Lugupeetud Riigikogu! Austatud Riigikogu juhataja! Head daamid ja härrad! Mul on suur rõõm seista teie ees ja anda järjekordselt ülevaade turvalisuspoliitika põhisuundade elluviimisest ning meile pandud ülesannetest, mille eesmärk on loomulikult muuta Eesti turvalisemaks paigaks. Lühidalt kokku võttes – see kokkuvõte on ära toodud ka turvalisuspoliitika aruande eessõnas kahel leheküljel – räägin sellest, kuidas me oleme turvalisust suurendanud viimastel aastatel ja eelkõige aastal 2013. Väga lühidalt on märksõnad sellised: vähem kuritegevust, rohkem säästetud inimelusid, rohkem võimekust päästa inimelusid ja vähendada vigastusi, rohkem motivatsiooni politseinikele ja päästjatele ning rohkem vabatahtluse ja kogukonna kaasamist.
2011. aastal, kui ma seadsin Siseministeeriumile prioriteetsed tegevussuunad, oli eelkõige siht muuta elukeskkond ohutumaks, turvalisemaks ja ka sõbralikumaks. Viimaste aastatega oleme teinud palju tööd selle kõige nimel. 2013. aasta kohta võib öelda, et raha on panustatud ja tähelepanu on suunatud eelkõige ennetusele, inimelude säästmisele ja kindlasti ka siseturvalisuse töötajate motivatsiooni suurendamisele. Hea meelega tutvustangi teile täna kõige olulisemaid ülesandeid ja tulemusi.
Esiteks ennetuspoliitikast ja õnnetussurmade vähendamisest. 2013. aastal oli õnnetussurmade, st liiklus-, tule- ja uppumissurmade arv väikseim pärast Eesti taasiseseisvumist. Hukkus 184 inimest ehk 6% võrra vähem kui aasta varem. Ligi 20 aastaga oleme ühiste jõupingutuste tulemusel vähendanud hukkunute arvu enam kui neli korda, säästes pea 600 inimese elu. On selge, et iga inimelu on väärtuslik ning siit on võimalik minna ja me peamegi minema ainult edasi. Seetõttu oleme jätkanud märkimisväärset panustamist ennetustöösse ja suurendanud ennetuseks minevat raha 2011. aastaga võrreldes ligi kaks ja pool korda. Tules hukkunuid oli 2013. aastal samuti rekordiliselt vähe – 47, mis on seitsme inimese võrra vähem kui aastal 2012 ning kolm ja pool korda vähem kui 2006. aastal. Eriti hea meel on sellest, et jõudsalt on vähenenud eluhoonete tulekahjude arv, mis langes mullu 892-ni. Veel üle-eelmisel aastal oli see arv üle 1000. Jätkuvalt on aga probleemiks hooletu ümberkäimine lahtise tulega, mis põhjustas pooled tulekahjudest. Seetõttu on selge, et peame jätkama tuleohutusalast ennetustööd. Käesoleval aastal on siin plaanitud märkimisväärne edasiminek: me suurendame rohkem kui kaks korda kodukülastuste arvu. See ulatub sellel aastal 8000-ni ja esmakordselt hakkavad vastava süsteemi alusel suuremas mahus ennetustööd tegema ka päästjad, eelkõige oma päästekomandode ümbruses. Nii et kodukülastused, mis on individuaalselt suunatud võimalikele riskikohtadele, on see võti, mille abil sel aastal tuleohutusvaldkonnas edasi liikuda.
Väga oluline teema on juba aastast 2012 olnud lähisuhtevägivald, rahvakeeli ka perevägivald, pidades eelkõige silmas politsei ja prokuratuuri suhtumist lähisuhtevägivalla juhtumitesse. Oleme viimasel kahel aastal lähtunud n-ö nulltolerantsi ehk täisleppimatuse põhimõttest, mis tähendab seda, et kriminaalmenetlust alustatakse alati, kui selleks on vähimgi seaduslik alus. Politsei on pööranud peamist tähelepanu just nimelt lastele, kes võivad olla lähisuhtevägivalla ohvrid. Eelmisel aastal olid ka mitmesugused Politsei- ja Piirivalveameti tegevused suunatud enam kui 20 000 lapsele ja ligikaudu 2400-le haridusasutuste töötajale. Lähiajal on eesmärk kujundada vägivalla ärahoidmist käsitlevatest projektipõhistest loengutest ja koolitustest vanema- ja koolihariduse süsteemne osa. Turvalisuspoliitika aruandes on eraldi peatükk, kust saate lähisuhtevägivallast põhjalikumalt lugeda.
