Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame täiskogu V istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Riigikogu majanduskomisjoni s.a 15. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks, Riigikogu keskkonnakomisjoni s.a 15. aprillil algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 16. aprillil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Täpsustame tänast päevakorda. Päevakorrapunktis nr 2, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kava heakskiitmine" eelnõu 419 esimene lugemine, teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Läheme edasi. Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 muutmise seaduse eelnõu 369 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eelnõu, millega soovitakse täiendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätteid gümnaasiumi õppekeele kohta. Alustuseks räägin lühidalt üle praegu kehtiva korra ja panen selle eelnõu natuke laiemasse konteksti.
Teatavasti alates 2011. aastast on muudetud riigi- ja munitsipaalgümnaasiumide õppekeelt selliselt, et üldjuhul peab 60% õppetööst toimuma eesti keeles. Põhikooli osas kord sisuliselt ei muutunud, kohalik omavalitsus saab anda loa õpetada ükskõik mis keeles. Tõsi, eesti keele kui võõrkeele õpe on nendes põhikoolides, kus õppekeeleks ei ole eesti keel, 1. klassist kohustuslik. See peaks tagama põhikooli lõpetanutele võimaluse edasi õppida eesti keeles, nagu seadus ette näeb.
Mis puutub 60% ulatuses eesti keeles õpetamisse, siis on räägitud iseenesest väga õiget juttu sellest, et tööturul ja ühiskonnas hakkama saamiseks tuleb ka venekeelsetest peredest pärit noortel osata heal tasemel eesti keelt. Sellele üllale eesmärgile vaatamata on reformi elluviimisel saanud eriti markantselt nähtavaks asjaolu, et vene põhikoolide eesti keele õpetamise tase on äärmiselt erinev. Osalt on see tingitud koolide hariduslikest valikutest, aga kindlasti ka väga erinevatest integratsioonikeskkondadest näiteks Tartus, Narvas, Mustvees, Tallinnas ja Narvas. Loen ette arvud, mida ma juba korduvalt olen nimetanud. Tartu Annelinna Gümnaasiumis oli 2011. aastal põhikooli lõpetajate eesti keele eksami keskmine tulemus 88,8%, Tallinna Karjamaa Gümnaasiumis ...

Vabandust korraks! Saalis on liiga suur lärm. Palun vaiksemalt! Nüüd palun jätkake!

Tallinna Karjamaa Gümnaasiumis oli see näitaja 49%, Narva 6. Koolis 43%, Lasnamäe Põhikoolis aga sootuks 30%. Mööda ei saa minna ka üldistest hariduskorralduslikest probleemidest. Ühelt poolt on selleks eesti keelt piisaval tasemel valdavate õpetajate puudus vene gümnaasiumides. Kõikides vene koolides kokku on eesti keelt vähemalt C1 tasemel valdavate pedagoogide osakaal 51%, aga muidugi on selles osas tõsiseid regionaalseid erinevusi ja erinevusi ka kooliti. Tartu Annelinna Gümnaasiumis on selliseid õpetajaid 68%, Narva 6. Koolis ainult 35%. Kui aga ainetund toimub formaalselt eesti keeles, ent ei õpilased ega õpetaja eesti keelt piisavalt ei valda, siis võite ise arvata, mida see tähendab – ei sünni sellest ei keeleoskust ega ka aineteadmisi. Konkurentsivõime suurendamisest on siinkohal lihtsalt kohatu rääkida.
Lisaprobleemina tuleb välja tuua asjakohaste mitmekeelsete õppematerjalide vähesus, mis sunnib õpetajaid olema "loovad", nagu ütleb ministeerium. Vene koolide pedagoogid eelistavad sõna "eksperimenteerima", pidades silmas vajadust jõuda sobiva metoodikani katse-eksituse meetodil. Kindlasti saavad mõned koolid sellega kenasti hakkama – kahtlemata. Ent kõiki koole sama mõõdupuuga võimalik mõõta ei ole – keeleoskuse ja pedagoogide ettevalmistuse tase on just nii erinev, nagu ülaltoodud arvudest nähtub.
Seadusandja on tegelikult koolide ja integratsioonikeskkondade erinevust arvestanud ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on säte, mis võimaldab valitsusel teha erand nendele koolidele või ka üksikutele klassidele, kellele keelenõude kvaliteetne täitmine käib üle jõu. Paraku jättis seadusandja sätestamata kriteeriumid, millest valitsus erandite tegemisel lähtuma peaks. See on viinud protsessi politiseerituseni ja poliitilise kallutatuseni. Valitsus on 15 vene kooli puhul keeldumisotsust langetades küll hinnanud nii õpetajate kui õpilaste keeleoskust, kuid keeldumisotsuse üldine retoorika on olnud stiilis "jah, selles koolis on küll probleeme nii õpetajate kui õpilaste keeleoskusega, aga kool on ise süüdi, et õigel ajal ei valmistatud lapsi üleminekuks ette". Tihti süüdistatakse ka kohalikku omavalitsust, et nõrku koole pole siiani kinni pandud.
Kindlasti on nii koolides kui ka kohalikes omavalitsustes selles küsimuses tegematajätmisi, aga kannatavad praegu lapsed, kes peavad ilma piisava keeleoskuseta õppima eesti keeles olukorras, kus on puudu ka hästi eesti keelt oskavaid õpetajaid. Haridusministeerium väitis vastuses minu teabenõudele, et uue süsteemi alusel õppivate noorte õppeedukus on erinev, aga "minimaalselt rahuldav". Meie arvates ei ole "minimaalselt rahuldav" kindlasti piisav ning selline jäikus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõike 3 ehk siis selles sätestatud erandi rakendamisel ei ole õige.
Et tõestada erandiotsuste poliitilist kallutatust, vaatame näiteks otsust Narva 6. Kooli kohta. Praeguse põhikooli õppekava alusel peaks põhikooli lõpetaja valdama eesti keelt vähemalt tasemel B1, mis tähendab 60 punkti saamist eesti keele lõpueksamil. B1 taseme kohaselt – tsiteerin põhikooli õppekava võõrkeelte ainekava – peaks lõpetaja mõistma kõike olulist endale tuttaval teemal, suuliselt oskama kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane ning suutma kirjalikult koostada lihtsat teksti tuttaval teemal. Tekib küsimus, kas see on tõesti piisav, et õppida gümnaasiumi tasemel füüsikat, keemiat, matemaatikat või ajalugu. Kehalise kasvatusega vahest saab hakkama.
Narva 6. Koolis on põhikooli lõpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Enamik neist ei saanud isegi 60 punkti keeleeksamil ehk B1 taset. 2011. aastal oli eesti keele kui teise keele lõpueksami keskmine tulemus 43 punkti, mediaantulemus aga kõigest 40, st pool eksami sooritajatest sai alla 40 punkti. Tuleb märkida, et sellest tasemest ei piisa kodakondsuse saamiseks, gümnaasiumis õppimisest rääkimata. Valitsuse hinnang õpilaste keeleoskusele Narva 6. Koolis oli järgmine: keskmine eesti keele eksami hinne on veidi madal, kuid näitab, et teatud osa õpilaste keeleoskuse tase on selgelt üle 60 punkti. Ja seda väidetakse olenemata faktist, et tervelt pool õpilastest sai eksamil alla 40 punkti, 60-st rääkimata. Mil viisil peaksid selle kooli õpilased saama eesti keeles korralikult aineteadmisi omandada? On ju ka B1 tase ebapiisav gümnaasiumis õppimiseks.
Nüüd jõuan meie eelnõuni. Selle eesmärk on täpsustada kriteeriume, mida valitsus hindab erandi tegemise otsustamisel. Seni neid kriteeriume sätestatud ei ole. Eelnõus on neid kriteeriume kolm. Esiteks, omavalitsus peab kindlasti tagama võimaluse saada eestikeelset gümnaasiumiharidust – see on põhiseaduslik nõue. Teiseks, tuleb hinnata õpilaste keeleoskust, ja kolmandaks, tuleb arvestada muid asjaolusid, sh nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide olemasolu. Eelnõu sätestaks selgelt pedagoogilised aspektid, mille alusel valitsus oma kaalutlusõigust rakendab. Tänu sellele väheneb teema politiseeritus, otsused muutuvad selgemaks, läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Õpilaste hariduse kvaliteedi küsimustes ei tohiks meie arvates kindlasti mängus olla mingisuguseid poliitilisi kalkulatsioone.
Laiem probleem on muidugi selles, et kogu reformi alustati valest otsast. Riik üritab praegu gümnaasiumi tasemel kompenseerida põhikoolides tegemata jäetut. B1 tase ei ole gümnaasiumis õppimiseks kindlasti piisav ning isegi selleni küünib Eesti vene koolides vaid pool kõigist põhikooli lõpetajatest. Seega tuleks eeskätt tegeleda põhikooli õppemetoodikaga, sest gümnaasiumi ülesanne on ikkagi eeskätt aineteadmiste andmine edasisteks õpinguteks. Seda, et reformi alustati valest otsast, on siinsamas tunnistanud ka haridusminister Jaak Aaviksoo ning lõpuks ometi alustab ministeerium tõsisemat põhikooli keeleõppemetoodika analüüsi. See on kindlasti tänuväärne, aga vahepealsed vanuserühmad peavad praegu õppima eesti keeles, kuigi nende keeleoskusest selleks ei piisa. See pole ei sotsiaal-majanduslikult ega ka integratsiooni seisukohalt õige.
Meie eelnõu pakub võimalust vähendada selle teema politiseeritust ning võimaldada objektiivsete kriteeriumide alusel erandeid koolidele või ka üksikutele klassidele, kus pole kas eesti keeles õpetajaid või on õpilaste keeleoskus selleks ebapiisav. Sel juhul saaksid ka need lapsed, kellele ei õpetatud põhikoolis eesti keelt piisavalt hästi, kvaliteetsed aineteadmised ning neilgi oleks võimalus ülikooli minna. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Palju tänu, Jevgeni Ossinovski! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Kõnealune eelnõu oli kultuurikomisjonis arutlusel 25. märtsil. Kohal olid lisaks kultuurikomisjoni liikmetele ning eelnõu autorite esindajaile ka Haridus- ja Teadusministeeriumi inimesed: üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar ning haridus- ja teadusministri nõunik Andrus Saare. Kõigepealt tutvustas Jevgeni Ossinovski seda eelnõu, tehes seda samasugusel viisil nagu hetk tagasi siit kõnetoolist. Irene Käosaar selgitas Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta, mis kokkuvõttes oli eitav. Sellele järgnes võrdlemisi põhjalik arutelu kõigi kohalviibijate osavõtul.
Lõppkokkuvõttes tehti niisugused otsused. Algul otsustati saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 9. aprilliks, aga 26. märtsil seda muudeti. Osutus, et 9. aprilliks ei ole võimalik seda päevakorda panna, kuna eelnõu tutvustaja ei oleks saanud sel päeval Riigikogusse tulla. Komisjoni liikme Jaak Alliku soovitusel tegime ettepaneku lülitada esimene lugemine 16. aprilli istungi päevakorda, aga Riigikogu juhatuse ettepanekul tõsteti see nädala päevakorra tasakaalustatuse huvides tänasele päevale. Teisena otsustati 25. märtsil teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle otsuse poolt oli 5 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud.
Vabariigi Valitsuse mittetoetav seisukoht on kokku võetud selle võrdlemisi pika ja põhjaliku teksti viimases lõigus, mida ma teile hea meelega tutvustan. Valitsus selgitab, et sõltumata sellest, kas PGS-is on asjaomaseid kriteeriume, millest Vabariigi Valitsus peab loa andmise otsustamisel lähtuma, on igal korral tegemist valitsuse kaalutlusotsusega. Seda muidugi eriti juhul, kui kriteeriumid ei ole täpselt kirjeldatud. Kaalutlusotsuse tegemisel peab Vabariigi Valitsus lisaks eelnõus pakutud kriteeriumidele arvestama muude põhiseaduslike väärtustega ja tagama teiste põhiõiguste ja vabaduste järgimise, samuti arvestama muude kaalutlustega, mis loa andmise otsustamisel olulised on. Kõiki neid kriteeriume ei ole valitsuse arvates võimalik ammendavalt PGS-i kirjutada. Vabariigi Valitsus peab asjaolusid hindama iga otsuse puhul eraldi ja ka oma otsust põhjendama, et loa andmise või sellest keeldumise põhjused oleks kõigile selged ja arusaadavad.
Need argumendid olid suuremale osale komisjonist vastuvõetavad. Ka arutelu komisjonis kaldus sinnapoole, et nende kriteeriumide otsene lülitamine seadusesse ei muuda tegelikult ülesannet, mis on Vabariigi Valitsuse ning eelnevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ees. Ülesanne on taotlus põhjalikult läbi kaaluda ja langetada otsus vastavalt olukorrale, mis valitseb selles koolis, kelle kohta taotlus esitati.
Nii et selle eelnõu seadustamine tegelikult ei muudaks olukorda ja nõnda on see mingis mõttes, kui väga kategooriliselt väljenduda, sisutühi. Irene Käosaar esitas ka nagu mitmel varasemal korral, kui komisjonis on õppekeele küsimust arutatud, üsna põhjaliku ülevaate sellest, mismoodi Haridus- ja Teadusministeerium teeb koostööd ja püüab n-ö individuaalselt lähenedes igale koolile leida parima võimaluse, et nad suudaksid täita seaduse nõudeid. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Tahaksin täpsustada, kas haridusministeeriumi esindajad olid kindlad, et nende seatud suunad ja meetodid, mida nad kasutavad, annavad soovitud tulemuse ja me pääseme sellest olukorrast. Või seda kindlustunnet ei ole ja kardetakse, et tuleval aastal peame jälle neid probleeme lahendama?

Kui te probleemina näete seda, et venekeelsete põhikoolide lõpetajad ei valda eesti keelt niisugusel tasemel, et gümnaasiumis riigikeeles edasi õppida, siis see probleem kahtlemata on. Aga sammud, mis olukorra parandamiseks on astutud, on viimastel aastatel tehtud senisest suurema kindlusega ning selgema metoodika alusel. Ma ei saa teile sisendada kindlustunnet, et järgmisel aastal on saavutatud ideaalne olukord, aga seda usun küll, et me samm-sammult sellele läheneme.

Aitäh! Palun, Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Seadusandja on PGS-i §-ga 21 andnud täitevvõimule ehk Vabariigi Valitsusele erandina loa gümnaasiumis või selle üksikutes klassides õppekeelena kasutada ka mõnd muud keelt kui eesti keelt, sätestamata seejuures aga mingeid kriteeriume selle loa andmise või taotluse tagasilükkamise põhjendamiseks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu soovib kehtestada täitevvõimule delegatsiooninormi kasutamiseks teatud kriteeriumid. Vabariigi Valitsus teatas, et ta ei toeta seda eelnõu ning seadusandja määratud kriteeriume oma kaalutlusõiguse rakendamisel ei vaja. Kuidas te hindaksite võimude lahususe põhimõttest lähtudes täitevvõimu sellist positsiooni?

Täitevvõimul  on kahtlemata õigus väljendada oma arvamust selle kohta, mida kavatseb seadusandlik võim järgmiste sammudena teha. Iseküsimus on, kas seadusandlik võim arvestab valitsuse hinnangut selle kohta, kas delegatsiooninormi kasutamist on vaja täpsustada. Kahtlemata jääb viimane sõna parlamendile.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et põhikoolides eesti keele oskus pidevalt paraneb. Võiks siiski natuke asjaomaseid arve vaadata, kas või selle Narva 6. Kooli osas, kus viimasel kolmel aastal on tulemused olnud täpselt ühesugused, mitte mingisugust paranemist olnud ei ole. Põhikooli lõpueksami mediaantulemus on seal 40 punkti, mis on 20 punkti madalam kui B1 tase, mis ka ei ole ju piisav. Kas teie arvates eksamil 40 punkti saanud inimesed suudavad gümnaasiumis eesti keeles õppida? Ning kui ei suuda, siis missugustest kriteeriumidest peaks valitsus oma otsust tehes veel lähtuma, kui keeleoskus ei ole oluline? Kas teie arvates on õige, et valitsus lähtub sellest, et kohalik omavalitsus on midagi tegemata jätnud või et koolidirektorid on milleski eksinud?

Kui püsida teie esitatud eelnõu teema raames, on küsimus selles, kas eelnõus pakutud meetmed muudavad olukorda, mida te kriitilisena kirjeldate, või lisavad midagi olulist juurde, et Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium saaks astuda samme olukorra parandamiseks. Komisjoni enamiku hinnangul, mis tõepoolest langes kokku Vabariigi Valitsuse arvamusega, ei aitaks see mitte mingisugusel viisil näiteks nendel Narva põhikooli lõpetajatel paremini eesti keelt omandada. See tingiski komisjoni otsuse teha ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Palun, Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovib oma eelnõus vaid seda, et kohaliku volikogu taotluse tagasilükkamisel või erandi tegemisel hinnataks konkreetse gümnaasiumi õpetajate eesti keele oskust ning gümnaasiumis õppima asuvate õpilaste eesti keele oskust. Kusjuures me ei paku mingeid norme, mis puhul tuleks langetada üks või teine otsus. Mida kahjulikku võiks eesti keelele või meie hariduspoliitikale põhjustada selline avalik konkreetne info iga kooli kohta?

Ma ei mäleta, et ma oleksin öelnud või et komisjonis oleks kõne all olnud, et see võiks põhjustada midagi kahjulikku. Pigem jäi kõlama, et sellest ei oleks mingisugust tulu, kuna hinnates esitatud taotluse argumente, peetakse niikuinii silmas kõiki neid asju, mis eelnõus kirjas on. See on kaalutlusotsuse kujundamise enesestmõistetav osa. Lisaks on iga kooli puhul mängus ka niisuguseid asjaolusid, mida on seaduse tekstis ammendavalt kirja panna võimatu. Kaalutlusotsuse langetamisel on kõikvõimalike argumentide arvesse võtmise võimalused märksa laiemad kui juhul, kui seaduses on konkreetselt sätestatud, millistesse piiridesse tuleks nii taotlejal kui taotluse läbivaatajal jääda.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Siin on korduvalt kõlanud mõte, et kriteeriume ei ole võimalik ammendavalt kirja panna. Tooge mõni näide, mis nimelt on meie pakutud loetelust välja jäänud! Võib-olla valitsus avaldas arvamust või oli komisjonis jutuks, mis sellest loetelust puudu on?

Asi on selles, et igas konkreetses koolis võib olla olukord detailides väga erinev ja üldistada neid erinevusi mingiks seadusesätteks on võimatu. Ma usun, et te olete minuga nõus.

Palun, Yana Toom!

Austatud ettekandja! Ma olen selle küsimuse teile korra juba esitanud. Kui me arutasime siin Keskerakonna eelnõu seoses vene koolidega, siis te ei vastanud sellele küsimusele ja ma üritan veel kord. Te kindlasti teate, mis on riiklik õppekava. Kas te saaksite öelda, millised õppeained peavad vastavalt riiklikule õppekavale õpetama meie lastele eesti keelt?

Milliste õppeainete kaudu peaks õpitama eesti keelt lisaks sellele, et õpetatakse eesti keelt eraldi õppeainena?

Yana Toom, palun täpsustage oma küsimust!

Küsimus oli, milline õppeaine seab vastavalt riiklikule õppekavale endale ülesandeks eesti keele õpetamise vene lastele.

See küsimus jääb selle eelnõu kontekstis mulle natuke mõistmatuks.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Väga kohusetundliku ja sisulist tööd tegeva Riigikogu liikmena olete kindlasti põhjalikult tutvunud kõikide nende koolide eranditaotlusega ja valitsuse otsustega nende kohta. Paar küsimust tagasi vastates te ütlesite, et nende koolide olukord on erinev. Kuidas siis põhjendada seda, et kui koolide olukord on erinev – mõnes koolis on keskmine keeletase 80 punkti, teises 40 punkti – ja kui arvestatakse ainult pedagoogilisi kriteeriume, siis ikkagi tehti kõikide koolide kohta täpselt samasugune otsus? Kas te oskate seda öelda?

Komisjon ei ole tutvunud kõigi nende otsustega eraldi, aga üldistatud kujul oleme nendest ministeeriumi esindajate kaudu kuulnud. Otsused on tõesti kõigi nende koolide puhul samad olnud, taotlused on tagasi lükatud. Omaette küsimus on nende otsuste põhjendused, miks on taotlus ühel juhul tagasi lükatud, miks teisel ning kolmandal juhul.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Ma püüan täpsustada küsimust, mille esitas kolleeg Toom. Millistes õppeainetes on olemas õppevahendid, mis ei ole koostatud eraldi eesti või vene kooli jaoks, vaid on sellised, mis on mõeldud vene laste jaoks, kes õpivad seda ainet eesti keeles? Millistes õpikutes on vastav sõnavara, vastavad harjutused jne? Teine punkt: mis ainete õpetajatega on haridusministeerium töötanud, et valmistada neid ette tundide andmiseks üleminekuklassides, sellistes, kus vene lapsed õpivad nende ainet eesti keeles? Millist tööd on nendes gümnaasiumides tehtud vene lastega, kes õpivad eesti keelt selleks, et hakata näiteks keemiat eesti keeles õppima?

Ma püüan püsida praegu arutusel oleva eelnõu teema raames. Selle põhjal toimus ka arutelu komisjonis. Praegu on põhiküsimus selles, kas eelnõus ette pandavad meetmed olukorda kuidagi muudavad või mitte. Jäime arvamusele, et ei muuda. Missuguseid samme on astutud selleks, et olukord koolides paraneks, on küsimus väljaspool seda eelnõu.

Aitäh! Käsitan järgmist küsimust Yana Toomi teise küsimusena. Palun!

Austatud ettekandja! Kas seda on komisjonis arutatud, millistel alustel ei antud venekeelse õppe luba nendele koolidele, kes seda küsisid? Praegu ju mingisuguseid kriteeriume kehtestatud ei ole.

Üksikute koolide taotluste menetlemist me komisjonis ei arutanud.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Nagu ma teie vastustest aru sain, peaks halduspraktika, mida haridusministeerium praegu praktiseerib, kõik need probleemid lahendama. Aga me ei ole kuulnud, mida ministeerium ikkagi kavatseb teisiti teha. Senised meetodid ei ole midagi parandanud, selles ongi probleem. Mida kavatsetakse praktikas muuta?

Küsimus jäi mulle natuke mõistmatuks. Kas te peate silmas seda, missugusel viisil Haridus- ja Teadusministeerium abistab koole, kes on oma probleemidest teada andnud? Jah, me oleme saanud küllalt hea ülevaate sellest, missugused on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning nende koolide juhtkondade, õpetajate ja ka lastevanemate vahelised kontaktid. Kui otsustada meile esitatud ülevaadete järgi, siis need üldjuhul toimivad.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Hea Paul-Eerik, ütle palun, kas sul on sotsidega juttu olnud, kuidasmoodi peaksid need inimesed hiljem õppima ülikoolis eesti keeles, kui nad ei suuda sellega hakkama saada ei põhikoolis ega gümnaasiumis? Ja ega nad ei ole rääkinud plaanist muuta ka ülikoolid kakskeelseks ehk eesti- ja venekeelseks?

See küsimus ei olnud komisjonis arutlusel ja komisjon minu arusaamist mööda ei soovi kogu seda temaatikat mingil viisil politiseerida, nagu on vahel etteheiteid tehtud. Ma ei arva, et me peaksime nõudma vastust teie küsimusele just nimelt sotside või mõne teise partei käest. See tõepoolest ei ole poliitiline küsimus.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Ma väga loodan, et erinevalt mõnest isemõtlejast komisjoni liikmed saavad aru, et asja uba on soovis, et vene lapsed õpiksid eesti keele selgeks. Ja siit ka meie pakutud kriteeriumide ettepanek. Minu meelest on loogiline, et kui me ei ole suutnud põhikooli lõpuks lastele eesti keelt korralikult selgeks õpetada, siis on neilt raske seda nõuda ka siis, kui nad gümnaasiumiharidust omandavad. On nagu riigi kohustus neid õpetada ja teistpidi koolile ka selleks võimalused luua. Seepärast oleks loomulik seadusesse kirja panna selged kriteeriumid, millal valitsus saab teha erandeid, millal mitte. Seadusandjal on see voli olemas. Kui need kaks kriteeriumi järsku ei kõlba – minu meelest on need küll kõige loogilisemad –, mis seal loetelus peaks siis veel olema?

Seisukoht on, et mingeid kriteeriume ei ole vaja seadusesse kirja panna. Esiteks, taotlejatel oleks siis vaba voli esitada oma argumente loa taotlemisel, me ei pea püüdma neid kuidagimoodi toppida seaduses antud kriteeriumide raamesse. Ja sama kehtib taotluse menetleja puhul: ta ei pea iga hinna eest liigitama ühe või teise probleemi ühes või teises koolis kuidagimoodi nende kriteeriumide alla, et otsustada positiivselt või negatiivselt. See on vaba dialoog taotleja ja taotluse menetleja vahel, mida ei maksa piirata seadusega antud liiga kitsaste kriteeriumidega.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Austatud ettekandja! Küllap olete tutvunud nende äraütlevate otsuste motiveeriva osaga. Kuidas teile tundub, kas valitsus on keeldudes lähtunud eelkõige sisendipõhisest lähenemisest ja hinnanud ka seda, kui palju on minevikus eraldatud ressurssi ja aega selleks, et saavutada õpilaste valmidus õppida õppekavas ettenähtud mahus eesti keeles? Või on lähenetud n-ö väljundipõhiselt ja hinnatud seda, millise tegeliku tulemuse igas konkreetses koolis selleks eraldatud raha ja tehtud jõupingutused on andnud? Kumba teie arvates on valitsus keeldudes pigem võtnud hinnata?

Niipalju kui mulle teada, on eeskätt tutvutud konkreetse kooli olukorraga konkreetselt kohapeal, mis on märksa sisulisem lähenemine kui kumbki teie kahest, ütleme, puhtjuriidilisest lähenemisest. On tutvutud iga kooli olukorraga kohapeal ja otsitud koos taotleja esindajatega võimalusi olukorra parandamiseks.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Paul-Eerik Rummo! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Mart Meri, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Püüdkem selle eelnõu sisu täpselt mõista! Paragrahv 21 on ilmselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kõige poliitilisem paragrahv ja pole vist olnud ühtegi istungjärku, kus õppekeele teema poleks vaidlusi tekitanud. Sotsiaaldemokraatide eelnõu numbriga 369 selge siht on selle paragrahvi emotsionaalset koormust vähendada, suurendades õigusselgust ning kohustades valitsust õppekeelega seotud otsuste puhul langetama avalikkusele arusaadavaid, läbipaistvamaid ja Eesti ühiskonna seisukohalt ratsionaalsemaid otsuseid. Õppekeele teema vajab depolitiseerimist, õppekeelealaste otsuste langetamine rohkem ratsionaalsust, pedagoogilist kompetentsi ja võimet ette näha sotsiaal-majanduslikke tagajärgi.
See eelnõu käsitleb õppekeelt gümnaasiumiastmes. Oluline on mõista, et gümnaasiumi õppekeelele kehtivaid nõudeid ei muudeta, ei leevendata ega karmistata, vaid täpsustatakse tingimusi, mida valitsus peab silmas pidama konkreetses gümnaasiumis muu õppekeele kasutamise üle otsustamisel.
Eelnõu koostamise ajendiks on olnud kaks teineteisega läbipõimunud õiguslikku protsessi. Esimene protsess algas siis, kui mitme Narva ja Tallinna gümnaasiumi hoolekogud esitasid taotluse jätkata erandina vene õppekeele kasutamist ja valitsus alustas nende taotluste menetlemist. Kogu protsess tervikuna on selge ja halva maiguga näide kooliprobleemide ülepolitiseerimisest, millest on sündinud segadust kooliperedes, lastevanemate hulgas ja ka avalikkuses.
Eelnõu koostamise teine ajend oli õiguskantsleri ettepanek nr 16 eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta, mis viitas vajadusele tagada igaühe õigus eestikeelsele õpetusele ka avaliku võimu asutatud eraõiguslikus gümnaasiumis. Õiguskantsleri mõistetavast ettepanekust lähtuvat seadusmuudatust hakkame siin saalis arutama homme.
Selle eelnõu algatajad leiavad, et õiguskantsleri väljapakutud kontrollimehhanismi tuleks rakendada ka riigi- ja munitsipaalgümnaasiumide õppekeele üle otsustamisel, et kohalikul omavalitsusel ei tekiks võimalust eestikeelse gümnaasiumihariduse andmisest oma territooriumil üldse loobuda.
Kordan veel kord üle eelnõu põhiteesid. Esiteks, õpilasele tuleb tagada õigus omandada võimetekohane haridus, ja teiseks, igaühel peab olema õigus saada elukohalähedases gümnaasiumis eestikeelset õpet. Nendest teesidest lähtuvalt peaks Vabariigi Valitsus konkreetse gümnaasiumi või üksiku klassi õppekeele üle otsustamisel arvestama kooli õpilaste eesti keele oskuse taset ning eestikeelse õpikeskkonna, sh pädevate õpetajate olemasolu koolis. Ja ongi õieti kõik. Lihtne, loogiline ja ratsionaalne!
Valitsus esitas eelnõule kolm vastulauset. Esimese vastulause kohaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadus juba kindlustab kõigile Eesti gümnaasiumide õpilastele võrdsed võimalused riiklikus õppekavas toodu omandamiseks. Valitsus leiab, et eelnõu 369 ei aita kaasa parema hariduse omandamisele. Aga kas ikka on võrdsed võimalused ka tegelikkuses? Julgen selles sügavalt kahelda. Paljud meist on kas või siin majas kohtunud vene koolide õpilastega projekti "Minu riik" raames. Eks ole, põhikooli õpilaste keeleoskus on vägagi erinev! See, et oled põhikooli lõpetanud, ei tähenda sugugi seda, et sul on teistega võrdsed võimalused eesti keeles edasi õppida. EHIS-e mitte kuigi täpsete andmete alusel võib väita, et vaid umbes pooled vene või eesti ja vene õppekeelega põhikoolide aineõpetajad valdavad riigikeelt piisaval määral.
Teise ja kolmanda vastulause põhisisu on see, et gümnaasiumiharidus on Eestis vabatahtlik ja kui noor inimene õppekeele nigela oskuse tõttu gümnaasiumis hakkama ei saa, siis mingu ära. Ja kui kooli pidajal ei ole pädevaid õpetajaid kusagilt võtta, näiteks selliseid, kes valdavad õppekeelt piisavalt, siis pangu kool kinni.
See on vastulause, mis annab ainest tõsiseks hariduspoliitiliseks debatiks. "Mingu ära, pangu kinni" arusaam versus 21. sajandi arusaam hariduse sotsiaal-majanduslikust rollist. Kui pädevaid õpetajaid on puudu, siis kes vastutab õpetajakoolituse eest? Kes määrab koolitustellimuse ülikoolidele? Kes vastutab üldise õpikeskkonna ja hariduskorralduse eest?
Mõni kuu tagasi haridusministeeriumi üllitatud Eesti haridussüsteemi välishindamise raportis on analüüsitud õpingute ebaõnnestumisest ja katkemisest tulenevaid kulusid riigile. See on väga põnev kirjutis. Üks järeldus selles on: "Kui keskmine põhiharidusega inimene õnnestuks viia keskmise keskharidusega inimese tasemele, siis võidaks ühiskond sellest 78 000 eurot inimese kohta. Seega, kui selliseid tulemusi andva meetme maksumus inimese kohta jääb alla 78 000 euro, siis on meetme rakendamine ühiskonna kui terviku seisukohalt vaadatuna kasulik." See oli väga kiretu ökonoomiline seisukoht.
Sama mõtet saab sama täpselt väljendada ka emotsionaalsemalt. Tsiteerin siinkohal katkendit ühe vene koolis töötava eesti keele õpetaja arvamusloost, mis on dateeritud 9. aprilliga: "Esimene oht, mida Vene gümnaasiumide kaotamisest näen, on muukeelse elanikkonna haridustee katkemine. Eestikeelne gümnaasium ei ole kindlasti nii paljudele venekeelse põhikooli lõpetanud õpilastele jõukohane, kui oleks nende emakeelne keskkool. See omakorda vähendab nende muukeelsete noorte hulka, kes jõuavad kõrgkooli ning nn kriitiline mass ehk hariduseta muukeelsete ja tööturul konkurentsivõimetute noorte inimeste hulk kasvab. Mis neist saab? Kui nad haridusteed jätkata ei saa ega leia ka tööd, mis võimalus siis jääb? Pole ilmselt tarvis mitu korda mõeldagi." On tarvis mõelda küll, ja see pole keelatud ja seda ei pea häbenema. Siinkohal kutsungi teid üles eelnõu edasi menetledes seda arutelu jätkama! Jätkama poliitiliselt, aga ka ratsionaalselt – nii, et me suudaksime ülepolitiseerimist vältida. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini, Keskerakonna fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kolm ja neli aastat tagasi võtsin ma oma kodulinnas Narvas aktiivselt osa kooli hoolekogu tööst. Ükskord me arutasime pikalt, millised on 9. klassides olnud põhikooli riigieksami tulemused, ja keskmine näitaja oli pidevalt kindlalt alla 60%. Ja pärast me arutasime, millised on kooli võimalused katta 60% õppekavast eesti keeles õppega, ning selgus, et kool ei küüni isegi mitte 40%-ni. Siis võttiski meie kool – see kool, mille hoolekogus ma olin – vastu pöördumise valitsuse poole. Sellest me praegu räägimegi. Möödus umbes kolm kuud. Ühel toredal päeval tulid linna kaks toredat bürokraati haridusministeeriumist – Küttis ja Käosaar, suured eesti keele patrioodid. Istusime koos sellessamas kollektiivis, kus me selle otsuse vastu võtsime, ja jutt läks väga kummaliseks. Ei räägitud sellest, millised probleemid põhikoolis on ja kuidas oleks vaja õpetada eesti keelt. Räägiti sellest, kuidas, nui neljaks, ikkagi see üleminek kas või formaalselt kindlustada.
Jälgides seda hullust, mis seal ruumis toimus, püüdsin ma kohalviibijatele näitlikult selgeks teha, mida tegelikult tähendab see üleminek. Nagu te teate, vastavalt seadusele on hoolekogus ka kaks õpilaste esindajat: üks põhikoolist, teine gümnaasiumist. Nii oligi seal ruumis üks põhikooli poiss, kusjuures üks targemaid selles koolis, väidetavasti väga hea eesti keelega. Nii et ma riskisin sellega, kui ma talle oma küsimuse esitasin. Ma küsisin tema käest: mis on sinu pükste tagataskus? Ta ei saanud aru. Ma küsisin väga aeglaselt, mitte nii, nagu eksamil tekste ette loetakse, vurinal. Mis on sinu pükste tagataskus? Ja kui ma ka kolmandat korda olin küsinud ja ta ei suutnud sellele vastata, siis tegin ma lugupeetud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatele ettepaneku mõelda, kuidas hakkab välja nägema reaalainete õppimine eesti keeles selle kooli gümnaasiumiastmes, kui tase on selline, nagu nad selles ruumis nägid. See oli 2011. aastal. Sellest ei olnud mitte mingit tolku.
See küsimus on läbi ja lõhki poliitiline. Teie väitel, härra Rummo, et ei tahaks teemat politiseerida, ei ole mitte mingit alust. See on läbi ja lõhki poliitiline küsimus. Sest direktorit ähvardati, šantažeeriti ja lõppude lõpuks me saime teada, et muidugi põhikooli eesti keele eksami tulemusi ei saanud keegi muuta, aga vaat seda üleminekut muudeti küll. Koostati uus tunniplaan, kus tehti niiviisi: heal õpetajal, kelle käe alla tahavad saada kõik lapsed, võeti tunnid ära ja anti need teisele õpetajale. Vahe on selles, et üks on kümneid aastaid õpetanud ajalugu, teisel ei ole isegi vastavat haridust, aga ta natuke räägib eesti keelt. Siis lepiti kokku mingite Tartu Ülikooli ja mõne teise kõrgkooli lektoritega, kes andsid paberil nõusoleku teatud ainet teatud mahus õpetada. Praegu neid koolis ei ole.

Kas soovite lisaaega? Palun, kolm minutit!

Neid koolis ei ole. Nad ei tulnudki sinna, aga ministeeriumile oli väga vajalik, et paberi peal need 60% välja võluda. Ja nii tehti! Kui üks pool survestab ja teine on nõrgem, siis tavaliselt see teine pool ei taha surra, ta annab alla. Nad andsid alla ja tegid raportid, kus rõõmsalt teatasid, et nõutud 60% on kindlustatud. Ning valitsus ei andnud seda luba.
Praegu käib koolides tõeline tsirkus. Nagu meil kunagi siin kolleegid jutustasid peale sõitu Daugavpilsi, et kohtumiste alguses ja lõpus kõlas üks lause läti keeles ning nende vahel oli jutt kõik vene keeles. See on üks võimalus. Teine võimalus on, et pool tundi õpitakse sõnavara, ainet ei õpita. See on jama! Ja see on politiseerimise tagajärg. Tunnistage endale: te ei mõtle lastele, te ei mõtle hariduse tasemele! Teil on ainult üks eesmärk: välja suretada venekeelne haridus üldse.
Aga põhiprobleem on selles, et see toob kaasa rohkem miinuseid kui plusse. Kolleeg Raid küsis, mis keeles õpetatakse ülikoolides. Juku, ülikoolides õpetatakse saksa keeles, inglise keeles, prantsuse keeles, rootsi keeles, ja meie lapsed lähevad välismaale, kui neil ei ole võimalust õppida eesti keeles. Kui te ei suuda neile eesti keelt Eestis olevas koolis 12 aastaga selgeks õpetada, siis nad lihtsalt lähevad ära. Ma tean üht klassi, mille lõpetas kümme aastat tagasi 27 noort inimest. Neist 21 on praegu välismaal. Nad ei jää kõrgharidusest ilma, ainult et nad töötavad ja maksavad makse mingites muudes riikides. Seda ütlen teile mina, kelle perest järgmises põlvkonnas on absoluutne enamik juba kuskil välismaal. Seda protsessi ei ole võimalik kuidagi peatada just nii kaua, kui te suhtute haridusküsimustesse mitte kui haridusküsimustesse, vaid nagu poliitikasse. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandja soovib kohapealt repliiki? Palun, kaks minutit!

Ma tahan lihtsalt enne edasist otsustamist juhtida lugupeetud Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et eelnenud tõepoolest väga emotsionaalsed kõned läksid mööda ühest põhilisest küsimusest. See on nimelt see, kas praegu arutatav eelnõu aitaks seadusena kaasa praeguse olukorra muutmisele, milles on kahtlemata üht-teist kriitilist. Ühtlasi tahan juhtida tähelepanu, et selle teema politiseerimine ükspuha mis nurga alt on igal juhul ekslik. Kindlasti ei ole komisjoni ega meile teadaolevalt ka Vabariigi Valitsuse või haridusministeeriumi eesmärk käsitleda seda teemat poliitilisest vaatenurgast.

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 369 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 369 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 369 langeb menetlusest välja.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu 419 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 24. aprillil otsustatakse ESM-i juhatajate nõukogus vastastikuse mõistmise memorandumi Küprose programmi põhitingimused. ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise seadusest lähtuvalt vajan selleks otsuseks Riigikogu toetust.
Kõigepealt Küprose abivajadusest. Miks seda abi vaja on? Küprose majandusmudel toetus pikka aega suuresti pangandussektorile ja hakkas investorite seas usaldusväärsust kaotama poolteist aastat tagasi. Suure kahjumi tõi Küprose pankade laenuportfellide, kinnisvara ja ehitussektori mulli lõhkemine, mistõttu pangad vajasid 10 miljardit eurot lisakapitali. Küprose riigieelarve on kriisiaastatega halvenenud: 2008. aastal oli riigi võlatase 58,8% SKT-st, mullu jõudis see 90%-ni. Reitinguagentuurid on riigi reitingut järk-järgult alandanud, kuni 2013. aasta alguseks jõuti rämpsu staatusesse. Võimalus turgudelt raha laenata kadus juba 2011. aasta sügisel. Pankadele andis löögi ka Kreeka erasektori laenude vähendamine. Küprose pankadel oli palju Kreeka võlakirju, lisaks teenisid Küprose pangad kahjumit Kreeka majanduslanguse tõttu.
Ette rutates saab öelda, et vigadest on õpitud, programmi raamides karmistatakse pankade riskide kontsentreerimise piiranguid ja järelevalve reegleid. Välisabita ei suuda Küprose valitsus oma pangandussüsteemi rekapitaliseerida ega tagada riigieelarve finantseerimist. Piisavalt kapitaliseerimata pankadele ei saa eurosüsteem likviidsusabi pakkuda. Sisuliselt kummitab riiki pankrot, puuduvad vahendid oma võlgade teenindamiseks ja jooksvate maksete sooritamiseks. Küprose halvenev olukord mõjutab ka Kreekat, kus olukord on teise abiprogrammi toel hiljuti stabiliseeritud. Otsesed riskid kaasnevad kolme Küprose panga Kreeka filiaalidega, mis moodustasid 8% sealsest pangandusest. Jällegi etteruttavalt ütlen, et need filiaalid on nüüd emapankadest eraldatud ja liidetud Kreeka pankadega. Laiemalt eksisteerib risk, et Küprose probleemistik halvendab krediiditingimusi Euroopa finantssektoris tervikuna, löögi alla võivad sattuda eelkõige euroala programmi riigid. Riigi kontrollimatu pankrot võib seada kahtluse alla turgude usu euroala võimekusse kriise juhtida ja kahjustaks viimasel üheksal kuul märgatavalt kasvanud stabiilsust.
Arvestades eeltoodut on Küprose abistamine põhjendatud ja üldistes huvides. Programmini jõudmine võttis Küprosel aega. Eelmine valitsus eiras pikka aega reaalsust ja venitas reformipaketi kokkulepetega. Taotlused euroalale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile esitati alles 2012. aasta juunis, teile esitatud memorandum on aga kavas lõplikult allkirjastada veel kümme kuud hiljem, 2013. aasta aprilli lõpus. Kahe tärmini vahele on jäänud hulk troika missioone, läbirääkimisi ja eurogrupi kohtumisi.
Programmi kolm suurt eesmärki on kõigepealt taastada usaldusväärsus Küprose panganduse vastu, vähendades samal ajal selle osakaalu majanduses. Teiseks, konsolideerida eelarvet, kõrvaldades ülemäärase eelarvepuudujäägi, parandada riigi tulude kogumist ja riigisektori toimimist. Kolmandaks, viia ellu majanduskasvu toetavad struktuurireformid. Programmi maht on kuni 10 miljardit eurot, ESM-i osa selles on 9 miljardit ja IMF-i oma 1 miljard.
Programmi makrostsenaarium on järgmine. 2013. aastal peaks SKT langema 8,7% ja tuleval aastal ligi 4%. Eesmärk on vähendada riigivõlga 100% lähedale aastaks 2020. Võlataseme kõrghetk tõotab tulla aastal 2015 – 126% SKT-st.
Edasi finantssektoris kavandatavatest meetmetest. Kõigepealt korraldatakse ümber kahe suurema panga tegevus. Laiki Bank ei jätka iseseisvana ja Bank of Cyprus kujundatakse ümber. Laiki "hea" osa liidetakse Küprose Pangaga ja kaasatakse ligi 9 miljardit keskpanga antavat likviidsusabi, halb osa lõpetatakse aegamööda, nii kuidas õnnestub varasid realiseerida. Küprose Panga rekapitaliseerimiseks konverteeritakse osa 100 000 eurot ületavatest hoiustest omakapitaliks, täpsem arvutus veel selgub. Täies mahus panustavad aktsionärid ja võlakirjaomanikud kaotavad kogu oma raha. Alla 100 000 euro suurused hoiused on kõikides pankades kaitstud. Programmi ei kasutata nimetatud kahe panga päästmiseks. 2013. aasta lõpuks tõstetakse kõigi pankade kapitalimäär 9%-ni. Kapitaliseerimisel tuleb eelistada erasektori allikaid, riigiabi saamiseks koostatakse restruktureerimiskavad.
Halbade laenude jälgimiseks loob keskpank laenuregistri, rangemaks muudetakse laenu andmise ja pankade juhtimise regulatsioon. Kehtestatakse ühtne andmete esitamise süsteem, ajakohastatakse kriisihalduse raamistikku. Halbade varadega tegelemiseks luuakse varahaldusettevõte.
Küprosel on kogu aeg olnud küsimuseks rahapesu tõkestamine. Rahapesuvastase võitluse õiguslikku raamistikku tugevdatakse, seadustesse viiakse sisse laialdast rahvusvahelist koostööd võimaldavad sätted. Pidevalt hinnatakse kehtestatud meetmete rakendamist. Aprillis algava auditi järel võetakse teise kvartali jooksul vastu tegevuskava soovituste elluviimiseks. Teises kvartalis peab valmima ka tegevuskava juriidiliste isikute tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks, et avalik informatsioon liiguks juriidiliste isikute välispartneritele õigeaegselt ja korrektselt. Küprose keskpanga järelevalveüksus vaatab neljandaks kvartaliks üle sise- ja välisjärelevalve protseduurid, et tõhustada rahapesualast järelevalvet.
Edasi, riigirahanduse meetmed. Eelarve primaartasakaalu saavutamiseks peaks 2016. aastaks olema 1,2% ülejääki SKT-st ja 2018. aastaks 4%. Eelarvet konsolideeritakse kolme aasta jooksul 7,1% ulatuses SKT-st, suurendatakse eelarve tulusid. Kinnisvaramaks kujundatakse ümber, seda ajakohastatakse ja suurendatakse. Ettevõtte tulumaksu määr tõuseb 10%-lt 12,5%-le, hoiuseintresside maks kasvab 30%-ni, pangalõiv 0,15%-ni hoiuste mahult. Meetmeteks on veel teedemaksu, autode registreerimise maksu ja riigilõivude suurendamine. Aktsiise ja käibemaksu tõstetakse 18%-lt 19%-le.
Kärbitakse ka kulusid. Tervishoius kehtestatakse rangemad kulukontrollid. Kärbitakse eluaseme toetusi, pensionäride eritoetusi, valitsussektori töötajate ja pensionäride tasusid ning reformitakse kulukat haridussüsteemi. Küpros on üks seni haridusele kõige rohkem kulutanud riike üldse, rohkem veel, kui Eesti kulutab SKT-st ühe inimese kohta.
Lõpuks struktuurireformidest. Pensionid. 2018. aastast tõstetakse pensioniiga ja seotakse see eesseisva eluea pikenemisega. Teiseks viiakse sisse eelpensionile jäämisega seotud pensionivähendus. Kolmandaks pikendatakse minimaalset perioodi, mille jooksul on vaja teha sissemaksed selleks, et pensioni saada.
Tervishoid. Luuakse perearstisüsteem. Ravikindlustuseta isikute teenustasu suurendatakse 30% ulatuses. Korraldatakse ümber riigihaiglad.
Nagu ikka sellistel puhkudel on programmis erastamine. Kolmandaks kvartaliks koostatakse varade register, kuhu märgitakse ka riigiettevõtted, mis likvideeritakse või erastatakse. Riigiettevõtetes vähendatakse tegevuskulusid 15%, võrreldes 2010. aastaga. Koostatakse kava riigiettevõtete juhtimise tugevdamiseks. Menetluses on riigiettevõtete loomise ja toimimise seaduse eelnõu, mis näeb ette tugevama keskvalitsuse seire.
Reformitakse maksukogumist ja -haldust, parandatakse teabevahetust, järgitakse rahvusvahelist teabevahetust reguleerivaid seadusi ja standardeid.
Programmi kuuluvad ka tööturu reformid. Palkade indekseerimist vähendatakse ühele korrale aastas (varem tehti seda kuue kuu järel). Erasektoris ei rakendata indekseerimist kuni 2014. aastani ja avalikus sektoris peatatakse see üldse.
Kauba- ja teenuseturu reformid. Täielikult rakendatakse Euroopa Liidu teenustedirektiiv. Kohendatakse kinnisvara- ja konkurentsisektori regulatsioone, suurendatakse turismisektori konkurentsivõimet ning avatust, läbipaistvust ja konkurentsi energiasektoris.
Milleks programmi vahendid kuluvad? ESM-i laenu tähtaeg on 15 aastat ja intressimarginaal 10 baaspunkti üle ESM-i enda finantseerimiskulude. Sellele lisandub ühekordne teenustasu 50 baaspunkti igalt väljamakselt ja aastas pool baaspunkti teenustasu laenujäägilt.
Laiki Panga ja Küprose Panga restruktureerimiseks rahvusvahelist abi ei kasutata. Teistele pankadele, mida on kokku 24, pakutakse kapitalituge 2,5 miljardi ulatuses. Küpros vajab ca 4,1 miljardit eurot võlgade teenindamiseks ja 3,4 miljardit fiskaalseteks vajadusteks, (näiteks ühekordsed maksed, et kompenseerida Laiki Panka kinni jäänud pensionifondide kahjusid).
Finantseerimisallikad, nagu öeldud, on ESM-ist 9 miljardit eurot (2,5 pankade rekapitaliseerimiseks ning 6,5 võlgade tagasimaksmiseks ja riigirahanduseks). IMF-i 1 miljard eurot kulub ainult mittepangandussektorile, selline on nende reegel.
Küprose panus on kokku 12,2 miljardit eurot. Pangandussektorist tuleb kuni 8,3 miljardit. See saadakse suurte hoiuste pealt lõikamisega, mille kohta mul head eestikeelset sõna pakkuda ei ole, inglise keeles on see hair cut. Keskpanga kasumist ja kulla müügist plaanitakse eraldada 0,4 miljardit. Kodumaiste investorite võlakirjade pikendamine peaks andma 1 miljardi ja lühiajaliste võlakirjade refinantseerimine 1 miljardi. Erastamistulusid loodetakse 2016. aastaks saada 1 miljard eurot, pikema aja jooksul 1,4 miljardit. Venemaalt võetud laenu tingimuste leevendamine annab kokkuhoidu 0,1 miljardit.
See olekski kokkuvõtvalt kõik. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja, aitäh panoraamse ülevaate eest sellest, mida Küpros kavatseb teha! Küprose uus valitsus on tegutsenud nüüd juba poolteist kuud. Kas nad on peale programmide saanud ka midagi konkreetset Brüsselis ette kanda? Milline on sinu isiklik ja sinu kolleegide arvamus, kas Küprosel on reaalsed võimalused seda programmi täita, arvestades, et Küprose rahvas sellest väga vaimustatud ei ole?

Aitäh! Ma arvan, et Küprose rahvale on reaalsus üksjagu pärale jõudnud. Kui pärast esimese programmipaketi tagasilükkamist parlamendis läksid inimesed tänavale juubeldama ja parlament oli justkui surve all, siis tundub, et riik toodi peagi maa peale tagasi ja parlament asus juba samal nädalal uuesti toimetama. Tegelikult võib öelda, et eelmine, võiks öelda, kommunistlik valitsus jõudis ka üht-teist teha ja ette valmistada. Praeguse valitsuse selle programmiga seotud olulisemad asjad olid pankade rekonstrueerimise ja kapitali kontrolli seadused, mis panid raha väljavoolu kraanid kinni. See oli üks põhinõudmisi, et üldse saaks midagi teha riigis, kus põhiprobleem on panganduses. Et kapitali kontroll üldse eurotsoonis kehtib, on muidugi erakordselt ebatavaline ja loodetavasti sellist asja ei ole enam vaja.
Nii et nad ikkagi liiguvad edasi. Minu isiklik arvamus on, et tuleb lähtuda ekspertiisidest ja mitte kõhutundest. Programm on kokku pandud ning IMF ei ole üldjuhul eksinud, riigid on talle oma raha ära maksnud. IMF on programmi osaline, nii nagu ka keskpank ja komisjon. Põhjus, miks ma IMF-i mainin, on võib-olla see, et ei saa välistada, et Euroopa Komisjonil või keskpangal võiks olla ka natuke suurem huvi asi ära otsustada ja võib-olla vähem kainet kaalutlust. Kes tahab, kahtlustagu, ma ise seda ei kahtlusta.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Esimest korda esitas Küpros finantsabi saamise avalduse eelmise aasta 25. juulil. Niisiis on see protsess, et mingisuguste otsusteni jõuda, võtnud aega peaaegu üheksa kuud. Mis on põhjus, miks nende tingimuste ja võimaluste üle on nii kaua läbi räägitud? Kui me oleksime sellesse faasi varem jõudnud, kas siis oleksid abisummad väiksemad?

Aitäh! Seda võib arvata. See oli Küprose vasakpoolne valitsus, kes ei suutnud ideoloogiliselt midagi teha. Kogu Küprose ühiskonnal on finantssektoris väga suured majandushuvid, seda ei saa keegi alahinnata, poliitikud sealhulgas. Loobumine majandusmudelist, mis oli loonud sealse heaolu mõne aastakümnega – see on ju muljet avaldav –, oli raske. Niimoodi nad seda asja siis venitasid. Soovitusi programm vastu võtta saabus ammu enne seda, kui nad üldse rääkima hakkasid, kui nad esitasid taotluse või tehti see põhimõtteline otsus. Mul ei ole praegu kalendrit ees, et päevapealt öelda, aga üks tähtpäev oli presidendi valimine. Taheti, et president, kes on seal ka valitsusjuht, vastutaks selle programmi eest, sest värskelt valitud valitsus peab seda ellu viima. See oli üks põhjus, miks me kannatasime nii kaua.

Aitäh! Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Küprose president on lubanud kolmanda riigi kodanikele, põhiliselt Vene kodanikele, kes selles päästeoperatsioonis on kaotanud pangas enam kui kolm miljonit eurot, et nad saavad kompensatsiooniks Euroopa Liidu kodakondsuse. Mis hinnangu te sellele annate, kuidas te suhtute sellisesse vahetusse?

Selle üle võib muiata ja ma olen siin korra juba avalikult muianud, et riigil on selline suhtumine, selline erisugune suhtumine oma kodakondsusse. Aga ratsionaalsem pool on ilmselt see, et tahetakse need, kes on seal raha kaotanud, riigiga tugevamini siduda, kuidagi lootes, et see side tähendab ka sissetulekut. Ma oletan, et see on nii. Ja kui hoiuste konverteerimisel tekib mingi aktsiaomandus, mis on tõenäoline, siis oleks see ka nagu mingisugune majanduse stabiliseerimise idee. Kodakondsus ei ole midagi väga materiaalset. Ma muidugi lisan muigamisele selle, et ega see teiste Euroopa riikide suhtes ju ilus ei ole, et kuskiltkaudu tuuakse sisse kodanikud, kes saavad oma kodakondsuse ebaloogilistel ja ebatavalistel alustel. Mis iganes need riskid siis ka ei ole, aga nad ikkagi eksisteerivad, muidu ei oleks ju kodakondsuse institutsiooni.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Austatud minister! Küprose probleemid ei ole tõesti väga uued. See on selge, et senine majandus- või pangandusmudel ei saanud olla jätkusuutlik, mistõttu loodame väga, et Küpros programmi vastu võtab ja tõsiselt täitmist alustab. See aitaks neil vabaneda sotsialistlikust ja bürokraatlikust koormast, mis seni nende õlgadel on. Aga selle programmi täitmine sõltub suuresti usaldusväärsusest, usaldusest troika, Euroopa Liidu ja Küprose vahel. Kreeka programmi aegadest mäletame, et oli küsimus, kas esitatud statistikaandmed ja makromajanduslikud näitajad on usaldusväärsed. Kas Küprose puhul on olnud samasuguseid probleeme või me saame olla kindlad, et Küpros on avatud, oma asjaajamises läbipaistev ja usaldusväärne?

Aitäh! Oponendid kindlasti ütleksid, et see riik oli pigem finantskapitalistlik kui sotsialistlik. Küll aga võib öelda, et majanduspoliitika poolest saab ta olema märksa liberaalsem, kui me selle programmiga hakkama saame. Kas statistikaga on probleeme? Noh, eks see ikka selline kultuuriline asjaolu ole, nii maksumaksmine, arvepidamine kui ka sinna juurde käiv statistika on omavahel koos käivad asjad. Küprose puhul ei ole see nii väga eraldi teema olnud, pigem on teemaks olnud rahapesu ja see, kelle raha me päästame. Sellepärast on ka programm väga erinev. Minnakse ikkagi – statistilises mõttes, mitte igal konkreetsel juhul – välishoiustajate kallale, kes on mulli aidanud puhuda.

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Suur tänu, proua juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Viimasel ajal on räägitud pigem ikka Kreekast ja Küprosest, kaks varasemat EFSF-i klienti, Iirimaa ja Portugal, on nagu tagaplaanile jäänud. Milline on teie hinnangul nende riikide praegune olukord?

Aitäh! Neid siiski kiidetakse. Aga kui lähemalt vaadata, siis probleeme seal jätkub, inerts, harjumused on olemas ja mõnigi asi nendes riikides võib üllatada. Nagu lipsust näete, olen ise äsja Iirimaal käinud, ja olen ka seal imestanud. Aga Iirimaalt ikkagi oodatakse väljapääsemist. Tõsi, nende majandusmudeli kohta on kuulda ka väga skeptilisi noote. Nähakse, et kasv on olnud üsna kinnisvara- ja finantssektorikeskne, juba pikka aega enne kriisi, ning see ei saa jätkuda. Portugali puhul tuleb kriitilise aspekti juures lisada, et majandus langeb veel üsna oluliselt ja põhiseadus ei näi toimivat. Põhiseadus näib soosivat pigem hävingut kui lahendust. Igatahes tuleb osa meetmeid, mis on kokku lepitud ja olnud raha saamise aluseks, asendada ja sellega on valitsus tegelnud.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Nii EFSF-i kui ka ESM-i eelmiste programmiriikide puhul on ootus, et majandus taastub ja isegi kasvule pöördub, alati olnud optimistlikum kui reaalsus. Kiire kohanemise stsenaariumi järgi peaks ka Küprose majandus 2015. aastal eratarbimise ja ekspordi toel kasvule pöörduma. Ekspordi puhul saab sellest loogikast võib-olla mingil määral aru, aga millel baseerub eratarbimise kasvu ootus, kui selleks aastaks on prognoositud 9%-list ja järgmiseks aastaks 4%-list langust? Ka meetmed ju ikkagi mõnevõrra vähendavad eratarbimist, eriti just need, mis pangadussektorit puudutavad.

Aitäh! Peale langust eratarbimine üldjuhul paraneb, seda enam, et hoiused ja finantsvarad on küproslastel päris arvestatavad, seda ruumi jätkub. Ja jätkub ka võimalusi turismi kaudu asja parandada. Ma muidugi veidi õelutsedes vastan teile, aga programmi hindamised tuleks ikkagi eksperdile jätta. Ärge minult sellise vastutuse võtmist nõudke! Ma olen tähele pannud, et te vaidlustate ka Eesti prognoose, sõltumata sellest, et Rahandusministeeriumi prognoosid kipuvad olema pigem pessimistlikud, tegelikkus on Eestis parem. Teie olete aga ikka teistpidi kirjutanud. Poliitikud võiksid jätta prognoosid arvustamata, vähemalt ärge nõudke minult vastust ega arvake, et mina tean täpselt. Mina keeldun olemast targem kui tippeksperdid, kellele see on põhitöö.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kui me arutasime Riigikogus Kreeka abipaketti, siis oli juttu, et umbes sama suur summa, 30 miljonit eurot, mis me eraldasime ESM-i, läheb autoringraja ehitamiseks. Kas te oskate öelda, millises seisus autoringraja ehitus on ja kas Küprosel on ka mingi analoogne projekt kavas?

Ükskord te juba pigistasite mult välja selleteemalise kommentaari ja see lõppes mulle väga halvasti. Ei, ma ei ole sellest kuulnud. See küsimus käis ka eurogrupist korra läbi ja toonane rahandusminister tegi näo, et ta ei tea asjast midagi. Meie juba teadsime! Rohkem ei ole sellest midagi räägitud ja ma ei usu, et selline projekt ... Aga te küsisite ju Küprose kohta. Ringrajajutt oli Kreekaga seotud, jätame selle teema sinnapaika, ma ei tea sellest midagi.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ma kujutan ette, et selle memorandumi mõned punktid võivad tõsiselt häirida Eesti pensionäre. Nädalavahetusel tuleb mul üks kohtumine pensionäridega ja kindlasti küsitakse seal, kes selle memorandumi vastuvõtmisega kaotavad ja kes võidavad. Mõtleme just meie, Eesti pensionäride peale. Kuidas te sellele küsimusele vastaksite?

Aitäh! Mina soovitan küll Küprose memorandumit pensionäridele mitte tutvustada. Neil on palju hingelähedasemaid teemasid. Tõepoolest, see võib nende hingeelu riivata ja ei ole neile hea. Miks ma peaksin arvama, et nad just selle vastu huvi tunnevad? Ma arvan, et meil kõigil siin Riigikogus tasub nii noorematele kui ka vanematele valijatele katkematult seletada, et abi pakkudes me ei ole mitte ainult altruistid, vaid ka egoistid. Eurotsooni ja Euroopa Liidu kriis on igal juhul palju rohkem maksma läinud kui abipaketid. Abipaketid on hästi toiminud, need on aidanud majandusel taastuda ja loomulikult vastame tänuga ka abi eest, mis me ise saanud oleme. Ei ole nii, et me ainult võtame Euroopast raha, aga siis kui endal on vastutus, poeme põõsasse ja räägime abistatavate kohta inetusi. See on omakasuga tegevus, aga sellel on loomulikult ka tugev abistamise, solidaarsuse mõõde. Me ei tahaks ju ühelegi oma liitlasele halba.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eestis kuuleme pidevalt, kui hea ning majanduse efektiivsust suurendav on ühtlane tulumaks. Ja tõesõna, kui vaatame statistikat, loeme lehti, siis Eestis majandus vohab nagu pärmiseen. Küprosel on nagu enamikus Lääne-Euroopa maades astmeline tulumaks, mis on Reformierakonna retoorika järgi majandust pärssiv ning vaid vaesust ümberjagav maks. Ega te ometigi ei teinud memorandumi koostamisel ettepanekut, et Küpros peaks majanduskasvu saavutamiseks loobuma astmelisest tulumaksust?

Kindlasti ei teinud, nad on meile mingil määral ju ikkagi konkurendid. Las neil läheb paremini, aga see, et majanduslikult on ühetaoline tulumaks õigem, on selge. Küsimus on, kas me peame maksu kogumise ajal tegema nägu, et see lahendab sotsiaalprobleeme. Mina ütlen, et lahendus tuleb leida eelarve kaudu, mitte maksukogumise keerulisemaks ja majanduse suhtes tõrjuvamaks muutmise teel.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Ärge pahandage, aga ma alustan siiski juttu Kreekast. Kui me arutasime Kreeka abipaketti, siis te tõite välja, et tol ajal oli Kreeka riigisektori võlg 160% SKT-st ja erasektori võlg praktiliselt olematu. Eestis oli vastupidi, riigivõlg null ja erasektori võlakoormus 120% SKT-st. Millised on need protsendid Küprosel, võrreldes Kreeka ja praeguse Eestiga? Kas Eestis on need numbrid ka selle mõne kuu jooksul muutunud?

Aitäh! Kõik teie numbrid olid muidugi ebatäpsed, aga eks te ütlesite seda ka sellisel moel, et keegi ei saa midagi ette heita. Eesti erasektori laenukoormus on vähenemas ja suhtumine tugevasti muutunud. Kui ma räägin erasektorist, siis ma mõtlen eraisikuid, firmade laenusummasid mul praegu ees ei ole. Eesti riigi võlakoormus põhimõtteliselt ei ole kasvanud, küll aga on ta statistiliselt kasvanud EFSF-i arvel, lisaks on seda suurendanud teised avaliku sektori agendid. Muidugi on meie statistikas sees ka Euroopa Investeerimispanga üliodav laen, mille lõpliku väljavõtmise tähtaeg nüüd saabus ja me võtsime välja rohkem, kui meil on võimalik kohe käiku panna. Käiku hakatakse seda panema järk-järgult. Nii et see laen ei ole ära kulutatud, vaid on praegu likviidsete vahenditena Riigikassas. Ma arvan, et see suhe on meil väga hea. Tähtis on, et erasektori laenukoormus ei kasvaks riskantse tempoga. Praegu tõmbub see isegi kokku ja hoiab selles mõttes ka majanduskasvu tagasi, aga riik peab olema stabiliseeriv faktor ja pakkuma oma teenust ning tegema investeeringuid siiski jõukohaselt ja riske maandavalt, mitte kaasa joostes.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuigi räägitakse, et sügav eurokriis on läbi ja majanduses on teatud taastumismärgid, siis tegelikult on ju räägitud ka Sloveeniast kui potentsiaalsest abivajajast. Küsingi teie seisukohta: kui tõenäoliseks te peate, et ESM-i järgmiseks kliendiks võib saada Sloveenia?

Aitäh! Ma ei ole mingi prognoosija. Ma jään selle juurde, mis ma olen meedias öelnud. See vastus on vist küll natukene teistpidi kirja pandud, aga vastus on ikka eitav. Seda küsimust ei ole arutatud, seda abipakki ei ole. Kui ma oleksin valetaja, siis ma ju ka eitaksin, aga antud juhul ma ei ole valetaja. Ütlen, et seda abiprogrammi ei ole arutatud, abipalvet ei ole esitatud ja mina seda ka ei hakka esitama. Nad on lubanud, et tulevad sellest olukorrast välja. Aga samas on ka teada, et nad on pikka aega suhteliselt aeglased otsustajad olnud ja majanduskasv on kidur. See kõik on kriisi lahendamist raskendav asjaolu.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Kui lugeda seletuskirja, siis võib sealt välja lugeda, et ei Laiki Panka ega Küprose Panka restruktureerimisel rahvusvahelise abiga ei aidata ja 2,5 miljardit eurot läheb teiste pankade rekapitaliseerimiseks. Minu küsimus on: mis pangad need on ja kuidas toimub nende rekapitaliseerimine? Teiseks, seletuskirja järgi läheb 6,5 miljardit Küprose võlgade vähendamiseks. Kuhu riik kulutab selle suure summa, 6,5 miljardit, mida ESM-i kaudu meie osalusel maksma hakatakse?

Aitäh! Küprose pankade nimekiri mul puudub ja see polegi oluline, sest meil ei ole ka nende rekonstrueerimise tingimusi käes. Seda, kuhu raha kulub, sai öeldud. Laias laastus läheb tõesti teiste pankade kapitaliseerimisele kuni 2,5 miljardit. Nagu öeldud, eelistatakse erasektori allikaid, mitte välisabi. See 6,5 miljardit läheb eri kohtadesse. Siin sai nimetatud, et selle rahaga teenindatakse laene ja makstakse muu hulgas kinni pensionifondide kahjusid. Aga need on lihtsalt fiskaalsed meetmed. Minul ju nende eelarvet ees ei ole, et ma saaksin kõike detailselt kirjeldada.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Meie räägime abipakettidest. Äsja me kuulsime, kuidas Kreeka parlamendi esindaja abipaketti suhtus, öeldes, et tegelikult teised riigid teenivad nende pealt. Teil on nüüd olnud kokkupuuteid Küprose esindajatega. Milline on Küprose rahandusministri ja teiste asjaomaste ametite esindajate tonaalsus või sõnavõtud abipaketi teemal?

Aitäh! Millise rahandusministri? Need on viimasel ajal vahetunud seal nii tihti, aga nad on olnud soliidsed inimesed. Praegust ma nägin esimest korda, aga eelmised olid soliidsed, viisakad, väärikad, tundlike sõnavõttudega esinenud härrasmehed. Suhtumise poolest ei ole mul küll neile midagi ette heita. Iseasi on, jah, tegevuse tempo, mis Küprosel oli pikka aega selgelt olematu.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Küprose panus seisneb suuresti selles, et nad kaasavad hoiustajate raha. Mõningal määral meenutab see tegevus sellist kulakluse likvideerimist. Kuidas teie liberaalse erakonna esindajana ja liberaalsete väärtuste kandjana suhtute sellesse, et rikkamatelt inimestelt võetakse raha ära?

Aitäh! Miks nii kaugele minevikku minna? Pigem on see natukene astmelise tulumaksu moodi. Seal ei likvideerita ju ühtegi kulakut, Siberisse ei veeta kedagi, vaid võetakse ära selle eest, et sul on. Ma olen tõesti liberaal. Ma arvan, et igaüks peab vastutama oma tegude eest, ja kui heaolus on tekitatud kunstlik mull, siis tuleb endal sellest mullist loobuda. Kogu ühiskond on seal võitnud. Suured hoiused on ju selgelt ikkagi välispäritolu, sh on nad seal nähtavasti ka maksude optimeerimise põhjusel. Seda on võinud aru saada näiteks mõne Venemaa ministri sõnavõtust, mina ei ole seda ise välja mõelnud. Nii et ebaõiglust on selles üpris vähe. Teatud juhtusid võib muidugi kujutleda, näiteks kui arvel oli mingi ajutine raha millegi müügist ja siis omanikku pügatakse – eks see ajab ikka närvi küll. Raha aga on seal juurde tulnud aastakümneid – alguses puhta offshore-panganduse mudeliga, Euroopa Liitu astudes juba rahapesu reeglite järgi – siiski finantsmulli oludes. Seda jõukust tuleb hakata tagasi andma. See on kurb tõsiasi, et mida kiiremini sa tõused, seda valusamini sa kukud.

Aitäh! Marika Tuus-Laul, palun teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Seoses memorandumi kava heakskiitmisega antakse Küprosele ESM-ist 9 miljardit eurot. Millal on praeguste plaanide kohaselt see aeg, kui Küpros peaks selle raha ESM-ile tagasi maksma?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, laenu tähtaeg on 15 aastat.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Memorandumis hakkas silma selline lause, et seadusliku ettevõtte tulumaksu määr tuleb tõsta 12,5%-le. Siit jääb selline mulje, justkui oleksid Küprosel seaduslikud ja mitteseaduslikud ettevõtted, millele kehtivad erinevad maksumäärad. Aga tuleb välja, et ingliskeelses originaalis on "increase the statutory corporate income tax rate". Niisiis on see lihtsalt tõlkeviga. Kas te olete kindel, kas te saate panna käe südamele, et kogu memorandumi tekst, mis on eesti keelde tõlgitud, on tõlgitud ikka enam-vähem adekvaatselt? Riigikogu otsustab ju selle eestikeelse tõlke järgi.

Aitäh! Ma ütlen, et see on adekvaatselt tehtud, aga kindlasti on seal rabedaid kohti. See on meil tehniline probleem, et me oleme teinud laenu andmisest väga detailse parlamentaarse protseduuri. Üldjuhul käib kogu töö rahvusvaheliste laenude puhul inglise keeles, professionaalide käe all. Meie oleme nüüd seda tava väga muutnud. IMF-i puhul ei ole keegi selliseid küsimusi esitanud, kuigi IMF on ju praegugi mängus. Keegi ei küsi, kui suur on Eesti osa, miks ikkagi jne – kedagi ei huvita. ESM on loodud väikse Euroopa IMF-ina, aga IMF-i ei ole keegi niimoodi poliitiliseks ajanud. Sellest tulevad ka meie administratiivsed probleemid. Dokument alles valmis ja me pidime ülikiiresti selle tõlkima. Riigikogu töötab loomulikult ainult eesti keeles. Meil on raske, see tempo on olnud väga kiire. Me saime alles ise ta kätte ja samas pidime teda ka ju "salastama". "Salastama" on liiga karm sõna, aga ütleme siis, mitmel põhjusel mitte avaldama. Kogu see protsess on ju orienteeritud peamiselt finantssektorile. Esialgu pidi olema täielik infosulg, mis rikub meie nädalavahetused ära. Sellal kui pangad on kinni, peavad rahandusministrid aina töötama, jälle midagi otsustama. Ma ei ütle, et neid nädalavahetusi on väga palju olnud, aga siiski. Kui memorandum tuleb välja, kui lõpuks on kokku lepitud, siis hoitakse tal ikka veel keeldu peal. See on Küprose siseelus väga tundlik küsimus, mida ikkagi kokku lepiti, mida saavutati, kes selle avalikuks teeb, et Küprose kodanikud ei kuuleks oma hädaabipaketi meetmetest mitte rahvusvaheliselt meedialt ja Eesti parlamendilt. See on taust, miks tekivad ka tõlkeprobleemid – lihtsalt tempo ja nõudmised on sellised. Ma palun vabandust, kui seal on vead sees!

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Küprosele on otsustatud eraldada koos IMF-iga 10 miljardit eurot laenuabi. Seda tehti eeldusel, et Küprose üldine võlakoormus ei kasva, vaid väheneb. Seletuskirjas on kirjutatud, et 2020. aastaks peab see vähenema kuni 102–104%-ni SKT-st ja kõrgpunkt või peak – 126% SKT-st – on 2015. aastal. Aga samal ajal avalikustas rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's oma hinnangu, mille järgi kasvab Küprose võlg 2017. aastaks kuni 140%-ni. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Tegemist on ju prognoosiga ja võlataseme prognoosid on kindlasti tundlik teema, see on loogiline. Moody'se prognoosil oli ka mitu stsenaariumi. Te ütlesite, et kasvab kuni 140%-ni. See on üks riskistsenaariume, mille järgi võlatase võib selliseks osutuda. Eks me monitoorime kogu aeg olukorda ja vajaduse korral peab Küpros rohkem panustama. Ma ei usu, et abivajajad on nähtavas tulevikus nõus oma panust suurendama.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Nagu me teame, on Euroopa Liidu nendes riikides, kes ei kuulu eurotsooni, majanduskasv suurem. Kas eurotsooni madalama majanduskasvu põhjus on ka see, et need jamad ei pruugigi otsa lõppeda? Kuidas siis meelitada või ahvatleda uusi riike eurotsooni astuma, et nad oleksid meiega koos ja aitaksid neid probleeme lahendada?

Aitäh! Eurot ei saa siin kindlasti süüdistada. Tuleb vaadata, millised on need riigid, kes kuuluvad eurotsooni. Eurotsoonis on suurem osakaal vanadel rikastel riikidel, kus kasvupotentsiaal ongi väiksem ja tegelikult ka inflatsioon madalam. Selline eriti nominaalses võrdluses väiksem kasv on seletatav sellega. Üldiselt on majanduse pidurid kogu Euroopas samasugused ja majanduse riskidega tegeleb eurotsoon hoopis tõhusamalt kui mitteeurotsoon. Meil on kehtestatud regulatsioonid, need on alles toimima hakanud ja on karmimad kui mitteeurotsooni riikides. Kriiside suhtes on see süsteem kindlasti efektiivsem.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea rahandusminister! Eelmises küsimuses tahtsin küsida mõne arvu kohta ja täpsustada andmeid, mis minul on. Te ütlesite minu arvude kohta, et need ei ole täpsed. Muidugi ei ole, teie teate täpsemalt, aga te ei öelnud mulle neid arve. Tühja kah, tendents on meil teada, ja arve ei öelnud te mulle sellepärast, et te teadsite, milleks mul neid vaja on. Tendents on teada, Küpros teeb meile ju Kreekat, nad on lükanud rahva võlad kõik riigi kaela ja tahavad nüüd abi saada, täpselt samamoodi nagu Kreeka tegi. Meil on vastupidi, meil on rahvas võlgades, meil on firmad, eraettevõtted võlgades, aga riik on võlast puhas. Need riigid, kes teevad Kreekat ja saavad sellest Euroopa mustast kassast abi, astuvad sealt muuseas välja. Kas siis lõpuks ongi niimoodi, et Eesti on viimane, kes kõiki teisi toetama hakkab?

Aitäh! Ma ei tea, kas ma küsimusest aru sain, aga nende arvude puhul ei heitnud ma ju midagi ette. Te ütlesite, et Eesti võlakoormus on null ja et erasektoril on see 20. Siin on juba terminoloogiliselt küsitav, mida te mõtlete, seda arvu ma ära ei tunne. Kreeka puhul rääkisite 160-st. Mingil hetkel vastas see tõele, aga kas see praegu nii on – ma väidan, et see on ebatäpne. Nii et ega ma ei kritiseerinud teie ümardamisi. Nagu ma seletasin, ongi riigi vastutus ohjata ebastabiilsust, kriise, olla valmis reageerima, mitte ahmida ennast laene täis. Kodanikel ja firmadel on olukord ja eesmärgid teistsugused. Inimene võtab laenu selleks, et teha elu ost, osta endale korter või maja. Selge see, et tal tekib võlakoorem, eriti siis, kui heaolu üldiselt kasvab, nii nagu see viimasel paarikümnel aastal on ju pöörase kiirusega kasvanud. Laenuvõimalused ajavad inimest tegema elu ostu ja see kajastub nende laenukoormas. Firmadele on see loomulik äririsk, laenatakse selleks, et riskeerida ja proovida kasumit teenida. Riigil sellist riski ei ole, riik ei tee elu oste, ta ei paku mingit elu teenust. Tema põhiline funktsioon on tagada järjepidevalt turvalisusteenust, investeeringuid, aga mitte hüppeliselt. Selle tõttu on igasugune riiklik laenamine väikses ja haavatavas majanduses risk, nagu näitab lähiajalugu.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te seisate praegu Riigikogu ees ja taotlete, et Riigikogu kiidaks heaks Küprosega sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi. Selles dokumendis on suuresti Küprose kohustused, kuidas ta peab kulusid kokku hoidma ja tulusid juurde saama. Üks neist punktidest on, et kuni 2016. aasta lõpuni tuleb lisada sissetulekutele, nii palkadele kui ka pensionidele, ajutine maks. Põhimõtteliselt oleks see nagu tulumaksu tõstmine, ainult et sissetulekuni kuni 1500 eurot on tõus null, neile inimestele ei panda lisakoormat, seejärel hakkab maks astmeliselt tõusma ja üle 3501-eurose kuusissetuleku puhul on ajutine maks 3,5% kuus. Kust selline astmeline lisamaksustamine tuli? Kas see oli Küprose, Euroopa Komisjoni või eurotsooni rahandusministrite mõte ja kuidas teie sellesse suhtusite?

Aitäh! See protsess on kahepoolne. Programmi omanik on ikkagi Küpros, kes räägib läbi troikaga, kes omakorda on saanud rahandusministritelt suunised, millised on piirid, kui palju ollakse nõus andma. Kohtumisi ja infovahetusi on kogu aeg, aga kokkuleppe valmistavad ette troika ja Küpros ise.
Mis puutub astmelisusesse, siis on selge, et Küprose majandusmull on tekkinud viisil, kus selline loogika on põhjendatav. Finantsmajandusest, kinnisvarasektorist saab suuremat tulu ikkagi piiratud arv inimesi, mitte lihttöötaja. Teiseks on see muidugi ka sotsiaalselt nii, et kellel rohkem on, sellelt on üldises hädas loogilisem ära võtta. Aga kõik nad hakkavad rohkem maksma, kogu ühiskond kannab seda koormat ja loomulikult läheb kogu heaolu pügamisele. Nii et õnnelik ei ole seal praegu keegi.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Erinevalt EFSF-ist on ESM-i riigid maksnud sisse reaalset raha ja see raha on võetud nende riikide kodanike, ka meie kodanike taskust. Kuidas seda raha on siiamaani hoitud ja millist intressitulu on meie sissemaks teeninud?

Aitäh! Mul ei ole neid arve ees, aga raha on seal alles. See raha, mida välja laenatakse, on omakorda laenatud. Põhikapitalide sissemaksed on alles. Ma hakkan praegu mõtlema, et Eesti vist ei olegi oma makset teinud, neid tuleb teha sel aastal kaks tükki. See fakt tuleb üle kontrollida, sest ma ei ole riigikassa töötaja, ega ma igat makset ei tea. Aga minu teada on makse veel tegemata.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Kui me siin Kreeka toetamist arutasime, siis härra peaminister ja võib-olla ka teie – kui ma eksin, siis parandage mind – ütlesite, et ei, see ei ole toetamine, see on Eesti jaoks vaat et hea äri, me teenime intressitulu. Aga nüüd ma loen, et Eesti kannab Kreekale 5 miljoni euro ulatuses intressitulu tagasi. Kas te peate oma sõnad ümber hindama ja ütlema, et jah, me ikkagi toetame Kreekat, et see ei ole meie jaoks kasulik tehing, nagu alguses räägiti? Millised on tingimused Küprose puhul, mis nendest intressidest saab?

Aitäh! Sel teemal vassitakse üksjagu. Juba see, et te räägite praegu Kreekast, on vassimise moodi. Kaks asja, kaks riiki – need on erinevad. Mina ei ole kunagi nimetanud Kreekale antud laenu investeeringuks raha teenimise mõttes. Terminoloogiliselt on see loomulikult investeering, definitsiooni järgi on see investeering, aga see ei ole investeering, kus eesmärk on kasum. Eesmärk on stabiilsus ja, mis seal salata, solidaarsus. Intressi tuleb alati mainida, see on eriti vajalik siis, kui keegi jälle vassib ja ütleb, et me anname Kreekale raha ära. Me ei anna Kreekale ega kellelegi teisele raha. Me anname neile fondide kaudu laenu ja laenu tunnus on intress. Iseasi, kui me läheksime sinna lihtsalt raha teenima, siis me küsiksime kõrgemat intressi. Kõik on olnud korrektne ja see on nende riikide puhul ühine. Jah, laenu eest makstakse intressi. Jah, see laen on terminoloogiliselt investeering.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Täna me arutame juba mitmenda riigi abipaketti. Nende abipakettidega on kaasnenud kohustused ja teoreetiliselt ka järelevalve, millest on samuti juttu olnud. Kas ja kuidas järelevalve on toimima hakanud? Kas te olete märganud, et järelevalve on juba n-ö intensiivne ja on tehtud ka mingeid järeldusi? Või ei ole selle järelevalvega veel alustatud?

Aitäh! Järelevalve on pidev. Ka iga makse on järelevalve all, aga mitte ainult. Iga natukese aja tagant – see on riigiti veidi erinev – on rahandusministritel päevakorras aruanded, kuidas on läinud, vahearuanded ja maksetega seotud aruanded, kas teha väljamakse või mitte. Me kuulame üle Euroopa Komisjoni, IMF-i ja keskpanga, kes selle asjaga tegelevad. Nii et järelevalve on.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Kui loodi eurotsoon, siis kaasnes sellega mitme kontrollfunktsiooni loomine ja kinnitamine, seati sisse teatud kontroll euroala riikide üle jne. Täna, arutades järjekordset abipaketti, võiks minna tagasi minevikku ja küsida, miks kontrollimehhanismid ei ole toiminud ja kogu süsteemil on lastud minna sellisesse seisu, et üks riik teise järel sattub finantskriisi. Kas te olete kuulnud, et kedagi on võetud vastutusele, kui tarbimisbuumi ja jätkusuutmatu elustiili tagajärjel on tekkinud sellised sümptomid, mille puhul on vaja abipakette? Kuidas on juhtunud, et loodud tulemüürid on olnud paberist ja finantskatk jätkub?

Aitäh! Need mehhanismid, mille loomise juures mina olen olnud, ei ole alt vedanud. Need on väga värsked, äsja kehtestatud ja toimima hakanud. Need ei ole alt vedanud. Kas kedagi on vastutusele võetud? Rahandusministrite pead lendavad kogu aeg, mina olen haruldane erand – rahandusminister, kes valiti tagasi vastupidise tegevuse eest. Ma väidan, et see oli põhjus, miks valija mind üldse kannatab. Mina teen teistsugust tööd, muidu oleks ta mu ammu üle parda visanud. See on ka vastutus.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Ma teen väikse kõrvalepõike, aga see teema huvitab mind. Mu küsimusele vastates te mainisite, et see on selline peaaegu et salastatud teave, et me ei pea seda laialt levitama jne. Küprose MoU me leiame internetis guugeldades. Kas me ei reageeri siin natuke üle oma salajase infoga?

Aitäh! Selline oli palve, me ei ole neid reegleid ise kehtestanud. Kuidas ja mis hetkest see on internetti jõudnud, seda ma ei tea, aga ma olen kuulnud, et selline fakt on. Ärme siis meie oleme need, kellele saab näidata, et oleme enneaegselt avalikustanud. See on minu käitumisviis. Ma ei kavatse reeta ega lekitada. Midagi katastroofilist selles loomulikult ei olnud, aga piinlik, kui see enneaegu välja tuleb ja kui seda loevad need valijad ise. Tegelikult ei pidanud ka pangandussektori lahendus ikkagi leketele vastu. See imbus ajakirjandusse, millest on väga kahju, ja tõenäoliselt maksis see ka raha. Osa raha jõuti tõenäoliselt siiski mujale viia, aga täpsemad andmed mul selle kohta puuduvad.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui Kreeka sattus kriisiolukorda ja hakati uurima, kui sügav see problemaatika on, siis sai teatavaks, et Kreeka oli omal ajal, kui ta Euroopa Liitu astus ja pärast seda, esitanud oma finantsolukorra kohta mittekorrektseid andmeid. See on tänapäeval kõigile teada. Siit tuleb mul küsimus Küprose kohta: kas te ei karda, et järsku ei saada ka Küprose olukorrast hästi aru ja mõne aja pärast tuleb lisainformatsioon?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ega mina ei saa Küprose eest garantiid anda, aga seal ei ole kerkinud nii tõsiseid arvepidamise probleeme nagu Kreekas, see ei ole teemaks olnud. Ma usun, et järelikult on seal asjad natuke või ka oluliselt paremas korras. Mis ei tähenda, et selles programmis ei oleks maksupettuse ja infovahetuse punkte sees. Igal juhul on lootus, et riigi maksejõulisusel on reserve, et see saab paraneda.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Eelarvepoliitika osas on Küprose valitsus lubanud vähendada avaliku sektori pensionäridele ja töötajatele makstavaid toetusi. See ei ole pensionide vähendamise lubadus, vaid ka ingliskeelses tekstis räägitakse mingi täiendava toetuse vähendamisest. Kuidas seda lauset tuleks mõista? Millised on need toetused, mida praegu Küprose avaliku sektori pensionäridele makstakse ja mida lubatakse kärpida?

Aitäh! Nende kohta on tõesti mingi teistsugune sõna, mida ma praegu ei suuda inglise keeles öelda, ja seda on püütud tõlkida siis eritoetusteks või milleks iganes. Ma ei oska öelda, kuidas Küprosel vajaduse korral selgitataks näiteks Tallinnas makstavat pensionilisa, et mis asi see üldse on. On mingid tavad, mida meil ei tunta. Kui poliitilised, kui regulaarsed need on, seda ma ei tea ja võib-olla ei peagi teadma. See ei räägi muidugi pensionisüsteemi kompaktsusest ja loogilisusest, kui on mingisugused lisapensionid, mis on regulaarsest süsteemist eraldi. Hea see välja ei paista, aga nad reformivad seda süsteemi. Nad teevad tõhusa reformi ja seovad pensioniea oodatava elueaga, mis on hästi innovaatiline. Kui see toimima hakkab, siis võtab see pensionisüsteemi riske kõvasti maha.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Jälgisin huviga arutelu ja ka teie selgitusi. Võib-olla sobiks siia nüüd selline küsimus. Kui vaadata eelnõu seletuskirja, siis seal on kirjas, et 10-miljardise abiprogrammi ja finantssektori restruktureerimise abil loodetakse vähendada Küprose võlakoormus 2020. aastaks jätkusuutlikule tasemele. Kui täpsemalt vaadata, siis seletuskiri toob välja, et jätkusuutlik tase on umbes 102–104% SKT-st. Milline on Eesti jätkusuutlik võlakoormus?

Aitäh! Ma arvan, jätkusuutlik ei ole selline loogika, et kui sul on raha puudu, siis tõstad makse ja võtad laenu. Kui kultuur on selline, siis juhtub see, mis Euroopas on juhtunud. See, et 100%-list laenukoormat nimetatakse jätkusuutlikuks, kõlab muidugi irooniliselt, Euroopa on kokku leppinud ju 60%-s, pidades seda piiriks. See on ikkagi hädalahendus. Väiksel riigil on piir madalam, suurel suurem, aga teatavasti on demokraatia tingimustes kulude kärpimine erakordselt keeruline ja haruldane. Selle tõttu ei saa olla lahendus, eriti vananeval rahvastikul, võlgade arvel endale tagasivalimist kindlustada ja heaolu muljet luua. Eesti on ajanud õiget asja ja see on meile kindlasti rohkem sisse toonud, kui tooksid need kulutused, mida tehtaks laenu abil. Seda enam, et meil on nagunii suur välisraha sissevoog. See tähendaks ainult ülekuumenemist, kui me laenu peale võtaksime.

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jätkame Eesti teemat. Kui võtta kätte Eurostati statistika, siis võime sealt näha eelmise aasta kolmanda kvartali võrdlust teise kvartaliga. Riigi võlakoormus kasvas kõige enam Iirimaal (5,9%), Kreekas (3,4%) ja Portugalis (2,9%). Auväärsel neljandal kohal on Eesti, kellel see koormus tõusis 2,3 protsendipunkti. Võib-olla te rahandusministrina tooksite harimise mõttes välja, kas sellesse 2,3-protsendipunktilisse tõusu on peamise panuse andnud EFSF ehk teiste abistamine või on seal ka otseses mõttes meie oma rahvale tehtud kulusid?

Aitäh! See läheb Küprose programmist küll kaugele, aga kuidas ma saan siis varjata. Ma ei ole päris kindel kvartaalses võrdluses, aga ma ütlen, et on kaks tegurit, mis on meie võlakoormat suurendanud. Kõigepealt on meie võlakoormat suurendanud tõepoolest EFSF, mitte garantiid, vaid EFSF-i väljaantud laenud. Teiseks võtsime üsna hiljuti välja Euroopa Investeerimispanga üliodava laenu, mille tähtaeg hakkas otsa saama ja mis on üleval nii laenuna kui ka suuresti sularahana. Seda me kasutame ainult Euroopa projektide kaasfinantseerimiseks – võimendusega raha, täiesti riskivaba.
Kolmas asi on muidugi teatud suured investeeringud. Ütleme, näiteks kõrgkoolid ja haiglad on ka laenu kasvatanud. Ma ei oska öelda kahe kvartali võrdluse kohta, kui palju see seal mõjub. Aga see ei ole valitsuse otsus, see on nende otsus, mille täitmist me kavatseme hakata paremini kontrollima ja koordineerima uue finantsjuhtimise seadusega, mis varsti loodetavasti Riigikokku jõuab. Nii et sellist võlgu elamist, jooksvate kulude võlgadega katmist meil ei ole, aga selline suurinvesteeringute rida meil ikkagi vaikselt toimib, nii nagu see on alati olnud.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ma küsin Küprose riigivõla kohta. Aastatel 2002–2006 oli see oluliselt üle 60% ja vahel isegi üle 70%, näiteks 2004. aastal. Sel perioodil, kui nad alustasid läbirääkimisi euroalaga liitumiseks, aastail 2007–2008, olid need protsendid 58 ja liitumisaastal, 2008. aastal lausa 48,9. Ma ei taha olla ülearu kahtlustav, aga kas teile ei tundu, et nende kahe aasta, 2007. ja 2008. aasta näitajad võisid olla kunstlikud või n-ö joonistatud statistilised näitajad, mitte tegelikku olukorda kajastavad, et tegelik olukord oli juba siis hoopis midagi muud, kui paberil näidati, ja sellele oleks pidanud varem reageerima?

Aitäh! Minul ei ole selliseks kahtlustuseks alust. Pigem on mul hea meel, et keegi sai eurotsooni korrektsete näitajate alusel, mitte järeleandmisega, mida on ka ajaloos olnud. Ma ei hakka neid fakte praegu nimetama, aga ma tean, et kompromisse on tehtud ja ka statistika on olnud lõdvem, kui see praegu on. Mul ei ole alust Küprost kahtlustada ja ma kinnitan seda, mis ma kõnes ütlesin: Küprose probleemid võlakoormaga on viimaste aastate omad, seotud kriisiga ja finantsmulli tühjaks susisemisega.

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Ja ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile käesolevaga ülevaate Riigikogu otsusest Euroopa Komisjoni ja Küprose Vabariigi vahel sõlmitava vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmise kohta, mis meil täna on esimesel lugemisel. Rahanduskomisjon arutas eelnõu s.a 16. aprillil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Jürgen Ligi.
Lühidalt eelnõu eesmärgist. ESM-i asutamislepingu artikli 3 kohaselt antakse riigile toetust tõsiste finantsprobleemide korral, mis mõjutavad nii kogu euroala kui ka liikmesriigi finantsstabiilsust. Euroopa Komisjon on oma analüüsis leidnud, et need tingimused on Küprose abitaotluse puhul täidetud. Ilma toetusprogrammita realiseeruda võivad kontrollimatud arengud seavad muu hulgas ohtu euroala olukorra stabiliseerimisel saavutatud tulemused ning oleksid ebastabiilsuse allikaks ka teistele euroala riikidele.
Lühidalt teemadest ja küsimustest, mis komisjonis üleval olid. Mitmed nendest või peaaegu enamik on leidnud kajastust ka tänases debatis suures saalis, kuid käin need siiski kiiresti üle. Komisjonis tunti huvi, kuidas on hoiused tagatud. Rahandusminister kinnitas, et vastavalt memorandumile on kõikides pankades kuni 100 000 euro suurused hoiused tagatud. Küsiti, mis hakkab saama 100 000-euroste hoiuste puhul. Rahandusminister vastas, et nende hoiustega toimuv on veel kokkuleppeliselt täpsustamisel, osa nendest konverteeritakse pankade omakapitaliks. Tunti ka huvi, milline on mõju meie eelarvele. Siinkohal kinnitas eelnõu algataja esindaja, et abi andmine Küprosele ei too kaasa täiendavat mõju eelarvele ega meie võlakoormusele, et meil on ESM-i kapitali sissemakse graafik ja see on Küprosele antavast garantiist lahus. Taheti täpsustada seletuskirjas ja MoU-s olevaid arve, et palk väheneb ja maksud suurenevad. Sellest andis rahandusminister ka täna siin ülevaate. Tunti huvi abipaketi summa, 9 miljardi jaotuse vastu. Nii nagu täna on siin saalis juba räägitud, läheb 2,5 miljardit pankadele kapitalitoeks ja 6,5 miljardit mitmesuguste riigi võetud võlakirjade refinantseerimiseks, tasandatakse võlateeninduse profiili ja riigirahanduses finantseeritakse ühekordseid kulutusi.
Komisjonis küsiti veel EFSF-i garantii tühistamise kohta. Kuna riik, kes osaleb abiprogrammis abi saajana, üldjuhul lahkub garanteerivate riikide hulgast, siis tunti huvi, et kui Küpros välja langeb, kui palju suureneb siis Eesti osa. Komisjonis ja minu meelest ka täna siin saalis märgiti, et võtmena on see suhteliselt marginaalne, et suurenemine on tõesti vaid 0,006%, st ei muutu peaaegu midagi. Ja see muutumine tuleb ka alles siis, kui Küpros on reaalselt EFSF-ist välja astunud. Kõik varasemad garantiid, mis Küprosel on EFSF-is olnud, jäävad kehtima. Küsiti hinnangut pankade administratiivsete meetmete kohta, kas Küprosel oli sellega probleeme. Rahandusminister kinnitas, et  sellist kardetud tormijooksu pankadele pärast seda, kui nad olid kümme päeva kinni olnud, ei tulnud. Küprose keskpank isegi leevendas mõningaid varem kehtestatud piiranguid. Tunti huvi, kuidas on Venemaaga sõlmitud kahepoolsete lepingutega. Siin oli vastus, et neid lepinguid on vaadatud ja vaadatakse üle ning selle tulemusel tehakse Küprosele teatavaid leevendusi. Küsiti ka, kes hakkab üldse otsustama üle 100 000-euroste hoiuste konverteerimise meetodi üle. Vastus oli, et põhimõtteliselt Küpros otsustab ja troika annab nõu. Küprose keskpank ja Küprose rahandusministeerium on saanud selleks erakorralised volitused, et võtta vastu otsused üle 100 000-euroste hoiuste kohta, ja kahe panga ümberkorraldamine on üldse eelduseks, et maikuus maksed kätte saada. Kuna eelnõu seletuskirjas on selline huvitav lause, et aktsionärid ja pankade omanikud panustavad sellesse protsessi, siis tunti huvi, mida see panustamine tähendab. Reaalelus tähendab panustamine seda, et investeeringust, mis on varem aktsionäri või omanikuna tehtud, jäädakse põhimõtteliselt ilma. Küll saab loomulikult hiljem osaleda täiendavates aktsiaemissioonides, kui see võimalus tekib.
Komisjon langetas järgmised otsused. Kõigepealt tehti otsus eelnõu esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid ei olnud. Niisiis, komisjon toetas lõpetamist. Lisaks tehti sellised konsensuslikud otsused: määrata muudatusettepanekute tähtajaks üks tund pärast esimese lugemise lõpetamist Riigikogu täiskogus; kutsuda kokku komisjoni erakorraline istung üks tund pärast esimese lugemise lõpetamist Riigikogu täiskogus, et valmistada eelnõu ette teiseks lugemiseks, vaadata läbi võimalikud muudatusettepanekud ja teha menetlusotsused; teha juhatusele ettepanek eelnõu teise lugemise dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise kohta hiljemalt neljapäeval, 18. aprillil kell 9. Aitäh teile!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Sven Sester! Me avame läbirääkimised. Palun, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit kokku.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seoses selle küsimusega, mida me praegu siin arutame, tuli mul meelde üks lugu, mida ma kunagi lugesin ühe tuntud filmilavastaja memuaaridest. Tema nimi on Eldar Rjazanov. Muu hulgas on ta vändanud ka sellise filmi nagu "Itaallaste uskumatud seiklused Venemaal", mida tõenäoliselt suurem osa saalist on näinud. Memuaarides on juttu ka sellest, kuidas tehti selle filmi võtteid Roomas. Rjazanov ja veel kümmekond inimest Vene-poolsest filmigrupist sõitsid Rooma, ja kuna Dino De Laurentiis hoidis iga asjaga raha kokku, siis oligi niiviisi, et neil oli ainult päevaraha, mis tollal oli vist 12 dollarit päevas. Muidugi hoidsid ka need inimesed Itaalias veedetud päevade jooksul iga asja pealt kokku, sest igaüks tahtis tollal, 70-ndate keskel tuua Itaaliast koju kaasa kas kulukad või mingi helitehnika jne. Aga viimaseks Rooma-õhtuks oli kõigil natuke peenraha üle jäänud ja otsustati, et ühe korra võivad nad endale lubada kohvikus ära käia, võtta cappuccino't ja mingit kooki, et oleks, millest pärast kodus rääkida. Nad läksid kohvikusse, aga neil ei vedanud, sest kohviku ukse ees asfaldil istus üks kerjus kitarri või mandoliiniga, ma ei mäleta täpselt, ja laulis midagi väga kurba itaalia keeles, midagi sellist, et uno momento, uno sentimento jne. Neil hakkas seda vaadates nii hale, et nad võtsid taskust viimased pennid välja ja andsid sellele kerjusele. Pärast nägid nad, kuidas too korjas rõõmuga nende raha kokku, läks üle tänava poodi, ostis nende silme all veini, vorsti ja sinki, istus poest väljudes autosse, millest nemad võisid ainult unistada, ja sõitis minema.
See ongi situatsioon, milles me praegu oleme. Meie, olles väga vaesed – meist vaesem on Euroopa Liidus ainult, ma ei mäleta, kas Slovakkia või Sloveenia, üks nendest riikidest –, meie oma pensionide, palkade ja sotsiaaltoetustega (tuletan meelde seda kurikuulsat 19 eurot lapse peale jne) toetame neid tegelikult väga rikkaid riike. Seoses sellega tekib hulk küsimusi. Kui vaadata, milline on Küprose keskmine palk, milline on keskmine pension, millised on sotsiaaltoetused – ma ei hakka teid arvudega hirmutama, aga need on kordades suuremad kui meil Eestis. Järjekordselt tekib küsimus, miks meie, nii vaesed, peame toetama neid, nii rikkaid.
Teine asi. Ette on valmistatud terve kava, kuidas Küprose olukorda parandada. Vaadake seda eelnõu, vaadake seletuskirja lehekülge 4! Neil on ees pensionireform, tervishoiu rahastamise süsteemi muutmine, riigiettevõtete varade erastamine, tööturureform, sh palgasüsteemi indekseerimine. Viiakse läbi kinnisvaramaksu reform, samuti avaliku halduse reform. Tuleb välja niiviisi, et kui sa tahad Euroopa Liidus ja eurotsoonis püsida, siis pead sa teatud hetkel olema valmis selleks, et keegi kõrvalt hakkab sind kamandama, hakkab sulle ette ütlema, mida sa pead tegema oma sisepoliitikas. See on väga huvitav filosoofiline küsimus, millal aeg kuulata neid, kes kõrval seisavad ja meile sisepoliitilisi põhisuundi ette ütlevad, ka Eestis kätte jõuab. Kui me nõustume sellega, kas me ei nõustu siis ka sellega, et kunagi on kellelgi õigus rikkuda Eesti iseseisvust, kamandades meie sisepoliitikat?
Ja veel üks asi. Me oleme kuulnud ja palju rääkinud nendest kurikuulsatest sadadest tuhandetest eurodest, millele keegi kallale ei lähe. Aga mida teha rahaga, mis läheb sellest üle? See on ju praktiliselt eksproprieerijate eksproprieerimine, nagu seda nimetati 20, 30 ja 40 aastat tagasi! See on hullem kui mingi revolutsiooniline protsess. Mis vabast turumajandusest saab üldse rääkida, kui inimestelt võetakse oma tingimustel nende raha lihtsalt ära? Mul ei ole mingit haletsust nende inimeste vastu, kes on sinna offshore'idesse tassinud suure tõenäosusega ka mingitest teistest riikidest varastatud raha. Ega see ei ole juhus, et Küprose 800 000 elanikust on praegu 35 000 venelased. Sellegipoolest peab mainima, et vaba turumajandusega ei ole sellel mitte midagi pistmist.
Nii et, lugupeetud kolleegid, Keskerakonna fraktsioon näeb selles küsimuses rohkem probleeme kui normaalseid lahendeid. Oma seisukoha me ütleme välja tõenäoliselt homsel hääletamisel. Aga omalt poolt pean ma mainima, et nii kaua kõik need protsessid kesta ei saa. Ja kui nad hakkavad lõpupoole jõudma, mis siis ootab selles olukorras Eestit? Mõelge, palun, selle peale! Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 419 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 419 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. aprilli kell 17.19. See on täna kell 17.19.
Tänane istung on lõppenud. Head õhtu jätku ja kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 16.19.