletamata jätmise asemel sel korral eelnõu vastu, sest minu meelest meil presidendi saadetud kirjale sisulisi vastuseid ei ole. Nagu te ütlesite, Rahandusministeerium on seletuskirja teinud veel pikemaks, aga sisuliselt on küsimused vastamata jäänud. Küsimusi on väga mitmel osapoolel, Rahandusministeeriumil ja ettevõtjatel ei ole ühtset arusaama. Kui palju läheb ühiskonnale maksma selline eelnõu, mida me peaksime hakkama heaks kiitma?

Remo Holsmer

Aitäh! Seda, kuidas teie hääletate, mina loomulikult öelda ei saa. Mina saan teid ainult veenda seda eelnõu toetama. Oma otsust tehes olete te kõik loomulikult vabad. Te tegite kriitikat, et eelnõu ei ole muutunud. On küll. Üks asi on seletuskiri, aga ka eelnõus endas on tehtud täiendusi. Ma loetlen need veel kord. Vastuolu käibemaksudirektiiviga on kaotatud. Ettevõtjatele on antud pooleaastane üleminekuperiood, nii et esitades maksuametile taotluse, saab IT-süsteemid uute nõuetega vastavusse viia. Samuti võimaldatakse ettevõtjatel 2016. aastani esitada arveid summeerituna. Need on praeguse menetluse käigus tehtud muudatused, võrreldes selle eelnõuga, mida me menetlesime eelmise aasta lõpus. Nii et kindlasti on toimunud muutusi. Nähke seda poolt ka. Te soovite näha ainult negatiivset, aga ma julgen öelda, et eelnõu on saanud palju paremaks. Ma julgustan teid seda eelnõu toetama.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Meie fraktsioon on eelmisel ja sellele aastal kohtunud enamiku ettevõtete katusorganisatsioonidega. Viimane kohtumine toimus esmaspäeval. Täna potsatas kõigi Riigikogu liikmete postkasti kaheksa ettevõtte ja organisatsiooni allkirjaga paber. Minu teada ei ole tänase seisuga mitte ükski ettevõtete katusorganisatsioon seda eelnõu toetanud. Kas sa oskad öelda, kas on mõni organisatsioon, kes toetab sellise seaduse vastuvõtmist?

Remo Holsmer

Aitäh! Eelnõu juures on kooskõlastustabel, kus on kirjas organisatsioonide tehtud ettepanekud ja ka põhjendused, miks ettepanekut toetati või see toetamata jäeti.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! Nii selle eelnõu esialgsel menetlemisel kui ka nüüd, seda uuesti menetledes, oleme tõepoolest kohtunud paljude ettevõtlusorganisatsioonidega. Üks oluline küsimus, mida ikka on esitatud, on see, kui palju see ettevõtjatele maksma läheb. Tundub pigem, et mida rohkem sellel teemal arutatakse, seda rohkem küsimusi tekib. On näha, et hinnangud selle kohta, millised on ettevõtjate kulud, erinevad kardinaalselt, sõltuvalt sellest, kas kalkulatsiooni on teinud ettevõtjad või Maksu- ja Tolliamet koos ministeeriumiga. Kas sa oskad seletada, miks need hinnangud nii erinevad on?

Remo Holsmer

Aitäh! Need hinnangud ongi erinevad, siin ei ole ühest vastust. Nende kulud, kes praegu ei kasuta üldse majandustarkvara või raamatupidamistarkvara, kujunevad selle alusel, kas nad lähevad sellele tarkvarale üle või mitte. Nendele, kes seda tarkvara juba kasutavad, on osa tarkvaraarendajaid lubanud, et uuendus on n-ö hinna sees, osa on jällegi öelnud, et selle eest tuleb lisaks maksta. Sellest tulenevalt ei olegi võimalik üheselt öelda, kui suured on kõigi Eesti ettevõtete üleminekukulud. Me saame ainult loota, et ettevõtted mõistavad, et lõpuks on see nende endi huvides ja Eesti ausa maksukeskkonna huvides. See eelnõu on tehtud selle nimel, et käibemaksuauk ja maksuauk tervikuna Eestis väheneks.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrus Saare, palun!

Andrus Saare

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Kuuldavasti on Euroopa Komisjon otsustanud käibemaksudirektiivi kui kõige suuremat halduskoormust tekitavat dokumenti hoopis lihtsustada ehk liikuda vastupidises suunas sellele, mida meie täna siin saalis arutame. Võib-olla jäävad kõik need investeeringud ja plaanid ning see, mida teeb riik ja mida teevad ettevõtjad, üldse ajutiseks. Kas sellest on rahanduskomisjonis räägitud?

Remo Holsmer

Aitäh küsimuse eest! Mulle ei meenu, et sellel nädalal oleks rahanduskomisjoni aruteludel seda teemat käsitletud. Kui rahanduskomisjoni esimehele, aseesimehele või mõnele teisele komisjoni liikmele see meenub, siis ma kindlasti täpsustan seda pärast, aga praegu ütlen, et see ei ole eraldi arutelu all olnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Andrus Ansip.

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ausad ettevõtjad on kõik huvitatud sellest, et maksudest kõrvalehiilimine oleks võimatuks tehtud. Seetõttu väga paljud ettevõtjad toetavad selle eelnõu seaduseks saamist. Aga on mõistetav ka väga paljude ettevõtjate mure tekkiva täiendava halduskoormuse pärast. Mitmed organisatsioonid on soovinud tõsta seda rahalist piiri, mis toob kaasa käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustuse. Kuid minu poole on pöördunud ka ettevõtjaid, kes, vastupidi, on soovinud üldse selle rahalise piiri kaotamist, sest neil on asjaajamine lihtsam siis, kui nad ühes käibedeklaratsiooniga esitavad kogu oma käibe ega pea mingisugust täiendavat tarkvaraprogrammi soetama. Kas ka rahanduskomisjoni poole on selliseid ettepanekuid teele läkitatud? Kas rahanduskomisjon on üleüldse arutanud võimalust see rahaline piir kaotada?

Remo Holsmer

Aitäh! Jah, selliseid ettepanekuid on tehtud. Seda on selge sõnaga väljendanud ka Viljar Arakas Teenusmajanduse Kojast, kes on öelnud, et nemad kavatsevadki kõik arved esitada. Piiri tõmbamine kas 1000, 10 000 või 50 000 euro peale tekitab eraldi kulu ja osa ettevõtjaid ei näe sellel mingit mõtet. Nad on üheselt öelnud, et nemad esitavad maksuametile kõik ostu- ja müügiarved. Sama asi on summeerimisega. Summeerimise võimaldamine, mida on suured jaeketid palunud (ja neile on eelnõus ka vastu tuldud), tähendab tegelikult lisakulutusi IT-arendustele. Aga kuna see oli jaekettide soov, siis rahanduskomisjon leidis, et sellele on mõistlik vastu tulla.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ühegi riigihanke raamlepingu raames ei saa teha suvalisi töid. Kui hange korraldatakse ühe maja ehitamiseks, siis ei saa tulemusena tekkida kahte maja. Raamleping ei oleks sellisel juhul riigihangete seadusega vastavuses ning selline leping kaotaks ära riigihanke mõtte. Kas te olete nõus, et nimetatud raamlepingu sisu peaks selguse huvides kontrollima õiguskaitseorganid?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma tuletan meelde, hea küsija, et me arutame praegu käibemaksuseaduse muutmist. Te olete raamlepingu kohta küsinud viimasel kolmel rahanduskomisjoni istungil nii Rahandusministeeriumi kui ka maksuameti juhi ja esindajate käest. Kui teil on kahtlusi, et on toimunud mingisuguseid rikkumisi, siis ma soovitan teil pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Seadusest tulenevalt on ettevõtjal õigus taotleda maksuhaldurilt sisuliselt seaduse jõustumise edasilükkamist kuni 20. juunini 2015. Sellega me asetame ettevõtjad erinevasse olukorda: kellegi jaoks rakendub seadus kohe 1. novembrist ja kellegi jaoks veidi hiljem. Miks me käsitleme ettevõtjaid ebavõrdselt? Miks me ei võiks rakendada seadust nii, et see hakkaks kehtima kõigile ühel ajal ja ühetaoliselt, näiteks 1. juulist 2015? Siis oleks see probleem lahendatud.

Remo Holsmer

Ma tänan! Ka ettevõtjad ise on erineval seisukohal. Osa ütleb, et nad on oma arendustega valmis kas või kahe kuu pärast peale seda, kui maksuameti IT-arendus on valmis saanud, ja osa ütleb, et nad vajavad lisaaega. Minu arust on igati mõistlik, kui seadusandja annab selle pikendamise võimaluse. Teisest küljest, kui ettevõtjad ütlevad, et nad on valmis andmeid esitama uuel kujul, siis ei tasuks seda kuidagi piirata.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ka mina olen kuulnud paljude ettevõtjate arvamust, et see abinõu on ebaproportsionaalne. Kui 50% ettevõtjaist oleksid petised, siis see meede võib-olla, jah, sobiks, aga kindlasti on petiseid ainult 1%, 2% või 3% ja me paneme ülejäänud 97%-le liigse koormuse. Olen isegi pressi vahendusel kuulnud ettevõtjaid ütlevat, et Eestis ei ole varsti enam mõtet ettevõtlusega tegelda, Eestis on "ettevõtja" juba nagu sõimusõna. Kõik viimati vastu võetud seadused tahavad ettevõtja elu teha võimalikult raskeks, parem oleks, kui ta Eestist üldse ära läheks. Kas siiski ei ole muid vahendeid? Kas teie arvates ei ole see abinõu liialt ebaproportsionaalne, võrreldes tuluga, mida sealt loodetakse?

Remo Holsmer

Aitäh! Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid muudatusi maksupettuste ohjeldamiseks. Tehakse maksumuudatusi metsamüügil ja kütusesektoris. Ka praegu on meil menetluses üks pöördmaksustamise seaduse eelnõu, mis käsitleb väärismetalle. Maksuamet on koostöös autosid Eestisse toovate ettevõtjate liiduga astunud alates eelmise aasta lõpust väga jõulisi samme, et ohjeldada neid ettevõtjaid, kes tegelevad maksupettustega. Sektoripõhiselt on neid tegevusi olnud ja neid tuleb veel. Võtame kas või töötajate registri, mis rakendub selle aasta keskel. Meetmeid, millega riik üritab maksupettureid ohjeldada, on palju. Küll aga tähendab arutatav eelnõu olulist paradigma muutust. Nagu ma siin ühele küsimusele juba eelnevalt vastasin, leidis ettepanek deklaratsiooni elektroonilise lisa kohta põhimõttelist toetust maksupettuste tõkestamise komisjonis, kus on esindatud kõik samad osapooled, n-ö turuosalised. Seal sellist vastuseisu, nagu teie kirjeldasite, kindlasti ei olnud. Ka mina võin tuua näiteid selle kohta, mida ettevõtjad omavahel räägivad, aga eks ole ikka mingi vahe selles, mida öeldakse Postimehe vahendusel ja mida räägitakse omavahel. Ärge maalige Eestist nii musta pilti, nagu siin ei oleks võimalik ettevõtlusega tegelda. On küll. Ma usun, et nendesamade ettevõtjate huvides on, et Eestis oleks aus maksukeskkond. See eelnõu on selle eesmärgiga tehtud.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Kuulates vastuseid, tundub, nagu te oleksite need vahvad sõdurid, kes ise püstitavad kõigepealt takistused ja siis need ka ümber lükkavad. Te ütlesite suure uhkusega, et on kadunud eelnõu ja käibemaksudirektiivi erinevused ning on ette nähtud üleminekuaeg. Tegelikult tekkisid need erinevused sellesama eelnõuga ja üleminekuaega polekski vaja anda, kui võtta aluseks Helir-Valdor Seederi ettepanek, et seadus 1. juulist kõigile üheaegselt jõustuks. Minu põhiküsimus on ikkagi see, millest ma juba ka enne rääkisin. Eelnõu on menetletud kolmes etapis: siis, kui ta tuli Riigikokku, siis, kui ta oli esimene kord menetluses, ja nüüd, sellel aastal, on ta teist korda menetluses. Ettevõtjate probleem on, et nendega ei ole kokku saadud ega räägitud, neid pole kuulatud. Teie ütlete, et seda on tehtud. Mul on teile palve. Äkki te annate ülevaate selle aasta kohta? Kui mitu korda on ettevõtjatega kokku saadud pärast seda, kui president selle seaduse tagasi saatis? On teil seda informatsiooni? Olge nii kena!

Remo Holsmer

Ma tänan! Mul on päris detailne informatsioon selle kohta, kui palju on maksuamet kohtunud mitmete organisatsioonide ja ettevõtlusliitudega. See nimekiri algab kohtumistega, mis toimusid oktoobris 2013, ja lõpeb kohtumistega, mis toimusid jaanuaris 2014. Aja kokkuhoiu mõttes ma neid kõiki ette ei loe. Küll aga mainin ettevõtteid ja asutusi, kellega on kohtutud ning neid küsimusi arutatud: Tallinna Kaubamaja, Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Audiitorkogu, Eesti Turismifirmade Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ma viitan kohtumistele, mis on toimunud praktilisel tasemel maksuameti ja ettevõtjate vahel. Ma ei pea silmas neid kohtumisi, mida on pidanud Riigikogu rahanduskomisjon või teised fraktsioonid, sest ega mina ei tea, kellega näiteks IRL-i fraktsioon iga nädal kohtub. Küll aga võin Reformierakonna fraktsiooni nimel kinnitada, et meie oleme kaubanduskoja, tööandjate ja ka Teenusmajanduse Kojaga sel teemal mitmeid kohtumisi pidanud. Ma julgen öelda, et väide, et ettevõtjatega ei ole sel teemal räägitud või on vähe räägitud, ei vasta tõele. Minu seisukohta toetab ka kirjavahetus ja need arvamused, mida ettevõtjad on eelnõu kohta esitanud. Seletuskirjas on need näha. Seal on samamoodi näha need punktid, mida eelnõus on arvestatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Sa tõid oma ettekandes välja, et üks olulisi põhjendusi, miks president otsustas seadust mitte välja kuulutada, oli vastuolu proportsionaalsuse põhimõttega, mis on kirjas põhiseaduse §-s 11. Selles presidendi otsuses on kirjas väga tõsised argumendid. Toon näiteks ühe lühikese tsitaadi: "Kui tegelikult kontrollitakse ikkagi vaid n-ö riskigruppi kuuluvaid ettevõtjaid, ei ole ülejäänud ettevõtjatele ressursimahuka lisakohustuse kehtestamine põhjendatud. Andmekorje ja andmete säilitamine peamiselt riskianalüüsi tarbeks ei ole minu arvates põhiõiguse intensiivse piirangu õigustamiseks piisavalt kaalukas põhjendus." Tegelikult need muudatused, mis on praegu tehtud, seda probleemi ju ei lahenda. Võib-olla mõnes osas annavad nad teatud ettevõtjatele natuke pikema üleminekuaja, aga vastust sellele küsimusele ei ole. Kas ei tuleks kõigepealt see probleem lahendada?

