Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Liigume teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse, riigilõivuseaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. jaanuaril algatatud protokolli nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Viiendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 20. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Head ametikaaslased, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 ja puudub 16 Riigikogu liiget.


1. 14:02 Erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (439 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänase päevakorra punktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 439 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Priit Toobali! Kaheksa minutit.

Priit Toobal

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Taas on vastuvõtmisel muudetud erakonnaseadus. Tuletan meelde, et erakonnaseadus võeti vastu 1996. aastal ning täna muudetakse seda 27. korda. Annan endale aru, et asjaolud muutuvad ning tihtipeale on hädavajalik seadusi muuta, kuid erakonnaseadust on minu hinnangul põhjendamatult tihti avatud ja muudetud. Iga kord, kui nimetatud seadust on muudetud, on kõikvõimalike keeldude ja piirangute kruvisid veelgi enam pingule keeratud. Ma ei ole päris kindel, et see just õige tee on olnud. Tahan öelda, et meil kehtivad piirangud on Euroopas ühed rangemad. Õnneks muudab eelnõu mõnevõrra lihtsamaks uue erakonna loomise ja väikeerakondade hakkama saamise.
Aga nüüd eelnõu juurde. Möödunud aasta esimeses pooles aset leidnud rahvakogu protsessis oli üks oluline aruteluteema erakondadevahelise ja -sisese konkurentsi ausus ja elavus ning erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus, samuti raha mõjuvõimu kahandamine poliitilises otsustusprotsessis. Mõne aja pärast lõpphääletusele minev eelnõu on põhiseaduskomisjoni pakutav lahendus sellele rahvakogus tõstatatud probleemile.
Laias laastus võib nüüd seaduseks saavad muudatused jagada kaheks: erakondade rahastamine ning erakondade konkurents. Lagi seatakse sularahaannetusele – 1200 eurot annetaja kohta aastas – ning ülempiir seatakse ka erakonna laenukohustustele. Seda selleks, et vältida n-ö lõhkilaenamist.
Olen veendunud, et erakondade rahaga seonduva muudab palju läbipaistvamaks kaks olulist aruandluse muudatust. Tulevikus esitavad erakonnad lisaks kvartaalsetele tuluaruannetele ka kvartaalseid kuluaruandeid ja teevad seda üsna detailselt: kululiigiti ja konkreetseid summasid näidates. Kululiigid on näiteks tööjõukulud, majanduskulud ning poliitilise tegevuse kulud, mis omakorda jagunevad suhtekorralduskuludeks, avalike ürituste kuludeks, tele-, raadio-, välireklaami kuludeks jne.
Rahastamise osas täpsustatakse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni rolli. Komisjon hakkab tulevikus erakondi ka nõustama, ta ei ole edaspidi üksnes järelevalvaja ja karistaja. Pean seda oluliseks just väikestele ja uutele erakondadele, kes oma tegevuse alustamiseks või ka elus püsimiseks nõu vajavad, et mitte vigade eest hiljem karistatud saada.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulata! Palun, ettekandja!

Priit Toobal

Aitäh! Teine osa seadusmuudatusi muudab erakondade konkurentsi kahtlemata ausamaks ning aitab erakonnamaastikku mitmekesistada. Pärast 2015. aasta parlamendivalimisi suureneb rahaline toetus neile erakondadele, kes ei kogu nii suure hulga valijate toetust, et ületaksid valimiskünnise. Erakonnal, kes kogub vähemalt 2% häältest, on õigus saada 30 000 eurot, erakonnal, kes kogub üle 3% häältest, on õigus saada 60 000 eurot, ning erakonnal, kes jääb napilt alla künnise ehk kogub vähemalt 4% häältest, on õigus saada 100 000 eurot aastas. Seda on palju rohkem, kui on praegu künnise alla jäänud erakondadele riigieelarvest vahendeid ette nähtud.
Niisama olulised kui erakondade tulud on ka kulud. Ma pean silmas kautsjonit. Eelnõuga vähendatakse kautsjonit praegusega võrreldes poole võrra. See muudab uutele ja väiksematele erakondadele just parlamendivalimistel osalemise jõukohasemaks.
Tulen taas rahvakogu juurde. Üks domineerivaid ettepanekuid seal oli vähendada erakonna asutamiseks vajaliku 1000 liikme nõuet, et suurendada poliitilist konkurentsi ja lihtsustada uute erakondade loomist. Piirmäära alandamist toetasid järgmised argumendid. Senine piirarv on Eesti rahvaarvuga võrreldes ebamõistlikult suur. Väiksema liikmete arvu puhul kaasataks lihtliikmeid rohkem otsuste langetamisse ja erakonna sisedemokraatia toimiks paremini. Erakonna asutamise senine piirang pärsib riigi demokraatiat, kuna poliitikaloome on koondunud liialt väheste erakondade kätesse.
Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tulemusel ja ka eespool toodud argumente arvestades leidsime, et erakonna asutamiseks vajalikku liikmete arvu võiks tõesti vähendada. Eelnõu pakub selleks piiriks 500 liiget. Leian, et lisaks künnise alla jäänud erakondade palju suuremale rahastusele on see üks olulisemaid muudatusi, mida erakonnaseaduse muutmine endaga kaasa toob.
Soovin jõudu Andres Herkelile ja Kristiina Ojulandile uue partei loomisel, sest alates s.a 1. aprillist, mil seadus jõustub, on uut erakonda luua palju lihtsam, liikmete arvu poolest lausa poole lihtsam kui praegu. Jõudu soovin ma neile siiralt.
Erakonnaseaduse muudatustega lahendame ühe osa probleemidest, millele jääkeldrist alguse saanud protsess tähelepanu juhtis. Järgmisena võtab põhiseaduskomisjon ette valimiste korraldamist käsitlevad seadused. Valimisseaduste muutmisel peab olema sama eesmärk mis käesoleval seaduseelnõul: see peab suurendama poliitilist konkurentsi.
Keskerakonna fraktsioon toetab erakonnaseaduse muutmist. Ma loodan, et ka valimisseaduste arutelu on niisama konstruktiivne, kui oli erakonnaseaduse muutmise arutelu komisjonis. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saare! Kaheksa minutit.

Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! On ülimalt tõenäoline, et meil ei oleks praegu käsil erakonnaseaduse muutmise kolmas lugemine, kui poleks olnud avalikku survet Riigikogule ja eeskätt nn rahvakogu protsessi. Seepärast on kindlasti põhjust tänada neid sadu inimesi, kes seisid selle eest, et meie poliitiline süsteem muutuks avatumaks ja demokraatlikumaks, ning ühel või teisel moel kaasa mõtlesid ja nendes aruteludes osalesid. Paraku ei taha ei põhiseaduskomisjoni ega Riigikogu enamus vististi aru saada, millised on ühiskonna tegelikud ootused, mistõttu meie ees seisev lahendus pehmelt öeldes ei rahulda, kui mitte kasutada viimasel ajal klassikuks saanud Juhan Partsi eeskujul mõnda radikaalsemat väljendit.
Esmalt räägin siiski ka mõnest väikesest ja toredast asjast. Igati tervitatav on, et erakonnaseadus vähendab erakonna asutamiseks vajalikku liikmete arvu 1000 inimesest 500 inimeseni ja vähendab kaks korda valimistel osalemise kautsjonit. Eesmärgiga lihtsustada uute jõudude poliitikasse tulekut pakkusid sotsiaaldemokraadid samasuguseid ettepanekuid juba 2012. aasta sügisel. Tuleb aga nentida, et pikaldane protsess on teinud väga raskeks kasutada seda vähenevat piirarvu erakonna asutamiseks veel enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Nagu juba öeldud, on seadusmuudatus kavandatud jõustuma 1. aprillil ja siis jääb kandidaatide esitamiseks veel vaid kümmekond päeva. Siiski loodan, et need, kes soovivad seda teha, suudavad kogu protseduuri nende kümmekonna päevaga läbi käia.
Hea meel on ka selle üle, et õnnestus siiski veenda kolleege loobuma eelnõus algselt olnud piirangust. See oleks keelanud Eestis alaliselt elavatel mittekodanikel erakondadele raha annetada, mis oleks vähendanud nende võimalust poliitikas osaleda. On põhjust eeldada, et terve oma elu Eestis elanud ja kohalikel valimistel osalevatel inimestel on vähemalt niisama suur huvi Eesti poliitika vastu kui näiteks Läti, Prantsusmaa, Bulgaaria, Küprose või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel. Tänu sellele, et kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad nüüd teha annetusi Eesti erakondadele, võib ennustada, et suure tõenäosusega me kuuleme tulevikus nii mõnegi naljaka või natuke vähem naljaka loo sellest, kes Eesti erakondadele annetanud on.
Koalitsiooni liikmed on rääkinud (sellest rääkis praegu ka üks opositsiooni esindaja), kuidas me suuremeelselt muudame erakondade rahastamist riigieelarvest. On tõsi, et paraneb nende künnise alla jäävate erakondade rahaline seis, kes koguvad valimistel 2–5% häältest. Aga kui minna vähegi asja sisusse, siis selgub, et sellest 5,4 miljonist eurost, mis riigieelarvest eraldatakse erakondade toetuseks, moodustab väikestele erakondadele minev summa heal juhul 2–3%. Uus ümberjagamine konkurentsisituatsiooni ju ei muuda, sest Riigikogus esindatud erakondade päralt on ka edaspidi 97–98% vahenditest, millega saab teha suuremahulisi, künnise alla jäänud erakondade omadest tuntavalt suuremaid valimiskampaaniaid. Meie taotlesime rahastamispõhimõtete sisulist muutmist. Õiglasema lahenduse korral oleks pool riigi toetusest jagunenud kõigi parlamenti valitud parteide vahel võrdselt ja teine pool oleks jagunenud kõigi valimistel osalenud erakondade vahel vastavalt saadud häälte arvule, nii nagu pakkus ka rahvakogu. See suurendanuks riigi toetust künnise alla jäänud erakondadele kaks-kolm korda, võrreldes praegu pakutuga, ja oleks palju võrdsemaks muutnud Riigikogusse pääsenud erakondadele eraldatavaid summasid. Muu hulgas saanuks ka edaspidi 10 000 euro suurust toetust see erakond, kes sai valimistel vähemalt 1% häältest. Koalitsioon hääletas Keskerakonna toel need parandusettepanekud paraku maha. Muidu tihti nõrgemate aitamisest kõnelevad keskerakondlased unustasid solidaarsusprintsiibi oma konkurentsieelise säilimise nimel.
Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud valimiskulude otsustava piiramise eest, mis oli üks rahvakogu kesksemaid ideesid. Kellelegi ei ole saladus, et Eestis sõltuvad valimistulemused eeskätt sellest, kui palju on erakonnad kampaaniasse raha panustanud. On nukker teada, et kohtade jaotus Riigikogu saalis sõltub 90% ulatuses kulutatud raha hulgast. Valimiskulude kärpimise katsed on senini paraku vastu müüri jooksnud, aga me ei jäta jonni. Varem või hiljem peab võidurelvastumine lõppema ja maailmavaateline konkurents tihenema.
Poliitilise tahte puudumise tõttu ei jõudnud seadusesse ka rahvakogu ettepanek keelata Riigikogu liikmetel kuuluda riigile kuuluva äriühingu nõukogusse, kuigi arutelu sel teemal siiski oli.
Poliitilisele konkurentsile ei aita kuidagi kaasa ka seaduse punkt, mis seab erakondade laenuvõtmisele rangemad piirid. Esmapilgul tundub ju kõik üllas, sest erakondade finantskäitumine peab olema vastutustundlik. Aga pange tähele, siiani oli väiksematel erakondadel vähemasti võimalus võtta laenu, et püsida vähegi pildil kampaania ajal, millesse mõni teine erakond matab miljoni või kaks riigieelarvest saadud eurot. Näiteks, kui tulevikus saab 2,9% toetust korjanud erakond riigilt 30 000 eurot, kogub veel 30 000 eurot liikmemaksudest, sest ta on kõige eeskujulikum liikmemaksude koguja, saab lisaks 30 000 eurot annetusi, siis, ennäe imet, saab ta 10 000 eurot veel ka laenu võtta. Ta võib teha sajatuhandelise kampaania, samal ajal kui need, kes saavad riigieelarvest toetust, maksavad kampaaniakuludeks miljoni või kaks. See muudab oluliselt konkurentsisituatsiooni.
Seaduses on veel sätteid (nt erakorralise audiitorkontrolli tegemise õigus), mis loovad võimaluse keerata väiksematel erakondadel kraanid kinni, kui selle jaoks on ainult poliitilist tahet ja piisavalt kokkuleppesoovi. Samuti on kaunikesti keerulisse rolli pandud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, kes peab ühel ajal olema nii nõustaja kui ka järelevalvaja. Loodan, et pidev rollikonflikt nende tööd päris võimatuks ei tee.
Muudetud erakonnaseadus poliitilist mitmekesisust ei suurenda, paotades uutele tulijatele ust vaid näiliselt. Rahvakeeli võiks seda, mille me täna siin vastu võtame, nimetada Potjomkini külaks või pokazuhha'ks. Võib kasutada mõnda veel rahvalikumat väljendit, näiteks on viimasel ajal poliitikas tihti kasutusel olnud "kosmeetiline iluravi", mis tähendab tegevust, millel sisulist tulemust ei ole. Aga ühiskonna ootus, et poliitika ja valitsemine muutuksid ausamaks ja avatumaks, pole kuhugi kadunud. Selles on sotsiaaldemokraatide fraktsioon veendunud. Seepärast on meil võimatu selle seaduseelnõu poolt hääletada. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas teil on protseduuriline küsimus, Andres Herkel?

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Minu arvates on see, et Riigikogu liige, kes ühtegi fraktsiooni ei kuulu, ei saa täna selles debatis sõna võtta, üks diskrimineerimise erivorm.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile!

Andres Herkel

Aga kuna Priit Toobal nimetas minu nime, siis on mul küsimus. Kas mul on repliigiõigus? (Sumin.)

Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun! Repliigiõigus teil on.

Andres Herkel

Aitäh! Ma arvan, et härra Toobal peab seda seadust natukene suuremaks kingituseks, kui see tegelikult on. Ainus sisuline muudatus on siiski asutamispiirangu alandamine 1000 liikmelt 500 liikmele. See oli Juku-Kalle ettepanek, mis läks komisjonis läbi ja seda ei vaidlustatud ka suures saalis. Ma kahetsen, et läbi ei läinud muud ettepanekud, mis puudutasid rahastamise ümberkorraldamist ning künnise alandamist.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 439 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, kuna eelnõu 439 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 439. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastu 18 ja erapooletuks ei jäänud keegi.
Põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 439 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


2. 14:20 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (534 OE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 534 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu te mäletate, on eelnõu eesmärk nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Aadu Musta asemel Enn Eesmaa ja Enn Eesmaa asendusliikmeks selles komisjonis Priit Toobal. Pärast eelnõu esimest lugemist arutasime seda põhiseaduskomisjonis 13. jaanuaril. Sellel istungil otsustas meie komisjon esitada Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku alusel muudatusettepaneku, millega arvatakse erikomisjoni koosseisust välja Andres Herkel, nimetades tema asemel komisjoni liikmeks Ülo Tuliku. Ülo Tuliku asendusliikmeks nimetatakse Kaja Kreisman. See kõik toimus konsensuslikult.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Esimesel lugemisel siin saalis arutati küsimuse üle, kas kriminaaluurimise all olev Riigikogu liige võib kuuluda sellisesse eripärasesse komisjoni, nagu seda on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. Kas esimese ja teise lugemise vahel toimus põhiseaduskomisjonis jätkuarutelu selle ühe konkreetse kandidaadi sobivuse üle?

Deniss Boroditš

Aitäh! Ma mäletan neid diskussioone. Oli antud aeg muudatusettepanekute esitamiseks, igal Riigikogu liikmel oli see võimalus. Kahjuks neid komisjonile ei laekunud. Muus kontekstis komisjon seda teemat ei arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Ma avaldan kahetsust, et parlamendis on üks fraktsioon, kes ei usu põhiseaduses äratoodud süütuse presumptsiooni. Aga minu küsimus on pisut teise teema kohta. Mõnes mõttes on ka minu viga, et ma komisjonis seda küsimust ei tõstatanud, aga soovin siiski teada, kas parlament ei peaks selliste küsimuste puhul ühetaoliselt käituma. Kui Keskerakonna fraktsioon tegi kunagi ettepaneku teha muudatus riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et vahetada välja n-ö aknaalune Riigikogu liige, siis leiti, et teda välja vahetada pole põhjust, aga Keskerakonna fraktsioon võiks ühe liikme sinna komisjoni juurde nimetada. Kas samamoodi poleks pidanud käituma ka praegu ja mitte Andres Herkelit n-ö välja puksima komisjoni liikme koha pealt, vaid IRL oleks võinud lihtsalt nimetada oma teise esindaja sinna komisjoni? Kas see olnuks ühetaoline käitumine? Kas see oleks olnud korrektsem?

Deniss Boroditš

Jah, see kõik oleks võib-olla olnud arutamist väärt, aga komisjonis keegi seda teemat ei tõstatanud. Komisjoni otsus võeti vastu ühehäälselt. Minul isiklikult ei ole siia midagi lisada.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma lähen härra Ossinovski küsimusega veidike edasi. Kas sulle ei tundu, et komisjoni koosseis, mida hakatakse täna hääletama, võib pärssida komisjoni tööd?

Deniss Boroditš

Aitäh! See on subjektiivset laadi küsimus. Ma arvan, et me peame, olles parlamendi liikmed, lähtuma konkreetsest korrast. Seda on meie komisjon ka teinud. Mis puudutab emotsionaalseid hoiakuid, siis ma arvan, et igaühel on õigus oma arvamusele ja emotsionaalsele hoiakule.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud kolleegid! Kõnelen enda nimel. Minu meelest on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon eripärane komisjon, see ei ole selline komisjon nagu teised. Seetõttu ei tohiks minu hinnangul sinna määrata kriminaalkuriteos kahtlustatavat inimest. Asi ei ole süütuse presumptsioonis, asi on selles, kas tegevus, mis selles komisjonis toimub, lisaks sellele, et see on aus, ka näib aus ega riiva avalikkuse õiglustunnet. Veel võib välja tuua selle, et seaduse kohaselt võib piirata salastatud teabele juurdepääsu õigust nende isikute puhul, kes on kriminaalasjas kahtlustatavad. Ka selles kontekstis võib tekkida küsimus, kas sellel konkreetsel isikul võimaldatakse tegelikult selles komisjonis töötada. Samal ajal on selge, et komisjoni liikmete määramine on meie väljakujunenud tava kohaselt fraktsioonide pädevuses. Esimesel lugemisel juhtisin ma sellele tähelepanu ja tegin Keskerakonna fraktsioonile ettepaneku kõne all olev isik kellegi teisega asendada. Kuna seda tehtud ei ole, siis ei saa ma kuidagi seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun, Lauri Vahtre, sõnavõtt kohalt!

