Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita, läheme teadete juurde.
Kolmapäeval, s.a 23. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 21. oktoobril algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon, ja Vabariigi Valitsuse s.a 21. oktoobril algatatud riigieelarve seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu liikmetele on teatada järgmist: täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub istungisaalis Eesti-Küprose parlamendirühma moodustamine. Rühma kokkukutsuja on Riigikogu liige Kalle Palling.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Me läheme tänaste päevakorrapunktide arutelu juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti! Austatud kolleegid, palun olla saalis natukene vaiksemalt!

Austatud proua eesistuja ja lugupeetud kolleegid, tere hommikust! Ma annan ülevaate rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigust ja sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest.
Veidi meenutuseks. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 20. mail. Esimene lugemine toimus s.a 11. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut ei fraktsioonid, Riigikogu liikmed ega teised komisjonid. Sotsiaalkomisjon koosseisus Margus Tsahkna, Yana Toom, Jüri Jaanson, Maret Maripuu, Reet Roos, Rein Aidma, Viktor Vassiljev ja Helmen Kütt (puudus Heljo Pikhof) arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma istungil 14. oktoobril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid istungil ja jagasid selgitusi Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kersti Berendsen-Koržets ja Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Leelo Männik. Pärast arutelu ja Sotsiaalministeeriumi esindajate ettepanekute ärakuulamist otsustas komisjon teha kaks muudatusettepanekut.
Muudatusettepanekuga nr 1 jäetakse rahvatervise seaduse normitehnilisest märkusest välja Euroopa Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikide kosmeetikatooteid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta, kuna see direktiiv on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta. Teine muudatusettepanek puudutab eelnõu § 1 punkti 6. See punkt jõustub majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumise kuupäeval ehk eelnõu § 1 punkt 6 on sisuliselt seotud selle seaduse jõustumise ajaga, milleks oli ette nähtud 1. jaanuar 2014. Kuid Vabariigi Valitsus kiitis 10. oktoobril heaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jõustub 1. juulil 2014. Jõustumisajad oleks vaja ühtlustada.
Sotsiaalkomisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused.

Vabandust, ettekandja! Ma lihtsalt ei kuule neid otsuseid, sest saalis käib väga kõva keskustelu.

Me tegime ettepaneku võtta eelnõu päevakorda täna, 22. oktoobril, me teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 6. novembril 2013. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Seaduseelnõu kohta on tehtud kaks muudatusettepanekut. Vaatame need läbi.
Muudatusettepanek nr 1 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni arvates tuleks seda ettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek nr 2 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni arvates tuleks seda ettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 436 teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu 472 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu esitas Vabariigi Valitsus s.a 9. septembril ja selle esimene lugemine toimus 9. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. oktoobriks kella 17-ks ei esitatud Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut. Majanduskomisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette oma 15. oktoobri istungil, kus osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur esindajad. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, mille oli majanduskomisjonile esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Muudatusettepanek seisneb selles, et eelnõu senine tekst loetakse §-ks 1 ja eelnõu täiendatakse jõustumisparagrahviga, mille kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõus toodud seadusmuudatuste jõustumine on eeldus, et Eesti saaks liituda Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Täna tehtav muudatus garanteerib, et seadusmuudatused jõustuvad esimesel võimalusel. Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu. Majanduskomisjon otsustas ühehäälselt saata eelnõu Riigikogu täiskogusse teisele lugemisele 22. oktoobril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on meil ettepanek teha eelnõu kolmas lugemine 24. oktoobril. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepaneku. Eelnõu kohta on majanduskomisjon teinud ühe muudatusettepaneku. Juhtivkomisjoni arvates tuleks seda muudatusettepanekut täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 472 teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse, hädaolukorra seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 482 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on teile esitanud raudteeseaduse, hädaolukorra seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. See seaduseelnõu võtab üle vastava Euroopa Liidu direktiivi. Arvestades, et Euroopa Komisjonil on tekkinud küsimusi, kas me ikka oleme direktiivi täielikult üle võtnud, oleme eelnõu esitamisel järginud direktiivi sõnastust, et vältida tarbetuid vaidlusi Euroopa Komisjoniga.
Eelnõu ühtlustab raudtee kaitsevööndi laiuse üle Eesti. Kui siiamaani on kaitsevööndi laius linnades 30 meetrit ja asulates 50 meetrit, siis eelnõu kohaselt ühtlustatakse see laius 30 meetri peale. Kaitsevöönd seab piiranguid sinna alla jääva maa kasutamisele. Näiteks on omanik kohustatud kooskõlastama oma tegevuse Tehnilise Järelevalve Ametiga ja raudteeinfrastruktuuri ettevõttega. Seetõttu peab kaitsevööndi ulatus olema mõistlik ja kõigi osapoolte huve arvestama. Seda muudatust aktsepteerib ka järelevalveametkond. Nimelt ei mõjuta muudatus Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul raudteeohutust, kuna õnnetuste ajalugu on näidanud, et kriitiline piir on alla 30 meetri. Lisaks täiendab eelnõu vedurijuhtimisõiguse saamiseks vajaliku tööstaaži omandamise võimalusi. Eelnõuga lihtsustatakse reisijateveo korraldamist muuseumiraudteel ja muudetakse ühekordse läbilaskevõimeosa taotlemise korda vastavalt praktikas kujunenud vajadustele, samuti tänapäevastatakse raudteeliiklusregistriga seotud reegleid. Nagu varem öeldud, tulenevalt raudteeseaduse muudatustest täpsustatakse hädaolukorra seaduse sõnastust seoses elutähtsate teenuste kättesaadavusega ja hädaolukordade lahendamisega raudteel. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused on seotud ennekõike raudteeliiklusregistri kannetega. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjonis töötati kollektiivselt selle eelnõu kallal kolmel korral. Kahel korral kogunes töörühm ja ühel korral arutasime eelnõu majanduskomisjoni istungil, kus viibisid ka majandus- ja kommunikatsiooniminister ning ministeeriumi ametnikud.
Minister Parts rääkis, mis muutub meie raudteel, kui me oma seadused selle direktiiviga kooskõlla viime. Komisjoni liikmetel oli ministrile ja ametnikele küsimusi kaitsevööndi laiuse kohta. Küsiti ka elektri- ja kaubarongide liikumise kohta Keila suunal. On teada, et kaubarongid liiguvad öösiti. Kui me vaatame teisi suundi, siis näeme, et erilisi muudatusi ei ole. Mina tõstatasin komisjonis küsimuse, kuidas raudtee-ettevõtted sellesse seaduseelnõusse suhtuvad. Me võtame pahatihti mõne direktiivi üle, aga ei märka seda, mida ühe või teise direktiivi ülevõtmine kaasa toob. Me käisime töörühmades need küsimused tõsiselt läbi. Mille pärast? Raudtee on ju meie majanduse vereringe ja siin võivad väga väikesed muudatused väga tõsiseid tagajärgi kaasa tuua. Vaadake, kuidas meie raudteeveod on viimase seitsme aasta jooksul taandarenenud, 40 miljonist tonnist on vedude maht vähenenud 20 miljoni tonnini. Ka raudtee-ettevõtete kasumlikkus läheb allamäge. Me jagasime raudtee direktiivi nõuete kohaselt kaheks ettevõtteks ja nüüd on EVR Cargo küllaltki keerulises seisus. Meil on järgmise aasta eelarve tegemisel, aga sealt ettevõttest tuleb ääretult väike kasuminumbrikene. Kui Rahandusministeerium ja Jürgen Ligi ei oleks järgmiseks aastaks jätnud erimärgistatud kütuse kasutamise võimalust, siis oleks Cargo väga keerulises situatsioonis, võiks öelda, et lausa vee all. Sellepärast püüdsingi ma nendesse küsimustesse tõsiselt suhtuda, et meie majanduse vereringe ei saaks häiritud. Kohtumiste tulemusena tekkis minus siiski kindlus, et need seadusmuudatused raudtee-ettevõtete olukorda halvemaks või keerulisemaks ei muuda. Sellised küsimused komisjonis olid ja ma selgitasin ka, miks need tõstatati. Minister muutus komisjonis küll natuke emotsionaalseks, ta ütles, et minul opositsiooni liikmena ei oleks vaja nende küsimustega tegelda, aga ma tahtsin jõuda veendumusele ja saada kindlust, et need asjad on korras.
Aga nüüd otsused menetluse kohta. Mida siis komisjonis otsustati? Komisjon tegi kolm otsust. Esiteks, võtta eelnõu täna täiskogu päevakorda, see otsus tehti konsensusega. Samuti konsensusega tehti hea ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek oli muudatusettepanekute tähtaja kohta, mis on 6. novembril kell 17. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et eelnõu 482 esimene lugemine tuleks lõpetada.
Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 482 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 6. novembri kell 17. Kolmas päevakorrapunkt on käsitletud.

Tänane neljas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 448 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage tutvustada meie algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 448. Selle eelnõu sisu on väga lihtne ja seda on igati paslik arutada enne homset riigieelarve seaduse eelnõu esimest lugemist. Kui me võrdleme Eesti haridussüsteemi teiste Euroopa ja OECD riikide süsteemidega, siis näeme, et meie süsteem on üsna eriline. Nimelt lähevad meie lapsed kooli, alustavad õpinguid meie mõistes haridussüsteemi kõige olulisemas astmes alles seitsmendast eluaastast. Üldiselt hõlmab haridusstatistika Euroopas lapsi kas viiendast või kolmandast eluaastast. Mitte ainult Eesti enda arengukavades, vaid kogu Euroopas on aina enam ja enam näha eesmärki, et just varases eas tuleks lastele anda esimesed tugevad teadmised. Loomulikult ei pea ma silmas ainult teadmiste jagamist, vaid ka sotsiaalseid oskusi, väärtusi ja hinnanguid, mis aitavad lapsel edaspidises elus valikuid teha.
Meie süsteemis on kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate riiklikud palga alammäärad. Meil toimuvad igal aastal vaidlused ja arutelud selle üle – ka kõikidel valimistel on see kõne all –, kas need alammäärad on piisavad (üldjuhul need ei ole piisavad) ja kui palju on neid võimalik igas eelarves tõsta. Aga kahjuks on üsnagi ebaõiglaselt õpetajate palga alammäärade arutelust välja jäänud lasteaiaõpetajate palgad. Veidi vähem kui kümne aasta eest muutsime lasteaiakasvatajad lasteaiaõpetajateks, kusjuures ei muutunud ainult nimetus, vaid sellega kaasnesid palju suuremad nõuded. Väga paljud lasteaias töötavad pedagoogid pidid minema uuesti ülikooli, mitmed ja mitmed omandasid kõrghariduse, paljud ka magistrihariduse, sest üsna mitu aastat kehtis nõue, et lasteaiajuhatajal peab olema magistriharidus. Hiljem sellest küll loobuti, aga nii mõnigi juhataja astus sel ajal magistrantuuri.
Kui tekkisid uued kohustused, siis oli loomulikult lootus ja ootus, et nendega kaasneb vähemalt niisama suur tähelepanu riiklikul tasandil. Seetõttu on üsna kohane meenutada, et üldharidussüsteemi arengukavas märgitakse päris mitu korda lasteaiaõpetajaid ja lasteaias antavat haridust. Seal on öeldud, et see peab olema paremini ühendatud üldharidussüsteemiga, see kooslus peab paremini töötama, samuti on öeldud, et lasteaiaõpetajate palgad peavad üle riigi rohkem ühtlustuma.
Milles on nüüd küsimus? Ma võtan enne detailide juurde minekut kokku eelnõu sissejuhatava poole. Lasteaiaõpetajate palgad üle riigi varieeruvad üsna suuresti. Kahjuks algavad need palgad kõige madalamast astmest, kas päris riikliku miinimumi tasandilt või on nad mõnikümmend eurot üle selle. Samuti on levinud, et lasteaiaõpetajatele kehtestatakse küll suurem palk, aga kuna lasteaiarühmad, eriti keskustest väljas olevates piirkondades, on väikesed, siis on õpetajal pool koormust või isegi vähem ning tegelikult saab ta väga väikest tasu.
Meie ettepanek on selle teema juurde tagasi tulla. Nagu te märkate, me tuleme selle teema juurde mõni päev pärast valimisi. Seda just sel eesmärgil, et meie arvates peaks see kindlasti olema juba selle riigieelarve arutelu teema. Me peaksime seaduse tasandil jõudma vähemalt kokkuleppele, kuidas me saame lasteaiaõpetajate palgad tuua riikliku tähelepanu alla.
Kõige esimene probleem siin on väide, et kui lasteaiaõpetajatele kehtestada riiklikud palga alammäärad nagu üldhariduskoolide õpetajatele, siis tähendab see seda, et riik peab võtma kogu palgafondi enda kanda. Meenutame korraks krooniaega, siis ulatus see summa miljardi kroonini. Nii et kui me täna vaatame riigieelarvet arutades neid summasid, mida riik peaks katma sel juhul, kui palga maksmine tuhandetele lasteaiaõpetajatele ja ka kõigi maksude tasumine jääks riigi kanda, siis on selge, et see ei ole võimalik. Samal ajal ei ole ka kohalikel omavalitsustel mitte mingisugust huvi anda kogu lasteaiavõrk riigile üle, sest üldjuhul on lasteaedadega seotud üks olulisemaid ootusi, mis valijatel ka nendel kohalikel valimistel Eesti valdades ja linnades oli. Lasterikaste ja ka väiksema laste arvuga perede ootus on, et lastele pakutaks lasteaedades väga head haridust ning neid seal väga hästi kasvatataks. Ka vanurite toetamine ja hooldus ning puuetega inimeste hooldus on inimestele olulised. Need olid ka nendel valimistel peamised teemad ja täiesti õigustatult, vähemalt Tallinnast väljaspool.
Missugused on meie võimalused? Elu on näidanud, et kohalike omavalitsustega läbirääkimiste ja kollektiivlepingute sõlmimise teel, mis on ette nähtud kehtivas seaduses, ei ole palkade ühtlustamine saavutatav. Põhjus on väga lihtne: suuremates omavalitsustes ja linnades on sellised lepped kehtestatud volikogu tasandil, õnneks on seda tänaseni igal aastal tehtud. Olen väga hea meelega jälginud, kuidas õpetajate palgad on summa poolest olnud seal sarnased või lausa ühesugused. Nendes paikades, kus lasteaiaõpetajate palk on palju madalam, võib olla üks või kaks lasteaeda ja viis või kuus lasteaiaõpetajat. Piirkonnas, kus töötus on tõenäoliselt üsna suur, ei ole lasteaiaõpetaja kindlasti see läbirääkija, kes suudaks ultimatiivselt nõuda endale õpetajatega võrdset palka.
Miks on see palgatase oluline? Oluline on see kahel põhjusel. Esiteks, nagu ma juba ütlesin, meie lastele on väga-väga oluline, kuidas nad alustavad oma haridusteed, millised on esimesed teadmised, oskused ja sotsiaalsed kogemused, mis nad saavad. Lasteaiaõpetajal on selles kõige olulisem roll kogu aja jooksul, kui laps on lasteaias.
Teiseks tahan välja tuua, et me aeg-ajalt unustame selle, mis on meie elus positiivset. Me oleme harjunud oma ühiskonna suhtes üsna kriitilised olema. Eesti lasteaedades on süsteemsust ja kõrget pedagoogilist taset, seal õpetavad kvalifitseeritud, hea pedagoogilise ettevalmistusega ja suurte kogemustega inimesed, kes on ennast palju täiendanud. Selline süsteem on vaid mõnes üksikus Euroopa riigis. Jah, nii on Põhjamaades ja veel mõnes riigis, mida võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Tegelikult sellisel tasemel lastehoid või koolieelne haridustase nagu Eestis on maailmas väga haruldane. See on teine põhjus, miks ma täna sellest teemast mõne lause rohkem räägin. Paragrahvi 27 muutmine ei ole seotud ainult sellega, et meil on vaja lasteaiaõpetajate palga teema tõsta poliitilisele tasandile, õpetajate palga teema kõrvale, vaid tuleb just hariduspoliitiliselt mõista, kui oluline on lasteaias tehtav töö.
Nüüd eelnõu juurde. Püüan teile selgelt lahti seletada, mida me selle eelnõuga muudame. Paragrahvis 27 toome välja, et praegu on lasteaia toimimine ainult kohaliku omavalitsuse vastutada ja ka palgaraha tuleb kohalikult omavalitsuselt. See jätkub, edaspidigi jääb kohaliku omavalitsuse kohustuseks tagada lasteaiavõrgu toimimine ja lasteaiaõpetajatele palga maksmine, küll aga kehtestame riiklikul tasandil kohustusliku palga alammäära, millest kohalikud omavalitsused peavad lähtuma. Selleks et ära hoida vaidlusi teemal, kuidas me julgeme panna kohalikele omavalitsustele lisakohustusi, tegime päris mitme kuu jooksul analüüsi. Kõik meie andmed tuginevad avalikele dokumentidele, mis on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Statistikaameti kodulehelt. Kui vahepeal on saadud uusi andmeid, siis pean lihtsalt meelde tuletama, et see eelnõu anti üle juunis 2013, nii et meie saime lähtuda eelmise aasta andmetest.
Need andmed on läbi analüüsitud. Nagu ma ütlesin, on omavalitsusi (nt Tallinn ja veel mõned suuremad linnad, ka Harku vald), kus õpetajate ja lasteaiaõpetajate palgad on võrdsed, aga suuremad palgavahed on umbes 20%. Sellest tulenevalt teeme eelnõus ettepaneku, et riik kataks 20% lasteaiaõpetajate tasudest, loomulikult koos maksudega, ehk sellest summast, mida kohalikud omavalitsused EHIS-e andmetel maksavad, annaks riik 20% üldise haridustoetuse sees juurde. Teiselt poolt kehtestataks ka lasteaiaõpetajate palgale riiklikud alammäärad, nagu on õpetajate palgal. Ka neid nimetatakse ju õpetajateks ja väga suurt lisaprobleemi sellega ei tule.
Vabariigi Valitsus on välja toonud kaks kitsaskohta, mille üle on peaaegu viimased 15 aastat vaieldud. Esiteks, kas kohaliku omavalitsuse kohustuste hulka tohib lisada selle, et lasteaiaõpetajatele tuleb palka maksta vähemalt teatud alammäära ulatuses? Ma usun, et seadusandlikul kogul ehk Riigikogul on igati paslik läbi arutada ja otsustada, millisel tasemel lasteaiaharidust me tahame näha. Kui me tahame seda näha nn ühtluskooli ühe osana, siis on igati mõistlik kehtestada ka palga alammäärad. Nagu haridusminister Aaviksoo alati rõhutab, on need alammäärad, kõigil on võimalik ju loomulikult juurde maksta.
Kohalikule omavalitsusele tähendab see 20% seda, et keegi ei saa öelda, et on pandud uus kohustus ilma riigi toetuseta. Suuremas osas omavalitsustes on palgavahe väiksem kui 20%.
Need on faktid, mis ma tahtsin teile välja tuua. Ma kutsun teid üles, et kui te täna ei ole veel valmis seda eelnõu sisuliselt arutama, siis palun vaadake seda tõsiselt oma fraktsioonis. Ma loodan, et me tuleme kultuurikomisjonis selle teema juurde korduvalt tagasi ja leiame võimaluse, kuidas lasteaiaõpetajatele õigustatult luua ka reaalses elus õpetajastaatus, sh sobiva sissetuleku, puhkusetasu, puhkuseaja ja kõige muuga. Aastaid tagasi panime neile inimestele kohustused. Enamik neist on teinud suuri kulutusi ja saanud kõrghariduse. Riigil on aeg nende tööd tunnustada ja väärtustada.
Nagu ma ütlesin, eelnõu sisu on see, et § 27 alusel riik toetab 20% ulatuses lasteaiaõpetajatele palga maksmist haridustoetuse ühe osana. Riik kehtestab nende palgale ka alammäärad, nagu on üldhariduskoolide õpetajate palgal. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, aitäh hea ülevaate eest! Sa ütlesid, et te kogusite palju andmeid, mis olid kättesaadavad siit-sealt, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Statistikaameti leheküljelt jne. Kas sul on mingisuguseid näitajaid selle kohta, milline see vahe Eesti riigis on? Millised töötasud on nendes omavalitsustes, kus kohalik omavalitsus maksab lasteaiaõpetajatele peale, ja millised on need kõige väiksemad lasteaiaõpetajate töötasud, millega haritud õpetajad peavad meie riigis toime tulema?

Aitäh, hea küsija! Me seletuskirjas toome selle välja maakondade kaupa. Sellest tabelist on näha maakondade keskmised palgamäärad. Kõige madalam keskmine brutopalk oli natuke üle 500 euro, kõige suurem 656 eurot. Kõige kõrgemat tasu maksti lasteaiaõpetajatele vähemalt eelmise aasta seisuga Harku vallas, kus see tasu oli palju kõrgem üldhariduskoolide õpetajatele kehtestatud alammäärast, mis on praegu 715 eurot. On ka mõni Tallinnas asuv lasteaed (seda tehakse kohati ka lasteaiasiseselt, aga vaatame omavalitsuste tasandil) ja mõni üksik omavalitsus Tallinna ümbruses, kus õpetajatele makstakse rohkem kui üldhariduskoolis, aga neid on tõesti ainult paar tükki. Umbes kolmandik omavalitsusi maksavad kas samasugust või sarnast palka, nagu nad maksavad üldhariduskoolide õpetajatele, enamikus omavalitsustes on lasteaiaõpetajate palk 10–15% madalam kui üldhariduskoolide õpetajate oma. Praeguse seisuga on üldhariduskoolide õpetajate palga alammäär 715 eurot, aga lasteaiaõpetajate keskmine töötasu jääb alammäära tasandil 600 euro ümber. See küll varieerub, aga umbes selline see on. Ma ei tahaks omavalitsusi nimeliselt välja tuua, aga mõnes kõige väiksemas omavalitsuses jääb lasteaiaõpetajate töötasu 400 euro kanti miinus maksud. Neid omavalitsusi on kahjuks päris mitu. Samas saavad üldhariduskoolide õpetajad oluliselt suuremat palka, kusjuures nende tööpäev põhikoolis võib lõppeda pool päeva varem. Need inimesed võivad olla ka naabrid. Eks see tekitab veidi ängistust küll. Lasteaiaõpetajad on valdavas osas kõrgharidusega, nad on väga palju ennast ise koolitanud ja täiendanud. Lasteaeda nagu kooligi tuleb pidevalt juurde erivajadusega lapsi. Omavalitsustel ei ole võimalik eripedagooge enam rahalistel põhjustel juurde palgata, eriti kriisi ajal lasti väga palju logopeede ja eripedagooge lahti või koondati nende töökohad. Enamik nendest said täienduskoolitust ja on nüüd sageli rühmaõpetajad. Kui nad töötavad sealt kõrvalt poole või veerand kohaga eripedagoogina, aga saavad tasuks 400 eurot miinus maksud, siis on seda väga vähe.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kas sa oskad ütelda, kuidas teistes Euroopa Liidu riikides need asjad on? Kas ka seal kohalikud omavalitsused kannavad kulusid või on see asi rohkem tsentraliseeritud ja riigieelarve kannab põhilist koormust?

Aitäh, hea küsija! Nüüd me läheme maksuarutelu juurde, mis on väga-väga keeruline. Isegi kui me vaatame üle mere Soome, kes on meile väga paljus ju eeskujuks ja kus lasteaiaõpetajate palk on tõepoolest väga hea, siis tuleb tunnistada, et sealgi on hoopis teine maksusüsteem. Kui ma kõige üldistatumalt ütlen, siis nii kitsast kohaliku omavalitsuse hingamisruumi nagu Eestis on väga vähe. Me võime ennast võrrelda vaid mõne Ida-Euroopa riigiga. Üldiselt antakse kõikjal kohalikule omavalitsusele palju rohkem otsustusõigust, seda mitte ainult jutu tasemel, vaid talle antakse ka maksubaas, ja siis ei ole ka sellised riiklikud juhendid võib-olla kohased. Kui me räägime maksubaasist ja sinna juurde kohustustest, siis ka need oleksid tasakaalus. Praegu peame iga kohustuse lisamisel arutama automaatselt seda, millises osas me tuleme appi rahalises mõttes, sest kohaliku omavalitsuse tulubaas ei ole nii autonoomne, et laseks teha autonoomseid otsuseid. Kohaliku omavalitsuse maksude analüüsid on näidanud, et kohalikul omavalitsusel on meil ainult mõne protsendi ulatuses ruumi midagi otsustada, kui vaadata kohustusi ja võimalusi. Aga sellele küsimusele oskab kindlasti vastata järgmine ettekandja, komisjoni ettekandja, kes on pikalt olnud Kohila valla juhtimise juures. Andrus Saare oskab kindlasti detailselt vastata, kui palju on kohalikul omavalitsusel tegelikult hingamisruumi. Lühidalt öeldes, me peame Eestis – ma loodan, et me teeme seda pigem varem kui hiljem – tulema olulise reformi juurde ja andma kohalikule omavalitsusele mingigi võimaluse praegusega võrreldes natukene rohkem ise otsustada.
Mis puutub aga hariduse rahastamisse, siis üldjuhul on see süsteem selline, et kohalikes omavalitsustes haridust rahastatakse. Väga paljudes riikides, isegi föderaalriikides on siin riiklikud standardid ette kirjutatud. Angloameerika süsteemis on igal tasandil ette nähtud testid ja eksamid. Neljandast eluaastast peale testitakse tsentraalselt ja kui raha jääb puudu, siis antakse seda juurde. Soomes on olemas tasakaalustavad fondid, mujal riikides on selleks muud võimalused. Aga igal juhul on haridus selline süsteem, kus ühtlust aetakse väga hoolega taga. Erandlik on võib-olla Saksamaa süsteem, mida ma natuke rohkem tunnen, mis tõepoolest on liidumaade tasandil väga autonoomne. Aga loomulikult on ka seal nii, et õpetaja palk ei varieeru eri liidumaades rohkem kui võib-olla kümmekond protsenti. Seal ei ole selliseid vahesid nagu Eestis, kus see palgavahe võib olla kahekordne.

Suur tänu! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Siin oli juttu eripedagoogide raskest ja keerulisest tööst ning nende palgast. Te rääkisite Saksamaast ja Soomest. Me ei tohiks küll nõukogude aega isegi mõtetes tagasi minna, aga ma mäletan, et siis oli eripedagoogidel 20% kõrgem töötasu. Arvestati just töö keerukust ja suurt vastutust inimese iseseisvaks eluks ettevalmistamisel. Kas te haridusringkondades olete arutlenud, et võib-olla tuleks neile hoopis rohkem palka maksta?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt peaks meie eesmärk olema see, et haridusasutustes oleksid eripedagoogid olemas ja seal pakutaks tugiteenuseid. Alles siis võiksime neid kuidagi eraldi välja tuua ja tunnustada. Et olla korrektne, tuleb öelda, et ka praegu on eripedagoogidel, kes töötavad erivajadusega laste koolides, kõrgem töötasu. See tuleneb haridussüsteemi loogikast. Meie arutelud erivajadusega laste hariduse ja kõige selle üle ei ole praegu isegi mitte poole peal, vaid algfaasis. See tuleb kõigepealt ära öelda. Kui me vaatame, mis toimub tavakoolides ja -lasteaedades, siis meie esmane eesmärk peaks olema see, et meil oleks seal see väga hea kaader üldse olemas ja et me suudaksime seda säilitada. Ma ei taha palju üldharidusest rääkida, sest see läheb selle eelnõu kontekstist välja, küll aga tuleme selle juurde tagasi homme eelarvet arutades. Kui ma võin mõne oma mõtte praegu välja öelda, siis tahan rõhutada, et esimene ja kõige valusam probleem, mida me eelarvet menetledes peaksime vaatama, on see, et hoolimata kõikidest kevadistest lubadustest ei ole järgmise aasta eelarves mitte ühtegi senti mitte ühegi tugiteenuse toetuseks. Mina kardan küll, et alates 2014. aastast me näeme, kuidas need fantastilised inimesed, kes on hästi koolitatud ja kes olid valmis andma koolis oma panust, sealt lihtsalt ära lähevad. Loomulikult on kohalikke omavalitsusi, kes suudavad oma eelarvest ühest või teisest kohast raha näpistada ning võtta need inimesed kooli ja lasteaeda tööle, aga ma kardan, et neid omavalitsusi on väga vähe. Vaadake seletuskirjast, millised on palgaerinevused! Väga suures osas omavalitsustes ei ole kas teadlikkust või finantsvahendeid selleks, et võtta lasteaeda veerand, poole või täiskohaga tööle eripedagoog. Mina seisaksin kõigepealt selle eest, et need inimesed üldse lasteaedades olemas oleksid, alles siis saab hakata rääkima sellest, et neid kuidagi eraldi välja tuua.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg Mailis! Vaadates seda maakondade palgamäärade tabelit, on näha, et vahe nende õpetajate palgaga, kellele riik palka maksab, on siin ikka päris suur. Kui me nüüd mingeid meetmeid ei võta, siis see vahe ainult kasvab. Teatavasti on haridusministeerium planeerinud järgmisel aastal õpetajate palka tõsta. Kas tõstetakse siis 12%, 10% või 8%, aga see vahe aina süveneb. Kui riik peaks toetama lasteaiaõpetajate palgafondi 20% ulatuses, nagu eelnõu ette näeb, kui suur see summa siis kokku võiks olla?

6. juunil 2013. aastal tehtud arvutuste kohaselt ehk selle aasta seisuga oleks lisaraha vaja 10,44 miljonit eurot. Nagu ma ütlesin, see on arvestatud nende andmete järgi, mis meil olemas olid. Selle kuu jooksul EHIS-e andmed täpsustusid, seega võib siin olla mõne tuhande euro suurune vahe, kas üles- või allapoole, loodame, et ikka ülespoole, loodame, et lapsi on juurde tulnud. Võib öelda, et suurusjärk on 10 miljonit eurot.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Andrus Saare!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 448 oli kultuurikomisjonis esimesel lugemisel 7. oktoobril. Algataja, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel tutvustas eelnõu Mailis Reps. Eelnõuga soovitakse kehtestada lasteasutuste pedagoogide ühtne üleriigiline palga alammäär ning lisaks soovitakse määrata igal aastal riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena vähemalt 20% ulatuses toetust valla- ja linnaeelarvetele munitsipaallasteasutuste pedagoogide töötasu kulude katmiseks.
Nagu eelkõneleja siin juba selgitas, on eelnõu mõju riigieelarvele 10,44 miljonit eurot ja see eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. jaanuarist 2014.
Ma annan lühikese ülevaate komisjonis toimunud arutelust ja seal tekkinud küsimustest. Valitsuse seisukohta selgitasid komisjonis Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ning õigusosakonna jurist Indrek Kilk. Ministeeriumi esindajad tõdesid, et üle riigi on lasteasutuste pedagoogide töötasu tõesti väga erinev, kuid ministeeriumi esindajate sõnul eelnõu selle probleemi lahendamisele kaasa paraku ei aita. Seda päris mitmel põhjusel.
Esiteks on koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikest 1 tulenevalt vastutus alushariduse eest täielikult kohaliku omavalitsuse ülesanne ja ei ole põhjendatud, et pedagoogide töötasu alammäära kehtestaks riik. Lisaks jääb arusaamatuks, kas riigi 20%-lise toetuse arvestuse aluseks soovitakse võtta 20% tööjõukulust või hoopis pedagoogide palga alammäärast. Arusaamatu on ka sõna "vähemalt" protsendimäära ees. Kellele siis rohkem ja kellele 20%? Eelnõu § 1 punkt 2 välistab aga pedagoogide töötasude katmise valla- või linnaeelarve vahenditest ning selgusetuks jääb, kes ja mis vahenditest katab ülejäänud 80%.
Kõige olulisemaks probleemiks pidasid ministeeriumi esindajad aga just lisakohustust, mis seaduseelnõuga soovitakse kohaliku omavalitsuse õlgadele panna. Nimelt tekib kohalikul omavalitsusel igati õigustatud ootus, et Vabariigi Valitsus, nii nagu ta tegi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud õpetajate töötasu alammäärade puhul, kindlustaks ka nüüd alammäärade ulatuses rahalised vahendid riigieelarvest.
Arutelust veel. Ministeeriumi esindajatelt küsiti, millal võiks Riigikokku jõuda uus koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu. Komisjoni liikmed said teada, et eelnõu läheb lähiajal kooskõlastusringile. Loodetavasti on see aasta lõpus Riigikogu menetluses.
Nii nagu siin saalis, tunti ka komisjonis huvi, kui suured on palgakäärid kohalike omavalitsuste vahel. Tõdeti, et on tublisid omavalitsusi, kus lasteaiapedagoogidele on määratud kooliõpetajatega samaväärne palga alammäär, aga paraku on ka vastupidiseid näiteid, lasteaiaõpetajate palgamäär võib olla isegi väiksem kui 40% koolipedagoogide palgamäärast. Küsiti ka lasteaia kohatasude kohta, mis on kohalikes omavalitsustes erinevad. Diskuteeriti teemadel, kas tulevikus võiks lasteaiapedagoogide palga võtta üldse riigieelarve kanda ja sama summa kohalike omavalitsuste toetusest maha arvata või kehtestada alammäär ilma 20% lisamata jne. Diskussioon oli sisuline ja tahe lahendust leida väga suur. Tunti ka huvi, kuidas meie põhjanaabrid on selle probleemi lahendanud. Saime teada, et põhjanaabritel toimivad kollektiivlepingud ja mingit alammäära riik seal kehtestanud ei ole.
Lõpetuseks on hea meel siiski tõdeda, et 98% Eesti lastest käib lasteaias. Ma võtan komisjoni töö kokku langetatud otsusega: otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda täna, 22. oktoobril ja lükata see mainitud puuduste tõttu esimesel lugemisel tagasi. Selle otsuse poolt oli 5 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Tänan teid!

Suur tänu! Palun küsimus, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus. Siin jäi kõlama Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate arvamus, et see raha ei aita, sest koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud jne. Raha ei aita, sest kuskil seaduses on mingi mõte formuleeritud nii või teisiti. Kas komisjoni arutelus ei kõlanud loogilist ettepanekut, et võiks ju muuta koolieelse lasteasutuse seaduse sätteid, selleks et see raha tõesti aitaks meil palku tõsta?

Ministeeriumi esindaja tõi siin võrdluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse. Kui me läheme palga alammäärade kehtestamise peale, siis peaks riik ette nägema mitte 20%, vaid tegelikult juba 100%. See summa ei ole enam mitte 10,44 miljonit, vaid mitu korda suurem. Siis on tegemist hoopis teise põhimõttelise lähenemisega, riik võtab kohaliku omavalitsuse ülesandeid enda kanda. Siin on ka see pool, mille Mailis välja tõi, et vaevalt kohalikud omavalitsused seda soovivadki, et nende vabadust ja vastutust vähendatakse.

Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Võib-olla tundub minu küsimus natuke kiuslikuna, aga ma siiski küsin. Sa oled töötanud vallavanemana ning oled kindlasti hästi kursis õpetajate ja lasteaiaõpetajate tasu probleemidega. Mis sa arvad, kuidas inimesed, kes teavad, et see eelnõu on menetluses, suhtuvad komisjoni ettepanekusse see menetlusest välja arvata? Siin on ju tegelikult iva sees ja ma arvan, et ka seda raha oleks võimalik leida. Mis sa ise arvad? Ma tean küll, kuidas sa hääletasid, aga mis sa südamepõhjas arvad?

Kõik komisjoni liikmed adusid, et tõstatatud probleem on igati asjakohane ja põhjendatud, kuid eelnõus pakutud lahendus kindlasti ei toimi. Milline võiks olla praktiline lahendus? Rahandusministeerium prognoosib järgmisel aastal kohalike omavalitsuste tulude kasvuks 7%. Minu arvates oleks igati põhjendatud, kui sellest 7%-st väga suur osa läheks lasteaiaõpetajate palga tõusuks.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Nagu sa ise näed, lasteaiaõpetajate ja nende pedagoogide, kellele riik palka maksab, palgalõhe järjest kasvab. Kus sa lahendust näed? 7%-line kohalike omavalitsuste eelarve kasv järgmisel aastal kindlasti ei võimalda seda vahet oluliselt vähendada isegi siis, kui kogu see kasv suunata lasteaiaõpetajate palgaks. Kas ei oleks tark taastada see olukord, mis kunagi oli? Sa kindlasti mäletad seda, kui lasteaiaõpetajatele oli ette nähtud eraldi riigi toetus. Sellise toetuse maksmise alused on alati läbirääkimiste küsimus, aga see toetus oli toetusfondi sees tollal olemas. Kas ei peaks selle juurde tagasi pöörduma? Seda palgavahet on vaja kuidagi vähendada ja see ebanormaalne olukord ära lõpetada. Kui vaadata seda tabelit, siis on selge, et küsimus pole omavalitsuses, küsimus pole selles, kas ühes või teises omavalitsuses on võimul parempoolsed või vasakpoolsed, seda raha lihtsalt ei ole olemas.

Sellega, et seda raha üldse olemas ei ole, ma päris nõus ei saa olla. Kui ma vaatan selle tabeli algust või lõppu, siis ma näen siin naaberomavalitsusi, millest ühes makstakse lasteaiapedagoogidele hästi, aga teises ainult pool sellest summast. Ma arvan, et siin on oluline ka kohalike poliitikute suhtumine. Aga jah, mingi väga lühikese aja jooksul oli see toetus olemas. Kas see võiks samamoodi jätkuda ja millisel kujul, seda on keeruline öelda. Ma arvan nagu Mailiski, et kindlasti ei olnud see viimane selle teema arutelu kultuurikomisjonis ja me tuleme tagasi selle juurde, mis kujul saaks toetada lasteaiaõpetajate palga tõusu. Ma arvan, et see arutelu jätkub.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tahan täpsustada. Te oma ettekandes viitasite, et oli ainult üks arvamus, Haridus- ja Teadusministeeriumi oma. Aga kas oli olemas ka omavalitsuste arvamus, kas maaomavalitsuste või linnade liidu arvamus? Kas ka omavalitsused on oma arvamuse selle eelnõu või teie otsuse kohta sõnastanud?

Komisjonis seda arutluse all ei olnud. Nii et minul puudub informatsioon, et kohalikud omavalitsused oleksid sellele eelnõule oma hinnangu andnud.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te kindlasti teate seda vastust oma eelnevast töökogemusest. Millal võiks valitsus ja koalitsioon lasteaiaõpetajate palga ja kogu selle teema juurde tulla?

Ma ootaksin ära uue koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, mis, nagu ma mainisin, läheb peatselt kooskõlastusringile. Ma arvan, et selle seaduseelnõu menetluse raames võiksime selle teema juurde tagasi tulla.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Võib-olla te võite stenogrammi jaoks öelda, kes olid need viis meie kolleegi, kes ei tahtnud, et me seda eelnõu teist korda siin saalis arutaksime?

Kahjuks ei ole mul neid nimesid välja kirjutatud, mul on olemas ainult hääletustulemus 5 : 4.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 448 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 448 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu on tagasi lükatud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Tuletan meelde, et kohe koguneb siin saalis Eesti-Küprose parlamendirühm. Soovin teile kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 11.04.