Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita. Läheme teadete juurde.
Kolmapäeval, 11. detsembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Heimar Lenk Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 480 tundub esmapilgul süütu paberikesena – siin ta on, lühike, ühel lehel. Tegelikkuses lisab ta Eesti Vabariigi elanike hulka terve rea uusi õnnetuid üürnikke, kes oma senistest kodudest välja tõstetakse ja kes on sunnitud uut elamispinda otsima. Seaduseelnõu on koostatud kavalalt, sest kogu sellega kaasnev traagika on peidetud ministri määrusse. See muudab 1993. aasta määrust nr 161, mis annab omandireformi aluste seadusele uue sisu. Määrusega muudetakse § 17 lõike 5 regulatsiooni ja antakse nõnda võimalus saada maju tagasi ka neil, kellele need kord juba välja maksti, ka nüüdseks surnutele, muide. Seni Hitleri kutsel Saksamaale ümberasunute järeltulijatele, kelle vanavanavanemad said Saksa riigi käest kompensatsiooni Eestisse maha jäetud vara eest, seda vara ei tagastatud. Nüüd hakatakse seda tegema lihtsa skeemi järgi: kompensatsioon tuleb riigile tagasi maksta ja kui see tehtud, võib maja tagasi saada.
Milles on traagika? Toon näite Nõmmelt. Ühe Metsa tänava kahekordse puumaja elanik käib siiani kohut. 14 aastat tagasi tegi kohus otsuse, et kompensatsiooni saanud omanike järeltulijaile maja ei tagastata, ja see jäi seal elanud inimestele. Nad olid nõukogude ajal poole sajandi jooksul maja hooldanud, kapitaalselt remontinud, vee ja elektri sisse pannud jne, jne. Viimase 14 aasta jooksul, kui nad teadsid, et maja jääb neile alles, anti hoonele tänapäevane väljanägemine, aga nüüd, olge lahke, anna see eluase ära, sest valitsus otsustas seadust muuta. Küsin: mis maksab see maja praegu 70 aasta jooksul tehtud remontide ja renoveerimise tulemusel? Sõjajärgses seisus maja eest makstud kompensatsioon on praegusest kõrgest maksumusest asjatundjate arvates umbes 20 korda väiksem, aga siiski me tagastame maja välismaalastele, saates omaenda kodanikud kuuse alla elama.
Tähtis on veel see, et me pole suutnud selles saalis 22 aasta jooksul vastu võtta ühtegi seadust ega sätet, mis aitaks kodust ilma jäänud üürnikel mingisugust riigi toetust saada, et nad saaksid omale uut eluaset hakata hankima. Praegu peavad nad turuhinnaga ostma omale uue elamispinna, et Saksamaal elavad õige kauged ei tea kelle sugulased või nende esindajad või maaklerid saaksid kalli maja endale.
Tänase seaduseelnõu vastuvõtmisega jõuab ülekohtune 22 aastat kestnud omandireform lõpule, sest kogu vara on jagatud. On jäänud järelnoppeks veel mõned majad. Saatuse iroonia, aga see juhtub rahvusvahelisel inimõiguste päeval. Ühe inimõiguse, õiguse oma kodule on Eesti riik 22 aasta jooksul jätnud täitmata. Ta pole suutnud seda oma kodanikele tagada. Sundüürnike suhtes on see kohustus jäänud täitmata. Samas kuulsin täna hommikul uudisteraadiost, kuidas ka meie saalis istuvad inimesed rääkisid, et valutavad südant siia saabunud pagulaste heade elamistingimuste pärast.
Kogu omandireform tõi õnnetuse majja ligi 100 000 eestlasele, kodudest aeti välja üle 20 000 perekonna. Ma kujutan vaimusilmas ette, kuidas aastate pärast ajaloolased istuvad raamatukogus ja loevad hämmeldunult Riigikogu tänase päeva stenogrammi – küll oli õudne aeg, eestlased ise ajasid eestlasi nende kodudest välja ja andsid nende majad sakslastele! Mina ja minu mõttekaaslased Eesti Keskerakonnast ei saa kuidagi seda seadust toetada. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema soov öelda, et ma olen selle seaduse koos lisadega läbi lugenud ja tahan kinnitada, et see hirmutamine, nagu härra Lenk siin äsja tegi, ei ole küll asjakohane. See seadus ei räägi millestki sellisest, mida härra Lenk väga jõuliselt esinedes väitis. Selle seadusega koos on tõepoolest ette nähtud määrused. Määrusi annab välja täitevvõim ning parlamendiliikmed saavad parlamentaarse kontrolli käigus nende kohta küsimusi esitada ja tähelepanu juhtida, kui on mingid vead sees, aga määrustest ei teki täitevvõimule lisaõigusi. Selle seaduse mõjul ei teki selliseid õigusi, mida härra Lenk siin nimetas, ja kahju kellelegi samuti mitte. Kindlasti tuleb nende määruste andmisel silm peal hoida ja seda saame me kõik teha, aga see seadus võiks ikkagi vastu võetud saada. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
See eelnõu nõuab hääletusel Riigikogu koosseisu häälteenamust. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 480 lõpphääletus. Head kolleegid, enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja erapooletuid 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Me läheme tänase järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 493 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on algse pealkirjaga käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Annan ülevaate komisjonis esimese ja teise lugemise vahel toimunud aruteludest, tehtud muudatustest ja võib-olla natuke ka tulevikust, kuidas nii rahanduskomisjon kui ka Riigikogu saal võiksid käibemaksuseadusega uuel aastal tegeleda.
Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2013. aasta 25. septembril ja esimene lugemine toimus 23. oktoobril. Põhieesmärk on vähendada maksupettusi. Selleks pakuti välja kahte liiki muudatusi: esiteks, piirata sõiduautode soetamisel ning sõiduautode tarbeks kaupade ostmisel ja teenuste saamisel tasutud käibemaksu mahaarvamist, ja teiseks, kehtestada käibedeklaratsiooni lisa vormi esitamise nõue. Sellel kajastatakse ostjate ja müüjate arvete andmeid, kui nende arvete kogusumma iga tehingupartneri lõikes on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta.
Et arutada eelnõu ettevõtluse katusorganisatsioonidega, korraldas rahanduskomisjon 7. novembril avaliku istungi, komisjon ise arutas eelnõu oma istungitel 2. ja 21. novembril ning 3. ja 9. detsembril. 21. novembri istungil otsustas rahanduskomisjon, et eelnõust jäetakse välja sätted, millega kavandati sõiduautode soetamisel ning nende tarbeks kaupade ostmisel ja teenuste saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata.

Head kolleegid, saalis on liiga suur sumin. Remo Holsmer, palun jätkake!

Aitäh! Rahanduskomisjon leidis, et see regulatsioon vajab põhjalikumat analüüsi. Samal istungil arutati ka käibedeklaratsiooni lisa nõudmisega seonduvaid küsimusi. Pikemalt peatuti järgmistel teemadel.
Esiteks, tehingupartneripõhise piirmäära optimaalne suurus. Rahanduskomisjon arutas, kas see koormaks ettevõtjaid uuele regulatsioonile üleminekul vähem, kui tehingupartneripõhine piirmäär oleks suurem kui eelnõus pakutud 1000 eurot. Maksu- ja Tolliameti ning algataja esindajate selgituse kohaselt kaasneks kõige väiksem halduskoormus, kui tuleks deklareerida kõik arved ilma summalise piirita. Ükskõik millise summalise piiri seadmisega kaasneb asjaomaste summade väljaselgitamise kohustus, mis suurendab halduskoormust, kulud süsteemi kasutusele võtmisel aga eriti ei väheneks, sest piirmäära suurusest sõltumata peab olema võimekus tuvastada, kas kellegagi on tehinguid üle piirmäära tehtud või mitte. Piirmäära suurendamine muudaks siiski meetme vähem efektiivseks ja mõjutaks samamoodi oodatavat rahalist mõju riigieelarve laekumistele. Kui tehingupartnerite info deklareerimisel kehtiks 1000 euro piir, siis annaks see hinnanguliselt ülevaate 60% tehingutest äriühingute vahel. See moodustab kõigi tehingute kogusummast 99%. Kui tõsta see piir 1000 eurost ülespoole, kaotaks käibemaksu kontrolli uuendus Maksu- ja Tolliameti hinnangul oma mõtte ega aitaks käibemaksupettustega tõhusalt võidelda.
Teiseks, maksuameti infosüsteemi turvalisus. Komisjonis tõusetusid mitu korda ka andmekaitsega seotud küsimused. Meile selgitati, et ligipääs andmetele on piiratud seadusest tuleneval eesmärgil. Täites selle alusel pandud konkreetset ülesannet, on andmehulga kättesaadavus Maksu- ja Tolliameti ametikohtade lõikes erinevaks tehtud. Andmete käitlemine on kontrollitav, st igast päringust jääb logifail alles ja selle kõige üle tehakse regulaarset seiret.

Vabandust, esineja! Head kolleegid, saalis on nii kõva lärm, et neil, kes seda soovivad, ei ole lihtsalt võimalik kuulata. Kui soovite diskussiooni, siis see on võimalik pärast ettekannet. Palun jätkake!

Eelmisest aastast toimub automaatne kontroll, tuvastamaks võimalikke riskikohti ning kuritarvitusi. Uue arenduse väljatöötamise käigus tellitakse ka välisaudit, hindamaks uue süsteemi turvalisust.
Kolmandaks, eeldatav mõju riigieelarve tuludele. Maksu- ja Tolliameti esindaja selgitas, millistele andmetele tuginedes on leitud eeldatav mõju riigieelarve tulude laekumisele. Tuletan meelde, et 2014. aastaks prognoositakse tänu selle meetme rakendamisele laekuvat 5 miljonit eurot. Eelnõu on plaanis jõustada 1. juulil 2014. Mõju hindamisel võeti aluseks järgmised tegurid: käibemaksukahju kogusuurus, mis tüüpi tegutsemisest käibemaksukahju tuleneb, millist osa pettustest on võimalik käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega otseselt mõjutada ning kui paljude ettevõtjate maksukäitumist uue süsteemi rakendamine mõjutab. Arvutus ise lähtub käibemaksuaugu suurusest, mis on hinnanguliselt 260–270 miljonit eurot. Detailsem info käibemaksu deklareerimisel järgib kaht põhilist eesmärki: tehingute müügikäibe varjamine peab raskenema ning käibemaksupettuse skeemid kiiremini nähtavale tulema. See tähendab, et riik saab kiiremini reageerida, et pettusi tõkestada. 44% maksuaugust tekitatakse käibe varjamise abil. Kui võeti aluseks käibe varjamise kahju ligikaudu 120 miljonit eurot ning lähtuti sellest, et ligi kolmveerand tehingutest tehakse omavahel mitteseotud isikute vahel, ning senisest kogemusest, et käibemaksu puudutava meetme rakendamisel parandatakse maksukäitumist ligi 40%, siis saadi käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõude kehtestamise eeldatavaks mõjuks aastas 32 miljonit eurot.
Neljandaks, mõju ettevõtjate halduskoormusele ja võimalikud kaasnevad kulud. Plaanitav muudatus toob kaasa kohustuse esitada Maksu- ja Tolliametile tehingupartneripõhist piirmäära ületavate müügi- ja ostuarvete andmed. Andmete edastamiseks Maksu- ja Tolliametile saab olema põhimõtteliselt neli võimalust. Esiteks, n-ö masin-masin liides, st ettevõtja saadab vajalikud andmed raamatupidamisprogrammist; teiseks, XML- ja CSV-formaadis faili laadimine e-maksuametis; kolmandaks, nn ekraanivormi täitmine e-maksuametis ja neljandaks jääb alles ka paberkandjal esitamise võimalus.
Masin-masin liides on tehniline lahendus, mille puhul raamatupidamise tarkvara tavalahendusi kasutavate ettevõtjate jaoks erilist kulude kasvu eelnõu algataja selgituse kohaselt ei kaasne. Kulu kasvab nendel, kes kasutavad tarkvara vanemaid versioone ja peaksid soetama uuendatud versiooni. Võib eeldada, et kuue kuu pikkune üleminekuperiood enne seaduse jõustumist kujutab endast piisavat puhvrit arenduste valmimiseks ning vajalike kulutuste tegemiseks. Tehinguinfo vormi väljatöötamisse on Maksu- ja Tolliamet kaasanud tarkvaratootjad ja e-arvete teenuste pakkujad. Eesmärk on töötada välja vorm, mis ei too programmi tootjatele kaasa vajadust töötada välja keerukaid lahendusi, ka täiendav käsitsi töötlemine peab olema välistatud. Maksu- ja Tolliamet töötab tehnilised spetsifikatsioonid välja 2013. aasta lõpuks. Programmi arendus võtab üldjuhul aega umbes üks kuu.
Nagu ma juba mainisin, arutas rahanduskomisjon seda eelnõu ka oma eilsel istungil. Rahanduskomisjoni poole pöördusid suuremad Eestis tegutsevad jaeketid ja Eesti Kaupmeeste Liit, kes palusid lükata eelnõuga plaanitavate muudatuste jõustumine poole aasta võrra edasi. Põhjuseks on toodud IT-arenduste kulukus ja tõsiasi, et nende elluviimine võtab aega. Eesti Kaupmeeste Liit on maksuhalduri ning Rahandusministeeriumi esindajatega kohtudes teinud ettepaneku anda neile ajutiselt luba esitada käibedeklaratsiooni lisas kajastatavad ostuarved summeerituna tarnijate lõikes. Üleminekuaeg võimaldaks neil viia IT-süsteemid vastavusse hiljem, samas saab tehingutes partnerite lõikes võrdlusi teha. Vahede väljaselgitamisel ei näe maksuhaldur, millisest arvest on vahe tekkinud, kuid seda saab vajaduse korral ettevõtte poole pöördudes kindlaks teha. Selle ettepaneku arvestamisega võib kaasneda ettevõtjate halduskoormuse kasv, kuid nad on sellega kursis ja kindlasti pole sellele muudatusele vastu.
Seda küsimust tahab rahanduskomisjon juba lähiajal täiendavalt analüüsida ning kui see leiab komisjoni enamuse toetuse, siis teeme ettepaneku täiendada käibemaksuseaduse rakendussätteid ja anda maksukohustuslastele võimalus esitada kuni 2015. aasta 31. detsembrini arvete andmed käibedeklaratsiooni lisas tehingupartneripõhiselt. Praegu esitatakse infot arvetepõhiselt, aga kui komisjon seda leiab ja ka Riigikogu toetab, on edaspidi võimalik esitada infot tehingupartnerite lõikes summeerituna. Tänu üleminekusättele saaksid maksukohustuslased, kes seda vajavad, piisavalt aega käibedeklaratsiooni lisa arenduste väljatöötamiseks. Seega, me ei pea vajalikuks lükata poole aasta võrra edasi kõiki muudatusi käibemaksuseaduses, vaid soovime lahendada ostuarvete summeerimise küsimuse vajaduse korral üleminekuperioodi sätestamisega. Veel kord, rahanduskomisjon tuleb selle teema juurde uuel aastal tagasi ja loodetavasti jõuame oma ettepanekutega ka Riigikogu suure saali ette.
Nüüd veidi sellest, kas käibedeklaratsiooni lisa täitmise kohustus on kooskõlas põhiseadusega. Rahanduskomisjon palus selle kohta selgitust eelnõu algatajalt, kes leidis, et kavandatav regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas. Ettevõtlusvabaduse riive on olemas, kuid see on proportsionaalne. Muudatused teenivad üldisi avalikke huve. Käibemaksupettused kahjustavad seaduskuulekate ettevõtjate huve, kuna nad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes käibemaksu tasumata jättes saavad ebaseadusliku konkurentsieelise. Seega on eelnõu puhul tegemist vajadusega kaitsta ettevõtlusvabadust.
Räägin ka erisustest käibedeklaratsiooni lisa esitamisel eriseadustest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse puhul. Selle aasta 3. detsembri istungil käsitles rahanduskomisjon Eesti Advokatuuri, Notarite Koja, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Teenusmajanduse Koja kirjades tõstatatud küsimusi ja nendes tehtud ettepanekuid ning jäi seisukohale, et rohkem muudatusettepanekuid esialgu ei esitata. Advokaadid, notarid, arstid, patendivolinikud ja audiitorid ei ole eelnõu kohaselt vabastatud käibedeklaratsiooni lisa esitamisest, aga nad ei deklareeri seal andmeid, mis on neile teatavaks saanud seoses ameti- ja kutsetegevusega. Käibedeklaratsiooni lisas deklareeritakse kaupade ja teenuste ostmisel saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on ühe tehingupartneri kohta maksustamisperioodil vähemalt 1000 eurot. Näiteks kui notaribüroo ostab endale kontorimööblit, siis see tuleb deklaratsiooni lisas deklareerida, kui arve ületab 1000 eurot.
Rahanduskomisjon pöördus nn vabasid elukutseid puudutavas küsimuses arvamuse saamiseks ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole. Saadud arvamuses selgitatakse, et tekkivad võimalikud vastuolud on võimalik lahendada õiguse tõlgendamise põhimõtte kohaselt: üldnormi ehk käibemaksuseadust ei kohaldata osas, millel on vastuolu erinormiga, näiteks advokatuuriseadusega.
Selguse huvides olgu öeldud, et käibedeklaratsiooni lisa vormi täitmise juhendis peaks olema asjakohane selgitus näiteks järgmises sõnastuses: "Seaduse alusel kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud isik ei esita käibedeklaratsiooni lisal andmeid, millele laieneb reservatsioonita kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus." Seega me loodame selle võimaliku vastuolu lahendada käibedeklaratsiooni täitmise juhendi kaudu.
Nüüd muudatusettepanekutest. Muudatusettepanekute tähtajaks ehk 6. novembriks Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid ettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon otsustas esitada viis muudatusettepanekut, millest ettepanekud nr 2–4 on tehtud koostöös Rahandusministeeriumiga.
Muudatusettepaneku nr 1 kohaselt jäetakse eelnõust välja sätted, millega kavandati sõiduautode ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel piirata tasutud käibemaksu mahaarvamist. Muudatusettepanekus nr 2 täpsustatakse, et käibemaksugrupi esindusisik esitab käibedeklaratsiooni lisad grupi liikmete lõikes. Muudatusettepaneku nr 3 kohaselt tuleb käibedeklaratsioon esitada elektrooniliselt ka juhul, kui käibedeklaratsiooni lisas näidatakse rohkem kui viis arvet. Muudatusettepanekus nr 4 täpsustatakse, et käibedeklaratsiooni lisas ei deklareerita andmeid müükide kohta füüsilisele isikule, välja arvatud FIE-le. Muudatusettepanek nr 5 puudutab raamatupidamise seadust. Raamatupidamise seaduses algdokumendi puhul nõutavates andmetes asendatakse tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressi nõue tehingu osapoolte registri- või isikukoodiga. See on vajalik, kuna käibedeklaratsiooni lisas deklareeritud tehingupartnerite andmeid võrreldakse registri- ja isikukoodide kaudu.
Seda viimast muudatusettepanekut käsitles rahanduskomisjon ka oma eilsel istungil. Võimalikule vastuolule käibemaksuseaduse ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi artikliga 26 on viidanud ka Eesti Maksumaksjate Liit oma eilses kirjas. Selle vastuolu kohta on eelnõu algatajal ehk Rahandusministeeriumil öelda järgmist – ma refereerin Rahandusministeeriumi seisukohta selles küsimuses. Raamatupidamise seaduse § 7 lõike 1 punkti 6 muudatus ei ole vastuolus käibemaksudirektiiviga 2006/112/EÜ. Raamatupidamise seaduse § 7 sätestab nõuded raamatupidamise algdokumendi kohta. Käibemaksudirektiivi artikkel 226 loetleb arve rekvisiite. Raamatupidamise seaduse nõuded puudutavad riigisiseselt kõiki Eesti raamatupidamiskohustuslasi ja on laiemad kui käibemaksudirektiivi nõuded. Käibemaksudirektiiv reguleerib käibemaksustamise põhimõtteid ja puudutab käibemaksukohustuslasi. Raamatupidamise seadust peavad lisaks ettevõtjatele, omavalitsusüksustele ja avalik-õiguslikele isikutele täitma kõik raamatupidamiskohustuslased.
Käibedeklaratsiooni vormi ja käibemaksuseaduse § 27 vastuolu kohta käibemaksudirektiiviga ütleb Rahandusministeerium kui eelnõu algataja, et on kindlal seisukohal, et ei käibedeklaratsiooni lisavorm ega ka käibemaksuseaduse § 27 ole vastuolus käibemaksudirektiiviga. Direktiivi artikkel 250 lõige 1 kohaselt peab iga maksukohustuslane esitama käibedeklaratsiooni, kus on ära toodud kogu sissenõutavaks muutunud maksu ning tehtavate mahaarvamiste arvutamise vajalik teave, sh nimetatud maksu ja mahaarvamistega seotud tehingute koguväärtus ning maksuvabade tehingute summa ulatuses, mis on vajalik maksubaasi kindlaksmääramiseks. Direktiiv ei sea liikmesriikidele piire käibedeklaratsiooni andmete küsimisele. Riikidel on deklaratsioonid väga erinevad. Andmeid arvete kohta küsib näiteks ka Läti ja sellest pole Euroopa tasandil probleemi tekkinud.
Ja lõpuks menetlusotsustest. Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele selle aasta 10. detsembriks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Olgu veel kord öeldud, et rahanduskomisjon on valmis käibedeklaratsiooni elektroonilise lisaga seonduvaid rakenduslikke probleeme arutama ka uuel aastal, kuid praegu on ettepanek teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Siin on täna räägitud, et sellega kaasneb ettevõtjatele suuremal või vähemal määral lisakoormus. Aga ma küsin Maksu- ja Tolliameti koormuse kohta. Me oleme lugenud ulatuslikest koondamistest Maksu- ja Tolliametis, aga kindlasti nende tuhandete deklaratsioonide läbivaatamine on mahukas töö. Kas komisjonis on juttu olnud, kui kõrgel automatiseerituse tasemel see tegevus hakkab toimuma ja kas maksuamet ikka on selleks valmis? Et ei tekiks olukorda, kus andmed laekuvad, aga laekuvad, nagu öeldakse, pro forma ja keegi sisuliselt neid ei uuri.

Kogu arvete kontroll põhineb riskianalüüsil. See, et nii ostu- kui müügiarved viiakse omavahel kokku, ei tähenda seda, et kõiki arveid hakatakse automaatselt kontrollima. See ei ole füüsiliselt võimalik. Näiteks Tallinna Kaubamaja kontsernis vahetatakse aastas 1,5 miljonit arvet ja ei ole füüsiliselt mõeldav, et kõiki arveid kontrollitakse. Kontroll põhineb riskianalüüsil ja maksuamet suunab oma tööd efektiivistades ressursse ka võimalike riskikohtade tuvastamiseks ja kontrollimiseks. Ma usun, et maksuamet saab tänu sellele seadusele endale uue hoova ja suudab oma personaliga järgmise aasta keskpaigast alates seda tööd piisavalt efektiivselt teha.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite nende 1000-euroste arvete deklareerimist? Ja kui ei arutanud, siis milline on teie enda seisukoht, kas riigil ikka on sellist mahukat ettevõtjatevahelise arveldamise süsteemist koosnevat andmebaasi vaja luua? Minu hinnangul on see küsitav. Selleks, et maksukurjategijaid tabada, peavad kõik ettevõtjad hakkama lisakoormat kandma. Nagu me eile uudistest kuulsime, on maksuamet koondanud hulga inimesi. Nad oleks võinud maksukurjategijatega tegelda, nüüd me hakkame kõigilt ettevõtjatelt lisatööd nõudma. Kas teie arvates on sellist süsteemi Maksu- ja Tolliametil vaja?

Maksu- ja Tolliamet kasutab kindlasti suure osa oma ressurssidest maksupettustega võitlemiseks. Veel kord: see andmebaas, mis tekib Maksu- ja Tolliametis, ei hakka täies ulatuses kogu aeg kontrolli all olema. Mis puutub turvalisusse, siis siin ma saan tugineda Marek Helmi sõnadele, et süsteem on veel turvalisem kui Swedbanki infosüsteem. Nagu ma oma ettekandes ütlesin, igast päringust jääb alles logifail. Kui on põhjendamatuid päringuid – ma saan aru, et te viitate oma küsimuses sellele, et vahest saab seda andmebaasi kuidagi kurjasti ära kasutada, et need andmed võivad maksuametist välja lekkida –, siis see tuleb välja. Maksu- ja Tolliameti peadirektor on küll kinnitanud, et tegu hakkab olema kõige kõrgematele turvastandarditele vastava info- ja andmebaasiga. Ütlen veel kord, et ei hakata kontrollima kõiki arveid, kogu kontroll hakkab baseeruma riskianalüüsil. Kui süsteem mingisuguse vea kuskil paljastab, läheb n-ö punasesse, siis alles hakatakse arveid uurima.

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te rahanduskomisjonis arutasite võimalust, et käibemaksudeklaratsiooni lisa esitavad ainult need ettevõtted, kes käibemaksu tagasi küsivad?

See oli arutusel. Maksuameti esindajad tutvustasid statistikat, kui paljusid ettevõtjaid üldse kontrollitakse. Tegelikult suudab maksuamet praegu kontrollida 3% arvetest. Veel kord: selle eelnõu eesmärk on anda maksuametile võimalus kontrollida ostjate-müüjate käitumise hälbeid, kui on näha, et teadlikult soovitakse välja minna käibemaksupettusele.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ajakirjanduses on ettevõtjate organisatsioonid kurtnud selle täiendava administratiivse kulu üle. Kas need masin-masin liidesega seotud tarkvara uuendused, millest sa ettekandes rääkisid, tehakse riigi kulul või tuleb ettevõtjatel need kinni maksta? Ja teiseks: kas algataja on mõelnud selle üle, kuidas hoida ära olukorda, et nüüd tekib ettevõtetel hästi palju 999-euroseid arveid?

Ma hakkan teisest küsimusest pihta. Ega võimalikke pettusi, millele te viitate, rääkides 999-eurostest arvetest, kuidagimoodi välistada ei saa. Nagu ma ütlesin ka oma ettekandes, halduskoormuse mõttes oleks ettevõtjatel kõige lihtsam esitada kõik oma arved. Siis ei peaks midagi selekteerima. Kas piir võiks olla 1000 eurot või 5000 eurot? Vahepeal oli arutlusel, et äkki võiks seda piiri tõsta. Halduskoormus oleks siis märksa väiksem. Mis puutub tarkvaraarendustesse, siis Maksu- ja Tolliamet teeb võimalikult lihtsa lahenduse valmis ning ettevõtjad peavad selle oma raamatupidamisprogrammiga ühitama. Säärane kulu raamatupidamisprogrammi muutmiseks on neil vaja tõesti teha. Suurematel ettevõtetel ja kettidel on väljaminek kindlasti suurem, väiksematelt uuendus palju tööd ja liiga palju lisakulutusi ei nõua.

Aitäh! Palun, Sven Sester!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Sina oled selle eelnõu juhtivmenetleja. Kas sa tunnetad, et selle eelnõu tekkelugu mingil määral meenutab autode käibemaksu puudutanud sätete tekkelugu? Uus seadus hakkaks ettevõtluskeskkonda reguleerima ja võiks tõesti viia selleni, et konkurents läheb ausamaks, aga eelnõu on sündinud veidi kiirustades. Seda võib järeldada viimastel nädalatel ilmnenud huvigruppide reaktsioonist, ka rahanduskomisjonis on küsimusi palju olnud. Me oleme need küsimused saanud küll väga paljus ära vastatud, aga reaktsioon on tõesti olnud valuline. Ausalt öeldes ka IRL-i fraktsioonis on diskussiooni palju olnud. Mis sa arvad, kas me tegelikult täna teeme kellegi tegemata tööd?

Ma arvan, et kui seaduse muutmise eesmärk on võidelda maksupettustega ja maksuauku vähendada, siis sellise eelnõu menetlemine ei saagi minna valutult, nagu kulgeks läbi sileda toru. On täiesti loomulik, et on väga palju küsimusi olnud nii rahanduskomisjonis kui ka fraktsioonides. Uus seadus jõustuks 1. juulil 2014 ja sinna on veel pool aastat aega. Ma loodan väga, et kõik tehnilised küsimused, eriti just tarkvaraarendused saavad selle aja jooksul lahendatud ja üleminek tuleb üsna valutu.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teades varimajanduse suurt osakaalu, ei saa ma kuidagi rõõmustada maksuameti suurte koondamiste üle. Kas nii ei lähe suur osa halduskoormusest riigilt üle eraettevõtjatele, kes peavad hakkama täiendavaid deklaratsioone esitama? Kui palju see läheb maksumaksjatele maksma ja kui palju riik loodab selle kaudu lisaraha saada?

Maksu- ja Tolliameti sisemisest töökorraldusest ja töötajate arvust rahanduskomisjonis juttu ei olnud. Mis ei tähenda, et see teema ei võiks tulevikus päevakorrale tulla. Aga küllap selle kohta annab kõige paremaid vastuseid kas rahandusminister või Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Mis puutub eelarvetuludesse, siis selle konkreetse seadusmuudatuse rakendumisel on järgmise aasta riigieelarvesse oodata täiendavalt 15 miljonit eurot. Aga see on muidugi poole aasta kalkulatsioon.

Aitäh! Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Asi ei ole ju mitte deklareerimises. See uus süsteem hakkab võrdlema deklareeritud andmeid. Probleem on maksude maksmata jätmises, mis minu arvates andmebaasist kuidagi välja ei tule. Kas Maksu- ja Tolliamet on kirjeldanud, kui suur see probleem nende arvates on? Kui me deklareerime nii, nagu ettevõtjad praegugi deklareerivad, kas siis edaspidi masinad avastavad mingid tohutud rikkumised? Teine küsimus on järgmine. Mina eeldan, et Eestis on enamik ettevõtjaid ausad ja riik peaks koguma infot nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Mulle tundub, et sellise andmebaasi kogumisega minnakse ilmselgelt üle piiri. Kas komisjon jõudis teistsugusele järeldusele?

Käibemaksukahju on aastas 200 miljonit eurot, kokku esitatakse aastas 400 000 tagastusnõuet, millest riik suudab praegu kontrollida 3%. Eelmisel aastal jättis maksuamet sellesama 3% kontrollimise alusel tagastamata 25 miljonit eurot. Teie küsimus puudutas maksupetturlust. Plaanitaval muudatusel saab olema ennekõike ennetav mõju sel moel, et kuskil võib pettuse korraldamisel maksuameti tuli vilkuma hakata. Sa võid n-ö radarisse sattuda. See on põhiline eesmärk, mille pärast maksuamet seda muudatust on soovinud ja ettepanek lõpuks ka Riigikogu saali teie ette on jõudnud.

Aitäh! Palun, Ülo Tulik!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kolleeg! Paljud ettevõtjad on selle seaduseelnõu koha pealt suhteliselt pessimistlikult häälestatud. Nende 15 miljoni euro kättesaamine võib osutuda vägagi raskeks. Ettevõtjad toovad põhjuseks selle, et maksupettused – nad nimetavad seda karussell-tüüpi käibemaksupettuse skeemiks – liiguvad teistesse Euroopa riikidesse, eelkõige just Lätti. Kas te komisjonis arutasite seda? Kui see tõsi on, siis see eeldab meie maksuameti koostööd teiste Euroopa riikide omadega. Kas see oli jutuks ja millega neid ettevõtjaid lohutada?

Erinevaid käibemaksupettuse liike komisjon detailselt ei arutanud. Teie viidatud karussellpettuste tekitamine aga ongi üks ajend seda muudatust teha – tuleb püüda neid pettusi avastada. Maksuamet teeb koostööd Läti, Leedu ja kõigi teiste ümberkaudsete riikide maksuametitega, see on järjepidev protsess. Komisjon seda eraldi küll ei käsitlenud, aga jutuajamistest on see loomulikult välja tulnud, et piiriülese kaubanduse puhul koostöö käib. See on maksuameti igapäevase töö osa.

Aitäh! Palun, Siim Kabrits, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas fraktsioonis oli juttu sellest, mis saab, kui ettevõtjad deklareerivad Intrastatis oma andmeid Euroopa-siseste müükide-ostude kohta ja üks pool deklareerib, teine pool ei deklareeri? Kes vastutab? Kui me kohtusime maksuameti esindajaga, siis tema väitis, et auk, mis tekib Euroopa-siseste ostude ja müükide puhul, on päris suur. Lihtsalt konstateeriti fakti, et auk on suur. Kas ei või juhtuda, et see superandmebaas hakkab küll tööle ja jälle konstateeritakse fakti, et auk on suur, aga midagi ei ole teha? Auk jääb ikka suureks.

Nii konkreetselt seda küsimust rahanduskomisjoni istungil ei püstitatud. Aga kui me vaatame ühendusesisest käivet ja imporditavaid kaupu, siis näiteks autode puhul on maksuamet võtnud väga range joone ja tõstnud kõrvale kümneid autosid. Võite seda lugeda viimaste nädalate lehtedest. Selles osas kindlasti kontroll käib. Aga kui väga konkreetselt teie küsimusele vastata, siis rahanduskomisjon seda teemat oma koosolekutel ei käsitlenud.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te nõustute väitega, et enamik ettevõtjaid on põhimõtteliselt maksukuulekad? Tõsi, kõik ei ole. Mõned on tegelikult lambanahka rüütatud maksukurjategijad. Nende petturite püüdmiseks peavad ausad ettevõtjad üleval rohkem kui 1000 töötajaga maksuametit. Kas teie arvates ei ole see piisav? Kas me peame tekitama oma ettevõtjatele, kes avatud turu tingimustes niigi raskustega üle Euroopa konkureerivad, veel täiendava halduskoormuse? Lisaks maksurahaga üleval peetavale maksuametile peavad nad täitma ka tohutuid andmebaase, kusjuures me esialgu isegi ei tea, missugused need andmebaasid on, missuguseks kujuneb täpselt see käibedeklaratsiooni lisa ja kui suurt halduskoormust see ettevõtjatele põhjustab.

Aitäh! Ma tuvastasin kolm küsimust. Esiteks, kas võib eeldada, et Eesti Vabariigis ettevõtjad on ausad. Jah, ma arvan küll, et on. Teiseks väidate, et ettevõtjatele kaasneb uuendusega ühekordne kulu andmete edastamiseks. Jah, ei komisjonis ega usutavasti ka siin saalis pole illusioone, et seda ei kaasne. Perspektiivis, nagu ma juba ütlesin, on võimalus neid andmeid esitada nn masin-masin liidese abil, Exceli failis ja ka paberil. Kui see ühekordne kulu on tehtud, siis tulevikus hakkab kõik automaatselt jooksma ja mingeid täiendavaid püsikulusid ei teki. Kolmandaks te küsisite andmebaasi kohta, küllap te mõtlesite käibedeklaratsiooni lisa vormi. See vorm on täiesti olemas. Minu teada on see juba kaks nädalat Maksu- ja Tolliameti kodulehel väljas olnud ja see peaks olema ka Riigikogu veebis selle konkreetse eelnõu juures. See lisa vorm on olemas. Seda võib veel täiendada, aga väita, et seda ei ole, pole õige.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Eesti on ikka uhkustanud oma bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnaga, aga nüüd tundub, et ainult registreerimine on meil lihtne ja bürokraatiavaba, aga edaspidi läheb aina keerulisemaks. Rääkisite just, et Lätis on samasugune kord ja Lätis ei ole see kahjuks tulnud. Aga kas see on Lätis kasuks tulnud? Kui palju nad on võitnud? Ning milline on teiste riikide praktika, just nende oma, kellega meil on aktiivsed kaubandussuhted – Soome, Rootsi, muud lähiriigid? Kuidas teised maad seda probleemi lahendavad ja ega me satu oma ettevõtluskeskkonnaga nüüd halba valgusesse võrreldes teiste riikidega?

Ma arvan, et ettevõtluskeskkonna tugevuse tagavad ka ausalt makstud maksud. See muudatus kannab kindlasti seda eesmärki, et aus konkurents ei kannataks. Läti puhul tuleks tõesti täpsustada, kui palju riik selle süsteemi rakendamisest võitnud on. Rahanduskomisjonis neid arve ei nimetatud ja vähemalt minule need seni kättesaadavad pole olnud. Püüan aga teile anda eraldi vastuse, kui palju Lätis süsteemi rakendamine on eelarvesse lisatulu toonud ning mis olid probleemid sellele üleminekul.

Aitäh! Palun, Kaja Kreisman!

Aitäh, istungi juhataja! Minu küsimuse võttis tegelikult Neeme Suur ära, aga ma täpsustaksin seda. Lätis see süsteem töötab, aga tulemused, nagu ma aru sain, pole teada. Aga kas meie maksuamet kasutab praegu seda Läti andmebaasi? Maksupettustehingud on ju valdavalt piiriülesed ja just kaubavahetuses Lätiga. Oli see teil komisjonis arutusel?

Konkreetselt seda, mis kujul Eesti Maksu- ja Tolliamet oma Läti kolleegidega infot vahetab, komisjonis ei käsitletud. Aga ma märgin endale üles, et küsimus koostööst Lätiga vajab kindlasti vastust. Annan selle eraldi.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sa nentisid, et tarkvara uuendamise kulu jääb ettevõtjate kanda. Kas komisjon on arutanud seda, et kuna riik saab sellega täiendavalt 30 miljonit krooni tulu, siis äkki oleks mõtet kulutada pisike osa sellest riigihanke peale? Firmasid, kes ettevõtlustarkvara teevad, on meil ainult käputäis. Vastasel korral tekib olukord, kus ettevõtjad on sundseisus: nad on sunnitud selle tarkvarauuenduse ostma, aga käputäis firmasid, kes seda programmi toodavad, saavad selle eest ükskõik mis hinda küsida. Kui tegu oleks riigihankega, siis oleks välistatud vastuargument, et ettevõtjatel tuleb seoses selle üleminekuga kulutusi teha.

Neid tarkvaraarendajaid on, nagu te ütlesite, küll käputäis, aga teistpidi vähemalt 20. Ma tean, et eelnõu algatamise faasis mõtles Rahandusministeerium võimalusele võtta see kulu riigi kanda. Praegu ma ei tea, kas selline toetus realiseerub. See küsimus kerkis ka komisjonis ja ma kontrollin selle kindlasti üle. Aitäh tähelepanu juhtimast!

Aitäh! Palun, Andrus Saare!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu seaduseks saades ettevõtjatel küll bürokraatia maht kasvab, kuid tänu uuele süsteemile tuleb lõpuks ikkagi suur osa pettusi välja. Nagu ma aru saan, teevad kogu töö edaspidi ära masinad, aga kas komisjonis oli juttu sellest, et kuna viimastel aastatel on maksuameti revidentide ja muude töötajate arv vähenenud, siis tuleb nüüd uusi inimesi tööle võtta? Masin toob pettused välja, aga ettevõtete juhtidega peavad ju tegelema revidendid. Praegu on meil teada, et paljude piiriüleselt kauplevate firmadega on probleeme, aga meie käed lihtsalt ei ulatu nendeni, inimesi ei jätku. Kas maksuamet peaks revidente juurde palkama?

Kõigepealt bürokraatia kasvust. Jah, ühekordselt on vaja teha tarkvaraarendus, et viia süsteem üle masin-masin liidesele. Seda juhul, kui valitakse see variant. Edaspidi kindlasti ei tule bürokraatiat  juurde. Maksuameti töötajate arvu me eelnõu arutades ei käsitlenud. Küll on teada, et Marek Helmi eesmärk on maksuamet efektiivsemalt tööle panna. Osa inimesi soovis maksuametist lahkuda kehvavõitu palga tõttu ning kindlasti on üks muudatuste eesmärke maksta headele töötajatele head palka, et hoida inimesi maksuametis tööl. Kas maksuamet peaks tulevikus personali juurde palkama? Ma arvan, et see on järgmise aasta küsimus. Kui süsteemi rakendamiseks on seda vaja, siis kindlasti on see küsimus ka Riigikogule, kes peab kinnitama maksuameti eelarve. Kui inimesi on vaja juurde võtta, siis nii rahanduskomisjon kui ka muud Riigikogu liikmed on aruteluks muidugi valmis.

Aitäh! Palun, Jüri Morozov!

Aitäh! Hea ettekandja! Mulle meenutab see üle 1000-euroste arvete ümber toimuv korrumpeerunud nõukogudeaegset militaarsüsteemi, mille puhul ühe mehe eksimuse eest karistati tervet üksust. Teie kinnitusel on enamik ettevõtjaid ausad, miks nad peavad nende pärast, kes seadust rikuvad, kannatama? Kas te olete arutanud, et on ka muid, arukamaid võimalusi maksude kogumiseks ja maksupetturluse vältimiseks? Kuidas see eelnõu läheb kokku teie liberaalse maailmavaatega?

Ma tõesti usun, et enamik Eesti ettevõtjaid on ausad, ja selliste ettevõtjate huvides on ka aus konkurents, see, et mitmesugused maksupettused ettevõtlusega tegelemisel konkurentsi ei moonutaks.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nähes, et teie koalitsioonipartnerile IRL-ile see eelnõu ei meeldi, küsin ma järgmist. Kui see eelnõu ei saa seaduseks, kas siis järgmise aasta riigieelarves jääb 15 miljonit eurot puudu? On see sinna sisse planeeritud?

Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Rahanduskomisjonis on muu hulgas ka IRL-i liikmed. Teie arust IRL-i fraktsiooni liikmed küsivad eelnõu kohta palju ja te näete selle taga nende hirmu. Ma ei jaga seda arvamust. Nagu ma ütlesin, kogu uuenduse tegemine ei saagi olla valutu, ja see, et küsitakse, on Riigikogu töös täiesti normaalne.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna seisab meil ees ülesanne teine lugemine lõpetada, see oli komisjoni otsus. Ja  homseks on ettepanek eelnõu vastu võtta, kui teine lugemine on lõpetatud. See tähendab, et eelnõuga on nagu kõik otsustatud ja see on ideaalne variant, kuidas maksupettustega võidelda. Samas teie kõne lõpus kõlas lause, et komisjon pooldab seda, et järgmisel aastal kohe jaanuarist, milleni on jäänud kõigest mõni nädal, tullakse teema juurde tagasi, hakatakse seda arutama. See eeldab, et nõrku kohti on eelnõus piisavalt ja tegelikult võiks sellega veel tegelda. Vaadake, kui huvitav arutelu meil siin on olnud! Milleks võtta vastu seadus, mis tuleb kuu aja pärast uuesti käsile võtta?

Jah, ma ütlesin, et rahanduskomisjon, vähemalt osa selle liikmeid, on valmis eelnõu rakendusliku poole pealt edasi arutama. Seda, et peetakse vajalikuks jõuda seaduse muutmiseni, me võime praegu prognoosida, mitte raudselt eeldada. Veel kord: rahanduskomisjon on avatud aruteludeks. Mitmesugustelt huvigruppidelt – heas mõttes huvigruppidelt – on viimastel päevadel laekunud viis-kuus kirja. Usun, et uuel aastal on igati paslik neid arutada. Seda, kas me lõpuks jõuame seaduse muutmiseni, näitab aeg. See on praegu lihtsalt võimalus, mitte kohustus või kindel eeldus.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi põhiliste käibemaksupettuste juurde. Praktikast on teada, et suur osa neist on piiriülese taustaga ehk käibemaksupettus pannakse toime kauba liikumisel ühest riigist teise või kolmandassegi. Kas rahanduskomisjonis on juttu olnud, kas tollel konkreetsel meetmel on mingisugust mõju just sellele suuremale osale käibemaksupettustest või peetakse silmas ainult väikest kohalikku toimet? Mis võiks suurte käibemaksupettuste riski tulevikus ära hoida?

Ma juba tõin imporditavate autode näite ja viitan sellele veel kord. Maksuametil on väga selge plaan ja ka meetmed, kuidas autode müügil käibemaksupettusi rakendavad ettevõtted liistule tõmmata. See töö on maksuametil praegu väga tõsiselt käsile võetud ja ma usun, et nad jätkavad ka tööd teie nimetatud piiriüleste pettuste tõkestamisel.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Hea ettekandja! Maksumaksjate liit on saatnud rahanduskomisjonile kirja, kus öeldakse, et eelnõu võib olla vastuolus euroliidu käibemaksudirektiiviga. Tolles direktiivis on loetletud, mida võib arve kohta küsida. Rahandusministeerium nendib sisuliselt, et käibemaksudirektiiv reguleerib seda üksnes silmas pidades käibemaksu arvestuse aluseks olevat dokumenti, ta ei räägi üldiselt nõuetest arve kohta. Samas tunnistab Rahandusministeerium meile saadetud arvamuses seda, et registrikoodi on vaja tõesti üksnes käibedeklaratsiooni lisa täitmiseks. Kuidas sulle tundub, kas ei või tekkida probleem, et tegelikult me nõuame seda registrikoodi ikkagi käibemaksu silmas pidades?

Nagu ma oma kõnes ka viitasin, Rahandusministeerium seda vastuolu nii teravana ei näe. Ma arvan, et üks arutelu teema tulevikus on see, kas tingimata peab tunnus, mille alusel maksuamet ostu- ja müügiarve kokku viib, tingimata olema registrikood. See on tegelikult vaidlusobjekt seoses raamatupidamise seaduse muutmisega, mille me ka teiseks lugemiseks oleme esitanud. Seda tuleks kindlasti täiendavalt analüüsida ja maksuamet seda ka teeb. Vahest see tunnus ei pea tingimata olema registrikood. Vastuseks küsimusele vastuolu kohta euroliidu direktiiviga aga ütlen, et ma sain täna hommikul selle kohta lisaselgituse Rahandusministeeriumist. Eelnõu algataja nimel kinnitatakse, et vastuolu käibemaksudirektiivi ja selle eelnõu vahel ei ole.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Maksuameti juhi sõnul oli käibemaksu parema laekumise saavutamiseks laua peal neli varianti. Kas teie komisjonis arutati ka neid ülejäänud kolme varianti ja kui arutati, siis mis alusel valiti välja just see, mis täna eelnõuna siin laua peal on?

Eelnõu esitati meile just sellisel kujul, nagu ta laual on. Ei olnud valikuid. Oli see variant ning selle kallal me oleme tööd teinud ja vaeva näinud. Nüüd on see siin suures saalis teie ees.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Täna on kaks küsimust saanud pooliku vastuse. Ma küsin need igaks juhuks üle. Kõigepealt jäi minu esimese küsimuse puhul selgitamata meie põhiliste kaubanduspartnerite praktika käibemaksupettuste vastu võitlemisel. Mõtlen Soomet ja Rootsit. Kas me teame sellest midagi või kuidas me nendest eristume? Ja teiseks jäi vastamata Tarmo Tamme küsimusele, kas see 15 miljonit eurot on planeeritud järgmise aasta riigieelarvesse. Seega, kui eelnõu millegipärast takerdub, kas see summa jääb riigieelarvest puudu?

Meid ümbritsevate riikide maksupettustega võitlemise praktika kohta ma esitaksin teile eraldi informatsiooni. Küsin seda maksuametist, praegu ma detailselt seda selgitada ei oska. Aga kindlasti te selle info saate, samuti teabe kaubavahetusest Lätiga, mille kohta te oma esimeses küsimuses pärisite. Need andmed on fikseeritud ja kindlasti ma edastan need teile. Mis puutub riigieelarvesse, siis eelnõu seletuskiri annab teile vastuse: 15 miljonit eurot on planeeritud järgmise aasta eelarvesse tänu käibemaksu täiendavale laekumisele.

Aitäh! Palun, Annely Akkermann, teine küsimus!

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Oma kõnes ja küsimustele vastates te ütlesite, et eelnõu käibedeklaratsiooni lisa puudutavaid rakendusakte tuleb jaanuarikuus veel eri sihtrühmadega arutada. Seega minu arvates te tunnistate, et eelnõu on pisut ebaküps. Kas te ei arva, et usaldus riigi ja ettevõtja vahel on midagi, millele saab toetuda, ja on põhimõte, mida peaks kaitsma?

Teie küsimuse teise poole väitega ma olen täiesti nõus – usaldus riigi ja ettevõtja vahel on kindlasti väga oluline. Aga mis puutub sellesse, et ma justkui ütlesin, et käibedeklaratsiooni lisa osas tehakse jaanuaris mingisugused põhimõttelised muudatused, siis seda ma ei ole kindlasti väitnud. Ma olen öelnud, et selle lisa vorm on internetis üleval, maksuamet on selle koostamisega vaeva näinud ning teinud seda koos ettevõtjate organisatsioonidega, muutes selle võimalikult lihtsaks. See on kõigile kättesaadav. Ma ei oska öelda, kas jaanuaris kindlasti mingisugune täiendav debatt tuleb. Praegu on tegu väljapakutud kompromissiga, lahendusega, mida maksuamet on nii ministeeriumi kui ka ettevõtjatega arutanud.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud eelnõu menetleja! Kas te arutasite maksuametiga erinevaid käibemaksupettusi? Millised on maksuameti arvates kõige suuremad nendega seotud probleemid? Kas rahanduskomisjonil või Rahandusministeeriumil on lähiajal kavas seaduses veel muudatusi teha, et suurimad maksupetturid tabada?

Loomulikult oleme arutanud erinevaid pettusi. Võtame kas või kütusesektori, kus pettused puudutavad just käibemaksu. Neid trikke tehakse piiriüleselt. Seepärast kehtestas Riigikogu kas eelmisel või üle-eelmisel aastal kütusefirmadele tagatisnõude. Sellel on olnud positiivne mõju maksupetturluse vastu võitlemisele ja ka eelarvetulude laekumisele. Te küsite, millal maksuamet suurimad maksupetturid kätte saab. Ma arvan, et see on lõputu võitlus, maksupetturid ei kao iial. Aga me püüame nende arvu kahandada ja luua sellise keskkonna, et pettusi võimalikult vähe toime pandaks.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite 1000 euro piirist ja sellest, et arutlusel oli, kas ehk võiks hoopis kõik arved esitada või siis seada piiriks 5000 eurot. Ma ei saanud aru, miks te seda kõigi arvete varianti ei valinud, see oleks kõige vähem bürokraatlik ja kõige mõistlikum. Las siis maksuamet sobrab seal. Firma teeb ühe kliki, saadab kõik arved registrisse ära, maksuametil aga on kogu pilt ees. Miks me teeme bürokraatiat juurde? Ettevõtjad peavad nüüd hakkama arveid 1000 euro piiri pealt hekseldama. Võtke kõik ja tehke endale omad süsteemid, nagu vajate, miks ettevõtja peab kõik kaasa tegema? Miks te ei otsustanud kõigi arvete kasuks?

Tõsi, nagu ma ütlesin oma ettekandes, kõige lihtsam oleks olnud variant, et kõik arved edastatakse maksuametisse. Konkreetselt sellist ettepanekut rahanduskomisjonis keegi lauale ei pannud. Kas millalgi võiks seda teed minna, on tuleviku küsimus. Ma ei oska täna öelda, kas see on raudselt mõistlik suund. Praegune eelnõu peaks seadusena rakenduma järgmise aasta 1. juulil ja pärast seda oleks mõistlik anda aega süsteemi sissetöötamiseks. Kui teie ettepanek muutub aktuaalseks, siis saame seda edaspidi arutada.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Selle eelnõu kurb saatus on seotud sellega, et kõigepealt kiputi kallale iga perekonna ja töökollektiivi kõige armsamale ja austusväärsemale liikmele, s.o autole. Teiseks on tõesti oht, et maksuamet hakkab raamatupidamist tegema. Minu arust on mõistlik, et sina komisjoni liikme ja eelnõu ettekandjana räägid Riigikogu täiskogule ka sellest, miks seesama 1000-euroste arvete deklareerimise idee Lätis läbi ei läinud. Mis seal viltu läks?

Nagu ma Neeme Suurele vastates juba ütlesin, mul pole Läti kohta nii detailset informatsiooni, et anda teile ammendav vastus. Nagu ma lubasin ka härra Suurele, selle informatsiooni ma maksuametist kindlasti saan ja edastan teilegi.

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Ma täpsustaks oma küsimust maksupetturite kohta. Ma pidasin silmas professionaalseid pankrotimeistreid, kes on nii maksuametile kui ka teistele asjaosalistele teada, aga seadus annab neile võimaluse praeguses majandusruumis tegutseda. Aga ma küsin järgmist. Kas ei oleks võimalik lihtsustada väikeettevõtjate, näiteks juuksurite jm selliste inimeste tööd niimoodi, et nad saadaksid kõik arved-tšekid maksuametile ja maksuamet teeb raamatupidamise ära? Vahest polegi muud raamatupidajat sinna vahele enam vaja?

Ärme nüüd kõiki asju omavahel seo! Ma usun, et iga ettevõtja vajab ikka oma raamatupidajat oma konkreetsete ülesannetega. See, et riik hakkaks ettevõtete raamatupidamist tegema, ei tundu hea lahendus olevat. Veel kord: selle eelnõu eesmärk on võidelda maksupetturlusega. Kui me räägime 250 miljoni euro suurusest maksuaugust, siis ma usun, et siin saalis ükski fraktsioon selle vähendamise vastu ei hääleta. Küsimus on meetmetes. Nagu tänane debatt näitab, on erinevaid mõtteid. Ma kutsun teid kõiki üles kaasa mõtlema ja ettepanekuid esitama. Nagu ma enne tõdesin, meil käib lõputu võitlus, et, nagu ka härra Nool ütles, suurimad maksupetturid avastada. Paraku kinnitavad ka maksuameti juhid, et petturid käivad riigist ikka üks samm ees.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Millegipärast me võtsime eeskujuks väikeriigi Läti, kes oma majandustulemuste poolest ei ole Euroopa Liidus esimeste seas. Sellistes riikides nagu näiteks Prantsusmaa ja Holland seda süsteemi ei eksisteeri. Ühegi eelnõuga seoses ei ole kahe kuu jooksul tekkinud nii palju küsimusi nagu järgmise aasta riigieelarve eelnõuga. Kuhu me praegu kiirustame? Miks me teeme seaduse, mis hiljem ei tööta?

Eelnõu esimene lugemine toimus 23. oktoobril. Sellest ajast on möödas üle poolteise kuu. Valitsus algatas selle eelnõu 25. septembril. Ma arvan, et kiirustamist ette heita ei ole kohane. Küll aga tahan veel kord rõhutada, et võimalikud muudatused ja parandused on oodatud ning et arutelu nende üle võtab rahanduskomisjon uuel aastal kindlasti päevakorda.

Aitäh! Palun, Tõnis Palts!

Peale sotsiaaldemokraatlikku kahjurlust Rahandusministeeriumis aastatel 2007–2009 asus rahandusministrina ametisse maailma parim rahandusminister Jürgen Ligi. Praegune probleem on tegelikult kiirustamine ja et uus regulatsioon tekitab halduskoormuse. Mis olnuks, kui see idee oleks algatatud aastal 2009 ja seadus oleks rakendunud 1. jaanuaril 2011? Te usute, et tulu võib olla 30 miljonit eurot aastas. Kas komisjoni liikmed on omavahel arutanud – loomulikult mitte istungil –, kas Jürgen Ligi tegematajätmine on tekitanud riigile 90 miljonit eurot kahju?

Kõigepealt, Jürgen Ligi on minu teada Euroopa parim rahandusminister ja enne aastat 2007 oli ametis maailma parim rahandusminister, kes nüüd istub siin teises reas – Aivar Sõerd. Aga see selleks. Mis puutub kahjusse, mille te oma peas kokku lõite, siis ma kindlasti pole nõus, et Jürgen Ligi on soovinud eelarvesse mingisugust kahju tekitada. Mina ikka eeldan, et tema eesmärk on olnud riigi rahandus korras hoida ning selle eesmärgi poole püüeldes on üks asi tagada, et maksukeskkond oleks stabiilne, aga teisalt peab maksupettustega võitlemise tulemusel Eestis olema aus ettevõtluskeskkond, nii et petturlus ei mõjutaks ausat konkurentsi.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma õpetajana töötasin, siis ütlesin oma õpilastele ikka, et kui tahad midagi küsida, siis küsi. Kui sinul tekkis küsimus, siis tõenäoliselt on see tekkinud ka teistel selles klassis, keegi ei pea sind rumalaks. Peamine on tõeni jõuda. Siin läks väikeseks diskussiooniks teemal, et Jürgen Ligi on Euroopa parim rahandusminister, Aivar Sõerd maailma parim. Aga kuhu sa selles edetabelis paigutaksid Tõnis Paltsu?

Mina neid tiitleid välja ei anna, selleks on mingisugune organisatsioon. Ma ei tahaks anda hinnangut Tõnis Paltsu tööle rahandusministrina.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Saan ma õigesti aru, et mingis mõttes on kas valitsus või Rahandusministeerium meid sundseisu pannud? Kui me homme enne eelarve vastuvõtmist seda seaduseelnõu vastu ei võta, siis puudub meil õigus riigieelarve vastu võtta. Järgmise aasta eelarves on arvestatud, et need 15 miljonit selle seaduse mõjul laekuvad.

Ma ei nimetaks seda sundseisuks. Riigieelarve eelnõuga kaasnevad ikka eelnõud, mis puudutavad riigi tulusid ja kulusid järgmisel aastal. Need käivad n-ö ühte sammu. Ma ei näe selles erilist traagikat.

Aitäh! Palun, Tõnis Palts, teine küsimus!

Ma ei küsinud enne, kas Jürgen Ligi tahab võidelda maksupetturluse vastu või mitte. Ma küsisin, et kui ta oleks selle eelnõu algatanud neli aastat tagasi, siis oleks meie riigieelarvesse vahepeal laekunud 90 miljonit eurot rohkem ja mis takistas tal seda tegemast.

Hea küsija, sa saad väga hästi aru, et mina ei saa sulle vastata Jürgen Ligi peas tekkinud või tekkimata ideede kohta. Seda pead sa küsima tema käest, miks ta üht või teist ettepanekut ei ole Riigikogule varem teinud või miks ta ühte või teist ettepanekut üldse Riigikogu ette ei too. Mina olen kindlasti vale adressaat.

Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Mina sain inspiratsiooni ühest küsimusest, mis siin kõlas. Kui Rahandusministeerium oleks selle eelnõu saatnud valitsuse kooskõlastusringile näiteks aastal 2008 ja seda oleks mingil kujul arutatud ka fraktsioonides, kas Reformierakonna fraktsioon oleks ka siis nii kiivalt seda eelnõu kaitsnud?

Aitäh selle hüpoteetilise küsimuse eest! Ma vastan samamoodi nagu eelmisele küsimusele. Minna tagasi aastasse 2008 ja hakata fantaseerima selle üle, mida oleks kas Reformierakonna fraktsioon või toonane rahandusminister Ivari Padar välja käinud ja mis sellest eelnõust oleks võinud saada – see arutelu ei vii meid kuidagimoodi edasi. Edasi viivad küsimused, mis puudutavad eelnõu sisu ja eelnõu rakendamist. Küsimused, mis oleks võinud juhtuda viis või kaheksa aastat tagasi, meid kuidagi edasi ei aita.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Remo Holsmer! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Eelnõu muutmiseks on laekunud viis ettepanekut. Vaatame need läbi. Kõik muudatusettepanekud on tulnud rahanduskomisjonilt. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 493 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 esimene lugemine lõpetati 15. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 19. november 2013 kell 17.15. Nimetatud tähtajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut.
Sotsiaalkomisjon kogunes eelnõu 517 aruteluks ja teise lugemise ettevalmistamiseks 2. detsembril. Komisjon otsustas nimetatud istungil teha ühe muudatusettepaneku ja järgnevalt lubage mul seda tutvustada. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel võetakse töötuna arvele täiskoormusega õppiv inimene, kui ta on 180 päeva töötanud. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 2 järgi osutatakse täiskoormusega õppivale töötule vähem tööturuteenuseid kui teistele töötutele. Erisus on tehtud lähtudes asjaolust, et inimene õpib ja kõiki teenuseid, nagu näiteks koolitus või praktika, ei ole vaja talle osutada. Kui muudatusettepanek jääks tegemata, siis tähendaks see, et täiskoormusega õppival töötul on õigus kolmele tööturuteenusele, aga statsionaarses õppes õppival töötul on õigus kõikidele tööturuteenustele. Seaduseelnõu eesmärk on taastada endine, enne 1. septembrit 2013 kehtinud olukord.
Eelnõuga muudetakse õppiva inimese töötuna arvele võtmise tingimusi seoses õppevormide muutmisega kutseõppes. Eelnõu järgi võetakse töötuna arvele täiskoormusega õppes või kutseõppe statsionaarses õppes õppiv inimene, kes on 180 päeva töötanud. Seetõttu on vaja muuta ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 2 teist lauset, kus sätestatakse, milliseid tööturuteenuseid osutatakse kutseõppe statsionaarses õppes õppivale töötule. Kuna kutseõppes asendati täiskoormusega õpe statsionaarse õppega, siis on vaja täiendada ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 2 teist lauset pärast sõna "täiskoormusega" sõnadega "või kutseõppes statsionaarses õppes". Muudatusettepaneku tulemusel koheldakse täiskoormusega õppes ja kutseõppes statsionaarses õppes õppivaid inimesi võrdselt.
Juhtivkomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused ja ettepanekud: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 10. detsembri päevakorda ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Samuti langetas komisjon otsuse, mille kohaselt juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, viidaks eelnõu kolmas lugemine läbi 12. detsembril. Kõik otsused langetati täielikus üksmeeles. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Maret Maripuu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Sotsiaalkomisjon on teinud käesoleva eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Vaatame selle läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 517 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Aivar Koka!

Hea juhataja! Head kolleegid! Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks on komisjon istunud koos kahel korral, 3. ja 5. detsembril. Mõlemal istungil osalesid Siseministeeriumi ja Maa-ameti esindajad. 3. detsembri istungil arutati Keskkonnaministeeriumi kirjas sisalduvaid Maa-ameti ettepanekuid ja leiti, et tõstatatud probleemid vajavad kiiret lahendust. Kaaluti, kas täiendada käesolevat eelnõu või algatada nende ettepanekute põhjal eraldi eelnõu. Komisjon otsustas täiendada käesolevat eelnõu ja järgmiseks istungiks sõnastada komisjoni muudatusettepanekud.
Komisjon otsustas 5. detsembri istungil kanda muudatusettepanekute loetellu viis muudatusettepanekut, millest üks täpsustab eelnõu algteksti ja neli tulenevad Keskkonnaministeeriumi kirjas sisalduvatest Maa-ameti ettepanekutest. Selle eelnõu kohta võib täna öelda, et esimesele lugemisele siia saali me tulime nööbiga ja teiseks lugemiseks oleme nüüd sinna juurde ka pintsaku õmmelnud. Kõigepealt arutasime, et erastatud maade maksud peaksid paremini laekuma ja oleks vaja programmi, kust kõik maksumaksjad saaksid näha, milline nende rahaline kohustus just hetkel on. Eelnõu arutelu käigus selgus, et maareformi kiiremaks lõpetamiseks on vaja seadusesse veel teatud punktid tuua.
Üks oluline punkt on see, et järgnevatel aastatel võib Eesti riik alustada väga suurt investeeringut, mis on seotud Rail Balticu raudteetrassi ehitamisega. Selle trassi alla lähevad mitmed-mitmed riigimaad, mis samas on antud rendile ja mille rendilevõtjatel on õigus need erastada. Et ei kujuneks selline olukord, kus me praegu müüme maa kas või järelmaksuga odavalt mõnele ettevõtjale või eraisikule ja aasta pärast hakkaks riik maad uuesti tagasi ostma, millega riigile tekitataks suurt kahju, siis tegime Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti ettepanekul parandusettepanekud.
Teine asi, mis kindlasti on maareformi pidurdanud, on see, et paljude maade erastamise õigus on antud hoonestusõiguse ehk ehitusloa kaudu, mida ei ole viimase 20 aasta jooksul kasutama hakatud. Parandusettepanekutes on sees, et maavanemal on õigus need kohad üle vaadata. Kui ei ole ehitama hakatud, siis ei ole ka õigust erastada maad n-ö tulevase hoone ümber olevaks kasutusvalduseks.
Kuna selle seaduse juures on mitu väga olulist muudatust, siis tegi komisjon kolm konsensuslikku otsust: esiteks, võtta eelnõu 516 Riigikogu tänasesse päevakorda; teiseks, teha ettepanek eelnõu 516 teine lugemine katkestada; kolmandaks, teha ettepanek määrata eelnõu 516 muudatusettepanekute tähtajaks neljapäev, 12. detsember kell 10. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Aivar Kokk! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Maaelukomisjon on teinud käesoleva seaduseelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 516 teine lugemine katkestada. Määran eelnõu 516 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. detsembri kell 10.

Meie viies päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 512 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Tarmo Tamme!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teie ees on avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus. Avaliku teenistuse seadusesse tehakse järgmised muudatused ja täiendused. Paragrahvi 60 lõiget 5 muudetakse ja täiendatakse järgmises sõnastuses: "Teenistusest vabastatud ametnikul on keelatud: 1) ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet; 2) ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates asuda avalik-õigusliku juriidilise isiku valitavale või nimetatavale ametikohale, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet."
Seletuskirjast saame lugeda, et seadusmuudatusega lisatakse piirang, mis keelab teenistusest vabastatud ametniku töö avalik-õigusliku juriidilise isiku valitaval või nimetataval ametikohal, mille üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.
Nüüd eelnõu sisu ja võrdlev analüüs. 2009. aasta sügisel arutati avaliku teenistuse seaduse eelnõu 538. Toona tõstatati teema, mis puudutas maavanemate tegevuspiirangut. Juhiti tähelepanu, et seaduse järgi ei või teenistusest vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates olla seotud korruptsioonivastase seaduse tähenduses eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Samas ei lähtutud uue seaduse koostamisel põhimõttest, et peale eraõigusliku juriidilise isiku peaks teenistusest vabastatud ametnikul olema keelatud asuda ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates ka avalik-õigusliku juriidilise isiku valitavale või nimetatavale ametikohale, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Samuti ei lähtutud sellest põhimõttest 28. jaanuaril 2013. aastal algatatud ja nüüd juba kehtiva avaliku teenistuse seaduse koostamisel.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 sätestab maavanema järelevalvepädevuse kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Lisaks tulenevad järelevalve funktsioonid ka muudest seadustest ning seetõttu teeb maavanem näiteks üldplaneeringute ja detailplaneeringute ning riigilt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise järelevalvet. Järelevalve peab olema erapooletu, mitte enda huvidest lähtuv, nagu on mitmes sõnavõtus kinnitanud ka õiguskantsler. Praegu on tekkinud olukord, kus maavanemad valvavad kohalike omavalitsuste järele, kuid saavad kandideerida järelevalvatava kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Samas keelab seadus maavanemal olla valla- või linnavolikogu liige. Kandideeriv maavanem, kes jääb oma ametisse ja loobub mandaadist, aitab kogutud häälte abil volikokku oma erakonna teise liikme. Tema kaudu on maavanema järelevalve all olevas volikogus üks erakond saanud suurema kaalu, millega eiratakse erapooletu ja mitte enda huvidest lähtuva järelevalve põhimõtet. Selline olukord läheb vastuollu avaliku teenistuse eetikakoodeksiga, mille punkt 13 sätestab, et ametnik hoidub loomast ka näilikku olukorda, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
Kavandatava muudatuse peamine eesmärk on korrastada kohalike omavalitsuste järelevalvet. Peamine sihtgrupp on maavanemad. See on lühidalt kõik. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Jüri Jaanson!

Aitäh, austatud juhataja! Selle seaduseelnõu eesmärk on likvideerida selline näiline olukord, kus maavanem võiks asuda enda järelevalvatavale ametikohale. Milles peaks avalduma sellise üheaastase pausi tegemise efekt? Miks see paus peab olema üks aasta, miks ei võiks olla näiteks kolm kuud, valimiste periood või näiteks neli aastat?

Aitäh, hea kolleeg, hea küsimuse eest! Miks üks aasta? Ilmselt on see selline piisav aeg, et ei tekiks võimalust sellele ametikohale asuda, kui sa eelmises ametis ei mõtle niimoodi, et kui ma nüüd saan sinna valituks, siis ma asungi sellele kohale. See tekitab sellise ajalise vahe ja ma arvan, et üks aasta on piisav aeg välistamaks seda, et maavanem võib kuidagi mõjutada ametikohta, kuhu ta saab ise tulevikus tööle asuda. Aitäh!

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Nagu seletuskirjast on näha ja nagu sa ka ise ütlesid, on eelnõu põhiline sihtgrupp maavanemad. Samas on eelnõu ise sõnastatud laiapõhjalisena ja käsitleb üldse ametnikke ning nende tööleasumist. Selle eelnõu kohaselt ei saa näiteks ka Päästeameti keskasutuses töötanud inimene, kui ta oma töökohalt kas lahkub või vabastatakse, minna ja töötada struktuuris allpool, näiteks päästekomando vanemana või osakonna juhatajana. Täpselt samuti on politseis, kui näiteks politsei juhtivametnik töölt vabaneb, siis ei saaks ta aasta jooksul minna samas struktuuris allapoole tööle, sest ta võib olla teinud seal järelevalvet. Mis on sellise laiapõhjalise piirangu mõte? Kui teil olid sihikul maavanemad, miks te siis otsesõnu ei kirjutanudki, et maavanemad?

Aitäh, hea kolleeg Neeme! Sina endise maavanemana tead seda teemat muidugi kõige paremini, aga praegu me oleme tõesti võtnud sihikule maavanemad. Ma toon teile näiteks selle aasta kohalike omavalitsuste valimiste situatsiooni, kus kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideeris 12 maavanemat ja nendest mitte ükski ei asunud volikogusse tööle. Järelikult ükski neist maavanematest ei teinud erapooletut järelevalvet. Ma ei ole aga selle vastu, kui menetluse käigus seda seaduseelnõu täpsustatakse.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Nagu sa ütlesid, ükski maavanem ei asunud tööle, ja eelnõu seletuskirjast me näeme samuti, et põhiprobleem ei ole mitte nende tööleasumises või mitteasumises, sest tööle võivad nad asuda ka ilma kandideerimata, näiteks konkursi korras, põhiprobleem on kandideerimises. Aga eelnõu räägib ometi otsesõnu tööleasumisest. Kui probleem on tegelikult kandideerimises, miks te ei tulnud siis välja näiteks ettepanekuga lihtsalt keelata maavanemal poliitiline tegevus ja omavalitsuste valimistel kandideerimine?

Aitäh, Neeme! Miks me ei keelanud kandideerimist? Me arvame, et siin võib olla mingi põhiseaduslik riive. Aga see, et nad kandideerivad ja on ülepolitiseeritud, ei ole meie arvates tänapäeva Eesti elule kasuks tulnud. Me oleme korra toonud Riigikogu suurde saali eelnõu, et maavanema amet üldse ära kaotada, sest tänapäeval on see elule jalgu jäänud, funktsioonid on ähmastunud jne. Eelnõu menetluse käigus võib seda kõike täpsustada, aga keeld oleks meie arvates ilmselt vastuolus põhiseadusega.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Tarmo Tamm! Palun kaasettekandjaks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie komisjon arutas seda küsimust 3. detsembril. Tarmo Tamm pidas siis algatajate nimel sama põhjaliku ettekande nagu praegu siin puldiski, seepärast ma ei hakka tema juttu ega põhjendusi kordama. Vabariigi Valitsust esindas komisjonis Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu, kes kaitses neid seisukohti, mida Vabariigi Valitsus andis eelnõuga seoses oma 19. novembri kirjas. Refereerin neid lühidalt.
Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 14. novembril ja otsustas seda mitte toetada. Seda päris mitmel põhjusel. Esiteks ei saa toetada ettepanekut, mis piirab põhiõigusi (passiivne valimisõigus) ning mille seos korruptiivse käitumisega on konkretiseerimata. Kehtivas ATS-is olev piirang käsitleb üleminekut erasektorisse ja selle keelamine on põhjendatud. Avalikus sektoris puudub erasektoriga võrreldav konkurents ja oluline ei ole ühe või teise asutuse eelised teise ees, vaid kogu avaliku sektori hea ja läbipaistev toimimine. Samuti ei saa ametnik avalik-õigusliku juriidilise isiku järelevalvel üldjuhul sellist informatsiooni, mis oleks talle majanduslikult kasulik sama avalik-õigusliku juriidilise isiku valitaval või nimetataval ametikohal olles, ehk informatsiooni, mille kasutamise vältimine on selle piirangu eesmärk erasektorisse liikumise puhul. Seega rikub sellise piirangu kehtestamine ebaproportsionaalselt ametnikkonna õigusi.
Teiseks, eelnõuga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada pakutava lahendusega, sest eelnõus esitatud järelevalve efektiivsuse kriteeriumid on meelevaldsed ja seosetud ning maavanema asumine kohaliku omavalitsuse valitavale või nimetatavale ametikohale ja järelevalve ebaefektiivsus ei ole põhjuslikus seoses.
Kolmandaks, avaliku teenistuse seaduse seletuskirja kohaselt on ametnike soovitud käitumist võimalik mõjutada õigusaktidega kehtestatud tegevus- ja toimingupiirangute ning sanktsioneerivate meetmete kaudu, kuid samas ei ole võimalik ega otstarbekas kõiki väärtusi, käitumisstandardeid ega eetiliselt probleemseid olukordi ammendavalt õigusaktiga reguleerida ning toetada tuleks pigem ametnike teenistuse väärtuste tugevdamisel ja väärtustel põhineva eetikakoodeksi ühetaolist rakendamist. Ka uues korruptsioonivastases seaduses on valitud lähenemine, mille kohaselt on ametiisikul üldiselt lubatud tegelda kõrvaltegevustega, sh tegutseda ettevõtjana, ja töötada teise tööandja juures, välja arvatud konkreetsed juhud, kui esinevad kõrvaltegevuse keelamise alused. See on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga – reegliks on põhiõiguse olemasolu ning seda saab piirata ainult teatud tingimustel.
Neljandaks, 2009. aastal arutas Riigikogu oma liikmete algatusel tolleaegse avaliku teenistuse seaduse § 74 muutmist. Nimetatud eelnõu seadusena vastuvõtmisega kaotas kehtivuse piirang, mis keelas riigiametnikul pärast ametist vabastamist töötada riigiametnikuna mõnes teises riigiametis või omavalitsuses, mille üle ta riigiametnikuna oli varem järelevalvet teostanud. Riigikogu võttis tookord eelnõu vastu 72 poolthäälega ja eelnõu vastu ei hääletanud ükski Riigikogu liige. Käesoleva eelnõu autorid ei ole nimetatud seadusmuudatusele ja vastavatele põhjendustele viidanud, neid analüüsinud ega ümber lükanud.
Viiendaks, eelnõu seletuskiri käsitleb üksnes maavanemate järelevalve aspekti, kuid eelnõu piirang puudutab kogu avalikku teenistust.
Kuuendaks, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 sätestab lisaks maavanemale terve rea muid ametikohti, mis on volikogu liikme ametikohaga ühitamatud. Nendele kandideerimise õigust ja selle piiramist eelnõu ei kajasta. Seega taotletakse eelnõus kavandatud muudatustega ametnike ebavõrdset kohtlemist, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12.
Vabariigi Valitsuse seisukoha ärakuulamise järel esitati mõlemale ettekandjale hulgaliselt küsimusi, mis natuke kajastusid ka siin saalis esitatud küsimustes. Põhiolemuselt oli küsimuste sisu selline, et tegelikult tahetakse tekitada olukord, kus maavanem ei saaks kandideerida. Aga komisjoni küsimuste kaudu tuli ka välja, et kui selline soov peaks olema, siis on võimalik teha seda teisiti. Nimelt on võimalik teha seda Vabariigi Valitsuse seaduse kaudu. Seal on maavanemaid käsitlev osa ja sinna võib kirjutada sisse midagi selletaolist, mis olukorda muudaks. Oli ka selline ettepanek, et kõik poliitilised erakonnad võiksid kokku leppida ja allkirjastada heade kavatsuste protokolli, mille järgi maavanemad ei kandideeriks ega asuks hiljem ametisse.
Lühidalt võib öelda, et selline on kokkuvõetuna komisjoni meelsus. Tuleb anda au eelnõu kaitsjale, et ta on oma seisukohtadele kindlaks jäänud. Väga kindlameelne!
Kuulanud ära kõik poolt- ja vastuargumendid ning asja põhjalikult arutanud, otsustas komisjon teha ettepaneku võtta eelnõu tänasesse päevakorda ja eelnõu tagasi lükata. Selle otsuse poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu oli 2 ja 2 jäid erapooletuks. Lõpuks otsustati veel, et mina olen selle eelnõu komisjonipoolne ettekandja. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Jüri Jaanson, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Eelnõu sisu on maavanemate kandideerimise vältimine. Minule teadaolevalt olete olnud oma pika poliitilise karjääri jooksul nii asemaavanem kui ka linnapea ning saate seda eelnõu oma isikliku kogemuse järgi hinnata. Siit küsimus: kas teie isiklikust kogemusest lähtudes tooks selle eelnõu vastuvõtmine ka mingisugust sisulist kasu?

Ma andsin oma arvamuse komisjonis hääletades. Eks komisjoni liikmed teavad, kuidas ma hääletasin. Jään selle juurde.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Peep Aru! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Priit Toobal Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma oleksin tulnud siia pulti palju parema meelega, kui põhiseaduskomisjon oleks teinud otsuse, et seda eelnõu arutatakse ja menetletakse edasi, mitte ei lükata ühe opositsioonierakonna algatust taas kord lihtsalt tagasi. Usun, et kõik kolleegid siin saalis mõistavad, et tegemist pole pelgalt avaliku teenistuse seaduse sätte muutmisega, vaid põhimõttelise küsimusega ühiskonna politiseerituse astmest ja maavanema institutsiooni mõttekusest üleüldse. Käesolev eelnõu korrastaks meie poliitilist süsteemi selles mõttes, et võtaks maavanematelt ära motivatsiooni või põhjuse kohalikel valimistel kandideerida. Kuna seadus keelab neil nagunii volikogu liikmeks asuda, siis oleks mõistlik teha sedasama ka omavalitsusjuhi ameti puhul. Veelgi enam: kuna maavanemad on üldjuhul päris tublid häältepüüdjad, siis paneksime käe ette sellisele olukorrale, kus maavanem korjab oma valimiskampaanias avalikku ressurssi kasutades hääled kokku, tema erakond saab selle võrra rohkem kohti ning võib võimule pääseda. Ja seda maavanema häältega, kes peaks seda omavalitsust kontrollima. Seesugune olukord, mida Keskerakonna fraktsioon täna arutatava eelnõuga pakub, on Eestis juba kehtinud, siin pole tegu jalgratta leiutamisega. Siinkohal ka vastus kolleeg Neeme Suurele, miks me tulime välja just sellise laiapõhjalise, kogu avaliku teenistuse seaduse muutmise eelnõuga. Põhjus ongi see, et taastada endine olukord, mis peaks olema vastuvõetavam ja lihtsam kui tulla välja uue ideega.
Kunagise Pärnu maavanema tõttu kaotati avalikus sektoris kõnealune piirang ära. Erasektoris kehtib aga siiani seesugune piirang, et kui ametnik on üht või teist ettevõtet kontrollinud, siis ei saa ta pärast ametikohast loobumist seda ettevõtet juhtima minna. Valitsus põhjendas erisust sellega, et avalikus sektoris pole konkurentsi, aga erasektoris see on. See näitab minu arvates veel kord, et valitsus ei tea, mis tegelikult Eestis maal toimub. Maal on ju erasektori konkurents juba ammu kadunud. Paljudes kohtades pole enam ettevõtteidki, on veel vaid maapoed, mis 50-kilomeetriste vahemaadega üksteisele kindlasti konkurentsi ei paku. Ainus konkurents ongi jäänud avalikku sektorisse kohalike omavalitsuste vahele, kus võisteldakse kas siis koolide ja bussiliinide säilimise või tegelikult iga kodaniku ehk maksumaksja pärast, kusjuures tihtipeale sõltub just maavanema seisukohtadest ja otsustest, kuidas ühel või teisel omavalitsusel läheb.
Keskerakond on juba mitu korda toonud siia saali ka eelnõu, mis muudaks maavalitsuste olemust põhimõtteliselt, kaotades maavanema institutsiooni. Maavalitsused ja maavanemad töötavad ju 1996. aasta seaduse alusel, kuid sisuliselt on nende ülesanded ja roll aja jooksul oluliselt muutunud. Võib isegi öelda, et maavanema ja maavalitsuste põhifunktsioonid on hääbunud või hääbumas. Kõik reaalsed hoovad, sh rahaline ressurss ja otsustusõigus, on koondatud ministeeriumide pädevusse ning parimal juhul tegeleb maavalitsus ministeeriumides otsustatud ressursi vahendamise korraldamisega. Ja selle rahanatukese kulutavad nad ka tihtipeale endale parema valimistulemuse tegemiseks. Maavanema ametikohast on saanud Reformierakonna ja IRL-i liikmetele soe koht, kus ei ole vastutust ja kus saab rahulikult erakonna asjadega tegelda.
Millised maavanemad siis kohalikel valimistel kandideerisid? Viieteistkümnest maavanemast 12: Harju, Lääne, Pärnu, Jõgeva, Rapla, Saare, Viljandi, Tartu, Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maavanem. Neli neist, Pärnu, Jõgeva, Valga ja Võru maavanem, olid ka nende kohalike omavalitsuste linnapeakandidaadid. Nii nagu ma ütlesin, kandideeris 15 maavanemast 12, kellest viis osutus valituks, kuid sellest pole lugu, sest seadus ei luba neil nagunii volikokku tööle minna. Seega on need näited ilmselgest valijatega manipuleerimisest, sest erinevalt näiteks Riigikogu liikmetest ja ministritest, kelle volikogu liikme mandaat mõneks ajaks peatatakse ning kellel on võimalik volikokku naasta, pole valitud maavanemal hiljem võimalust sinna minna. Võib öelda, et ainsad tõelised pardid neil kohalikel valimistel olidki maavanemad. Põhiprobleem on meie arvates see, et maavanemad kulutavad enda ja oma erakonna promomiseks üha enam riigi ressurssi. Kandideerivad, kuid on ette teada, et ametisse ei asu. On näha, et mingid head tavad ja kokkulepped siin ei aita, seega tuleb seadusega piirata. Käesolev eelnõu pakub meie arvates välja leebema variandi, millega vähendatakse veelgi maavanemate motivatsiooni kohalikel valimistel kandideerida. Teine ja karmim variant on kehtestada maavanematele kohalikel valimistel kandideerimise piirang. See viimane on meie arvates küll suhteliselt äärmuslik meede ja seepärast soovitame toetada käesolevat seaduseelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame selle ettepaneku läbi hääletama. Asume hääletamisprotseduuri ette valmistama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 512 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu on 21, erapooletuid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust, eelnõu 512 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Maailmas on kümneid tuhandeid kummalisi seadusi. Ühes Ühendriikide omavalitsuses on keelatud paljalt alligaatori püüdmine, teises kohas ei tohi gaasimaskis suitsetada, kolmandas kohas on keelatud lõkke tegemine liikuvas raudteevagunis, neljandas ei tohi lõuna ajal – just nimelt lõuna ajal – mürgist madu koju tuua jne. Neid imelikke seadusi on väga palju. Aga iga seaduse taga on vist mingi konkreetne juhtum, mis pani seadusandja mõtlema, et võiks mõne asja keelustada või midagi piirata. Tõenäoliselt oli neil, kes kunagi võtsid vastu kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse, ka mingi argumentatsioon, et teha elu selliseks, nagu ta praegu on.
Väikese piinlikkustundega, sest mälu järgi räägin sellest asjast siin saalis umbes 15-ndat korda, kirjeldan teile kehtivat situatsiooni. 1960. aastatel hakati NSV Liidus andma töölistele ja teenistujatele väikesi maatükke, et inimesed saaksid maal midagi arendada – ehitada aiamaju, kasvatada juurvilja ja kõike muud, mis vaja. Alguses olid maatükid väga väikesed, kuus sajandikku, siis hakkasid need kasvama. Kui see Narva lähistel algas, siis hakati andma juba kaheksa, pärast kümme ja isegi kaksteist sajandikku. Aga need maalapid on tõesti väga väikesed. Siia saali, ma ei tea, mahuks vajaduse korral ära kuus sellist maalappi. Kuna Narva oli suurte ettevõtete linn ja selle maa saamisega eriti probleemi ei olnud, siis tekkiski linna ümber, ma ütleksin, terve teine linn. Kunagi 20 aastat tagasi oli seal, kus kõik need aiandusühistud asuvad, kokku 11 000 maalappi. Praeguseks on neid palju vähem – 7000. Aga 7000 on ka siiski väga suur arv, need on kümned aiandusühistud. Inimesed, kes seal elavad ja töötavad, on nende maalappide omanikud. Õigused peaksid olema võrdsed, aga ei ole. Seal on kahte sorti inimesi. Ühed on Eesti kodanikud, nemad saavad oma kinnistut müüa ja nad saaksid ka kinnistut osta. Teised ei ole Eesti kodanikud. Kui neil juba on see maatükk, siis on see neil olemas, sest lihtsalt ära võtta ei ole võimalik. Ma arvan, et seadusandja loogika oli kunagi selline. Aga ta saab seda maad müüa ainult Eesti kodanikule, mittekodanikule ei saa. Meie piirkonnas on Eesti kodanikke alla poole, seega turg väheneb.
Inimesed on üsna põhjendatult juba oma 15 aastat küsinud, miks see piirang kehtib. Hakkad neile selgitama, et seaduses on öeldud, et need on kaitsepiirangud, riigikaitselised piirangud. Alguses tädi imestab, pärast hakkab küsima. Küsimusi on mitut sorti. Esiteks küsitakse, millist ohtu need kaheksa sajandikku siis Eesti riigile kujutavad. Kas oht seisneb selles, et neil kaheksal sajandikul võib välja ehitada mingi riigikaitselisi huvisid riivava objekti? Teist sorti küsimused on sellised, et hea küll, minu kaheksa sajandikku on ohuks Eesti riigile – iseenesest on see küll naljakas –, aga vaata, 20 meetri kaugusel, seal, kus aiandusühistu lõpeb, lõpeb ka kaitsepiirangutega territoorium ja sinna on firma, mis ei ole pärit Eestist, ostnud endale kümneid hektareid maid. Tähendab, tema ei põhjusta mingit ohtu, kuigi omanikud ei ole Eesti kodanikud, aga need kaheksa sajandikku kohe kindlasti kujutavad endast ohtu.
Ja on veel üks naljakas asi, mille kohta ei ole küsitud, aga kui juba, siis juba. Kui teil juhuslikult on see eelnõu käes, siis vaadake, seletuskirja viimasel leheküljel on tabel "Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse paragrahvi 10 lõikes 1 nimetatud piirkondade pindalad". Tegelikult käib see kitsendus ju Narva linna kohta, Narva-Jõesuu kohta, Sillamäe kohta – kokku umbes 80 000 inimest, kellest enam kui pooled ei ole Eesti kodanikud. Milles on siin naljanumber? Vaatamata sellele, et need kolm omavalitsust on seaduses sees, sinna ilusasti sisse kirjutatud, seal tohib osta, seal ei piira seda võimalust keegi, teistes valdades aga ei tohi.
Selle probleemi lahendamine venib ja venib. Mina isiklikult hakkasin siin seda juttu ajama 1999. aastal, aga see venib ja venib ja venib. Mõni aeg tagasi – umbes poolteist aastat tagasi, täpselt ei oska öelda – rääkisin sellest siit puldist jälle ja komisjonis jõuti muudatusega praktiliselt lõpuni välja, aga kolmandal lugemisel võeti see tookordne muudatusettepanek tagasi. Siis selgitati, et põhjuseks on kaitsepiirangud, Kaitseministeerium pidi vastu olema, kapo pidi vastu olema.
Kui ma selle eelnõuga komisjonis olin – koos oli kaks komisjoni, maaelukomisjon ja riigikaitsekomisjon –, siis oli kohal ka Kaitseministeeriumi esindaja. Tal ei olnud mitte mingeid pretensioone. Kaitseministeeriumis on piisavalt targad inimesed, et aru saada, et kaheksa sajandikku, isegi kui neid on kümme tükki koos, ei kujuta endast mingit ohtu riigikaitsele.
Tol ajal, oma poolteist aastat tagasi, jäi õhku küsimus, et kui te ütlete, et kaitse koha pealt on mingi oht, siis tõestage seda, tehke analüüs ja näidake meile. Lubati, et jaa, teeme ära. Ja kui me nüüd seekord kohtusime – ikka kõik tegemata, ei ole mingit analüüsi. Väidetavasti on loodud mingi töörühm. Kui tahad mingi asja läbi kukutada, siis tee töörühm, kõik läheb ilusasti põhja! Nüüd on lubatud, et 1. maiks tuuakse argumentatsioon siia kohale. Ma ei kujuta ette, mida sinna sisse kirjutatakse, ainult mingit suvalist rumalust, sest põhjendada ei ole seda lihtsalt võimalik.
Lugupeetud kolleegid, ennekõike kolleegid koalitsioonist, ma pöördun teie arukuse poole: no ei ole siin mitte mingit ohtu! See seadus ei toimi territooriumil, mille suurus on 105 ruutkilomeetrit, ehk Narva, Sillamäe ja Narva-Jõesuu territooriumil. See pole kunagi toiminud. Aitab juba jonnimisest! Teeme inimestele kas või midagi kasulikku ära!
Komisjonis küsiti, kas keegi on üritanud nendel maa-aladel – seal on kümned hektarid – ka midagi suurt ja ilusat teha. On küll. Kunagi, oma 10–12 aastat tagasi tõin paaril korral sinna Tallinnast ettevõtjaid. Ütlesin, vaadake, inimesed lihtsalt annavad need maalapid ära. Ja kas teate, miks? Sest praegu on meil selline kollektiivvastutus. Nendel maalappidel on omanik, näiteks Vene kodanik, kes ei käi kohal, maha müüa ei saa, aga kohal ei käi ja aiandusühistule midagi ei maksa. Aiandusühistu peab ise seda raha koguma ja nagunii seal tööd kinni maksma. Ettevõtja tuli kohale, hakkas vaatama ja otsustas – ei ole võimalik, nii kirjuks on see asi tehtud. Tähendab, need keelud takistavad täiendavat majandustegevust ja teevad muidugi väga raskeks, seda ka rahalises mõttes, nende aiandusühistute liikmete elu, kes seal reaalselt kohal käivad.
Suurt ma midagi tänasest ei looda ja ma ei kavatsenudki eriti pikalt rääkida. Aga mulle meeldis debatt eelnõu 493 üle, mis tegelikult näitas, et uskumatu küll, kuid peale nende, kes siin kogu aeg räägivad, mõtlevad ja saavad aru ka need, kes tavaliselt vait on. See oli täna väga positiivne mulje. Ja selles pühas lootuses, et te saate aru, et see seadus on täielik rumalus, asi on vaja ära muuta, ma teie poole pöördusingi. Aitäh!

Aitäh! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Meelis Mälberg!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Väga paljudes riikides on maa omandamisele teatud piirangud seatud. Milline on teie isiklik arvamus, kas Eestis üleüldse peaks olema seatud kinnisasja omandamisele mingid piirangud ja millistest printsiipidest võiks näiteks lähtuda?

Aitäh! Tõsine küsimus, tõsine vastus: riigikaitselistest printsiipidest või näiteks tervishoiuprintsiipidest. Oletame, et meil on lennuväli, kus seisavad pommitajad, hävitajad – kaitsekomisjon teab seda kindlasti paremini. Sel juhul oleks mõistlik, et mingil territooriumil selle sõjalise objekti kõrval ei elata. Või kui on suurtükipolügoon, siis peaks olema mingi vöönd selle koha vahel, kus tulistatakse, ja selle vahel, kus elatakse. Või siis lähtutakse tervishoiu põhimõtetest. Kui on heitveepuhastusjaam, siis peab olema mingi tsoon, kas 150, 300 või 500 meetrit, kus ei tohiks ehitada ja kus keegi ei tohiks elada. Lähtuma peaks niisugustest arusaadavatest põhimõtetest. Kitsendused peaksid olema, aga need peaksid tõesti olema riigikaitselised, mitte sellised suvalised, nagu siin on. Kaks maja seisab kõrvuti, kaks aiandusühistut, mis on absoluutselt identsed, isegi nimi on üks ja sama, ainult number erineb, üks ja kaks. Üks maja on Narva linna territooriumil – müü, kui tahad, ja müü, kellele tahad. Teine maja on väljaspool linna territooriumi – kõik on lubatud ainult Eesti kodanikele. Mina küll ei näe, mis seal vahet on.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Ma olen korduvalt ajakirjandusest lugenud, et Narva-Jõesuus on üsna palju kinnisasju omandanud Venemaa päritolu firmad ja ka Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kas te oskate arvata, kui suur see hulk suhteliselt on ja millise mehhanismiga neid siis omandatakse? Kuidas nad on sellest seadusest mööda läinud?

Aitäh! Väga hea küsimus! Kui ma aastaid tagasi seda asja uurisin – ma arvan, et see võis olla 2005. või 2006. aastal, igatahes enne pronksiööd –, siis sain ma Narva-Jõesuu Linnavalitsusest ametlikult teada, et veidi alla 20%, selline ümmargune, hästi meeldejääv arv, kinnisvarast ei kuulu mitte neile Vene kodanikele, kes elavad Eestis ja kellel on siin elamisluba, vaid neile, kes peavad kogu aeg viisat tegema, neile, kes tulevad põhiliselt Leningradi oblastist. Arengud on aga sellised, et Narva-Jõesuus kasutatakse ära väga head geograafilist kohta ja iga aasta tuleb seal üks või kaks maja juurde, 10–20 korterit. Viimase maja kohta, mis müüki pandi, on mulle räägitud, et kõik selle korterid on ostnud ära Peterburi ja Leningradi oblasti põliselanikud. Narva-Jõesuus isegi naerdakse, et teatud ajal oli väga kerge aru saada, kes uut eramaja ehitab. Kui aknad olid tohutu suured, nagu näiteks siin, siis ei ole ehitaja kohalik, tema veel ei tea, kui palju meil soojus maksab, ta ei kujuta seda ette. Pärast selgus, et nad teavad küll. Neil on lihtsalt piisavalt raha, et seda osta.
Minu jaoks on see saladus. Mina olen viimane inimene, kes hakkaks kohalikule omavalitsusele kahju tekitama, küsides, miks rikutakse seadust ja miks neil inimestel lubatakse seda maad osta, aga selline asi toimub. Ma arvan, et praegu võib sääraste kinnistute osa olla juba 25%, pürgida 30% kanti. Narva-Jõesuus on selliseid tänavaid, kus eriti talvel, kui sa seal jalutad, ma mõnikord käin seal jalgsi, võib näha, et kolme-nelja päeva jooksul pole keegi ei majast välja tulnud ega sinna tagasi läinud. Need on majad, kapitaalselt ehitatud suured ilusad majad, kus elatakse siis, kui Eestisse tullakse viisa alusel. Aastas võib niimoodi Eestis viibida 182 või 183 päeva, nii et pool aastat seisavad need majad tühjalt. Mulle arusaamatul põhjusel seal ei ole probleemi, kinnistuid ostavad suvalised isikud. See on hea ehitajatele, see on kurb omavalitsusele, sest makse need inimesed ei maksa, aga see on juba hoopis teine jutt. Nii et ühes kohas saab seadusest mööda suure rahaga, teises kohas ei saa aga varsti juba veerand sajandit mitte kuidagi.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin ohu kohta. Kuidas oht sellega kasvab, kui suvila kasutajast saab suvila omanik? Kuidas ohu tase sellega tõuseb?

Aitäh! Ausalt öeldes oleme ka komisjonis – ma ei mäleta, kas selles koosseisus või varem – palju fantaseerinud sel teemal, mitu tanki saab kaheksal sajandikul maasse matta, nii et oleks sissesõit, maskeering, et maja jääks alles jne. Saime kah mingi arvu. Tõenäoliselt need on need asjad, mis teevad selle maalapi ohtlikuks. Omandivormist aga, Tarmo, ei sõltu siin minu arvates mitte midagi. Mida ma püüan täna tõestada? Tahes-tahtmata, meeldib see meile või mitte, aga seadustes on alati selliseid kummalisi asju, mis on vaja lihtsalt ära parandada, ja ongi kõik. Kui see kedagi ei sega – näiteks seadus selle kohta, et paljalt ei tohi alligaatorit püüda, ei sega vist mitte kedagi –, siis las ta jääb, see on naljanumber. Aga see, millest me praegu räägime, segab. Seda on vaja muuta, selles on asi.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Oma eelnõus te näete ette, et pikaajalise elaniku staatuses Eesti inimene võiks osta 0,2 hektari ulatuses maad. Ma saan aru aiandusühistute praktilisest murest, aga kui me võtame asja sisuliselt, siis on ju küsimus ikkagi põhimõtteline. Miks peaks neid inimesi, kes on pikaajalise elaniku staatuses Eestis juba pikka aega elanud, üldse kohtlema maa ostmisel kuidagi teisiti kui Eesti kodanikke? Miks te ei ole eelnõus läinud seda teed, et muuta riigikaitselisi piiranguid residendipõhiseks, sest pikaajalistel elanikel on ju tegelikult väga tihe side Eesti Vabariigiga?

Aitäh! Ka väga hea küsimus! See on kompromissi koht. Ma olen selle küsimusega palju kordi nii komisjonis käinud kui ka siin puldis seisnud. Vahel on keegi hakanud rääkima, et nii nad kaheksa sajandiku kaupa ostavadki tohutult hektareid kokku ja teevad sinna lennuvälja või veel midagi sellist. Selle 0,2 hektariga tuldi välja kas Riigikogu X koosseisus või kohe selle koosseisu alguses. See on kompromissi koht. Hirmul on alati suured silmad. Ma olen teiega nõus, et seda piirangut ei peaks üldse olema, peaksid olema võrdsed õigused. Ühel toredal hetkel, kui see muudatusettepanek läks koos seaduseelnõuga kolmandale lugemisele ja eelnõu pidi saama vastu võetud, võeti see tagasi. Ma arvan, et paljud mäletavad seda traagilist momenti, sest ma ei tea ei enne ega peale seda ühtegi korda, kus algataja oleks kolmandal lugemisel oma seaduseelnõu tagasi võtnud. Aga nii juhtus! See 0,2 hektarit on kompromissi koht. Kui keegi tõesti kardab, et rohkem kui kolm tanki maas on juba ohtlik, siis piirame selle maatüki suurust.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Selle eelnõu juhtiv menetleja on maaelukomisjon, kelle seisukoht on, et eelnõu tuleks täna tagasi lükata ja seda edasi enam mitte menetleda. Sa ütlesid, et oli ka ühisistung riigikaitsekomisjoniga. Kas riigikaitsekomisjon kujundas samuti oma seisukoha? Milline see oli ja mis argumentidel põhines?

Aitäh! Kuna see on esimene lugemine, siis tuleb ka kaasettekanne. Ma olin kohal esimesel kahe komisjoni istungil, me vestlesime Kaitseministeeriumi esindajatega ja komisjonide liikmed esitasid küsimusi. Teisel maaelukomisjoni istungil, kus võeti vastu menetluslikud otsused, ei olnud minu juuresolekut vaja ja minu teada esitas riigikaitsekomisjon oma arvamuse just seal. Nii et ma arvan, et sellest võiks rääkida kaasettekandja.

Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Hea ettekandja! Ma olen teiega paljudes punktides nõus. Te viitasite, et ühisistungil – kuigi ma olen maaelukomisjoni liige, ei saanud ma kahjuks tookord osaleda – oli Kaitseministeeriumi esindaja, kes teie ütluse järgi väitis, justkui probleemi ei oleks. Ma küsisin esmaspäeval oma fraktsioonis asja ka üle. Kuna üsna mitu kaitseministrit järjestikku on olnud IRL-ist, siis proovisin uurida, milles see julgeolekuprobleem täpselt seisneb ja miks meil seda vastust ei ole. Ütleme nii, et liiga selget ja täpset vastust ma ei saanud. Kas teile, kes te olete tegelnud selle eelnõuga 1999. aastast, on see täpselt teada ja kas Kaitseministeeriumi seisukoht on siis vahepeal muutunud, kui teie sõnutsi viimane kord ametnik ütles, et probleemi ei ole?

Ma juba ütlesin, et asi ei ole isegi Kaitseministeeriumis. Kaitseministeerium räägib, et ta ei näe mingit riivet riigi võimaluses ennast kaitsta, või räägib sellest, et palju õigem oleks see seadus ümber teha nii, et riigikaitselised territooriumid oleksid tõesti nendes kohtades, nagu ma ütlesin juba esimesele küsimusele vastates. Kui te tahate täiesti avameelset ja ausat vastust, siis ma arvan, et palju tähtsam on siin kaitsepolitsei arvamus. Mina isiklikult seda kirja lugenud ei ole, see oli salastatud, aga eks kuluaarides ikka info liigub. Te saate ju aru, millest ma räägin. Selle kirja sisust, mis saadeti maaelukomisjonile eelmine kord, olen ma teadlik. Nähakse suurt ohtu – konkreetselt milles, seda ma ei tea. Aga on kuulda olnud, et näiteks Narvas, kus praegu ehitatakse Euroopa rahaga kaldapealset, oli kapo välja pakkunud, et selsamal kaldapealsel tuleks üldse kõik sulgeda, kuulutada kogu see jõe äär kinniseks tsooniks. See on kuluaarijuttude tasemel, aga teades neid inimesi, kujutan ma enam-vähem ette, et nii lood tõesti ongi. Nii et tegemist on kassiga, kes on väga rahul oma eluga Ida-Virumaal, konkreetselt Narvas. Ta ei saa seal mitte lihtsalt oma päevase portsu hapukoort, vaid saab veel 25% juurde, ja selleks et peremees tema toiduportsu väiksemaks ei teeks, on tal kogu aeg vaja otsida vaenlasi ja näha mingeid ohte. Seda kapo ka teeb. Ja minu arvates on tema sõna selles situatsioonis, nii imelik kui see ka ei ole, otsustav.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Nüüd ma palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Meelis Mälbergi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahan tunnustada kolleeg Mihhail Stalnuhhinit, kes järjekindlalt on seda eelnõu siia saali toonud, et seda ka minu arvates tänaseks juba võib-olla oma aja ära elanud paragrahvi muuta. Seda enam, et selle paragrahvi mõttest või sisust on väga lihtne mööda minna.
Maaelukomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 ühisistungil koos riigikaitsekomisjoniga 19. novembril. Kutsutud olid eelnõu algataja esindaja Mihhail Stalnuhhin, Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti ning Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnast Andres Ideon ja õigusosakonnast jurist Kati Lõbu. Eelnõu algataja esindaja selgitas Narva näitel seaduseelnõu väljatöötamise põhjusi. Nendest andis ta ka siin just äsja ülevaate, nii et neid ma ümber rääkima ei hakka. Illar Lemetti tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vabariigi Valitsus nimelt ei toeta käesolevat seaduseelnõu, kuna riigikaitseliste piirangutega seonduv problemaatika vajab põhjalikku analüüsi. Andres Ideon Kaitseministeeriumist lisas, et riigikaitseliste kitsenduste probleemi analüüsimiseks ja lahenduste otsimiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Töörühm leidis, et teema on palju laiem ning vajab põhjalikku analüüsi, mille valmimise järel saab teha ettepanekuid õigusaktide muutmiseks. Analüüs valmib järgmisel aastal.
Komisjonis vastasid külalised arvukatele küsimustele. Põhiküsimuseks kujunes tähtaeg, millal töörühm oma analüüsi valmis saab, et võiks teemaga terviklikult edasi minna. Lepiti kokku, et Kaitseministeerium teatab maaelukomisjonile 3. detsembriks analüüsi valmimise tähtaja ning samaks ajaks lubas riigikaitsekomisjon anda oma arvamuse eelnõu kohta.
Teist korda arutas maaelukomisjon kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 3. detsembri istungil. Selleks ajaks oli saabunud ka riigikaitsekomisjoni arvamus. Oma arvamuses leiab riigikaitsekomisjon, et vajadus kitsenduste järele on olemas, samas ei hõlma kehtiv regulatsioon aga kõiki probleeme, mistõttu kõiki kitsendustega seonduvaid teemasid ning nende olulisust tuleks terviklikult käsitleda Kaitseministeeriumi juhitavas töörühmas. Riigikaitsekomisjon ei soovita töörühmal lähtuda kinnisasja omandamise riigikaitseliste kitsenduste seadmisel mitte omavalitsuse üksuse piiridest tervikuna, nagu seda on tehtud kehtivas seaduses ja eelnõus, vaid piirduda kinnisasja lähedusega riigikaitselisele või julgeolekuobjektile ning riigipiirile. Vastavalt Kaitseministeeriumist saadud infole valmib riigikaitseliste piirangute analüüs 1. maiks 2014. Mina olen nii sinisilmne küll, et uskuda lubadusi, ja ootan põnevusega 1. maid, et seda analüüsi näha ja teemaga edasi minna.
Komisjon tegi oma istungil järgmised otsused. Esiteks, eelnõu 502 juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks määrati Meelis Mälberg (see otsus tehti konsensuslikult). Teiseks otsustati samuti konsensuslikult saata eelnõu 502 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 10. detsembril. Kolmandaks otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 502 tagasi lükata. Selle otsuse poolt oli viis komisjoni liiget, vastu neli ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teie sinisilmsus on kindlasti tunnustust väärt. Aga kuidas te suhtute sellesse, et juba 2011. aastal, kui seda teemat arutati, lubas Kaitseministeerium poole aasta jooksul uue analüüsi teha? Mina olen selle kohta küsinud nii aastal 2012 kui ka 2013. aasta alguses ja kogu aeg on räägitud, et see analüüs on tööplaanides ja seda tehakse. Aastaks 2014 on esimesest arutelust möödas sisuliselt kolm aastat. Kuidas te hindate Kaitseministeeriumi suhtumist Riigikogu komisjonide antud ülesannetesse, kui ühe analüüsi tegemiseks kulub sisuliselt kolm aastat ja vahepeal ei tea me mitte midagi? Me ei tea, kas midagi ka reaalselt tehakse või ainult räägitakse, et tehakse. Mida te arvate ministeeriumi sellisest suhtumisest parlamenti?

Aitäh! Tuginedes Kaitseministeeriumi lubadusele, andsin ka mina siit puldist poolteist aastat tagasi lubaduse, et lähema poole aasta jooksul tuleb see eelnõu uuesti arutusele. Aga ma usun siiski jätkuvalt inimeste lubadustesse ja tahan, et nendest ka kinni peetakse. Ootame siis koos põnevuses seda 1. maid.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Mul on üldiselt raske hinnata lubadust, mille täitmine kestab rohkem kui kolm aastat. See küsimus on arutusel olnud aga juba rohkem kui kümme aastat. Kuid mul on ka küsimus. Esiteks, kas eelnõu tagasilükkamise argumendiks on see lubadus või olid ikkagi mõned muud argumendid, miks seda eelnõu ei saa enam edasi arutada? Teiseks, milline on ohu suuruse vahe, kui ühel aianduskrundil on kasutaja, kes ei saa krunti omandada, teisel krundil on omanik, ja kumbki neist pole Eesti kodanik?

Pean tunnistama, et ega ka mina ei suuda seda ohtu näha. Aga just sellel põhjusel, et praegu menetluses olev eelnõu ei lahenda probleemi tervikuna, peakski kogu paragrahvi uuesti läbi vaatama. Selleks see töörühm ongi minu arusaamise järgi kokku kutsutud. Las nad teevad oma töö ära ja pakuvad välja parema lahenduse, kuidas olukorda lahendada.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin samuti jätkata sinisilmsust, aga kas komisjon ei arutanud sellist võimalust, et praegu võiks selle eelnõu siiski teisele lugemisele lasta ja oodata siis 1. maid, nii nagu meil kümned eelnõud riiulil ootavad? See annaks vähemalt Kaitseministeeriumile teatud motivatsiooni või stiimuli asjaga siiski tegeleda.

Aitäh! Seda teemat komisjon ei arutanud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Kas komisjonil on veendumus, et Kaitseministeeriumis üldse keegi aru saab, milles asi on?

Ma usun, et Kaitseministeeriumis saadakse väga hästi aru, milles asi on.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te oskate öelda, kellele see töörühm peab oma analüüsi üle andma, kas komisjonile, Riigikogule või kellele?

Ma arvan, et see analüüs saab aluseks uuele seaduseelnõule, mille Vabariigi Valitsus esitab siis juba Riigikogule.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg, ma saan nüüd aru, miks Reformierakond ei saanud suures osas Ida-Virumaa omavalitsustes nimekirja kokku. Kui te poolteist aastat vastate inimestele selle kohta, mis oli teile ülesandeks tehtud, siis ma usun, et järgmistel valimistel ei ole teil seal tõesti mitte midagi teha. Aga ma mõtlen sellele, kas te tulete nüüd märtsikuus ise siia. Härra Stalnuhhin on juba kolm-neli korda tulnud siia selle ettepanekuga, eelnõuga. Kas teie tulete nüüd märtsi- või maikuus ise siia või te ei tee seda?

Analüüs valmib 1. maiks. Ilmselt peale seda analüüsi saaks uue eelnõu ette valmistada.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mul on endal ka naljakas, aga ma siiski küsin: mis juhtub, kui analüüs ei valmi 1. maiks? Kas keegi vastutab selle eest, kas keegi jääb preemiast või, jumal hoidku, töökohast ilma või juhtub veel midagi? Kuidas need asjad käivad?

Te olite ka ise sellel maaelukomisjoni istungil, kui Kaitseministeerium selle lubaduse andis. Mul ei ole siit puldist mitte midagi muud teha kui kinnitada: tahan uskuda, et sellest lubadusest peetakse kinni.

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Te ütlesite, et peale 1. maid tullakse tõenäoliselt selle eelnõuga välja. Kippusite isegi valitsuse eest lubadust andma, et ilmselt Vabariigi Valitsus tuleb sellega välja. Seda lubadust te tõenäoliselt anda ei saa. Aga kas te saate anda lubaduse, et pärast 1. maid, kui analüüs on tehtud ja läbi vaadatud, tuleb maaelukomisjon eelnõuga välja ja hakkab seda küsimust siin parlamendis arutama? Te olete koalitsioonisaadik ja ma usun, et olete ka mais koalitsioonisaadik, kas maaelukomisjon tuleb selle eelnõuga välja?

Kindlasti ei saa mina valitsuse eest lubadusi anda, te saite minust ilmselt natuke valesti aru. Ma tahtsin öelda, et loogiline oleks, kui Vabariigi Valitsus tuleks selle eelnõuga uuesti välja.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Meelis Mälberg! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahan pöörduda koalitsioonisaadikute poole ettepanekuga, mis siin saalis juba kõlas. Jumala pärast, see eelnõu võib umbes pooleks aastaks magama jääda, keegi ei hakka rabelema. Ootame rahulikult sedasama müstilist 1. maid, mil valmib analüüs, ja ehk saame siis kuidagi edasi liikuda. See oleks ettepanek kaalumiseks. Milleks kogu aeg sõda pidada, seda enam, et siin midagi kellelegi tõestada enam ei anna, sest kõik, mida on võimalik riigikaitselistest piirangutest rääkida, on juba räägitud. Jätame eelnõu ellu ja las ta ootab 1. maid, mitte keegi ei hakka sellega kiirustama.
Teine asi on see, et tahaks küsida, kuidas teil südametunnistusega on. Teile ju tehti selgeks, et tegemist on seadusega, mis ühes osas toimib ja teises ei toimi. On selline dualistlik maailmavaade. See oleks umbes nii nagu käibemaksuseadusegagi, et pooled ettevõtjad peavad maksma, pooled miskipärast ei pea, kuigi seaduses on öeldud, et kõik peavad maksma. On ju tegemist sellise kummalise seadusega! Muidugi on olemas kolmas variant: ehitada nende aiandusühistute lähedale mingi selline objekt, mis nõuaks riigi kaitset, näiteks Sisekaitseakadeemia. Ja siis jääkski see piirang sisse, jumala pärast! Teisel pool jõge, muuseas, mitte eriti kaugel, umbes 25 kilomeetrit, asub suurtükipolügoon. Kui seal lastakse, tankid käivad seal laskmas, siis näiteks minu majas aknad värisevad. Hea võimalus lahendada kõik probleemid on, esiteks, jätta see eelnõu menetlusse ja oodata 1. maid. Teine võimalus on tuua sinna Sisekaitseakadeemia – seal on vaba maad tohutult – ja siis tekib ka vajadus riigikaitseliste piirangute järele. Aitäh!

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oleme kõnealuse teemaga tegelnud selles koosseisus juba õige mitu korda, alates 2011. aastast. Kindlasti ei ole normaalne olukord, kus seadus määrab ära 3000 ruutkilomeetrit ehk 7% Eesti territooriumist, millel 180 000 inimest ehk 14% Eesti elanikest ei saa maad üldse omandada. Oleme rääkinud siin täna ja ennegi praktilisest probleemist, et narvakad ei saa oma aianduskrunte müüa ega osta, kuid tegelikult on ju küsimus palju põhimõttelisem. Inimestel, kes on elanud siin aastakümneid, ei ole sisuliselt ligipääsu üldsusele kättesaadavale kaubale, samal ajal kui kõik Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikud, kes ei pruugi kunagi olla Eestis elanud, saavad selle seaduse järgi maad vabalt osta ja müüa. Kaitseministeerium on rääkinud sellest, et tuleb uus kontseptsioon, mille kohaselt muutuvad maa ostmise piirangud objektipõhiseks, ja see tuleks taas kord ära oodata. On arusaadav, et kui ühe analüüsi valmimine võtab aega kolm aastat, siis ei ole ministeeriumi jaoks tõenäoliselt tegemist väga suure prioriteediga. Kui kolleeg Valeri Korb küsis, mis saab pärast seda, kui analüüs valmib, siis loomulikult hakatakse analüüsitulemusi edasi analüüsima. Mitu aastat analüüsi tulemusi analüüsitakse, on omaette küsimus.
Peale selle on põhimõtteline küsimus, kas sellest analüüsist lähtuvalt praegu arutuse all olevat probleemi tegelikult üldse lahendada soovitakse? Nimelt ei tasu arvata, et see analüüs küsimuse sisuliselt lahendaks, kuna Eesti riigipiir on kindlasti üks objekt, mille läheduses maa ostmist ka edaspidi piiratakse, ja mul pole mingit kahtlust, et seda päris mitme kilomeetri ulatuses. Seepärast tuleks minu hinnangul läheneda asjale teisest vaatevinklist ja küsida, kas need inimesed, kes on oma elu Eestiga sidunud ning elavad siin pikaajalise elaniku staatuses, väärivad kehvemat kohtlemist kui Euroopa riikide kodanikud, kellel Eestiga üldse igasugune seos puudub.
Millega on siis sellised piirangud sisuliselt põhjendatud? Ma küsisin näiteks kaitseministrilt kirjaliku küsimuse vormis, kas meil on andmeid, et Eesti pikaajalised elanikud on korda saatnud rohkem riigi julgeolekut ohustavaid tegusid kui Eesti Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud. Öeldi, et analüüsi ei ole. Õigusriigi alusloogika ütleb, et piirangud peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud. Pärast mitmeid küsimusi väga mitmele ministrile olen mina jõudnud seisukohale, et sisulisi põhjendusi sellisele eristamisele ei ole. Sellepärast tuleks minu hinnangul üldse kogu see kontseptsioon üle vaadata, ja mitte sellisel viisil, nagu seda on teinud või teeb Kaitseministeerium kolme aasta jooksul, vaid vaadata hoopis sedapidi, et kas neid inimesi, kes tegelikult Eestis elavad, peaks selles konkreetses küsimuses kohtlema teistmoodi kui Euroopa Liidu kodanikke. Nendel põhjustel toetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon selle eelnõu edasist menetlust. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 502 esimesel lugemisel tagasi lükata, tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 502 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust ja eelnõu 502 on menetlusest välja langenud.

Meie päevakorra viimane punkt on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu 547 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Aivar Sõerdi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu algatamist 2. detsembri istungil ja otsustas konsensuslikult nimetatud eelnõu algatada. Esimese lugemise ettevalmistamise istung toimus 5. detsembril 2013. Lühidalt selle eelnõu eesmärkidest. Eesmärk on sätestada Rahandusministeeriumile võimalus vajaduse korral arveldada riigikassa vahendusel Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kogumispensionide ja väärtpaberitega seotud makseid. Eelnõu algatamise tingis asjaolu, et praegu Riigikogu menetluses olev uus riigieelarve seaduse eelnõu 513 sellise võimaluse sätestab, kuid teadaolevalt võib riigieelarve seaduse menetlemine võtta aega ja seadus ei jõua jõustuda 1. veebruariks 2014 ehk siis selleks ajaks, kui Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja peab oma arveldamise Eesti Pangast mujale viima. Käesolevat kehtiva riigieelarve seaduse muutmise eelnõu on kavas menetleda selliselt, et alates 1. veebruarist 2014 oleks Rahandusministeeriumil seaduslik alus ja võimalus väärtpaberite keskregistri arveldusalaseks teenindamiseks. Tausta selgituseks ütlen veel seda, et Eesti väärtpaberite keskregister on riigi üks põhiregistreid, mis peab arvestust kõigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiaraamatute ning kõigi Eestis avatud väärtpaberikontode ja pensionikontode üle. Väärtpaberite keskregistri pidajaks on AS Eesti Väärtpaberikeskus, registri pidamine toimub Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse alusel. Keskse elektroonilise registri pidamine on antud väärtpaberite keskregistrile Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse ja Rahandusministeeriumiga sõlmitud registripidamise lepingu alusel.
Praegu kasutab Eesti väärtpaberite keskregister kogumispensionide arvelduste tegemiseks pangakontot, mis peab vastavalt kogumispensionide seadusele asuma Eesti Pangas. Aga alates 1. veebruarist 2014 ei toeta Eesti Panga tavamaksete arveldussüsteem ESTA enam ühtse euromaksete piirkonna ehk SEPA standardeid seoses SEPA XML-formaadi kasutuselevõtuga, mistõttu Eesti Pank sulgeb ESTA ja lõpetab siseriiklike pankadevaheliste arvelduste vahendamise.
Riigikogus 20. novembril vastu võetud eelnõu 501 muudatused lubavad Eesti väärtpaberite keskregistril valida endale uus arveldusteenuste pakkuja. Eesti väärtpaberite keskregister on juba tegelnud uue arveldusteenuste pakkuja valimisega. Läbirääkimisi on peetud mitme panga ja ka Rahandusministeeriumiga. Praeguseks on väärtpaberite keskregister avaldanud soovi alates 1. veebruarist 2014 korraldada pensionide ja väärtpaberitega seotud makseid riigikassa vahendusel.
Kehtiv riigieelarve seadus ei võimalda riigikassal väärtpaberite keskregistrit teenindada. Praegu tohib Rahandusministeerium seaduse või lepingu alusel hoida ja paigutada üksnes avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi poolt asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha. Eelnõu puudutab otseselt teise pensionisamba sissemakseid ehk 600 000 inimest aastas, teise samba pensioni saajaid ehk 65 000 – 100 000 isikut aastas, samuti isikuid, kes soovivad investeerida kolmandasse sambasse, ehk ligikaudu 40 000 inimest aastas.
Komisjoni arutelul küsiti selle kohta, milline oleks Eesti Panga või siis tulevikus riigikassa funktsioon ahelas Maksu- ja Tolliamet, Eesti Pank, ja Eesti väärtpaberite keskregister. Vastus oli, et Eesti Pank koondab makseid ja jagab laiali, selliselt on see maksesüsteem toiminud. Aga kommertspangad ei olnud sellest enam huvitatud, ja kui kommertspangad ära langesid, siis ei olnud Eesti Pangal enam mõtet süsteemi üleval hoida. Riigikassa asubki tema asemele, jaotades maksed nelja suurema panga vahel laiali. Väärtpaberite keskregistri roll selles ahelas on üldise kontrolli tegemine.
Küsiti selle kohta, kui suur koormus riigikassale lisandub, kas inimesi võetakse juurde. Sellele anti vastus, et inimesi juurde ei ole vaja, küll on aga vaja teha mõningaid IT-süsteemide ümberkorraldusi. Küsimusi oli ka selle kohta, kas selline muudatus võib mõjutada riigikassa bilanssi. Riigikassa bilanssi ei mõjuta see kuidagi, sellepärast et riigikassa tegutseb selle teenuse osas sisuliselt pangana – osutab teenust, mille eest isikud tasuvad vastavalt sõlmitavatele kokkulepetele. See raha, mis läbi käib, need arveldused ei ole bilansi osa. Küll on lisanduvate isikute kassaliseks teenindamiseks vaja teha täiendav IT-investeering, võib-olla on vaja mingeid servereid võtta arvele põhivarana. Sedakaudu võimaldab see seadus riigikassa bilanssi mõjutada.
Komisjon langetas konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda täna, 10. detsembril 2013, lõpetada esimene lugemine ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. detsember kell 15. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun, kolleeg Inara Luigas, küsimus!

Aitäh, austatud ettekandja! Sa jätsid mainimata ühe asja. Meil rahanduskomisjonis oli arutelu, et selle seaduseelnõuga antakse riigikassale võimalus teenindada kõikide nende arvelduskontosid, kellel lasuvad haldusülesanded ja kes on eraõiguslikud juriidilised isikud. Rahanduskomisjonis tekkis küsimus, kui palju on Eesti riigis üldse selliseid eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kellele on see halduskoormus antud. Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et tema teada polegi. Tegin väikese järelepärimise ja asi osutus selliseks, et on umbes 100 eraõiguslikku isikut, kellel on selline halduskoormus. Kas selle seadusega antakse riigikassale õigus ka kõikide nende isikute puhul pangakontosid hallata?

Ma arvan, et selleks ei ole mingit vajadust, sest meil on toimiv kommertspankade süsteem, mis teeb arveldusi. Nii et selle järele küll mitte mingisugust vajadust ei ole.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud ettekandja! Rahandusministeeriumi vastus oli just, et kui vajadus tekib, siis võidakse sõlmida lepingud nende eraõiguslike juriidiliste isikutega ja võidakse ka hallata nende pangakontosid. 2011. aastal liideti ju riigikassaga haigekassa ja aastal 2012 töötukassa. Kas sellistel puhkudel võib eeldada, et niimoodi võib riigikassa parandada Eesti riigi likviidsuskäivet?

See ei ole mingi uudis, et töötukassa arveldussüsteem viidi riigikassalisele teenindamisele, samuti haigekassa oma. Selleks olid väga ratsionaalsed põhjused. Riigis tervikuna vahendite haldamise kulude kokkuhoid ja sääst oli põhiline eesmärk, miks töötukassa ja haigekassa riigikassa teenindamisele viidi. Riigikassa on selle ülesandega hästi hakkama saanud, nende vahendite haldamisel, vabade vahendite investeerimisel on isikud, kellele teenuseid osutatakse, saanud mõistliku tootluse. Ma ei tea praegu, et sinna võiks veel kedagi lisada. Rahandusministeerium ütles, et vajaduse korral on see võimalus olemas, aga ma vastan veel kord, nii nagu ma juba ütlesin, et teadaolevalt praegu sellist vajadust ei ole.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 547 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 13. detsembri kell 15. Eelnõu 547 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendatud. Ilusat päeva kõigile!

Istungi lõpp kell 12.56.