Lauri Vahtre

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ka mina tahan väljendada oma isiklikku hoiakut. Ühest küljest on loomulikult selge, et demokraatias ja parlamentarismis on omad reeglid, ja kui komisjonis on n-ö erakondade kohad, siis on erakondadel õigus neid kohti oma äranägemise järgi täita. Aga see reegel ei ole absoluutne. Rõhutan, väljendades kindlalt isiklikku seisukohta, et minu arvates on normaalne see, kui kapo uurib Toobalit, aga mitte see, kui Toobal uurib kapot. Seetõttu on ka minul väga raske seda eelnõu toetada ja ma teen seda ainult äärmise häda korral.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Maailmas on olnud aegade hämarusest peale üks imepärane instrument, mida nimetatakse peegliks. Ka siin Riigikogu saalis istuva 101 inimese hulgas on piisavalt palju neid, kes peaksid ühel hetkel endale meelde tuletama, mis asi on peegel, ja sellesse vaatama. Nähes sealt vastu vaatamas ebalevat, tüsenevat, hallinevat või ilusamaks muutuvat isendit, tuleks iseendalt küsida, kas see isend on elanud selliselt, et tal on õigus teiste peale näpuga näidata ja kritiseerida kedagi, kes võib-olla on isegi millegi vastu eksinud, aga keda ei ole selle eest karistatud. Sest see, kes on eksinud ja peaks karistatud saama, on ebamõistlikult pika aja jooksul olnud lihtsalt surve all. Karistust ei olegi talle nii lihtne määrata, sest sellel hetkel, kui see nn rikkumine tekkis või seda üritati tekitada, ei vaadanud võib-olla jälle keegi peeglisse.
Kallitele sotsiaaldemokraatidele on mul sügav ja soe sõnum: ka teil võiks peegel olemas olla. Peegel võiks olla ka Jevgeni Ossinovskil. Mulle meeldib, et Eesti on unikaalne riik maailmas, kus maailmavaade muutub päevadega ja mõne nädala pärast saab selle vahetada uue poliitilise jõuga liitumise vastu. Eestis tuleb pahatihti ette, et pada sõimab katelt, ja mitte midagi ei juhtu. Siis sa istud siin ja kuulad ning elu suhteliselt hästi tundva inimesena mõtled, et see vend, kes praegu räägib, võiks tasa olla.
(Vahelehüüe: oh, õige!)
Aga ta ei ole tasa. Ma arvan, et elu ise paneb asjad paika ja sotsiaaldemokraatidest ei ole meil varsti üldse enam vaja rääkida. Sellepärast, et see ei ole see tee, mida Eesti vajab.
Aga ma rõhutan siiski veel: head kolleegid, ärgem olgem kurjad, vaadakem peeglisse ja ajagem Eesti asja! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sõnavõtt kohalt, Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Ma siiralt tänan Aivar Riisalu ja tahan kallitele kolleegidele soovida, et mitte kunagi ei peaks keegi teist olema kriminaaluurimise all!

Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti!

Kalle Laanet

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma kasutan näitleja Mari-Liis Lille väljendit ja küsin, mis on sellel pildil valesti, kui me selle asja ära hääletame. Kolleeg Priit Toobal ütles, et ta ei soovi, et keegi oleks kriminaaluurimise all. Täpselt samamoodi ei taha seda mina. Ka mina olen uurimise all olnud. Aga minu arvates peaksid selles saalis olevatel inimestel olema teatud eetilised reeglid, millest üle ei astuta. Kahjuks need ei tööta, mis minu arvates on ääretult kurb. Aivar rääkis siin peeglist. See kõik on ilus jutt. Aga mõelgem ka sellele, kuidas need asjad väljastpoolt paistavad ja kuidas saavad teatud ametnikud teatud dokumentidega minna sellesse komisjoni, kui nad teavad, et nad ei tohi nendega sinna minna. Minu arvates oleks olnud kõige lihtsam, kui Keskerakonna fraktsioon oleks rahulikult selle üle mõelnud ega oleks härra Toobalit asendusliikmeks esitanud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui te seda veel ei tea, siis ütlen teile, et tegelikult ei ole Eestis seaduse ees süütuid inimesi. On lihtsalt neid, kellega kapo pole veel tegelema hakanud. Aga mitte selleks ei tulnud ma siia pulti, vaid selleks, et jumalat tänada, sest täna näen ma imet, mida ealeski poleks uskunud.
Te olete kõik poliitikud. Kas te teate, mida rahvas teist arvab? Minust ka muidugi, sest minagi olen poliitik. See on kõige räpasem amet ilmas, mis olla võib. Kui sellest saalist siin rääkida, siis, teate, kui keegi kellegi kohta siin midagi öelda võib, siis on see ainult valija. Teie lõpetage oma süüdistused! Ma küll näen, kuidas Ossinovskile ja Vahtrele kasvavad tiivakesed, aga see on ainult illusioon, sest pühakuid siin saalis ei ole. Me tegeleme poliitikaga ja see on seotud väga raskete otsuste, läbirääkimiste, otsingutega jne. Aitab sellest, et meist siin koolipoisikesi tehakse ja üldsust lollitatakse! Kui teil ongi esialgu enam-vähem puhas reputatsioon, siis oodake ära see aeg, mil kapo teie vastu huvi tundma hakkab, ja see puhas reputatsioon on momentaanselt minevik. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun, sõnavõtt kohalt, Tõnu Juul!

Tõnu Juul

Tänan! Lugupeetud parlamendiliikmed! Te unustate selle kõige ilusa kõrval, mis te olete siin rääkinud, ühe väga tõsise asja. Meil on alati õigus anda hinnangut oma kolleegidele parlamendis. Mina ei kahtle mitte grammigi, et need inimesed, kellest täna juttu on, saavad positiivse hinnangu. Nii et ma arvan, et me võiksime hakata otsustama.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ega sõnavõtte ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 534 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et pärast teise lugemise lõppemist tuleks eelnõu 534 panna lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 534. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 42 Riigikogu liiget ja vastu 2, erapooletuks ei jäänud keegi.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 534 on otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


3. 14:37 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (540 OE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 540 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu eesmärk on nimetada Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Kajar Lemberi asemel Jüri Morozov. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta laekunud ei ole. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on soovi küsida? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 540 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Me võime juhtivkomisjoni ettepaneku kohaselt minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 540. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 540 on otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 14:40 Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu (529 OE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu 529 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Härra aseesimees! Austatud kolleegid! Käesoleva eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 4. novembril m.a. Esimene lugemine toimus suures saalis 18. detsembril. 7. jaanuariks s.a, kui oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, ühtegi muudatusettepanekut kultuurikomisjonile ei laekunud. Kultuurikomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette 13. jaanuaril ning otsustas saata eelnõu teisele lugemisele tänaseks, 22. jaanuariks 2014. Kultuurikomisjon otsustas konsensuslikult teha täiskogule ettepaneku panna eelnõu pärast teise lugemise lõpetamist lõpphääletusele. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Aitäh! Ma palun sinu kommentaari sellele, mida on väga paljudes ringkondades arutatud. Kas on õige selline põhimõte, et publikatsioonide tsiteeritavus on mõnevõrra olulisem kui teised aspektid? Kuidas muutub uues strateegias rahastamispõhimõte?

Urmas Klaas

Aitäh! Seda küsimust kultuurikomisjon otsuse eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades ei arutanud. Aga võin öelda, et kultuurikomisjon arutas selle nädala esmaspäeval Eesti Teadusagentuuri tööle rakendamist ja teaduse rahastamise temaatikat ning ka see teema oli päevakorral. Pikemalt ma seda ei lahkaks, sest see ei ole selle punkti teema. Aga võin teie rahustuseks öelda, et tsiteeritavus ei ole enam nii oluline kui mõne aja eest.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Eesti teaduse arendamise kontekstis on korduvalt rõhutatud, et meil on vaja jõuda selgusele, mis on õigem, kas rahastada vaid teaduse absoluutseid tippe või paljusid valdkondi, andes nii võimaluse palju suuremale hulgale teadustöötajatele. Kumba seisukohta teie komisjoni esimehena toetate?

Urmas Klaas

Aitäh! Pean jällegi kahetsusega ütlema, et selle otsuse eelnõu teist lugemist ette valmistades kultuurikomisjon seda teemat ei arutanud. Aga loomulikult on õige, et teaduse rahastamises toimuvad praegu suured muutused. Teadusagentuur rakendub tööle, hindamiskomisjonid töötavad, on olemas nii institutsionaalsed uurimistoetused kui ka personaalsed uurimistoetused ja nendevaheline tasakaal on kahtlemata arutamist väärt teema. Võib-olla tulebki leida nende kahe vahel tasakaal, et noortel teadlastel oleks võimalik pärast doktoritöö kaitsmist aktiivse teadustegevusega jätkata ja nendel, kes juba mõtlevad rahulikuma aja peale, oleks võimalik väärikalt aktiivsest teadusest lahkuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Teaduse reformimine on teadlaste seas tekitanud poleemikat, sest senise 1900 palgalise teadustöötaja koha asemel hakatakse tulevikus finantseerima 600–650 teadustöötajat. Peaminister on öelnud, et need väited ei ole õiged, aga minister Aaviksoo sõnade järgi on tegemist spekulatiivse mõttearendusega, millel on siiski oma tõepõhi all. Palun selgitage, mitut täiskoormusega teadlase ametikohta plaanib riik edaspidi rahastada!

Urmas Klaas

Tänan väga! Pean taas kahetsusega ütlema, et seda küsimust me otsuse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus ei arutanud. Ma võin anda teile väga põhjaliku ülevaate sellel teemal, mille kohta te küsisite, ja võin saata teile ka kirjaliku materjali. Kultuurikomisjon arutas seda esmaspäeval ja ta jätkab neid arutelusid.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees ja esindaja! "Teadmistepõhise Eesti" märksõnad on teadmised ja innovatsioon. Samas pööratakse ülikoolides suuremat tähelepanu sellele, et üliõpilased oma bakalaureuse- ja magistritöödes äärmise täpsusega autoriteetidele viitaksid. Mil määral soosib see süsteem teie hinnangul uute teadmiste teket?

Urmas Klaas

Aitäh! Väga filosoofiline küsimus. Soosib vägagi ja soosib nii fundamentaaluuringuid kui ka teadmiste rakendamist. Selles strateegias ongi tähelepanu pööratud teadmiste ellurakendamisele, et oleksid olemas praktilised seosed ning valitsusasutuste ja ülikoolide vahel toimuks horisontaalne koostöö. Siis on võimalik teha ka sektoritevahelisi, interdistsiplinaarseid uuringuid ja saab nende tulemusi ellu viia.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Teist lugemist ette valmistades on komisjonil võimalik kasutada kahte erinevat lähenemist. Meie väärikas kultuurikomisjon võib lihtsalt vaadata, et muudatusettepanekuid ei ole esitatud, ja ega siis arutelu vist väga mitu minutit ei kesta. Aga nagu sa juba väga kaunisti ütlesid, see teema on ju komisjonis arutelu all edaspidigi, nii sellel nädalal kui ka järgmistel nädalatel ja seda arutatakse kindlasti hiljemgi. Mitmed teadusvaldkonna väärikad esindajad on avaldanud oma eriarvamust ja väljendanud muret nende muudatuste pärast. Meie fraktsioonis tõusetusidki need teemad just nende kirjutiste ja pöördumiste tõttu. Võib-olla on kohane viidata ka tulevastele aruteludele ja rääkida sellest, mida mõtleb kultuurikomisjon teha peale eelnõu otsusena vastuvõtmist.

Urmas Klaas

Aitäh! Me kindlasti jälgime selle strateegia ellurakendamist. Tegemist on väga olulise strateegiaga, aga mitte ainult. Nagu ma ütlesin, esmaspäeval olid meil arutluse all teaduse rahastamise aspektid. Me peame komisjonis mõtlema – minu ettepanekul on see juba järgmisel esmaspäeval päevakorras –, kuidas me selle aruteluga edasi läheme. Siin on tõepoolest, mille üle aru pidada. Tuleb mõelda sellele, kuidas kõik selle info teada saaksid. Praegu on üsna palju sellel teemal ka desinformatsiooni, loomulikult on väga palju emotsioone. Ajakirjandusest on läbi käinud sellised kolossaalsed arvud, mille kohta küsis kolleeg Tarmo Tamm. Riigikogu liikmed peavad siin selgust saama, nii et arutelud kindlasti jätkuvad ka strateegia ellurakendamise üle. Aga me oleme kultuurikomisjonis seni püüdnud neid asju lahus käsitleda. Natuke laiemad teemad on konkreetselt selle strateegiaga seotud, aga me arutame ka kitsamalt teadusagentuuri tööle rakendamist ja teaduse rahastamist mitmesuguste uurimistoetuste abil.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, siin saalis on kuus pingirida ja vähemalt kolmest kostab päris kõva sumin ning lisaks kostab seda ka saali tagaosast. Ma palun austada ettekandjat ja neid, kes soovivad esinejat kuulata!

Urmas Klaas

Meil käib juba strateegia ellurakendamine.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja, vaigistavate märkuste eest! Austatud ettekandja! Paljud teadlased ütlevad, et teadlaseks ei saa õppida, vaid teadlaseks sünnitakse. Kas kõnealune strateegia tagab, et meie tulevasi Einsteine ja Nobeli preemia kandidaate märgatakse juba koolis ja nende anded arendatakse välja, et neile oleksid tulevikus kõik uksed lahti ja nad ei kaotaks teaduse tegemise pisikut, mis neile võib-olla emapiimaga kaasa on antud?

Urmas Klaas

Aitäh! See strateegia nii sügavale üldharidusse või koolieelsete lasteasutuste tegevusse ei sukeldu. Need on kindlasti väga olulised teemad, mille kohta sa küsid. Mulle on meeldinud alati rõhutada, et hariduse kolm komponenti – teadmised, oskused ja loovus – peavad olema tasakaalus. Siin on kindlasti oluline loovuse pool. Samas seostub see hariduslike erivajadustega, milleks on ju ka andekus. Seda on vaja märgata ja toetada. Kõik need teemad on aktuaalsed ning need on nii Haridus- ja Teadusministeeriumis kui ka kultuurikomisjonis olnud arutelu all ja tulevad edaspidigi arutlusele. Need teemad, kuidas teha kool huvitavamaks ja kuidas ta peaks toetama õpilase loovust, on praegu kõne all, aga konkreetselt selle strateegia raames ei ole me neid arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Ene Ergma!

Ene Ergma

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan teile endise teadlasena ja akadeemikuna öelda, mis paneb paika teaduse ja selle, kes on teadlane. See on kvaliteet, kusjuures mitte kvaliteet Eesti Vabariigis, vaid kogu maailmas. Kui seda ei ole, siis on samamoodi nagu vahetevahel spordis, et meil on Eesti meistrid, aga maailmameistreid ei ole.
Aga täna ootab meie heakskiitu Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti". See on juba kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia. Esimese võttis Riigikogu vastu 2001. aastal. Olin toonase Eesti Teadusfondi nõukogu esimehena ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendina väga tihedalt seotud esimese strateegia ettevalmistamisega. Mäletan, kui palju vaidlusi tekkis prioriteetsete suundade kindlaksmääramisel, sest kõne all oli üle paarikümne suuna. Tõsise diskussiooni tulemusel koorus neist välja kolm võtmevaldkonda: kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng, biomeditsiin ning materjalitehnoloogiad. Tolle aja valik on osutunud edukaks, sest nendel suundadel on saavutatud häid tulemusi alusteadustes. Samuti on olnud teadussaavutuste siire majandusse just nendel suundadel kõige suurem.
Ka Eesti teadus- ja arengutegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" toob perspektiivsete kasvuvaldkondadena esile samad suunad: IKT, tervisetehnoloogiad ja -teenused (nt biotehnoloogia ja e-tervis) ning ressursside efektiivne kasutamine (nt materjaliteadus ja -tööstus, innovaatiline ehitus ehk "tark maja", keemiatööstus jm). Tänu üle kümne aasta tagasi vastuvõetud õigetele otsustele on need valdkonnad teinud läbi tõsise arengu ja nüüd seatakse eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamine Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks uus, nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.
Strateegia ettevalmistamisel on sisendina kasutatud rahvusvahelisi ja riigisiseseid hindamisi ja raporteid. Strateegia on põhjalikult läbi arutanud mitmed huvigrupid, näiteks Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Biokeskus, ülikoolid ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Olles ise tutvunud strateegia ühe esialgse variandiga, võin öelda, et strateegia on arutelude käigus tunduvalt paremaks muutunud. Väga tähtis on, et on välja toodud strateegia rahastamise kava, kus on aastate ja vastutajate kaupa fikseeritud konkreetsed tegevused ja nende maksumus neljal (1 + 3) aastal. Sellised indikaatorid annavad strateegiale tugeva toetuse.
Tahan strateegia kontekstis toonitada, et uuel Euroopa Liidu rahastamisperioodil 2014–2020 on Haridus- ja Teadusministeerium ülikoolidele ette näinud meetme koos eelarveliste vahenditega, mis on lisaks muudele tegevustele mõeldud selleks, et toetada ülikoolide koostööd ettevõtetega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EAS-i roll on tagada, et ettevõtted esitaksid uuel perioodil ülikoolidele ja teadusasutustele senisest targemaid tellimusi, ülikoolid omalt poolt peavad aga varasemast rohkem panustama energiat ja ressursse. Selline sünergia võib anda väga häid tulemusi. Loodame, et ülikoolide ja ettevõtjate koostöö muutub aastast aastasse veelgi efektiivsemaks.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmist ja loodab strateegia ambitsioonikate eesmärkide täitumist. Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Meri!

