Austatud Riigikogu! Austatud peaminister ja ministrid! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit.

Vabariigi Presidendi s.a 4. detsembri otsusega nr 335 on Urve Tiidus nimetatud kultuuriministriks. Kuulame ära kultuuriminister Urve Tiiduse ametivande.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)

Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 95 lõike 2 alusel võtame tagasi 19. novembril esitatud arupärimise kultuuriminister Rein Langile SA Kultuurileht põhikirja rikkumise kohta. Asjaolud, mille kohta me arupärimises küsisime, on tänu ajakirjanduse heale tööle teatavaks saanud. Ühtlasi tahan meie fraktsiooni poolt õnnitleda kultuuriminister Urve Tiidust ja siiralt õnnitleda ka Reformierakonna fraktsiooni hea valiku puhul! Sooviksime lubada uuele kultuuriministrile vähemalt sada päeva töörahu. Aitäh!

Riigikogu juhatus võtab selle teadmiseks.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, riigilõivuseaduse ja riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril algatatud meretöö seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 2. detsembril esitatud Riigikogu otsuse ""Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020" heakskiitmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Rahanduskomisjoni s.a 2. detsembril algatatud riigieelarve seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 2. detsembril algatatud tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, sotsiaalminister Taavi Rõivasele ning rahandusminister Jürgen Ligile.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Läheme päevakorra juurde. Kõigepealt pean päevakorda täpsustama. Esiteks, täna jätkame eilse päevakorraga. Eilse istungi päevakorrapunkt nr 8, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 540 esimene lugemine, on kandunud üle tänase istungi päevakorda punktina nr 1. Teiseks, tänase päevakorrapunkti nr 2 juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 kolmas lugemine, teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni esimees Sven Sester. Kolmandaks, tänase päevakorrapunkti nr 6 juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 teine lugemine, teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande majanduskomisjoni liikme Tõnis Paltsu asemel majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste.

Tänane esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 540 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Neeme Suure! Head kolleegid, palun vaiksemalt!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada Riigikogu otsuse eelnõu 540. Eelnõu esitamine on tingitud asjaolust, et tänavu 11. novembril lõppesid seoses tagasiastumisega Riigikogu liikme Kajar Lemberi volitused. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon soovib nimetada Kajar Lemberi asemele riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks Jüri Morozovi. Asendusliikmena jätkab Urve Palo. Aitäh!

Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd palun kaasettekande tegemiseks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Lugupeetud istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma 19. novembri korralisel istungil ja otsustas kõigepealt teha ettepaneku arutada seda täiskogu istungil 3. detsembril ehk täna; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, ja kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 540 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 540 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. detsembri kell 17.15.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 kolmas lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 514. Tegemist on kolmanda lugemisega. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu enne kolmandat lugemist oma 18. novembri ja 2. detsembri istungil. Riigieelarve muutmise kulude kogumahtu muutmata võib Vabariigi Valitsus algatada kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud eelnõuga tehakse muudatused, kuna kavandatud eesmärkide saavutamiseks peaks ressursse otstarbekamalt kasutama.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. novembriks kella 17-ks ei laekunud ühtegi ettepanekut ei Riigikogu fraktsioonidelt, komisjonidelt ega ka liikmetelt. Komisjon tegi kolmanda lugemise tekstis vaid keelelisi ja tehnilisi parandusi.
Kõik komisjoni langetatud otsused olid konsensuslikud. Tegime ettepaneku võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 4. detsembril, kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Põhimõtteliselt on selle seaduseelnõuga kõik korras – mis siin öelda, tehtud on vaid puhttehnilisi muudatusi. Aga riigieelarve muutmisega on alati lood niiviisi, et kui see ei tee elu paremaks, siis opositsioon ei saa seda toetada. See eelnõu ei anna seaduseks saanuna Eestile, Eesti elanikele mitte midagi. Nii et Eesti Keskerakonna fraktsioon hääletab selle vastu. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 514 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 514. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu on 13, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 444 algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 3. juunil. Eelnõu läbis 18. juunil esimese lugemise ja muudatusettepanekute tähtajaks 19. augustiks ametlikke ettepanekuid ei laekunud. Jätkutöö käigus tegi põhiseaduskomisjon koostöös Siseministeeriumiga kokku 12 täiendus-muudatusettepanekut. Nende arutelule kutsusime Ele Russaku, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõuniku, kellega koos arutasime probleeme ja valmistasime ette muudatused.
Eelnõu eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu sees väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu regulatsiooni ehk nn naasmisdirektiivi, võttes arvesse märkusi ja soovitusi, mis Euroopa Komisjon on Eestile teinud. On mõistetav, et seda laadi küsimused peaksid olema Euroopa Liidus liikmesriigiti reguleeritud ühtsetel alustel. Taotlus on muuta ja täiendada Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning talle sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sõnastus ei tohi tekitada tõlgendusraskusi ega nõuda välismaalaselt eri õigusaktide põhjalikku tundmist.
Eelnõu on ette valmistatud tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga. Seejuures on arvestatud praktikas tekkinud probleeme ning ka õiguskantsleri märkusi. Põhiseaduskomisjon käis ära ka väljasaatmiskeskuses, et ise kohapeal veenduda, milline olukord meil valitseb.
Muudatuste aluseks olev direktiiv võeti Eesti õigusesse üle 2010. aastal, kuid aja jooksul on praktikas ilmnenud teatud raskused ja puudujäägid. Nende ületamiseks, nagu ma ütlesin, ongi eelnõu koostatud. Nagu märkisin, kokku on 12 muudatusettepanekut. Need puudutavad erinevaid sätteid ja ma väga lühidalt tutvustan neid teile.
Esimene muudatusettepanek käsitleb põgenemise ohu mõistet ja määratleb täpsemalt, millises situatsioonis võiks tegu olla põgenemise ohuga.
Teine muudatusettepanek paneb ette sätestada, et välismaalane, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, võib taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist juhul, kui ta on selle ettekirjutuse täitnud. Asjaomane paragrahv reguleerib seda, kuidas seda kõike teostatakse.
Kolmas ja neljas muudatusettepanek puudutavad saatjata alaealise välismaalase lahkumiskohustust. On pakutud mitmesuguseid leevendusmeetmeid ja lähtutud eeldusest, et kogu tegevus peab lähtuma lapse huvidest. Politsei- ja Piirivalveametile on pandud kohustus otsida alaealisele saatja – välismaal viibiv vanem, eestkostja või vastuvõtuasutuse esindaja. Sellise lahkumiskohustuse täitmiseks tähtaega ei sätestata. See on jäetud määramata, sest situatsioonist tulenevalt võib otsing kaua aega võtta.
Viies ettepanek näeb ette mitmesuguseid abinõusid juhuks, kui ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel puudub raha majutuse eest maksmiseks. Sätestatakse võimalus, et niisuguses situatsioonis maksab välismaalase majutamise eest riik. See puudutab ennekõike lastega perekondi, inimkaubanduse ohvreid ja teisi eriti haavatavaid inimesi.
Kuues, seitsmes ja kaheksas ettepanek puudutavad välismaalase kinnipidamise tingimusi ja aluseid. Uus reegel on see, et välismaalast võib Politsei- ja Piirivalveameti ruumides kinni pidada ainult 48 tundi. Seejärel tuleb taotleda halduskohtult kinnipidamise luba ja halduskohus otsustab, kas võib kinnipidamist jätkata või mitte, kas see on põhjendatud või mitte. Kui kuus kuud kinnipidamisaega on täis ja inimesel ei ole ikkagi tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid vormistatud, siis tuleb ta teatud tingimuste korral vabastada, ja 18 kuu möödumisel tuleb isik vabastada lõplikult.
Muudatusettepanek nr 9 käsitleb ohjeldusabinõude kohaldamist. Eesmärk on muuta see säte võimalikult selgeks – ohjeldusabinõud kinnipeetavate transportimisel peavad olema täpselt reguleeritud ja üheselt mõistetavad. Konkreetsemalt oli meil jutuks käeraudade kasutamine. Leidsime, et tavalise ohu korral need vajalikud pole, politseiametnik võtab need kasutusele siis, kui tunnetab vahetut reaalset ohtu kellegi elule, tervisele või varale.
Muudatusettepanek nr 10 on tehnilist laadi.
Muudatusettepanekud nr 11 ja nr 12 lähtuvad õiguskantsleri märkusest, et põhiseadusega oleks paremas kooskõlas, kui seaduses väljendataks seda, mis on tingimata keelatud. Kõik, mis ei ole keelatud, oleks lubatud. Praegune regulatsioon on vastupidine. Ettepanek nr 11 on tehnilist laadi parandus, nr 12 seisneb selles, et seadusse saab kirja, mis ained ja esemed on kinnipidamiskeskuses keelatud. Kõik muu on seega lubatud. Keelatud asjade ja ainete loend on antud ammendavalt.
Lõpetuseks nii palju, et kuna muudatusettepanekud eeldavad ka infotehnoloogilisi arendusi ja rakendusi, siis on seaduse jõustumise tähtajaks määratud 2014. aasta 1. oktoober. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku võtta eelnõu täiskogu istungi päevakorda 4. detsembril ehk täna ja võtta eelnõu seadusena vastu, kui esimene lugemine lõpetatakse. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Täpsustan lihtsalt stenogrammi huvides, et tegemist on siiski teise lugemise lõpetamisega ja ettepanekuga suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Kõik 12 muudatusettepanekut on põhiseaduskomisjoni tehtud. Muudatusettepanek nr 1 – juhtivkomisjon on arvestanud täielikult, nr 2 – on arvestatud täielikult,
nr 3 – arvestatud täielikult, nr 4 – arvestatud täielikult, nr 5 – arvestatud täielikult, nr 6 – arvestatud täielikult, nr 7 – arvestatud täielikult, nr 8 – arvestatud täielikult, nr 9 – arvestatud täielikult, nr 10 – arvestatud täielikult, nr 11 – arvestatud täielikult, nr 12 – arvestatud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 444 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 504 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist 21. novembril. Muudatusettepanekud, mis selle eelnõu kohta on tehtud, on kõik normitehnilist laadi ja puudutavad seda, et me lükkame majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumist edasi. Asi on selles, et kuna tegu on paljude viidetega teistele seadustele, siis tuleb ka nende muudatuste jõustumist edasi lükata. Algses eelnõus olid osale seadustele viited sees ja osale mitte, nüüd peaks tänu muudatusettepanekutele kõik need küsimused lahendatud saama.
Majanduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada ja kui see on lõpetatud, saata eelnõu kolmandale lugemisele 5. detsembril 2013. aastal ja viia siis läbi ka lõpphääletus. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kaja Kallas! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Majanduskomisjon on teinud üheksa muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Number 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Number 2, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Number 3, ettepanek on arvestada täielikult. Number 4, ettepanek on arvestada täielikult. Number 5, ettepanek on arvestada täielikult. Number 6, ettepanek on arvestada täielikult. Number 7, ettepanek on arvestada täielikult. Number 8, ettepanek on arvestada täielikult. Number 9, ettepanek on arvestada täielikult.
Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 504 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Meie viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Jaan Õunapuu!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus tänavu 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. novembriks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Koostöös eelnõu algataja ja keeletoimetajaga tehti kolm normitehnilise sisuga ettepanekut teksti parandamiseks. Majanduskomisjon arutas eelnõu teist lugemist ette valmistades oma 21. novembri istungil, kus osales ka Rahandusministeeriumi esindaja, kes andis ülevaate muudatusettepanekute sisust.
Tutvustan nüüd teile väga lühidalt neid kolme muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 seisneb normitehnilises paranduses, millega lisatakse eelnõu pealkirja sõna "muutmise".
Teine ettepanek: asendatakse omandireformi aluste seaduse § 17 lõikes 10 sõnad "võib ... teha" sõnaga "teeb". Muudatus on vajalik, kuna maavanemal on kohustus haldusakti õigusvastasuse või selle õigusvastase andmata jätmise tuvastamise korral järelevalvemenetlus algatada. Seejuures on maavanemal toimingu algatamise üle otsustamisel edaspidigi haldusmenetluses tavapärane kaalutlusõigus. Sõna "õigusnorm" asendatakse sobivama terminiga "õigusakt".
Kolmas muudatusettepanek: eelnõu §-s 3 sisalduva Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõike 3³ sõnastust on vaja muuta. Peab olema üheselt arusaadav, et erisusi saab teha üksnes lõikes 3 nimetatud tähtaja osas, mitte sättes sisalduvate muude tähtaegade osas. Muudatusega asendatakse termin "erinorme" sõnaga "erisusi", mis on täpsem ja mida kasutatakse läbivalt ka Vabariigi Valitsuse seaduses. Kõik need kolm ettepanekut leidsid komisjoni istungil toetust. Ka istungil osalenud eelnõu algataja esindaja nõustus nendega.
Millised olid siis komisjoni otsused? Suunata eelnõu täiskogu istungi päevakorda s.a 4. detsembriks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada; juhul kui teine lugemine lõpetatakse, suunata see kolmandale lugemisele 5. detsembriks ettepanekuga viia läbi eelnõu lõpphääletus. Pean ka mainima, et kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea kolleeg! Selle eelnõuga on nii, et see tundub niisugune väga lihtne. Aga kui seda põhjalikult lugeda, siis näeme, et lõpus on nimetatud, ütleme, määruste muutmise määrust, mis sisuliselt muudab põhiseadusvastaselt ka ORAS-e § 17 lõiget 5. Kas teil komisjonis oli sellest juttu? Kas te jõudsite jälile, mis tegelikult selle eelnõu taga on?

