Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 22. jaanuaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja välisminister Urmas Paet. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning siseminister Ken-Marti Vaherile.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 507 lõpphääletusele. Kuna see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme taas kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ettekandja on rahandusminister Jürgen Ligi. Ma tutvustan teile selle päevakorrapunkti menetluse korda. Esiteks on rahandusministri ettekanne kuni kümme minutit. Seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Palun, austatud minister Jürgen Ligi, ootan teid kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Pisut enam kui aasta tagasi pidasime tuliseid vaidlusi Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise üle. Üks osa meie toonasest kokkuleppest oli, et Vabariigi Valitsus annab kord aastas Riigikogule aru ESM-i tegemistest ja Eesti osast neis. ESM-il täitus esimene tegevusaasta 8. oktoobril saluudita ja vaikselt, ilma et siin ja kohtusaaliski väljendatud hirmud, et Eestit ähvardavad miljardimaksed tõeks saavad, oleks realiseerunud.
Kõigepealt tuletan Riigikogu liikmetele meelde mõned ESM-i puudutavad arvud. ESM-i 700 miljardi euro suurusest kapitalist on sissemakstav kapital 80 miljardit, milles Eesti osa on 148,8 miljonit eurot. Nüüdseks on neli viiendikku sellest sisse makstud, viimane osamakse tehakse aprillis 2014. Siis saavutab ESM ka maksimaalse laenuvõime, mis on 500 miljardit eurot. Juhin tähelepanu sellele, et sissemakstavat kapitali ei kasutata toetusprogrammide rahastamisel, see on tagatiseks, et ESM-i erinevas vormis võlakohustusi emiteerida. Tänu suurele sissemakstava kapitali osakaalule, seda ka võrdluses teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, ning Fitchi ja Moody'se tippklassi reitingutele on ESM-i toetusprogrammide rahavajaduste katteks saadud turgudelt soodsaid lühi- ja ka pikaajalisi rahasüste. Erinevalt EFSF-i garantiidest, mis meie võlakoormust suurendavad virtuaalselt, ESM-iga seotud kapitalimaksed või ESM-i enda maksed seda ei tee.
2012. ja 2013. aastal on ESM-i kaudu antud finantsstabiilsuse toetust kahele riigile: Hispaaniale ja Küprosele. Hispaanias toetati pankade rekapitaliseerimist toetuslaenudega. See programm lõppes detsembris 2013 ja selle laenu suurus oli lõpuks 41,3 miljardit eurot. Mäletame, et algne lubadus oli laenata kuni 100 miljardit. Programmi eesmärgid said täidetud. Hispaania panganduse kokkukukkumine hoiti ära. Nüüd on Hispaania panganduse regulatsiooni ning järelevalvet kõvasti reformitud. Ohus olnud pangad said restruktureerimisabi, mis on võimaldanud ka abi mittesaanud pankadel oma positsioone parandada ning anda oma panus, et majandus hakkaks taastuma. Restruktureerimistegevus nii panganduses kui majanduses laiemalt jätkub ka 2014. aastal ja nüüd juba ilma ESM-i toeta. Euroopa Komisjon ja euroliidu riigid jätkavad Hispaania arengu hoolsat monitooringut ka pärast programmi lõppemist.
Toetus Küprosele on laiapõhjalisem, sisaldades pankade rekapitaliseerimist, riigi rahanduse korrastamist ja ka struktuurireforme võimaldavat toetuslaenu. ESM-i raha on selleks mõeldud kokku 9 miljardit eurot, millest 4,6 miljardit on Küprosele juba välja makstud. Küprose programmi edenemist on hinnatud kahel korral. Järeldus on, et riik täidab talle seatud eesmärgi peagi ja vahest isegi ületab selle. Pingutama peab muidugi ka edaspidi, programmi toele saab Küpros loota kuni 2016. aasta esimese kvartali lõpuni. Arvestades neid kahte programmi, on ESM-il vaba ressurssi 449,7 miljardit eurot.
Riigikogu väljendas eelmisel aastal tahet olla kaasatud ESM-i puudutavate otsuste ettevalmistamisse. Seda tahet on valitsus arvestanud. Oleme toonud Riigikokku heakskiitmiseks ESM-i ja EFSF-i kombineeritud laenu mahu ülempiiri kinnitamise, samuti riikide majanduspoliitiliste programmide tingimused. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon on regulaarselt saanud ülevaateid programmide täitmisest ning ka uue, alles plaanitava toetusvahendi ehk pankade rekapitaliseerimise ettevalmistamise käigust. Senised kogemused Hispaania ja Küprosega ütlevad, et kui nende programmide muudatused oleks antud täiskogu hinnata, oleks see olnud ülepingutamine.
Finantsstabiilsuse küsimuste otsustamine võib mõnikord vajada kiiret tegutsemist. Soovin Riigikogu tänada, et te endale võetud rolli täites olete sellega arvestanud ning võimaldanud vajalikku operatiivsust ja paindlikkust. Kokkulepitud protseduuride tõeline test ei ole siiski veel toimunud. Kui tulevikus peaks ESM-i rohkem rakendatama pangandussektori kaitse meetmena, on kiireloomuliste juhtumite esinemise võimalus suurem ja teiepoolne operatiivsus veel kriitilisema tähendusega.
Mida uut on oodata 2014. aastal? Kõigepealt, Lätist saab euroala liikmena osanik ESM-is. Läti liitumisega kahaneb meie suhteline osalus ESM-is 0,186%-lt 0,1855%-le. Nominaalselt meie osalus ei muutu. Otsustusküpseks hakkab saama pankade otsekapitaliseerimise reeglite pakett. Seega tulen ratifitseerimisseaduse kohaselt peagi uuele ESM-i instrumendile teie nõusolekut küsima. Praegu tundub, et mõneks ajaks jääb ESM-i ainsaks aktiivseks kliendiks Küpros. ESM-i võimalikud sekkumised võivad kõne alla tulla EFSF-i programmist väljuvate riikide turvavõrguna. Abi vormiks oleks julgestuslaen või ennetav krediidiliin. Iirimaa sellist võimalust ei kasutanud. Portugaliga seisavad need arutelud veel ees. ESM-i abi võib kaalumisele tulla ka siis, kui on vaja täita Euroopa Keskpanga tehtavates pankade analüüsides ilmneda võivaid pankade kapitali puudujääke, aga seda alles viimase võimalusena.
Võrreldes ESM-i pikaajalise missiooniga on üks aasta väga lühike aeg, et juba hinnanguid anda. Julgen siiski väita, et ESM koostöös muude sammudega, nagu näiteks tugevdatud euroala majandusjuhtimine, ning Euroopa Keskpanga meetmete ja lubadustega moodustab tugeva finantsstabiilsuse kaitsemüüri. Viimase aasta jooksul on tormituuli edukalt tõrjutud. Meil on nüüd olemas vahend toetuse kohaletoimetamiseks ja me ei pea enam pidama vormi ja sisu üle samaaegseid läbirääkimisi nagu varem, vaid saame keskenduda sisule.
ESM-i raames rahastatud programmid on seni oma eesmärgi täitnud. Hispaania väljus programmist ning Küpros, vähemalt esialgu, edeneb hästi. ESM on viimase võimaluse rahastamise allikas ning seda võimendab ka kreeditorriikide ja probleemsete riikide käitumismall. Laenuandjad väga lisa ei taha anda, kui annavad, siis ainult rangetel tingimustel. Hädas olevad riigid ei taha abi ka küsida, sest tingimused ja nendega kaasnev kontroll on neile vastumeelt.
Tänan kuulamast ja loodan hea koostöö jätkumist! Jõudu Riigikogule parlamentaarse kontrolli tegemisel!

