Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit.

Kõigepealt on mul hea võimalus ja suur au kutsuda kõnepulti Tarmo Mänd. Seoses Riigikogu liikme Urve Tiiduse volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asub 2013. aasta 5. detsembril Riigikogu liikmeks Tarmo Mänd. Ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Männi, et ära kuulata ametivanne!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Seoses Rein Langi Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamisega ning tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 2013. aasta 5. detsembril lõppesid 2013. aasta 4. detsembril Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku volitused.
Head ametikaaslased, on veel üks teade. Tulenevalt auväärse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 lõikest 1 ei ava istungi juhataja täna päevakorrapunkti nr 5 arutelu, st ei toimu Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480 kolmandat lugemist. Põhjendus on see, et päevakorraküsimuste arutamise aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 474 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kuna seaduseelnõu 474 vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Panen lõpphääletusele eelnõu 474. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 474 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 475. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Veenva enamusega on Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse, audiitortegevuse seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 509 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 509. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, 1 on vastu ja 1 jäi erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 509 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 504 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 504. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 504 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaan Õunapuu!

Härra Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Ma olen teist korda selle eelnõuga seoses teie ees ja saan kinnitada sedasama, mida ütlesin ka esimesel korral: selle eelnõuga soovitakse parandada 2014. aasta riigieelarve laekumisi.
Esimesel lugemisel tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna lõivumäärade 5%-line tõstmine ei ole kuidagi põhjendatud. Üldjuhul tuleb riigilõivumäära kehtestamisel lähtuda riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 toodud kulupõhimõttest, et riigilõiv peab lähtuma toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Riigilõivumäära 5%-line tõstmine ei ole kuidagi põhjendatud, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on sõiduki, sh haagise registreerimise kulupõhine hind 14 eurot ja 88 senti.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Saalis on liiga suur lärm. Ma palun austada ettekandjat ja neid, kes soovivad selle seaduseelnõu tutvustust kuulata!

Praegune lõivumäär on 121 eurot ja 43 senti, see soovitakse tõsta aga 128 eurole. Koalitsioon hääletas kahjuks meie ettepaneku maha. Peale seda tegime 50 muudatusettepanekut, millest ühte arvestati osaliselt. See puudutab haagiste registreerimise riigilõivu, mida vähendatakse 121 eurost 63 euroni. Meie ettepanek, tuletan teile veel kord meelde, oli vähendada lõivu 25 euroni. Tuleks arvestada, et Soomes maksab see toiming omanikule 29, Norras 5,5, Rootsis 6,3, Lätis 41 ja Leedus 34 eurot. Seega saab öelda, et ka langetatud määr jääb meie naabrite omast oluliselt kõrgemaks. Mul on hea meel õnnitleda meie fraktsiooni liiget Kalev Kotkast, kes on oma võitluses haagiste maksumäära alandamise eest saavutanud pisikese, aga tähtsa võidu. Asi seegi.
Mittearvestatud muudatusettepanekutega soovisime lõivumäärad jätta endiseks, kuna isegi praegu ületavad need tehtud kulutusi oluliselt. Eelnõul on tugev negatiivne mõju nendele isikutele, kes peavad eri põhjustel kasutama Maanteeameti liiklusregistribüroode teenuseid, sest seal tehtavate tehingute riigilõivumäärad tõusevad tuntavalt. Hoolimata sellest, et praegu saab selles valdkonnas e-teenuseid kasutada väga piiratud hulgal, loodetakse järgmisel aastal 20% registreerimistest kaugteenustega katta. Tekib küsimus, kas Maanteeamet on kõigeks selleks valmis. Sotsiaaldemokraadid toetavad igati e-teenuste arendamist, kuid kas seda ei saa teha nii, et lõivumäärad oleksid kehtivatest madalamad?
Meie fraktsiooni liikmed ei pea põhjendatuks ka sõidukite registreerimismärgi väljastamise ja Maanteeameti büroodes registriandmete muutmise toimingute kallimaks muutmist.
Oma jutu lõpetan positiivselt: meil on hea meel, et me suutsime oma järjepideva eelnõude esitamisega selgitada koalitsioonile haagiste riigilõivu vähendamise vajalikkust. Tänan teid!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu 496 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 496. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56 Riigikogu liiget, vastu oli 13 ja 3 jäid erapooletuks. Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Mis me siis nüüd teeme? Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 492. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 on seadusena vastu võetud.
Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 503 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Yana Toomi!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Ma tutvustan teile otsuse eelnõu, mille pealkiri on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". Me tahame selle eelnõuga kohustada Vabariigi Valitsust töötama järgmise aasta 1. juuniks välja vaidekomisjoni õigusliku aluse korteriühistute vaidluste lahendamiseks kohtuvälises korras, eesmärgiga menetleda korteriühistutes tekkinud vaidlusi lihtsamalt ja kiiremini, kui seda on võimalik teha praegu. Ma ei hakka pikemalt rääkima eelnõu sisust ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm, seda tuleb igast nurgast. Ma palun austada ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulata! Vabandust, ettekandja! Palun!

Aitäh! Ma ei hakka ümber jutustama ka seletuskirja sisu, aga ma üritan ennetada võib-olla mõnda küsimust, mis, ma tean, on kolleegidel tekkinud. Seda sain ma teada aruteludel ja ka komisjoni istungil.
Esimene küsimus oli see, miks me nimetame korteriühistu liikmeid sundliikmeteks. Vastus on väga lihtne. Praegu on Riigikogu menetluses uus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu. Selle kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis, milleks on korteriühistu. Seaduse jõustumise korral moodustub korteriühistu koos korteriomandite loomisega. Ühe kinnisasja piires kinnisasja omavatest isikutest saavad korteriühistu liikmed, kellel tegelikult ei ole valikut, ehk sundliikmed. Me nimetame neid sundliikmeteks sel põhjusel, et uue seaduse jõustumise korral ei ole inimesel võimalik ise otsustada, kas ta soovib olla mittetulundusühingu ehk korteriühistu liige või mitte.
Kust tuli üldse vaidekomisjoni mõiste? Inimesed on esitanud mitmesuguseid seisukohti selle nimetuse kohta. Näiteks ütles kolleeg Siim Kabrits komisjonis, et vaidekomisjoni nimetus tekitab tahtmist millegi üle vaielda, aga nimetus võiks olla rahumeelsem. Vaidekomisjoni asemele on pakutud nimetusi "vaidluskomisjon", "vaidlustuskomisjon" ja "lepituskomisjon". Selgitan nüüd lähemalt, miks me jäime just selle nimetuse juurde. Meil on riigihangete vaidlustuskomisjon, kus vaidlevad pooled on riigiga seotud ettevõte ja eraõiguslik isik. Korteriühistute vaidluste puhul on mõlemad osapooled eraõiguslikud isikud. Selleks et tagada õigusselgus, ei tohiks tekitada segadust, mis võiks tekkida juhul, kui mõiste "vaidlustuskomisjon" hakkaks kehtima ka vaidluste puhul, kus mõlemad osapooled on eraõiguslikud isikud. Kui aga eelnõu alusel loodava organisatsiooni nimetust võrrelda töövaidluskomisjoni nimetusega, siis tuleb öelda, et töövaidluskomisjon arutab lisaks kõigele muule ka rahalisi nõudeid. Meie eelnõu eesmärk ei ole praegu hõlmata vaidlusi rahaliste nõuete üle. Seda, kas ja millisel kujul see siiski võimalik oleks, peaks eelnõu järgi jällegi otsustama Vabariigi Valitsus. Komisjonis oli juttu ka lepituskomisjonist ja lepitusmenetlusest, ma usun, et komisjoni ettekandja sellest veel räägib. Meie eelnõu eesmärk ei olnud luua lepituskomisjoni, seda sel lihtsal põhjusel, et lepitusmenetluse tunnus on see, et pooli vahendaval või lepitaval kolmandal isikul puudub pädevus langetada mingisugust otsust, mis ei vasta poolte tahtele, ehk tulemus sünnib üksnes siis, kui pooled jõuavad kokkuleppele. Praktika on aga näidanud, et vaidlused tekivad siis, kui inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Oleme seisukohal, et kui luua selline organ, kuhu saab abi saamiseks pöörduda vaid mõlema osapoole nõusolekul, siis see ei ole mõistlik rahakulutamine. Meil on vaja toimivat, erapooletut ja otsustamispädevusega organit. Eeltoodust tulenevalt leiame, et tuleb võtta kasutusele uus mõiste, milleks oleme pakkunud vaidekomisjoni. Vaidekomisjonist saaks organ, mis tegeleks korteriühistute otsuste vaidlustamise taotlustega ja muude vaidlustega, mis puudutavad korteriühistu kui organi juhtimist.
Kuidas see komisjon tuleks luua ja miks üldse see eelnõu tekkis? Inimõiguste kohus on selgitanud, et kohtueelne organ ei pea olema riigi kohtusüsteemi osa, kuid ta peab vastama teatud tunnustele, muu hulgas peab see organ olema sõltumatu ja erapooletu, seaduse alusel moodustatud ning täidesaatvast võimust lahus, sellele organile peab olema seadusega antud õigusemõistmise volitus ning menetluskord peab tagama konkreetse asja adekvaatse arutamise. Praegu puudub paraku Eestis võimalus luua vaidekomisjon korteriühistute vaidluste lahendamiseks. Selleks me esitamegi selle eelnõu.
Kas seda komisjoni on vaja? Esiteks, minu enda sügav veendumus on, et on vaja. Me oleme päris pikalt, rohkem kui aasta korteriühistute inimestega töötanud. Tagasiside on väga toetav, kõik väidavad enam-vähem ühel meelel, et seda komisjoni oleks väga vaja. Teiseks võib tuua ka arvulise argumendi. Aastal 2012 oli Eestis umbes 21 400 korteriomandi esemeks olevat kinnistusasja ja umbes 477 000 korteriomandit. Korteriühistute ligikaudne arv on praegu 9500, mis suureneb, kui uus seadus jõustub. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi tekib sundliikmesus, nagu ma juba rääkisin. Nendel inimestel ei ole aga õigusalaseid eriteadmisi, et otsuseid langetada. Siia juurde toon veel ühe argumendi, mis kõlas jällegi komisjoni istungil, kusjuures selle esitasid eelnõu oponendid. On ju selge, et majades, kus valitseb kodurahu, on korteriühistu ammu moodustatud, aga just need probleemsemad majad, kus veel korteriühistut ei ole, hakkavad seda moodustama uue seaduse järgi, kui see jõustub. Nii et võib oodata uusi probleeme ja konflikte. Näitena võib tuua üldkoosoleku päevakorra muutmise, kui koosolekul arutati uusi küsimusi ja vastuväidete esitamiseks anti aega üks minut. On selge, et ühe minuti jooksul ei ole võimalik kujundada oma seisukohta keerulises juriidilises küsimuses. Üheminutilise tähtajaga mittenõustumise korral peab korteriühistu liige pöörduma kohtusse, et tunnistada see nõue vastuolus olevaks hea tava või mõne muu õigussättega. Kohtusse pöördumine on aga pikk ja kallis protsess. Justiitsminister Hanno Pevkur on öelnud, et korteriühistu toimimiseks on vaieldamatult vaja, et kõik ühistu liikmed mõistlikult läbi käiksid ja ka otsuseid vastu võtaksid. Samas on minister kinnitanud, et praktikas esineb siiski palju korteriühistuteemalisi vaidlusi. Seda me teame ka ise.
Kuidas see komisjon toimiks? Mõte on selline, et sinna peaks saama esitada vabas vormis avalduse, kus tuleks välja tuua asjaolud, millel on vaidluses tähendust. Vaja on kirjeldada, milles seisneb poolte lahkarvamus, st mida korteriühistu liige või korteriühistu on jätnud tegemata või teinud ebaseaduslikult. Vaidekomisjonist saaks ka abistav organ korteriühistu juhatusele, sest inimesi on erinevaid ja on ka neid, kes lausa otsivad tüli. Siis on hea, kui mingisugune neutraalne osapool selgitaks inimesele tema õigusi ja kohustusi ning oleks vahekohtunik. Sellega vähendataks oluliselt vaidluste arvu ja kergendataks kohtunike töökoormust.
Kohtumisel Riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga oli ka Riigikohtu esimees Priit Pikamäe seisukohal, et korteriühistute vaidekomisjoni loomise idee on hea ning seda tuleks kindlasti kaaluda. Seega palun ma seda eelnõu toetada! Olen valmis vastama küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! See on ju uus mudel või süsteem. Kui võrrelda seda uut komisjoni töövaidluskomisjoniga, siis kas te oskate ütelda, kui palju vajab see komisjon ressursse, kui palju see maksma läheb ja mis on nende ressursside allikas?

Ma tänan! Kui me õiguskomisjonis seda eelnõu arutasime, siis rääkisime ka töövaidluskomisjonist. Komisjonis kõlas huvitav väide, justkui töövaidluskomisjon ei oleks enam see, mis ta varem oli, et iga teine selle otsus kohtus vaidlustatakse. Me kontrollisime üle, see ei vasta tõele. Otsuseid vaidlustatakse küll, aga see protsent on suhteliselt väike. Mul on kaasa võetud arvud töövaidluskomisjonis arutatud asjade kohta. 2008. aastal oli neid asju ümmarguselt 4000, 2009. aastal 6000, 2010. aastal 4000, 2011. aastal 3000 ja 2012. aastal 3000. Selle komisjoni ülalpidamine läks igal aastal maksma 150 000 euro ringis, 148 000 – 171 000 eurot, olenevalt vaidluste arvust. Ma arvan, et me ei peaks prognoosima nii suurt korteriühistute vaidluste arvu, aga see summa on umbes selline, 150 000 – 170 000 eurot aastas.

Margus Hanson, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Te oma ettekandes ütlesite, et uus organ peaks pigem korteriühistu juhatust abistama. Aga tihti on ju olukordi, kus korteriühistu liikmed ei saa juhatusega n-ö hakkama ja just nemad nõrgema osapoolena vajaksid toetust. Kas see võimalik organ oleks ka siis abiks?

Ma usun, et see komisjon peaks olema abiks konflikti mõlemale osapoolele, nii nõrgemale kui ka tugevamale. Ma sain aru, et te oma küsimusega pidasite silmas – võib-olla sain ma muidugi valesti aru –, et on inimesi, kes tõesti otsivad tüli. Ma olen seda ise kogenud, arutades eelnõu korteriühistute esimeestega. Mõni neist ütles, et nüüd avatakse Pandora laegas ja kõik hakkavad tüli otsima, praegu need tüliotsijad ei jõua riigilõivu maksta, nad ei ole piisavalt pädevad ega lähe kohtusse, kui aga nüüd tekitatakse see võimalus, siis see raskendab korteriühistute elu. Ühest küljest on see inimlikult arusaadav, aga teisest küljest pole ju normaalne, kui me siin saalis teadlikult ei anna inimestele võimalust oma õigusi kaitsta. Ma usun, et see komisjon oleks abiks mõlemale osapoolele. Me teame väga hästi, et on olnud olukordi, kus korteriühistu on võtnud laenu, aga mõni inimene ei ole sellega rahul olnud, vaid on läinud kohtusse. Kohtumenetlus kestab aasta, kaks või kolm, inimene esineb sel ajal meedias ja kirjutab artikleid. Ühesõnaga, see on ebaterve olukord. Ma usun, et kui me teeme selle vaidlemise selgemaks ja lihtsamaks, siis sellest võidavad kõik.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 503 oma 18. novembri istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid istungile kutsutud Riigikogu liige Yana Toom ning Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets ja justiitsministri nõunik Madis Timpson. Tegemist on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga. Seda tutvustas komisjonile Yana Toom. Ta tutvustas eelnõu eesmärke ja sisu ning vastas komisjoni istungil esitatud küsimustele. Eksperdina vastasid komisjoni liikmete küsimustele Justiitsministeeriumi esindajad. Eelnõu eesmärk on, et Riigikogu teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada 2014. aasta 1. juuniks välja vaidekomisjoni õiguslik alus korteriühistute vaidluste lahendamiseks kohtuvälises korras, eesmärgiga menetleda korteriühistutes tekkinud vaidlusi lihtsamalt ja kiiremini.
Komisjoni liikmed möönsid, et tegemist on aktuaalse probleemiga. Nagu Yana Toom oma ettekandes mainis, tekitas küsimusi nimetus "vaidekomisjon", mis ei ole võib-olla kõige parem. Küsimus on aga selles, kuidas selles valdkonnas tekkivaid probleeme paremini lahendada. Kui mujal maailmas on hästi levinud lepitusmenetlus, siis võib-olla võiks ka meil selle peale mõelda. Eestis hakkas 2010. aastal kehtima ju ka lepitusseadus. Justiitsministeeriumile tehti komisjonis ettepanek kaaluda, kas ei võiks 2017. aastal, kui uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus täies mahus kehtima hakkab, suunata rohkem ressursse korteriühistuinimeste koolitamiseks, selleks et tekkida võivaid vaidlusi ära hoida ja õigusselgus oleks suurem. Praegu reguleerivad seda valdkonda neli seadust. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eesmärk ongi ka see, et tekitada rohkem õigusselgust, nii et seda valdkonda reguleeriks üks seadus.
Komisjoni esimees pani hääletusele ettepaneku mitte toetada otsuse eelnõu 503 otsusena vastuvõtmist. Lõpphääletusel oli selle poolt 5 komisjoni liiget, vastu oli 2 ja 1 jäi erapooletuks. Komisjon otsustas teha ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. detsembri istungil ja panna eelnõu lõpphääletusele. Ettekandjaks määrati Siim Kabrits. Need kolm otsust tehti konsensuslikult. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Valeri Korb.

Aitäh! Hea kolleeg! Ma saan aru, et seda komisjoni ei tule, sest on vastu võetud otsus eelnõu tagasi lükata. Aga sa rääkisid lepitajatest. Kas see tähendab, et koalitsiooni arvates võivad varsti tulla korteriühistutsoonis töötavad lepitajad?

Aitäh küsimuse eest! Küsimus on pigem laiem. Juba sõna "vaidekomisjon" tekitab inimestes soovi edasi vaielda. Kui vaidekomisjon teeb mingi lõppotsuse, siis on hirm, et minnakse edasi kohtusse ega saavutata lõplikku rahulolu. Küsimus on pigem selles, kuidas korteriühistute valdkonda paremini reguleerida, et oleks vähem vaidlusi. Tuleks selgitada probleeme ja jagada inimestele seaduse abil informatsiooni, kuidas saaks igapäevaprobleeme lahendada.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Hea ettekandja! Ma palun teilt argumente selle lepitamise kohta. Ma rääkisin sellest oma ettekandes ja ka Valeri küsis umbes sama asja kohta. Lepitamine tähendab, et mõlemad osapooled on lepitamisprotsessiga nõus. Milline on sinu ettepanek, kuidas tuleks konfliktide arvu vähendada juhul, kui osapooled lepitamisega nõus ei ole? Kui nad oleksid nõus, siis poleks ju ka konflikti.

Lepitusmenetlus eeldab alati kahe poole nõusolekut. Mujal maailmas on esimene eeldus selleks, et lepitus üldse toimuda saaks, mõlema poole nõusolek. Seda on vaja, et pöörduda lepituskomisjoni poole ja alustada lepitusmenetlust. Kui vaadata mujal maailmas ringi, siis näeme, et selles komisjonis ei ole mitte juristid, vaid psühholoogid, kes leiavad poolte vahel konsensuse. Nii see lepitusmenetlus läbi viiaksegi.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Yana ei küsinud, mis see lepitusmenetlus on. Ta küsis, mis saaks siis, kui lepitusmenetlust ei oleks, mis oleks teine variant. Aga minu küsimus puudutab hoopis seda, kas see meie pakutud vaidekomisjon, mis lahendaks korteriühistutes tekkinud probleeme, vähendaks või suurendaks Eesti kohtute koormust.

Aitäh küsimuse eest! Raske öelda. Praegu on ka selline variant, et kui on vaie, siis on võimalik kohtusse pöörduda. Uue seaduse jõustumise korral tekib juurde ligi 10 000 korteriühistut. Raske on prognoosida, kas ja kui palju neid juurde tekib. Ma arvan, et seadusandja peaks ette nägema piisaval hulgal koolitus- ja nõustamisfinantse, et selgitada inimestele juba eelnevalt, kuidas saab neid probleeme lahendada siis, kui see seaduseelnõu seadusena jõustub. Ma arvan, et praegu on suurim probleem just infopuudus. Korteriühistute esimehed teevad seda tööd vabatahtlikult. Meie omanike ühiskonna väljakujunemine võtab aega. Iga aastaga omanike ühiskond järjest tugevneb, aga see kõik võtab aega.

Yana Toom, palun!

Ma tänan! Ma võib-olla sõnastasin oma küsimuse pisut arusaamatult. Ma üritan siis veel kord. Mis annab sulle, hea kolleeg, optimismi arvata, et korteriühistu valdkonnas hakkab äkki toimima lepitusmenetlus, seda olukorras, kus see juba mitu aastat Eestis tegelikult ei ole toiminud sel lihtsal põhjusel, et Eesti inimene on selline, et ta ei tahagi kellegagi leppida? Kui ma arutan vahel koalitsiooni esindajatega eelnõusid, siis hakkan mõtlema, et meil oleks ka vaja mingisugust lepitusorganit, mis aitaks eelnõudest iva välja koorida, sest vahel me räägime lihtsalt üksteisest mööda. Mis annab sulle optimismi arvata, et lepitusmenetlus võiks saada korteriühistute seas populaarseks, kui ta teistes valdkondades populaarne ei ole?

Aitäh, hea kolleeg Yana! Kui inimesed vaidekomisjoni otsusega nõus ei ole, siis nad kaebavad selle otsuse kohtusse. See on alati inimeste otsustada. Kui ma millegagi nõus ei ole, siis ma pöördun kohtu poole, vaidlen edasi ning kohus paneb asjad paika.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates on meie pakutud komisjoni selge analoog töövaidluskomisjoni näol olemas. Kas pärast seda, kui töövaidluskomisjon ellu kutsuti, Eesti kohtute koormus suurenes või vähenes?

Aitäh küsimuse eest! Kolleeg Yana Toom tõi siin välja, kui palju on töövaidluskomisjonis neid vaidlusi olnud. Kahjuks ei toonud ta välja statistikat, kui palju pöördutakse peale töövaidluskomisjoni otsust edasi kohtusse. Minul seda statistikat ei ole.

Heimar Lenk.

Ma tahtsin küsida esineja käest, kuidas ta kujutab ette lepitamiskoosolekut, kui sinna on kutsutud korteriomanik, kellel on näiteks 11 000 euro eest korteriüür tasumata. Mida seal lepitada on?

Aitäh hea küsimuse eest! Lepitusmenetlus on üks võimalus. Komisjoni istungil käidi lihtsalt välja, et sellised võimalused on olemas ja mujal maailmas neid kasutatakse. Kuidas käituda üürivõla puhul, on kindlasti keerulisem küsimus. Kui korteriomaniku võlg on juba 11 000 eurot, siis on see väga suur summa, mis on väga pika aja jooksul tekkinud. See on suur probleem, mida nii lihtsalt ei lahenda.

Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma toon ühe näite. Narvas on neli korteriühistute ühendust ja volikogus on ka vastav komisjon, korteriühistute ja aiandusühistute komisjon. Enamik nendest ühendustest on seal esindatud. Kui arutelul on mingi tähtis küsimus, siis eeldatavasti neid kutsutakse komisjoni ja ka volikogu istungile. Millised korteriühistute organisatsioonid olid esindatud teil komisjonis siis, kui te nendega seonduvat arutasite?

Aitäh selle küsimuse eest! Selle otsuse eelnõu arutamisse ei olnud kaasatud ühtegi korteriühistuid esindavat organisatsiooni, kuid nad on kaasatud esmaspäeval, kui meil toimub uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu arutelu. Nendega toimub aktiivne diskussioon selle seaduseelnõu ettevalmistamisel. Ka Justiitsministeeriumist on aktiivselt küsitud nende arvamust. Nii et nad on kaasatud seaduseelnõu väljatöötamisse.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Jah, aga praegu me arutame otsuse eelnõu 503. Seetõttu küsin ma järgmise küsimuse. Milliste korteriühistute ühenduste poole on komisjon pöördunud nende arvamuse saamiseks selle otsuse eelnõu kohta?

Aitäh! Selle teema kohta laiemalt on kindlasti küsitud korteriühistute liidu käest, aga konkreetselt selle otsuse eelnõu kohta, ma arvan, otseselt vist ei olegi arvamust küsitud.

Heimar Lenk.

Aitäh! Ma tahan kuulda, mis ettepanekutega komisjon siis välja tuli. Praegu tekib üle Eesti käsu korras väga suur hulk korteriühistuid, sest see seadus on juba vastu võetud. Tegelikult vist veel käib selle seaduseelnõu menetlus, seadust pole vastu võetud. Aga lähemal ajal see asi, käsu korras ühistute moodustamine,  tuleb ja siis tekib vaidlusi, ma arvan, väga-väga palju. Kas nende lahendamiseks peaks mingisuguse organi looma? Mis otsusele komisjon jõudis, mida siis teha, kui meie ettepanek ei sobi?

Aitäh küsimuse eest! Õiguskomisjon hakkab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu arutama järgmisel nädalal. Teiseks lugemiseks on tehtud väga palju muudatusettepanekuid. Milliseid komisjon toetab, milliseid mitte, see selgub arutelu käigus. Kindlasti ei ole arutelu väga lihtne, kuna see teema puudutab paljusid inimesi isiklikult. Eestis on ligi miljon inimest, keda see seaduseelnõu mõjutab.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tegu on ju opositsiooni eelnõuga. Ma sain aru, et järgmisel nädalal tuleb teie komisjoni terve hulk mittetulundusühingute esindajaid. Aga miks ei kutsutud asjaomaste ühenduste inimesi selle otsuse eelnõu arutamisele? Tegelikult oleks olnud väga vaja ka nende arvamust kuulata, et teada saada, kas ka neid see teema huvitab või mitte.

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole oluline, kas see on opositsiooni või koalitsiooni eelnõu. Järgmisel nädalal on arutellu kindlasti kaasatud kõik: korteriühistute liit ning opositsiooni ja koalitsiooni esindajad. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohta on teinud muudatusettepanekuid nii koalitsiooni esindajad, aktiivselt näiteks Liisa Pakosta, kui ka teised. Ma arvan, et ei ole vahet, kas see on opositsiooni või koalitsiooni eelnõu. Teema on oluline.

Heljo Pikhof, palun!

Ma tulen ikkagi oma küsimuse juurde tagasi. Järgmisel nädalal arutatakse hoopis teist eelnõu, aga mina räägin sellest otsuse eelnõust. Miks selle arutelule neid inimesi ei kutsutud?

Aitäh! Seda valdkonda tuleb vaadata tervikuna. Kui me midagi reguleerime, siis selleks, et regulatsioon toimima hakkaks, peame vaatama teemat laiemalt. Ma arvan, et see ettepanek, mille Yana Toom tegi, on kindlasti väga tervitatav, sest probleem on Eesti ühiskonnas aktuaalne ja oluline. Siin tuleb leida mingi lahendus, et neid vaidlusi oleks vähem.

Eldar Efendijev, palun!

Härra eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus. Te räägite, et see valdkond on tähtis ja see probleem on vaja nii või naa lahendada. Aga mispärast ei saa seda eelnõu vaadata koos tuleval nädalal arutlusele tuleva seaduseelnõuga, et vaadata, nagu te ütlesite, valdkonda laiemalt?

Aitäh küsimuse eest! Rahvasaadikutel on alati võimalus teha seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 503 lõpphääletus tuleks teha esimesel lugemisel. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, otsuse eelnõu 503 vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 Riigikogu liiget, puudub 55.
Panen lõpphääletusele eelnõu 503. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 27 Riigikogu liiget, vastu 3 ja 1 jäi erapooletuks. Eelnõu ei leidnud toetust ja langeb menetlusest välja. Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.49.