Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. oktoobril algatatud tolliseaduse, karistusseadustiku ning kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. oktoobril algatatud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon.
Riigikogu liikmed moodustasid eile Eesti-Küprose parlamendirühma.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.


1. 14:02 Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (473 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 473. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:04 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (449 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 449 kolmandat lugemist. Head kolleegid, palun tasem! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Inara Luigas! Mis fraktsiooni te esindate? Sotsiaaldemokraate? Palun esitage siis ka asjaomane paber! Palun kõnepulti kolleeg Inara Luigase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Inara Luigas

Austatud kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Luban, et ma sel teemal enam selle seaduseelnõu menetlemisel sõna ei võta. Kohe lähebki see ju lõpphääletusele. Aga kordan veel kord üle valupunktid, mis seaduse vastuvõtmise korral ilmnema hakkavad.
Kõigepealt tahan ära õiendada ühe asja. Setomaa ajalehe peatoimetaja ja Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent Igor Taro väitis Eesti Päevalehes, et Lõuna-Eesti toetusgruppide ja parlamendiliikmete ettepanek seadust sel moel muuta oli väga kohatu. Ta kirjutas: "Ausalt, sedavõrd piinlikke aktsioone näeb isegi küünilises Eesti poliitikas harva." Mina ütlen härra Taro kohta seda, et Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent ei tohiks nii pinnapealseid artikleid kirjutada, seda enam, et palka makstakse talle ju maksumaksja rahaga. Olen selle seaduseelnõu puhul olnud juhtivmenetleja ja julgen siiski väita, et tean asjast palju rohkem kui Igor Taro.
Kõigepealt tahan teha ühe paranduse. Nimelt, see seadusmuudatus pole suunatud üheselt ainult piirielanikele ega käsitle ainult kütuse vedu üle piiri, vaid sellega reguleeritakse reisijate tegutsemist piiril. Need reisijad võivad olla eestlased ja venelased, aga ka näiteks sakslased ja soomlased. Reisi eesmärgid võivad olla mitmesugused, sh Venemaaga majandus-, sotsiaal- ja kultuurisuhete edendamine.
Euroopa Liidu direktiivid ja määrused annavad palju võimalusi, et piiriületus toimuks lihtsalt ja igasuguseid takistusi kohaldamata. Direktiivis on kirjas, et kütust võib enda tarbeks tuua, kui pole soovi seda edasi müüa ja kui piiriületus on juhuslik. Praegu on ka Venemaa reisija piiriületus juhuslik, ka Venemaa reisija võib autoga tulla, kütusepaak täis, ja sõita näiteks Võrust Tallinnasse ning uuesti tagasi ja jätta oma raha toidubaari, käsitööpoodi ja mujale. Meie jaoks on tähtis, et mis tahes välismaalastest reisijad oleksid tulles rikkad ja minnes vaesed – mida rohkem nad raha meile jätavad, seda jõukamana me saame oma elu siin arendada.
Pärast seda, kui sellesse seadusse muudatus tehtaks, hakkaks ka Venemaa turist piiril tegutsema hoopis teistmoodi. Ma proovin veel kord selgitada.
Ma palun lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit.

Inara Luigas

Aitäh! Kui Venemaa turist tuleb autoga esimest korda Eestisse, siis ta tuleb täispaagiga ja sõidab näiteks Võrru, Põlva või Tallinna ja tuleb siis tagasi piirile. Edasi ta peab deklareerima oma auto paagis oleva kütusekoguse. Seaduses on sätestatud, et kütusekogus deklareeritakse kirjalikult. Kui inimene ei oska kütusekogust määratleda, siis ta pöördub tolliametniku poole, kes pumpab kütuse välja, määrab täpse koguse ja annab siis kütuse reisijale tagasi. See kütus deklareeritakse ja salvestatakse andmebaasis. Miks? Sellepärast et kui seesama Vene turist tuleb teist korda Eestisse, siis ta võib piiri ületada niimoodi, et täpselt sama kütusekoguse pealt ei pea aktsiisimaksu tasuma. Näiteks Vene turistile jäi paaki 20 liitrit kütust, uuesti Eestisse tulles on tal paagis 70 liitrit, mis tuleb deklareerida. Sel juhul maksab ta 50 liitri pealt aktsiisi. Kui ta ei oska öelda täpset kütusekogust, siis järgneb täpselt sama toiming: kütus pumbatakse välja ja mõõdetakse, et määrata kogus, mille pealt on kohustus maksta aktsiisi. Alles seejärel võib Eesti piiri ületada. Ma julgen öelda, et rõõmuhõige "Tere tulemast Eestisse!" on sellisel juhul juba päris piinlik.
Tahan veel lisada seda, et lätlased ja leedulased on meist targemad. Nad saavad aru, et Venemaa turisti tuleb hoida, ja on vastu võtnud seaduse, mille kohaselt turistid võivad piiri ületada, autopaak kütust täis, aktsiisivabalt kuni neli korda kuus.
Mis puutub veel Igor Taro artiklisse, siis ta väidab, et meie, kes me muudatusettepanekuid tegime, tahame tagasi eelmisel aastal valitsenud olukorda, kui piiripunktid olid ummistunud. Uskuge, need on kaks eri asja! Ka siis oli Maksu- ja Tolliametil õigus mitte lubada täispaagiga autosid rohkem kui üks kord päevas piiri ületada, ometi seda ei tehtud. Nii et see on Maksu- ja Tolliameti tegemata töö.
Edasi. Juba nüüd tunnevad piiriäärsed elanikud muret selle pärast, et Eesti ja Venemaa sõidukeid koheldakse erinevalt. Kui jääb püsima sama olukord, et Venemaa sõidukite juhtidele kehtivad Eesti riiki sisenedes liberaalsemad kriteeriumid ja Eesti juhtidele kohaldatakse teisi kriteeriume ehk siis tuuseldatakse nende autosid palju põhjalikumalt, siis, uskuge, piiril tekib konflikte, segadusi ja vastuolusid rohkem kui praegu. Kindlasti hakatakse esitama ametlikke proteste jne. Millise arvutusega on saadud 8,4 miljonit lisaeurot, mis tahetakse nende muudatustega saada, on täiesti selgusetu.
Mul on väga kahju, et paljud Kagu-Eesti saadikud muudatusettepanekute ajal saalist lahkusid, aga te saate täna seda viga parandada. Ma kutsun üles seda seaduseelnõu mitte toetama! Proovime seda uuesti menetleda! Ma usun, et ka Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmed saavad aru, et selle seadusega ei tehta karuteene ainult piiriäärsetele elanikele, vaid sellega pärsitakse kogu piiriäärset elu. Ja uskuge või mitte, see on takistuseks ka kõikidele nendele Venemaa autoturistidele, kes sõidavad praegu, paagid kütust täis, Eestisse ja jätavad siia palju raha. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Mihhail Stalnuhhin

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen mõnevõrra pessimistlikum kui eelkõneleja – ma ei loodagi selle saali mõttekäiku eelnõu kolmandal lugemisel ja hääletamisel muuta. Aga mõnest asjast peaks ausalt rääkima. See seadus on väga ilus illustratsioon ühele Parkinsoni seadusele, mis väidab, et bürokraatia kasvab iseenesest. Praegu soovitakse seadusse lisada mõned bürokraatlikud momendid, millega raskendatakse nii piiril olevate ametnike tööd kui ka meie elanike olukorda. Ja see toimub nagu iseenesest! Mind nii palju ei huvita, kas Venemaalt või ükspuha kust tulevad turistid maksavad siin rohkem, mind huvitavad eelkõige meie riigi elanikud. Seda enam, et Vene turist, kes broneerib jõuludeks kõik hotellitoad Tallinnas kuuekordse hinnaga, tõenäoliselt jaksab ka bensiiniaktsiisi ära maksta.
Meie fraktsioon esitas selle seaduseelnõu muutmiseks viis ettepanekut. Kui nende mõte lühidalt kokku võtta, siis meie arvates on mõistlik, et aktsiisivabad oleksid esimesed kaks piiriületust. Lisaks peaks eelnõu olema selge ja läbipaistev ning jätma kõrvale maksuhalduri kaalutlusõiguse. Need muudatusettepanekud pole taevast kukkunud. Koos grupi Riigikogu liikmetega olin suve alguses Koidulas, kus me rääkisime nii piirivalve kui ka Maksu- ja Tolliameti esindajatega, samuti kohalike elanikega. Nende arvamused imekombel ühtisid, keegi ei taha seda kaalutlusõigust. Ja seda põhjusel, et see võimalus võib suurendada korruptsiooni piiril. Kõik tahavad selgeid reegleid ja ootavad üsna arusaadavalt, et nende olukord ei muutuks halvemaks. Keskerakond tegi ettepaneku, et aktsiisivabalt võiks üle piiri tuua tubakatooteid, alkoholi ja bensiini kaks korda kuus, kusjuures ühekordne bensiinikogus ei tohi ületada 100 liitrit. Veel tegime ettepaneku võtta igas muudatusettepanekus maha kaalutlusõigus, mida pole mitte kellelgi vaja, sh maksu- ja tolliametnikel.
Igal juhul me tuleme lähiajal selle teema juurde tagasi. Järgmine eelnõu on juba rahanduskomisjonis, selle menetlemise ajal ehk saame veidi põhjalikumalt arutada, kuidas edasi minna. Täna, kordan veel, Keskerakonna fraktsioon ei toeta selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 449. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:19 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (490 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 490 esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahandusministri! Jürgen Ligi, palun!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selleks et kõik eelarve kohta ära rääkida, tuleb alustada majandusest. Majanduse arengu heitlikkus on vähenenud ja väliskeskkonna negatiivne surve leevenenud,  investeerimiskliima püsib soodne. Mitmesugused näitajad tõestavad, et olukord Euroopa majanduses on viimastel kuudel stabiliseerunud. Euroopa Liidu, eriti euroala riikide süvenenud majandus- ja rahanduskoostöö, kriisiennetus- ja -lahendussüsteemide loomine annavad alust prognoosida selle tendentsi püsimist. Tänu usalduse suurenemisele Euroopa majanduses kasvas Euroopa Liidu SKT selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmisega 0,3%, mis on esimene tõus pärast kuus kvartalit kestnud langust. Eesti lähinaabrite prognoose on viimastel kuudel allapoole toodud, kuid sellest hoolimata on nende väljavaated Euroopa Liidu keskmisest paremad. Meie peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduskasv suureneb 2%-ni. Kõik see parandab ka Eesti majanduse kasvuvõimalusi, 2014. aastaks prognoositakse kasvu keskpika potentsiaalse taseme lähedale ehk 3,6%-ni. See näitaja on parem kui OECD riikide keskmine ning märkimisväärselt parem kui euroala keskmine.
Eesti SKT kasv tugineb järgmisel aastal eksportivale tööstusele ja teenindusele. Erasektori investeerimis- ja tarbimisjulguse suurenemine toetab ka sisenõudlusega seotud tegevusalasid. Majanduse kiire kohanemine on väljendunud tööpuuduse järsus kahanemises 8% lähedale. Tööhõive on kiiresti kasvanud, nüüd küünib see juba buumi tasemeni. Süvenev mure on aga kvalifitseeritud tööjõu puudus. Palkade kasv on kuue aasta kiireim: 6,2%, mis koos hinnatõusu aeglustumisega teeb reaalpalga kasvuks korraliku 3,4%.
Riigieelarve eesmärk on rahastada riigi ülesannete täitmist majanduskeskkonda stabiliseerival moel. Valitsus peab sellest põhimõttest kinni ning keskendub kulude sisulist jõukohasust mõõtvale struktuurse tasakaalu näitajale, nagu seda nüüdsest teeb kogu Euroopa Liit. Oleme suutnud alates 2009. aastast hoida väikest struktuurset ülejääki. Järgmise aasta struktuurne ülejääk on arvestuste järgi 0,7%. Nominaalselt oleme paraku veel 0,4%-ga SKT-st puudujäägis, seda tingivad heitmekvootide müügiga seotud investeeringud, Estonian Airi omakapitali makse ning kogumispensioni kompenseerimine. Tähtis on jõuda ka nominaalse eelarve ülejäägini, sest stabiilse majanduskeskkonna eeldus on, et riigil on piisavad varud ootamatustele reageerimiseks. Samas on majandussurutis ning finantstehingud viinud selleni, et keskvalitsuse reservid vähenevad tuleva aasta lõpuks 380 miljoni euroni ehk 1,9%-ni SKT-st. Valitsussektori reservid samas on 6,6% SKT-st. Valitsussektori võlg püsib samal tasemel, selle suhe SKT-ga võrreldes tänavusega ei muutu. Järgmise aasta lõpus on võlakoormus 10% SKT-st, ilma EFSF-i statistilise mõjuta aga 7,4%. Eesti on endiselt Euroopa Liidu väikseima võlakoormaga riik, euroala keskmine on 90%.
Valitsus hoiab joont, et laenuraha ei kasutataks jooksvateks kuludeks. Kahjuks tajutakse võlga liiga vähe probleemina. Väike võlakoormus ei ole oluline aga pelgalt maine ja edetabelite seisukohalt, võlg on kululõks. Ühelt poolt sünnitab ta alusetuid ootusi, teiselt poolt on kulusid normaliseerida palju raskem kui neid laenates suurendada. Kolmandaks toob see kaasa intressikulu, mis euroalal vähendab kuluvõimalusi ligi 3% võrra SKT-st.
Majanduse kindlustunnet toetab ka maksupoliitika põhimõtete hoidmine. Meie maksusüsteem püsib stabiilne, lihtne ja läbipaistev ning võimalikult väheste eranditega. Eesti maksusüsteem on kasvusõbralik ning pigem tarbimise kui tootmistegurite maksustamise ja vähemate erandite suunas liiguvad ka teised riigid. See toob meile investeeringuid ning kõrgepalgalisi töökohti. Järgmisel aastal kahaneb maksukoormus 0,3% ehk 32,1%-ni, mis on viimase kuue aasta madalaim tase. Tõsi, siin mängib rolli teise samba statistiline ümberarvestus. Üldiselt on see tase endise lähedal.
Lisatulu allikana näeb valitsus seni kokkukogumata jäänud maksutulu, see mõjuks tervendavalt ka konkurentsikeskkonnale. Sellega seoses on koos riigieelarvega esitatud Riigikogule konkreetsed meetmed, kuidas vähendada maksupettuste hulka ning parandada laekumisi. Kavas on eelkõige vähendada käibemaksu kadu. Tähtsaim meede on käibemaksudeklaratsiooni elektrooniline lisa, pluss sõiduauto isiklikuks tarbeks kasutamise maksusoodustuse kaotamine, aktsiisivaba piirikaubanduse viimine miinimumini, kütusesarnaste toodete aktsiisi muudatused, samuti ümbrikupalkade piiramine. See puudutas nüüd kõiki maksuliike, suuremaid makse. Oluline maksumuudatus on ka pensionide maksuvaba miinimumi suurendamine keskmise pensionini.
Järgmisel aastal on riigil eelnõu järgi kasutada 8 miljardit eurot, mis võrreldes tänavusega on 349 miljonit eurot enam. Maksuliste tulude kasv on võrreldes tänavuseks planeerituga 6,8%, mittemaksulised tulud kahanevad 8,2% seoses välisraha vähenemisega. Riik saab kriitikute kiuste hakkama ka nendes oludes.
Riigieelarve kulusid on planeeritud järgmisel aastal 8,06 miljardit eurot. Võrreldes selle aastaga on kasv 377 miljonit ehk 4,9%. Objektiivselt võttes kipub väikeriik olema suhteliselt kallim, mistõttu meie vastutus iga euro täpse suunamise eest on suurem. Oleme järginud põhimõtet teha sotsiaalkulutusi, mis on eelarve suurim osa, vajaduspõhisemalt ning suutnud hoida riigiaparaadi palgakulud oma riigi väiksusele vaatamata keskmisel tasemel: 10,8% SKT-st. Koos majanduskuludega on riigi kulud järgmisel aastal 1,32 miljardit eurot, mis on 16,4% eelarvest.
Riigipalgaliste arvu kasv on asendunud juba mitmeaastase vähenemisega, samas suudame tagada kuue aasta kõrgeima ehk 5,1%-lise palgatõusu. Sellele tulevad juurde lisavõimalused haridus-, sotsiaal- ja kultuurivallas, kus on suurim madala palga probleem. Keskmiselt on tegu arvestatava reaalpalga tõusuga, samas mittetööjõukulude osakaal võrreldes SKT-ga ei kasva ja erasektori konkurentsivõime ohtu ei satu. Õpetajate miinimumpalk tõuseb 12%.
Riigipoolsed investeeringud toetavad tuleval aastal majandust 832 miljoni euroga, mis on kõigist investeeringutest 17,6%, mida on päris palju. Kinnisvarainvesteeringud toetavad ehitussektorit 10 miljoni lisaeuro ehk 131 miljoni euroga. Kasvab just renoveerimise osakaal. Võrreldes tänavuse eelarvega väheneb investeeringute kogumaht 81,2 miljonit eurot, kuid Euroopas oleme riigina sellegipoolest ilmselt suurim investeerija. See fakt võiks kainestada neid, kelle meelest areng tähendab laenamist. Eurostati andmetel moodustasid Eesti valitsemissektori investeeringud võrreldes SKT-ga 2012. aastal 5,5%, Euroopa Liidu keskmine oli 2,3%.
Jätkuvad paljud mahukad transpordiprojektid. Uus veerem parandab reisirongiliikluse kvaliteeti kõikidel liinidel. Tallinnas alustatakse trammiteede renoveerimist. Jätkatakse jäämurdja ehituse ettevalmistamist ja väikesaartega ühenduse tarbeks uute parvlaevade ehitamist. Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on samm kiirraudtee ehitamisel Tallinnast Leedu-Poola piirini.
Majanduse kasvuvõimalusi toetavad üle Euroopa keskmise taseme teadus- ja arendustegevusse suunatavad summad, mida on 143,4 miljonit eurot, ning EAS-i ja KredExi kaudu ettevõtluse toetuseks minev 70,1 miljonit eurot. Kõrghariduse toetused kasvavad 135,9 miljoni euroni.
Teehoiuks kasutatakse rohkem riigisiseseid vahendeid, mis võimaldab magistraalide ja liiklussõlmede kõrval keskenduda enam väiksematele kõrvalteedele. Kütuseaktsiisist läheb teehoidu 220 miljonit, struktuuritoetustest 60 miljonit eurot. Tänavu olid need summad vastavalt 199 ja 94 miljonit. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse alates sellest aastast avalikult kasutatavate teede hoiuks 10% kogu teede rahastamise mahust.
Kohalike omavalitsuste võimalused kasvavad ka tänu omavahenditele, sest nende tulumaksulaekumine kasvab 8% ehk 783 miljonini. Omavalitsuste tulumaksulaekumine ületab ka 2008. aasta tipu. Omavalitsuste tulubaasi osakaal püsib järgmistel aastatel vahemikus 4,4–4,5% SKT-st.
2014. aasta eelarvet on põhjusega nimetatud ka sotsiaalseks eelarveks. Sotsiaal- ja muud toetused inimestele moodustavad 27,7% eelarvest ehk 2,28 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega suureneb toetuste summa kokku 116 miljonit ehk 5,4%. Riik maksab mitmesuguseid sotsiaaltoetusi ühe elaniku kohta 1768 eurot. Kasv tuleneb eelkõige pensionidest, teise pensionisamba maksetest, õppetoetustest, sotsiaaltoetuste saajate eest makstavast sotsiaalmaksust ja vajaduspõhisest peretoetusest. Keskmine pension kasvab kuue aasta kohta taas enim – 5,8%, mis on Euroopa tasemelgi väga silmapaistev number. Lisaks suurenevad toimetulekutoetused 90 euroni kuus, millega absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb circa 5000 võrra.
Kriitikud nagu ikka ründasid eelarvet enne tema nägemist ja rääkisid asjadest, mida selles 8 miljardis pole, eelkõige kui laste kaotusest. Ainus suur ilmajäämine laste puhul on aga ilmajäämine meie võlgadest. Eespool seda 8 miljardit on lapsed igal sammul, esmajoones koos oma perega. Me ei võta lapsi ära vanemate hoole alt, see ei ole meie ühiskonna mudel, vaid me loome ühiselt tingimused laste kasvatamiseks. Suur osa 900-miljonilise eelarvega haigekassast näiteks töötab eelisjärjekorras laste heaks, rääkimata kolmveerand miljardi euro suurusest hariduse eelarvest. Mõistagi saavad lapsed osa kogu sotsiaalsüsteemist. Otseselt peretoetusteks läheb 280 miljonit ehk 3,6% eelarvest.
Täies mahus rakendub vajaduspõhine peretoetus ning lisatoetus 76 eurot alates kolmandast lapsest. Täiendav toetus rakendub allpool vaesuspiiri elavatele lastele. Täiendav maksuvaba tulu läheb eelarvele maksma 25,7 miljonit, koolituskulude maksu soodustus 15 miljonit, lastega seotud sotsiaalmaks 55,7 miljonit, huviharidusele ja noorsootööle läheb otseselt 11,5 miljonit eurot. See valdkond aga on peidus eelkõige omavalitsuste tulubaasis. Lisaks tagab riik ujumise algõppe, toetab kulutusi koolilõunale ja õppevahendite ostmiseks ning eraldab noorte spordiprogrammile 1,7 miljonit eurot.
Iga riigieelarve tähtsaim küsimus on siiski selle konservatiivsus ja jätkusuutlikkus ning selle me oleme taganud. Kokkuvõttes usun, et see eelarve on parim, mida praeguste võimaluste juures saab kodanikele pakkuda, ning nii mõneski mõttes on see läbi aegade parim eelarve üldse. Tänan kõiki, kes selle sünnile kaasa on aidanud!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud rahandusminister! Avalikkus ja ka opositsioon saab eelarve kokkupanemise töö kohta infot just nii palju, kui valitsuse ministrid soovivad pressile teada anda. Mul on siin ees IRL-i esimehe Urmas Reinsalu pressiteade, kus ta nendib, et tulumaksuvaba miinimum on masu ajal pikalt paigal seisnud ja et OECD on oma 2011. aasta raportis meie suhteliselt väikest tulumaksuvaba miinimumi määra kritiseerinud. Paljudes teistes OECD riikides on see suurem. Reinsalu teeb ettepaneku, et kuna Soomes on tulumaksuvaba miinimum välistöölistele esimesed pool aastat 510 eurot, peaks ka Eesti kehtestama taseme 500 eurot kuus.  Sissetulek alla 500 euro kuus ei peaks olema maksustatud. Lõpetuseks kutsub ta üles kokku leppima, et aastal 2014 läheb üks osa prognoositavast majanduskasvust tulumaksuvaba miinimumi suurendamiseks. Miks te oma koalitsioonipartneriga siis kokku ei leppinud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Lihtne vastus on, et see Reformierakonna valimislubadus pidi tegema ruumi koalitsioonipartneri omadele, mis olid kallimad. Aga ma muidugi ei tea, mis kontekst asjal on ja mis ajast see pressiteade on. Ei tahaks seda pikalt kommenteerida ega näiteks kuidagi vastu torgata. Urmas Reinsalu on valitsusliige, ta teab, kuhu raha läheb ja millised on olnud lubadused. Eks need, mis teda ja tema erakonda rohkem on rõõmustanud, on siis peale jäänud. Arusaadav, et igaüks võitleb oma lubaduste täitmise eest ja lõppkokkuvõttes tehakse kompromiss, mille korral mitte keegi ei saa 100% plaanitud kuludest.
Aga jah, ma loomulikult toetan seda, see on igati õilis mõte. Me realiseerisime selle praegu pensionide täiendava maksuvaba miinimumi näol, samuti jätsime puutumata lastega seotud maksuvaba miinimumi, mille hinda eelarvele ma juba nimetasin. See on päris kopsakas. Nii et maksuvaba miinimum on ikkagi olemas. Mis puutub sellesse, kas me peaksime mingisugustest keskmistest lähtuma, siis minu arvates meie maksusüsteem on optimumile märksa lähemal kui Soome oma. Majanduskasvule, heaolu kasvule on meie oma lähemal. Kindlasti ei soovi ka Urmas Reinsalu meile mingit mitmekümneprotsendilist tulumaksumäära.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Austatud rahandusminister! Nagu me eelarvest järgmiste aastate keskmise palga kasvu kohta loeme ja nagu te ka äsja mainisite, on reaalkasv järgmine aasta 3,4%. Samasse suurusjärku jääb keskmise palga kasv kuni 2017. aastani. Samas lubas Reformierakond valimisreklaamides palgakasvuks 5–12%. Millest selline ebakõla? Vahest on see palgatõus, mida te reklaamisite, muinasjutulistes kaugustes? Kust need numbrid pärit on? Eelarves on miski muu.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mul ei ole küll aimugi, millises reklaamis keegi midagi on väljendanud, aga nendes numbrites ma tunnen ära nii 5 kui 12. Nimelt, 5,1% on see üle välja palgafondi kasv, mille me suutsime riigipalgalistele tagada. 12% on õpetajate miinimumpalga tõus. Sinna vahele jääb kultuuri-, sotsiaal- ja haridusvaldkonda suunatud vahendite kasv, likvideerimaks kas absoluutset või suhtelist mahajäämust. Suhtelise mahajäämuse puhul ma pean eelkõige silmas haridusvaldkonda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Lugupeetud minister! Te rääkisite oma ettekande alguses majanduskasvust. Prognoosite järgmiseks aastaks majanduskasvu 3,6%. Samas on see tänavu 1% ringis, kui mitte väiksem. Kas võiksite veel korra selgitada, kust tuleneb selline optimism? Tõepoolest, meie majanduskasv on selline, nagu ta on, ja isegi suurem kui teistes Euroopa Liidu riikides. Ent samas te väitsite, et tegelikult on euroliidu muudes maades asjad nagu paremaks läinud ja on näha tõusu, aga nad ei ole nii optimistlikud nagu meie.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Nii räiget etteheidet kui etteheidet liigses optimismis ei ole mulle kunagi tehtud. Juhin siiski tähelepanu tõsiasjale, et tehtud prognoosid on sõltumatud. Rahandusministeeriumi prognoosi on samuti pigem süüdistatud liigses vaoshoituses kui liigses optimismis. Sõltumatu prognoos on selline, nagu ta on, ja sellest tuleb lähtuda. Seal ei tohi poliitiliselt manipuleerida ei ühes ega teises suunas, siis läheb kehvasti. Õnneks on sõltumatud prognoosijad seda varianti toetanud ja mu süda on selles mõttes kerge. See 3,6%-line kasv oleks iseenesest hea uudis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Lugupeetud minister! Sel esmaspäeval anti siin saalis üle riigieelarve baasseaduse muutmise seaduse eelnõu. Et mängureeglid selged oleks, palun öelge, millise seaduse järgi toimub 2014. aasta riigieelarve menetlemine! Kas see toimub praegu kehtiva baasseaduse järgi või selle järgi, mis kunagi tulevikus võib-olla muudetuna vastu võetakse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Hea küsimus! Formaalselt toimub see ikkagi kehtiva seaduse järgi. Uus seadus seadustab väga palju praegust praktikat, mida ka selle eelarve tegemisel on silmas peetud. Mingit vastuolu sel praeguse seadusega ei ole. Nii et sisuliselt sobiks aluseks mõlemad seadused, aga formaalselt lähtutakse kehtivast baasseadusest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Lugupeetud rahandusminister! Hetk tagasi me menetlesime siin saalis seaduseelnõu, millega taheti reguleerida reisijate toiminguid piiril. Nimelt, kui kolmandatest riikidest tulevad turistid piirile, auto kütusepaak täis, siis teistkordsel Eestisse sisenemisel nad peavad hakkama kütuse pealt tasuma aktsiisimaksu. Sellega soovib riik saada 8,5 miljonit eurot. Ma nimetaksin seda suhteliselt suureks summaks, aga teatud summade kõrval on see väike raha. Nimelt pole Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet hakkama saanud just kütusesarnaste toodete maksustamisega ja neid maksupettusi on väga palju. Eesti Õliühing on saatnud kirja, kus väidetakse, et seetõttu jääb aastas saamata umbes 75 miljonit eurot. Mida on kavas lähiajal teha, et selline suur summa riigieelarvesse saada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Maksupettuste vähendamisele on suunatud mitu eelnõu ja me oleme saavutanud väga suurt edu varasemate petuskeemide likvideerimisel. Aga eks varas otsib ikka, kus võimalus on, riik siis püüab talle järele jõuda. Iseenesest ma kõigi rohusööjate ning aianduslikke põhimõtteid ei ruttaks täht-tähelt omaks võtma. Sellepärast me neid ettepanekuid alati analüüsime. Nendes on omad nõrgad ja tugevad küljed alati olemas. Tugev külg on just nimelt see turuinformatsioon, mida turuosalised meile pakuvad, aga mitte tingimata pakutud juriidilised lahendused. Nii et koostöö käib ja tulemusi on ka juba olnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Lugupeetud minister! Järgmise aasta eelarve kontekstis on palju räägitud, et kohalike omavalitsuste tulud kasvavad. Võrreldes 2008. aastaga suurenevad omavalitsustele laekuv tulumaksuosa ning tasandusfond 2,3% ehk sisuliselt taastatakse omavalitsuste tulud 2008. aasta tasemel. Samal ajal on hinnad tõusnud üle 12%, mis tähendab, et omavalitsuste ostujõud on vähenenud. Siit küsimus: kuidas suhtuvad omavalitsuste esindajad järgmise aasta eelarvesse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks see sõltub palju nende parteilisest kuuluvusest ja isikuomadustest. Ma ei ole aga nõus lähenemisega, et valitsus suurendab või vähendab omavalitsuste eelarveid, nemad oleksid nagu almuse saajad. Siin on prognoosid, kui palju makse neile laekub. Omavalitsuste keskmine tase on iseenesest hea. Et kusagil on ostujõud kehvem, kui see oli parimatel aegadel, on loomulikult tõsi. Aga öelge, kellel õnnestub kriisi mõju täiesti likvideerida! Siiani isiku tasemel ei ole mina võimalust näinud, mina jään sellest väga kaugele. Buum andis vale signaali, aga selle korrektsioon on tehtud ja seda nii riigi kui ka omavalitsuste rahanduses.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Randver!