Suur tänu! Nüüd on aeg küsimusi esitada. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te annate täna ülevaadet ESM-ist, mis peaks asendama EFSF-i. Minu küsimus on Kreeka programmi kohta. EFSF loodi ajutise programmina ja Kreeka teine abiprogramm oli mõeldud aastateks 2012–2014. Täna te prognoosisite käesoleva aasta arenguid, aga kas on võimalik ennustada, et kui Kreekale EFSF-i toetusest ei piisa, siis kas temastki saab ESM-i klient?

Põhimõtteliselt on nende kahe fondi tegevus liidetud, seal ei ole enam suurt vahet. Kreeka programm läheb praegu plaanikohaselt. Riik on ilmselt saavutanud – ei tea küll veel täpset näitajat – primaarülejäägi, mis tähendab, et soovi korral on võimalik hakata laenukoormust vähendama. Riik kosub. Loodetakse majanduskasvu. Selles vallas mingisuguseid erilisi halbu üllatusi-uudiseid ei ole, kuigi jah, Kreeka on kindlasti programmiriikidest kõige kehvem ja mitte kõik uudised sealt ei ole head. Praegu käib järjekordne ülevaatus, mul oleks vaja selle põhjal oma faktiteadmisi värskendada.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud härra rahandusminister! Kui me käime eri piirkondades ja kohtume inimestega, tuleb sageli jutuks meie riigieelarve piiratus, Eesti vaesus ja rahapuudus. Kõige sagedasem küsimus on ikka seesama: miks meiesugune väike riik peab toetama suurriike, kes on saanud kopsakamaid eurotoetusi ja nautinud jõukamat elustiili? Miks meie peame päästma rikaste riikide panku, kes on endale ise vabatahtlikult neid hukutavaid riske võtnud? Mida teie ütleksite nendele inimestele, kelle lastest elab üks kümnendik absoluutses vaesuses ja suhtelises vaesuses 17%? See on kõige tavalisem küsimus.

Eks vastus sõltu inimesest, kes küsib. Väga palju sõltub küsija toonist. Ka minu vastuse keerukus sõltub küsijast. Teiega ma räägin natuke teises keeles kui lihtsa valijaga teie piirkonnast, sest inimeste arusaamised on erinevad. Teie peaksite minu jutu kindlasti ilusamasse keelde tõlkima. Mina ütlen, et me päästame ju ka iseenda majanduskeskkonda, või õigemini mitte ka seda, vaid eelkõige seda. Me püüame eneseväärikust säilitada. Pole ju meil ununenud ajad, kui Eesti sai keerulistes tingimustes väga suurt abi – poliitilist, rahalist ja ka nõuabi. Selle toel me oleme saavutanud väga kiire arengu. Ja see aeg pole lõppenud, endiselt on Eesti riik, kes saab Euroopast palju rohkem raha, kui me ise sinna maksame. Küsimus on solidaarsuses ja eneseväärikuses.
Kui sul juba jalad kannavad ja sa näed, et liitlane on raskustes, siis tuleb koos appi minna. Ei saa eitada ka seda, et tänu ESM-ile on Euroopa Liidu majandus stabiliseerunud, see aga tähendab meile ekspordi ja investeeringute võimalust ning üleüldist usaldust. Nii et abi andmine ei ole olnud omakasupüüdmatu. Kindlasti ei oleks kuidagi aidanud Eestis vaesust paremini leevendada see, kui me oleksime selle pisku lihtsalt laiali jaganud. Kokkuvõttes oleks meie riigi üldine jõukus väiksem, kui kriis jätkuks. Vaesuse likvideerimisel ei aita muu kui väga täpselt sihitud rahastused, aga suurte protsesside rahastusmehhanismid on teistsugused.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Härra minister! Eesti osalus ESM-is vastavalt asutamislepingule on meile siin saalis teada, kuna me ise selle ratifitseerisime. Mu küsimus on, kui suur on praegu Eesti osa, mis on reaalses kasutuses ehk antud abivajajatele.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ei ole Eesti riigi sissemakstud raha üldse kasutuses, ESM toimib ju laenuturul. See, mida me maksame, on fondi põhikapital. See on see usaldus, mille pinnalt siis saadakse turult väga odavalt laenu.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Härra rahandusminister! Euroopa stabiilsusmehhanismi reeglid on sellised, et kes on sealt abi saanud, see nagu lahkub musta kassa toetajate hulgast, ja need, kes abi saanud ei ole, muudkui maksavad. Kunagi jõuab siis kätte selline aeg, kui osa on lahkunud, osa on jäänud. Kui arvestada Eesti riigi senist käitumist, siis võibki niimoodi juhtuda, et Eesti ongi üks viimaseid, kes sinna kassasse jääb ja peab teisi toetama. Ja kui me oleme üks, ütleme, viiest viimasest, kes sinna jäävad, kas me olemegi siis viie jõukaima Euroopa Liidu riigi hulgas?

Vabandust, see on vist mingi muu päevakorrapunkt, millest te räägite. Me ei aruta täna mingit musta kassat ega iseenda majandusolukorda, vaid Euroopa stabiilsusmehhanismi.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmise aasta alguses arvati, et suure tõenäosusega saavad ESM-i klientideks ka Sloveenia ja Itaalia. Siiamaani on hästi läinud, need riigid on abita hakkama saanud. Milline on nende kahe maa olukord praegu? Kas suurem oht on möödas?

Aitäh! Itaaliale abi andmisest küll tõsiselt ei ole räägitud. On räägitud Sloveenia võimalikust pangandusprogrammist, aga seda tõrjub igal meie kohtumisel Sloveenia valitsus või Sloveenia rahandusminister ise. Nagu ma oma kõnes ütlesin, ei soovi ükski riik hea meelega sellist abi vastu võtta. Pigem on olnud probleeme paari riigiga, kes on seda abi vastuvõtmist liiga kaua edasi lükanud. Üks neist oli Kreeka ja teine Küpros. Itaaliast ei ole üldse põhjust rääkida. Itaaliast on põhjust rääkida kui suurest mõneti stagneerunud ja võlakoorma all majandusest, aga mitte kui Euroopa riigist, kes ei saaks turult laenu. Sloveenia puhul on tihe koostöö ja monitooring käib, ei ole märke, et temaga seoses mingeid programme oleks tulemas.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Viimasel ajal on räägitud juba Iirimaast, Portugalist, Hispaaniast, Kreekast ja Küprosest, mainitud on ka Itaaliat ja Sloveeniat. Mis riigid on veel järjekorras? Või "järjekorras" ei ole tegelikult õige sõna, aga kes veel võivad seda abi küsida ja osa saada programmidest, mis nende pangandust parandavad? See on üks küsimus. Teiseks, kuidas te hindate praegu meie ja meie naabri Soome käitumist praktikas? Kas nende garantiipositsioon oli parem kui meie või teiste Euroopa riikide oma?

Nagu ma ütlesin, abiprogramme juurde tulemas ei ole. Aga Euroopa pangandusliidu raamides on põhimõtteliselt kokku lepitud viisid, kuidas edaspidi hakatakse pankadele kriisiabi pakkuma, ja ESM on seal kõige viimane valik. Just sellisele Eesti positsioonile olen ma viidanud, kui olen meie seisukohti tutvustamas käinud. ESM on pankade otsekapitaliseerimisel viimase järgu abimees. Teine küsimus oli Soome kohta. See, mida Soome kunagi tegi, on küll nii kauge minevik, et ma isegi ei oska täpselt öelda, kui palju nende toonastest positsioonidest veel kehtib. Kindlasti nende üldine käitumine läbirääkimislaua taga toonast platvormi ei meenuta.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Eurorühm kinnitas 12. aprillil 2013 Küprosele finantsabi andmisega seonduvad poliitilised tingimused ning troika ettepaneku pikendada Iirimaale ja Portugalile antud laenude tähtaegu. Soodustamaks täies mahus turgudele naasmist, arutasid ministrid EFSF-ist ja ESM-ist antud laenu tähtaegade pikendamist keskmiselt seitsme aasta võrra. Kes andis Eesti esindajale mandaadi hääletada laenu tähtaegade pikendamise poolt?

Aitäh! Ma ei jõudnud seda uudislõiku täpselt fikseerida, aga ma oletan, et te peate silmas otsuseid, mis on kooskõlastatud Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teatavasti otserekapitaliseerimise toetust hakatakse pankadele andma liikmesriikide taotlusel ja ainult eeldusel, et kapitalisüsti saav pank on pärast seda eluvõimeline. Te küll äsja küsimusele vastates peatusite sellel, et see on järjekorras viimane abinõu, aga kas te näete selles ka mingisugust ohtu, et ESM-i võimalikku abi laiendati pankadele?

Nagu ma ütlesin, olen kogu aeg kaitsnud seda positsiooni, et mis puutub pankadesse, siis ESM on viimase järgu abiline. Enne ikkagi tuleb erasektor alates omanikest, tuleb riik, riigi vastutus, ja kui see ei aita, siis tuleb kõne alla ESM. Aga me ehitame ju üles ka seda stabiliseerimismehhanismi, pangaliidu teist sammast. Panganduse stabiliseerimise teine sammas on ju ka enne ESM-i. Mina ei prognoosiks, et ESM-i lähiaegadel, nähtavas tulevikus üldse vaja läheb pankade rekapitaliseerimiseks. Muidugi, eks see teise samba ehitamine võtab aega. Kokkuvõttes me oleme seda võimalust tõrjunud, pannes vastutuse ennekõike teistele osalistele.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Meie ESM-i tööriistakasti lisandub tänavu suure tõenäosusega ikkagi pankade otsekapitaliseerimise instrument. Selle muudatuse poolt hääletamiseks on Eesti esindajal vaja Riigikogu otsust. Millal on plaanis selle eelnõuga Riigikokku tulla? Ma küsin seda aega seepärast, et saaks vältida ohtu, et te tulete sellega siia näiteks 12 tundi enne otsuse langetamist.

Nagu me jõuame, nii ruttu tuleme. Mingist 12 tunnist siin kindlasti juttu ei ole. Tuleme võimalikult ruttu.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui lugeda Vabariigi Valitsuse aruannet Eesti osalemise kohta Euroopa stabiilsusmehhanismis, siis võib öelda, et valdavalt on kõik kirja pandud positiivses alatoonis. Sellepärast ongi mul selline küsimus: kas tõesti on meil kõik nii hea ja ei ole põhjust üldse musta värvi kasutada?

Meil on palju probleeme, aga need ei seostu ESM-iga. ESM-ist on seni olnud ainult kasu. See on Euroopa majandusele kõvasti usaldusväärsust juurde andnud ja võimaldanud kogu Euroopal Liidul rahastada ennast ise, välja arvatud üksikutest eranditest riigid, kes seal programmis on.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Nagu te õigesti ütlesite, on tormituuled Euroopa rahanduse kohal selleks korraks vaibunud ja usaldus euroliidu rahanduses taastunud. Ma tahan teid tunnustada suure panuse eest ESM-i loomisel ja töölerakendamisel, mis meie riigis on küll väga ebapopulaarne olnud, aga tagantjärele hinnates võib öelda, et see on õige asi. EFSF-ist on antud laene summas 192 miljardit eurot. Kas Eestil on seoses nende laenudega veel garantiikohustusi üleval?

Kõigepealt, ma tänan heade sõnade eest, aga kindlasti ei maksa siin kellegi isiklikku panust esile tõsta. See on olnud kollektiivne töö. Tõsi, vintsutatud on rahandusministrit ka Riigikohtus, ja üsna naeruväärsete argumentidega, võib tagantjärele kinnitada. Aga te küsisite EFSF-i kohta. EFSF-i garantiide summad on endised, need garantiid kehtivad. Ma peaks neid arve kontrollima, aga tõenäoliselt on Eestil garantiisid suurusjärgus 150 miljonit eurot. Aga see tuleks kindlasti üle kontrollida – täna ei ole päevakorras EFSF, sellepärast võin natuke eksida.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Eelmise aasta detsembris spekuleeriti Kreeka puhul kolmanda, võib-olla isegi neljanda abipaketi eraldamisega. Te ütlesite ühes vastuses, et tegelikult on Kreekaga kõik hästi ja see majandus on juba tõusuteel. Kreeka on praegu euroliidu eesistujamaa. Kas need spekulatsioonid võisid olla seotud eesistumiskuludega?

Mul läks kaduma, millised spekulatsioonid. Et Kreeka vajab lisaraha? See on iseenesest olnud kogu aeg üks võimalus ja loomulikult, Kreeka eelarvekulutusi prognoosides on ka eesistumiskulu kogu aeg arvestatud. See, et lisaraha vajadust ei saa välistada, on olnud minugi positsioon. Aeg, mil otsuseid hakatakse langetama, hakkab lähemale jõudma. Võib-olla juba selle aasta sees tuleb langetada otsuseid Kreeka programmi suurema rahastamise kohta. See ei tähenda tingimata lisaraha, kindlasti ei tähenda see ka Eesti suuremat sissemakset, aga see võib tähendada tähtaegade korrigeerimist ja nõnda edasi. Seda on paaril korral juba tehtud. Sõltub jällegi, kuidas Kreeka oma tingimusi täidab. Eks tule kasutada survemeetodit, aga ka tunnustuse meetodit – mõlemad on olemas. Kui riigid on täitnud programmi väga kohusetundlikult, on tore, kui nad saavad natukene ka poliitilist tuge sel moel, et öeldakse neile vahepeal mõni hea uudis – selles mõttes hea, et seda võiks pidada tähelepanuavalduseks. Ega laenuperioodi pikendamine ei ole läbinisti hea otsus, aga ühiskonna pinged on riikides, kes peavad reforme tegema ja välisel survel kulusid kärpima, arusaadavad. Meil õnnestus need liigutused oma otsustega õigel ajal ära teha, selle poolest oli meil lihtsam.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Aitäh, proua istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! ESM-i loomise ajal oli tõsine küsimus selle kogukapitali maht. Lõpuks jäi selleks 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit oli sissemakstav kapital. ESM on nüüd tegutsenud üle aasta. Kuidas tänases kontekstis see valitud kogukapitali maht tundub?

Ma ei tea, kas ma kaotasin mõne sõna vahepeal ära. Kui te küsisite praegust seisu, siis see kapitalimaht on sellest 700 miljardist neli viiendikku. Seda te vist küsisite. Vastasin ma õigele küsimusele? Proovige täpsustada küsimust, võib-olla mul läks vastus natuke valesti.

Meil on praegu niisugune kord, et igaühel on lubatud esitada üks küsimus.

Keegi ehk aitab oma küsimusega, ma siis vastan.

Priit Toobal aitab võib-olla siis Vladimir Velmanit. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Priit Toobalil on küll oma küsimus.

Te võite kaks tükki küsida, siis ma vastan kaks korda.

Ma tahan küsida meie lõunanaabrite lätlaste kohta, õigemini Läti riigi kohta, kuna sealgi võeti tänavu euro kasutusele ja Läti liitub ka ESM-iga. Ja on ju teada, et meie valitsuse liikmetele meeldib suhelda lähiriikide valitsustega, mõnel tuleb see paremini välja, mõnel kehvemini. Kindlasti olete teie suhelnud Läti rahandusministriga. Millised meeleolud valitsevad Läti valitsuses ja avalikkuses seoses ESM-iga liitumisega?

Minu arust tuleb meil kõigil suhtlemine väga hästi välja. Meil on ülimalt sõbralikud suhted. Iseasi, kuidas õnnestub kellelgi väljenduda – ma ei mõtle praegu ennast –, kui naabreid juures ei ole. See on vahel probleem olnud. Aga enda kohta pole mul alust seda väita. Lätlaste suhtumine poliitilisel tasandil on olnud palju üksmeelsem. Mulle jäi juba siis mulje, kui meie võitlused veel käisid, et Lätis ei teki kunagi sellist melu ESM-i ümber. Ma ei ole kuulnud, et see teema oleks seal nõnda üles klopitud nagu meil. Tagantjärelegi on piinlik meenutada, mida kõike meie kõrged arvajad ESM-i kohta ei öelnud. See retoorika, mis ESM-i ümber on kõlanud, on hästi mõttetu olnud. Mis iganes tuleviku probleemid ka pole, printsiibilt ei olnud see kriitika tõsiselt võetav.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ma läheksin edasi Balti sõpruse ja Läti temaatikaga. Äkki oskate öelda, kui suur on Läti summa, mis ESM-i tuleb sisse maksta? Kas see on suurem või väiksem kui Eesti oma? Mulle piisab täiesti vastusest, kas suurem või väiksem.

Ma ei tea seda absoluutsummat. Ma tean, et nende osalus vähendab meie oma 0,0005%. Aga absoluutsummat mul käepärast ei ole. Ma oletan, et arvestades rahvaarvu osakaalu asjaomases valemis ja ka SKT suurust – SKT on Lätis siiski natuke suurem kui meil –, võib eeldada, et nende osalus ESM-is on ka veidi suurem.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Küprose puhul on vähemalt ajakirjanduse põhjal otsustades üks peamisi probleeme olnud nende vähesed rahapesuvastased mehhanismid seadustikus. Ma saan aru, et nende osamaksed on sellest osaliselt sõltuvusse pandud ja seda on vist ka Ecofinis arutatud. Kas need osamaksed on viimase aasta jooksul paranenud ja kas Kreeka maksulaekumised ehk siis riigi poolt maksu kogumised on selle viimase aasta jooksul mingites suurusjärkudes oluliselt paranenud?

Aitäh! ESM ja sellega seonduv on eelkõige eurogrupi teema, aga Ecofin ikka puudutab seda ka. Ma ei püüdnud kinni, kas te küsisite pigem Kreeka või pigem Küprose kohta. Aga kui Kreeka kohta, siis Kreeka maksulaekumised on küll leidnud püsivat kriitikat, aga nad on siiski reforme läbi viinud ja nõu kuulda võtnud. Neil on tehtud asju, mis enne olid mõeldamatud. Iseasi on, et kui maksumaksmiskultuur on käest ära, kui ruttu siis selle üle kontroll saavutatakse. See on keerulisem küsimus. Jah, nende struktuurireforme, erastamist ja maksuhaldust on pidevalt kritiseeritud, aga ootame selle praegu kestva ülevaatuse ära. Uudiseid laekub ametnike tasandil iga päev, ma peaks enne enda jaoks andmeid värskendama, et mingisugune hinnang anda. Võib-olla on asjade seis vahepeal paranenud. Ega neil praegu kõik väga lihtsalt ei edene, kodused pinged on väga üleval ja jälle räägitakse sisepoliitilistest tõketest.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Siin on juba põgusalt olnud juttu ka EFSF-ist. Minu küsimus on selline. Kui vaadata ESM-i ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi summaarset laenuvõimet, siis on see, nagu täna mainitud, 700 miljardit eurot. EFSF-ist on Iirimaale, Kreekale ja Portugalile lubatud 192 miljardit eurot. Te eraldi EFSF-i laenude seisu Riigikogu ette tutvustama ei tule. Võib-olla võtate täna mõne minuti ja räägite lühidalt veel mõnest riigist. Kreeka on juba jutuks olnud, ehk valgustate natuke rohkem ka Iirimaa ja Portugali olukorda.

See jutt oleks väga populaarteaduslik. Peaksin teadma täpsemaid fakte, mis seis on. Aga üldpilt on see, et Iirimaa on pidulikult programmist väljunud, ja see on suurepärane. Nende rahanduse seis ei ole suurepärane, aga nad on kreeditoride usalduse saavutanud, nii et nad laenavad turult. Portugali programm peaks ametlikult lõppema mais, kui ma õigesti mäletan. On hulk näitajaid, mis on neil tunduvalt paranenud. Loomulikult puudutab see otseselt eelarvet, aga ka näiteks jooksevkontot ning eksporti ja konkurentsivõimet üldisemalt. Nad vist mingil määral hangivad turult juba lühikeseks ajaks laene. Jällegi oleks vaja värskemat ülevaadet, mida ma regulaarselt annan ELAK-ile. Täna ma ei ole selleks eraldi valmistunud.
Küprose kohta sai öeldud, et arvati, et talle antud hinnangud osutuvad liiga optimistlikuks ja Küprose majandus kukub täielikult kokku, kui see offshore-mudel likvideeritakse või kokku tõmmatakse. Praeguseks on nad ootusi hoopiski ületanud, mis on väga kena. Hispaania on programmist väljunud. Selle majandusega on probleemid muidugi rängad, eelkõige tööturul, aga teiselt poolt on hea meel näha, et üks riik on oma hoiakutelt väga konstruktiivne. Kui käivad rahandusministrite läbirääkimised, siis Hispaania suhtub oma isiklikule kogemusele toetudes paljudesse meetmetesse ja programmidesse konstruktiivselt, mitte tõrksalt. Rohkem riike nimetada vist põhjust pole. Hispaania ja Iirimaa on programmist väljunud ning Kreeka ja Küpros on alles. Endiselt võib kõige kehvemaks pidada Kreeka olukorda.

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tavapärases finantsmaailmas on igasugune käendus ja garantii samamoodi kohustus, mida näiteks mulle laenu andnud pangad hoolega jälgivad, olgu ma ettevõtja või eraisik. ESM annab laene kuni 30 aastaks ja meie anname sellele garantiisid. Kui pikaajaline on praegu meie pikim garantii ja kui palju see meie riigi rahandusbilanssi mõjutab?

Me oleme sinna sisse maksnud umbes – ma nüüd peast ütlen – 119 miljonit eurot. See ongi see garantii, mille pealt ESM opereerib – 119 miljonit eurot. Ma loodan, et ma ei öelnud valesti. See on meie suur garantii. Aga me võime rahulikult magada, see ei tähenda meile mingisuguseid käegakatsutavaid riske.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Selle arutelu lõpetamine Riigikogu otsust ei nõua, seega on teine päevakorrapunkt ammendunud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 544 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 544. Ma mõtlesin, et ühe osa oma ettekandest jätaks ära – selle osa, mis pidi sisaldama emotsionaalset kõnet töökohtade olemasolu ja kvaliteedi olulisusest Eesti inimestele, meie piirkondadele, valdadele ja linnadele. See asjaolu peaks olema kõigile, vähemalt enamikule saalis viibijatele selge ja ilma seletuseta arusaadav. Mis aga tõenäoliselt ei ole üheselt arusaadav, on probleemi sügavus. Tõenäoliselt üks osa inimesi arvab ka siin saalis, et riigil pole häda midagi ja siin enam midagi paremaks teha ei saa. Teine osa arvab, et häda on küll ja elu annab ka paremaks teha. Veel ei ole tõenäoliselt ühene suhtumine, kas praegune olukord on paratamatu. Küllap üks osa saalis viibijatest arvab, et protsessid, mis Eestis toimuvad, on iseeneslikud ja paratamatud ning jätkuvad sõltumata sellest, mida keegi ka ette ei võta, olgu see keegi kas Vabariigi Valitsus või Riigikogu. Vaesus, väljaränne, linnastumine ja kihistumine on justkui paratamatud. Teine osa saalist arvab, et riik oma kogukondlikus olemuses, alates oma kõrgeimast tasemest kuni iga omavalitsuse ja külaseltsini, saab teha ning peab tegema parima, mis on võimalik, et loetletud trendide mõju vähendada ja neid peatada. Me saame midagi teha ja peame midagi tegema, ning märksa rohkem kui seni. Mäletate, septembris esines Riigikogu ees arengufondi uus juht härra Arro, kes ettevõtluse arendamisele ja EAS-i tegevusele viidates ütles, et eks tehakse seda mida seni, aga pisut paremini. Kolleegid, hoiak "nagu seni, aga pisut paremini" ei tööta enam ja sellest ei piisa! Eestis peab toimuma mingi põhimõtteline muutus, kui me räägime ettevõtluse ja majanduse arendamisest, töökohtade olemasolu ja kvaliteedi tagamisest.
Sellest, et omavalitsused peaksid töökohtade nimel pingutama, räägivad kõik poliitilised jõud. Kuidas aga tagada, et seda tõesti tehakse? Sotsiaaldemokraadid tegid eelmise aasta sügisel ettepaneku muuta KOKS-i ja omavalitsusliitude seadust ning kirjutada sinna sisse nii omavalitsuste ja omavalitsusliitude kohustus ettevõtluskeskkonda arendada kui ka vastavad eraldised riigieelarvest. Tol korral eelnõu läbi ei läinud. Vabariigi Valitsuse seisukohas oli kirjas, et on vaja välja töötada kompleksne lahendus, mille puhul praktilised võimalused ettevõtluskeskkonda mõjutada ja töökohti luua sätestatakse ka valdkonnaseadustes. Tol korral ütles hea kolleeg Priit siit puldist, et komisjonis suurem osa jagas arusaama, et ettevõtlustemaatikaga tuleb tegelda kõigil, kaasa arvatud kohalikel omavalitsustel. Aga selles osas, kas seaduses peaks see olema nii või teisiti sõnastatud ning kui sisuliseks, täpseks ja põhjalikuks tuleb minna, oldi eriarvamusel.
Nüüd on sotsiaaldemokraatidel uus ettepanek. Eelnõu kohaselt peaks Riigikogu tegema Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada 2014. aasta 1. märtsiks välja kohalike omavalitsuste poolt ettevõtluse toetamise kompleksne lahendus, mis hõlmab praktilisi võimalusi ettevõtluskeskkonda mõjutada ja töökohti luua ning see sätestatakse ka valdkonnaseadustes. Tähtajaks on pakutud 1. märts, mis tänase seisuga on ilmselgelt liiga lähedane kuupäev, kuid seda tähtaega saame Riigikogu menetluse käigus muuta.
Regionaalminister on laiali saatnud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Seletuskirja kohaselt on selle üks eesmärk suurendada kohaliku ettevõtluse ja tööhõive arendamise võimekust. Seletuskirjas on avaldatud lootust, et omavalitsuste liitmisega kasvab nende motivatsioon ettevõtlust edendada. Samuti on eelnõus loetletud kohaliku omavalitsuse ülesandeid, nagu näiteks lastehoid ja jäätmekäitlus, nii nagu need KOKS-ist tulenevad. Kuid eelnõus on ka märgitud: lisaks eelmainitule on kohaliku omavalitsuse ülesanne üksinda või ühiselt naaberomavalitsustega ettevõtluskeskkonda arendada ja kohalikku tööhõivet tagada. Juhin teie tähelepanu, head kolleegid, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks ei ole ühegi seadusega pandud ettevõtluskeskkonna arendamist. Vastavalt põhiseadusele saab omavalitsusele ülesandeid panna ainult seadusega. Omavalitsuste liitmine iseenesest ei suurenda motivatsiooni ettevõtluse arendamisega tegelda. Kui me tahame, et kohaliku ettevõtluse ja tööhõive arendamine edeneks, nagu eelnõu seletuskirjas kirjas oli, siis me vajame tõesti kompleksset lahendust, mille puhul praktilised võimalused ettevõtluskeskkonda mõjutada ja töökohti luua sätestatakse ka valdkonnaseadustes. Just sellise protsessi sotsiaaldemokraatide eelnõu praegu algatas. Head kolleegid, meil on täna võimalus sellise kompleksse lahenduse loomise protsess käivitada. Palun Riigikogu seda eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kui lugeda eelnõu seletuskirja, siis ei tule sellest välja, et kui see kompleksne lahendus ühel hetkel tõesti välja töötatakse, siis selle elluviimiseks peaks kohalikule omavalitsusele olema tagatud rahaline kate. Kas te olete sellega arvestanud? Seletuskirjas pole välja toodud, et selline vajadus on. Praeguse Vabariigi Valitsuse ja valitsuskoalitsiooni ajal on tihtipeale juhtunud nii, et antakse küll ülesanded, aga raha nende katteks mitte. Mida teha, et seekord samamoodi ei läheks?

Aitäh küsimuse eest! Seda eelnõu tuleb vaadata komplekssena, koos eelmise eelnõuga. Eelmises eelnõus, mille me esitasime mullu sügisel – see oli nr 456 –, oli tehtud konkreetne ettepanek KOKS-i ja omavalitsusliitude seadusesse sisse kirjutada kohustus ja samas ka säte selle kohta, et vastavad vahendid tuleb eraldada riigieelarvest. Selles eelnõus me oleme sõnastanud asja lihtsalt niimoodi, et Vabariigi Valitsusel tuleb välja töötada kompleksne lahendus. Ja selle kompleksse lahenduse üheks osaks me loomulikult peame ka rahastusmeetmeid.

Aitäh! Palun teie küsimus, Ester Tuiksoo!

Aitäh, austatud proua juhataja! Hea ettekandja! Teie mõlemad eelnõud on kindlasti väga head olnud. Arvestades teie kompetentsust omavalitsustegelasena, võib arvata, et te olete teinud prognoosi, millise aja vältel pärast seaduseks saamist annab see eelnõu tulemusi kohalike omavalitsuste tööhõives. Te olete selle teise eelnõuga valitsusele kehtestanud väga lühikese tähtaja tööplaani väljatöötamiseks. Kas olete prognoosinud, millal tulemused võiks tulla, kui kõik õnnestub?

Tõesti, see tähtaeg on lühike. Millegipärast on ikka niimoodi, et kui eelnõu koostad, siis valitud tähtaeg tundub piisav. Me koostasime selle eelnõu kaks kuud tagasi ning jah, nüüd, kui see saali on jõudnud, tundub juba kiire olevat. Aga me arvestasime tähtaja määramisel sellega, et eelnõu menetlemine ja ka otsusega antava ülesande tähtaeg ei tohiks olla väga lähedal Riigikogu valimistele 2015. aasta kevadel. Arvasime, et see kompleksne lahendus peaks 2014. aasta esimeses pooles valmis saama. Samas võib seda tähtaega menetluse käigus veel arutada.
Millal otsus tulemusi annab, on ennustamise küsimus. Aga kui me jääme lootma, et lihtsalt omavalitsuste liitmine suurendab nende motivatsiooni ettevõtluskeskkonda arendada, siis tõenäoliselt on alust tulemusi oodata märksa kaugemas tulevikus kui juhul, kui see kohustus on neile seadusega pandud, kui on välja töötatud kompleksne lahendus koos muudatustega valdkondlikes seadustes ja kui on tagatud ka asjaomane rahastus. Praegu on omavalitsusvõrgustik kõige paremini välja arendatud haldusvõrgustik Eestis. Kui me seda ettevõtluskeskkonna edendamiseks ei kasuta, siis tõenäoliselt laseme käest ühe väga hea võimaluse meie Eesti riiki edasi aidata.

Aitäh! Vahepeal täpsustan, et Vabariigi Valitsusele tehtava ettepaneku otsuse eelnõu menetlemise korras on ette nähtud, et Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe küsimuse. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Opositsiooni roll on olla valitsuse ja koalitsiooni valvekoer. Keskerakond on sel teemal teinud valitsusele mitu konkreetset ettepanekut. Minu laual on paraku statistika selle kohta, et  sotsiaaldemokraadid ei ole neid eelnõusid eriti usinalt toetanud. Kas te tõesti siiralt usute, et kui te annate valitsusele üldsõnalise ülesande, kus ei ole konkreetsed kohustused ära märgitud, siis nad ikka midagi tegema hakkavad? Kust see sinisilmsus teil tuleb?

See sinisilmsus tuleb tõenäoliselt põhiseadusest. Põhiseadus sätestab Eesti riigi kui parlamentaarse riigi. Parlamendil on võimalus, voli, õigus ja kohustus kehtestada seadusi, kontrollida Vabariigi Valitsuse tegevust ja anda Vabariigi Valitsusele ülesandeid. Kui parlament parlamendina käitub, siis need ülesanded saavad ka täidetud. Sellest tulenebki usk.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Neeme Suur! Ma palun kaasettekandjaks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Priit Sibula!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas seda sotsiaaldemokraatide eelnõu eelmise esmaspäeva, 13. jaanuari istungil. Nii nagu kolleeg Neeme Suur rääkis, sisuliselt me debateerisime selle teema enam-vähem läbi juba 25. septembril ja siis 8. oktoobril ka siin suures saalis. Kuna tol korral eelnõu heakskiitu ei leidnud, siis on sotsiaaldemokraadid teinud uue katse, sedakorda on tegu kavandatud ettepanekuga valitsusele kompleksne lahendus välja töötada.
Oli juba juttu sellest, et tähtaeg on liiga lühike. Seda arvas ka üks komisjoni liige. Aga tõsi on see, et eelnõu anti üle juba möödunud aasta lõpus ja tegelikult Riigikogu juhatus otsustas, et muudatusettepanekuid saab teha kella 17.15-ni 5. detsembril. Selleks ajaks muudatusettepanekuid ei laekunud.
Ma ei hakka üle rääkima eelnõu sisu, Neeme juba kandis ette, mida see eelnõu käsitleb. Komisjon hääletas, kas toetada eelnõu 544 otsusena vastuvõtmist. Poolt oli 4 ja vastu 5 komisjoni liiget, kusjuures lahe jooksis mööda koalitsiooni ja opositsiooni joont. Niisiis, komisjon ei toetanud eelnõu vastuvõtmist. See on komisjoni arutelu kohta kõik.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja, äkki sa seletad, milline oli komisjoni argumentatsioon, miks nad ei toetanud eelnõu?

Komisjoni liikmetel oli, nagu ma ütlesin, mitu seisukohta. Üks oli, nagu siin saalis juba kõlas, et tähtaeg on liiga lühike. Osa komisjoni liikmeid aga ei pea õigeks, et kohalik omavalitsus ettevõtlusega tegeleks. Õigemini oli küsimus, millised need ülesanded ikkagi saavad olla. Aga see on natukene muna ja kana laadi küsimus – ühtpidi justkui ei peaks tegelema, teistpidi, kui peaks tegelema, siis kui süvitsi ja millised need ülesanded võiksid olla. On inimesi, seda ka meie komisjonis, kes arvavad, et ettevõtlusega peaksid tegelema ettevõtjad ja kohalik omavalitsus ei peaks sinna väga palju sekkuma.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Mina arvan, et kõigepealt peaks oma rahva tööhõivega tegelema Vabariigi Valitsus. See on tema esmane ülesanne koos ettevõtjatega. Kui kohalik omavalitsus saab oma panuse anda, on väga hästi. Kas eelnõu algatajad tõid komisjonis kas siis sellel arutelul, mis toimus 13. jaanuaril, või sellel, mis toimus septembris, mõne konkreetse näite? Näiteks minu kodumaakonnas Viljandimaal on üks omavalitsus, kus on vähem kui 1000 elanikku. Õigemini on niisuguseid omavalitsusi juba rohkem kui üks. Kuidas saab nii väike omavalitsus kohapeal ettevõtlust arendada? Kas tooksite konkreetse näite, mis oleks need meetmed?

Kui ma õigesti mäletan, siis komisjonis räägiti Võrumaast. Meil on sealtkandist mitu inimest komisjonis. Näiteks tegelevad ettevõtlusega agaralt Misso ja Meremäe. Nemad teevad seda tööd aktiivsemalt kui Võru linn. Kasutatakse erinevaid meetmeid, alates planeeringutest kuni selleni, et otsitakse ettevõtjaid, kes teeks kohapeal investeeringu ja looks töökohti. Väga palju sõltub omavalitsuse eestvedajast ehk vallavanemast. Ma tean Misso asjade seisu veidike paremini. Seal on tõesti nii, et kui inimesed on sinna elama läinud, siis neile pakutakse tööd, üheskoos mõeldakse kõik võimalused läbi ja on ka infrasüsteem loodud, et inimesed saaksid toimetama hakata. Nii et võimalusi on juba praegu olemas.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa ütlesid, et komisjonis toimus hääletus ja tuli välja, et koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed ei toetanud otsust teha Vabariigi Valitsusele selline ettepanek. Samas eelkõneleja rääkis, et regionaalministril on koostatud seaduseelnõu, milles viidatakse, et tuleks arendada kohalikku ettevõtlust ja teha kõik, et seda edendataks ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Kas komisjonis oli ka juttu sellest eelnõust ja kas oli osalema kutsutud ka regionaalminister, et ta annaks ülevaate, mida tema eelnõus seda väites mõeldakse? Või toimib regionaalminister kuidagi valesti?

Ma unustasin jah mainida, et komisjonis tutvustasid eelnõu meie komisjoni liikmed Kalvi Kõva ja Kalev Kotkas. Ka olid kohal sotsiaaldemokraatide esindajad, aga külalisi sellel istungil ei olnud. Küll oli regionaalminister seletusi andmas möödunud korral. Siis seda omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu veel olemas ei olnud, nii et sellest eelnõust ei ole me omavahel rääkinud. See läks alles valitsuse kooskõlastusringile ja me ei tea, kas see toetust leiab või mitte, ja kui leiab, siis millisel kujul. Neid nüansse, mille kohta te küsisite, me ei ole kahjuks veel jõudnud komisjonis arutada. Aga kindlasti meil see kavatsus on ja ma eeldan, et me seda teeme.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud esineja! Eksperdid on ammu selgeks teinud, et ilma riigi toetuseta Eestimaa äärealadel ettevõtlust arendada on peaaegu et võimatu. See puudutab ka Kagu-Eestit ja seepärast oli Misso näide minu meelest väga lapsik. See on võetud Võrumaa Teatajast ühest lugejakirjast, nagu ma aru saan. Tunnen hästi Misso vallavanemat ja tean sealset olukorda. Võin öelda, et olukord on üsna nutune, isegi projekti "Tule maale" juht laskis enne uut aastat Misso vallast jalga. Nii et pole mõtet selliseid näiteid tuua. Siit minu küsimus: kas IRL on valitsuskoalitsioonis midagi välja pakkunud, et edendada ettevõtlust maal?

Pean ütlema, et ma ei ole seda lugejakirja lugenud, ja ma ei tea, kas selle kirjutasite teie või keegi teine. Aga ma olen suhelnud Misso eelmise vallavanemaga ja nende inimestega, kes seal toimetasid, ja ma ei saa öelda, et seal midagi väga lapsikut oleks korda saadetud. Minu meelest on seal toimunud üsna mõistlik areng. Mida IRL on teinud? Eelkõneleja mainis, et IRL-i minister Siim Valmar Kiisler on välja pakkunud omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Seda reformi püütakse terviklahendusena ellu viia. Eks ongi kaks võimalust. Mõneti on mõistetav, et püütakse kohe ja kiiresti reageerida, nagu Neeme rääkis, aga IRL on alati üritanud pakkuda konkreetset ja komplekssemat lahendust.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh! Härra ettekandja! Teie juttu kuulates jääb mulle väga ühene mulje, et kõik põhjendused, miks koalitsioon selle eelnõu tagasi lükkab, on küllaltki otsitud. Jõustumise kuupäev on tõesti selline, nagu ta praegu on, aga seda võib ju muuta. Ettevõtlusorganisatsioonid üle riigi on pidanud väga vajalikuks, et seadus kohustaks omavalitsusi kohalikku ettevõtlust arendama ja soodustama. Kas ei ole tegelik põhjus ikkagi selles, et muudatus eeldab mingisugust summat riigieelarvest? Seda raha ei taheta välja käia ja ehk seepärast lõppeski hääletus komisjonis suhtega 4 : 5?

Ma ei julge küll teie sõnu kinnitada, aga kui te räägite nii veendunult, et see eelnõu kõik need probleemid lahendab, siis jääb mul ainult üle mõtiskleda, miks seda ei realiseeritud sel ajal, kui teie ministriametis olite. IRL on püüdnud kogu aeg omavalitsusreformi kavandada terviklikul kujul ja meie hinnangul on mõistlik haldusreform ära teha, et siis muudegi küsimustega tegelda.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Austatud ettekandja! Majandusminister on käivitanud püha sõja nn puukärimeeste vastu. Samas, omavalitsussektoris soositakse endiselt sellist tegevusetust ja riigieelarve summadest sõltumist. Kas sa oskad öelda, miks valitsuskoalitsioon viljeleb sellist valikulist korraloomist?

Ei oska kommenteerida, miks valitsus nõndaviisi teeb.

Aitäh! Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, proua juhataja! Hea kolleeg Priit! Mind ajendab küsima teema, mille sa siin avasid – haldusreform. See eelnõu paneb ettevõtluse toetamise ja tööhõive suurendamise rohkem omavalitsuste õlgadele. Kas tolle IRL-i väljatöötatava haldusreformi elluviimisel on suurem roll ettevõtluse toetamisel riigil või omavalitsusel või jääb ikkagi initsiatiiv ettevõtjale endale? See on niisugune tulevikku suunatud küsimus. Võib-olla kommenteerid?

Minu hinnangul saab ettevõtlusega tegelda ikkagi ennekõike ettevõtja ise. Aga ma saan aru, mida Kalev mõtles oma küsimusega teatud tegevusetuse soosimise kohta. Me ei saa rääkida ainult omavalitsuskorralduse reformist, me peame rääkima ka maksusüsteemi muudatustest. Komisjonis arutati ja ma olen sellega päri, et ka maksusüsteem peab olema omavalitsuste jaoks motiveeriv, mitte demotiveeriv. Üks komisjoni liige kasutas viimasel ajal üsna populaarseks saanud sõna "jobu", väites, et praegu toetab riik jobudest omavalitsusi. Need, kes vähem pingutavad, saavad suuremat tuge, nõnda et omatulu tuleb nii või teisiti täis. Kes aga väga palju pingutab, suudab investeeringuid meelitada ja töökohti luua, et maksulaekumine paraneks, saab selle võrra vähem riigi toetusfondist. Tõenäoliselt tuleb neid asju koos lahendada, muidu ei ole reformil mõtet.

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu! Asume läbirääkimiste juurde, mille käigus saavad sõna fraktsioonide esindajad. Palun, Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on selle eelnõuga kindlasti pidanud silmas väga õilsaid eesmärke. Kahjuks tuleb tunnistada, et välja on tulnud selline ettepanek Vabariigi Valitsusele, mille puhul valitsus saaks ise otsustada, mida ta nende meetmetena ette näeb, et kohalikud omavalitsused paremini hakkama saaks ja elu Eestimaal edeneks. Selles osas on Keskerakonna seisukoht väga selge: muinasjutte meie, kes me enamikus oleme Riigikogus olnud pea kolm aastat, enam ei usu. Praegune Eesti Vabariigi valitsus ei ole olnud nõus mitte ühegi opositsiooni ettepanekuga, võimaluse korral on need alati siit saalist välja tõugatud. Selle tõttu, head opositsioonikaaslased, jookseme sellegi eelnõuga vastu tuult. Nii et ainus tunne, mis sellest kõigest jääb, on kõdi puhuvast tuulest. Natukene tahaks teie poole näppu vibutada ja meie arusaamist mööda selle tühja eelnõu menetluse käigus iseennast kõrvust tõsta.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Ma pean silmas oma erakonda. Ka meie oleme proovinud Vabariigi Valitsust motiveerida väga konkreetsete ettepanekutega, millest üks on olnud teilegi väga selgelt südamelähedane – see räägib üksikisiku tulumaksu baasi taastamisest kriisieelsele tasemele. Me kuuleme kogu aeg, et Eestil on läinud hästi, et meil on rahandus korras ja eelarve tasakaalus. Miks ei võiks siis teha vähemalt selle liigutuse, et taastada üksikisiku tulumaksust omavalitsustele mineva osa kriisieelne tase? Sellel hetkel, kui me seda eelnõu siin menetlesime, siis üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse sotsi ei pidanud vajalikuks isegi mitte kohal olla, rääkimata sellest, et nad oleksid julgenud hääletada.
Me räägime siin, et kohalikel omavalitsustel on vaja arendada ettevõtlust ja mida iganes. Selleski osas on Keskerakond natuke teisel seisukohal. Kohalik omavalitsus saab luua pigem selliseid sotsiaalseid töökohti, mis on seotud tema enda majandamisega. Vaat sotsiaalsete töökohtade üle me võiksime rääkida – need justkui on töökohad, aga need ei ole parim lahendus. See on abinõu, mis aitab ajutise meetmena inimesi elus edasi. Ma räägin reisisaatjatest Tallinnas, mitmesugustes pargikoristamistes kaasatud inimestest ja millest iganes, mida kõik ühiselt väga mõnitada võtsid. Aga tegelikult aitas see tuhandetel inimestel tööharjumust hoida. Kohaliku omavalitsuse roll on pigem selliste asjadega tegelda.
Head sotsid, saage aru, et töökohti loob majandus! Ja vaat nüüd me jõuame sellise globaalsema aruteluni välja. Mina ja Keskerakond väga otsetoetusi ei poolda, aga me oleme seisukohal, et juba riigis kehtivate maksude kaudu, kas või sotsiaalmaksu või mis iganes maksu diferentseerimise kaudu oleks võimalik piirkondades tagada paremad tingimused, et luua töökohti regioonides, kust tööjõud kipub ära minema. Näiteks võiks ellu viia mitmesuguste tööstusparkide ideed. Muidugi valdades see ei õnnestu, aga näiteks maakonnakeskustes on neid vägagi võimalik tekitada. Seda loetelu võiks jätkata.
Natuke ka infrastruktuurist. Kui meie andsime käiku teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, et kohalikud omavalitsused saaksid igal juhul teehoolduseks teatud protsendi teehoiurahast, siis üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa sotsi ei olnud isegi mitte kohal, veel vähem, et nad oleksid selle poolt hääletanud.
Kõvasti paremini läks siis, kui Keskerakond andis selle eelnõu järel sisse tööturuteenuseid ja -toetusi puudutava seaduse eelnõu. Sealt puudus hääletamisel ainult kolm sotsi. Kuidas sellest aru saada? Näiteks konkreetselt Kalvi Kõva – mees, kes on juhtinud valda, kes teab, kui raske on elu Läti piiri ääres, aga teda ei huvita. Ei huvita! Vaat see on kurb.
Ma tahan öelda, et seda tänast algatust Keskerakond ei saa toetada sellel lihtsal põhjusel, et kui me soovime õhku puhuda, siis me võtame kopsud õhku täis ja puhume: uuuh! Aga mitte midagi ei juhtu. Valitsusele tuleb anda konkreetseid ülesandeid. Kui nad neid ülesandeid ei täida, siis tuleb valitsus aastal 2015 välja vahetada. Ja ma loodan, et selle tagajärjel ei toimu vasakpööret. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ja hea kolleeg Aivar! Mul on siin üks paberileht, kus on kirjas minu kõne, aga ma panen selle siia kõrvale. Aivar motiveeris mind hoopis teisest asjast rääkima.
Head sõbrad, me teame, et viimaste aastate jooksul on 50 000 inimest Eestist ära läinud ehk siis Eesti inimvara on 50 000 inimese võrra väiksem. See on Võrumaa jagu rahvast. Ja, hea Aivar, kui meie räägime aiast, siis sina tulid siia rääkima aia august. Täiendava teederaha eraldamine kohalikele omavalitsustele ja muud säärased meetmed ei mõjuta otseselt seda, kas inimesed lähevad ära või mitte. Inimesed lähevad ära sellepärast, et neil ei ole kohapeal tööd. Tee võib olla kui tahes hea, kui tööd ei ole, siis midagi ei tee, võib-olla seda rutemini inimene maalt ära sõidab.
Sellest tulenevalt on sotsid teinud ridamisi ettepanekuid, et motiveerida kohalikke omavalitsusi töökohti looma ja ettevõtlust arendama ning neid selles aidata. Viimane meie algatus – Aivar, sa ehk kuulad ka nüüd – oli tõesti 8. oktoobril siin saalis, kui oli menetluses seaduseelnõu 456, mille eesmärk oli kirjutada kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse ja omavalitsusliitude seadusesse mõningad punktid, mis motiveeriksid ja kohustaksid kohalikke omavalitsusi ettevõtlust arendama.
Mis teeb meid murelikuks? Tõesti, valitsus on öelnud, et probleem tuleb lahendada kompleksselt, ja selleks pühaks lehmaks peetakse omavalitsusreformi, sh omavalitsuste liitmist. Kui me ajaloos tagasi vaatame, siis näeme, et omavalitsuste liitmisest ja tugevdamisest on räägitud raudselt juba viimased kümmekond aastat, isegi rohkem. Mis puutub tulevikku, siis jah, eilsel päeval saatis regionaalminister omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu valitsuse kooskõlastusringile. Tolles eelnõus on ülla eesmärgina kirjas, et tugevamad omavalitsused on motiveeritumad ettevõtlusega tegelema. Aga me ei tea, kas see valitsuse kooskõlastusringil olev eelnõu saab seaduseks, ja me ei tea, kas viie aasta pärast meie omavalitsused on tugevamad, kas nad on motiveeritumad tegelema ettevõtlusega. Sellest tingituna on elementaarne, et ka omavalitsuste praeguse võimekuse piirides tuleb neile anda nii kohustused kui ka motivatsioonipakett ehk siis see tööriistakorv, mille abil nad saaksid kaasa aidata ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele. Me ei tohi jääda ootama omavalitsuste reformi tulemit ja lootma, et küllap siis kõik asjad muutuvad paremaks.
Loomulikult, sellesama 8. oktoobril siin saalis olnud eelnõuga me nägime ette ka konkreetsed ülesanded ja konkreetsed meetmed, kuidas kõike teha, kuid valitsuse arvamus oli, et see ei muuda midagi, tarvis on komplekssemat ja paremat lahendust. Tänasel päeval me oleme siin ja ütleme: "Selge, meie, seadusandlik kogu ehk Riigikogu, annamegi valitsusele ülesande ja see on selline: tehke see kõikehõlmav ja põhjalik lahendus!" Anname selleks ka tähtaja, mitte nii, et istume siin aasta pärast taas koos ja räägime, et inimesi on veel tuhandete viisi Eestist lahkunud, osa kohalikke omavalitsusi teeb tublisti ettevõtlusalast tööd, osa mitte. Ja ikka oleme lõhkise küna ees ja murrame pead, miks asjad paremaks pole läinud.
Kutsun teid kõiki üles toetama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut kohustada meie ministreid selle lahenduse kallal kiiresti tööle hakkama! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 544 lõpphääletusele. Me valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, enne lõpphääletust peame läbi viima kohaloleku kontrolli, kuna tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva otsusega.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 54 Riigikogu liiget, puudub 47.
Ja nüüd, head kolleegid, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 544. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid 2. Seega ei leidnud otsuse eelnõu piisavat toetust ega ole otsusena vastu võetud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendunud. Soovin teile kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 11.23.