Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Kuna nüüd on rahvast saalis palju rohkem, siis soovin veel kord kõigile head priiuse põlistamise päeva, aga samuti head rahvusvahelist teatripäeva! Infotunniski me tundsime, et ka teater on meie elus väga tähtis. Alustame nüüd aga eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Palun kõigepealt kõnepulti kolleeg Vladimir Velmani!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tulenevalt Eesti Reformierakonna 20. märtsi kirjast otsustas väliskomisjon oma 27. märtsi istungil algatada Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Väliskomisjon toetas Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut nimetada Paul-Eerik Rummo asemel delegatsiooni asendusliikmeks Maret Maripuu. Väliskomisjoni ettepanek Riigikogu juhatusele on määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks reede, 5. aprill kell 16.

Suur tänu! Palun, kolleeg Tiit Tammsaar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu jahimeestel ja nende sõpradel on ikka mure jahiseaduse – kuidas öeldagi? – pukseerimise pärast Riigikogus. Nagu te teate, on alates 1. märtsist 64 rendijahipiirkonnas jaht juriidiliselt keelatud, samal ajal on riik andnud kõigile jahimeestele ülesande küttida edasi kährikuid ja rebaseid, selleks et saaks jälgida, kuidas on läinud marutauditõrje. See on riiklik ülesanne. Kuid 64 jahipiirkonna jahimehed ei saa seda ülesannet alates 1. märtsist täita. Me tahame selgust saada ja sellepärast oleme esitanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele küsimusi. Küsijad on Tiit Tammsaar, Rein Randver, Lembit Kaljuvee, Rainer Vakra, Helmen Kütt, Aivar Riisalu, Karel Rüütli ja Ester Tuiksoo.

Suur tänu! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt ei ole viimasel viiel aastal tulumaksuvaba miinimumi tõstetud. See on tähendanud, et väiksemapalgaliste inimeste maksukoormus on kaudsete maksude tõstmise tõttu väga suureks kasvanud. Eelnõu eesmärk on suurendada 2015. aastal tulumaksuvaba miinimumi 2400 euroni aastas. Selle sammuga parandatakse madalama sissetulekuga töötajate olukorda. Viimaste aastate hinnatõusu tõttu on vähenenud praeguse, 1728 euro suuruse tulumaksuvaba miinimumi mõju. Kui aastal 2006 moodustas tulumaksuvaba miinimum keskmisest palgast 21,3%, siis eelmise aasta kolmandas kvartalis moodustas see keskmisest palgast kõigest 16,8%. Eelnõu näeb ette tõsta tulumaksuvaba miinimumi kahes osas, järgmisel aastal 15% ehk 1980 eurole aastas ja 2015. aastal 2400 eurole aastas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle otsekohe adressaatidele.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 25. märtsil algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 25. märtsil algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 25. märtsil algatatud ühistranspordiseaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Riigikogu rahanduskomisjoni s.a 26. märtsil algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Riigikogu liikmete Reet Roosi, Mart Meri ja Igor Gräzini s.a 26. märtsil algatatud Rahvusraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 26. märtsil algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Lugupeetud Riigikogu, kuna selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu 376. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 363. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kolleeg Inara Luigas, te ei esinda fraktsiooni. Või esindate? Palun tooge siis selle kohta paber! Palun, kolleeg Inara Luigas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitan mõne tähelepaneku selle seaduseelnõu kohta. Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 287 eesmärgina on märgitud, et soovitakse täpsustada ja täiendada looduskaitse alla võtmist reguleerivaid sätteid. Eelkõige ja kõige rohkem tekitasid vaidlusi just need muudatusettepanekud, mis olid seotud kaitse alla võtmise otsuse vormiga ehk määrusega. Nüüd reguleerib seadus paremini objektide looduskaitse alla võtmist, seda võib teha kas üldkorralduse või määrusega. Hea on ka see, et isikud saavad teada, et neil tekib õigus vaidlustada otsus haldusmenetluse raames.
Seaduseelnõus on teinegi tähelepanuväärne säte, mis on väärt vastuvõtmist. Kehtestatakse ajalised piirid (28 kuud), mille jooksul võib majandustegevuse peatada. Kohustuslikud on ka teatud protsessid.
Kuid kõige selle kõrval jäävad reguleerimata väga olulised aspektid. Näiteks, millal tekib riigil täielik õigus kehtestada end teatud loodusobjektide suhtes peremehena ja kuidas kitsendatakse kodanike omandit, millistel kaalutlustel toimub loodusobjekti kaitse karmistamine ja kuidas määratakse omanikele kitsendusest tulenevat kompensatsiooni. Inimesed on eriti huvitatud just kompensatsiooni määramise metoodikast. Näiteks on Võrumaal Haanja looduspargi territooriumile kavas rajada uusi sihtkaitsevööndeid. Selle ala ja Haanja valla elanikud on korduvalt pöördunud keskkonnaministri, Keskkonnaameti, Riigikogu keskkonnakomisjoni ja ka Riigikogu maaelukomisjoni poole, kuid selget vastust, mil moel ja millises ulatuses kitsendustest tulenevat kompensatsiooni pakutakse, ei ole senini antud. Selguseta on jäänud see, miks Keskkonnaministeerium ei soovi sõlmida konkreetseid lepinguid iga omanikuga eraldi, kuigi omanikud on selliseid ettepanekuid ministrile teinud. Sellega lepitaks kokku poolte õigused ja kohustused, tekiks võimalus saavutada kompromisse ja mõlemad pooled oleksid rahul. Lõpptulemusena saaks ka loodus kaitstud, nagu riik on kavandanud.
Haanja looduspargi territooriumile jäävate maade omanike kindel seisukoht on praegu see, et sellele territooriumile ei tuleks rajada uusi sihtkaitsevööndeid, aga kui seda tehakse, siis eramaadele võib piiranguid kehtestada ainult siis, kui iga maaomanikuga on sõlmitud eraldi kokkulepe.
Siinjuures tuleb rääkida ka sellest, kuidas see protsess toimus. Kui rahvakogu esimesel seminaril arutati osaluse ja kaasamisega seonduvat ning tehti ettepanekuid, kuidas tuleks inimesi ära kuulata ja nende ettepanekuid arvestada, siis Haanja looduspargi sihtkaitsevööndi kehtestamise protsess võiks olla õpikunäide, kuidas selliseid protsesse ei tohiks läbi viia. Protsess toimus sõna otseses mõttes ülevalt alla, anti käske. Haanja valla maaomanikud on saatnud ka protestikirja Euroopa Komisjonile. Vastuskirjas öeldi selgelt, et sihtkaitsepiirangute kehtestamine ja kompenseerimine on iga riigi siseasi. Riik aga ei oska elanikele seletada, miks tehakse just selliseid kitsendusi, veelgi enam, ei soovita lõpuni selgeks rääkida, kuidas hakkavad toimima kompensatsioonimehhanismid.
Võrumaa Metsaomanike Liit kirjutas oma pöördumises, et Haanja loodusväärtused on olemas tänu kohalikele maaomanikele ja nende loodust hoidvale tegevusele ning need väärtused on kaitstud juba olemasolevate piirangutega. Muidu ei oleks neid väärtusi, mida soovitakse kaitsta, praegu üldsegi ju olemas. Kuna Natura 2000 alad pole mõeldud range kaitse süsteemina, on majandustegevus nendel aladel lubatud ja lausa vajalik.
Ma usun, et kompromisside leidmisel tuleb appi terve mõistus ja meil on lihtne kompromisse teha, nii nagu on varsti lihtne leida oma peenralt lumikellukesi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 287. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas kõnealust eelnõu 21. märtsil s.a. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Marju Agarmaa ning Triin Raag Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnast. Õiguskomisjon otsustas teha kaks parandust. Esimese parandusega täpsustati neid omadusi, mis peavad olema ohvriabiteenuse osutajal. Seaduseelnõusse sai sisse selline punkt, et füüsilisel isikul peavad olema ohvriabitööks vajalikud kõlbelised omadused ja pädevus. Samuti asendati seaduses sõna "eeluurimisasutus" sõnaga "uurimisasutus", mis on juriidiliselt täpne. Kõik need parandused tehti konsensusega. Komisjonis otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 27. märtsil ehk täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 28. märtsil. Kõik need otsused tehti konsensusega.

Suur tänu, kolleeg Kalle Jents! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Nagu öeldud, on selle seaduseelnõu kohta tulnud kaks muudatusettepanekut, mis mõlemad on tulnud õiguskomisjonilt ja on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 379 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnepulti lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi. Määrus on otsekohalduv, kuid teatud aspektid vajavad eraldi ülevõtmist Eesti seadustesse. Sellega eelnõu tegelebki.
Mõne sõnaga sellest, mida määrus ette näeb. Nende nõuete kohaselt on vedaja kohustatud tagama, et teave konkreetse reisi ja reisijate õiguste kohta on kättesaadav, samuti peab ta looma puuetega või piiratud liikumisvõimega reisijatele tingimused transpordivahendi kasutamiseks. Lisaks on kõnealuses Euroopa määruses sätestatud vedaja kohustused reisi katkemise või pikaajalise hilinemise korral. Näiteks tuleb juhul, kui väljumine tühistatakse või see hilineb üle 90 minuti, reisijatele pakkuda tasuta suupisteid, einet või karastusjooke mõistlikus koguses, pakkuda majutust, kui ööbimine on tingitud reisi edasilükkamisest (kõige rohkem kolmeks ööks) ning võimaldada valida tasuta marsruudi muutmise või piletihinna hüvitamise vahel. Ka juhul, kui hilineb reis, mis oleks pidanud kestma vähemalt neli tundi, on reisijal õigus saada hüvitist 25% või 50%, olenevalt planeeritud reisi ja hilinemise pikkusest. Reisijale hüvitatakse 25% piletihinnast järgmistel juhtudel: üle nelja tunni kestma pidanud reis hilineb vähemalt ühe tunni, kuni kaheksa tundi kestma pidanud reis hilineb vähemalt kaks tundi, 24 tundi kestma pidanud reis hilineb vähemalt kolm tundi või üle 24 tunni kestma pidanud reis hilineb vähemalt kuus tundi. Sellisel juhul hüvitatakse reisijale 25% piletihinnast. Kui hilinemine ületab eespool mainitud ajad kahekordselt, tagastatakse 50% piletihinnast.
Euroopa määrus näeb ette arvestada ka meresõitu mõjutavaid ilmastikuolusid ja erakorralisi asjaolusid, kui vedaja tõendab nende olemasolu. Vedajal ei ole kohustust pakkuda majutust ega maksta hüvitist, kui reisi tühistamise või hilinemise põhjus on ohutut laevaliiklust takistavad ilmastikuolud (tugev tuul või hoovus, torm, rasked jääolud, erakordselt kõrge või madal veetase) või laevafirmast sõltumatud erakorralised asjaolud (loodusõnnetused, terrorirünnakud, merel toimuvad otsimis- või päästeoperatsioonid). Selline lähenemine on vajalik, et vältida olukordi, kus lisakuludest hoidumiseks sõidab laev merele ka raskete ilmastikuolude korral, mistõttu pannakse reisijad ohtu, või ei osaleta merepäästeoperatsioonidel.
Kõik see, mis ma eespool rääkisin, on Euroopa Liidu määruse refereering. Me teame, et Euroopa Liidu määrus on otsekohalduv. Kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse eelnõus nähakse ette, et vastutav amet, kes kontrollib nende nõuete täitmist, on Tarbijakaitseamet, ta menetleb merereisijate kaebusi vedaja või sadamapidaja kohta. Samuti kehtestatakse selle eelnõuga vedajatele ja sadamapidajatele sanktsioonid määruses sätestatud nõuete rikkumise eest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi ettekandjale ei ole. Ma kutsun ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Peale ministri nii sisukat sõnavõttu on vähe midagi lisada, võib-olla ainult seda, mis toimus komisjonis. Majanduskomisjon arutas kaubandusliku meresõidu seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 18. märtsil s.a. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis seal põhjaliku ülevaate, kuigi mitte nii põhjaliku kui täna, tänane ettekanne oli tunduvalt põhjalikum. Oma kommentaaridega esinesid ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots ning merendustalituse peaspetsialist Anton Merits. Kuna Riigikogu menetluses on teinegi sarnase sisuga eelnõu, nimelt eelnõu 353, tegi minister Juhan Parts ettepaneku kaaluda, kas võiks eelnõude 386 ja 353 menetluskäigud ühendada.
Komisjon tegi ka menetluslikud otsused, mis olid konsensuslikud. Esiteks otsustati lisada selle eelnõu esimene lugemine Riigikogu päevakorda 27. märtsil ehk täna, teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. aprill 2013 kell 17. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Lillo! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 386 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. aprilli kell 17.
Eelnõu 386 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul teile tutvustada Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Loomulikult on see väga hea eelnõu.
Arvestades, et täna on Riigikogu töö olnud väga efektiivne ja kiire, proovin ka mina tutvustada seda eelnõu efektiivselt ja kiirelt. Eelnõu peamised eesmärgid on aidata täita Eesti rahvusvahelisi kohustusi. Selleks me korrastame ametialaste kuritegude regulatsiooni ja kriminaliseerime rahapesualase kokkuleppe, samuti ajakohastame karistusseadustiku sõnastust. Peatungi peamistel muudatustel, mis Eesti õiguskorras tehakse.
Esiteks, ametialaste kuritegude osas muudetakse süsteemsemaks nii avaliku sektori kui ka erasektori ametiisiku definitsioon. Need muudatused tulenevad osaliselt Eesti rahvusvahelistest kohustustest ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest, osalt aga vajadusest muuta karistusõigus süsteemsemaks ning vältida ebaproportsionaalsust ja eksitavaid korraldusi.
Teiseks täpsustatakse vastutust pistise ja/või altkäemaksu korduva võtmise eest. Nimelt arvestatakse pistise või altkäemaksu andmise või võtmise kvalifitseerimisel raskendava asjaoluna korduvust nii pistise kui ka altkäemaksu varasema võtmise või andmise korral. Kehtiva redaktsiooni järgi on raskendav asjaolu pistise korral vaid varasem pistise andmine või võtmine ja altkäemaksu korral vaid varasem altkäemaksu andmine või võtmine.
Kolmandaks muudetakse universaaljurisdiktsiooni sätte sõnastust laiemaks, arvestades asjaolu, et mitmed rahvusvahelised kriminaliseerimispõhimõtted ei tulene mitte rahvusvahelistest lepingutest, vaid rahvusvahelisest tavaõigusest või Euroopa Liidu direktiividest. Samuti laiendatakse aktiivse natsionaalsuspõhimõtte kohaldatavust juhtudele, kui korruptsioonikuritegu on toime pandud välismaal ilma topeltkriminaalsuse nõuet kohaldamata. See tähendab, et kui ka teo toimepanemise paigas ei ole see tegu karistatav, kohaldub Eesti karistusõigus Eesti kodaniku, ametiisiku või Eestis registreeritud juriidilise isiku toimepandud teo suhtes. Muudatused on seotud GRECO ehk riikide korruptsioonivastase ühenduse soovitustega.
Neljandaks, tulenevalt Eesti rahvusvahelistest kohustustest loetakse karistatavaks sellise kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on rahapesukuriteo täideviimine.
Lõpuks mainin tehnilisemat laadi muudatusi. Nimelt muudetakse kehtetuks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse sätted, mis sisaldavad viidet karistusjärgse kinnipidamise instituudile. Teatavasti on karistusjärgse kinnipidamise instituut tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja seega mittekohaldatavaks. Samuti muudetakse karistusseadustiku sätteid, mis on jäänud juba toimunud seadusmuudatustega muutmata, kuid on muutunud mitteajakohaseks, näiteks asendatakse mõiste "Euroopa Ühendus" mõistega "Euroopa Liit".
Ma usun, et sellega on ülevaade antud. Ma kindlasti toetan õiguskomisjoni seisukohta, et esimene lugemine tuleks lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, härra justiitsminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! See on väga tervitatav eelnõu. Mulle meeldib see, et karistusseadustiku teatud sätted, mis puudutavad ametiisikuid, viiakse kooskõlla uue, 1. aprillist kehtima hakkava korruptsioonivastase seadusega. Aga uues korruptsioonivastases seaduses on reguleeritud selline tegu nagu mõju korruptiivne kasutamine. See sarnaneb praegu, nagu öeldakse, surnud olekus oleva mõistega "mõjuvõimuga kauplemine". Kas seaduseelnõu väljatöötamisel ei nähtud vastuolu, et korruptsioonivastases seaduses toodud "mõju korruptiivne kasutamine" on sisult sarnane karistusseadustiku mõistega "mõjuvõimuga kauplemine", aga lahendust see seaduseelnõu nagu ei paku?

Aitäh! Käesolev seaduseelnõu, jah, seda fookusesse ei võtnud. Eelnõu koostamisel me lähtusime sel hetkel probleeme põhjustanud sätetest. Hea küsija kindlasti teab, et praegu on käimas laiem karistusõiguse revisjon. Loodetavasti saab ka küsija mainitud mõjuvõimuga kauplemise paragrahv mingid selgemad piirjooned. Me oleme oma tööga päris lõpusirgel, 8. aprillil on järgmine komisjoni kokkusaamine. Me oleme seadnud eesmärgiks, et suve alguseks peab eelnõu olema sellisel kujul, et me saame saata selle kooskõlastamisele ja sügisel loodetavasti parlamenti. Kuna sellest tuleb väga mahukas eelnõu, seal tehakse karistusseadustiku kohta eeldatavalt üle 300 muudatusettepaneku, siis võib eelnõu menetlemine võtta ka parlamendis märkimisväärse aja. Aga ma usun, et Eesti õiguskorra selgemaks ja sisukamaks muutmiseks on seda eelnõu hädasti vaja.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Kokkuleppe sõlmimise eest, mille eesmärk on rahapesu täideviimine, karistatakse kuni üheaastase vangistusega. Kust see üks aasta võetud on, kas praktikast? Või on see ettepanek tehtud selleks, et eelnõu natuke korrigeerida?

Aitäh! Karistuse valimisel tuleb loomulikult lähtuda karistuse mõjususest ja proportsionaalsusest. Vaatame karistusseadustikku tervikuna. Seal on selged põhimõtted, millist liiki kuritegude puhul on millist liiki karistused ette nähtud, kas piirdutakse ainult rahalise karistusega või räägitakse ka vangistusest. Kuritegude raskusastmetega on samamoodi. Selle kuriteo raskusastet arvestades sai sanktsioonimäär seetõttu valitud just selline, nagu te praegu ette lugesite.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Palun kõnepulti õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Lugupeetud kolleegid! 18. märtsil vaatas õiguskomisjon selle eelnõu läbi. Kohale olid kutsutud ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet ja ministri nõunik Kätlin Ots. Üldiselt oli juttu kõigest sellest, millest siin ka täna on räägitud. Ma juhin tähelepanu ühele probleemile, mille üle toimus väike diskussioon, aga seaduse formuleering jäi nii, nagu see eelnõus on esitatud.
Küsimus on selles, kas saab rakendada kriminaalõigust ja kriminaalõiguslikke sanktsioone tegude eest, mis on sooritatud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Teatavasti on kriminaalõigus üks neid valdkondi, kus kehtib territoriaalsuse põhimõte. Teiste sõnadega, üldjuhul kehtib kriminaalõigus selle riigi territooriumil, kus kriminaalõigus on kehtestatud, ehk Eesti kriminaalõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Olles natuke arutanud selle asja poolt- ja vastuargumente, esitasid mitmed komisjoni liikmed näiteid ja kinnitasid, et altkäemaksu ja korruptsiooni puhul pole selline praktika kaugeltki mitte ainulaadne. Muu hulgas toodi näiteks 1977. aastal kehtima hakanud USA korruptiivse äritegevuse seadus ("Foreign Corrupt Practices Act"), mille kohaselt on Ameerika Ühendriikide kodanikud kriminaalkorras karistatavad ka siis, kui nad pakuvad altkäemaksu või korrumpeerivad oma kolleege Jaapanis, Indias, Aafrikas või kus iganes. Juhiti tähelepanu sellelegi, et arutatava seaduseelnõu seadusena vastuvõtmine tugevdab meie ärimeeste positsiooni välismaal. Nimelt, näiteks Venemaa ametnikud ei ootagi USA ametnikelt altkäemaksu, sest nad teavad, et USA ametnikud alluvad selle seaduse mõjule. Samamoodi on vastu võetud analoogilisi regulatsioone Saksamaal ja mitmes teises Euroopa Liidu riigis. Niisiis, me mööname, et tegemist on suhteliselt haruldase juhtumiga, kus kriminaalseadus muutub eksterritoriaalseks. Samas mööname, et mitmes maailma riigis on seda tehtud ning see on andnud võitluses korruptsiooni ja korruptiivse äripraktikaga väga positiivseid tulemusi.
Pärast selle probleemi arutelu ja mõningate teiste, suhteliselt vähem oluliste küsimuste arutamist langetati otsus saata eelnõu menetlemiseks täiskogu päevakorda 27. märtsil ehk täna. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada (otsus langetati konsensusega). Meie ettepanek on määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. aprill kell 17.15. Pärast seda läks komisjon laiali. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 393 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. aprilli kell 17.15. Eelnõu 393 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, päevakorrapunktid said läbi arutatud ja istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.41.