Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Yana Toom, palun!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjoni nimel on mul üle anda tööturuteenuste ja -toetuste seaduse, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu algatamine on tingitud vajadusest muuta töötuna arvelevõtmise ning töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusi seoses kutseõppe õppevormide muutmisega. Enne 1. septembrit 2013 oli kutseõppes täis- või osakoormusega õpe. Alates 1. septembrist 2013 kutseõppes alustanutel on õppevormiks statsionaarne või mittestatsionaarne õpe. On vaja muuta seadust, mille redaktsioon on vananenud. Erandina nähakse ette, et töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist makstakse edasi isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati pärast 1. septembrit 2013 seetõttu, et inimene asus õppima statsionaarses kutseõppes.
Mul on üle anda ka Keskerakonna fraktsiooni arupärimine ajateenijate ravikindlustuse kohta. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on õigus ravikindlustusele Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval inimesel, kelle eest makstakse või kes maksab ise enda eest sotsiaalmaksu. Kõigile alla 19-aastastele on ravikindlustus garanteeritud, sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Ravikindlustus on tagatud ka ajateenijatele. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud. Üldjuhul asutakse ajateenistusse kas pärast keskhariduse omandamist või esimese astme kõrghariduse omandamise ajal. Ajateenijate endi hinnangul on parim aeg ajateenistuseks kohe gümnaasiumi lõpetamise järel. Enne ajateenistusse asumist tehakse sisseastumiseksamid kõrgkooli, kuhu sissesaamise korral on võimalik ajateenistusse kutsumise tõttu siirduda akadeemilisele puhkusele. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole sel inimesel aga üliõpilase staatusega kaasnevat ravikindlustust. Probleem peitub asjaolus, et ajateenistus lõpeb enne akadeemilise puhkuse lõppemist. Seoses sellega on meil sotsiaalminister Taavi Rõivasele kolm küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au põhiseaduskomisjoni nimel esitada märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on reguleerida Riigikogule esitatava kollektiivse pöördumise esitamise ja menetlemise korda. Regulatsioon nähakse ette märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, kus käsitletakse kollektiivse pöördumise esitamist, ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, kus käsitletakse kollektiivse pöördumise menetlemise korda. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Liigume nüüd teadete juurde. Täna, pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis Eesti – Ladina-Ameerika parlamendirühma moodustamine. Rühma kokkukutsuja on Riigikogu liige Mart Nutt. Ootame aktiivset osavõttu.
Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Asume käsitlema tänase päevakorra punkte. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu 472 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita, seega võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 472. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu 472 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 439 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Erakondade rahastamine on olnud juba pikka aega avalikkuse tõsise tähelepanu ja ka kriitika all ning on põhjustanud mitmeid poliitilisi turbulentse. Rahastamisprobleemide tõttu on tõstatatud poliitika läbipaistvuse ja usaldusväärsuse küsimus, mida demokraatlikus õigusriigis ei saa ignoreerida. Teema oli mäletatavasti arutlusaineks ka rahvakogus, kes tegi selle kohta Riigikogule kolm ettepanekut.

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saali igast reast ja igast nurgast kostab väga suurt lärmi. Ma palun austada ettekandjat ja neid ametikaaslasi, kes soovivad eelnõu tutvustust kuulata! Palun, ettekandja!

Kirjeldatud olukorda arvestades otsustas põhiseaduskomisjon 2012. aasta juunis võtta oma tööplaani erakondade rahastamise ja selle järelevalvesüsteemi ülevaatamise. Komisjon on seda küsimust arutanud oma paljudel istungitel.
Alustuseks kutsus põhiseaduskomisjon enne 2012. aasta suve avalikkust esitama ettepanekuid olukorra parendamiseks. Sellele reageeris 21 institutsiooni, ühendust ja üksikisikut. Eelnõu aitas vormistada Justiitsministeerium. Konkreetsemalt öeldes tegi seda avaliku õiguse talituse nõunik Kristen Kanarik, kellele avaldan selle eest tänu.
Eelnõu ei ole kiiresti edasi liikunud, sest raha- ja järelevalveteema puudutab paljusid huve ja tekitab vaidlusi. Nii oli ka selle eelnõuga. Et regulatsioonid tegelikult tööle hakkaksid, püüdsime saavutada erakondade ja üldse kõigi osapoolte konsensust või ligilähedast kooskõla. See kõik võttis aega ja kulutas närve. Tulem ei pruugi olla just see, mida kaasalööjad pakkusid, vaid see on sulam eri arusaamadest ja ootustest. Teha saab ainult seda, milles on kokku lepitud. Võin kinnitada, et kõik ettepanekud leidsid tähelepanu ja kaaluti põhjalikult läbi.
Seaduseelnõu algatas põhiseaduskomisjon 23. mail 2013. Eelnõu eesmärk on täpsustada erakondade rahastamise aluseid ning järelevalvet rahastamise üle, selleks et muuta rahastamise regulatsioone selgemaks ja konkreetsemaks ning järelevalvemeetmed ja asjakohased sanktsioonid tõhusamaks. Konkreetsemalt öeldes täpsustatakse eelnõus annetamise reegleid, konkretiseeritakse keelatud annetuste sisu ning nendele reageerimise ja nende eest karistamise korda. Sätestatakse piirangud laenutegevusele, et vältida lõhkilaenamist, ning täpsustatakse erakonna majandustegevuse reegleid.

Austatud ettekandja, palun vabandust! Ma võtan üheminutilise juhataja vaheaja.
V a h e a e g

Juhataja vaheaeg on lõppenud. Austatud ettekandja, palun jätkake!

Ma jätkan. Äsjalõppenud valimistega seoses tahan esile tuua, et eelnõuga keelatakse erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks kasutada avalikke vahendeid, välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi vahendeid. Sätestatakse piirangud laenutegevusele, et vältida lõhkilaenamist, ja täpsustatakse erakonna majandustegevuse reegleid, millele ma juba kord osutasin.
Eraldi tahan esile tuua valimiskünnist mitte ületanud, kuid vähemalt 2% häältest kogunud erakondade riigieelarvest toetamise. See meede peaks looma suuremad võimalused uutele väikeparteidele ning edendama erakondade võrdsemat kohtlemist, et seeläbi toetada poliitilist mitmekesisust. Laieneb ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevus ning lisandub võimalus tellida audiitorkontrolli. Hea sõnum on kindlasti ka ettepanek vähendada kandidaatide registreerimiseks vajalikku kautsjonit poole võrra.
Eelnõu esitatakse esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatuse sisu on jätta välja valimiskünnist mitte ületanud erakondade riigieelarvest saadavate summade indekseerimine. Komisjon ei pidanud sellist seadusega tagatud siduvust mõistlikuks ega otstarbekohaseks. Põhiseaduskomisjoni s.a 23. septembri istungil otsustati esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Andres Herkel, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Me oleme seda kõike tõepoolest pikalt arutanud, aga see, et künnise alla jäävad erakonnad saavad pisut raha juurde ja kautsjoni vähendatakse poole võrra, minu hinnangul poliitilist konkurentsi ei suurenda, see on mõnele erakonnale pigem niisugune kirsturaha moodi asi. Kuid mul on kaks küsimust. Kõigepealt, kas ma saan õigesti aru, et kui me võtame selle seaduse vastu, siis 2014. aastal saavad lisaraha ka need, kes jäid 2011. aastal künnisest allapoole?

Hea kolleeg! Sa olid kõigi nende arutelude juures ja tead, et valimiskünnise alla jäänud erakondade rahastamine oli meil pikalt päevakorral. Me jõudsime tulemuseni, mis siin eelnõus kirjas on, et toetus ulatub 30 000 eurost 100 000 euroni, sõltuvalt saadud häältesaagist. Seda on mitu korda rohkem kui praegu. Mis hetkest see rakendub? Ma eeldan, et see rakendub üldises korras. See tähendab, et kui seadus on plaanitud jõustada 1. jaanuarist 2014, siis sellest hetkest algab ka see uus rahastamiskord.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast loen, et keelatakse välismaise päritoluga annetused. Kui ma vaatan aga eelnõu teksti, siis näen, et lisaks välismaise päritoluga annetuste keelamisele keelatakse tegelikult ka eestimaise päritoluga annetused. Valimisseaduste kohaselt on Eestis alaliselt elavatel mittekodanikel õigus osaleda kohalikus poliitikas ja demokraatlikus juhtimises. Kuid selle eelnõuga te millegipärast võtate näiteks halli passiga inimestelt, kes on kogu elu Eestis elanud ja kogu oma tulu siin teeninud, võimaluse mõjutada oma kodukoha käekäiku, sest eelnõu kohaselt ei saa nad näiteks kohalikule valimisnimekirjale raha annetada. Miks seda vaja on ja kas see piirang on mõistlik?

Niimoodi võib küsimuse muidugi püstitada, aga need reeglid said kehtestatud selleks, et tehtavad annetused oleksid läbipaistvad, kontrollitavad ja usaldusväärsed. Ma ei välista, et me võime kunagi tulevikus neid reegleid muuta või üle vaadata, aga praegu on kirjas täpsustus selle kohta, kust või kellelt võivad annetused pärit olla. See ring on piiratud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu teine punkt räägib avalike vahendite kasutamisest. Ma tean, et see on päris keeruline küsimus, just selle tõlgendamise poolest, kus see piir on. Selge on see, et selliseid juhtumeid on harva, kui poliitik või ametnik laseb otse eelarvest kanda raha oma kampaaniakulutuste katteks, küll aga tehakse varjatud kampaaniaid, näiteks propageeritakse mingeid tegevusi vms. Missugusel organil võiks sinu arvates siin olla kaalutlusõigus otsustada, kas see piir on ületatud või mitte? Kui sellist organit ei ole, siis hakatakse jälle jokk-skeeme kasutama ja kõik oleks nagu korras.

Tänan! Ega me ei eeldagi, et see regulatsioon välistab absoluutselt kõik väärteod või pahateod. Me püüdsime eelnõus kirja panna printsiibi ja öelda selgesõnaliselt välja, et avalikke vahendeid, s.o riigieelarve ja munitsipaaleelarve vahendeid ei või kasutada erakondade ja valimisnimekirjades olevate isikute valimishuvide heaks. Kuidas seda teostada, see on selline küsimus, millele vastamisel on oma osa kindlasti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil ja võimalik, et ka korruptsioonivastasel erikomisjonil. Nii et detailid selguvad edaspidi töö käigus. Kindlasti on ees vaidlusi ja valikute tegemise kohti, aga minu arvates on üsna lootusetu panna kirja kõik detailid ja võimalikud variandid, mille alusel siis tuleks hakata väärkasutusi otsima. Tähtis on fikseerida printsiip.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Iseenesest on muidugi väga tervitatav ja mõistlik, kui riigieelarvest jagatakse toetusraha ka neile erakondadele, kes on jäänud alla 5% künnise, tehes seda vastavalt saadud häälte arvule. See aitab kindlasti kaasa poliitilise mitmekesisuse kasvule ja hoiab kuni järgmise mõõduvõtukorrani elus ka neid erakondi, kes joone alla jäid. Kas ma olen õigesti aru saanud, et riigieelarvest erakondadele minev raha ei suurene seetõttu, et me maksame seda suuremale arvule erakondadele, vaid parlamendierakondadelt võetakse lihtsalt raha vähemaks ja jagatakse neile erakondadele, kes parlamenti ei pääsenud?

Jah, kolleeg Kõiv, te olete väga õigesti aru saanud. Just niimoodi on see mõeldud, et üldine summa ei suurene, vaid erakondadele minevast rahasummast võetakse vähemaks see osa, mida on vaja maksta nendele erakondadele, kes valimiskünnist ei ületanud. Me ei tea täpselt, kui palju neid künnise alla jäänud erakondi on, aga see vajaminev summa tuleb üldistest vahenditest.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Üks pikalt arutluse all olnud teema on kampaaniate mahu vähendamine. Sellel on kaks põhilist eesmärki, millest on ka räägitud. Esiteks saab nii inforuumis müra vähendada ja keskenduda rohkem sisulisele debatile, selle asemel et pumbata reklaamikampaaniasse ohjeldamatult raha. Teiseks saab selle abil vähendada survet erakondadele, nad ei peaks ennast küsitavate meetoditega rahastama. Siiski ei ole selles eelnõus, nagu me hästi teame, praegu selle kohta mitte ühtegi sõna ehk seda valdkonda ei püüta kuidagi reguleerida. Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu, kus on selle teema kohta ettepanek tehtud, ja oleme ka selle arutelu jooksul selliseid ettepanekuid esitanud. Kas me sinu arvates võiksime esimese ja teise lugemise vahel jõuda mingi ühise variandini, nii et teisel lugemisel oleks eelnõus ka seda teemat reguleeriv säte sees?

Tänan! Ma isiklikult jagan seda vaadet, mida sa just praegu väljendasid, et kampaaniate kulud võiksid olla tagasihoidlikumad ning kampaaniate maht ei peaks olema selline, nagu see praegu praktikas kasutusel on. See on lihtsalt mõõdutundetu avaliku raha põletamine. Seetõttu ei oleks minul isiklikult midagi selle vastu, kui me leiaksime mingi töötava mudeli või regulatsiooni, et seda laadi arenguid pidurdada või kontrolli all hoida. Ma sugugi ei välista, et esimese ja teise lugemise vahel tuleb mingisugune ettepanek, mis püüab seda probleemi vastuvõetaval või teostataval viisil reguleerida.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Loomulikult ma komisjoni liikmena tean, kui pingeline ja tõsine töö on selle eelnõuga toimunud ja seda väga pikka aega. Aga me oleme ju päris tihti kuulnud väljastpoolt komisjoni selliseid arvamusi, et küll nad liigutavad seal Riigikogus ennast aeglaselt, häid ettepanekuid on palju, aga miks nad midagi ära ei tee. Võib-olla sa seletad avalikkusele natukene üle, miks võtab tõsiste eelnõudega tegelemine Riigikogus ikkagi nii pikalt aega.

Nagu ma oma sissejuhatuses püüdsin selgitada, on raha ja järelevalve sellised asjad, mis puudutavad kõiki. Meie oleme selle tööga vahetult seotud ja ka avalikkus on siin asjaosaline. Laial valijaskonnal on oma ootused, hoiakud ja soovid. Nendest paljudest ettepanekutest tuleb kokku saada mingi töötav mudel. Ei tule uisapäisa võtta ja seadustada üks või teine võimalus, sest igal regulatsioonil on oma tagajärg ja omad seosed, mis tuleb kõik läbi mõelda. See kõik nõuab kooskõlastamist ja võtab aega. Peale selle on kindel see, et selleks, et regulatsioonid, mida me siin püüame pakkuda, tööle hakkaksid ja oma eesmärki täidaksid, peaksid need leidma parlamendierakondade enam-vähem üksmeelse toetuse. Ainult siis on võimalik, et see asi tööle hakkab. Meil ei ole vaja luua regulatsioone lihtsalt selleks, et saame linnukese kirja, aga need regulatsioonid hiljem tööle ei hakka või põhjustavad isegi uusi probleeme. Me püüdsime seda vältida. Kui hästi see õnnestus, seda ma ei tea, aga me püüdsime seda teha. Nagu sa, kolleeg, hästi tead, me arutasime neid asju korduvalt omavahel, fraktsioonis ja ka komisjonis.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te olete kindlasti nõus, et isikugruppide erinev kohtlemine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Ma pöördun tagasi oma esimese küsimuse juurde. Kui näiteks mõni Küprose kodanik, keda me keegi ei tunne, annetab mõnele erakonnale mingisuguse summa raha, siis see on selle seadusega lubatud. Aga mõnel meie riigi elanikul, kes on terve elu siin elanud ja tulu tootnud ning keda teised ühiskonnaliikmed tunnevad, kelle kohta on teada, kellega ta on seotud ning missugused majanduslikud või poliitilised huvid tal võivad olla, on see annetamine selle eelnõuga keelatud. Kas see on proportsionaalne ja kuidas see täidab seda eesmärki, et tuleb suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust?

Tänan! Jällegi, eelnõu ei saa seada oma eesmärgiks välistada kõik võimalikud kuritarvitused või kinni toppida kõik augud. Me muidugi püüame seda teha. See, mis on praegu teile pakutud, on poliitilise otstarbekuse ja valiku küsimus. Meie eeldus on, et Euroopa Liidu sees Euroopa Liidu kodanikelt tulevad annetused on selgemini kontrollitavad ja järelevalvatavad kui Eestiga kodakondsuse tasemel mitteseotud inimeste annetused. Kas see on õige või ei, eks see selgub edaspidi, aga see on põhjus, miks on niimoodi otsustatud.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, austatud komisjoni esimees! Ma laiendan seda teemat. Eelnõu ettevalmistamise käigus tuli komisjoni ka väga palju seaduseelnõu reguleerimisalast laiemaid ettepanekuid, aga need kuuluvad siiski kõik põhiseaduskomisjoni sfääri. Äkki annate ülevaate, mis tempoga me suudame lahendada probleeme, mille on üles tõstnud rahvakogu, näiteks erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu vähendamine, üleminek avatud nimekirjadele, samuti valimiskünnise küsimus. Ma lisan siia poliitilise reklaami defineerimise, mis on väga oluline, arvestades eelmise valimiskampaania kogemust. Need asjad peaksid reguleeritud saama enne järgmisi valimisi, kusjuures osalt juba enne Euroopa Parlamendi valimisi, sest me ei räägi mitte ainult Riigikogu valimistest. Missuguses graafikus me suudame liikuda?

Tänan! Tõepoolest on õige, et asjad, mis puudutavad erakondi ja valimisi, peaksid saama tehtud aasta enne järgmisi Riigikogu valimisi, s.o järgmise aasta märtsiks. Praegu pakutav regulatsioon võtab ühel või teisel kujul arvesse kolme rahvakogu ettepanekut, küll teatud nüansside ja variatsioonidega. Mis puudutab teisi sinu tõstatatud küsimusi, siis nagu me oleme ka komisjonis rääkinud, liikumine võiks olla selline, et kui me läheme selle rahastamise eelnõuga edasi – ma arvan, et me liigume sellega koostöös edasi –, siis järgmiseks tuleb võtta kiiresti ette Riigikogu valimise seadusega seonduv ning jõuda ka selle muudatuste ja kohendustega valmis aasta enne järgmise valimistsükli algust. Eeldused selleks on olemas. Me oleme sellest väga palju rääkinud, nagu sa tead, ning arusaam, kuidas ja mida reguleerida, peaks olemas olema. Komisjonis oli jutuks ka poliitilise kampaania või reklaami määratlemine. Minu arvates on see väga keeruline, kui üks komisjon, praegusel juhul põhiseaduskomisjon, võtab ette ja hakkab defineerima reklaami ühte vormi, poliitilist reklaami. Oletame, et me saame sellega mingisugusel kujul hakkama, aga siis tekib küsimus, mis me selle täpsema definitsiooniga peale hakkame. Keegi peab jälgima, et seda definitsiooni ka ellu viiakse ja sellest kinni peetakse. Kindlasti tuleksid siis uued funktsioonid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile ja ei tea kellele veel. Tekivad vaidlused, aga kes neid lahendab? Ja nii edasi. Aga ma isiklikult ei ole sugugi vastu katsele määratleda poliitilise reklaami mõistet ja luua sellega suurem selgus poliitilises tegevuses.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sinu erakonna esimees on korduvalt avaldanud arvamust, et Eestis tuleks taas lubada juriidiliste isikute annetusi. Mõni nädal tagasi seoses Lausingu juhtumiga lahvatanud arutelu käigus saime kinnituse ka sinu erakonnakaaslaselt Ants Leemetsalt, et selline seisukoht on teie erakonnas mitut pidi esindatud. Samas ei ole me sellel teemal pidanud väga tõsist avalikku arutelu ega ka komisjonidebatti, eriti selles kontekstis, et me lubame nüüdsest peale Euroopa Liidu kodanikel teha erakondadele annetusi. Kas sinu arvates peaks taas juriidiliste isikute annetusi lubama, ja kas see on teema, mille üle tuleks debateerida enne, kui see seadus lõpplahenduse saab?

Tänan! See on väga oluline teema. Avalikkuse surve all oleme jõudnud erakonna olemuse mõttes üsna küsitavasse situatsiooni. Meil on n-ö riigierakonnad, erakondade finantseerimine suures osas toimub riigieelarve vahenditest. Tähendab, erakonnad on riigi finantseerida. On küsitav, kas see on asja olemusega kooskõlas. Erakond peaks olema poliitilises protsessis vahelüli valijaskonna, üksikindiviidide ja riigi vahel, aga mitte toituma riigi peost. Seetõttu peaks valitsema mõistlik tasakaal erakonna enda kogutud või talle annetatud vahendite ja riigieelarve vahendite vahel. Meil on minu hinnangul see tasakaal natuke käest läinud. Üks asi, mis aitaks minu arvates nn musta raha probleemi vähendada, on see, kui legaliseeritaks juriidiliste isikute annetused erakondadele. Kõlab algul hirmutavalt, kuid kui me seaksime ranged tingimused selleks, et need annetused oleksid läbipaistvad ja kontrollitavad, siis ei näe ma seal väga suurt probleemi. Näiteks oli nn DASA-de eelnõu arutluse ajal jutuks selline lahend, et kui firmal on Eestis 3–5-aastane laitmatu tegevusajalugu, ta on siin või mujal Euroopa Liidus registreeritud ja nendele annetustele on kehtestatud piir, siis mis halba sellest ikka nii väga sünniks. Kui me seda kanalit ette ei näe, siis hakkab raha otsima kõrvalisi teid ning me oleme uute ja hullemate probleemide ees. Mina olen seda meelt, et asjad peaksid olema reguleeritud, läbipaistvad ja kontrollitavad. Kui see on nii, siis ei näe ma suurt probleemi selles, kui juriidiliste isikute annetused oleksid lubatud. Aga see on minu arvamus, ma ei räägi siin kellegi teise nimel. Võimalik, et me tuleme selle teema juurde eelnõu esimese ja teise lugemise vahel tagasi. Aga probleem see tõesti on.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea eestkõneleja! Mulle jäi mulje, et teie vastus Indrek Saarele ja see, mida te vastasite Jevgeni Ossinovskile, oli nagu pisut vastuolus. Te rääkisite läbipaistvast rahastamisest ja sellest, et võib-olla peaks juriidilistel isikutel olema uuesti võimalus erakondi toetada. Jevgeni Ossinovski küsimus näitas, et ta ei saanud sellest aru. Ka mina ei saanud sellest asjast aru. Kui Eestis tegutsev ettevõtja, kelle huvid on meile teada, aga kes ei ole kodanik, teeb annetuse, siis mis poolest on see annetus kuidagi kahtlasem või küsitavam kui suvalise Euroopa Liidu kodaniku annetus?

Aitäh! Ma küsimust vist päris hästi ei mõistnud. Annetused peavad olema kontrollitavad ja läbipaistvad, seda nii palju kui võimalik. Kui me fikseerime kindlalt isikute ringi, kes võib annetada, ning selle, mis ulatuses ja korras võib annetada, siis muutub annetus usaldusväärsemaks ja teenib oma eesmärki paremini, kui ta teeb seda olukorras, kus see kõik on reguleerimata. Ma ei välista, et meie pakutav regulatsioon vajaks täiendamist või mingil moel muutmist, kuid me jõudsime sellele tulemusele pärast pikki arutelusid. Komisjoni liikmed ning inimesed, kes meid konsulteerisid ja oma arvamust avaldasid, leidsid, et see oleks mõistlik lahendus. Aga kas see on ideaalne lahendus, seda ma ei tea.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Ma püüdsin sellesse viimasesse väitlusesse sisse elada. Eesti alalisele elanikule on seadusega antud õigus kohaliku omavalitsuse valimistel hääletades poliitikas osaleda, teda saab vajaduse korral maksuresidendina kontrollida ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Ma väidan aga, et Küprosest ei saa me aasta, kahe ega kolme jooksul kätte mitte mingisuguseid andmeid Euroopa Liidu kodaniku kohta, kes on mõnele meie erakonnale annetanud. Kas on mõistlik piirata riigisiseselt nende inimeste ringi, kes võivad annetada, aga muutes väljaspool meie riiki seda ringi laiemaks, kusjuures mujalt ei saa me neid andmeid nii lihtsalt kätte?

Ma olen teiega nõus, et see on probleem. Alalise elamisloaga inimene osaleb poliitilistes protsessides siiski ainult poolenisti, aga tema tegevus on tõepoolest majanduslikus ja rahanduslikus mõttes läbipaistev või kontrollitav vähemalt mingis ulatuses. Võimalik, et me edaspidise arutelu käigus jõuame selleni, mida küsija siin praegu pakkus või mille pärast muret tundis. Ma ei välista seda sugugi.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud komisjoni ettekandja! Mina ei ole põhiseaduskomisjoni liige ja minu küsimus võib eelmiste küsimuste valguses tunduda võib-olla naiivne ja lihtne. Ma toon konkreetse näite. Isik, kellel on hall pass ja kelle laps, sugulane või hea sõber kandideerib kohalike omavalitsuste valimisel, kannab raha kandideerija pangaarvele, kes kasutab seda oma valimiskulude katteks. Kui kandideerija esitab valimiskulude aruande, kas siis selgub, et see raha andmine ei olnud aktsepteeritav? See halli passiga isik ei saa otse annetada, aga ta tahab toetada oma last, kes on Eesti Vabariigi kodanik. See pakutav regulatsioon tekitab igasuguseid nipitamisi, ma julgen isegi väita, et kilekotiga raha kandmist.

Me pakume, et füüsiliste isikute annetustel oleks piiriks 1200 eurot aastas ehk 100 eurot kuus. Selle eelnõu kohaselt on keelatud ainult tundmatut päritolu raha. Kui raha päritolu on teada ja see on deklareeritud, siis on kõik okei. Ma ei näe siin mingisugust probleemi.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saare!

Tervist, kolleegid! Alustuseks tulen korra selle juurde, mida ütles ettekandja. Hea Rait Maruste, minu teada on selles seaduseelnõus siiski kirjas, et ülempiir on sularahaannetusel, teistel annetustel ei ole ülempiiri fikseeritud. Kui annetatakse pangaülekannet kasutades, siis võib annetada kui palju tahes, sellele piiri seatud ei ole.
Mul on hea meel, et arutelu nendel teemadel on toimunud. Küll aga arvan, et seaduseelnõu sellisel kujul, nagu see meie ees on, ei ole kaugeltki piisav, et teha kõiki neid muudatusi, mida ühiskonnas oodatakse. Positiivne on kindlasti see, et veidi suureneb nende erakondade toetus, kes saavad Riigikogu valimistel 2–5% häältest. Ka neil on nüüd võimalik valimistevahelisel ajal tegutseda, osaleda järgmistel valimistel ja taotleda siis juba suuremat valijate toetust. Kindlasti on positiivne, et Riigikogu valimistel osalemise kautsjon väheneb kaks korda. Kas see on piisav selleks, et Riigikogu valimised oleksid hästi kättesaadavad väiksematele erakondadele, on siiski küsimuse koht.
Ma pean ütlema, et me ei ole astunud sammugi edasi kampaaniate mahu vähendamisel. Miks seda vaja oleks, sellest on ühiskonnas nii palju räägitud, et ma ei hakka meie aega sellele enam kulutama. Aga see, et me ei ole esimeseks lugemiseks suutnud pakkuda mingitki versiooni, mida arutada, on minu arust kurb. See on ju üks neid asju, mida viimase poolteise aasta jooksul on ühiskonnas väga selge häälega nõutud. See oli ka üks olulisemaid ettepanekuid rahvakogu ettepanekute hulgas, mis president Riigikogule esitas. Ma loodan siiski, et esimese ja teise lugemise vahel on põhiseaduskomisjonil ja põhiseaduskomisjonis esindatud erakondadel piisavalt tahet selle jaoks, et kampaaniate mahule piirang seada.
Teine asi, mille üle ei saa väga rõõmustada, on riigieelarve vahendite jaotus. Seal on oma positiivne pool, nagu ma ütlesin, sest see jaotus on nüüd võrdsem. Aga sotsiaaldemokraadid on rääkinud, toetades ka rahvakogu ettepanekut, et vahendid võiksid jaotuda nii, et 50% jagataks saadud häälte arvu alusel ja 50% jagataks nendele erakondadele, kes on esindatud Riigikogus. See tähendaks, et valimiskünnise alla jäänud erakonnad saaksid siiski palju rohkem raha, kui nad selle seaduseelnõu alusel saavad. Samuti võrdsustuksid mingil määral Riigikogus esindatud erakondade vahendid. Mul on väga kahju, et me ei ole suutnud sellele eesmärgile väga palju läheneda. Omaette küsimus on muidugi see, et Riigikogu erakonnad justkui suuremeelselt loovutavad allapoole joont jäänud erakondadele natuke rohkem raha, aga samal ajal need erakonnad, kes siiamaani said mingit sümboolsetki toetust, need, kes kogusid Riigikogu valimistel 1–2% häältest, jäetakse selle seaduseelnõuga n-ö kuivale. Seda tuleks minu arust tõsiselt arutada.
Palun lisaaega!

Lisaaeg kolm minutit.

Kolmas minu arust väga tõsine teema on annetused, mille üle me siin pikalt arutlesime. Mul on hea meel, et sel teemal arutelu tekkis. Selle teema üks pool, mis on aeg-ajalt arutlustest läbi käinud, aga mille tõsise arutelu juurde ei ole ühiskonnas millegipärast jõutud, on juriidiliste isikute annetused. Minu arust ei ole selgeks räägitud, miks neid ei võiks teha või miks neid peaks tegema. Ma loodan, et see arutelu on meil ees ja me räägime selle selgeks, enne kui me lõplikud otsused teeme. Seal on kindlasti nii poolt- kui ka vastuargumente, eriti selles kontekstis, kui me lubame annetusi teha Euroopa Liidu kodanikest eraisikutel, kelle tegelikku tausta ja majandustegevust kontrollida on väga raske. See võib külvata väga suuri küsimärke ja kahtlusi. Et selles kontekstis ei lubata juriidilistel isikutel annetusi teha, on minu arvates väga küsitav.
Eriti kurb selle seaduseelnõu ja ka nende arutelude juures, mida me siin pidasime, on see teema, et meie riigis elavad inimesed, kes panustavad sellesse ühiskonda, kes tahavad selles ühiskonnas osaleda ja kellel on meie seaduste alusel ka see võimalus, vähemalt kohalikel valimistel valimisotsuseid tehes, aga neile saadetakse järjekordne signaal, et nad ei ole võrdsed ülejäänud inimestega, kes Eestis elavad, nad ei ole võrdsed ka mitte nende inimestega, kes elavad Lätis, Bulgaarias, Itaalias, Inglismaal või kus tahes. Erakondade rahastamise mõttes ei olegi see ju nii oluline, aga minu arust on siin seos pärast valimisi kuumalt lahvatanud debatiga, kas me vaatame Eestis elavate mittekodanike, aga siin alaliselt elavate inimeste poole austusega ja tahame, et nad osaleksid ühiskonnaelus järjest enam, integreeruksid, tunneksid ennast selle ühiskonna väärikate liikmetena, või saadame neile järjekordse signaali, et nad ei ole teretulnud oma arvamust avaldama ega ühiskonnas osalema. Eriti naljakas on otsus anda Euroopa Liidu kodanikele võimalus erakondadele annetada ja Eesti poliitikasse sekkuda Riigikogu juhatuse värske otsuse valguses. Riigikogu juhatus nimelt otsustas, et Euroopa Liidu kodanikud ei ole Riigikogu saali teretulnud, sest kui nad siia tuleksid, siis tähendaks see sekkumist Eesti sisepoliitikasse. Sellist kahepalgelisust on küll väga jahmatav konstateerida.
Aga ma siiski loodan, et see seaduseelnõu areneb edasi ja me ka viimati mainitud teemal suudame olla oma otsustes natuke sidusamad ning kõik panustavad sellesse, et sellest eelnõust saaks üks hea seaduseelnõu. Jõudu meile kõigile! Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 439 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 7. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 10.49.