Nagu ma ütlesin, komisjon piirdus nende kolme muudatusettepaneku aruteluga. Kui mälu mind ei peta, ei küsitud selle määruse kohta komisjonis enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist ka ministrilt ega teistelt ministeeriumi ametnikelt. Nii et seda teemat ei olnud.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Pärast esimest lugemist lugesin, et linnade liit on selle eelnõu vastu. Kas sa võiksid natuke põhjendada, miks linnade liit on sellisel seisukohal?

Ma ei ole linnade liidu seisukohta näinud. Ma võin oletada, milles te praegu probleemi näete ja mille kohta te küsite. Kõigi eelduste kohaselt puudutab see Rahandusministeeriumi poolt välja saadetud määruste eelnõusid. Kogu seda teemat, vara tagastamist välisriikide elanikele ei käsitletud komisjonis mitte kordagi. Ma saan päris kindlalt kinnitada, et niisugust lisa eelnõu lisade loetelus ei olnud.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Meie loeme välja, et linnade liidu juristid on selle määruse kohta väga kriitilise analüüsi teinud. Tegelikult antakse selle muudatusega Saksamaale ümberasunutele ja seal oma vara eest kompensatsiooni saanud inimestele võimalus saada see vara tagasi, kui nad maksavad kunagise kompensatsiooni tagasi. See on tohutu üllatus! Meie arvates on tegemist põhiseadusvastase olukorraga, aga ma saan aru, et teil komisjonis sellest juttu ei tulnud. Ent me sinuga koos analüüsisime seda, kas seal võib niisugune salaplaan peidus olla?

Mul on väga keeruline öelda, kas on selline salaplaan. Teema kerkis selle nädala alguses üles ka meie fraktsioonis ja me arutasime neid küsimusi omavahel veel täna hommikulgi. Kõige targem võib-olla on küsida informatsiooni kogu määruste paketi kohta Rahandusministeeriumist. Las nad annavad täpse ülevaate, miks need määrused selle eelnõuga kaasa on pandud ja ka seda, et kui Riigikohtu otsus sel teemal tehti 2006. aastal, siis miks alles nüüd, 2013. aasta detsembris see üles tõsteti.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma tean, et ka üürnike ühing on näidanud jõulist vastuseisu sellele seaduseelnõule. Kuna selle eelnõuga ei ole tuline kiire, siis kas ei võiks majanduskomisjon kaaluda koostööd põhiseaduskomisjoniga ja küsida nende arvamust kooskõla kohta põhiseadusega? Selle eelnõuga ei ole tõesti kiire. Võib-olla võtta aeg veidi maha ja arutada asja?

Aitäh! Mina kui komisjonipoolne ettekandja saan praegu teile siit puldist rääkida seda, mida komisjon enne teist lugemist arutas ja millisele seisukohale jõudis. Selle eelnõu saatus on aga meie kõigi kätes siin saalis umbes veerand tunni pärast.

