Austatud Riigikogu! Alustame oma VII istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt olen valmis vastu võtma teie eelnõusid ja arupärimisi. Palun registreerida! Juku-Kalle Raid, palun!

Lugupeetud lipsuga Nestor! Head kolleegid! On tekkinud eelnõu, mis pidi tegelikult jõudma siia sügisel, aga me teame väga hästi neid tehnilisi põhjusi, miks see sügisel ei jõua. See puudutab raamatute ja töövihikute käibemaksu alandamist 9%-lt 5%-le. Et mitte lõhnata higise populismi järele, on seaduse jõustumise kuupäevaks pandud siia 1. jaanuar 2016, mitte 2015. Nii et see ei lähe ka valimisvõitluse alla. Alla on kirjutanud igast erakonnast mõni inimene, välja arvatud Igor Gräzin. Muidu on kõik korrektne. Lihtsalt me teame väga hästi, et see eelnõu võimaldaks kirjastuste liidu andmetel alandada raamatute hinda poes ühe-kahe euro võrra ja kindlasti oluliselt suurendada Eesti autorite autoritasu.

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Väljakujunenud tava kohaselt nüüd teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse 24. märtsil algatatud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjoniks sai määratud kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse 24. märtsil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse 24. märtsil algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse 24. märtsil algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on samuti maaelukomisjon; Riigikogu liikme Andres Herkeli 25. märtsil algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Riigikogu juhatus on registreerinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Karel Rüütli ning fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Indrek Saare ja Kalev Kotkase. Kolmandaks on teatada, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võttis tagasi Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 582.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Mul on teile üks täpsustus päevakorra kohta. Vabariigi President nimetas s.a 26. märtsil oma otsusega nr 397 ametisse Taavi Rõivase moodustatud Vabariigi Valitsuse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 91 kohaselt astub Vabariigi Valitsus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi Valitsus annab ametivande tänasel Riigikogu istungil viimase päevakorrapunktina, kuid mitte varem kui kell 15.

Asume päevakorra juurde. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 kolmas lugemine. Kas on sõnavõtu- või kõnesoovi? Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 423 lõpphääletusele, kuid kuna see eelnõu vajab koosseisu häälteenamust, siis tuleb uuesti teha kohaloleku kontroll. Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 519 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kui ei ole, siis valmistume lõpphääletuseks.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud õigusaktide revisjoniga seoses seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 519. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 575 kolmandat lugemist. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kas Riigikogu liikmetel on kõnesoovi? Ene Ergma, palun!

Protseduuriline küsimus: kas kõik Riigikogu liikmed võivad nüüd kõnega esineda?

Ei või, võivad fraktsioonide volitatud esindajad. Aga ka nemad on Riigikogu liikmed. Paistab, et kõnesoove ei ole.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 575. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu vastuvõtmise poolt oli 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 584 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 584 lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 584. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Reklaamiseaduse § 22 muutmise seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 5, Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 kolmas lugemine. Kas on kõne- või sõnavõtusoove? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistust.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 556. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Maagaasiseaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 6, Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574 kolmas lugemine. Kas Riigikogu liikmetel, kes on saanud oma fraktsioonilt volitused, on soovi esineda kõnega? Kõnesoove ei ole. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 574. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 7, Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 551 kolmas lugemine. Kas on kõne- või sõnavõtusoove? Kõne- ega sõnavõtusoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 551 lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 551. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 8, Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu 562 kolmas lugemine. Kas on  sõnavõtu- või kõnesoove? Ei ole. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu 562. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 9,  Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566 kolmas lugemine. Kas on kõne- või sõnavõtusoove? Selliseid soove ei näi olevat. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 566 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 566 vastuvõtmise poolt oli 75 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks. Seadus on vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 10, Vabariigi Valitsuse algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 589 teine lugemine. Palun rahanduskomisjoni ettekandjaks komisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas komisjoni esimehe Sven Sesteri juhtimisel maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mida mõned meist teavad ka 589 SE nime all, 18. märtsil 2014. aastal ning otsustas teha eelnõus nii keelelisi kui ka tehnilisi täpsustusi. Need täpsustused on ka tehtud. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida konventsioon, et edendada rahvusvahelist koostööd muutmaks riikide maksuseadused paremini toimivaks, arvestades seejuures maksumaksjate põhiõigusi. Konventsioon sätestab halduskoostöö vormi, mille abil saavad riigid tõhusamalt makse määrata ja koguda ning võidelda maksude tasumisest kõrvalehoidmise vastu.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 26. märtsil 2014. aastal, st täna, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Aitäh!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Kas sa võiksid veidi rohkem avada seda, millest te seal komisjonis rääkisite ja mis küsimused eelnõu kohta olid?

Eelnõu sisuline arutelu toimus pigem eelmisel istungil, kus valitsuse esindaja andis ülevaate maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu sisust. Esitati mitmesuguseid küsimusi. Kui ma meenutan eelmist istungit, siis seal oli põhiline teema see, kas kohalike maksude puhul peaks sellist haldusabi rakendama või mitte. Eesti on arvanud, et seda ei ole põhjust teha, kuna teadupärast on meil kohalikke makse üsna piiratud hulgal ja saadav praktiline kasu võib osutuda ebaproportsionaalseks võrreldes sellega, mis koostöö tegemiseks võib kuluda. Viimasel istungil olid põhiliselt keelelised ja tehnilised küsimused.

Sven Sester, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et saalis on tekkinud mingi väike närvilisus, et äkki saame asjaga enne kella kolme ühele poole. Et seda probleemi ei tekiks, on juhatajal kindlasti võimalik võtta vahepeal vaheaeg. Aga et asja teile lihtsamaks teha, siis palun korrake kogu oma eelmist vastust veel kord!

See läheb mul natuke keeruliseks, kuna ma vastasin peast ja seda teksti mul ees ei ole. Ma võin üritada seda teha, aga ma ei ole kindel, kas ma suudan seda sõna-sõnalt korrata. Kui see soov on endiselt olemas, siis ma võin üritada. Kui ei ole, siis jätaksin teile võimaluse lugeda stenogrammi, mis on kättesaadav kõigile Riigikogu liikmetele. Stenogramm asub aadressil www.riigikogu.ee.

Kas Riigikogu liikmetel on veel küsimusi ettekandjale? Ei ole. Vahemärkusena ütlen, et juhataja on teadlik oma õigustest. Kas on soovi kõnet pidada või sõna võtta? Paistab, et ei ole. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud, seega ei ole ka midagi läbi vaadata. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 589 lõpphääletusele. Alustame selle ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 589. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Vabariigi Valitsuse algatatud maksuasjades vastastikuse haldusabi konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 589 vastuvõtmise poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 521 teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head sõbrad! Ma proovin ka rääkida natuke aeglasemini, kuna valitsus ei ole vist veel koos, kella kolmeks saab kokku. Niimoodi saame selle aja siin ära täita.
Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestati siin saalis 12. märtsil s.a. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud. Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu 17. märtsil ja 24. märtsil s.a. Oli kaks teemat, mida me käsitlesime. Esimene oli Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni pöördumine ja kiri. Me kutsusime komisjoni istungile ka nende esindajad. Kohal olid ka Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Õie Jõgiste, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunikud Liiri Oja ja Erle Rikmann.
EVEA kirja mõte oli selles, et nad ei nõustu Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamusega. EVEA arvates lähtutakse eelnõu puhul valest eeldusest, et juhatuse liikmeks olemine on võrdsustatav tööga. EVEA esindajate arvates annab töö kaotanud isiku, kes samal ajal on juhatuse liige, ilmajätmine töötu staatusega kaasnevast kaitsest vale signaali ettevõtluskeskkonnale ja pärsib väikeettevõtlust.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa arvates ei ole töötuna arvelevõtmine, töötule töö leidmise toetamiseks tööturuteenuste osutamine, toetuste ja hüvitiste maksmine ning ravikindlustus ettevõtluse arendamisele suunatud meede. Eelnõu eesmärk on tagada, et töötuna oleksid arvel ning tööturuteenuseid ja -toetusi ning töötuskindlustushüvitist saaksid isikud, kes on tööta ja otsivad tööd. Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa seisukoha järgi äriühingu juht ei ole ilma tööta, vaid juhib äriühingut, seda ka siis, kui ta on nõustunud tegema seda tasu saamata või tasu maksmisega on raskusi. Äriühingu juhatuse liikme leping on oma olemuselt käsundusleping ning käsundiandja peab maksma tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui tasu saamises ei ole kokku lepitud, võib äriühingut juhtida ka tasu saamata. Kui äriühingul on tasu maksmisega raskusi – näiteks alustav ettevõtja, hooajaliselt tegutsev ettevõtja vms –, siis on tegemist äririskiga. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eesmärk on saavutada kõrge tööhõive, mitte maandada ettevõtlusriske. See on filosoofia ja loogika, millest seaduses on lähtutud.
Teine teema oli sotsiaalministri kiri, millega tehti ettepanek täiendada eelnõu selliselt, et isiku töötuna arvelolekut ei lõpetata kohe pärast ettevõtluse alustamise toetuse ülekandmist töötu pangakontole, kui ta ei ole veel äriühingut loonud või juhib äriühingut tasu saamata. Töötuna arvelolekut ei lõpetata mitte raha ülekandmise päeval, vaid 90 päeva möödumisel toetuse ülekandmisest. Töötukassa arvates ei järgi see ettepanek samuti eelnõu põhimõtet, et töötuna oleksid arvel ning tööturuteenuseid ja -toetusi ning töötuskindlustushüvitist saaksid need isikud, kes on tööta ja otsivad tööd. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk on, et töötu ise looks endale võimalikult kiiresti töökoha. Kui  pikendada seda aega veel kolm kuud, siis lükkub töötu tööhõive kaugemale.
Ka praeguse seaduse järgi on olemas piisavad meetmed ettevõtluse alustamise soodustamiseks. Ettevõtluse alustamise toetuse puhul aitab töötukassa läbida koolitust ja täiendada teadmisi. Ettevõtluse alustamise toetuse sees on summad, mis katavad ettevõtluse alustamiseks vajalikud kulutused, samuti võib neid osaliselt kasutada tööjõukuludeks ettevõtte tegevuse esimestel kuudel. Nii et ka töötukassa ei toetanud sotsiaalministri kirjas tehtud muudatuse sisseviimist. See oligi põhjus, miks me eelnõu teise lugemise vahepeal katkestasime. Sotsiaalministri kirjast lähtuvalt tehti ettepanek esitada komisjonipoolne muudatusettepanek, kuid hääletustulemusega poolt 1, vastu 3, erapooletuid 0 ei leidnud ettepanek toetust. Lõppkokkuvõttes on eelnõus tehtud keelelised parandused, mis on alla joonitud.
Juhtivkomisjoni otsused olid järgmised. Komisjon otsustas esitada eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 26. märtsiks ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Margus Tsahknale on ka küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Siin saalis on päris palju huvilisi, võib-olla sa avad täpsemini selle arutelu käigu. Arutelu oli küllalt huvitav ja võin öelda, et komisjoni esimees oli selle väga hästi korraldanud. Kohal olid huvigruppide esindajad, kes rääkisid oma murest. Räägi, palun, sellest pikemalt!

Aitäh, hea küsija, komplimendi eest! Nüüd ma räägin peast, nagu Rannar Vassiljev eelmises päevakorrapunktis. Üks asi, mis on tõesti jäänud tähelepanuta, on see, et me anname omastehooldajatele, kes saavad hooldustasu, võimaluse ennast töötuna arvele võtta. Praegu neil sellist võimalust ei ole, nad saavadki seda väikest hooldustasu ja jäävad tööturu aktiivsetest meetmetest eemale. See on eelnõu osa, mis ei ole kellelegi probleeme tekitanud.
Seda osa, mis puudutab äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise keeldu, oleme tõepoolest palju arutanud. Need osapooled, kes on komisjonis käinud, on juhtinud tegelikult tähelepanu õigetele asjadele. Näiteks väiksed ettevõtted, kellel ei ole püsivat käivet või kes mõnel aastal võib-olla üldse käivet ei tekita, vajavad ikkagi juhatuse liiget, ja kui see juhatuse liige on jäänud töötuks, siis juhul, kui me selle seaduse vastu võtame, ei saa ta ennast töötuna arvele võtta või peab ta ennast juhatuse liikme kohalt taandama. Selline muudatus pärsib ettevõtlust ja ettevõtluse toetamist. Vaidlus ongi käinud ideoloogia üle. Töötukassa ülesanne on toetada ja aidata inimesi tööle, aga filosoofiliselt võttes on ka juhatuse liikmeks olek töö. Kas ta saab tasu või ei saa, see on juba täiesti eraldi küsimus. Laias laastus ongi vaidlus komisjonis käinud selle üle.
Ühtepidi ma toetan ka seda filosoofilist lähenemist, et töötukassa ülesanne ei ole tegelikult ettevõtluse arendamine. Tegelikult peaks see informatsioon, mida me oleme EVEA-lt ja ka teistelt ettevõtlusorganisatsioonidelt saanud, minema majanduskomisjoni ja majandusministeeriumisse, et ettevõtjaid ja ettevõtlusega alustavaid inimesi saaks toetada kas EAS-i või KredExi kaudu või kuidas tahes. Ütleme niimoodi, et otsustuskoht ongi siin saalis, meil tuleb otsustada, kas me toetame või ei toeta seda ettepanekut.

Aitäh, Margus Tsahkna! Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Komisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teistsuguseid ettepanekuid ei ole juhatusele laekunud. Eelnõu 521 teine lugemine on lõpetatud.
Kuulutan välja juhataja vaheaja pikkusega 21 minutit. Vaheaeg lõpeb kell 15.
V a h e a e g

Lugupeetud Vabariigi President! Austatud Riigikogu! Lugupeetud lahkuva valitsuse liikmed ja uue valitsuse liikmed! Järgnevalt on meil võimalus ära kuulata Vabariigi Valitsuse liikmete ametivanne. Lugupeetud ametisse astuva Vabariigi Valitsuse peaminister Taavi Rõivas, palun teid ametivande andmiseks Riigikogu kõnetooli! 

Austatud Vabariigi President! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Peaminister Taavi Rõivas annab allkirja. Aplaus.)
Palun ametivannet andma minu juhitava valitsuse ministrid: haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, justiitsminister ja põllumajandusminister Andres Anvelt, kaitseminister Sven Mikser, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Urve Tiidus, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, rahandusminister Jürgen Ligi, siseminister ja regionaalminister Hanno Pevkur, sotsiaalminister Helmen Kütt, välisminister Urmas Paet, minister Urmas Kruuse ja minister Anne Sulling. (Ministrid kirjutavad alla ametivande tekstile. Aplaus.) Ma tänan teid!

Austatud Riigikogu! Loen teile ette Vabariigi Presidendi otsuse: "Vabariigi Presidendi otsus nr 398. Toompeal, 26. märtsil 2014. Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine. Vabastan ametist 5. aprillil 2011 nimetatud Andrus Ansipi juhitud Vabariigi Valitsuse seoses uue valitsuse ametisse astumisega 26. märtsil 2014. Alus: Eesti Vabariigi põhiseadus § 78 punkt 10 ja § 92 lõige 2. Toomas Hendrik Ilves."
Üks valitsus on vabastatud, üks valitsus on nimetatud. Lugupeetud Vabariigi President, teil on võimalus uut valitsust õnnitleda. (Vabariigi President õnnitleb valitsusliikmeid.) Riigikogu nimel õnnitlen ametisse astunud valitsust! Riigikogu istung on tänaseks lõppenud. (Aplaus.)

Istungi lõpp kell 15.13.