Liikluse kohta saame öelda niipalju, et liiklusõnnetustes sai 2013. aastal surma 81 inimest, s.o seitsme võrra vähem kui eelmisel, 2012. aastal. Liiklusdistsipliini tugevdamise kavaga oleme sihikindlalt tegelnud 2012. aasta kevadest. See on tähendanud märksa ulatuslikumat ennetusalast tegevust, selgemat ja läbimõeldumat liiklusjärelevalvet. Võib öelda niipalju, et 2012. aastaga võrreldes kontrolliti eelmisel aastal sõidukijuhte ligikaudu viiendiku võrra enam. Järelevalve maht kasvab ka edaspidi, sest sellest aastast rakendus kaks olulist suurt projekti: e-välimenetluse ja videotõendite projekt. See tähendab, et politseiametnikul kulub nüüd menetlusdokumentide täitmisele märksa vähem aega, mistõttu on võimalik pöörata enam tähelepanu liiklusjärelevalvele ja sellega seonduvalt ka võimalikele rikkujatele ja hälbivale käitumisele. Soovin aga teie tähelepanu pöörata sellele, et eelmisel aastal hukkunutest surid 37 juhi kuritahtliku tegevuse tõttu ja 18 kuritegeliku hooletuse tõttu. See on ligi kaks kolmandikku hukkunutest. Kuritegeliku liikluskäitumisega juht istub autorooli joobes peaga, sõidab vale kiirusega, ei kasuta turvavarustust, liikleb hooletult ja agressiivselt ega arvesta teistega. Need ongi peamised raskete liiklusõnnetuste põhjused, millesse ühiskond ei saa mingil juhul tolerantselt suhtuda. Sellel aastal on selgelt sihikul kriminaalse joobega juhid. Me oleme viimase kahe aastaga kümnekordistanud näiteks sõidukite konfiskeerimist. See on meede, mida rakendatakse isikute suhtes, keda mingi muu sanktsioon sisuliselt ei mõjuta. Sellel aastal läheme nii karistuste karmistamise kui ka kriminaalse joobega juhtidele tähelepanu pööramisega edasi ja loodame saavutada kriminaalse joobe vähenemist. Eelmisel aastal liikluses kontrollitute seas oli joobnud juhte vähem, aga seda peamiselt väärteolise roolijoobe vähenemise tõttu.
Teine prioriteetne suund on võitlus raske varjatud kuritegevusega. Eelmisel nädalal oli teie ees ülevaade kriminaalpoliitikast. Ma tahan juhtida tähelepanu kriminaalpoliitika tõhusale elluviimisele. Siin saab eelkõige esile tuua keskkriminaalpolitsei tugevdamist. Viimastel aastatel, nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal, oleme pööranud märksa enam tähelepanu ja eraldanud raha raske varjatud kuritegevuse vastasele võitlusele, st narkokuritegevuse, korruptsiooni ja majanduskuritegevuse tõkestamisele. Kuritegude uurimisel on põhimõtteks lahendada kõige mõjusamad kuriteod. Kolmekordselt on suurendatud kriminaaltulu tuvastamise võimekust, kasvanud on arestitud ja konfiskeeritud summad. Mida rohkem suudame konfiskeerida kuritegelikku tulu, seda väiksemaks jääb kurjategija innukus samalaadseid kuritegusid toime panna. Kriminaalne tulu on kuritegeliku maailma elujõu allikas. Eelmisel aastal tuvastati 163 menetluse käigus üle 7,2 miljoni euro kriminaaltulu. Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo teeb väga head koostööd ka Maksu- ja Tolliameti ning kaitsepolitseiga. Eelmisel aastal arestiti näiteks Maksu- ja Tolliameti kriminaalasjades vara 4,3 miljoni euro ulatuses. Hea meel on, et 2014. aasta alguses tegi Riigikogu olulise seadusmuudatuse, võeti vastu karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis muudab ebaseaduslikult saadud vara lähedastele kantimise ja kriminaalse vara legaliseerimise keerulisemaks. See konfiskeerimise ulatuse laiendamine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiili ja kuriteo olemuse alusel on põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu.
Nüüd mõne sõnaga korruptsioonist. Kahe aasta eest keskkriminaalpolitseisse loodud korruptsioonikuritegude büroo töö tulemusel on paranenud kuritegude avastamine ja arestitud rohkem korruptiivset tulu nendes kuritegudes, mis on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. 2012. aastaga võrreldes kasvas korruptsioonikuritegude büroost prokuratuuri saadetud menetluste arv 80-lt 293-le. See on märkimisväärne kasv. Vara on arestitud ligi 0,3 miljoni euro ulatuses. Mullused suuremad korruptsiooniriskid olid seotud ametiisikute rahaliste vahendite kasutamisega, järelevalvetegevusega ja ka huvide konfliktiga. On selge, et meie koht Transparency Internationali koostatavas iga-aastases korruptsiooni ühiskondliku tajumise indeksis on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas üsnagi märkimisväärne. Oleme 32. kohalt liikunud 28. positsioonile, aga eks see näitaja on viimasel viiel-kuuel aastal suhteliselt sama olnud. Siit edasi minna on oluliselt raskem. On selge, et siin on korruptsioonivastane strateegia "Aus riik", mis sai eelmisel aastal ka järje, üks süsteemsemaid lähenemisi, mida järgides me võime loota, et see taju ühiskonnas paraneb ja kindlasti muutuvad läbipaistvamaks nii avalik, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektor.
Kui liikuda siit edasi kaitsepolitsei kui vahest riigi mõjusaima korruptsioonivastase üksuse juurde, siis saab peale korruptsiooniküsimuste esile tuua nende selget ülesannet takistada Eesti riigi vastu suunatud luuretegevust. Kaitsepolitsei vastu suunatud vaenulik luuretegevus sai kinnitust ka 2013. aastal. Riigireetmises mõisteti süüdi Vladimir Veitman, kes andis salajast teavet Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistusele. On selge, et Vene eriteenistuste huvi Eesti julgeolekuasutuste tegevuse vastu on püsiv ja kahjuks ka aktiivne. Sisejulgeoleku tagamisel tuleb üha rohkem keskenduda küberruumist tulenevatele ohtudele. 2013. aastal loodi Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuridesse küberkuritegude ja digitaaltõendite teenistused. Küberkuriteod on kindlasti need kuriteod, mis on jätkuvalt tõusutrendis. Järelikult on selle kuritegevuse liigi tõkestamisse investeeritud iga euro ühiskonna turvalisuse seisukohalt äärmiselt oluline.
Kolmandaks, elupäästevõimekuse tugevdamine. Võib julgelt öelda, et Eesti päästevõimekus saavutas 2013. aastal vabanemisjärgse aja parima taseme. Õnnetuses saab inimelusid päästa ainult täiskoosseisuline, vähemalt kolme päästjaga meeskond, kes suudab tulekahju korral suitsu sukelduda, päästa inimene veekogust või vabastada kannatanu sõidukist. 2012. aastal läbiviidud päästekomandode reformiga suurendasime elupäästevõimekusega komandode arvu 41-lt 66-le, rohkem kui 120 000 inimest saab elupäästeteenust selle võrra enam. Eelmisel aastal võtsime märkimisväärselt kasutusele ka innovaatilisi lahendusi inimeste elude päästmiseks. Need on näiteks termokaamerad, mille abil suudavad päästjad leida kannatanu suitsusest ruumist varasemast kümme korda kiiremini. 2013. aasta lõpuks oli termokaamera 32 komandos ja sellel aastal kasvab nende arv veelgi. Eelmisel aastal päästeti tulekahjudest ligi 170 inimest, veeõnnetustest 33 inimest. Inimelude päästmisel on olulisel kohal päästekomando kiire kohalejõudmine ja oskuslik tegutsemine sündmuskohal. 2013. aastaks olime saavutanud selle, et komando keskmine kohalejõudmise kiirus on sama mis Soomes. Nüüd tuleb tagada, et suudaksime seda kiirust järjepidevalt hoida ja leida ka uusi võimalusi, et kohalejõudmise aega veelgi lühendada. Sel aastal on plaanis innovaatilise lahendusena võtta kasutusse geoinfosüsteem GIS-112, millega saab automaatselt määrata abivajaja asukohta. See uudne tehniline lahendus aitab kindlasti kiirendada ka päästemeeskonna kohalejõudmist õnnetuspaigale ja päästa elusid.
Neljas teema on uimastisurmade ja narkomaania vähendamine. Aastatel 1999–2012 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud kokku 1118 inimest, kelle seas on teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes erakordselt palju 15–39-aastaseid noori mehi. 2013. aastal pöördusid narkosurmad langustrendi. Kuigi meil ei ole veel lõplikku arvu, me eeldame ja on tõenäoline, et narkosurmade arv jääb enam-vähem 120 inimese juurde, st üledoosi tõttu elu kaotanud inimesi oli ligikaudu 50 võrra vähem kui 2012. aastal. Meie ühiskonnas teeb kõige suuremat laastamistööd väga ohtlik opioid – fentanüül. Viimastel aastatel on see põhjustanud suurema osa narkosurmadest. Narkosurmasid aitas möödunud aastal vähendada selle aine väiksem kättesaadavus, lahjemad doosid ja aasta lõpul käivitunud nn naloksooniprogramm. 2013. aastal viis politsei läbi kuus narkosuunitlusega tänavaoperatsiooni ja narkokuriteos kahtlustatavana peeti kinni 67 inimest. Lõplikku konfiskeeritud fentanüüli kogust ei ole veel kokku arvutatud, kuid seni tehtud ekspertiiside järgi on kätte saadud üle ühe kilogrammi fentanüüli, millest oleks jagunud vähemalt 35 000 – 40 000 doosiks.
Nagu te näete ka slaidi pealt, on tänaval kättesaadava fentanüüli kangus vähenenud ja selle üks põhjuseid on ilmselt politsei märksa tõhusam töö nii fentanüülidiilerite kui ka raskete narkokuritegude toimepanijate tabamisel. Kui 2012. aastal oli keskmine puhta aine sisaldus fentanüüli grammis 6,6%, siis mullu oli see 11 kuu jooksul vähenenud 5,3%-ni. 2013. aasta lõpus käivitati riigis naloksooniprogramm, mille eesmärk on päästa üledoosis inimeste elu naloksooni manustamise teel, mis on just nimelt mõeldud kasutamiseks opioidsete uimastite puhul, ja osutada esmaabi kiirabi kohalejõudmiseni. Seda abi saavad osutada uimastisõltlaste pereliikmed ja tuttavad ning tänaseks on sellega reaalselt päästetud 15 inimelu. Ma rõhutan, et naloksooniprogramm käivitus alles läinud aasta viimastel kuudel. Loodame, et selle aasta jooksul võtavad sõltlased programmi üha enam omaks ja me näeme, et uimastisurmad vähenevad veelgi. Aga tagajärgede likvideerimise kõrval on muidugi äärmiselt olulisel kohal uimastiennetus. Näiteks liiklusjärelevalves tuleb alkoholi kõrval järjest enam pöörata tähelepanu ka uimastite tarvitamisele. Seetõttu testitigi eelmisel aastal uut ja täpsemat narkomeetrit, sest narkojoobes juhtide osakaal on kasvutrendis.
Kõige olulisem on uimastite tarvitamisest loomulikult üldse hoiduda. 2013. aasta lõpus käivitas Siseministeerium esmakordselt ulatusliku lapsevanematele mõeldud kampaania, mille eesmärk on teavitada lapsevanemaid nende rollist uimastiennetuses, aga ka laiemalt sõltuvustega seonduvast. Teavituse sõnum on, et ennetusega tuleb alustada mitu aastat enne lapse murdeiga, ning me kutsume lapsevanemaid üles õppima, kuidas teha ennetust targalt. Kampaania esimestest tulemustest saab teha kokkuvõtteid selle aasta esimeses pooles, kui selguvad järelküsitluse tulemused. Selle teavituse tuum on eraldi veebileht www.tarkvanem.ee, kust kõik lapsevanemad saavad häid soovitusi ja võivad tutvuda ka teaduspõhiste uuringutega selle kohta, kuidas lapsevanemad peaksid oma lastega sõltuvustest rääkima, millal seda teha ja milliseid oskusi oleks selleks vaja. Lisaks investeeris Siseministeerium eelmisel aastal üle 100 000 euro mitmesse ennetusprojekti. Näiteks toetasime uue tõenduspõhise koolikiusamisvastase programmi KiVa pilootprojekti rakendamist ligi 20-s Eesti koolis eelmise aasta sügisest alates. Sellel aastal on kavas ka Eestis käivitada Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias juba aastaid kasutusel olnud spordiprogramm, mis Suurbritannias kannab nime Kickz. Selle raames korraldatakse koostöös spordiliigade, kohaliku omavalitsuse ja politseiga riskiperedest pärit lastele sporditreeninguid piirkondades, kus napib vaba aja veetmise võimalusi, et õpetada nendele lastele sotsiaalseid oskusi ja suurendada nende enesekontrolli võimet.
Uimastisurmade ja narkomaania vähendamine nõuab eri asutuste ühist kooskõlastatud jõupingutust ja selle tõttu loodigi 2012. aastal kõige kõrgemal tasemel uimastiennetuse valitsuskomisjon. Selle komisjoni töö tulemusena on äsja valminud ka uimastitarvitamise vähendamise valge raamat. See on poliitikadokument, mille alusel hakatakse planeerima iga-aastaseid tegevusi ja kus on määratletud ühised tulemusnäitajad, mille saavutamisse panustavad väga mitmed asutused, vabakonnad, kohaliku omavalitsuse asutused ja ka eksperdid. See on kättesaadav Siseministeeriumi koduleheküljelt ja soovitan kõigil Riigikogu liikmetel sellega tutvuda.
Viies prioriteet on vabatahtlike kaasamine turvalisuse tagamisse. On selge, et vabatahtlike kaasamisel on pikad traditsioonid. Meie eesmärk on kogukondade kaasamist ja vabatahtlust ühiskonnas märksa enam esile tuua. Potentsiaal on suur. Siseministeerium on viimase kahe aastaga suurendanud neli korda riigi toetust nii vabatahtlikele päästjatele, abipolitseinikele kui ka naabrivalvele. 2013. aastal ulatus toetus 1,3 miljoni euroni. Aktiivsete abipolitseinike puhul võib välja tuua märkimisväärse muudatuse näiteks töötundides, mille arv ulatus eelmisel aastal juba ligikaudu 72 000-ni. See võrdub umbes 45 elukutselise politseiniku aasta töötundidega. Politsei- ja Piirivalveameti prefektuurid võtsid 2013. aastal ka aega, et suhelda kõigi abipolitseinikega ning saada teada, millised on vabatahtlike soovid ja ootused oma teenistusele. Abipolitseinike ridu korrastati oluliselt ja võib öelda, et abipolitseinikke, keda me saame aktiivseks lugeda, on Eestis ligikaudu 830. Lisaks võib välja tuua, et aktiivsete abipolitseinike arv on viimase kolme aastaga kasvanud mitu korda ja meie selle aasta sihid on loomulikult veelgi kõrgemad.
Kui liikuda edasi tunnistusega vabatahtlike päästjate juurde, siis 2013. aasta oli samm edasi ka selles valdkonnas. Tänaseks on meil 1281 vabatahtlikku päästjat, mis on ligi kaks korda rohkem kui 2012. aastal. Esmakordselt ületas päästekomandode arv 100 piiri ning lisaks Tallinna ja Lääne-Eesti reservpäästerühmadele alustas tegevust Tartu reservpäästerühm. Vabatahtlikud aitavad kaasa ka ennetustöös. 2013. aasta esimeses kolmes kvartalis panustati näiteks tuleohutusalasesse ennetusse üle 2500 töötunni. Vabatahtliku merepääste kohta võib samuti öelda, et valmisolek suureneb. Vabatahtlikud merepäästjad osalesid eelmisel aastal 31 päästeoperatsioonil – seda on kaheksa võrra enam kui 2012. aastal – ja nende kaasabil päästeti üle 50 hädasolija.
Kuuenda prioriteedina toon välja konservatiivse kodakondsus- ja migratsioonipoliitika jätkumise. Meie kodakondsuspoliitika vundament on arusaam, et sünniga omandatud kodakondsus on õigus, kodakondsuse andmine mittekodanikule on privileeg, millega kaasneb loomulikult usaldussuhe riigiga nii õiguste kui ka kohustuste näol. Seadusliku rände osas tegi parlament 2013. aastal märkimisväärse muudatuse. Suur tänu teile selle eest! See on järjekordne näide, et Eesti on paindlik ja soovib olla avatud nendele, kes Eesti ühiskonnale lisandväärtust loovad. Selle muudatuse järgi saavad tippspetsialistid, teadlased ja tudengid tulla Eestisse viisa alusel, alustada siin töötamist ja õppimist ning siis kohapeal taotleda ka elamisluba. Eestile kõige rohkem lisandväärtust loovad välismaalastest spetsialistid võib ettevõte kohe tööle võtta, kui kokkulepitud tingimused on finantsnäitajate osas täidetud. Eelmisel aastal suurenes näiteks välistudengite arv 163 võrra, kuni 679-ni, ja alates 1. septembrist, kui jõustus uus välismaalaste seadus, on elamisluba väljastatud kaheksale välismaalasest tippspetsialistile. Ebaseadusliku rände juhtumitest niipalju, et on selge, et viimastel aastakümnetel on surve sisserändes Euroopa Liitu pidevalt suurenenud. Koos sellega on järk-järgult kasvanud ka Eesti piiri ebaseaduslike ületamiste arv. Möödunud aastal peeti kinni 26 ebaseaduslikku sisserändajat vähem kui üle-eelmisel aastal, kokku 267 välismaalast. Varjupaigataotluste arv kasvas mullu 20 võrra, 97 esmase varjupaiga taotluseni. Kõige rohkem taotlusi esitasid Vietnami kodanikud.
Viimane, aga mitte vähem prioriteetne suund on loomulikult siseturvalisuse kvaliteetne ja ka säästlik juhtimine. Siseministeeriumi valitsemisala on üks keerukamaid ja suuremaid Eestis. Ligi 9500 töötajat pakuvad turvalisuse loomiseks 231 avalikku teenust. Kõige olulisem vara on loomulikult meie inimesed. 2012. aastaga võrreldes vähenes keskmine töötajate arv mullu 0,7% ehk 59 töötaja võrra, samas tõusis enamiku politseinike ja päästjate palk, ulatudes keskmiselt 1088 euroni kuus. Me jätkame palga tõstmist ka sellel aastal. Enamiku vahendeid oleme suunanud nendele töötajatele, kes puutuvad reaalselt kokku ohuga. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus siseturvalisuse teenistujate palgad kasvavad sellises mahus teist aastat järjest. 2013. aastal tugevnes märgatavalt ka Siseministeeriumi valitsemisala juhtide meeskond: neli siseturvalisusasutust sai uue juhi. Uued juhid on pannud oma töös suurt rõhku asutuste tegevuse korrastamisele ja selgemaks muutmisele ning loomulikult sellele, et maksumaksja iga euro läheks kindla sihiga ja selge eesmärgi nimel käiku.
Mõned tähelepanekud valitsemisala kinnisvaraarenduste kohta. Möödunud aastal valmisid politsei ja päästekeskuse ühishoone Narvas ning lennusalga angaar Kuressaares. Tänavu saavad valmis Päästeameti ja Häirekeskuse ühishooned Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas. See on oluline eeldus, et viia ellu selle aasta üks suuremaid muudatusi, milleks on loomulikult hädaabinumbrile 112 üleminek alates 1. novembrist. Samuti valmivad politseijaoskonna hoone Keilas ja tuleval aastal komandohoone Vormsil ning politsei ja päästekeskuse ühishoone Häädemeestel.
Lõpetuseks. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma soovitan teil kõigil põhjalikult tutvuda meie aruandega, mis on ka välja jagatud. Ma ootan teilt häid ideid, diskussiooni, mõttearendusi, loomulikult ka kriitikat, et üheskoos edasi liikuda. Me saavutame midagi ainult siis, kui me tegutseme üheskoos. Mul on väga hea meel, et see meeskond, kes siseturvalisuse, ka turvalisuspoliitika elluviimise nimel vaeva näeb ja pingutusi teeb, on vägagi tugev. On selge, et turvalisuse tagamisse peavad oma panuse andma tegelikult kõik ühiskonnaliikmed. Kui sellesse vähegi, kas või mõni tund aastas panustatakse, siis muutub ühiskond kindlasti turvalisemaks, ohutumaks. Ja on selge, et siin on tähtis ka kolmanda sektori, vabakonna ja erasektori roll. Ma väga loodan, et diskussioon tuleb elav. Aitäh teile tähelepanu eest!