Remo Holsmer

Aitäh! Ka minul on ees see presidendi otsus ja ma loen sellest ühe lõigu ette: "Käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudujääva rahasumma vähendamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk on vaidlustamatult põhiseaduspärane ja nn käibemaksuaugu suurus kinnitab vajadust käibemaksupettuste tõkestamiseks samme astuda." Ka see on tema tekstis kirjas, ei tasu seda ära unustada. Mis puudutab seda, kas plaanitav meede on kuidagi liiga koormav, siis ma toon paar arvulist näidet. Praegu kontrollib maksuamet 3% käibedeklaratsioonidest ja see toob riigieelarvesse 25 miljonit eurot. Seda tööd tehakse käsitsi. See tähendab telefonikõnesid, täpsustamist, kontakti võtmist ettevõtjatega, kellele see toob kaasa lisahalduskoormuse. See on see, mida maksuamet jõuab ja suudab praegu teha, arvestades tema inimressursse ja efektiivset töökorraldust. Kui maksuamet saab võrrelda ostu- ja müügiarveid, siis mõjub see preventiivse meetmena. Ettevõtjatel, kes on pahatahtlikud ja soovivad mingisugust pettust teha, tekib hirm, et üht või teist arvet võidakse hakata kontrollima. Maksuameti uus IT-arendus skannib arveid ja leiab vasturääkivused üles. See võimaldab palju rohkem arveid läbi töötada. Võrrelgem 3% arvetest, mida maksuinspektorid käsitsitööna kontrollivad, saades riigieelarvesse sellega 25 miljonit eurot, ja elektroonilist süsteemi, mis toob välja ei tea kui palju vasturääkivusi. Andmete maht on edaspidi võrreldamatult suurem. Maksuamet saab riskianalüüsi tehes kõigile neile andmetele tugineda ega pea alati hakkama ettevõtjale helistama, et küsida, kus on see või too arve.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Te jõuate ikka sinna välja, et enamik ettevõtjaid on mingid pahalased, nagu minu poeg armastab öelda mitmesuguste pahade tegelaste kohta. Mina arvan, et ettevõtjad ei ole pahad, enamik neist on ausad, nii et ei ole mõtet sellest rääkida. Presidendi otsust tasub lugeda tervikuna. Te lugesite ette lõigu selle algusest, kus president tõesti viitas sellele, et pettustega tuleb tegelda, aga lõpuks jõudis ta järeldusele, et tegemist on ebaproportsionaalse meetmega. Ma tahan küsida teie kui liberaali käest, kas te komisjonis arutasite, kas see nn superandmebaasi tegemine on teie arvates riigile eksistentsiaalselt vajalik, kas riigil on tarvis ülevaadet ettevõtjate omavahelisest suhtlemisest. Ma ei saa sellega sugugi nõus olla ja panen suuresti imeks, kui liberaalid nõnda arvavad. Mul on ka teine küsimus. Äkki te täpsustate, kui palju te loodate saada tulu ja milline kulu kaasneb ühiskonnale selle eelnõuga?

Remo Holsmer

Hea küsija! Te vist ei kuulanud mind. Ma kindlasti ei ole nimetanud Eesti ettevõtjaid mingiteks pahalasteks. Ma tean väga hästi, et ka IRL-i fraktsioon on läbi aastate seisnud selle eest, et võidelda maksupettuste ja maksupetturitega. Ei teil ega meil ei maksa panna silmi kinni selle ees, et Eestis on ettevõtjaid, kes maksupettustega tegelevad. Me tegelikult tegutseme selle eelnõuga ühise eesmärgi, maksupettustega võitlemise nimel.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Kokk.

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kui seda eelnõu vaadata, siis on näha, et seadus peaks hakkama rakenduma 1. novembrist. Me teame kõik, et jaemüügis on just novembris ja detsembris käive kõige suurem. Me kohtusime esmaspäeval maksuameti esindajate ja ettevõtjatega. Maksuameti juht ütles, et nemad suudavad programmi rakenduse tööle panna ka novembriks. Millal siis tuleb see aeg, kui ettevõtjad hakkavad oma programme tööle panema, et need maksuameti programmiga ühilduksid? Me räägime kogu aeg, et umbes 30 miljonit eurot peaks tulema tulu, ja samas ettevõtjate organisatsioonid väidavad, et jooksvad kulud on 40 miljonit eurot ja ühekordsed kulud 15–16 miljonit eurot. Kuidas need proportsioonid paigas on? Kas tõesti on Eesti riigis nii, et ettevõtja maksab programmi eest rohkem, kui riik pärast maksudena kätte saab?

Remo Holsmer

Aitäh! Teie küsimuse alguses kõlas kahtlus, kas ettevõtjad on 1. novembriks valmis. See tähendab, et esimene deklareerimine tuleks teha 20. detsembril. Kui maksuamet ütleb, et nemad on valmis uut lahendust rakendama, siis loomulikult tähendab see, et 1. novembrile eelneb katsetusperiood, kui raamatupidamistarkvara arendajad oma lahendusi pakuvad, samamoodi saavad tarkvara katsetada ettevõtjad. Kui mõni ettevõtja näeb juba praegu, et mingil põhjusel ei saa ta IT-arendustega õigeks ajaks valmis, siis on tal võimalik taotleda maksuametilt pooleaastast pikendust. Ma olen sellele juba vist kaks või kolm korda viidanud ja see on ka seaduse tekstis sees. Sisuliselt on alates praegusest hetkest üle aasta võimalik uuele süsteemile üleminekuks valmistuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Andrus Saare, palun!

Andrus Saare

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu seaduseks saamise puhul on ettevõtjad väljendanud muret kogutud andmete ehk superandmebaasi turvalisuse pärast. Võrreldes praegu Maksu- ja Tolliameti käsutuses olevate andmetega, andmemaht oluliselt kasvab. Jaekaubandusettevõtted ise on välja toonud, et ainuüksi nemad peaksid deklareerima miljoneid kirjeid. Ma küll loodan, et Maksu- ja Tolliameti andmeturbe tase on väga kõrge, kuid lõpuks juhivad ka arvuteid ja servereid inimesed ning teinekord lähevad need seadmed rikki. Kuidas on ikkagi ettevõtjatele tagatud nende andmete täielik turvalisus?

Remo Holsmer

Aitäh! Neile andmetele ei ole võimalik suvalisel inimesel ligi pääseda. Ei ole nii, et maksuinspektor tuleb tööle ja sisestab andmebaasi mõne ettevõtte nime, mille arveid ta näha soovib. See on välistatud, süsteem ei võimalda seda. Tarkvaraarendus on selline, et vaikimisi ei saa süsteemile üldse ligigi. Kui riskianalüüs näitab mingeid ebakõlasid, kui ostu- ja müügiarved ei lähe kokku, alles siis väljastab arvutiprogramm maksuhaldurile need andmed. Seejärel toimub juba konkreetsem suhtlus maksuameti ja ettevõtja vahel. Mis puudutab garantiide andmist, siis mina usun, et see on nagu maksuameti demblitöö: see peab olema nii kuulikindel, et need andmed ei leki maksuametist ühelegi kolmandale osapoolele. See on maksuameti peadirektori usaldatavuse küsimus. Ma julgen küll öelda, et ta teeb kõik selleks, ka maksuameti sisekontrollis, et ükski bitt ei väljuks maksuametist pahatahtlikel eesmärkidel.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui suure summaga te selle eelnõu puhul selle aasta riigieelarves arvestasite veel enne seda, kui see seadus on vastu võetud? Siit tarkus tulevikuks: enne ei tasu summasid planeerida, kui eelnõu pole seaduseks saanud.

Remo Holsmer

Selle eelnõu mõju eelarvele peaks aastas olema vähemalt 30 miljonit eurot. See on minimaalne mõju. Seda, kui suureks käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa rakendamine eelarve tulusid kasvatab, olgem ausad, me sendi täpsusega teada ei saagi. Nagu ma enne kirjeldasin, sellel on preventiivne mõju, sest ettevõtjad teavad, et nad võivad jääda n-ö radarisse. Sellel on kindlasti ka reaalne mõju, kui arveid võrreldakse ja maksupettusi avastatakse. Seda, kas see mõju on 35 või 40 miljonit eurot, me sendipealt teada ei saagi. Aga arvestades käibemaksu laekumist ja käibemaksuauku, on Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi analüütikud pakkunud, et aastas võiks riigieelarve saada 30 miljonit eurot lisatulu.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Laurson, palun!

Peeter Laurson

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus riigihangete seaduse täitmise kohta on minu arvates selle eelnõu menetlemisel väga tähtis. Kui suur hulk raha on kulutatud enne seda lubava seaduse vastuvõtmist, siis võib tekkida olukord, kus seaduse vastuvõtmine toimub n-ö sundviskes, sest juba tehtud kulutusi saab selle seadusega põhjendada. Kas teie rahanduskomisjoni liikmena olete minu mõttekäiguga nõus? Kas te mõtlete samamoodi, et hästi hea oleks, kui saaks kiiresti selgust selle raha kulutamise tagamaade kohta?

Remo Holsmer

Aitäh! Erinevalt teist, hea küsija, usaldan ma maksuametit ja selle peadirektorit. Ma veel kord ütlen, et kui teil on mingisuguseid kahtlusi, et mingit lepingut on rikutud, siis, jumala pärast, teil on õigus pöörduda vastavate organite poole.

Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ausalt öeldes, ega ma oma esimesele küsimusele vastust ei saanud, aga ma loodan, et teise küsimusega läheb paremini. Mina arvan, et maksuhaldur ei ole pädev hindama ettevõtete IT-arenduste mahtu ega ettevõtjate rahalisi võimalusi, seda, millal täpselt tuleks neid IT-arendusi teha ja tarkvaraarendajatega lepinguid sõlmida. Maksuhaldur ei saa anda objektiivset hinnangut, millal see seadus tuleks kellegi jaoks jõustada. Milleks kogu selline üleminekutriangel ja maksuametile subjektiivse hindamise võimaluse andmine? Milleks maksuhaldurile sellist volitust anda, kui me saaksime seda probleemi lahendada nii, et me jõustaksime kogu seaduse tervikuna 1. juulist 2015?

Remo Holsmer

Aitäh! Mulle tundub, et ma olen natuke väljunud komisjoni kaasettekandja rollist. Teie küsimusele vastates ütlen, et komisjonis olid muudatusettepanekutena laual nii eelnõu jõustamine kui ka selle üleminekuaja andmine. Ma võin kirjeldada hääletustulemusi, mille alusel komisjon otsustas, et eelnõu võiks jõustuda 1. novembril ja täiendav üleminekutähtaeg võiks olla 2015. aasta keskpaigas.

Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste

Aitäh! Ma olen üritanud ka sellesse eelnõusse positiivselt suhtuda. Olen teinud seda just seetõttu, et ehk see aitab ausatel ettevõtjatel saada lahti mõnest ebaausast ettevõtjast. Aga algusest peale on mul olnud küsimus, millele ma pole siiamaani vastust saanud. Kui palju see ettevõtjatele maksma läheb? Need summad, mida Rahandusministeerium ja maksuamet on meile esitanud, ei kannata minu arust küll mingit kriitikat, need on täiesti alahinnatud. Ettevõtjad ise on hinnanud seda kulu hästi suureks. Seda on nüüd mitu korda kärbitud, tõenäoline summa võib olla 30 miljoni ja 40 miljoni vahel. See on see esialgne hinnang, mis meile on antud. Sellepärast mind huvitabki, miks rahanduskomisjoni esimees teeb niisuguseid suuri silmi. Kas te olete endale selgeks teinud, kui palju see kõik tegelikult maksma läheb?

Remo Holsmer

Aitäh! Mina ei ole rahanduskomisjoni esimees, rahanduskomisjoni esimees viibib saalis sealpool. Aga mis puudutab maksumust, siis nagu ma ütlesin ühes varasemas vastuses, kulutused on väga erinevad. On raamatupidamistarkvara arendajaid, kes ütlevad, et see uuendus on n-ö hinna sees, litsentsi maksumuse sees. On aga ka raamatupidamistarkvara arendajaid, kes saadavad kindlasti ettevõtjatele arve. See 30 miljonit või 40 miljonit, millega teie žongleerite, on kindlasti ülehinnatud. Ma julgen küll seda öelda. Kaubanduskoda tegi oma liikmete hulgas küsitluse – ma arvan, et see oli eelmise aasta lõpus – ja palus hinnata võimalikke kulusid. Väga täpset summat sealt ei saanud, kuna need kulutused on ettevõtetes nii erinevad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kiisler, teine küsimus!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Usun, et siin saalis on kõik ühel meelel selles, et maksupetturitega tuleb võidelda. Selles ei ole küsimus. Küsimus on selles, kas võideldakse ainult maksupetturitega või piiratakse ka ausate ettevõtjate ettevõtlusvabadust. Ka president kasutas siin selgelt terminit "ettevõtlusvabaduse piiramine". Ma küsin veel kord sama küsimuse. Kas ei peaks kõigepealt seda seaduseelnõu muutma nii, et ei piirataks ausate ettevõtjate ettevõtlusvabadust, ja mitte esitama seda uuesti seadusena vastuvõtmiseks olukorras, kus siin ei ole mitte midagi muutunud?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma kirjeldasin oma eelnevates vastustes neid samme, mida riik on teinud eri liiki maksupettustega võitlemisel, alustades kütusesektorist ja lõpetades autodega. Arutatav eelnõu puudutab ettevõtjaid sektoriüleselt. Selle eesmärk on võidelda maksupettustega nii preventiivsel moel kui ka reaalselt ja igapäevaselt. Kui teil, hea kolleeg, on ettepanekuid, kuidas veel maksupettustega võidelda, siis palun esitage need! Rahandusministeerium on seletuskirjas kirjeldanud võimalikke alternatiive. Rahanduskomisjon praegu menetleb väärismetallide pöördmaksustamist, see eelnõu on siia tulemas. Töötajate register, mis aitab otseselt n-ö mustalt töötamist ära hoida, on samamoodi siia tulemas. Neid samme on astutud. See eelnõu on sektoriülene, need muudatused tehakse üldise ausa maksukeskkonna nimel. Uskuge seda!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelarvesse on ju ikkagi planeeritud päris suur summa, mille saamiseks see seadus oleks pidanud olema juba jõustunud. See seadus jõustub võib-olla 1. novembril, nagu te väidate. Aga millega te katate selle maksuaugu, mis on tekkinud selle aasta riigieelarves?

Remo Holsmer

Aitäh! Teie küsimus ei käsitle komisjonis arutatut. Küll aga saan ma tugineda informatsioonile, mille ma sain eilsel kohtumisel Maksu- ja Tolliameti esindajatega, kus rahanduskomisjoni liikmetele näidati andmeid, kuidas kolme kuu jooksul käibemaks laekus. Selgus, et käibemaks on juba paremini laekuma hakanud, seda olukorras, kus käibed on isegi vähenenud. Mõelge selle peale, et need vektorid on erisuunalised, ja mõelge selle põhjuste peale. Ma ei julge täpset arvu öelda, aga käibemaksu laekus selle aasta kolme kuu jooksul kümnete miljonite eurode võrra prognoosist paremini. Ei maksaks selle aasta eelarve ja käibemaksu pärast täna veel väga muretseda, arvestades, et eelnõu loodetavasti jõustub seadusena 1. novembril.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Toomas Tõniste

Aitäh! Ma arvan, et käibemaksu hea laekumise eest tuleb tänada ettevõtjaid. Neid tuleb tänada selle eest, et nad meil olemas on ja aitavad riigieelarvet täita. Seda tuleks kõigil meeles pidada. Siit tulenebki minu küsimuse üks osa. Kui palju on rahanduskomisjonis ettevõtlustaustaga inimesi, kes seda eelnõu toetasid? Eriti murelikuks teeb, et siiamaani pole antud ühtegi konkreetset vastust, kui palju see eelnõu maksma läheb. Mitte keegi pole seda vastust saanud. Kurb on see, et enamik ettevõtjaid ei ole sugugi selle teemaga tegelnud. Kui ma olen selle kohta ettevõtjate käest küsinud, siis nad haaravad peast kinni ja kurdavad, et see tekitab suurt peavalu. Te ei ole arvestanud, et raskel ajal, kui ettevõtete juhid peaksid tegelema sellega, et kasumisse jõuda, tuleb nüüd kuude kaupa hakata selle probleemiga tegelema. Selle hinda pole mitte keegi arvestanud. Minu soov on küll, et ärge palun loopige kaikaid kodaratesse sellele, kes teid toidab.

Remo Holsmer

Aitäh! Ma usun, et kõik rahanduskomisjoni liikmed ja üldse kõik Riigikogu liikmed saavad väga hästi aru, kust ja kelle käest riigieelarvesse raha tuleb. Ma arvan, et ei ole mõtet tulla rahanduskomisjoni liikmeid õpetama, küllap kõik mõistavad seda isegi. Ma sain aru, et küsimust ei olnud, see oli kommentaar.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Hea ettekandja! Eesti avaldas Euroopa Liidu käibemaksuteemalistel aruteludel alles paar aastat tagasi seisukohta, et käibemaksu arvestus ja riikidevahelised arveldamised, aga ka riigisisesed võimalused käibemaksuteemat korraldada võiksid olla lihtsamad ja avaramad. Kas need seisukohad olid nüüd, aastal 2014, rahanduskomisjonis korrakski laual?

Remo Holsmer

Vabandust, millele te alguses viitasite? Mis paberile või dokumendile?

Liisa-Ly Pakosta

2011. aastal ilmus vist Euroopa Liidu valge raamat käibemaksuteemal. Raamatu värvis pole ma praegu kindel.

Remo Holsmer

Aitäh! Ei valget, sinist ega rohelist raamatut selle eelnõu kontekstis rahanduskomisjon ei arutanud, küll aga oleme valmis seda iga hetk tegema. Niisamuti oleme valmis pidama ettevõtjatega dialoogi ja leidma lahendusi, et üleminek uuele süsteemile oleks võimalikult mugav ja toimuks tõrgeteta.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Marko Pomerants!

Marko Pomerants

Lugupeetud eesistuja! Hea kõneleja! Ma olen pidanud vahepeal tegelema väga erinevate probleemidega. Ma soovin sult ühte lihtsat selgitust. Mis on need kolm põhilist asja, mis on tänaseks päevaks, kui me jälle siin oleme ja seda teemat arutame, muutunud, võrreldes detsembriga 2013, kui üks etapp lõppes? Mis on olnud need kolm olulist positiivset muudatust?

Remo Holsmer

Aitäh! Hea kolleeg! Ma vaatan, et te aasta lõpus toetasite seda eelnõu sellisel kujul, nagu ta toona oli. Ma usun, et te ei ole oma otsust muutnud, arvestades seda, kui palju eelnõu ja seletuskiri on täienenud. Muudatustest rääkides toon esiteks välja jaekettide ettepaneku võimaldada arveid esitada summeeritult. Selleks on nüüd antud üleminekuaeg. Teiseks antakse ettevõtja põhjendatud taotluse korral üldse üleminekuaeg deklaratsiooni lisa täitmiseks, seda saab edasi lükata järgmise aasta keskpaigani. Ma möönan, et vastuolu käibemaksudirektiiviga on pigem juriidiline ja tehniline küsimus, see ei puuduta konkreetselt ettevõtjaid. Aga need on kaks olulist muudatust. Kui te olete korra seda eelnõu juba toetanud, siis ma usun, et kui see eelnõu peaks 7. mail kolmandale lugemisele tulema, siis te saate seda veel rahulikuma südamega teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on ettevõtlusorganisatsioonidega peetava dialoogi kohta. Veel täna hommikul tuli neilt üks pöördumine. Ka esmaspäevasel arutelul, mille IRL korraldas, oli näha, et ettevõtlusorganisatsioonide arvates on keskne probleem just nimelt see, et tegelikku dialoogi ei ole olnud. Kas on mõtet seda eelnõu praegu kiirkorras seadusena vastu võtta, ilma et me sisuliselt alustaksime kahekõnet ettevõtlusorganisatsioonidega ega püüaks koos ettevõtjatega maksuauke ühiselt kinni panna? Positiivne näide on töötajate register, millel on olemas suuremate ettevõtlusorganisatsioonide ühemõtteline toetus. Seda asja sai venitamiseta menetletud. Mis puudutab IRL-i seisukohta, siis IRL toetas ka seda, et eelnõu tuleks muuta, nii nagu on kirjas Vabariigi Presidendi otsuses. Ka sina, Remo, hääletasid selle poolt.

Remo Holsmer

Aitäh! Hea küsija! Te ei viibinud saalis, kui ma enne rääkisin sellest, kust see eelnõu alguse sai. Rahandusministri juhtida on maksupettuste tõkestamise komisjon, mille liikmed on suuremad ettevõtlusorganisatsioonid ja mis seda ideed ehk käibedeklaratsiooni elektroonilist lisa arutas eelmise aasta septembris. See oli selgitus dialoogi alguse kohta. Selle komisjoni kokkuvõte ütleb, et eelnõuga tuleks võimalikult kiiresti edasi liikuda. Eelmise aasta septembrist tänaseni on möödunud peaaegu kaheksa kuud ning mitmesuguse intensiivsusega dialoog on eri vormides üle poole aasta toimunud. Ma ei saa teie kriitikaga kuidagi nõustuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus!

Liisa-Ly Pakosta

Tänan! Nüüd on mul võimalik ka värve täpsustada. 2011. aastal ilmus Euroopa Liidus "Roheline raamat käibemaksu tuleviku kohta. Lihtsama, kindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas". Eesti toetas seal käibemaksusüsteemide lihtsustamist ja ettevõtjate koormuse kahandamist. Kas te oskate leida seoseid, miks rahanduskomisjon neid Eesti ettepanekuid, mis tehti juba 2011. aastal, edasistel käibemaksuaruteludel lauale ei võtnud?

Remo Holsmer

Aitäh! Mitu käibemaksuerandit on ju alles. Võite võtta lahti riigieelarve, kus neid on kirjeldatud. Kui te küsite praeguse eelnõu menetlemise kohta, siis teie viidatud probleeme või ettepanekuid ei ole rahanduskomisjon arutanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marko Pomerants, teine küsimus!

Marko Pomerants

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahan küsida lihtsalt järgmist. Kas te panite tähele, et kui ma esitasin oma eelmise küsimuse kolme täiendava positiivse muudatuse kohta, siis ma ei andnud mingit hinnangut sellele hetkel menetluses olevale eelnõule?

Remo Holsmer

Aitäh! Siis ma ei anna ka teie küsimusele mingit hinnangut.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Annely Akkermann!

Annely Akkermann

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kõneleja! Enamik arveid, mis ettevõtted üksteisele aasta kestel esitavad (ma arvan, et nende arvete summa on miljonites kui mitte kümnetes miljonites eurodes), on esitatud kõige ausamate kavatsustega ja kõige ausamal moel. Ma arvan, et võib-olla 1%, 2% või 5% nendest arvetest on käibemaksupettusega seotud. Kui see eelnõu seadusena jõustub, siis me kohustame ausaid ettevõtjaid esitama andmeid ausate arvete kohta. Neid on aga üle 90% kõigist arvetest. Kui see ei ole ebaproportsionaalne meede, siis mis teie arvates üldse on ebaproportsionaalne bürokraatia?

Remo Holsmer

Aitäh küsimuse eest! Ma tuletan veel kord meelde, et see eelnõu ei soovi öelda, et Eesti ettevõtjad on maksupetturid. Kindlasti mitte. Ärge palun pange neid sõnu ei minu ega eelnõu algataja suhu! Teiseks, maksuamet suudab käsitsikontrolliga praegu üle vaadata 3% käibedeklaratsioonidest. Teie rääkisite kas 5%-st või 10%-st pahakaeltest või petturitest. Loodetavasti on neid vähem, mitte nii palju. Aga see eelnõu aitab kaasa sellele, et see väikene hulk ettevõtjatest, kes üritavad riiki üht- või teistmoodi petta, ei saa seda enam nii kergesti teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma esitan üldisema küsimuse. Ma olen seitse aastat istunud opositsioonis ja jälginud mängu, kuidas valitsuse erinevad koosseisud askeldavad, kujundavad keskkonda ja teevad 180-kraadiseid pöördeid oma ajudes ja kus iganes. Aga anna palun hinnang! Kuidas sulle tundub, kuidas see meie askeldamine ja see eelnõu konkreetselt tegelikult mõjutavad ettevõtluskeskkonda Eestis? Kas see keskkond läheb seetõttu paremaks või halvemaks? Põhjus, miks ma seda küsin, on selles, et ma ei ole kuulnud, et keegi sealpool neid paekivimüüre seda eelnõu väga kiidaks. Selle tõttu ma küsin, kas meil ikka on moraalset õigust teha nii, nagu me teeme. Võib-olla oleks tõepoolest mõistlik aeg maha võtta? Meil on üks Eesti, teist ei ole meile antud.

Remo Holsmer

Aitäh! Ma lugesin sellest mõtteavaldusest välja küsimuse, et võib-olla peaks aja maha võtma. Rahanduskomisjon on teile, täiskogule, teinud ettepaneku lõpetada täna selle eelnõu, mis nüüd on siin muudetud kujul, teine lugemine, teha 7. mail kolmas lugemine ja jõustada see seadus 1. novembril. Teie, härra Riisalu, kes te olete seitse aastat olnud opositsioonis, nagu te ise ütlesite, ja teinud väga tänuväärset tööd Eesti ettevõtluskeskkonna parandamisel, saate nii täna kui ka 7. mail otsustada, kuidas käituda, kas seda eelnõu toetada või mitte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Annely Akkermann, teine küsimus!

Annely Akkermann

Aitäh, hea eesistuja! Hea kõneleja! Ma muidugi ei saanud vastust küsimusele proportsionaalsuse kohta. Ma väidan, et kõikidest arvetest, mida on kümneid miljoneid, on kaugelt üle 90% ausad. Miks ausad ettevõtjad peaksid ausaid arveid deklareerima, selleks et saaks mõne üksiku ebaausa välja sõeluda? Küsimus on mul aga järgmine. Ma loen selle toreda raamatu, mille Rahandusministeerium meile saatis, 29. leheküljelt PricewaterhouseCoopersi Euroopa Komisjoni jaoks koostatud uuringust järgmist: "Uuringu üks olulisemaid sõnumeid on, et ükskõik millist alternatiivi valides tuleb see kehtestada kõigile ja ühetaoliselt. [---] Teise olulise asjana tuuakse välja, et ei ole ühtset standardset meetodit, mis lahendaks kõik probleemid." Need laused esitas PricewaterhouseCoopers Euroopa Komisjonile.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun küsimust!

Annely Akkermann

Miks ei arvestatud enne selle massilise muudatuse tegemist teisi võimalusi?

Remo Holsmer

Aitäh! Neile võimalustele, mis puudutavad ükspuha millise maksupettuse vastu võitlemist, ma olen, ma arvan, kolm või neli korda juba oma vastustes viidanud. Mida on riik teinud ja mida riik plaanib veel sel aastal teha? Me räägime väärismetallide pöördmaksustamisest, töötajate registri loomisest, nüüd ka käibedeklaratsiooni lisa rakendamisest. Kui te küsite alternatiivi kohta, siis ma soovitan teil endal sellele mõelda või küsida selle kohta oma fraktsioonilt. Kõigil Riigikogu fraktsioonidel ja ka liikmetel on õigus alternatiivi pakkuda. Millegipärast ei kuule ma seda täna, millegipärast ei ole rahanduskomisjonile ükski Riigikogu liige ega fraktsioon pakkunud alternatiivi, mille kohta IRL-i fraktsioon on täna mitu korda küsinud. Veel kord ütlen, et me oleme võtnud mitmeid meetmeid, selleks et maksupettustega võidelda. See eelnõu on üks osa neist. Kui on olemas mingisugune parem alternatiiv, siis, head sõbrad, ärge häbenege ja tulge sellega välja! Ma usun, et rahanduskomisjon võtab selle hea meelega kas või kiirkorras menetlemisele. Ma võin öelda, et kui on väga hea idee, siis mingit pimesi vastuseisu rahanduskomisjonis sellele ei ole.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Ansip, teine küsimus!

Andrus Ansip

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tean, et juba 1992. aastal rakendati Kanadas automatiseeritud kontrolli meetodeid, kui isikud taotlesid tagasi kas goods and services tax´i või provincial sales tax´i. Kas Eestis tuleks praegu veel jätkata informatsiooni käsitsi kontrollimist või oleks ka meil õige aeg üle minna tehingupartnerite informatsiooni automatiseeritud kontrollimisele? See küsimus ei ole muidugi suunatud niipalju teile, vaid rohkem väga paljudele pessimistlikele küsimuste esitajatele siin saalis.

Remo Holsmer

Vastus on jah. Ma arvan, et me peaksime sellele üle minema. Kui rääkida sellest, millised on järgmised sammud maksude deklareerimisel, siis kõigepealt ütlen, et me teame eraisikutena väga hästi, kuidas toimib e-maksuamet. Ettevõtlusmaksude deklareerimisest rääkides võib öelda, et näiteks Portugal on läinud üle täielikult elektroonilisele käibemaksu deklareerimisele, kõik toimub online'is. Ma usun, et selles suunas maksude deklareerimine liigubki ja Eesti jõuab selleni kolme või viie aasta pärast, aga kui see eelnõu saab teoks, siis võib-olla kiiremini. Ma jagan hea küsija seisukohta, et Eesti peaks kindlasti üle minema sellele süsteemile, mida eelnõu ka välja pakub.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma olen ka natuke imestunud, et täna nii palju korratakse neid küsimusi, millest on juba tegelikult räägitud, hoolimata sellest, et eelnõu on mitmeski aspektis, mis varem küsimusi tekitas, muutunud palju täpsemaks ja konkreetsemaks. Pealegi mäletan ma, et IRL-i fraktsiooni enamus toetas eelnõu varasemat versiooni. Kas me võime seda eelnõu käsitleda mingi vaheetapi või proovina, et mingil ajal jõuda ka käibemaksu deklareerimisel eeltäidetud deklaratsioonideni, nii nagu meil on juba kümme aastat olnud eeltäidetud üksikisiku tuludeklaratsioonid?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma täpsustan, et aasta lõpus toetas toonast eelnõu 22-st IRL-i fraktsiooni liikmest 17. Teiseks arvan, et tänast sammu võib võtta vahesammuna. Ma toetan teie ettepanekut suundumuse kohta.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Remo Holsmer! Avan läbirääkimised. Palun, Sven Sester! Kaheksa minutit.

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma alustan sealt, kus viimane küsija lõpetas, nimelt räägin ma hääletustest ja käitumismudelitest. Tõsilugu, detsembris sai ju seda eelnõu toetatud. Veelgi enam, jaanuaris, pärast seda, kui president oli selle seaduse meile tagasi saatnud, leidis kogu Riigikogu, kaasa arvatud head kolleegid Reformierakonnast, et seda seadust tuleb muuta. Kui me ei oleks sellist otsust vastu võtnud, siis me oleksime pidanud presidendile selle seaduse tagasi saatma täpselt endisel kujul. Ehk kogu Riigikogu leidis, et olles selle seaduse vastu võtnud, ei olnud me jõudnud sellele tasemele, mis oleks andnud presidendile aluse see seadus välja kuulutada.
Nüüd on küsimus selles, kas need muudatused, mida me oleme praegu tekstis teinud, on sellised, mis annavad meile kindluse ja õiguse öelda, et seadus on sellel tasemel, et me võiksime täna sellega finišisse välja minna. Eestis on maksuauk ja selle kaotamisega tuleb tegelda, siin ei ole mingit küsimust. IRL on juba varasemalt olnud sellel seisukohal ning arvab ka praegu ja tulevikus, et maksuaugu vähendamine ja ausa maksukeskkonna loomine on üks ja selge prioriteet, see tuleb eesmärgiks seada. Siin ei ole kahtepidi arusaamist. Parim näide selle tegevuse kohta on töötajate registreerimist käsitlev eelnõu, mille puhul mitte ainult Riigikogu fraktsioonid, aga ka ettevõtlusorganisatsioonid olid ühel meelel. Kõik, kaasa arvatud ettevõtjad, leidsid, et töötaja esmane registreerimine aitab ausat konkurentsikeskkonda luua. Samal ajal on see 1000 euro seadus sündinud pehmelt öeldes arusaamatul moel. Nagu ma enne küsimust esitades ütlesin, ütlen ka nüüd, et see on nagu üks halb uni, mis on kogu selle aja tegelikult kestnud. Ühel hetkel oli lootus, et me oleme suutnud teha selle seaduse selliseks, et see on vastuvõetav kõigile osapooltele, kaasa arvatud ettevõtjatele ja ka presidendile, kes peab selle välja kuulutama. Paraku me eksisime, tuleb tunnistada.
Vaatame kaasamist, millest on täna palju räägitud. Jagame selle eelnõu menetlemise etappideks ja räägime kõige viimasest etapist (alates selle aasta jaanuarist kuni tänaseni), s.o see uus olukord, mis tekkis pärast seda, kui president jättis seaduse välja kuulutamata. Oleme ausad, kaasamine oli sel ajal tegelikult olematu. Miks ma nii arvan? Ma saan baseeruda ainult sellel informatsioonil, mida on jaganud ettevõtlusorganisatsioonid viimastel nädalatel, viimases kuus ja kvartalis. Tsiteerin kaubandus-tööstuskoja peadirektorit Mait Paltsi: "Oma kümne aasta pikkuse praktika jooksul ei mäleta ma ühtegi sellist eelnõu, mis oleks nii laia mõjuga ja põhjustanud kogu sihtgrupi vastuseisu. Ma ei tea ühtegi ettevõtjaid esindavat organisatsiooni, kes ütleks, et see eelnõu on hea ja põhjendatud." Selline on reaalne olukord. EVEA ehk Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Kersti Kracht ütleb, et käibemaksuprobleemidele lähenetakse üldse valest otsast, lajatades ebamõistlikult koormavate kohustustega kõigile ettevõtjatele korraga, selle asemel et võtta eelkõige sihikule probleemsed sektorid. Samuti jäetakse tema sõnul kiivalt kasutamata võimalused, mida mitmed teised riigid on edukalt kasutanud. Ma tsiteerin eilset Ärilehte. Tea Kirjastuse juhatuse esimees Silva Tomingas ütleb seal: "Kuni pole teada, kui palju seaduse rakendamine erinevat tüüpi ettevõtetele maksma läheb, ei ole seadus kindlasti küps. Ei ole mõtet kulutada maksumaksja raha sellele, et eelnõu kolmandale lugemisele saata. See tuleb tagasi kutsuda ja kõik mudelid läbi mängida. Ei tohi puusalt tulistada!" Kui ettevõtjatelt küsida, mida kaasamine tähendab, siis see tähendab nende arvates sisuliselt ühe või kahe tunni pikkust kokkusaamist, kus nenditakse, et ettevõtjatel on teistsugused arusaamad kui riigil. See ongi kogu kaasamine. Head kolleegid, peame konsultatsioonid ära!
Võimalik vastuolu põhiseadusega on eraldi küsimus. President on selle välja toonud ja see tuleks korda ajada. Kui käibemaksuauk on praegu 200–250 miljonit eurot – kogu maksuauk on tunduvalt suurem –, siis eelnõu abil saadakse eelduslikult 30 miljonit ehk 10–15%. Samal ajal pannakse kõigile ettevõtjatele lisakoormus. Ka see on küsimus, kas me peaksime tegutsema segmendi- või sektoripõhiselt, tegutsema seal, kus on riskid, või peaksime selle muudatuse kõigile laiendama. Me peaksime seda arutama, aga sellist arutelu nendega, keda see muudatus puudutab, ehk ettevõtjatega, pole seni toimunud.
Tahaksin teile, sõbrad, rääkida kiirustamisest. Seda kahest aspektist. Esiteks sellest, mis on toimunud siin Riigikogu saalis eelnõu menetlemisel, ja teiseks sellest, mis toimub sellesama eelnõu seadusena rakendamisel. Menetlus on peale uue koalitsiooni tekkimist olnud selline, et täna on teine lugemine, aga rahanduskomisjonis on juba läbi hääletatud, et 7. mail toimub kolmas lugemine. Ma tegin ettepaneku võtta aeg maha, kuulata, millised on siinsed jutud ja arutelud teisel lugemisel ning tulla siis rahanduskomisjonis selle teema juurde tagasi. Ei, tempo on selline, et igal juhul on kiirelt-kiirelt vaja see teema päevakorralt maha võtta.
Nüüd räägin kiirustamisest rakendamisel. 1. november on paika pandud. Aga võtame parem asja rahulikult, anname aega 1. juulini 2015. Ettevõtjad ütlevad, et nad ei ole võimelised kuue kuuga süsteemi üles ehitama, vaid aega on vaja 10–12 kuud. Miks ei võiks me 1. juulini 2015 neile ajapikendust anda? Kui selle põhjuseks on vaid katteallikad, eeldatakse, et riigieelarvesse peab tulu tulema, siis, head kolleegid, see on vale lähenemine. Me ei saa, head kolleegid Reformierakonnast, läheneda probleemile nii, et ettevõtjatele pandava koormuse ainuke eesmärk on teiste kulutuste katmine. See lihtsalt ei saa nii olla.
Tänane hommik tõi meie postkastidesse kaheksa ettevõtlusorganisatsiooni kirja. Nad soovitavad üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata. Selles, kui ettevõtjatel on teistsugused arvamused, ei ole midagi imelikku. Eriarvamused võivad jääda, aga me peame kõik need arvamused vähemalt läbi arutama. Praegu pole seda toimunud.
Ütlen kokkuvõtteks, et minu meelest on siin tegemist uskumatu saamatusega. Ma kardan, et me rikume nii suhteid kogu ettevõtjaskonnaga. Me suudame avalikult ja ametlikult solvata kõiki ettevõtjaid ja kõiki ettevõtluse katusorganisatsioone, pidades neid rumalaks ja – tsiteerin ajalehti – maksupetturite eestkostjateks. Ma arvan, et see ei ole lihtsalt korrektne. Kui võtta aeg maha, anda normaalsed jõustumistähtajad, pidada sisulisi arutelusid nendega, keda see muudatus puudutama hakkab, vaielda probleemkohad läbi, argumenteerides oma positsioone, võib-olla jäädes ka eriarvamusele, siis, ma arvan, oleks see normaalne protsess. Seda me võiksime lähinädalatel teha ja lausa peaksime tegema. Ma arvan küll, et seda eelnõu ei tohiks me täna toetada. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder! Kaheksa minutit.

Helir-Valdor Seeder

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine Riigikogus on kahetsusväärne näide selle kohta, kuidas on võimalik hea idee ja väärt algatus ära lörtsida. Maksupettustega võitlemine on devalveeritud primitiivseks klassivõitluseks, kus vastandatakse n-ö halbu ettevõtjaid ja häid riigialamaid. Sellise vastandamisega on rahandusministril õnnestunud kujundada ettevõtjatest negatiivne kuvand, justkui enamik nendest oleksid maksupetturid. Rahandusministrist on saanud maksuameti ja ministeeriumiametnike käepikendus ning juba pikemat aega tundub, et Eesti Vabariigi valitsuses on rahandusministri asemel hoopis kassapidaja. Ministriamet eeldab siiski avaramat vaadet. Menetletava eelnõuga ettevõtjatele pandavad ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud kohustused halvendavad Eesti ettevõtluskeskkonda. Seaduse esitatud kujul rakendamisega suureneb riigi bürokraatia, seega avalikud kulutused, suurenevad ka ettevõtjate bürokraatiakoormus ning kõikide ettevõtjate kulutused. Kui eelarvesse peakski tulevikus laekuma mõni miljon eurot rohkem, siis kulub see lisakulutuste katteks, mille suurust ei ole Rahandusministeerium suutnud kuidagi hinnata. Selline maksukogumine on asendustegevus ja enesepettus. Suurte maksupettustega tegelda ei suudeta ja seetõttu kulutatakse ebaproportsionaalselt palju ressursse taskuraha kogumisele, pannes lisakoormuse kõigile ettevõtjatele, suutmata selgitada sellise sammu põhjendatust.
Põhiseadusliku proportsionaalsuse printsiibiga esitatud eelnõus kahjuks arvestatud ei ole.
Lisaks on absurdne seaduse rakendamise aeg. Seaduse § 1 punkt 7 jõustub 2014. aasta 1. juulil, seega vähem kui kaks kuud pärast seaduse vastuvõtmist. Seadus tervikuna peaks jõustuma 1. novembril 2014, seega vähem kui kuus kuud pärast seaduse vastuvõtmist. See on ebamõistlikult lühike aeg, arvestades seaduse rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi. Rahanduskomisjonis saime teada, et maksuamet ise on juba pikemat aega valmistunud seaduse rakendamiseks, aga ettevõtjatel tekib alus uuteks tegevusteks ja kulutuste tegemiseks siiski alles peale seaduse vastuvõtmist.
Enamgi veel. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 171 järgmises sõnastuses: "Maksuhaldur võib maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel anda loa kuni 2015. aasta 20. juunini jätta esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Luba antakse juhul, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 12 sätestatud kohustuse jõustumisel 2014. aasta 1. novembril kasvaks maksukohustuslase halduskoormus infotehnoloogiliste arenduste teostamiseks ebamõistlikult suureks. Taotlus tuleb esitada maksuhaldurile hiljemalt 2014. aasta 31. augustiks. Maksuhaldur teeb otsuse loa andmise kohta 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates." Ei ole mõistlik ega põhjendatud anda maksuhaldurile subjektiivne õigus kaalutleda ja otsustada, millal seadus tegelikult ühele või teisele ettevõtjale rakendub. Maksuhaldur ei ole pädev isik hindama ettevõtjate infotehnoloogilisi arendusi, rahalisi võimalusi nende tegemiseks ja lepingulistest suhetest tulenevaid võimalusi koostööks tarkvaraarendajatega. Lisaks koheldakse sellega ka ettevõtjaid ebavõrdselt, sest eri ettevõtjatel tekivad seadusest tulenevad kohustused eri ajal. See on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga.
Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanek, et seadus jõustuks kõigile ettevõtjatele ühetaoliselt ja ühel ajal, 1. juulil 2015. aastal, hääletati rahanduskomisjonis sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna liikmete häältega maha. Seega hakkavad ettevõtjad kirjutama motiveeritud taotlusi, maksuhaldurid hakkavad neid kontrollima ja hindama, hiljem esitatakse vaideid ning käiakse kohut. Töörõõmu on paljudel, ametnike ning juristide ja advokaatide tööpõld avardub. Aga milleks selline tsirkus, kui kõike seda on võimalik vältida seaduse mõistliku jõustumisega kõikidele ettevõtjatele ühetaoliselt?
Lõpetan sellega, millest alustasin. Kahju, et eelnõu menetlemise käigus ei võetud arvesse mõistlikke ettepanekuid ega ettevõtlusorganisatsioonide häält. Kaasamine on olnud formaalne, mitte sisuline. Kui oleks võimalik, siis algatajana võtaksin küll sellise praagi häbelikult tagasi, aga kahjuks mul selline võimalus puudub. Kui valitsuskoalitsioon ei nõustu eelnõu teist lugemist katkestama, et viia eelnõu kooskõlla põhiseaduse ja terve mõistusega, siis tõenäoliselt saame seda Riigikogus veel kord arutada, aga seda juba peale õigusliku hinnangu saamist väljastpoolt Riigikogu, kus asju ei otsustata ainult häälteenamusega. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme juba tükk aega arutanud siin saalis ühte eelnõu ja tundub, et see enamikule meist südamelähedane ei ole. Ka peaaegu ühelegi küsimusele, mida me siin esitasime, me vastust ei saanud. Kas on õige arutada eelnõu, mis on ettevõtjatele oluline, kui me teame, et mitte ükski ettevõtjate katusorganisatsioon seda eelnõu ei toeta? Kas me soovime seda, et ettevõtjate usaldus riigi vastu iga päevaga aina rohkem ja rohkem kaoks? Kui me täna esitasime küsimusi, kui palju läheb see seadus ettevõtjatele maksma, siis me tegelikult vastust ei saanud. Me oleme saanud vastuse ainult ühele küsimusele – kui palju riik võiks sellest seadusest võita. Kas on õige panna ettevõtjatele ühekordse kuluna juurde 16 miljonit eurot koormust ja jooksva kuluna aastas 40 miljonit eurot, et saada 268 miljoni suurusest arvestuslikust käibemaksuaugust kätte 30 miljonit eurot? Kas selline meede on proportsionaalne käibemaksupettuste vastu võitlemisel? Ütleme siis ausalt välja, et meil on vaja lihtsalt sellist raha saada, sest meil on olemas sellised kulud.
Kas maksuamet on arutanud ja analüüsinud kõiki võimalusi, kuidas maksupetturitega hakkama saada? Alustaks kas või sellest, et võiks määrata ettevõtete või sama valdkonna ettevõtete grupiga tegelema kindlad maksuametnikud. Neid ei peaks pidevalt vahetama. Praegu on tihti nii, et täna küsib keegi maksuametist sinu ettevõtte kohta mingeid andmeid, aga kolme kuu pärast on sellel kohal keegi teine inimene, kes ei tea sinu ettevõttest ega selle tegevusest mitte midagi. Teiseks, me teame, kus on suuremad petmisvõimalused. Rakendame seal pöördmaksustamist, et pettusekahtlused kõrvaldada või petjaid leida. Kolmandaks, pidevalt räägitakse suurest arvust petjatest ehituses. Teeme ehitussektoris samad otsused, nagu tehti meie naaberriigis Soomes, kus maksulaekumised on tunduvalt paranenud ja arvestuslikult saadakse kätte 80% maksudest. Millegipärast ei taheta minna naaberriigi maksuametisse ja küsida, kuidas seal ehituses maksupettustega võideldakse ja kuidas on loodud tingimused, et alltöövõtjad ei peaks tegema tööd ilma rahata, kui peatöövõtja saab raha, aga lõpuks ta alltöövõtjale seda ei maksa. Miks me karistame 80 000 ettevõtjat, kui me riskianalüüsi tulemusena teame, et petturfirmasid on umbes 1000? Kas see on ikkagi proportsionaalne meede?
Ma rõhutan, et me teame, et arvestuslik maksuauk on umbes 433 miljonit eurot, sh käibemaksuauk 268 miljonit eurot. Selle seadusega me soovime luua maksuameti juurde superandmebaasi, et kätte saada vaid 30 miljonit eurot. Kuskil on siin siiski viga. Miks me ainult 30 miljonit eurot sellise suure ja olulise seadusega püüame kätte saada? Kui tekib superandmebaas, kes siis annab garantii, et maksuametist ei leki välja ...
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Aivar Kokk

... ettevõtete ärisaladusi? Alati jääb ju alles inimfaktor ja sellest tulenev risk. Miks me tahame teha otsuseid kiirustades, ilma kulusid ja tulusid analüüsimata? Miks ei ole sellisele geniaalsele ideele tulnud Saksamaa ega Prantsusmaa, keda me endale eeskujuks seame? Mõned riigid on sellist asja proovinud, aga kahjuks pole see neil õnnestunud. Kas meie peaksime oma ettevõtjatele panema selle koormuse ja katsetama, kas meil see õnnestub?
Tekib küsimus, kas on ikka õige alustada sellise suure muudatusega novembris. Me teame ju kõik, et just november ja detsember on jaekaubanduses kõige suurema käibega kuud. Jah, ma tean, et tuludeklaratsioon tuleb esitada alles 20. detsembril, aga samas me teame, et on vaja üle minna ka uuele süsteemile. Maksuamet ise on selleks praeguse seisuga valmis 1. novembril ja alles peale seda saavad ettevõtted hakata uuele süsteemile üle minema. Tekib küsimus, kas me teeme seda seadust vaid selleks, et katta pool summast, mis jääb riigil saamata tulumaksu 1% alandamise tõttu.
Lõpetuseks. Ma toetan maksupetturite väljaselgitamist ja ausat ettevõtluskliimat. Aga kas on õige panna ettevõtjate õlule suurem koormus, kui me maksudena kokku korjame? Minu arust on see ettevõtjate suhtes kuritegelik. Eriti praeguses majandusolukorras, kus majandus ei kasva, vaid on langustrendis. Katsetame parem seda süsteemi ühe valdkonna ettevõtetes. Teeme seda aasta või kaks ja siis saame teha lõpliku otsuse, kas see eelnõu on hea või halb. Hoiame oma ettevõtjaid, sest nende tubli töö tulemusena saame meie siin saalis nende teenitud maksuraha jagades otsuseid teha, et ajada Eesti asja. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste! Kaheksa minutit.

Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma võin julgelt öelda, et olen siiamaani olnud vist üks kõige positiivsemalt sellesse eelnõusse suhtuv inimene meie fraktsioonis. Loodetavasti suhtun sellesse eelnõusse hästi ka edaspidi. Kuid mul on algusest peale olnud üks suur küsimus, millele ma olen tahtnud vastust saada, aga ma pole seda saanud.
Mind huvitab, kui palju see seadus ikkagi ettevõtjatele maksma läheb. Mind paneb imestama, miks siiamaani ei ole suudetud sellele küsimusele vastata. Sisuliselt on vastused olnud umbes järgmised. Üks raamatupidamisettevõte ütles, et tema ei võta uuenduste eest mingit raha. Teine rääkis mingist viiest või üheksast eurost. Mille eest ta seda täpselt võtab, ei saanudki aru. Kui aga räägid teise osapoolega, ettevõtjatega, siis selgub, et ühele ettevõttele läheb see uuendus maksma 200 000 eurot, teisel ettevõttel, kes huvi pärast hakkas selgeks tegema, kui palju see maksma läheb, oli arve 2000 eurot.
Kõige kurvem on, et enamik ettevõtjaid, ma julgen öelda, et 95% või rohkem, ei ole selle teemaga üldse tegelnud. Põhjus on väga lihtne. Nad ütlevad, et neil on nii palju tööd, et neil ei ole aega sellega tegelda, nad hoiavad peast kinni ja palvetavad iga päev, et meie siin neile järgmist jama kaela ei saadaks. Me võime siin igasuguseid positiivseid mõtteid mõlgutada, me võime arvata, et IT-firma teeb programmid valmis, siis natuke katsetab ja ongi kõik korras. Tegelik elu on teistsugune. Programmid tehakse valmis ja siis öeldakse ettevõttele, et hakaku see nüüd andmeid esitama. Ja mis siis juhtub? Juhtub see, et ettevõtete võtmeisikud, kes praeguses majandusolukorras peavad mõtlema sellele, kuidas ettevõte ellu jääks, ja tegutsema selle nimel, et ettevõte kasumit toodaks ja saaks töötajatele palka maksta, tegelevad mitu kuud sellega, et see süsteem tööle hakkaks. Ma olen selles veendunud. Asi ei ole nii lihtne, et igale ettevõttele on vaja ühte programmi. On laoprogrammid, müügiprogrammid, raamatupidamisprogrammid ja veel muud programmid, mis tuleb kõigepealt ühildada. See, kui keegi kuskil teeb mingi liidese riigi serverisse, ei tähenda, et kõik ülejäänud asjad hakkavad omavahel kokku sobima. Programmitootjad, kellest suur osa on välisfirmad, ütlevad, et üks liides läheb maksma 400–1000 eurot. Aga mõnel ettevõttel on vaja teha seitse või kaheksa liidest.
Nüüd on kuludena välja käidud 30 või 40 miljonit eurot. Ettevõtjad pakkusid alguses rohkem, ligi 100 miljonit eurot, aga siis lihtsalt üritati sealt n-ö õhk välja võtta ja arvati, et see kulu võib hinnanguliselt olla umbes 40 miljonit eurot. Kuid paneme sinna juurde selle töö, mida peavad hakkama tegema ettevõtete juhid, mida me rahasse ei ole arvestanud. Seda ei saa niimoodi hinnata.
Me tahame selle eelnõuga tulusid teenida, hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Ma loodan, et seda raha on rohkem, sest see suur töö ja vaev, mis selle nimel teha tuleb, peab olema seda raha väärt. Kulud on samas suurusjärgus või isegi veel suuremad, sest lisanduvad ju iga-aastased püsikulud. Me oleme ära unustanud väikesed ettevõtted, kes ise raamatupidamisega ei tegele, vaid ostavad seda teenust. Nad peavad ise selle paketi kokku panema, mis tähendab, et firmajuht peab jälle lisatööga tegelema. Siis ta annab selle paketi raamatupidamisfirmale, saab suurema arve jne.
Me kehtestame sisuliselt uue maksu ja võtame ettevõtetelt 30–40 miljonit eurot, selleks et saaksime eelarvesse sellesama summa. Ausam oleks öelda, et iga ettevõte maksku igal aastal või igas kuus lihtsalt mingi summa. Nii oleks kõigil palju lihtsam. Selle raha võiks anda Maksu- ja Tolliametile, et nad üritaksid tõhusamalt maksupettustega võidelda, sest need kohad, kus põhiliselt pettused toimuvad, on ju kõik teada.
Me oleme juba tõstatanud selle teema, et praegused meetmed sisuliselt ei aita sellele võitlusele kaasa. Neid kohti, kus see raha vedeleb ja pettused toimuvad, see seadus ei puuduta. See puudutab just ausaid ettevõtjaid, kes makse maksavad ja kellel nüüd tekivad lihtsalt lisakulud. See tähendab ka kõrgemaid hindu. Niigi kuulete iga päev, et Eestis on hinnad kõrged. Kõik räägivad seda. Me teeme nüüd jälle ühe sammu, et hinnad oleksid veel kõrgemad. Jõudu kõigile selles ettevõtmises!
Minu arvates on lausa halenaljakas, et käibedeklaratsioonide esitamise aeg on 20. detsember. Ajal, mil kõigil on ülikiire, saavad ettevõtjad Riigikogult veel ühe toreda jõulukingituse. Ega ma ilmaasjata ei küsinud Remo käest, kas rahanduskomisjonis, kes selle teemaga tegeles, oli ka ettevõtlustaustaga inimesi, kes poolt hääletasid. Väga tore on kogu aeg igasuguseid makse kõigile kaela väänata ning samas rääkida, et me oleme ettevõtlussõbralik riik ja toetame ettevõtjaid. Uskuge mind, järjest vähem ettevõtjaid tahab selles riigis olla. See on üks väheseid asju, mis sellele kõigele järgneb.
Minu lõppresümee on see, et selle eelnõuga tasub igal juhul tegelda. Ma usun, et põhivõidu saab toitlustussektor, kus ma olen kohanud ausaid ettevõtjaid, kes on öelnud, et see aitab neid, kuna must raha kaob turult ära ja töötajatele ei saa enam nii palju musta palka maksta. Nende ettevõtjate konkurentsiolukord paraneb. Ma loodan, et ka teistes sektorites läheb olukord paremaks. Kuid ikkagi on see eelnõu liiga toores ja aasta võiks ju ettevõtjatele enne selle seadusena jõustumist aega anda. See oleks kõigi suhtes aus, nii kiire selle kõigega ka ei ole. Ma usun, et õige oleks menetlus praegu katkestada. Kui me seda ei tee, siis ma loodan, et presidendil on ka seekord julgust see seadus siia tagasi saata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Peeter Laurson

Hea juhataja! Head kolleegid! Olen selle eelnõu arutelu juures olnud algusest peale ja osalenud kõikidel koosolekutel, kus seda on arutatud. Hoolimata sellest ei ole ma selle eelnõu poolt ja samamoodi ei ole ma ka selle eelnõu ettevalmistamisega seotud toimingute poolt, sest ma ei kiida heaks seda, kuidas neid on siin tehtud. See ei ole olnud korrektne.
Nüüd räägin sisulisest poolest. Seaduse rakendamisega kaasneb intensiivne põhiõiguste piirang, mis on ebaproportsionaalselt range. See on võrreldav olukorraga, kus õppejõud, teades, et keegi auditooriumis spikerdab, palub kõigil ennast alasti võtta, kusjuures tulemust sel õieti polegi. Aga tegelikkus on veelgi hullem. Ettevõtja ei tea, kes tema andmetele ligi hakkab pääsema. Ta kardab, et tema andmetes hakatakse sorima, neid pildistama ja informatsiooni edasi jagama või andmeid ära kasutama.
Tehtavad kulutused pole proportsioonis planeeritavate tuludega. Keskendutud on üksnes tarkvara ja riistvara maksumusele. Juba need kulutused on nii riigil kui ka ettevõtjatel ääretult suured. Aga ebaoluliseks on peetud aega, mida firmajuht või raamatupidaja hakkab kulutama, et jagada selgitusi andmete kohta, mis võrdlemisel omavahel automaatselt kokku ei lange. Tuletage meelde, et suuremas jaos ettevõtetes polegi raamatupidajat tööl, firmajuht ise on iga päev selle töö tegija. Kust see aeg võetakse?
Pärast seadusmuudatuse jõustumist tekib kogu riigi ettevõtluse ärisaladusi sisaldav superandmebaas. Väidetakse muidugi, et see on turvaline ning võõrad sellele juurde ei pääse. Kas te mäletate, et kui Titanic läks teele, siis teda peeti uppumatuks laevaks? Ometi toimus õnnetus ja kõik varises kokku. Mis juhtub siis, kui superandmebaas varastatakse või selles sisalduvaid andmeid kasutatakse pahatahtlikult ja neid müüakse? Mis juhtub, kui need andmed saab enda käsutusse mõni vaenulik organisatsioon, mõne vaenuliku riigi luureteenistus? Meie ettevõtete kõik ärisaladused on siis paugupealt kadunud ja meie riik haavatud. Meie riik on väga väike. Seaduses on täielikult jäänud hindamata riigi julgeolekuriskid.
Läheme nüüd eelnõu ettevalmistamise käigu juurde. Eelmisel aastal toimus üks ümarlaud, kus ükski kohalolnud organisatsioon ei olnud päri selle eelnõu punktidega ja kõigil neil oli vastulauseid. Mitte ühegi vastulause puhul ei ole tekkinud konsensust ja kokku pole kutsutud ka järgmist ümarlauda, kus needsamad organisatsioonid oleksid saanud olla selle seaduseelnõu praeguse käsitlusega rahul. Seda pole olnud. Teatavasti pole ka need organisatsioonid rahul, nad on seda väljendanud nii oma kirjades kui ka ajalehtedes toodud avaldustes.
15. aprilli rahanduskomisjoni koosolekul selgus, et Maksu- ja Tolliamet on teinud märkimisväärseid kulutusi seaduse rakendamiseks vajalikeks tarkvaraarendusteks. Rahanduskomisjoni koosolekul mainiti 400 000 eurot. Kui küsisin, kes selle tegevuse jaoks loa andis, ütles minister Jürgen Ligi, et tema andis, tema ministrina võib selliseid asju teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Teie aeg on läbi. Kas soovite lisa?

Peeter Laurson

Jah.

Aseesimees Laine Randjärv

Kui palju?

Peeter Laurson

Kolm minutit.

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Peeter Laurson

Küsisin, kas ta ei hinda oma volitusi liiga suureks. Sellele järgnes vaikus, ilmselt oli tal häbi. Järgmisel koosolekul ei mäletanud minister enam päris täpselt, mida oli eelmisel koosolekul kinnitanud. Algas hämamine üldse tarkvara ettevalmistamise kulude üle. Maksu- ja Tolliametis selgus siiski, et raha on kasutatud, kuid nüüd käis jutt juba ainult 60 000 eurost. Tänasest lehest loen, et ajakirjanikule on räägitud 80 000 eurost. Mis on õiged andmed? Summad on suured ja selgust ei ole. Miks hämatakse? Need on ju lihtsad küsimused. Kas hankeid on üldse korraldatud? Ei taha uskuda. Kes võtab vastutuse, kas minister? Ma ei usu seda. Minister jätkab oma ülbet hoiakut.
Igal juhul mina selle eelnõuga edasiminemist ei toeta. Teine lugemine tuleks katkestada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Kas tohib paluda lisaaega?

Aseesimees Laine Randjärv

Ikka tohib paluda. Kokku kaheksa minutit.

Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Armsad parlamendiliikmed! Ma arvan, et selle eelnõu menetlemisest koorus välja moraal, mis võiks olla meile edasises töös juhtmõtteks: viga ei ole mõtet parandada veaga. Jah, selle eelnõuga taotletav eesmärk, miks see eelnõu algatati, see kavatsus, millele on kõik poliitilised jõud toetust avaldanud, et tuleb võidelda maksupettustega, on õige. Kuid tuleb tunnistada, et me oleme selle eelnõu menetlemisel käitunud räpakalt.
See oli ka Vabariigi Presidendi hinnang, kui ta kasutas selle eelnõu puhul oma suspensiivse veto õigust. Vabariigi President on oma otsuses rõhutanud väga selget sõnumit ja andnud meile hoiatuse: tuleb vältida olukorda, kus seadus jõustub ning tunnistatakse seejärel põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, ent ettevõtjad on oma kulutused juba teinud. Lisaks võimalikele kahjuhüvitisenõuetele ja kohtute töökoormuse lisandumisele kahjustaks see olukord Eesti ettevõtluskeskkonda ja mainet. Teisisõnu, seadus rakendub, siis tunnistatakse ta kohtumenetluse käigus põhiseadusega vastuolus olevaks ja me oleme suure jama ees, mille oleme ise tekitanud.
President juhtis tähelepanu veel ühele puudusele, mida me ei ole suutnud ka eelnõu edasisel menetlemisel kõrvaldada. Riigikogu peaks järgima oma otsust, mille ta tegi, kiites heaks "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018", mis töötati välja Rein Langi eestvedamisel. Seal nähakse ette, et seaduseelnõude väljatöötamisse ning võimalike regulatsioonide eeliste ja puuduste läbiarutamisse tuleb kaasata ettevõtjaid ja kodanikuühendusi. See on tegelikult üks olulisemaid kriitikaid, mida selle eelnõu pihta on tehtud. Veel täna hommikul saatsid ettevõtlusorganisatsioonid meile kirja, kus nad nentisid, et seda seadust niimoodi kiirustades läbi suruda ei ole mõistlik. Esmaspäeval kutsus IRL kokku ettevõtlusorganisatsioonide esindajate ümarlaua. Nende põhimure oli just nimelt see, et nad on sellest arutelust täiesti kõrvale jäetud.
Ka keskne probleem seoses põhiseadusega vastuolus olekuga, mida president nimetas, on minu hinnangul selles eelnõus likvideerimata jäänud. Nimelt on presidendi hinnangul sedavõrd intensiivne põhiõiguse piirang ebaproportsionaalselt range. President ütleb: "Järelikult ei saa praegu usutavalt väita, et kavandatav ettevõtlusvabaduse piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning väldiks pettureile tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist. Samuti ei saa väita, et teisi, leebemaid võimalusi vähemalt samasuguses ulatuses käibemaksuaugu vähendamiseks ei ole."
Parlament võttis selle seaduse vastu, president vetostas selle ja parlament otsustas konsensuslikult, et seda seadust ei tohi muutmata kujul vastu võtta. Me leppisime kokku, et me hakkame selle eelnõuga sisuliselt tööle just selle kavatsusega. Kuid toimus pööre ja jällegi püüti ühte viga parandada teisega. Uue koalitsiooni lubaduste paketi avaldamise ajal hakkas kahanema majanduskasvu prognoos. Kusagilt tuli kiiremas korras leida lubadustele katteallikaid ja selleks valiti just nimelt selle põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud seaduse sellisel kujul läbisurumine.
Kõlanud on märkus, otsekui teistsuguseid meetmeid, mis aitaksid eesmärki saavutada (neile osutas ka president), ei ole välja käidud. IRL-i fraktsioon korraldas tõsised arutelud mitme ettevõtlusorganisatsiooniga ning maksumaksjate liiduga, kust koorus välja mitmeid praktilisi ettepanekuid maksupettuste tõkestamiseks ja ennetamiseks.
Ma kutsun küll saali üles, et me võiksime arutada riiklikult tähtsa küsimusena seda, kuidas maksupettusi tõkestada ja ennetada, ning paluda siia saali ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. Ma loetlen nüüd võimalused, mida maksumaksjate liit pakkus välja käibedeklaratsiooni lisa asemel. Ma ei võta seisukohta, kuid osutan, et ettevõtlusorganisatsioonid on pakkunud lahendusi, nad ei ole olnud lihtsalt passiivsed ja kritiseerinud seadust sellepärast, et nad ei soovi ausat maksukäitumist. Liit pakkus järgmist: laiendada riigisiseste tehingute pöördmaksustamist; kehtestada vedelkütuse müügil kehtivaid tagatise nõudeid ka teistes probleemsetes sektorites; kasutades ehituslubade infot, tugevdada ehitusplatside kontrolli; sellist käibemaksu kinnipidamist nagu automüüjate puhul, kui ostja maksab müüja eest käibemaksu MTA kontole, sobiks rakendada ka teistes valdkondades; kaaluda käibedeklaratsiooni vormi muutmist, lisades lahtreid eri liiki tehingute kohta ning kehtestada täiendavaid deklareerimiskohustusi ainult teatud ettevõtjagruppidele või MTA nõudmisel, määrates kindlaks kohustusliku elektroonilise vormi arvete koopiate esitamisel. Nii et pakett alternatiivseid maksupettuste vastu võitlemise meetmeid on laual. Ka õliliit on esitanud oma ettepanekud.
Kahetsusväärselt ei ole me vaadanud teisi võimalusi, vaid oleme – praegu koalitsiooni poliitilisel survel – liikunud seda teed, et hakanud, nagu ma ütlesin, viga veaga parandama. See ei ole jätkusuutlik. Selle eest on meid hoiatanud Vabariigi President oma vetoga, mis tähendab, et eelnõu mittekaasav menetlemine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kui see seadus enamushäältega siiski jõustatakse, oleme siis, kui seadus põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatakse, andnud ränga hoobi meie ettevõtluskeskkonnale ja tekitanud uskumatu segaduse.
Minu ettepanek on tegutseda ühiselt. Jätame kõrvale poliitilised erimeelsused ja katkestame selle eelnõu lugemise, võtame aja maha, paneme lauale selle ettepanekute paketi ja teeme läbi normaalse kaasamisprotsessi ettevõtlusorganisatsioonidega. Nii me leiame lahenduse, mis aitab saavutada seda, et maksukäitumine paraneks ja ettevõtlusorganisatsioonid ei oleks täiesti välja tõrjutud majanduskeskkonda puudutava suure ulatusega regulatsiooni menetlemisest. Ma arvan, et Mait Paltsi sõnad, et viimasest kümnest aastast ei mäleta ta mitte ühtegi eelnõu, mida oleks sellise välistava meetodiga, ettevõtlusorganisatsioone kaasamata menetletud, on tõsine kriitika. Meil ei maksa selle ees sugugi silmi kinni pigistada.
Head sõbrad! Ma kutsun üles erakonnapoliitilist huvi kõrvale jätma ja mõtlema sellele, et majanduskasv tuleb ettevõtlusest ja ettevõtlust ignoreerides ei ole võimalik jõuda mõistlike tulemusteni. Meie ühine huvi on, et aus maksukäitumine Eestis toimiks ja suur maksuauk likvideeritaks. Selle kohta on meil hulk ettepanekuid. Ärme jätame neid kõrvale, ärme ignoreerime tegelikku probleemi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Minu kõne tuleb suhteliselt hüplev, aga kuna teine lugemine on see koht, kus inimesel on võimalik välja öelda ka oma arvamust, siis las ma hüplen. Lihtsalt kõike seda kuulates on erinevaid mõtteid pähe tulnud.
Ma arvan, et me oleme maksupettuste osas kõik ühel meelel: neid ei saa kuidagiviisi sallida, nendega tuleb võidelda. See on väga konkreetne ülesanne. Mulle tuleb meelde mitmeid-mitmeid juhtumeid, kui väga selgete maksupettusvastaste meetmetega läks aastaid aega. Ma olen korduvalt siit puldist toonud näite kütusetemaatika kohta. Kaks aastat ei suutnud me midagi teha, kuigi kõik kogu aeg teadsid isegi seda summat, mis riigil saamata jäi. Kui seadus oli poolteist aastat kehtinud, siis toonane rahanduskomisjoni esimees, praegune peaminister, teatas võidukalt, et me oleme võitnud eelarvesse 100 miljonit eurot. See miljard krooni aastas oligi õige summa. Ma ei saa aru, miks me ei suutnud varem seda kõike paika saada ja see sõda käis kaks aastat. See on üks äärmuslik näide selle kohta, et vahel tuleb tegutseda kiiresti.
Aga teine äärmuslik näide on selle kohta, kuidas inimeste mõttemaailm muutub. Mul on siin kaasas leht, kus on kirjas, kuidas hääletati selle seaduseelnõu menetlemisel eelmisel korral. Siin tuleb teha, nagu öeldakse, kummardus ainult Reformierakonna poole, sest nemad on seda seaduseelnõu kogu aeg toetanud. Keskerakond on hääletanud selle vastu ja Reformierakond on olnud alati selle poolt. Nüüd on koalitsioon muutunud. Kõik sotsiaaldemokraadid, kes tollal hääletasid, hääletasid eelnõu vastu, aga täna on nad selle eelnõu poolt. IRL aga, kes siis suures osas kas ei hääletanud või hääletas poolt, on nüüd väga kirglikult selle eelnõu vastu. Vaadake, minu arvates on tegemist haiglapalati olukorraga. Kuidas saab olla võimalik, et inimesed, kelle rahvas on siia valinud, kes on enamasti kõrgharidusega, kes on täiskasvanud, üle 18 aasta vanad, suudavad mõne kuuga oma meelt niimoodi muuta? See on võimalik sellel lihtsal põhjusel, et neid sunnivad selleks mingisugused asjaolud. Aga vaadake, need asjaolud ei tohi peegelduda ühiskonda, kuid kahjuks sellise menetluse puhul need ju peegelduvad.
Kõige kurvem on see, et seda väidetavat konsensust ettevõtlusorganisatsioonidega, mis justkui on olemas, minu arvates siiski tegelikult ei ole. See teeb kurvaks. Ma olen kirglik inimene, ma ei saa aru, kuidas teie ei saa aru, et ka see, kuidas me väljapoole näime, on tähtis. Oluline pole mitte ainult see, et me peame sisuliselt võib-olla 180 kraadi oma meelt muutma. Me oleme täna siin justkui mingi asi iseeneses ja meid ei huvita, mis ümberringi toimub. Aga tegelikult ei ole meie selle riigi omanikud. Meie oleme selle riigi omanike tahte kandjad. Selle tõttu ei ole meil õigust oma ajudes teha selliseid 180-kraadiseid pöördeid. Ma teen IRL-ile möönduse selles mõttes, et nad ju ka varem koridorivestlustes selle eelnõuga nõus ei olnud ja see, kui nad täna selle vastu on, on isegi kuskiltmaalt võttes loogiline. Aga sotsid on nagu tõsises viskes. Arvestage, et inimesed, keda me sellise seadusloomega häirime, hakkavad ju ka lõpuks vaatama, mida keegi tegi, mis ta rääkis ja mis arvas.
Ütlen teile ausalt ja otse, et kõik see tekitab ebakindlust. Sõna "käibemaks" on seadusloome kontekstis viimastel aastatel ettevõtlusringkondades tekitanud ikka päris palju õudust, sest me oleme sellealaseid rumalusi suutnud ka varem teha. Ma siiralt loodan, et selle kõige tagajärg ei ole see, et edaspidi esitatakse näiteks rendiarveid tubade kaupa, selleks et summa oleks alla tuhande euro. Ma siiralt loodan, et Läti ei muutu ükskõik millise tehnoloogia, transpordivahendi või tooraine põhiliseks kaubanduspartneriks, selles mõttes, et Eesti impordiks neid asju Lätist. Sellepärast, et seesama lugupeetud Euroopa käibemaksudirektiiv, millest kolleeg Pakosta kirglikult rääkis, teeb võimalikuks, et väga paljusid asju hakatakse Lätist tooma üldse ilma käibemaksuta. Kui see kaup jääb iseenda käsutusse, siis ei ole hullu midagi, seda kaupa ei pea müüma ja käibemaksu maksmise kohustust ei tekigi, muudkui kasuta, tooda, ela ja ole. Kõik sellised nüansid tulevad sinna juurde.
Me tegelikult ju teame, kus meie probleemkohad on. Ma toon veel ühe näite. Minu poole pöördusid ehitusettevõtjad. Sümboolselt võttes on see objekt, millest jutt käib, isegi naljakas. Tartu avavangla ehituse hanke raames tegid seitse suurimat Eesti ettevõtet pakkumise, mille erinevus jäi 5% sisse, aga üks ettevõte tegi 48% odavama pakkumise, mille alusel sisuliselt hakatigi lepingut sõlmima. Tekkis korralik paanika. Ehitusettevõtjate liidus visati nalja, et ju nad tegid pakkumise mingi teise objekti ehitamiseks. Kuna mina rahvasaadikuna sain sellist infot, siis ma proovisin sellest rääkida rahandusministriga ja mujalgi siin-seal. Ega keegi mind väga tõsiselt ei kuulanud, sest mingi vastik säutsuv opositsioonipoliitik ei ole tõsiselt võetav. Õnneks juhtus see, et selle hanke tulemusi ei kinnitatud ja mõistus pääses võidule. Aga kas me teame, mitu korda meil ei ole mõistus sellisel puhul võidule pääsenud?
Mul oli endal kunagi nii, et kui ma järjekordselt riigihankel kaotajaks olin jäänud, läksin vaatama, kuidas see konkurents siis töötab. Selgus, et riigihanke oli võitnud üks FIE. Ma võtsin välja tema aruande, aga mitte midagi vajalikku selles aruandes ei kajastunud. Ma küsisin riigiettevõttest, kes oli selle hanke korraldaja, miks nad niimoodi teevad. Tegemist oli 2009-nda, valusa aastaga. Selle peale ütles mulle selle riigiettevõtte esindaja, et mis tal üle jääb, tal on eelarve ja talle avaldatakse ka survet. Vaadake, kuni me riigina ei kehtesta normaalseid hinnatasemeid, ei anna ettevõtjatele võimalust riigiga normaalsetest hinnatasemetest lähtudes suhelda, niikaua jäetaksegi alltöövõtjatele maksmata ja veel igasuguseid selliseid hädasid kaasneb. Sealt tuleks alustada. Aga täna me häirime kogu ettevõtluskeskkonda ja häälestame inimesed konstruktiivsuse asemel järjekordselt justkui protestile. Siis hakatakse jälle otsima igasuguseid võimalusi ja tehakse selliseid asju, mille tegemist me ju keegi ei taha. Selle tõttu kutsun üles, et mõelgem veel. Tegemist on võib-olla väga õige asjaga. Aga miks just 1000 eurot, võib-olla oleks õigem näiteks 5000? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid ja head ettevõtjad! Ettevõtjate igapäevane töö on see, mis annab palgatöötajatele tööd ja toob neile leiva lauale. Tänu sellele toimibki Eestis avalik sektor ja seal töötavad inimesed saavad palka. Minu sügav lugupidamine! Aus ettevõtlus on kahtlemata korraga nii hea kui ka vajalik. Tore ja vajalik oleks ka see, kui ettevõtjal oleks olemas riigi tugi, et mingi susserdaja tema kõrval ei saaks nii lihtsalt tegutseda maksude võrra odavamalt ja ausat ettevõtjat seeläbi turult välja puksida. Ei tohiks olla nii, et valad oma betoonkivikest ja maksad kõik maksud, aga siis näed, et sealsamas kõrval teine müüb sedasama asja maksude võrra odavamalt. Eelnõu üldine eesmärk on seetõttu igati mõistetav ja positiivne. Tänavu 29. jaanuaril oli mul võimalus koos Remo Holsmeri ja Eiki Nestoriga osaleda Eesti Televisiooni "Foorumi" saates just sama eelnõu teemadel. Eiki Nestor oli eelnõu peale väga kuri, mina püüdsin olla nii konstruktiivne, kui vähegi sain. Püüan seda nüüdki.
Esiteks. Mul on hea meel selle üle, et idusid on hakanud ajama minu ettepanek, mille ma saates tegin, et pöördkäibemaksu võiks laiemalt kasutada. Eesti maksusüsteemi annaks pöördkäibemaksu rohkem rakendades tõepoolest paremaks muuta. Kui me vaatame näiteks Saksamaad, kus Euroopa Liidu riikidest pöördkäibemaksu kõige aktiivsemalt kasutatakse ehk ettevõtjatevahelist arveldamist sisuliselt ei toimu, siis Eesti olukord on Saksamaa omast oluliselt erinev. Ma usun, et probleemi tegelikud juured on hoopis selle koha peal. Saksamaal makstakse lõpptarbija kaudu käibemaks ära. Seesama muudatus teeks ettevõtjaid kiusamata käibemaksuteema Eestiski palju lihtsamaks, selgemaks ja läbipaistvamaks. Põnev on asja juures see, et ka eelnõu enda seletuskiri seda lähenemist sisuliselt toetab. Nüüd tundubki tervet talupojamõistust appi võttes jabur, et kõigepealt peaksid pöördkäibemaksustamisele üle minevate valdkondade ettevõtjad tegema investeeringuid käibedeklaratsiooni uue lisa rakendamiseks ja seejärel, loodetavasti lühikese aja jooksul, palju enamates valdkondades, kui seni mokaotsast mainitud, mindaks üle pöördkäibemaksustamisele. Seega tuleks siiski kõige esimese asjana ja kõige kiiremas korras selgitada, millistes valdkondades on tulevikus võimalik pöördkäibemaksustamisele üle minna. Nendes valdkondades poleks kahtlemata vaja neid tarkvarauuendusi teha. Loomulikult seisame probleemi ees, et valdkondadevaheline määratlus on tänapäeva majanduses väga segane ja nendes valdkondades võib suureneda käibe varjamine. Samas ei tegele käibe varjamise probleemiga ka praegune eelnõu. Heale ajutisele valitsusele on ehk mõistetav, et kui me täna nõuame tarkvarauuendusi ja homme võtame suunaks pöördkäibemaksustamise, siis võib ettevõtjale tunduda, et riigi suhtumine on veidi hoolimatu. Kullamüüjate järgi ei saa kogu elu seada ega peagi seda tegema. Meeldetuletuseks ütlen, et pöördkäibemaks on oluliselt lihtsam maksustamise viis. Me näeme selle positiivset mõju ka Põhja-Ameerika mudeli puhul.
Teiseks. Olen väga tähelepanelikult lugenud president Ilvese kirja. President tunneb muret selle pärast, mille eelnõu ka kõige uuem seletuskiri ikkagi maha vaikib. See on tööstusspionaaži oht andmete sellise kontsentreerituse tõttu. Palun tööstusspionaaži võimalikkust mitte segamini ajada andmete võimaliku lekkimisega. Selle võimalikkust on Maksu- ja Tolliamet kogu aeg eitanud. Need kaks asja võivad, ent ei tarvitse kokku langeda. Kas tõepoolest targad ja innovatiivsed ettevõtjad julgevad riskida olukorraga, et 40 tubli ja nutikat maksuametnikku saavad jälgida, kuidas täpselt ettevõtjad oma äri on üles ehitanud ja kellega nad suhtlevad? Mõne aja pärast võivad need tublid noored inimesed lahkuda töölt maksuametist ja teha ise ettevõtjaks hakates täpselt sama asja, ent nõksake veel paremini, mis oleks täiesti normaalne ja igati seaduspärane käitumine. Me ju soosime ettevõtlikke noori, kes soovivad ennast harida. Maksuametisse koonduv info oleks võrratu õppimismaterjal. Võimalus, et turvariski tõttu minnakse oma ettevõttega mujale, Eestist välja, on eelnõu puhul siiski liiga suur ja sellele viitab ka president oma kirjas. Kas saaks lahendust muuta selliselt, et andmed ei koonduks automaatselt nii kokku? Ükski teine riik ei ole nii sensitiivsete andmetega sellist asja teinud. Kindlasti õnnestuks loomingulise mõtlemisega leida lahendust, mis täidaks eesmärki, ent ei tunduks just nimelt innovatiivsetele ettevõtjatele niivõrd õrna teemana.
Kolmandaks. Loomulikult tuleks juba eos taotleda ühekordset, kas või osalistki toetust tarkvarauuendusteks. Eesti ühe väga tubli ettevõtte Tallinna Kaubamaja hinnanguline ühekordne kulu nende konkreetsete arvutuste põhjal on 200 000 eurot. Tõenäoliselt teavad kõik, et Tallinna Kaubamaja ei tegele käibemaksupettusega, vähemalt pole nende senine tegevus selliseks kahtlustuseks alust andnud. Olen enne selle teema siin puldis tõstatamist konsulteerinud otse ka Rahandusministeeriumiga, kus arvati selle ettepaneku peale, et tegemist oleks riigiabiga, milles ma omakorda niisama uljalt kahelda julgen.
Loomulikult tuleb veel kord rääkida ajastusest. Selline mudel, kui seadus kavatsetakse võtta vastu kohe ja see hakkaks kehtima vähem kui kuus kuud peale vastuvõtmist ning alles siis hakataks laialdasemalt tarkvara katsetama ja selle kõige põhjal ettevõtjatele teada andma, mida nad väga täpselt tegema peavad, sunnib ettevõtjatele peale mõttetult suure töö, mis tuleb ära teha ebanormaalselt lühikese ajaga. Jättes kõrvale kõik muud asjaolud, mida varasemates kõnedes on käsitletud, ütlen, et tegelikult muutuks ka teenus liiga kulukaks, kuna infotehnoloogia spetsialiste on piiratud hulk ja kui aeg jääb väga lühikeseks, tekitataks turul ebanormaalselt suurte tellimuste tõttu ebanormaalselt kõrge hinnatase.
Veel kord ütlen, et need olid praktilised ettepanekud, kuidas meil õnnestuks Eesti ettevõtjaid aidata ja teha seda sellest eesmärgist tulenevalt, et nad saaksid oma tööd teha ausalt ja usaldada riiki, kelle tegevus järjekindlalt ettevõtlust soosib. Aitäh teile tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maksupettused on probleem. Seda on täna siit kõnepuldist kõik kinnitanud. Selle teemaga tuleb järjepidevalt tegelda ja lahendusi otsida, mida me siin saalis ka ju teeme. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on igati üllas ja kui detailidesse mitte süveneda, siis tundub, et see eelnõu igati ka ausat konkurentsi tugevdab. Paraku on aga eelnõu sisu ikkagi täiesti ettevõtjavaenulik. Ma rõhutan veel, et see eelnõu on ausa ettevõtjavaenulikult koostatud. Hoolimata sellest, et president on seaduse ühe korra jätnud välja kuulutamata ja Riigikogusse tagasi saatnud, ei ole peale seletuskirja lisatud vahu sisulisi muudatusi tehtud. Küsimused, mis jäid varasemalt vastamata, on tänaseni vastamata.
Uus ajutine valitsus lubas võimule saades rohkem avatust ja kaasatust, aga juba esimeste eelnõudega näitab ta, millist kaasatust silmas peeti. Ettevõtjate kümneid ja kümneid igati konstruktiivseid ettepanekud arvesse ei ole võetud ja sellest on siiralt kahju. Ettevõtjad on huvitatud maksupettuste vähendamisest ja meie siin saalis peaksime ausaid ettevõtjaid igati toetama. Pigem näitab nõrga eelnõuga tormamine paanikat järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Kõigile on ju selge, et üks lüpsilehm järgmise aasta eelarvelubaduste täitmiseks on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Paraku ei saa teenitavas tulus sugugi kindel olla, sest nii, nagu pole eelnõus välja toodud, kui suuri kulutusi peavad ettevõtjad selle lühikese aja jooksul tegema, ei tugine ilmselgelt just tõsiselt võetavatele argumentidele ka summa, mida eelnõuga soovitakse tegelikult teenida.
Kõige halvem on see, et tegemist on äärmiselt ebaproportsionaalse lähenemisega. Maksuameti hinnangul on ligi 80 000 ettevõttest nende luubi all 6000–7000 ettevõtet, keda nad kahtlustavad maksupettustes. Ometi tuleb pärast seaduse jõustumist kõigil ettevõtjatel kanda suuri kulutusi ja need kulutused on suuremad kui riigi teenitav tulu.
Kõike seda ja ka eelkõnelejate öeldut arvesse võttes teen ma Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel ettepaneku katkestada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Ansip!

Andrus Ansip

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina mäletan – ja ma usun, et enamik siin saalis viibijaid mäletab – 1990. aastatest neid päevi, mil maksuameti kohalike kontorite ees tänaval looklesid tundidepikkused järjekorrad, sest inimesed tahtsid käituda ausate maksumaksjatena ja seetõttu soovisid nad ise viia oma üksikisiku tuludeklaratsiooni maksuametisse. Neid deklaratsioone oli võimalik ka postitada, kuid väga paljud inimesed soovisid saada hingerahu, viia deklaratsiooni maksuametniku kätte ning saada kinnituse, et nad on teinud kõik õigesti ja on ausad maksumaksjad. Tõtt-öelda ei saanud mina seda kinnitust maksuametnikult kunagi, sest maksuametnik ei heitnud pilkugi minu ümbrikus olevale deklaratsioonile, ta võttis selle ainult vastu ja sellega minu tundidepikkune järjekorras seismine ka päädis.
Ühe minu ettevõtte töötajad müüsid 1992. aastal EXPO maailmanäitusel jäätist. Minu üllatus oli suur, et tol ajal oli Sevillas jäätisemüügil kasutatav kassaaparaat otseühenduses maailmanäituse peaserveriga. Renti müügikoha eest tuli maksta proportsionaalselt käibega ning rendisumma üle vaidlust ei saanud tekkida, sest kogu tulu ja käive oli maailmanäituse korraldajatele teada. Eestis ei osanud me millestki sellisest siis veel unistadagi.
Üksiksiku tuludeklaratsiooniga läks aega, aga 2000. aastal tehti katseprojekt ja 2001. aastast on kõigil üksikisikutel võimalik tulu elektrooniliselt deklareerida. Aga see ei tulnud kergelt. Täpselt samasugused sõnavõtud, nagu me täna siin saalis oleme kuulnud, kõlasid ka siis. See on ettevõtjavaenulik! Üksikisiku tulude deklareerimine elektrooniliselt suurendab halduskoormust! See on inimvaenulik! Mis siis saab, kui see superandmebaas lekib? Mis siis saab, kui see superandmebaas satub kurjategijate kätte? Kas hakatakse inimeste käest raha välja pressima, kas hakatakse neid šantažeerima? Praegu on kõik, kes e-maksuametit kasutavad, süsteemiga rahul. Üle 95% üksikisiku tulu deklareerijatest kasutab e-maksuametit ja keegi ei kurda. Ka ettevõtjad on rahul. Tõtt-öelda annab nuputada, kes on need 4% tulu deklareerijatest, kes endiselt kasutavad deklareerimiseks paberdeklaratsiooni.
Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas e-maksuameti kasutajate osatähtsus kõige suurem, aga kiiresti on Eestile lähenenud Portugal. Me ei võistle Portugaliga, kuid mingi ohutunne meil ikkagi peaks tekkima, kui teised väga kiire sammuga meile järele tulevad. Käibemaksu vaadates me näeme, et Portugal on meist kaugel ees. Kogu ettevõtete käibemaksu deklareerimine toimub Portugalis elektrooniliselt. Aeg on ka meil loobuda kiviaegsest käivete kontrollimise meetodist. Praegu läheb maksuametnik ettevõttesse, märkab seal midagi kahtlast, tähendab selle kuhugi üles, läheb mõne aja pärast teise ettevõttesse, näeb, et kahtlustustel oli alust, aga paraku pole väga paljudel juhtudel enam võimalik maksmata maksu kellegi käest kätte saada. Hea kolleeg Toomas Tõniste ütles, et kõik käibemaksupettuste kohad on teada. Paraku maksuametile need kõik teada ei ole. Kui me astume käibemaksu deklareerimise elektrooniliseks muutmise sammu, siis hakkab maksuametil olema märksa rohkem teadmisi. Sellest võidavad kindlasti kõik ausad maksumaksjad, kõik ausad Eesti ettevõtjad. Teeme selle sammu! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Remo Holsmer

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti riik on järjepidevalt astunud samme ausa maksukeskkonna eest seismisel. Lähiminevikust näiteid tuues võib mainida kütusesektoris loodud tagatiste süsteemi. Maksu- ja Tolliameti, Maanteeameti ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu koostöös on alates eelmise aasta novembrist autode importimisega seotud käibemaksupettuste vastu võitlemisel poole aastaga saadud märkimisväärseid tulemusi. Selle aasta keskel rakendub töötajate register, mis aitab vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kaitseb paremini tööinimeste õigusi. Riigikogu menetluses on parasjagu väärismetallide pöördmaksustamist käsitlev eelnõu. Kõik need muudatused on tehtud ausa maksukeskkonna nimel ja nendest võidavad nii ettevõtjad kui ka riik laiemalt.
Hinnanguliselt jääb käibemaksu aastas laekumata üle 200 miljoni euro. Võrdluseks olgu toodud, et Kultuuriministeeriumi tegevuskulude eelarve sel aastal on 150 miljonit eurot ja seesama käibemaksuauk on circa pool Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulude eelarvest. Me räägime väga suurtest summadest. Käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa loomine on järgmine samm maksuauguga võitlemisel. 95% käibemaksu tagastamise nõuetest täidetakse Eestis kolme tööpäeva jooksul. 3% deklaratsioonidest lähevad lisakontrolli ehk käsitsikontrolli ja pärast lisaandmete küsimist laekub riigieelarvesse täiendavalt 25 miljonit eurot.
Käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa rakendamisest prognoosib maksuamet saada veel 30 miljonit lisaeurot. Hea kolleeg Juhan Parts on öelnud, et see on liiga väheambitsioonikas eesmärk. Võib-olla ongi ja ega me täpselt sendipealt seda summat ei tea. Kuid üks on kindel: ettevõtluskeskkond saab ausamaks. Selle eelnõu eesmärk ei ole kiusata ettevõtjaid, selle eesmärk ei ole ka saada kuskilt 30 miljonit eurot ega leida täiendavaid katteallikaid. Selle eelnõu eesmärk on aus maksukeskkond.
Käibedeklaratsiooni elektroonilise lisa idee üle toimus esimene arutelu eelmise aasta septembris maksupettuste tõkestamise komisjonis, kuhu kuuluvad ettevõtlusorganisatsioonide ja riigi ametkondade esindajad ning ka rahandusminister, kes seda komisjoni juhib. Komisjonis põhimõtteliselt toetati ideed ning leiti, et projektiga tuleb võimalikult kiirelt edasi liikuda. Sellele on järgnenud arutelud, kooskõlastusringid ja arvamuste küsimised eelnõu kohta nii valitsuses kui ka Riigikogus. Kõik see tipnes aasta lõpus sellega, et president saatis seaduse Riigikogule tagasi. Vabariigi President ei vaidlustanud eelnõu eesmärki, vaid viitas vajadusele seadust paremini põhjendada ja teemat analüüsida. Ta tõi välja ka juriidilised vastuolud seoses raamatupidamise seadusega ja deklareerimiskohustusega tehingute puhul, millele laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus.
Rahandusministeerium on esitanud Riigikogule uue eelnõu ja põhjaliku seletuskirja. Peamiselt suurte jaekaubanduskettide ettepanekust tulenevalt võimaldatakse neil arveid summeeritud kujul esitada kuni järgmise aasta lõpuni. Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma s.a 1. novembrist, aga ettevõtjad saavad maksuametilt taotleda deklaratsioonide esitamiseks ja IT-süsteemide uuendamiseks pooleaastast üleminekuperioodi. Nii eelnõu algataja kui ka need fraktsioonid, kes rahanduskomisjonis seda eelnõu on toetanud, soovivad, et üleminek uuele süsteemile oleks võimalikult mugav.
Ma möönan, et üleminek võtab ettevõtjatelt esimeses etapis aega ja põhjustab lisakulusid, kuid seejuures loodan mõistmist, miks riik seda vastutulekut palub. Aus maksukeskkond ja võrdse konkurentsi tagamine ettevõtluses on nii riigi kui ka ettevõtjate huvides. Selle vastu ei tohiks vaielda ükski erakond Riigikogus. Ka tänased sõnavõtud kinnitavad seda vähemalt retoorika poolest. Arvestades fakti, et ka 17 IRL-i fraktsiooni liiget 22-st toetas eelmise aasta lõpus toonast eelnõu, on kahepalgeline nüüd väga jõuliselt sellele eelnõule vastu olla. Olgu, aja jooksul positsioonid võib-olla muutuvad, kuid kriitika kõrval tuleks pakkuda ka lahendusi ja alternatiivi. Ma ei ole näinud ühtegi muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonile oleks IRL-i fraktsioonilt tulnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas soovite lisaaega? Minut juurde.

Remo Holsmer

Selle asemel olen ma täna kuulnud kümnete viisi küsimusi ja palju kriitikat. Selles mõttes olen ma IRL-i fraktsiooni juhi Urmas Reinsaluga väga nõus, et erakonnapoliitilised eesmärgid tuleb selle eelnõu juures selgelt kõrvale jätta. Sellest tulenevalt toetab Reformierakonna fraktsioon eelnõu teise lugemise lõpetamist ja kolmandal lugemisel seadusena vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Sel teemal on siin eri aegadel, praegu ja ka eelmisel aastal, päris palju sisulisi debatte peetud. Mind inspireeris siia pulti tulema ennekõike vajadus tunnistada, et ma olen eksinud. Selle juurde jõudmiseks, kuidas ma eksinud olen, pean ma natuke ajas tagasi minema.
Mäletatavasti pidasime siin tulist debatti, kui sedasama teemat esmakordselt lahati. Siis leidis toonane Riigikogu koosseisu enamus, et seadus on piisavalt hea, et see vastu võtta. President arvas teistmoodi ja otsustas seda seadust mitte välja kuulutada. Ta põhjendas oma arvamust, juhtides tähelepanu kolmele teemale. Üks neist oli võimalik vastuolu käibemaksudirektiiviga, teine oli võimalik ebatäpsus seoses advokaatide ja notarite õigusi reguleerivate seadustega ja kolmas oli meetmete proportsionaalsus ehk see, mida tehakse, versus see, mida saavutada püütakse. Sellest tulenevalt otsustas ta seadust mitte välja kuulutada ja seetõttu me seda siin täna uuesti menetlemegi.
Mõtleme loogikale, millega Lääne kultuuriruumis on pärast Aristotelest opereeritud. Võib öelda, et seda eelnõu on kriitikast tulenevalt paremaks tehtud. Sellel on siin pikalt peatutud, kõige rohkem on räägitud proportsionaalsuse ja põhjendatuse teemal. Aga tõesti, eelnõu seletuskiri, mis Riigikokku jõudis, oli üsna napp. Seda sai siin natuke paksemaks tehtud ja nüüd on ta koos lisadega üle saja lehekülje paks. Võib küsida, kas kvantiteet tagab alati kvaliteedi. Iga kord ei pruugi nii olla, aga see seletuskiri on üsna põhjalik ja võib ka öelda, et analüütiline. Igal juhul on eelnõu nüüd oluliselt põhjendatum, kui ta oli toona. Kas see on piisav või mitte, see on maitseasi. Sellest loogikast tulenevalt tekib küsimus, et kui eelnõu on paremaks tehtud, kas siis need, kes toona seda eelnõu ei toetanud, olid sellele vastu või jätsid hääletamata, nüüd seda toetavad. See on minu meelest õigustatud küsimus. Kui asja on tehtud paremaks, võib a priori eeldada, et need, kes toona seda toetasid, toetavad seda ka nüüd. Nüüd jõuan ma selle juurde, kus ma eksisin. Nimelt sattusin ma kunagi arutlema ühe rahanduskomisjoni kuuluva reformierakondlasest kolleegiga. Ma olin siis täiesti kindlal seisukohal, et sellele eelnõule ei saa IRL kuidagi vastu hääletada, sest selles puuduks igasugune loogika. Ma leidsin, et kindlasti on teisi eelnõusid, mis veel saali tulevad ja mille üle peetakse tõsist debatti ning me tõenäoliselt näeme siis IRL-i, kes on nüüd opositsioonis, üsna aktiivselt oma uues rollis tegutsemas. Aga ma arvasin, et sellele eelnõule ei saa nad ometi vastu hääletada. Tundub, et ma eksisin. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Andres Herkel

Austatud kolleegid! Ma rikastan seda debatti sellega, et alustan ühe tsitaadiga ühest neist paljudest kirjadest, mis on meile selle eelnõu tõttu ettevõtlusorganisatsioonidelt tulnud. Ettevõtjad lõpetavad oma kirja nii: "Ettevõtjate ja riigijuhtide solidaarsus peab olema vastastikune. Ootame ka riigi tegevuskulude auditit ning konkreetseid plaane liigse bürokraatia kärpimiseks ning riigi efektiivsemaks toimimiseks kõikides valdkondades ja kogu Eesti territooriumil." Ma arvan, et kogu seda vastuolu või puudulikku kaasamist arvestades võib see lause olla päris suure tähendusega.
Remo Holsmer ütles eespool, et eelnõu eesmärk ei ole saada kuskilt 30 miljonit eurot, vaid eelnõu eesmärk on aus maksukeskkond ja ta loodab ettevõtjatelt mõistmist. Paraku tundub mulle, et me ei ole riigina suutnud seda mõistmist tekitada. Me oleme jätnud olulisi asju tegemata, näiteks omavalitsusreformi, mis on takerdunud sellesse, et erakonnad pole suutelised selles kokku leppima ja tirivad tekki kord ühele, kord teisele poole, nii et sellest reformist on saanud naljanumber. Ka erakondade rahastamine või mitmed muud probleemid pole lahendust leidnud. Igal juhul on fakt, et ettevõtjad Eesti Vabariigis ei tunneta riigi tuge. Minu mõistus keeldub küll vastu võtmast seda väidet, et Eesti Maksumaksjate Liit, EVEA, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu ja teised, kes on saatnud siia hulgaliselt ettepanekuid ja ikkagi praeguse tulemusega rahul ei ole, on organisatsioonid, kes just nagu ei seisa ausa maksukeskkonna eest.
Ma arvan, et ettepanek eelnõu menetlemine katkestada on asjakohane. Suuresti on need probleemid, mis president eelmise aasta lõpus tõstatas, endiselt üleval. Eesmärk võib olla ju üllas, aga vahendid on ebaproportsionaalsed. Eelnõu sisulist muutumist ei saa kindlasti mõõta seletuskirja pikkusega, mis on peamine asi, mis vahepeal muutunud on.
Ma jätan vahele selle, miks IRL-i ja sotsiaaldemokraatide seisukoht on muutunud. Eks see natukene naljakas ole. Aga Remo Holsmer tõi oma kõnes näiteks ühe väikeettevõtja, kes just nagu on seda eelnõu toetanud. Samal ajal jättis ta kõrvale terve hulga pabereid ja kirju, mis me oleme selle aja jooksul oma laudadele ja meilikasti saanud. Ma arvan, et niisuguste retooriliste võtete kasutamine ei ärata usaldust.
Kõige lõpuks räägin Maksu- ja Tolliameti tehtud kulutustest. Räägitakse 400 000, 80 000 või 60 000 eurost. Jah, kahtlemata võib öelda, et lepingud on sõlmitud ja kõik on just nagu legitiimne. Küsimus ei olegi selles. Küsimus on selles, mille jaoks me siin Riigikogu sünnipäeval siis koos oleme, kui täitevvõim teeb kulutusi, eeldades, et Riigikogu kummitemplina need takkajärele legitimeerib. See ei ole korrektne lähenemine. See, kui kulutusi tehakse ette, on ikkagi terav probleem ja me peame parlamendis sellele tähelepanu pöörama.
Ma nõustun nendega, kes on teinud ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marko Pomerants! Kaheksa minutit.

Marko Pomerants

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mul on hea meel näha, et teid on siia rohkem kogunenud, nii et on, kellele nende järgneva kaheksa minuti jooksul rääkida. Kuigi Valges saalis käib juba kena sünnipäeva tähistamine, tahan öelda, et enne töö ja siis lõbu. Ma ei hakka kordama kõike seda, mida siin on juba piisavalt puudutatud. Ma ei räägi proportsionaalsusest ega sellest, et maksuamet teeb kusagil mingisugust tarkvarahanget, ega kõigest sinna juurde kuuluvast. Räägin faktidest.
Sõbrad! Te olete siin kenasti kuulanud kõiki sõnavõtte, mida nende kuude vältel selle eelnõu menetlemise jooksul on peetud. Tuleme korraks tagasi selle eelnõu n-ö esimese kolmanda lugemise juurde. Toonane rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, minu hea pinginaaber ja igati tubli mees, rääkis juba siis, et see eelnõu on tehtud järgmise aasta riigieelarve kontekstis, kiirustades ja see sisaldab probleeme. Sõltumata sellest, kas president oleks selle seaduse välja kuulutamata jätnud või mitte, oli siin saalis olemas arusaam, et seda seadust tuleb hakata uuel aastal parandama, kui jaanuaris Riigikogusse tagasi tullakse. Seda me olemegi tegema hakanud. President lasi lihtsalt kiire aja mööda. Nagu te olete kõnedest aru saanud, probleeme on sellega, et maksud ei laeku, ja sellega, et eelnõu on veel nadi.
Kõigile neile, kes ei saa aru, miks IRL detsembris niimoodi hääletas, nagu ta hääletas, ütlen, et see oli igati loogiline ja riigimehelik, nii nagu seda on ka meie arusaam, et seaduseelnõu tuleb edasi tuunida. Aga miks sotsid nii käituvad, nagu nad käituvad? See on täiesti arusaamatu. (Naer.) Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 3 on rahanduskomisjoni ettepanek ja juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepaneku nr 4 on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 5 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 6 on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun, Sven Sester!

Sven Sester

Aitäh! Muudatusettepanekut nr 6 palub IRL-i fraktsioon hääletada. Juttu on jõustumistähtajast.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Me hääletame selle läbi.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 ja vastu 18 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega leidis muudatusettepanek toetust.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Riigikogu juhatusele on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek katkestada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu ettepaneku katkestada käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 ja vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Juhtivkomisjon ettepanek on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja tänane istung ammendatud. Soovin kõikidele kena õhtu jätku ja õnnitlen kõiki parlamendi 95. sünnipäeval!

Istungi lõpp kell 17.27.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee