Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu esimese töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole.
Liigume teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Head ametikaaslased, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 lõikest 1 ei ava istungi juhataja täna päevakorrapunkti nr 1 arutelu, sest päevakorrapunkti arutamise aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud. Seega ei toimu Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 kolmandat lugemist.
Liigume edasi kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.
Täna on päevakorras üks täpsustus. Nimelt, tänase päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamisel, teeb põhiseaduskomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ning rahanduskomisjoni ettekande rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer.


1. 10:02 Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (493 UA) uuesti arutamine

Aseesimees Jüri Ratas

Algab Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse uuesti arutamine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Rait Maruste

Austatud kolleegid! Oma möödunud aasta 18. detsembri otsusega kasutas Vabariigi President oma õigust, mis on talle antud põhiseaduse § 107 järgi, ja jättis välja kuulutamata Riigikogus 11. detsembril 2013. aastal vastu võetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, leides, et nimetatud seaduse § 27 lõige 12 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11, 13 ja 31 (eraldi võetuna, mitte nende koostoimes).
Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi otsust oma 14. jaanuari istungil, kus osalesid ka Vabariigi Presidendi õigusnõunik Ülle Madise ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg. Komisjonis toimus põhjalik mõttevahetus.
Põhiseaduse § 107 mõte on kontekstis see, et presidendi suspensiivne veto peab rajanema seaduse põhiseadusvastasuse argumentidel. Meil on parlamentaarne, mitte presidentaalne riik. Tulenevalt sellest on president põhiseaduslikkuse hoidja ja järelevalvaja. Oleks meil president otsevalitav ja riigikorraldus presidentaalne, siis võiks tema veto sisaldada ka muid, sh ratsionaalsete valikute, otstarbekohasuse ja õiguspoliitiliste suuniste argumente. Teisisõnu, seadusloome puudujäägid, vead või vastuolud teiste õigusaktidega, seaduses antud valikute ebapiisav majanduspoliitiline otstarbekohasus või vähene põhjendatus on küll kahetsusväärsed, kuid juhul, kui need ei too kaasa ilmset põhiseadusvastasust, ei saa see meie süsteemis olla presidendi vetopädevuse sisuks. Need küsimused vaieldi läbi juba 20 aastat tagasi.
Põhiseaduse § 11 annab põhiõiguste piiramise alused ehk nn proportsionaalsuse printsiibi, sätestades: "Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust." Teine paragrahv, mida president oma otsuses mainis, on § 13, mis sätestab igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele, fikseerides muu hulgas nn õigusselguse põhimõtte: "Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. [---] Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest." Põhiseaduse § 31 näeb ette ettevõtlusvabaduse, sätestades, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.
Me peame tähelepanu pöörama ka asjaolule, et riigieelarve on vastu võetud, seda ei saa enam muuta, nagu ei saa muuta ka riigieelarve koostamise aluseks planeeritud laekumisi. Vaidlustatud seaduse § 27 lõige 12 sätestab kohustuse esitada käibedeklaratsiooni lisana arved, mis ületavad tuhat eurot: "Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse 20-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga maksustatavate kaupade ja teenuste eest juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi."
Et vaidlustatud on osundatud sätte põhiseaduspärasus eraldi võetuna, mitte paragrahvide koostoimes, siis tuleb neid paragrahve ka käsitleda lahus või eraldivõetuna. Seda ma järgnevalt püüangi teha.
Ettevõtlusvabadust ettenägeva põhiseaduse § 31 teine lause sätestab selgelt, et selle õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Seda, nagu me näeme, on seaduse tasemel õigusaktiga ka teha püütud. Ettevõtlusvabaduse kasutamise reguleerimine, selle tingimuste ja korra kindlaksmääramine on täitevvõimu prerogatiiv. Seda õigust on ka Rahandusministeerium kasutanud ning esitanud asjakohase seaduseelnõu. Seega puudub alus väita, et eelnõu on vastuolus põhiseaduse §-ga 31 eraldi võetuna.
Teiseks, põhiseaduse § 13 on kahelõikeline. President ei ole täpsustanud, millise lõikega vaidlustatud seadus vastuolus on. Tema argumentatsioonist lähtudes võib eeldada, et selleks on kõnealuse paragrahvi lõige 2, mis sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Siiski, omavoli või sõnamurdliku käitumise argumentatsiooni ei ole kasutatud. Küll aga on viidatud selle sätte osaks olevale õigusselguse põhimõttele. Argumenteerimiseks kasutatakse vaidlustatud seaduse väidetavat vastuolu notariaadiseaduse ja advokatuuriseadusega. Paraku on jäänud täpsemalt avamata, millega ja kuidas see seadus vastuolus on. Selle üldargumendiga võib ju nõustuda. Kahjuks ei ole täpsemalt välja toodud, millised normid millises kollisioonis on ja kuidas on see ilmses vastuolus põhiseadusega. Võimalik, et tegu on õigusloomelise puudujäägiga, mida saanuks – seda möönab ka president – tõlgendusreegleid kasutades ületada. Seega, kõnesoleva seaduse vastuolu põhiseaduse §-ga 13, täpsemalt öeldes küll viimase lõikega 2, on võimalik, kuid üsna küsitav, sest vastuolu on jäänud lähemalt avamata.
Kolmandaks, presidendi esitatud põhiseadusvastasuse argumentatsiooni põhiosa seondub §-ga 11, täpsemalt öeldes selles sisalduva proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte on inimõigusi käsitlevas õiguses ja Euroopa Liidu õiguses mõneti erineva sisuga. Proportsionaalsuse põhimõtet ettenägev Euroopa Liidu lepingu artikkel 5 sätestab selle kui võimu kasutamise printsiibi, mille kohaselt võimuorganid kasutavad võimu neile antud pädevuse piirides. See tegevus peab olema vajalik eesmärgi saavutamiseks ning aktsiooni sisu ja vorm peavad olema eesmärgiga kooskõlas. Selle kohaselt eristatakse proportsionaalsuse testi kontrollis nelja staadiumi. Esiteks, legitiimse eesmärgi olemasolu. Teiseks, vahend, mida pakutakse, peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks, sh peavad olema tõendid, et selle meetmega saavutatakse taotletav eesmärk või efekt. Kolmandaks, vahend peab olema vajalik selle eesmärgi saavutamiseks ning peab puuduma alternatiivne, vähem riivav meede. Neljandaks, vahend peab olema mõistlik, põhjendatud ning arvestama huvigruppide põrkuvaid huvisid. Proportsionaalsus kitsamas mõttes (stricto sensu) tähendab taotletava eesmärgi ja rakendatavate abinõude tasakaalu hindamist. Kaalutakse nende plusse ja miinuseid ehk rakendatakse nn kahjude ja kasude hindamise meetodit.
Eelnõu 493 saabus Riigikokku möödunud aasta 25. septembril. Riigikogu võttis järgmisel päeval selle eelnõu menetlusse ja rahanduskomisjon arutas seda esimest korda möödunud aasta 7. oktoobril. Põhiseaduskomisjonile ei ole teada ja ka Vabariigi Presidendi taotlusest ei selgu, mis põhjusel alustas Rahandusministeerium laia hulka maksukohustuslasi mõjutavat maksualast ümberkorraldust sedavõrd hilja. On hea toon teha maksualased ümberkorraldused nii, et maksukohustuslastele jääks vähemalt aasta vajalike ettevalmistuste tegemiseks. See on nn vacatio legis, kui akt on küll vastu võetud, kuid pole veel jõus. Taotlusest ei nähtu ka seda, milliste huvigruppidega ja mismoodi need kavandatud muudatused läbi räägiti. Vabariigi President osutas sellele, et eelnõu koostamisel ei arvestatud selle kooskõla Euroopa Liidu asjakohase õigusega. Kuigi Vabariigi Presidendi põhiseaduslikkuse järelevalve pädevusse ei kuulu riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguse kooskõla hindamine, on võimalik, et presidendil on sisuliselt õigus. Nimelt jäävad arveldused välisriikidega pakutava regulatsiooni ehk piiriüleselt pakutava regulatsiooniga hõlmamata või on seda sisuliselt raske teha. Sellele oleks tulnud eelnõu ettevalmistamisel tähelepanu pöörata. Aga ei saa märkimata jätta seda, et Riigikogu rahanduskomisjonil oli vähemalt kaks kuud aega eelnõu puudusi kõrvaldada ja korrigeerida, sh oleks võinud muuta ka selle võimalikku jõustumise aega.
Kui eeltoodud kriteeriumide alusel lühidalt ja kokkuvõtlikult hinnata, kas proportsionaalsuse kriteeriumid on täidetud, siis võime konstateerida järgmist. Esiteks, kahtlemata on eelnõu eesmärk legitiimne, taotletakse paremat maksulaekumist ja maksudest kõrvalehoidmise vältimist. Vahend on kohane ka eesmärgi taotlemise mõttes, küll aga võib vaielda selle kohaldamise määra ja pakutud vahendi efektiivsuse tõendatuse üle. Teiseks, vahend on vajalik ehk asjakohane maksudistsipliini parandamiseks ja maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks. Kolmandaks, ebapiisavalt on võib-olla esitatud sobilike või vähem riivavate alternatiivide läbikaalumine ja hindamine. Neljandaks, kõige problemaatilisem on vahendi mõistlikkus, otstarbekus või selle piisav põhjendatus ja eelnõu ettevalmistamise viis, sh huvigruppidega läbiräägitus ja see, kas on jäetud piisavalt aega, et isikud, keda see seadusmuudatus puudutab, saaksid selleks ettevalmistusi teha.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Saalis on väga suur sumin, mis, ma arvan, ei ole üldse seotud eelnõuga 493. Ma palun austada ettekandjat ja neid inimesi, kes soovivad kuulata! Palun, ettekandja!