Rein Randver

Austatud minister! Ma arvan, et tulude poolega tegelemine oli teile selle eelarve koostamisel kõige raskem ettevõtmine. Minu küsimus puudutab mittemaksulisi tulusid ehk varade võõrandamist. Riigieelarve eelnõus on kirjas, et maade müügiga on järgmisel aastal võimalik teenida 10 miljonit eurot. Seda on võrreldes eelmise ehk käesoleva aastaga 5 miljonit vähem. Millest nii suur tagasiminek? Kas siin on tegemist haldussuutlikkuse või mingite otsustega?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Sellega on nüüd nii, et eks maa müüki ole aegade jooksul reguleeritud sõltuvalt turu olukorrast ja sellest, kui hästi me suudame valitsuses kulusoove ohjata. Praegu ei ole nii põletavat vajadust viia ühekordsed tulud maksimumini. Eks massiline müümine alanda lõppkokkuvõttes hinda. Me igatahes ei pea ülearu pingutama. Ja see on ka selline õletuli – kui maa on müüdud, siis on ta müüdud. Võiksime vaadata üldises protsessis ka ühekordseid kulusid, seda, kui hästi need on ühekordsete tuludega proportsioonis, ega olda kaldu massiivse müügi nõude suunas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Austatud minister! Teadaolevalt peavad TTÜ ja Eesti Mereakadeemia ühinemisläbirääkimisi. Eile õhtul kohtus Riigikogu merenduse toetusrühm merendusasjatundjatega, kaasa arvatud TTÜ ja mereakadeemia inimestega. Seal koorus välja tõsiasi, et akadeemia ja TTÜ vajavad lisaraha. See summa, mis te olete praegu eelarvesse planeerinud – 900 000 eurot –, kulub ära selleks, et palkasid ühtlustada. Nad ütlesid, et detsembris teeb nõukogu otsuse, kas ühineda või mitte, aga nendel on vaja kindlust ka investeeringute tegemiseks. See summa on seitsme aasta peale 8 miljonit eurot. Mida te ütlete nendele?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mina ei ole õige inimene neile midagi ütlema. Ma ei ole selle ala mees ega oska hinnata mereakadeemia kvaliteeti, vajadust selle kui eraldi institutsiooni järele või siis nende investeeringute vajadust. Aga kui antakse palgaraha juurde – te ütlesite, et palku ühtlustatakse –, siis see on ju iseenesest positiivne sõnum. Ma olen nii aru saanud, et mereakadeemia liitmine TTÜ-ga tähendab püüdu struktuuri efektiivistada. Selle sammu tulemus ei pea olema lisaraha.
See, et te kohtute huvigruppidega, on loomulikult kena, aga ma pigem tahaks uudisena kuulda, et mõni nendest raha ei küsi. Kindlasti küsib igaüks, kui saab, seepärast peavad teie toetusrühmad ikka reaalsust ka vaatama. Oleme soovitanud oma fraktsioonil – sellele suurele saalile ma ei saa seda nii otse öelda – arvestada, et ega päris nii ei ole, et mingisuguse esimese, teise ja kolmanda mõõtme alusel paneme riigi rahanduse paika, pärast seda aga tulevad neljandad, viiendad, kuuendad sõprusgrupid ning muud ühendused, kellel on sõltumata üldistest reeglitest mingid omad reeglid raha küsimiseks ja kulutamiseks. See lihtsalt ei tööta! Peab olema sujuv koostöö, mitte nii, et lihtsalt astud uksest sisse ja ütled, et andke nüüd raha juurde, kui teil on eelarve koos. Aga detailselt saaks teile vastata muidugi haridusminister.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra minister! Riigikogu fraktsioonidele ja rahanduskomisjonile laekus Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu pöördumine, milles nad teevad mõned ettepanekud. Näiteks soovitakse, et järgmise aasta eelarves oleks ette nähtud kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamine, omavalitsustele laekuv üksikisiku tulumaksu osa oleks 12,13% ja tasandusfond mahus umbes 94 miljonit eurot. Sellest eelnõust, mida me praegu menetleme, muidugi seda ei leia. Milline on teie prognoos, kui kaua veel kestab olukord, kus valitsus ja kohalikud omavalitsused ei suuda ühist keelt leida?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Oleks tegelikult isegi halb, kui nad ühise keele leiaksid. Omavalitsused peavadki olema tasakaalustav või teatud mõttes keskvalitsusele oponeeriv jõud. Samas ma ei saa üldisemalt positsioonilt nõustuda väitega, et omavalitsused on kõige haavatum sotsiaalgrupp, kelle rahastamise protsent peab aina kasvama. Seda raha küsimist võiks iseenesest kommenteerida vanasõnaga, et hea mees, kes küsibki. Ma üldse ei imesta, et nad ei küsinud seda tulubaasi, mis kunagi oli – 11,2% tulumaksu laekumisest. (Minu arust oli see 11,2%.) Me läksime tulubaasi suurendamisega lihtsalt nii ebareaalsetesse kõrgustesse, et ühel hetkel, nagu ma olen korduvalt rääkinud, ei osutunud see enam jõukohaseks. Varem meile aga aitäh ei öeldud, pandi muudkui paberile aina kasvavaid protsente, kuni tuli kriis, õhk läks rahandusest välja ja selgus, et ühe valdkonna eelisnuumamine ei sobi, ei ole jõukohane. Ma ei väida, et omavalitsused on ülerahastatud, aga kinnitan, et omavalitsus ei ole midagi riigist eraldi seisvat, keda me peame üleval pidama.
Omavalitsuste tulumaksusumma suureneb 8%. Praeguste valimiste kontekstis ma suhtun sellesse väikse kõhedusega, kui öeldakse, et riik võttis tulubaasi ära. Tegelikult võistlevad rikkad omavalitsused – esmajoones Tallinn, aga ma olen aru saanud, et pealinn pole mitte ainus – selles, kuidas maksumaksjaid-elanikke kokku osta. Ja siis öeldakse, et riik võttis tulubaasi ära. Tulubaasi võtavad vaesematelt ära rikkamad omavalitsused. See on minu arust traagiline ja ma arvan, et ka Narva on linn, kes kannatab selle pärast. See ei ole jätkusuutlik ja kogu süsteem ei ole selles mõttes avatud, et kuskilt väljast tuleb raha. See tuleb ikkagi samast riigist ja nii on tegu natuke kõlvatu konkurentsiga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Lugupeetud rahandusminister! Ma olen natuke segaduses – ma ei tea, keda uskuda! Härra peaminister on öelnud, et töötuskindlustusmakset ei saa vähendada, sest on oodata uut kriisi, aga teie rahandusministrina prognoosite majanduskasvu 3,6%. Kummal on õigus? Keda peaks uskuma?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Peaministril on alati õigus. Ma ainult täpsustan, et praegu ta ei ole öelnud, et oodata on uut kriisi. Nii et siin vastuolu ei ole. Küllap te teate ka seda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanek oli suurendada summasid kohalike teede hoolduseks. Kahjuks valitsus seda ei toetanud. Minu küsimus ongi seotud sellega. Palun öelge, milliste kulude katteks on suunatud kütuseaktsiisist laekuvad täiendavad vahendid!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kütuseaktsiisist laekuvad täiendavad vahendid? Ma täpselt ei tea, mida te nende all mõtlete. See raha läheb ikka 75% ulatuses teedesse. Aga me oleme seoses euroliidu eelarve aeglase käivitumisega olukorras, kus peame langetama mitmeid tulubaasi puudutavaid otsuseid, mis riivavad autoomanikke, nagu palju on räägitud. Ja valdkond, kus raha oli puudu, olidki teed. See oli kõige suurem katteta kamakas, mille ees me istusime. See tuleb katta, aga Euroopa raha on läinud. Maksuraha on nüüd vaja kuskilt asemele saada. Seepärast olid need rasked eelnõud, mida me täna arutama hakkame, hädavajalikud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Andres Anvelt

Hea minister! Mingi aeg tagasi te rääkisite maksude kogumise efektiivsusest ja selle kasvust tulevikus. Samas ma vaatan, et Maksu- ja Tolliameti personalikulud vähenevad – vähe küll, aga vähenevad, täpsemalt 17 000 eurot. Kas see tähendab, et koosseis väheneb või mille arvel see kokkuhoid tuleb?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Et seal personalikulud vähenevad, seda ma pean kontrollima. Mulle on see väikestviisi üllatus ja ma ei tea, mis selle taga on. Võib-olla mõned struktuurimuudatused, vahest on kedagi koondatud või see raha oli eelmise aasta eelarves. Iseenesest oleks see riigi rahandusele hea, kui me saaksime maksuametnike arvu kasvatada, aga me oleme solidaarsed ja selliseid ettepanekuid väga peale ei suru. Maksurevisjonid tooksid tegelikult väga palju raha juurde, aga personali kasvatada eriti ei saa. Selleks et hoida teisi vaos, tuleb ka ennast, oma haldusala vaos hoida. Vastasel korral näidatakse meie peale näpuga. Seda on juba palju tehtud põhjusel, et me kunagi võtsime maksuametnikke kõvasti juurde.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mart Meri!

Mart Meri

Lugupeetud minister! Kummaline seis on üldhariduse rahastamise uue mudeliga. Kultuurikomisjon ootab seda valitsuselt pikisilmi, aga meieni see ei ole jõudnud. Ometigi see uus rahastusmudel igal juhul mõjutab järgmise aasta eelarvet. Kas on teada, kui kaugel selle mudeli kooskõlastamine on? Kui me seda teaksime, siis oskaksime ka oma tööd paremini planeerida. Kui seda rahastusmudelit aga ei tule, siis peab riigieelarve menetlemise seniks katkestama, kuni see mudel on laial põhjal kokku lepitud, nagu peaminister täna infotunnis ütles.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Üldhariduse rahastamise mudeli kallal on hästi intensiivselt töötatud. Aga miski ei takista siin eelarvet menetlemast, seejuures ka eelarve baasseadust. See mudel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teema ning sellega seotud määruse teema. Lihtsalt siseinfo korras ma ütlen, ehkki ma ei peaks seda tingimata rääkima, et Rahandusministeeriumi ja haridusministeeriumi seisukohad on oluliselt lähenenud ja meil on lootust jõuda kokkuleppele. Nii et see mudel tuleb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Härra minister! Ma jätkan sisult väga lähedasel teemal. Riigikontrolli äsjane audit haridusinvesteeringute juhtimise kohta viitab väga selgelt, et ega me eriti ei tea, kui palju koole Eestis üldse tarvis on. Kuidas te jagasite järgmises riigieelarves raha valdkonda, mille arendamiseks, kui nüüd natukene teravdatult väljenduda, visioon puudub?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tegelikult visioon on olemas. Mis puutub Riigikontrolli hinnangusse, siis ma jõudsin märgata, et haridusminister kiitis selle tingimusteta heaks, nentides ka, et see toetab tema visiooni. Saan praegu vaid õlgu kehitada ja öelda, et eks seda teemat ole pikka aega välditud ja nüüd on Riigikontroll appi tulnud, et sünniks see, mida valitsus tegelikult on taotlenud: et koolivõrgu üle otsustamisel keskendutaks pigem kvaliteedile kui kinnisvarale. Nii et see on üldjoontes õige, mida nende auditis öeldakse. Kas seal just kõik etteheited on õiglased, selles ma kahtlen – nii hästi ei ole Riigikontrollil kunagi läinud. Aga üldiselt on mul hea meel, kui need kaks institutsiooni on ühel meelel ja toetavad ka valitsuse hoiakut.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Austet minister! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuste real on kirjas, et Väinamere Liinidele eraldatakse 474 000 eurot vähem. Loogiliselt võttes peaks sellega kaasnema kas reiside arvu vähenemine või piletihinna tõus – halvad variandid mõlemad. Milline on valitsuse plaan?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ütlete, et summa väheneb? Minu andmetel kasvab dotatsioon igas lõigus. Reisipraamidega seotud arve mul kahjuks faktina ees ei ole, eks ma kontrollin seda. Kui see vähenemine on 400 000 eurot, siis võtke arvesse, et sinna läheb miljoneid. Põhimõttelist muudatust ei ole tehtud, ma ei tea, mis täpsustus see on. Usun aga, et rahanduskomisjon kohtus ka majandusministriga, kes sellegi vastuse andis. Üldiselt teeb mind ärevaks pigem see, et kõikidel liinidel dotatsioon ilmselt kasvas. Mul on sellised andmed ja ma olen läbirääkimistel sääraseid arve näinud.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Austatud minister! Te nimetasite seda eelarvet sotsiaalseks eelarveks, samas on selles valdkonnas väga palju kuluartikleid, mida omal ajal kärbiti ja mida ei ole taastatud. Nimetan siin kas või matusetoetust või pensionide tasuta kojukannet. Mul ongi küsimus viimase kohta. Praegu tellib ligi 11 000 eakat endale pensioni või toetusraha koju ja see läheb ühele inimesele aastas maksma 59 eurot. Samal ajal on Eestis 22 000 inimest, kes lasevad oma pensioniraha kanda teise inimese arvele, sest nad peavad pensioni kojutoomise tasu väga suureks. See aga on minu meelest üsna ohtlik lahendus. Meil oli olukorra muutmiseks tehtud eelnõu, mis siin maha hääletati. Kas teil on kavas taastada pensionide tasuta kojukanne sellisel kujul, nagu see oli?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Halastage mulle, ma ei ole sotsiaalminister! Aga ma natukene imestan, et te kaitsete sellist lahendust. Tassida sularaha või rahakaarte kellelegi koju ei ole küll selle sajandi meetod, kui on raha tasuta ülekandmise võimalus olemas ja enamik pensionäre suudab seda kasutada. Tuleb loomulikult aru saada, et osa inimesi on probleemi ees. Need on väga harvad erandid, enamikul on ikkagi olemas keegi, kes neid aidata saab. Ühiskonnal on teatud kulude piir ja eks see ikkagi käiks kokkuvõttes ka pensionide arvel, kui väljamakseid tehtaks ebamõistlikult kallil moel. Ei saa öelda, et kirjutame kuskilt laost raha välja. See on ikkagi kogutud inimestelt, selle kogus on piiratud. Kojukanne tuleks sel juhul loomulikult kinni maksta pensionikassa arvel, see ei tuleks näiteks lastetoetuste arvel. Eks inimene peab seda enda jaoks praktiliseks lahenduseks, kui ta selle tellib. Ega see hea uudis ei ole, aga nagu ikka – elu paratamatus on selline.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Ma tean, et te ei ole sotsiaalminister, aga küsin siiski sotsiaalvaldkonna kohta. Seal kasvavad nii mõnedki arvud, kuid proportsioonid tunduvad kuidagi väga kummalised. Näiteks peretoetuste kasv on 67 000 eurot, samas vanemahüvitiste summa kasvab kümme korda rohkem: 684 000 eurot. Miks on valitsus otsustanud nii ebaproportsionaalselt toetada lapse kasvatamist poolteise aasta jooksul ja siis väga rängalt lapsetoetust kärpida, kuigi tegelikult tulevad suuremad kulud just hiljem, kui laps saab suureks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ütlesin oma kõnes ka, et meie ühiskond on teisiti korraldatud, mitte nii, et riik võtab lapsed enda kasvatada. Ressursid on alati piiratud. Me fokuseerime toetuse sinna, kus lapse kasvatamine on kõige raskem. Põhiraskus langeb aega, kui ema – ma rõhutan, et minu arust just nimelt ema – peab lapsega kodus olema. Isa tavaliselt ei suuda ema emotsionaalselt ja päris lapse elu alguses ka füüsiliselt asendada, mingi aja pärast võib hakata seda koormust jagama. Aga kui vanemad on juba olukorras, kus on võimalik tööl hakata käima, siis peab lapse kasvatamise tagama ikkagi pere sissetulek, mitte riigi makstav dotatsioon. Siis seisneb riigi panus selles, et garanteerida võimalused lapsehoiuks, lapse hariduseks, arstiabiks ja muudeks teenusteks.
Seda on nii palju räägitud, see on elementaarne, et lapsetoetuse mitmekordistamine ei saa olla tõhus mudel laste arengu toetamiseks. See on ühelt poolt tarbetu, teiselt poolt on seda liiga vähe, aga nii või teisiti jääks vähemaks riigieelarve raha, mille abil saaks pakkuda vanematele võimalusi raha teenida ja oma lapsi arendada. Selliseks ühistegevuseks ju riik olemas on. Riik on mõeldud ikka ühistegevuseks, see ei ole sularahaaparaat.
Vanemahüvitise kulu suurendamise on tinginud miinimumpalga tõus. Iseenesest me ei tea täpselt, kui suur on väljamakstavate vanemahüvitiste arv ning kui palju läheb nendest suuremat palka teenivatele vanematele ja kui palju väiksemapalgalistele. Me teame, et on kohustus kaasas käia miinimumpalga tõusuga ja see muutiski selle eelarve natuke suuremaks. Teiselt poolt on teatud sotsiaaltoetuste järele vajadus vähenenud. Kui tööpuudus kahaneb, siis väheneb nii töötutoetuste kui ka toimetulekutoetuste vajadus. Eks need niimoodi üksteist kompenseerivadki, täpsed andmed on teie paberitest leitavad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Sven Mikser

Härra minister! Te ütlesite, et järgmisel aastal õpetaja palga alammäär tõuseb 12% ja seda on tubli kaks korda rohkem, kui on prognoositav keskmine palgatõus üldiselt. Eelarve eelnõust selgub, et valla- ja linnaeelarvetes suurenevad eraldised hariduskuludeks 4,7%. Kuidas ka ei arvuta, ühe õpetaja kohta ei tule palgatõusu palju rohkem kui 5%. Kas te võiksite meile seletada, kust tuleb see ülejäänud vaja minev ressurss, et õpetajate palgatõus teie nimetatud määras saavutada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei või! Ja ütlen seda niimoodi otse sellepärast, et lisaks tõsiasjale, et ma ei ole haridusminister, ei taha ma kõiki langetatud otsuseid detailideni enda peale võtta. Üldiselt me andsime raha haridustöötajate palgatõusuks rohkem, kui keskmiselt saadi. Kõigile anti 5,1%. Nagu ma ütlesin, meie analüüsi põhjal on haridus-, sotsiaal- ja kultuuritöötajad kõige teravama palgaprobleemiga töötajad ning nemad said natuke, umbes 1,5% rohkem. Milliseks täpselt palgatõusud kujunevad, sõltub otsustest, mille teeb vastava valdkonna minister. Ma ei tohi selle kõige seletamist enda peale võtta, ma kõike ei tea.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Tuleval aastal tõuseb üksi elava inimese või perekonna esimese liikme toimetuleku piirmäär 90 euroni kuus, pere teisele ja igale järgmisele liikmele on kehtestatud määr 72 eurot. Toimetulekupiiri tõstmise eesmärk on vähendada vaesust ja see on väga hea, aga tuleva aasta prognoosid ennustavad, et aasta algul on minimaalse ostukorvi maksumus 91,34 eurot, pluss veel muud kulud, näiteks kommunaalkulud, elamukulud, kommunikatsioonikulud jne. Kuidas inimene toime tuleb? Me teame, et tuleval aastal on tal äraelamiseks raha vaja vähemalt poolteist korda rohkem.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Toimetulekutoetusest rääkides peab rääkima ka nendest kommunaalkuludest, mis kinni makstakse. Need on päris arvestatavad kinnimaksed, kokku tuleb päris palju ruutmeetreid. Kahjuks ei ole mul käepärast täpset arvu. Kindlasti ei kata toimetulekutoetus kõiki inimese kulutusi. Ka tuleb arvestada, et inimesed elavad vahel mitmekesi, vahel üksi. Toimetulekutoetus ei saa tagada lahedat äraelamist ega tagagi. Mis puutub minimaalsete toidukorvide maksumusse jne, siis sel teemal on parim vastaja kaheldamatult sotsiaalminister. Ma ise ei ole selle valdkonnaga viimasel ajal kuigi palju tegelenud. Aga tõsi on, et selle piiri 90 euroni tõstmise tulemusena langes arvestuslikust vaesusest, kui ma õigesti mäletan, välja 5000 inimest. See on ühe aasta kohta kõva sõna, tuleb tunnistada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Olga Sõtnik

Lugupeetud härra minister! Ma kunagi olen seda teie käest juba küsinud, aga küsin uuesti. Paar aastat on mööda läinud, äkki on selles valdkonnas midagi muutunud. Kas te eelarve koostamisel olete kuidagi lähtunud ka sootundliku eelarvestamise põhimõtetest? Või vahest te teate, et mõni ministeerium on mõne projekti või eelarve rea puhul arvestanud sellega, et naiste ja meeste huvid võivad olla mõneti erinevad ja seetõttu ka panused on erinevad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma näen teie ees ühte naeratavat nägu, kes televiisoris räägib, et mul üldse tundeid ei ole. Mis sootunded mul saaksid veel olla? Aga ma kindlasti ei ole nõus võtma seda teemat suureks poliitiliseks lipukirjaks. Ilmselgelt on meil paremaid võimalusi sooteadlikkust suurendada kui eelarvet sellest lähtudes koostada.
Eks see ole selline retooriline jahumine, kas eelarve on sootundlik või ei ole. Võib ju öelda, et kokkuvõttes pensionide summa läheb ju eelkõige naistele ja ka ravikindlustuse summasid kulub rohkem naistele. Ma lihtsalt arvan niimoodi, me ei ole seda arvestust teadlikult teinud, et mitte sugusid vastandada. Aga kuna naiste eluiga on enamasti pikem ja nende elus on perioode, kus nad vajavad rohkem arsti järelevalvet, siis on alust niimoodi arvata. Küllap see proportsioon meeste kahjuks on. Naiste keskmine pension on tõesti väiksem, aga pensionärina elavad nad kauem. Kõige sootundlikum põhimõte, mida valitsus saab rakendada, on kindlasti vältida soolist diskrimineerimist palgapoliitikas. Palju keerulisemaks me seda ei tahakski ajada. See on ikkagi ühiskonna hoiakute küsimus, mitte eelarve tegijate põhiteema.
Meie analüüs näitab, et sooline diskrimineerimine on riigipalgaliste inimeste puhul praktiliselt olematu. Meil ei õnnestunud palgapoliitikas tuvastada usutaval määral diskrimineerimist. Aga kogu see raha, mis naistele kulub, on minu arust õigesti kulutatud. Loomulikult tuleb tunnustada kaua elamist. Paraku läheb see ühiskonnale päris palju maksma.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Lugupeetud minister! On juttu olnud, et majanduskasv on see aasta võrdlemisi tagasihoidlik, ulatub vaevalt protsendini. Seda enam tekitab minus hämmastust seletuskirjast leitud lause, et finantstulud kasvavad 2013. aasta suveprognoosiga võrreldes 38,2 miljoni euro võrra eelkõige omanikutulude suurenemise tõttu. Üldine majanduskasv on nigel. Millised on siis need superfirmad, kus on nii äge majanduskasv olnud, et varem planeeritud omanikutulu suurendati 38,2 miljoni võrra? Mis ettevõtetest annab majanduse raske seisu ajal nii palju võtta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks te vist tegelikult vastust teate. Suurte riigifirmade nimekiri on teil ju teada. Selle taga on eelkõige infrastruktuur, majanduse taristu monopolid. See on niisugune tulu, mis sõltub otsustest, see ei ole lihtsalt prognoos. Te läksite küll teemast selles mõttes natuke kõrvale, et dividende ikkagi võetakse varasema kasumi arvel. Aga jah, neid võetakse ja et tasakaaluarvestuses oleks kõik adekvaatne, võetakse ka viimaste aastate keskmine piiriks, võetakse ärikasum piiriks ja jälgitakse investeerimisvajadust. Olen mina rääkinud, on rääkinud majandusministeeriumi palgal olnud pankur – küllap te teate, kellest ma räägin, nimi on mul keele peal, Erkki Raasuke, jah –, et riigifirmadest võib rohkem dividende võtta. Nende investeerimisplaanid on olnud ikka ja jälle palju heldemad, ka nende palgapoliitika palju heldem kui riigisektoris üldiselt. Nii et ühel hetkel, kui läheb raskeks, suurendatakse võetavate dividendide hulka ja teisel hetkel nendest loobutakse.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Hea rahandusminister! Kevadel oli üks olulisi teemasid tulumaksuvaba miinimumi suurendamine. Teie koalitsioonipartner rääkis sellest kui kindlast lubadusest. Mind huvitab, kas tulumaksuvaba miinimumi suurendamine oli kevadel valitsuses laual ning kas selle elluviimist takistab praegu eeldatust halvem majandusprognoos või pole seda teemat üldse arutatudki.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Nii laual ta ei olnud, nagu siin mõni inimene on väitnud. Liiga palju on selle ümber olnud PR-i. Valitsuse laual on nii palju oodatavaid arve, et suured lisasummad paistavad üsna lootusetud. Me ei rääkinud sellest kuigi pikalt kevadel ega olnud selleks jaksu ka sügisel. Üks tegur on tõepoolest prognoositust kehvem majandusolukord. Nagu juba öeldud, kuus kvartalit on Euroopa majanduskeskkond halvenenud ja meie majanduskasv ka selle tõttu pidurdunud. Teine tegur on see, et muud kuluvajadused tundusid hädapärasemad. Ministrite surve kaitsta oma kulusid on väga massiivne. Uskuge mind, ei ole mõnus nende vahel laveerida ja püüda ka lahke olla, et omalt poolt mõni hea sõnum eelarvesse juurde kirjutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Te just väga siiralt kinnitasite, et ei ole mõnus ministritega vaielda. Minu küsimus puudutab arengukavasid. Minu teada töötatakse Põllumajandusministeeriumis välja järjest uusi arengukavasid. Neil on mahetoidu arengukava tulemas, samuti arengukava "Eesti toit", mida ma isiklikult väga pooldan. Aga miks te seda ei soosi ja miks te ei nõua ministritelt, et arengukava oleks eelarvega seotud? Vastasel juhul produtseeritakse lihtsalt paberipakke, plaanitud tegevused on ohus ja neid kavasid pahatihti ei teostata.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt nendin, et rahast rääkida on seda vastikum, mida lähedasem on inimene. Oma naisega on rahast kõige hullem rääkida. Lähedastelt eeldaks nagu enam mõistmist ja kui seda ei ole, siis teeb see tunduvalt närvilisemaks kui näiteks ministritega rääkimine. Ja teiega rääkida on veel lihtsam kui ministritega. Kunagi oli teisiti, te olite ise ka minister. Nende arengukavade puhul muidugi on vastus lihtne: rahanumbreid sinna sisse kirjutada ei tohi. See oleks ju nagu eelarve koostamine. Majandusprognoosi tegemine muutuks mõttetuks, kui me igas valdkonnas kirjutaksime riigile mingisugused kulud ette. Nii et kohustuslikke kulusid sinna mingil juhul ei tohi kirja panna. Mingid visioonid – see on see, mille nimel tuleb arengukavasid koostada.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Mõni päev tagasi tegid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit ja veel mitu organisatsiooni ühispöördumise kõigi Riigikogu liikmete poole. Ma usun, et te olete sellest teadlik. Nad tegid ettepaneku suunata alkoholiaktsiisist laekuva täiendava raha laste ringitasude kulude katteks. Kui ma küsiksin teilt, kuhu need aktsiisisummad lähevad, siis ma tean küll, mis vastuse ma saaksin: et te ei kleebi nendele sissetulekutele silte külge. Aga kas siiski ei oleks mõttekas alkoholiaktsiisi puhul seda teha? Alkoholiaktsiisi eesmärk on ju korvata ühiskonnas alkoholi tõttu tekkivaid kulusid, mitte riiki ülal pidada. Oleks väga ilus ja eelarve näeks tublisti inimlikum välja, kui alkoholiaktsiisil oleks selline suunitlus. Kas te ei kavatse seda teha?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Minu arvates on aktsiisidel kahjuks juba praegu sildid küljes. Need lähevad mitmesugustele organisatsioonidele. Tegu on suhteliselt suvalise ajaloolise valikuga. Mõni organisatsioon ei ole üldse nähtav ja ma ei saa aru, miks sinna raha on määratud, aga katsu sa seda ümber jagada! Mis puutub ringirahasse, siis oleks sisuliselt ja ka tehniliselt igatpidi vale, kui laste ringiraha sõltuks sellest, kui palju nende vanemad joovad. Ei oleks loogiline, et kui me alkoholipoliitikaga saavutame selle, et joomine kõvasti väheneb, siis tuleb ka ringiraha kärpida. Nende asjade vahel ei ole seost, see oleks algusest peale vale praktika. Olgu see Eesti kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu või mis iganes – kunstlikud ühe maksuga sidumised kokkuvõttes tekitavad kulude volatiilsust ja ebaefektiivsust. Kõik on maru õnnelikud, kui nendele on seadusega tagatud mingi protsent, aga riigi rahandusele on see laastav ja raha kasutamise efektiivsus on halb. Mina määraksin nendele valdkondadele endist viisi sõltumatu jagamise ja stabiilsema tulu, kui tagab mingi hasartmängu harrastus või viinaviskamine.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud härra minister! Ma tulen jälle linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu kirja juurde tagasi. Seal on kõigest kaks punkti, milles räägitakse ettepanekutest. Ühest me juba rääkisime, teine puudutab teede remonti ja selle finantseerimist kütuseaktsiisist. Kui juhtub nii, nagu juhtus 2008. ja 2009. aasta vahel, kui see summa kukkus äkki 40,5 miljonilt 11,5-le, õigemini isegi 11,4 miljonile, kuidas on võimalik üldse midagi kavandada, midagi planeerida? Kas mingite plaanide tegemine ei muutu mõttetuks? Ma küsin seda seoses sellega, et järgmiseks aastaks on teede remondiks kavandatud 4% väiksem summa. Milline on teie arvamus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks mul kohe kõrvad liikusid selle küsimuse peale. Mul on uhke tunne – ka teie tajute, et aktsiisi laekumisest sõltumine on vale. Me ei saa manööverdada, kui kirjutame seadusse muudkui protsente ja vastavalt vajadusele tõstame neid. Teedehoiu rahastamises on niigi üksjagu jäikust juba euroraha kasutamise reeglite pärast. Samas on projektid iseenesest sellised kamakad, üldse mitte paindlikud. Ühel aastal on kulusid vaja palju rohkem, teisel vähem, aga Euroopa raha ei saa väiksematele teedele ümber tõsta. Nii et probleeme on selles süsteemis üksjagu. Eks me pea just sel põhjusel firma- või ametiautode kasutamise maksustamist õiglasemaks muutma, et teede rahastamine oleks stabiilsem või, ütleme, et oleks korvatud see kulu, mis teedele läheb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus!

Enn Eesmaa

Järgmise aasta riigieelarvet arutavad ja analüüsivad peale Riigikogu fraktsioonide ja liikmete ka mitmed organisatsioonid. Nendest on küsimuste ja vastuste voorus juba juttu olnud. Üks nendest on Omavalitsusliitude Koostöökogu. Nende arvates – ma võtan nüüd jutuks haridustemaatika – peaks hariduse tugiteenuste tagamiseks leidma 3,4 miljonit eurot, paraku seda riigieelarve eelnõus ei ole. Kuidas nii saab haridusreformi edukalt jätkata?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Veel kord: ega reform ei pea tähendama lisakulu. Üldiselt hariduskulud on meil protsentuaalselt väga suured ja kogu aeg kasvavad. Ma ei saa kõigi huvigruppide soovidega kaasa minna ja soostuda nende rahaküsimistega. Teil on selles mõttes lihtsam, aga mina pean kogu eelarve valitsusele esitama ja sellisena allkirjastama, et see koos seisab. Mis puutub tugispetsialistidesse, siis need teenused ei ole otseselt riigi funktsioon. Need tuleb katta rahaga, mis omavalitsustele maksude ja tasandusfondi summadena üle kantakse. Kui kuskilt tahetakse 3,4 miljonit võtta, siis pakkuge välja, et eelarveseaduse peakski tegema sellise, et õpetajatel palgatõus väiksem oleks. Kui pehmelt öelda, siis ma ei ole surmkindel, et niimoodi on õige teha. Ju omavalitsused, kelle funktsioonide hulka keskharidusega seotu ikkagi kuulub, peavad neid tugiteenuseid rohkem rahastama. 

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, teine küsimus!

Kalev Kotkas

Austatud minister! Postiseadusest tulenev väljaannete kojukande toetus maapiirkonnas jääb eelnõus selle aasta tasemele ehk on 1,278 miljonit eurot. Samas on riigiettevõte Eesti Post teatanud kojukande kallinemisest järgmisel aastal 3,4–3,7% olenevalt tsoonist. Ehk oleks õiglane mitte jätta kogu seda hinnatõusu ainult maakonnalehtede tellijate kanda? Vahest ka riik võtaks solidaarselt protsendi või kaks oma kanda, suurendades kojukande toetust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on spetsiifiline küsimus, millele vastamiseks ma peaksin asjaomased arvud üle kontrollima. Kõigi detailidega ei jõua kursis olla. Aga ökonomistina ma kommenteerin seda nii, et posti kojukande maht kahaneb ilmselgelt ja ei saa eeldada, et kui maht kahaneb, siis eelarverahastus suureneb. See on ju ülimalt loogiline, et kui väheneb saadetud kirjade hulk, väheneb ajalehtede tellimine, meedia kolib üha rohkem internetti, siis miks peaks kojukande toetus kasvama. Seda oleks mul ökonomistina raske põhjendada. Ma ei näe põhjendust. Kui postiettevõte oma tariife muudab, siis see õigus neil on. Selle taga on tõenäoliselt vajadus omada raha firma töös hoidmiseks, kui käibe maht kahaneb. Ma oletan siiski, et käibe maht kahaneb, kuigi on üles pandud uued moodsad postkastid ja mis kõik veel. Ja eks need too ka kulusid kaasa.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Austatud härra minister! 2014. aasta riigieelarve seletuskirja 17. lehelt võib leida sellise lause, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu eraldatakse kohalike teede hoiuks 28 miljoni eurot, mis on võrreldes aastaga 2012 tervelt 65% suurem summa. Samas aastaga 2013 võrreldes on seda raha hoopis vähem. Ma tahakski teada, miks on seletuskirjas võrdluseks võetud aasta 2012, mitte 2013.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mina ei ole seda valikut teinud, aga ma olen ka seda kohta näinud ja arvan, et mõte on ikkagi avada suurem pilt. Te räägite kopikates langustest, aga rublad, mis on aasta varem juurde tulnud, jätate kahe silma vahele. Kõik arvud ei saa aina kasvavas tempos igal aastal suureneda – need on sotsialismi unistused. Põhjus, miks seal kasvu ei ole, on see õnnetu aktsiisi laekumine. Tegelikult ei peaks teede raha olema nii otseselt ja jäigalt selle aktsiisiga seotud, aga kui ta ikkagi on, siis paratamatult toob aktsiisi laekumise prognooside halvenemine kaasa teede-eelarve vähenemise.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Vastates meie küsimustele, te kasutate sõnu, et vahendeid ei jätku, raha ei ole. Ega me palju ei küsigi. Tahaksime, et koolilõuna toetus oleks rohkem kui 78 eurosenti ja et esimese lapse lapsetoetus oleks natukene rohkem kui 19 eurot. Millest ma räägin? Ma vaatasin töötukassa andmeid: aastatel 2010, 2011, 2012 lõpetas kassa ligikaudu 120 miljoni eurose ülejäägiga. Kuidas te seda kommenteerite ja kuhu me selle raha soolame?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ega me ei soolagi seda raha, see pannakse reservidesse. Tegemist on kõige volatiilsema sotsiaalkuluga. Selles vallas olukorra halvenemine tekitab väga kiire rahapuuduse, nagu me kriisi ajal nägime. Õnnetuseks pidime väga valel ajal tõstma selle tõttu maksumäära. Nüüd oleme väga ettevaatlikud ja hing on rohkem rahul siis, kui reservid on suuremad. Aga kui suur täpselt see määr saab olema, seda otsust ju eelarves praegu kirjas ei ole. Töötukassa ei ole riigieelarve osa.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea minister! Meie suureks rahulduseks on nüüd ka Eesti Energia antud rahandusministri karmi käe alla. Aga mu küsimus on selline. Eesti riik planeerib järgmisel aastal ilmselt omafinantseeringute tagamiseks Eesti Energiat täiendavalt kapitaliseerida. Kas järsku ei peaks seda tegema mitte riigieelarvest investeeringute rea pealt, vaid müüma mingisugused mõttetud asjad, näiteks põlevkiviprojekti Ameerikas, lihtsalt maha, et Eesti Energia ennast ise kapitaliseeriks? Suhteliselt kummaline oleks ikkagi elada olukorras, kus me teeme totraid investeeringuid ei tea kuhu ja samal ajal eraldame riigieelarve investeeringute rea peal raha, et tagada omafinantseeringuid Eesti Energia mitmesugustesse projektidesse.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt puudub mul usk või vähemalt veendumus, et see raha tegelikult Eesti Energiasse investeeritakse – see 100 miljonit eurot. On ju teada näide sellest aastast: lahke üldkoosolek surus sellise 200-miljonilise rea eelarvesse sisse, aga tegelik riigi investeering oli null. Kõik sõltub ikkagi konkreetsetest investeerimisvajadustest.
Kas üks või teine projekt on mõttetu, selle üle võiks pidada natuke konkreetsema diskussiooni. Sellel USA investeeringul on ju sügav mõte olemas. On väga võimsad põlevkivilademed, on meie pikaajaline praktika ja know-how põlevkivi väärindamisel. Milline saab olema projekti saatus ja millal on võimalik või kõige kasulikum seda müüa, on ärianalüüsi küsimus. See teema võiks olla lahus jutust, kui palju me peame energiasse investeerima. USA-s kohapeal on kindlasti üks lahtine küsimus, kui edukalt lahendatakse õlitootmise suuremate katelde tehnoloogia küsimus, kas need hakkavad korralikult tööle. Sellestki oleneb tulevik. Ja tulevikus langetatakse ka need investeerimisotsused.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva!

Kalvi Kõva

Hea minister! Eelnõu seletuskirjas nenditakse, et Põllumajandusministeeriumi majanduskuludest läheb 941 144 eurot lootusetute tagasinõuete tagasimaksmiseks Euroopa Komisjonile. Tänahommikustest uudistest teame, et ühe ministeeriumi asekantsler vabastati töölt ja üks põhjus võib olla tegevusetus euroraha kasutamisel. Mul on küsimus: kui palju on tuleva aasta eelarves peale selle Põllumajandusministeeriumi rea peal oleva 941 000 euro raha, mille me peame Euroopa Komisjonile tagasi maksma?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei oska ma seda summat nimetada. Aga praktiline küsimus, millega ikka ja jälle tegelda tuleb, on vajadus raha tagasi maksta, kui keegi on Euroopa rahaga seotud projektides kulusid valesti kajastanud. Kui me õigel ajal jaole saame, siis ei pea Euroopa Liidu eelarvesse raha tagasi maksma. Need on asjad, millega tuleb regulaarselt tegelda. Asekantsleri kohta ei oska midagi öelda. Mina ei saanud aru, miks ta tööle võeti. Vähemalt nüüd on ta siis sealt ära.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Euroopa Liit lubab maksta üleminekutoetusi aastal 2014. Eesti riik seda võimalust ei kasuta, põhjuseks just nimelt Rahandusministeeriumi vastuseis. Ma annan teile võimaluse veel kord selgitada, miks meie põllumees on endiselt ebavõrdses seisus. Jah, on teada, et see seis võrdsustub uue finantsperioodi lõpuks, aga vahepeal on meie põllumees ikkagi kehvas seisus. Miks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Te mõtlete riigisiseseid toetusi ehk top-up'e? See on valdkond, kus Euroopa Liidu eelarve raamides on välja võideldud 50 miljonit lisaeurot maaelu fondi. Tegelikult see summa oli algselt väiksem. Põhiline põhjus, miks seda suurendati, oli just nimelt riigisisese toetuse vajadus üleminekuperioodil. Nii antigi 50 miljonit, mitte ettekirjutatud summa, mis oli tunduvalt väiksem. Seega on meil maaelu fondis nendeks toetusteks rohkem raha, kui me oleksime pidanud selleks otse küsima. Ma ei näegi siin erilist probleemi. Te pole küll esimene, kes selle teema tõstatab, aga kui eelarvevaidlused läksid nii hästi, mis siis enam vaielda ja rusikatega vehelda. Euroopa Liit on end paksuks toetanud: kulud on üles aetud ja erakordselt raske on nendest lahti saada. Nemad liiguvad languse suunas, meie liigume jällegi tõusu suunas. Kannatust! Eesti põllumees saab ju kõigele vaatamata selles ebaõiglases keskkonnas väga hästi hakkama ning perspektiiv on hästi positiivne. Me ise liigume ja teised liiguvad, küll vastassuunas, aga sisuliselt tähendab see toetuste ühtlustumist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Urve Palo

Lugupeetud minister! Viimaste kohalike valimiste tulemusi analüüsides on taas hakatud enam rääkima sellest, kuidas on Eestis edenenud integratsioon ning milline on olnud riigi ja valitsuse roll selles. Sellepärast küsingi, kas uues eelarves on ette nähtud mingeid tegevusi, et edendada integratsiooni. Toon esile probleemi, et meil on erinev infoväli ja ka noortel on eesti keele oskus ikkagi endiselt puudulik. Mida meile kõneleb eelarve integratsiooni teemadel?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See vastus nõuaks eraldi ettevalmistust. Minu hinnangul on ponnistused olnud ikkagi väga suured. Häda on selles, et kui häälte kogumiseks läheb, siis parteid tõmbavad tehtule kergesti kriipsu peale. Kõik erakonnad on püüdnud venekeelseid inimesi integreerida ka erakonna tasemel, aga kui läheb valimisvõitluseks, siis toimub nii kergesti vastandamine, et oma erakonda ja reeglina ka teie erakonda ma siin nagu süüdlaseks ei peakski. Aga Tallinnas läks üks seltskond ühtepidi asja ajama, teine teistpidi ja eks nad imesid toetuse endale vastandamise teel ühes või teises suunas. Ega see hea tulemus ei ole, tuleb möönda. Aga kas üldse on lootust midagi muuta, ei tea. Kui sa ikkagi näed ekraanil väliselt intelligentset vene inimest, kes räägib justkui intelligentset mõistujuttu ja jõuab lõpuks sinnani, et nüüd pronkssõdurit ei ole, aga kes sellest õnnelikum on, siis jah, ei tea. Mõlemad pooled võiks aru saada, et üks pool, eestikeelne seltskond on kindlasti õnnelikum, aga möönab, et teine pool ei ole. Aga ei maksa riigi kaela kogu seda asja ajada. Kulutatud on palju, hoidume selle kulu tühjalaskmisest! Mis ma muud oskan öelda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Tulevaks aastaks suurenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt umbes 17%. Seda vajadust põhjendatakse keskmise palga kasvuga ja sellest tuleneva tõenäosusega, et majanduskriisi tingimustes tuleb väljamakseid suurendada. Millistele analüüsidele tuginedes peab valitsus vajalikuks töötukassa reserve suurendada? Kas selle asemel ei võiks jätta selle raha töötavatele inimestele ja ettevõtjatele kätte? Seda on tükk aega nõudnud nii tööandjad kui ka töövõtjad. Kui see raha jääks inimestele, siis nad tunneksid lausa oma rahakotis seda, kuidas me hoogsal sammul astume Euroopa viie rikkaima riigi sekka. Ja üldse, kas teie prognooside kohaselt saabub uus majanduskriis enne või pärast seda, kui me oleme jõudnud Euroopa viie jõukaima riigi hulka?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt, ega protsendikümnendikud ei võimaldaks seda sammu kuigi palju hoogsamalt astuda. Meie sammud lähevad küll tõepoolest selles suunas, aga ega sellest need erilist hoogu ei saaks. Analüüsidega on nii, et eks töötukassa on mõneti iseseisev, aga valitsus teeb lõppotsuse, kui suur optimaalne maksemäär on. Nagu öeldud, tegemist on hästi kõikuva rahavajadusega ja vähemalt ühe korra oleme selle määra alandamisega juba näppu lõiganud. Üks põhjus reserve suurendada on meie ettevaatlikkus, meie soov rahavaru koguda, teine aga kasvanud vajadus tööturuteenuste järele. Neid võiks sotsiaalminister, kes on ju töötukassa nõukogu esimees – mina sinna ei kuulu –, täpsemini kirjeldada, selgitades ka asjaomaseid väljaminekuid. Ja üldse ei olekski midagi valesti, kui see määr ei alaneks, aga kogutav maks suunataks jõuliselt aktiivsete tööturumeetmete rakendamiseks ümber. Aga vaevalt me nii efektiivsed raha absorbeerijad oleksime. Ühel hetkel tuleb see maks ilmselt alla lasta. Eks me veel aruta seda valitsuses.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud rahandusminister! Oma sissejuhatavas kõnes te peatusite ka võlakoormusel ja mainisite, et EFSF-il on tugev statistiline mõju Eesti võlakoormusele. Kuidas EFSF järgmistel aastatel meie võlakoormust mõjutab?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tõenäoliselt saab seda Riigikogus veel rääkida. Praegu ütleksin, et see langus jõuab pärale siis, kui hakkavad tagasimaksed. Paar väikest väljamakset paarile riigile on veel EFSF-ist tegemata ja meie nominaalse SKT kasv on see, mis sellele protsendile mõjub. Üldiselt hakkab EFSF-i mõju tõepoolest hääbuma, täpset aastat peaks graafikust vaatama. Mul on üks aasta küll silme ees, aga ma võin eksida, kui peast vastama hakkan.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teine küsimus!

Lauri Laasi

Austatud minister! Praegu, kui paljudes omavalitsustes käib koalitsioonide moodustamine, on tihtipeale märksõnaks, et uus koalitsioon üritab asju muuta läbipaistvamaks, kui need on olnud seni kas või Tartus. Mina küsin riigieelarve läbipaistvuse kohta. Paraku tundub, et aasta-aastalt selle läbipaistvus väheneb. Kui aasta tagasi oli võimalik näha, kui palju raha eraldatakse omanike keskliidule, siis nüüd tuleb seda arvu otsida kuskilt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist. Miks see on nii? Miks paljud olulised arvud muutuvad tavainimesele aina raskemini kättesaadavaks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vaevalt et see arv nii oluline on. Kolmanda sektori organisatsioone, mida valitsus toetab, on väga palju ja nende rahaeraldisi suvalise valiku järgi suurte arvude vahele riputada on ebaloogiline. Seletuskirjast saate lisainformatsiooni. Aga me oleme liikunud sellise kajastamise poole, et võrdsed oleksid peegelduses võimalikult võrdsed, mitte nii, et püütakse endale siin Riigikogus rida eelarves välja võidelda. Vanasti nad rippusid seal tükk aega, kui mingi institutsioon või kolmanda sektori organisatsioon oli meelevaldselt pildi seest välja tõstetud.
Üldiselt aga on imelik, et läbipaistvuse teema alles 30. küsimuse kandis tõstatatakse. See on seni alati kõigi lemmik olnud. Aga kuidas saab kaust läbi paista? Kuidas saab eelarve olla põnev lugemine? See on tegelikult lootusetu üritus. Oleme püüdnud seda dokumenti ühtlasemaks teha ja eelkõige suure pildi anda, seletuskirjas siis natukene täpsema. Kui on huvi konkreetsemate summade vastu, siis see informatsioon on tõepoolest näiteks MKM-i kodulehel üleval. Iseenesest nii avatud riike, kui Eesti informatsiooni pakkudes on, väga palju pole, ei Euroopas ega kaugemal. Aga põnevusjutuks ei saa eelarve kunagi, ka ühelegi rahandusministrile mitte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Lugupeetud minister! Ma küsin optimismi kohta. Teie kinnitate optimistlikult, et järgmise aasta majanduskasv on 3,6%, aga teie erakonnakaaslasest endine rahandusminister Aivar Sõerd selles nii kindel ei ole. Oma blogis ta on avaldanud mõtet, et see 3,6%-se majanduskasvu ootus tundub üsna julge, arvestades sellega, et Euroopa ja eriti meie põhjanaabrite majanduse taastumise mõju jõuab meieni viiteajaga. Tema pigem eeldab ligi 3%-st majanduskasvu. Kuidas te oma erakonnakaaslasega nii erineval arvamusel olete? Kas suudate Aivarile selgeks teha, et see 3,6% on ikka tõenäolisem prognoos?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Jutt käib 0,6% suurusest vahest ja see on siis nagu suur eriarvamus. Ma ei tea, miks Aivar seda kirjutab. Kuidas ta saab teha vahet, kas kasv tuleb 3,6% või 3,0%, kui tal puudub igasugune prognoosiaparaat? Ta on kindlasti väga andekas inimene, aga ma lähtun nende hinnangutest, kellel on seadusele tuginev analüüsiaparaat olemas. Kui ma hakkaks parteist küsima, kes mida arvab, siis oleksime juba ammu käpuli. Aivar on tubli mees – tõeline imetlus! Ta teab täpselt, et 0,6% võrra on kasv üle pakutud. Aitäh talle!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Hea minister! Mina liberaalina olen väga sügavas mures Reformierakonna kahaneva valijaskonna pärast. Reformierakonda valivad reeglina ikkagi väikekapitalistid, majaomanikud ja muud sellised inimesed. Te rääkisite täna kütusetaoliste vedelike aktsiisist. Kas see tähendab seda, et teil on tegelikult salaja, märkamatult riigieelarvesse sisse kirjutatud ka kodu kütmiseks põletatava katlakütuse aktsiis, millel ei ole põhimõtteliselt senise valitseva aktsiisiloogikaga mingit sidet? Kui te seda teha tahate, siis mina kardan küll, et teie erakond ei püsi pikalt enam elavate kirjas, aga seda me ei tahaks, sest te olete väga hea rahandusminister. Kas vastab tõele, et kütteõli aktsiis võib meid tabada sama ootamatult, nagu meid tabas autodega seotud käibemaksu mittetagastamine?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh teile! Ma pean nüüd toibuma ja vastama ka midagi. Ei oska öelda, kust te leiate selle ähvardava aktsiisi ja kust on pärit teie loogika, et kütteõli puhul oleks aktsiisi nõudmine kuidagi vastuoluline. Maksab ikkagi seesama kliima huvide arvestamise ja taastuva energia kasutamise loogika. Iseasi, et me ei tahaks tekitada koduomanikele lisakulusid. Ideaalvariant oleks muidugi, et me suudaksime pakkuda koduomanikele investeerimistoetust, et nad vabaneksid sellest kulukast kütteviisist ökonoomsema kasuks. Sellega me pole toime tulnud ja me ei ole kuidagi püüdnud seda kütteviisi lisamaksudega välja tõrjuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalvi Kõva, teine küsimus!

Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Küsin mittetulundusühingute toetuste kohta, mis tõesti on eelarves. Nagu te ütlesite, mõned on vastava rea peal, mõned ei ole. Vaatan, et Siseministeeriumi haldusalas on väga mõistlikke asju, näiteks eraldatakse raha Eesti Naabrivalvele. Minu küsimus on seotud Eesti Priitahtliku Päästeliiduga. Me teame, kui tähtis on vabatahtliku pääste arendamine ja kui tähtis osa on sellel katusorganisatsioonil, et vabatahtlikke päästeorganisatsioone juurde tuleks ja nad edasi areneksid. Juba mitu aastat ei ole valitsusest tulnud eelarves sellele katusorganisatsioonile, priitahtlikule päästeliidule raha ette nähtud. See raha on siin Riigikogus menetlemise käigus eelarvesse sisse pandud ja ministeeriumist öeldaksegi, et küll see pannakse jälle Riigikogus sisse. Minu küsimus ongi, kui kaua peab Riigikogu seda raha eelarvesse panema, miks see ei võiks olla juba valitsusest tulnud eelarves ette nähtud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Miks see organisatsioon peaks olema Riigikogu nii suure tähelepanu all, ma ei tea. Küllap siseminister oskab öelda, miks Riigikogu on valinud välja just selle organisatsiooni. Väga tihti on põhjuseks lihtsalt suur valijaskond, kes on sellest huvitatud, või siis populaarne tiitel, aga ma tean sellest asjast vähe. Siseminister teab päästeteenistuse vabatahtlikumaks muutmisest rohkem ja mõni aeg tagasi julges ta sellest ka rääkida. Praegu ei ole ma rohkem kuulnud, mis plaanid tal täpselt on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie koalitsioonipartner eesotsas regionaalministriga veab haldusreformi teemat ja on paika pannud ajakava, mille järgi üht-teist toimub juba järgmisel aastal. Kas valitsuse eelarvekavas on seda regionaalministri pakutud haldusreformi ajakava arvestatud ja kui jah, siis kuidas see kajastub eelarves?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tõenäoliselt on kõigil ministritel sahtlis mingisugused ajakavad ja teemad, aga valitsuse omaks muutuvad need sel hetkel, kui need on valitsuses läbi arutatud ja kinnitatud. Praegu sellist asja tehtud ei ole, oleme selle kohta vaid lehest lugenud. Ma ei oska seda kommenteerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine küsimus!

Urve Palo

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Ma sain aru, et integratsiooni investeerimist te peate suhteliselt mõttetuks. Aga kas te peate mõttetuks ka investeerimist lastega peredesse? Kui vaadata seda riigieelarvet, mis meid järgmisel aastal ees ootab, siis häid sõnumeid seal lastega peredele ei ole, nagu tõdes infotunnis ka peaminister, kui ma tema käest küsisin. Kümme aastat samal tasemel olnud lapsetoetus ei suurene, huviringitoetust ei tule, gümnaasiumilapsed riigilt toidutoetust ei saa jne. Küsimus on väga lihtne: kas te peate oluliseks investeerida lastega peredesse või ei pea?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Eks ma pean minema sööklasse, investeerima endasse ja siis järele mõtlema. Üldiselt ma jälestan sellist kõnepruuki, et me investeerime siis, kui me loobime inimestele sularaha. Ma tõesti jälestan seda! Inimene ei ole taristu. Inimene on ühiskonna osa, pered majandusüksused, kes laste pealt hoiavad kokku kõige viimases järjekorras. Nii et ma ei tea, mis loogika järgi on sõnad "kas me investeerime peredesse" ritta pandud. Tõesti, läheme sööklasse, investeerime endasse, siis ma saan ehk aru, millest te räägite. Sööme kõhu täis – kas see on investeerimine?
Lastega pered vajavad eelkõige võimalust väikelaps kaelakandvaks kasvatada, loomulikult algusest peale saada tervishoiuteenust, siis lapsehoidu, haridust ja kõike muud. Oma kõnes pühendasin terve pika lõigu laste heaks tehtavatele kuludele, rõhutades siiski, et laps ei ole iseseisev majandusüksus, kellel me peame taskud raha täis toppima või keda tuleb kuidagi taristuna käsitleda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marianne Mikko!

Marianne Mikko

Suur tänu! Härra minister! Eestis on terav probleem – sooline palgalõhe, mis teadagi on Euroopa Liidu sügavaim. Seda templit me kanname päris suure häbiga. Kas on tehtud analüüs, kuivõrd järgmise aasta eelarve vähendab seda minu silmis traagilist, kui mitte öelda küünilist palgalõhet meie ühiskonnas?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Vabandust, millist traagilist ja millist küünilist palgalõhet? Riigieelarves? Väidan, et riigieelarves ei ole palgalõhet. Palgalõhe võib tekkida mõne asutuse juhi vea tõttu, aga nagu ma korra juba vastasin, ei ole analüüsid üldiselt kinnitanud, et naisi diskrimineeritakse. Palgalõhe definitsioon on üldse muutunud järjest hägusamaks. Mida rohkem selle peale mõelda, seda rohkem paistab, et ameti- ja karjäärivalikuid ei ole suudetud täpsemalt määratleda ning lihtsalt eeldatakse, justkui oleksid valikud ühesugused. Aga nad ei ole. Ma möönan, et igal tasandil, nii erasektoris kui ka riigisektoris on risk valede hoiakute näol olemas, aga ministeeriumides jälgitakse kindlasti kiivalt, et see ei suureneks.
Kui ma mõtlen, kus palgatõus on viimasel ajal olnud kiirem, siis need on olnud pigem valdkonnad, kus naiste osakaal on suurem. Üks valdkond, mis on eeliskoheldud, on haridus, teine on kultuuri- ja kolmas on sotsiaalvaldkond. Kõigis nendes kolmes pole seda tehtud mitte sellepärast, et seal mehi ja naisi ebavõrdselt koheldakse. Seal lihtsalt on ebavõrdselt palju naisi ja kõik nad saavad suurema palgatõusu. See ei ole küll otseselt eelarves sees, aga ka tervishoius on palgatõus keskmisest kiirem.
Ma ei tea, mida keegi mõtleb palgalõhe all, siin tuleb alati mõelda. Ma olen näinud neid kirjatükke küll, kus te süüdistate, et valitsusel on täiesti ükskõik, ja ütlete veel hullemini. No ei ole ükskõik, see on meie praktiline töö, aga me ei käi sellepärast veel kogu aeg niisuguse lipuga ringi. Praktiline töö on see, et me ei lase palgalõhel tekkida. Kui me näeme, et mõnes valdkonnas, praegusel juhul tõepoolest eelkõige naistega mehitatud valdkondades – kui nii tohib öelda, palun vabandust –, on palgad madalamad, siis oleme palka tõstnud, aga mitte sellepärast, et tegu on naistega, vaid sellepärast, et tegu on väga tänuväärse tööga, mille eest on makstud närust palka.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Infotunnis ma küsisin teilt, kas pensionitõus 5,8% on arvestuslikult see summa, kui palju saaks pensioni tõsta, või on see lihtsalt summa, kui palju tõstetakse. Te vastasite, et see on täpselt arvestuslik summa. Võib-olla te olete tänaseks meelt muutnud, aga ma küsin jätkuvalt, kas neid arvestusi saaks võrrelda, sellepärast et arvestuslikult tuleb see tõus üle 6%.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! No kellel mis arvestused on. Me oleme lähtunud seadusest ja jätnud eelarve võimalused isegi teisejärguliseks. Pensionide eelarve on ju sadades miljonites defitsiidis, võrreldes sotsiaalmaksu laekumisega, lisaks tuleb kompenseerida teise samba külmutamist. See tõus on seadusega määratud piirides. Täpsema kontseptsiooni saab teile anda Eiki Nestor, kes on tulnud spetsiaalselt selleks saali.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Ma ei ole saanud kogu aeg saalis viibida. Kui te olete sellel teemal juba rääkinud, siis palun viidake ja ma saan stenogrammist lugeda, aga praegu ma siiski küsin. Minu jaoks kõige kummalisem kuluartikkel selles eelarves on Vabariigi Presidendi Kantseleile 316 000 euro eraldamine, et presidendilossile tara ümber ehitada. Ma olen teid alati austanud kui väga ratsionaalset ja pragmaatilist inimest ja ministrit. Kas te võite selgitada, kuidas nad suutsid teid selle kulutuse mõttekuses veenda? Eelmised presidendid on saanud ilma tarata elada, aga Ilves tuleks nüüd nagu ära tarastada.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ega mind ei suudetudki veenda. Mind ei suutnud veenda ka Riigikogu, et siia on vaja mingit tara pommide vastu ja parkimine tuleb kusagile linna hajutada. Mind ei suutnud selles veenda ka Ene Ergma, asepresident. Aga need on jälle mingisugused järjekordsed turvanõuded, mis pannakse ühiskonnale, kes ei jaksa neid kanda, vägisi peale, ja ühel hetkel siis anname alla. Nii ta on. Niisamuti me anname aeg-ajalt alla näiteks mingi tee-ehituskava puhul ja rahastame mõnd hiigelprojekti jne. Õnneks see ei ole suur kulu ja õnneks meil on hea president, kes vajab nii privaatsust kui ka kaitset. Las see tara olla siis seal, kui politsei niimoodi ütleb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Jaan Õunapuu

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab rahvaraamatukogusid. Seletuskirjast võib lugeda, et 2012. aastal oli Eestis 553 avalikku raamatukogu ning 378 000 ja natukene peale lugejat. Raamatuid osteti üle 320 000 ühiku, mida paraku oli küll ligi 30% vähem kui 2007. aastal, aga 2014. aasta eelarvesse olete planeerinud ainult 180 000 teaviku ostmise. Raamatu keskmiseks hinnaks on arvestatud veidi üle 10 euro. Mis on praeguse valitsuse poliitika? Kas suretame inimesed rahvaraamatukogudest välja ja see ei olegi oluline? Et Cartlandi nad ei loe ja loevad siis võib-olla midagi targemat. Kuidas te põhjendate seda kärbet inimestele?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Õnneks ei peagi rahandusminister kõike põhjendama. Raamatute arv ei jõua kunagi valitsuse lauale. Kõige targem vastus, mis ma suudan anda selle kohta, miks teavikute arv on väiksem, on see, et ju need raamatud on siis paksemad kui eelmised. Aga võib-olla see ka ei ole nii. Iseenesest võib ju alati polemiseerida, kui õigus on nendel kirjandustegelastel, kes ütlevad, et enamik väljaantavast kirjandusest on tegelikult pahn ja tuleks vastavalt märgistada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud minister! Kuna ma kuulsin, et minu nime siin enne mainiti, siis tahan kõigepealt avaldada head meelt, et austatud opositsioon mu blogi loeb. Seal oli aga tegemist minu ennustusega enne seda, kui tuli järgmise aasta majanduskasvu prognoos. Kui ma eksisin 0,6 protsendipunkti võrra, siis ilma prognoosivõimekuseta oli mu ennustus päris täpne. Aga see selleks.
Mul on küsimus ministrile. Kohalike valimiste järel sõlmitakse hoogsalt koalitsioonileppeid ja nii palju, kui ma olen neid jälginud, planeeritakse omavalitsustele järgmiseks aastaks üsna julgelt uusi kulusid. Kas Rahandusministeeriumi tubli ja võimekas prognoosi- ja analüüsimeeskond ka neid arenguid jälgib ning kas need kulud kujutavad mingit riski järgmise aasta riigieelarve positsioonile?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Millistest kuludest on jutt? Ma olin võib-olla sissejuhatuse mõju all, ehmatasin ära, et on võimalik, et te eksisite 0,6 protsendipunktiga. Pigem ikkagi meie eksisime, teie olete nii võimekas. Mis see kulurisk täpselt oli? Ehk annaksite vihje?

Aseesimees Laine Randjärv

Me räägime sellest järgmise küsimuse ajal. Esitame teise küsimuse ja lähme praegu edasi.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma katsun üldjoontes siiski ära vastata. See etteheide oli etteaimatav, sest mõni päev tagasi kasutas umbes samasuguseid sõnu üks kommertspank, prognoosi tegija. Nad on tegelikult prognoosinud täpselt samasuguse numbri nagu meie, aga valitsuse puhul räägitakse optimistlikust prognoosist. Prognoos on sõltumatu, valitsus ei näita näpuga, et tehke ümber, sest sel juhul on neil risk ümber teha – mis on Euroopa kokkulepete põhjal ja tulevikus seaduse järgi ka ebaseaduslik – ikkagi kulude suurendamise poole. Aga meil on erinevad prognoosiandmed. Küllap teiegi kasutate oma blogis kehvemate prognooside numbreid, mis kõik olid tol ajal, kui meie ei olnud veel oma prognoosi avaldanud, pigem seal 4% kandis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Vägisi tahaks selle debati peale küsida, kas minister soovitaks mul Aivar Sõerdi blogi lugeda või mitte, aga ma jätan selle küsimuse esitamata. Mul on tõsine küsimus.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Palun järgmine küsimus!

Aseesimees Laine Randjärv

Mina juhatan siiski istungit.

Eiki Nestor

Nagu teada, on muudatusettepanekute tegemisel mõistlik nõue, et peavad olema esitatud katteallikad. Millised on rahandusministri soovitused Riigikogu liikmetele, kui me esitatud riigieelarve seest püüaksime kuludele katteallikaid leida? Kust me võiksime neid otsida, kartmata, et minister ütleb rahanduskomisjonis, et muidu väga hea ettepanek, aga katteallikas ei sobi? Mis on need kohad, kust me võiksime katteallikaid leida?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nii ei sobi öelda, sest me oleme pidanud kõiki sissekirjutatud kulusid hädavajalikuks ja seda päris siiralt. Need on olnud ikka väga rasked vaidlused ja iga sendi liigutamine häirib eelnõu koostajaid tugevasti. Me oleme teinud kaheldamatult tugevamat tööd, kui üks seadusandlik kogu tegelikult jaksab teha sellise lühikese aja jooksul, arvestades oma aparaati. Kui tahate tingimata raha ümber tõsta, siis räägime kuluaarides. Eelmine kord te loobusite sellest. See, millest valitsus kergema südamega loobub, on alati mingisugune killuke valitsuse reservist, kuigi praegu on reserv taas väiksem, kui ta oli eelmisel korral. Aga igasugune julge ümbertõstmine oma ettekujutuse järgi muidugi kipub rahanduskomisjonis eelnõu autoritelt sellist vastust saama. Eelnõu autorid on alati oma tööd teinud parimate teadmiste ja oskuste piires ning nad ei pruugi teiega nõus olla.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Hea minister! Vastates Sven Mikseri küsimusele, mis puudutas õpetajate palkasid, vihjasite, et paslikum küsimuse adressaat oleks haridusminister. Osaliselt ma nõustun sellega. Aga mul on küsimus teile kui valitsusliikmele: kas olukord, kus õpetajate palgaraha kasv on väiksem kui keskmise palga prognoositav kasv Eestis, tähendab seda, et rahas mõõdetuna õpetaja positsioon ei parane, nagu on deklareeritud, vaid pigem halveneb? Kas see on tööõnnetus või oli sellest juttu ka valitsuse istungitel, kui eelarvet arutati?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Te räägite ühest seletuskirja reast. Ma ei pea tähtsaks üritada praegu teiega nõus olla. Ma tean, et peale kõigile haldusaladele antud 5,1% lisaraha said haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkond veel 1,5% juurde. Ka tervishoid sai viimase palgakokkuleppe järgi selles osas, mis puudutab riigieelarvest rahastamist, eraldi raha juurde. Nii et õpetajate palga kasvu potentsiaal on kindlasti suurem, mitte väiksem kui 5,1%. Peale selle tuleb alati meeles pidada, et me kulutame haridusele proportsionaalselt väga palju, ning haridusministri tahe ja kohus on teha seal struktuurilisi muudatusi selle nimel, et raha läheks pigem ajudesse kui betooni. Midagi ei ole parata, muud moodi hariduse kvaliteeti ei paranda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaak Allik, teine küsimus!

Jaak Allik

Lugupeetud härra minister! Ma sain impulsi oma küsimuseks Eiki Nestori küsimusest katteallikate kohta. Kui mina töötasin ministrina Tiit Vähi valitsuses ja teie olite vist Riigikogu liige, ütles peaminister Vähi teie kaugele eelkäijale Mart Opmannile alati enne eelarve parlamenti viimist, et jätame sinna üks 1,5–2% varuks, las parlament jagab ise ka midagi, siis jätavad nad põhieelarve rahule. Kas te praegu olete tõesti koostanud eelarve ilma sellele mõtlemata, ilma selle 1,5–2%-ta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Jah, ilma selleta, päris ausalt. Mitte ilmaasjata ei nimetanud ma seda eelarvet mõnes mõttes kõigi aegade parimaks. Kõige parem on sealjuures see, et iga sent on meetmetega kaetud, me ei bluffinud. Me ei müünud hobuseid, selleks et tõsta pensioni jne, ei müünud TOP-i, nagu tehti 1990. aastatel. Ei olnud sellist viimase hetke kompromissi, oli viimase hetke väga tugev tüli valitsuses. Seda, et kui mina olin Riigikogu liige, siis teie olite minister, ma kinnitan – nii see oli.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Andres Anvelt

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma näen, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ette nähtud ülekannete hulgas on 4,7 miljonit eurot AS-ile Tallinna Lennujaam. Selgituses on öeldud, et see puudutab liinitoetusprogrammi, mille eesmärk on suurendada sihtkohtade arvu, vähendades uutel liinidel lennujaamatasusid. Kas selle taga võib olla nn varjatud riigiabi Estonian Airile või puudutab see lennujaamatasude vähendamine kõiki operaatoreid, kes Tallinna ja muu maailma vahel lendavad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Seda numbrit ma ei ole vaadanud. See tundub väga sarnanevat turvameetmete rahastamisega, mis peaks olema riigiabi reeglitega kooskõlas. Eesmärk on tõepoolest liinide arvu suurendada ja kindlasti ei tohi siin olla mingit diskrimineerimist Estonian Airi kasuks. Teist oli väga terane see üles otsida, aga riigiabi reeglitega Rahandusministeerium ikkagi ei luba riskida. See on meie valdkond ja niipea, kui tekib mingi vaidlus kas või näiteks MKM-iga, jääb see alati hästi meelde.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kõigepealt eelmise küsimuse jätkuks või kommentaariks: Estonian Airi teemat seal kindlasti ei ole. See raha on mõeldud kõikidele uutele liinidele, õigemini, raha on eraldatud selle eesmärgiga. Mu küsimus puudutab hoopis kohalikke omavalitsusi ja nende rahastamist. Kuigi omavalitsustele peale maamaksu kompenseerimist mineva tulumaksu protsent ei ole tõusnud, saavad omavalitsused tulenevalt sellest, et tulumaksu laekumine kui selline suureneb, rohkem raha. Samas on tasandusfondi maht kärpejärgse ajaga võrreldes väga minimaalne. Tasandusfondi eesmärk on ennekõike aga just tasandada regionaalset ebavõrdsust. Kas tasandusfondi üle on Rahandusministeeriumis mingisuguseid arutelusid olnud ja kas selles osas võib mingeid arenguid ette näha?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Sellest on vähe, kui Rahandusministeeriumis on olnud arutelu, kuigi kevadel sai defineeritud kolm asja, millest üks, ma tunnistan, oli minu enda jaoks väljaspool igasugust stressi. Üks eesmärk oli tõepoolest tasandusfondi suurendada. Aga ikka ja jälle surub peale see minu jaoks täiesti ebaadekvaatne väide, et tuleb taastada mingisugune tulumaksuprotsent ja tulubaas. Tulubaasi hävitavad tegelikult rikkamad omavalitsused oma rahapakiga, meelitades maksumaksjaid kokku, seda ei ole valitsus hävitanud. Valitsus või Riigikogu on tõstnud seda protsenti ja järgmisel aastal pole see mitte 11,58%, vaid ma usun, et see on 11,61%. Kunagi oli see 11,2% – kas see oli madalaim tase, ma ei ole kindel. Nii et üldiselt oleks tore, kui lõpeks see tulumaksuprotsendist rääkimine, mis tähendab rääkimist kõige rikkamatest, ja rohkem mõeldaks tasandusfondile. Praegu see ei ole õnnestunud. Üks põhjus on, jah, erimeelsus, teine on võib-olla ka unistus saavutada kuidagi iseeneslikku haldusreformi sedapidi, et me ei hoia nõrku. Aga eks asjaosalised võivad siin ise vaielda.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus tuleb finantseerimistehingute kohta. Eelarve seletuskirjas on nimelt kirjas finantskohustuste suurenemine 48 miljonit eurot, aga selgitust selle kohta on väga vähe. Milliste laenudega on tegemist, milleks ja miks? Palun selgitage!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! 48 miljonit eurot. Ega mul siin peale EFSF-i paari viimase makse ja Euroopa Investeerimisfondi laenujäägi rohkem oletusi ei ole. Ma arvan, et mõlemad peaksid kuskil kajastatud olema. Kas te räägite keskvalitsusest või räägite üldiselt? Üldiselt käib laenutegevus sihtasutustes, omavalitsustes, ju tuleb see number siis üles otsida, et see lahti defineerida. Ah jaa, tegelikult on võimalus, et selles suurusjärgus võtab laenu ka keskvalitsus, juhul kui see on kassaliselt vajalik. See võimalus on, aga limiidi määrab tavapäraselt Riigikogu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Randver, teine küsimus!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Teatavasti algab järgmisel aastal Euroopa Liidu uus eelarveperiood ja sellest ka meie riigi prioriteedid. Kas valitsuses on arutatud sellist sõnumit, et teatavasti on elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused üks meie prioriteete? Kindlasti rääkisite siin saalis eelarve menetluse ajal suurtest liikumisvõimaluste projektidest. Aga kas on ka midagi regionaalset? Kas midagi on muutumas nende piirkondade jaoks, kes on Eesti keskmisest maas, on see siis lairibaühendus, maanteeühendused või midagi muud taolist, et kõigil eestimaalastel oleksid võrdsed võimalused?

Rahandusminister Jürgen Ligi

On arutatud küll. Kogu see meetmete rägastik on läbi arutatud ja need sõnad ma tunnen ära, kuigi need asjad on alati hästi tüütult keeruliselt sõnastatud, millele ka Riigikogu on tähelepanu juhtinud. Näiteks lairibaühendus – kõik need investeeringud on olemas. Kui te tahate Euroopa Liidu eelarve kulutusi detailsemalt teada saada, siis sellega läheb natuke aega. Kas me saavutame kunagi võrdsuse? Ma loodan, et võrdsust sellisel moel nagu tuumapomm ja kommunism ei tule kunagi, et maal säilivad omad ja linnas omad eelised.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Tänan, proua eesistuja! Austatud rahandusminister! Võtsin õppust teie vastusest eelmisele küsimusele. Kõigepealt küsisin Eiki Nestori käest ja tema soovitas siiski teie käest küsida, kuna ta ei osanud vastata. Küsimus ei ole pensionikoefitsiendi kohta, vaid Sotsiaalministeeriumi eelarve rea "Ravikindlustuseta isikute vältimatu abi ja vältimatu ravi" kohta. Oleks see mingi 100 000 või mõnisada tuhat eurot, siis ma ei küsiks. Aga vähenemine on 7 441 000 eurot. Kuhu see tegelikult läheb? Juba praegu jääb ravikindlustuseta isikute vältimatuks raviks raha väheks. 2013. aastal on see summa 7,44 miljonit eurot ja nüüd on seal null. Kes sellega tegelema hakkab, kes seda maksma hakkab ja millise rea peale see raha liigub?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on üpris tehniline küsimus. Ega seal põhimõttelist poliitika muutumist ei saa olla, seda ma ei usu. Tuleb küsida üle sotsiaalministri käest. Ma arvan, et ta oskab sellele küsimusele üsna sisuliselt kiiresti vastata. Katsun teema talletada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Eiki Nestor

Teine küsimus on, et kuidas riigikassa järgmisel aastal hakkama saab.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on jällegi selles mõttes tehniline küsimus, et Rahandusministeerium peab selle lahendama. Ta peab hakkama saama. Kui vaja, kasutab laenulimiiti, mille Riigikogu kehtestab, kui vaja, hoiab kokku, aga eelarve tuleb täita, nii nagu see ette määratakse. See ei ole midagi, mis suurt rahutust tekitab, meil on nii professionaalsed varahoidjad. Kui te tahate veel midagi täpsemalt teada, eks siis rahanduskomisjonis saab seda täpsustada. Ei saa välistada, et likviidsed reservid vähenevad aasta lõpuks selle piirini, kus laenulimiiti tuleb kasutada, minimaalses mahus küll, aga igaks juhuks pigem olla reservide puhul ettevaatlik. Riigikassa peab hakkama saama.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Hea rahandusminister! Te olete täna juba selgitanud õpetajate palgatõusu numbrit kahe erineva nurga alt. Võib-olla aitate laiemat kuulajaskonda ja ka mind isiklikult uuesti järje peale. Võtame selle eraldatud 5,1%. Te ütlesite, et sutsukene sai haridusministeerium juurde, teie mäletamisi peaks summa olema umbes poolteist protsenti suurem. Kui teie mälu on täpne, siis teeb see ikkagi kokku ainult 6,6%. Kuidas saadakse kätte see ülejäänud 12% või 13%, mida pole mitte ainult haridusminister, vaid ka juba peaminister välja lubanud? Mõtlen seda 800 eurot palga alammäärana. Vahe on 12–13%. Meil jääb igatepidi ikka 5–6% puudu.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma püüdsin meelega segaselt vastata, aga kui te selle 6,6% välja hõikasite, siis jah, te tabasite märki. Ülejäänu peavad andma struktuurimuudatused. Nagu ma olen öelnud ja nagu teiegi olete öelnud, on 800 euro puhul tegemist miinimumpalgaga. See ei peagi olema keskmine palgatõus. Ma ei usu, et kuskil valdkonnas saab olla palgatõus 12% keskmisena. Meditsiinis see äsja oli ja ma arvan, et tuleval aastal on seegi vist lootusetult suur number. Kui alampalk tõuseb 12%, siis on ilmselt tegu teadliku valikuga eelistada seda palgaosa, aga keskminegi saab seal tõusma ikkagi rohkem kui üldine keskmine palk riigis või ka erasektoris. See on minu arusaam haridusministri poliitikast.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Austatud rahandusminister! Te ütlesite oma kõnes, et valitsus hoiab edaspidigi võlakoorma pisikese, et me oleme üks väikseima võlakoormusega riike. Kas te olete ka selle eelarve menetlemise käigus arutanud omavalitsuste laenu võtmise võimalusi? Pean silmas toda 60% piiri, mille tühistamine on lükatud edasi 2015. aastani. Kas te olete arutanud, et omavalitsuste laenu võtmise võimalusi võiks suurendada juba enne 2015. aastat? Või ei ole see järgmise aasta eelarve koostamisel jutuks olnud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Minu pettumuseks ei ole küll. Ma ei näe põhimõttelist õigustust, et me sellest räägime. Kui riik hoiab oma laenutaset alla 10% ja omavalitsuste kaitsjad räägivad 100%-st või rohkemast, siis ma ei näe sellele õigustust. Mulle on palju sümpaatsem tõsiasi, mida ma eile kuulsin: Viimsi vald kui rekordlaenaja oli viinud oma laenukoormuse kahtlemata ka meie survel, aga siiski tõhusa töö tulemusena alla 100% ja liigub üldise eesmärgi poole. Ei oleks mingit põhjendust sellele, et omavalitsused laenaksid üksteise võidu ja meelitaksid üksteiselt maksumaksjaid üle. Riigieelarve baasseadus, mida me järgmisel nädalal loodetavasti saame teile esitleda, lähtub samast põhimõttest, et 60% on üldine piir. Võimekamatel on lubatud ka 100%, aga mitte enne seda kokkulepitud aastat. Rahandust kujundatakse üldist tasakaalu silmas pidades ja kui mõned omavalitsejad ajavad teistsugust rahanduspoliitikat, milleks neil teatud autonoomia ju on, siis tuleb ülejäänutel koomale võtta ja see ei ole õiglane. Rääkimata sellest, et ka enda eelisseisundisse seadmine ei ole õige. Me ei arva, et omavalitsused peaksid sel moel konkureerima.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Hea minister! Te selgitasite nii Sven Mikserile kui mulle, et selle ülejäänud palgatõusu tagamiseks tuleb teha struktuurseid muudatusi. Kuidas te rahandusministrina suhtute sellisesse eelarve menetlusse, kus ühe selgelt antud üsna suure lubaduse täitmine, mis valijagruppidele laiemalt kindlasti rõõmu tekitab – mõtlen õpetajate palga alammäära tõstmist 800 euroni –, sõltub teise ja kolmanda lugemise vahel kiirkorras muudetavast põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest? Selleks on ju vaja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rahastamise osa ja põhimõtteliselt kogu rahastamismudelit muuta.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei ole kindel, et see on vajalik. See tuleks üle kontrollida. Seni on meil haridusministriga olnud vaidlus selle üle, kas too rahastamismudel määrusena peab olema riigieelarve baasseaduse teema. Oleme saavutanud üksmeele, et ei pea olema. See on tõepoolest PGS-i teema. Raske on kinnitada, et too määrus segab praegu eelarve menetlust, aga eks tuleb kontrollida. Äkki ma eksin.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jüri Ratas, teine küsimus!

Jüri Ratas

Austatud rahandusminister! Te ütlesite oma kõnes, et omavalitsuste teede rahastamiseks tahetakse järgmine aasta eraldada 10% kütuseaktsiisist, mis kindlasti on positiivne suundumus. Teatavasti Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuse läbirääkimistel on omavalitsused aastaid soovinud, et taastataks üksikisiku tulumaksu kunagine protsent. See soov on ka tänases diskussioonis mitu korda jutuks olnud. Paraku pole seda siiamaani uuesti kokku lepitud. Mis te arvate, kui mitme aasta pärast ja kas üldse võiks see ettepanek, mille omavalitsused suure tõenäosusega igal aastal lauale tõstavad, valitsuse positiivse suhtumise leida? Kas on lootust, et olukord enne kärbet, mis 2009. aasta alguses teise lisaeelarvega tehti, taastatakse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Olen täna siin juba vastanud, puudutades nii üht, teist kui ka kolmandat elementi selles küsimuses. Teede raha hakkab olema 10% kütuseaktsiisist juba teist aastat. Mis puutub tulumaksuprotsenti, siis see on suurte, õieti rikaste omavalitsuste huvi. Mina ütlen, et see on destruktiivne soov. See, mida omavalitsusliidud tahavad – ma ei tea, kuidas nad on seal nii suure häälteenamuse saavutanud. Mis põhimõttel nad töötavad? Miks tullakse kogu aeg välja just selle protsendiga? Miks ei tulda välja näiteks 2004. või 2005. aasta protsendiga, seda ma võin aimata – tol ajal oli see protsent palju madalam kui praegu. Aga et kõnealune tulumaksuprotsent peaks pidurdamatult kasvama ja kõik teised peaksid selle tõttu koomale võtma – see ei ole aus jutt. Ei ole aus ka põhjusel, et need oleks suures osas Harjumaa, eriti Tallinna kandi vallad, kes selle raha endale saaksid. Minu valijaskonnale ja omavalitsusele, kus ma ise elan, oleks see iseenesest kasulik. Omakasupüüdlik olles ma räägiks ka sellest protsendist, aga ma räägin hoopis tasandusfondist. Just see peaks esimeses järjekorras kosuma hakkama, aga me ei ole jõudnud selles osas üksmeelele. 11,61 on järgmine aasta kõnealune tulumaksuprotsent, sel aastal on see 11,58 ning ühtegi protsendisajandikku lisaks ma ei pea piisavalt põhjendatuks, sest regionaalselt on see kontraproduktiivne meede. Kahjuks see suurendab omavalitsuste ebavõrdsust.

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud rahandusminister, rohkem küsimusi teile ei ole. Väga suur tänu vastamise ja vastupidamise eest! Kutsun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri.

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisest rahanduskomisjonis. 7. oktoobril andsime seaduseelnõu 490 arutamisele avalöögi, kui rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu algatajana eelarvepoliitikaga vastavuses olevaid riigieelarve eesmärke ja prioriteete ning ühtlasi 2014. aasta tulude ja kulude kujunemist riigieelarve kontekstis. Nagu varasematel aastatel on tavaks saanud, kuulas komisjon ka sel aastal enne esimest lugemist Riigikogus oma istungitel ära valdkonnaministrid, et saada detailsem ülevaade kõikide valitsemisalade eelarvetest, neis tehtud muudatustest, nende prioriteetidest ning probleemidest. Annan teile nüüd ülevaate toimunud kohtumistest.
8. oktoobril osalesid komisjoni istungil keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, 14. oktoobril osales justiitsminister Hanno Pevkur, 17. oktoobril olid kohal kaitseminister Urmas Reinsalu ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, 21. oktoobril sotsiaalminister Taavi Rõivas ja kultuuriminister Rein Lang ning 22. oktoobril siseminister Ken-Marti Vaher ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Sügisistungjärgu alguses esitasid ka Rahandusministeeriumi esindajad komisjoni istungil ülevaate majanduse olukorrast ja suvisest fiskaalprognoosist ning info riigi reservide ja rahavoogude kohta hetkeseisu andmetel. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on komisjonil kavas kohtuda välisminister Urmas Paeti ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga ning eraldi soovime kohtuda Eesti Panga esindajatega.
Nüüd räägin mõnest olulisest küsimusest ja teemast, mida komisjonis käsitleti. Etteruttavalt ütlen, et peaaegu kõik komisjonis käsitletud teemad on ka siin saalis täna suuremal või vähemal määral kajastamist leidnud. Aga ma räägin neist siiski veel kord.
Komisjon alustas oma tööd tulubaasi käsitlemisega. Meile anti esmane ülevaade käibemaksu- ja tulumaksuseaduse, aga ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kavandatud muudatustest, mis toovad eelarvesse lisatulusid ning tõkestavad maksupettusi. Nende seaduseelnõude põhjalikum arutelu toimub paralleelselt riigieelarve menetlusega.
Ma annan ka ülevaate ministritelt saadud tagasisidest eelarve kohta ja nende vastustest komisjonis. Rahandusminister mainis komisjonis, et eelarve on tasakaalu lähedal ja meie majanduskeskkond püsib soodsana. Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on järgmisel aastal 0,7%-ga SKT-st ülejäägis. Nominaalselt on eelarve küll 0,4%-ga praegu veel puudujäägis, küll aga on eesmärk jõuda aastaks 2016 olukorda, kus valitsussektori reservid hakkavad suurenema. Tunti huvi, millal jõustub töötajate registreerimist sätestav seadus, mille eelnõu peaks olema Riigikogu menetluses. Minister ütles, et tegemist on kooskõlastusringil oleva eelnõuga ja selle seaduse eeldatav jõustumine on kavandatud 1. juulile 2014. Tunti huvi sotsiaalmaksu laekumise kasvu vastu. See kasv on 6,8%. Tunti huvi ka maksukoormuse vähenemise vastu. 2014. aastal peaks maksukoormus vähenema 32,1%-ni ja prognoos 2017. aastaks on juba alla 32%. Peaasjalikult väheneb maksukoormus järgmisel aastal lähtuvalt riigi suurematest kohustusliku kogumispensioni sissemaksetest neile, kes on oma makseid jätkanud. Tunti huvi majanduskasvu vastu, millest oli ka täna siin saalis juttu. Praegu on võetud aluseks suvine majandusprognoos, mille järgi majanduskasv peaks olema 3,6%. Rahandusministriga olid kõne all ka kohalikud omavalitsused ja nendega seonduv. Kohalike omavalitsuste teemal oli meil eraldi istung, millel ma peatun hiljem, aga ka rahandusminister nentis, et omavalitsuste üldine tulubaas on kasvanud ja ületab järgmisel aastal selle kriisiaegse rahalise väärtuse. Ka võlakoormusest oli rahandusministriga juttu. Minister ütles, et 2014. aastal võlakoormus väheneb 10%-ni SKT-st ja see on mingil määral seotud SKT enda kasvuga.
Keskkonnaministrilt küsiti, millised on järgmisel aastal prioriteedid. Ta vastas, et prioriteete on päris mitu. Esiteks, looduskaitse, kusjuures rõhk on rahvusparkidel, aga prioriteet on ka investeeringud mitme linna tänavavalgustusse ja säästlikku transporti (nt investeeringud trammide ostuks). Tunti huvi, kas ja millal plaanitakse maade ümberhindamist, viimane hindamine toimus üsna ammu. Minister vastas, et Maa-amet tegeleb sellega, aga kas, millal täpselt ja kuidas sellega välja tullakse, ei oska ta öelda. Räägiti maade müügist, järgmise aasta eelarvesse on sellest planeeritud 10 miljonit eurot. Minister ütles, et maadevahetust kui sellist enam ei toimu. Kavad, milliseid maid müüakse, tulevad peaasjalikult Maa-ametist. Eelarves on ette nähtud ka maade ostu kirje 5 miljoni euro ulatuses. Need on peamiselt looduskaitsealused maad, mille puhul kunagi kasutati maadevahetust, nüüd ostu-müügitehinguid. Järjekorrad on suhteliselt pikad ja need toimingud võtavad mitu aastat aega, aga 5 miljonit eurot on järgmise aasta eelarves selleks ette nähtud. Tunti huvi ka suhteliselt suure palgasumma vastu Keskkonnaministeeriumi enda rea peal. Minister ütles, et tegemist on allasutuste vahel jagamata summaga ehk koondsummaga. Kui see summa ära jagatakse, siis ei jää see enam ministeeriumi enda reale.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister tõi välja, et võrreldes selle aastaga tema ministeeriumi tulude osa väheneb. Peapõhjus on dividendide ja teatud ettevõtete üleminek Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Kulud on põhimõtteliselt samas suurusjärgus kui praegusel aastal. Valitsus on heaks kiitnud teehoiu arengukava aastateks 2014–2020. Oluline on Rail Balticu ettevalmistamine. Kõne all oli kütuseaktsiisist 10% andmine kohalike omavalitsuste teede jaoks. Nagu rahandusminister ka täna ütles, see 10%, s.o 28 miljonit eurot, on neil juba praegu olemas. Ka Estonian Air oli komisjonis arutelu all. Majandusminister ütles, et see aasta lõpeb Estonian Airile miinusega, samas on saneerimine lõpule viidud ja ettevõte tegeleb praegu aktiivselt oma tulubaasi tugevdamisega. IT-valdkonnast rääkides ütles minister, et põhifookus on laiem, keskne küsimus on selles, et IT peab panustama kõigi teiste majandussektorite konkurentsivõimesse ja lisandväärtuse kasvatamisse. Siin on märksõna infoühiskonna arengukava. Tunti huvi raudtee perspektiivide vastu. Põhilised on siin ikkagi kaubaveod ja transpordikoridor. Me oleme ju endiselt heas situatsioonis läänest itta ja vastupidi liikuvate transpordivoogude mõttes.
Justiitsminister andis rahanduskomisjonile ülevaate oma prioriteetidest. Esiteks, kohtureform ehk kohtuametnike personalireform, milleks järgmisel aastal on ette nähtud 1,1 miljonit eurot, s.o reformi teine etapp. Teiseks, välisfinantseeringuprojektide elluviimine, mille kasv järgmisel aastal on natuke üle ühe miljoni euro. See tähendab peaasjalikult kaas- ja omafinantseeringuid vanglate infosüsteemide arengusse ning täitemenetluse infosüsteemi. Järgmisel aastal on olulised ka kohtupsühhiaatriline sundravi, tasuta õigusabi ja kinnisvarainvesteeringud. Järgmisel aastal peaks justiitsministri arvates algama Tartu avavangla ehitus, valmima peaksid Lubja kohtuhoone ja uue Tallinna vangla projekt.
Ka kaitseminister tõi rahanduskomisjoni ees välja oma prioriteedid: reservarmee täielik varustus ja väljaõpe, õhuoperatsioonide tugevdamine, investeeringud Viru jalaväepataljoni, lahingukooli, Ämari lennubaasi ja keskpolügooni. Kaitsekulutuste tase on ka edaspidi 2% SKT-st. Järgmisel aastal näeb kaitseminister ette koosseisu suurendamist kuni 50 kaitseväelase võrra. Kui me küsisime palkade kohta, siis minister ütles, et ühtlast tõusu mingi protsendi võrra ei tule, palgakasv on vastavalt panusele diferentseeritud.
Haridus- ja teadusminister andis ülevaate oma valdkonnast. Hariduskulutusi rahastavad riik ja kohalik omavalitsus. Ta tõi välja hariduskulutuste suhte SKT-sse, millest täna ka juba juttu oli. See on Eestis 6–7%, mida peetakse väga heaks tasemeks. Ta rääkis ka õpetajate palgast järgmisel aastal. Kui sel aastal on õpetajate miinimumpalk 715 eurot, siis järgmise aasta eelarves nähakse ette, et miinimumpalk on 800 eurot. Kui sel aastal on rahaline eraldis õpetaja kohta 915 eurot, siis järgmisel aastal on see 960 eurot. Minister tõi eraldi välja tasuta kõrghariduse teema. Ülikoolid saavad selle reformiga juurde 17,2 miljonit eurot ja vajaduspõhiseks õppetoetuseks antakse lisaks 3,2 miljonit eurot. Ta mainis, et järgmisel aastal algab Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitus, mille maksumus on umbes 20 miljonit eurot. Väga keeruline ülesanne on see, kuidas õnnestub hakata kasutama Euroopa Liidu vahendeid. Ta tõi välja probleemi, et on märgata õpetajate arvu pigem suurenemise tendentsi, samal ajal kui õpilaste ja koolide arv kahaneb. Õpetajate erinevate palkade kohta nentis haridusminister, et 1. jaanuarist 2014 kaovad tariifid ja koolidel on võimalik hakata ise palkade kohta otsuseid vastu võtma. Õpetajate palga 5,1%-line tõus tähendab rahalises mõttes 8,2 miljonit eurot, lisaks tuleb 1,5% struktuursetest reformidest ja ümberjaotamisest. Ta ütles ka seda, et kaugemas perspektiivis on vaja koolivõrk struktuurselt korda saada, see on tulevase suurema palgakasvu alus. Haridusminister on seadnud eesmärgi, et õpetaja miinimumpalk oleks Eesti keskmine palk. Kui see nii on, siis on õpetaja keskmine palk 20% Eesti keskmisest kõrgem.
Sotsiaalminister andis ülevaate oma valdkonnast. Eelarve kasvab 3,37%. Suure osa sellest moodustab riikliku pensionikindlustuse eelarve kasv (47,9%, s.o pensionitõus 5,8% ja pensionide maksuvaba tulu suurenemine). Ravikindlustuse osa on 27,8%. Haigekassa eelarve ei ole veel paigas, kuid kasv on suur, võrreldes peaasjalikult riigieelarve kasvuga, aga see eelarve ei ole veel lõplikult kinnitatud. Prioriteetne on perearstiabi, just perearstide pädevuse suurendamine. Haiglavõrgu kohta mainis minister, et rohkem püütakse luua strateegilist koostööd, just PERH-i ja Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul. Vanemahüvitistele kuluvad summad on praegu langustrendis, kuna lapsi on sündinud vähem. Toimetulekutoetused tõusevad järgmisel aastal 90 eurole. Muide, selle hind riigieelarvele on tegelikult null, kuna töökohti on juurde tulnud ja tulemas ning seda toetust saavate inimeste arv väheneb. Eelarves ei ole selle toetuse suurenemine rahaliselt tugevalt mõõdetav. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,8%, reaalelus tähendab see peaaegu 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas. Kõne all oli ka puudega lastele kogukonnateenuste pakkumine. Järgmisel aastal on mitmele projektile planeeritud 54 miljonit eurot, et teha investeeringuid hoolekandetaristutesse.
Kultuuriminister ütles, et tema ministeeriumi kulude kasv on järgmisel aastal märkimisväärne, nii et põhimõtteliselt võib rahul olla. Suur osa sellest läheb ERM-ile. Ta tõi välja ka probleemid. Kultuuriministeeriumi haldusalas on probleemiks käärid teiste valdkondade töötasudega. Kultuurivaldkonna töötasubaas on madal ja ei ole võimalik teha ka sisemisi ümberkorraldusi, et tõsta palka sisemiste ressursside arvel. Ta nentis, et kultuuritöötaja palk võiks olla korrelatsioonis näiteks õpetaja palgaga. Teine teema, millel kultuuriminister komisjonis peatus, olid stipendiumid, millest on ka varem ühiskonnas juttu olnud. Eesti õiguses on stipendium määratlemata, legaaldefinitsioon puudub. Meil esineb töötasu maksmist stipendiumina, näiteks spordiorganisatsioonides makstakse stipendiumidena umbes 25% tasudest. Siin on vaidlusi maksuametiga. Ma arvan, et selle teemaga tuleb tulevikus tegelda ka Riigikogus. Stipendiumisaajal ei ole ju sotsiaalseid garantiisid, sest stipendiumi pealt ei maksta sotsiaalmaksu. Minister peatus ka kultuuri ja spordi arendamise motiveerimisel maksusüsteemi abil. Ta ütles, et praegu on ettevõtete annetuste tegemine seotud palgafondiga (kuni 3%) või kasumiga (kuni 10%), aga seda summat ületav annetus läheb juba maksude alla. Sellega võiks tulevikus tegelda, tõsta üles küsimuse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja vajalikkusest üldse. Rahvusraamatukogu eelarve on ministri sõnul korras, selle nõukogus osaleb Kultuuriministeeriumi esindaja ja koostöö on hea. Rahvusringhäälingu eelarvega on lood palju keerulisemad. Rahvusringhääling on küll Kultuuriministeeriumi haldusalas, aga ei ole otseselt tema kureerida. Minister nentis, et Sotši olümpiamängudega seoses oli Eesti Olümpiakomiteel lisataotlus, mis küll ei leidnud rahuldamist, aga mida võimaluse korral võiks Riigikogus menetleda.
Siseminister ütles, et tema ministeeriumi prioriteet on inimvara, personalieelarve kasvab. Peaasjalikult läheb see kasv (samamoodi diferentseerituna) madalapalgaliste töötajate palga kasvuks: narkopolitseinikud, elupäästevõimekusega päästekomandod, piirkonnakonstaablid. Täpne jaotus selgub detsembri alguseks. Ministeeriumis jälgitakse teraselt tööjõu voolavust. Siseministeeriumis on valmimas analüüs analoogsete valdkondade palkade ja palgaerinevustega seotud võimalike mõjude kohta. Järgmisel aastal, 1. novembril 2014, toimub üleminek numbrile 112. Tegeldakse ka päästevõimekusega näiteks kõrghoonetes. Järgmisel aastal hangitakse kuus redelautot (üle 3 miljoni euro). Üles on ehitatud vabatahtlike päästjate süsteem, jätkub selle toetamine. Siiamaani on see toimunud, tõesti, nagu ka täna siin saalis räägiti, parlamendi kaudu. Sellest tuleb tulevikus kindlasti rääkida. Rõhk on ennetustegevusel. Parlamendiliikmed küsisid politseipatrullide vähesuse kohta, neid ei ole igal pool alati näha. Minister ütles, et politsei on mobiilne, patrullitakse seal, kus on vaja, pigem on rõhk pandud ennetustegevusele.
Ma palun paar-kolm minutit juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kokkuleppel juhatajaga on kodu- ja töökorra seaduse § 67 järgi võimalik aega juurde anda. Nii et kolm minutit.

Sven Sester

Selge. Aitäh! Siseministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga panustab noorte kasvatamisse ja positiivses mõttes mõjutamisse. Siseministeerium toetab kõiki tõenduspõhiseid projekte, millel on reaalne mõju alaealistele ja mis õpetavad vältima hälbivat käitumist. Ennetustöö on põhiline sõnum, mis Siseministeeriumist selles kontekstis tuleb. Võitlus narkokaubanduse ja raske organiseeritud kuritegevusega on järgmisel aastal Siseministeeriumis endiselt väga prioriteetne.
Regionaalminister ütles, et tema valitsemisala üldsumma kahaneb, sest seal oli suur osakaal eurotoetustel, aga üks finantsperiood lihtsalt lõpeb. Prioriteediks on riigisisesed hajaasustuse programmid. Küsiti KÜSK-i rahastamise kohta. Taotlusvoorud toimuvad põhimõtteliselt ikkagi vabaühenduste võimekuse suurendamise kontekstis, oluline osa on KÜSK-i nõukogul. Kõne all olid ka tõmbekeskused, kuidas need kujunevad ja kuidas selle teemaga edasi minna. Sellest teemast võiks kindlasti tulevikuski rääkida.
Rahanduskomisjon kohtus eile ka kohalike omavalitsuste liitude esindajatega. Linnade liidu ja maaomavalitsuste liiduga olid kõne all üksikisiku tulumaks, tasandusfond ning eraldised kohalikele teedele ja haridusvaldkonna tugiteenustele. Need on need teemad, mis läbirääkimistel riigiga olid vaidluspunktidena üles jäänud. Kõne all oli riigi ja kohaliku omavalitsuse funktsioonide kindlaksmääramine. On vaja selgeks teha, mida keegi peab tegema, kuidas seda rahastada ning kus on hallid tsoonid. Paraku on lõpp-protokoll jäänud allkirjastamata. Räägiti ka sellest, et võib-olla peaks omavalitsuste tulubaasi siduma SKT-ga. Aga arutelu jooksul leiti, et mida rohkem selliseid sidumisi oleks, seda halvem oleks see üldiselt. Sidet SKT-ga ei peaks olema.
Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 23. oktoobril ehk täna, esimene lugemine lõpetada (poolt oli 7 ja vastu 4, erapooletuks ei jäänud keegi) ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 30. oktoober kell 17. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjast järeldub, et riigi netovarad on muutunud netovõlaks. Osaliselt on see vist seotud ka Euroopa abipakettidega. Meie ESM-i sissemaks oli 150 miljoni euro tasemel. Aga on ka selliseid hinnanguid, et lähiajal võib tekkida olukord, kus Eesti peab hakkama puudujäägi katmiseks laenu võtma. Nagu ma mäletan, rahanduskomisjoni esimees rääkis mõni aeg tagasi ESM-ist kui finantsinvesteeringust, mis teenib meile intressitulu. Kas see intressitulu katab meie laenuintressi?

Sven Sester

Ma hakkan algusest pihta. Te ütlesite, et riigi reservid on ära kulutatud ja need on muutunud laenuks. Ei, hea parlamendiliige, Eesti riigi reservid on küll vähenenud, aga need ei ole kuhugi kadunud. Eesti riik on ka varem laenu võtnud, näiteks Euroopa Investeerimispangast kassalikviidsuse tekitamiseks, kui ma ei eksi. Minu meelest vist sel aastalgi sõlmiti laenuleping. Laenulepingu sõlmimine ei tähenda muidugi automaatselt seda, et see laen ka reaalselt võetakse. Viimased aastad on meie tulud olnud natukene väiksemad kui kulud. See tähendab, et kuigi eelarve on struktuurselt juba ülejäägis, on meil nominaalselt kerge puudujääk. Selle finantseerimiseks on võetud laenu ja see kajastub ka meie laenuportfellis. Võib julgelt öelda, et olles Euroopa kõige väiksema laenuportfelliga riik, ja suure tõenäosusega on see nii ka 2014. aastal, ei ole meil seda kartust, et riik elaks üle oma võimete ja meid võiks ähvardada olukord, kus likviidsus oleks ohus.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu, hea ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalik pidada kõnesid. Kas on läbirääkimissoove? Palun, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse eelnõu on ilmselgelt tähtsaim eelnõu, mida me selles saalis sel sügishooajal arutame. Eelarve on põhiline vahend, millega Riigikogu ja valitsus saavad majandusse sekkuda. See on ühtlasi vahend, millega saab ohjeldada majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Sellepärast ongi eelarve seaduse eelnõu menetlemisel rohkem kui teiste seaduseelnõude puhul kriitilise tähtsusega vastutustundlik hoiak riigi rahanduse suhtes. Vaid korras rahandusega riik suudab tagada majanduse tasakaalustatud arengu ning seeläbi tagada majanduse kasvu ja tööhõive.
Hoolimata sellest, et meie majandus kasvab sel aastal aeglasemalt, kui varem eeldati, on kasvuväljavaated head. Sügisese majandusprognoosi kohaselt on järgmisel aastal oodata 3,6%-list majanduskasvu. Globaalse ebakindluse olukorra jätkudes ei tasu aga loota tulude kasvu prognoosiga võrreldes. Kevadel pikemaajalist eelarveprognoosi koostades seadis valitsus eesmärgiks saavutada järgmisel aastal eelarvepositsiooni nominaalne tasakaal, millele kevadise seisuga vastas 0,7%-line struktuurne ülejääk. Sügisese seisuga aga, tulenedes uue prognoosi valguses toimunud muutustest tulude struktuuris, tähendas niisama suur struktuurne ülejääk nominaalselt 0,4%-list puudujääki. Selles olukorras eelarvet koostades ei ole kindlasti põhjendatud varem eelarvestrateegias seatud eesmärkidest taganeda. Majanduse stabiilset seisu ja Euroopa kontekstis meie keskmisest kiiremat majanduskasvu arvestades ei oleks eelarve positsiooni nõrgendamine mitte kuidagi põhjendatud. Nominaalse puudujäägi suurendamine tähendab kas olemasolevate reservide kulutamist või jooksvate kulude katmist laenurahaga. Selline väljavaade oleks aga ilmselgelt vastuolus vastutustundliku suhtumisega tulevikku.
Olukorras, kus päris suur osa eelarvekuludest on seotud õigusaktide täitmise või tulude laekumisega ehk selle raha kulutamine on juba ette kindlaks määratud, on vahendeid prioriteetide rahastamiseks piiratud mahus. Teisalt on meil tänu sellele, et seni on Eesti ellu viinud vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja saavutanud Euroopa Liidu väikseima võlakoorma, intressimaksed järgmise aasta eelarvekuludest ainult 0,2% SKT-st. Teadmiseks või võrdluseks, et teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel kulub intressimakseteks keskmiselt 3% SKT-st, millega on seotud arvestatav osa tuludest. Meil on aga selle kuluartikli puudumise tõttu võimalik rahastada muid valdkondi. Suur osa eelarve lisavahenditest on näiteks võimalik suunata sotsiaalvaldkonda. Tänu stabiilsele majanduskasvule on kasvanud palgad ja nendelt laekuv sotsiaalmaks, mille tõttu on järgmisel aastal võimalik suurendada pensione 5,8%. Suureneb ka pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja tõuseb toimetulekutoetuse määr. Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud kasvavad 7,4% ehk kiiremini kui eelarvekulud tervikuna ja valdkonna osatähtsus hakkab ulatuma 13,8%-ni SKT-st. Keskmisest kasvust kiiremini kasvavad ka tervishoiukulud. Tervikuna võimaldab eelarvekava seega suurendada inimeste heaolu.
Eelarvekava võimaldab suurendada kõikide ministeeriumide valitsemisalade palgafondi 5,1%, tagades sellega avaliku sektori konkurentsivõime. Kui Eesti keskmine palk ületas buumieelse taseme juba 2011. aastal, siis riigitöötajate palk jõudis selleni tänavu. Eesti keskmisega võrreldes on riigitöötajate palgad kasvanud aeglasemalt, aga samas ei saagi avalik sektor olla palgakasvu eestvedaja. Valdkondade eest vastutavad ministrid saavad omakorda vahendeid suunata sinna, kus ...
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juurde.

Aivar Sõerd

... vajadus on kõige suurem. Keskmisest enam tõusevad kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad. Need on valdkonnad, kus avaliku sektori palkade konkurentsivõime on olnud kõige väiksem.
Eelarve koostamisel tuli arvestada ka sellega, et me oleme jõudnud ajajärku, kus seoses Euroopa Liidu eelmisest finantsperioodist rahastatavate projektide valmimisega ja uue perioodi algamisega paratamatult väheneb investeeringute kogusumma. Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad järgmisel aastal avaliku sektori investeeringud 9%, aga riigi tehtavad investeeringud mahus 833 miljonit eurot moodustavad tuntava osa ehk 18% kõigist investeeringutest Eestis. Need investeeringud aitavad toetada nõudlust ehitussektoris. Olgu siinkohal suuremate objektidena nimetatud Eesti Rahva Muuseumi hoonet, Eesti Kunstiakadeemia ehituse käivitamist, Riigiarhiivi hoonet, uusi gümnaasiumihooneid ja päästedepoosid. Tuleb nimetada investeeringuid vee- ja jäätmemajanduse ning samuti haiglavõrgu ja sotsiaalhoolekandeasutuste infrastruktuuri arendamiseks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et järgmise aasta riigieelarve eelnõu toetab stabiilset majanduskasvu. Stabiilse kasvu tagab eelkõige vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamine, maksukoormuse viimine majanduslanguse-eelsele tasemele ja ettevõtlusele soodsa keskkonna tagamine. Eelarve eelnõu suurendab inimeste heaolu, tõstab elatustaset ja parandab sotsiaalset turvalisust. Jätkuvad reformid haridusvaldkonnas. Eelarve eelnõu panustab tuntavalt teadus- ja arendustegevusse, kasvab sise- ja välisturvalisus.
Head kolleegid! Soovin, et ka Riigikogus suhtutaks eelarve eelnõu menetlemisse vastutustundlikult. Rahanduskomisjoni ülesanne on tagada, et parandusettepanekud, mis eelarve eelnõu kohta esitatakse ja mis suurendavad eelarvekulusid, oleksid kaetud reaalsete katteallikatega ja et sisuliselt menetletaks selliseid parandusettepanekuid, mis on reaalsete katteallikatega kaetud. Soovin meile kõigile eelarve eelnõu menetlemisel edu ja jõudu ning vastutustundlikku suhtumist sellesse töösse! Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun kõnelema Sven Mikseri!

Sven Mikser

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõlanud kõnet kuulates sai ilmselt kõigile selgeks, mida sotsiaaldemokraadid silmas peavad, kui nad räägivad Eestis vajadusest inimkesksema poliitika järele. Meie ees esinenud minister jõudis siin mõni tund tagasi juba praalida, et tegu ei ole mitte üksnes väga hea, vaid suisa kõigi aegade parima eelarve-eelnõuga. Aga kainestav pilk eelarve sisule ütleb siiski, et Eestit iseloomustab ka edaspidi üsna kehv sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu rahastamine. Eesti riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele ja tervishoiule võrreldes SKT-ga on peaaegu poolteist korda väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tunnetatult kehv sotsiaalne kaitse kajastub inimeste kehvas tervises ja tuhandetes vaesuses elavates lastega peredes, aga paratamatult kajastub see ka kiirenevas väljarändes. See omakorda tabab meid bumerangina kaotatud töökäte, laekumata maksutulude ja sündimata laste näol, sest ei ole saladus, et majanduspõhjustel väljarändajate seas on keskmisest enam esindatud just nooremas tööeas ja laste saamise eas inimesed. Selles valguses ei ole ilmselt sedavõrd palju põhjust rõõmustada ka kahaneva tööpuuduse üle.
Sotsiaaldemokraatidele on praegu kõige olulisem just laste ja lastega perede toetamine. Tuleva aasta 1. jaanuaril, kui see eelarve toimima hakkab, on üks oluline juubel. Nimelt möödub kümme aastat sellest päevast, kui universaalne lapsetoetus tõusis 300 kroonile. Täpselt niisama suureks on see toetus senini jäänudki ehk praeguses vääringus on see mõni sent üle 19 euro. Tohutu propagandakära saatel teoks tehtud nn vajaduspõhiste peretoetuste reform tekitas ühiskonnas suuri ootusi. Paraku osutus see reform gigantseks fiaskoks. Et ühiskonna õigustatud ootustele kuidagigi vastu tulla ja lastega perede olukorda pisutki sisuliselt leevendada, teevad sotsiaaldemokraadid taas kord ettepaneku ajale jalgu jäänud lapsetoetuse määra tuleval aastal kolmekordistada. Me ootame valitsuselt ja koalitsioonilt toetust meie sellekohasele muudatusettepanekule ja usume, et see oleks üks võimalus leevendada seda pettumust, mida põhjustas sisult ütlemata kasinaks jäänud vajaduspõhiste peretoetuste kehtestamine.
Teiseks, õpetajate palga tõus. Me teame, et haridusminister on kiidelnud sellega (täna tegi seda siit puldist ka rahandusminister), et õpetajate palga alammäär tõuseb 12% ehk 715 eurolt 800-le. Oluline on teada, et see jääb 100 euro võrra alla haridustöötajate liidu nõudmisele. Lisaks tuleb kindlasti silmas pidada, et hariduskulude toetus valla- ja linnaeelarvetele kasvab eelarve eelnõu kohaselt kõigest 4,7%. Teisisõnu kasvab valitsuse eelarvega eraldatav palgaraha ühe õpetaja kohta vaid pisut üle 5%. Valitsus oma retoorikas armastab väga rõhutada vajadust õpetaja tööd väärtustada, aga kuna järgmiseks aastaks prognoositav üldine keskmise palga tõus on 6,2%, siis tuleb tõdeda, et on väga võimalik, et järgmisel aastal õpetajate töötasu Eesti keskmise palgaga võrreldes ei tõuse või koguni langeb. Teisisõnu, rahas mõõdetuna ei pruugi õpetaja positsioon ühiskonnas üldse paraneda. Muidugi väärib haridusvaldkonna teemadest kõneldes meeldetuletamist ka valitsuse kevadine lubadus tulla juba sel sügisel Riigikogusse vildakana vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõuga, mis muu hulgas peaks korrastama haridusvaldkonna rahastamist. Seda eelnõu me siin saalis veel näinud ei ole.
Veel üks täitmata jääv lubadus tuleva aasta eelarves on tulumaksuvaba miinimumi kasv. Rõõmustades koos valitsusega selle üle, et tuleval aastal on keskmine vanaduspension taas tulumaksuvaba, tahan ma küsida, kuhu siis ikkagi jääb palgasaajate tulumaksuvaba miinimumi kasv, mida on suuresõnaliselt ja suisa üksteist üle trumbates lubanud mõlemad koalitsioonipartnerid. Me teame, et valitsus on seadusesse raiunud üldise tulumaksumäära alandamise ühe protsendipunkti võrra 2015. aastast, mis tähendab kahanevate eelarvetulude hinnaga tehtavat kallist kingitust eelkõige kõige jõukamatele. Sotsiaaldemokraadid ootavad valitsusliitlastelt konstruktiivsust ka meie fraktsiooni esitatud tulumaksuvaba miinimumi suurendamise eelnõu kiirel menetlemisel ja seadusena vastuvõtmisel. Sellest võidaksid ühepalju tõepoolest kõik palgasaajad.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas soovite aega juurde? Kolm minutit.

Sven Mikser

Ka edaspidi kasutab valitsus eelarvedefitsiidi vähendamiseks põhjendamatult kõrgena hoitavat töötuskindlustuse määra. Sisuliselt on siin tegemist varjatud tulumaksuga, mis on seda ebaõiglasem, et nii maksustatakse palgatöö tegijaid rohkem kui neid, kes elatuvad dividenditulust.
Huvihariduse omandamise toetusest on juba palju räägitud, aga see väärib ülekordamist. See lubadus on suisa koalitsioonileppesse kirja saanud, ent ometi jääb täitmata. On äärmiselt kahetsusväärne, et see Eesti noorte andeid ja võimeid arendav meede ei ole valitsuse arvates siiski prioriteetne.
Teemasid, millest me peame eelarve menetlemisel rääkima, on veel palju. Nende hulgas on kindlasti kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtted, mida rahandusminister täna mitte just üleliia ei tähtsustanud.
Aga lõpetuseks tahan sotsiaaldemokraatide nimel avaldada lootust, et seda eelarve eelnõu on võimalik parlamendimenetluse käigus paremaks muuta. Et pilt liiga kurb ei paistaks, tahan õnnitleda valitsusliikmeid neid ees ootava palgatõusu puhul! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Kadri Simson

Lugupeetud kolleegid! Me kõik teame, et järgmise aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmine on üks tähtsamaid otsuseid, mis siin Riigikogu saalis tehakse. Seetõttu tahaksin väga öelda, et tegemist on erakordse dokumendiga. Aga olles näinud eelarveid, mida tutvustades sai Riigikogu rahanduskomisjoni eelmine esimees öelda, et Eesti on lausa maailmameister kärpimises, olles näinud eelarveid, kus maksutõuse tuli nagu seeni peale vihma, pean ütlema, et see eelarve on keskpärane. Temas on põlistatud aastate jooksul kehtestatud peidetud maksutõusud ja viimaste aastate rängad kärped, aga ta ise ei kajasta mitte midagi muud kui seisakut. Ma saan aru, et prognoosiga ollakse seekord väga ettevaatlikud, aga majandusprognoos ei ennusta Eestile järgmiseks aastaks väga head aastat, pigem ennustab ta seisakut. Seega peame säilitama huvi ja optimistlikku meelt eelarve suhtes, mis ei kanna endas mitte ühtegi head uudist.
Mainisin, et nii mõnigi kärbe on põlistatud. Ma arvan, et kõige piltlikum näide selle kohta on Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu sundkäik, kes ei saanud koos Vabariigi Valitsusega alla kirjutada ühiste kavatsuste deklaratsioonile. Kolm päeva peale kohalikke valimisi, kui üle Eesti asuvad ametisse kas uued või vanad omavalitsusjuhid, on ilmselt põhjust muretseda selle pärast, et see, mis aastal 2009 üks päev enne vabariigi aastapäeva linnadelt ja valdadelt ära võeti, kipubki äravõetuks jääma. Ma ei räägi siin ainult sellest, et valitsuse eelarveauku lapiti linnades ja valdades töötavatelt inimestelt tulumaksuosa äravõtmisega. Ma räägin ka sellest, et viimastel aastatel on Eestis olnud suhteliselt pikad ja külmad talved rohke lumega, aga kuigi aktsiisi laekub aina rohkem, saavad linnad ja vallad teede hooldamiseks ning lumetõrjeks aina vähem raha. Nii ka järgmisel aastal. Rääkimata sellest, et eile rahanduskomisjoni ees olnud omavalitsuste esindajad olid sügavas mures selle pärast, et õpetajatele on küll toodud häid uudiseid, aga katet palgatõusuks pole. Haridusvaldkonnas on juhtunud veel selline asi, et riik on lõpetanud tugiteenuste kulude katmise. See tähendab üle Eesti saamata jäävat 3,38 miljonit eurot, mille tõttu kannatavad need lapsed, kes vajavad kas logopeedi või psühholoogi abi. Kui omavalitsus ei jõua seda kohustust enda kanda võtta, siis need vajalikud teenused jäävadki lastel saamata.
Selles eelarves puuduvad ka eelarveread, mis viiksid ellu antud lubadusi. Üks lubadus puudutab selgelt lapsi. Koalitsioonilepingus on kirjas, et aastast 2014 kehtestatakse lastele spordi- ja huvihariduse võimaldamiseks huviringiraha. Spordi ja huvihariduse toetamine kohaliku omavalitsuse kohustusena kadus koos 2009. aasta eelarvekärpega. Nüüd me teame, et ka IRL-i ja Reformierakonna koalitsioonileppes oli selle kohta tühi rida, millele katet ei tule. Samasugused lood on ka tulumaksuvaba miinimumi suurendamisega. Selle aasta alguses tabas meid pressiteadete laviin, kui rahandusminister ja IRL-i esimees teineteise võidu lubasid tulumaksuvaba miinimumi suurendada. Siis tugineti OECD raportile, mis ütles, et Eestis on see häbitult kaua külmutatud olnud. Tehti ülepakkumisi ja öeldi, et kuna meie tööturg on peaaegu sarnane Soome omaga, siis võiksime ka meie jätta sissetuleku maksustamata vähemalt miinimumpalga ulatuses. Tulemus on aga see, et ei tehta midagi, kehitatakse õlgu ja öeldakse, et ei tule välja. Pole sellist soovigi.

Aseesimees Laine Randjärv

Vabandust, kas te soovite kolm minutit lisaaega?

Kadri Simson

Aitäh! See on konkreetne lubadus, mida ei täideta ja ilmselt ei kavatsetagi siin initsiatiivi näidata.
Oluline on see, et maksutõuse, mille vastu me seisime eelmisel ja üle-eelmisel aastal, võetakse tänavu täiesti loomulikuna. Need ei ole pannud koormuse mitte ainult tavalistele Eesti peredele, vaid ka omavalitsustele. Käibemaksu tõus tähendab koormust ka omavalitsusele, elektri hinna tõus tähendab koormust peale inimeste ka omavalitsustele. Sellises olukorras võiks tegelikult välja võtta kõned, mida peeti eelarve arutelul eelmisel või üle-eelmisel aastal, sest selle aasta eelarve sümboliseerib põlistatud seisakut. Tänan teid tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelema Sven Sesteri!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on ühe hea eelnõu ja hea eelarvega. Reformierakonna ja IRL-i valitsus on saavutanud eelarvekokkuleppe, olles pidanud läbirääkimisi eri osapooltega. See eelarve on tehtud teadmises, et Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Kuigi maailmamajandus näitab stabiliseerumise märke, peame olema kulude suurendamisel vastutustundlikud. Inimeste sissetulekute jätkusuutlik kasv on Eesti poliitika võtmeküsimus. Seda ei ole võimalik saavutada maksustamisega, maksude abil me jõukaks ei saa. Jõukus saab tulla vaid majanduskasvust. Me peame tekitama olukorra, kus ettevõtjatel oleks Eestis hea olla ja nad tahaksid siin olla, neil tekiks võimalus siin lisandväärtust kasvatada ning nad oleksid konkurentsivõimelised. Sel juhul on ettevõtjad võimelised looma ka töökohti. Kui nad on võimelised looma töökohti, siis see tähendab inimestele tööd ja riigile maksutulu. Selleks peame panustama hariduse kvaliteeti ja kättesaadavusse ning parandama ettevõtjate ligipääsu kapitalile.
IRL-i arvates on tähtsaim see, et see eelarve toetab inimeste sissetulekute kasvu. Eelarves ettenähtud meetmed on vastavuses riigi rahaliste võimalustega ja põhinevad sellel väärtusel, mida inimesed oma tööga loovad. Valitsus on lisakulutusi tehes juhindunud sellest, et eelarve tasakaalu eesmärgid ei satuks ohtu ja me ei elaks üle jõu. Kulude suurendamisse on valitsus suhtunud konservatiivselt. Ma arvan, et eelarvet on selle võrra kergem menetleda, et me ei ela tulevaste põlvede arvel.
Nüüd räägin palkade kasvust. Rahandusministeerium prognoosib üldiseks palgakasvuks järgmisel aastal 6,8%. Eelarvest me näeme, et riigieelarvest palka saavate inimeste palgafond kasvab 5,1%, mis tähendab, et riik ei ole palgavedur. Samas, palgad tõusevad ning riigieelarvest on võimalik leida neid vahendeid, et koos erastruktuuridega palgakasvu mõttes edasi minna. Riigi rahast tulevad politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja kõigi teiste avalikus sektoris töötavate inimeste sissetulekud. Selleks et inimeste sissetulekud püsivalt kasvaksid, on vaja toetada haridust. Kõik haridusvaldkonnas ette võetud kavad üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse vallas on rahalise kattega. Haridusminister on kinnitanud, et prioriteedina tõuseb järgmisel aastal õpetaja miinimumpalk vähemalt 12%, 715 eurolt 800 eurole. Tuletan siinkohal meelde, et kõigest aasta tagasi oli õpetaja miinimumpalk 608 eurot. Jätkub ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile ning riigigümnaasiumide arendamine, millega tagatakse maakondades tugev ja valikuterohke keskharidus. Palgakasv parandab ka kohalike omavalitsuste toimetulekut. Igast teenitud eurost läheb järgmisel aastal 11,6 senti kohaliku omavalitsuse tuludeks. Kokku peaks omavalitsuste tulumaksupõhine tulubaas kasvama järgmisel aastal 7%. See on suurem kasv kui riigieelarve enda kasv. Järgmisel aastal on kohalike omavalitsuste tulubaas esmakordselt suurem, kui see oli kriisieelsel ajal.
Eakate toimetulekust rääkides tuleb öelda, et pension kerkib järgmise aasta 1. aprillist 5,8%, tõstes keskmise vanaduspensioni 354 eurole. Teatavasti on pensionäride toimetuleku tagamiseks ette nähtud täiendav tulumaksuvaba miinimum. Sel aastal muutusid pensionäride keskmine vanaduspension ja maksuvaba tulu enam-vähem võrdseks. Arvestades, et pensionid tõusevad, on loogiline, et järgmisest aastast suureneb ka pensionide tulumaksuvaba miinimum, muidu sööks tulumaks ära osa pensionitõusust, mida riik inimestele on lubanud. See riivaks selgelt eakate õiglustunnet. Eakate toimetuleku parandamiseks on järgmise aasta 1. aprillist paralleelselt pensionitõusuga ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juurde.

Sven Sester

Aitäh! ... kavas suurendada pensionide tulumaksuvaba miinimumi 18 euro võrra kuus. See otsus puudutab 200 000 eakat inimest ning säästab pensionäride raha.
IRL on seisukohal, et järgmisel aastal on üks oluline meede ka toimetulekutoetuse tõus 90 eurole kuus. Seeläbi väheneb absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv hinnanguliselt 5000 leibkonna võrra. Need meetmed tervikuna on kooskõlas riigi praeguste rahaliste võimalustega. Võimalused selleks on tekkinud Eesti inimeste tööga teenitud maksude ja ettevõtjate loodud uute töökohtade tõttu.
Lõpetuseks räägin riigieelarve tasakaalust. Kui me nominaalselt oleme kerges puudujäägis, 0,4% SKT-st, siis struktuurselt oleme ülejäägis olnud juba paar viimast aastat. Järgmisel aastal peaks ülejääk olema 0,7%. Eesmärk on, et 2016. aastal võiks juba hakata ka reserve koguma.
IRL on seisukohal, et see eelarve on mõeldud inimestele, suurendab sissetulekuid, toetab majanduskasvu ja on vastutustundlik. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 490 esimene lugemine tuleks lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 490 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. oktoobri kell 17.


4. 17:20 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (491 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 491 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Selle aktsiisiseaduse eelnõu eesmärk on vähendada maksupettusi kütusesektoris. Nimelt tuuakse praegu määrdeõli nime all üle piiri ja müüakse siin illegaalselt tooteid, mis on väga sarnased diisli või bensiiniga. Maksupettus on võimalik seetõttu, et Euroopa Liidus ei ole kehtestatud kemikaalide ja määrdeõlide liikumisele ja kontrollile erinõudeid, mis kehtivad kütuseveol. Sellele probleemile on viidanud ka Eesti Õliühing. Eelnõuga antakse maksuhaldurile suuremad õigused määrdeõlide maksustamisel. Ta saab õiguse kütust ja õli kinni pidada, kui on alust arvata, et need ei vasta nõuetele või saatedokumentidele või neid ei kasutata eesmärgipäraselt, mis toob kaasa aktsiisimaksukohustuse või selle suurenemise. Teiseks saab maksuhaldur õiguse küsida kinnipeetud õli omanikult kümne päeva jooksul tagatist, et õli kasutatakse deklareeritud otstarbe kohaselt. Üldjuhul toimub see kontroll edaspidi kiiremini. Kui isik ei tõenda, et õli kasutatakse aktsiisiga mittemaksustataval otstarbel, pööratakse tagatis täitmisele. Kuni õli ärakasutamiseni on see kas maksuhalduri valduses või järelevalve all. Eesti Keemiatööstuse Liit on avaldanud muret, et maksuhaldur võib hakata edaspidi kõiki kemikaale käsitama kütusena, neid kinni pidama, tagatist määrama ja maksustama. See hirm on kindlasti asjatu. Maksuhaldur ei raiska ega saakski raisata oma ressursse seaduslikku äri ajavate ettevõtjate kiusamisele. Teravdatud tähelepanu all on ikkagi need isikud, keda on alust kahtlustada maksupettuse plaanis. Me loodame sellest eelnõust saada ka 4,5 miljonit eurot maksutulu. Eelnõu peaks seadusena jõustuma 1. juulist 2014. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Aitäh! Üldiselt toetan ma pettuste vähendamise suunda, kuid peale seda, kui eelnõu menetlusse anti, on tulnud üks huvitav kiri. Ma tahaksin sellele ministri kommentaari. Nimelt väidavad kraadiga teadlased, et see skeem, millest meil on kogu aeg räägitud, et mingi Poola määrdeaine muutub pärast seda, kui ta on Eestisse toodud, diislikütuseks, ei ole puhtalt keemia mõttes võimalik. Nad väidavad, et ilmselt on tegemist kaubakvootidega seotud pettusega. Kas minister on seda asja uurinud? Võib-olla me lahendame probleemi, saades sellest valesti aru. Järsku peaks hoopis midagi muud tegema?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sellest kirjast ei ole mul au midagi teada. Aga kui mõelda nendele meetmetele, mida eelnõus võetakse, siis tundub, et need halba küll ei tee. Need võiksid maksupettuste riski ikkagi vähendada, isegi kui keemias selline teie mainitud tõsiasi olemas on. Aga me võtame selle märkuse arvesse, ma ei oska praegu muud öelda.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on prognoositav maksutulu aastas 4,5 miljonit eurot. Samas on Eesti Õliliit ning Maksu- ja Tolliamet ise väitnud, et tulu võib olla palju suurem, isegi poole suurem, ulatudes kuni 10 miljoni euroni. Sellest me rääkisime ka õliliidu esindajatega, kui meil oli rahanduskomisjonis nendega ühine istung. Kas võib eeldada, et Maksu- ja Tolliameti töötajaid võiks olla rohkem? Kas ei tuleks suurendada ressursse ja parandada kontrollimehhanismi, et Eesti riigile laekuks rohkem maksustatavat tulu?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Maksuametnike arvu suurendamine teeb kahtlemata petturite elu raskemaks. Mis puudutab tulunumbreid, siis 4,5 miljonit eurot on arvestatud poole aasta pealt. Kui nad mõtlesid aastatulu, siis see klapib. Aga kui nad mõtlesid poole aasta tulu, siis on hea meel teada, et meie prognoos on olnud konservatiivne. Me ei tea täpselt, kui hästi see muudatus olukorda parandab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Aitäh, austatud minister! Ka teine küsimus tuleneb meie kohtumisest õliliidu inimestega. Nad rääkisid, et Soomes on palju karmimad sanktsioonid, kui on tegeldud maksupettusega ja riigile on jäänud maksud maksmata. Toodi ka üks näide. Eesti riigis pandi toime maksupettus 6 miljoni euro eest, trahviks maksti 2 miljonit, keegi oli kuus kuud kinnipidamisasutuses ja lasti siis vabaks ning nüüd needsamad isikud toimetavad uuesti kütuseturul. Kas ka meie riigis peaksid olema ette nähtud karmimad sanktsioonid nendele, kes selliseid suuri maksupettusi toime panevad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tänan! Oleksin hästi ettevaatlik konkreetse juhtumi kommenteerimisel. Esiteks, ma ei tea seda juhtumit täpselt. Teiseks on libe tee panustada ainult karistuse suurendamisse. Küllap langetas kohus otsuse kohusetundlikult, arvestades kõiki selle isiku omadusi, samuti kogu teadaolevat informatsiooni ja juhtumi eripära. Kui see inimene edasi tegutseb, siis ega tal ei ole kerge samas stiilis jätkata. Aga me tegutseme selles suunas, et maksupetturite elu oleks kibedam, mitte ainult pettuste ärahoidmise jms suunas, vaid me tegeleme ka isikuvastutusega. See vajab muutmist. Nagu ma tean, võimaldab üks 1. jaanuarist jõustuv seadus elu ära rikkuda otsestel petturitel ja nende käsilastel. See ei ole vale suund. On vaieldud selle üle, mida veel annab teha. Liiga politseiriigiks ei tohi Eestit muuta, karistuste raskus peab olema ikkagi läbikaalutud. Me arutame seda Justiitsministeeriumiga, vaadates karistuspoliitikat tervikuna. Nad on kogu aeg tahtnud karistuspoliitikat vaadata üldises plaanis, et proportsioonid ei läheks kampaanialikult nihkesse. Me oleme olnud frustreeritud, sest Justiitsministeeriumi tööplaanid on pikaajalisemad, meie aga tunnetame vajadust kiiresti sekkuda. Kuid küll me lõpuks hakkama saame.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma sain aru, et see seadus jõustub 1. juulist 2014. Sinna on veel kaheksa kuud. Miks ei saa seda seadust varem ellu viia?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Peaks täpsemalt seda eelnõu vaatama, et saada aru, mis need rakendusprobleemid on. Väga kiiret seaduse rakendamist ei saa ka alati ohutuks pidada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Eiki Nestor

Selle eelnõu puhul on kohane rääkida maksuaugust. Siin on tegemist kütuseaktsiisiga. Teine suurem ja rahalises mõõtmes veelgi võimsam probleem on käibemaksupettused. Järgmistes eelnõudes me tegeleme maksukorra muutmisega, mitte niivõrd pettustega. Aga millal võib Rahandusministeeriumilt oodata neid eenõusid, mis kõige rohkem meie riigi tulude suurust mõjutaksid, ehk käibemaksupettuste vastaste seaduste eelnõusid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mul on teemast küll ülevaade, aga kõigi nende seaduste jõustumisest rääkides võin eksida. Täna on neid eelnõusid siin tükki neli reas. Üks asi, mida me pakume, on käibedeklaratsioonide kontrolli aja pikendamine 30 päevast 60 päevani. See ei tähenda küll märkimisväärset tavapärase kontrolliaja pikendamist, aga riskantsete ja tavaliselt piiriüleste tehingute puhul, kus väga suured summad käibemaksu välja petetakse, mängitakse eri kaupadega ja see ei ole tingimata alati kütus. Millal need eelnõud siia tulevad? Ettevõtlusorganisatsioonide protestikirjadest saate teie tihti aru, et nende esimene reaktsioon on, et muudatust ei ole arutatud ja see on ennekuulmatu, aga kui me hakkame selgitama, siis selgub, et on arutatud küll. See 60-päevane kontrolliaeg on ka läbi arutatud, ainult et mitte iga organisatsiooniga. On suuremaid ja väiksemaid organisatsioone, kõigiga ei jaksa rääkida. See 60-päevane kontrolliaeg käib eelkõige piiriüleste tehingute kohta. Tavapärane käibemaksu tagastamine toimub ikka paari päevaga nagu seni.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andres Jalaku!

Andres Jalak

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 491 s.a 7. oktoobri istungil. Rahandusministeeriumi esindajad tutvustasid eelnõu eesmärki ja sisu, millest äsja rääkis ka minister. Pikemat arutelu seekordsel komisjoni istungil ei tekkinud, kuna Maksu- ja Tolliameti ning ministeeriumi esindajad olid seda probleemi juba varasematel kohtumistel komisjoni liikmetele tutvustanud. Küsimusele, mida võib maksuhaldur pärast seaduse jõustumist teha rohkem kui praegu, võiks kokkuvõttev vastus olla selline: esiteks on õigus kütust kuni asjaolude selgitamiseni kinni pidada, teiseks on õigus nõuda tagatist aktsiisi tasumiseks ja kolmandaks on õigus realiseerida või hävitada kaup, mille eest tagatist ei tasuta.
Komisjon tegi konsensuslikult Riigikogu täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. november kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 491 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


5. 17:34 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (492 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse teha tulumaksuseaduses järgmised muudatused. Kõigepealt, töö- ja ametiülesannete täitmisel isiklikku autot kasutades tehtud kulutusi saaks edaspidi hüvitada ainult kuludokumentide alusel ja hüvitatakse 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Loobutakse võimalusest maksta 64 eurot kuus hüvitist sõitude kohta arvestust pidamata, st kuludokumente esitamata. See on väga põhimõtteline muudatus. Kui soovitakse saada maksuvabastust, siis tavaliselt peab ju selleks ikka dokumente esitama. Me lihtsalt ühtlustame selle hüvitise maksmist üldise praktikaga, me ei lase autoomanikele maksuvabalt lisapalka maksta. Teiseks, kui tööandja sõiduautot kasutatakse isiklikuks otstarbeks, näeb eelnõu ette võtta arvestuslikuks hinnatavaks hüveks 256 eurot kuus, millelt tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. See piir kehtib ka praegu. Kui sõiduautot kasutatakse eranditult ameti- või töösõitudeks, siis maksukohustust pole. Kolmandaks, eelnõuga tehakse ettepanek suurendada pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2304 eurolt 2520 eurole aastas (192 euro asemel 210 eurot kuus). See arvestab, kui suur on keskmine vanaduspension peale tuleval aastal toimuvat pensionide tõstmist. Selle muudatuse tõttu jääb 2014. aastal eelarvesse laekumata 8,9 miljonit eurot. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Teile on küsimusi. Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Aitäh! Härra minister! Kui pensionide täiendav tulumaksuvabastus loodi, siis selle mõte oligi see, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. Selle ettepaneku üle võib valitsus kindlasti uhke olla. Aga mis me üldise tulumaksuvaba miinimumi suurendamisega teeme, mida valitsus meie ette toonud ei ole? Millal see toimuda võiks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Valitsus siin ülepakkumisega kindlasti ei liitu, me vaatame eelarve võimalusi. Nagu on korduvalt öeldud, see valimisprogrammi punkt pidi alla vanduma, selleks et oleks võimalik kompromissi saavutada. Me kõik ju tunnistame, et kui on koalitsioonivalitsus, siis ei saa üheltki erakonnalt nõuda täielikku programmi täitmist, isegi kui see programm eraldi võetuna on realistlik. Maksuvaba miinimumi suurendamise asemel adresseerime selle soodustuse natuke täpsemalt pensionäridele. Meiesugustele maksuvaba miinimumi kasv ju sotsiaalses plaanis olulist kergendust ei too, meil ei ole seda ka vaja. Eelarves on sellel rahal aga väga õilis ja sotsiaalne koht, me ei raiska seda ära.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Härra juhataja! Härra minister! Pensionäridele ja üldse eakatele inimestele on pensionide tulumaksuga maksustamine väga valus ja põhimõtteline küsimus. Pärast järgmise aasta 1. aprilli jääb keskmine pension tulumaksuvabaks. Aga kas te võite täna siin meile kõigile ja ka neile, kes pärast stenogrammi loevad, kinnitada, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks ka mingis kaugemas perspektiivis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma kinnitan stenogrammi jaoks, et ka tulevikus ei suuda ma populaarsuses teiega võistelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Ma muidugi ei arva, et kõik ministrid peaksid kõik eelnõud, mille kohustuslik osa on ka seletuskiri, algusest lõpuni läbi lugema, aga ma stenogrammi jaoks siiski küsin. Kas minister ei loeks meile Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu seletuskirjast ette põhjendust, miks pensionide täiendavat tulumaksuvabastust suurendatakse? Seda oleks hea kuulda.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei loe, teil on see seletuskiri ees ja teil on kindlasti mugavam seda ise laua taga teha. Aga muudatuse sisuline mõte on tulla natukene vastu sellele ootusele, et pensionilt tulumaksu ei arvestataks. Me kõik teame, et see ei ole kerge otsus, sest meie maksumaksjate hulk ju väheneb. Suuri lubadusi ja sellekohaseid valimistulemusi ei maksa minult kunagi oodata.

Aseesimees Jüri Ratas

Inara Luigas, palun!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selle seaduseelnõu raames küsin ma nii. Meie, Riigikogu liikmed, liisime autosid. Kas need on meie isiklikud sõiduautod ja nende puhul rakendatakse isikliku sõiduauto kasutamise reegleid või on need tööandja autod ja meil on mingid erisoodustused? Kuidas need autod selle seaduseelnõu raames klassifitseeruvad?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Küll on kena, et te selle teema Riigikogu saali toote, aga mul ei ole siin erilist kaasarääkimisõigust. Need ei ole ametiautod. Aga enda ametiauto kohta võin ma öelda, et selle pealt makstakse korralikult erisoodustusmaksu ja see auto on mul nii töö- kui ka erasõitudeks. Reeglite järgi pean ma alati olema mobiilne ja kättesaadav, midagi ei ole parata. Aga mõne asja maksan ikka ise ka kinni, näiteks parkimise oma kodu juures. Nii et arutage seda teie autode teemat. Seda, kuidas Riigikogu liikmed kuluhüvitisi kulutavad, võib ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutada. Aga mina arvan, et seda ei peaks tegema.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, kui tohib, rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 25. septembril 2013 valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 492 oma 7. oktoobri istungil. Komisjoni istungil tutvustasid eelnõu ning vastasid sellega seotud küsimustele rahandusminister Jürgen Ligi ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.
Nagu ka minister eelnõu tutvustavas sõnavõtus kirjeldas, jaguneb eelnõu kolmeks. Seadusmuudatustega plaanitakse muuta isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise korda, muuta tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hinna arvestust ja tõsta pensioni täiendava maksuvaba tulu määra 216 euro võrra ehk 2520 eurole aastas.
Arutelu komisjonis oli seotud täna päevakorras oleva järgmise seaduseelnõuga. Küsimused puudutasid autode kasutamise käibemaksustamist tulevikus. Konkreetselt peatuti sellel, kuidas tulevikus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise erisoodustuse hinda arvestatakse. Viimase kuu jooksul on mõlema eelnõu kohta laekunud rahanduskomisjoni terve hulk kirju huvigruppidelt. Me plaanime 7. novembril teha kõigi huvigruppidega väga tõsise arutelu. Erinevaid arusaamu, võib öelda, et ka kriitikat ning ettepanekuid on päris palju tulnud ja tõsine arutelu seisab meil ees.
Tulen nüüd menetluslike otsuste juurde. 7. oktoobri istungil otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu 492 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, ettepanekud tuleb esitada 6. novembriks kella 17.15-ks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Seoses eelnõuga 492 laekus meie komisjoni Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommentaar, kus tehakse ettepanekuid selle seaduse muutmiseks. Millest komisjon lähtus, kui ta määras kohtumise huvigruppidega, kelle hulgas on ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 7. novembrile? Miks ei saanud seda teha enne esimest lugemist ja tulla siia saali muudetud eelnõuga, kus üht või teist ettepanekut oleks arvestatud ja mõnedki probleemid maha võetud?

Remo Holsmer

Ma arvan, et see küsimus on puhtalt korralduslik ja see oleks õigem esitada komisjoni esimehele, sest tema suhtles kaubandus-tööstuskoja ja teiste võimalike partneritega. Ma võin ainult aimata, et see oli ilmselt esimene sobiv aeg või üks vähestest sobivatest aegadest, millal seda kohtumist saab korraldada.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Vaatame eelnõu 492 seletuskirja, te kindlasti oskate aidata. Siin on kaks arvu. Kõigepealt on kirjutatud, et maksuvaba tulu suurendamine vähendab tulumaksu laekumist 8,9 miljoni euro võrra, ja veidi hiljem on kirjutatud, et töötavate pensionäride töötasult jääb laekumata 1,2 miljonit eurot. Kas need 1,2 miljonit on juba selles 8,9 miljonis sees või tuleb need summad liita? Kuidas see eelarves on kajastatud?

Remo Holsmer

Aitäh küsimuse eest! Me komisjonis seda küll ei arutanud, aga ma eeldan, et neid summasid tuleb eraldi arvestada.

Aseesimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Maksupetturite vastu tuleb päris kindlasti võidelda, sest nad solgivad turgu ja teevad nendel, kes makse maksavad, tegutsemise keerulisemaks. Kas komisjon arutas ka seda, et maksupetturite püüdmise meetmete tõttu ei suureneks nende koormus, kes ausalt makse maksavad? Kas arutati, et siin oleks tasakaal? Kas komisjon võttis mingisuguse seisukoha, et vinti ei keerataks n-ö üle neil, kes oma autode eest ausalt maksud ära maksavad?

Remo Holsmer

Ma arvan, et selle eelnõu kontekstis ei ole korrektne väga palju rõhutada sõna "maksupetturid". Pigem on küsimus süsteemi korrastamises. Riik ei saa eeldada, et ettevõtjad ja maksumaksjad on petturid, küsimus on selles, kuidas maksustada õiglasemalt, nii et kõik oleks selge. Pigem on see muudatuste eesmärk. Pensionäride täiendava tulumaksuvaba miinimumi suurendamine ei puutu ka kuidagi maksupetturlusega kokku.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Väga kahju, et te ei arutanud, kui suured need eelarvekulud hinnanguliselt on. Aga võib-olla te arutasite vähemalt seda, et kui eelnõu kohaselt vabastab täiendava tulumaksuvaba miinimumi suurendamine keskmise pensioni tulumaksust, siis kui palju on pensionäre, kes tegelikult hakkavad tulumaksu maksma, ja milliselt pensioniosalt nad seda teevad?

Remo Holsmer

Aitäh! Neid arve komisjoni arutelul ei mainitud.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahan teile ette lugeda avalduse, mis on Riigikogusse laekunud: "MTÜ ELV (Eesti Autolammutuste Liit) toetab rahanduskomisjonile esitatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kommentaare käibemaksuseaduse muutmise seaduse (493 SE) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse (492 SE) kohta ning Eesti Maksumaksjate Liidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Audiitorkogu ja Eesti Raamatupidajate Kogu pöördumist seoses käibemaksuseaduse muutmise seadusega (493 SE). Me peame väga taunitavaks levivat praktikat, mil olulised eelnõud valmistatakse ette neid otseselt puudutavaid huvigruppe kaasamata. Antud juhul on kõrvale jäetud ka Eesti majanduses olulist rolli omavad organisatsioonid. Eelnõud riivavad valusalt kõiki Eesti äriühinguid. Nad on esitatud puudulikult analüüsituna ilmse eesmärgiga täita eelarveauku. Kiirustatult ja ebademokraatlikult ettevalmistatuna on eelnõud ettevõtluskeskkonda halvendavad ning on vastuolus ka valitsusliidu koalitsioonilepinguga."
Selle valitsusliidu koalitsioonilepingut ei oska ma küll kommenteerida, aga Eesti Keskerakonna fraktsiooni kindel arvamus on, et huvigruppidega, nendega, kellest sõltub eelarve, on kindlasti vaja arutada kõiki muudatusi, mis käsitlevad käibemaksuseadust, tulumaksuseadust jne. See, et kõnealune seaduseelnõu ja järgmine eelnõu, mis on päevakorras, on esimesele lugemisele tulnud ilma aruteluta näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, on sügavalt vale. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 492 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 492 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


6. 17:52 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 493 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga tehakse selles seaduses kaks muudatust, mis võiksid jõustuda 1. juulist 2014. Esiteks piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist sõiduauto ostmisel või rentimisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel. 21 Euroopa Liidu liikmesriiki on piiranud sõiduautode soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ja nendest 15 on kehtestanud meie ettepanekust rangema, 100%-lise piirangu, pidamata sõiduautosid sisuliselt tootmissisendiks. Eelnõus on tehtud ettepanek kehtestada üldiseks sisendkäibemaksu mahaarvamise piiranguks 50%. Lisaks protsendilisele piirangule on summaline piirang, kuni 2000 eurot auto kohta. Piirangut ei rakendata sõiduautodele, mis soetatakse müügiks või rendiks, taksodele ega õppesõiduautodele. Piirangut ei rakendata ka juhul, kui ettevõte tõendab, et ta kasutab sõiduautot vaid ettevõtluse tarbeks. Sõiduauto eratarbeks kasutamise maksustamise korda muudetakse, kuna kehtiv kord ei ole ennast õigustanud. Praegu maksustatakse eratarbimist tegelikust kasutamisest oluliselt väiksemas määras.
Käibemaksupettustevastase meetmena kehtestatakse käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus. See on selle eelnõuga kehtestatav teine muudatus. Lisas tuleb deklareerida ostjate ja müüjate kaupa arvelolev informatsioon, kui tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot. Selline kord võimaldab maksuhalduril automaatselt kontrollida, kas müüja ja ostja deklareerivad tehingut ühtmoodi. Selle tulemusena paraneb oluliselt riskianalüüs ning käibemaksu kontroll muutub efektiivsemaks, paraneb ka varjatud käibe arvestamine ja fiktiivsete arvete tuvastamine. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Austatud minister, teile on kohe vähemalt kaks küsimust. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui vaadata üsnagi elavat arutelu, mis on meedias tekkinud selle ettepaneku üle, siis üks süüdistus Rahandusministeeriumi ja tema allasutuste tulevase käitumise kohta on see, et kuna kontrollima hakatakse juhuse põhjal, siis on siin karta väga palju subjektiivseid otsuseid, keda üldse hakatakse kontrollima ja kuidas see kontroll hakkab toimuma, kas seda tehakse öösiti asutuste parklates või üksikisikute kaupa. Kuidas teie selle eelnõu eest vastutava ministrina selgitate, kuidas hakkab toimuma nende nõuete täitmise kontroll?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ega neid maksuameti töömeetodeid pikalt ei peaks kirjeldama, laseme neil töötada ja seadusega kohaneda. Iseenesest ei ole sõiduautode kasutamise kontroll massiivne, see ei ole kunagi selline nagu üldine maksukontroll. See on ikkagi pisteline kontroll, mis tähendab riski igale maksumaksjale. Meil ei ole illusiooni, et kõik eratarbimiseks kasutatu saab õiglaselt maksustatud. Küll aga suurendab vahelejäämise risk kindlasti eelarvelaekumisi ja parandab maksukäitumist. Nii see on. Laseme maksuametil oma tööd teha, nii nagu me muude maksude puhul teeme. Iseenesest ei ole siin ju maksustamise põhimõttes muudatust tehtud, kui te mõtlete käibemaksu mahaarvestust. Ka praegu tohib ju ainult vahetult tootmiseks vajaliku käibe ulatuses käibemaksu maha arvestada. On selge, et enamik inimesi teeb seda täies ulatuses, kasutades autot n-ö topelt, mis on ühiskonna seisukohalt mõistlik, aga ka maksustamine peaks olema õiglane.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te mainisite, et 21-s Euroopa Liidu riigis on juba kehtestatud sõiduautode soetamise piirang ja enamikus neis on see piirang lausa 100%. Ometi tahate teie selle eelnõuga kehtestada piirangu ainult 50% ulatuses. Senimaani on Reformierakond seisnud ikka selle eest, et maksustamine oleks lihtne ja ühetaoline. Millest nüüd siis selline keerukus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Väga hea küsimus. Meie sisediskussioonides on olnud tunda äärmist meelehärmi, mida ma mõistan, ja tegelikult on ka mu enda hingerahu häiritud, sest inimesed on praeguse korraldusega harjunud ja kui nende elustiili mingi maksustamisega sisse sõita, siis see ajab neid kindlasti tigedaks. Diskussioonide käigus on jäänud kõlama ka see mõte, et tõepoolest ei peaks üldse seda piiri tõmbama, parem teha siis täie rauaga. Enamik Euroopast teebki niimoodi, enamik Euroopast ütleb, et sõiduauto ei ole tootmissisend ja siin ei tohiks teha soodustust, vaid auto kasutamine tootmises peaks olema võrdne kasutamisega eratarbimises. Mina nii sõjakas ei oleks. Tuleb ikkagi möönda, et on otstarbekas, kui on üks auto, millega tehakse nii era- kui ka töösõite. Sõna "tootmine" tuleb siin loomulikult jutumärkidesse panna, sest mõnes valdkonnas ei pruugi olla tegu tootmisega. Maksuga ei tohiks siiski inimesi koormata ülemääraselt, vaid seda tuleks teha õiglasel määral. See 50% on kirik keset küla, see on tunnetuslikult valitud. Mitme riigi praktikas on seda palju kordi hinnatud ja leitud, et iialgi ei suudeta auto kasutamist täpselt hallata. Nüüd on keset küla selline kirik püsti pandud. Tuleb rõhutada ka seda, et mujal Euroopas on tavaliselt lisaks automaks. Seda ma ei poolda. Ma usun, et autode kasutamist tuleb maksustada olemasoleva maksusüsteemi piires. Eelkõige saab seda teha kütuseaktsiisiga, mis on meil juba päris arvestataval tasemel. Teiseks tuleks võrdsustada palgasaaja ja eraomaniku maksustamine, kui tegu on eratarbimisega.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Minul on veidi laiem küsimus. Igal aastal, kui siia saali tuleb järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu, on sellega kaasas terve pakk eelnõusid, millega pannakse lisakoormisi isikutele ja ettevõtetele. Möödunud aastal tõsteti näiteks ligi kuus korda navigatsioonitasusid jne. Nüüd on jälle sama seis, ausatelt ettevõtjatelt ja maksumaksjatelt võtame ikka rohkem ja rohkem, samas maksupettuste n-ö üldsumma eriti ei vähene. Mis te arvate, kas sellise tegutsemise tagajärjel paari aasta pärast ettevõtlust Eestisse üldse alles jääbki? Äkki kolivad kõik Eestist ära, sest siinne ettevõtluskeskkond muutub lihtsalt võimatuks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Teie näide oli küll väga marginaalne. Olukord ei ole päris selline, nagu te küsimuses kirjeldasite. Navigatsioonitasud, nagu ma mäletan, ei olnud 20 aastat muutunud. Nende tõstmine – kas kuus korda või vähem, selle võib üle kontrollida – lähtus valdkonnaministri põhjendatud ettepanekust. Ma ei kahtle, et 20 aastaga olud tugevasti muutuvad. Majanduse nominaalmaht on juba mitmekordistunud. Ettevõtluses on ebameeldiv igasugune maks. Aga pakutud muudatusel on ka häid külgi. Kõigepealt saab tööandja panna töövõtjatele, oma palgalistele konkreetsema kohustuse kasutada autot ainult töösõitudeks. Tal on selleks õigustus, sest kui autoga käiakse oma asju ajamas, tuleb maksta rohkem maksu. See risk, et peab rohkem maksu maksma, aitab ettevõtte vara säilitada.
Teiseks on praegu firmaautodel suur maksusoodustus: firmale autot ostes tuleb maksta vähem käibemaksu. Teistpidi on see ka maksuvaba palgalisa. Praegu makstaksegi paljudes firmades vaikides 256 eurot maksuvaba palgalisa. Selles on oma loogika. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas petetakse ja valetatakse, vaid selles, et selline on tava ja seaduses olemasolev võimalus, mida kasutatakse. Ma ei väida, et kõike peab sildistama õelate nimedega, me peame lihtsalt ise tegema sellise süsteemi, millest kõik aru saaksid. Naturaal- ja rahaline palk peavad olema võrdselt maksustatud, ametiauto eratarbimine peab olema samamoodi maksustatud nagu mitteametiauto eratarbimine.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Nii nagu iga eelnõu seletuskirjas, on ka selle eelnõu seletuskirjas ära toodud oodatavad tulud ja kulud. Kulud praegusega võrreldes ilmselt suurenevad, sest administreerimist tuleb juurde. Tulud on ka kirjas ja see tuluallikas on olemas lausa järgmise aasta eelarves – 40 miljonit eurot. Kuidas see arv saadi, jääb seletuskirjas selgusetuks. Kas see leiti ministri kabineti lae paremast või vasakust nurgast või oli selleks mingisugune teine meetod? Kuidas see oodatava tulu summa – 40 miljonit eurot – on leitud? Mis on selle eeldus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mul on hea meel öelda, et see ei sündinud ei ministri ega valitsuse kabinetis, vaid see sündis sõltumatute prognoosijate vaidluses. Sellesse ei sekkunud ükski poliitik. Küll aga oleme küsimusi esitanud ja saanud sellest metoodikast ülevaate. Seda praegu kirjeldama hakata oleks ettevaatamatu, sest tõenäoliselt eksiksin ma mõne arvuga. Teiseks ei ole ma prognoosi köögipoolt kirjeldanud ka teiste maksude puhul. Tänitamist, et prognoosid on liiga konservatiivsed, on valitsuses kuulda peaaegu igal aastal. Kuid on olnud ainult üks episood, kui minu hinnangul seati kahtluse alla prognoosi sõltumatus. See puudutas määrdeõlisid. Oldi ikka hästi kurjad, et tulu tuleb hoopis rohkem, need mahud on hoopis teised. Nõuti aru, kuidas see võimalik on. Aga õiglus võitis. Prognoos peab olema sõltumatu. Ma jääksin selle juurde ega hakkaks metoodikas rohkem urgitsema.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma endiselt hindan teid selle eest, et te räägite läbipaistvast ja lihtsast maksusüsteemist. Kuid selle eelnõu tõttu olid ettevõtlusringkonnad väga närvilised, väites, et nendega ei ole seda teemat justkui arutatud. Eelnõust tulenevalt on päevselge, et nüüd võivad turule tulla ilma käibemaksuta Saksamaalt ja mujalt Euroopast eraisikute soetatud kergelt kasutatud, aga turuhinnast oluliselt odavamad autod, sest ettevõtjal on õigus ilma käibemaksuta osta autot ka eraisiku käest. Kas te ei karda, et juhatuse esimehe ja omaniku Porsche Cayenne ostetakse ära, aga lihtsamad tööinimesed, kellel on liikumisvõimalust vaja, peavad nüüd hakkama sõitma keskmisest vanemate autodega? Riigil võib nii uute autode müügist, autode legaalsest remontimisest ja kõigest sellest jääda saamata palju arvestatavam maksusumma kui see käibemaksu mittetagasiarvestamise osa.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Kõigepealt räägin ettevõtlusorganisatsioonidega läbiarutamisest. Protestiti kolme seadusmuudatuse vastu, mis on viimasel ajal esitatud, nendest kaks olid kenasti läbi arutatud ja nende heakskiidu saanud. Kolmas muudatus puudutas autosid. Tõepoolest, sellega läks kiireks. Riigieelarve eelnõu arutelul sai juba kirjeldatud, et vahetu põhjus, miks sellised eelnõud üldse esitati, oli see, et eelarvestrateegia valmimise järel haigutas eelarves mitmekümne miljoni euro suurune auk. See raha oli puudu just nimelt teede rahastamises, mis tegi otsustamise kergemaks. Ühelt poolt hoiame nii üleval teede rahastamise eelarvet, teiselt poolt maksustame autode kasutamist õiglasemalt. Ma rõhutan, et ka pärast kõiki autode maksustamise muudatusi on firmaautot endiselt soodsam kasutada kui eraautot. Te võite sellel teemal vaielda, aga te ei saa väita, et see muudatus kuidagi hävitab ettevõtluse. Pigem on ettevõtlusele hea, kui vähem mõeldakse autode soetamisele ja rohkem teistele investeeringutele. Igal juhul on sõiduautode osa ettevõtete teiste investeeringutega võrreldes natuke nihkes. Üks põhjus on see, et meil ei ole automaksu ega autode kasutamise loogilist käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksustamist. Autod on lihtsalt maksustamise mõttes soositud, aga neile ei ole maksusoodustust vaja. Ma ei arva, et oleks vaja automaksu, praegu käib jutt pigem maksusoodustuse osalisest kaotamisest.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Seaduseelnõu räägib ainult sõiduautodest. Kui firma soetab endale kaubabussi, kas sellega siis võib isiklikke sõite teha?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Vastus on jaa. Siin peitubki lohutus. Kaubikud on selgelt tarbeautod. Need täpsustused, kuhu mingi mudel liigitub, on vaja veel teha ja maksumaksjatele teada anda. Kaubikud on kõik käsitatavad tootmissisendina, kuigi me teame, et ka nende puhul on eratarbimine tõsiasi. Kuid me ei lähe maksustamisel maksimumini. Ka automüüjad võiksid võtta asja rahulikumalt, sest see, mis siin toimub, ei kitsenda tingimata nende ärivõimalusi.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma proovisin võib-olla natuke liiga palju infot ühte küsimusse panna. Ma küsin nüüd hästi lihtsate sõnadega: kas need analüütikud, kes seda muudatust ette valmistasid, ei toonud välja sellist ohtu, et eelnõu võib endaga kaasa tuua autopargi vananemise, mistõttu võib halveneda liiklusohutus? Võib ju juhtuda ka see, et tavalised tööinimesed peavad oma tööülesannete täitmisel läbi ajama keskmisest kehvemate autodega.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Vastus on ei. Ettevõtja ikkagi hindab oma vajadusi. Tänavapildi järgi otsustades on Tallinnas uute autode osatähtsus väga suur, kui võrrelda rikkamate Euroopa riikidega. See tuleneb selgelt nendest maksusoodustustest. Ei ole mõtet eitada, et autopark on meil muu Euroopaga võrreldes suhteliselt uhkem, arvestades meie sissetulekuid. Mujal maksustatakse autosid väga kõrgelt. Soomes tuleb sisuliselt maksta kaks auto hinda, kui autot osta. Jutt ei ole nende mõistes kopikatest, lihtsalt käibemaksust, vaid väga rämedast automaksust. Maksu optimeerimisega ei jõua me kindlasti selle piirini, kus olukord muutub tehnilises mõttes ohtlikuks. Selle hoiavad ära ka autode tehnilised ülevaatused. Olukord, mis maksumuudatuste tõttu tekib, on statistiline olukord. Kõiki seniseid tavu me iialgi välja ei juuri, aga maksuettekirjutuse riski tõttu maksulaekumine kindlasti paraneb. Ka maksuhalduses on kuskil see optimum, kui rikkumisi liiga palju ei jälitata, aga siiski saavutatakse see suur eesmärk, et erinevaid palgamaksmise viise ja eratarbimist üldisemalt koheldaks võrdselt.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Ma ennustan, et suureneb nende äriühingute arv, kes põhitegevusena tegelevad autode rentimisega, suureneb kaubikute läbimüük ja Eesti riik saab 40 miljonist eurost umbes kolm-neli korda vähem raha kätte. Ole hea, kaitse eelnõu ja vaidle sellele vastu!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei ole hea. Keeldun tegemast prognoose, keeldun oma prognoosidega asendamast ametlikke prognoose. Ka rent on käibemaksu allikas, mitte ainult ost, muud tarvikud on siin ka olulised. Pigem on rendifirmadest kindlam seda maksu kätte saada. Kuna rendileandja on teada, on maksu kergem kätte saada.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen lugenud väidet, et meil on 9000 firmat, kellel pole käivet, aga kes on soetanud sõiduauto. On need õiged andmed?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! On üks tabel, mida oleks pidanud tähelepanelikumalt uurima. Sealt tuleks vaadata, kust tuleb see 9000. Ma kardan, et see lisa tuleb siia vanemate autode tõttu. Aga mina olen toonud seda näidet, et on natuke üle 5000 potentsiaalse käibemaksukoormusega auto, mis asuvad umbes 4000 firmas, kus käivet ei ole, kus on keskmiselt 1,2 autot ning üks või kaks töötajat või omanikku. See nõuaks muidugi selgitust, sest siin on kindlasti midagi ebatavalist. Mõni firma võib niimoodi edasi tiksuda, aga on selge, et enamasti on nad käibemaksu kusagilt varem tagasi saanud, selle arvel tarbinud ega näe enam käibe tekitamisega väga vaeva. Pigem peegeldab see arv sellist olukorda. Ma üldse ei väida, et seda peaks nimetama pettuseks. See on praktiline maksu optimeerimine, milleks me oleme loonud tingimused ja mida ei ole põhjust eetiliselt taunida. Olukorda on põhjust taunida lihtsalt maksuõiguslikult, tuleks ühtlustada kodanike maksukoormused ja muuta maksusüsteem õiglasemaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister, kas ma sain teist õigesti aru? Te ütlesite, et see eelnõu ei ole midagi poliitilist, selle on valmistanud ette ametnikud, see kõik on puhtalt pragmaatiline, arvestuslik ja hädavajalik. Kui see nii on, siis kui paljud ettevõtjad pöördusid ministeeriumisse kirjalikult või kui palju nende esindajaid oli sellesse töösse kaasatud? Kas ministeeriumisse on tulnud mingeid kirjalikke seisukohti ja arvamusavaldusi? Kui on, siis äkki te räägite meile, kes neid teile saatsid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ei ole seda enne juhtunud, et ma räägin midagi, aga ise ei märka. Ma ei ole öelnud, et siin ei ole midagi poliitilist. Ma ei ole öelnud, et ametnikud valmistasid eelnõu ette, kuigi see on tõsiasi. Kirju on meile muidugi tulnud. Kas eelnõu on läbi arutatud? Väga palju on räägitud sõiduautodest, nagu oleks see Eesti Nokia ja kõige tähtsam investeering, mida firma üldse võib välja mõelda. Selle eelnõu kõige tähtsam punkt puudutab hoopis käibedeklaratsiooni lisa. See on väga põhimõtteline asi, kui me saame kontrollida, kas ka lepingupartner oma käibemaksu ära maksab, selle käibemaksu, mille tehingu algataja tagasi saab. Siin peituvad kümned miljonid eurod. See on põhimõtteline muudatus maksuarvestuses, maksukontrolli elektroonseks muutmises ja passiivsete pettuste ärahoidmises. Seda küll kahjuks ainult riigisiseste tehingute puhul. Aga sõiduautodega ei toimu selles mõttes midagi põhimõttelist.
Praegune seadus nõuab, et maha arvataks ainult vahetult käibeks vajalik sisendkäibemaks. Siin ei ole tegelikult põhimõttelist muudatust, nii kurb kui see ka on. Me teeme lihtsustatud süsteemi ja tõmbame piiri 50% peale, teades muidugi, et keegi saab väita, et teda on ebaõiglaselt maksustatud. Ainus lohutus on, et automaksu me ei kehtesta, selle eest me teid kaitseme. Aga paljusid maksustatakse edaspidi siiski õiglasemalt. Kõigi nende asjadega on niimoodi. On olnud proteste deklaratsiooni lisa vastu, et see toob kaasa hirmsa halduskoormuse. Ma ütleksin väga üldiselt, et kui kõik panustavad ühe ühiku, selleks et raamatupidamisprogrammi natuke ümber teha või hakata kasutama programmeeritud või sisseostetud raamatupidamist käsitsi tehtava raamatupidamise asemel (see ju võiks olla tänapäevane tase), siis saab ühiskond sada või tuhat rahaühikut vastu. See on niivõrd kasulik investeering. Teinekord on väike üleminekukulu või ka uuendusega seotud ebamugavus ettevõttele või ühiskonnale tervikuna väga tulus investeering.
Me oleme selle läbi arutanud maksupettuste komisjonis juhtivate ettevõtlusorganisatsioonide osalusel ja heakskiidul, tööandjate keskliidu ja kaubandus-tööstuskoja heakskiidul. Eelarveprobleemide tõttu läks meil autosid puudutavate otsustega kiireks, aga eks me siis prognoosi peale maksusummade ka huvigruppide käitumist. See, et nad ärrituvad, oli ausalt öeldes ette teada. Aega veel on, et nendega vaielda, eelnõu jõustub seadusena alles 1. juulist. Aga väga raske on siin sisulisi vastuargumente leida. Nagu üks juhtiv ettevõtja ütles: "Siin ei ole võimalik sisuliselt vastu vaielda, aga te, paganad, tegite selle ära ilma meiega rääkimata." Ma olen ka varasematel kordadel rääkinud, et see etteheidete laviin ei ole väga adekvaatne. Seda juttu, et asi ei tööta ning on nii või naa, võib kõigi kehtivate maksuseaduste kohta rääkida. Teatud tõenäosusega peavad need seadused vett, aga mingid lekked on alati. Nendele keskendudes jääksidki seadused kehtestamata ja riigieelarves poleks tulusid.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 7. oktoobri istungil. Komisjoni istungil andis eelnõu eesmärkidest ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi. Arutelul osales ning komisjoni liikmete küsimustele vastas ka Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. Nii nagu rahandusminister eelnevalt kirjeldas, on eelnõul kaks eesmärki: esiteks, sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piirata sõiduautode ostmisel ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu mahaarvamist, teiseks, kehtestada käibedeklaratsiooni lisavorm, mis esitatakse koos käibedeklaratsiooniga ja kus deklareeritakse ostjate ja müüjate kaupa arved, mille kogusumma tehingupartnerite kaupa on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. Mõlemad muudatused täidavad maksupettustega võitlemise eesmärki.
Tänane debatt siin saalis algas küsimusega (selle esitas vist kolleeg Nestor), kuidas see rahaline pool on kokku arvutatud. Ka komisjoni istungil oli sama küsimus üleval. Ma saan viidata nendele arvudele, mida Rahandusministeeriumi ametnikud komisjoni liikmetele tutvustasid. Eelduseks on võetud see, et juriidiliste isikute kasutuses on Eestis praegu 26 500 liisinguautot ja välja ostetud on 55 000 autot. Jutt käib seega 81 500 autost. Maksubaas, mida Rahandusministeerium nende autode pealt arvestab, on ligikaudu 533 miljonit eurot, seotud kulud ehk kütus, hooldus ja remont annavad veel ligikaudu 206 miljonit eurot. Nende summade pealt arvestatud käibemaks on 123 miljonit eurot. Need on need orientiirid, millele Rahandusministeerium tugineb. Meil Riigikogu liikmetena on nagu ka ministril raske seda prognoosi kahtluse alla panna. Pigem püüti komisjoni arutelu käigus lihtsalt mõista tehete järjekorda ja esitatud eeldusi.
Samuti rääkisime komisjonis sellest, kuidas tõendada, et autot on kasutatud ainult töisteks tegemisteks. Rahandusministeeriumi ametnikud selgitasid seda nii, et neid tõendeid hinnatakse kogumina: sõidupäevikud, GPS (kui see autos on), muud tõendid, ka tööleping, kui seal on kirjeldatud sõiduauto kasutamist. See loogika ja tõendite hindamine hakkab toimuma kogumis.
Keegi – ma palun vabandust, aga ma ei mäleta, kes – küsis, et kui kontor asub kodus, siis kuhu auto parkida. Sellele küsimusele vastati, et kui kontor on kodus, siis pargitakse auto kontori juurde, mis asub kodus. See küsimus on õigustatud, sest kui kellelgi on n-ö kodukontor ning ta elab ja töötab samal aadressil, siis on vaja teada, kuidas auto käibemaksustamine tulevikus käib. Siin on jällegi küsimus tõendites. Kui ettevõtja ja kodanik küsib täies ulatuses käibemaksu tagasi, siis peab ta ka tõendama, et ta kasutas autot tõesti töisteks tegemisteks.
Komisjonis küsiti ka, kuidas prognoositakse inimeste käitumist maksuameti vihjetelefonile helistades. Viidati Soome praktikale, mis pidavat olema selline, et kui naabril on uus auto hoovis, siis esimene kõne pole mitte naabrile, et küsida, kust ta selle auto sai, vaid pigem maksuametile. Ma loodan, et Eestis sellist praktikat ei teki.
Mis puudutab rahanduskomisjoni järgnevaid tegevusi nende kahe eelnõuga, eelneva ja käesolevaga, siis olgu veel kord kinnitatud, et 7. novembrile on rahanduskomisjonis planeeritud ühisistung huvigruppide esindajatega, kus me kõik kirjad ja ettepanekud läbi räägime ning kujundame seisukoha, kas midagi eelnõus vajab muutmist või mitte.
Üks nüanss veel, mida minister ei maininud. Eelnõu vajab Euroopa Komisjoni luba erandi tegemiseks. Harri Tiido, kes on Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures, ongi esitanud Euroopa Komisjonile kirja, et käibemaksudirektiivist erandit taotleda.
Komisjon otsustas 7. oktoobril teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada (poolt 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 4) ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, muudatusettepanekud tuleb seega esitada 6. novembriks kella 17.15-ks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Teile on küsimusi. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelmise eelnõu arutelul ei osanud te täpselt öelda, kui suuri kulutusi see eelnõu kaasa toob. Tundub, et kõnealuse eelnõu puhul on komisjoni üsna hästi informeeritud, sest ka teie teate, kui palju on prognoositavaid tulusid. Teie ettekandest oli üsna selgelt aru saada, et teil oli kahtlusi, kas see 40 miljonit eurot, mis on eelarves ette nähtud, on reaalselt võimalik tulu. Kuidas teie komisjoni arutelu kokku võtaksite? Kas te olete veendunud, et need prognoosid on optimistlikud, lausa liiga optimistlikud või reaalsed? Kas teil oli ka arutelusid selle üle, kui subjektiivne eelarve täitmine hakkab olema? Võtame näiteks inimese, kes elab mõnes armsas Tallinna lähedal asuvas vallas, kus ühissõidukid ei sõida, ja kelle ainukene auto on firma nimele registreeritud. Kas see ongi see potentsiaalne, ütleme, allikas, kust raha saada?

Remo Holsmer

Aitäh! Küsimusi oli selles pikas loos, mis te rääkisite, päris mitu. Kõigepealt sellest, mis puudutab võimalikke tulusid. Need tulud tuleb jagada kaheks. Esiteks, need tulud, mis puudutavad autode käibemaksustamist. Järgmise aasta eelarve kontekstis tuleb meie komisjonil usaldada Rahandusministeeriumi ametnikke, kes on hinnanud, et eelarve lisatulu on poolaastas 20 miljonit eurot. Elektroonilised käibemaksudeklaratsioonid, mis samamoodi hakkaksid kehtima 1. juulist ehk järgmise aasta teisest poolaastast, peaksid hinnanguliselt tooma lisaks veel 15 miljonit eurot. Mis see teine küsimus teil oligi?

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

Priit Sibul

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite või mis mulje teile endale jäi, kas seda eelnõu on vaja selleks, et maksuõiguslikus kontekstis valitseks õiglasem olukord, või selleks, et täita maksudega riigieelarvet?

Remo Holsmer

Eelnõu eesmärk on, et edaspidi oleks maksustamine õiglasem: kui praegu ostab auto eraisik, siis maksab ta täie rauaga käibemaksu, aga kui auto ostab ettevõtja, siis saab ta käibemaksu tagasi küsida. Me teame, et tegelikult kasutatakse ametiautosid peale töösõitude ka eratarbeks. Ma arvan, et seda olukorda see eelnõu kindlasti tasakaalustab. Samuti, nagu te õigesti märkisite, on eelnõul eelarvepoliitiline eesmärk. Võimalikku tuluallikat ma eelnevalt kirjeldasin, kui ma vastasin Mailis Repsi küsimusele, kui palju see eelnõu võiks eelarvele lisatulu tuua.

Aseesimees Jüri Ratas

Tiina Lokk-Tramberg, palun!

Tiina Lokk-Tramberg

Aitäh, eesistuja! Hea ettekandja! See eelnõu ei ole lähiriikidega võrreldes vist ainulaadne. Kas teil on andmeid, kuidas näiteks need asjad on reguleeritud kas Soomes või Rootsis, kellega me ennast väga võrrelda armastame?

Remo Holsmer

Aitäh! 100%-line sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang kehtib 21-st Euroopa Liidu riigist 15-s. Võrreldes selle eelnõuga maksustavad 15 Euroopa Liidu riiki oma kodanikke käibemaksuga veel kõrgemalt. Soome praktika ongi selline, et auto puhul ei ole sisendkäibemaksu arvestamine lubatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esindaja! Mul on lihtne küsimus. Te mainisite, et üks kolleeg, kelle nimi teile ei meenu, küsis selle kohta, ega ettevõtjad, kes töötavad kodukontoris, selle kontrolli objektiks ei satu. Täpsustage, kuidas see on lahendatud. Kui auto kuulub ettevõttele ja ettevõtte kontor asub inimese kodus, kuidas maksuametnikud sellele probleemile siis lähenema hakkavad?

Remo Holsmer

Eesti Vabariigis on lubatud pidada kontorit oma kodus, see on täiesti legaalne. Kui inimene tõestab maksuametile, et ta kasutab autot ainult töösõitudeks, siis see, et ta pargib autot oma kodusel aadressil, ei ole mingisugune probleem.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma sain kaasa fraktsiooni juhtkonna manitsuse, et ma räägiksin rohkem kui kodanik ja ettevõtja, kasutades selleks fraktsiooni kõneaega.
Rahandusminister Jürgen Ligi on ääretult sümpaatne inimene. Ta on pidanud suhteliselt rasket võitlust ülejäänud valitsusliikmetega, hoides Eesti fiskaalpoliitikat kindlalt ohjes. Väga kurb meel on selle pärast, et rahandusminister Jürgen Ligi, kes on selline tubli inimene, peab olupoliitilistest vajadustest tulenevalt riigieelarve menetlemise ajal tulema Riigikogu ette seaduseelnõudega, mis on suhteliselt suure tõenäosusega tehtud kiirustades ja mis ilmselt ei meeldi ei talle endale ega tema koalitsioonikaaslastele (vähemalt sellele osale neist, kes suudab mõistlikult mõelda, aga ma eeldan, et liberaalid mõtlevad alati mõistlikult).
Mis on tänaseks Eestis juhtunud? Me unistame sellest, et meie maksusüsteem oleks lihtne, ühetaoline, minimaalsete eranditega jne. Meenutame lähiajalugu. Ka minu ajaarvamine siin majas on jumala abiga kestnud üle kuue aasta. Tuletame meelde, kui palju me oleme nende kuue aasta jooksul, mis inimarengu seisukohalt on ju kaduvlühike ajahetk, see on nagu välgusähvatus, pidanud tegema oludest tulenevaid ja ühiskonnale hästi totraid signaale saatvaid seaduseelnõusid. Esimesena meenub mulle poolteisenädalane käibemaksujama, nüüd on meil jälle see autoteema siin üleval. Natuke kurb on ka selle pärast, et tublid inimesed, kes on endale maja ehitanud ja 1990. aastate lõpus, kui Eesti Energia propageeris, et pange kõik endale elektriküte, mis on kõige rohelisem, progressiivsem ja toredam, oma maja elektriga kütma hakkasid, ei suuda suure tõenäolisusega teha lisainvesteeringuid ning on päris halvas olukorras. Aga issanda päike läheb enne looja, kui me selle loetelu suudaksime lõpetada.
Ma arvan, et ega ka Keskerakonna fraktsioon oma olemuselt ei vastandu sellisele maksustamisele, sest Keskerakonna fraktsioon saab väga selgelt aru, et riigieelarvesse on raha vaja. Aga meil on väga raske mõista, kuhu me lõpuks liigume. Me ei taha endale tunnistada, et meie maksusüsteem ei ole enam ühetaoline ja läbipaistev, vaid järjest rohkem ja rohkem on sel selline räsitud iseloom, sest me ei istu maha ega hinga sügavalt, et arutada, mis me oma maksudega peale hakkame.
Lõputu teema on ju seesama tulumaksuvaba miinimumi nihutamine. Täpselt samamoodi ütleb minu suure sümpaatia ära teeninud Jürgen Ligi, et jah, põhimõtteliselt on siin arutluskoht täiesti olemas. Me räägime asjadest, aga me ei julge neid tunnistada.
Ma tahan tuua veel selle näite, et töötuskindlustusse, millest on ka kaua räägitud, on kogutud kohutavalt suured reservid. See on jube mugav, sest riigikassa saab seda raha praegu kasutada. Me ei räägi sellest, et teeks otsuse midagi muuta.
Ma võtan kolm minutit lisaaega, kui tohib, härra juhataja.

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Aivar Riisalu

Aitäh, härra juhataja! Ma tahan meid kõiki üles kutsuda ikkagi tervet talupojamõistust kasutama. Me peame hakkama endale aru andma, et järjest rohkem kostub hääli, et võib-olla on meie tööjõumaksud liiga kõrged. Järsku peaks siin midagi muutma?
Minu meelest ei ole see signaal, mis sellistest menetlustest, nagu meil siin täna on, ühiskonda läheb, kasulik enam mitte kellelegi. See ei ole kasulik seadusandjale ega valitsuskoalitsioonile ja veel vähem meeldib see opositsioonile, kes tegelikult peaks oma positsioonist tulenevalt justkui võitlema rõhutute õiguste eest.
Aga konkreetselt selle autoeelnõu juurde korraks tagasi tulles ütlen, et mina tegevettevõtjana näen küll seda ohtu, et rikkal inimesel ei jää mitte ükski kallis auto ostmata, sest see raha leitakse, aga kannatama hakkavad eelkõige keskmised ja väikesed ettevõtted, kus üks auto on müügimehel ja võib-olla tegevjuhil teine. Me ju teame, et Eestis on ligi 200 000 ettevõtet. Iseküsimus on see, kui paljud neist töötavad. Me järjest rohkem propageerime seda, et kui te ei leia endale normaalset tööd, siis hakake ise ettevõtjaks. Neid ühemehe osaühinguid on meil piisavalt palju ja tegelikult lööb see muudatus ju nende pihta. See on kurb.
Aga kõige hullem on see, et ma kardan, et nüüd hakkab jälle autode vedamine Saksamaalt peale. Sealt on eraisikul võimalik tuua Eestisse kolme aasta vanuseid autosid, maksu ei ole, ning müüa see eraisiku ja juriidilise isiku vahelise lepinguga turuhinnast arvestatavalt odavamalt maha. Vaat siis see käibemaksuküsimus kaobki ära. Ma kardan, et lõppresultaadina kaotavad automüüjad. Selliseid autosid tavaliselt ei remondita enam firmaesindustes, vaid lugematutes väikestes töökodades, mis saavad muidugi tööd, on õnnelikud jne.
Ma rõhutan 53. korda, et ma pean heast ministrist Jürgen Ligist väga lugu. Kui sellist meest Eestil ei oleks, siis oleks meie elu väga raske. Aga ma kardan, et heale rahandusministrile on need sõltumatud eksperdid, kes on nii sõltumatud, et neist mitte midagi ei sõltu, sedakorda andnud võib-olla halba nõu. Mina arvan, et rahandusminister Jürgen Ligi võiks kõiki erakondi kaasates algatada laiema debati selle üle, kuhu liigub Eesti maksupoliitika. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kuna siin tekkis küsimus, miks autode maksustamisega üldse tegeldakse, siis kirjeldan veel seda suuremat pilti. Nagu ikka on kahte sorti põhjusi: riigieelarve tulust ja maksusüsteemi loogikast tulenevad põhjused. Maksusüsteemi loogikast sai siin juba räägitud. Kordan üle, et eesmärk on isikute ja eri palgaliikide võrdne kohtlemine. Firmaauto on ka peale kõikide nende eelnõude seadusena jõustumist endiselt maksunduslikult soodsam.
Teiseks, eelarveline eesmärk. Kordan üle, et eelarve tegemise viimases faasis oli meil puudu kümneid miljoneid eurosid teehoiuraha. Mõelge selle peale. Kes peaks teehoiuraha kinni maksma? See puudujääk oli tekkinud eelkõige sellepärast, et europrojektid ei ole ette valmistatud ja Euroopa uus eelarve ei ole kehtima hakanud. Seda, mida me olime seni teinud, oli nüüd tehniliseltki võimatu teha. Peale selle tahtsime väiksematele teedele rohkem kodust maksuraha suunata.
Ettevõtjatele, kelle tundeid siin on riivatud ja kes on proteste esitanud, panen ma ikkagi südamele mõelda maksusüsteemi õiglusele. Meil on üliväike ettevõtte tulumaksukoormus. Firmad saavad teha valikuid, millal ja kuhu investeerida. Meil ei ole automaksu, mis on Euroopa kontekstis väga eriline. See on väga suur sääst. Aga kui me lisame sellele täieliku käibemaksusoodustuse, sotsiaal- ja tulumaksusoodustused, siis ühel hetkel tekib lihtsalt väike praks. Ma ei pea silmas ainult seda, et eelarve ei pea vastu, näiteks jäävad teed rahastamata, nagu praegu oleks võinud juhtuda, vaid siis on lihtne ka tõestada, et ettevõtjad, muidusööjad, vajavad nii astmelist tulumaksu, tavapärast tulumaksu, ettevõtte tulumaksu kui ka automaksu. See on reaalsus.
Poliitiline alternatiiv on astmeline tulumaks, kõrge ettevõtte tulumaks ja automaks. Seda kõike ju pakutakse. Meie ei tee muud, kui palume leppida sellega, et autod, kuulugu need firmadele või eraisikutele, on eratarbimise puhul sarnaselt maksustatud, eelarve kulud, praegusel juhul väga selgelt teehoiu ja tee-ehituse kulud, on kaetud ning tulemuseks ei ole selline maksukoormuse kasv, mis ettevõtluskeskkonna tõesti hävitab. Ettevõtluskeskkonda hävitab ettevõtte tulumaks kui kõige kasvuvaenulikum maks. Teiseks teeb seda astmeline tööjõumaks, mis vähendab just nimelt kvalifitseeritud tööjõu värbamise võimalusi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 493 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 493 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


7. 18:44 Investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 501 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõus on kaks olulist teemat. Esiteks, selle aasta lõpuni kehtivad teise samba pensionifondidele järgmised piirmäärad: valitsemistasu 2% (konservatiivsetel fondidel 1,2%) ja tagasivõtmistasu 1%. Eelnõuga pikendatakse kohustuslike pensionifondide valitsemistasude piirmäärade kehtivust 2018. aasta lõpuni. Pikendamise põhjus on ebapiisav konkurents tasude ja tootluse vallas ning valitsemistasude püsimine suhteliselt muutumatuna. Keskmine valitsemistasu 2012. aasta lõpus oli 1,47% ning 2002. aastal oli see 1,52%. Eelnõus on tegemist tasupiiranguga, mida me soovime säilitada. Teiseks, põhiseadusega viiakse kooskõlla kohustusliku pensionifondi osakute pärimise kord. Edaspidi on nagu kolmanda samba osakute pärimiselgi võimalik juriidilisele isikule teha päritud osakute väärtuses rahaline väljamakse. Lisaks antakse pankrotihaldurile õigus nõuda osakute tagasivõtmist osakuomaniku pärandvara pankroti korral ehk võlausaldajal on võimalik oma nõudeid rahuldada teise samba osakute arvel. Eelnõu seadusena jõustumise ajaks soovime määrata 1. jaanuari 2014. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas 7. oktoobril 2013 Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 501 14. oktoobril. Komisjoni istungil andsid eelnõu eesmärkidest ülevaate Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ja peaspetsialist Tõnu Lillelaid. Kuna minister juba tutvustas eelnõu sisu, siis annan edasi lühikese informatsiooni komisjonis kuuldust.
Komisjonile öeldi, et eelnõul on neli eesmärki. Esiteks, pikendada kohustuslike pensionifondide valitsemistasude piirmäärade kehtivust veel viie aasta võrra. Põhjendust te ministrilt kuulsite.
Teine muudatus puudutab kohustusliku pensionifondi osakute pärimise regulatsiooni, kui pärija on juriidiline isik. Nimelt viiakse eelnõuga kohustusliku pensionifondi osakute pärimise regulatsioon ning kohustusliku pensionifondi osakuomandi pärandvara pankrotisätted kooskõlla põhiseadusega, täpsemalt öeldes viiakse need kooskõlla põhiõigusega omandi kaitsele. Seni on saanud pärida üksnes füüsilised isikud ja juriidilisel isikul on füüsilise isiku kõrval kaaspärijana olnud õigus pärandiosale, mille hulka kuulub ka pensionifondi osakute väärtus. Edaspidi jääb kehtima põhimõte, et juriidilistel isikutel on õigus pärida kohustusliku pensionifondi osakuid ja nad saavad niimoodi osa päritud osakute väärtusest.
Kolmas muudatus võimaldab pankrotihalduril füüsilise isiku pärandvara pankroti korral nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist. Mida see lihtsamalt öeldes tähendab? Kehtiva seaduse kohaselt on pärijatel õigus kohustusliku pensionifondi osakud rahaks teha, surnud osakuomaniku võlausaldajatel puudub samal ajal võimalus oma nõudeid pensioniosakute arvel rahuldada. Muudatuse kohaselt saavad pärandvara pankroti korral pärandvara hulgas olevatest pensioniosakutest osa ka võlausaldajad.
Neljas muudatus on tehnilist laadi. Alates 2014. aasta veebruarist ei paku Eesti Pank enam maksete riigisisest arveldusteenust, väärtpaberite keskregistril tuleb valida endale uus arveldusteenuste pakkuja. Seetõttu jäetakse seadusest välja viited Eesti Pangale ehk seaduse sättest kaob ülemäärane detailsus.
Komisjoni arutelul tõusis pikemalt päevakorda küsimus, mis puudutas kohustusliku pensionifondi valitsemistasude piirmäärade muudatust. Piirmäärade kehtestamise algne mõte oli tekitada konkurentsi pensionifondide valitsejate vahel. Komisjonis küsiti, miks ei ole turgu tekkinud ja mida valminud analüüs selle kohta ütleb. Ministeeriumi esindajalt sai komisjon teada, et selline ootus, et konkurents tekib, tõesti oli. Analüüs ütles aga, et keskmine valitsemistasu oli 2012. aasta lõpuks vähenenud üksnes mõne baaspunkti võrra, 1,47%-ni. See oli peamiselt seotud kolm aastat tagasi kehtima hakanud regressiivsete valitsemistasudega, mis tähendas, et valitsemistasu vähenes sõltuvalt fondi varade mahust 10% iga 100 miljoni krooni kohta. Komisjoni liikmetele selgitati, et puudub statistiline seos fondide valitsemistasude ja investeerimistegevuse aktiivsuse vahel. Eestis on küll üks erandlik fond, kes võtab suurimat tasu ja kelle tootlus on ka keskmisest kõrgem. Selleks et turg paremini tööle hakkaks, on analüüsis pakutud teha muudatusi kahes etapis. Praeguse eelnõuga kavandatavad muudatused on n-ö esimese etapi muudatused, aga Vabariigi Valitsuse analüüsis pakutakse veel lisasamme, mis peaksid lähiajal eelnõuna formeeruma ja jõuavad ilmselt siis ka Riigikogu saali.
14. oktoobri istungil otsustas rahanduskomisjon konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu 501 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober kell 17. Need olid menetlusotsused. Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 501 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 501 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. oktoobri kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


8. 18:51 Riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seaduse eelnõu (494 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seaduse eelnõu 494 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Valitsus paneb ette muuta riigilõivuseaduse § 3331. Selle eelnõu sisu on lihtne. Arhiiviteatiste väljastamise eest on ette nähtud riigilõiv. See riigilõiv on praegu 3 eurot 19 senti ja välisesindustes 5 eurot. Seaduseelnõu kohaselt on kavas suurendada riigilõivu vastavalt 10 ja 25 euroni. Praegused riigilõivud on kehtinud alates 1. jaanuarist 1999 ehk enam kui 14 aastat. Eelnõuga korrastatakse riigilõive selliselt, et need oleksid põhjendatud ja kulupõhised ning vastaksid riigilõivuseaduse põhimõtetele. Kuna suur osa arhiiviteatisi on vajalikud pensionide määramiseks, on arvestatud ka maksevõimelisuse põhimõtet. Loodan, et ma olen seda lühikest eelnõu ammendavalt tutvustanud. Märkusena lisan niipalju, et selle muudatuse tulemusena laekub riigilõivuna riigieelarvesse täiendavalt ligikaudu 22 000 eurot. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Teile on üks küsimus. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui te seda eelnõu ette valmistasite, kas siis asjaomased ametnikud arutasid ka mingeid muid võimalusi peale iga kümne või viie aasta tagant uue summaga Riigikogu ette tulemise? Näiteks võiks anda üldvolitusnormi, kehtestada riigilõive teatud proportsioonidele vastavalt määrustega ja elukalliduse muutudes neid määrustega ka muuta.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo

Aitäh! Küsimus on igati asjakohane. Tõenäoliselt oleks mõistlikum, kui suhteliselt eklektiliselt ja ilma piisava süsteemsuseta riigilõivude Riigikogu ette toomise asemel töötataks välja terviklikum süsteem. Aga see ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumi, vaid mõne teise ametkonna ülesanne. Ma usun, et sellega ka tegeldakse. Vähemasti valitsuse istungil selle eelnõu arutelu käigus niisugune märkus tehti. Ma usun, et kui Riigikogu arusaamad on valitsuse arusaamadega ühesugused, siis niisugune eelnõu siia ka jõuab.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andres Jalaku!

Andres Jalak

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas riigilõivuseaduse § 3331 muutmise seaduse eelnõu 494 s.a 17. oktoobri istungil. Nagu teile äsja tutvustas ka meile eelnõu haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Nagu te kuulsite, on senised määrad kehtinud 14 aastat. Küsimused ja teemad, mida komisjonis arutati, olid kulupõhisuse põhimõte ja eelarve mõju. Kõlas ka arvamus, et riigilõivude kehtestamisel võiks kehtida mingi seaduspärasus. Miks mitte fikseerida see põhimõte näiteks riigieelarve baasseaduses, et iga ministeerium või mõni muu ametkond ei peaks jälle teatud aja tagant tulema siia uute taotlustega. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 23. oktoobril s.a ja esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 31. oktoober kell 17. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 494 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. oktoobri kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


9. 18:57 Sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 471 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nimetatud seaduseelnõus pakutud muudatuste eesmärk on kõrvaldada psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste sisu ja korraldust puudutavad kitsaskohad. Erihoolekandeteenuseid ja nende korraldamist puudutavad suuremad muudatused on järgmised.
Esiteks, inimestele, kes elavad asenduskodus (kasutatakse ka suupärast nimetust "lastekodu"), aga oma turvalisuse, toimetuleku ja/või hooldusvajaduse või järelevalve tagamiseks vajavad ka erihoolekandeteenuseid, näiteks siis, kui nad saavad täisealiseks, antakse õigus saada erihoolekandeteenuseid eelisjärjekorras. Nende inimeste edaspidine elu sõltub otseselt teenuste kättesaadavusest, mistõttu on vaja tagada, et nad hakkaksid kiiresti ühe teenuse asemel teist saama. See puudutab mõistagi lapsi, kes on sügava või raske vaimupuudega, kes elavad asenduskodus ja ka täisealiseks saades või noorukiikka jõudes vajavad kõrvalist abi. Ei tohi tekkida olukorda, kus kahe teenuse vahele jääb auk. Seda probleemi on praktikas püütud inimlikult lahendada, kuid me soovime seadusesse üheselt kirja panna, et neil inimestel on õigus saada teenuseid eelisjärjekorras.
Teise muudatusena hakkab Sotsiaalkindlustusamet erihoolekandeteenuste järjekordi pidama maakonnapõhiselt iga erihoolekandeteenuse kohta eraldi. See tagab selle, et vabanenud kohad jääksid paiknema üle Eesti ja pearaha ei liiguks inimesega kaasa mõnda teise asutusse. Näiteks võib mõnes asutuses olla mitu vaba kohta, aga sinna pearaha koos asukatega juurde ei tule.
Kolmanda muudatuse kohaselt koostatakse rehabilitatsiooniplaan erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks alates 16. eluaastast. Praegu tehakse seda alates 18. eluaastast, aga Sotsiaalkindlustusamet võib edaspidi järjekorda võtta ka isiku, kes on 16-aastane. See tagab selle, et kui teenuse vajaja saab täisealiseks, siis hakkab ta võimalikult kiiresti teenust saama. See puudutab eeskätt neid vanemaid, kellel on kodus sügava või raske vaimupuudega laps või üldse raske puudega laps, kes vajab teenust. Siis ei teki olukorda, kus laps pärast täisealiseks saamist peab veel aastaid järjekorras ootama.
Neljandaks, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutaja, kes osutab teenust sügava liitpuudega isikule, saab õiguse palgata hooldustöötajaid. Praegu tegelevad hoolealustega tegevusjuhendajad, aga hooldustöötajaid on vaja rohkem hoolt vajavate klientide või hoolealuste jaoks.
Rehabilitatsiooniteenuse regulatsiooni muudatuse eesmärk on tagada, et rehabilitatsiooniteenust oodanud inimene, kelle rehabilitatsiooniplaan on ootamise ajal kehtivuse kaotanud, saaks ikkagi teenust vastavalt varasemale hinnangule ja kaob ära vajadus koostada vaid selleks otstarbeks uus rehabilitatsiooniplaan. See on muudatus, mis vähendab rehabilitatsioonivaldkonnas bürokraatiat. Hästi palju on olnud kriitikat selle kohta, et liiga suur osa rehabilitatsiooni eelarvest läheb plaanide koostamisele ja liiga väike osa teenustele. See on üks muudatus, mis tasakaalu parandab, tehes seda teenuste kasuks.
Samuti aitab paremini teenuseid osutada muudatus, mis puudutab puude tuvastamist taotlevale lapsele rehabilitatsiooniplaani koostamist. Kui tegemist on korduva puudeekspertiisi taotlemisega, siis ei ole enam vaja koostada eraldi rehabilitatsiooniplaani ja teenust saavad seda vajavad lapsed edasi.
Oluline on märkida, et lisaks nendele muudatustele, mis peaksid olemuslikke probleeme uudselt lahendama, oleme teenuste osutamist vaadanud kaugemas perspektiivis. Erihoolekandeteenuste järjekordade kaotamine, mis on järgmisel aastal väga suures osas kavas ja milleks meil on varutud valdkonnaeelarve kasvu üle 16%, aitab paremini teenuste osutamist korraldada. Kui praegu on olukord, et inimene vajab üht erihoolekandeteenust, aga selle saamiseks on järjekord, siis tekib vähemasti teoreetiline oht, et talle määratakse mingi teine erihoolekandeteenus. See tähendab, et inimene justkui formaalselt saab teenust, aga see ei paranda tema toimetulekut maksimaalselt ja see teenus võib ka ühiskonnale olla kulukam kui see teenus, mida inimene tegelikult vajab.
Neid ümberkorraldusi tehes saame süsteemi ressursse paremini kavandada ja säästlikumalt kasutada, aga esmatähtis on, et teenust saab suurem hulk inimesi. On ju hästi problemaatiline, kui inimene vajab erihoolekandeteenust, aga ta peab selle saamiseks aastaid järjekorras ootama. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Seaduseelnõu näeb ette, et ööpäevaringse teenuse osutajal on kohustus tagada kontroll erihooldusteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja sealt väljumise üle. Me kõik teame juhtumeid, kui Valkla hooldekodust on rasked psühhiaatriahaiged plehku pannud ja igasuguseid pahandusi korda saatnud. Hooldekodul aga puuduvad vahendid kontrolli tõhustamiseks. Psühhiaatriahaigetele võib ju selge ja kõlava häälega teie suurepärast seadust ette lugeda, aga see vist asjale suurt kaasa ei aita. Kas riik plaanib eraldada lisaressursse, et aidata hooldekodudel seadusest tulenevat kohustust ellu viia?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Jah, plaanib. Te rääkisite kohtumääruse alusel osutatavast teenusest. Ütlen laiemale ringile selgituseks, et statsionaarset erihoolekandeteenust saab praegu umbes 2500 klienti, kellest 150 ei saa seda mitte vabatahtlikult, vaid kohtumääruse alusel. Seda seetõttu, et nad on kas endale või teistele või nii endale kui ka teistele potentsiaalselt ohtlikud, aga nad ei ole kurjategijad ja meil ei ole õiguslikku alust kohelda neid kui vange. Suurem osa nendest 150 inimesest saab tõepoolest teenust Valklas. Vastab tõele ka see etteheide, et seal ei ole aastate jooksul suudetud alati piisavalt tagada, et need inimesed, kes peaksid olema isoleeritud, kuidagi põgenema ei pääseks. Selleks et suurendada asutuse ja selle kaudu ka ümberkaudsete elanike turvalisust, on meil veel sel aastal eraldatud 141 000 eurot (videovalve, spetsiaalne kaardisüsteem ja piirdeaed – kõik sellised asjad). Samas rõhutan veel kord, et see ei tähenda, nagu me ehitaksime Valklasse vanglat, küll aga peame suutma need inimesed, kes on potentsiaalselt kas endale või teistele ohtlikud, ohutus keskkonnas hoida.
Järgmise aasta eelarvega on meil plaanis ligikaudu 50% – see on tavatu tõus – suurendada kohtumääruse alusel teenust saavate klientide pearaha. Praegu on pearaha kliendi kohta 557,19 eurot, see suureneb 847 euroni. See tähendab, et meil on võimalus esiteks paigutada kliente selliselt, et kokkusobimatute diagnoosidega kliendid kokku ei puutuks, teiseks on meil võimalik palgata rohkem töötajaid, mis on oluline ka töötajate turvalisuse seisukohast, ja kolmandaks on meil võimalik tõsta oluliselt töötajate palka. See oli väga hea küsimus. Selles valdkonnas on kavas väga põhimõttelised muudatused, mida ma olen sotsiaalkomisjonis juba veidi detailsemalt seletanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! On üldiselt teada, et riiklike hoolekandeteenuste saamiseks on mõistmatult pikad järjekorrad ning inimesed ei saa abi. Sellega pannakse ohtu nii abivajaja kui ka tema lähedaste tervis ja heaolu. Kuidas te sotsiaalministrina hindate erihoolekandeteenuste valdkonnas valitsevat olukorda ja kas selle eelnõu seaduseks saamise korral toimub mingeid tuntavaid nihkeid paremuse poole?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, see eelnõu aitab lahendada mitu väga pakilist probleemi, aga suurema muudatuse toob kaasa see eelnõu, mida te arutasite paar päevakorrapunkti tagasi, nimelt riigieelarve seaduse eelnõu. Järgmise aasta eelarve abil saame lisaks sellele, millest ma rääkisin Viktor Vassiljevi küsimusele vastates, kaotada mitme teenuse järjekorrad ja lühendada märgatavalt kõikide teenuste järjekordi. Kõige rohkem võtab aega nende teenuste järjekordade lühendamine, mille osutamiseks on vaja uus hoone ehitada. See võtab arusaadavalt aega. Aga ka selleks oleme varunud raha Euroopa Liidu tõukefondidest. See summa on üle 50 miljoni euro. Me soovime rajada statsionaarseid erihoolekandekohti, toetatud elamise kohti ja kogukonnas elamise kohti. Need muudatused, mis meil on lähema aasta-paari jooksul plaanis, muudavad seda valdkonda kardinaalselt. Need lühendavad järjekordi, parandavad teenuste kvaliteeti ja tõstavad tegevusjuhendajate palka. Meil on väga suured plaanid. Me oleme täiesti kindlad, et kui te küsite sama küsimuse kahe aasta pärast, siis ükskõik, kes tollal sotsiaalminister on, ta saab vastata, et väga palju on ära tehtud. Ka selle küsimuse sissejuhatus on siis hoopis teine, olukorda saab kirjeldada märksa helgemates toonides.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud minister! Eelnõu seletuskirjast loeme, et eelnõu punktiga 9 luuakse võimalus teenust saada ka nendel inimestel, kes on rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures teenuse saamiseks järjekorda registreeritud, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg on selleks ajaks, kui avaneb võimalus seda teenust saada, juba lõppenud. Kui palju on praegu neid isikuid, kes on sunnitud teenust ootama pikemalt, kui rehabilitatsiooniplaani kehtivuse aeg võimaldab?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Enne selle konkreetse arvu ütlemist peaksin ma selle üle kontrollima, aga me võime selle arvu teile kindlasti kirjalikult saata. Kui ühe või teise teenuse järjekord läheb pikaks, siis tekib oht, et tuleb liiga kaua oodata. Järjekorrad kipuvad pikaks venima seetõttu, et liiga suur osa rehabilitatsioonieelarvest, mis ei ole küll üldse väike ja mis igal aastal suureneb, läheb plaanide koostamiseks. Seda on väga palju kritiseeritud. Meil on välja mõeldud mitu sammu, kuidas plaanidele minevat eelarveosa vähendada. Kui see osa väheneb, siis on rohkem raha teenustele, mis omakorda aitab ka järjekordi lühendada. Aga ma loodan, et te lepite sellega, kui me täpse arvu saadame teile kirjalikult.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on üks eluline küsimus, mis on seotud selle seaduseelnõu mõttega. Möödunud nädalal kohtasin ma Tõrvas kahte inimest, kellel on juba mitu aastat olemas olnud rehabilitatsiooniplaan. Eelnevatel aastatel oli neile rehabilitatsiooniplaani ühe osana viie päeva jooksul ette nähtud ravimassaaž, aga sel aastal asendati see rühmvõimlemisega. Kas tegemist on mingi strateegiaga, kuidas järjekordi lühendada?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Mina käisin Tõrvas ülemöödunud nädalal ja kohtusin samuti mitme inimesega. Rehabilitatsiooniteemad olid kõne all ka meie vestluses. Te kindlasti mõistate, et konkreetseid otsuseid ühes või teises maakonnas ei tehta selliselt, et minister hommikul helistab ja ütleb, et pakkuge Tõrvas seda teenust ja, jumala pärast, ärge teist teenust pakkuge. Nende otsuste tegemine on delegeeritud kohapeale, kus need tublid inimesed, kes püüavad inimesi aidata, katsuvad leida igaühele kõige õigema teenuse. Eks nad peavad vaatama ka oma võimalusi ja seda, kui palju inimesi teenust vajab, aga vaevalt et kellelegi vale teenust osutatakse, vähemalt ei ole ma sellist etteheidet kuulnud. Üldine etteheide kipub olema see, et rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad tekivad seetõttu, et liiga palju raha läheb plaanide koostamisele ja selles töös osaleb liiga palju spetsialiste. Kõik sellised asjad on meile väga hästi teada ja kõikide nende põhjustega me tegeleme.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Eesti Puuetega Inimeste Koda on korduvalt tähelepanu juhtinud, et meie erihooldekodudes on probleeme. Tihti kirjutatakse meedias personali ettevalmistusega seotud probleemidest ja ka kehvadest töötingimustest. Kuidas te kommenteerite praegust olukorda selles sfääris?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Olukord on väga palju parem kui veel paar aastat tagasi. Samas võib olukord eri asutustes olla väga erinev. Üle Eesti on loodud 550 teenuse osutamise kohta, mis on täiesti uued ja tänapäevased. Ka Tõrvas, kus mina ja Kadri nädalase vahega käisime, on ehitatud kümmekonnast majast koosnev Tõrva Kodu, kus teenust saab peaaegu sada inimest. Sellistes uutes, peremajamudelil baseeruvates kodudes on ka personali töötingimused väga-väga palju paremad, võrreldes sellega, millised on töötingimused vanades, ütleme, asutusepõhistes hoonetes. Kuid ka vanemates hoonetes on loomulikult aja jooksul remonti tehtud. Inimesed, kes mäletavad olukorda 10 või 20 aastat tagasi, ütlevad, et see, mida praegu võib näha kõige kehvemas seisus olevas hooldekodus, on lapsemäng võrreldes sellega, milline oli siis kõige parem hooldekodu. Need on nende inimeste sõnad.
Mina olen Eesti erihoolekandeasutustele peaaegu ringi peale jõudnud teha ja võin öelda, et olukord paraneb silmanähtavalt. Me avame iga paari kuu tagant uusi hooldekodusid ja jätkame neid investeeringuid ka järgmisel eelarveperioodil. Veelgi enam, need investeeringud laienevad ka paljudele teistele teenustele, neid ei kasutata ainult statsionaarse erihoolekandeteenuse parandamiseks. Erihoolekandeteenus kogukonnas elamise kujul on ju see, mida te näete näiteks Maarja Külas. Ma arvan, et siin saalis ei ole ühtegi inimest, kes ütleks, et Maarja Külas oleksid halvad tingimused. Mõistagi sooviksime pearaha kaudu ka neid rohkem toetada ja kindlasti toetamegi. Ma arvan, et see on üks näide, mida väga paljud teavad, aga selliseid kohti on üle Eesti tekkinud väga palju. Õnneks on selline perekeskne lähenemine saamas Eestis normiks.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma arvan, et nimekiri nendest juhtudest, kui te olete lubanud mulle täpsustavaid andmeid saata, on juba päris pikk, aga ma pole neid andmeid veel kunagi saanud. Ka see probleem on teada, et nende rehabilitatsiooniplaanide peale läheb liiga palju võhma ja aega. Need probleemid said alguse sellest ajast, kui Marko Pomerants üle kümne aasta tagasi selle korra kehtestas. Hea, kui need mured saavad lahenduse. Aga selle eelnõu eesmärk on vähendada rehabilitatsiooniteenuse ebaratsionaalseid kulusid. Kui suured on rehabilitatsiooniteenuse taotlemisega seonduvad riigi kulutused praegu ja kui suurt kokkuhoidu te siin soovite saavutada?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Oleksin ma teadnud, et tuleb küsimusi riigieelarve kohta, küllap oleksin siis need andmed kaasa võtnud. Kuna iga arv, mis ma siit Riigikogu puldist ütlen, läheb stenogrammi, siis ma ei taha öelda suurusjärku, vaid ütleksin pigem täpse arvu. Teeme sellise kokkuleppe, et iga kord, kui teile tundub, et ma olen teile mõne arvu mingil põhjusel saatmata jätnud, siis olge kena, saatke meil otse mulle. Ma garanteerin, et kõik kirjad ja taotlused, mis Riigikogu liikmed sotsiaalministrile saadavad, saavad võimalikult kiiresti vastuse. Ma arvan, et te leiate selle konkreetse summa rehabilitatsiooni eelarve kohta üles riigieelarve seletuskirjast täpselt niisama kiiresti kui mina. See on seal kindlasti olemas. Aga me võime selle aja kokkuhoiu ja teiste kolleegide huvides pärast küsimusi-vastuseid koos üles otsida, see arv on seal kindlasti olemas.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te juba mainisite Maarja Küla, aga mul on natuke laiem küsimus. Nagu te õigesti viitasite, neid noortekodusid on ju tekkinud rohkemgi. See eelnõu räägib erihooldekodudest ja erihooldusteenustest. Lastevanematele on see tegelikult üsna suur mure. Täna ühe teise päevakorrapunkti raames juba oli see küsimus kõne all. Kui need lapsed lähevad kodustest tingimustest ja väga heast haridussüsteemist välja, siis selgub, et abi vajavatele noortele on selliseid noortekodukohti väga vähe ette nähtud. Enamik olemasolevatest kohtadest on tekkinud lastevanemate endi initsiatiivil, nagu ka Maarja Küla. Kuidas teie ministrina näete tulevikku, kas see jääbki sõltuma lastevanemate survest või on siin olemas ka riiklik poliitika?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Kõik need initsiatiivid, mis tulevad lastevanematelt endilt, on väärt moraalset ja rahalist tuge. Ma olen kohtunud mitme initsiatiivgrupiga, kes tahavad Maarja Küla sarnaseid külasid ehitada. Näiteks toon Meiela Võrumaal ja Maarja Päikesekodu Tartumaal Haaslava vallas. Mina nende vanematega rääkides näen väga siirast soovi ise panustada ja midagi hästi ära teha. Ma ei ütleks, et see oleks kuidagimoodi halvem kui riiklik teenuse osutamine. Vastupidi, ma arvan, et on väga hea, kui lisaks riiklikule teenusele on ka selliseid initsiatiive. Meie soov on neid käsitleda Euroopa Liidu vahenditest tehtavate investeeringute puhul igati võrdsena riigi investeerimisplaaniga. Ei ole nii, et ainult AS Hoolekandeteenused võib riigi või Euroopa Liidu toel investeeringuid teha, neid võivad teha kõik need, kes jõuavad oma projektiga sinnamaani, et see on investeerimisotsuseks küps.
Põhimõtteliselt on teil õigus, vanemad on hästi mures selle pärast, mis nende lastest saab, kui need täisealiseks saavad. Me oleme saanud väga paljudega neist rääkida. Kui nad kuulevad, milliseid investeeringuid on riik teinud, ja kui neid viia näiteks mõnda sellist kohta vaatama või näidata neile pilte kenadest perekodudest üle Eesti, siis need hirmud asenduvad palju positiivsema emotsiooniga. Ma olen kohtunud ka nende vanematega, kelle laps on saanud n-ö vana institutsioonipõhist erihoolekandeteenust, aga kes on lapse viinud uude peremajja. Nende vanemate emotsioonid on kirjeldamatud. Nad on selle keskkonnaga palju rohkem rahul, sest see ei ole mitte selline asutus, kus inimesele tuuakse kandikul toitu ja kus teda hoitakse kuidagi raamides, vaid need perekodud on sellised, kus noored inimesed harjutavad iseseisvat toimetulekut, need, kes on selleks võimelised, teevad koos süüa ja aiatöid jne. Nii et see on väga-väga pikk samm edasi, mitte ainult olmetingimuste, kinnisvara mõttes, vaid ka teenuse kvaliteedi mõttes.

Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Kui te eile sotsiaalkomisjonis 2014. aasta riigieelarvet tutvustasite, siis tõite näite, et erihoolekande valdkonda tulevad suured rahalised investeeringud ja raha tuleb lisaks ka Euroopa Liidu projektidest. Me oleme selle täna arutatava eelnõu eelnevalt sotsiaalkomisjonis juba läbi arutanud. Ma vaatasin, et eelnõus tehakse ka selline oluline muudatus, et seoses töötajate juurdepalkamiseks rahaliste vahendite mittesaamisega muudetakse seadust selliselt, et täiendavad nõuded, mis peaksid kehtima hakkama 2015. aastal, asendatakse praegu kehtivatega. Mida see tähendab? Küsin veel, et kuna seaduseelnõu on praegu esimesel lugemisel, kas te plaanite siis kaasata selle arutelusse ka näiteks hooldajate liitu, mille avaüritusel te siin Riigikogu konverentsisaalis sõna võtsite ja seda liitu väga tunnustasite.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! On hea tava selliste eelnõude menetlemisse organisatsioone kaasata ja kindlasti on seda ka tehtud. See eelnõu sai oma kuju küll juba enne, kui hooldajate liit asutati, aga samas ei ole see liit sugugi esimene omataoline. On olemas mitmed omastehoolduse organisatsioonid, kes samamoodi on oma arvamust avaldanud. Ka nii mõnigi neist, kes hooldajate liidu avakonverentsil laua taga istusid, ei ole mitte ainult eelnõu kooskõlastanud, vaid ka seda Sotsiaalministeeriumis välja töötanud. Need inimesed on kindlasti sellesse töösse kaasatud. See konkreetne eelnõu tähendab natuke muud, mitte lisaraha juurdetoomist. Selle eelnõuga me lahendame praktilisi probleeme. Me oleme varem soovinud hoolekandeasutuste nõudeid karmistada, et oleks vähem inimesi ühes peremajas jne. Aga praegune teadmine on see, et kui me läheme nende nõuete karmistamisega liiga kaugele, siis hakkab väga vähe inimesi teenust saama. Meil on juba kogemusi, et ka kümne inimesega peremajas on võimalik kvaliteetset teenust osutada. Pigem liigume selles suunas, et lisavahendid, mida me oleme järgmiseks aastaks väga palju juurde saamas (ma loodan, et parlament seda toetab), suuname eeskätt järjekordade lühendamisse ja loomulikult ka kvaliteedi parandamisse, nii nagu ma Viktor Vassiljevile ja teistele juba vastasin.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite eelnõu tutvustades välja muudatuse, et juba alates 16. eluaastast võib inimene panna ennast järjekorda, et teenuste saamisel ei tekiks vahet. Kas sellest muudatusest võib välja lugeda, et erihoolekandeteenuse saamiseks tuleb keskmiselt kaks aastat järjekorras olla?

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Aitäh! Neid teenuseid on hästi palju ja järjekordade pikkused on hästi erinevad, aga järjekord statsionaarse erihoolekandeteenuse saamiseks võib kahe aasta kanti olla küll. Nagu ma ütlesin, siis paljud teenused, võtame näiteks töötamise toetamise, teatud juhul ka toetatud elamise, samuti tugiisikuteenused, ei eelda kinnisvarainvesteeringuid, mis võtavad aega. Järjekord nende teenuste järele on põhiliselt rahajärjekord ja need järjekorrad me saame järgmisel aastal ära kaotada. Vähemasti lõviosas, teoreetiliselt võib seal mingeid praktilisi takistusi tekkida, aga valmisolek need järjekorrad täielikult ära kaotada on olemas ja me oleme selleks raha varunud. Kui järjekorra kaotamine eeldab uute külade ehitamist, siis see võtab natuke kauem aega, sest koos uute klientidega, kes teenust hakkavad saama, me viime juba olemasolevaid kliente nendest n-ö asutustest peremajadesse. See on paralleelne protsess. Natuke tuleb kohti juurde ja natuke viime mittesobivatest majadest kliente sobivamatesse paikadesse.
Marika Tuus-Laul on vist lahkunud, aga ma leidsin selle tema küsitud summa üles, see on 7,9 miljonit eurot. Aga küllap ta leiab selle riigieelarve seletuskirjast ka ise üles, see on siin kenasti olemas.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Lugupeetud Riigikogu aseesimees Jüri Ratas! Head kolleegid! Komisjon arutas seda seaduseelnõu esmaspäeval, s.a 7. oktoobril. Ülevaate eelnõust andis sotsiaalminister Taavi Rõivas ning selgitusi jagasid Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialistid Marina Runno ja Bärbel Vapper. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril (otsus tehti konsensusega), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (otsus tehti konsensusega), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. november kell 17.15 (otsus tehti konsensusega) ja määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (samuti konsensuslik otsus). Suur tänu!

Aseesimees Jüri Ratas

Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Fraktsioonide esindajad, palun, teil on läbirääkimiste võimalus! Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 471 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 471 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17.15.
Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


10. 19:28 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (487 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 487 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli kaitseminister Urmas Reinsalu. Palun teid!

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud parlamendiliikmed! Valitsus on esitanud parlamendi menetlusse Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellel eelnõul on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on muuta Kaitseväe struktuuri, et viia ellu selle aasta jaanuaris heakskiidetud riigikaitse arengukavas ettenähtud muudatused, selleks et luua Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Riigikaitse arengukava põhineb Eesti kaitsmiseks vajalike võimete analüüsil ning arvesse on võetud ka ressursipiiranguid. Riigikaitse arengukavas esitatakse 2022. aastaks loodav võimepakett ning selle juhtimiseks vajalik ja Eestile jõukohane juhtimisstruktuur. Seda juhtimisstruktuuri Kaitseväe korralduse seaduse muudatus kujundabki, nähes ette seniste kaitseringkondade reorganiseerimise, jagades kaitseringkondade mobilisatsiooni ja formeerimisega seotud ülesanded Kaitseväe struktuuriüksuste ja Kaitseliidu vahel. Samuti ühendatakse luurevaldkonnaüksus ehk luurepataljon ja Kaitseväe peastaabi luureosakond, eesmärgiga optimeerida luuretegevust. Kaitseväe struktuuris nähakse ette Kaitseväe juhataja asetäitja ametikoht, kellest saab Kaitseväe juhataja esimene asendaja senise Kaitseväe peastaabi ülema asemel. Seni maaväe ülema vahetus alluvuses olnud üksuste ülemad tuuakse Kaitseväe juhataja alluvusse. Maaväe ülema ametikoht likvideeritakse ning struktuurist kaob ka maaväe staap. Eraldi struktuuriüksusena ei ole eelnõu kohaselt enam Kaitseväe logistikakeskust ning senise logistikakeskuse ülesandeid hakkab täitma toetuse väejuhatus.
Seaduseelnõu teine eesmärk on lahendada Kaitseväe korralduse seaduse kaitseväeluure peatüki sätete rakendamisel esilekerkinud praktilised probleemid. Seadusega sätestatakse Kaitseväes töötavate ametnike, töötajate ja tegevväelaste tausta kontrollimine ning suurendatakse Kaitseväe luurealast pädevust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Selleks nähakse ette muudatused lisaks Kaitseväe korralduse seadusele avaliku teenistuse seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses.
Vabariigi Valitsuse palve parlamendile on seda eelnõu menetleda ja toetada. Eelnõu peaks seadusena jõustuma kahes etapis: luurevaldkonda puudutav järgmise aasta algul ning riigikaitse arengukava eesmärgi realiseerimist puudutav järgmise aasta 1. augustist. Põhjendus on see, et kui seadusandja annab selleks aluse, on vaja jõustada hulk rakendusakte, millest tähtsaimad on seotud Kaitseväe uue põhimääruse muudatustega. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kas te võite laiendada meie teadmisi ja öelda, mida tähendavad erioperatsioonid? Mida te mõtlete selle nimetuse all?

Kaitseminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Erioperatsioonid on seda tüüpi kaitseväelised ülesanded, mis eeldavad täiendavate operatsioonide ja tegevuste läbiviimist, võrreldes tavapärase sõjalise tegevusega. Nii üldine see definitsioon Kaitseväe korralduse seaduses on. Erioperatsioonide eesmärk on panna toime selliseid aktsioone, mis koondatud ressursside abil peaksid aitama saavutada ülesandeid, mis üldise määratluse järgi on erakorralise iseloomuga. Definitsiooni aluseks on NATO mõisted ja rahvusvaheline praktika. Erioperatsioonide võime arendamine on riigikaitse arengukava järgi üks meie prioriteete. Erioperatsioonide grupp täidab oma ülesandeid praegu Afganistanis.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid sisuka ja informatiivse ettekande ja vastuse eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Mati Raidma

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud kolleegid! Arutluse all olevat eelnõu käsitles riigikaitsekomisjon enne esimesele lugemisele saatmist oma 15. oktoobri istungil. Eelnõu algataja esindajatena osalesid istungil kaitseminister Urmas Reinsalu, Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede, maaväe ülem kolonel Artur Tiganik, Kaitseväe peastaabi üldosakonna juhataja Maire Kurvits, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Muul ja nõunik Kristi Purtsak, samuti Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.
Osa arutluse all olevast seaduseelnõust tuleneb, nagu ka minister rõhutas, Vabariigi Valitsuse 2013. aasta jaanuaris heakskiidetud riigikaitse arengukavast aastateks 2013–2022, kus nähakse ette Kaitseväe struktuuri muudatused eesmärgiga tagada Eesti kaitsmiseks vajalikud sõjalised võimed. Riigikaitse arengukava eelnõu kohta andis tollal oma arvamuse ka riigikaitsekomisjon ning komisjoni arvamuses sisaldunud ettepanekud leidsid selles arengukavas arvestamist.
Teine osa arutluse all olevast eelnõust korrastab ja reguleerib Kaitseväe personaliga seonduvat. Seejuures parandab eelnõu suurel määral rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks vajaliku teabe kogumise ja töötlemisega seonduvat, mis on Eesti üksuse julgeoleku tagamise ning sõjalise operatsiooni planeerimise ja läbiviimise huvides hädavajalik.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 15. oktoobri istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kuuenda töönädala päevakorda kolmapäeval, s.a 23. oktoobril. Ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu 487 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ka mina tänan teid ettekande eest! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Nüüd on see aeg. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht, mida me juhtivkomisjoni esimehe suu läbi kuulsime, on, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 487 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 19.36.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee