Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti kolleeg Yana Toomi!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellist eelnõu koostama ajendas inimeste pöördumiste suur arv. Tutvustan lühidalt selle seadusmuudatuse olulisemaid punkte. Kuna meie praegune seadus on kohati ajast ja arust, siis soovime parandada nimelt kolme põhilist asja. Üks punkt puudutab näiteks seda, et abikaasa saab loa asuda elama Eestis elava abikaasa juurde vaid tingimusel, kui ta tõestab, et perel ei ole võimalik elada elamisluba taotleva abikaasa sünniriigis. Põhimõtteliselt peaks ju pere saama valida, kus ta elada tahab. See on üks muudatus.
Teine muudatus, kui me räägime abikaasadest ja elamislubadest, puudutab seda, et peale armastuse ja mittefiktiivse abielu peab olema ka tihe majanduslik side. Kuid majanduslikku sidet ei saa tekkida, kui inimesed elavad eri riikides. See järjekord peaks olema teistsugune – enne abielu ja siis juba majanduslik side. Kolmas, võib-olla kõige olulisem asi on see, et kehtiv seadus ei näe lastele ja lastelastele ette võimalust tulla kolmandatest riikidest hooldama oma haiget vanemat või vanavanemat, kes elab üksi ja ei tule omadega toime. Tahaksime neile sellise võimaluse anda. On ka mõned muud parandused, aga ma usun, et neid me arutame siis, kui see seadus tuleb menetlemisele Riigikogu saalis. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Neeme Suur!

Proua juhataja! Head kolleegid! Nii tugev kui ka opositsiooni ja koalitsiooni vastuseis ei tundu olevat, võetakse suurem osa seaduseelnõudest siin saalis vastu ühehäälselt. Hiljuti hääletasime kõik koos seaduseelnõu 347 poolt, millega oluliselt korrigeeriti kiirlaenu turgu. Seati tingimused kiirlaenude reklaamimisele ja laenutingimustest teavitamisele. Head kolleegid, me jäime aga sellel teel pooleli. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil on ettepanek minna nüüd teemaga edasi. Mul on hea meel anda üle võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega pannakse piirid liigkasuvõtmisele ehk siis hea tavaga vastuolus olevatele ülikõrgetele krediidi kulukuse määradele ja nende rakendamisele, samuti piiratakse eelnõuga kiirlaenu väljastamist sularahas. Nii läheme edasi seda teed mööda, mida me hakkasime käima natuke aega tagasi mõlema saalipoole ühisel nõul ja jõul. Ma loodan, et ka see eelnõu saab meie ühisel nõul ja jõul vastu võetud. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen võtnud vastu kaks seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd mõningad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. juunil algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. juunil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 rahvasaadikut, puudub 20.

Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 391 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Lugupeetud kolleegid, mulle tundub, et enamik teist on saalis. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 391. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 354 kolmandat lugemist. Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja kolleeg Jevgeni Ossinovski.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatidel on seoses selle eelnõuga kolm küsitavust, millele viitasime ka eelnõu teisel lugemisel. Esiteks soovitakse eelnõuga varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus ühendada maalt välja saadetavate isikute väljasaatmiskeskusega, nimetades selle ümber kinnipidamiskeskuseks. Väljasaatmiskeskuses hoitakse üldjuhul neid isikuid, kes ei ole vabatahtlikult täitnud lahkumisettekirjutust. Seal on nii illegaalselt riigipiiri ületanud isikuid kui ka näiteks kuriteo sooritanud inimesi, kelle elamisluba on tühistatud ja kes ei ole vabatahtlikult maalt lahkunud. Väljasaatmiskeskuses on vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusele ka üpris range režiim. Näiteks ei tohi inimesed õhtutundidel viibida väljaspool oma pisikest tuba, kus nad kahel naril neljakesi elavad, samuti tohib nende puhul kasutada käeraudu, kinnisidumist ja rahustussärki.
Õiguskantsler on hiljuti juhtinud tähelepanu tõsistele rikkumistele, mis on aset leidnud Harku väljasaatmiskeskuses. See puudutab nii õigustamatut käeraudade kasutamist kui ka vägivalda, mida eri rahvusgruppidest kinnipeetavate vahel esineb. Harku väljasaatmiskeskus on viimasel ajal ka selgelt üle rahvastatud.
Selle eelnõuga soovitakse panna varjupaiga taotlejad, keda on vaja kinni pidada, samasse asutusse, kus peetakse kinni seadust rikkunud väljasaadetavaid, ja rakendada seal kehtivat režiimi. Tõsi, paljudes riikides on pagulaste vastuvõtukeskus ühendatud väljasaatmiskeskusega, selles mõttes ei ole see idee unikaalne. Samas tuleks aga tähele panna, et paljude riikide puhul on ÜRO pagulaste volinik väljendanud muret sellise praktika pärast, öeldes näiteks, et Taanis ja Suurbritannias koheldakse pagulasi nagu vange. Meie arvates me liigume selle eelnõuga samas suunas.
Teine, veelgi tõsisem probleem on meie hinnangul valitsuse plaan viia ühine kinnipidamiskeskus rajatava Tallinna vangla territooriumile. Praegune eelnõu loob selleks aluse. Muidugi tuleb kinnipidamiskeskusele eraldi sissepääs, nagu on viidatud, ja tõenäoliselt on seal ka leebem režiim kui tavavanglas, kuid signaalina ühiskonnale on tegemist väga kahetsusväärse sammuga. Sellega võimendatakse meie arvates ühiskonnas niigi pagulaste suhtes valitsevat eelarvamust, et tegemist on põhimõtteliselt pättidega, kes tahavad tulla Eestisse meie sotsiaalsüsteemi tühjaks imema. Pagulased on rahvusvahelist kaitset vajavad isikud, keda me peame aitama vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele, ja minu arvates me ei tohi anda ühtegi indikatsiooni, et tegemist on kurjategijatega.
Veel on meie arvates küsitav, miks näeb eelnõu ette kaitsepolitsei kaasamise pagulasmenetlusse. Isikuid kuni 48 tundi kinni pidada on kapol õigus niikuinii, ka ilma selle seadussätteta. Küll aga võiks loogiline süsteem olla selline, et pärast seda, kui kaitsepolitsei on pagulastaotlejat 48 tundi kinni pidanud, annab ta selle inimese üle Politsei- ja Piirivalveametile, kes viib läbi edasist pagulasmenetlust. Eelnõu näeb aga ette, et kapo taotleb halduskohtult luba inimest veel kuni kaks kuud kinni pidada. Praeguses seaduses on see luba ainult Politsei- ja Piirivalveametil. Meile ei ole selge, milliste kapo ülesannetega käib koos pagulastega tegelemine. Pealegi, kuna tegemist on õiguslikult väga keerulise valdkonnaga, on siin kaks võimalikku mõju. Esiteks peab kapo välja arendama pädevused, et olla võimeline pagulastega kvaliteetselt tegelema, mis on aga kulukas. Teine variant on tõenäoliselt veel halvem: neid pädevusi tegelikult välja ei arendatagi ning tulevikus rikub kapo pagulaste õigusi sagedamini. Meie arvates on mõlemad stsenaariumid või võimalused ebasoovitavad. Nendel kolmel põhjusel, millest ma just rääkisin, hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jevgeni Ossinonvski! Palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioonil on samad põhjused, miks me ei saa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu toetada. Tõepoolest, kui me vaatame neid punkte, mida eelkõneleja juba välja tõi, siis me võime ju tõlgendada ühte või teist sätet lihtsamini, võime öelda, et rahvusvahelised kohustused on täidetud. Kuid nii nagu paljude teiste seaduste puhulgi on rahvusvahelises õiguses eraldi välja toodud rahvusvahelised kohustused ning ka riikide praktika.
Kui me vaatame väljasaatmiskeskuse ja varjupaiga taotlejate majutuskeskuse ehk siis täpsemalt rahvusvahelise õiguse alusel rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ühendamist nende inimestega, kes on eri põhjustel riigis ebaseaduslikult, on juba kurjategijad, on korda saatnud midagi, mis põhjustab nende riigist väljasaatmise, siis seda praktikat Euroopa riikides väga selgelt kritiseeritakse. Mitmesugused Euroopa Nõukogu institutsioonid on korduvalt, sh ka resolutsioonide tasandil, välja toonud negatiivse praktika näiteks Suurbritannias ja mõnes teises riigis, kus varjupaiga taotlejat püütakse piirata sellega, et rikutakse rahvusvahelisi kohustusi. Kindlasti ei tohiks Eesti minna seda teed, et me järgime kõige halvemas kirjas olevate riikide praktikat, püüdes sellega anda signaali: "Varjupaiga taotlejad, ärge siia tulge, Eestis on olukord keeruline." Vangla territooriumile viimist võib ju põhjendada mitmeti, kuid see näib olevat ja hakkab ka reaalselt olema signaal, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse eesmärkidega.
Kui me Keskerakonna fraktsioonis kohtusime kaitsepolitsei uue juhiga, siis küsisime ka meie, kuidas saab kaht täiesti vastuolulist funktsiooni ühendada. Kui kaitsepolitsei peaks oma loomu poolest iga sisserändaja kohta ütlema, et ta ei ole Eestile kasulik, siis ei saa ta juba sisepoliitilisest loogikast tulenevalt olla varjupaiga taotlejate puhul selleks filtriks, mis näitab, kuidas me täidame rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi.
Ja võib-olla kõige olulisem, mida meie siin Riigikogus peaksime tähele panema, on see, et varjupaiga taotlejate soovid võivad olla ju Eesti tavainimesele arusaamatud, kuid vähemalt Riigikogu tasandil peaksime meenutama meie oma ajalugu. Kui aastakümned tagasi ei oleks väga paljudel eelmise Riigikogu liikmetest inimestel olnud võimalik taotleda varjupaika väljaspool Eestit, oleksid nad lõpetanud nii nagu enamik, kes kas hukati vägivaldselt või kes kannatasid muid väga raskeid tagajärgi. Varjupaiga taotlemine on olnud Eesti enda inimestele läbi ajaloo üks iseseisvuse taastamise võimalusi. Nii et need rahvusvahelised kohustused ei ole meie jaoks midagi abstraktset ja väga kauget, midagi sellist, mida me võtame endale ainult sellepärast, et näida head. Sellised sammud, mida me selle seadusega astume, ei ole kindlasti rahvusvahelise õiguse loogika ja eesmärkidega kooskõlas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 354. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 39, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Jah, soovivad. Palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Kutseõppeasutuse seadust on ette valmistatud mitu viimast aastat. Selle väljatöötamisse on kaasatud väga lai ring kutsekoole, kutsekoolide õpetajaid, ettevõtjaid ja ka kutseharidusega kaugemalt kokkupuutuvaid inimesi. Kutseõppeasutuse seaduse uues eelnõus on mitmeid punkte ja sätteid, mis oluliselt parandavad kutseõppeasutuste olukorda, loovad paindlikumad võimalused kutsehariduse omandamiseks ning annavad võimaluse eri astmete kaudu kõrvaldada kitsaskohti, mida kutsehariduses on tunnetatud. Kutseõppeasutuse seaduse uue eelnõu väljatöötamisel valitses kultuurikomisjonis väga suures osas konsensuslik arusaam ja oli väga huvitavaid arutelusid, mida ettekandja ka eelmisel, teisel lugemisel välja tõi, näiteks vaidlused regionaalse kõrghariduse ehk Võrumaa Kutsehariduskeskuse üle, selle tegevuse jätkumise võimaluste üle. Kindlasti tuleb mainida ka meie pikka arutelu selle üle, mis tingimustel saavad noored, kes omandavad kõrgharidust, oma sõjaväekohustuse täitmise edasi lükata.
Kahjuks peab aga ütlema, et selle eelnõuga tuuakse sisse poliitiliselt üsna ootamatu lähenemine. Ilma pikema jutu ja ettevalmistuseta on siia sisse kirjutatud nõue, et kutsehariduses saab üsna varsti olema vaid eestikeelne õpe. Pealtnäha tundub see ju loogiline – Eesti Vabariik, Eesti riigikeel. Gümnaasiumis on mitmeid selliseid samme astutud ja kindlasti on ka kutseõppeasutuste puhul arusaadav, kui me paneme rõhku riigikeele õpetamisele. Aga selle juures on kaks aga. Esiteks ei ole selleks tänaseni ju reaalset tööd tehtud. Kui me vaatame oma üldharidussüsteemi, õpetajate koolitusi, mitmesuguseid integratsiooniprogramme, mille raames on eraldi tegeldud keeleõppe küsimustega, siis peame endiselt nentima: keeleoskus üldhariduskoolides ei ole piisav, et kõikides gümnaasiumides heal tasemel eesti keeles õppida. Kui me läheme kutseõppeasutuse juurde, siis ei ole kutsehariduse probleeme vaja kaugelt otsida. Alles mõned päevad tagasi kuulsime iga tund uudistekanalitest, kuidas Praxis on välja toonud kutsehariduse kitsaskohti just sellepärast, et noorte motivatsioon, haridustase ja algne haridus, millega nad sisenevad kutseharidussüsteemi, ei ole piisav. Seega on selge, et täna ei tule kutseharidusse kõige parema keeleoskusega noored ja kahjuks ei tule neid sinna ka homme.
Mis selle tagajärg võib olla? Üsna tõenäoliselt on meie ja kahjuks mitte ainult meie, vaid ka paljude spetsialistide arvates tagajärg see, et kui noorel inimesel, kellel ei ole piisavat keeleoskust, ei ole võimalik siseneda gümnaasiumiharidusse, siis selle lihtsa poliitilise otsusega võtame temalt ära ka võimaluse saada kutsekeskharidust. Esimeste astmete kutsehariduse võib ta ka tulevikus omandada, kuid kutsekeskharidust ta omandada ei saa.

Kolm minutit, palun!

Selle tõttu on meil vaja ka välja tuua, milles me näeme kutsehariduse eesmärki. Kutseharidus annab võimaluse teha mitmesuguseid kutseeksameid, mis mõnel kõrgemal tasemel eeldavad noorelt inimeselt kesk- või kõrgemat haridust. Aga kui arvestada seda kutsehariduse keelenõuet, siis on väga tõenäoline, et paljudel nendel noortel, kes n-ö hiljem ärkavad, mida väga tihti just poistega juhtub, me lõikame ära ka võimaluse kutsehariduse kaudu rakenduskõrgharidusse suunduda ja kõrgharidus hiljem omandada. Peale selle on ju selge, et mõnes piirkonnas on tööandjad mitte-eestikeelsed. Ja kui me vaatame praktikavõimalusi, siis piirkondlikult pole paljudel noortel võimalik ka praktikat eestikeelses keskkonnas sooritada. Selline tõke, mille me eelnõusse 331 nüüd sisse kirjutame, võib väga paljude noorte inimeste edasist haridusteed ja tööelu piirata. Ja veel üks nüanss, mida võib-olla mitmed Riigikogu liikmed ei ole tähele pannud: kutseharidus on meie muukeelsetes koolides oluliselt parema mainega kui eestikeelsetes koolides. Praegu on tihti just venekeelsete koolide noored need, kellel on kutsehariduse omandamiseks palju parem motivatsioon ja kes tõepoolest tahavad õpitaval erialal ka edasi töötada.
Meie ettepanek eelnõu 331 puhul, nii nagu see oli ka eelnõu menetlemisel kultuurikomisjonis, on kõigepealt tegelda keeletasemetega, tegelda keeleoskuse omandamisega põhikoolis ja põhikooli õpetajate tasemega ning siis analüüsida, kas me oleme valmis tagama kutsekeskhariduses intensiivsemat riigikeele õpetust ja paremat riigikeele oskust. Alles nende analüüside tulemusena on võimalik teha selline otsus. Praegu on see otsus selgelt toores, hariduspoliitiliselt ei ole astutud piisavaid samme, mis lubaksid meil öelda, et me oleme valmis muutma üheaegselt keskharidusega ka kutseharidust eestikeelseks. Seetõttu, vaatamata eelnõu ülejäänud väga heale osale, hääletab Keskerakonna fraktsioon kahjuks selle eelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun kõnepulti kolleeg Liisa-Ly Pakosta Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Palun kolm lisaminutit!

Kaheksa minutit, palun!

Austatud kolleegid! Tegemist on tõesti väga hea eelnõuga. Ma nõustun eelkõnelejaga selles osas, et kõnealune teema võeti komisjonis väga põhjalikult ette, kohtuti kõigi selle valdkonnaga seotud huvigruppidega ja eelnõusse tehti ka vajalikul määral muudatusi. Eraldi tuleks kiita ministeeriumi, kes oli suure töö juba ära teinud, kutsekoolide endi esindajaid, kes töötasid väga usinasti kaasa ka komisjonide aruteludes, tööandjaid ja kõiki teisi valdkonna spetsialiste. Kõige selle tulemusena sai valmis täiesti küps seadus, mis ei ole toores. Aga selleni ma jõuan hiljem veel kord.
See, et kutseseadus ja kutsekool saavad lõpuks ometigi õnnelikku abiellu astutud ja loodetavasti saavad ka viljakalt palju järglasi, on vahest selle seaduse kõige suurem väärtus. Kui noor inimene nüüd teie käest, head kolleegid, küsib, kas minna kutsekooli või mitte minna, siis võib kutsekooli julgelt soovitada ja lisada, et kui vähegi võimeid on, siis tasuks kindlasti püüelda neid ülemisi, suuremate numbritega kutsetasemeid. Eile jõudis meie käsutusse Euroopa Liidu järjekordne tööturu monitooring, mis näitab väga selgelt, et kõik töökohad, mis kaovad, on mõeldud madala haridustasemega inimestele, ning kõik töökohad, mis juurde tekivad ja kus on väga suur töökäte puudus, on just sellised, mis eeldavad neljandat ja viiendat kutseastet. Praegu arutatav seadus tõi viienda kutseastme ka Eesti seadusruumi ja kutsekoolidesse.
Just sellel põhjusel, et kogu tööturg otsib spetsialiste, oma ala hästi tundvaid inimesi, on kutsekoolides viidud sisse kõrghariduses kasutatavaga sarnane hindamine nii õppe läbiviimise õiguse saamiseks kui ka õppekavade korralduses. Riik võtab suurema vastutuse selles osas, et kui noor inimene läheb kutsekooli, siis on talle tõesti tagatud haridus, mis vastab tööturu ootustele. Niisiis võtab riik seoses nende suurte probleemidega, mis selles vallas on olnud, oluliselt suurema vastutuse, et vastata terve Euroopa tööturu nõudmistele. Selsamal põhjusel jätsime alles rakenduskõrgkoolides kutseõppe andmise võimaluse, sest just kõrgema astme spetsialistidele on tööturul kõige suuremad ootused.
Kindlasti rõõmustaksid selle seaduse üle ka minu vanaisad ja vanaemad, kui nad veel elus oleksid, sest praktika suurem sissetoomine on samuti selle seaduse üks kandvaid ja läbivaid eesmärke. Ei piisa ainult paberi pealt lugemisest, neid asju, mida sa tahad tööinimesena elus teha, tuleb ikka natuke ka koolipingis harjutada.
Mis võiksid olla selle kutseõppeasutuse seaduse sõnumid ühiskonnale laiemalt? Teistele haridusasutustele on sellel seadusel mitu olulist sõnumit. Ka ülikoolid võiksid vaadata kutsekoolide poole ja oma õppes praktika osa suurendada. Paljud ülikoolid juba teevad selliseid muudatusi. Ent mitte ainult ülikoolid – tõepoolest, käelist tegevust ja ka mõttelise tegevuse praktilist rakendamist tuleks harjutama hakata juba lasteaias. Ma soovitan väga lasteaedade juhatajatel üle Eesti see kutseõppeasutuse seadus läbi sirvida ja vaadata, kuidas saaks oma õppeasutuseski sellest šnitti võtta, rääkimata põhikoolist või gümnaasiumist.
Gümnaasiumi- ehk siis keskhariduse puhul tuleb eraldi üle rõhutada, et seadus soosib kutsekoolide ja üldhariduskoolide omavahelist lähenemist. Kui sõlmitakse uusi tutvusi, uusi sõprusi, võimaluse korral ka abielusid, siis aitab see vastastikku kasulik koostöö noortel inimestel juba varasemas eas kutsetega tutvust teha ja miks mitte ka kutsetunnistusega gümnaasiumipingist lahkuda.
Väga oluline sõnum ühiskonnale on ka see, et Isamaa ja Res Publica Liit ei soovi Eesti ühiskonnas lõhestatust alles hoida, veelgi enam, seda riiklikult taastoota. Selle tõttu ongi antud üleminekuperiood aastani 2020. Seega ei pea kutsekoolid mitte homme, vaid aastal 2020 olema suutelised pakkuma selliseid lõpetajaid, kellel on Eesti ja Euroopa tööturul võimalik töökohta leida, ehk siis pakkuma neile võimaluste piires eestikeelset õpet, eesti keele oskust. See kõik kannab ainult ühte eesmärki: et meie tööturul ei oleks inimesi, kes uuringute järgi jäävad töökohast ilma või on sunnitud valima madalama palgaga töökoha ainult kehva keeleoskuse tõttu. Meie väga selge eesmärk on need barjäärid lõhkuda ja pakkuda kõikidele noortele inimestele, kes Eesti riigi toel haridust saavad, sellist haridust, mis aitab end tööturul tõesti hästi tunda. Ma kutsun saali üles selle seaduseelnõu poolt hääletama, see on kõikide Eestis elavate noorte inimeste huvides! Kui vähegi võimalik, püüelge nagu nooredki parimate võimalike tulemuste poole, ja selleks soovitan eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Liisa-Ly Pakosta! Palun kõnepulti kolleeg Lauri Luige Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on Reformierakonna fraktsiooni nimel hea meel rääkida kutseõppeasutuse seadusest. Me oleme lõpuks jõudnud uue terviktekstiga finišisse ja täna on tarvis see vaid vastu võtta.
Kõigepealt suured tänud seaduse ettevalmistajale, Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes on teinud ära põhjaliku töö. Aitäh kõigile osapooltele, kellega me oleme selle pika protsessi käigus kohtunud ja aru pidanud ning kellelt oleme saanud mõistlikke ettepanekuid! Aitäh teile, kolleegid, kellega me komisjonis ja ka väljaspool seda seadust lihvisime ning paremaks teha üritasime! Tore, et seda seaduseelnõu sai menetletud suhteliselt suures üksmeeles. Tõesti, olid mõningad erimeelsused, millele siit puldist ka enne vihjati, aga valdavas osas valitses komisjonis siiski üksmeel.
Käin veel kord üle olulisemad eesmärgid, mida me selle seaduse rakendamisega tahame saavutada. Me saavutame kutsehariduse parema kvaliteedi, kättesaadavuse ja juhtimise. Samuti suurendame paindlikkust, vähendame kutseõppeasutustest väljalangemist ning tagame parema väljundi tööjõuturule. Kõikide nende eesmärkide saavutamiseks oleme seaduses sätestanud terve hulga olulisi meetmeid. Näiteks lihtsustame erialaspetsialistide kaasamist õppetöösse, sätestame kutsehariduse viienda taseme ehk tehniku taseme, mis aitab selgelt tagada tulevikus kutsehariduse parema kvaliteedi, integreerime kutsehariduse üldharidusega, võimaldame paindlikku liikumist kutseastmete vahel, samuti muudame paindlikumaks praktika sooritamise ja toome sisse ka osakutse mõiste (osakutse võib saada õpilane, kes ei läbi kutsekooli täisprogrammi). Kõik need meetmed toetavad seatud eesmärke. Loomulikult kuulub siia veel tiheda koostöö jätkamine ettevõtjatega ja nende kaasamine võimalikult varasest faasist ehk siis õppekavade väljatöötamise algusest peale. See peaks tagama ka parema väljundi tööturule.
Oli kolm teemat, mis komisjonis ja ka lugemistel suures saalis kõige enam diskussioone ja vastukaja tekitasid. Esimene oli kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduse õppe säilitamine. Teatavasti oli eelnõu algatajal plaan haridussüsteemi korrastades see võimalus ära kaotada. Koostöös osapooltega (eelkõige puudutab see punkt Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Tallinna Majanduskooli) jõudis komisjon aga järeldusele, et peame oma väikses Eestis olema paindlikud ja lubama ka tulevikus, kui on olemas akrediteeritud õppekava, pakkuda kutseõppeasutustes rakenduskõrgharidust. Ja kuna meil on ka kümmekond rakenduskõrgkooli, kus antakse kutseharidust, siis olgu see süsteem paindlik ja vastastikune.
Teine küsimus puudutab õppekeelt ja üleminekut 60% ulatuses eestikeelsele õppele, nii nagu me oleme sätestanud ka gümnaasiumiastmes. Olgu öeldud, et suund minna meie koolide gümnaasiumiastmes üle eestikeelsele õppele võeti juba 1990. aastate alguses. Oleme seda meelt, et seda suunda tuleb jätkata. Seejuures on oluline rõhutada, et ka edaspidi saab kutsekoolis omandada kutse näiteks vene keeles, küll aga tuleb siis, kui soovitakse saada kutsekeskharidust, läbida õpe eesti keeles. Ma leian ja meie fraktsioon leiab, et eesti keele oskus on ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit, palun!

... noorele kasuks eelkõige selleks, et ta saaks nii era- kui ka tööelus paremini hakkama, et ta  lõimuks meie ühiskonnaga kiiremini, et tal oleks tulevikus kergem tööd leida. Ja mida varem ta riigikeele selgeks saab, seda parem. Nii et see on kõigi noorte huvides.
Kolmas teema, mis leidis enam kajastamist, oli kaitseväeteenistusse kutsumine. Me muudame selle seadusega süsteemi paindlikumaks. Kui siiamaani võis tekkida probleeme näiteks esitluskunsti õpilastel, kes oleksid pidanud minema poole õppeaja pealt kaitseväkke, siis kehtestatava regulatsiooniga me muudame süsteemi paindlikumaks, nii et nad saavad nominaalaja õppeasutuses ära olla ja lähevad alles seejärel kaitseväkke, kui nad on kõlblikud sinna minema.
Kokkuvõtteks. Mul on hea meel tõdeda, et kutseharidus on muutunud aasta-aastalt üha populaarsemaks. Kutsehariduse nõudlus on ületanud nii mõnelgi pool pakkumise, mis näitab, et noored on hakanud seda väga selgelt väärtustama, et kutseharidus on perspektiivikas ja tagab tulevikus ka töökoha vastaval erialal. Meil on hea koostöö ettevõtjatega ja kindlasti tuleb seda koostööd tulevikus veelgi edasi arendada. Ettevõtjad on päris palju panustanud tarviliku inventari ajakohastamisse ja loomulikult aitavad tagada ka erialast töökohta. Riik on teinud kutseõppeasutustesse suuri investeeringuid. Kui te käite mööda Eestit ringi, siis te näete, et on väga palju, võiks isegi öelda, et maailmatasemel tänapäevase õppekeskkonnaga kutseõppeasutusi, näiteks Räpina Aianduskool, kus ma ise paar nädalat tagasi külas käisin, Haapsalu Kutsehariduskeskus või juba mainitud Võrumaa Kutsehariduskeskus. Nii et kutseharidus areneb jõuliselt ja loodetavasti ajakohastab täna vastuvõetav seadus ka kutsehariduse seadusandlikud raamid.
Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni nimel tänan veel kord kõiki osapooli, kes aitasid seda seadust välja töötada! Loodan, et me võtame selle vastu ja saame hakata seaduse nõudeid võimalikult kiiresti ellu viima. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Luik! Palun kõnepulti kolleeg Jaak Alliku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on võimaldada kõigil Eestis elavatel noortel saada kvaliteetne kutseharidus ja leida positiivne rakendus ühiskonnas, mitte lahendada teisi võimalikke, kindlasti ka vajalikke ülesandeid. Ma kiitsin oma sõnavõtus seaduseelnõu teisel lugemisel juba Haridus- ja Teadusministeeriumi ja eriti härra Punga, samuti kultuurikomisjoni eesotsas tema esimehe härra Klaasiga tõepoolest väga positiivse ja konstruktiivse koostöö eest ning lahenduste otsimise eest mitmele selle seaduse arutusel tekkinud probleemile. Neid lahendusi on ka leitud.
Kahjuks ei toetanud Riigikogu koalitsioon sotsiaaldemokraatide ettepanekut jätta õppekeele küsimus iga konkreetse õppekava puhul ja igal aastal otsustada koolipidajale, st meie tingimustes Haridus- ja Teadusministeeriumile, lähtudes õppejõudude ja õpilaste keeleoskuse tasemest. Mind hämmastab, et koalitsioon ei usalda Haridus- ja Teadusministeeriumi ega asjatundjaid, vaid soovib endiselt jõu abil lahendada inimeste õnnelikuks tegemise küsimust, seda selles seaduses de iure isegi suuremal määral kui PGS-is. Selle tõttu ei saa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon seda eelnõu kahjuks toetada.

Suur tänu, kolleeg Jaak Allik! Kuna kõik fraktsioonid on saanud sõna võtta, siis lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu 331. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 334 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun kõnepulti kolleeg Helmen Küti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna võtame vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse 334, tõsi küll, kärbitud kujul. Eesmärk laiendada 80–100% töövõime kaotanud isikute kohta kehtivat õppelaenu kustutamist ka isikutele, kes ei saa töötada sügava või raske puudega laste hooldamise tõttu ning kellele valla- või linnavalitsus maksab puudega lapse hooldamise eest toetust, saavutati üksnes osaliselt ja vabastuse saavad vaid sügava puudega laste vanemad.
Tahan veel kord tunnustada ja tänada juhtivkomisjoni kultuurikomisjoni ja selle esimeest Urmas Klaasi. Pole vist tavapärane, et juhtivkomisjon vaatamata sellele, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud, oli valmis eelnõuga edasi tegelema ja ennast probleemidega kurssi viima, küsima lisaandmeid Sotsiaalministeeriumist ja saatma esindajate palvel eelnõu aruteluks ka sotsiaalkomisjoni.
Tahan tänada ka sotsiaalkomisjoni, kus Margus Tsahkna juhitud arutelul toetati eelnõu just sellisel kujul, nagu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon selle esitas. Kahjuks eelnõu teisel lugemisel suures saalis, kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pani hääletusele ettepaneku jätta sisse ka raske puudega laste vanemate vabastamise õppelaenu tagasimaksmisest, hääletasid kõik sotsiaalkomisjoni koalitsioonisaadikud selle eelnõust välja.
Me kõik teame kirjavahemärkide õppimisel toodavat klassikalist näidet, et valesse kohta pandud komast võib sõltuda elu või surm. Pean silmas lauseid "Tappa, mitte andeks anda!" ja "Tappa mitte, andeks anda!". Miks ma sellise näite toon? Eks ikka sellepärast, et illustreerida Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni pressiteadet, mis 6. juunil kiirustades avaldati ja kus raporteeriti silmakirjalikult oma töövõiduna seda, et riik hakkab kustutama sügava puudega lastevanemate – pange tähele, lastevanemad kokkukirjutatuna – õppelaenu. Tegelikult, kui puue oli tekkinud peale õppelaenu võtmist, kustutati sügava puudega täiskasvanu õppelaen juba enne selle seaduse vastuvõtmist, sest üldjuhul on neil inimestel 80–100%-line töövõimetus. Niisiis polnud see üldse seotud saalis teise lugemise läbinud eelnõuga. Ehk illustreerivalt võiks öelda, et suure kiiruga, tehes vigu, muutes pressiteates seaduse mõtet ja jättes märkimata eelnõu tegeliku autori, rebis IRL eelnõu kui terviku ribadeks ning üritas ennast ribaga kaunistades parem välja paista.
Lõpetuseks usun, et täna vastuvõetav seadus on oodatud ja hea seadus. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab muidugi tänasel lõpphääletusel ka muudetud varianti. Väga heaks saaks see seadus aga siis, kui õppelaenu tagasimaksmise vabastuse saaksid ka raske puudega laste vanemad. Vaat siis oleks meil kõigil põhjust uhke olla! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helmen Kütt! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu 334. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 429 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate sellest, mis selle eelnõuga on vahepeal tehtud. Esimene lugemine toimus 22. mail, kus lepiti kokku, et muudatusettepanekute tähtaeg on 29. mai. Selleks ajaks Riigikogu liikmetelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Järgmisel päeval valmistas majanduskomisjoni töörühm eelnõu ette komisjoni istungiks ja tegi omalt poolt ühe muudatusettepaneku. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tegi ühe ettepaneku. 3. juuni istungil arutas majanduskomisjon eelnõu teist korda ja me arutasime ka muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek näeb ette, et eelnõu § 1 tuleb täiendada uue punktiga, millega muudetakse ehitusseaduses normitehnilist märkust. Kuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 artiklitele 65 ja 68 tunnistatakse alates s.a 1. juulist kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, siis jäetakse ehitusseaduse normtehnilisest märkusest viide nimetatud direktiivile välja. Kuna direktiiv 2002/91/EÜ on juba kehtetu, tuleb normitehnilist märkust ka selles osas ajakohastada. Direktiivi 2002/91/EÜ asendab direktiiv 2010/31/EL. Selle muudatusettepaneku oli esitanud majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Teine muudatusettepanek on töörühma ettepanek ja see on järgmine: muuta seaduse jõustumise aega, jättes eelnõust välja jõustumissätte (§ 2). Kuna eelnõu §-s 2 esitatud seaduse jõustumise tähtaeg s.a 1. juuli ei ole eelnõu hilist esitamist arvestades reaalne, siis jäetakse see eelnõust välja. Kuigi ehitusseaduse muutmist tinginud otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus jõustub täielikult s.a 1. juulil, ei too seaduse sellest kuupäevast hilisem jõustumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kaasa vastuolusid määral, mis võiks põhjustada olulist segadust normiadressaadile või rikkumismenetluse. Kui § 2 eelnõust välja jääb, siis jõustub seadus üldises korras. Eelnõus on tehtud ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi, aga ükski neist ei muuda eelnõu sisu.
Juhtivkomisjon otsustas esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu päevakorda 12. juuniks ehk tänaseks ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia eelnõu kolmas lugemine läbi 19. juunil. Aitäh!

Suur tänu! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan § 9 "Tehnilise hindamise asutus". Selles on öeldud, et Eesti tehnilise hindamise asutusena tegutseda sooviv isik esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse jne. Kas sa oskad öelda, millistele tingimustele peab see isik vastama, et ta seda taotlust üldse esitada saaks?

Kahjuks ei oska ma praegu küll sellele küsimusele vastata. Minu teada oli enne see isik meil Tallinna Tehnikaülikool, aga praegu ei olegi vist sellist isikut olemas. Majandusministeeriumi arvamusest ei tule seda isikut ka välja, sest neid firmasid, kes sooviksid selle isiku poole pöörduda, samuti ei ole.

Palun, kolleeg Aivar Kokk, teine täpsustav küsimus!

Minu küsimus on, et mille jaoks me seda seadust siis teeme, kui ei ole kedagi, kellele seda vaja oleks.

See on ainult üks punkt, aga peale selle on päris mitu muud punkti, mis on vajalikud. Ja juhul kui mainitud vajadus tekib, siis on olemas seadus ja norm, kuidas sellist isikut luua.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Esimene ja teine muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 429 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 432 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 3. juunil teist korda. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga oli ette valmistatud üks muudatusettepanek ja seda selgitas komisjonis Põllumajandusministeeriumi esindaja. Külalisena viibis sellel komisjoni istungil Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. Otsustati, et § 101 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Kui toetuse saaja ei tasu toetusraha tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt, tunnistab PRIA toetusraha tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ning tasaarvestab tagasinõutava toetusraha." Sellist võimalust varem selles seaduses ei olnud. Kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetusraha tasaarvestada, annab PRIA toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Komisjon otsustas eelnõu menetlemise kohta järgmist: saata eelnõu 432 täiskogu päevakorda s.a 12. juuniks ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek võtta kolmas lugemine päevakorda 19. juunil 2013 ja eelnõu 432 seadusena vastu võtta. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon ja mis on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 432 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 431 teist lugemist. Kutsun ettekandeks kõnepulti maaelukomisjoni liikme kolleeg Meelis Mälbergi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan lühikese ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 431 senisest menetlemisest. Maaelukomisjon arutas eelnõu oma 14. mai istungil. 22. mail oli eelnõu siin saalis esimesel lugemisel ja esimene lugemine lõpetati. Seejärel arutas maaelukomisjon eelnõu uuesti oma 3. juuni istungil. Sellele istungile olid kutsutud ka Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev ja õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Tähtajaks, s.o 31. mai kella 16-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga oli ette valmistatud üks muudatusettepanek, millega parandatakse eelnõu tekstis vigane viide Euroopa Liidu õigusaktile. Vastavalt muudatusettepanekule asendatakse söödaseaduse § 6 lõikes 7 täht b tähega a. Sisuliselt tähendab see seda, et loomsed proteiinid on lisaks algses tekstis olnud loomsetele proteiinidele ka sellised tooted nagu piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted, munad, munatooted, mittemäletsejalistelt saadud kollageen ja želatiin ning neid on lubatud kasutada vesiviljelusloomadele toodetava sööda toorainena.
Juhtivkomisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu 431 teine lugemine lõpetada ning kui täna eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu 19. juuniks 2013 kolmandale lugemisele ja eelnõu ka seadusena vastu võtta. Komisjon tegi oma otsused konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Meelis Mälberg! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Käesoleva seaduseelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, vaatame selle läbi. Ettepaneku on teinud maaelukomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Kuna juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 431 teine lugemine lõpetada, on teine lugemine lõpetatud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 425 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas käesoleva seaduseelnõu teist lugemist 4. juuni korralisel istungil. Lisaks komisjoni liikmetele olid arutelule kutsutud ka Ruth Annus, kes on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja, Getter Tiirik ja Laura Sofia Annus, kes mõlemad on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunikud, ning Mihkel Susi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist.
Lühidalt meenutuseks. Nimetatud seaduse eesmärk on teha lihtsamaks elamisloa saamine isikutele, keda ettevõte on kutsunud tööle kvalifitseeritud spetsialistidena ja kellele ettevõte on valmis maksma vähemalt kaks keskmist palka, samuti neile, kes Eestisse õppima asuvad. Arutelu käigus tutvustas Ruth Annus Siseministeeriumi seisukohta ja sõnas, et Siseministeerium on esitanud seaduseelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Ütlen kohe etteruttavalt, et Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud. Kolm ettepanekut, mille esitajaks on märgitud põhiseaduskomisjon, on tulnud Siseministeeriumilt ja need on kõik tehnilist laadi. Eelnõu osa sätete jõustumise aeg on eelnõu menetluse käigus muutunud. Ruth Annuse sõnul on väga oluline see, et äriseadustiku muudatus jõustuks üldises korras, sest puudub põhjus, miks jõustumist edasi lükata, ja tegemist on residentsuse nõudest loobumisega, mis tuleneb välisriigi äriühingu filiaali puudutavatest äriseadustiku sätetest. Jõustumisaeg 1. jaanuar 2014, mitte 1. september 2013, peaks olema ka sättel, mis käsitleb Haridus- ja Teadusministeeriumi kehtestatavaid määrusi selleks, et elamisloa saaks anda nendele isikutele, kes osalevad mõnes Haridus- ja Teadusministeeriumi ära märgitud, positiivselt hinnatud väliskoostööprogrammis ehk siis silmas on peetud stipendiumi.
Üks tehniline muudatus pärineb ühest eelmisest eelnõust. Välismaalaste seadus on pidevas muutumises ning osa muudatusi on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2015. Vahepeal muudeti välismaalaste seaduse praegu kehtivat teksti, kuid asendamata jäeti elamisloa nimetus, "elamisluba kaaluka avaliku huvi korral" asendatakse alates 2015. aastast "tähtajalise elamisloaga kriminaalmenetluses osalemiseks". Selleks ajaks peaks valmis olema uus infosüsteem ja tegemist ei ole väga akuutse probleemiga, mis vajaks kiiret lahendamist. Nii et see muudatus jõustuks siis 2015. aastast.
Välismaalaste seadusega on paratamatult nii, et seda muudetakse pidevalt, kuna elu muutub ja läheb edasi. Seetõttu ei saa ühtegi välismaalaste seadust käsitleda ammendavana. On kindlasti mitmeid küsimusi, mis ootavad lahendamist, aga need jäävad järgmiste seaduseelnõude lahendada.
Toon välja põhiseaduskomisjoni menetluslikud otsused, mis kõik tehti konsensuslikult. Esimene otsus oli saata eelnõu täiskogu päevakorda 12. juuniks 2013. Teiseks otsustati teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele 13. juunil 2013. Seega on konsensuslik ettepanek eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Palun küsimus, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on täpsustav küsimus. Mart, vaata palun lehekülge 3, et meil oleks kohe näha.

Kas sa mõtled eelnõu?

Jah, eelnõu § 1 punkt 11 ja enne seda punkti 9 lõike 4 punkt 3. Mitmest kohast käib läbi, et välismaalane saab elamisloa, kui ta kutsutakse tööle ja talle makstakse minimaalselt kaks keskmist brutokuupalka, mis on näiteks 1800 eurot. Aga see punkt 3 veidi eespool ütleb, et sotsiaalmaks peab olema vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga. Kas see tähendab, et kuigi palk on 1800 eurot, peab sotsiaalmaksu maksma 4500-lt eurolt või kuidas sellest tuleb aru saada?

Aitäh! Komisjonis seda küsimust kordagi ei tõstatatud, mistõttu ei saanud me seda küsida ka valitsuse esindajatelt. Ma võin öelda niipalju, et enamik käesoleva seaduseelnõu sätteid on kompromiss osapoolte vahel, ja nendeks osapoolteks on olnud ka ametiühingud, on olnud maksuamet ja sotsiaalamet. Ma annan selle vastuse hiljem, küsin enne algatajatelt, kuidas see asi täpselt mõeldud on.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud sisemisest murest ning on adresseeritud sulle kui sügavalt haritud ja terminoloogilist täpsust armastavale inimesele. Minu kõrva riivab kogu aeg sõna "elamisluba". Kas see ei peaks äkki olema "riigis viibimise luba"? Ma proovisin Google Translator'ist vaadata, mis on elamisloa vastand. Sealt tuli välja, et ei olegi luba elada ja mingisse keelde jõudis see juba peaaegu surmanuhtlusena. Äkki peaks siin midagi ette võtma? See on poolretooriline küsimus.

Aitäh! Elamisluba kui mõiste on meil olnud seadustes sees aastast 1990, kui võeti vastu esimene migratsiooniseadus. Tolle aja terminoloogia kujundamise juures mind veel ei olnud. Ma olen küll palju ja pikalt Riigikogus olnud, aga tolle seaduseelnõu tegemise juures, see oli Ülemnõukogus, mind veel ei olnud. Tegelikult see on tõlge sõnadest residence permit. Kas resident on elanik või viibija? Ma arvan, siin tuleb vaadata niimoodi, et elamisluba ei tulene sõnadest "õigus elada", vaid sõnadest "õigus olla elanik". Aga vaidleme sel teemal edasi.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Mart, mul on veel üks täpsustav küsimus. Leheküljel 6 on punkt 39. Siin nimetatakse tippspetsialistiks mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omavat välismaalast, kellele kutsuja maksab vähemalt kaks keskmist brutokuupalka. Kas see tähendab, et tippspetsialistiks saab nimetada inimest, kes on kunagi, näiteks 30 aastat tagasi saanud kuskil kutseõppesüsteemis ehitaja põhikutse, ja teda võib kutsuda mingit suurt ehitust juhatama või projektiga tegelema? Kuidas sellega on? Inimesel võib olla kas alg- või põhiharidus ja ainult selle alusel, et tal on kutse, makstakse talle 1800 eurot palka ning ta ongi tippspetsialist.

Aitäh! Tippspetsialisti määratlus tuleb mitmest Euroopa Liidu õigusaktist. Mul ei ole neid siin käepärast, aga seal on haridustaseme nõue sätestatud. Isikut, kellel on algharidus, minu hinnangul tippspetsialistina käsitleda ei saa. See, kes on aga omandanud hariduse kaua aega tagasi, kuid ei ole oma oskusi kaotanud, võib kindlasti tippspetsialist olla. Sama lugu on ka meie Riigikogu liikmetega, kes me oleme kunagi ülikoolis mitmesuguseid erialasid õppinud. Nüüd on küsimus, kas me oleme erialaselt kvalifitseeritud, kui me peaksime näiteks oma varasema eriala juurde tagasi pöörduma, või ei ole. Ma arvan, et osa on ja osa ei ole, kuid neil, kes ei ole, peaks olema võimalus ennast täiendada.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Mainisid, et on veel mõni küsimus, mis on seotud välismaalaste seadusega ja nõuab lahendamist. Võib-olla sa laiendad meie teadmisi: missugused need küsimused on ja kas need on võetud edaspidiseks lahendamiseks põhiseaduskomisjoni töögraafikusse?

Jah, on küll. Eri organisatsioonidelt on tulnud päris palju ettepanekuid, osa neist on esitatud Siseministeeriumile, osa on esitatud otse põhiseaduskomisjonile. Võin tuua näiteks kaubandus-tööstuskoja esitatud küllaltki mahukad ettepanekud, mis vajaksid vähemasti läbiarutamist. Kas me kõiki neid toetame või mitte, seda ei oska ma praegu öelda, aga need on kavas võtta sügisistungjärgul arutusele.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea Mart! Kas sa saad ütelda, kui palju on neid tippspetsialiste, kes sooviksid siia tööle tulla? Kas on mingi trend? Kas see on kasvav või langev trend, kas mingid arvud on olemas?

Aitäh! Ei, arve kindlasti praegu nimetada ei saa, sest ei ole olemas ka korda, kuidas kiirmenetlusega elamisluba anda. See kord hakkab kehtima alles siis, kui käesolev eelnõu saab seaduseks. On mitmesuguseid andmeid selle kohta, kui suur võiks olla Eesti vajadus tippspetsialistide järele. Räägitud on arvudest 500–1000, aga need arvud ei ole kontrollitavad. See arv sõltub väga palju sellest, millised on ettevõtete vajadused.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Tulen uuesti tagasi nende tippspetsialistide juurde. Millest ikkagi tulevad need äriühingu kapitalipiirangud ja müügitulu nõuded? Kuidas jääb siis väikeettevõtetega? Näiteks väga paljud IT-ettevõtted võivad oma tegevuse algfaasis olla just väikse kapitalimahu ja müügituluga, aga samas väga suure kasvupotentsiaaliga. Kas see kasvupotentsiaal ei tule siinjuures arvesse?

Aitäh! Mina ei loe seaduseelnõust küll kuidagi välja, et siin oleks takistusi. Küsimus on ainult palganõudes ja palganõue, mis on kahekordne keskmine brutopalk, tuleneb nendest läbirääkimistest, mida eri osapooled on Eestis pidanud. Eeskätt on see ametiühingute taotlus, et sellega ei suurendataks Eestis tööpuudust. Ma arvan, et see kokkulepe on praegu adekvaatne.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Mart Nutt! Me avame läbirääkimised. Palun, Mihhail Stalnuhhin! Kokku kaheksa minutit.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ütleksin, et pärast maamaksust vabastamise seadust pole ma midagi nii lustakat siin saalis lugenud. Ehkki ma ei süvenegi väga tihti valitsuse ettevalmistatud seaduseelnõudesse, rohkem on mõtet neid ignoreerida – midagi muuta nagunii ei õnnestu. Ma olen kindel, et koalitsioon võtab ka selle seaduse vastu, sellega probleemi ei ole. Aga ma tahan siiski juhtida teie tähelepanu konkreetsetele punktidele.
Võtame alguse, eelnõu lehekülg 3. Siin on § 106 lõike 4 punktis 3 juttu, et kui sa oled võtnud tippspetsialisti tööle, siis peab olema täidetud selline tingimus: igakuiselt Eestis makstav sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga. Kui tööle võetakse minimaalselt kahe brutokuupalgaga, mis eelmisel aastal oleks olnud 1800 eurot, siis peaks sotsiaalmaksu maksma viie keskmise brutopalga suuruselt summalt, 4500-lt eurolt. See tähendab, et tööandja peab maksma tippspetsialistile 1800 eurot ja riigile ära andma 1500 eurot. Ma ei kujuta ette, kust võiks tulla selline armastus mõne tippspetsialisti vastu, välja arvatud need juhud, mis olid fikseeritud mõni aeg tagasi elamislubade kauplemisel. Ma pole sugugi kindel – see pole minu asi, ministeerium algatas selle asja, las nad vaatavad ise –, kas sotsiaalmaksuseaduses on ette nähtud selline võimalus, et palk maksustatakse 80% ulatuses sotsiaalmaksuga. Minu mälu järgi on seal kirjas 33%.
Läheme edasi. Lehekülg 7, eelnõu punkt 41. Selles on öeldud, et kui välismaalasel on elamisluba töötamiseks ja see tööandja, kelle juures töötamiseks on välismaalasele elamisluba antud, on kohustatud maksma talle käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud tasu (kaks keskmist brutokuupalka – see on minimaalne), siis ei ole nimetatud tasu maksmise kohustust teisel tööandjal ka juhul, kui see oleks töötamiseks elamisloa andmise tingimuseks. Momentaanselt tekib mudel. On kaks ettevõtet, üks näiteks peaettevõte ja teine tütarettevõte, ning üks neist vajab seda tippspetsialisti. Üks ettevõte vormistab kutse, maksab ühe kuu eest kahekordse keskmise brutopalga, järgmisel kuul töötab see inimene juba teises ettevõttes ja tema kohta §-s 178 sätestatud nõue juba enam ei kehti. Ja minu arvates ei kehti ka sotsiaalmaksu väljamaksmise kohustus. Ainult nii saab see olla.
Kes on tippspetsialist? Eelnõu punktis 39 on selle kohta kaks tingimust. Seaduse tähenduses on tippspetsialist mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane jne. Lugege seda formuleeringut ja tehke mulle selgeks, kus on öeldud, et see spetsialist peab omama ettevalmistust just nimelt selles valdkonnas, kus ta hakkab tööle Eestis! Siin ei ole seda öeldud. Tal võib olla kõrgem haridus, ta on näiteks bioloogiaõpetaja, aga teda kutsutakse juhtima mingit ehitusfirmat. Formuleeringust ei tule välja, et ta peab olema sama eriala haridusega. Seda esiteks. Teiseks, siin ei ole näidatud haridustaset. Mart ütles küll, et see on kirjas Euroopa dokumendis. Aga see on meie seadus, kas siin on see nõue või seda ei ole? Kui see mees õppis kunagi kuskil kutsekoolis maalriks, kusjuures ta ei saanud isegi keskharidust, kas ta siis ongi oma ala spetsialist? Kelleks teda veel saab nimetada, seda suvalist isikut? Tekib küsimus, kas härra, kellele maksti tohutut raha Estonian Airi juhtimise eest ja kes selle firma õnnelikult auku lükkas, on tippspetsialist. Aga tööle võeti ta ju sellise palgaga, et ta on super-, eriline tippspetsialist. Kus kõik need asjad kirjas on? Kas see tähendab – ma vaatan viimaste sündmuste valguses –, et näiteks nii nagu Kross, Laar ja Sõerd käisid nõunikena Gruusiat aitamas, hakatakse nüüd Gruusiast neid, kes seal kohut kardavad, kutsuma meile kui tippspetsialiste? Väga kerge teha, anna omadele tööd poliitilistel põhjustel! Või mis veel hullem, rahanduslikel põhjustel seadustatakse elamislubade müüki. See on see, mis aitab sellisel firmal, nagu oli Stelmachil ja Raudsel, rahulikult edasi töötada.
Kõige naljakam tundus mulle aga § 223¹ "Välismaalaste kohanemisprogramm". Meil on olnud integratsiooniprogramme, mille peale on tohutult raha raisatud. Mitte keegi ei oska öelda, mis kasu sellest on olnud. Nüüd on mingid lõimumisprogrammid, täpselt samuti raha lendab tuulde, tulemust ei näi aga olevat. Nüüd siis tuleb veel kohanemisprogramm. Kõige toredam on, et selle kehtestab määrusega siseminister. Meil ei ole aimugi, mis kohanemisprogrammid seal tekivad. Meil ei ole aimugi – siia pole midagi kirja pandud, seda ei ole mitte kuidagi defineeritud –, millised ülesanded peaksid sellel kohanemisprogrammil olema. Kui inimesele makstakse minimaalselt 1800 eurot kuus, siis jumala pärast, mis kohanemisest te veel räägite!
Mina arvan, et see on üks huvitavamaid eelnõusid, mis siit saalist on läbi käinud. Ilma pikemalt mõtlemata ütleks, et selles pingereas oleks ta teisel kohal. Ja on selge, et kui komisjonipoolne ettekandja – kogu austusega sinu vastu, Mart, kui sa ei oska mulle vastata, mis toimub sotsiaalmaksuga, siis tähendab see, et eelnõu ei ole vastuvõtmiseks valmis. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on kolm, need on põhiseaduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada neid täielikult. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2 ja muudatusettepanek nr 3. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 425 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse eelnõu 374 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Muuseumiseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 11. veebruaril ja selle esimene lugemine toimus siin saalis 20. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. aprill. Eelnõu esimese ja teise lugemise vaheline menetlus kultuurikomisjonis on olnud kaunis põhjalik. Kultuurikomisjon arutas seda eelnõu kuuel korral oma istungitel, lisaks on peetud terve hulk arutelusid eri töögruppides. 3. aprillil toimus Riigikogu teabekeskuses laiapõhjaline arutelu teemal "Eesti tulevikumuuseum", kus ekspertide ja huvilistega arutati sedasama eelnõu ning kus osales tervelt 105 inimest. Kõigi nende arutelude tulemusena on komisjon ettepanekud kokku koondanud, need läbi arutanud ja esitanud muudatusettepanekud, mida ma teile lühidalt tutvustan. Ma peatun oma tutvustuses ettepanekutel, mille vastu on ehk laiem avalik huvi, ja jätan põhjalikuma käsitluseta need muudatused, mis on normitehnilist laadi või puudutavad muuseumide spetsiifilist sisemist töökorraldust. Ettepanekute tekstid koos seletuskirjadega, mis on üsna põhjalikud, on teile kõik kättesaadavad ja loomulikult olen ma valmis vastama küsimustele.
Sisulistest muudatustest hakkaks pihta number ühest, mis täpsustab muuseumi mõistet ja seaduse kohaldamise ala. Tõepoolest, seaduse vastuvõtmisega muutub seni kehtinud paradigma: kui seni kohaldati muuseumiseadust üsna üldiselt, siis nüüd on tema kohaldamise ala kitsam. Täies mahus rakendub seadus riigimuuseumidele ja riigi asutatud sihtasutuse muuseumidele. Ülejäänud muuseumidele ehk siis avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse seadust niivõrd, kui see on seaduses otseselt öeldud. Neile kohaldatakse muuseumikogu korraldust puudutavaid sätteid sellisel juhul, kui nad on vabatahtlikult liitunud muuseumide andmekoguga, või juhul, kui nendega on sõlmitud haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks. Sellest tulenevalt muuseumi pidaja, kes ei ole selles ringis, näiteks kohalik omavalitsus, kellel on oma muuseum – need muuseumid ei ole Eesti riigi jaoks sugugi vähem tähtsad –, saab õiguse kehtestada oma õigusaktiga vastavalt kohalikele eripäradele, oludele, kogukonna ootusele ja kohaliku muuseumi eesmärkidele oma korra. Ta võib lähtuda selles seaduses toodud üldpõhimõtetest, ent võib enda äranägemist mööda rakendada ka kohalikke olusid arvestavaid põhimõtteid.
Olulisel määral on täpsustatud muuseumi enda definitsiooni ja antud muuseumi üldmääratlus kõikidele Eesti muuseumidele. Oluline on siin välja tuua, et selle definitsiooni järgi on muuseum haridusasutus. Praktikas puudutab see inimesi, kes muuseume armastavad ja armastavad käia muuseumis kursustel, sedavõrd, et haridusasutustes õppijatel on kehtiva tulumaksuseaduse § 26 alusel õigus füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha arvata õppimise eest tasutud koolituskulud. See aitab muuseumide pakutavatel koolitustel, ütleme, konkureerida turul nende koolitustega, mida samas valdkonnas pakuvad teised haridusasutused, juhul kui tegemist on tasuliste koolitustega.
Suur muutus paradigmas – sisu poolest on see muutus märksa väiksem, sest enamik muuseume juba teeb seda väga kenasti – on seaduse tasemel sisse toodud nõue, et muuseum peab arvestama oma ülesannete täitmisel laste ja puuetega inimeste eripärasid. Nagu öeldud, teeb enamik muuseume seda juba praegugi, ent selle väärtushinnangu sissetoomine seadusesse rõhutab, et riigimuuseumid ja riigi sihtasutuse muuseumid peaksid eeskujuks teistele muuseumidele kogu oma tegevuses neid kahte aspekti alati silmas pidama ning ekspositsioonide kujundamisel vaatama, et need oleksid ligipääsetavad, arusaadavad ja kättesaadavad igas vanuses ja erineva liikumisvõimega inimestele.
Muuseumiväliselt on vahest oluline tähelepanu juhtimine sellele, et kui inimestel tekib küsimusi enda valduses oleva kultuuripärandi kohta, siis nad võivad pöörduda muuseumide poole, ehk siis muuseumidele sätestatakse kohustus ressursside olemasolu korral nõustada nende poole pöördunud inimesi kultuuripärandi küsimustes. Miinimumina näeme ette, et kui muuseumil puuduvad ressursid põhjalikumaks nõustamiseks, siis juhatatakse inimene vähemasti edasi sinna, kust ta abi ja nõu saab. Seda kõike selleks, et Eesti üldine kultuuripärand, olgu see siis inimeste kodudes või muuseumides, oleks paremini ja teadlikumalt hoitud.
Avalikkust puudutab ilmselt ka muudatusettepanek nr 8, mis räägib muuseumide rahastamisest ja kus on toodud tasuliste teenuste nõuded. Tasuliste teenuste puhul on eraldi välja toodud kahte tüüpi piletite nõue. Esiteks, alla 8-aastastele lastele, puudega lastele ning sügava puudega inimestele ja nende saatjatele peab muuseumikülastus olema edaspidi tasuta. Enamikus muuseumides on see niimoodi juba praegu. Uue asjana – perepiletite teema on tekitanud palju vaidlusi ja avalikku elevust – kehtestas komisjon sellise nõude, et kaks täiskasvanut lapse või lastega saavad ühise sooduspileti. Selle eesmärgiks on tagada lastele parem ligipääs muuseumidele. Piltlikult öeldes, kui te, kallid kolleegid, otsustate edaspidi muuseumisse minna, siis on teil sinna majanduslikult soodsam minna, kui te võtate kaasa mõne alaealise lapse. Kui teil enda oma parasjagu käepärast ei ole, siis võtke naabrite või tuttavate laps kaasa ja sellisel juhul peaks muuseumipilet olema teile soodsam. Ärge sellest näitest väga erutuge, selle sätte üldeesmärk on siiski motiveerida täiskasvanud inimesi külastama muuseume koos alaealistega ja omalt poolt kaasa aitama kogu sellele väärtuslikule tegevusele, mida muuseumid ise lastele haridusprogramme pakkudes teevad.
Olulisematest muudatustest nimetaksin veel vahest seda, et muutub muuseumile kuuluva asja rahalise hindamise kord, ent see on spetsiifiline muuseumitöö temaatika ning seda on seletuskirjas pikalt ja põhjalikult selgitatud. Avalikkust, kes igapäevaselt muuseumitööga kursis ei ole, huvitab võib-olla rohkem see punkt, mis on muudatusettepanekus nr 27 ja puudutab museaali muuseumikogust väljaarvamist. Selle ettepaneku on teinud muuseuminõukogu ja sisuliselt on sellega arvestatud ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut. Nimelt on selliseid esemeid, mis on muuseumikogus museaalina arvel, ent mille asemele on näiteks võimalus soetada samasugune, aga kvaliteetsem ese, või mida on mitu dubleerivat eksemplari ja ekspertide grupp on jõudnud järeldusele, et kõiki samasuguseid esemeid pole mõtet alles hoida. Nüüd on väga täpne regulatsioon, kuidas sellise välja arvatud asjaga edasi toimetada.
Ei saa jätta mainimata ka punsliõlinimelist muudatust, mille number on 32. See käsitleb juhtu, kui muuseum valmistab oma ekspositsiooniga vahetult seotud toodet, mis sisaldab alkoholi. Muuseumil on sellisel juhul õigus seda meenena müüa. Näiteks on siin Palamuse Oskar Lutsu nimelises kihelkonnamuuseumis pakutav endistel aegadel apteegitoodete nimekirja kuulunud punsliõli. Muudetakse veel tervet rida muidki punkte, ent need on rohkem kas tehnilised või muuseumisisest tööd puudutavad parandused.
Lõpetuseks nimetan, et komisjon jättis arvestamata sisuliselt ainult ühe ettepaneku. Nüüd te olete kindlasti põnevil, mis see on. See oli Tartu Ülikooli muuseumide ettepanek täpsustada seaduses, milliste muuseumide esindajad peaksid kindlasti olema nimetatud muuseuminõukogu koosseisu, ent komisjon otsustas üksmeelselt, et täpset loetelu ei ole seaduses otstarbekas anda. Juhul kui sellega tõesti tekib probleeme, saab selle küsimuse juurde hiljem tagasi pöörduda. Kõik ülejäänud muudatus- ja täiendusettepanekud, mis komisjonile esitati, nii Eesti Keskerakonna fraktsiooni kui ka huvigruppide ettepanekud, leidsid aruteludes lahenduse.
Ma tänan väga komisjoni ning loomulikult kõiki ettepanekute esitajaid ja töögruppides osalejaid! Kindlasti tänan opositsiooni esindajaid komisjonis, kes avaldasid meile sellist mõnusat survet, panid kõiki neid asju menetlema ja töötasid sisuliselt kaasa, kuid loomulikult ka koalitsioonipartnereid, kes niisama sisuliselt kaasa töötasid. Tööõhkkond oli väga konstruktiivne ja ilmselt annavad sellest märku ka 34 muudatusettepanekut, mis komisjon on teie ette pannud ja milles kõigis oli komisjon konsensuslikult ühel meelel. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud komisjonipoolne ettekandja, kõigepealt suurim tänu väga põhjaliku ja väga huvitava tutvustuse eest! Mu küsimus on koolituste, eelkõige tasuliste koolituste kohta. Kas ma sain õigesti aru, et kui inimene on osalenud muuseumi korraldatud koolitustel, siis tal on uue aasta alguses tuludeklaratsiooni täites võimalik saada nende eest soodustusi ja teha mahaarvamisi?

Aitäh! Põhimõtteliselt küll. Siia lisandub terve hulk detaile, et see hakkab kehtima alates seaduse jõustumisest, ei kehti varasemate koolituste kohta, et muuseumil peab olema sõlmitud inimesega leping, kus on tema isikukood jne. Aga muuseumide korraldatavate koolituste puhul, kui need on tasulised ja vastavad kõikidele seatud tingimustele, see õigus tõesti tekib.

Suur tänu! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Teine küsimus veel. Karskuse eest võitlejana küsin, et kui on punsliõlinimeline punkt ja parandus, kas selles on siis kehtestatud ka mingisugune, ma ei tea, tugevus, mahuprotsent või kraadid, mis on lubatud. Toome näite, et asutatakse Moe muuseum ja hakatakse müüma Moe viina. Ma saan aru küll selle punsliõli mõttest ja iidsest ajaloolisest seosest nimelt selle muuseumiga, aga järsku oli sellel teemal ka arutlusi?

Aitäh selle väga hea küsimuse eest! Te arvasite õigesti, loomulikult oli sellel teemal pikk ja põhjalik arutelu. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et praegu kehtiv regulatsioon lubab muuseumidel müüa alkoholi piiramatus ulatuses, ent nõuab selle äratarbimist kohapeal. Komisjonis lepiti kokku selline sõnastus, mis lubab väga piiratud hulka tooteid, mis tõesti peavad olema vahetult seotud muuseumi ekspositsiooniga, lisaks kohapealsele äratarbimisele ka inimesele kaasa müüa. See peaks tõepoolest välistama, et tegemist võiks olla alternatiivse alkoholimüügikohaga. Jutt on ikkagi meenetest, millele selle seaduse teksti järgi kehtivad konkreetsed piirangud, see ei kehti mitte kõigi võimalike alkoholitoodete kohta. Eeldus on see, et tegemist on kultuuriasutusega, kus praegugi on välja pandud mitmesuguseid alkoholiga seotud eksponaate, ja kui nad siis sellega seoses mingisuguse toote valmistavad, siis selle kohapeal äratarbimine ei ole kohustus.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma saan aru, et riigis eksisteerivad muuseumid, mis on kas kohaliku omavalitsuse käes, riigi omad või erakätes. Kõik nad töötavad erinevate tingimuste alusel. Kelle poole nendest kategooriatest see uus seadus rohkem vaatab?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Sellesarnased küsimused, mida ka komisjonile esitati, olidki selleks põhjuseks, miks on terve rida muudatusettepanekuid. Mõte on asja selgemaks ja täpsemaks teha. Kindlasti tuleb üle rõhutada, et muuseume väärtustatakse ühiskonnas ühtemoodi. Muuseumi mõiste sissetoomine seda eesmärki ka täidab. Praeguses olukorras on jämedalt võttes 7,5 miljonit museaali riigimuuseumides ja umbes miljon on ülejäänud muuseumides. See eelnõu ütleb täpselt, kuidas ühel või teisel juhul käituda. Põhimõtteliselt on seaduse vastuvõtmise järel selline olukord, et kõik need muuseumid, mis ei ole riigi omad või riigi sihtasutuste omad, on sõlminud Kultuuriministeeriumiga lepingu. Kultuuriministeerium vaatab siis üle, kas nad vastavad muuseumi mõistele või mitte, kas nad tegutsevad aasta ringi, kas nad on nõus oma muuseumi museaale digitaalse kujutisega avalikult kättesaadavaks tegema. Lõpuks võib siis muuseumiseaduse kohaldamise ala hõlmata kõiki muuseume, aga ta ei rakendu automaatselt kõikidele, ütleme näiteks, külaseltsi asutatud vahvatele muuseumidele, kus muuseumisilt üleval ripub. Kui külaselts otsustab muuseumi pidada või mõni omavalitsus otsustab oma muuseumi pidada, kuid ei soovi kõikidele seaduses sätestatud tingimustele vastata, mis on iseenesest sellised rahvusvahelised tingimused, siis tal on ka see õigus. Sellisel juhul kohaldub talle automaatselt ainult väike osa sellest seadusest.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Muudatusettepanek nr 27 on museaali muuseumikogust väljaarvamise kohta. Siin on lõike 1 punkt 4, mis ütleb, et museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui museaal on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile. Komisjon on seda muudatusettepanekut arvestanud. Kuidas see säte on kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraga, mis muu hulgas ütleb, et museaale ei tagastata? Kas siin on eri õigusaktid omavahel kooskõlla viidud ja see tähendab, et museaale võib niimoodi tagastada? Mida peetakse silmas selle all, et antakse üle omanikule? Kas see on ikkagi juriidiline tagastamine, omandiõiguse üleminek?

Aitäh! Ma võtan selle punkti lahti. Ma rõhutan kõigepealt jälle seda üldprintsiipi: tegemist on alati väga erandliku toiminguga, millele eelneb igal juhul ekspertide grupi tegevus. Kui museaal muuseumikogust välja arvatakse, siis see ei tulene automaatselt seadusest, vaid sellele eelneb alati ekspertide grupi tegevus. Isegi siis, kui museaal on näiteks täielikult hävinud või kahjustunud, vaatab ekspertide grupp olukorra üle ja teeb konkreetsed otsused. Palun vabandust, öelge veel kord, mis lõige ja punkt see oli!

Te võite saada teise küsimuse, Neeme Suur. Me peame ikkagi kõik stenogrammi saama. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Täpsustan küsimust. Tegemist on parandusettepanekuga nr 27, § 11 lõike 1 punkt 4. Jutt on omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud museaalist. Ma juhin tegelikult tähelepanu ühele väga spetsiifilisele aspektile ja proua juhataja teab ka väga hästi, mis spetsiifiline aspekt see on. Need on kiriku varad, mis asuvad praegu Eesti riigimuuseumides. See on rahvusvaheline teema ja siin on riik, kirikud ja ka välisriigid väga palju head tahet üles näidanud, aga siiamaani oli takistuseks asjaolu, et me ei saanud rääkida tagastamisest, vaid deponeerimisest vms. Kas selle muudatusega tekib tagastamise võimalus?

Jah, see muudatus vastab rahvusvahelisele õigusele ja konventsioonidele, millega Eesti on liitunud. Samasugune praktika või samalaadne sõnastus on ka vähemalt põhja- ja läänepoolsemate riikide seadustes. Kahtlustan, et ida pool seda pole, aga Euroopa Liidus on see küll üldkehtiv põhimõte. Me täpsustame seda seaduses. Kui te vaatate kehtivat muuseumiseadust, siis seal on museaali muuseumikogust väljaarvamine tõesti seotud ainult sellega, et museaal on väga laias laastus hävinenud. Uus kord arvestab muuseumi sisulist tööd, mitmesuguseid rahvusvahelisi ja riigisiseseid õigussuhteid, kogu seda temaatikat märksa põhjalikumalt ja laialdasemalt. Aga ma kordan veel kord üle: igal üksikul juhul vaadatakse kõik asjaolud väga põhjalikult üle.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Liisa-Ly Pakosta, suur tänu! Me avame läbirääkimised. Palun, Aadu Must!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema see, et muuseumiseadus on väga tähtis seadus. Kas või juba sellepärast, et muuseumid on rahvuskultuuri ülitähtis instrument, nad on rahvusliku mälu säilitajad ja selle kaudu mõjutavad jõuliselt mis tahes rahva kollektiivset identiteeti. Viimastel aastakümnetel on mäluteadustes toimunud kiire areng, digitaalajastu on kaasa toonud erinevate mäluvaldkondade lähenemise. Paarkümmend aastat tagasi rääkisid targad inimesed püüdlikult sellest, kui erinevad on näiteks arhiivindus, museoloogia jt mäluteadusega tegelevad institutsioonid ja valdkonnad. Räägiti, et neis kõigis on oma 80% spetsiifilist osa ja võib-olla ainult 20% kattub. Tänaseks on olukord hoopis teine ja vist läheneme sellele, et ühisosa on umbes 80% lähedal. See on toonud kogu maailmas kaasa mäluasutustevaheliste ametkondlike barjääride lõhkumise, institutsionaalse lähenemise.
Seda kõike arvestades oli uut muuseumiseadust väga vaja, kas või sellepärast, et muidu kippusime ajale jalgu jääma. Regulatsiooni oli vaja väga mitmes suunas. Muide, rasketel aegadel, kui haritud inimesi on otsustamise juures vähe, on väga vajalik, et museaalidesse suhtutakse nagu reliikviasse. Kõik on püha, mis on juba muuseumisse sattunud. Tegelikult on see sama suur äärmus kui muuseumikogude rämpsuks pidamine. Toon ühe toreda näite. Ma mäletan, kui kunagi ülikooli ajaloomuuseum ostis Dmitri Iljitš Uljanovi muuseuminurga rajamiseks antikvariaadist – palun vabandust, vanakraamipoest – ööpoti, mis nägi vana välja, ja leidis, et see sobib küll Mitja ööpotiks. Sellest hetkest peale oli see suur reliikvia, mida ei tohi ei ära lõhkuda, maha müüa ega isegi lastele mängida anda. Nii et muudatusi tuli teha mitmes suunas.
Kui see eelnõu laekus Riigikokku, oli tunda, et sellel oli tugev ametkondlik pitser. See oli seadus, mille järgi ministeeriumil oleks hea töötada, kuid kindlasti ei rahuldanud see ei muuseume ega ka ühiskonda tervikuna. Meil kipub ikka nii olema, et natukene on feodaalset killustatust, kus iga ministeerium kaitseb eelkõige just oma ametkondlikku suunda. Aga parlamendi ülesanne ongi panna kõik asjad ühiskonna kui terviku jaoks klappima. Veel oli seadusesse programmeeritud mitu kari, mis ei oleks võimaldanud ametkondlikku killustatust hiljem lõhkuda, vaid püüdsid seda just kindlustada.
Nüüd ma loodan, et suudan seda rohkearvulist kuulajaskonda, kes on rahvuskultuuri huvilised ja veel saali jäänud, üllatada. Ja üllatan ma sellega, et opositsiooni esindajana ei taha ma tunnustada mitte ainult komisjoni, vaid just selle eelnõu menetlejat Liisa-Ly Pakostat, kes tegi ära hämmastavalt suure ja tubli töö sellega, et suutis esialgu vastandlikena näivad otsad kokku siduda ning jõuda mõistlike kompromissideni. Nagu siin juba juttu oli, isegi opositsioonierakonnad leidsid, et nende ettepanekuid on sisuliselt arvestatud, need on sulatatud harmooniliselt eelnõusse.
Palun kolm lisaminutit!

Kolm minutit lisaks.

Ütlen, et see eelnõu on hästi tasakaalu viidud ja samas tehtud ka raskeid otsuseid. Peamine on, et see seadus ei ole mingi ideaalseadus, mis püsib aastakümneid. Ei, see on seadus, mis toimib täna. Küsitakse, kas see tähendab, et nüüd tuleb muuseumides edulugu. Ei, see ei tähenda ka seda. See, kas muuseumidel läheb väga hästi või väga halvasti, ei sõltu ainult seadusest. Aga edaspidi seadus neid ei sega.
Hästi sümpaatne on ka see, et menetlemise käigus tulid välja suunad, millega tuleb edasi töötada, millega edasi minna. Minu arust on see Riigikogu töös peaaegu et ideaalilähedane olukord: elu läheb edasi, seadused elavad samuti ja kui vaja, siis tehakse nad ümber.
Kokkuvõtteks. See seadus võtab maha väga paljud seni kehtinud piirangud ja võimaldab muuseumiasjandust edasi viia tingimusel, kui ka muud probleemid lahendatakse: kui raha jätkub, kui on vajalikul tasemel finantseerimine, siis võib muuseumide elu edasi minna küll. Mis puutub seadusesse, siis meie fraktsioon leidis, et tore seaduseelnõu menetlemine tuleb lõpule viia ja toetada seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Asume läbi vaatama muudatusettepanekuid, neid on kokku 34. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 3 on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Neljas muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Viies muudatusettepanek on samuti Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Kuues, seitsmes, kaheksas ja üheksas muudatusettepanek on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult.
Kümnes muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 11 on ka Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 12, 13, 14 ja 15 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 17 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanekud nr 18, 19, 20, 21 ja 22 on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 23 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 24 on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 25, 26 ja 27 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 28 on Keskerakonna fraktsioonilt, arvestatud sisuliselt. Muudatusettepanekud nr 29, 30, 31, 32, 33 ja 34 on kultuurikomisjonilt, arvestatud täielikult.
Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 374 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Meie tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kena õhtu jätku ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 15.55.