Rait Maruste

Tänan! Seega, proportsionaalsuse kriteeriumi, võimalik, et ka õigusselgust, on riivatud küll, kuid ainult osaliselt. Kas riive on sellise intensiivsuse määraga, et see toob kaasa põhiseadusvastasuse, jääb küsitavaks.
Kokkuvõtvalt rääkides on pigem eiratud head õigusloome tava või ei ole sellele tavale piisavalt tähelepanu pööratud, võib-olla on tegemist ka õigusloome räpakusega ning nõrgalt argumenteeritud ja selgitatud majanduspoliitiliste valikutega. See ei tee eelnõu ettevalmistajatele au ning see praak tuleb kõrvaldada. Majanduspoliitiliste valikute ja otstarbekuse, sh õigusloome kvaliteedi arvustamine on küll vajalik, kuid see ei peaks käima suspensiivse veto menetluse kaudu või kui, siis tuleks seda teha väga põhjalikult, veenvalt ja asjakohaselt, st tuleks veenvalt esile tuua ilmne vastuolu põhiseadusega. Eelnõus pakutava regulatsiooni eelised ja puudused saavad ilmsiks praktika käigus, seni on need valdavalt spekulatiivsed. Vajaduse korral saaks puudusi korrigeerida kas asjakohase poliitilise algatuse, õiguskantsleri või kohtute kaudu toimuva põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega.
Vabariigi President on teinud ettepaneku puudused kõrvaldada. Kas eelnõu Riigikogus uuesti menetletakse, see sõltub teie otsusest. Põhiseaduskomisjoni ettepanek on eelnõu uuesti menetleda ja teha selles otstarbekusest lähtuvad korrektsioonid. On asjakohane ja üldistes huvides, et ilmnenud puudused kõrvaldataks ja tehtud märkusi arvestataks. Selleks edu rahanduskomisjonile! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Te kandsite suuresti ette oma isikliku seisukoha. Seda te tegite ka komisjonis. Ma pean küll ütlema, et komisjonis jäi kõlama vähemalt kahe fraktsiooni seisukoht, et nimetatud eelnõu on põhiseadusega vastuolus ja president on oma vetoõigust õigesti kasutanud. Kas ma sain õigesti aru, et teie seisukoht on see, et president selle eelnõu puhul justkui kuritarvitas oma vetoõigust?

Rait Maruste

Tänan! Ei, ma ei arva, et ta oma vetoõigust kuritarvitas. Kuid ma püüdsin siin esile tuua (me püüdsime seda ka komisjonis selgitada), et kui president võtab ette suspensiivse veto tee, siis peab see rajanema selgetel ja veenvatel põhiseadusvastasuse argumentidel. Aga vaadates seda vetot ja selle esitamise viisi, motiveeritust, siis paistab välja, et raskuspunkt on õiguspoliitiliste valikute põhjendatusel ja muul sellisel, mitte nii väga põhiseadusvastasusega argumenteerimisel. Sellele tahtsin ma tähelepanu juhtida nii komisjonis kui ka täna siin.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma vist lasin selle koha teie kõnest kõrvust mööda ja seetõttu palun, et te kommenteeriksite pikemalt selle seaduse tõenäolist vastuolu Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd komisjon seda käsitles. Nüüd minu küsimuse teine pool. Te möönsite, et tegemist on ikkagi mõneti pahelise seadusloomega. Jah, president on viimane filter, kes saab seda peatada. Aga kõik filtrid ei pea olema põhiseaduslikud ja põhiseaduslikkust analüüsima. Kui on rohkem kompetentsikeskusi, kes toovad välja kitsaskohad, ja kui neid märkusi arvestatakse, siis on tulemus ju seda parem. Paraku jäeti arvestamata need arvamused, mida esitasid ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, mitmed inimesed, kes väitsid, et selle seadusega on probleeme. Millest see meil tuleb, et juhtimine ja seadusloome on väga monoloogne ja toimub ülevalt alla?

Rait Maruste

Kõigepealt vastan küsimuse esimesele poolele. Ei põhiseaduskomisjoni ega Vabariigi Presidendi pädevusse põhiseaduslikkuse järelevalve valdkonnas ei kuulu meie seaduste ja Euroopa Liidu õiguse kooskõla hindamine. See on meie õigussüsteemi üks puudujääk. Võib-olla peaksime selle kõrvaldamiseks vaeva nägema, et põhiseaduslikkuse järelevalve hakkaks hõlmama meie seaduste ja Euroopa Liidu õiguse kooskõla hindamist. Te küsisite kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega. Sellest oli põhiseaduskomisjonis põgusalt juttu. Teadaolevalt näeb Euroopa Liidu asjakohane direktiiv ette kindlad nõuded selle kohta, mida riigid võiksid käibedeklaratsioonidel küsida. See ei ole otse põhiseaduskomisjoni teema ja sellepärast jäi see lähemalt lahti rääkimata. Seda võiks teha või peaks tegema rahanduskomisjon oma edaspidises töös. Põhiseaduskomisjon on põhiseaduskomisjon, me ei saa hinnata headest tavadest kinnipidamist ühe või teise seaduse ettevalmistamisel. Nendest kinnipidamine peaks olema üldine norm kõikides komisjonides. Me saame põhiseadusega kooskõla seisukohalt hinnata siiski ainult seda, kuidas president on argumenteerinud suspensiivse veto kasutamist. Missugused valikud ja põhjendused seal on pakutud, see jääb juba rahanduskomisjoni hinnata.

Aseesimees Jüri Ratas

Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Minu küsimus on enam-vähem samas võtmes mis eelmistel küsijatel. Teie ettekandest selgus, et kõnealune seadus pigem ei ole vastuolus põhiseadusega ja president on seega oma volitusi mõnevõrra ületanud. Samas möönsite, et tõenäoliselt või isegi väga ilmselt on see seadus vastuolus hea õigusloome tavaga. Kes võiks olla see institutsioon Eestis, kes juba vastuvõetud seadusi sellest vaatenurgast hindab? Kas selleks on vaja luua mingi eraldi institutsioon? Kas on vaja see ülesanne panna mõnele olemasolevale institutsioonile, nagu te möönsite, rääkides kooskõlast Euroopa õigusega? Või peakski jääma lootma, et ühiskonnas kujuneb välja hea tava ja asi hakkab paremini minema?

Rait Maruste

Aitäh! Väga hea küsimus ja märkus. Tava ei sünni üleöö. See nõuab pikaajalise praktika paikaloksumist ja teatud standarditest, normidest ja heast käitumisest juhindumist, mis võtab aega. See on ennekõike valitsuse ja parlamendikomisjonide igapäevase töö ja suhtumise küsimus. Kui sellest ei piisa, siis sekkutakse teiste menetluste abil. Näiteks teeb seda Vabariigi President, hiljem, kui seadus on juba jõus, võib sekkuda õiguskantsler ja teatud selginemised tekivad kohtupraktika kaudu, nii nagu see normaalses riigis toimub. Seetõttu ma selles asjas väga kärsitu ei oleks, see nõuab lihtsalt aega. Selle tava käsumeetodil või repressiivse vahendiga ellusurumine on väga komplitseeritud. Ma arvan, et selle järele ei ole ka vajadust.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Teie ettekandes jäi kõlama teie seisukoht, et see seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, vaid tegemist võib olla põgusa riivega. Samas on praegu ju arutelu all see, kas presidendi ettepanekuga nõustuda või mitte. Arutelu all ei ole see, kas valitsuskoalitsioon on taas kord vastu võtnud seaduse, milles on rohkelt õiguspraaki. Seda on ennegi juhtunud, näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse puhul. Te tulite meie ette põhiseaduskomisjoni ettepanekuga, et presidendi ettepanekuga tuleks nõustuda. Kas põhiseaduskomisjoni ettepanek on siis see, et tuleks nõustuda presidendiga selles, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva seadusega?

Rait Maruste

Lühike vastus on jah, kuid see põhiseadusvastasus on nõrgalt motiveeritud. Ma tahtsin sellele tähelepanu juhtida, sest olen oma varasemas elus näinud päris hulgaliselt Vabariigi Presidendi vetosid ning nende põhjendamise viisi. Ma pidasin vajalikuks juhtida tähelepanu, et argumentatsioon peaks olema tugevamal põhiseaduslikkuse alusel. Aga sisu mõttes on presidendil õigus. Kui meil on olemas hea tahe, siis me peaksime need esiletoodud ja võib-olla ka varem teada olnud puudujäägid kõrvaldama. Meile on antud selleks võimalus. Teeme selle ära!

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Aitäh! Kõigepealt ütlen, et ma kindlasti toetan eelnõu uuesti menetlemist. Aga vaadates kas või neid seaduseelnõusid, mida Vabariigi Valitsus meile esitab, mille puhul ettevalmistuse tase on kindlasti kõrgem kui siin Riigikogus valminud eelnõudel, ja vaadates neid põhjendusi, tekkis mul üks küsimus. Mis põhiseaduskomisjoni esimees arvab, kas me peaksime iga seaduseelnõu arutelul küsima kas või siin Riigikogu saalis ministri käest, kas on küllalt arutatud seda, millised on alternatiivid ja miks nendest on loobutud? Seletuskirjades ju alternatiivide arutelust eriti ei kirjutata.

Rait Maruste

Aitäh! Väga õige tähelepanek. Kui eelnõu ette valmistatakse, siis tuleb veenvalt esitada ka see, mispärast on see variant ainuõige lahendus ja missuguseid alternatiive arutati. See on täiesti asjakohane osa proportsionaalsuse testi hindamisest, et regulatsioon oleks otstarbekas ning riivaks võimalikult vähe inimeste õigusi ja vabadusi. Täiesti õige märkus, ma olen sellega nõus.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Sa oled ilmselt hästi tuttav nende muudatustega, mida planeeritakse seaduses teha. Kas vastuolu põhiseadusega on nüüd sealt kõrvaldatud või tekib ikkagi võimalus, et see teema jõuab kohtusse? Mis on sinu arvamus? Kas need muudatused on piisavad?

Rait Maruste

Ma ei ole nende muudatustega kursis. See ei ole eelkõige minu mure, see on rahanduskomisjoni asjaomaste isikute mure. Seetõttu jätan ma selle hinnangu andmata. Ma usun, et rahanduskomisjoni liikmed on sellest teemast täiesti teadlikud. Kui see küsimus teid huvitab, siis rahanduskomisjoni ettekandja võib teid valgustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu menetlemise ajal tuli rahanduskomisjoni väga palju pöördumisi ja mõnes neist viidati ka väidetavale vastuolule põhiseadusega. Küsin lihtsalt selleks, et saaksime arvamusi vahetada. Kas te ei arva, et sellised pöördumised, kus viidatakse võimalikule vastuolule põhiseadusega, võiks automaatselt edastada teie komisjonile? Lihtsalt igaks juhuks, sest äkki ei ole põhiseadusega kooskõla kontroll olnud piisav.

Rait Maruste

Aitäh! Esiteks, ma ei arva, et see peaks toimuma automaatselt. Teiseks, me ei saa ennast põhiseaduslikkuse koha pealt kuidagi pidada tõe ultimatiivseks või viimaseks allikaks. Põhiseaduslikkuse hindamiseks on meie riigis olemas omad menetlused ja institutsioonid: Vabariigi President, õiguskantsler, kohtud jt. See kõik kogumis tagab põhiseadusest parema kinnipidamise. Kuigi ma saan teie küsimusest aru, pean siiski ütlema, et väidetav põhiseadusvastasus ei või kujuneda mingiks malakaks, millega vehitakse. Ei või olla nii, et kui ükspuha mis seadus on arutluse all, siis väidetakse, et see on põhiseadusvastane, aga see väide jäetakse põhjendamata ja veenvalt selgitamata. Selline areng ei oleks kõige tervitatavam. Ma ei pea vajalikuks, et põhiseaduskomisjon peaks iga eelnõu selle koha pealt hindama. Kuigi me oleme valmis oma hinnangut andma, kui mõni komisjon meie poole pöördub. Me oleme seda teinud juba varem ning teeme ka praegu ja edaspidi.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tänan põhiseaduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni esimeest väga põhjaliku arutelu ja käsitluse eest komisjonis! Samamoodi tänan rahanduskomisjonile edu soovimise eest! Selle eelnõu menetlemisel läheb edu ja jõudu kindlasti vaja.
Vabariigi Presidendi otsust "Käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse väljakuulutamata jätmine" arutas Riigikogu rahanduskomisjon oma kahel istungil: selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval. Teisipäevasel istungil andis Vabariigi Presidendi motiividest seaduse välja kuulutamata jätmisel ülevaate õigusnõunik Ülle Madise. Paljuski kirjeldas neid motiive põhiseaduskomisjoni ettekandja, aga põgusalt peatun nendel minagi.
Kõikidele käibemaksukohustuslastele käibedeklaratsiooni lisa täitmise kohustuse panemine on vastuolus põhiseaduse §-ga 31, sest ettevõtlusvabadust piirab ebaproportsionaalselt, kui keset majandusaastat pannakse ettevõtjale kohustus teha ümber raamatupidamistarkvara ja kliendiandmebaas ning ta peab igakuist deklareerimiskohustust hakkama täitma senisest suuremas mahus. See kõik oleks põhiseaduspärane siis, kui saaks kindlalt väita, et meetme abil käibemaksuauk tõepoolest väheneb.
Teine põhiseaduslik aspekt on see, et kogu ärisaladusega seonduv teave koondub ühte suurde andmebaasi. Presidendi arvates on küsitav, kas turvanõuded on seejuures piisavalt tagatud. Tekib ka õigusselguse küsimus, mis puudutab n-ö vabasid elukutseid: notareid, advokaate, täitureid. Kui oleks olnud üksnes see probleem, siis ei oleks presidendi õigusnõuniku sõnul vetot kasutatud. Presidendi kantselei esindaja selgitas, et kui president ei oleks vetot kasutanud, siis oleks Riigikohus tõenäoliselt tunnistanud seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, mis omakorda toonuks riigile kaasa kahju hüvitamise nõuded. Niipalju lühidalt õigusnõunik Ülle Madise kommentaaridest komisjonis.
Rahandusministeeriumi esindaja Marek Uusküla selgitas, et ministeerium valmistab ette põhjalikumat analüüsi. Uue seletuskirja ettevalmistamise heaks töötab viis töögruppi. Arutluse all olevad küsimused on seotud mõjuanalüüsi, halduskoormuse, andmete käitlemise turvalisuse ja seaduse proportsionaalsusega. Analüüsitakse ka kooskõla käibemaksudirektiiviga. Kui seletuskirja esialgne kavand valmib, siis loomulikult saavad huvigrupid seda kommenteerida ja selle kohta ettepanekuid teha.
Plaanitavatest muudatusettepanekutest kirjeldan neid, mis on rahanduskomisjoni laual ja peaksid ühel või teisel kujul jõudma uue eelnõu teksti, juhul kui Riigikogu otsustab seda seadust täna muutmata kujul mitte vastu võtta.
Selleks et oleks tagatud sujuvam üleminek uuele regulatsioonile, kavandatakse lisada rakendussäte, mis võimaldaks esitada käibedeklaratsiooni lisal esitatud andmeid summeerituna tehingupartnerite kaupa. See puudutab eeskätt suuremaid jaekette, kes tegid sellise ettepaneku Riigikogu rahanduskomisjonile detsembris, kui eelnõu veel menetluses oli. Ärisaladusest rääkides tuleb öelda, et Maksu- ja Tolliameti infosüsteemid on niisama turvalised kui pankadel. Pankade usaldusväärsus on aga Eesti ettevõtjate ja inimeste silmis märkimisväärselt suur. Nende puhul ei ole ju selliseid küsimusi tõstatatud, kuigi neilegi on sama info kättesaadav. Maksu- ja Tolliamet kasutab ka praegu väga ulatuslikku andmebaasi. Siiski leiab andmete käitlemise turvalisus tulevases seletuskirjas põhjalikku käsitlemist. Muudatusettepanekutes ja ka seletuskirjas käsitletakse põhjalikumalt vabade elukutsetega seotud õigusselgust ning võimalikku vastuolu käibemaksudirektiiviga.
Kokkuvõtlikult öeldes olid komisjoni arutelu põhiteemad järgmised. Kas eelnõu algataja plaanib veel alternatiivseid lahendusi analüüsida? Selle kohta kinnitas algataja, et alternatiivsete lahenduste analüüs on rahanduskomisjonile ja kõigile teistele Riigikogu liikmetele tulevikus kättesaadav seletuskirjas.
Ettevõtlusvabaduse piirangu proportsionaalsusega seonduval peatuti pikemalt. Näiteks toodi komisjonis välja, et huvitav oleks teada saada Riigikohtu seisukohta, kuidas ta sisustaks ettevõtlusvabaduse mõiste selle seadusega seonduvalt. Küsiti, et kui seaduse tekst oma põhiolemuselt jääb samaks ja muudetakse üksnes seletuskirja, kas siis on regulatsioon põhiseadusega kooskõlas. Presidendi kantselei esindaja selgitas, et põhiküsimus on see, kas on olemas teisi meetmeid, mis aitaksid saavutada samu eesmärke, kuid oleksid leebemad. Kui objektiivselt ei ole võimalik teisiti reguleerida, siis probleemi pole, eeldusel, et see küsimus on põhjalikult läbi analüüsitud.
Kas kavandatav regulatsioon on vastuolus käibemaksudirektiiviga? Kui asja sisuliselt vaadata, siis tuleb öelda, et registrikood kui selline ei mõjuta käibemaksu tagasiarvestamist. Raamatupidamise seadus sätestab nõuded raamatupidamise algdokumendile, käibemaksudirektiivi artikkel 226 loetleb arve rekvisiidid. Raamatupidamise seaduse nõuded on Eesti riigis kohustuslikud kõigile raamatupidamiskohustuslastele ja need on laiemad kui käibemaksudirektiivi nõuded. Näiteks ütleb direktiiv, et arvel ei või olla allkirja, aga raamatupidamise seaduses on kirjutatud, et arvel on allkiri. Käibemaksudirektiiv reguleerib käibemaksustamise põhimõtteid ja puudutab käibemaksukohustuslasi. Raamatupidamise seadust peavad järgima kõik raamatupidamiskohustuslased. Igal juhul pöördub komisjon selle küsimuse juurde edasise menetluse käigus tagasi ja seda analüüsitakse põhjalikult.
Rahanduskomisjoni menetlusotsused olid järgmised: teha ettepanek mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ning juhul, kui see ettepanek leiab täiskogu toetust, siis on meie ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Need otsused langetati rahanduskomisjonis konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis seda eelnõu menetledes arutlesite ka järgmise teema üle? Kui see seadus vastu võetakse ja rakendub, hakkab maksuamet saama deklaratsioone, mille moodustavad miljonid ja miljonid kiretud read, kus on ettevõtete nimed ja arvud. Need arved on seal kõik ilusasti reas, aga kuidas see kiretu ja tohutu infomass aitab praktikas käibemaksupettusi ära hoida? Minu arusaamist mööda on nii, et kui ma müün midagi ära ja saan raha kätte, aga makse maksta ei taha, siis ma kandin selle raha välja ja lähen oma teed. See, et see deklaratsioon kuskil on, tegelikult petist ju kuidagi ei takista. Kas see tuli üldse kõnesse?

Remo Holsmer

Aitäh! See väga põhimõtteline küsimus, mille austatud küsija praegu esitas, kas registrikoodi nõue ostuarvete puhul on piisav selleks, et käibemaksupettustega võidelda, oli arutlusel ka sügisistungjärgul eelnõu arutades. Nagu viitas ka president seadust siia tagasi saates, oli see seadus võib-olla ebapiisavalt põhjendatud. Samuti puudus alternatiivide kirjeldus, kuidas saaks käibemaksupettuste ja käibemaksuauguga võidelda. Ma usun, et meil on ees uus debatt, seda eeldusel, et täiskogu seadust muutmata kujul uuesti vastu ei võta. Ka teie, hea küsija, saate teha ettepanekuid, milline võiks olla parim võimalus käibemaksupettustega võitlemiseks.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eile me arutasime siin riigieelarve baasseaduse eelnõu. Selle kohta oli rahanduskomisjon aegsasti põhiseaduskomisjoni arvamust küsinud. Kas te oskate seletada, mis põhjusel rahanduskomisjon selle seaduseelnõu kohta arvamust ei küsinud? Ometigi märgiti neid probleeme ka nendes arvamustes, mis rahanduskomisjonil pidid käepärast olema. Kas te üldse kaalusite põhiseaduskomisjoni poole pöördumist, selle asemel et riskida sellega, et Vabariigi President jätab seaduse välja kuulutamata?

Remo Holsmer

Aitäh küsimuse eest! Võimalik vastuolu või riive põhiseadusega oli loomulikult rahanduskomisjoni istungitel arutlusel. On õige, et rahanduskomisjon küsis põhiseaduskomisjoni arvamust riigieelarve baasseaduse eelnõu kohta. Ma arvan, et seda, miks ei küsitud arvamust kõne all oleva eelnõu kohta, peaks küsima komisjoni esimehelt. Praegu see meid edasi ei aita. Minu arvates oleks olulisem keskenduda sellele, kuidas uut eelnõu saaks täiendada, teha selle kohta muudatusettepanekuid ja võtta seadus vastu sellisel kujul, et plaanitav eesmärk oleks saavutatud ning see oleks tehtud kooskõlas põhiseadusega.

Aseesimees Jüri Ratas

Paul-Eerik Rummo, palun!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh! Kuidas rahanduskomisjon hindab, kui kaua selle seaduse muutmine – eeldusel, et seda täna muutmata kujul vastu ei võeta – võiks aega võtta? Tõenäoliselt tehakse ju üsna palju ettepanekuid käibemaksupettuste vältimise teistsuguste meetodite kohta. Midagi peaks põhimõtteliselt muutuma, tuleks uusi meetodeid kasutusele võtta, selleks et käibemaksupettusi vältida. Kui kaua see kõik võiks aega võtta? Teiseks, milline on juba vastu võetud käesoleva aasta riigieelarve seaduse tegelik staatus, kui kõnealune seadus kajastub riigieelarves sellisel kujul nagu praegu?

Remo Holsmer

Aitäh! Muudatusettepanekute rahanduskomisjonile esitamise tähtaeg on 23. jaanuaril. Seda, mis kuupäeval rahanduskomisjon eelnõu arutab, ei ole veel otsustatud, aga see juhtub nii kiiresti kui võimalik. Kindlasti ei ole ühtpidi võttes huvi seda väga kiiresti menetleda, aga teistpidi võttes ei ole ka põhjust sellega venitada. Eelnõu algataja on Rahandusministeerium. Nende esindaja on kinnitanud, et uus seletuskiri ja muudatusettepanekud saavad valmis selle nädala lõpuks. Sellest nädalast on järel veel poolteist päeva, seega peaks homseks olema esialgne kavand valmis. Kindlasti saavad rahanduskomisjon ja kõik fraktsioonid sellega põhjalikult töötada ning muudatusettepanekuid teha. Nagu ma ütlesin, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. jaanuaril.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esindaja! Minu küsimus puudutab selle seaduse vastuolu Euroopa Liidu direktiiviga, mis näeb kindlalt ette, milliseid andmeid võib käibedeklaratsioonis nõuda, ja välistab nende hulgast mitmed andmed, mille esitamise see seadus Eesti ettevõtjatele kohustuslikuks muudab. Te mainisite oma ettekandes, et Eestis on ennegi vastu võetud seadusi, mis selle direktiiviga vastuolus on, näiteks raamatupidamise seadus. Rahanduskomisjonis Rahandusministeeriumi esindaja siiski ütles, et seda direktiivi võib ka teisiti tõlgendada. Kas te palun annate edasi selle info, et direktiivi, millel mustvalgelt lugedes on üks mõte, on võimalik Eestis ka teisiti tõlgendada?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma ütlesin, et võimalik vastuolu käibemaksudirektiiviga – ma rõhutan sõna "võimalik" – on pigem juriidiline kui sisuline. Nagu ma ettekandes viitasin, Eesti seadus nõuab arvel ka allkirja, käibemaksudirektiiv seda ette ei näe. Arutluse all oleva seaduse eelnõu algsel kujul nägi ette, et raamatupidamise seadusesse lisatakse paragrahv, mis nõuab registrikoodi esitamist. Jah, see ei puuduta käibemaksupettustega võitlemist sisuliselt, küll aga on seal juriidilised nüansid, mida rahanduskomisjon ja algataja kindlasti analüüsivad.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduse vastuvõtmine nihkub circa paar kuud. Kas seaduse rakendamine ka seetõttu edasi nihkub?

Remo Holsmer

Aitäh! Praegu on seda väga raske prognoosida. Mina ei julge seda öelda. Nagu ma ühele küsimusele vastates ütlesin, ühtepidi võttes ei sooviks kiirustada, teistpidi võttes ei ole põhjust väga palju venitada. See, millal seadus vastu võetakse ja millal rakendatakse, on lähinädalate küsimus. Praegu on sellele liiga ennatlik vastata.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Üks peamine põhjus, miks president selle seaduse vetostas, on see, et koormised pannakse kõigile ettevõtjatele, kuigi petiseid on vähe. See seadus ei taga, et eesmärk saavutatakse ja käibemaks hakkab paremini laekuma. Ma sain aru, et ka koalitsiooni arvates see seadus seda eesmärki ei täida. Kas te olete arutanud, võib-olla on olemas mõni viis, kuidas käibemaksupettusi saaks otstarbekamalt vähendada?

Remo Holsmer

Aitäh! Te viitasite küsimuse sissejuhatuses põhjusele, miks president seda seadust välja ei kuulutanud. Mina tsiteerin tema otsuses toodud põhjendust: "Kui üksikasjalik analüüs on võimalik Riigikogule, ettevõtjatele ja avalikkusele esitada, siis palun seda eelnõu uuesti arutamise käigus teha. Samuti palun läbi mõelda, millise aja jooksul suudavad nt suured jaekaubandusettevõtted oma kliendiandmebaasid ja raamatupidamistarkvara võimalikele muudatustele kohandada." Miks ma selle ette lugesin? President ei vetostanud plaanitavat eesmärki kui sellist.
Mis teie küsimuse lõpuosa oli? Muud meetmed. Loomulikult on kaalutud, et näiteks piiriüleste käibemaksupettuste puhul on üks võimalus pikendada tagastamise tähtaega kas või 60 päevale. Teine võimalus on võtta maksuametisse töötajaid juurde. Eks neid alternatiive ole. Ma usun, et eelnõu algataja toob need välja uues ja põhjalikumas seletuskirjas. Me saame neid kaaluda ja teha otsuseid, milline meede tundub Riigikogule käibemaksupettustega võitlemisel kõige mõistlikum olevat.

Aseesimees Jüri Ratas

Juku-Kalle Raid, palun!

Juku-Kalle Raid

Aitäh! President jättis seaduse välja kuulutamata ja astus vahele. Kas komisjonis tõepoolest ei tulnud kordagi jutuks, et sellel on ju tegelikult üks lihtne põhjus: selleks, et takistada paaril ebanormaalsel inimesel seadust rikkuda, hakatakse seadusega igaks juhuks karistama kõiki normaalseid inimesi? Kas sulle endale ei tundu, et põhjus on selles?

Remo Holsmer

Aitäh! Ma arvan, et "karistamine" on natuke karm sõna selle soovitud eesmärgi poole liikumise kirjeldamiseks. Jah, muudatuste rakendamise algfaasis on ettevõtjail kindlasti vaja kulutada nii aega kui ka raha, aga see on ühekordne kulutus. Tulevikus toimub käibedeklaratsiooni lisa esitamine automaatselt. Kaugemas perspektiivis ei suurenda selle lisa täitmine halduskoormust ega ajakulu.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, mul on üks täpsustav tähelepanek. Juhul kui Riigikogu täiskogu otsustab hakata seadust 493 muutma, siis kas on õige öelda, et juhtivkomisjon ootab muudatusettepanekuid 30. jaanuariks kella 17.15-ks?

Remo Holsmer

Vabandust! Komisjoni otsus oli, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg võiks olla kümme tööpäeva. Kui ma kuupäevadega eksisin, siis oli juhataja märkus ilmselt asjakohane. Meie ettepanek on anda muudatusettepanekute esitamiseks aega kümme tööpäeva.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme taas kord olukorras, kus me Riigikoguna teeme oma tööd nii, nagu me seda tegema peaksime. Me oleme küll presidendi abiga, aga peaaegu vist ühiselt kokku leppimas, et me peame seda seadust muutma. Eesti Vabariigi valitsus käitub ju nagu pime metsas, kes ei saa enam aru, kuhu liikuda ega kuidas liikuda ja, mis seal salata, niipea kui ta kaks sammu astub, nii ta peaga vastu puud jookseb.
Ma meenutan siin puldis olles, et seadusandlik ebastabiilsus tekkis sellel hetkel, kui tõsiselt tuli letti sõna "käibemaks", ehk kui me siin saalis ühel kenal suvepäeval poolteisenädalase etteteatamisega tõstsime käibemaksu 18%-lt 20%-le. Ühiskonna silmis nägi see väga inetu välja.
Järgmine kord oli käibemaksuteema siin Riigikogu saalis kõne all kaks aastat. Me nimelt proovisime seaduse jõuga vähendada pettusi kütuse käibemaksuga. See meil ka lõpuks, pärast kaheaastast ettevalmistust, õnnestus. Tollal jäi mulle aga arusaamatuks, miks meil läks sellega tervelt kaks aastat aega. Ma mäletan selgesti, et kui me selle muudatuse vilju saime noppima hakata, siis tuli Taavi Rõivas rahanduskomisjoni esimehena siia pulti hõiskama, et me oleme nagu juhuslikult sada miljonit eurot võitnud ja vaadaku kõik, kui tublid me oleme. Aga me oleksime võinud võita palju rohkem, kui me oleksime käitunud natukene operatiivsemalt, sest tegelikult oli meile kogu see skeem ette mängitud.
Nüüd me oleme siis käibemaksu deklareerimise juures ehk, ütleme siis, selles olukorras, kus ettevõtjatele pannakse arvestatav kohustus deklareerida suuremaid kui 1000-euroseid arveid. Kui me vaatame käibemaksu olemust, siis mõistame, et tegevettevõtjale jääb suhteliselt arusaamatuks, kuidas see meede töötama peaks. Ma proovisin eelkõneleja käest selle kohta küsida. Ma küsisin müümise kohta, sest just petturid, kellega see seadus võitlema peaks, müüvad väga palju ja korraga. Keegi kusagil, näiteks raamatupidaja, kui ta olemas on, võib muidugi koostada mingisuguse deklaratsiooni ja panna selle kiretu rea kuhugi kirja. Aga kui minul ei ole algusest peale plaani riigile kopikatki maksta, siis ma võtan selle laekunud raha ja kaon ära. Selleks hetkeks, kui selle deklaratsiooni abil kunagi kuskil midagi avastatakse, olen mina juba ammu kadunud. Kannatavad ja peavad palju rohkem vaeva nägema aga need, kes oma igapäevast tööd teevad, käibedeklaratsiooni esitavad ja riigile käibemaksu maksavad.
Miks ma seda räägin, võib teil küsimus tekkida.
Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega.

Aivar Riisalu

Aitäh! Minu jutt võib tunduda ju kummaline. Aga vaadake, me siin Riigikogus oleme siiski olukorras, et kui me järjest neid vigu teeme, siis lõhe meie ja reaalse maailma ehk nendesamade ettevõtjate vahel, kes meie tegevusest enam aru ei saa, läheb nii suureks, et see ei ole enam mõistlik. Saage aru!
Me loeme aruandest, et Eestis on jällegi rohkem ettevõtlusvabadust ja me oleme maailmas selle poolest 11. kohal. Tõepoolest, me tahaksime olla õnnelikud ja rõõmsad ning hõisata päikese poole, et küll on tore olukord. Eesti ettevõtlus on ju eelkõige väikeettevõtlus. Kui rääkida ettevõtjatega, siis selgub, et nemad muutust paremuse suunas ei tunneta. Nad ütlevad, et nende elu on läinud raskemaks ja läheb veel raskemaks, sest väikese käibe ja olematu kasumiga on üsna keeruline kõiki neid nõudeid täita. Seda hullem on see, kui sulle on igaks juhuks löödud otsaette tempel "Pätt!".
Samas tekib jällegi kuristiku küsimus. Statistiliselt võttes tundub, et me oleme jube ilusad. Kui ma õigesti mäletan, siis eilse Äripäeva esikaanelugu väitis (Äripäev on muidugi küll kollakat värvi leht), et eelmise aasta 11 kuuga vähenes eksport 9%. Minu arvates on see arvestatav ohu märk. Ka põhjus oli seal ära toodud. Nimelt on meie põhiturud Skandinaavias tardunud, mis vastab tõele. See näitab aga seda, et me võime ju olla ettevõtluses vabad, kuid kas see vabadus ühel hetkel ei hakka tähendama, et meil lihtsalt ei olegi midagi teha, me olemegi nii vabad, et ei pea enam mitte midagi tegema?
Ma arvan, et me peame kõikide meie käes olevate vahenditega võitlema selle eest, et selliseid seaduseelnõusid siia enam ei tuleks. Kusjuures ma kinnitan, et ma ei julge seda kõike, mis on meile siia toodud, näiteks ametiautode käibemaksustamisega seotud ettepanekuid, nimetada sisuliseks rumaluseks. Ma tänasin siin puldis kunagi Jürgen Ligi selle eest, et ta käitub nagu normaalne keskerakondlane, kes üritab ka natuke rikkust maksustada. Tegelikult ei ole siia pahatihti toodud mitte rumalusi, küsimus ei ole nende algatuste sisus. See ongi kurb. Küsimus on selles, kuidas need algatused siia tulevad. Nüüd jõuamegi minu kõne alguse juurde tagasi. Need eelnõud tulevad siia kuidagi juhuslikult, ette valmistamata, analüüse ei ole justkui üldse proovitud teha. Need ideed on mõnes mõttes algfaasis. Siit tuli ka see võrdlus pimedas metsas hulkumisega. Mulle meenuvad keskkonnatasud. Kohus on teinud otsuse, mis läheb riigile otseselt maksma 4,8 miljonit eurot (kui mulle arvud kolleeg Kallo eilsest sõnavõtust õigesti meelde jäid) ja täiendavalt jääb laekumata 12 miljonit eurot. See on kokku ligi 17 miljonit eurot. Meie siin Riigikogu saalis kraaklesime selle üle, et lapsetoetuse jaoks oleks vaja olnud vist natuke üle 20 miljoni euro. Vaadake, kui lihtsalt arvud meie käest läbi käivad. Arvud on ühest küljest kiretud, aga teisest küljest näitavad meie kultuuritaset. Kallid kolleegid, me ei tohi enam niimoodi jätkata! See on minu sõnum. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, ma palun korraks tähelepanu! Enne kui me hääletama hakkame, püüan selgitada, mida juhataja hääletusele paneb. Nimelt panen ma hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Olgu niipalju öeldud, et mõlemad komisjonid, kes on seda seadust arutanud, nii põhiseaduskomisjon kui ka rahanduskomisjon, on teinud ettepaneku seda muutmata kujul mitte vastu võtta.
Panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt ei olnud ükski Riigikogu liige, vastu oli 73 rahvasaadikut ja erapooletuks ei jäänud keegi. Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul vastu.
Selle seaduse edasine menetlemine toimub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Määran käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. jaanuari kell 17.15. Juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Oleme päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud. Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 11.02.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee