Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Olga Sõtnik!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Koos kuue kolleegiga Keskerakonna fraktsioonist annan üle elektroonilisi sigarette käsitleva arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Teatavasti koguvad üha enam populaarsust sellised alternatiivtooted nagu elektrooniline sigaret. E-sigaret on elektrooniline seadeldis, kus on võimalik kasutada kas nikotiini sisaldavaid või nikotiinivabasid e-vedelikke. E-sigarettide kasvav populaarsus on paljuski seotud uskumusega, et see ei ole tervisele nii kahjulik kui tavasigaret. E-sigareti suitsetamine on muutunud populaarsemaks ka noorte seas. See on eriti muret tekitav, sest võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti esikohal noorte osakaalu poolest, kes on juba varases teismeeas tubakat proovinud. Veebist võib lugeda infot, mille järgi e-sigaret tekitab samamoodi või isegi enam sõltuvust kui tavaline sigaret. Erinevalt tavasigaretist võib e-sigaretti suitsetada siseruumis ja enamikus avalikes kohtades. Väidetavalt ei sunni see kaaslasi passiivselt suitsetama ning puudub ebameeldiv suitsuhais. Lisaks tõstavad e-sigarettide müüjad esile, et elektrooniliste sigarettide tarbimine on lõppkokkuvõttes palju odavam kui tavasigarettide suitsetamine.
Lähtudes kõikidest nendest faktidest, on meil sotsiaalminister Taavi Rõivasele mitu küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on visa hingega ning seetõttu esitame taas kord eelnõu, mis on kantud murest, et Eestis on väikese sissetulekuga inimeste maksukoormus põhjendamatult suur, samamoodi nagu nende makstud maksude osakaal kõigis maksudes. Seetõttu esitame eelnõu, mis langetaks väikese sissetulekuga inimeste ja tegelikult kõigi Eesti töötavate inimeste tööjõumaksude määra.
Meie eelnõu sisu on, et järgmise kolme aasta jooksul võiks maksuvaba tulu määr tõusta 192 eurot aastas.
Oleme analoogse eelnõu juba korra esitanud ja seda on siin saalis menetletud. Menetlus oli üsna põnev, kahjuks päädis aga sellega, et häälteenamust eelnõu siit saalist ei saanud. Seetõttu, olles äärmiselt konstruktiivne opositsioonipartei, oleme otsustanud võtta eelnõust välja koalitsioonile kõige rohkem meelehärmi tekitanud osa ehk katteallika, mis puudutas tulumaksumäära langetamise otsuse tühistamist. Selleks andis meile võimaluse vastvalminud majandusprognoos, mida Rahandusministeerium meile esitles ja mille järgi 2014. aastal suurenevad maksutulud, võrreldes seni kehtinud suvise prognoosiga, 47 miljonit eurot. Kui me võtsime sealt maha sotsiaalmaksu ning tubaka- ja alkoholiaktsiisi selle osa, mis on seotud kultuurkapitaliga, siis leidsime, et kokku laekub täiendavalt 31,7 miljonit eurot, mis on piisav, et see eelnõu vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Riigikogu juhatus otsustab selle menetlusse võtmise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Samuti olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle viivitamatult adressaadile.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 17. aprillil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, rahandusminister Jürgen Ligi ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise Eesti Panga Nõukogu esimehele Jaan Männikule.
Austatud Riigikogu liikmed, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis Eesti-Brasiilia parlamendirühma moodustamine. Rühma kokkukutsujad on Riigikogu liikmed Andrei Korobeinik ja Mart Nutt.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Me läheme tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 373 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Teie ees on jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 373 teine lugemine. Esimene lugemine lõpetati 13. märtsil s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli määratud käesoleva aasta 27. märts kell 16. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Seaduseelnõus on tehtud keelelisi ja tehnilisi muudatusi, mis ei muuda eelnõu sisu.
Keskkonnakomisjon otsustas 8. aprilli istungil, esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 373 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda teisipäeval, 16. aprillil s.a ning, teiseks, teha Riigikogu täiskogule ettepanek panna jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 373 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Eldar Efendijev! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid ei ole eelnõu kohta esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 373 vastu võtta. Me asume lõpphääletust ette valmistama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 373. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Asume järgmise päevakorrapunkti juurde. See on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 409 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni liikme Vladimir Velmani!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile Riigikogu väliskomisjoni otsust, mis puudutab Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmise eelnõu. Muudatusettepanekute tähtajaks, 5. aprilli kella 16-ks muudatusettepanekuid ei esitatud. Väliskomisjoni 8. aprilli istungil otsustati konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 409 Riigikogu täiskogu 16. aprilli istungi päevakorda. Väliskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. Väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Vladimir Velman! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõu kohta esitatud. Hakkame valmistuma lõpphääletuseks, sest juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 409 vastu võtta.
Head kolleegid, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 409. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Meie tänase päevakorra kolmas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusheite seaduse eelnõu 345 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tööstusheite seaduse eelnõu 345 esimene lugemine lõpetati s.a 23. jaanuaril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 6. veebruar kell 16. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil käsitleti eelnõu komisjoni 26. veebruari istungil ja kuulati Eesti Keemiatööstuse Liidu, Viru Keemia Grupp AS-i ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni esindajate arvamusi eelnõu kohta.
Keskkonnakomisjon otsustas oma 8. aprilli istungil teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu 345 teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele. Ühtlasi vormistas keskkonnakomisjon üheksa omapoolset muudatusettepanekut, mis täpsustavad mõningaid eelnõu asjaolusid. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh, Kalle Palling! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Juhtivkomisjon on teinud üheksa muudatusettepanekut, vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 345 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Meie tänane neljas päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 382 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalev Lillo!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Olen teie ees, et tutvustada Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna esitatud eelnõu, mis käsitleb Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seadust. Seaduse muutmise eesmärk on kõrvaldada Paldiski linnana taasiseseisvumisel tekkinud õiguslik lünk Keila linna Paldiski linnaosa varade küsimuses. Seadusesse lisatakse paragrahv, mis näeb ette, et riik võib ühekordselt toetada Keila linna võlakohustuste täitmise eesmärgil. Toetus võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Mitterahalise toetusena võib anda Keila linnale alla hariliku väärtuse riigile kuuluvat maad, mille edasise võõrandamise kohta Keila linnale piiranguid ei seata.
Räägin ülevaatlikult lahti, miks selline eelnõu üldse on koostatud ja milline on selle taust. 1994. aastal võeti vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seadus, mis koosnes kokku kuuest paragrahvist. Seadus nägi ette nii rahvaloenduse korraldamise kui ka selle, mismoodi Paldiski linn Eesti Vabariigi seaduste alusel toimima hakkab. Ta nägi ette praeguse Paldiski linna haldusterritooriumi liitmise Keila linnaga, aga ei näinud ühegi sõnaga ette, mis juhtub varadega pärast seda, kui Paldiski linn eraldub Keila linnast. Esitatud eelnõu täidabki selle lünga, mis võimaldab tekkinud majanduslikud vaidlused lahendada. Tahan kohe ära õiendada ühe väikse vea, mis on seletuskirjas. Seletuskirja punkt 3 "Eelnõu sisu" ütleb, et eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Pean kahetsusega nentima, et tegelikult on paragrahve kaks. Eelnõu ütleb ka seda, et mitterahalise toetuse puhul ei kohaldata riigivaraseaduse §-des 33 ja 34 sätestatud nõudeid vara võõrandamise kohta. See tähendab, et juhul, kui Keila linn saab näiteks maad ja otsustab selle võõrandada, ei pea ta tasuma riigile osa, mida riigivaraseadus ette näeb.
Ma arvan, et sellega on ülevaade antud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Lillo! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Esitan komisjonipoolse ettekande eelnõu 382 kohta. Selle arutelu toimus meil õiguskomisjonis s.a 8. aprillil ja lisaks ühele eelnõu algataja esindajale, Kalev Lillole, kes oma ettekande juba tegi, olid komisjoni kutsutud ka Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand ja Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.
Komisjonis seda eelnõu arutades tekkis loomulikult ka mitmesuguseid küsimusi, näiteks, miks valitsus sekkub kahe omavalitsuse vahelisse vaidlusesse. Selle koha pealt on vastus lihtne: tegemist on väga erandliku ja ainulaadse olukorraga Eesti kohaliku omavalitsuse korralduse ajaloos. See probleem tuleneb konkreetselt Paldiski omavalitsuse korraldamise seadusest, mis võeti vastu 1994. aastal.
Ühe küsimusena oli veel üleval, kas analoogset praktikat võiks kasutada ka tulevikus, kui tegemist pole mitte kohalike omavalitsuste liitumisega, vaid jagunemisega. Jõudsime komisjonis arusaamale, et sellist probleemi ei saa mingil moel tekkida, sest nii lihtsalt nagu 1994. aastal tulevikus enam asju reguleerida ei saa.
Meil oli kohal, nagu ma ütlesin, ka Siseministeeriumi esindaja, kes tegi mõned märkused, mida oleks mõistlik eelnõu edasises menetluses arvestada. Üks põhilisi oli, et eelnõu § 5¹ lõike 1 viimase lause peaks jätma välja, sest see ei ole selles eelnõus asjakohane. Siis oli märkus, et lõikes 2 tuleks täpsustada, kellele lõikes 1 nimetatud taotlus tuleb esitada. Märkusi oli ka seletuskirja ja selle täpsustamise kohta. Lõpuks oli veel seaduseelnõu lõiget 5 puudutav märkus selle kohta, et riiki esindab kokkuleppe sõlmimisel Vabariigi Valitsuse volitatud isik – võib-olla võiks ka siin olla konkreetsem, kas see on Siseministeeriumi või Rahandusministeeriumi esindaja.
Nagu te teate, saab kõiki selliseid ettepanekuid käsitleda pärast seda, kui esimene lugemine on lõppenud ja muudatusettepanekute tähtaeg läbi. Kindlasti arutame komisjonis neid muudatusi omapoolse algatusena. Seletuskirjaga on sama lugu. Sõltumata sellest, kas mingisugune muudatus tuleb või ei tule, on meil võimalus seletuskirja täpsemaks teha, et tulevased põlved saaksid ühtmoodi aru, mida on mõeldud, kas või selles osas, mis puudutab riigivaraseaduse §-des 33 ja 34 sätestatud nõuete kohaldamata jätmist.
Komisjon, eelnõule otsa vaadanud, asja arutanud ja küsimustele vastused leidnud, jõudis konsensuslike otsusteni, et eelnõu tuleb esitada esimeseks lugemiseks 16. aprilli päevakorda, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 2013. aasta 30. aprill kell 17.15. Ettekandjaks määrati mind. Ettekanne on tehtud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Marko Pomerants! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 382 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 382 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. aprilli kell 17.15.

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditši ja Kalle Laaneti algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 383 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud juhataja! Kallid kolleegid! Ma olen selle eelnõuga siin puldis sel aastal teist korda. Kui ma esimest korda seda eelnõu kaitsesin, olid esitajateks demokraadid ja sotsiaaldemokraadid, nüüd on esitajaks sotsiaaldemokraadid ja demokraadid. Miks ma nõustusin seda eelnõu teist korda kaitsma? Sellepärast, et eelnõu põhiline mõte – te olete muidugi kõik, kes rohkem, kes vähem, seletuskirja ja eelnõu endaga tutvunud –, mis mul kõige rohkem hinges on, on seada jalule õiglus. Saastekvoote, õhusaastet käsitlevates õigusaktides, kogu selle valdkonna poliitikas, mida mina tean juba 30 aasta tagusest ajast, toimus 20 aastat tagasi murrang ja nii Euroopa Liidus kui ka Eestis hakati väga tõsiselt tegelema saastekvootidega. Tol ajal oli CO₂ saaste Eesti umbes 40 miljonit tonni. Praegu on see 12–15 miljonit tonni. Euroopa Liit on võtnud selles osas vastu väga tõsised dokumendid. Sellesse poliitikasse on püütud kaasata Ameerikat, on püütud kaasata Aasiat ja meie suurt naabrit, aga paraku on sellest kaasamisest ikkagi suhteliselt vähe tulu olnud. Tegelikult on Eesti ja Euroopa Liit saanud sellest väga suurt kahju ja kulu. Just nimelt sellest saastekvootide poliitikast.
Kui me räägime, et Eestis on need arvud 40 miljonit tonni ja 15 miljonit tonni, siis on vahe ju tõesti mitmekordne. Sel ajal, kui Eesti läks seda teed, kui Euroopa Liit läks seda teed, räägiti, et me peame hoidma õhu puhta ja et riigid tulevad sellele poliitikale taha. Too poliitika pidi olema selline, et kes vähem saastab, saab tulu, mida tuleb kasutada selleks, et luua n-ö puhtamad taastuvenergia tootmise võimsused. Ja kui me nüüd vaatame, kuidas Eesti on siin käitunud, siis Eesti on käitunud viiemehena. Eesti on olnud väga suur pailaps ja tubli, 40 pealt on jõutud 15 peale. Eesti on saanud tõesti ka mõningast tulu, me oleme saanud kvoote müüa ja müüa just teatud teenuste vastu. Kui hästi me seda teinud oleme – siin on diskussiooniks juba palju rohkem materjali. On nii poolt- kui vastuargumente, mida on küll arvude, küll emotsioonidega tõestatud, aga mina ütleksin siiski, et saastekvootide müügist saadud raha kasutamine on olnud nii ja naa. Riik on kvoote müünud ja pidanud võtma vastu teatud teenuseid. Näiteks oleme ostnud elektriautosid. See küll päris otseselt seda eelnõu ei puuduta, aga kaudselt siiski. Kas seda raha oleks saanud targemini kasutada? Me oleme ehitanud mingid süsteemid üles, midagi on juba valesti läinud. Mina olen päris mitme teadja inimese, teadlase käest küsinud, kas elektriauto lõppkokkuvõttes saastab vähem või rohkem kui sama suur bensiiniauto. Nad ei ole suutnud mulle arusaadavalt selgitada, kas elektriauto on loodusele üldkokkuvõttes kasulikum või ei ole. Võib-olla oleks võinud selle raha eest näiteks elektripatareisid osta ja ehitada nende peal töötavad suured elektrijaamad. Öeldakse, et Eestis on päikest vähe. Aga tegelikult elektripatarei ei vajagi seda, et päike kogu aeg seniidis säraks. Aitab valgusest ja elektripatarei juba töötab, küll väiksema võimsusega, aga siiski. See on üks teema.
Teine teema on see, miks valitsus tahab eelnõu tagasi lükata. Meile selgitatakse, et see raha antakse ju hoonete soojustamiseks, elamute soojustamiseks. Jah, ma olen sellega päri, et soojustame ühiskondlikke hooneid. Aga kui lähtuda õigluse seisukohast, siis miks peaks näiteks Enn Eesmaa maksma oma elektriarve kaudu kinni minu korterelamu soojustamise? Temale võib-olla see meeldibki, aga ma tean, et näiteks Boroditšile ei meeldi, kui tema peab minu korterelamu soojustamise oma elektriarve kaudu kinni maksma. Siin ongi see õigluse aspekt. Kas me ei võiks minna seda rada, et kasutame selle raha selleks, et meie elektriarved ei kasvaks nii kiiresti? See oleks kooskõlas  ideoloogiaga, mis 20 aastat tagasi paika pandi ja mille järgi kõik inimesed, kes energiat tarbivad, peaksid saama selle n-ö taastuvenergiakoormuse ühtlaselt, vastavalt sellele, kuidas nad tarbivad. Asi oleks palju õiglasem.
Nüüd konkreetsemalt eelnõu juurde. Ma rääkisin väga pikalt taustast, andke mulle andeks. Kui me vaatame eelnõu seletuskirja, siis tahan rõhutada, et eelnõu eesmärgiks on leevendada kodutarbijatele ja äritarbijatele käesoleva aasta 1. jaanuarist toimunud üleminekut avatud elektriturule. Selleks tehakse ettepanek muuta elektrituruseadust selliselt, et taastuvenergia toetuse rahastamise kulu kannab edaspidi tarbija asemel riik. Kust riik selle raha saab? Ta saab selle CO₂ kvootide müügist. Kui ma esimest korda seda eelnõu kaitsesin, siis CO₂ kvootide müügist saadud rahast jätkus. Praegused CO₂ kvootide hinnad on sellised, et rahast enam ei jätku. Ja üks põhjus, miks teine pool seda eelnõu ei toeta, on see, et siin nähakse teatud kääre. Ma arvan aga, et need käärid on ajutised, sest Euroopa Liit tahab CO₂ hinna turul jälle kunstlikult üles ajada ja küllap see ka õnnestub. Nii et kui see eelnõu jõustuks, siis kindlasti oleks vajalikku raha võimalik CO₂ kvootide müügist saada. Euroopa Liit sekkub siin nii, et ta lihtsalt võtab mingiks ajaks teatud hulga CO₂ kvoote turult ära.
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide ettepanek on eelnõu üle tõsiselt järele mõelda ja seda toetada, nii et sellele lugemisele järgneks ka teine ja me täna menetlust ei lõpetaks. Mõtleme, sest teema on tõsine. Küsimus ei ole võib-olla mitte niivõrd selles eurosendis või isegi natuke väiksemas rahas, mis kilovati eest vähem tuleb maksta, vaid see on ka väga suure sisuga ja põhimõtteline küsimus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Deniss Boroditš!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Mis te arvate, kuidas praegune eelnõu on kooskõlas riigi senise maksupoliitikaga? Võtame näiteks tulumaksu ja tulumaksu langetamise. Ma mäletan, kui see teema siin mitu korda saalis käis, siis oligi selline põhjendus, et anname inimese kätte rohkem raha, küll ta ise otsustab, kuidas seda kõige paremini kasutada. Kas teile ei tundu, et esitatud eelnõu klapib ka selle põhimõttega, sest inimese elektriarve vähendamise tulemusel jääb inimesele rohkem raha? Kui ta tahab näiteks maju renoveerida, siis tal tekib see võimalus, ja kui tahab midagi muud teha, siis ta teeb midagi muud. Täitsa liberaalne maailmavaade.

Aitäh! Ka mina olen alati selle poolt, et inimene peaks saama maksimaalselt ise otsustada, kuhu ta oma väljateenitud raha paneb. Nii et teatud mõttes on siin, jah, koalitsioonil vastuolu. Ühtpidi nad räägivad, et anname rohkem raha kätte, aga elektri hinna puhul millegipärast on viimase kuue aasta jooksul meie valitsevad parteid läinud seda teed, et mitte ei pidurda elektri hinna tõusu, vaid aitavad sellele kaasa. Seda, et elektri hinda alandada saab, pole mina kunagi uskunud ja ma arvan, et ega siin saalis ei olegi inimest, kes seda täna tõsiselt usuks. Küsimus on selles, kas me paneme hinnatõusule n-ö hagu alla või pidurdame seda. Üks õiglane meetod pidurdamiseks kindlasti oleks ja see oleks just selle mehhanismi kaudu, mida meie välja pakume. Nii et elektri hinna tõusu tuleks pidurdada ja põhjus, miks seda tuleks teha, on jälle see, et siin saalis oleks siis rohkem raha jagada. Kui me suudame elektri hinna tõusu pidurdada, siis meie majandus kasvab kiiremini ja selle kaudu tuleb siia saali rohkem raha.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul jäi teie ettekandest mulje, et kui me mõni kuu tagasi analoogset eelnõu arutasime, siis oleks nagu saastekvootide müügi tulu katnud selle kulu. Mina mäletan küll, et eelmine kord oli ka see mure, et umbes 70% ulatuses jäi n-ö auk. Äkki täpsustate seda?

Ei, eelmine kord oli asi teistpidi, nende arvude juures oleks kvootide raha olnud suurem, kui aasta jooksul oleks üldse pidanud taastuvenergia tasu maksma. Nii et eelmine kord oli vastupidine olukord. Praegu on puudu, eelmisel korral oli üle.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates seda põhjalikku kaheksaminutilist sissejuhatust, tekkis mul paar küsimust, mis otseselt ei puuduta seda eelnõu, aga huvitav oleks siiski teada. CO₂ kvootidega kauplemisega Euroopa Liidus on kõik enam-vähem selge, aga kuidas on lood mujal maailmas? Kas mul on õigus, kui oletan, et neile riikidele, kes ei ole liitunud Kyoto protokolliga, sh mälu järgi näiteks Ameerika Ühendriigid ja Hiina, ei ole CO₂ kvoodi mehhanism kohustuslik? Kui suur osa maailmast selle süsteemi alla üldse kuulub?

Selle süsteemi all on ainult need 500 miljonit inimest, kes Euroopa Liidus elavad. Ei saa öelda, et teised riigid sellega üldse ei tegele, Ameerikas ja Venemaal nende asjadega tegeldakse, aga need on n-ö suunavad tegevused. Kolmandates riikides on elektritootmine odavam paljuski just seetõttu, et tootjad ei maksa saastetrahve. Sellist karmi CO₂ poliitikat, nagu on selles väikeses või suures 500 miljoni elanikuga Euroopa Liidus, mujal maailmas ei ole. Kui kaugemale minna, siis ka Euroopa Liidus väga paljud ei usu, et see poliitika on hea ja õige. Ma olen rääkinud energeetika valdkonnas tegutsevate inimestega, kes käivad mitmesugustel konverentsidel ja kongressidel, kus neid teemasid ei käsitleta mitte ainult looduskaitsjate, vaid ka tootjate poole pealt, ja nende sõnutsi on seal n-ö koridorivestlustes jäänud kõlama, et pehmelt öeldes ei ole see üldse mitte kõige targem poliitika, mida me selles küsimuses ellu rakendame.

Aitäh! Palun, Toomas Tõniste, teine küsimus!

Aitäh! Ma jonnin ikkagi natuke edasi. Eelmise, käsitletava eelnõuga analoogse eelnõu arutelu protokollis oli kirjas niimoodi, et prognoositav kvooditulu aastaks 2013 on 20 miljonit eurot. Samas me teame, et toetusteks kulub 65 miljonit eurot. Niisiis jäi kaks kolmandikku ka tookord puudu. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Kuna mul ei ole neid pabereid ees, siis on mul keeruline vaidlema hakata. Siin on vaja täpseid arve vaadata. Me vaatame need asjad üle. Aga selles osas jään ma enda seisukoha juurde, et eelmisel korral, kui me sellise eelnõuga välja tulime, olid meil allikad ära näidatud ja need olid suuremad, kui eelnõust tulenevate kulude katmiseks vaja oli. Praegu see kahjuks nii ei ole. Arvudest näeme, et puudus on sees.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Toetan kolleeg Tõnistet ja jonnin ka natuke. Me pole CO₂ kvootide poliitikast kunagi põhjalikult rääkinud. Sinu vastusest on sulaselge, et 7% Maa elanikkonnast, kes elab Euroopa Liidu riikides, püüab kinni maksta kahju, mis toodetakse terves maailmas. Meil on alla 20% maailma majandusest, ülejäänud 80% toodab rahulikult CO₂ ega mõtle mitte millestki, sh väga suured ja arenenud riigid. Kas poleks aeg võtta ette midagi tõsisemat? Miks keskmine Euroopa elanik peab kinni maksma selle negatiivse keskkonnamõju, mida põhjustab muu maailm, mitte Euroopa Liit?

Ma olen sinuga, Mihhail, täiesti päri, et selles osas tuleks midagi tõsist ette võtta, eriti arvestades seda, et Euroopa Liidu majandusel ei lähe kaugeltki mitte hästi. Aga ma ei ole lõpuni aru saanud, kust see jõud tuleb, et Euroopa Liit sellelt minu arvates mitte kõige õigema saastekvootide poliitika teelt ära ei pööra. Ma olen ise mõelnud, et kõik asjad lõppude lõpuks ikka lahenevad, aga see lahendus võib olla meie jaoks selles mõttes väga kurb, et paljud küsimused lahenevad läbi häda. Meie majandus läheb nii keeruliseks ja raskeks, et me lihtsalt ei jaksa seda paljuski teiste toodetud saastet kinni maksta.

Aitäh, palun Rannar Vassiljev!

Aitäh! Mul jäi saalis kõlanud küsimustest mulje, nagu maksaks Euroopa Liidu maksumaksja selle CO₂ saaste kvoodi kinni. Mina olen aru saanud, et see raha liigub Euroopa Liidu sees ehk seda ei maksta välja. Ühed riigid, kes saastavad rohkem, maksavad teistele riikidele, kes saastavad vähem. Kas mu loogika on õige? Ja kui see loogika on õige, kas siis on päris korrektne öelda, et Euroopa Liidu maksumaksja maksab kellelegi teisele midagi kinni?

Kaudselt on ikkagi Stalnuhhinil õigus. Me ju toodame põhimõtteliselt kallimalt, sina maksad selle poliitika kinni. Iga arve pealt sa näed, et sul on taastuvenergia tasu, sa maksad seda. Naaberriigis seda maksu ei ole ja see tähendabki, et sina maksad selle poliitika kinni.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Kui vaadata Euroopa Liitu kompaktselt, siis Euroopa Liidu maksumaksja, kelle hulgas ka mina olen, maksab selle kinni kõigile teistele Euroopa Liidu maksumaksjatele. Saadud raha jaotatakse vastavalt sellele, kes saastab rohkem ja kes vähem, ümber. Kuna see raha jääb Euroopa Liitu, siis põhimõtteliselt võib öelda, et toimub n-ö maksu ümberjaotamine ehk maksumaksja maksab selle endale kinni. Kas mu loogika peab selles mõttes paika?

Peab küll.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Lembit Kaljuvee! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 9. aprillil. Kohale olid kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna energiaturu talituse peaspetsialist Rein Vaks, kes tutvustasid Vabariigi Valitsuse seisukohti, andsid lisaselgitusi ning vastasid küsimustele. MKM leiab, et ennekõike peaks eelnõus nimetatud tulu minema energiasäästu meetmete rakendamiseks. Samuti ei kataks kvoodi müügist saadud tulu perioodil 2014–2020 ühelgi aastal vajalikku finantseerimiskulu. Vaja oleks täiendavaid meetmeid, et katta riigieelarve võimalikku defitsiiti. Prognoositav kulu sellel ajavahemikul on ca 170 miljonit eurot. Keskkonnaministeeriumi esindaja lisas veel, et planeeritud kvoodirahad kataksid vaid poole või 2/3 eelnõus toodud vajadusest, seega jääks 1/3 katmata.
Annan ka väikese ülevaate küsimustest ja arutelust üldse. Tunti huvi, kas saastekvootide müügi tulust elektriautode ostmine oli otstarbekas. Vastus oli, et otsustamise ajal oli valik, kas soetada elektriautod või ei saa üldse saastekvootidest saadud tulu kasutada. Seetõttu siis kasutatigi esimest võimalust. Keskkonnaministeeriumi esindajal paluti selgitada MKM-i kirjas märgitud saastekvootide enampakkumisest laekuvate müügitulude prognoosi arvestust. Prognoosi järgi on see tulu 2013. aastal 17,3 miljonit eurot ja 2014. aastal 16,1 miljonit eurot. Vastus oli, et hind on varasemate arvestustega võrreldes rohkem langenud. Kui 2012. aasta lõpul oli hind 8 eurot, siis nüüdseks on see langenud 4-5 eurole. Keegi ei osanud nii suurt langust prognoosida.
Kas eelnõu algatajate ettepanek vähendada KredExile majade soojustamiseks eraldatavat raha, võtta riigieelarvest raha selleks, et kompenseerida elektrienergia hinna tõusu, on õige? See oli üks arutelu käigus tekkinud küsimus. Üldisemalt võiks selle kokku võtta nii, et kas kompenseerida elektri hinna tõusu on parem idee kui toetada puudust kannatavaid peresid või tõsta pensione. Vastus oli, et ehk mitte parem, kuid õiglasem.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda 16. aprilliks. Ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu 3. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite välja kogukulu 170 miljonit. Kui vaadata KredExi praegust tegevust ja võimete piiri, mida te siis prognoosite, kui kaua me elamuid sellise tempoga soojustame? Teatavasti ei olnud KredEx juba selle aasta alguses kolme kuu jooksul võimeline ettevõtjatele tehtud töö eest tasuma, raha maksmine ettevõtjatele viibis. Kas komisjonis arutati seda? Kui kaua selline segadus või teadmatus võib edasi kesta?

Aitäh küsimuse eest! Sellist arutelu meil ei olnud. Aga nii palju kui mina kursis olen, seisid KredExi rahad n-ö saastekvootide eest laekuva tulu taga. Kuna nüüd on esimesed müügid toimunud ja raha on eelarvesse laekunud, siis peaksid ka väljamaksed lähiajal tehtud saama. Kaugemas perspektiivis oleneb see aga meist: nii palju, kui me oleme võimelised raha sellesse meetmesse suunama ja tahame suunata, nii palju ja nii kiiresti majad energiasäästlikuks tehakse.

Aitäh! Palun, Deniss Boroditš, teine küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite oma ettekandes õiglusest. Mina tuletan meelde, kuidas CO₂ kvoodiga kauplemise süsteem tekkis ja mis selle mõte oli. Mõte oligi soodustada CO₂ kvoodi müügi kaudu taastuvenergia arengut ehk siis põhimõtteliselt anda lisaboonus riikidele, kes saavad nende eesmärkide saavutamisega paremini hakkama, nad saavad müüa ehk saavad tulu. Minu meelest oligi mõeldud seda, et riik saaks selle tulu abil veelgi arendada oma taastuvenergiatööstust. Minu teada on väga vähe selliseid näiteid, kus kohustus taastuvenergiat arendada lasub elektriarvete kaudu tarbijal. Kas te ikkagi ei arva, et õiglasem oleks tõesti suunata see tulu, mida riik genereerib, taastuvenergeetikasse ja inimesed pärast ise otsustavad, kas nad tahavad osta endale elektriautosid või tahavad maja korda teha nii, nagu liberaalne majanduspoliitika ette näeb?

Aitäh! Põhimõtteliselt võime igas valdkonnas niimoodi mõelda. Mõelda, et tulumaks läheb ettevõtjatele tagasi ja et kui inimesed maksavad ravikindlustust, siis peaksid nad saama seda täies mahus ise kulutada. Aga selline mõtteviis on sümpaatne. Euroopa Liidu tasandil on Euroopa Komisjon seadnud Eestile prioriteediks, et 50% ulatuses tehtaks n-ö tagasikulutusi energiatõhususe meetmetesse. Seda ka Eesti riik teeb.

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma mäletan, et komisjonis oli valitsuse üks põhiline argument see, et kvoodimüügi rahaga ei kata ära seda kulu, mis taastuvenergia tasudeks tegelikult iga aasta läheb. Need summad, mida Keskkonnaministeerium selleks aastaks prognoosib – 17,3 miljonit eurot selleks ja 16,1 miljonit järgmiseks aastaks –, on meie andmetel liialt tagasihoidlikud. Kas te oskate öelda, mida kavatsetakse teha KredExist üle jääva rahaga? See, mis läheb KredExile, ei ole kogu raha.

Aitäh! Niipidi see teema seekord komisjoni arutelus üleval ei olnud. Aga kui ma meenutan üht mitme kuu tagust komisjoni arutelu ja tookordset Vabariigi Valitsuse vastust, siis üle jääv osa suunatakse eelarve tasakaalu saavutamiseks.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Üks Eesti prioriteet Euroopa Liidu struktuurivahendite planeerimisel aastateks 2014–2020 on puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus. Mitme Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku kinnitusel ei kavatse Eesti riik suunata Euroopa Liidu vahenditest sentigi taastuvenergia väikelahenduste toetamiseks. See puudutab väiketuulikuid, päikesepaneele ja päikesekollektoreid. Kas te oskate öelda, millest selline suhtumine taastuvenergia toetamisel?

Aitäh! Ma tõesti ei oska öelda, miks niimoodi arvatakse. Ma võtsin ette mitu kuud tagasi peetud analoogse eelnõu arutelu protokolli ja loen siit, et enampakkumise direktiivi järgi tuleb vähemalt 50% kvooditulust kasutada kliimapoliitika meetmetele. Eesti, kasutades direktiivis ettenähtud erandi võimalust, sai Euroopa Komisjoni kinnitatud investeeringukavaga õiguse suunata arvestatav osa oksjonile minevast kvoodist elektritootmise ja -tarbimise moderniseerimiseks. Aastal 2013 moodustab see kvoodi mahust ca 60-70% ning lineaarselt vähenedes oleks see 2019. aastal ca 10%. Siit jääb minule küll selge arusaam, et väga suur osa sellest tulust suunatakse just taastuvenergia tootmisse.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Oleks ülimalt kahju, kui koalitsioon laseks taas käest võimaluse tulla inimestele vastu ja vähendada elektri hinda. Eriti küüniliselt kõlab majandusministeeriumi põhjendus, et energiakandjate kallinemine on paratamatu ning kõige odavam energia on kokkuhoitud energia, just nendele inimestele, kes koridori ja abiruume valgustavad õue suviste päikeselampidega.
Ka valitsuse seisukoht, mis ütleb, et see eelnõu ei taga tarbijale parimat lahendust, on minu meelest küüniline ja küllaltki pinnapealne. Mul tekib küsimus, milline on siis valitsuse seisukoht, mis pakuks parima lahenduse inimesele, kes iga päev elektrienergiat tarbib.
Valitsuse vastusest ei selgu, millistele ja kui autoriteetsetele hinnaprognoosidele tugineb Keskkonnaministeerium EUA oksjonitulu prognoosimisel. Meie andmetel laekuks 2013. aasta EUA hinnataseme juures 9,98 miljoni EUA müügist aastas Thomson Reutersi järgi 40 miljonit eurot ja Bloombergi järgi kuni 63 miljonit eurot. Väga oluliseks hinna mõjutajaks saab Euroopa Komisjoni ettepanek korjata turult 900 miljonit EUA-d ning realiseerida need aastatel 2019–2020. See otsus, juhul kui ministrite nõukogu ning Euroopa Parlament seda aktsepteerivad, peaks Euroopa Komisjoni mõjuhinnangul tõstma EUA-de hinda oluliselt.
Selle aasta valdade ja linnade päevadel küsis Vabariigi President, milline on Eesti Energia kasumi hind kodutarbijatele ja kui suurt osa kasumist kasutatakse Eesti-sisese varustuskindluse suurendamiseks, maaliinide väljaehitamiseks ja maa-ettevõtete liitumise kergendamiseks. Ja ta andis ka oma hinnangu: "Paraku ei ole märgata Eesti Energia omaniku kindlakäelist tegutsemist."
Julgen siit puldist korrata, et valitsus pole soovinud elektri hinna alandamisega tegelda, kuigi hoovad on selleks olemas. Kas või see tänane, korduvalt teie ette toodud eelnõu või ka elektriaktsiisi alandamisega seotu. Teine mantra, mida ma olen siit juba öelnud ja ütlen täna veel üle: selle valitsuse ajal on kodukulud rekordiliselt tõusnud. Võrrelge tänaseid arveid 2011. aasta omadega ja teile on selge, kas IRL on oma valimislubadused täitnud või on need naerualuseks saanud.
Nüüd veel KredExist. Alates KredExi loomisest on suudetud nende kaasabil soojustada ligi 2% olemasolevatest eluruumidest. Eestis on Statistikaameti andmetel 41 miljonit ruutmeetrit eluruume. KredExi näidisprojektide andmetel saavutatakse tüüpkortermajas ligi 50%-line energiatarbimise kokkuhoid kompleksrevideerimisega, mille investeeringukulu on 125 eurot ruutmeetri kohta. Kui riik kavatseb jätkata kortermajade renoveerimist tempos 2% hooneid kümne aasta jooksul, siis kulub selleks aastas 10 miljonit eurot. Arvestades, et KredExi toetus renoveerimisel on maksimaalselt 35%, kulub aastas 3,5 miljonit eurot.
Palun kolm minutit juurde!

Kolm minutit lisaks.

Seega jutt, et CO₂ kvootide müügist taastuvenergiat toetada ei saa, sest vaja on toetada energiasäästu, ei pea paika. Kui riigil on ikkagi kavas energiasäästu senisest tõhusamalt suhtuda, millised on siis riigi kavad, missuguse tempoga tuleks hooneid soojustada? Neid küsimusi on veel ja veel.
Lugupeetud koalitsioon ja Riigikogu kaaslased, ma kutsun teid üles täna seda eelnõu mitte välja hääletama! Põhjus on väga lihtne: lõpetame esimese lugemise, vaatame eelnõule veel kord otsa ja võib-olla leiame koos, et maksumaksja muret on võimalik selle eelnõu valguses leevendada, kas siis kogu mahus, mis me oleme eelnõus välja toonud, või selle ülejäänud rahaga, mis kvootide müügist laekub, aga ei kulu KredExile. Mõtleme veel ja ma loodan, et te toetate meid. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 383 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 383 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust ja eelnõu 383 langeb menetlusest välja.
Tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.11.