Mart Meri

Aitäh! Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Mart Meri

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias on tehtud hulk olulisi poliitilisi valikuid ja sihiseadmisi aastani 2020. Eesti riigi, rahva ja ühiskonna seisukohalt saab teadustegevuse strateegiat võrrelda kultuuripoliitika põhialuste ning julgeolekupoliitika aluste tähenduse ja mõjukusega. Lisaks riigisisestele eesmärkidele seab strateegia sihid, milline peaks olema Eesti teaduse positsioon rahvusvahelises konkurentsis. Võib ja tulebki öelda nii, et strateegia "Teadmistepõhine Eesti" on kokkulepe teadlaskonna ja riigi vahel selles, mida ühiskond ootab teadlastelt ning mida teadlased on suutelised ühiskonnale andma. Ikka selle nimel, et Eestis elavate inimeste heaolu suureneks nii vaimses kui ka materiaalses mõttes ja parimal juhul nii, et Eesti teadlaste töötulemused suurendaksid heaolu ka väljaspool Eestit.
Niisiis peaks strateegia tähendama kokkulepet parimal moel. Laiemas avalikkuses ei ole strateegia suuremat tähelepanu pälvinud. Ilmselt on kõige laiem avalikkus, kes enne selle dokumendi ametlikuks muutumist sellega tegeleb, praegu siinsamas parlamendi suures saalis. Seetõttu kasutan ma vabadust kõnelda ka paarist tumedamast asjast.
Kindlasti üks olulisemaid lauseid meile siin parlamendis on leheküljel 16, mis sedastab väga realistlikult, nii heas kui ka halvas, et hiljemalt aastaks 2018 peab Eestil olema plaan, kuidas teadus- ja arendustegevuse rahastamine lahti haakida Euroopa Liidu tõukefondidest. See plaan valmib mõistagi kas siin saalis kelleltki raha ära võttes või riigi maksupoliitikat muutes.
Aga üks karmilt tume lause on ka leheküljel 9 peatükis "Eesmärkide saavutamise meetmed". See kõlab nii: "Esitamata jäävad sellised tegevused, mille rõhutamine ei ole strateegias tähtis või mille suhtes ei planeerita suuremaid muutusi." See on väga laia tähendusväljaga lause. Vaatame seda lauset näiteks humanitaar- ja sotsiaalteaduste taustal, mida strateegias peaaegu ei mainitagi või kui mainitakse, siis justkui vabandust paludes, põhiseaduses peale surutud kohustusena. Näide leheküljelt 6 (see tekst on pealegi keeleliselt vigane): "Põhiseaduse järgi tuleb hoida ja arendada Eesti keele ja kultuuri alast TAd. Teadmiste edasiandmiseks ja rakendamiseks tuleb arendada humanitaarteadusi, sh soodustada nende valdkonnaülesust." Mida see küll tähendada võiks? Selle lause juures on viitelink, mille tagant võib leida Teadus- ja Arendusnõukogu arutelupaberi aastast 2012, mis on suuresti olnud käesoleva strateegia mustand – väga lahtise tekstiga. Seal oligi absats, millele strateegia kokkukirjutajad viidata on tahtnud: "Fookuses peaksid olema täppis-, loodus-, tehnika- ja meditsiiniteadused, ülejääva vaba raha saaks suunata sotsiaali-humanitaari." Ülejääva vaba raha! Kas see tähendab, et sotsiaali-humanitaari nimetamine ülejäägiks ei ole tähtis või ei kavandata sotsiaalis-humanitaaris suuremaid muudatusi? Kas siin ikka on olemas kokkulepe humanitaar- ja sotsiaalteadlastega?
Edasi räägin tabelitest, kus on rahanumbrid, suhtarvud ja indikaatorid. Siingi on segadust õige palju. Tabelid on põhitekstis ja üks oluline neist on ka seletuskirjas. Strateegia siht on järgmisel aastal tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamise tase riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetes 1%-ni SKT-st ning edaspidi seda taset hoida. See on väärt siht. Põhiteksti ja seletuskirja tabeleid kõrvutades tuleb aga järeldada, et seda 1%-list taset saab hoida ainult tänu kohalike omavalitsuste panusele. 2015. aastaks on seda kavandatud 31 miljonit, 2016. aastaks 38 miljonit ja 2017. aastaks 31,4 miljonit eurot. See tähendab, et kolme lähema aasta jooksul tuleb umbes 100 miljonit eurot kohalike omavalitsuste kaudu. Kas omavalitsused on sellest ikka teadlikud?
Valitsuse retoorika vähemalt ajakirjanduses on olnud, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine suureneb pidevalt, tabel strateegia lehekülgedel 16 ja 17 lükkab selle retoorika aga selgelt ümber. Veelgi enam, teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine mitte ei suurene, ei jää samale tasemele, ei stabiliseeru, vaid hüpleb aastati kord üles, kord alla, umbes paarikümne miljoni euro kaupa. Aastaks 2020 on riigi osa indikatiivse absoluutarvuna kavandatud ligi 17 miljoni euro võrra väiksemana käesoleva aasta tasemest. Kas nii tagatakse tasakaalustatud areng, teadlaskarjäär noortele, Eesti riigisiseste vajaduste katmine ja Eesti esilhoidmine rahvusvahelises konkurentsis?
Ei, tuleb välja, et teadus on Eestis kahanev valdkond. Sisuliselt on ta seda olnud juba alates aastast 2008, sest vana süsteemi järgi on sihtfinantseerimine, baasfinantseerimine, infratoetus ja ka grantide summa absoluutväärtuses püsinud muutumatuna. Palju räägitud kasv on tänu teadlaste jonnakale tööle tulnud muudest allikatest, esmajoones erasektorist ja Euroopa Liidust. Aga nagu strateegia ütleb, hakkab edaspidi kahanema ka Euroopa Liidu tõukefondide osa.
Praegu alanud murrang Eesti teaduses on võib-olla võrreldav Nõukogude süsteemist väljumise ajaga. Murrangut veab Eesti Teadusagentuur, mille viimaste kuude tegevus on tekitanud teadlaskonnas segadust, pingeid ja muret. On kommunikatsioonihäireid, on valusalt põrkuvaid põhimõtteid, on hägusust riiklikes ja rahvuslikes sihtides.
Eelmise nädala esmaspäeval pöördus haridusministri poole Rektorite Nõukogu, kes leidis, et praegune olukord seab ohtu Eesti teaduse mitmekesisuse ning Eesti arenguks hädavajaliku teadlaste ja innovaatorite järelkasvu tagamise. Rektorid leiavad, et seeläbi satub ohtu ka strateegia eesmärkide täitmine.
Selles äärmiselt pingestunud olukorras teen sotsiaaldemokraatide saadikurühma nimel ettepaneku Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia teine lugemine katkestada ning anda vähemalt nii palju lisaaega, et kultuurikomisjon saaks korraldada seni toimumata koosoleku, kus koos teadlaskonna esindajatega oleks võimalik arutada praeguse olukorra ja strateegia sihtide kooskõla või vasturääkivusi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see tore ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 529 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 "Teadmistepõhine Eesti" heakskiitmine" eelnõu 529. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 47 ja vastu 19 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.


5. 15:08 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (506 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Peeter Laurson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 algatas Vabariigi Valitsus m.a 14. oktoobril. Esimene lugemine lõpetati 6. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 13. novembril. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Eelnõu teine lugemine toimus rahanduskomisjonis s.a 14. jaanuaril. Komisjon tegi eelnõus konsensuslikult ühe muudatuse. Sellega sätestatakse seaduse mõne osa jõustumise aeg. Muudetakse seaduse § 2 lõiget 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: "Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 8–12, 14, 15, 17–20, 23 ja 24 jõustuvad 2014. aasta 1. märtsil." Seaduse üldine jõustumise aeg on 1. jaanuaril 2015, kuid oli kavandatud, et osa sätteid jõustub varem, 1. jaanuaril 2014. Me jõuame eelnõu eeldatavasti lõpuni menetleda jaanuari jooksul ning seaduse vastuvõtmisele järgnevad toimingud jõuab ära teha 1. märtsiks. Seetõttu saab kõnealused sätted jõustada 1. märtsil.
Rahanduskomisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks, teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 29. jaanuariks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Peeter Laurson! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta, nagu ettekandja juba ütles, on tehtud üks muudatusettepanek, mis on täielikult arvestatud.
Me oleme jõudnud selleni, et seaduseelnõu 506 teine lugemine on lõpetatud.


6. 15:11 Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (508 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 508 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni aseesimehe Urve Palo!

Urve Palo

Tere päevast, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Majanduskomisjon käsitles liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 508 teisele lugemisele saatmist oma korralisel istungil 17. detsembril. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist oli sellele arutelule kutsutud teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Esitatud oli kaks muudatusettepanekut, ühe oli teinud majanduskomisjon ja teise Kristen Michal. Mõlemad ettepanekud võeti konsensuslikult arvesse.
Esimese muudatusettepaneku sisu on lühidalt öeldes järgmine. Eelnõus viidatakse Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädevale asutusele, aga sõnastusest võib jääda selgusetuks, kas andmete säilitamise tähtaeg kehtib ka Maanteeameti kohta, kes Eestis sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamisega tegeleb. Seetõttu lisatakse sellesse lõikesse sõnad "Maanteeameti või teise", täpsustamaks, et andmete säilitamise ja kustutamise kohustus laieneb ka Maanteeametile.
Teise parandusettepaneku on läbi arutanud Justiitsministeeriumi asjatundjad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnaeksperdid. Võimalusele, et eelnõu vääriti tõlgendatakse, on tähelepanu juhtinud ka politsei. Muudatuse kohaselt on tõlgi kohalolu väärteomenetluses kohustuslik alates väärteoasja arutamisest maakohtus (seda muidugi juhul, kui tegu on inimesega, kes eesti keelest aru ei saa). Kui aga menetlusalune isik või tunnistaja taotleb tõlgi kaasamist väärteoasja kohtuvälises menetluses, kuna riigikeeleoskus ei ole piisav, et menetlustoimingust aru saada, siis on see võimalus olemas.
Lühidalt on see muudatusettepanekute kohta kõik. Nagu öeldud, kiitis komisjon kõik muudatused konsensuslikult heaks, tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 29. jaanuariks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Urve Palo! Ka teile ei ole küsimusi. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu kolleeg Palo ütles, on esitatud kaks muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Teise muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Kristen Michal ja juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Võime konstateerida, et seaduseelnõu 508 teine lugemine on lõpetatud.


7. 15:15 Avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (524 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 524 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab teile avaliku teabe seaduse, elektroonilise side seaduse ja hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu põhiline eesmärk on arendada edasi riigi infosüsteemi koosvõimelist toimimist. Selleks näeb seaduseelnõu ette, et Riigi Infosüsteemi Amet saab lisamandaadi järelevalve ja muude koordineerivate tegevuste jaoks. Eesmärk on, et riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide arendamisel ja pidamisel arvestataks koostoimimiseks vajalike kokkulepitud reeglitega. Seni on selline seadustatud, läbipaistev ja otsene järelevalvevõimalus Riigi Infosüsteemi Ametil puudunud.
Lisaks nähakse ette Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve ulatus. See puudutab nõudeid, mis käsitlevad andmekogude asutamist, kasutusele võtmist ja pidamist, riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide (nt turvasüsteemid) kasutamise nõudeid, samuti andmekogude ja infosüsteemide X-teega liidestamise nõudeid. Järelevalve subjektid on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud ja X-teega liidestatud infosüsteemide pidajad.
Lisaks avaliku teabe seaduse ja elektroonilise side seadusele muudetakse hädaolukorra seadust. Selle eesmärk on sätestada Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalvepädevus elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle. Elutähtsa teenuse osutajad määratakse kindlaks tulenevalt hädaolukorra seadusest ja täpsemalt teeb seda Vabariigi Valitsus.
Ma arvan, et see oli kõik oluline nimetatud eelnõu kohta. Palume seda eelnõu toetada!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Arto Aas

Majanduskomisjon arutas seda eelnõu m.a 12. detsembril. Komisjoni istungilt puudus komisjoni liige Tõnis Palts, selle eest olid kohal majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalveekspert Jana Orlovski ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Eelnõust minister juba andis ülevaate. Midagi väga poliitilist siin ei ole, pigem on see halduse korraldamise küsimus.
Komisjonis arutleti selle üle, kas selle eelnõu võiks liita eelnõuga 536, mis tuleb meil täna järgmisena arutelule ja käsitleb sama valdkonna küsimusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetas kahe eelnõu liitmist edasise menetluse käigus.
Komisjonis küsiti, millest tuleneb eelnõuga tehtavate muudatuste vajadus. Lühike seletus on see, et on soovitud luua seadustes suuremat selgust. Edaspidi peaks olema üheselt arusaadav, et järelevalvefunktsioon on Riigi Infosüsteemi Ametil. Praegu on seadus sõnastatud nii, et järelevalvet teeb MKM või tema määratud valitsemisala asutus. See sõnastus ei ole väga selge.
Uuriti, milline on Riigi Infosüsteemi Ameti tavapärane järelevalveprotseduur. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja andis selgitusi, et kui on toimunud mingi infoturbeintsident, siis RIA kontrollib seda. Tema kontrollitavate hulgas on eelkõige kohalikud omavalitsused ja ministeeriumid. Arvati ka, et järelevalveks on ressursse piisavalt. Riigi Infosüsteemi Ameti järele valvab omakorda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rohkem eelnõu sisust juttu ei olnudki.
Nüüd räägin komisjoni otsustest. Me tegime esiteks ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks 2014, teiseks on meil ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruar 2014 kell 17. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 524 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruari kell 17.
Eelnõu 524 esimene lugemine on lõpetatud.


8. 15:22 Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 esimene lugemine. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine muudab elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvepädevust puudutavaid sätteid. Praegu on elektroonilise side valdkonna regulaatori vastutus jagatud Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti vahel. Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanne on seni olnud sageduste ja numeratsiooni kui piiratud ressursi jagamine, selle kasutamise korraldamine ning järelevalve sageduste ja numeratsiooni kasutamise, sideteenuste osutamise ja aparatuuri nõuetele vastavuse üle. Konkurentsiameti pädevuses on aga elektroonilise side reguleeritavate turgudega, kuluarvestuse ja tariifidega, universaalteenusega ning sidevõrkudele juurdepääsu ja sidumisega seonduvad funktsioonid.
Senine regulatiivne mudel on toiminud hästi, kuid me näeme elektroonilise side valdkonnas järjest rohkem konsolideerumist, ka tehnilist konsolideerumist, tehnoloogia ja turu mõistes, mistõttu regulaatorite tegutsemise efektiivsus on väga oluline tegur elektroonilise side arengus. Selle tõttu teeb seaduseelnõu ettepaneku koondada elektroonilise side regulaatori funktsioonid ühte järelevalveasutusse. See on meie ettepaneku kohaselt Tehnilise Järelevalve Amet.
Riigilõivuseaduse muudatused näevad ette, et riigilõivu televisiooni- ja raadioteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest makstakse Tehnilise Järelevalve Ametile. Varem tuli see riigilõiv tasuda Kultuuriministeeriumile.
Palume seda eelnõu toetada!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ei ole. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Arto Aasa!

Arto Aas

Riigikogu majanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. detsembril m.a. Kohal olid kõik komisjoni liikmed, välja arvatud Tõnis Palts. Eelnõu tutvustasid minister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Üldise ülevaate eelnõust minister juba andis. Nagu eelmise eelnõu arutelul juttu oli, on peale esimest lugemist kavas eelnõud 524 ja 536 ühendada.
Nüüd räägin arutelu käigust ja küsimustest, mida komisjonis esitati. Küsiti, kas Konkurentsiameti ametnikud edaspidi konkurentsiküsimustega enam ei tegele. Vastuseks kõlas, et ameti põhiülesanne on ja oli valdkonnaspetsiifiliste turgude analüüs, mida algselt, veel aastal 2005, oli 18. Tänapäeval nende turgude arv väheneb, alles on jäänud kaheksa, ja see sunnib tööd ümber korraldama. Sidesektoris on suund eriregulatsiooni vähendamisele. Järk-järgult minnakse üle tavapärasele konkurentsiõigusele.
Teiseks paluti kirjeldada riigilõivuseaduse muudatusi, mida on kaks. Esimene neist käsitleb raadioamatööridele lubade väljastamist. Riigilõivu suurus on sel puhul 2,3 eurot. Varem väljastati need load kolmeks aastaks, edaspidi väljastatakse viieks aastaks. Riigil on vähem bürokraatiat, raadioamatööridel aga väiksemad kulud. Teiseks, 1. juulist 2014 kuuluvad meediateenuste regulaatori ülesanded Kultuuriministeeriumi haldusala asemel Tehnilise Järelevalve Ameti haldusalasse. Loodi sõltumatu meediateenuste regulaator. Riigilõiv jäi siiski endiseks.
Kolmandaks küsiti komisjonis, kas ülemineku jaoks, kui ülesanded antakse Konkurentsiametilt üle Tehnilise Järelevalve Ametile, ei peaks kehtestama rakendussätteid, näiteks juhtumi puhuks, kui Konkurentsiametil on mõned menetlused pooleli. Ministeeriumi esindajad arvasid, et see on hea tähelepanek ja pooleliolevad menetlused tuleb üle vaadata, et üleminek oleks sujuv.
Lõpuks ütlen komisjoni otsused. Esiteks otsustasime saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks 2014, teiseks otsustasime teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks on meil ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruar 2014 kell 17. Kõik otsused langetati komisjonis konsensuslikult.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 536 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruari kell 17.
Seaduseelnõu 536 esimene lugemine on lõpetatud.


9. 15:28 Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu (560 OE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu 560 esimene lugemine. Palun veel kord ettekandeks kõnepulti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! On suur au tutvustada teile transpordi arengukava aastateks 2014–2020. Esmalt tahan siit kõnepuldist tänada kõiki, kes on selle strateegilise dokumendi koostamisele kaasa aidanud. Üle aasta on kestnud arutelud ja uuringud, on tehtud prognoose ning arutatud perspektiivitaju- ja rahastamisküsimusi. Terve teemade kompleks on olnud arutelu all. Täna tutvustab valitsus seda plaani, kuidas Eesti transporti võiks järgmised seitse aastat edasi viia, Riigikogule.
Me teame, et transpordil on tänapäevase majanduse toimimisel ja inimeste heaolu tagamisel kasvav roll. Transpordiga kaasnevad lisaks kõigele heale ja vajalikule aga negatiivsed keskkonnamõjud, mis sedasama heaolu ja majanduse konkurentsivõimet omakorda vähendavad. Seetõttu on meie transpordipoliitika eesmärk arendada mugavaid ja ohutuid liikumisvõimalusi, et suurendada majanduse konkurentsivõimet ja inimeste heaolu, arvestades sealjuures, et kõik arendatavad liikumisvõimalused oleksid kaugemas perspektiivis kestlikud.
Kõigepealt teen väikese kokkuvõtte möödunud aastatest, sellest, millised on olnud olulisemad muutused ja arengud Eesti transpordis riigi vaatepunktist. Toon mõne näite. Mitmed üliohtlikud liiklussõlmed on rekonstrueeritud ja turvalisemaks muudetud. Liiklusohutus tervikuna on teinud olulise sammu edasi. Jätkatud on neljarealiste põhimaanteede ehitamist. Kohalikes omavalitsustes on toetatud mitme turvalisust parandava ja aega säästva ümbersõidu rajamist. Rekonstrueeritud on suur osa raudteevõrgust, ehitatud on uued platvormid, välja vahetatud kogu sõitjateveo veerem. Ühendus saartega, nii suuremate kui ka väiksematega, on nüüd uuel kvaliteeditasemel. Rekonstrueeritud ja laiendatud on Tallinna lennujaam, korrastatud on ka enamik regionaalseid lennujaamu. Paari aasta jooksul rekonstrueeritakse loodetavasti oluline osa Tallinna trammivõrgust, soetatud on 20 uut trammi. Maakonnabussiliinidele on soetatud üle 100 uue bussi. On veel palju muid selliseid arenguid.
Loomulikult on veel paljugi teha, kuid siiski saame hakata rohkem keskenduma järgmisele sammule. Nimelt on vaja ühendusi paremini omavahel siduda, sh integreerida infotehnoloogilisi lahendusi, et tekitada terviklikum liikumiskeskkond. Ühenduste all peame silmas kohalikke ühendusi ehk inimeste igapäevast liikumist kooli või tööle (liigutakse muidugi ka muudel põhjustel, mida võib olla sadu), regionaalseid ühendusi, kui liigutakse eelkõige tõmbekeskuse ja selle tagamaa vahel, ning üleriigilisi ühendusi ehk seda, kuidas saab liikuda Eesti eri piirkondade vahel. Üleriigiliste ühenduste puhul on oluline see, kuidas on Eesti teised osad ühendatud Tallinnaga. Aga kindlasti on tähtsad ka rahvusvahelised ühendused, see, kuidas me oleme ühendatud ülejäänud maailmaga. Me peame loomulikult kõigi nende teemadega eraldi tegelema, aga selge siht järgmisteks aastateks on see, et neid ühendusi tuleks omavahel paremini siduda.
Teine teema, mille ma esile tõstan, on see, et transport peab aitama kaasa meie majanduse konkurentsivõime suurenemisele. Me oleme pakkunud arengukavas tegevussuundi, mis aitavad muuta elu- ja ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ning aitavad laiemalt kaasa Eesti ettevõtluse arengule ja ettevõtluse struktuursetele muutustele, arvestades meie praegust arengutaset.
Kolmandaks, kindlasti ei saa me üle ega ümber transpordi maksumusest. Transport on kallis, investeeringud nõuavad tavaliselt aega, samuti läheb aega, kuni need end ära tasuvad. Ma nimetasin, et ühendus saartega on uuel kvaliteeditasemel ja rongiliiklus on sisuliselt täielikult tänapäevastatud. Siin tuleb arvestada, et selle kõige elluviimiseks on riigi dotatsioone pidevalt kasvatatud. See kasv on toimunud kiiremas tempos kui SKT kasv. On selge, et samasuguse tempoga saaks transpordi rahastamine kasvada pikemas vaates ainult millegi muu arvel. 2020. aastaks eesmärkide seadmisel oleme olnud realistlikud. Dotatsioonid ei saa samas tempos kasvada ja me ei saa korraga ette võtta kõiki investeeringuid, mida arengukava koostamisel on arutatud.
Nüüd räägin suurematest teemadest, valdkondadest, kus aastaks 2020 peaks olema toimunud märkimisväärseid arenguid. Esiteks, maakasutuse ja transpordi planeerimine peab olema integreeritud. Selles valdkonnas on olnud selgeid vajakajäämisi. Me soovime parandada rongiliikluse kvaliteeti, kuid samas pole viimase 20 aasta jooksul uusi kinnisvaraarendusi rongiliiklust silmas pidades tehtud. Vastupidi, uusarendused on sageli tehtud ühendusvõimalusi arvestamata. See peab kindlasti muutuma. Eriti oluline on seda silmas pidada siis, kui hakatakse koostama uusi maakonnaplaneeringuid. Usun, et maavalitsuste ja omavalitsuste ning Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös jõuame 2020. aastaks olukorda, kus planeeringud ja arendused on ligipääsetavuse poolest palju paremini läbi mõeldud ja ellu viidud. See aitaks vähendada sundliikumisi ja tühisõite.
Kuigi viimase kümne aasta jooksul on ehitatud mitmeid olulisi liiklussõlmi ning jätkatud neljarealiste teede ehitamist ja rekonstrueerimist, seisavad kõige keerulisemad ülesanded siiski endiselt just maanteetranspordi ees. Eestis on tihe teedevõrk, kui arvestada elanike arvu, aga kahtlemata võiks suur osa nendest teedest olla palju paremas seisukorras. Koos transpordi arengukavaga on koostatud ka uus teehoiukava aastani 2020. Selle järgi teehoiuvahendite maht aasta-aastalt suureneb ja me suudame teede kvaliteeti tervikuna parandada.
Maanteetranspordiga seotult on väga oluline eesmärk parandada liiklusohutust. Liikluses hukkunute arv peab aastal 2020 olema alla 50. Me oleme selles valdkonnas edusamme teinud. Viimased kolm aastat oleme saavutanud selle eesmärgi, mis kümme aastat tagasi seati aastaks 2015: et liikluses hukkuks aastas vähem kui 100 kaaskodanikku. Me teame, et iga surm liikluses on mõttetus, rumalus, aga me peame arvestama inimelu paradokse. Me usume, et uus eesmärk on realistlik. Selle saavutamiseks, nagu transpordi arengukava ette näeb, valmib selle aasta jooksul uus liiklusohutusprogramm mitmete ambitsioonikate ülesannetega.
Üleriigilistest ühendustest rääkides tuleb kõnelda rongiliiklusest. Me oleme sellesse teinud suuri investeeringuid, aga kindlasti on vaja astuda järgmine samm ning kui kogu rongipark on täielikult tööle rakendatud, siis suurendada ühenduskiirust ja väljumiste arvu. Arengukavas prognoositakse, et tänu teenuse paremale kvaliteedile kasvab rongiga sõitvate inimeste arv kaks korda. Sellega seoses näeb arengukava ette nn peatuste meetme, mille kohaselt me planeerime vähemalt 15 miljonit eurot ennekõike kohalikele omavalitsustele, aga miks mitte ka meie teistele partneritele, et neil oleks võimalik taotleda investeerimisvahendeid raudteepeatustele juurdepääsu avamiseks ja nende mugavamaks tegemiseks.
Räägin veel omavalitsustest. Me saame hakata rohkem tähelepanu pöörama kohalikele ühendustele, arvestades seejuures, et kohalikul tasemel ei mõjuta transpordiinvesteeringud mitte ainult liikumisvõimalusi, vaid elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust laiemalt. Uus veerem, korras tänavad, arusaadavad viidad ja reaalajas infosüsteemid aitavad luua keskkonda, mis suurendab nii elanike heaolu kui ka Eesti atraktiivsust ja seeläbi konkurentsivõimet. Toon ühe näite. Arengukava näeb ette pikendada trammivõrku Tallinna lennujaamani. See parandab lennujaama ühendust linnaga, loob kindlasti positiivse esmamulje Eestist ja ühendab kasvavat Ülemiste ärilinnakut kesklinnaga. Kohalikele omavalitsustele on ette nähtud vahendid Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lisaks on olemas peatuste meede, mida ma juba mainisin, ning ka üleriigilise tähtsusega investeeringuid tehes arvestatakse seda, kuidas need aitavad kaasa kohalikele ühendustele.
Ma mainisin oma kõne alguses, et transpordi arendamisel tuleb püüelda selle poole, et transpordi negatiivsed keskkonnamõjud ei suureneks. Kui me võrdleme meie transporti transpordiga Lääne-Euroopas, arenenud Euroopas, siis on selge, et meie kauba- ja sõitjatevedu tulevikus koos majanduse arenguga kindlasti kasvavad. Samas ei ole see kasv nii drastiline, nagu kümmekond aastat tagasi ennustati. Kui suur osa sellest kasvust tuleb ühistranspordist ja samal ajal tulevad kasutusele uued, säästlikumad tehnoloogiad, siis me suudame transpordi keskkonnaeesmärgid täita. Uute tehnoloogiate all pean ma ennekõike silmas kütusetehnoloogiaid. Esiteks on selge, et sõidukid muutuvad kütusesäästlikumaks. Teiseks muutuvad uued alternatiivsed kütused kättesaadavamaks. Arengukava järgi on esimene suurem muutus alternatiivkütuste osas gaasisõidukite osakaalu suurenemine. Enne arengukavas käsitletud perioodi lõppu peaks olema võimalik minna üle ka taastuvale gaasile, mis on toodetud Eestis. Kaugemas perspektiivis näeme loodetavasti läbimurret ka elektri- ja vesinikutehnoloogiates.
Rahvusvaheliste ühenduste parandamisel pöörame senisest rohkem tähelepanu lähinaabritele. Arengukava pakub eesmärgiks taastada olemasoleval raudteel rongiühendus Lätiga, seda eelkõige Lõuna-Eesti arengut silmas pidades. See nõuab tihedat koostööd Läti kolleegidega. Venemaa suunal on eesmärk lühendada Peterburi sõitmise aega, et see oleks alla viie tunni, ja koostöös raudteeoperaatoritega ning Vene raudtee- ja transpordiministeeriumiga leida võimalused uue veeremi liinile tulekuks Peterburi ja Moskva suunal.
Väga vajalik on tagada lennuühendus Eesti oluliste kaubanduspartneritega. Planeerime lennujaama tehtavate investeeringute jätkamist. Lennujaama lähedus linnale on inimeste arvates eelis, aga samas tähendab see vajadust investeerida ohutusse ja keskkonnakaitsesse. Läheme edasi ka Rail Balticu arendamisega, et alustada ehitusega Euroopa Liidu selle eelarveperioodi jooksul.
Rahvusvaheliste ühenduste oluline eesmärk on ka Eesti logistika- ja transpordisektori konkurentsivõimet suurendada. See tähendab, et mahukaupade kõrval tuleks transportida ja käidelda suurema lisandväärtusega kaupu. See protsess on alanud, sest kaubavedu ida-lääne suunal hakkas vähenema juba mitu aastat tagasi ja ettevõtted on otsinud uusi arenguvõimalusi. Kõige keerulisem on olukord raudteel. Kaubaveod raudteel sõltuvad sedavõrd tugevalt ida-lääne suunal veetavatest mahukaupadest, et täielikku ümberorienteerumist ei ole võimalik saavutada. Seega tuleb hoida kulud mõistlikul tasemel, investeerida ettevaatlikult ja tagada konkurentsivõimeline teenus nendele kaupadele, mis mööda Eesti raudteed idast läände lähevad.
Lõpetuseks tahan rõhutada veel ühte läbivat teemat: infotehnoloogia kasutamist transpordisektoris ehk intelligentset transpordisüsteemi. Arengukavas ei ole küll otseselt projekti tasemel välja toodud seda, mida me tegema peaksime, küll aga on rõhutatud, et kõikide transporditeenuste puhul peaks kaaluma, kuidas intelligentsete transpordisüsteemidega muuta neid efektiivsemaks ja kasutajale mugavamaks. See on üks osa eri liikumisviiside paremast ühendamisest ning annab Eesti ettevõtetele lisavõimaluse töötada välja tooteid ja teenuseid, mida on võimalik eksportida, ja suurendada nii meie konkurentsivõimet, nagu ma alguses märkisin.
Kõige lõpuks räägin maksumusest. Me oleme transpordi arengukava lisas planeerinud vahendeid, mida riik kavatseb ühel või teisel moel kulutada transpordi arengukava täitmiseks. Seda on 3,3 miljardit eurot, mis on suur raha. Kui arengukava heaks kiidetakse, siis aitab see kindlasti suunata avalikke ressursse õigesse kohta. Soovin teile asjalikku meelt aruteluks ja julgust otsustamiseks! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, minister Parts! Teile on palju küsimusi. Alustab kolleeg Kalev Kallo.

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Arengukava võib olla kui tahes hea, aga veel tähtsam on selle elluviimine. 11. peatükis "Arengukava elluviimine, seire, maksumus ja rakendajad" on kirjas: "Arengukavale koostatakse nelja aasta pikkune rakendusplaan, mis sisaldab elluviidavaid tegevusi, vastutajaid ja ressursside vajadust. Esimese rakendusplaani aastateks 2014–2017 esitab MKM Vabariigi Valitsusele kolme kuu jooksul pärast arengukava Riigikogus kinnitamist." Samasugused laused olid ka merenduse arengukavas. Selle rakenduskava jõudis kinnitamisele umbes aasta ja kaks kuud pärast arengukava kinnitamist, mitte kolme kuu jooksul. Kas te julgete siin väita, et transpordi arengukava esimene rakendusplaan jõuab tõesti valitsusse kinnitamisele kolme kuu jooksul pärast selle arengukava kinnitamist Riigikogus?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Eks see sõltub sellest, kui palju tuleb vaidlusi osapooltega. Tänaseks on rakenduskava esimene versioon valmis, lähiajal saadame selle arvamuse avaldamiseks huvigruppidele, ministeeriumidele ja teistele. Loodetavasti on kolme kuuga võimalik see menetlus ära lõpetada. Me oleme kindlasti teatud ajasurve all, mida ei olnud merenduse arengukava vastu võttes. Nimelt, me ju planeerime tulenevalt transpordi arengukavast kasutada vahendeid juba sellel aastal. Praegu toimub Eesti ja Euroopa Komisjoni partnerlusleppe kõneluste viimane voor. Kui kokkulepe on saavutatud, siis selleks, et avada rahalised võimalused transpordiinvesteeringutele, on vaja teie aktsepti sellele arengukavale ja rakendusplaanile, on vaja mitmeid seaduseelnõusid ja määrusi. Me töötame praegu selle arvamusega, et me suudame enne suve kõik need tööd lõpule viia. Partnerlusleppe kõneluste lõpetamine Euroopa Komisjoniga ei sõltu aga loomulikult meist. Kui kõik läheb hästi, siis tempo on küll väga kiire, aga meie hinnangul on see ülesanne täidetav.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Austatud minister! Arengukavas on välja toodud rahvusvahelise kaubaveo maht. Kui 2012. aastal oli see suurusjärgus 72 miljonit eurot, siis aastaks 2020 on selleks planeeritud 86 miljonit eurot. On ka öeldud, et kasv tuleb enamasti merendussektorist, samal ajal kui kaubavedu raudteel tuntavalt väheneb. Kui vaadata välja toodud olulisemaid probleeme, siis mind teeb küll väga murelikuks tendents, et raudteel võib kaubavedu väheneda sel määral, et see võib ohustada taristu ülalpidamist. Kuidas sellest probleemist üle saada? Kas see on üldse probleem?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma viitasin sellele oma kõnes. Ühtpidi ei ole selles, et meritsi hakkab rohkem kaupa liikuma, üldse midagi halba. Kui me vaatame sadamate ja mitme terminali tegevust, siis näeme, et nad on leidnud uusi ja suuremat lisandväärtust pakkuvaid ärimudeleid, kaup tuuakse meritsi sisse ja viiakse meritsi välja. Need pakutud arvud on välja töötatud eksperdihinnangutele tuginedes ja turuosalistega dialoogi pidades. Loomulikult on need prognoosid ja nii tulebki neisse suhtuda.
Raudtee kaubamahust rääkides on minu arvates võtmeküsimus meie kodune vaade. Me peame hoidma oma konkurentsivõimet ja transpordikoridori. Ma julgen öelda, et meie transpordikoridori konkurentsivõime on päris hea. Me oleme kindlasti üsna atraktiivsed ega tohi teha samme, mis seda kuidagi muudaks. Kindlasti tuleb investeerida ka kohtadesse, kus annaks atraktiivsust suurendada. Kui me räägime kaubandusest ida-lääne suunal, siis minu arvates on keskne küsimus ikkagi Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud kokkulepped, mis tekitavad võrdset konkurentsi ka ida suunal ehk Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidu suunal, et kauba omanikud, ükskõik siis, kes nad on, saaksid vabalt valida parima teenusehinnaga kaubakoridore. Praegu ei ole see veel reaalne olukord, ennekõike puudutab see mitmesuguseid administratiivseid otsuseid raudtee läbilaskevõime kohta, aga samuti tariifipoliitikat. Kui neid kokkuleppeid täidetakse, siis ma arvan, et üks pudelikael kõrvaldatakse ja Eesti ettevõtetel, kes on seotud Eesti transpordikoridori teenindamisega, tekivad võimalused paremini konkureerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Härra minister! Minu küsimus on arengukava sisu ja vormi, eesmärkide ja nende saavutamise vahendite seose kohta. Leheküljelt 26 loen ma, et liikumine peab olema ohutu. Olen sellega täiesti nõus. Edasi on arengukavas öeldud, et transpordisüsteem peab olema kujundatud selliselt, et selles ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada ükski liikleja isegi juhul, kui ta liikluses eksib. See ei ole noriv küsimus, ma lihtsalt tahan teada arengukava koostajate loogikat. Kuidas see teostatav on, näiteks kas või siis, kui inimene ei kanna pimeda ajal helkurit ja temaga midagi juhtub?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma arvan, et transpordi puhul on ohutuse rõhutamine rohkem kui asjakohane. Seda esiteks. Teiseks, transpordi puhul võib tunduda sõna "ohutus" kasutamine nagu lapse manitsemine, kui teda kooliteele saadetakse, aga transpordiohutus on terve teadus kõigi oma komponentide, metoodikate ja tehniliste võtetega, mis on välja arendatud ja veel arendamisel. Üks aspekt puudutab siin ka seda, mille kohta te küsisite. Tegelikult, kui inimene eksib millegagi ohutuse vastu, siis peaks mingite muude vahenditega vähendama võimalust, et ta hukkub või saab raskeid vigastusi. See ongi kõik. Kõige lihtsam näide on see, et kui me istume autosse, siis me näeme turvapatja ja paljusid muid tehnilisi vahendeid. Kui juht eksib, jäädes näiteks roolis tukkuma, siis ei pruugi ta ju surma saada, kui auto tehnilised vahendid on korras. Selliseid võimalusi saab rakendada ka tavalises liikluskorralduses, meie linnade tänavatel ja kus iganes. See on see printsiip, mida on siin rõhutatud. Ma arvan, et seda printsiipi ei pea rakendama ainult meist eemal, kus tehnoloogiat arendatakse ja autosid või muid transpordivahendeid toodetakse, vaid kindlasti on seda printsiipi võimalik loominguliselt rakendada ka igapäevase liikluse korraldamisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Kolm-neli aastat tagasi oli hästi aktuaalne Tallinna Sadama koostöö Hiina sadamatega. Arengukavast ei osanud ma leida, kas ka tulevikus võiks selline koostöö toimuda. Võib-olla te natuke räägite sellest, kas selline koostöö on veel aktuaalne või on see täiesti päevakorrast välja võetud ja kas arengukava ka seda kajastab?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Rahvusvahelist koostööd arengukava kindlasti kajastab. Kui me räägime transpordiettevõtetest, siis rahvusvahelistumine on lihtsalt tänapäeva elementaarne nõue. Meie sadamatel ja muudel transpordiettevõtetel ei ole piiranguid atraktiivsete võimaluste leidmisel maailmaturul. Ma arvan, et olgu see Hiina või ükskõik milline muu riik, pole vahet, sest tegelikult on kõik meile väga lähedal. Mis puudutab konkreetselt Tallinna Sadamat, siis see koostöö toimub ja seda arendatakse. See oli võib-olla rohkem päevakorral siis, kui kaaluti Hiina ettevõtete reaalseid investeeringuid koostööks Eesti sadamatega. See huvi ei ole päris kustunud, aga see ei ole enam nii aktuaalne. Põhjust tuleb küsida meie Hiina partnerite käest. Kindlasti on oluline, et meie transpordiettevõtetel, teiste hulgas sadamatel, oleks koostööpartnereid võimalikult paljude maailma sadamate hulgas, et neid sadamaid ühendaksid laevaliinid ja kasutataks kõiksuguseid muid võimalusi. Praegu liiguvad kaubad just niimoodi. Selle nimel me kindlasti tööd teeme.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mulle meenus üks teie initsiatiiv, mis mulle tõsiselt meeldis. Ma otsisin selle internetiavarustest üles. Ajalehepealkiri aastal 2011 kõlas niimoodi: "Parts tahab Tallinna–Tartu maantee ehitada erarahaga". See oleks tähendanud PPP-projekti, mille abil oleks Tallinna–Tartu maantee kolme aastaga valmis ehitatud. Tubli, härra minister, see oli tõeliselt hea mõte ja asjalik initsiatiiv! Minu arvates ei tuleks mitte ainult Tallinna–Tartu maantee valmis ehitada, vaid tuleks valmis ehitada ka Tallinna–Pärnu maantee, mis ühendab meid Euroopaga samamoodi nagu Rail Baltic, mille ma ka heaks kiidan. Kas ei oleks aeg see mõte uuesti kõne alla võtta ja ellu viia?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma püüan täna mitte kiuslikult vastata, kuigi mul tekkis kolm mõtet, kuidas teile vastata. Aga ma räägin pigem investeeringute tegemise tempost, nende mahust ja jaotamisest pikema aja peale, mida ma natuke juba puudutasin. Ka arengukava käsitleb seda. Me peame loomulikult arvestama, kui kiiresti me suured transpordiobjektid valmis ehitame. Minu arvamus ja minu arvates ka ekspertide arvamus on, et maanteetransporti tuleks arendada nende suurlinnade suunal, mille puhul seda tasub arendada. Me ei arenda ju maanteetransporti Stockholmi ega Helsingisse, vaid ikkagi maismaad pidi Peterburi, Riia ja miks mitte ka Moskva suunal. Neid maanteid tuleb kindlasti kaugemas perspektiivis arendada. Küsimus on tempos. Ma arvan, et tempo võiks kindlasti olla kiirem Tallinna–Tartu maantee ehitamisel, kuna siia liitub väga tugevalt see sisemine põhjus, et Eesti peaks olema ühtsem.
Ettepanekule kasutada eraraha te viitasite pealkirja tasemel, mis ei olnud korrektne. Tavaline inimene loeb siit välja, justkui tuleks tasuline tee. Me ei leidnud üksmeelt, kas see ettepanek oleks mõistlik või mitte. Ma ei välista, et selle idee juurde tuleks tagasi tulla, aga arengukavas me seda laadi investeerimisvõimalusi ette ei näe. Pigem on põhiline allikas Euroopa Liidu vahendid, aga me ei välista vajaduse korral ka laenuga ehitamist. Praegu on valitsuses jõutud kompromissile, et ehitatakse mõõduka tempoga olulisi suuri transpordiobjekte, sh Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu suunal. Mõlemad objektid saavad järgmise seitsme aasta jooksul märkimisväärseid investeeringuid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Meie laudadel oleva dokumendi sisu on päris hea. Teemade käsitlus on meeldiv ning siin on kirjas palju tähtaegu ja arve. Mulle arvud meeldivad. Mis ei meeldi, on see, et kuigi rahvusvaheline kaubavedu on viimastel aastatel päris jõudsalt suurenenud, on vähenenud kaubavedu raudteel. Seda päris tuntavalt, viimase perioodi jooksul peaaegu kaks korda. Arengukavas ei ole ette nähtud midagi sellist, mille abil saaks pidurdada rahvusvahelise kaubaveo allakäiku raudteel. Peaminister vastas mu küsimusele, et me oleme sellega nagu leppinud. Miks me oleme leppinud sellega, et meie transiit väheneb?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Millega me oleme leppinud? Ma edasi ei kuulnud. Ma sain aru, et te küsisite, kas idast võiks tulla rohkem kaupa. Ma natukene härra Õunapuu küsimusele vastates sellest rääkisin. Meie põhiline tegevus siin on hoida ja suurendada meie transpordikoridori atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Siin on teatud vastutus ka Euroopa Komisjonil. Aga arvestades, et me oleme Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, on ikkagi oluline, et meist idasse jäävas majandusruumis ehk Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidus täidetaks neid lubadusi või leppeid, mida andis ja sõlmis Venemaa Föderatsioon, liitudes Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Kui see olukord stabiliseerub, siis kindlasti hakkab rohkem mängima meie atraktiivsus transpordikoridorina ja suureneb meie teenuste konkurentsivõime.
Kui me mõtleme oma majandusstruktuuri peale, siis väga tervitatav on see, et me oma ettevõtjate ressurssi kasutades kogu aeg otsime uusi võimalusi, kuidas rohkem teenida iga kaubatonni pealt, mis Eestisse tuleb ja siit välja läheb. Mõneti administratiivsete meetoditega tehtud muudatus turul on soodustanud kaubandustegevuse hoopis pikaajalisemat jätkusuutlikkust. Kindlasti ei ole ma nõus sellega, et me ei peaks oma ettevõtjatega võitlema iga võimaluse eest, mis meie turgu arendab ja meie võimalusi soodustab. Aga ma arvan, et me peame tegema realistliku plaani ning olema vajaduse korral teravad ja konkreetsed. Siin tuleb kindlasti tööd teha. Meid huvitab, et kaubavood, mis Eestist läbi lähevad, oleksid äriliselt põhjendatud ja pikaajalise jätkusuutliku perspektiiviga. See on väga tähtis.
Kellelegi ei ole saladus, et meie naabruses on valminud täiesti uus sadam, mille kaubatonnaaž on tohutult kasvanud. See on olnud selge poliitika ja me võime seda ainult ühtepidi mõista. Ma arvan, et olukord võiks olla natuke teistsugune, kui toimiksid kõik kokkulepped võrdse kohtlemise ja kaubaomanike vaba võimaluse kohta valida parim transpordikoridor. Siin ei ole meie seis sugugi halb. Jah, me juhime tähelepanu, et raudteel on lood kriitilised. Me ei või olla ettevaatamatud seal uute investeeringute ja muude selliste asjade tegemisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Transpordi arengukavas on kesksel kohal taastuvate kütuste kasutamine ning transpordi keskkonnamõju vähendamine. Samas andsite mullu augustis Briti ajalehele The Telegraph intervjuu ja ütlesite, et te ei toeta sõda fossiilkütuste vastu. Kuidas peaks seda väidet arengukava kontekstis mõistma?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Need on kaks täiesti erinevat asja, nagu öö ja päev. See, et igasuguses majandustegevuses tuleb rakendada majanduslikke hoobasid, saavutamaks väiksemat negatiivset mõju keskkonnale, on väga selge arusaam. Ka transpordi arengukavas on kirjas, et me peame tegema kõik endast sõltuva (arvestades meid ümbritsevaid arenguid), et oma tõenäoliselt kasvava transpordi keskkonnamõju vähendada. Me oleme pakkunud selleks olulist võimalust, mida seni pole väga palju kasutatud. See on biogaasi, mis on kodumaine ressurss, parem kasutuselevõtt. Võtmeküsimus on selle konkurentsivõimelisus. See ongi see, mida ma silmas pean. Te viitasite The Telegraphi intervjuule. Mul on teile palve. Nähke rohkem vaeva, töötage algallikaga ja looge endale kontekst, siis te saate mu lausetest aru ja hakkate mu mõtet jagama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üks arengukava eesmärk on kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Suur probleem Eestis on kohalike teede korrashoid, kuna riik jättis nende rahastamise majanduskriisi ajal täiesti unarusse. Kas arengukava toob omavalitsustele leevendust, lõpetab lõpuks omavalitsuste teede kroonilise alarahastamise ja lahendab tekkinud probleemid?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Arengukava pakub välja stabiilse kohalike teede rahastamise printsiibi. Arengukava ei vabasta aga kohalikke omavalitsusi Eestis kehtivatest seadustest tulenevast vastutusest. Kohalikel omavalitsustel on oma tulubaas ja riik rahastab omavalitsusi täiendavalt. Me pakume arengukavas välja stabiilse printsiibi ja väga loodame, et keegi ei kavatse seda rahastamist vähendada. See peaks andma omavalitsustele võimaluse teha pikaajaline teede hoidmise ja arendamise kava. Arengukava näeb ette mitmeid võimalusi ka selleks, et omavalitsused saaksid koostöös riigiga investeerida uutesse arendustesse. See puudutab eelkõige suuremaid omavalitsusi, aga siin on kindlasti võimalusi ka väiksematel. On ka regionaalsed ja linnalised meetmed. Ma rääkisin kavandatavast programmist, kuidas raudtee paremini muude transpordiliikidega ühendada jne. Siit tuleb lisarahastamine. Julgen öelda, et kui võrrelda lõppenud perioodiga, siis juhul kui omavalitsused on aktiivsed ning neil on plaane ja projekte, võib rahastamine tulevikus olla isegi suurem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud minister! See arengukava kehtib aastani 2020. Seetõttu on natuke imelik, et Rail Balticust on seal väga vähe juttu. Mis seisundis peaks Rail Balticu projekt olema kuue aasta pärast?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Arengukava ütleb, et sel perioodil me peaksime tegema investeerimisotsuse, mis tähendab, et ka füüsiline ehitustöö peaks käima minema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra minister! Mul on küsimus kohalike teede kohta. Arengukavas käsitletaval perioodil kavandatakse kuni 10% kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest eraldada kohalikele omavalitsustele. Me teame, et samal ajal suureneb pidevalt alternatiivsete kütuste kasutamine. Loogiliselt võttes peaks kütuseaktsiisi laekumine seetõttu vähenema. Miks te tahate panna kohalikud omavalitsused raskesse olukorda?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me oleme ka riigi tasemel planeerinud teede hoidmise ja korrashoiu raha tulenevalt arvestuslikult prognoositavast kütuseaktsiisi laekumisest. Meie prognoos on tehtud nelja kuni kuue aasta peale. Tegelikult on ametlik prognoos tehtud nelja aasta peale, aga me ise oleme koos Rahandusministeeriumi inimestega püüdnud ka pikemat prognoosi anda, et finantsarvestus oleks n-ö mitmetahuline. Sellel perioodil kindlasti mingisugust dramaatilist muutust siin ei tule, pigem vastupidi. Arengukava kohaselt tuleks ette näha analüütiline töö ja otsida õiglasemaid maksustamise viise, et just see, kes teid kasutab, selle eest reaalselt maksaks. Praegu on kõige õiglasem seos olemas kütuseaktsiisi puhul. Me oleme sellega kõik nõus. Vaevalt et ka küsija ostab endale kütust külmkapi jaoks, ta ikkagi paneb ostetud kütuse autosse ja sõidab autoga mööda teid. See on väga õiglane seos. Aga kui tulevad hoopis teistsuguse tehnoloogia põhjal valmistatud autod, siis tuleb see küsimus üha rohkem päevakorrale. Kuid ma arvan, et see muutus ei toimu üleöö. Selle tõttu näeb arengukava ette uurimis- ja analüütilist tööd, et selgitada, millised võiksid olla alternatiivid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus on mõnevõrra sarnane kolleegide Urbo Vaarmanni ja Marika Tuus-Lauli küsimustega kohalike teede kohta. Kindlasti on hea, kui on fikseeritud stabiilne rahastus. Aga väga hästi on ju teada, et see 10% kütuseaktsiisist, mis läheb kohalikele teedele, ei taga, et need teed ka korda saaksid. Kui korra on toimunud suur hüpe kütuseaktsiisist eraldatava raha hulgas, siis pärast seda võib päästa ka stabiilne olukord. Ma arvan, et praegu see stabiilne olukord veel ei rahulda. Vahepeal peaks mõne aasta jooksul see raha kindlasti suurenema. Aga minu küsimus on järgmine. Arengukava üks eesmärke on täpsustada teede jaotamist riiklikeks, kohalike omavalitsuste ja erateedeks. Kuidas seda plaanis teha on? Missuguse teeliigi osakaal suureneb, missuguse osakaal väheneb? Milline see suund on?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kõigepealt loodame inventariseerida kohalikud teed ja saavutada seda, et teeregistrit saaks paremini kasutada. See annaks ka praktilist informatsiooni. Teine teema, mida me oleme kohalike omavalitsuste liitudega arutanud, on see, kas ennekõike uute arenduste puhul ei peaks leidma mingeid võimalusi suurendada riigi panust, arvestades ühe või teise tee tähtsust. Me oleme seni kasutanud seda meedet, et neid objekte projektipõhiselt rahastada. Ka sel aastal on need projektid laual, aga ma arvan, et see teema vajab läbitöötamist. Ma ei kujuta seda kindlasti ette nii, nagu Tallinn kõige häälekamalt on nõudnud, et võtku riik Vabaduse puiestee endale, ise ta seal ju sõidab, või võtku Peterburi maantee, kus sõidavad tähtsad riigiautod, miks Tallinn peab seda korras hoidma. Ma ei kujuta seda niimoodi ette. Ma kujutan ette, et võiks olla natukene intelligentsem koostööformaat. Riik ei saa minna omavalitsuse territooriumile ja hakata omavalitsuse eest tema ülesandeid täitma. Ma näen siin teatud koostöövõimalusi. Me arengukavas fikseerime, et see teema tuleks läbi töötada. Kui paljusid omavalitsusi ja mis kanti see puudutab, eks see paistab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Hea minister, ärge nüüd hakake mind ega sotsiaaldemokraate süüdistama Kreeka tegemises!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei ole seda kunagi teinud.

Neeme Suur

Jutt on laenamisest, millega tegeleb riik. Väga mitmed äriringkonna esindajad on ütelnud, et riigi laenukoormuse suurendamine ainult seoses ESM-i või EFSF-iga ei ole väga mõistlik, sest kui on mingid väga selgelt riigile majanduslikku kasu toovad suurprojektid või ettevõtmised, siis oleks riigil mõistlik oma laenukoormust suurendada. Kas transpordi arengukava valguses on teil olnud arutelu all, et mõni nendest projektidest võiks kiiremini valmis saada, kui kaasataks laenuraha ja Eesti riik suurendaks oma laenukoormust seoses transpordi arengukava projektide elluviimisega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei räägiks otseselt riigi laenust, kuigi mina isiklikult seda dogmaatiliselt ei välistaks. Aga kui ma vaatan laiemalt investeeringuid, ka transporti, siis arvan, et kui me arvestame Eesti majanduse suurust, siis need transpordiinvesteeringute vahendid, mida me pakume, on päris piisavad. Siin on alati see risk, et me tahame korraga hästi palju ja tagajärg on tegelikult see, et tasakaal läheb paigast ära. Kogu aeg on risk, et need investeeringud jõuavad sellisele tasemele, et tekitavad mingisuguse mulli. Selle üle võiks aga kindlasti diskuteerida, kui on olemas projekt, mis vajaks investeeringuid kiiremini. Ühte mainis siin eelnev küsija, härra tagapingist, see on Tallinna–Tartu maantee. Mina isiklikult oleksin avatum, aga selline on praegu valitsuskoalitsiooni kokkulepe. Ivari Padar rahandusministrina, muide, ka ei toetanud seda, et kasutada intelligentsemaid rahastamisviise ja teha suurem tükk korraga, et saaks võib-olla mõne kilomeetri teed odavamalt valmis.
Kui me räägime transpordist, siis mitmed investeeringud me teeme riigieelarve tasakaalu mõjutamata, aga siiski paljuski, nagu me ütleme, laiema arusaama alusel, avalikes huvides. Me praegu otsime variante, kuidas investeerida laevadesse, millega pakutakse avalikku teenust. Või võtke needsamad rongid – needki ei ole riigieelarve tasakaalu mõjutanud. Me oleme suutnud luua uue rongipargi ilma tasakaalu mõjutamata. Võimalikud investeeringud näiteks lennujaamadesse ja sadamatesse on sellised, et meil on võimalik tegutseda intelligentsemalt, mitte ainult eelarve tasakaalu kaotamise hirmust lähtudes, vaid kindlasti teatud suurema efektiivsusperspektiiviga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Hea eesistuja! Hea minister! Neeme võttis mul sõnad suust ära. Kui me vaatame Eesti riiki, siis on kurb tõdemus, et kõik inimesed tahavad siia Tallinna poole tulla, sõltumata sellest, et elutingimused ei ole siin võib-olla paremad kui kuskil mujal. Kui ma vaatan transpordi arengukava, siis ega ma ei näe, et minu lapsed sõidaksid neljarealisel teel Tartust või Narvast Tallinnasse. Kui ma näen, et rongiliikluse piirkiirus on Eesti riigi järgmise seitsme aasta plaanis ikkagi 120 kilomeetrit tunnis, siis ma küll küsin, kas ei oleks aeg emiteerida riigi võlakirju ja võtta laenu, et ehitada valmis infrastruktuur, mis aitaks meie majandust elavdada.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Hea küsija, sinu majandusfilosoofia langeb rohkem kokku Jorh Aadniel Kiire omaga, mina esindan aga Joosep Tootsi mõtteid. Lahtiseletatuna käib jutt neljarealistest teedest. Me oleme Tallinna–Narva maanteel päris kõvasti edasi liikunud, juba Rakvereni on võimalik sõita neljarealisel teel, seda on 100 kilomeetrit. Kas seda tuleks veel arendada? Jah, see perspektiiv peaks olema, aga see ei anna lühiajaliselt mitte midagi, kui me kogu oma ehitusressursi näiteks kulutaksime selleks, et ka Rakverest Kohtla-Järvele viiks neljarealine tee ja me tahaksime seda saavutada, ma ei tea, enne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. See on potjomkinlus, see ei ole kahe jalaga maa peal olev majandamine.
Sama puudutab ka rongide kiirust. On selge plaan viia Tallinna–Tartu liinil reaalne sõiduaeg alla 1 tunni 45 minuti. Siit tulenevad ka kiirused. Te võite rääkida, et te tahate saada Tallinnast Tartusse viie minutiga, et aeg ju liigub edasi. Aga katsume arvestada aastaaegade, loodusseaduste ja ka majandusseadustega. Kindlasti tuleb neid teemasid arendada, aga ma arvan, et kaine meel ütleb, et suur tükk ajab suu lõhki. Transpordiinvesteeringute kandev idee peaks olema see, et edasi liigutakse järk-järgult ja püütakse investeerida õigetesse kohtadesse, kus neil ei ole mitte ainult pikaajaline, vaid ka lühema aja jooksul tekkiv mõju meie heaolule ja majanduse konkurentsivõimele. Me teame mitmeid halbu näiteid. Eelküsija rääkis Kreekast. Hispaanias on lennujaamu, kust ei tõuse õhku ühtegi lennukit. Selliseid näiteid meie poolkeral on. Ma arvan, et investeeringutega tuleks edasi liikuda ettevaatlikult. Aga ma siiski kordan, et on ka projekte, mille puhul võiks olla natuke ambitsioonikam. Üks nendest, kuhu ma ise rohkem panustaksin, kui oleks olemas laiem poliitiline konsensus, on Tallinna–Tartu neljarealine tee, mis võiks ulatuda Mäoni. Praegu me pakume seda Võõbuni, jääb veel 15 või 20 kilomeetrit.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Kui me vaatame seda arengukava, mida täna siin tutvustatakse ja mida komisjonis on juba varem tutvustatud, siis näeme, et Estonian Airi teemat on seal üsna tagasihoidlikult kajastatud. Mis te arvate, milline on Estonian Airi positsioon lennundusturul kas mõne aasta pärast või selles perspektiivis, nagu me täna arutame, ehk kuni aastani 2020?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Hea küsimus, muide! Reaalsus on see, et Estonian Air oli 2008. aastal sisuliselt pankrotis. Ma kordan selle veel kord üle, kuna minu arust on teie erakonnakaaslased ja avalikkus seda teemat korduvalt valesti käsitlenud, väites, justkui valitsus või majandusminister oleks tahtnud riigikapitalismi tuhinas asuda lennundusäri ajama. Me tegime selle üsna keerulise valiku majanduskriisi tipphetkel, kui oli oht, et kui lisaraha ei tule, siis seda ettevõtet enam ei ole ja me anname uue hoobi majanduskriisis olevale Eestile, kaotades ära väga olulise strateegilise infrastruktuuri osa – lennuühendused. Me tegime seda sellest arusaamast lähtudes, et selleks, et kvaliteetsed lennuühendused käiksid kaasas Eesti majanduse, kultuuri ja hariduse arengu vajadustega, on vaja lennuettevõtet, kellele Eesti on koduturg. Vaadates ühe meie lõunanaabriga juhtunut ja seda, mis on toimunud Kesk-Euroopas, on selge, et sellise lennuettevõtte kadumine võib kaasa tuua kvaliteetsete lennuühenduste märkimisväärse kahanemise. See muidugi ei pruugi tähendada, et lennuühendused üldse kaovad. See oli meie lähtekoht. Me näeme praegu vaeva, et ettevõte saneerida ja restruktureerida. Ka Euroopa Komisjon uurib seda küsimust. Need on teemad, kus tuleb kõigepealt selgus majja saada. See võib võtta aasta, mul on raske hinnata selleks kuluvat aega, aga see lahendus ei ole väga kaugel.
Kahtlemata jääb alles küsimus ettevõtte konkurentsivõimest ühtsel Euroopa lennundusturul. Kui ettevõtte nõukogus tegutsesid väljapaistvad Eesti ettevõtjad, siis üritati saavutada nn kriitilist massi. See struktuurne probleem on ka praegu selle lennuettevõtte ees ning see jääb pikemaks ajaks kestma. Kõne alla jääb teinegi küsimus. Me oleme minu arvates algatanud Euroopa Komisjoniga tõsise poliitilise diskussiooni, mis otseselt küll ei puuduta minevikus tehtud otsuseid. See diskussioon käib Euroopa ühtse lennundusturu tegeliku toimimise üle ja turu mõju üle niisugustes väikese koduturuga riikides, nagu Eesti on. Praegu vaatab komisjon läbi enamikku riigiabi suuniseid. Valitsus esitas paar nädalat tagasi ettepanekud mittefinantsilise iseloomuga raskustesse sattunud ja reorganiseerimist vajavate ettevõtete riigiabi suuniste kohta. Ennekõike lähtusime turumoonutustest Euroopa ühtsel lennundusturul ja sellest, milliseid hoobasid on meie arvates vaja sellises olukorras, kus Eesti riik on või kuhu ta võib sattuda siis, kui lennuettevõtted satuvad raskustesse. Ma ei tea, kuidas see diskussioon lõpeb, aga praegu see käib. Kutsun ka parlamendiliikmeid üles siin oma panust andma, et seda küsimust selgitada! Ma usun, et Euroopa Liidu asjade komisjon on valitsuse seisukohtadega kursis. Euroopa Komisjoni üldine hoiak on üsna selge: turg peab lennunduses oma töö ära tegema. Euroopa lennuettevõtete konsolideerumine kindlasti jätkub.
Kokku võttes ütlen, et kindlasti ei saa välistada, et Estonian Airil võib olla võimalus mingisuguseid sobivaid nišše leida. Me loomulikult tervitaksime seda, kui me leiaksime reaalseid partnereid aktsionärideks. Me oleme seda alati tahtnud. Me töötame iga päev selle nimel, et oleks reaalset huvi arenguvõimaluste vastu, mis Euroopa Liidu turul väga väikese turuosa moodustavas ettevõttes võiksid olla. See on praegune situatsioon. Mingisuguseid garanteeritud lahendusi siin ei ole. Aga ma arvan, et transpordi arengukava seisukohalt on küllap kõik ühte meelt: kvaliteetsed ja arenevad lennuühendused on väga oluline komponent meie riigi konkurentsivõime suurenemises.

Esimees Ene Ergma

Andre Sepp, palun!

Andre Sepp

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen õhust alla maa peale ja tulen kohalike teede juurde tagasi. Arengukava meede 2.1 ütleb selgelt, et viiakse läbi kohalike teede inventariseerimine. Ma loodan väga, et see toimub arengukava kehtimise esimestel aastatel. Aga minu küsimus on sama meetme kirjeldava osa kohta. Nimelt kaalutakse, kas võiks riigi vahendite eraldamise siduda n-ö omavalitsuse omaosalusega. Siin on selgelt kirjas, et kaalutakse vahendite eraldamise sidumist omavalitsuse vajadusega teid remontida või ehitada. Siiamaani on omavalitsused seda raha teatavasti vabalt kasutada saanud. Kas on plaanis muuta teeseadust ja määrata täpsemalt kindlaks, milleks see vähenegi 10% on planeeritud, või sõltub see otsus inventariseerimise tulemusest?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See on meie arusaam, et riik võiks neid vahendeid nii investeerida. Ma ei arva, et see üleminek peab olema väga järsk. Aga me näeksime hea meelega, kui riigi vahendeid ei kasutataks mitte tavaliseks teehoolduseks, talvel lumelükkamiseks ja suvel aukude lappimiseks, vaid omavalitsused ikkagi parandaksid selle raha abil teede kvaliteeti. See on meie soov. Küsimuse sissejuhatuses mainisite inventariseerimist. Me loodame, et see toimub lähiajal. Loodetavasti saame rahastamiskokkuleppe omavalitsusliitudega sõlmitud.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Meetmes 4.1 "Taastuvate kütuste kasutamise soodustamine teetranspordis" on välja toodud elektrisõidukite osakaalu suurendamine. KredEx on juba üle aasta toetanud elektriautode omanikke ja nad on proovinud oma sõiduriista ka talvel. Milline on olnud tagasiside? Kas elektriauto õigustab ennast meie külmas kliimas?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Hea küsimus, aga ma ei saa teile vastates tugineda analüütilisele ega statistilisele andmebaasile. Kui teil on huvi, siis me kindlasti saame need andmed teile saata. See subjektiivne tagasiside, mida ma olen saanud riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja erakasutajatelt, on olnud pigem positiivne. Kindlasti on olnud ka ekstsesse, aga üldiselt on tagasiside olnud positiivne. Me anname endale aga aru, et meie transpordi mahtu arvestades on tegemist juhtprojektiga, mis ei loo uut reaalsust. Meil oli võimalus selline investeering teha ja see on juba Eesti majandusele ühel või teisel moel palju tagasi andnud. Ma pean silmas meie partnerit, Jaapani suurkorporatsiooni Mitsubishi. Ma usun, et meil on tekkinud mitmeid väikeettevõtteid, kes selle baasilt vaatavad juba rahvusvahelisi turge. Võiks mõelda, kuidas samm-sammult nende autode kasutamist laiendada. Kindlasti ei maksa ette kujutada, et elektriauto on kohe varsti meie kõikide kasutuses.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mitmes meetmes on välja toodud piiriületus, nn Narva piirkond. See on tervitatav. Siin on kaks varianti. Esimene näeb ette liikumist läbi Narva linna ja teine on seotud uue sillaga, mis on omaette probleem. Üks pool minu küsimusest ongi järgmine. Kui me täna selle strateegia kinnitame ja on vaja hakata taktikat valima, kas siis teie arvates on õige variant see, mis läheb läbi linna? Kui jah, siis kuidas seda teha, sest piirangud on ees? Või eelistate ikkagi silla varianti? Teiseks soovin teada, kas selleks on ette nähtud ka ressursid ja kui on, siis millised.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Minu arvates on taktika see, et me peame kindlasti investeerima. Siin on väga oluline koostöö idanaabriga, eriti piiri läbilaskevõime suurendamisel. Kiiremini peaksid üle piiri saama kõik: veoautod, jalakäijad, bussid jt. Praegu töötab nende teemadega üsna detailselt töörühm, kuhu on kaasatud kõik ametkonnad, kes piiriületusega seotud on. Narvas peaks lähteülesanne olema natuke ambitsioonikam ja terviklikum. Siin on meil Vene poolega päris hea koostöö. Nende teemadega on vaja nii või teisiti tegelda, ka siis, kui ennekõike veoautodele luuakse mingisugune teine logistiline skeem, nii et nad ei sõida enam läbi Narva. Minu arvates on see kaugemas perspektiivis mõistlik, aga just kaugemas perspektiivis.
See projekt on jõudnud sellesse faasi, et me oleme Venemaaga ühises transpordikomisjonis tõstnud selle küsimuse uuesti lauale. Maanteeamet on koostanud värskendatud, uue lähteülesande, mis on esitatud Vene poolele, kellel on suur huvi selle projektiga edasi liikuda. Me peame arvestama, et kõne all ei ole ainult sild, vaid ikkagi kõik logistilised transpordilahendused mõlemal pool Narva jõge. Enne kui see tehniline lahendus visiooni tasandil ükskord kooskõlastatakse, on vaja arutada ülimalt paljusid tehnilisi küsimusi. Ma arvan, et see on kahjuks pikk protsess. Peame olema realistid. Sellepärast ei ole mõtet väga karta investeerimist piiriületusse läbi Narva linna. Seda piiriületust tuleb sujuvamaks muuta ja sellesse investeerida. Need ei ole väga suured summad, kui me vaatame tervikpilti.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! See ei olnud väga ammu, kui Ivari Padar kuskil soid mööda kõndis ja näitas, et sinna tuleb uus Tartu–Tallinna neljarealine tee. Siis räägiti, et selle hind on umbes kolm miljardit krooni. Tänaseks päevaks on selle teelõigu hind kasvanud vähemalt viis korda. Kas ikkagi ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas laenu võtta ja see teelõik valmis ehitada? Sellega oleks päästetud ka inimelusid. Aga kuna te olete sellele küsimusele juba natuke vastanud, siis ma küsin teise küsimuse, majandusliku mõtlemise kohta. Kas meil on igal pool vaja neljarealist teed? Ehk piisaks kohati kolmerealisest ja me saaksime kiiremini oma eesmärgi täidetud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Eks seda tuleb küsida Ivari Padarilt. Aga mina olin seal metsas temaga koos ega kavatsegi seda häbeneda. Oli selline plaan küll. Osaliselt jäävad asjad ikka vähese tahtmise taha, aga selle plaani teostumist mõjutas kindlasti ka majanduskriis. Kui me 2007. või 2008. aastal seal soos olime, ei osanud vist keegi prognoosida, et see kriis nii sügav tuleb. Ma olen selgitanud oma seisukohta, täna on teie ees aga valitsuse esitatud transpordi arengukava. Siin on ette nähtud ehitada Tallinna–Tartu tee, kus on 2 + 2 rida, kuni Võõbuni uue trassina. See on peaaegu seesama plaan, mida me koos Ivari Padariga soos pidasime. Ma ei mäleta, kas meil oli ka mingit kangemat kraami kaasas.
Teespetsialistid ütlevad, et Mäoni ei ole 2 + 2 rida probleem. Vaadake, iga tee loob ka omaette reaalsust. Ma arvan, et see võiks küll olla eesmärk. Peale Mäod on mitme objekti tarvis olemas reaalsed projektid, näiteks Mäeküla ristmiku, Paia kurvi või Põltsamaa ümbersõidu jaoks. Need on kirjas meie kavades ja osaliselt ka teehoiukavas. Siin dokumendis neid nii täpselt kirjas ei ole, aga ka teehoiukava on ju avalik. Need on kõik sellised 6–8-kilomeetrised lõigud. Üldiselt on pakutud nende puhul 2 + 2 rida, ma julgen öelda, et seda on pakutud suuremas osas. Kui rahalised võimalused on olemas ja me näeme, et me turgu üle ei kuumenda, siis võiks sellega edasi minna.
Teehoiukavas me pakume Tartu pool just seda 2 + 1 rea varianti, et näha, mismoodi see ikkagi tööle hakkab. Me peame endale aru andma, et see on täiesti teistsugune lahendus kui 2 + 2. Miks teele, kus on 2 + 2 rida, ehitatakse igasuguseid ristmikke, mille kohta saab keelt teritada, küsides, kas me oleme nii rikkad? Väga lihtsal põhjusel: sellisel teel ei saa (ja mitte ainult Eesti standardite, vaid üldiselt omaksvõetud liiklusstandardite järgi) teha vasakpööret. Kui vasakpööre on lubatud, siis ei ole see enam 2 + 2 reaga tee. Selle tõttu tulebki neid kalleid ümbersõite ja kõike muud sellist rajada. See ei ole poliitiline küsimus, see on paljuski inseneride ja transpordiasjatundjate otsustada. Me näeme teatud selliseid 2 + 1 reaga lõike ette Tartu ja Põltsamaa vahel ning Tallinna ja Pärnu vahel. Me oleme neid näinud Soomes ja Rootsis. Ma arvan, et ka meie võiksime ühe sellise lõigu valmis teha. Eks me siis näeme, mil määral see variant töötab ja kas see suurendab liiklusohutust.

Aseesimees Jüri Ratas

Neeme Suur, palun!

Neeme Suur

Aitäh, härra juhataja! Ma ei tea, kas mu küsimus on inseneridele või poliitikutele, aga ma tulen raudtee juurde. Hulgaliselt on neid, kes ütlevad, et Eesti-sisene regionaalne raudtee on mõttetu ja ainus mõistlik raudteeliin on see, mis toob mahukaubad Venemaalt meie sadamatesse. Hulgaliselt on neidki, kes ütlevad, et Rail Baltic on mõttetu. Transpordi arengukava käsitleb aastaid 2014–2020 ehk kuut aastat, mis ei ole transpordi planeerimisel mitte pikk, vaid pigem keskpikk või isegi lühemapoolne perspektiiv. Mis te arvate, milline näeb välja Eesti transpordivõrk aastal 2030?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Väga lai küsimus. Nendel kahel teemal, mida te mainisite, Rail Baltic ja Eesti-sisene reisirongiliiklus, annab arengukava ju teatud vastused. Vaevalt, et meil on mõtet rajada täiesti uusi Eesti-siseseid reisirongiliine. Eesti 150 aastat kestnud rongiliikluse areng olnud ikkagi pigem taandareng, kuigi teatud sinusoididega. Te olete olnud aktiivne Haapsalu küsimuses. Siin me oleme loodetavasti saavutanud teatud kompromissi. Vaatame, kuidas uued investeeringud tööle hakkavad ja uurime veel kord seda konkreetset lõiku, siis saab selle küsimuse juurde tagasi tulla. Kui teid huvitab Rail Baltic, siis ma soovitan lugeda AECOM-i uuringut. Ka täna infotunnis oli sellest juttu. Seal on pigem konservatiivsust, mitte ülimat optimismi nende arvude suhtes. Ma mäletan seda sellest ajast, kui koostajad mulle seda uuringut tutvustasid.
Uus infrastruktuur, kui ta on tõesti täiesti uus, võib luua uut reaalsust. Võib-olla see näide ei ole sobilik – härra Õunapuu kehitab õlgu, nagu tal ikka kombeks –, aga mõelgem liiklusele Tallinna ja Helsingi vahel. Muidugi on seal ka palju muid tõmbejõude, aga ikkagi oli 1999. aastate alguses sada tuhat reisijat aastas, nüüd on üheksa miljonit. Loomulikult on siin erinevaid põhjusi, on majanduslikke ja isiklikke suhteid ning kultuurivahetust, aga infrastruktuur mängib siin ikkagi väga suurt rolli. Uut infrastruktuuri ei planeerita ju ilma oleviku või mineviku andmeteta, need on alati oluline komponent.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Randver, palun!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Sellel transpordi arengukaval, mis nüüd kinnitamisele läheb, on kindlasti väga palju häid külgi. Võib-olla saab selle abil neid negatiivseid tegureid, mis meie igapäevaelule ja loodusele mõjuvad, vähendada ja nii elukeskkonda paremaks muuta. Loomulikult on see üks majanduse arengumootor ja parandab kindlasti inimeste liikumisvõimalusi. Teatavasti on arengukavas kirjas, et igast Eestimaa nurgast peaks kolme tunniga saama teise Eestimaa otsa, näiteks pealinnast Valka. Kui ma lähen jalgratta, elektriauto või tavalise sõiduautoga, mis kasutab bensiini, kuidas on mul siis võimalik neid erinevaid liikumisviise omavahel ühitada? Kas raudteejaamas, bussijaamas või parklas on olemas võimalused elektriauto laadimiseks? Kuidas kõik need liikumisviisid selles süsteemis omavahel kokku panna?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eks arengukava seda ühtesobivust rõhutabki. Ta loob siin võimalusi omavalitsustele, riigi ametkondadele ja asutustele ning eraettevõtetele. Kui me räägime intelligentsetest transpordisüsteemidest, ühildumisest, infotehnoloogia võimaluste paremast kasutamisest, inimeste võimalusest oma liikumist planeerida, mida see arengukava näeb ju n-ö rakendusplaani tasemel ette, siis me saame planeerida mitmesuguseid programme. Näiteks saame ette näha otseseid riigi investeeringuid, et koos eraettevõtetega leida uusi innovatiivseid lahendusi. Me kavatseme ressursse paigutada sellesse, et ühilduvus natuke parem oleks. Olgem ausad, ühilduvust on ka praegu, aga võrdlemisi algelisel tasemel. Kuni selleni välja, et me ei suuda korda teha näiteks ühendust Balti jaamaga. Me räägime tihtipeale suurtest asjadest, aga vaadake, milline on ühendus Balti jaamaga. Või võtame Vanasadama. See on Eesti põhireisisadam, kust käib läbi üheksa miljonit reisijat aastas. Nendele võib juurde liita inimesed, kes käivad sadamas teisi saatmas ja vastu võtmas. Igasugune ühilduvus teiste transpordivahenditega seal tegelikult puudub. Üks bussiliin vist käib sinna. Kui palju oleks aga tänapäevaseid võimalusi, näiteks võiks mingi tramm või buss viia inimesed lähimasse ühissõidukite peatusesse! On veel palju-palju muid võimalusi. Reisisadamast peaks lähtuma kergliiklusteede võrk.
Meil ei ole vaja minna Valgamaale või mõnda teise kaugemasse paika, tegelikult on ka meie n-ö kesksetes kohtades, kus liigub väga palju inimesi, transpordiühendus kehv. Või see projekt, et tramm võis sõita lennujaamani. Siin me oleme loodetavasti saavutanud Tallinnaga üksteisemõistmise. 800 meetrit on veel jäänud teha. Tuleb ka arvestada, et sinna piirkonda on tulnud juurde väga palju töökohti. Nii et on selliseid projekte ja need on meie silme all. Aga muidugi liitub siia väga palju n-ö pehmeid asju. Meil peaksid olema ühtsed piletisüsteemid ning suuremad linnad peaksid suutma ületada erimeelsused, mis on tekkinud nende ja muude kohtade vahel, kus inimesed elavad ja töötavad. Me oleme kaks aastat vaeva näinud, et Harjumaa Ühistranspordikeskus, mis on ju omavalitsuste ühine keskus, looks inimeste elu- ja töökohtade vahele uusi ühistranspordiliine ja muudaks olemasolevaid liine. See oleks see, mis tekitaks heaolu, efektiivsust ja säästu. On muidugi kohti, kuhu on vaja panna rohkem ressursse, aga mõned asjad vajavad lihtsalt inimlikku oskust, tähelepanu ja nutti.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh! Hea minister! Ma tulen korraks Haapsalu raudtee teema juurde tagasi. Küsimus puudutab majanduskomisjoni tehtud muudatusettepanekut transpordi arengukava kohta, mis minu arvates oli päris hästi sõnastatud. Aga kui ma seda praegu loen, siis näen, et selle sõnastust on muudetud. Küsimus on ajendatud sellest, et täna siin saalis me ju sisuliselt midagi muuta ei saa, me saame ainult küsimusi esitada ja vastuseid kuulata. Äkki te paari sõnaga kommenteerite, millest see sõnastuse muudatus tulenes?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mulle tundub, et praegune sõnastus on isegi parem kui majanduskomisjoni pakutud sõnastus.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud minister! Selle kava leheküljelt 50 loen ma, et Rail Balticu reisijate raudteejaamad on kavandatud Tallinnas Ülemiste piirkonda ja Pärnu linna või selle lähialale. Kas ma saan õigesti aru, et kui parlament selle kava heaks kiidab, siis ei ole enam mõtet ametlikul tasemel rääkida mingist võimalikust Tallinna–Tartu–Valga trassist? Mul on ka teine küsimus Rail Balticu kohta. Mida Rail Balticu all selles kavas mõeldakse? Tavainimene on aru saanud, et on lubatud kiirreisirongiliiklust Tallinnast Berliini, aga lehtedest loeme, et poolakad ei kavatse midagi ette võtta Varssavi ja Leedu piiri vahel trassi rajamiseks. Te olete suhelnud leedulastega. Äkki kommenteerite ka poolakate tegevust? Mida me Rail Balticu all selles transpordi arengukavas tegelikult silmas peame pidama?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Transpordi arengukava lähtub otsuste järjepidevuse loogikast. Kümme aastat on olnud vastasseis Tartu versus Pärnu. Üleriigiline planeering aastani 2030 ja mitmed uuringud on tõestanud, et ennekõike majanduslike tõsiasjade tõttu on kiirraudtee, mis suudab teenindada 240 kilomeetrit tunnis sõitvaid ronge, realistlikum Riia suunal, kus trass on lühem. Te küsisite, mis on Rail Baltic. Rail Baltic on, nagu ma ütlesin, raudtee infrastruktuur, mis suudab teenindada 240 kilomeetrit tunnis sõitvaid ronge alates Tallinnast kuni Leedu ja Poola piirini. Rail Baltic, mis on Euroopa n-ö TEN-E-projektide loetelus, lisab uusi ühendusi põhja, ennekõike Soome suunal, ja mitteraudteelisi lahendusi. Ta markeerib meie kuulumise Euroopa raudteekoridori kuni Kesk-Euroopani ja sealt edasi.
Poola on olnud erakordselt toetav ja konstruktiivne. Me teame, et alates Leedu-Poola piirist on raudtee infrastruktuur kuni Varssavini üsna kehvas seisus. Ma võin eksida, aga minu arvates on keskmine kiirus seal 60–70 kilomeetrit tunnis. Poola on oma järgmise kuue aasta investeeringute strateegias, hoolimata sellest, et Poola on suur riik ja seal on teisigi prioriteete, otsustanud, et trassil, mis Poola pinnal algab Leedu linna Marijampole lähistel, suundub Suwalki linna ja edasi Varssavisse, on edaspidi võimalik sõita kiirusega 160 kilomeetrit tunnis. Seda on kinnitanud Poola peaminister ja transpordiminister ning seda on ka avalikult öeldud. Minu teada on see kirjas ka Poola ametlikes transporti käsitlevates strateegilistes dokumentides. Poola on öelnud, et kui kiirused kasvavad 240 kilomeetrini tunnis, nagu on kirjas Rail Balticu n-ö definitsioonis, siis nemad on kindlasti valmis lisaks investeerima. Aga meil ei ole mingisugust põhjust nõuda praegu Poola käest enamat.
Ma ei mõista päris hästi neid avalikus diskussioonis sõna võtvaid, kuidas öelda, sarkastilisi kriitikuid, kes räägivad ühendusest Tallinna ja Berliini vahel. Ma hindan Rail Balticu puhul seda, et see aitab arendada Eesti, Läti ja Leedu koostööd majanduse, kultuuri ja turismi vallas ning soodustab inimeste suhtlemist. Sellel on väga oluline regionaalne mõõde. Rail Balticu eesmärk Euroopa kontekstis on väga lihtne: meie raudtee infrastruktuur tuleb tänapäevasel ja pikaajaliselt jätkusuutlikul moel ühendada Mandri-Euroopa raudtee infrastruktuuriga. See on see eesmärk. Inimestele võib jääda mulje, et selle raudtee ainuke mõte on see, et Tallinnas on Jaak Allik ja Juhan Parts, kes tahavad kohe istuda rongi ja sõita otse Alexanderplatzile. See kindlasti nii ei ole. Väga olulised on selle projekti ühtesobivus teiste, eksisteerivate infrastruktuuridega, mõistlikud reisijateenused, samuti regionaalne aspekt. Me räägime ju sellest, kuidas seda raudteed saaks paremini kasutada Tallinna–Pärnu vahelisel alal. Kõne all on Rapla ja paljud muud sellised kohad.

Aseesimees Jüri Ratas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Minu küsimus puudutab Saaremaa süvasadama ümberehitamist reisisadamast kaubasadamaks. Te kindlasti mäletate, et kui seda sadamat Ninase külla rajati, siis lubati, käsi piiblil, et see jääb reisisadamaks ja kaupa selle kaudu vedama ei hakata. Minister on kindlasti nõus, et uus transpordi arengukava on ülimalt põhjalikult läbi mõeldud ja tõsine dokument. Ometi ei ole selles dokumendis mitte ühtegi korda mainitud Saaremaa süvasadamat, ei kaubavedude ega muus kontekstis. Süvasadamat ei mainita kaubasadamana ka kehtivas merenduspoliitika arengukavas, mis võeti vastu kaks aastat tagasi ja on üsna värske dokument. Kust tuleb see otsus, see mandaat ehitada reisisadam ümber kaubasadamaks? Seda enam, kui Saaremaaga püsiühendust ei tule ja Kuressaares on toimiv sadam olemas.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti on arengukavas väga paljud sadamad nimetamata jäänud. Võib-olla Saaremaa süvasadam sellise omapärase projektina vääriks riiklikku mõtestamist. See on päris hea mõte. Selle eest, mida praegu teeb Tallinna Sadam, vastutab Tallinna Sadama juhtkond, nii juhatus kui ka nõukogu. Tallinna Sadam väärindab talle kuuluvaid varasid ja otsib uusi võimalusi. Selleks ei ole ühelgi moel vaja üldkoosoleku ehk Eesti riigi kui aktsionäri esindaja jah- või ei-sõna. See on minu arusaam sellest õiguslikust keskkonnast. Süvasadama ideed mäletan ma 1990. aastatest, aga olin ka 2000. aastate alguses juures, kui see investeerimisotsus tehti. Loomulikult käsitleti seda sadamat ka olulise kaubasadamana. Selline oli see idee. Sadama kasutusvaldkonda piirati keskkonnakaitselistel põhjustel. Kui Tallinna Sadama juhatus peab vajalikuks seda olukorda muuta, siis loomulikult, kui nad kõiki keskkonnareegleid arvestavad, on neil see võimalus, mõneti ma isegi arvan, et lausa kohustus, kui nad tahavad oma vara paremini teenima panna. Kätt sellele ette panna on väga raske. Minu teada see mingeid erilisi investeeringuid ei vaja. Seal on aga vaja uusi keskkonnamõju hindamisi, et võiks ka kaubavedu selle sadama kaudu lubada.

Aseesimees Jüri Ratas

Rein Randver, palun!

Rein Randver

Aitäh! Hea minister! Alles mõni küsimus tagasi rääkisime reisirongide suurest kiirusest. Minu küsimus on selle kohta, kuidas on transpordi arengukavas kajastatud liiklusturvalisust või liikluskahjude vähendamist. Olid ajad, kui teatud kategooria maanteedel lubati sõita 100 ja 110 kilomeetrit tunnis. See on nüüd asendunud normaalse kiirusega, 90 kilomeetriga tunnis. Kas te peate õigeks, et piirkiiruse piiramine on üks kõige paremaid abinõusid, kuidas liiklusturvalisust suurendada? Kas siin on sellel kevadel arenguid oodata või mis võib juhtuda aastani 2020? Te rõhutasite, et maanteed ja autod lähevad paremaks ning liiklejad muutuvad korrektsemaks. Ma küsingi, miks piirkiiruse piiramisega karistatakse korralikke liiklejaid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Hea küsimus. Seda on arutanud ka valitsuse liikluskomisjon. Sinna ei kuulu ainult ministrid, vaid ka teadlased, ametkondade esindajad, liikluseksperdid. See kogu, mis alates 2007. aastast regulaarselt kokku saab, tegeleb liikluse strateegiliste küsimustega ja analüüsib sündmusi, et ühtlustada eri ametkondade, kodanikuühiskonna ja omavalitsuste tegevust. Seal on praegu tõepoolest käsil üks uuring liikluskiiruse ja liiklusohutuse seoste kohta. Ma ootaksin selle uuringu tulemused ära.
Seda teemat saab vaadata kahtepidi. Ma olen teiega nõus ja see on olnud ka liikluskomisjonis arutelul (sellest lähtudes on püstitatud uuringu lähteülesanne), et tõenäoliselt on teid, kus me kiirust liialt piirame. See on selge, vaadates paljude teiste Euroopa riikide kogemusi. Aga minu arvates on üks raskemaid küsimusi see, mis tuleb kindlasti uues liiklusohutusprogrammis läbi töötada (see uuring annab selleks esimese sisendi), et meil on väga palju teid, kus ka 90 kilomeetrit tunnis on liiast. Liikluskomisjon on esitanud sellise mõtte ja palunud seda uurida, et meil tuleks ikkagi hakata lubatud kiirust määrama teede kaupa. Liiklusspetsialistide vastuväide on see, et mida ühtlasem on liiklus eri kohtades, linnas ja maal, seda paremini arenevad välja liiklejate harjumused. Samas on meie teede olukord tegelikult selline, et on väiksemaid teid, kus võib-olla ei tohikski sõita kiiremini kui 70 kilomeetrit tunnis (ma ei räägi praegu linnatänavatest, ma räägin väljaspool linnu asuvatest teedest), ja on teid, kus võiks olla lubatud suurem kiirus. Nii et sellist tööd on alustatud. Kindlasti on huvitav vaadata, millised on tulemused ja kuidas me mingitele otsustele jõuame.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kas kergliiklusteede ehitamine on poliitiline otsus? Ma tean, et praegu projekteeritakse Põlva–Saverna maantee renoveerimist. Projekteerimine ja kooskõlastamine käib, aga seal pole ette nähtud kergliiklusteed. Õigemini on see vist planeeritud kahe kilomeetri kaugusele Põlvast ja siis see lõpeb, kuigi sealt edasi tuleb paar päris suurt küla. Millest sõltub see, kas kergliiklusteid ehitatakse või ei? Kas see on poliitiline valik või on selles ka mingi loogika?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Meil on olemas ju tee projekteerimise normid. Asja teine pool on kindlasti rahalised võimalused. Kui me räägime riigiteede kapitaalremondist ja uutest arengutest selles vallas, siis üldjuhul planeeritakse ka kõikvõimalikke kogujateid, kõrvalteid ja kergliiklusteid. Tavaliselt on nii, kui midagi kapitaalselt remonditakse või ehitatakse. Ma eeldan, et nii on ka Põlva kandis. On väga palju projekte, kus toimub koostöö omavalitsusega, neid kaasrahastatakse koos vallaga, et asi ära teha. Kergliiklusteid on kümne aasta jooksul üle Eesti ikkagi väga palju juurde tulnud. Ma arvan, et me peaksime seda tööd jätkama. Aga see on ikkagi tervest mõistusest lähtuv otsus. Poliitiline oleks see otsus siis, kui majandusminister võtaks telefoni ning ütleks kellelegi, et see läheks ja paneks sinna, kuhu vaja, natuke kruusa ja natuke kergemat asfalti, et härra Tamm Põlvamaal rahule jääks. Sellist riiki me ka ei taha, kuigi kohati te seda minult nagu ootate.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Peaministrina te käisite lennuväljal, mis asub Jõhvi vallas, ja teate sealset olukorda. Poisikesepõlvest mäletan, et inimesed said tollal suvel üks kord päevas lennata Tallinna või Peterburi, tollasesse Leningradi. Ida-Virumaal on teinegi niisugune lennuväli, see on Narva lähedal. Kas te olete oma meeskonnaga arutanud nende lennuväljade tulevikku või ootavad nad lihtsalt paremat aega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aus vastus on see, et transpordiühenduste seisukohast on meil praegu lennujaamaressursse üle. See on nii Tallinnas, kus asub meie põhiline rahvusvaheline lennujaam, aga tegelikult ka mujal, kus viimase viie aasta jooksul on investeeritud nn kohalikesse lennujaamadesse. Veel kord: meil on neid ressursse üle. Nõukogude võimu viljastavates tingimustes potsatas neid lennujaamu teatud põhjustel hästi palju igale poole. Aga riigi vaateväljas on ka Pärnu lennujaam, mille kohta mingit otsust ühes ega teises suunas tehtud ei ole, kuna selle tasuvus sõltub läbirääkimistest. Seda laadi lennuvälju nagu Jõhvi ja Narva lähedal on mitmeid. Me tervitame kindlasti seda, kui kohaliku initsiatiivi abil leitakse neile mingisugune rakendus. Aga Peterburi soovitan ma teil autoga sõita, saate kiiremini.

Aseesimees Jüri Ratas

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister, ma kiidan teid selle arengukava koostamise eest! See on päris asjalik, pakub perspektiivi ja lahendusi, aga eks väikseid küsimärke ja küsimusi ikka ole. Ma tsiteerin: "Eesmärk on ehitada riigimaanteedel tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega (sagedus üle 50 auto/ööp) kruusateedele aastaks 2030, arvestades elanikkonna paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust." Kas on liikunud või liikumas mõtteid ja otsuseid ka selle kohta, et neid piirkondi, kus on rohkem kruusateid, teistele järele aidata või suurenevad vahed elutingimustes veelgi?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Küsimus ei olnud mitte teede, vaid piirkondade kohta.

Peep Aru

Kruusateede osas, jah.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma saan kommenteerida nii, et kruusateede programmist on palju juttu olnud. Teehoiukava on heaks kiidetud. Ma lihtsalt valgustan teid, kui te ei ole seda märganud. Seal on hästi põhjalik osa selle kohta ja lisamaterjale on veel rohkem. Seal on enam-vähem kõik riigile kuuluvad kruusateed väga põhjalikult mitmesuguste kriteeriumide alusel ära hinnatud ja edetabelisse seatud. Teehoiukava annab stabiilse rahastusmahu, mida me vähemalt lähiaastatel saame tõenäoliselt natukene suurendada, ja siis on need teed niisuguses ilusas edetabelis. Erinevate tehnoloogiliste võtetega teha need teed n-ö tolmuvabaks – see on see, mida me teha saame. Ma ei püüdnud su küsimuse täpset tuuma kinni. Kas on mingeid muid kriteeriume, mille järgi neid teid valida? Neid kriteeriume, mille põhjal me oleme kruusateed Eesti eri piirkondades reastanud, et neid siis n-ö tolmuvabaks teha, on mitmeid. Kui on mingeid ettepanekuid, siis ma hea meelega võtan need vastu ja annan Maanteeametile üle. Kui me valitsuskabinetis teehoiukava kinnitasime, siis mulle tundus, et kõik möönsid, et see on objektiivne ja päris õiglaselt kõiki Eesti piirkondi arvestades tehtud töö.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Raudteetaristu puhul on probleem, et viimaste aastate väike kaubaveomaht raudteel on tekitanud olukorra, kus avaliku raudtee majandamine on muutunud nii taristu kasutajale kui ka omanikule keeruliseks. Milliseid lahendusi näeb valitsus, et taristu majandamine oleks kestlik ka kaugemas perspektiivis?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Aega on vähe ja ma olen sellele küsimusele juba kaks korda siin vastanud. Ilmselt fraktsiooni sekretär, kes teile neid küsimusi jagas, et te oma töökohustused ära täidaksite, ajas midagi sassi. Kui vähegi võimalik, härra Vassiljev, siis te äkki stenogrammist vaatate oma kahe kolleegi eelnevaid küsimusi. Ma andsin neile väga pikad vastused.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister! Ma palun, ärge tulge õpetama seadusandliku võimu esindajaid, Riigikogu liikmeid, mida nad võivad küsida ja mida ei või!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei õpetanud praegu!

Aseesimees Jüri Ratas

Nii. Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Julgen arutlusel oleva transpordi arengukava arutelu puhul tuua võrdlemisi positiivsena esile selle, et majanduskomisjoni ja tema esimehe initsiatiivil sai komisjon seda arengukava arutada juba enne, kui valitsus selle kinnitas, ja me saime esitada ka oma ettepanekuid. Majanduskomisjon arutas seda arengukava oma istungil 19. septembril, kus me kuulasime transpordisektori ettevõtete esindajate seisukohti. 26. septembril toimus põhjalikum arutelu koos ministeeriumi esindajate Eero Pärgmäe ja Toomas Haidakuga. Arutluse käigus, veel enne arengukava valitsuses kinnitamist – rõhutan seda veel kord –, formuleeris majanduskomisjon transpordivaldkonna esindajatega kohtumisel ja Riigikogu liikmetelt saadud ettepanekute põhjal kuus ettepanekut. See näitab, et arengukava oli võrdlemisi hästi ja põhjalikult läbi töötatud. Ettepanekute väike arv näitab, et puudujääke seal väga palju ei ole.
Pärast nende ettepanekute esitamist toimus majanduskomisjoni istung teisipäeval, 14. jaanuaril, kus oli arutluse all Riigikogu otsuse "Transpordi arengukava 2014–2020 kinnitamine" eelnõu esimesele lugemisele saatmine. Nagu ma mainisin, komisjon oli arengukava tekstiga enne selle kinnitamist Vabariigi Valitsuses põhjalikult tutvunud. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis meile ülevaate arengukava olulisematest punktidest. Järgnes majanduskomisjoni liikmete arutelu.
Näiteks küsiti läbi Tartu suunduvate transpordiühenduste kohta. Tartu Linnavalitsus tegi transpordi arengukava ettevalmistamise käigus mitmeid ettepanekuid, mida ei arvestatud. Need puudutasid lennundust ja Tallinna–Tartu–Riia rongiühendust. Saime vastuseks, et lennujaama puhul on oluline äriplaani olemasolu. Riigile langeks nende ettepanekute tõttu suur koormus, kuna investeeringuid on raske planeerida. Rongiühenduse puhul on lahtine Riia küsimus, vaja oleks koostööd Lätiga. Kuid praegu ei nähta võimalust investeerida infrastruktuuri Tartu ja Valga vahelisel lõigul.
Nüüd räägin nendest kuuest majanduskomisjoni eelneval arutelul välja toodud punktist, mis majanduskomisjon esitas kirjalikult enne arengukava kinnitamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja tegi ettepaneku need muudatused arengukavasse sisse viia. Sisuliselt arvestas ministeerium kuuest muudatusettepanekust viit. Täielikult jättis ta arvestamata ühe. Ka majanduskomisjoni arutelul tekkis küsimus, et majanduskomisjoni ettepaneku, mis kooskõlastamistabelis on number 58 all ja mis näeb ette jätta välja kohalike teede rahastamise 10%-line maksimummäär, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arvestamata jätnud. Ministeeriumi esindajad ei osanud seda esialgu täpselt kommenteerida. Kuid olles vaadanud, et see 10% on ikkagi teksti sisse jäänud, kommenteerisid nad umbes nii, et olenemata sellest, kas määr on arengukavas fikseeritud või mitte, on võimalik seda vajaduse korral tõsta. Ministeeriumi arvates on oluline anda signaal kohalikele omavalitsustele pikemaajaliste plaanide tegemiseks teede kohta. Tegelik elu loomulikult näitab, et kui see 10% on fikseeritud, siis igasugused tõstmise ettepanekud lükatakse arengukavale viidates kindlasti tagasi.
Märgiti, et Tallinna arengukavas aastateks 2014–2020 on kirjas välisvahendite arvel kavandatavad investeeringud. Sellele vastati, et transpordi arengukava koostamise käigus toimusid Tallinnaga diskussioonid, et kokku leppida projektid, mis tuleks valmistada ette uue Euroopa Liidu finantseerimisperioodi jaoks. Kahjuks sel ajal, kui seda arengukava arutati, kokkulepetele ei jõutud. Samuti rõhutati, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on lugenud prioriteediks kaks suuremat projekti Tallinnas, mida võimaluse korral tuleks toetada Euroopa Liidu vahenditest. Need on Ülemiste ja lennujaama piirkonna linnaga ühendamine, millest oma ettekandes ja pikas diskussioonis rääkis pikemalt ka minister, ning Vanasadama ühendused linnaga, sh loomulikult jalakäijate ühendusteed. Ka sellest oli küsimuste ja vastuste voorus rohkem kui üks kord juttu.
Lõpuks otsustati teha esiteks ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. jaanuariks 2014. Otsus tehti konsensuse alusel. Teiseks otsustati teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ka see otsus tehti konsensuse alusel. Kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruar 2014 kell 17. Seegi otsus tehti konsensuse alusel. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme nüüd küsimuste juurde. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on lihtne küsimus. Veel eile õhtul peale kella viit ei olnud võimalik Riigikogu koduleheküljelt leida transpordi arengukava teksti, seal oli väljas ainult seletuskiri. Kas see on loomulik, et nii mahukas materjal ei ole veel päev enne saali tulemist kättesaadav?

Kalev Kallo

Vastan otse, et see ei ole loomulik. Aga kuna komisjonis olid materjalid kättesaadavad, siis ma ei oska öelda, kas need kodulehel olemas olid. Ma seda ei uurinud, sest mul olid materjalid käes. Minu meelest oli see tekst ka siin Riigikogu saalis saadaval, aga kodulehte ma tõesti ei kontrollinud.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud arengukava maksumuse prognoosiga ja selle tabeliga, mis on eelnõule lisatud. Kas te komisjoni istungitel arutasite omavalitsuste osalust ja seda, kuidas see toimuma hakkab? Ma vaatasin, et siin on ainult dotatsiooni paar korda nimetatud, aga on omavalitsusi, kes on otseselt selle kõigega seotud. Ma toon siin iga kord näiteks Narva. Läbi Narva sõidetakse piirile, ka rahvusvahelise tähtsusega sild on Narva bilansis ja on veel palju teisi küsimusi. Kuidas see mehhanism tööle hakkab? Kust need allikad tulevad?

Kalev Kallo

Aitäh! Võiks vastata nii, et ei saa päris täpselt öelda, mitme protsendiga peaks kohalik omavalitsus ühes või teises projektis kaasa lööma. Kindlasti on see kaasalöömine ja osalemine vajalik, aga arengukava on tegelikult suurem raamdokument. Arutelul esitasin ma ministrile küsimuse, millal jõuab meie kätte rakenduskava, mis tuleb välja töötada kolme kuu jooksul pärast arengukava Riigikogus kinnitamist. Arvan, et täpsemad lahendused, mis käsitlevad konkreetseid summasid, peaksid kindlasti leidma kajastust rakenduskavas. Arengukavas seda väga täpselt ära toodud ei ole. Pean mainima, et me ka komisjonis seda detailselt ei arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Mul on küsimus selle kohta, kuidas majanduskomisjonis toimus töö otsuse eelnõuga. Ka komisjoni töös osalevad nõunikud ja kantselei töötajad, nii nagu ka fraktsioonides on nõunikud ja tehnilised töötajad, kes valmistavad meile ette küsimusi, sõnavõtte ja mitmesuguseid materjale. Kas majandusminister, kes ilmselt on ainuisikuliselt selle arengukava koostanud, nagu tundub, tegi ka komisjonis solvavaid märkusi tehniliste töötajate oskuste kohta? Äkki kasutas ta nende kohta ka mingisuguseid nimetusi, nagu leedulaste kohta?

Kalev Kallo

Aitäh! Kõigepealt pean parandama vea, mis küsimust esitades tehti. Ma ei ole komisjoni esimees, ma olen komisjoni ettekandja. Komisjonis andsid seletusi minister ja asekantsler ning kohal oli teisigi ministeeriumi töötajaid. Julgen küll väita, et komisjonis oli arutelu korrektne ja jäi vastastikuse viisakuse piiridesse.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Aivar Koka!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Jaanuaris käiku läinud uued reisirongid tähistavad sisseelamisraskustest hoolimata olulist kvaliteedihüpet Eesti ühistranspordi arengus. Kuid kindlasti ei jää porgandpunased rongid viimaseks oluliseks investeeringuks, mis selles vallas tehtud. Eks iga uus asi tahab harjumist. Teisiti pole see ka uute rongide ega uue firmaga, kes sõitjatevedu korraldab. Riigi soov on pakkuda inimestele võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelist ühistransporditeenust ning suur samm selles suunas on uute rongide liinile tulekuga astutud.
See ei tähenda, et reisirongiliikluse arengus oleks lagi saavutatud. Arenenud Euroopa riikide mõistes kvaliteetse ühistranspordini on Eestis minna veel pikk tee. Et seda teed käia, peame teadma, kuhu soovime välja jõuda ja milliseid ühiskonna vajadusi peab ühistransport rahuldama. Samas tuleb aru anda, et meie ressursid on piiratud ja iga investeering vajab tõsist kaalumist. Ühistranspordi kvaliteedi ja sellest tulenevalt ka kasutatavuse määrab väljumiste sagedus ja vahemaade läbimise kiirus.
Nagu teame, on Eesti eri piirkondade majanduslik aktiivsus isepalgeline. See on kaasa toonud perifeersete maakondade tühjenemise ning inimeste koondumise Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse. Samas toob elanike arvu ülemäära kiire suurenemine kasvupiirkondades kaasa omad probleemid: kinnisvara kallineb, ei suudeta tagada inimestele eluks vajalikku taristut, on puudus lasteaia- ja koolikohtadest jne. Kokku võttes võib öelda, et Eestis on palju tühjalt seisvaid eluasemeid, mille järele pole turul nõudlust, samas kui inimesed on töökoha tõttu sunnitud kolima Tallinnasse, kus elatakse tihtipeale halvemates olmetingimustes kui varem.
Raudtee peab tagama kauba- ja sõitjateveo ning saavutama selle, et ühendused muutuvad kiiremaks. Iga investeeringuga peab looma ka lisandväärtust. Tallinna–Tartu kiirraudtee ühendaks Eesti kaht suuremat linna. Toimiv ühistransport on oluline osa majanduse vereringest. Rahvastiku koondumine linnadesse on ülemaailmne protsess ja don Quijote kombel selle vastu võidelda ei ole mõistlik. Küll aga on võimalik avalike investeeringute abil luua tingimused selleks, et inimesed ei koonduks ühte keskusesse, vaid mitmesse.
Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega Tartu linnapiirkonna areng. Tartu konkurentsivõimest sõltub kogu Lõuna-Eesti ning märgatava osa Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik. Tartu konkurentsivõime suurendamise üks oluline tingimus on ühendused muu maailmaga. Elu näitab, et Ülenurme lennujaamast ei saa nii pea toimivat õhusilda, mistap tuleb liikuma pääsemiseks kasutada teisi võimalusi. Üks viis on luua kiire raudteeühendus Tartu ja Tallinna vahel. Ülemistele tuleb rajada lennu-, bussi-, trammi- ja rongiliikluse ühine reisiterminal, mis võimaldaks piltlikult öeldes astuda rongist lennujaama või lennukilt perroonile, et mugavalt reisi jätkata. On vaja parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalusi, st teha need majanduslikult, ruumiliselt ja füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks.
Ühendused peavad olema sõitjate- ja kaubaveo vajadusi arvestades mõistlikud, aga tuleb muidugi arvestada tehnoloogilisi võimalusi ja ohutusest tingitud piiranguid. Uued rongid, mis võiksid sõita 160 kilomeetrit tunnis, sõidavad 100–120 kilomeetrit tunnis lihtsalt sellepärast, et taristu ei võimalda kiiremini sõita. Tuleb rekonstrueerida Tallinna ja Tartu vaheline raudtee nii, et selle vahemaa saaks läbida 80 minutiga. Olgem eestlased, aga saagem ükskord ka eurooplasteks! Ärgem rääkigem enam kiirusest 120 kilomeetrit tunnis! Sellise kiirusega sõitsid Euroopas reisirongid eelmise sajandi keskel.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega.

Aivar Kokk

Kiire ja kvaliteetne raudteeühendus kahe Eesti suurema linna vahel parandab Tartu ettevõtluskliimat ning vähendab inimeste soovi kolida Tallinnasse. Head ja mitmekesised ühendused loovad võimaluse käia Tallinnas tööl, aga elada näiteks Lõuna-Eestis, rebimata katki oma juuri.
Rohkem kui Euroopa mõistes aeglast rongiühendust kolme Balti pealinna vahel on meil vaja kiireid Eesti-siseseid ühendusi. Need kaks teemat tuleb ühitada ehk lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Rajame Rail Balticu läbi Tartu! See annab meile Tallinna ja Tartu vahel uue raudteeliini, mis võimaldab vajaduse korral suurendada nii kauba- kui ka sõitjatevedu ja teha regionaalpoliitikat.
Lisaks sellele tuleb hinnata, milliste teiste Eesti tõmbekeskustega on Tallinnal veel võimalik sisse seada kiire rongiühendus. Kindlasti on üks selliseid linnu Narva, mille paremaks Tallinnaga ühendamiseks tuleks rekonstrueerida Tapa–Narva raudteelõik. Samuti tuleb analüüsida Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee rajamise tasuvust. Investeeringud Eesti-siseste raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb, ja nende vajalikkus ei sõltu sellestki, milline trassikoridor selleks valitakse. Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui ka Tartu head raudteeühendust teiste Balti riikide pealinnadega ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda riigisiseseid puudujääke. Täpselt nii, nagu Tallinna–Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendus, tuleb sõltumata Rail Balticust tegelda Eestis olemasoleva raudteevõrgu arendamisega, eri liikumisviiside omavahelise ühendamisega ning raudtee- ja maanteetranspordisõlmede väljaehitamisega.
Heal tasemel ühistransport võimaldab Eesti regioonidel areneda ühtlasemas tempos ja vähendada ühiskonna regionaalset kihistumist. See aitab tugevdada Eesti regionaalseid keskusi, mis praegu ähvardavad Tallinnasse tühjaks joosta. See aitab Euroopa konkurentsis tugevdada ka Tallinna. Mõistagi vajab iga projekt rahastamist. Ma leian, et Eesti ei peaks kartma riigi võlakirjade emiteerimist oluliste taristuinvesteeringute rahastamiseks, sest see tasub end mitmest vaatepunktist rohkem ära kui investeeringute tegemata jätmine. Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimused ettevõtluse arenguks üle kogu Eesti. See aga suurendaks majanduskasvu ja riigi maksutulu ning looks uusi töökohti.
Sestap on IRL otsustanud, et eeltoodud seisukohad peavad leidma kajastust ka transpordi arengukavas aastateks 2014–2020. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Lugupeetud eesistuja ja vähesed saali jäänud kolleegid! Austatud minister! Ilmselgelt on tegemist väga olulise transpordi arengut suunava dokumendiga. Seda kinnitab ka tõik, et sellel kaval on seos 21 arengukava ja strateegiaga.
Nagu tihti juhtub, jääb ka transpordi arengukava paljudes valdkondades üldsõnaliseks ja osaliselt pealiskaudseks. Nii mitmedki poliitikud ja omavalitsustegelased on nimekirja investeeringuid ootavatest transpordiobjektidest nimetanud kirjaks jõuluvanale. Arengukava maksumus on 3,3 miljardit eurot, aga me peame teadma ka seda, et arvestatud ei ole riigi äriühingute ega kohalike omavalitsuste kulusid, samuti ministeeriumide üldkulusid, mis on seotud meetmete võtmisega. Unistuseks jäävad paljud vajalikud ja regionaalpoliitiliselt tähtsad objektid, olgu see siis neljarealine Tartu–Tallinna maantee või Muhumaad mandriga ühendav sild.
Positiivse poole pealt saab välja tuua, et küllaltki hea ülevaade on antud transpordisüsteemi hetkeolukorrast. Ühistranspordi dotatsioon on alates 2006. aastast tõusnud üle 75%, protsentuaalselt on kõige rohkem suurenenud toetus saartega ühenduse pidamiseks, millele on jõudsalt kaasa aidanud poliitikud.
Samas pean juhtima tähelepanu arengukavas toodud väidetele, et ühistranspordi kasutus on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Olles ise pidev bussi ja rongi kasutaja, ei saa ma selle väitega päriselt nõustuda. Vähemalt Tartu ja Tallinna vahel on täistunnibussid ja tippaegadel väljuvad rongid puupüsti sõitjaid täis, eriti sellel aastal rongiliikluses tehtud ümberkorralduste tõttu. Tartu–Tallinna maantee on roolis olijale suur katsumus, eriti talvel. Sellel liinil on ühistranspordi korraldajatel arenguruumi veel piisavalt. Majandusministeeriumi mitteametlikel andmetel sõidab sellel liinil bussiga circa 600 000 inimest aastas, rongiga 250 000 inimest, autoga sõitjate arv ületab aga kahe miljoni piiri. Sotsiaaldemokraadid ei lepi kavas toodud tagasihoidliku eesmärgiga ehitada Kose–Võõbu lõigule 2 + 2 rajaga uus trass ja Põltsamaa–Tartu vahele vähemalt kaks möödasõidurada. Kaugem eesmärk peaks olema kogu trassi neljarealiseks ehitamine. Kui võtta arvesse kõiki tegevusi, siis võib öelda, et need kulutused ulatuvad kahe miljardi euroni.
Mis puudutab rahvusvahelisi kaubavedusid, siis loodetakse 2020. aastaks saavutada selline võimekus, et kaubaveo maht on vähemalt 86 miljonit tonni praeguse 72 miljoni tonni asemel. Kasv peaks seejuures enamikus tulema merendussektorist, samal ajal kui raudteel kaubavedu teatud osas väheneb. Tuletan meelde, et Eesti lipu all on ainult neli kaubalaeva. 1992. aastal oli neid 71, seega on neid üle 17 korra vähemaks jäänud. On vaja muuta maksusüsteemi nii, et omanikud tuleksid oma laevadega uuesti Eesti registrisse.
Eestis on üle 16 500 kilomeetri riigimaanteid, üle 18 000 kilomeetri era- ja metsateid ning kõige rohkem ehk ligi 23 000 kilomeetrit kohalikke teid. Kohalike teede seisukord on halb nii maaomavalitsustes kui ka linnades. Selle põhjus on pidev alarahastatus, mille on tinginud riigi seisukoht, et kohalike teede korrashoidu peaks rahastama eelkõige omavalitsuste tulubaasist. Loomulikult leiavad vallad ja linnad oma eelarvetest teede ja tänavate korrashoiuks raha, kuid riigi suurema toeta pole lähiaastatel paranemist loota. Üleriigilised liidud on teinud arengukava kohta ettepaneku suurendada kütuseaktsiisist omavalitsustele minevat osa, kuid seda ei ole arvestatud. Selle dokumendi järgi peavad omavalitsused kuni 2020. aastani leppima sellega, et riigi abina laekub neile kuni 10% kütuseaktsiisist, mida on ilmselgelt vähe.
Palun natuke aega juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Jaan Õunapuu

Omaette teema seondub raudteega. Ma ei peatu pikalt Rail Balticu kasvuraskustel, kuigi eilsel majanduskomisjoni istungil tõstatasid rahvasaadikud mitmeid tõsiseid ja veel mitte lõpuni selgeks räägitud küsimusi. Kuidas tagatakse igapäevased kauba- ja sõitjatevood? Näiteks peaks 2030. aastal iga päev Tallinna ja Pärnu vahet sõitma ligi 3500 ning Pärnu ja Riia vahet 2500 inimest. Palju reklaamitud Euroopa suurte keskuste asemel saame Kaunasesse, kui sinnagi, rääkimata taas alanud vaidlustest trassi kulgemise üle. Hea, et arvesse on võetud Riigikogu majanduskomisjoni ettepanekut alustada ettevalmistustöid põhjendatud suundadel, st Riisipere–Haapsalu–Rohuküla ja Valga–Koidula–Pihkva suunal. Samuti peetakse oluliseks Lelle–Pärnu lõigu rekonstrueerimist ja Tartu reisirongi kiiruse suurendamist kuni 160 kilomeetrini tunnis.
Lõpetuseks ütlen, et teemasid, millest selle kava puhul võiks rääkida, on kindlasti palju. Kuid ma siiralt loodan, et arengukavas kirjapandu suures osas realiseerub ja investeeringud, mis on kavandatud, saavad tehtud. Kindlasti saab siis ka Eestimaa paremaks paigaks ja inimesed on eluga, mida nad siin riigis elavad, rohkem rahul ega otsi võimalusi siit jalga lasta. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 560 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 560 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. veebruari kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.27.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee