Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Nagu ikka justiitsvaldkonda käsitlevate eelnõude esimestel lugemistel on ka selle eelnõu puhul tegemist mitte ainult hea, vaid ma julgen öelda, et eriti hea eelnõuga. Karistusregistri seaduse muudatuste eesmärk on lahendada praktikas tekkinud probleemid seoses karistusregistri seaduse enda rakendamisega ning ka registri töö korraldamisega. Seaduseelnõu puudutab otseselt 600 000 väärtegu ja 39 000 kriminaalasja. Kui vaadata, kui paljusid inimesi see võiks puudutada, siis meie hinnangul võib see otseselt puudutada umbes 250 000 inimest, kellel on karistusregistris märge väärteo kohta, ja 22 500 inimest, kellel on karistusregistris märge kriminaalasja kohta.
Kui vaadata natuke ajalukku, siis siitsamast kõnetoolist ütles Riigikohtu esimees oma 2010. aasta ettekandes nii: "Tööjõulistest 15–74-aastastest Eesti elanikest on 55,6% kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest. Isikud, kellel on kehtiv karistus või kes on olnud karistatud mõne süüteo eest, moodustavad üle poole elanikkonnast. Nende andmete põhjal võib tõsikindlalt väita üksnes seda, et ainult vastsündinud on karistamata." Etteruttavalt ütlen ka seda, et kui praegu keegi tahab kontrollida, kas tema andmed on kehtivas karistusregistris olemas või mitte, siis on võimalik minna leheküljele www.eesti.ee, logida ID-kaardiga või pangalingi kaudu sisse karistusregistri leheküljele ja teha seal automaatne päring. Sealt saab näha, kas isiku kohta on karistusregistris andmed toodud või mitte.
Tulen tagasi Riigikohtu esimehe tsitaadi juurde. Auväärt Märt Rask juhtis tegelikult tähelepanu sellele, et liiga palju tegusid on Eestis kriminaliseeritud. Ministeeriumis valmistatakse teatavasti ette karistusseadustiku revisjoni ja me tegeleme ka ülekriminaliseerimise probleemiga. Aga mööngem, et karistusregistri regulatsioon vajab kriitilise pilguga ülevaatamist.
Toon kohe teise näite. Eesti Päevalehes ilmus mõnda aega tagasi artikkel pealkirjaga "Bussijänesed ei saa juhilube teha". Selles artiklis kirjutati inimesest, kes oli saanud liiklusrikkumise eest trahvi ja selle tasunud, aga enne karistuse kustumist sõitis ta bussis jänest. Kuna liiklusrikkumise andmete kustutamise tähtaeg sellega katkes, ei olnud inimesel võimalik juhiloa saamiseks eksamit teha. Tõsi see on, et seaduse kohaselt kehtib meil põhimõte, et kui te näiteks 1994. või 1995. aastal või millal iganes saite mõne väärteokaristuse ja olete igal aastal jälle mingi väikese rikkumise toime pannud, kas jäänud bussis piletita sõiduga vahele või midagi muud, siis on teie kõige esimese karistuse kustumise tähtaeg katkenud ja see karistus kehtib senini.
Eelnõuga tehaksegi ettepanek muuta karistusregistri seadust selliselt, et uus karistus enam ei katkestaks vana karistuse kustumise tähtaega ning iga karistus kustuks seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega kaoksid olukorrad, kus näiteks inimesel, kes 2010. aasta alguses sai trahvi piletita sõitmise eest, 11 kuud hiljem liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel kümme kuud hiljem autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, kehtiksid praegu karistusregistris kõik kolm väärteokaristust. Uue korra kohaselt oleks varasemad karistused kustunud ning kehtiks ainult viimane karistus.
Toon näite ka kriminaalkaristuste katkemise kohta. Näiteks on üks 1984. aastast pärit kriminaalkuritegu karistusregistris sellepärast, et inimene on hiljem toime pannud uusi tegusid, mis tähendab, et see 1984. aastal toime pandud kuritegu ei ole kustunud.
Vaatame nüüd muid sätteid. Eelnõuga luuakse eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle karistused hakkavad edaspidi kustuma praegusega võrreldes lühema aja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine noores eas on suures osas arenguline nähtus ning enamik karistatud alaealistest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole enamasti vaja säilitada karistusregistri kirjet kui negatiivset märki, pigem võib see hakata ühiskonnas hakkamasaamist takistama.
Plaanime teha ka mõned muud muudatused. Näiteks jäetakse seadusest välja termin "registrikaart" kui igand ajast, kui karistusregistrit peeti paberil asuva kartoteegina. Need seaduse kohad, kus on tarvitatud terminit "registrikaart", sõnastatakse ümber digitaalandmetöötluse nõuete kohaselt.
Tulenevalt praktikas seaduse rakendamisel tekkinud probleemidest täpsustatakse registris peetavate andmete loetelu ning lisatakse täiendavad andmehulgad, mis on vajalikud Euroopa Liidu karistusregistrite infosüsteemi andmevahetuseks. Täpsustatakse päringute tegemise ning registriteate väljastamise regulatsiooni. Nähakse ette, et Justiitsministeeriumi asemel on Euroopa Liidu karistusregistrite infosüsteemi mõttes keskasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kuna on paika pandud, et tema tegeleb karistusregistrite infosüsteemi ECRIS-e andmevahetusega. Nähakse ette võimalus esitada andmete töötlemisel tekkinud vigade kohta kaebus ka otse karistusregistrile, mis muudab isiku õiguste kaitse isikule lihtsamaks.
Andmeid, mille töötlemiseks õiguslik alus puudub, uude karistusregistrisse ei kanta. Varasemas karistusregistris peeti muu hulgas andmeid, milleks uus karistusregistri seadus õiguslikku alust ette ei näe. Lisaks nähakse ette erand kriminaal- ja väärteokaristuste eelmisest karistusregistrist uude karistusregistrisse ülekandmise kohta. Paljudel juhtudel puuduvad registrist andmed karistuse täitmise ning karistuse kustumise tähtaja alguse kohta. Nende andmete leidmine teistest riigiasutustest on osutunud sageli võimatuks. Seetõttu on paljud karistusregistris olevad karistused juba tegelikult kustunud, kuid arhiivi neid kantud ei ole. Sel põhjusel nähakse ette, et kui karistuse arvestuslik kustumisaeg on möödunud, siis kantakse see registrist automaatselt arhiivi. Karistusandmete kustumise tähtaegadega seonduvad muudatused muudavad regulatsiooni inimestele soodsamaks. Kui karistusandmete kustumise tähtaja katkemine kaotatakse, siis muutub karistuse kehtivuse arvestamine karistusregistrile ja menetlejatele oluliselt lihtsamaks ning ka karistusregistrisse kantud isikute olukord läheb kergemaks. Kuigi kehtivate karistuste ning nende kustumistähtaegade arvestamine muutub menetlejatele lihtsamaks, siis menetlejate töökoormus võib pärast muudatuste jõustumist ajutiselt muutuda. Tuleb arvestada, et menetlejate töökoormus võib suureneda ka seoses vajadusega teha kriminaalasjades ümberkvalifitseerimisi.
Siinkohal ma lõpetan. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan kindlasti esimese lugemise lõpetamist ja selle eelnõu võimalikult kiiret seadusena vastuvõtmist. Aitäh!