Tere hommikust, head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on otsustanud, et seoses Riigikogu liikme Mart Laari nimetamisega Eesti Panga Nõukogu esimeheks asub tänasest, 13. juunist Riigikogu liikmeks asendusliige Andrus Saare. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Andrus Saare Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeks. Ega nimetatu ei ole nende otsuste vastu? Ei ole. Aitäh!
Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised muudatused komisjonide koosseisudes: esiteks, Riigikogu liikme Kaia Iva lahkumise kultuurikomisjoni liikme kohalt ja asumise riigikaitsekomisjoni liikme kohale, teiseks, Riigikogu liikme Andrus Saare asumise kultuurikomisjoni liikme kohale.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 413. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 413 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 425 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Mart Nuti!

Austatud härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eile jäid teisel lugemisel vastamata mõned küsimused, mille tõstatas kolleeg Stalnuhhin. Ma püüan anda neile vastuse. Eelnõuga ei anta võimalust tuua kiirmenetluse korras Eestisse tippspetsialisti, kellele makstakse kahekordset Eesti keskmist brutokuupalka, mitte kõigile ettevõtetele, vaid neile, kes on usaldusväärsed ja ajalooga, on olnud Eestis registreeritud üle aasta ja kellel on selline majandustegevus, mis tõepoolest aitab kaasa Eesti majanduse arengule. Selleks peab § 106 kavandatava lõike 4 kohaselt olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: esiteks, äriühingul on vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis; teiseks, äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas; kolmandaks, äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on võrdne vähemalt viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalist kostab igalt poolt väga suur lärm. See segab kindlasti ettekandjat ja segab ka kuulajaid. Ma palun, austame nii kuulajaid kui ka ettekandjat! Aitäh!

Arutelu on tekkinud punkti 3 sisu üle. Äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks näitab tegelikult makstud töötasude suurust. Sisuliselt tähendab punktis 3 sätestatu, et äriühingus tööl olevad inimesed peavad saama kokku vähemalt viiekordset Eesti keskmist brutokuupalka. See aga ei tähenda, et tööl peaks olema just viis inimest, kellest igaüks saab keskmist brutokuupalka, vaid võimalikud on eri variandid. Esiteks võib olla viis töötajat, kellest mõned saavad palka rohkem ja mõned vähem, kui on Eesti keskmine brutokuupalk, kuid kokku on nende palk vähemalt viiekordne Eesti keskmine brutokuupalk. Teiseks võib kõigi töötajate või mõne töötaja palk olla väiksem kui Eesti keskmine brutokuupalk, kuid nende palk kokku on vähemalt viiekordne keskmine brutokuupalk. Kolmandaks võib olla viiest vähem töötajaid, kellest igaühe või mõne palk on väiksem kui keskmine brutokuupalk, kuid nende palk kokku on vähemalt viiekordne Eesti keskmine brutokuupalk. Sama kriteerium on alates 1. juulist 2012 jõustunud välismaalaste seaduse muudatuste kohaselt ka ettevõtluseks antava elamisloa jätkuva omamise tingimuseks. Selline kriteerium on adekvaatne ettevõtte tegeliku majandustegevuse hindamisel, lihtsasti mõõdetav ega ole proportsionaalselt ettevõttele koormav.
Töökohtade arvu kehtestamisel on lähtutud järgmistest kaalutlustest. Valdav osa ettevõtteid Eestis on mikroettevõtted, mille töötajate arv on kuni üheksa. Kuna ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk on muu hulgas Eestisse töökohti luua, siis on mõistlik võtta loodavate töökohtade arvu sätestamisel aluseks vähemalt keskmine mikroettevõtte töötajate arv. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud sätestada töötajatele makstav tasu kokku sellises määras, et sellest on makstud sotsiaalmaks, mis on võrdne vähemalt viiekordse Eesti keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral igakuiselt Eestis makstava sotsiaalmaksuga.
Head kolleegid! Kohe jõuavad lõpphääletusele välismaalaste seaduse muudatused, millega lihtsustatakse välismaalastest kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu ja teadlaste Eestisse asumist. Need seadusmuudatused lihtsustavad oluliselt elamisloa taotlemist töötamiseks tippspetsialistina või õppimiseks Eestis. See võimaldab Eesti ettevõtetel värvata tippspetsialist tööle nädalapäevade jooksul, lubades välismaalasel taotleda elamisluba Eestis kohapeal pärast siia saabumist. Tippspetsialistile ja teadlasele elamisloa taotlemise lihtsustamine avaldab positiivset mõju Eesti majanduse ja ühiskonna arengule. Kõrgelt kvalifitseeritud inimeste rakendamine Eesti majanduses või teaduses tõstab riigi konkurentsivõimet. Arenenud riikides on laialt levinud praktika, et tippspetsialistidele ja investoritele luuakse elamislubade taotlemisel soodustingimused. See seadusmuudatus mõjutab just neid ettevõtteid, kes vajavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Praegu on sellistel ettevõtetel raske turul konkureerida, sest Eestis on teatud liiki kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti tuleb teadusasutuste konkurentsivõimele kasuks välisteadlaste ja -õppejõudude Eestisse toomine.
Odavtööjõu sissevoolu käesolevad seadusmuudatused ei võimalda. Need puudutavad üksnes inimesi, kes toodavad kõrget lisandväärtust ja aitavad rahuldada valdkondlikku tööjõuvajadust. Üks lihtsustatud korras elamisloa saamise eeldus on see, et ettevõtted maksavad nõutud tippspetsialistidele vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Samas ei saa kvalifitseeritud spetsialistide toomine Eestisse olla ainus meede, millega konkurentsivõimet parandada. Esmatähtis on Eesti oma ressurssi ära kasutada, sh rakendada eakaid spetsialiste ja kutsuda tagasi Eestist lahkunud töötajaid. Seega on kvalifitseeritud spetsialistide kutsumine ikkagi abimeede. Samas ei muuda seadusmuudatus Eesti migratsioonipoliitika põhiolemust. Eesti jääb jätkuvalt konservatiivse migratsioonipoliitikaga riigiks, mis on olnud ka IRL-i põhiseisukoht. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit.

Härra juhataja! Eelmist esinejat polnud saalis lihtsalt kuulda, ma loodan, et mind on. Keskerakonna fraktsioon ei toeta selle seaduse vastuvõtmist ja seda kolmel põhjusel. Esimene põhjus: see seadus on amoraalne. Sel ajal, kui töömigratsioon Eestist kasvab, kui räägitakse sellest, et meie inimesed on vaja tagasi saada, tehakse uksed pärani lahti nendele, kes väikese palga eest – tippjuhi jaoks ei ole 1800 eurot mitte mingi raha – söövad tegelikult välja meie spetsialiste. Aga see on üks parimaid stsenaariume.
Teine põhjus, miks seda seaduseelnõu ei saa tõsiselt võtta, on tehniline. Lugupeetud kolleegid, ma vaatasin üle sotsiaalmaksuseaduse. Sellega pannakse paika sotsiaalmaksumäär 33% ja seal on juttu ka sellest, kuidas võib soodustust saada, aga seal ei ole juttu sellest, et sotsiaalmaksus võib kellegagi lihtsalt kokku leppida või panna kõik ühte ämbrisse, st vaadata seda kui kollektiivset tasu. Kolleegid, kas teile ei tundu imelik, et selle seadusega tehakse esimest korda niiviisi, et sotsiaalmaksu hakatakse võtma mingilt grupilt, nagu kõlas kolleeg Nuti selgitusest? Kuna teil teksti nagunii laua peal ei ole, siis loen ma selle sätte teile ette: "Äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga." Siit on üheselt arusaadav, et kui inimene tuleb tippjuhiks, siis võetakse talt sotsiaalmaksu minimaalselt viie brutokuupalga eest. Kui arvestada, et eelmise aasta keskmine brutokuupalk oli 900 eurot, siis viiekordne on 4500 ja 33% sellest on 1500 eurot. Kuidas te kavatsete seadustada seda, et sotsiaalmaksu hakatakse võtma grupi pealt? See on tõesti huvitav!
Aga need kaks põhjust – see, et on amoraalne ja et on vastuolus juba olemasoleva seadusega – ei ole kõige tähtsamad. Ma arvan, et see seadus on suureks ohuks Eesti ja kogu Euroopa Liidu sisemisele julgeolekule. Ma ei tea, mis tippjuhte te kavatsete otsida kolmandatest riikidest, aga kui on olemas mõnes terrorikoolis õppe läbinud inimene või on olemas mingi allilmategelane, kes soovib oma riigist pääseda Euroopa Liitu, siis pärast selle seaduse vastuvõtmist on tal kõige kergem teha seda Eesti kaudu. Esimesel kuul läheb see maksma 1800 eurot palka pluss sotsiaalmaks 1500 eurot. Järgmisel kuul võib talle maksta juba miinimumpalka, sest seaduses on olemas ka selline säte, et juhul kui ta vahetab tööandjat, siis seda kahekordse brutopalga maksmise kohustust enam ei ole, talle võib määrata palgaks 300 eurot ja ongi kõik. Jääb sotsiaalmaks ehk asi muutub veel naljakamaks – 300 eurot palka ja 1500 eurot sotsiaalmaksu. Aga kokku teeb see summa, mis ei ole korraliku allilmategelase või terroristi jaoks mingi probleem, pluss sellele mingi delta, sest selliseid firmasid, nagu see, kus tegutsesid Stelmach, Raudne jt, võib tekkida pakikaupa, kümneid ja kümneid.
Selliseid firmasid, kus käive on 200 000 eurot aastas ja mis töötavad üle 12 kuu, on Eestis sadu ning see seadus annab neile väga ilusa ja kerge mooduse teenida raha nendelt, kes pürgivad Euroopa Liitu mingil kuritegelikul soovil. See on objektiivne reaalsus, te teete need uksed lahti. Teil ei ole siin seaduses ühtegi nõuet peale selle, et tippspetsialist käesoleva paragrahvi tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele makstakse seda kaht keskmist brutokuupalka. Mis tahes valdkonnas! Ta võib olla kas maaler või tisler või ükspuha kes, tal on ju ettevalmistus olemas. Te ei räägi sellest, et tal peab olema mingi kogemus, et ta peaks olema mingi aja sama profiiliga ettevõtet juhtinud, et haridus peaks vastama tema elukutsele. Te lihtsalt lasete sisse kõik, kes soovivad ja kes on nõus kinni taguma 12 000 kuni, ma arvan, 20 000 eurot. See, mis toimub, on hullumeelsus! Mis tippjuht see on, kes läheb tööle 1800-eurose palga peale, kas te oskate mulle äkki öelda? Meil ei ole selliseid tippjuhte. Kas ma tõesti pean teile meelde tuletama Estonian Airi ja selle aktsiaseltsi tippjuhti?
Lugupeetud kolleegid, meil on kindlasti vaja selliseid programme, mis muudaksid Eestist välja rännanud inimestele meeldivaks tagasitee meie riiki. Nendega on vaja tööd teha. Ja muuseas, sellest on juba rääkinud nii president kui ka teised kõrged ametiisikud. Teie kavatsete praegu vastu võtta seaduse, mis on vastuolus meie teiste seadustega, mis on amoraalne ja mis ohustab Euroopa Liidu julgeolekut. Aga tehke teie, mida tahate, meie hääletame vastu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 425 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 425. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu 15, erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 425 on seadusena vastu võetud. Teine päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 321 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase!

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmist 3. juunil s.a ja otsustas kõiki esitatud muudatusettepanekuid toetada. Üldiselt olid muudatusettepanekud tehnilist laadi, välja arvatud muudatusettepanek nr 4, millega pikendatakse konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaega kolme aastani (praeguse seaduse kohaselt on see kaks aastat). Seda põhjendatakse sellega, et konkurentsialased väärteod on keerulised väärteod ja analoogsed maksualaste väärtegudega, ning kui need aeguvad kahe aastaga, siis ei jõuta menetluses korrektsete lahenditeni. Ma juhin tähelepanu, et väärtegude puhul ei peatu aegumistähtaeg, kui asi jõuab kohtusse, ehk siis ka kohtuotsuse peab jõudma juba selle aja sees vastu võtta. Niisiis on see liialt lühike aeg, et neid asju korrektselt menetleda. Komisjon toetas seda muudatusettepanekut konsensuslikult.
Menetluslikult otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 13. juuniks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu 19. juuniks 2013 kolmandale lugemisele ning seadusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi eelnõu 321 muudatusettepanekud. Laekunud on kuus muudatusettepanekut, kõik need on juhtivkomisjonilt. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmas päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.22.