Aitäh! Palun, Kaja Kallas!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et eelnõu, mida me praegu arutame, ei tekita uusi õigusi ega võta õigusi ka ära, vaidlus käib selle määruse üle? Seega etteheited sellele eelnõule ei ole õigustatud. Või saan ma valesti aru?

Ma arvan, et te ei saa valesti aru. Esmaspäeval me arutasime seda teemat oma fraktsioonis ja eile hommikul ma palusin Rahandusministeeriumi esindajal veel kord siia majja tulla. Küsisin tema käest otsesõnu üle, kas eelnõu 480 puudutab kuidagi ümberasujate teemat, ja ta kinnitas, et mitte. Ta rääkis täpselt sama juttu, mida oli rääkinud enne esimest lugemist meil komisjonis: eelnõu puudutab ainult nelja valdkonda, mida tahetakse reguleerida. See on meile kõigile teada, mis need neli valdkonda on.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile määruse, mille seletuskiri ütleb üheselt, et see on seotud täna arutelu all oleva eelnõuga, siis ma küsin: miks ei ole komisjon arutanud oma istungitel ka seda määrust? Kas tegemist ei ole komisjoni praagiga?

Ma ei julge küll kinnitada, et see komisjoni praak on. Sellel lihtsal põhjusel, et eelnõu 480 lisades mina isiklikult seda teemat puudutavat määrust ei ole näinud. Selle määruse tekstiga tutvusin ma selle nädala esmaspäeval, kui lugesin rahandusministri kirja härra Kiislerile.

Aitäh! Palun, Kaja Kallas, teine küsimus!

Aitäh! Riigikogu pädevus puudutab praegu eelkõige eelnõu ehk seadust. Me oleme seadusandlik võim ja Vabariigi Valitsus annab välja määruseid ka kõnealuse seaduse alusel. Kindlasti me saame pöörata tähelepanu vigadele selles määruses, kui need vead peaksid olema, aga me ei saa määruse teksti mõjutada. See on ikkagi valitsuse määrus. Kuidas sa seda kommenteerid?

Seda on minu meelest väga lihtne kommenteerida: valitsus ei tohi oma määrustega mitte mingil juhul ühegi seadusandliku aktiga vastuollu minna. Riigikogu kohus on jälgida, et määrused, mis Stenbocki majast välja tulevad, ei läheks seadustega vastuollu. See on meie ülesanne.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Jaan Õunapuu! Avan läbirääkimised. Palun, Marika Tuus-Laul! Kaheksa minutit.

Suur tänu! Head kolleegid! Kui Riigikogu töölaual on ORAS-e ehk omandireformi aluste seaduse järjekordne muutmine, siis mul käib alati kuum jutt südame alt läbi. Mida siis veel teha saab, kõik halb on nagu juba tehtud?! Me mäletame, et kunagi alustasid rahvusradikaalsed jõud koos väliseestlastega õigusliku järjepidevuse taastamist restitutsiooni alusel. Tegelikkuses kukkus see välja nii, et hakati tagastama hoopis 1990. aastatel loodud vara. Nendes majades elanud inimesed pidid oma kodudest lahkuma, ilma et neile oleks uut eluruumi vastu antud. Umbes 40 ORAS-e muutmist paljude aastate jooksul on kaasa toonud palju traagikat ja lõputuid pisaraid. Mitukümmend tuhat inimest on ilma jäänud õigusest kodule. Ja seda kõike pole toime pannud võõras võim ja võõrad väed, vaid meie oma Eesti riik.
Kui me vaatame seaduseelnõu, mis täna meie laual on ja mis samuti ORAS-t puudutab, siis tundub see täiesti tavaline eelnõu olevat. Vähendatakse vara kompenseerimisega seotud väljamaksetele sätestatud ajalisi ja mahulisi piiranguid, suunatakse edaspidi kogu maa erastamisest laekuv raha stabilisatsioonireservi asemel omandireformi reservfondi jne.
Ent saatan peitub sageli detailides. Seekord on salakaval plaan peidetud Vabariigi Valitsuse 1993. aasta 13. juuli määruse nr 216 muutmise eelnõusse, mis oktoobri lõpus kooskõlastusringile saadeti, sh linnade liidule. Määruse eelnõu sisaldab muu hulgas Saksamaale ümber asunutele ja Saksamaal kompensatsiooni saanutele vara tagastamiseks tehtavat muudatust. Seni oli selline regulatsioon vastavalt ORAS-e § 17 lõikele 5 välistatud. Nüüd nähakse ette võimalus, et Saksamaale ümber asunud ja seal oma vara eest juba kompensatsiooni saanud inimesed võivad ikkagi Eesti omandireformi aluste seaduse alusel oma vara tagasi saada, kui nad Saksamaal saadud kompensatsiooni tagasi maksavad. Eesti Linnade Liit leiab, et Saksamaa Liitvabariigilt vara eest juba kompensatsiooni saanud taotlejatele vara tagastamist võimaldavate erinormide kehtestamine selle määrusega muudab ORAS-e § 17 lõike 5 regulatsiooni ja seetõttu on see vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tegemist on seadust muutva määrusega, mis on Eesti Vabariigis võimude lahususe põhimõttest tulenevalt põhiseaduse kohaselt välistatud.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korduvalt rõhutanud, et põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim volitatud andma üksnes seadust täpsustavaid määrusi, mitte aga muutma nende sisu. Veel kord: ORAS-e § 17 lõige 5 sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Ka Eesti Linnade Liit ja Tallinna Linnavalitsus peavad oluliseks märkida, et ORAS ega ükski teine õigusnorm ei näe ette, et vara saab isikutele tagastada, kui nad sama vara eest saadud kompensatsiooni tagasi maksavad. Tallinna Ringkonnakohus on mitmes haldusasjas asunud seisukohale, et ORAS-e § 17 lõige 5 ei võimalda vara tagastada, olenemata sellest, kas varem saadud kompensatsioon on Saksamaa Liitvabariigile tagasi makstud või mitte.
Nüüd, omandireformi läbiviimise lõppjärgus, kui enamik vara tagastamise taotlusi on lahendatud, tahetakse teha see muudatus. Nii rikutakse kõikide nende inimeste õigusi, kes on enne ORAS-e kehtestamist saadud kompensatsiooni tõttu ilma jäänud võimalusest vara tagasi saada. Kuid eelkõige teeb see muudatus ülekohut massirepressioonide tõttu kannatanud inimestele, kellele selle vara eest on makstud sümboolne kompensatsioon, ja see välistab vara tagasisaamise õiguse.
Mida tähendab ikkagi selle kompensatsiooni tagasimaksmine? Kas omal ajal makstud kompensatsiooni summa tolleaegses vääringus on üldse võrreldav summaga, mis see kinnisvara praegu maksab? Loomulikult mitte. Tänapäeval tähendab see Saksamaal vaat et tühist kommiraha, aga eelnõu autorite idee järgi toimides saab selle eest miljoneid eurosid maksva kinnisvara Tallinna kesklinnas.
Nende muudatuste tagajärgi, mida praegu vargsi tehakse, ei suuda vist mitte keegi prognoosida. Kas tõesti nendele inimestele, kes on juba 20 aastat kohut käinud ja kellele kohtulahendid on juba jõustunud, algab kõik otsast peale? Küsin veel, kust on need ideed ikkagi tulnud. Me mäletame kõikvõimalikke ORAS-e parandusi, näiteks Jaanus Betlemi tädi oma ja teisi nimelisi. Me mäletame vara tagasisaajate ringi korduvaid laiendamisi. Kelle huvides on, et Eesti inimestele kuuluv vara tahetakse ei tea kellele Saksamaal tagastada ja praegusel juhul veel põhiseadust rikkudes? Mis on sealt vastu saadud? Kellele ja mille eest on valimisringkonnad võlgu? Ma teen ettepaneku teine lugemine katkestada, et me veel kord saaksime analüüsida eelnõu seost kõnealuse määrusega ja seda, mis tagajärjed seaduse vastuvõtmisel võivad olla. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Kõik muudatusettepanekud on majanduskomisjoni tehtud. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek  nr 2, seegi on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, samuti arvestatud täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480 teine lugemine katkestada. Me peame seda hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 480 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 45, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 480 teine lugemine on lõppenud.

Meie tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 15. novembriks esitas Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 50 muudatusettepanekut, eelnõu algataja esindaja esitas komisjonile kaalumiseks ühe ettepaneku. Komisjon arutas muudatusettepanekuid oma istungil 21. novembril ja 2. detsembril. Eelnõu algataja esindajatena olid kohal ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning sama osakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu. Komisjon toetas kõiki juhtivkomisjoni ettepanekuid.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud toetust ei leidnud ja need jäeti arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud võib nende eesmärgist lähtuvalt jagada kolme gruppi: jätta muutmata Maanteeameti toimingute eest võetavad kehtivad riigilõivud; jätta jõusse eelnõuga ettenähtud võimalus tasuda e-teenuste kasutamisel väiksemat riigilõivu ja vähendada haagiste registreerimise eest võetavat riigilõivu.
21. novembril peetud komisjoni istungil otsustati välja töötada ja muudatusettepanekute loetellu lisada kompromissettepanekud haagiste registreerimise eest võetava riigilõivu vähendamiseks. Kuni 3500 kilogrammise täismassiga haagiste registreerimise eest võetava riigilõivu umbes poole võrra vähendamist puudutavad kompromissettepanekud on muudatusettepanekute loetelus numbrite 2, 8, 10 ja 19 all. Kompromissettepanekuga nähakse ette haagise registreerimise riigilõiv summas 63 eurot. Kui arvestada viimase nelja aasta statistikat, siis väheneb haagisele eraldi riigilõivumäära kehtestamise tõttu prognoosi kohaselt sõidukite registreerimise eest saadav tulu 271 530 euro võrra. Kogutulu riigilõivu suurendamisest aga peaks olema 281 107 eurot, kui sõidukite registreerimise riigilõiv kasvab 1–2 euro võrra.
Konsensusega otsustati teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 5. detsembriks 2013 ja viia siis läbi lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Priit Toobal, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Üldiselt on põhimõte, et riigilõivud on kulupõhised. Kas selles eelnõus soovitakse riigilõivusid suurendada seetõttu, et kulud on kasvanud? Või on mingi muu põhjus? Ma ei pea praegu silmas e-teenust kasutades tehtavaid toiminguid.

Vastavalt riigilõivuseadusele võib riigilõivumäära kehtestada ka mitte lähtudes kulupõhimõttest. Seekord on lõivude suurendamise põhjuseks toodud, et aasta-aastalt on maanteetranspordiga kaasnev negatiivne mõju, sh keskkonnale tekitatav kahju kasvanud. Sellega seotud kulud kaetakse otseselt riigieelarvest.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te lugesite väga ilusasti ette eelnõuga kaasnevad tulud ja kulud. Haagiste lõivu vähendamine 63 euroni jätab eelarvesse laekumata veidi üle 271 000 euro. Tõe huvides peab ütlema, et praegu on sõiduki registreerimise lõiv 121 eurot ja see kasvab 128 euroni. See kasv on seega 7 eurot. Kui aga arvestada seda, et suureneb ka registrimärgi väljastamisega seotud toimingute lõiv, siis kogutakse prognoosi kohaselt kokku 281 000 eurot. Vahe on 10 000 eurot. Mida selle 10 000 euroga tehakse?

See ei ole küll õigesti adresseeritud küsimus. Ma tõesti ei oska öelda, mida sellega tehakse. Aga küll MKM leiab koha, kuhu seda panna.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Te ütlesite, et riigilõivu võib kehtestada ka mõnest teisest põhimõttest, mitte ainult kulupõhisest printsiibist lähtudes ja et maanteetranspordi tõttu on tekkinud keskkonnareostus ja muu kahju. Kas on tehtud konkreetsed arvutused, millest lähtudes lõivud just nii palju kasvavad, ja kui on, siis kas saaks nendega tutvuda?

Konkreetset arvestust, kas lõivud peaksid kasvama 5, 6 või 10%, meile ei esitatud. Lihtsalt leiti, et meil ei ole auto- ega luksusmaksu, aga kulud tuleb katta. Lõivude suurenemine 5%, samas kui e-teenuste riigilõive vähendatakse ligi 20%, tundus õiglane kompromiss olevat.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Kõigepealt, minu meelest oleks võinud komisjon kaaluda, ehk on võimalik üheksandat muudatusettepanekut osaliselt arvestada. Aga mis riigilõivudesse puutub, siis need peaksid küll olema kulupõhised. Põhjendused, mis majanduskomisjon lõivude suurendamisest rääkides tõi, viitavad pigem sellele, et peaks olema automaks. Võib-olla ongi meil riigilõivu näol praegu tegemist autode registreerimise maksuga. Kui nii, siis tuleks seda ka otse öelda, mis siin ikka häbeneda.

Eks igaüks võta seda maksu sellena, kuidas ta seda rohkem tunnetab. Antud juhul on tegemist riigilõivuga.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu muutmiseks on laekunud 57 ettepanekut, vaatame need läbi.
Muudatusettepanek nr 1, majanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult; nr 2, majanduskomisjon, arvestada täielikult; nr 3, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, jätta arvestamata; nr 4, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, jätta arvestamata. Ettepanekud nr 5–7 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud: nr 5, jätta arvestamata; nr 6, jätta arvestamata, nr 7, jätta arvestamata; ettepanek nr 8, majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; nr 9, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, jätta arvestamata; nr 10, majanduskomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanekud nr 11–18 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta need arvestamata: nr 11, jätta arvestamata; nr 12, jätta arvestamata; nr 13, jätta arvestamata; nr 14, jätta arvestamata; nr 15, jätta arvestamata; nr 16, jätta arvestamata; nr 17, jätta arvestamata; nr 18, jätta arvestamata. Number 19 on majanduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult. Muudatusettepanekud 20–55 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud: nr 20, jätta arvestamata; nr 21, jätta arvestamata; nr 22, jätta arvestamata; nr 23, jätta arvestamata; nr 24, jätta arvestamata; nr 25, jätta arvestamata; nr 26, jätta arvestamata; nr 27, jätta arvestamata; nr 28, jätta arvestamata; nr 29, jätta arvestamata; nr 30, jätta arvestamata; nr 31, jätta arvestamata; nr 32, jätta arvestamata; nr 33, jätta arvestamata; nr 34, jätta arvestamata; nr 35, jätta arvestamata; nr 36, jätta arvestamata; nr 37, jätta arvestamata; nr 38, jätta arvestamata; nr 39, jätta arvestamata; nr 40, jätta arvestamata; nr 41, jätta arvestamata; nr 42, jätta arvestamata; nr 43, jätta arvestamata; nr 44, jätta arvestamata; nr 45, jätta arvestamata; nr 46, jätta arvestamata; nr 47, jätta arvestamata; nr 48, jätta arvestamata, nr 49, jätta arvestamata, nr 50, jätta arvestamata; nr 51, jätta arvestamata; nr 52, jätta arvestamata; nr 53, jätta arvestamata; nr 54, jätta arvestamata; nr 55, jätta arvestamata. Number 56 on majanduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult; nr 57 on samuti majanduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek – arvestada täielikult. Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt, nr 7, on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 25. septembril, esimene lugemine toimus 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. novembriks esitati üks ettepanek, selle tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Muudatusettepanekute loetelus on see teine ettepanek ja sellega soovitakse füüsilise isiku maksuvaba tulu määra 2015. aastast alates kolme aasta jooksul suurendada.
Komisjoni arutelu käigus tõstatati küsimus, kui palju selle ettepaneku elluviimine riigile kulusid kaasa tooks. Muudatusettepanekute juures sellesisulist selgitust ei olnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi kevadel Riigikogule sama sisuga ettepaneku, mille kohta Vabariigi Valitsus esitas oma arvamuse. Valitsuse hinnangul vähendaks maksuvaba tulu määra suurendamine eelnõus pakutud ulatuses riigieelarve laekumisi alates 2014. aastast 28 miljoni euro võrra, 2015. aastast 60 miljoni euro võrra ja 2016. aastast 95 miljoni euro võrra.
Eelnõu algataja esindaja selgitas komisjoni istungil, et ei toeta muudatusettepanekut, kuid täpsustas, et maksuvaba tulu määra suurendamise võimalusi kaalutakse uuesti 2014. aasta kevadel, kui koostatakse riigi eelarvestrateegiat aastateks 2015–2018. Rahanduskomisjon otsustas jätta ettepaneku arvestamata.
Kaks ülejäänud muudatusettepanekut, mis tabelis on positsioonidel 1 ja 3, on rahanduskomisjoni tehtud. Esimese ettepanekuga jäetakse eelnõust välja sätted, mis puudutavad sõiduautode kasutamise maksustamist. Nii selle eelnõu kui ka käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 kohta laekus rahanduskomisjonile arvukalt arvamusi. Sellest tulenevalt korraldas rahanduskomisjon 7. novembril avaliku arutelu, mille eesmärk oli kaaluda eelnõude täpsustamise ja muul moel muutmise vajadust. Istungil olid esindatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Liisingühingute Liit, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Maksumaksjate Liit, MTÜ Autoettevõtete Liit, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, Teenusmajanduse Koda, EVEA, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Audiitorkogu. Sellega loetelu lõpeb. Eelnõu algataja seisukohti tutvustasid Rahandusministeeriumi ametnikud. Eelnõu võimaliku rakendamisega seonduvatele küsimustele vastasid Maksu- ja Tolliameti esindajad.
Pärast seda arutelu käsitles rahanduskomisjon eelnõu veel kahel korral: 12. ja 21. novembril. 12. novembri istungil arutati, milline on võimalik mõju riigieelarvele, kui autode maksustamisega seotud osa eelnõudest 492 ja 493 välja jätta, ning arutati eri katteallikate sobivuse üle. 21. novembri istungil otsustas rahanduskomisjon Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmete ettepanekul, et eelnõust jäetakse sõiduautode kasutamise maksustamist puudutavad sätted välja. Rahanduskomisjon leidis, et see regulatsioon vajab põhjalikumat analüüsi.
Muudatusettepanek nr 3 on Rahandusministeeriumi tehtud ja sellega tunnistatakse kehtetuks tulumaksuseaduse § 60 ja § 61 lõiked 27 ja 28. Sisuliselt on tegemist oma aja ära elanud rakendussätetega. Need puudutavad erisusi dividendide maksustamisel ja maksustamisperioodides, mille osas praegu puudub nii dokumentide säilitamise kohustus kui ka maksude kontrolli võimalus. Maksuhalduri andmeil neid sätteid enam niikuinii ei kasutata. Samas jääb maksumaksjatele, kes siiski soovivad nendes sätetes ettenähtud õigusi kasutada ja suudavad ka nende õiguste olemasolu tõendada, selleks terve aasta aega – sätted muutuvad kehtetuks 2015. aasta 1. jaanuaril. Niipalju laekunud muudatusettepanekutest.
Rahanduskomisjon otsustas oma 21. novembri koosolekul esitada eelnõu teisele lugemisele 2013. aasta 4. detsembriks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aitäh teile! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te näete, läheb kõik väga kiiresti. Alles see oli, kui rahandusminister meeldiva üllatusena lubas Eesti rahvale tulumaksuvaba miinimumi suurendada. Praegu me oleme siis poolel teel. Ma ei räägi sellest täiendavast maksuvabastusest, mis on väga mõistlik ja mille poolt on ilmselt kõik. Nagu kunagi asjaomase eelnõu seletuskirjas selgitati, peaks tänu täiendavale tulumaksuvabastusele Eesti keskmine pension tulumaksuvaba olema. On mõistlik, et me selle eesmärgi saavutame.
Üks asi aga läheb nüüd kehvasti: igati loogiline ja arusaadav soov planeerida riigi kulutusi ette pikemalt kui üks aasta jääb jälle õhku rippuma. Kui me jääme lootma tulumaksuvaba miinimumi suurendamisele aastast 2015 selle teadmisega, et võib-olla 2014 kevadel keegi ütleb midagi selle kohta, siis me ilmselt petame ennast. Ma arvan, et pettumus võib olla täpselt samasugune nagu tänavu. Valitsusliikme tasemel lubati kõigil inimestel tulumaksuvaba miinimumi suurendada, aga see jäeti ära.
Ma kutsun teid üles toetama meie muudatusettepanekut, mis ei kõrveta järgmise aasta riigieelarvet mitte ühegi euroga, aga annab valitsusele selge signaali, et Riigikogu fraktsioonid, nii nagu ma olen aru saanud, toetavad üksmeelselt tulumaksuvaba miinimumi suurendamist. Kui valitsus tuleb 2015. aasta eelarvestrateegia koostamisel välja veelgi sobilikumate ja paremate lahendustega, nagu osa valitsusliitlasi lubanud on, siis on ju väga tore. Küllap me toetame ka ettepanekut tulumaksuvaba miinimumi veelgi rohkem suurendada, nagu lubatud on. Aga täna võiks küll julgelt meie muudatusettepaneku poolt hääletada, see oleks selge signaal valitsusele, et tehku tööd. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Asume eelnõu 492 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud kolm ettepanekut. Esimene on juhtivkomisjonilt, teine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Teeme nii. Hääletame seda, aga palun esitada see ka kirjalikult! Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 14, vastu 43 ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud juhtivkomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni esindaja sõnade kohaselt on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 523 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada lepingupartneritevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Kõik need maksulepingud põhinevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul.
Eesti ja Usbekistani leping erineb OECD tüüplepingust järgmisel moel. Esiteks, kui dividendi maksva äriühingu osalus dividendi saavas äriühingus on alla 25% või dividendi saaja on füüsiline isik, siis Eesti-Usbekistani lepingu kohaselt võib tuluallikariik kinni pidada 10% dividendi brutosummast. Tüüplepingus on see määr 15%. Teiseks, teise riigi residendile makstavatelt intressidelt ei või tuluallikariik kinni pidada rohkem kui 5% intressi brutosummast. Tüüplepingus on see määr 10%. Litsentsitasu puhul võib tuluallikariik kinni pidada 10% litsentsitasu brutosummast. Tüüpleping annab maksustamisõiguse ainult litsentsitasu saaja residendiriigile. Ettevõtjal tekib teises riigis püsiv tegevuskoht siis, kui ta on seal vähemalt kuus kuud teenuseid osutanud. See on viimane erisus.
Leping loob investoritele kindluse ning võib neile riigisisese õigusega võrreldes soodsamad tingimused luua, kuid ei anna riikidele lisavõimalusi maksustamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, minister! Head ametikaaslased, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 523 oma 21. novembri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Kuna tegemist on üldjoontes tüüplepinguga, siis komisjonis küsimusi ei tõstatunud. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsember kell 15. Need otsused langetati konsensusega.

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 523 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 15. Esimene lugemine on lõppenud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada partneritevahelisi investeeringuid, hoida ära diskrimineeriv maksustamine ning tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Kõik asjaomased Eesti maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul. Olulisemad Eesti ja Bahreini lepingu erinevused tüüplepingust on järgmised.
Esiteks, dividendi ja võlanõudelt tekkiva tulu maksustamise õigus jääb ainult tulu saaja residendiriigile. Tüüplepingus on dividendi ja intressi maksustamise õigus jagatud residendiriigi ja tuluallikariigi vahel.
Teine erireegel on juhtumi kohta, kui ettevõtjal tekib püsiv tegevuskoht seoses selle riigi pinnasest pärit toornafta või muu loodusliku süsivesiniku uurimise või tootmisega. OECD tüüplepingus sellist erisätet ei ole. Kolmandaks, et Eesti saaks kasutada kinnisvaratulu maksustamise õigust samas ulatuses kui tulumaksuseaduses, on kinnisvara mõiste Bahreiniga sõlmitud lepingus laiem kui OECD tüüplepingus.
Igat liiki pensionid maksustatakse residendiriigis. OECD tüüplepingu kohaselt on avaliku teenistuja pensioni maksustamise õigus riigil, kes seda pensioni maksab, välja arvatud juhul, kui isik on teise riigi resident ja kodanik. Tänan!

Hea minister, ka mina tänan! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Bahreini Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 537 oma 21. novembri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Kuna tegemist on üldjoontes tüüplepinguga, millest erinevused toodi ka komisjonis välja, siis meil seoses eelnõuga ühtegi küsimust ei tõstatatud. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsember kell 15. Need otsused langetati konsensusega.

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 537 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 15. Esimene lugemine on lõppenud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 538 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi! (Aplaus.)

Olge lahked! Austatud juhataja ja austatud Riigikogu liikmed! Ka selle lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid, vältida diskrimineerimist maksustamisel ja tõkestada maksudest kõrvalehoidmist. Ja ka see põhineb OECD tüüplepingul. Eesti-Tai lepingu tekst parafeeriti juba 2007. aastal, tekst allkirjastati 25. septembril 2012. Olulisemad erisused võrreldes tüüplepinguga on järgmised.
Dividendi tuluallikariigis maksustamisel on kõrgeim lubatud määr 10%, tüüplepingus on kinnipeetava maksu määrad olenevalt osalusest vastavalt 5% ja 15%. Tuluallikariigil ei ole õigus maksustada intressi, mida makstakse Eesti valitsusele, Eesti Pangale, kohalikule omavalitsusele või täielikult Eesti valitsuse omandis olevale juriidilisele isikule. Kolmandaks, Eesti-Tai lepingu kohaselt ei või tulu, mida isik teenib teise riigi haridusasutuses õpetades või uurimistööd tehes, esimese kahe aasta jooksul selles riigis maksustada. Leping ei anna riikidele lisavõimalusi maksustamiseks, kuid piirab juba olemasolevaid riigisisese õigusega kehtestatud maksustamise õigusi. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, austatud minister! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi valitsuse ja Tai Kuningriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 538 oma 21. novembri istungil. Ülevaate eelnõu eesmärkidest andis Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Leping järgib üldjoontes OECD tüüplepingut ning väljatoodud muudatustest ülevaate saamisel küsimusi ei tõstatatud.
Juhin siiski tähelepanu, et 28. novembril edastas algataja parandatud eelnõu tõlke, milles on muudetud sätete järjekorda, teksti liigendamist ja alapunktide tähiseid. Artiklis 23 on lõigete järjekorda muudetud: võrreldes ingliskeelse originaaliga on kohad vahetanud lõiked 1 ja 2. Artikli 2 lõike 3 punktis b on võrreldes originaaliga muudetud teksti esitamise struktuuri, täpsemalt on loobutud liigendusest. Kolmandaks, tõlkes on läbivalt kasutatud originaalist erinevat sätte tähistust: punktide väiketähtedega tähistatud alapunktide puhul on kasutusel väiketähelised Rooma numbrid. Sellised tehnilised täiendused on vahepeal tehtud. Rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. detsember kell 15. Need otsused langetati konsensusega.

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan! Nüüd on kõikidel fraktsioonidel võimalus avada läbirääkimised. Kas on soovi?  Ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 538 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. detsembri kell 15. Esimene lugemine on lõppenud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.28.