Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna on märtsiküüditamise ohvrite mälestuspäev ja ma teen ettepaneku alustada istungit leinaseisakuga, et mälestada märtsiküüditamise ohvreid. (Leinaseisak.) Aitäh! Head kolleegid, alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Peep Aru!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõike 5 kohaselt esitab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ning julgeoleku- ja jälitusasutuste järelevalvest 2013. aastal. Aitäh!

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Austatud kolleegid! Esitan Riigikogu menetlusse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Ilmselt ei ole väga üllatav, kui ma ütlen, et vasakust servast paistab tegevus saalis mõnevõrra teistmoodi kui paremast servast, kus ma olen pikka aega istunud. Eks mõnedki asjad olid ka enne nähtavad ja tegelikult plaanisin küsimusi koguda, sest vähemuse kaitse ja eneseväljendamise õigus ei ole paljudel juhtudel parimal moel tagatud. Kuid see juhtum, kus minu esitatud seaduseelnõu ei jõudnud menetlustähtaja jooksul isegi mitte komisjoni päevakorda, sunnib mind esitama uue klausli Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ilmselt see kaitseb ka IRL-i fraktsiooni, kes asub opositsiooni koos Keskerakonnaga. Teen ettepaneku lisada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 97 lõike 3 järgmises sõnastuses: kui juhtivkomisjon ei ole esitanud eelnõu seaduses sätestatud tähtaja jooksul esimesele lugemisele, siis võtab Riigikogu juhatus selle täiskogu päevakorda omal algatusel, eeldusel, et juhtivkomisjon jõuab eelnõu arutada ja teha esimese lugemisega seotud otsused komisjoni korralisel või erakorralisel istungil. Avaldan lootust, et selle eelnõu menetlemisel peetakse tähtajast kinni. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu. Riigikogu otsustab selle menetlusse võtmise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Olen vastu võtnud ka ühe ülevaate, mille juhatus võtab teadmiseks.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 26. märtsil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 85 ja puudub 16 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänane ainus päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud "Sisekokkuleppe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-EL-i partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa" ratifitseerimise seaduse eelnõu 585 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Tere hommikust, head Riigikogu liikmed! See eelnõu puudutab arengukoostöö valdkonda ja ratifitseerimiseks on teie ees Euroopa Liidu riikide kokkulepe, mis käsitleb Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele antavat abi aastatel 2014–2020. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja Euroopa Liidu partnerlusleping sõlmiti 2000. aastal Bénini pealinnas Cotonous ja selle linna järgi ongi leping oma nime saanud. Lepingu alusel annab Euroopa Liit nimetatud piirkonna riikidele abi, mis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt, st aastani 2020, on kokku 29,1 miljardit eurot. Kõige selle rahastamiseks asutavad Euroopa Liidu riigid 11. Euroopa Arengufondi (EAF), mille vahendite ja osamaksude mahu ning tasumise korra määramiseks ongi see kokkulepe ette valmistatud. Eesti osamakse moodustab 11. Euroopa Arengufondi summadest 0,086% ehk kuue aasta jooksul ligi 26,3 miljonit eurot. See raha nähakse ette Rahandusministeeriumi eelarves ja see läheb arvesse ka Eesti arengukoostöö panusena. Peale osamakse tagavad liikmesriigid Cotonou lepingu alusel antavaid Euroopa Investeerimispanga laene. Täpsed kohustused määratakse kindlaks tagatislepingus, mille sõlmib pangaga Rahandusministeerium.
Euroopa Arengufondi kaudu toetab Eesti nagu ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid vaesuse vähendamist ja majandusarengut nendes Euroopa Liidu partnerriikides, keda see kokkulepe hõlmab. Meie toetus aitab loodetavasti kaasa migratsioonivoo vähendamisele ja leevendab ka näljahädade, loodusõnnetuste ja muude kriiside tagajärgi. Seega, kui neid hädasid muus maailmas vähemaks jääb, on sellel pikaajaline soodne mõju kogu Euroopa Liidule, sh Eestile. Eesti kirjutas sellele kokkuleppele alla eelmise aasta 24. juunil ja kokkulepe jõustub siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid on selle heaks kiitnud. Eesti peab selle kokkuleppe heakskiitmise korral Riigikogus ratifitseerima. Oleme korra ka varem samalaadse kokkuleppe sõlminud ja heaks kiitnud. See oli kokkulepe perioodiks 2008–2013, mis Riigikogus ratifitseeriti juunis 2007. Aitäh!

Suur tänu! Palun Mihhail Stalnuhhini küsimus!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas AKV riike toetab ainult euroliit või on ka teised rahvusvahelised organisatsioonid samasuguseid seadusi vastu võtnud?

Nendel riikidel on kindlasti nii kahepoolselt kui ka rühmiti kokkuleppeid rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, aga peamiselt laenu küsimustes. Kuna Euroopa Liit on praegu maailmas kõige suurem arengukoostöösse panustaja, siis koostööd pakub Euroopa Liit nendele riikidele kindlasti kõige rohkem. Seega pakuvad rahvusvahelised finantsorganisatsioonid eelkõige laene ja Euroopa Liit annab peamiselt arenguabi.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, välisminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! See eelnõu oli rahanduskomisjonis arutlusel 11. märtsil s.a. Algatajat esindas Välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo vanemjurist Peter Pedak. Teema küttis kirgi ja tekitas ka mõningaid küsimusi. Vastuseid jagan siit puldist ka teiega. Esimene küsimus puudutas abi mahu suurenemist võrreldes perioodiga 2008–2013 ja vastuseks teatati, et see maht on tõesti suurem. Kui 2008.–2013. aastal oli abi kogusumma 22,7 miljardit eurot, siis nüüd on see 30,5 miljardit ja ka Eesti osalus on kasvanud.
Huvi tunti veel selle vastu, kas sisekokkuleppe järgi antav abi läheb arvesse kui välisabi. Sellele vastati: jah, läheb. Eelarvestrateegia aastateks 2014–2017 näeb ette, et arengukoostööle ja humanitaarabile eraldatav summa peaks 2017. aastaks jõudma 0,19%-ni rahvamajanduse kogutulust. Praegu on see 0,156% ehk pisut madalam kui see 2017. aastaks peaks olema. Kuna leppe järgi kohustuvad liikmesriigid tegutsema ka laenu garandina, siis tunti huvi, kas see kajastub ka Eesti laenukoormuses. Lühike vastus oli, et ei kajastu.
Samuti küsiti, kus on võetud vastu otsus, et riik võtab sellise rahalise kohustuse. Vastati, et see otsus on vastu võetud valitsuse seisukohtade alusel, mida on Euroopa Liidu asjade komisjonile tutvustatud ja sealt ka mandaat saadud. Lõpuks oli veel kaks küsimust. Mis juhtub, kui sisekokkulepet ei ratifitseerita? Vastus on, et sel juhul lepe ei jõustu. Mis kasu see lepe Eestile toob? Kasu seisneb selles, et Eesti näitab end arengukoostööst huvitatud riigina, Euroopa Liidus on meie julgeolek tagatud ja kaudne kasu on ka migratsioonivoo ohjeldamine. Sellega küsimused-vastused komisjonis piirdusid.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda teisipäeval, 25. märtsil ehk täna, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute tähtpäevaks 1. aprill kell 17.15. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rannar Vassiljev! Head kolleegid, kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 585 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 585 muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks s.a 1. aprilli kell 17.15. Meie tänane päevakord on ammendunud. Suur tänu kõigile osalemise eest ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.14.