Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit.

Head ametikaaslased! Kõigepealt on meil võimalus kuulata ära Riigikogu liikme ametivanne. Seoses sellega, et Jaanus Rahumägi loobub oma mandaadist Riigikogu liikmeks saada, saab Riigikogu liikmeks asendusliige Tiina Lokk-Tramberg. Palun teid, proua Lokk-Tramberg, Riigikogu kõnetooli, et anda ametivanne!

Head kolleegid ja hea Riigikogu aseesimees! Mul on tõepoolest öelda teie ees väga olulised sõnad: mina, Tiina Lokk-Tramberg, asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XII koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Aitäh! (Aplaus.)

Head ametikaaslased! Nüüd palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Jaanus Tamkivi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel menetlusse Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Sisu on selles, et praegu veel selle komisjoni liige Arto Aas on asunud ELAK-i komisjoni liikmeks, valitud seal ka esimeheks, saanud juurde väga palju tööd ja seetõttu loobub tööst riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Meie ettepanek on, et uueks liikmeks saab Andre Sepp, asendusliikmena jätkab Aivar Sõerd. Tänan tähelepanu eest!

Palun Riigikogu kõnetooli Priit Toobali!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Minul ja veel tervel real Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on taas hea meel üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See puudutab riigisaladuse lekkimist. Tegu on sama teemaga, mida me arutasime esimese punktina tänases infotunnis, aga infotund võimaldab seda teha piiratud aja jooksul ja me anname peaministrile võimaluse sel teemal siinsamas puldis veel kord kõnelda ja meie küsimustele vastata.
Riigisaladuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek, kaitstes riigisaladust avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikutele teatavaks saamise eest. Isikud, kellel on õigus riigisaladusele ligi pääseda, on kohustatud hoidma neile teatavaks saanud riigisaladust. Konkreetne juhtum, millele see arupärimine tugineb, on seotud Kaitsepolitseiameti raportiga, mis sai avalikkusele ilmsiks 7. detsembri ajalehes Äripäev. Kapo hoiatas selles riigifirmat noolivate äriliidrite eest. Artiklis tuuakse lugejateni lugu sellest, et Kaitsepolitseiamet saatis ministritele ja presidendile salajase raporti, milles viidati võimalikele riskidele riigifirma EVR Cargo uue juhi otsimisel. Kogu juhtum on kahetsusväärne näide sellest, et Vabariigi Valitsuse minister Juhan Parts ei arvesta Kaitsepolitseiameti raportit ning riigi julgeolekut ohustavat riski. Arupärijad peavad silmas ennekõike küsimust, miks ei arvestatud Kaitsepolitseiameti raportit. Samuti on ilmselge julgeolekurisk salajase raporti jõudmine ajakirjandusse. Esitame kolleegidega peaministrile kokku viis küsimust. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Kaja Kallase!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon esitab Riigikogu otsuse "Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Seoses sellega, et arengufondi nõukogu liikme Urmas Reinsalu Riigikogu liikme volitused on peatunud, peaks Eesti Arengufondi seadusest lähtuvalt tema asemele nimetama uue nõukogu liikme. Seepärast majanduskomisjon Riigikogu otsuse eelnõu esitabki. Aitäh!

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Kristen Michali Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud järgmised muudatused komisjonide koosseisus. Esiteks, Riigikogu liikme Kalev Lillo lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohalt; teiseks, Riigikogu liikme Arto Aasa asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale; kolmandaks, Riigikogu liikme Tõnis Kõivu asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme kohale; neljandaks, Riigikogu liikme Remo Holsmeri lahkumise majanduskomisjoni liikme kohalt ning asumise rahanduskomisjoni liikme kohale; viiendaks, Riigikogu liikme Kristen Michali asumise majanduskomisjoni liikme kohale. Ka on Riigikogu juhatus kinnitanud Riigikogu liikme Arto Aasa Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Marianne Mikko Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimeheks. Jõudu kõikidele ametikaaslastele nende töös!
Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. detsembril algatatud maareformi seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. detsembril algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – kultuurikomisjon.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Nüüd täpsustame päevakorda. Eile jäi meil pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 272 esimese lugemise arutelu. Ma palun uuesti Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi, et jätkata küsimustele vastamist. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud ettekandja! Paar päeva tagasi küsisin siin saalis kultuuriministrilt, milline on tõenäosus, et kui tehakse 18 filmi, siis juhuslikult valitud 18 tegelase hulgas on kaheksa reformisti ja kümme parteitut. Vastus oli, et vähem kui pool, sest kaheksa 18-st poolt tõesti ei moodusta. See näitab, et matemaatikaga ja üldse loogikaga on meil probleemid väga suured, kuigi seda annaks õppida oma emakeeles. Samas julgevad haridusministeeriumi kõrged ametnikud rääkida, et vene gümnasistidel on kergem ja tõhusam õppida matemaatikat eesti keeles kui oma emakeeles. Kas te oskate selgitada, kust selline ebaprofessionaalsus, mis on lausa meditsiinilise idiootsuse tasemel, ilmub sinna haridusministeeriumi? Ja kuidas nad julgevad sellist idiootsust ka veel välja öelda?

Hea küsija! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna meil on siin saalis ka palju uusi nägusid, siis ma kohe vastan teie küsimusele, aga kõigepealt tuletan meelde, mida me siin arutame. Me nimelt arutame siin põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mis reguleerib ja täpsustab meie ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja austame neid ametikaaslasi, kes soovivad kuulata! Ma palun, et saalis oleks vaikus!

Me soovime täpsustada, millises ulatuses ja mil viisil me soovime riigikeelt õpetada. Täpsemalt, meie muudatusettepanek on rõhutada vajadust riigikeelt osata ja eesmärki eesti keelt õpetada eesti keele kaudu. Täpsustame ka neid kohustuslikke aineid, mida tulevikus kõik muukeelsed koolid gümnaasiumiastmes peavad õpetama eesti keeles, tagamaks õpilastele väga hea riigikeele oskus, mis võimaldab neil siseneda edukalt tööjõuturule ning loomulikult õppida edasi ka kõrgkoolis eesti keeles.
Mis puutub Vabariigi Valitsuse arvamusse eelnõu 272 kohta, siis seal on tõepoolest väidetud, et see on stereotüüpne lähenemine, et loodusaineid, matemaatikat, füüsikat, keemiat ei saa õpetada eesti keeles. Loomulikult on kõiki aineid võimalik õpetada võõrkeeles nendele noortele inimestele, kes on andekad. Ja nagu ma eile statistikale viidates ütlesin, neid vene emakeelega lapsi, kes lähevad kas juba esimesse klassi või põhikooli III astmes näiteks peale keelekümblust või intensiivset eesti keele õpet või pärast venekeelset põhikooli eestikeelsesse gümnaasiumi, on iga aasta üsna palju.
Aga on palju ka noori inimesi, kes erinevatel põhjustel soovivad õppida süvendatult reaalaineid. Küllap te teate väga hästi, teie abikaasa on ju suurepärane reaalainete õpetaja, et on koole ja väga häid pedagooge, kes on koostöös ainesektsioonidega väga selgelt tõestanud, et vähemalt laia matemaatikat ei saa kõrgel tasemel noortele inimestele õpetada, kui keelt suurepäraselt ei vallata. Ja kahjuks kõikidel noortel õpetajatel sellist keeleoskust ei ole ning võib karta, et õpilaste teadmised reaalainetest selle tõttu kannatavad. Sellest tulenevalt ongi ettepanek pöörata erilist tähelepanu nendele ainetele, kus noortel on võimalik keelt praktiseerida, aga mille puhul valmistumine riigieksamiteks selle tõttu ei kannata. Kui on tegu ainega, kus on vaja väga erilisi ülesandeid selgitada, siis seda kindlasti ei ole võimalik võõras keeles teha.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Vabariigi Valitsuse arvamusest selle eelnõu kohta võib lugeda, et probleem on pigem selles, et kohalikud omavalitsused, kes ei ole korrastanud koolivõrku, jätkavad õppetööd ka koolides, kus gümnaasiumiosas on alla saja õpilase. Kuidas hinnata ministeeriumi algatatud koolivõrgu ümberkorraldamist ning kui vajalik see sinu hinnangul praegustes Eesti oludes üldse on?

Hea küsija! Kõigepealt tõepoolest, kui pidada eesmärgiks head eesti keele kui riigikeele oskust, võimet seda keelt hiljem tööturul ja edasiõppimisel kasutada, siis ei ole mitte ühegi uurimusega põhjendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ehk siis ka Vabariigi Valitsuse kirjalik arvamus, et kui õpilasi on sada või vähem, siis nende keeleoskus on juba ette teada olevalt kehvem kui suuremates gümnaasiumides. On selge, et nii lihtsustatult ei saa inimeste keeleoskust analüüsida. Kõik sõltub väga selgelt eeltööst põhikooli tasandil, sõltub õpetajatest, aga kindlasti ka lapsest endast. Samas, vahest on väikeses gümnaasiumis tõesti ka erisusi, mis võivad põhjustada eesti keele riigieksamil madalamaid punkte. Kindlasti tuleb selliste analüüside puhul arvestada igat nüanssi, enne kui hakata üldistades kinnitama, et väikeses koolis ei saa anda head haridust.
Kui põhjendatud ümberkorraldused on? Meie fraktsiooni seisukoht on olnud väga pikka aega üks: lahutatud gümnaasium ehk eraldiseisvad 10., 11., 12. klassid on kindlasti väga tervitatav nähtus, kui lastevanemad ja koolipidaja soovivad seda kas erakooli, munitsipaalkooli või riigikoolina luua. Aga see ei tähenda, et teised gümnaasiumid tuleb sulgeda või et on õigustatud seisukoht, et näiteks riigi finantseerimine saab olema tagatud ainult puhastele gümnaasiumidele. Kõik me oleme väga huvitatud analüüsist, kuidas on Treffneri gümnaasiumil läinud, kui tugevat reaalharidust ta annab, kui tugevaid valikaineid selles koolis pakutakse tänu sellele, et seal on väga palju sarnaste huvidega väga hästi õppivaid noori inimesi, väga andekaid noori inimesi, kes tulevad üle kogu Lõuna-Eesti kokku. Selles mõttes on Treffneri kool väga positiivne.
Kui Virumaalgi tekib selliseid gümnaasiume, mis meelitavad kas tugevate reaalainete või väga tugeva keeleõpetusega üle kogu maakonna noored inimesed kokku – miks mitte. Aga see ei anna kindlasti alust väita, et õpetajate täienduskoolitus, mille Rahandusministeerium on välja pakkunud, peaks lähtuma ainult suurte gümnaasiumide teesist. Kindlasti mitte! Siin ei ole see põhjendus kuidagi õige.
Võib-olla kvaliteedi koha pealt veel nii palju, et see probleem ei puuduta ainult vene ja eesti koole, see puudutab ka väikseid maagümnaasiumeid. Mõni aasta tagasi saatsid näiteks Pärnumaa gümnaasiumid lausa kirjalikult Riigikogule ülevaated oma lõpetajatest, et konkreetsete näidete varal tõestada, et nende lennud on väga erineva lõpetajate kvaliteediga. Aga isegi nendest lendudest, kus riigieksamite tulemused ei olnud head ega mahtunud meie mõistes TOP 20-sse, on paljud noored inimesed väga edukalt edasi õppima läinud ja suutnud endale töö leida ja pere luua. Kindlasti gümnaasiumide massiline sulgemine piirkonniti mõjub halvasti noorte inimeste võimalustele, kuni me ei ole käivitanud kõiki sellega seotud sotsiaalseid meetmeid alates sotsiaalsest toetusest gümnasistidele, ühiselamutest, transpordist ja lõpetades kõige muuga.
Eriti ettevaatlikud me peame olema gümnaasiumivõrgus ega tohi ära unustada õppekeele probleemi. Näiteks on korduvalt väidetud, et Tallinnas on teatud piirkondades liiga palju gümnaasiume. Kui me aga võtame Tallinna koolivõrgu ja inimeste regionaalse paiknemise piirkonniti, siis mitu gümnaasiumi kõrvuti võib tuleneda sellest, et üks on eestikeelne ja teine on venekeelne. Lihtsustatult neid kokku tõsta ei tohiks. On väga palju vaja teha alusanalüüsi ning väga palju arutada kõike kohalike inimestega, lapsevanematega, enne kui üldistatult hakata statistikale toetudes likvideerimisega mängima.
Samasugune probleem on Tallinnas tõusetunud 1. klassi minekuga. Väga lihtsustatult tõmmati kõigepealt piir ja öeldi, et piirkonniti tuleb lapsed ära jagada. Aga siis olid ametnikud lõpuks silmitsi tõsiasjaga, et nime järgi ju otsustada ei saa, ja lapsevanemal tuleb teada anda, kumma keelega kooli laps tahetakse panna ja millises ulatuses ollakse huvitatud keelekümblusest. Ei saa ju määrata lapsele kooli, kus tema ainuke võimalus on keelekümblus, kui see ei ole lapsevanemale vastuvõetav.
Need kõik on aspektid, mida tuleb kindlasti arvestada ka gümnaasiumide võrgu kujundamisel. Ja ka linnati tuleb arvestada, et kui me ühe kooli teeme puhtaks gümnaasiumiks, siis ei tohi põhikooli lastele koolitee liiga pikaks kujuneda või kool ühistranspordi mõttes kättesaamatuks jääda. Ei tohi nii, et laps peab oma piirkonnast sõitma kesklinna, et kõige lähemasse põhikooli saada.

Ester Tuiksoo, palun!

Hea kolleeg! Oma arvamuses seaduseelnõu kohta toonitab Vabariigi Valitsus, et eelnõu algatajad ei tugine konkreetsele uuringule ja seetõttu ei saa eelnõu toetada. Hea ettekandja, kas sa oskad selgitada, millele tuginesid eelnõu algatajad? Kas olid mingid uuringud, mingi tagasiside, küsitlus? Palun räägi!

Eile me põgusalt sellest juba rääkisime ja ma viitasin ka uuringutele. Aga kordan lühidalt üle. Meie eelnõu on välja töötatud, tuginedes kümme aastat tagasi kogutud faktidele koostöös Tallinna Ülikooli spetsialistide ning venekeelsete koolide direktorite, õpetajate ja lapsevanematega. Kümne aasta jooksul oleme teinud pidevalt koostööd koolijuhtide ja ainespetsialistidega ning saanud oma mõtetele kinnitust. Ei ole õige jätkata nii, et me eeldame omavalitsuse ja kooli vastutust, mille puhul riik abikätt otseselt ei ulata. Me oleme koolidele ja omavalitsustele tolle 60% nõude ette kirjutanud ning käime neid kontrollimas ehk siis vana terminit kasutades inspekteerimas. On isegi võimalus, et Keeleinspektsioon kontrollib õpetajate keeleoskust. Need on kõik sellised koolile üsna ebameeldivad ettekirjutused ja see raskendab dialoogi.
Meie ettepanek on muuta süsteem ühtlasemaks ja pakkuda riigi toetust. Kõige lihtsam on selle juures toetuda uuringubaasile, millele ma ka eile viitasin. Tallinnas on sotsioloogid Iris Pettai juhtimisel viinud läbi väga tõsiselt võetavad uuringud. Ka Tallinna Ülikool on teinud uuringuid, mis käsitlevad noorte ja õpetajate hoiakuid ning võimalusi.
Nendest koolidest tulev peamine signaal on mure, et nad on pandud sundolukorda ning nende arvamusi ja väga sisulisi ettepanekuid ei arvestata. Võtame sellesama väga ülepolitiseeritud teema: Vabariigi Valitsusele on tehtud avaldusi pikendada gümnaasiumides 60% ulatuses eesti keelele üleminekut. Võime näiteks tuua väga tõsiselt võetavaid koole. Võtame Tõnismäe reaalkooli ja vene lütseumi Tallinnas, Pähklimäe Narvas – need on vaieldamatult vabariigi tugevaimate gümnaasiumide hulgas, selles ei ole mitte mingit kahtlust. Nimetatud kirjad on olnud väga põhjalikud. Mida on need koolid taotlenud? Koolid on tegelikult kinnitanud, et nad ei ole selle ja teise aine õpetamiseks õpetajaid leidnud. Nad on üles loetlenud asjaomased konkursid, kus nad ei ole otsinud mitte lihtsalt õpetajat, kes oskaks eesti keeles õpetada, vaid õpetajat, kes on võimeline töötama kakskeelses keskkonnas ning olema valmis minema sel teemal täienduskoolitusele. Selliste inimeste leidmine kooli ei ole praeguse palgafondi juures lihtne ja peab ütlema, et piirkonniti on see väga-väga probleemne. Eriti raske on olukord Narva piirkonnas, kus selliste väljakutsega silmitsi seisma pidavate pedagoogide leidmine on väga keeruline. Need on need küsitud uuringud ja nendest selgunud hoiakud kinnitavad, et dialoog on praegu väga-väga oluline.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 272 algataja! Minu küsimus on selline: kas on olemas mingitel uuringutel põhinev statistiline näitaja, millest võib järeldada, et vene noored räägivad inglise keelt paremini kui eesti keelt? Ja kui nii on, siis mis on see põhjus?

Härra Klaas on valmis tutvustama meile üht uuringut. Ma loodan vähemalt, et järgmine komisjonipoolne ettekandja seda teeb. Kui see on Paul-Eerik Rummo, siis ehk annab härra Klaas talle võimaluse seda uuringut tutvustada. Eile me puudutasime mõnel määral inglise keele võimalusi ja inglise keele väljakutseid kõrgharidusreformi raamistikus. Ka vene koolide hulgas on mitu keelekallakuga kooli. Loomulikult on nende noorte inimeste võõrkeeleoskus suurepärane ja nende väljakutsed väljaspool. Peamine on siiski motivatsioon. Elult väljaspool Eestit oodatakse palju ja see mõjutab noori inimesi õppima väga hästi võõrkeeli. Nad soovivad siseneda rahvusvahelisele turule. Kindlasti mõjuvad motiveerivalt ka tänapäeva internetikeskkond, sotsiaalmeedia ja kogu muu suhtlus maailmaga, mis ilmselgelt on ingliskeelne. Meie noorte vene või eesti või mõne muu keele taustaga inimeste inglise keele oskus on läinud väga-väga heaks. Mitte ainult riigieksami tulemused pole head, vaid ka noorte võimekus inglise keeles edasi õppida ja selles keelekeskkonnas töötada on suurepärane.

Viktor Vassiljev, palun!

Hea Mailis, jutt keerleb siin põhiliselt selle ümber, et emakeeles ainete omandamine on lastele parim ja nad saavad sel juhul info paremini kätte. Raske on sellele vastu vaielda. Võib-olla oleks otstarbekam õpetada ka riigikeelt laste oma keeles?

Kui rääkida Eestis elavatest vähemusrahvustest, siis neid on üle 180. Meil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses umbes kümme aastat juba sees võimalus, et kui tegu on vähemalt 15 õpilasest koosneva grupiga, siis saavad nad õppida oma emakeelt. Kool peab koostöös omavalitsuse ja riigiga selle tagama. Kui me vaatame tegelikku pilti, siis on koole, kes on avanud keeleõppeks omakeelsed grupid, üsna vähe. Põhjusi on mitu. Esiteks ei paikne rahvusgrupid ühes piirkonnas, lapsed ei käi tingimata ühes ja samas koolis. Ka ei pruugi rahvusgrupid olla huvitatud munitsipaal- või era- või riigikoolis keeleõppetundidest kooliprogrammi raames, osa eelistab pigem pühapäevakooli ja kultuurikeskuste vormi. Väga levinud oli see aegadel, kui pühapäevakoole üsna hästi rahastati. Kriisi ajal neid summasid kahjuks kõvasti kärbiti, aga võime öelda, et nendes kultuuriseltsides on huvi kultuuri tegemise kaudu ka emakeelt õpetada.
Nüüd, kas eesti keele õpetus rahvuskeeltes oleks põhjendatud? Praegu on siiski meie tähelepanu pigem olnud vene koolides toimuval eesti keele õppel. Kultuuriseltsidele ja muukeelsetele koolidele oleme märksa vähem tähelepanu pööranud, näiteks rahvusvahelises koolis õpetatakse eesti keelt pigem lisaainena. Kas on põhjendatud eeldada, et meil tulevikus asutatakse rohkem ka muude õppekeeltega koole? Üsna pikalt on seda arutanud ukrainlased, ka on päris kaua räägitud türgikeelsest koolist Eestis, aga ühegi sellise konkreetse kooli näidet veel ei ole. Seetõttu ei ole rahvusvähemuste puhul emakeele kaudu eesti keele õpe riikliku hariduspoliitika seisukohalt praegu aktuaalne.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Eile sa rääkisid küsimustele vastates sellest, et kui eelmises koosseisus arutati PGS-i, siis me leppisime kokku, et seda, mis puudutab venekeelseid koole, me arutame eraldi peale seda, kui põhimõtteliselt on asjad paika pandud. See osa jäi siis välja. Nüüd pakutakse meile välja üks samm, kuidas probleemi tervikuna lahendada. Kuidas sa mõtled: kui esimene samm on selline, siis kui palju üldse muudatusi oleks vaja teha? Kui palju eraldi eelnõusid oleks otstarbekas teha? Võib-olla koostada terve plokk ja sellega välja tulla? Kuidas sa seda hindad?

Hea küsija! Vabariigi Valitsus kinnitas eelmisel nädalal põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uue versiooni ja saatis selle teele Riigikogu poole. Seni ei ole see küll veel kohale jõudnud, aga küll ta jõuab. Seega on üsna tõenäoline, et meil seisab ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tõsine ja pikk arutelu. Täna ütles ka minister Aaviksoo, et tugispetsialistide küsimus tuleb kindlasti uuesti lahkamisele võtta. Tuleb arutada rahastamist ja ka erivajadustega laste õppeprobleeme, mis on viimasel ajal selgunud. Samuti on probleeme tekkinud seaduse rakendamisel.
Vaieldamatult tuleb uuesti analüüsida õppekeele küsimust, mis on sisse kirjutatud nii lihtsustatult, et see ei anna koolidele piisavat kindlust. Ning teiselt poolt ei anna see täidesaatvale võimule ehk meie ministeeriumile konkreetseid ülesandeid. Vastutus on praktiliselt jäetud õpetaja tasandile. Kui noor inimene ei saa keelt selgeks, siis on see tema, tema vanemate ja tema õpetaja probleem, kuigi riigil ei ole piisavalt vahendeid, riik ei anna piisavalt tuge, riigil ei ole süsteem välja arendatud. See ei saa riigikeele õppe puhul olla iga õpetaja, iga kooli, iga lapsevanema probleem, selle peab tagama riiklik süsteem.
Ma väga loodan, et kultuurikomisjon on võimeline poliitikast üle olema ja rääkima asjast sisuliselt. Usun, et ka selle teema arutelul me süveneme sisusse ja analüüsime probleeme, mis on praktikas üles kerkinud. Nagu ma komisjoni esimehe noogutusest järeldan, on olemas valmisolek, et me selle uue eelnõuga, mis Vabariigi Valitsuses ja kooskõlastusringi ajal oli väga pikalt töös, ei hakka kiirustama, vaid tõepoolest samm-sammult analüüsime läbi kõik põhimomendid.

Yana Toom, palun!

Austatud ettekandja! Ma olen venelasena eesti keele ära õppinud ja olen selle üle väga uhke ja tegelikult ma seda keelt väga armastan. Mul on olemas väike märkmik, kuhu ma panen kirja kõikvõimalikud huvitavad väljendid. Ütle, palun, eestlasena mulle, venelasele, kas mu mulje on õige, et eesti keelega on viimastel aastatel midagi nagu juhtumas? See ei ole enam see! Mina leian oma märkmiku jaoks üha vähem väljendeid. Ja asi pole selles, et ma olen nii täiuslikult selle keele ära õppinud. Ma ütlen endiselt "jeuro", mille üle mu pinginaaber kogu aeg irvitab. Mu küsimus on järgmine. Suur hulk venelasi on eesti keele ära õppinud ja räägib seda väikese aktsendiga. Kas see on eesti keelele hea või tuleks midagi kiiremas korras ette võtta? Mina vähemalt kuulen, et see pole enam see keel, mis ta oli kümme aastat tagasi.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Loomulikult on kõik teisedki küsimused väga head olnud. Kui vaadata eesti keele arengukava, millele ma eile ka viitasin – tuletan veel kord meelde, et on olemas selline väga huvitav dokument, mis püüab välja joonistada aastate 2011–2017 eesmärke, käsitledes ka neid probleeme –, siis see toob välja ka keelespetsialistide mured seoses eesti keele sõnavara arendamise ja keele pideva muutumisega. See mure puudutab ka tehnoloogiat ja teaduskeele arendamist. Kirjas on ka väga konkreetsed ettepanekud, mida me võiksime siin Riigikogus aeg-ajalt meelde tuletada ja rakendada.
Kas eesti keel on muutunud? Kindlasti on siin saalis märksa paremaid selle eriala tundjaid, kuid ma kuulasin aastaid "Keelekõrva" saateid, mis kuulusid mu lemmikute hulka. Oli väga huvitav kuulata analüüse, mida selle valdkonna tipud seal esitasid. Pean ütlema, et "Keelekõrva" saate järel mõtlesin alati, et tõepoolest, eesti keele sisulise tööga me peaksime märksa rohkem tegelema.
Te viitasite, et kui meil tekib aina rohkem inimesi, kes eesti keelt korrektselt ei oska, siis me peame sellega kuidagi laiemalt ja süsteemsemalt tegelema. See vastab tõele. Ma rääkisin eilegi, et suures tuhinas aeg-ajalt haridusse liiga palju poliitikat segades võime millalgi olla silmitsi olukorraga, kus eesti keelt ei õpetata sellel tasemel, mida me eeldame ja vajame. Võib juhtuda, et me kasutame oma ressurssi väga valesti. Midagi eesti keele õpetuse metoodikas ja aine atraktiivsuses on kindlasti paigast ära, kui inimesed õpivad kümme aastat, aga ei saa seda selgeks. Koolisüsteemis on võõrkeelte õpetamiseks tänapäeval väga palju võimalusi ja me peaksime eesti keele õppele märksa laiemat kui ainult poliitilist tähelepanu pöörama.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus on natuke laiem ja haakub väga paljude eespool küsinute mõtetega. Mina vaatan asjadele majanduse poole pealt ja näen, et Eesti praegune elanikkond ei ole enam jätkusuutlik. Ilmselt seisab ühiskonnal ees debatt, keda siia asustada, kust ja kui palju. Ülikoolis enam kõiki aineid valdavalt eesti keeles õppida ei ole võimalik. Mis sa arvad, millal tuleks ikkagi lõpuks maha istuda ja alustada sisulist debatti, milline see eesti keele staatus on? Muu maailm surub ju meile niimoodi peale, et kui tahad saada endale mingit adekvaatset paberit, siis tegelikult eesti keeles hakkama saamine enam võimalik ei ole. Kas sa oled sellele mõelnud? Endise haridusministrina peaksid aru saama, et probleem on tõsiselt olemas.

Ma juba eile rõhutasin ja rõhutan täna üle, et loodetavasti Eesti ühiskonnas laiemalt, aga kindlasti vähemalt poliitilisel tasandil ei ole kaalutud ega hakata kaaluma küsimust, kas Eestis ikka peab olema üks riigikeel. Eestis on üks riigikeel, see on eesti keel ja sellel on eriline staatus. See tähendab, et meil on kõigil kohustus õppida ja õpetada seda keelt, sellest lugu pidada ja seda arendada ning loodetavasti me tahame seda ka kodus rääkida.
Nüüd, järgmine küsimus on see, milline on meie ülejäänud keelte staatus ja millist rõhku me paneme üldse keeleõppele koolides. Ma püüan teid julgustada: ärge olge nii mures! Kogu Euroopa on juba üsna mitu aastat tagasi seadnud eesmärgiks, et noored inimesed võiksid osata nelja võõrkeelt. Väikeses riigis on nelja võõrkeele oskus kindlasti äärmiselt oluline. Minu jaoks on alati olnud eeskujuks Šveitsi haridussüsteem, kuigi poliitiline taust ja keeleline olukord on seal teine. Õpingute ajal väljaspool Eestit tutvusin kahe kaasõpilasega, kes olid Šveitsist pärit. Nad kinnitasid, et gümnaasiumiastmes lugesid nad kirjandustundides kirjandust originaalkeeles. Kui me kunagi saavutame selle taseme, et me suudame gümnaasiumis lugeda vene autoreid vene keeles ja saksa autoreid saksa keeles, prantsuse autoreid prantsuse keeles ja inglise autoreid inglise keeles, siis me oleme jõudnud oma väikeriigis tasemele, mille väga mitmed Euroopa väikeriigid on juba saavutanud. Nende noored inimesed oskavad väga hästi võõrkeeltes suhelda. See on meile kindlasti väljakutse. Samas see ei kõiguta eesti keele kui erilise keele staatust meie riigis, sest see on ainukene maa, kus eesti keelt sellisel tasemel räägitakse.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo!

Lugupeetud Riigikogu! Et arusaamatusi ära hoida, vastaksin kohe alguses ära küsimusele, mida mulle kuluaarides on esitatud. See on nimelt küsimus, mis asjaoludel eelnõu, mis anti üle juba sügisel, jõuab komisjonist Riigikogu täiskogu ette alles nüüd. Ma rõhutan, et eelnõu pidi komisjoni üksmeelsel otsusel jõudma Riigikogu ette esimesele lugemisele juba 15. novembril. See otsus langetati komisjoni 5. novembri koosolekul. Paraku juba järgmisel päeval, 6. novembril palus eelnõu algatajapoolne tutvustaja ja ühtlasi komisjoni liige Mailis Reps tungivalt esimene lugemine edasi lükata ja esimene kuupäev, millal Mailis Reps pidas võimalikuks tulla eelnõu Riigikogu täiskokku tutvustama, õnnestus leida alles nüüd ehk siis eile. Nii et 6. novembril tegi kultuurikomisjon oma eelmise päeva menetluslikus otsuses muudatuse ja tõi selle eelnõu esimest korda Riigikogu täiskogu ette tõesti hilisel kuupäeval, kui me võrdleme seda eelnõu sisseandmise ajaga. See on selle asjaolu taust.
Komisjon arutas seda eelnõu 5. novembril võrdlemisi pikalt. Eelnõu tutvustas kõigi nende argumentidega, mis on siingi kõlanud, Mailis Reps. Kohale oli kutsutud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta ning vastates komisjoni liikmete küsimustele selgitas ka laiemalt asjade seisu, mis puudutab vene õppekeelega gümnaasiumide üleminekut 60% ulatuses eesti õppekeelele.
Argumente selle eelnõu põhjendamiseks on siin kõnetoolis juba kaks päeva tutvustatud. Loomulikult oli komisjonis võimalik lisaks nendele argumentidele saada ülevaade ka Vabariigi Valitsuse seisukohast, mis, nagu siin on juba öeldud, oli seda eelnõu mittetoetav. Lisaks oli meil ka võimalus tutvuda materjaliga, mis näitab, mismoodi praegu kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nende sätete osas, mida kõnealune eelnõu muuta soovib, tegelikult võimaldab kõigi nende sammude tegemist, mis selle eelnõu eesmärgiks seatud on. Mõtlen seniste vene õppekeelega gümnaasiumide lõpetajate keeleoskuse jõudmist tasemele B2, seda ka lõimitud aine- ja keeleõppe kaudu eeskätt nende ainete andmisel, mida siin eelnõus nimetatakse. See ainete loetelu soovitakse lülitada seadusesse. Tegelikult on see juba sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koostatud ja valitsuse kinnitatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas, kus need õppeained loetletud on.
Oli veel arutlemist selle üle, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärke taotlevaid sätteid on suudetud reaalsuses rakendada sellisel viisil, et me võime rääkida, et asi on tõesti käima läinud, ilma vajaduseta seadust kuidagimoodi muuta või täpsustada. Kõlas ka kriitilisi seisukohti, kuid üldine arusaamine oli, et puudujääkidest ülesaamiseks ei ole seadust vähemalt niisugusel kujul, nagu see eelnõu ette näeb, tarvis muuta. Tegemist on halduslike, rakenduslike ja praktiliste küsimustega. Samas sedastati, et kõikidele raskustele vaatamata on olnud edasiminek just hoiakute osas. Hoiaku all on mõeldud seda, kas koolid, õpetajad ja eeskätt lapsevanemad on nõus sellise keelelise üleminekuga ja toetavad seda või töötavad nad pigem sellele vastu või on ükskõiksed. On saavutatud suur valmisolek. Ministeerium püüab pidevalt koolidega koostööd teha, et kõigist ühe või teise kooli või konkreetse situatsiooniga seotud raskustest üle saaks.
Üks selle eelnõu eesmärke on toodud eelnõu §-s 1: tahetakse muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõiget 3. Muudatus seisneks selles, et otsust eesti keelest erineva õppekeele kasutamiseks ei langetaks lõppinstantsina mitte Vabariigi Valitsus, vaid see langetataks kohapeal. See on ainuke oluline erinevus võrreldes praegu kehtiva seadusega. Nagu öeldud, teised ettepanekud on sisuliselt juba arvestatud määruse ja õppekava alusel. Selgituseks nii palju, et kui otsust selle kohta, mis õppekeelt kuskil kasutatakse, enam riigi tasemel ei langetata, siis väheneb märksa riigi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi võimalus täita oma ülesandeid kogu haridussüsteemi korraldamisel ning kontrollimisel ja ka praktilisel abistamisel.
Kokku võttes oli komisjoni otsus häältega 5 : 3 seda eelnõu mitte toetada, esitada see nimetatud kuupäeval suurde saali, ent esimest lugemist mitte lõpetada. Suur tänu!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka vähemalt kaks küsimust. Jevgeni Ossinovski, palun!

Lugupeetud ettekandja! Vabariigi Valitsuse seisukohast loeme, et algataja ei ole esitanud selget ja uuringutele tuginevat põhjendust praeguse gümnaasiumi osalise eesti keelele ülemineku tagasipööramiseks. Minu küsimus on: kas teie teada on haridusministeerium oma seisukoha esitanud uuringutele tuginevalt? Praegune üleminek käib juba teist aastat, kas see on taganud seaduses sätestatud eesmärgi saavutamise ehk keeleoskuse ja noorte konkurentsivõime paranemise? Kas valitsus on saanud tugineda uuringutele, mis kinnitavad, reform on oma eesmärke täitnud?

Nagu te nimetasite, reform käib tõepoolest teist aastat. Seega esimene lend, kes alustas seni ainult vene keelt õppekeelena kasutanud gümnaasiumis õppetööd kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel, õpib praegu teist aastat. See tähendab, et asi ei ole veel lõpule jõudnud. Me saame teha relevantseid uuringuid ja anda hinnangu, kas reform on õnnestunud, kui esimene lend on gümnaasiumiõpingud lõpetanud. Aga nagu komisjonis Irene Käosaar rääkis, toimub jooksev käe pulsil hoidmine kogu aeg.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Haridusministeeriumi andmetel ei valda rohkem kui pooled vene gümnaasiumide õpetajatest eesti keelt tasemel C1. Kas komisjonile ja ka isiklikult sulle kui eesti kirjanikule ei tee muret, et sellisel keeletasemel eesti keeles õpetamine teeb kahju eesti keelele? Keel, mille vene lapsed oma õpetajatelt omandavad ja mida nad tuhandete kaupa rääkima hakkavad, võib olla korrektsest eesti keelest väga kaugel.

Loomulikult teeb see muret, aga sellest murest üle saada niisuguste seadusmuudatuste teel, nagu tänane eelnõu ette paneb, ei ole kuidagimoodi võimalik. Võimalik on kehtiva seaduse raames laiendada eesti keele kui teise keele, eesti keele kui riigikeele ja mis tahes õppeaine lõimitult õpetamise alal kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate ettevalmistamist. Samm-sammult ongi seda tehtud nii otse ülikoolides põhikursuste kui ka täiendusõppe korras abikursuste raames. Kindlasti võtab see veel aega, aga tee on õige ja vene või mingi muu emakeelega õpetajate eesti keele oskus on siiski selle aja jooksul paranenud.

Yana Toom, palun!

Austatud ettekandja! Kodanike päeval, 26. novembril ma esinesin-osalesin koos kolleegide Ossinovski ja Korobeinikuga ning Mihhail Lotmaniga ühel Avatud Vabariigi seminaril, kus arutlusteemaks oli integratsioon ja muu hulgas ka see kurikuulus üleminek. Ma pean tõdema, et meil ei olnud vähimaidki vastuolusid ei härra Korobeiniku ega ka härra Lotmaniga, härra Ossinovskist ma ei räägigi. Me olime ühel meelel, et keelt tuleb õpetada korrektses eesti keeles, et õpetaja peab valdama keelt korralikult, et on kuritegu, kui keelt õpetatakse vägisi jne. Kuidas niimoodi välja kukkus, et koalitsioon saatis rahvaga rääkima inimesed, kes ei esinda koalitsiooni arvamust? Siin saalis ju toimub kõik vastupidi.

Kui me püsime praegu arutatava eelnõu juures, siis ei ole paraku põhjust uskuda, et selles pakutud muudatused viiksid meie tõepoolest ühiselt soovitavate eesmärkide kiirema saavutamiseni. Kindlasti on parem tegutseda olemasoleva seaduse kohaselt, seda juba kas või sellel põhjusel, et poole tee pealt korduv seaduse muutmine tekitab n-ö sihtgrupis – ja see on väga lai – pigem rakenduslikku segadust. See ei hõlbusta kuidagi nende eesmärkide saavutamist, mis tõepoolest on meil kõigil ühised, puudutades eesti keele oskust, ja eesti keele oskust mitte ainult keele kui teatava grammatilise süsteemi mõttes. Lõimitult aineõppega peab see andma väga laia eesti keele oskuse igapäevases elus toimetulemiseks. Kõik see on meie ühine eesmärk ja selles mõttes kindlasti ei ole tegu kitsas mõttes poliitilise küsimusega, mida peaks käsitlema erinevalt vastavalt erakondlikule kuuluvusele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Jaak Allik ütles väga õigesti, et pooled vene koolide õpetajatest ei valda eesti keelt nõutaval C1 tasemel. Ma lisaksin, et mõnes koolis, mis muide ei ole Vabariigi Valitsuse käest erandit taotlenud, on see protsent tunduvalt madalam, mitmes koolis isegi 20–25%. Te tunnistasite, et see on tõsine probleem. Kas ma saan õigesti aru, et suhtumine on selline, et ehkki arvestades vene koolide õpetajate keeleoskust on praegu paljudes koolides väga raske tagada kvaliteetset eesti keele õpet, aga küll see aja jooksul paraneb? Et praegune põlvkond neid noori, kes esimestel aastatel sel moel õpivad, peab tõesti leppima õpetajatega, kes ei oska eesti keelt, aga ehk tulevikus läheb asi paremaks? Kas ma saan õigesti aru?

Kindlasti ei ole võimalik aastatest üle hüpata ja olla kohe tänasel päeval soovitavas tulevikus, mis saabub paari või kolme aasta pärast. Aga trend on olnud selles suunas, et eesti keelt halvasti rääkivate õpetajate osakaal on vähenemas. Teise asjaoluna te viitasite, et olukord on paikkonniti erinev ja on koole, kus eesti keelt piisavalt mittevaldavaid õpetajaid on tunduvalt vähem. See trend liigub praegu niikuinii positiivses suunas ja tekitada seadusandliku baasi muutmisega segadust ei ole otstarbekas. Seda ei ole mingil juhul vaja. Lisaks võib praegust õpilas- ja õpetajaskonna põlvkonda silmas pidades öelda seda, et see määr – 40% mitte-eestikeelset aineõpet mis tahes koolis – võimaldab kõrge kvalifikatsiooniga õpetajail, kelle eesti keele oskus ei ole ideaalne, oma ainet suurepäraselt õpetada vene keeles ja selle kõrvalt ka oma eesti keele oskust parandada. Kindlasti ei ole praeguse seaduse alusel ülemineku kaasnähtus see, et kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid ähvardab oht kaotada töö sellepärast, et nad ühte, teist või kolmandat õppeainet ei ole suutelised õpetama veatus eesti keeles.

Palun, Mailis Reps!

Hea komisjonipoolne ettekandja! Te rõhusite nii komisjonis kui ka täna siin asjaolule, et me soovitame oma eelnõuga tekitada muutuse, mida ei ole teie hinnangul vaja. Minu jaoks on natuke arusaamatuks jäänud, millist muutust te silmas peate. Kui me vaatame tagasi, siis aastal 2002 täpselt selline regulatsioon oli, aastal 2003 selline regulatsioon oli, seda kuni uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmiseni. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kolme aasta pikkuse menetluse jooksul me andsime korduvalt välja signaali, et õppekeele küsimus tuleb arutusele. Tegelikult on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kehtinud ainult poolteist aastat. Millisele muutusele või ebastabiilsusele te rõhute?

Ma ei saa teiega kuidagimoodi nõustuda, nagu ma ka komisjonis ütlesin. Seadusandlikult vormistatud otsus, et muukeelsete koolide õppekeel vahetatakse välja eesti keele vastu, on langetatud väga ammu. Vahepealsed muudatused, mis on selles seaduses tehtud, on olnud tehnilist laadi. On olnud tähtaegade edasilükkamist praktilistel põhjustel ja veel ühte-teist. Muu hulgas on selle seaduse alusel nimetatud õppeained, millele pööratakse üleminekul erilist tähelepanu – see algatati ja rakendati, kui lugupeetud kolleeg Reps ise haridusminister oli. Kõik muudatused on olnud konkreetset laadi, kusjuures silmas on peetud sama eesmärki, mis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses selle esmasel vastuvõtmisel püstitati.
Nüüd, kui muuta põhimõtet, et otsuse kooli õppekeele kohta langetab Vabariigi Valitsus, ja võtta seega suurel määral ära Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustus selle asjaga tegeleda, siis see on juba tõesti oluline sisuline muutus. Muu hulgas tekib küsimus, mismoodi riik saab siis üldse tagada selle eesmärgi saavutamist ja seaduse täitmist. Ülejäänud muudatused, mis te oma eelnõus ette panete, on praktikas juba niikuinii ellu viidud, kuna kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on kinnitatud õppekava, mis sisaldab just neidsamu asju, mida te soovite näha seaduse tasemel sätestatuna. Jõus on ka eesmärk ja nõue, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid keeleoskuse vähemalt B2 tasemel.

Andres Anvelt, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma kuulasin siin küsimusi-vastuseid ja mulle jäid arusaamatuks mõned vastused mu kolleegide küsimustele. Kas selline olukord on ikkagi normaalne, et me käivitame reformi olukorras, kus tegelikult selle põhitegijad ehk õpetajad pole selleks valmis? Kas see on normaalne, et kõigepealt me otsustame, et teeme midagi ära, siis me lükkame selle käima ja alles seejärel hakkame tegelema nende inimestega, kes peaksid asja ellu viima?

Kahtlemata õpetajate kaadri senine ettevalmistatus ei ole täiuslik ega soovipärane. Samas ei ole riik seadust täitma hakanud sugugi mitte viimase paari aasta jooksul. Reformi elluviimiseks asuti õpetajaid ette valmistama kohe pärast põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esimese versiooni vastuvõtmist 1990. aastate alguses. See on läinud teatud mõttes üle kivide ja kändude, see on paraku fakt, ja seda osalt ka asjast tõesti huvitatud ja eesmärki mõistvate õpetajate või õpetajakandidaatide vähesuse tõttu. Aga edenenud see asi on silmanähtavalt ja seaduses muudatuste tegemine ei aita kuidagi kaasa sellele, et see edenemine jätkuks.

Mailis Reps, palun!

Hea komisjonipoolne ettekandja, kes te kindlasti selle valdkonna spetsialist olete! Mul on niisugune küsimus. Täna te rõhutate, et eesmärk minna üle eestikeelsele gümnaasiumiharidusele on püsinud väga pikalt. Miks siis teie arvates ei ole põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse siiani sisse kirjutatud eestikeelse gümnaasiumi nõue? Kui eesmärk on tulevikus üle minna eestikeelsele gümnaasiumiharidusele, miks siis siiamaani on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses need segased 60% ja 40%?

Ma kasutan juhust ja selgitan ühte asja, mis ei ole võib-olla üldsuse teadvuseni jõudnud sel määral, nagu vaja oleks. See seadus ei võetud omal ajal vastu kaugeltki mitte ainult venekeelset gümnaasiumi silmas pidades. See võeti vastu, pidades silmas võimaluse andmist – ma mõtlen just selle 60 : 40 protsendi kehtestamist. Seda tehti eesmärgiga, et ka teistes keeltes oleks võimalik Eestis anda kõrgel tasemel haridust, ilma et see oleks kuidagi seadusvastane või seadusest mööda laveeriv. Aga et Eestis riigi või kohaliku omavalitsuse peetavas koolis poleks õppekeeleks 100% mingi teine keel, seepärast need protsendid siiski määrati. Ma ei rõhutaks siin isegi mitte eesti keele kui riigikeele rolli, vaid eesti keele kui selle keele rolli, mida osates Eestis elav inimene oma eluga kõige paremini toime tuleb. See on põhjus. Ja ma rõhutan, et me ei räägi 100%-sest nõudest.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jaak Alliku!

Palun kaheksa minutit!

Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõuga 272 soovib Keskerakond järjekordselt pöörata Riigikogu tähelepanu asjaolule, millest ka sotsiaaldemokraadid on korduvalt rääkinud ja kirjutanud. On täiesti selge, et kui püüda gümnaasiumis õpetada erinevaid aineid eesti keeles õpilastele, kes ei oska 9. klassi lõpus eesti keelt isegi tasemel B1, mis tähendab igapäevaeluga seotud teemal vestlusest arusaamist, ja õpetajate poolt, kelle eesti keele oskus pole õpetamiseks vajalikul tasemel C1, siis pole kuidagi võimalik saavutada nende noorte konkurentsivõime kasvu töö- ja kõrgharidusturul, mis haridusministri sõnade kohaselt on sellise eksperimendi eesmärk. Selliseid noori on aga tuhandeid. Eesti keele lõpueksami keskmine hinne oli 2011. aastal 36 venekeelses põhikoolis alla 60 punkti ning haridusministeeriumi enda andmetel enam kui pooled gümnaasiumiõpetajatest ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks korrektses keeles midagi õpetada.
Sellise õpetuse tagajärg, kui keegi seda tõesti tõsimeelselt rakendab, saab olla vaid õppekavas ettenähtud teadmiste mahu mittesaavutamine eri ainetes, mille tundides on aeg ja energia läinud hoopis eesti keele n-ö õppimisele.
Kindlasti võib sunniviisiline keeleõpe, mida tehakse vajalike erialaste teadmiste arvel, kasvatada noortes viha nii eesti keele kui ka Eesti riigi vastu. Kes seda oma noorusest ei mäleta või pole sellega kokku puutunud, neile lubage tsiteerida nii autoriteetse inimese nagu Hannes Tamjärve arvamust: "Kui meid sunnitakse midagi õppima, siis on see õppimine üks igavene vaen. Ja tulemus – kuidas kunagi – vahel kesine, vahel null. Aga kõige hullem, et vahetevahel miinusmärgiga, sest vastumeelsus selle teema vastu on kiire tulema."
Võib loota, et enamik südametunnistusega õpetajaid püüab siiski anda oma õpilastele maksimumi õppekavas nõutavatest teadmistest, ja siis muutub too soovitud eestikeelne aineõpe vaid näivuseks, kontrollidele mõeldud Potjomkini küla ehitamiseks. Just sellise tulemuse on see reform andnud Lätis, nagu mulle on kinnitanud mitmed Läti poliitikud, kellelt selle kohta olen pärinud. Muidugi kaasneb sellega õpilastele petmise ja näivuse saavutamise õpetamine juba maast-madalast, aga küllap on see väiksem kuri kui nende lihtsalt teadmisteta jätmine.
Sotsiaaldemokraatide seisukoht on täiesti ühene. Selle asemel et püüda muulastele eesti keelt jõu ja sunniga keskkoolis õpetada, on tarvis panna pearõhk heatasemelisele eesti keele õpetamisele lasteaias ja põhikoolis, nii et põhikooli lõpetades oleks keeleoskuse tase tõesti vähemalt B1, mille gümnaasium tõstaks tasemele B2 keeletundide ja miks mitte ka erialatundide abil, kui neid annavad tõesti head ning emakeelena eesti keelt rääkivad õpetajad. Vaid siis me saame kindlad olla, et see keel, mida õpilane tunnis kuuleb, on korralik eesti keel.
Keskerakond püüab oma eelnõuga praegust olukorda parandada seaduse muutmise abil, välistades kohaliku omavalitsuse nõusoleku ja valitsuse otsustusõiguse muukeelsele gümnaasiumile tegutsemisloa andmiseks. Meie oleme arvamusel, et eelkõige tuleks valitsusel nõuda hoopis praeguse seaduse täitmist. Seaduse mõte on ju täiesti selge: kooli hoolekogul on õigus kooli arengukavast lähtudes valida kas kogu kooli või mõne selle klassi õppekeel. Kui kohalik omavalitsus sellist taotlust arukaks ja põhjendatuks peab, pöördub ta Vabariigi Valitsuse poole sellekohase loa taotlemiseks. Meie arvates peaks kogu protsessis tõepoolest olema primaarne ja austatav hoolekogu valik. On ju hoolekogu organ, kes teab kõige paremini konkreetset olukorda koolis ja igas klassis, seda nii õpilaste kui õpetajate taseme osas, ning päris kindlasti ei soovi ükski lapsevanem oma lapsele halba ehk siis konkurentsivõimetust töö- ja kõrgharidusturul, kui parafraseerida haridusministrit. Paraku aga keeldus valitsus 14 kooli hoolekogu arvamusi arvestamast ning vastavat luba andmast, ignoreerides täiesti selgelt seaduse mõtet ja seaduse vastu võtnud Riigikogu seisukohta.
Selles valguses kõlab eriti küüniliselt eelnõu 272 kohta esitatud valitsuse arvamuses toodud põhjendus: kui kaotatakse nõue saada luba koolis muu õppekeele kasutamiseks kohalikult omavalitsuselt, siis vähendab see oluliselt Haridus- ja Teadusministeeriumi korralduslikku rolli ning sellega võib kaasneda hariduse üldise kvaliteedi langus. Tuletan meelde, et kohalik omavalitsus ju andis n-ö loa kaheksale Tallinna ja kuuele Narva gümnaasiumile. Loa andmisest keeldus just Haridus- ja Teadusministeerium, seejuures ilma igasuguse sisulise põhjenduseta, soovides bolševike kombel teha sunniviisiliselt lapsevanematele ja noortele head, kuigi nad seda head ei soovi. Pole siis ime, et olen oma valijate käest Narvas kuulnud seisukohta, et sellise poliitika eesmärk on teadlik soov jätta vene noored ilma kvaliteetse hariduseta, sundides neid lihttööle.
On ilmne, et andes valitsusele volitusnormi vastava loa andmiseks, on seadusandja kahjuks jätnud nimetamata kriteeriumid, millest valitsus peaks oma otsuses lähtuma. Meie arvates tuleks edasi minna just seda teed mööda, mitte aga loetleda seaduse tasemel aineid, mille õpetamine gümnaasiumis peab ilmtingimata toimuma eesti keeles, nagu pakub seda Keskerakond. Kordan, et meie arvates saab oluline olla vaid õpilase ja õpetaja keeleoskuse tase, mitte eesti keeles õpetatavate ainete nomenklatuur või protsendiline maht. Näiteks on mulle alati müstiline ja lausa vale tundunud nõue õpetada Eesti ajalugu eesti keeles. Tundub, et just selle aine puhul on ülioluline aine sisu mõistmine. On ju teada, et eri rahvusest noorte arusaamad meie lähiajaloost on paraku erinevad. Seega peaks just ajaloo õpetamisel esikohal olema sisu, mitte keel, milles seda õpetatakse. Aga see on muidugi üksikküsimus.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on arvamusel, et Keskerakonna esitatud eelnõu väärib arutamist ja parandamist, ning seepärast me oleme vastu komisjoni ettepanekule eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Yana Toomi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Ma tänan, austatud proua eesistuja! Mul on nüüd väike hirm kolleeg Alliku pärast, et ilmselt satub temagi järgmisel aastal kapo aastaraamatusse. Kuna mul pole enam midagi kaotada, siis ma räägin oma jutu ära.
Me arutame siin saalis ühte eelnõu, mille kohta ma julgen öelda, et see on märgilise tähendusega. Kahe päeva jooksul oli siin saalis suures osas tänu opositsioonile päris sisuline debatt teemal, kas on mõtet vägisi õpetada vene keeles kõnelevaid lapsi eesti keeles ja milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua selline hariduspoliitika.
Mul on hea meel, et minu koduerakonna sees õnnestus sel teemal saavutada selge kompromiss. Sellest poleks võimalik rääkida, kui igaüks meist ei süveneks probleemi, üritades asjad endale võimalikult selgeks teha. Tulemus ongi see, et me töötasime välja selle eelnõu, tuginedes arvukatele läbirääkimistele-kohtumistele lastevanematega, pedagoogidega, teadlastega ja ka uuringutele, millest siin põgusalt rääkis Mailis Reps. Kusjuures üks nendest uuringutest – see on praeguses kontekstis lausa naljakas – oli haridusministeeriumi tellitud ja kinnitas seda, et koolid, õpetajad ja õpilased ei ole üleminekuks valmis. Ja see oli alles poolteist aastat tagasi. Mul on väga kahju, et koalitsioonierakondade esindajad end üldse ei vaeva sellega, et saada asjast objektiivset pilti.
Ma võin – vabandust väljenduse pärast! – mürki võtta, et üheksa kümnest rahvasaadikust, kes hoiavad praegu näppu punase nupu kohal ja ootavad signaali hääletada maha eelnõu 272, pole mitte kunagi käinud vene koolis, et vanemate või lastega mitteformaalses õhkkonnas kohtuda. Kui te mõne riigipüha puhul kooliaktusele lähete ja teie ette rivistatakse vene koolilaste koor, kes laulab aktsendiga eesti keeles, siis teeb see muidugi rõõmu, aga see ei ole sugugi signaal sellest, et kool on üleminekuks valmis. Aga keda see huvitab?
Meil on siin saalis üks blogipidaja, kelle loomingul on see omapära, et see võimendab mitmekordselt iga lollust, mis ta kõrva jõuab. Mulle hakkas silma tema pinginaabri repliik seoses meie eelnõuga, mis tegi ettepaneku, et riigi õigusabi taotluse saaks esitada ka vene keeles. "Miks küll mitte ka suahiili keeles?" irvitab poliitik. Tore muidugi, et sellised jutud pulti ei jõua, kuna tegu on inimesega, kes seda kõike edukalt mujale kanaliseerib, aga sellised repliigid näitavad väga selgelt koalitsiooni suhtumist venekeelsesse kogukonda. Sest ma usun, et isegi Liisa Pakosta on teadlik, et just eesti ja vene, mitte aga eesti ja suahiili keel on 97% Eesti elanike kodukeeled.
Samas pole Riigikogus erakondi, kes ütleks väga selgelt, et valimistel pole neil venelaste toetust vaja. On ikka! Paar nädalat tagasi ma osalesin ühel seminaril, mida ma juba mainisin oma küsimuses Mailisele. Selle korraldaja oli Avatud Vabariik ja seal osalesid ka kõigi parlamendierakondade esindajad: härra Korobeinik, härra Lotman, härra Ossinovski ja mina. Ja me kõik olime täitsa ühel meelel selle ülemineku küsimuses. Üksmeel valitses ka selles küsimuses, et läbimõtlemata ülemineku tagajärjel pole üha rohkem noori võimelised end korrektselt väljendama ei eesti ega vene keeles. Ja nii kummaline kui see ka ei ole, jagas just professor Lotman IRL-i esindajana oma kogemusi selles vallas – tema teab ju väga hästi, kuidas tudengid ennast väljendavad oma emakeeles peale sellist üleminekut. Ja mis siis? Kas see tema arvamus kuidagimoodi kajastub tänase hääletuse tulemuses? Tühja!
Meie erakondadel on kombeks saata rahvaga kohtuma inimesi, kelle vaated peaksid auditooriumile meeldima, kuid need ei pruugi üldse ühtida erakonna omadega. Konkreetsel juhul tegid seda koalitsioonierakonnad. Erakonna esindajatena üles astuvatel inimestel tegelikult ei tohiks olla õigust avaldada üksnes oma arvamust.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Kas see pole petmine? Minu arvates on, aga ju siis selle saali enamus mõtleb teisiti.
Paraku tuleb tõdeda, et viimasel ajal on kogu Eesti hariduspoliitika üles ehitatud valedele. Võtame kas või valitsuse hinnangu selle seaduseelnõu kohta. Me loeme sealt, et eelnõu algatajad pole tuginenud konkreetsetele uuringutele. Paratamatult jääb mulje, justkui valitsus, võttes vastu otsuse minna eestikeelsele õppele üle selles kurikuulsas proportsioonis 60 : 40, on tuginenud uuringutele. Aga ei ole! Me teame seda väga hästi. See oli lihtsalt üks poliitiline valem, mis imeti pastakast välja.
Enamgi veel: kuigi üleminek algas sisuliselt aastal 2007, pole Haridus- ja Teadusministeerium teinud seni ühtegi uuringut, et kindlaks teha, kuidas omandavad lapsed ainealaseid teadmisi eesti keeles. See ei huvita lihtsalt kedagi või siis kardetakse uurida, mis tulemus on. Toon ka ühe uskumatult silmakirjaliku näite ehitatud Potjomkini külast. Nädal aega tagasi vastas austatud minister Aaviksoo mu küsimusele seoses hilise keelekümblusega Tapa Vene Gümnaasiumis, et kõik on väga hästi, matemaatikaeksamid on seal suurepäraselt sooritatud. Aga matemaatikat õpetatakse seal vene keeles! Ja kui ma seda ministrile ütlesin, ei olnud tal isegi piinlik. Täitsa normaalne: inimene seisab – vabandust väljenduse eest! – ja valetab, ja kõik on OK! Selline asi on väga kurb.
Nüüd aga lõpetuseks sellest, millele me tuginesime. Tuginesime muu hulgas kahele uuringule ja kohtumistele. Meil on olemas ka 37 000 allkirja, mis on kogutud üle Eesti venekeelse gümnaasiumihariduse toetuseks. Kui keegi ei mäleta, siis ma tuletan meelde, et näiteks ACTA-vastasele petitsioonile andis oma allkirja 7500 inimest, mis on tunduvalt vähem. Milles on süüdi need venelased, kes tahavad, et nende lapsed saaksid hariduse vene keeles? Kas me peame ilmtingimata pähe tõmbama fooliummütsid, et äkki siis meid märgatakse?
Ma palun teid väga, austatud rahvasaadikud, andkem sellele eelnõule võimalus elada edasi! Arutame veel, võib-olla anname meie venelastele võimaluse harida oma lapsi nii, et nad mitte ainult ei saaks eesti keele selgeks, vaid et neil ka oleks, mida selles keeles öelda!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil seda hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni otsuse Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 272 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu 272 on tagasi lükatud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278 kolmas lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Head kolleegid! Lugupeetud juhataja! Annan teile ülevaate 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõust seoses selle kolmanda lugemisega. Eelnõu esimene lugemine toimus s.a 23. oktoobril ja teine lugemine 21. novembril. Kolmanda lugemise ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja sellega seonduvat temaatikat oma istungitel 4. ja 10. detsembril. Menetlusperioodi käigus on kuulatud ära kõikide valdkondade ministrid, analüüsitud majandusprognoose ja majanduse olukorda ning kohtutud eelarve küsimustes ka Eesti Panga esindajatega. Riigieelarve tulude maht on 7,483 miljardit ja kulude maht 7,683 miljardit eurot.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 28. novembril kella viieks laekus 14 muudatusettepanekut ja rahanduskomisjon koostas ka ise kaks ettepanekut. Rahanduskomisjoni esimene muudatusettepanek koosneb suures osas ministeeriumide valitsemisalade sisestest tehnilistest muudatustest, samuti tuleneb see mitme seaduse muutmisest samal ajal, kui riigieelarvet Riigikogus menetletakse – sh riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus, keskkonnatasude muutmise seadus ja töölepingu seaduse muutmise seadus. Konkreetsed muudatuste selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus.
Rahanduskomisjoni teise muudatusettepanekuga suurendatakse regionaalseid investeeringuid ning toetatakse mitmeid kolmanda sektori projekte. Muudatusettepanek on koostatud lähtuvalt Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 3. detsembril saadetud kirjast ettepanekutega 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu täiendamiseks. Regionaalsete investeeringutoetuste ja sihtotstarbeliste toetuste ning teiste ettepanekus toodud kulude suurendamisel on tegemist ühekordsete kuludega ja need ei kajastu ministeeriumide valitsemisalade eelarvete baasis järgneval aastal. Sama ettepanekuga toimub ka tulude vähenemine 2 miljoni euro ulatuses, seonduvalt meresõiduohutuse seaduse muudatuse jõustumise edasilükkamisega 1. juulini 2013. aastal. Katteallikatena arvestatakse Vabariigi Valitsuse reservi suurusjärgus 4,59 miljonit eurot. Välisministeeriumi valitsemisala eelarvet vähendatakse demokraatia arendamise allkontol 900 000 eurot ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulusid suurendatakse 3,96 miljoni euro ulatuses.
Rahanduskomisjon arvestas täielikult mõlemat kultuurikomisjoni esitatud ettepanekut, tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest.
Ülejäänud muudatusettepanekud jättis rahanduskomisjon arvestamata. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni üks ettepanek on olemuselt sarnane eelnõu teiseks lugemiseks esitatud ettepanekuga. Eraldi on seekord esitatud ettepanekud suurendada residentarstide ja muuseumitöötajate palga kulusid. Ettepanekute mittetoetamise põhjused tooksin siinkohal ka välja, vähemalt osaliselt. Õppelaenude suurendamise vajadus 8,6 miljonit on olnud ebaselge. Kasv oleks sel juhul rohkem kui 100% eelarves planeeritust ja lisaks suureneksid ka kaudsed kulud. Kohalike omavalitsuste tulud, sh maksutulud, on 2013. aastal jõudnud reaalelus tegelikult 2008. aasta ehk kärpe-eelsele tasemele. Osa pedagoogide palga tõusu vahenditest peab tulema koolikorralduse muutmise tulemusel. Palgakulude kogumahu suurendamine koolivõrku korrastamata ei ole suure tõenäosusega jätkusuutlik.
Toimetulekutoetuse kulude 2013. aasta eelarve on 23 miljonit eurot, milles on arvestatud ka elektri hinna tõusu tõttu suurenev kulu taotluse kohta. Kõrghariduse õppetoetuseks on 2013. aasta eelarves 12,4 miljonit eurot, mis on 3,6 miljonit eurot rohkem kui 2012. aastal. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele makstakse vajaduspõhist õppetoetust.
Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine on planeeritud juba otsustatud investeeringute katteks, omakapitali suurendamiseta ei ole võimalik neid investeerimiskavasid täita. Kasutamata reformimata riigimaade müük sellises ulatuses ei ole maade müügi pikaajalise kava kohaselt optimaalne, sest turu olukorrast tulenevalt on kruntide hinnad praegu madalseisus.
Siseministeeriumile eraldati palgakulude kasvuks 8,4 miljonit eurot, mille ulatuses on siseministril võimalik otsustada, millised valdkonnad vajavad enam rahastamist. Eesmärk on laustoetuste laiendamise asemel suurendada peretoetuste süsteemi vajaduspõhisust. Alates 2013. aastast kehtestatakse täiendavad vajaduspõhised peretoetused. 2013. aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise tulemusena suurenes kiirabiteenuste eelarve 569 105 eurot. Riigikogus on menetluses töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise eelnõu, mis kannab numbrit 320 ja millega suunatakse töötutoetuse tõusu vähendamise arvel kiirabiteenuste osutamise kuludeks täiendavalt ligi 1,45 miljonit eurot, kogumahus üle 2 miljoni euro.
Komisjon jättis arvestamata ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud, mille sisu on toetusfondi suurendamine koolitoidu võimaldamiseks, toetuse suurendamine Narva linna lasteaedade keelekümbluseks vajaliku tehnika soetamiseks, elektriaktsiisi vähendamine ning Maksu- ja Tolliameti tööjõu- ja majanduskulude suurendamine. Nende muudatusettepanekute läbivaatamisel kerkis komisjonil küsimus katteallikate lubatavuse kohta. Ühe katteallikana on näidatud tulumaksulaekumise suurendamine maksuaugu vähendamise läbi tulenevalt Maksu- ja Tolliameti täiendavast finantseerimisest. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et Maksu- ja Tolliamet on oma tööd tõhustanud ja maksuauku pidevalt vähendanud, edasine töö tõhustamine muutub aga järjest keerukamaks. Konkreetselt tulumaksuaugu vähendamine ligi kahe kolmandiku võrra kõigest ühe aasta jooksul ja nii lühikese ettevalmistusajaga ei ole reaalne. Samuti ei ole katteallikana aktsepteeritav Kultuuriministeeriumi sihtotstarbeliste toetuste vähendamine seonduvalt Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed filmialase tegevuse tulemusega. Selle projekti raha eraldas Euroopa Komisjon, kes hindab selle abikõlblikkust, ning projekt ei ole seotud 2013. aasta eelarvega.
Ettepanekute mittetoetamise olulisemad põhjused veel lisaks. Nimelt, koolitoidu toetuse laiendamisel gümnaasiumiastmele tuleks üle vaadata võimalused muuta see pigem vajaduspõhiseks. Elektriaktsiisi osakaal kodutarbija elektriarves on praegu ligi 4,7% ning aktsiisi langetamise mõju hinnatõusule on ligi 0,13 protsendipunkti. Maksu- ja Tolliameti tööjõu- ja majandamiskuludeks on 2013. aastal planeeritud 38 miljonit eurot, mis on piisav, et nn maksuauguga aktiivselt edasi tegeleda. Kiirete muudatuste tegemine Maksu- ja Tolliameti struktuuris või IT-lahendustes ei pruugi soovitud tulemust anda. Lasteaedadele eraldatakse täiendavad vahendid rahanduskomisjoni regionaalsete investeeringute ning toetusprojektide ettepanekute kaudu teiste katteallikate arvel.
Ja lõpetuseks: rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku lõpetada eelnõu kolmas lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele. Selle poolt oli kuus, vastu oli kolm ja erapooletuid üks. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Sotsiaaldemokraatlik Erakond tegi ettepaneku anda Kultuuriministeeriumile palgavahendeid selleks, et tõsta kõigi kultuuritöötajate palka 20%, millest komisjon keeldus. Samas me näeme, et on leitud päris suure palgatõusu jaoks raha Rahvusooperile Estonia ja Vanemuise teatrile. Kas te võite öelda, mis põhjusel just need kaks kultuuriasutust teiste hulgast välja valiti ja esile tõsteti?

Komisjonis ei olnud põhjalikku diskussiooni selle üle, milliseid objekte peaks esile tõstma, milliseid mitte. Komisjonis oli üksnes "niivõrd, kuivõrd" diskussioon ja võib öelda, et komisjoni enamuse arvates põhjendati konkreetselt nende kahe asutuse palgatõusu sellega, et need palgatõusud oleks madalamad kui teised samas sektoris olevad palgatõusud. See oli komisjoni liikmetele aluseks ka hääletamisel.

Palun, Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud ettekandja! Küsin teie nimetatud muudatusettepaneku kohta, mis puudutab nende suurenevate kulude katmist, mis on seotud kiirabitöötajatega ja üldse tervishoiuvaldkonnaga. Arvestades muid ettepanekuid, mis laual olid, kas teil komisjoni esimehena on natukene piinlik, et see raha tuleb nüüd töötute arvel?

Ma ei seoks asju nii meelevaldselt ega annaks subjektiivseid hinnanguid, mis on piinlik, mis ei ole piinlik. Kui me vaatame töötute toimetulekutoetusi, siis võime nentida, et kasv on 35%. Alati võib hinnata, kas 35% on vähe või palju, kuid ma ütleksin, et protsendina see kasv kindlasti ei ole väike.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Hea komisjoni esimees! Ootamatult leidis komisjon järsku lisaraha 9,5 miljonit eurot. Kes tegi ettepaneku nende objektide kohta, mis eelarvesse lisati, ja kes leidis selle katteallika? Kas see rahajaotus toimus riigieelarve strateegiat järgides või mingeid arengukavasid silmas pidades?

Hea kolleeg! Nagu ma oma ettevalmistavas kõnes siin Riigikogu ees juba ütlesin, selle taga oli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni esimehe ühine kiri, milles nad leidsid, et võiks raha eraldada mitmetele eri positsioonidele. Küllap panete tähele, et nendes positsioonides on rahaeraldusi mitmesse eri segmenti. Ja seda on tehtud mitte ainult eri objekte silmas pidades, vaid ka tulude vähenemise kontekstis. Toon näitena 2 miljonit eurot, mille võrra väheneb võimalik maksutõus navigatsioonitasude kehtestamisel. Algatajad, nagu ma ütlesin, on fraktsioonide juhid. Kuidas nemad soovivad nimekirju koostada, seda ma paraku ei saa siin kommenteerida, õigemini ei oskagi teile täpsemalt kommenteerida.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Hea ettekandja! Ma jätkan sealt, kust Tarmo Tamm alustas: 9,5 miljoni nn katuseraha teemal. Ühtegi Keskerakonna ettepanekut te ei arvestanud, näiteks elektriaktsiisi alandamiseks te raha ei leidnud, aga 9,5 miljonit leidsite justkui üleöö. Küsin ühe konkreetse sihtasutuse kohta. See on Sihtasutus Unitas The World Memory Film Project, millele antakse 50 000 eurot. Ma kontrollisin järele, sellist sihtasutust ei ole olemas. Kuidas sellega siis on? Kas selle raha saab see, kes selle sihtasutuse kõige kiiremini registreerib, või kuidas on mõeldud?

Kahjuks ei ole te rahanduskomisjoni liige. Oleks te olnud rahanduskomisjonis, oleksite sellele küsimusele vastuse saanud. Aga asjatame selle siit Riigikogu kõnetoolist ära. Tegemist oli komaveaga, mis on nüüd ära parandatud. Tegemist on Sihtasutusega Unitas. Kirjas oleks pidanud olema koma ja selle järel projekti nimi. See viga on ära parandatud ehk siis koma vahele pandud.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Lugupeetud ettekandja! Üle hulga aja on tänuväärselt ja tõenäoliselt mingis osas tänu sotsiaaldemokraatide survele eraldatud raha maakondlikele omavalitsusliitudele. Küsin niimoodi: kuidas nüüd peaks seda raha kasutama? Ehk on komisjonil mingi visioon, sest teadaolevalt ei kuulu kõik omavalitsused omavalitsusliitudesse. Hiljuti astus Saaremaal kolm tükki välja ja Saaremaa 16 omavalitsusest neli omavalitsusliitu ei kuulu. Kuidas selle raha kasutamisega on? Kas see on ette nähtud just nimelt omavalitsusliidu sees kasutamiseks või maakondliku koostöö korraldamiseks? Kuidas see koostöö toimub, kui kõik omavalitsused omavalitsusliitu ei kuulu?

Tänan, see on väga hea küsimus! Saan väga selgelt vastata, mida on rahanduskomisjon silmas pidanud. Rahanduskomisjon ei ole raha kasutamiseks väga selget suunist andnud ja meile saadetud kirja autorid ei ole seda ka palunud. See summa läheb konkreetselt liidule ja ma kujutan ette, et liit esitab oma arusaamad, kuidas tema arvates peaks seda raha edaspidi kasutama. Rahanduskomisjon ei ole väga selget suunist andnud.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud ettekandja, ma palun teil pisut selgitada oma vastust Jaak Alliku küsimusele, mis puudutas Estoniale ja Vanemuisele täiendava raha eraldamist. Te ütlesite, et komisjoni lauale jõudnud ettepanekust järeldus, et teiste riigieelarvest rahastatavate kultuuriasutuste palgad oleksid tõusnud rohkem kui nimetatud kahel kultuuriasutusel. Nagu ma aru saan, te väidate, et eelnevalt oli riigieelarves teistele riigi asutatud sihtasutustele ja teatritele ette nähtud suurem palgatõus kui Estoniale ja Vanemuisele. Kas ma sain õigesti aru?

Ei, te olete kahjuks valesti aru saanud sellest, mida ma enne ütlesin. Ma ei rääkinud sellest, et keegi teine on rohkem saanud, ma rääkisin lävendipõhisusest ehk sellest, milline on praegune baas ehk lävend. Väide, mis kõlas varem komisjonis, oli, et nendel konkreetsetel asutustel on praegu lävend madalam kui analoogsetel asutustel.

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Hea ettekandja! Teada on, et riigieelarve on aasta kõige tähtsam dokument, mille järgi hakkab järgmisel aastal meie riik toimima. Kolmandal lugemisel on aeg teha kokkuvõtteid. Küsimus on teile kui rahanduskomisjoni esimehele ning koalitsioonipoliitikule. Pannes käe südamele, kas te julgete öelda, et järgmise aasta eelarve on riigi ja selle jätkusuutlikkuse seisukohalt hea? Kas see suudab panna kõva aluse rahva toimetulekule ja majanduse arengule, nii et hakkab vaikselt lõppema inimeste väljavool Eestist?

Aitäh! See küsimus oleks olnud hea, kui ta oleks olnud kõige viimane küsimus – siis oleks sellele vähe pikemalt vastanud. Aga ma püüan lühidalt teha, arvestades, et täna on küsimusi kindlasti veel palju. See on hea eelarve, mida me praegu menetleme! Ja ma arvan, et menetluse käigus on see veelgi paremaks saanud. Ma pean silmas eelarvet, mis tuli Vabariigi Valitsuselt ja andis väga selged suunad, kuhu riik tahab edasi minna, ja ka muudatusi, mis on menetluse käigus tehtud. Juhin tähelepanu, et me oleme riigieelarve menetluse raames menetlenud ka mitut muud seaduseelnõu, mis täpsustavad eelarvet või suunavad lisavahendeid eri sektoritesse. Ja kui me vaatame suurt pilti, siis ühelt poolt me tahame hoida eesmärki, et riigieelarve oleks tasakaalus ja liiguks tasakaalupunkti poole, teiselt poolt aga tahame suunata raha avaliku sektori palgatõusuks, pensionide tõusuks ja sotsiaaltoetuste suurendamiseks. See ei olegi nii väga kerge. Ma arvan, et dokumendid, mis meil täna laual on, annavad alust uskuda, et me saame sellega hakkama.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Hea komisjonipoolne ettekandja! Eks iga päev Riigikogus teeb inimesi targemaks. Ma sain täna teada, et koalitsiooni kuuluvate fraktsioonide juhtidel on õigus teise ja kolmanda lugemise vahel teha endale meelepäraseid muudatusi riigieelarves ehk valida välja objekte, mis on neile eriti südamelähedased. Ma küsin: kas nende fraktsioonide esimeestel on riigieelarve üle otsustamisel mingi eriõigus?

Üldsegi mitte! Aga aitäh, hea küsimus! Kõigil on õigus pöörduda rahanduskomisjoni ja teiste komisjonide poole. Juhin tähelepanu, et lisaks konkreetsele ettepanekule, mida ma juba mainisin, on rahanduskomisjon saanud ka Murtud Rukkilille Ühingu ettepaneku ja nagu te näete, on see praegu sees. On tulnud kiri Vabariigi Presidendilt palvega leida võimalus raha eraldamiseks ja see on siin sees, on tulnud Eesti Koostöö Kogult palve leida raha. Nii et, head kolleegid, kasutage võimalust ettepanekutega välja tulla! Kui on ettepanekud, siis on ka võimalus neid arutada.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees! Kõigepealt tahan rahanduskomisjoni kiita. Kui meie siseminister Ken-Marti Vaher ei leidnud mitu aastat raha priitahtliku päästeliidu toetuseks, siis Riigikogu lõpuks selle raha leidis. Küll mitte nii palju, kui päästeliit soovis, aga hea seegi. Aitäh!
Aga minu küsimus on hoopis teine. Nimelt, ühe muudatusettepanekuga – see oli vist nr 2 – anti raha Siseministeeriumi eelarve raames ka regionaalministrile haldusreformi ettevalmistamiseks. Lõpuks jäi seda järele 30 000 eurot. Esmaspäeval kohaliku omavalitsuse toetusrühmas ja ka täna siin infotunnis sai regionaalministri käest küsitud, mis selle raha eest saab. Ega ta päris hästi ei teadnud, ütles, et võtab tööle tõenäoliselt ühe projektijuhi haldusreformi ettevalmistamiseks. Mis rahanduskomisjoni arvates selle 30 000 euroga peaks haldusreformi vallas tegema?

Alustaks küsimuse esimesest, sissejuhatavast poolest. Te nimelt kiitsite rahanduskomisjoni. Tegelikult kiitke neid koalitsioonifraktsioonide esimehi, kes selle ettepaneku tegid. Kui neid ettepanekuid poleks tulnud, oleks kindlasti olnud raskem seda muudatust läbi viia. See muudatus, mille tegid sotsiaaldemokraadid, oli vormistatud korrektsemalt kui Keskerakonna muudatusettepanekud, millest mitmed ei olnud vormistatud laitmatult. Teil oli korrektselt vormistatud, aga teie katteallikas oli praegusele koalitsioonile vastuvõetamatu. Te nägite reaalelus ette väga jõulist maksutõusu – ligi 100 miljonit eurot –, milleks me valmis ei ole. "Meie" all ma pean silmas koalitsiooni. Selles mõttes pigem kiitke selle kirja autoreid, mis rahanduskomisjoni saadeti. Seda ühelt poolt.
Nüüd aga küsimuse põhisisu juurde: mida regionaalminister peaks tegema? Nii palju kui mina olen aru saanud ja kirja autoritega nõu pidanud, eesmärk on järgmisel aastal veelgi enam tähelepanu pöörata kohalike omavalitsuste tugevdamisele, selle nimel edasi tegutseda. Ja regionaalminister järgmisel aastal tegutsebki. Ma kujutan ette, et tema jaoks on see meeldiv teadmine, et lisaks eelarvele, mida nägi ette Vabariigi Valitsus, tuleb tema haldusalasse täiendav summa. Siin saalis on ennegi räägitud, et kohalikud omavalitsused peaksid olema tugevamad ja neil peaks olema rohkem võimalusi. Ma arvan, see ongi samm nende tugevdamise suunas.

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Ma tulen veel kord tagasi kultuuriasutuste lävendipõhisuse juurde. Ma vabandan väga, et ma ilmselt puudutan siin suures saalis teemat, mida te tõenäoliselt komisjonis väga põhjalikult arutasite. Aga ma jätan nüüd kõrvale avalik-õigusliku Estonia ja küsin hästi konkreetselt ning palun ka konkreetset vastust. Kui me võtame Vanemuise teatri ja draamateatri, mis lävend see täpselt on, mis Vanemuisel oli seni madalam ja mis nüüd selle muudatusega võrdsustati?

Ma saan vastata selle informatsiooni põhjal, mis mul tänaseks olemas on. Kui käidi läbi erinevate kirjete sihtotstarvet, siis kuulsime kirja autoritelt, et nende informatsiooni kohaselt on nendes konkreetsetes kultuuriasutustes töötajatel madalam palk kui teistes samas sektoris olevates asutustes. Ei toodud küll eraldi välja, milliseid asutusi on mõeldud. See informatsioon mul kahjuks puudub. Kui teil on konkreetne huvi, siis me saame seda täpsustada kirja autoritelt, kes rahanduskomisjonile selle ettepaneku tegid. Ma arvan, et seal ei ole kindlasti mingit saladust.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Palun selgitage, miks komisjon lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku nr 11 suurendada tööjõu- ja majandamiskulusid Eesti Rahva Muuseumis 20 000 euro võrra palgatulude kasvuks seoses vene kogude loomisega. Minu teada nii Kultuuriministeerium kui ka muuseum ise on nende kogude loomisega nõus. Ärge palun öelge selgituseks, et tegemist oli palgakulude kasvuga, sest nimetatud teatrite puhul on ka tegemist palgakulude kasvuga, seejuures 25 korda suuremas suurusjärgus kui see, mille te tagasi lükkasite.

Mis paberit te seal loete? Et te oleksite paremini informeeritud, härra küsija, siis ütlen teile, et sotsiaaldemokraatidelt tuli kokku kolm muudatusettepanekut. Teie oma muudatusettepanekute loetelus ettepanekut nr 11 ei eksisteeri. Kui me nüüd räägime muudatusettepanekust nr 11 kogu kontekstis, siis Kultuuriministeeriumi asutuste palgasummad on kultuuriministriga kooskõlastatud ning üldine 4,4%-ne palgatõus, mis seisab ees kõigi teiste ministeeriumide haldusalas, seisab ees ka kultuurisektoris.

Palun, kolleeg Marianne Mikko!

Lugupeetud Sven Sester! Erinevalt teist olen mina küll väga pettunud selles riigieelarves. Ma ei hakka põhjendama, miks, aga loomulikult on üks põhjus see, et soolise võrdõiguslikkuse volinik ja tema meeskond – õigemini seda meeskonda ei olegi – ei saa raha juurde sellisel kombel, nagu sotsiaaldemokraadid tahtsid. Nüüd aga teie suurest rõõmust. Te ütlesite, et tunnete suurt rõõmu ja palute kõigil sellele riigieelarve seadusele alla kirjutada. Mina küsin: mis teis selle riigieelarve puhul erilist uhkust tekitab ja mille üle te kohe väga-väga suurt rõõmu tunnete?

Hea küsija! Ma alustaksin teie küsimuse sissejuhatusest. Te võtsite üles soolise võrdõiguslikkuse teema. Ma juhin tähelepanu – sellest me rääkisime ka teisel lugemisel –, et voliniku 2013. aasta eelarve on natuke üle 62 000 euro, täpsemalt 62 351 eurot. Voliniku eelarve järgmisel aastal suureneb. Lisaks on kokku lepitud, seda peaasjalikult Norra riigiga, et Norra eraldab kolme aasta jooksul valdkonda 700 000 eurot, kuna see on üks Norra riigi prioriteete. Nii palju lihtsalt informatsiooniks.
Nüüd teie põhiküsimus: te palusite mul öelda, mille üle ma uhkust tunnen. Ühelt poolt on see tasakaalustatud eelarve poliitika, teiselt poolt inimeste sotsiaalse turvatunde kasvatamine: vajaduspõhised lapsetoetused, suurenevad pensionid, valitsemissektori palga kasv. See tähendab teiste seas õpetajate, sisejulgeolekutöötajate, kultuuritöötajate, kaitseväelaste ja tervishoiutöötajate palga tõusu. Ja veel: sellest on eelarve kontekstis vähem räägitud, aga järgmisel aastal hakkab kehtima tasuta kõrgharidus. See väga oluline uuendus. Üliõpilased saavad õppida ülikoolis tasuta. Lisaks toetab valitsus koolivõrgu korrastamist. Sääraseid samme on palju, mille üle me võime uhkust tunda, ja tegelikult oleks see nimekiri veelgi pikem.

Kolleeg Sven Mikser, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

On protseduuriline küsimus. Aitäh, juhataja! Tahaks täpsustada. Vastates kolleeg Alliku küsimusele, ütles ettekandja, et ta ei tea, mis paberist Jaak Allik räägib. Ka minu laual olevas kolmanda lugemise tekstis on muudatusettepanekute tabelis nr 11 all Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek suurendada Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves tööjõu- ja majandamiskulusid muuseumide real 20 000 euro võrra. Ehk saaks täpsustada, kas meie laudadel ja komisjoni esimehe ees on sama tekst?

Minu laua peal on ka seesama tekst. Ma küsin nüüd ettekandja käest.

Jah, ka minu laual on seesama tekst. Aga ma vist küsimuse põhiasetust silmas pidades vastasin sellele.

Suur tänu! Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Hea ettekandja! Riigikontroll avaldas kaks kuud tagasi auditi, milles ta tuli järeldusele, et Vabariigi Valitsus on jätnud kasutamata võimaluse suunata ühiskonna jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Auditis on kirjas, et ühiskonna jaoks oluliste eesmärkide saavutamine nõuab mitme valitsemisala koostööd, aga Vabariigi Valitsus pole ministeeriume sellele suunanud ja et riigieelarve koostamisel ei hinnata rahastamisotsuste mõju ühiskonna jaoks oluliste eesmärkide saavutamisele. Korjatakse küll kokku statistika, kuid Rahandusministeerium ei kasuta saadud infot rahastamisettepanekute tegemisel. Kas selle eelarve puhul võime öelda, et Rahandusministeerium on võtnud arvesse Riigikontrolli kriitikat või pigem mitte?

Ma arvan, et igasugune konstruktiivne kriitika on teretulnud. Ka olen täiesti kindel, et Rahandusministeerium on kriitikat osaliselt arvesse võtnud. Miks ma ütlen, et osaliselt? Kui te loete kontrolliaruannet – hetkel mul seda paberit laual ei ole, aga ma olen seda lugenud ja mäletan selle sisu –, siis te näete, et rahandusminister põhjendas, miks ta mitmes punktis Riigikontrolliga ei nõustunud. Samas ma olen täitsa kindel, et riigieelarve koostamisel on Vabariigi Valitsus konstruktiivset kriitikat arvesse võtnud. Kindlasti saab eelarvet järjest paremaks teha nii ülevaatlikkuse mõttes kui ka võimalikke arengukavasid üle vaadates, aga see on juba järgmiste aastate teema. Ütlen veel kord: ma usun, et Rahandusministeerium on teinud oma tööd hästi.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Mul on soov kinkida härra Mikserile ja härra Allikule natuke rahulikum öö. Ma natuke seletan, mis probleem siin tõusnud on. Nimelt, Eesti Vabariigis on kolm riigieelarvest raha saavat orkestrit: ERSO, Rahvusooperi Estonia orkester ja Vanemuise orkester. Nad teevad sama kvalifikatsiooni ja sama koormusega tööd, kuid nende palgavahed on 120 või 300 eurot. See parandusettepanek on lihtsalt selleks, et likvideerida kolme orkestri ebavõrdsus. Härra Sester, kas te arvate, et see on hea ettepanek?

Alati on mõistlik likvideerida mitmesugused ebavõrdsused. Minul personaalselt ei olnud tõesti enne selle kirja saamist asjast ülevaadet ja ehk see, mis Tarmo Leinatamm praegu ütles, selgitas probleemi. Loomulikult, mida vähem on ebavõrdsust, seda parem. Kui see on samm ebavõrdsuse vähendamise suunas, siis ma arvan, et see on õige samm.

Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Hea ettekandja! Sellessamas kirjas, millele sa mitu korda oled viidanud ja millel on kahe fraktsiooni esimehe allkirjad, on rahajaotus ülimalt detailne – kuni külakiikede ja tulekindlate usteni välja 3000 ja 1000 euro kaupa. Aga on üks komisjoni ettepanek, mis puudutab Siseministeeriumi: MTÜ-de toetuseks antakse 1,3 miljonit eurot. See on jäetud lahti kirjutamata. Kas sa oskad öelda, missugustele MTÜ-dele ja missuguseks tegevuseks 1,3 miljonit eurot eraldatakse?

Mul ei ole laual olnud 300 muudatusettepanekut peas, aga ma ütlen, et suure tõenäosusega te olete midagi valesti vaadanud. Seda ma mäletan väga täpselt, et nende 300 muudatusettepaneku hulgas ei ole MTÜ-dele suunatavat 1,3 miljonit eurot. Päris kindlasti mitte! Ma usun, et ükski eelkõneleja ei saa seda hiljem paluda protseduuriliselt üle vaadata, väites, et see on vale. Ei ole minu meelest ühtegi sellist kohta. Kui te leiate selle koha, kus on need 1,3 miljonit kirjas, siis andke teada. Sel juhul peaks kindlasti tegu olema kümnekordse eksimisega.

Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Protseduuriline märkus rahanduskomisjoni esimehele. Meie laudadel olevas eelnõus lehekülg 15, 13. tabel, 3. rida: 1 311 540 eurot, Siseministeeriumi valitsemisala MTÜ-d.

Aitäh! On võimalik vastata?

Võib vastata.

Ma veel kord küsin: kas te räägite suurest eelarvest või räägite kahe fraktsiooni kirjast? Kahe fraktsiooni kirjas, mida on menetlenud rahanduskomisjon, ei ole 1,3 miljonit. See konkreetne arv võib olla terve kogusumma, mingi summaarne ülevaade.

Head kolleegid, need küsimused ei ole protseduurilised. Kas teil on protseduuriline küsimus, millega te pöördute minu poole, kui ma teen midagi valesti? Palun, Priit Toobal!

Mu küsimus on see: kas me arutame siin mingit suurt või väikest eelarvet või riigieelarvet?

See ei ole protseduuriline küsimus, millele ma peaksin vastuse andma. Läheme küsimustega edasi. Palun, kolleeg Kajar Lember!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on pikalt arutatud veeteede tasude tõstmist, ja kui teise lugemise ajal olid kõik sellega seotud ettevõtjad väga pahased, et tasud tõusevad mitmekordselt, siis kuulates täna hommikul meediakanalitest teie intervjuud, sain ma teada, et veeteede tasud hoopis vähenevad. Kas te saate seda kommenteerida? Kas ettevõtjad peaksid tundma rõõmu, et 2013. aastal veeteedetasud hoopis langevad, võrreldes 2012. aastaga?

Aitäh! Küsimus on hea! Ma arvan, et ettevõtjad saavad selles kontekstis rõõmu tunda. Need tasude tõusud, mis Vabariigi Valitsus oli ette näinud ja mis oleksid pidanud jõustuma 2013. aasta 1. jaanuaril, olid mitu-mitu miljonit eurot suuremad. Juhin tähelepanu, et veeteede tasud suurenevad kahes astmes. Ma pean silmas, et esimeses etapis jõuti kokkuleppele, et veeteede tasude tõus, mille Vabariigi Valitsus oli ette näinud, tuleb madalama nurgaga ja jõustub kolm kuud hiljem. Selle rahaline väärtus oleks olnud suurusjärgus 4 miljonit eurot ning selle katte kohta on juba olemas ministeeriumidevaheline eraldi kokkulepe. Täiendavalt pidas Riigikogu, peaasjalikult majanduskomisjon, vajalikuks lükata konkreetsete tasude menetlemine tuleval aastal veel kolme kuu võrra edasi. Sellega jääb ühelt poolt riigil saamata 2 miljonit eurot täiendavat tulu ja teiselt poolt võib öelda, et ettevõtetele jääb 2 miljonit eurot investeeringuteks või muudeks tegevusteks.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene küsimus!

Aitäh! Mul on alustuseks kiire repliik. Lisaks sellele, et IRL ja Reformierakond on jaganud 9,5 miljonit katuseraha, on ka ministeeriumides mitmesuguseid rahaliigutusi, sh ka Siseministeeriumi 2013. aasta eelarve kasv 1,3 miljoni võrra, mis läheb sihtasutustele, MTÜ-dele. See on kinnine nimekiri, nii et Riigikogu ei näe, kuhu Ken-Marti Vaher selle raha täpselt paneb. Minu küsimus puudutab aga seda väikest eelarvet, mida koalitsioon jagas, 9,5 miljonit eurot. Te ütlesite, et need on ühekordsed kulud ja ei tule kaasa aastasse 2014, et teete need väikesed kiigeplatsid 2013. aastal ära ja 2014 on need unustatud. Samas on selles ka Vanemuise teatri palgaraha. Kas Vanemuise orkestrantidel on oodata palgatõusu ainult üheks aastaks? Kas see on tähtajaline palgatõus, mis 2014. aastal ära võetakse, või kuidas garanteeritakse, et see palgatõus jääb kehtima?

Aitäh! Hea küsimus! Nagu ikka on ühes küsimuses põimunud mitu küsimust või väidet. Ma püüan kõigepealt vastata ka sellele teie sissejuhatavale poolele. Ma arvan, et ei ole väikest ega suurt eelarvet, on üks eelarve. Kui te vaatate fraktsioonidelt tulnud konkreetseid ettepanekuid, siis nagu on juba varem välja toodud, te näete, et suur rahasumma, kaks miljonit, läheb dotatsiooniks, 600 000 eurot läheb näiteks praamipiletite hinnatõusu tõstenurga vähendamiseks. Selliseid suuri eelarveridu ma ei nimetaks katuserahaks, nagu teie ütlesite. Lisaks, kui te veel vaatate, siis on võimalik näha, et see rida läheb edasi kuni infosüsteemide käivitamiseni ja Konkurentsiameti kuludeni. Ma saan aru, et fraktsioonide juhid on oma ettepaneku vormistamiseks teinud ära suure töö.
Kui me jõuame teie küsimuse põhiosa, ühekordsete kulude juurde, siis tõsilugu, see küsimus oli rahanduskomisjonis samuti üleval. Suhtlesime ka Rahandusministeeriumiga ja protokollisime eraldi selle, et tegemist on ühekordsete kuludega. Kõik osapooled peavad olema sellest teadlikud, ja kui ministeeriumid, vastavalt siis Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium, leiavad tulevikus, et nad tahaksid palkade tõstmist jätkata, siis on see juba nende järgmine otsus. Kui sellised otsused on tehtud ära enne lõplikku raha liikumist, siis ei saa olla kellelgi mingit õigustatud ootust. Niisiis oli see teema rahanduskomisjonis täiesti selgelt üleval ja sai ära markeeritud.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mind ajendab küsima kolleeg Sven Mikseri küsimus orkestrantide palkade kohta. Võib-olla selgituseks, et nii nagu ka Tarmo Leinatamm siin mainis, on meil sotsiaalne ebavõrdsus. Meil on riigis kolm professionaalset orkestrit: ERSO, rahvusooperi ja Vanemuise orkester. Tänase seisuga on ERSO palgad 20% kõrgemad, kusjuures nende töökoormus, mida siin saalis ei ole märgitud, on mitu korda väiksem. ERSO-l on keskmiselt üks kontsert nädalas, rahvusooperi orkestril on koos päevaste etendustega kaheksa esinemist, pluss proovid. Nii et kui sotsid võitlevad sotsiaalse võrdsuse eest, kas siis ettepanek ühtlustada professionaalsete orkestrite palku just nimelt ei aitagi luua seda sotsiaalset võrdsust? Kas mitte sellepärast ei olegi rahanduskomisjon seda ettepanekut toetanud? Samas esitas Kadri Simson väga õige küsimuse, et kas see on jätkusuutlik ka järgmistel aastatel. Kas me suudame seda taset hoida, et orkestrite vahel ei oleks sellist liikumist, nagu praegu on?

Näha on, et te olete eri kultuuriasutuste palganumbrite diferentseeritusega paremini kursis kui mina rahanduskomisjoni esimehena. Selles ei ole ka midagi imelikku, kuna see ettepanek ei ole rahanduskomisjoni tulnud ju tõesti mitte taevast, vaid fraktsioonidelt. Ma ei tea küll, aga ma eeldan, et suure tõenäolisusega olite sellise palgatõusu üheks initsiaatoriks teie ise, kuna teil on see informatsioon. Jah, loomulikult, kui on erinevused ja on kindel soov neid erinevusi ühtlustada, siis tuleb arutada ja hääletada. Fakt on aga küll see, et õigustatud ootust järgmisteks aastateks ei saa olla. Me ei saa ega taha võtta endale kohustusi, mis kanduvad edasi aastate ja aastakümnete peale. Kui on selline ebavõrdsus, nagu te kirjeldasite, siis see lokaliseerub 2013. aastal, ja siis on see aeg, kus ministeeriumid saavad teha tööd selle nimel, et tulevikus ebavõrdsust vähendada. Pigem võiks öelda, et praegu antakse hingetõmbeaega.

Ma näen, et Sven Mikseril on käsi püsti. Lugupeetud Sven Mikser, teil oleks õigus repliigiks, kui Sven Sester oleks nimetanud teie nime oma ettekandes, aga kuna seda tegi Imre Sooäär oma küsimuses, siis kahjuks repliiki ei saa. Läheme edasi. Palun, kolleeg Marianne Mikko, teine küsimus!

Suur tänu! Mind tegi ülimalt kurvaks see, kui rahanduskomisjoni esimees väitis suure entusiasmiga, võiks isegi öelda, uhkusega, et Norra toetab rahaliselt meie soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni. Kas Norra Kuningriigist on saanud Eesti Vabariigi osa, et Sven Sester uhkeldab Norra rahaga Eesti Vabariigi 2013. aasta eelarve kontekstis?

Aitäh, proua Marianne Mikko! Sellised sõnad nagu uhkeldamine, ka arrogantsus ja ülbus, mida pole öeldud küll mitte minu, vaid kellegi teise aadressil, on niisugused sildistavad sõnad. Ma olen püüdnud olla konstruktiivne. Mind viib selline asi isegi natuke hämmingusse. Mida tähendab uhkus? Pigem ma püüdsin anda tagasisidet teie küsimuse sissejuhatava osa kohta. Oma küsimusega te jõudsite ju tegelikult hoopis teise teemasse, kuid küsimust alustasite sellega, et soolise võrdõiguslikkusega seonduvalt ei ole raha ette nähtud. Pigem tahtsin anda teile indikatsiooni, kui palju on praegu raha, kui palju Eesti riik annab juurde, ja anda teile informatsiooni, et ka kõrvalt on tulemas finantseerimisallikaid.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh! Hea ettekandja! Mind pani siiralt imestama teie vastus kolleeg Lemberile, kui te õigustasite veeteede tasusid. Ma ei saa sellest aru. Kui esialgse eelnõu järgi kasvasid tasud mõne laevagrupi puhul kuni kaheksa korda ja nüüd kasvavad kuni neli korda, siis reklaamida seda kui meremeestele ja kaubaomanikele kasulikku otsust on minu meelest küllaltki küüniline. Peab ütlema ka, et kogu selle eelnõu ümber üle kuu aja kestnud arutelu on olnud üks segaduste ja arusaamatuste rida. Minu küsimus teile on selline: mis te arvate, kas selle eelnõu vastuvõtmine halvendab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda?

Aitäh! Alustan teie sissejuhatavast poolest. Te ütlesite, et segaduste rida. Teate, mina ei ütleks, et on segaduste rida. Mina ütleksin, et kaks kuni kolm nädalat on Riigikogu istungitel olnud äärmiselt mõistetamatut, ebakonstruktiivset tööd. Segadusi kui selliseid pole ju tegelikult olnud. Olgem ausad, selle aja jooksul pole olnud ka väga palju diskussiooni. Kui te vaatate neid kuulsaid ööistungeid – kuulsaid selles mõttes, et sellest on viimasel ajal palju räägitud –, siis te ju näete, mis on ööistungitel toimunud. Diskussiooni kui sellist reaalelus ei ole. Te näete, et teie oma ettepanekuid toetab öisel ajal kaks, äärmisel juhul kolm, võib-olla viis rahvasaadikut. Teie oma fraktsioon ei toeta neid muudatusettepanekuid, mida te ise olete teinud. Ma ei blufi, palun vaadake hääletustulemusi. Tekib küsimus, kas need muudatusettepanekud on siis olnud head või ei ole.
Nüüd küsimuse sisuline pool. Kas ma näen, et järgmisel aastal konkurentsivõime teiste riikidega võrreldes paraneb? Arvan, et me peaksime vaatama asja avarama pilguga. Järgmisel aastal vähenevad meie töötutoetused 1,2%. See jätab nii ettevõtjale kui ka inimestele rohkem raha kätte. Kui te vaatate seda suunda, mida Eesti riik on hoidnud ja hoiab ka tulevikus oma tasakaalus eelarve näol, siis see suurendab kindlust Eesti riiki investeerida. Samal ajal võib tuua näiteid kas või vana Euroopa riikidest, kus inimesed on öelnud, et võib-olla peaks riigist ära kolima, sest maksukoormus on hüppeliselt kasvanud. Ma arvan, et suures pildis on Eesti riik konkurentsivõimeline. Jah, loomulikult saab riiki alati veelgi konkurentsivõimelisemaks muuta ja ma arvan, et nii Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu teevad selle nimel tööd, aga suundumus on õige.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi Priit Toobali küsimuse juurde, mis puudutas MTÜ-dele eraldatavat raha. Tuletan meelde, et esialgsesse eelarvesse oli kirjutatud sisse miljon, juurde tuli 300 000, nii et kokku on ikkagi 1 300 000. Ma arvan, et rahanduskomisjoni esimehena te kindlasti teate, millistele MTÜ-dele on eraldatud siit raha, ja meie tahaksime seda tõesti teada. Kui te ei tea, siis öelge, kust me selle teada saame.

Aitäh! Me ei räägi siis mitte muudatusettepanekust, vaid räägime eelarvest tervikuna. Ei, rahanduskomisjon ei tea, kuhu ministeeriumid soovivad järgmisel aastal 1,3 miljonit eraldada, konkreetsel juhul siis Siseministeerium. Ma ei ole kindel, kas ka Siseministeerium ise veel seda teab, võib-olla teab. Aga ma kujutan ette, et kõige parem ongi küsida seda Siseministeeriumilt. Rahanduskomisjon ei ole ühelgi juhul võtnud endale sellist rolli, et nõuab kõikide eelarveridade kohta täpset infot. Toon näitena, et riik on eraldanud raha kohtukuludeks ja rahanduskomisjon tahab siis konkreetselt teada, millisteks kohtukuludeks. Või näiteks riik on eraldanud raha planeeringuteks ja rahanduskomisjon tahab teada, millisteks konkreetseteks planeeringuteks raha läheb. Selline täpsusaste ei kuulu rahanduskomisjoni pädevusse. Kui kellelgi Riigikogu liikmetest on eraldi soov, siis tasuks pöörduda kas rahanduskomisjoni poole, kes annab selle soovi edasi konkreetsele ministeeriumile, või ka otse ministeeriumi poole. Ministeeriumidel on detailsusaste oma dokumentide puhul kindlasti oluliselt kõrgem, see on loomulik.

Palun, kolleeg Kajar Lember, teine küsimus!

Aitäh! Jätkan samal teemal. Infotunnis küsiti regionaalministrilt, mida tal on plaanis teha haldusreformi jaoks ette nähtud 30 000-ga, ja ta jäi vastuse võlgu. Ütles, et Riigikogu selle raha andis ja eks me vaata, kuhu me selle paneme, et äkki leiame mõne projektijuhi. Sama küsimus on ka Justiitsministeeriumi kohta: 50 000 eurot riigireformi ettevalmistamiseks. See on samamoodi Riigikogu antud lisaraha. Kas teil on mingisugunegi ettekujutus, millist riigireformi, mis suunas või mida üldse Justiitsministeerium selle rahaga tegema hakkab?

Aitäh! Te ei olnud vist mõnda aega Riigikogu saalis, sest te kordate küsimust peaaegu sõna-sõnalt. Aga ei ole hullu, ma vastan. See raha on ette nähtud, nii palju kui rahanduskomisjonil informatsiooni on, kohaliku omavalitsuse tugevdamise meetmele. Kas see tähendab seda, et võetakse tööle eraldi projektijuht, või tähendab seda, et raha antakse lisameetmena kohalikele omavalitsustele, kes näiteks ühineda tahavad – see on kindlasti juba konkreetse ministeeriumi haldusala küsimus.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud 2010. aasta Riigikohtu lahendist, kus nii riigivõimule kui ka kohalikule tasandile pandi kohustus oma ülesanded, funktsioonid läbi vaadata, et oleks selge, millised on kohalikul tasandil riiklikud ülesanded, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Kas rahanduskomisjon arutas järgmise aasta eelarve eelnõu puhul kohalike omavalitsuste kontekstis ka neid teemasid ja kas me oleme jõudnud selle eelnõuga Riigikohtu lahendiga pandud kohustuse täitmisele lähemale?

Aitäh! Hea küsimus. Lihtne oleks vastata, et ei, nii spetsiifiliselt me ei arutanud. Ja kui ma nii ütleksin, siis ma ei valetaks teile. Aga ma püüan avada teie küsimuse sisu veidi pikemalt. Rahanduskomisjoni viimasel kohtumisel linnade liidu ja maaomavalitsuste liiduga, mis toimus nädal-poolteist tagasi, me seda konkreetset teemat ei arutanud. Pigem oli selliseks valupunktiks ja diskussioonikohaks see nn 60% laenupiirang. Küll aga koostas riik selle kohtuotsuse valguses eelmisel aastal ühe dokumendi. Ma ei mäleta täpset dokumenti ja see ei ole eelarvega konkreetselt seotud, aga ma arvan, et teil on kindlasti ka endal see dokument olemas. Ühesõnaga, on dokument, kus on väga selgelt fikseeritud, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded, ja neile on taha kirjutatud ka n-ö finantspoole numbrid. Niisiis on väga selgelt teada, mis ülesanded on kohalikul omavalitsusel, ja vastavalt sellele peab riik loomulikult ka nende täitmist finantseerima. Selline täisülevaade on tehtud. Kui ma ei eksi, siis juhtis selle dokumendi koostamist kas Siseministeerium või regionaalminister. Aga tõsilugu, 2013. aasta eelarve kontekstis ei ole see küsimus uuesti aktuaalselt üles tõusnud.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Aitäh! Hea vastaja! Ma ei oleks küsinud, aga kuna mina küsisin enne teie käest ühte asja ja teie vastasite mulle hoopis midagi muud, siis ma tuletan veel meelde, et jah, veeteede tasude tõstmine oli majanduskomisjonis pikalt arutelul. Ma tuletan ka meelde, et IRL vahetas vahepeal komisjonipoolset ettekandjat. Võib-olla oleks ebakorrektne, kui ma hakkaksin teie käest küsima, miks IRL niimoodi tegi, mis põhjendused sellel olid. Aga ma väidan praegu siin saalis kindlalt, et veeteede tasude tõus ei anna tagasilööke mitte ainult merendusele ja transiidisektorile, vaid ka teistele majandusharudele, kaasa arvatud turismile. Mu küsimus peab silmas seda konkreetset eelnõu: kas see pärsib järgmisel aastal ja tulevikus Eesti ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet?

Aitäh! Ma arvan, et iga maksutõus, mis vähegi võib olla, on alati kellelegi halb, kedagi kitsendav, ükskõik millisest maksutõusust me räägime, kaasa arvatud aktsiisid. Kui me tõstame tubakaaktsiisi, siis suitsetajad nendivad, et nende taskust võetakse rohkem raha ära. Samamoodi on ka maksudega, mis on seotud ettevõtlusega, kõnealusel juhul siis võimalike navigatsioonitasudega. Loomulikult raskendab iga maksutõus alati konkreetse ettevõtlussfääri tegevust. Siin tuleb kindlasti vaadata kogu pilti tervikuna, nagu ma püüdsin teile edasi anda ka oma esimeses vastuses. Mida ma selle all silmas pean? Esiteks tuleb vaadata, millised on meie lähinaabrite positsioonid ühes, teises või kolmandas küsimuses. Vaadata, millised on meie muud maksupoliitilised otsused, alates sellest, et reinvesteeritud tulule ei kohaldata eraldi maksu, kuni mitme muu maksulõikeni. Peab vaatama suurt pilti! Ma ütleksin, et jah, ühelt poolt maksutõus halvendab keskkonda. Teiselt poolt need otsused, mis täna on tehtud – eriti need, mis on tulnud ministeeriumidest siia –, ja need, mis lähevad siit lõpuks presidendi lauale, on tegelikult natuke erinevad asjad. Kui me nüüd nendime, et riigi tulu eelarves väheneb, siis see tähendab ju, et kellelgi jääb see raha ka taskusse, ütleme, antud juhul siis selle sektori ettevõtlusesse.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Hea ettekandja! Arutades eelarvet, mida nimetatakse aasta tähtsaimaks poliitiliseks dokumendiks, oleme sinuga, kes sa oled olnud siin valitsuskoalitsiooni kõneisik, vahetanud küsimusi ja vastuseid ning küllap sa oled selle eelarve endale detailideni selgeks teinud. Kas sa võiksid üldistavalt ja kokkuvõtvalt nüüd kolmandal lugemisel öelda, mida selle eelarvega aastal 2013 riigis tehakse? Kuhupoole liikuma hakatakse?

Aitäh! Ma püüan tõesti hästi üldiselt kokku võtta. Kui minu käest niimoodi küsitakse, siis oleks mul ju võimalik – nagu ma aru saan, on küsimusele vastamise aeg limiteerimata – väga pikalt heietada, lugeda ette ühe osa eelarve positiivsest poolest ja teise poole loeks siis kunagi tulevikus. Ma loodan, et eks iga Riigikogu liige leiab sellest n-ö oma positiivse külje: kes rõhutab rohkem tasakaalus eelarvet, kes rõhutab rohkem seda, et järgmisel aastal on võimalik saada tasuta kõrgharidust. Ma ütleksin, et üks märksõna võiks olla sotsiaalse poole toetuste suurendamine. Meenutame sedasama  diskussiooni, mida me oleme teiega lastetoetuste teemal pidanud ja mida võiks ju praegugi veel avada. Teie, hea küsija, ja teie erakond olete soovinud lastetoetusi veelgi jõulisemalt ja laiapõhjalisemalt tõsta. Kui vaadata seda perioodi, mil neid toetusi tõstetud ei ole, siis minu meelest on nüüd samme selles suunas astutud. Ma arvan, et sotsiaalset turvatunnet järgmise aasta eelarve kindlasti suurendab.

Palun, kolleeg Rein Randver, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Te rääkisite kohtumistest üleriigiliste liitudega. Omavalitsused on seisukohal, et nende eelarve on iseseisev, aga nad on ühes kirjas avaldanud kartust, et nende eelarve muudetakse riigieelarve tulude poole osaks, ühtlasi riigieelarve osaks. Kas sellel kartusel on alust ja kas te rahanduskomisjonis arutasite seda?

Aitäh! Me arutasime seda teemat ja see oli teisel lugemisel ka meil siin küsimusena üleval. Oleme selle kohta palunud kommentaari nii meie põhiseaduskomisjonilt kui ka Rahandusministeeriumilt. Ma ei hakka seda teile uuesti tsiteerima. Teisel lugemisel sellele küsimusele vastates ma juba tsiteerisin Rahandusministeeriumi seisukohta, mis andis asjast juriidiliselt korrektses keeles ülevaate. Aga kokkuvõttena võin küll öelda, et on selge seisukoht: kohalike omavalitsuste sisemise regulatsiooni õigust ja nende iseotsustamisõigust ei vähendata. Tegemist on pigem ülekantud tähenduses kontsernikontoga: raha tuleb arvele ja kantakse siis kohalikele omavalitsustele edasi. See on mitme juristi väga selge arvamus. Ja kui on vaja läbida näiteks kohtuinstantsid, et kohus ütleks, et jah, tegemist ei ole ühe või teise seaduse omavahelise vastuoluga, siis tulebki need läbida. Aga praegu me lähtume sellest, et nende kartuste kohta, nagu võiks raha äkki jääda kuhugi takerduma ega jõuaks kohalikesse omavalitsustesse, on kõik osapooled öelnud, et see ei saa nii olla, raha kantakse edasi. Ja kui küsitakse, kas on võimalik, et iseotsustamisõigust on vähendatud, siis ei, iseotsustamisõigust ei ole vähendatud. Ma arvan, see on hea, et selline küsimus ja selline vastus on olnud, et siis on sellised asjad hiljem ka stenogrammis olemas.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma vaatasin, et Indrek Saarel oli tore küsimus, ta ütles teile, et palun kiitke ennast. Te leidsite, et esimene asi, mille eest ennast kiita, on see, et aastal 2013 on tegemist tasakaalus eelarvega. Minu küsimus tulebki sellest: kas aastal 2013 on Eestil tasakaalus eelarve?

Aitäh! Vaadake, kui huvitav. Raske on pidada konstruktiivset dialoogi, kui te panete küsijana mulle sõnu suhu. Vaadake ja lugege hiljem stenogrammi. Ma ütlesin oma vastuses väga selgelt, et mõnele võib olla tasakaalus eelarve see, mida ta tahab esile tuua. Mõnele võib see olla hoopis mingi teine või kolmas asi. Ma ei öelnud, et minu jaoks on see kõige olulisem, kuigi ma ütlen, et see on väga oluline. Ma tõin selle küsimuse vastuse lõppfaasis välja, et minu jaoks on võib-olla kõige olulisem sotsiaalpoolele suunatud raha. Ärge pange minu suhu seda, mida ma ei ole öelnud!
Teie põhiküsimus oli, kas eelarve on tasakaalus või mitte. Riik teeb tööd selle nimel, et eelarve läheks tasakaalu. Struktuuriliselt oleme 2013. aastal juba 0,1%-ga tasakaalus, nominaalselt oleme järgmisel aastal 0,7%-ga veel miinuses. Struktuurilise ja nominaalse vahe on see, et võetakse ära mitmesugused ühekordsed kulud ja tulud. Struktuuriline näitaja on tegelikkuses vaat et isegi olulisem, sest ta näitab kätte suuna, kuhu sa liigud. Tinglikult rääkides, kui ühel aastal müüakse maha maja ja saadakse selle eest 100 miljonit eurot, mis kantakse kuludesse näiteks kellegi palgatõusuks, siis järgmisel aastal ei ole suure tõenäosusega jälle võimalik sellist maja maha müüa. Sellepärast võetakse üldjuhul sellised ühekordsed kulud ja ühekordsed tulud välja, et saada selgeks, kuhu riik on liikumas. Kui vaadata praeguse valitsuse nägemust mitte ainult aastaks 2013, vaid aastani 2015, st kogu selleks perioodiks, mis on ka koalitsioonilepingus kirja pandud, siis te näete, et riik ja valitsus ei taha minna mitte ainult struktuuriliselt ülejääki, mida ta on juba järgmisel aastal võimeline tegema, vaid tahab minna ka nominaalselt ülejääki. Ma usun, et lähimatel aastatel näeme juba seda olukorda, kus meie reaalsed tulud ületavad meie reaalseid kulusid.

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Kui ma õigesti aru sain, hea ettekandja, siis sa lõpetasid vastuse minu eelmisele küsimusele niimoodi, et selle eelarve nimeks võiks panna sotsiaalse turvatunde suurendamine, et see on selle eelarve põhiline eesmärk. Ma pean paraku siinkohal ütlema, et kui vaadata üldisi tendentse, mis ühiskonnas on, siis see ei ole mitte ainult tunnetatav, vaid ka mitmesugused mõõtmised näitavad, et ühiskond sellesse väga ei usu, sest valitsuse toetus ja usk sellesse, et valitsus teeb õigeid asju, on viimasel ajal märkimisväärselt kahanenud. Järelikult ei kõla see eelarve millegipärast usutavana. Aga ma tulen konkreetse asja juurde. Kuidas on selle eesmärgiga – sotsiaalse turvatunde suurendamine – kooskõlas järgmisel aastal hüppeliselt kasvav elektri hind ja üleüldine prognoos, et järgmisel aastal algab hinnaralli? Kuidas need asjad kooskõlla lähevad ja mis meetmeid on hinnatõusu leevendamiseks ette võetud?

Aitäh! Vaadake tervikpilti. Kindlasti ei saa Eesti riik panna kätt ette maailmaturul toimuvale, peatada kas siis õli või elektri hinna tõusu. Maailmaturu hinnad ei ole riigi pädevuses. Kui me vaatame meetmeid, mida riik võtab, siis ma võin öelda, et kui oleme ära menetlenud riigieelarve seaduse, siis hakkame lisaks sellele menetlema mitmeid muid eelnõusid. Üks eelnõu on näiteks sellesama elektri puhul taastuvenergia tasude vähendamise kohta. Me näeme selgelt ette, et need peaksid vähenema. See on samamoodi raha, mis lõppkokkuvõttes jääb Eesti kodanike taskusse. Kui minna elektriga seonduvast kaugemale, siis võib öelda, et mitmesugused toetused, lastetoetused, aga ka pensionide tõus, avaliku sektori palgatõus – need on kõik tegelikult osa sellest sotsiaalsest turvatundest. Ma arvan, et samm turvatunde suurenemise poole järgmisel aastal on selle eelarvega igal juhul astutud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma jätkan sama teemaga. Te olete korduvalt öelnud, et järgmise aasta riigieelarve on väga hea: see pakub inimestele sotsiaalset turvatunnet, kõik, kes ootavad palgatõusu, saavad selle, me oleme jätkuvalt edukad Euroopa Liidu tasandil. Sellest võib teha järelduse, et iga valija, kes tuleb teile tänava peal vastu, surub teil kätt ja peaks ütlema: aitäh, austatud rahanduskomisjoni esimees, nii hea eelarve eest! Ometi räägib see elu, mis on meie maja seinte taga, millestki muust. Mis meil siis ikka Eesti riigis valesti läheb?

Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et mind ei pea tänama. Ma arvan, et tänada tuleb kõiki neid osapooli, kes on eelarve menetlemisse panustanud. Selle eelarve kokkukirjutamises on osalenud ju sadu, kui mitte tuhandeid inimesi. Seda pannakse kokku ministeeriumides ja tunduvalt pikema aja jooksul, kui on need kuud, mis eelarve meie käes on. Ma arvan, et tänada tuleb palju suuremat hulka inimesi. Mina olen täna pigem see, kes püüab siin anda ülevaate sellest, mis komisjonis räägiti. Ja nagu te olete tähele pannud, oleme pidanud diskussiooni nii esimesel, teisel ja kui ka täna, kolmandal lugemisel, kusjuures me oleme läinud kaugemale komisjonis räägitu raamidest. Me oleme loonud sellise filosoofilise baasi, arutamaks erinevaid ettepanekuid ja nägemusi. Need teemad ulatuvad tihti riigieelarvest kaugemale ja võib-olla ei ole isegi otseses puutumuses sellega. Inara, ka sinu küsimus läks lõpuks selles kontekstist kaugemale. Tõsilugu, ma jätaksin siinkohal sellele vastamata. Pigem võiks öelda, et me rahanduskomisjonis selles kontekstis teemat ei avanud. Aga kindlasti on võimalik tulla fraktsiooni esindajana kõnepulti ja anda ülevaade, mida arvatakse sellest eelarvest ja nii kulude kui ka tuludega seonduvatest tuleviku tegevustest.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev!

Aitäh! Sa mainisid, et selle eelarve võiks kokku võtta kui sotsiaalset turvatunnet suurendava eelarve. Mäletatavasti tekkis meil siin eelarve menetluse käigus selline olukord, kus tervishoiutöötajatega sai kokku lepitud, et lisaraha läheb nii kiirabile kui residentidele. Ja selleks, et seda raha leida, otsustati juba varem töötutele lubatud töötu abiraha kasvu oluliselt vähendada. Kas sul ei tekkinud komisjonis tahtmist leida sellele mõni muu katteallikas? Mäletatavasti pakkusid sotsiaaldemokraadid selleks poliitiliselt üle Eesti ümber jagatavat katuseraha. Aitäh!

Aitäh! Vaadake, rahanduskomisjon menetleb ju neid muudatusi, mis Riigikogu erinevad komisjonid rahanduskomisjonile ette pakuvad. Tuletan teile meelde, hea kolleeg, et konkreetses küsimuses asetatud muudatus on tegelikult menetluses ühes teises komisjonis, täpsemalt, kui ma ei eksi, sotsiaalkomisjon on see, kes seda konkreetset eelnõu menetleb, ja nende nägemuses on olnud see, et tänasel päeval tõus töötutoetusele oleks siis 35%. Nemad on teinud selle ettepaneku ka, menetledes seda eelnõu, ja on vastava muudatuse formuleerinud rahanduskomisjonile. Rahanduskomisjon on näinud seda, et kiirabiteenustele ja residentarstidele vastavalt varasematele kokkulepetele, mis on sõlmitud väljaspool rahanduskomisjoni, et nendele teenustele on vaja lisarahastust. Kuna sotsiaalkomisjon vastavalt oma menetlusele on leidnud ka katteallikad, siis ei ole rahanduskomisjonil hetkel tekkinud probleeme selle eelnõu tagasilükkamisega või selle muudatusettepaneku mittehääletamisega. Kui te vaatate nüüd võimalikke rahalisi otsuseid, mida rahanduskomisjon on teinud, ja alusdokumente, millest ta on lähtunud, siis te näete, et seal on suunatud raha mitte ainult residentarstidele ja kiirabiteenustele, seal on suunatud raha ka vajaduspõhisteks lastetoetusteks. Seal on suunatud raha ka varem mainitud navigatsioonitasude vähendamiseks jne. Neid otsuseid on tegelikult palju-palju rohkem. Aitäh!

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mind ajendas seda küsimust küsima hiljutine diskussioon selle üle, et eelarve on nibin-nabin peaaegu tasakaalus. Päris tasakaalus see ei ole. Mul on küll tabelid ees, aga et ma äkki tabelist valesti ei vaataks, küsin igaks juhuks teie kui spetsialisti käest, kes on asjaga paremini kursis: kui suur on järgmisel eelarveaastal võetavate laenude summa?

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et mul ei ole see peas, sest neid tabeleid on ju kümneid, nagu te aru saate. Järgmisena võib-olla küsite, millistesse reservidesse näiteks on konkreetsel juhul raha paigutatud. Mul ei ole kõiki arve peas ja ma arvan, et te ei eeldagi seda. Sellise täpsustava, väga konkreetse küsimuse puhul, milline on meie kõikide laenude summaarne suhe, saame vastust täpsustada pigem ministeeriumides. Küll aga võin öelda protsendina SKT-st, et Eestis on olnud Euroopa Liidu kõige väiksem laenude ja SKT suhe. See näitaja kasvab nüüd peaasjalikult just seoses varem menetletud ESM-i maksetega. Me olime suurusjärgus 6-7% juures, ja kui ma ei eksi, siis peaks see tõusma ligi 11%-ni, äärmisel juhul võib-olla lõpuks 12% juurde. Ja et oleks parem pilt, siis tasub rääkida ka Euroopast. Euroopas oli vist, kui ma ei eksi, eelmisel aastal keskmine 83% ja praegusel hetkel on see keskmine jõudnud juba 90%-ni. See annab sellise positsioneeringu, kus Eesti oma laenukapatsiteedi poolest Euroopas on.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Hea kolleeg, aita mul loogikast aru saada – spordialad, millega me tegeleme, on meil erinevad, seepärast on vist ka loogika natuke erinev. Laeva toomine Eesti sadamasse maksab praegu midagi ja järgmisest aastast pidi see hakkama rohkem maksma. Riigikogus see arv muutus ja sina ütled nüüd, et tasu väheneb. Samal ajal esitas valitsus riigieelarve, kus töötu abiraha pidi olema 50% alampalgast. Nüüd see muutus, see on 37% ja siis sa ütled, et töötu abiraha suureneb. Aita natukene aru saada, mis toimub.

Aitäh! Hea Eiki! Küsimus on alati, et kui sa vaatad pooleni täis klaasi, kas see on siis pooltäis või on pooltühi. Mõlemad vastused on õiged, poolik klaas on nii pooltäis kui pooltühi.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei olekski küsimust esitanud, aga stenogrammi huvides tahan kindlasti üht asja korrigeerida. Sa oled väga palju rääkinud sellest, et vajaduspõhised lastetoetused suurenevad. Ei ole olemas vajaduspõhiseid lastetoetusi, mis suurenevad. Suurenevad peretoetused. Seda esiteks. Ma saan väga hästi aru, et koalitsiooni kiitmise rasket tööd ei saagi teiste hooleks jätta. See kiitmine on sul väga hästi välja tulnud ja eelarves on kindlasti nii mõnigi asi, mille üle me kõik siin saalis rõõmustame. Mu küsimus, mis on ka otseselt eelarvega seotud, on selline. Vajaduspõhine peretoetus läheb praegu perele alates kolmandast lapsest jne. Kas see on sinu meelest päris õige, et perekond, kes vormistab toimetulekutoetuse, ei pruugi saada vajaduspõhist peretoetust?

Aitäh! Ma jätaksin need küsimused, mis puudutavad minu isiklikku arvamust, praegu kõrvale. Tõsilugu, ma ei ole täna siin kõnepuldis oma isiklikke seisukohti väljendamas, ma olen niikuinii seda ust järjest rohkem ja rohkem paotanud. Aga, hea Helmen, kogu diskussioon vajaduspõhisuse üle on tegelikult eraldi teema, kogu see temaatika, kas me nimetame seda toetust lastetoetuseks või peretoetuseks, kuhupoole peaks riik suunduma. Te olete näinud oma muudatusettepanekutes ette suurendada jõuliselt seda raha, vist ligi 50 miljonit eurot. Ma jätan praegu kõrvale katteallika poole, see katteallikas on olnud osaliselt veelgi suurem, tegelikult on see raha äravõtmine inimeste rahakotist. See diskussioon aga, kas kõik Eesti kodanikud, peaasjalikult nende pered peaksid saama seda konkreetset toetust, ei lõpe selle eelarve menetlusega, vaid jätkub tulevikus. Ma arvan, et see diskussioon peaks edasi minema. Meil võivad olla siin erinevad arusaamad ja niipalju, kui ma olen seda tunnetanud, meil ongi praegu erinevad arusaamad. Tänase koalitsiooni arvamus on olnud, nii nagu sõna "vajaduspõhinegi" ütleb, et pigem peaks toetus minema nendele, kellel selle järele vajadus on.

Palun, kolleeg Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Mind ajendas küsima see väike müsteerium, mis tekkis seoses töötu abiraha ja veeteede tasuga. Ühel juhul kehtis nagu üks lähenemine tõusule ja langusele, teisel juhul teine. Sa põhjendasid seda nii, et oleneb sellest, kuidas keegi vaatab, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Kas sa selgitaksid, kummal juhul nendest kahest on klaas pooltäis ja kummal juhul pooltühi?

Aitäh! Ma arvan, et see küsimus on retooriline ja kindlasti te ei ootagi mult vastust filosoofilise lähenemise kohta. Pigem ma vaataksin seda asja jällegi kui tervikut. Kui me räägime navigatsioonitasudest, siis tõsilugu, eelarves, mis tuli Riigikogusse, olid tunduvalt kõrgemad lävendid, kui nii võiks öelda, selles nähti ette ettevõtjatelt tunduvalt rohkem finantse ära võtta või suuremaid makse maksta. Riigikogu tegi menetluse ajal muudatusi, vähendades tõusunurka ja lükates seda konkreetset kuupäeva edasi. Töötutoetuse määra kohta, jah, võib ühelt poolt muidugi öelda, et eelnõu tuli siia 50%-lise tõusu ettepanekuga. Kuid ma saan aru, et samal ajal ministeerium, sotsiaalkomisjon ja ka need osapooled, kes pidasid streigi ajal aktiivselt läbirääkimisi, jõudsid kokkuleppele, mis formuleerus lõpuks must valgel ka selles konkreetses eelnõus, mida me täna menetleme. Kui Riigikogu sotsiaalkomisjoni enamus on leidnud, et see on see lähenemisviis, mida me peaksime järgima, ja selline on katteallikas, siis on meie ülesanne otsustada, kas seda aktsepteerida või mitte.

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Meil on väga paljudes asjades samasugune lähenemine ja ühtmoodi mõtted, aga ühe asjaga ma ei saa kindlasti nõus olla. Ma tahan öelda, et toimetulekutoetus ongi Eesti riigis kõige raskemas seisus olevate inimeste toetus, ja kui selle pere lapsed ei saa vajaduspõhist peretoetust, siis on midagi väga halvasti. Ega ma ei ootagi vastust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Avan läbirääkimised. Palun kõigepealt kõnepulti kolleeg Kaia Iva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tuleva aasta riigieelarve on kriisist väljumise eelarve. Üle mitme aasta on võimalik pideva kärpimise ja kokkuhoiu kõrval asuda kasutama uuest majanduskasvust saadud tulusid ning leida lahendusi kõige pakilisematele küsimustele. Selle tulemusena tõusevad 2013. aastal avaliku sektori töötajate palgad. Õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad, arstid, kaitseväelased on need, kelle palgakorraldust korrigeeritakse valdkondade sees vastavalt tegevusala prioriteetidele. Esitatud eelarve projektis oli kavandatud riigisektoris palgafondi kasvuks 4,4%, mille kogukulu on 29,3 miljonit eurot. Nüüd on selge, et sisemiste ümberkorralduste käigus on leitud mitmes valdkonnas lisaraha. Näiteks tuleb järgmisel aastal lisanduvast õpetajate palga toetusest 7,5 miljonit eurot otse Vabariigi Valitsuse ettepanekul eraldatud lisarahast. Ülejäänud 8,3 miljonit jaguneb järgmiselt: haridustoetuste reservist 4 miljonit eurot, täienduskoolituse eelarvest 3,8 miljonit eurot ning töötuskindlustusmakse määra vähendamisest 0,5 miljonit eurot. Nimetatud vahendite suunamine õpetajate palkadeks ei too omavalitsustele finantsilisi lisakohustusi, nagu mõned inimesed on väitnud. Samuti ei vähene õpetajate täienduskoolituse maht, sest need kulud kaetakse edaspidi Euroopa Liidu fondidest. Samuti soovib Haridus- ja Teadusministeerium koos omavalitsustega otsida lahendusi seni osaliselt õpetajate palgarahast tasustatud tugispetsialistide probleemile. Loodetavasti on järgmisel aastal võimalik omavalitsustele siin tuge pakkuda, kasutades ministeeriumi selle aasta eelarvejääki.
Peretoetuste puhul on palju räägitud 19-eurosest universaaltoetusest pere esimesele ja teisele lapsele ning alates kolmandast lapsest 57-eurosest toetusest. Kahjuks on jäetud tähelepanuta, et alates teisest lapsest makstakse perele tulumaksutagastust, mis on 30 eurot kuus lapse kohta. Nüüd, kus Eesti ettevõtjad otsivad taas uusi töökäsi, peab olema inimese enda siht käia tööl ning riik peab pakkuma võimalikult suurt tuge, et ta saaks vajalikku täiendus- ja ümberõpet. Kuid lisaks eelöeldule suureneb lastetoetus kõigil lastel alates pere kolmandast lapsest ning hakatakse maksma vajaduspõhist toetust pere esimesele ja teisele lapsele.
Järgmisel aastal käivitub õppemaksuta kõrgharidus ning selle toetamiseks hakatakse uutele tudengitele maksma vajaduspõhist õppetoetust. Tõsi, üks ega teine abinõu ei võta ära vajadust üliõpilastel endil tugevalt pingutada ja selle peale ei tasu end üliõpilaste eestkõnelejateks pakkuvatel poliitikutel ka pahandada. Ei tohi unustada, et need toetusmeetmed nõuavad ka maksumaksjalt tõsist pingutust, mis võetakse ette teadmises, et väikese rahva iga võimekas ja motiveeritud noor peab saama võimaluse haridust omandada.
Palun lisaaega!

Kolm minutit, palun!

Uuest aastast hakatakse arvestama ja maksma vanemapensioni kõigi laste eest. See on meie selge sõnum: laste kasvatamine on tähtis ja riigi poolt tunnustatud töö.
Regionaalselt on kindlasti oluline kohalike teede remondi raha 60%-line suurendamine, gümnaasiumide ehitamise riiklik programm ning põllumajandustoetuste maksmine maksimaalses lubatud määras. Pean oluliseks ka neid muudatusi, mis valmistati ette eelarve kolmandaks lugemiseks: täiendav toetus arstidele, abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästekomandodele, lisaraha praamipileti hinna tõusu pidurdamiseks ning mereohutustasude aeglasem käivitamine, toetus noorte ettevõtluskoolitusele ja vähiliidule, pensionäride üleriigilisele organisatsioonile, samuti nende objektide toetused, mis Riigikogu liikmed kohalike kogukondade ettepanekute põhjal heaks kiitsid. Lisaraha haridusele, meditsiinile, eakatele, spordile, kultuurile ning muinsuskaitsele. Jah, need ongi meie poliitilised valikud.
Mõni sõna eelarve menetluse käigust. 27. septembril, kui valitsus eelarve projekti üle andis, lausuti siin saalis mitmeid häid soove. Andrus Ansip lõpetas oma kõne sõnadega: kutsun teid üles toetama valitsuse esitatud eelarvet ning soovin teile konstruktiivset arutelu. Kadri Simson sõnas: "Loodan, et riigieelarvet menetletakse siin saalis konstruktiivselt." Siinkõneleja ütles oma lõpusoovina: "Loodan, et eelarve menetlus Riigikogus tuleb põhjalik ja konstruktiivne." Palun siinkohal Riigikogu täiskogult vabandust, et ma ei osanud ette näha, kuidas Keskerakond võib minu soovi eelnõu põhjalikult menetleda nii kummaliselt tõlgendada. Ei, lugupeetud kesksaadikud, põhjalik arutelu ei tähenda võimalikult tundiderohket ja ultimaatumitega vürtsitatud menetlust! Eesti Vabariigi eelarve on aus ja perede heaolu kasvu toetav eelarve. Seda saab menetleda päevavalges ja ilma kümneminutiliste mõttekrampideta.
Soovin kõigile arusaamist, et selle eelarvega on riigi tulude kasvu maksimaalselt kasutatud meie inimeste sissetulekute suurendamiseks, regioonide toetamiseks ja hariduse väärtustamiseks, ning samal ajal on seda tehtud heaperemehelikult, riigi tegelike võimaluste piires. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Kaia Iva! Palun kõnepulti kolleeg Sven Mikseri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Armastades väga orkestrimuusikat ja veel kirglikumalt võrdseid võimalusi, tahan ma siiski märkida, et minu kahele küsimusele vastates kasutas komisjonipoolne ettekandja korduvalt sõna "lävend", aga ei kordagi sõna "orkester". Selle sõna tõi tänasesse mõttevahetusse esimest korda alles kolleeg Tarmo Leinatamm. Ma olen talle selle eest siiralt tänulik, sest nii ma saingi oma esitatud küsimusele vastuse ja ka komisjonipoolne ettekandja sai teada midagi, mida ta komisjoni ettekandjana oleks ehk pidanud juba enne teadma. Seda enam, et nimetatud muudatusettepanek lähtus Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni poolt rahanduskomisjonile saadetud kirjast, mille puhul, ma julgen öelda, on komisjoni esimees just nagu Muhv Eno Raua lasteraamatust "Naksitrallid", olles ühtaegu nii selle kirja saatja kui ka saaja.
Meie istuvale valitsusele heidetakse üha enam ette, et ta on arrogantne, ei kaasa opositsiooni ega vabakonda, ei kaalu otsuseid langetades alternatiive ja elab omaenda eksimatuse usus. Seda ei heida ette mitte üksnes parlamendi opositsioon, vaid ka avalikkus. Seetõttu ei maksa ilmselt eriti üllatuda, et kõik see peegeldub ka eelarves, mille üle me hetke pärast hääletama asume. See peegeldub nii selle eelarve sisus kui ka menetlemise viisis kõigi nende tühjade päevade ja ööde jooksul, mis me oleme ühekoos veetnud. Nüüd, kus need vaevalised arutelud on jõudnud lõpusirgele, on kohane küsida, mis siis nende paari kuu jooksul on muutunud. Ma julgen öelda, et sisus eriti mitte midagi. Küll aga on pisut muutunud valitsusliikmete sõnavara. Näiteks haridusminister ei ole enam veendunud, et kõigi õpetajate palk ikka lubatud määral tõuseb. Ministri töö olevat tehtud ja temast ei sõltuvat enam midagi. Aga kas see töö on ikka tehtud? Sotsiaaldemokraadid leiavad, et sellised mõttekäigud, millest võib järeldada, et osa õpetajate palk ehk ei tõusegi nii palju, kui lubatud on, ja seda põhjusel, et nende koole ei ole veel kinni pandud, on lihtsalt küünilised.
Ka lastetoetuste suurejoonelisest reformist enam väga palju ei räägita. Sotsiaaldemokraadid püüdsid oma muudatusettepanekutega anda valitsusliitlaste populistlikule eelnõule õiget tegu ja nägu, aga meie ettepanekutest sõideti koalitsioonile omasel moel üle. Tagajärg on selline, et meil saavad olema pered, kellel oma madala sissetuleku ja vältimatute kulude tõttu on õigus toimetulekutoetusele, kuid kellel ei ole õigust saada nn vajaduspõhist peretoetust. Sellist asja ei ole võimalik loogiliselt seletada. Ainus seletus on valitsusliitlaste soov puhuda pasunaid, mis sellest, et aega või võib-olla mõistust probleemiga sisuliselt tegelda ei olnud ja raha ka ei tahtnud anda, sest sedagi nagu õieti polevat.
Ja veel. Ei hakka siinkohal ministreid nimeliselt nimetama, kuid päris mitu valitsuskabineti liiget kergitasid mingil hetkel oma saba lubadusega viia töötu riiklik abiraha 50%-le alampalgast. Nüüd on lubatud 145 eurost saanud 101 eurot kuus ja vastutust oma murtud lubaduse eest tahavad valitsuskoalitsiooni liikmed sokutada kiirabitöötajate ja residentide kaela. See on näotu. Seda enam, et võimalusi vastata kiirabitöötajate ja residentide õigustatud ootustele oli ka teisi, näiteks sotsiaaldemokraatide pakutud variant rahastada neid kulusid nn poliitilise katuseraha andmise asemel. Eelarve kolmanda lugemise eel puistas koalitsioon oma poliitiliste eelistuste alusel kümmekond miljonit nn katuserahaks. Mingil arusaamatul põhjusel püüdis mõni koalitsioonipoliitik nimetada seda sammu vastutulekuks opositsiooni nõudmistele. Kus see kompromiss ja vastutulek on? Kus on universaalsete lastetoetuste kasv, õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate vajalik palgatõus, omavalitsustele tehtud ülekohtu heastamine? Ma leian, et soov määrida vastutus oma poliitiliste katuserahade jagamise eest ühtlaselt kogu Riigikogu peale on samuti küüniline.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaks!

Jah, on tõsi, et mõni lasteaed saab ehk kauaoodatud uued uksed ja aknad. See on tore! Aga kui koalitsioon unustaks hetkeks oma erakondlikud, eelseisvate omavalitsusvalimistega seotud huvid ja mõtleks natukenegi riigimehelikult, siis peaksid ka nemad tunnistama, et sotsiaaldemokraatide pakutud riiklikust lasteaedade programmist oleks võrratult rohkem kasu ja abi kui üksikutest poliitilistest katuserahadest.
Lõpetuseks ka tervishoiust, mille ees seisvatele tõsistele ja sügavatele probleemidele on valitsus liiga pikalt läbi sõrmede vaadanud, kuid mis kindlasti pidanuks koalitsioonipoliitikute tähelepanu köitma seoses arstide ja õdede streigiga. Ometi ei näe me eelarvet vaadates, et vajadus astuda põhimõttelisi samme tervishoiu rahastamise ülevaatamiseks oleks jõudnud valitsejate teadvusesse. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon soovis oma muudatusettepanekutega tõsta lastetoetusi, toetada lasteaiakohtade loomist, vastata arusaadavalt politseinike, piirivalvurite, õpetajate ja kultuuritöötajate palganõudmistele. Me esitasime selleks ka katteallikad, parandades sealjuures isegi pisut valitsussektori tasakaalu ja hoides kokku reserve. Kas keegi tahab veel midagi Kreekast rääkida? On tõsi, et see eelarve ei saanud Riigikogu pika menetluse jooksul sisult paremaks, küll aga sai ta menetlemise käigus oma õige nime – see on murtud lubaduste eelarve. Sotsiaaldemokraadid hääletavad sellise eelarve vastu. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnepulti Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii nagu igal aastal, nii on ka nüüd Riigikogu kinnitatav aasta tähtsaim dokument – tuleva aasta riigieelarve – tavapärasel ajal, detsembrikuu keskpaiku jõudmas Toompea lossi suures saalis lõpphääletusele. Selle aasta eelarvemenetlus oli siiski isemoodi, kulges üle kivide ja kändude ja päris mitmel korral kadus pikk päevatee öösse, jõudis välja hommikusse ja jätkus pärast lühikest päeva sama hooga järgmisel õhtul. Kokkulepetest rohkem oli tänavu kiusuajamist ja, ütlen otse, ka parlamendi töö takistamist. See viimane on ju küll, jah, opositsiooni jaoks täiesti lubatud ja demokraatlik võte, mida kasutada, kui miski ei meeldi ja otsustamiseks vajalikke hääli pole. Aga ka lubatud võtteid saab parlamendi töös kasutada nii mõistlikult kui ka ebamõistlikult. Kui meenutada viimase kuu jooksul juhtunut, siis ei ole kindlasti mõistlik, kui üks osapool, koalitsioon, veedab ööd Toompeal, opositsioon jätab saali aga vaid paar-kolm inimest, kes nuppe vajutavad ja lõputult vaheaegu võtavad, samal ajal kui teised kodus tukastavad. Kui on vastuseis ja vastasseis, siis olgu, aga mitte mõttetud hääletused tulemusega näiteks 45 : 3.
Tahan ka meelde tuletada ajakirjanduses ilmuvaid pilte, mis jätavad mulje, nagu oleks Riigikogu puhvet õllesaal, kus käib tegelik töö. Need ei aita kaasa Riigikogu maine paranemisele. Austame Eesti rahvast, kes meile mandaadi on andnud, siis ehk austavad nemad ka meid!
Aga eks tõde ole ikka vaataja silmades. Tahan kolmandiku Riigikogu liikmete, Reformierakonna fraktsiooni nimel kinnitada, et järgmise aasta eelarve on saanud säästlik ja mõistlik, nagu ikka parimas usus, aga kalkides rahanumbrites väljendatud kompromiss meie võimaluste ja vajaduste vahel. Nagu ikka kompromiss ka selle nimel, et aasta pärast uut eelarvet menetledes oleksid meie võimalused suuremad ja vajadused saaksid paremini rahuldatud. Järgmisel aastal, teate ju küll, palgad kasvavad, pensionitõus jätkub, maksukoormus väheneb.
Tahan eriti juhtida tähelepanu peretoetuste tõusule uuel aastal. Oleme Eestis jõudmas selleni, et riigieelarvest makstavad peretoetused on suuremad nendel peredel, kes rohkem abi vajavad. Soovime vähendada nende perede arvu, kus lapsed elavad vaesuses, ja uuringud kinnitavad, et praegune reform teeb selle töö hästi ära.
Kuna kõnelen siit puldist Reformierakonna fraktsiooni nimel, siis tahan meenutada meie seisukohta: Eesti ei tohi muutuda õpitud abitusega riigiks, kus toetuste saamine on kasulikum kui tööl käimine. Madal maksukoormus aitab inimeste loovusele, töökusele ja ettevõtlikkuse püsimisele palju paremini kaasa kui kõrged maksud ja kopsakad toetused kõigile.
Opositsiooni rünnakud 2013. aasta eelarve kava vastu olid raevukad. Aga ei ole halba ilma heata, koalitsioonil on nende rünnakute taustal olnud võimalus nii mõnedki eelarvega seotud otsused veel kord läbi vaadata ja üht-teist ka kohendada. Tahaksin siiski kutsuda opositsiooni üles tulevikus suuremale koosmeelele. Eestis on olnud ikka kombeks, et ühise laua taha jõutakse ukse kaudu, mitte läbi seina.
Loomulikult tuleb siinkohal tänada valitsust ja muidugi ka meie karakteriga rahandusministrit, kes Euroopas Eesti huvide kaitsmise kõrval on teinud oma meeskonnaga ränka tööd, et kõik numbrid oleksid paksus eelarveraamatus seal, kus nad peavad olema, ka siis, kui vahel on tunne, et tõesti enam ei viitsi.
Tahan valitsuskoalitsiooni ja Reformierakonna nimel tänada kõiki kolleege töö eest, mida eelarve valmimise ja menetlemise ajal on tehtud komisjonides, fraktsioonides ja kohtumistel valijatega. Meie rahandus on korras, majanduslik tulevik tänu Eesti inimeste tublidusele on lootustandev. Võime selle üle uhked olla.
Viimane lause ei sisalda teie jaoks kindlasti küll mingit üllatust: Reformierakonna fraktsioon hääletab 2013. aasta riigieelarve poolt. Kutsun üles ka kõiki teisi seda tegema! Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Panite tähele, et Reformierakonna fraktsiooni esimees kutsus meid ehk opositsiooni üles suuremale koosmeelele. Minu mäletamise järgi nimetas üks valitsusliit ennast koosmeelekoalitsiooniks. See oli see koalitsioon, kes tõstis makse, sh käibemaksu, ja vähendas sotsiaaltoetusi, kaotas ära matuse- ja ranitsatoetuse ning tegi tõsise kärpe omavalitsuste tulubaasile. Ma arvan, et sellist koosmeelt ei vaja Eesti riik kindlasti ei tänasel päeval ega tuleval aastal. Kas saab olla koosmeeles selles olukorras, kus Eesti on tänavu kõige kiirema hinnatõusuga riik eurotsoonis? Ja kuna IRL-i ja Reformierakonna rahvasaadikud otsustasid olla uuel aastal ees ootava elektri hinna tõusu leevendamisel tegevusetud, siis jääme hinnatõusu euromeistriks tõenäoliselt ka 2013. aastal. Just täna tuli Eesti Pank välja prognoosiga, kus järgmise aasta inflatsiooni on nähtud suuremana. Nende hinnatõusude taustal on eriti valusad just toiduainete hinna tõus ja kodukulude kasv, need löövad inimesi, kelle sissetulek on keskmine või keskmisest väiksem.
Ma olen viimastel nädalatel kohtunud paljude inimestega. Eelmisel nädalal Pärnus ütlesid pensionärid, et kaks aastat tagasi, kui nende pension oli 4200 krooni, tulid nad sellega välja, aga nüüd, kui nende pension on 300 eurot, elavad nad selges puuduses. Nende jaoks kallinevad hinnad ka järgmise aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis, aga pensioni tõusu on oodata alles 1. aprillil ja ka siis ei tule see järgmise aasta eelarvega niisugune, nagu indekseerimine täismahus ette näeb. Vastupidi, pensioni tõusu on kärbitud.
Toiduainete hinna tõus lööb jalad alt ka koolidelt, kes seni on vapralt lastele tasuta sooja koolilõunat pakkunud. Lapsi, kellele tasuta koolilõuna on päevas ainus sooja toidu kord, lisandub üha. Neid lapsi ei jää vähemaks, kuigi me kuuleme uudiseid Eesti märkimisväärsest eduloost ja majanduskasvust. Koolijuhid räägivad sellist lugu, et nad teavad oma koolides, väikestes maakoolides lapsi, kes hommikul tulevad näljasena kooli. Kui seni oli võimalik kooli toidurahast näpistada, et anda kõige raskematest peredest pärit lastele hommikul sooja teed ja putru, siis nüüd ei tulda enam rahaga välja. Koolijuhtidel on ka see mure, et tulevaks aastaks on õpetajatele lubatud palgatõusu, aga kohalikele omavalitsustele teada antud kontrollnumber näitab, et mitmes vallas ei jätku raha minimaalsekski palgatõusuks, sest reaalne haridusraha väheneb.
Neid probleeme, mida järgmise aasta riigieelarves välja tuua, oleks rohkemgi. Me oleme püüdnud mitut suurt probleemi omapoolsete lahendustega ära hoida. Tegime Riigikogus eelarve teiseks lugemiseks 96 muudatusettepanekut ja kolmandaks lugemiseks üheksa muudatusettepanekut. Mitte ühtegi neist ei toetatud, kõik hääletati maha. See vabandus, et maha hääletatakse need opositsiooni  muudatusettepanekud, mis ei ole korrektsed, ei vasta tõele. Meil oli mitu maksualandusettepanekut, näiteks ettepanek alandada maksu toasoojale ja elektrile, sest kodukulude tõus lööb eelkõige just raskemini toime tulevate inimeste pihta. Vastuseks sellele hakkasid koalitsioonipoliitikud mööda Eestit ringi käima ja rääkima, et Keskerakond tahab astmelise tulumaksu kaudu tõsta maksu kõigile inimestele. Kus riigis te elate, kus kõik inimesed teenivad üle 1500 euro kuus? Astmelise tulumaksu korral jääks kõigil inimestel, kelle sissetulek on 1500 või alla selle, maks kas praegusele tasemele või langeks, toasooja ja elektri hinna alandamise tulemusel oleks aga just nende inimeste võit kõige suurem.
Me oleme jõudnud täna 2013. aasta eelarve lugemise viimase etapini ja tõenäoliselt on siin ikka piisavalt hääli, et see eelarve ka vastu võetakse. Siis on võimalik püsti tõusta ja koalitsioonisaadikud teevad hurraaga aplausi, aga viimaste uudiste taustal ei saa ma küll absoluutselt aru, mille üle siin rõõmustada on. Võimalik, et koalitsioonisaadikud ei ole viimaste nädalate kiire töötempo tõttu uudiseid jälginud, aga 6. detsembril oli uudis "Eesti Energia tõstis hinda", kus räägiti sellest, et kui eile veel pakkus Eesti Energia ühetariifse arvestiga 12-kuulist lepingut hinnaga 5,69 senti kilovatt-tund, siis praegu on sama pakkumise hind juba 5,78 senti. Napp nädal hiljem, 11. detsembril tuli uus uudis "Eesti Energia tervitas vabaturgu hinnatõusuga". Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus aastases fikseeritud hinnaga lepingus maksab elektri kilovatt-tund koos käibemaksuga 5,94 eurosenti. Praegu kehtiv suletud turu hind on koos käibemaksuga 3,78 eurosenti, põhitariifi tõus on 57,1% ja selle peale te tahate plaksutada?! Koos Eleringi võrgutasude 13,3%-lise tõusuga kallineb Eesti inimeste elektriarve järgmisel aastal 21% ja suurematele kodukuludele lisandub ka hinnatõus, mis kaasneb elektri hinna tõusuga väikeses ja keskmises ettevõtluses. Ka nemad peavad oma kaupu ja teenuseid kallimalt edasi müüma.
Nende ööistungite tulemusena teame ilmselt kõik siin saalis ja kogu ühiskond teab, et maksuotsustega oleks võimalik seda hinnatõusu ära hoida. Maksuotsused parandaksid Eesti järgmise aasta majanduskeskkonda. Nii et 2013. aasta riigieelarve suurim puudus on elektri hinna tõusu mitteleevendamine. Keskerakond püüdis ööistungite seeriaga valitsusparteidele selgeks teha, et elektri hinna tõusu saab leevendada juba järgmise aasta riigieelarvega. Kui te ütlete, et nõu ei peeta ja olgem mõistlikud, siis Riigikogu töö ei ole mõistlik, juhul kui valitsusest tulevad käsuliinid, koalitsioon saab ainult mõne tuhande euro kaupa oma katuserahasid jagada ja mitte midagi muud põhimõtteliselt eelarves ei muudeta. See on Riigikogu rolli pisendamine!
Keskerakond on olnud kogu eelarve menetlemise ajal avatud ja valmis kompromissideks, kahjuks saab kompromisse aga teha ainult siis, kui selleks on valmis mõlemad pooled. Ma tänan fraktsioonikaaslasi, kes olid valmis kasutama kõiki meie seaduslikke võimalusi elektri hinna tõusu leevendamiseks! Ja kuigi täna ei ole eelarves hinnatõusude leevendust, siis siin saalis ja kogu ühiskonnas on selge teadmine, et maksuotsuste kaudu on seda võimalik teha ja homme anname me uuesti üle elektriaktsiisi alandamise ettepaneku. Meie tänane elektriaktsiis on 4,5 korda kõrgem, kui Euroopa Liidus on nõutud.
Kui me räägime mõistlikkusest ja ebamõistlikkusest, siis ebamõistlik on suurendada pidurdamatult neid makse, mis raskendavad toimetulekut inimestel, kes teenivad niigi vähe. Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada riigieelarvet, mis ei leevenda järgmisel aastal kallinevat elektrit meie inimeste jaoks. Keskerakonna fraktsioon ütleb teile, et kuigi te võtate täna vastu eelarve, millel on palju miinuseid ja milles on jäetud kasutamata võimalus leevendada nende miinuste mõju Eesti inimestele, siis uuel aastal me surume uue hooga siiski elektri hinna alandamisele. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Sellega on meil läbirääkimised peetud, sulgen läbirääkimised.
Oleme jõudnud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Käesoleval seaduseelnõul on 16 muudatusettepanekut ja me vaatame need kõik ühekaupa läbi. Muudatusettepanek nr 1, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 2, mille on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, mille on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 5 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 6 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 7 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 8 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 10 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 11 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 12 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 13 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 14 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanek nr 15 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 16 on kultuurikomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Käesolevaga on kõik 16 muudatusettepanekut läbi vaadatud.
Me asume seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Väga austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 278. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Head kolleegid, jätkame tänaste päevakorrapunktide arutelu.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 279 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Sel juhul läheme lõpphääletuse juurde. Kuna see seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Asume lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 279. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 3, 1 oli erapooletu.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 4 on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 281 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Kuna ka see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Head kolleegid, kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 73 Riigikogu liiget, puudub 28. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 281. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 5, Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 kolmas lugemine. Avame läbirääkimised. Palun, Tarmo Tamm!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teie laual on seaduseelnõu, mis arvatavasti saab täna seaduseks. See on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Siin on tegemist järjekordse seadusega, kus valitsus on kohalikust omavalitsusest üle rullinud, kohalike omavalitsuste arvamust on täielikult ignoreeritud.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu pikendab 2012. aastast kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut vastavalt riigieelarve strateegias 2013–2016 määratud põhimõtetele. Piirangu pikendamise eesmärk olevat tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Seaduse põhiline viga on see, et piirangut soovitatakse säilitada kõikides omavalitsustes, sõltumata nende majanduslikust olukorrast või võimekusest. Sellega pidurdab riik arengut mitmes kohalikus omavalitsuses, mille potentsiaal võimaldaks teha reaalselt vajalikke investeeringuid, mis ajutiselt viiksid võlakoormuse üle 60%. Nagu te teate, võisime hiljaaegu lugeda, et mõned Eesti linnad võivad jääda ilma tänavavalgustuse investeeringutest. Meie arvame, et see protsent ei peaks olema jäik ja peaks tulenema kohaliku omavalitsuse tegelikust võimekusest.
Täna on õige päev meenutada, et 2010. aasta septembris Riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega otsustati, et tulevikus võivad keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% ulatuses eelarvest. Aga 2011. aasta sügisel tegi valitsus ettepaneku lükata kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine aasta võrra edasi ehk aastani 2013. Nüüd, kuu aega enne 2013. aasta algust on meie ees seaduseelnõu, mille vastuvõtmisega otsustataks, et ühegi omavalitsuse netovõlakoormus ei tohi tõusta üle 60% vähemalt kuni 2016. aasta lõpuni. Selle otsuse põhjendus on kummaline. Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatuste eesmärk on tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus, vältida võimalikke finantsriske ning parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saab Vabariigi Valitsus ühel hetkel rääkida Eesti kiirest majanduskasvust ja heaolu kasvatavatest riigieelarvetest ning samal ajal esitada väiteid, mis tekitavad kahtluse, kas majanduskriis on möödas või on alles ees.
Kurb on see, et valitsus langetab taas suuri ja pikaajalisi otsuseid üksinda ega arvesta kohalike omavalitsuste esindajate seisukohti. Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor ütles, et kohalike omavalitsuste ja valitsuse läbirääkimistel 2013. aasta riigieelarve üle oli mõlema poole soov laenupiirang selle aastaga lõpetada. Aga hiljem otsustati kusagil tagatoas teisiti. Elementaarne loogika ütleb, et erinevate seisukohtade puhul on oluline leida kõiki osapooli rahuldav kompromiss. Näiteks võiks lubatud võlakoormuse ülemmäär majanduslikult võimekamates omavalitsustes tõusta järk-järgult, esialgu vähemalt 10–20% võrra. Kuidas peavad aga toimima omavalitsused, kellel on raskusi seadusega pandud kohustuste täitmisel, näiteks olukorras, kus elanike arv kasvab kiiresti ja seadus nõuab omavalitsustelt, et tuleks ehitada lasteaedu?
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Reformierakonna ja IRL-i valitsus läheneb kohalike omavalitsuste finantsolukorrale täiesti vale nurga alt. Vastu võeti positiivne otsus, et omavalitsuste võlakoormus ei tohi tõusta, sest kardetakse, et omavalitsused ei suuda võetud laenukohustusi täita. Milleks siis üldse see sõna "omavalitsus"? Samal ajal on viimastel aastatel korduvalt kärbitud kohalike omavalitsuste tulusid, mis raskendab selgelt omavalitsuste kohustuste täitmist. Täpsemalt, kaotati kaks kohalikku maksu, vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa ning kodualuse maa maksuvabastusest tingitud tulu kadu ei ole hoolimata lubadustest kaetud muude laekumistega. 2009. aasta lisaeelarves tehtud otsustega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Koduomanikke maamaksust vabastav seadus võeti vastu kiirustades. On absurdne, et riik ei täida lubadust kompenseerida kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu.
Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuus maksu, milleks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Möödunud viie aasta jooksul, aastatel 2007–2011 ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu. Loomapidamismaks ja paadimaks kehtestati 1–3 omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu, mis moodustavad kõigest 1% kogu omavalitsuse eelarve maksutulust. Selge on see, et tänane halduskorraldus, sh omavalitsuste rahastamine, vajab selgeid ja põhimõttelisi muudatusi. Meil on vaja uut omavalitsuste süsteemi, mis tähendab nii haldusreformi kui ka kohalike maksude reformi. Olukorras, kus riigi rahalised reservid vähenevad ja laenud kasvavad, ei saa riigi rahalist tasakaalu saavutada kohalike omavalitsuste arvel. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun järgmisena kõnetooli Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja, mul ei lähe kindlasti lisaaega vaja.

Selge. Jääme viie minuti juurde.

Ei, mis siin pikalt rääkida! Tegemist on seadusega, mis valmis eelmises Riigikogus. Minu meelest küpsetati teda siin kolm aastat ja lõpuks jäi ainult pealkiri, et kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus, ja paragrahvide numbrid. Kogu sisu muutus ja härdas üksmeeles lõpuks lihviti teda kui palju. Ka siis oli juba kõige keerukam koht omavalitsuste laenukoormuse piiramine, kui palju seda piirata. Rasked ajad, saadi aru ja tehti erand: ainult lühikeseks ajaks 60%. Ja siis kõik, vastutage ja tehke oma tööd, nii nagu seadus ütleb. Nüüd me pikendame jälle seda aega ja mul tekkis komisjonis õigustatult küsimus, mida me siis nende omavalitsusjuhtidega teeme. See oleks nagu mingi dresseerimine: võite võtta, aga võib-olla ei või võtta, aga me ikka ei luba võtta. Lõppkokkuvõttes võiks ju siis muuta seda numbrit – mine tea, võib-olla 60 on vale number, võib-olla peab olema mingi teine number, võib-olla see number, mis jäi seaduse põhiteksti, on vale. Tehke siis mingi uus kindel kord, tehke mingi asi, mis on asi, millega inimesed saavad arvestada, kui nad oma tööd teevad! Kuna sellel võimuliidul on kena komme panna seadustele ilusaid pealkirju, siis lubage seda mulle ka. See seadus siin on kohaliku omavalitsuse lollitamise seadus. Aitäh!

 Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja me valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 6, Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 kolmas lugemine. Avame läbirääkimised. Palun, Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Äsja võttis koalitsioon vastu 2013. aasta riigieelarve seaduse, millega  2013. aasta riigieelarve muutus seaduseks. Nagu kinnitas siin saalis infotunnis küsimustele vastanud peaminister Andrus Ansip, ongi riigieelarve seadus üks kõige poliitilisemaid seadusi. See sisaldab endas ainult võimuloleva koalitsiooni nägemust riigi eksisteerimisest ja igasugused muud arvamused ei ole pehmelt väljendades teretulnud. Selle kinnituseks on ju ka see, et mitte ühtegi opositsiooni muudatusettepanekut eelarve menetlemisel ei arvestatud. Kuna see on üldteada ja tuntud tõde, siis nii tuleb seda võttagi ja tugevama õigusest lähtuvalt sellega ka leppida.
Meile teeb aga tõsist muret juba aastaid valitsusliidu traditsiooniks saanud tava, et koos riigieelarve seaduse eelnõuga laekub Riigikogusse terve hulk eelnõusid, mis natsionaliseerivad fondide ja kassade varasid, tõstavad kordades kõikvõimalikke riiklikke tasusid, piiravad kohalike omavalitsuste õigusi ja finantsilist toimetulekut jne. Kui võtaks kokku viimased viis aastat, siis oleks see nimekiri konkreetsetest seadustest väga pikk. Neid eelnõusid võiks nimetada puukideks, kes imevad verd eri ühiskonnagruppidelt ning levitavad entsefaliiti ja borrelioosi. Mõlemad haigused kahjustavad rängalt tervist. Täpselt sedasama teevad need eelnõud Eesti majanduskeskkonnaga. Üks selline puuk on kahtlemata ka hetkel menetletav meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus, mille minister Riigikogu menetlusse esitas, oli nähtud ette tõsta osal laevagruppidel navigatsioonitasu kuni seitse korda. Merendusega seotud eelnõuna tekitas see tõsise tormivee valdkonnas, mida see seadus puudutas. Tõsta kuni seitse korda tasusid pool kuud enne navigatsiooniperioodi algust, mis annab tugeva löögi kogu merendusklastrile – selleks on võimeline ainult meie tänane valitsuskoalitsioon ja eriti majandusministeerium, kust pidevalt kostev ja üha tugevnev ämbrikolin segab juba kogu riigi toimimist ja üksteise kuulmist. Kui enne järgmise aasta eelarve saabumist Riigikokku kuuleme koalitsiooni jutlustajate suust ainult mantrat, et maksudega ei mängita, me seisame stabiilse majanduskeskkonna eest jne, siis pärast seda, kui eelarve eelnõu on koos oma arvukate puukidega saabunud Riigikokku, kaovad need märksõnad ajutiselt retoorikast ära. Merendusklastri tormilise vastuseisu tõttu hakkasid eelarve tegijad ise ka aru saama, et midagi on viltu, mistõttu on eelnõus esialgse variandiga võrreldes tehtud mõningaid kosmeetilisi järeleandmisi. Näiteks ei hakka uued tasud kehtima mitte 1. jaanuarist 2013, vaid 1. juulist 2013. Kruiisilaevadele esialgu planeeritud tasude tõusust kehtestatakse esimesel aastal 50%, alates 2014. aastast 60%. Viimane näitab väga ilmekalt, kuidas minister valetas, kui ta kinnitas, et kruiisifirmadega on tasude tõus kokku lepitud ja nemad on sellega nõus. Kahjuks ei võetud peaaegu üldse arvesse jääklassi 1A Super ja 1A laevade ehitamiseks ning ekspluatatsiooniks tehtavaid suuremaid kulutusi ning seda, et nad jäämurdmise teenust praktiliselt ei kasuta, veelgi enam – nad teevad seda ise.
Kõige halvemasse seisu jäävad kehtima hakkava seaduse korral tankerid ja nn muud laevad, puistelastilaevad ja mitmesuguseid segakaupu vedavad laevad, kellede puhul maksimaalne tasude kasv jääb vastavalt üle 6- ja 5-kordseks. Kuna tankerid on suure mahutavusega laevad, siis on nad vähem hinnatundlikud, tasu korraga veetava ühiku kohta on väiksem. Kõige teravamaks probleemiks jääb muude laevade tasude tõus. Siin on sobilik meelde tuletada DBT aktsiaseltsi juhatuse esimehe Vladimir Volohhonski Äripäeva vahendusel lausutut: "See on ikkagi noaga selga löömine, mida valitsus teeb. See ei ole leevendus. Veetasud tõusevad meie jaoks ikkagi 450%. Vahet ju ei ole, kas 600% või 450%." Edasi ütleb Volohhonski: "Investorid pööravad aga pigem selja ja lähevad teiste sadamatesse. Ilmselt algab nende muudatuste tõttu nüüd kohtuasjade kett." Siinjuures rõhutan, et merendusega seotud äri on globaalne, kus kaubavood võivad üsna lihtsalt oma kulgemise lähte- ja saabumiskohta muuta. Samas regioonis ei ole see üldse mingi probleem. Näiteks väetisi võib vedada Kotka sadama kaudu Soomes või Ust-Luga sadama kaudu Venemaal. Kaubavood lahkuvad meie sadamatest, jäävad saamata dividendid, vähenevad kaubavood raudteel, väheneb tööhõive ja kõik sellega kaasnev. Halveneb Eesti majanduskeskkond.
Selle seadusega antakse hästi tugev signaal Eesti riigi kohta, kus puudub kindel investeeringute kaitse ja kus on ebastabiilne majanduskeskkond. Rahvusvaheliste investorite kaudu jõuab see signaal kindlasti väga kaugele ja on mitu korda tugevam ja usutavam kui meie valitsusjuhtide tühjasõnaline kiitlemine meie hea majanduskeskkonnaga. Eesti Keskerakonna fraktsioon ei soovi järsult halvendada Eesti majanduskeskkonda ja olla puugiks Eesti logistika- ja merendusklastrile ning hääletab meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283 vastu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun järgmisena kõnetooli Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et veeteetasude tõstmine nii suures ulatuses kahjustab väga tõsiselt Eesti majandust. Enam kui kuu tagasi, mil eelnõu oli esimesel lugemisel, tegime ettepaneku see tagasi lükata. Eelmisel nädalal teisel lugemisel soovisime eelnõuga edasi tegelda, et kindlustada kõiki osapooli rahuldav lahendus. Koalitsiooni häältega jäid meie taotlused kahjuks rahuldamata. Kuigi täna siin saalis 2013. aasta eelarve arutelul ei tahtnud rahanduskomisjoni esimees seda tunnistada, võin kinnitada, et kogu selle eelnõu arutelu käik on olnud üks arusaamatuste ja segaduste jada. Eriti küüniline on väita, et me tulime ettevõtjatele vastu, tõstes samal ajal tasusid kuni neli korda, mis siis, et esialgu oli ette nähtud kuni kaheksakordne tõus.
Täna võib öelda, et parandused ei ole eelnõu märgatavalt paremaks muutnud. Nagu ma teisel lugemisel ütlesin, ei meeldi selline pealiskaudne ja asjassepuutuvaid ettevõtjaid mittearvestav seadusloome. Jah, tõepoolest, kuigi majanduskomisjon kärpis pärast esimest lugemist mõnevõrra valitsuse pakutud tasude suurust, plaanib koalitsioon ikkagi jätkuvalt tõsist maksutõusu, mis hakkab kindlasti halvendama Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda. Veeteetasude järsk tõus ei anna tagasilööke mitte ainult merendusele ja transiidisektorile, vaid ka mitmele teisele majandusharule, sh turismile, laevaehitusele jne. Tasude läbimõtlematu kergitamine teenib riigikassa ühekordse täitmise huvisid, aga kardetavasti on tulemas vastupidine, sest osa kaubaomanikke loobub Eesti sadamate teenustest.
Ja veel üks valdkond, millele sotsiaaldemokraadid ka teisel lugemisel tähelepanu juhtisid. See puudutab nimelt seaduse jõustumise tähtaega. Vaatamata sellele, et komisjonis tehti tõepoolest ettepanek jõustada seadus järgmise aasta 1. juulil, oleme meie seda meelt, et muudatus peaks olema ettevõtjatele vähemalt aasta ette teada, ja sellepärast me selle pooleaastase edasilükkamise ettepanekuga nõus ei olnud. Kordan oma nii esimesel kui ka teisel lugemisel öeldut: selle eelnõu arutelu käik ei ole sotsiaaldemokraatidele andnud piisavat kindlust, et me teeme siin saalis eelnõu seadusena vastuvõtmisega õiget asja.
Kokkuvõtteks ütlen, et kuna eelnõu tekitab tõsist kahju Eesti investeerimiskliimale ja ettevõtluskeskkonnale, hääletab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Toomas Tõniste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! IRL-i fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Toon välja kaks olulist põhjust.
Esiteks, see eelnõu ajakohastab praegust tasude arvutamise süsteemi ning muudab selle ülesehituselt sarnaseks naaberriikides kasutatava tasude arvutamise meetodiga. Teiseks, selle seaduseelnõu järgi hakkavad Eesti sadamaid külastavad laevad veeteetasude kaudu katma nende teenindamise kulusid ehk tulud ja kulud viiakse tasakaalu. Samas kehtestatakse piirmäär, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Korduvkülastusi tegevatele laevadele tehakse soodustusi. Transiidisektori mure liiga järsu ja kiire hinnatõusu pärast oli täiesti mõistetav. Sellepärast tänan kõiki majanduskomisjoni liikmeid ja MKM-i hea koostöö eest, mille tulemusena mitme tasu tõusu leevendati ja lisaks nihkus ka seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi, s.o 2013. aasta keskpaika, ehk kulu transiidisektorile väheneb tuleval aastal ligi poole võrra. Tänud ka rahanduskomisjonile, kes tekkinud eelarveaugu operatiivselt ära täitis.
Olen seisukohal, et selle eelnõu menetlemine on hea näide, et Riigikogus ei lööda valitsusest tulnud eelnõudele lihtsalt templit alla, vaid tehakse koostöös ka sisulisi muudatusi, mida kahjuks ei saa öelda ühe opositsioonierakonna kohta, kus pealiku käsk vastuvaidlemisele ei kuulu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Kaja Kallase Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Euroopas ja ka Eestis on üha suuremaks probleemiks vananev elanikkond ja mure selle pärast, kuidas vananeva elanikkonnaga kaasnevaid rahalisi kohustusi kanda. Kõige tähtsam on tagada soodne keskkond, et ettevõtjad saaksid luua töökohti ja seista selle eest, et inimestel oleks siin tasuvat tööd. Soodsa ettevõtluskeskkonna loomise eest peaks hea seisma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ometi tundub mitme selle ministeeriumi esitatud eelnõu puhul, justkui see ei oleks oluline. Nii oli see ka meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga.
Eelnõuga nähti ette seni kehtinud tuletorni- ja navigatsioonitasude viimine ühtsele alusele ning ühtlasi tõi see kaasa veeteede kasutamise eest makstavate tasude mitmekordistamise. Jah, need tasud on olnud pikalt tõstmata ja riigil on veeteede laevatamisega seotud kulud. Jah, tulenevalt meie geograafilisest asukohast on need kulud suured. Jah, merendussektoriga seotud ettevõtjad on nõus, et tasud ei vasta tegelikele kuludele. Jah, tasud on olnud sõltumata elukalliduse tõusust paigal alates 2004. aastast. Aga seda, et tasud on nii pikalt tõstmata, teadis ka ministeerium, küsimus on praegu soovis tõsta tasusid sellises ulatuses ja sellise kiirusega. Juba jäämurdmise arengukava aastateks 2006–2013 nägi ette ühtse veeteede tasu. Miks siis ei alustatud juba varem konsultatsioone sektori ettevõtjatega, et leida parim lahendus, katmaks ühelt poolt veeteedega seotud kulusid ja hoides teiselt poolt sektorit elujõulisena?
Ka jäämurdekulude suurenemine oli pikalt ette näha. Miks pidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tulema seadusmuudatusega Riigikokku septembri lõpus, et tõsta tasusid jaanuari algusest? Ministeerium pani Riigikogu sundviskesse, kirjutades eelnõuga ettenähtud tasude tõusu juba eelarvesse sisse. Eelarve tasakaalu teatavasti ei tohi halvendada. Aga see ei ole kindlasti praktika, mida Riigikogu peaks sallima. Lappides kiire tasude tõstmisega eelarve puudujääke, hindamata korrektselt selle mõju sektori elujõulisusele, võib tekkida olukord, kus isegi seaduse vastuvõtmisel ei pruugi tasusid ettenähtud ulatuses eelarvesse laekuda ja tekib ikkagi defitsiit. Riigieelarve tasakaalu hinnaks paberil ei tohi olla majandussektorite konkurentsivõime halvendamine ning seeläbi töökohtade vähendamine. Kuigi merendussektor ei moodusta protsentuaalselt Eesti majandusest suurt osa, sõltuvad selle sektori elujõulisusest mitmed teised sektorid, nagu turism, laevaehitus, transiit. Paul Collier on oma raamatus "Miljard kõige vaesemat" kirjutanud lõksudest, mis takistavad vaeseid riike vaesusest välja rabelemast. Neist üks on mängureeglite muutmise lõks. Tehtud investeeringuid tagasi saada on märksa keerukam ja kallim kui poliitikat muuta, mistõttu investorid suhtuvad ettevaatusega sellistesse riikidesse, kus mängureegleid liiga kiiresti muudetakse. Mängureeglite liiga kiire muutmine ühes valdkonnas ei pruugi ohtu seada mitte ainult sektori konkurentsivõimet, vaid mõjub halvasti investeerimiskliimale üldiselt. Me pole riigina nii rikkad, et endale investeerimiskliima halvenemist lubada. Seetõttu paneme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile südamele seada edaspidi oma eelnõude koostamisel eesmärgiks majanduse elavdamine ja töökohtade loomine.
Majanduskomisjon ja eriti esialgne komisjonipoolne menetleja Tõnis Palts tegi põhjalikku tööd ja pingutusi leidmaks kompromissi riigieelarve tasakaalu ja sektori elujõulisuse vahel.
Palun üks minut juurde!

Üks minut juurde.

Selle töö tulemusel õnnestus planeeritavat tasude tõusu märkimisväärselt leevendada, samuti lükata üldist tasude tõusu pool aastat edasi, et nii sadamad kui ka veeteid kasutavad ettevõtjad saaksid tasude tõusuga kohaneda. Eraldi tulime vastu merematkelaevadele, kellele nägime ette pikema uutele tasudele ülemineku aja. Kergendamaks reisilaevade tasude maksmise planeerimist, on nüüd makseteatiste esitamine ühtlasemalt jaotunud aasta peale, samuti nägime ette erisusi nende laevade puhul, kes tulevad Eestisse remonti. Alandasime tasude maksimummäärasid, soodustamaks külaskäikude arvu suurenemist. Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankerite tasu arvestatakse edaspidi vaid laeva vähendatud kogumahtuvuse alusel. Usume, et kõigi nende muudatuste tulemusel sai eelnõu parem. Palume teil seda toetada ja ühtlasi loodame, et tuleb leebe talv.

Käesolevaga sulgen läbirääkimised ja me asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 283. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid 1.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Seitsmes päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294 kolmas lugemine. Avame läbirääkimised. Palun, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Aitäh! Austatud ametikaaslased! Mitu nädalat kestnud Riigikogu ööistungid on muutnud riigieelarve arutelu paljude inimeste silmis vaat et naljanumbriks. Ometi on asi naljast kaugel. On ju riigieelarve põhimõtteline ja praktiline alus, mille järgi me elame. Sellest sõltub laste eluolu, kellest mõnigi läheb tühja kõhuga magama, sellest sõltub meie kõigi elu.
Valitsuse esitatud 2013. aasta eelarve ei näe lahendust paljudele otse taeva poole kisendavatele muredele. Et aga pedagoogid ja meedikud ees ning kogu rahvas järel on hakanud häält tegema, ei saa asendamatud enam ühiskonna arvamusele endistviisi vilistada. Sestap püütakse nüüd ohjeldamatult serveerida butafooriat. Lapsetoetuse kolmekordistamise asemel, mida sotsiaaldemokraadid on korduvalt ette pannud, lubatakse kõige vaesematele tulevast suvest kümneeurost sotsiaalabi, mis on suureliselt ristitud lastetoetuste reformiks. Kahjuks ei hakka isegi paljude toimetulekutoetust saavate perede lapsed seda kümnekat saama. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse ju pere sissetulekutest maha kulud, mis lähevad elamispinnale, elektrile, üürile jne, ning näiteks toimetulekutoetust saav üksikema lastega, kelle sissetulek on natuke üle miinimumpalga, ei pruugi saada seda vajaduspõhist peretoetust.
Siit tekib terve rida küsimusi. Kui palju rohkem läheb omavalitsustele maksma igas kvartalis taotluste läbivaatamine, vastavate andmebaaside ülalpidamine ja nendes olevate andmete kontrollimine? Kas on välja arvutatud, kui palju lapse lisatoetuse taotlemine perelt lisaressursse nõuab? Kui paljudel on internet, kui paljud peavad selleks kuhugi sõitma, postkastini jõudma ja marke ostma? Ja kes hakkab hoolitsema selle eest, et nende perede lapsed, kus vanematel endil on raskusi toimetulekuga argiasjades, selle lisatoetuse ikkagi kätte saaksid? Kas riik on teinud arvutusi, kui palju lisaraha ja lisasotsiaaltöötajaid vajavad kohalikud omavalitsused just selle viimase ülesande täitmiseks?
Igal otsusel pole kindlasti ainult rahaline, eelarveline mõõde, vaid ka mentaalne, tähenduslik mõõde. Praegune süsteem, mille kohaselt kõik lastega pered lapsetoetust saavad, tähendab, et kõik lapsed on riigi jaoks võrdsed. Sotsiaaldemokraatide küsimus on, kas nimetatud eelnõu puhul on kaalutud, mida selline perede sildistamine ja marginaliseerimine suhteliselt väikese lisasumma pärast kaasa toob. Kas me tahamegi saata ühiskonnale sõnumi, et laste saamise ja kasvamisega kaasneb vaesus?
Nõndanimetatud lastetoetuste reformi võib laias laastus kokku võtta niimoodi: kõigepealt laseme lastega perel vaesusesse vajuda, seejärel tuleb käia, müts pihus, omavalitsuses, et üha uuesti tõendada oma viletsust, ja seepeale on siis tulevast suvest lootust, et pere esimesele ja teisele lapsele antakse riigi kukrust kümmekond eurot kuus lisa. Isegi praegune 19-eurone lapsetoetus võib saada selleks viimaseks piisaks, miks vaesusriskis perele uut toetust ei maksta. Samuti võib nn vajaduspõhise lapsetoetuse taotlemine tuua kaasa vajaduse vanaema kodunt välja kirjutada, kui tema pension või, hoidku jumal, palk ajab ühele aadressile registreeritud inimeste vaesusmäära lõhki.
Ühesõnaga, täpselt samasugune tingeltangel nagu toimetulekutoetuse taotlemisel käib ka vajaduspõhise lasteabi puhul. Selle õige koht ongi sotsiaalhoolekande seaduses. See on sotsiaaldemokraatide kindel seisukoht. Nimetada seda lastetoetuste reformiks on vildakas, suisa naeruväärne.
Ligi 94% kõigist lastest sirgub meil täna ühe- ja kahelapselistes peredes. Rahvastikuprotsessidest tekitab aga kõige enam muret kolme viimase aasta trend, et perre jäävad sündimata isegi esimesed lapsed. Esiklaste statistiline näitaja on kolinal kukkunud, ja seda oludes, kus sünnitusealiste naiste arv on praegu veel tipus. Mõne aasta pärast kukub kolinal seegi. Kui perre ei sünni esimesi lapsi, ei sünni ka teisi, seega hääbub loomuldasa vajadus maksta välja kolmandate ja järgmiste laste toetus ning hääbub ka rahvas.
Eeskätt vajaduspõhiste lastetoetuste rakendamine Lõuna-Euroopas näitab kujukalt kätte, kuidas suurest sündimusest lühikese ajaga jagu saada. Veel paar-kolm sugupõlve tagasi olid kodud seal täis kilkavaid lapsi, nüüd ütleb näiteks Kreeka statistika, et ühe fertiilses eas naise kohta sünnib napilt üle ühe lapse. Kellele siis ikka meeldiks vaesuses virelda!
Ka vastupidiseid eeskujusid on Euroopast võtta. Põhjamaades, kus kõigi vahenditega püütakse ära hoida laste vaesust, on sündimus Vana Maailma kontekstis küllaltki suur. Soomes ja Rootsis läheb peretoetustele 3%, Taanis koguni 3,8% riigi SKT-st. Raha ei jagu mitte üksnes universaalsete ja küllalt tuntavate lastetoetuste maksmiseks, vaid ka lastele suunatud igat masti teenuste tarvis, olgu need lastehoiuvõimalused, tasuta huvi- ja kooliharidus, koolitransport või mis iganes.
Meilgi on pere- ja tööelu ühitamist toetavate meetmete järele lausa karjuv vajadus. Sotsiaaldemokraadid on korduvalt esitanud Riigikogu menetlusse ettepaneku kolmekordistada üleüldised lapsetoetused, nii et need oleks 57,54 eurot kuus. Seni oleme rääkinud kurtidele kõrvadele. Laste jaoks ei olevat riigil raha. Eestis tuleks laste toetamiseks leida vähemalt 3% SKT-st, see on sotsiaaldemokraatide seisukoht. Rääkida, et suuremate lapsetoetuste puhul võiks pere ennast laiaks nuumata ja vanematel kaoks motivatsioon tööd otsida, ei ole leebelt öeldes ilus. Valitsus teeb suuga suure linna, käega ei kärbsepesagi. Kurb, aga tõsi! Tuleva aasta riigieelarvele lisatud nn lastetoetuste reform näeb ette lõviosa, laste riikliku toetuse külmutadagi üheksale eurole kuus. Sotsiaaldemokraadid sellega ei lepi. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui eelkõneleja ei oleks sellist juttu ajanud. Ma tahan stenogrammi huvides ära klaarida selle, et üle väga-väga mitme aasta me võtame täna siin saalis vastu sellise otsuse, millega lisatakse lastele toetusi suurusjärgus üle 20 miljoni euro. See on tegelikult väga suur summa ning me kõik peaksime olema uhked, et oleme sellega hakkama saamas. Ma loodan, et järgnev hääletus näitab seda kujukalt.
Väga oluline on, et meie kitsastes rahalistes oludes peame pöörama tähelepanu eelkõige nendele, kes on meie ühiskonnas kõige nõrgemad – need on lapsed, kes elavad allpool vaesuspiiri. Selle eelnõuga kehtestatakse uus meede, kuidas aidata pere esimest ja teist last, kes elavad allpool vaesuspiiri. Samal ajal on väga märkimisväärne, et me kahekordistame universaalselt kõigile makstavat lapsetoetust aastaks 2015 pere kolmandale ja enamale lapsele. See on väga oluline samm meie laste- ja peresõbralikus poliitikas. Samamoodi kolmekordistame kolmikute ja suurema arvu mitmike lapsetoetust alates 1. juulist. Järgmisel aastal saab see kolmikutel olema 3000 eurot, kui on nelikud, siis 4000 eurot jne.
Ma tahan tänada kõiki neid inimesi, eelkõige kõiki organisatsioone, kes on seotud laste ja peredega, neid, kes on aidanud seda eelnõu välja töötada, kelle toel see on sündinud ja kelle aastatepikkuse tööta ei oleks seda juhtunud. Samamoodi tahan tänada sotsiaalkomisjoni liikmeid, eelkõige Helmen Kütti, kes aitas oma ettepanekutega teha seaduseelnõu oluliselt täpsemaks. Ma arvan, et me oleme teinud selle seaduseelnõuga meie õigusruumis ühe perepoliitiliselt üliolulise sammu. Nimelt oleme viinud oma toetuste maksmise põhimõtted kooskõlla meie muutuva perestruktuuriga. Selle muudatuse tulemusel saab üha rohkem lapsi, kes seda abi vajavad, lapsetoetust.
Ma kutsun üles IRL-i fraktsiooni nimel seda eelnõu toetama. Kindlasti ei saa see olla viimane samm laste- ja perepoliitika elluviimisel. See on üks nendest sammudest, mis tuleb astuda. Ma loodan, et see saal siin saab arutada nii universaalsete lastetoetuste ühtlast tõstmist kui ka teenusepõhiste toetuste süsteemi rakendamist. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Palun, Yana Toom Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Iga kord, kui ma kuulen peresõbralikust poliitikast, on kuidagi paha olla. Ma julgen viie lapse emana väita, et perepoliitika on Eestis olematu, ja kui me teeme sellise näo, et järgmisest aastast midagi sisuliselt muutub, siis me valetame nii iseendale kui Eesti emadele ja isadele.
Ühest küljest on kõnealuses eelnõus häid asju, keegi ei vaidle sellele vastu. See, mida Margus Tsahkna praegu viimasena ette tõi, on tegelikult väga oluline asi: olukorras, kus meil ei ole nii palju traditsioonilisi abielusid, vaid on pered, kus on minu lapsed, sinu lapsed ja ka naabri lapsed, vajavad kõik need asjad juriidilist reguleerimist. On igati tore, et me andsime endale lõpuks aru, et olukord on selline. Aga poliitika puhul me räägime tihtilugu sellest, et klaas on kas pooltühi või pooltäis, olenevalt sellest, kuidas me vaatame. Praegusel juhul ei ole see jutt omal kohal sel lihtsal põhjusel, et meie vaestele lastele poolest klaasist ei piisa. Me teame väga hästi, et statistiliselt elab meil iga viies laps suhtelises vaesuses. Me teame, et suhteline vaesus Eesti moodi on mõne teise riigi jaoks suisa süvavaesus, ja tegelikult seda ta ongi. Need suhteliselt vaesed lapsed ei saa endale lubada mitte ainult näiteks kohvikus sõpradega sünnipäeva pidamist, vaid ka uusi riideid või jalanõusid, jalgrattast rääkimata. See kõik on väga kurb.
Esimene, mis selle eelnõu puhul juhtus, oli see, et trummide ja pasunate saatel anti lubadus: koalitsioon tõstab järgmisest aastast lastetoetusi. Paraku ei vasta see tõele. Esiteks, lastetoetust keegi ei tõsta, isegi väga tagasihoidliku pere puhul mitte. Mul on väga hästi meeles, kuidas kolleeg – see oli vist Eiki Nestor, kui ma eksi – esitas Margus Tsahknale küsimuse, kas lastetoetus suureneb kahe lapsega perel, kus ema ja isa mõlemad saavad 400 eurot kuus, ja vastus oli eitav, sest tõepoolest ei suurene. Enamgi veel, isegi see väike raha, mida näpuotsaga jagatakse, hakkab laekuma alles 1. juulist. Seega on mõiste "järgmine aasta" kuidagi liiga veniv. Ja see vajaduspõhine lastetoetus, ma tuletan meelde, saab esimese lapse puhul olema 9,59 eurot ja järgmiste laste puhul 19 eurot 18 senti, mis on, nagu me aru saame, väga vähe. Eriti selle valguses, mida me eile kuulsime sotsiaalkomisjonis. Meie ette oli tulnud lastehaiglast proua Riikjärv, kes kurtis, et olukorras, kus me oleme lubanud oma arstidele palgatõusu, on selleks üks tõhus meede tõsta visiiditasu ja voodipäeva maksumust. Tallinna Lastehaigla näiteks ei võta lastelt visiiditasu, poole sellest tasust kannab oma eelarvest üle Tallinna linn ja see ongi kõik. Kui ma lähen oma lapsega haiglasse eriarsti vastuvõtule, siis ma ei maksa midagi. Aga komisjoni n-ö suurema poole sõnum oli, et miks te siis visiiditasu ei võta, võtke. Visiiditasu oleks viis eurot, nagu näeb ette see seadus. See tähendab, et me anname vaesele lapsele üheksa eurot ja võtame kohe viis eurot ära, sest ta peab hakkama maksma eriarsti visiiditasu. See on pehmelt öeldes silmakirjalik.
Kuid ma kordan veel kord: selles eelnõus on ka häid asju – kolmanda lapse toetus, kolmikute toetus. Aga kuna meie ettepanekut tõsta kõikide laste universaaltoetust ei toetatud, kuna nn vajaduspõhine lastetoetus sildistab lapsi ja ei lahenda kuidagi seda probleemi, et üha rohkem meie noori kolib välismaale, siis ei saa Keskerakonna fraktsioon paraku seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja me asume ette valmistama lõpphääletust.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu 320 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu! Töötutoetuse tõstmine poole alampalgani oli üks töötajate turvalisuse suurendamiseks kavandatud meede, milles ametiühingud, tööandjad ja töötajad 2008. aasta aprillis kolmepoolselt kokku leppisid, et tasakaalustada uue töölepingu seaduse mõju. 2009. aasta kevadel tühistas aga valitsus kokkulepitust töötuskindlustushüvitise kasvu ja tänavu kevadel 2013. aastani edasi lükatud uue kindlustushüvitise neile, kes on sunnitud töölt lahkuma nn poolte kokkuleppel.
Nagu te hästi mäletate, tuli valitsusliit välja seadusparandusega, et töötutoetus jääb lubatud 145 euro asemel 101 euro peale. Pärast arstide ja õdede streiki ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et riigieelarvest palka saavate meditsiinitöötajate, kiirabiarstide ja residentarstide palga tõstmiseks leitakse raha sellega, et tuleval aastal vähendatakse töötutoetuse kasvu. Tundub, et valitsus tahab karistada tervishoiutöötajaid streigi eest. Ilmselt loodetakse, et kui töötud jäävad tervishoiusektori palgatõusu tõttu ilma suuremast toetusest, siis pöördub nende pahameel vähemalt osaliselt meditsiinitöötajate vastu. Paistab, et siin on tegemist otseselt pinge õhutamise ja vaenu külvamisega ühiskonnas. Sotsiaaldemokraadid ei ole nõus, et raha võetakse riigieelarvest palka saavate meditsiinitöötajate, kiirabiarstide ja residentarstide palga tõstmiseks töötute taskust. Me oleme välja pakkunud ka katteallika riigieelarvest: see on nn katuseraha 4 miljonit eurot. See raha on olemas, seda ei tule isegi reservist võtta.
Kokkuvõtteks: sotsiaaldemokraadid ei nõustu valitsuserakondade pakutud katteallikaga meditsiinitöötajate, residentide ja kiirabitöötajate palgatõusuks. Me ei ole nõus, et see raha võetakse töötute taskust. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Yana Toomi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Ka Keskerakonna fraktsioon ei saa tulla kaasa sellise seaduseelnõuga. Nagu juba öeldud, aastal 2008 anti selge lubadus, kirjutati alla kolmepoolne kokkulepe, et kolm aastat hiljem kasvab töötu abiraha 50%-ni palga alammäärast. Nüüd me taganeme sellest kokkuleppest. Ma olen absoluutselt kindel, et kui me küsiksime, kui teie küsiksite meedikute käest, kas neile meeldib, millise hinnaga täidetakse nendele antud lubadust, siis me saaksime kindlasti eitava vastuse. See lubadus oli katteta lubadus, mille tagajärjel lükati tanki kõigepealt haiglate liidu liikmed, siis patsiendid ja nüüd lõpuks ka töötud. Töötud mõistagi streikima ei lähe, tööd nendel ei ole, streikida pole enam mõtet.
Ma tahan teile siinkohal meelde tuletada – kuigi kuuldes suminat saalis, saan aru, et koalitsioonipool mind eriti ei kuula, aga ma tahan siiski teile meelde tuletada – ja südamele panna, et usaldus riigi vastu ei ole iseenesestmõistetav asi. Usaldus riigi vastu põhineb sellel, kas riik – Riigikogu ja valitsus – suudavad oma lubadusi pidada. Ja see loogika, mida ma olen siin lausa mitu korda koalitsioonisaadikutelt kuulnud, et me ju suurendame töötu abiraha, et varem oli vähem, nüüd saab rohkem, ei kehti sel lihtsal põhjusel, et muidugi võib teha kõikvõimalikke eksperimente, nagu tegi minu enda erakonnakaaslane Heimar Lenk, kes elas toimetulekurahast terve kuu, aga üks asi on elada kuu aega väikse raha eest ja teine asi on elada aastaid nii, et sa ei saa endale lubada uusi asju, hambaarsti jne. See on hoopis teine asi. Ja kui me oleme inimestele midagi lubanud, siis me oleksime pidanud seda lubadust ka täitma. See ongi see põhjus, miks Keskerakonna fraktsioon hääletab eelnõu 320 vastu.

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Palun, Eiki Nestor!

Mul on protseduuriline küsimus. Ma tean, et kui olla millegi vastu, peab vajutama punasele, aga ma tahaksin vajutada tumepunasele. Kuidas seda teha?

Hea Eiki, see protseduuriline küsimus on mulle esitatud, aga ma ei saa teid hetkel aidata. Te peate olema rahul selle punasega, mis on. Palun, Peep Aru!

Kui te tellite Eiki jaoks tumepunase, siis mina palun enda jaoks tumerohelist. Aitäh!

Peep Aru, kahjuks ei saa ma ka teid aidata, peate olema päri selle rohelisega, mis on olemas.
Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu 320. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Me läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 319 teist lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Tere õhtust, hea eesistuja ja head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu veel kord esmaspäeval, 10. detsembril. Tähtajaks esitati seitse muudatusettepanekut, millest kuut otsustati arvestada täielikult – need on tehnilist laadi ettepanekud – ja üks otsustati jätta arvestamata. Keskkonnakomisjon otsustas juba 3. detsembril, et eelnõu saadetakse teisele lugemisele tänaseks. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek võtta kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda neljapäeval, 13. detsembril ning Riigikogu täiskogule tehakse ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et ühte parandusettepanekut ei arvestatud. Mis ettepanek see oli, kes selle tegi ja miks seda ei arvestatud?

Selle ettepaneku esitaja olen mina ja ettepanek oli täpsustada, et maksustatavaks naftaks loetakse seda naftat, mis on mõeldud tarbimiseks riigis ehk siis imporditud. Ma ei valmistanud seda ettepanekut ette üksinda, vaid pöördusin nende subjektide poole, kelle tegevust see seadussäte võiks mõjutada, nimelt transiidiettevõtete poole. Nemad arvasid, et see muudatusettepanek tuleks esitada.  Kahjuks oli aga esmaspäev üks nendest sügisistungjärgu kahest päevast, kui ma olin teise komisjoniga, riigieelarve kontrolli komisjoniga komandeeringus Briti parlamendis ja nende riigikontrolli asutuses, mistõttu ma ise selle arutelu juures viibida ei saanud. Täiesti kahetsusväärne on minu arvates ka see, et Riigikogu on sunnitud läbima nii mahuka eelnõu nagu 319 SE, mis hõlmab väga paljusid asju väga laial skaalal, nii kiiresti, et sisuliselt nõu pidada ja seda muudatusettepanekut veel kord transiidiettevõtete ehk nende maksumaksjatega ja maksustatava nafta deklareerijatega läbi arutada ei olnud võimalik. Kiirustamise toob muidugi kaasa see, et vee joogiks kasutamise lubade väljaandmine peab algama 1. jaanuarist 2013.

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Annely Akkermann! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja seaduseelnõu 319 teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorrapunkt nr 10. Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 322 esimest lugemist. Ma palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Toiduseaduse muutmise seadusega tunnistatakse kehtetuks kaks volitusnormi Vabariigi Valitsusele toidu lisaainete valdkonna määruste kehtestamiseks. Nende määruste asemel hakkavad kehtima Euroopa Liidu määrused, kuhu on sisuliselt koondatud riigisisestes määrustes sätestatud nõuete aluseks olevate Euroopa Liidu direktiivide nõuded.
2012. aasta 1. detsembrist kohaldatakse lisaainete puhtuse nõudeid reguleerivat Euroopa Komisjoni määrust. 2013. aasta 1. juunist kohaldatakse kahte Euroopa Komisjoni määrust, mis reguleerivad lisaainete kasutamist toidus. Neist ühe määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu lisaainete loetelu ja kasutamise tingimused toidugruppide kaupa. Teise määrusega kehtestatakse loetelu lisaainetest, mida on lubatud kasutada lisaainete endi, toiduensüümide, lõhna- ja maitseainete ning toiduainete koostises.
Seaduses esitatud kahe volitusnormi kehtetuks tunnistamine ei too kaasa olulisi sisulisi muudatusi lisaainete toidus kasutamise tingimustes. Mõned nõuded kehtestatakse aga lisaainete kasutamise kohta lisaainete endi ja muude selliste ainete koostises. Uued nõuded mõjutavad eeskätt lisaainete ja muude selliste ainete tootjaid, samuti on antud toodete vastavusse viimiseks mõistlik üleminekuaeg. Üldiselt võib öelda, et lisaainete valdkonna nõuete järgimine muutub nii toiduainetööstuse kui ka järelevalveasutuste jaoks lihtsamaks sellest hetkest, kui kogu valdkond on reguleeritud üksnes Euroopa Liidu määrustes ning volitusnormid Vabariigi Valitsusele on tunnistatud kehtetuks. Toiduseaduse muudatus jõustub üldises korras ning osaliselt 1. juunist 2013. Aitäh!

Suur tänu!  Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Rait Maruste!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma näen seaduse tekstist, et lõhna- ja maitseaine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses – ma ei hakka selle nimetust siin ette lugema – sätestatud toode ja abiaine on samamoodi selles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses see ja see sätestatud aine. Oletame, et ma olen väike pirukatootja Varbla vallas. Kuidas ma peaksin teadma, mis on see aine ja mis on see toode?

Aitäh! Ma saan aru, et te tahate küsida, mis on lisaaine ja abiaine vahe?

Palun, Rait Maruste, teine küsimus!

Ma tahan teada, kuidas üks Eesti väiketootja saab teada, mis on see toode ja mis on see aine? Kas see info on eesti keeles kättesaadav, sest õigus peaks olema Eesti inimestele kättesaadav ja selgel viisil laual.

Ma ei oska teile vastata, aga ma eeldan, et need mõisted on eesti keeles kättesaadavad. Nii nagu te ütlesite, need peaksid olema ja küllap need siis ka on kättesaadavad. Me kontrollime kindlasti üle. Kuna teil tekkis kahtlus, siis teavitame teid sellest kirjalikult.

Kas on veel küsimusi? Palun, Margus Hanson!

Aitäh! Mul on samateemaline küsimus. Kas see loetelu ei peaks olema Eesti Vabariigi seadustes kirjas, et Eesti kodanik või Eestis elav inimene, kes uurib Eesti seadusi, saaks ammendava info?

See on igivana õigusloome küsimus, kas on mõistlik dubleerida Euroopa Liidu õiguses täpselt sätestatut ka Eesti õiguses. Justiitsministeeriumi suuniste alusel on juba pikemat aega rakendatud üldist põhimõtet, et dubleerimised likvideeritakse. Nii et kõik, mis on reguleeritud Euroopa õigusega ega vaja täiendavat siseriiklikku reguleerimist, võetakse üle Euroopa õigusest (loomulikult peavad need olema liikmesriigi keeles kättesaadavad) ja neid ei dubleerita siseriiklikus õiguses, et ei tekiks asjatut segadust. Sellest põhimõttest lähtuvalt on ka arutatav eelnõu koostatud. Aitäh!

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu põllumajandusministrile! Kaasettekandeks palun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Proua juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Maaelukomisjon arutas 19. novembril Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 322. Külalisena oli kutsutud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, kes andis ülevaate toiduseaduse muutmise seaduse eelnõust. Seaduse muutmise vajaduse tingis 2008. aastal vastu võetud nn toidu parendamise pakett, mis koosneb neljast määrusest. Määrused puudutavad lisaaineid, lõhna- ja maitseaineid ning ensüümide tunnustamise protseduure ning neljas määrus puudutab kõigi nende nelja grupi tunnustamise nõudeid. Siiani on nimetatud ainete nõuded kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega, nüüd on vaja seaduses asendada viited Vabariigi Valitsuse määrustele viidetega Euroopa Liidu määrustele. Tegemist on tehniliste muudatustega, sisuliselt ei muutu midagi ning tootjale ega tarbijale need mingisuguseid uusi nõudeid ega kohustusi kaasa ei too.
Komisjoni arutelul küsiti, miks ei ole arvestatud kaubandus-tööstuskoja tehtud ettepanekut. Vastati, et ettepanekut ei arvestatud, kuna normitehnika eeskirja kohaselt esitatakse tekstisiseselt üksnes Euroopa Liidu õigusaktide esmakordse avaldamise andmed. Ettepaneku arvestamisel oleks tekkinud kummaline olukord, kus peaksime hakkama iga kord, kui Euroopa Liidu määrust täiendatakse, muutma ka seadust.
Oli küsimus, kas transrasvad või maisisiirup haakuvad selle teemaga, ja kui ei, kas siis peaks neid käsitlema mingites õigusaktides. Vastati, et nimetatud ained ei haaku selle teemaga, kuna need on pigem toitumisalased terminid. Euroopa Liit on võtnud suuna, et kvaliteedinõudeid enam kehtestama ei hakata. Nõudeid on võimalik kehtestada, kui lähtutakse ohutusnõuetest.
Küsiti, kas seaduseelnõu toob muudatusi kaasa ka toiduainetööstusele, kas on aineid, mida uue korra alusel ei tohi kasutada. Toiduainetööstuse jaoks ei muutu midagi, pigem toob see asjasse selgust. Praegu ei ole tehtud muudatusi ka lisaainete nimekirjas ega piirnormides. Nimekirja vaatab üle EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) ja öeldi, et tulevikus võib kindlasti muudatusi tulla.
Esitati küsimus, kas on tehtud koostööd toiduainetööstuse liiduga ja kas nemad ei teinud ettepanekuid. Vastati, et toiduainetööstuse liit eelnõu ei kommenteerinud, sest nende jaoks ei muutu midagi. Kõik praegused normid kehtivad edasi.
Komisjon otsustas määrata ettekandjaks siinkõneleja, saata eelnõu 322 täiskogu päevakorda 5. detsembril 2012 ja teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kõik kolm otsust olid konsensuslikud. Tehti ettepanek määrata eelnõu 322 muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Lisaks pidas maaelukomisjon istungi 3. detsembril, kus arutati samuti toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 322. Seaduseelnõu otsustati võtta päevakorrast tagasi – poolt oli 5, vastu 1, erapooletuid 2. Teiseks otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 12. detsembril 2012 – poolt 6, vastu ei olnud keegi, erapooletuid 2 – ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata kümme tööpäeva, nagu eelmiselgi korral, 19. novembril maaelukomisjonis otsustati. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas ka märgistamise küsimusi? Te tõite siin välja transrasvu ja muid selliseid komponente. Kui vaadata näiteks Inglismaa või Põhja-Ameerika märgistust, siis seal on kõikidele kaupadele väga selgelt peale kirjutatud, mis ja kuidas. Euroopa Liidu riikides kipuvad need märgistused tihtipeale olema veel erinevad. Mõnel on midagi väga väikeselt peale kirjutatud, peaaegu arusaamatult. Ka märgistamise viis ei ole ühtne. E-ained on küll kokku lepitud, aga kas ka märgistamise teema tuli komisjonis üldse kõne alla ja kas sellest võidakse edaspidi eelnõu menetluse käigus rääkida?

Tänan küsimuse eest! Märgistamise teema on tõesti väga oluline teema ja ma täiesti nõustun, et sellega peab tegelema. Arutatava seaduseelnõu raames seda teemat aga komisjonis ei tõstatatud.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Ester Tuiksoo! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 322 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2012. aasta 31. detsembri kell 12.

Meie tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 323 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tere õhtust! Lubage mul tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seadust. Rahvusvaheline Kriminaalkohus on 1998. aastal koostatud Rooma statuudiga loodud rahvusvaheline kohus, mille pädevusse kuulub genotsiidikuriteo, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude toimepanijate karistamine juhul, kui kuriteoga puutumuses olevad riigid ei taha või ei suuda ise kurjategijat vastutusele võtta.
Eesti ratifitseeris Rooma statuudi 2002. aastal ja see jõustus rahvusvaheliselt 2003. aastal. Käesoleva eelnõuga on ettepanek ratifitseerida statuudi muudatused, mis võeti vastu 2010. aastal Kampala ülevaatekongressil.
Kui sisust rääkida, siis on kaks muudatust. Esiteks täiendatakse relvade loetelu, mille kasutamist mitterahvusvahelistes konfliktides loetakse sõjakuriteoks. Selliste relvade kasutamine on juba keelatud rahvusvahelise konflikti korral. Teiseks antakse sisu kohtu jurisdiktsioonile agressioonikuriteo puhul, et luua eeldused riikide poliitiliste ja sõjaliste juhtide individuaalsele kriminaalvastutusele võtmiseks agressioonikuriteo korral. Agressioonikuriteo definitsioon tugineb varasemale ÜRO praktikale ja tuleb arvestada, et agressioonikuriteo menetluse läbiviimiseks peab agressiooniakti tuvastama kas ÜRO Julgeolekunõukogu või üksnes erandina kohus ise. Kohtuinstitutsioonide pädevuse piiramine oli nimetatud Kampala kompromissi oluline eeldus. Statuudi rahvusvaheliseks jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 30 liikmesriiki ja on kokku lepitud, et see vaadatakse enne jõustumist 2017. aastal üle.
Eesti jaoks käesolevate muudatuste ratifitseerimine sisuliselt muudatusi kaasa ei too, kuna riigisiseselt on juba kõnealune valdkond reguleeritud. Lõpetuseks tahan öelda, et käesolev eelnõu väärib toetamist, ja valitsuse esindajana toetan kindlasti ka komisjoni tehtud menetlusotsuseid, et saaksime täna lõpetada eelnõu esimese lugemise. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kõigepealt õnnitlen uue ja raske väljakutse puhul justiitsministri ametis! Mul ongi küsimus sellelsamal teemal, mida sa ennist mainisid. Kui vaadata ratifitseeritava seaduse eelnõu ja Eesti relvaseadust, siis mõningates definitsioonides, mis räägivad laskemoonast, on täiesti teine kirjeldus. Kas me ei peaks viima oma relvaseaduses laskemoona nimetused, definitsioonid kooskõlla ratifitseeritava seaduse eelnõuga?

Aitäh, Andres, heade soovide eest! Õnneks olin juba eile puldis. Kui sa viitad relvaseadusele, siis ma usun, et nii kohtu jurisdiktsiooni kui ka selle eelnõu mõttes on oluline sisuline pool, kuidas rahvusvaheline kohus hindab ühte või teist siseriiklikku õigusakti. Käsitletaval juhul vaadatakse mõistagi konkreetselt Rooma statuuti. Rooma statuudi puhul on ju püütud rahvusvaheliselt leida universaalseid mõisteid, mis eri riikide õigusaktides ongi erinevad. Nii et ma ei näe otsest probleemi selles, et meie siseriiklikus õiguses on laskemoon kuidagi teistmoodi defineeritud. Oluline on, et me sisu ühtemoodi mõistaksime. Rooma statuut oma rahvusvahelises olemuses püüab leida ühist osa kõikide liikmesriikide vahel, kes selle heaks kiidavad või ratifitseerivad.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Agressiooni definitsiooni täiendus saab jõustuda alles 2017. aastal. Aga samas me teame, et inimsusvastased kuriteod on aegumatud. Kas sellel on siis ka tagasiulatuv jõud ja kriminaalkohtu ette saab tuua neid, kes on oma kuriteo juba enne seda toime pannud?

Aitäh küsimuse eest! Tagasiulatuvat jõudu nendel sätetel ei ole.

Kas on veel küsimusi? Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, justiitsminister Hanno Pevkur! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Neeme Suure!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas käesolevat eelnõu esmaspäeval, 19. novembril 2012. aastal. Komisjoni tööst võtsid osa komisjoni liikmed Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits, Valdo Randpere ning komisjoni nõunikud Carina Rikart, Linnar Liivamägi ja Raini Laide. Kutsutud oli justiitsministri nõunik Madis Timpson ja ka selle muudatusettepaneku ratifitseerimise seaduse eelnõu koostaja, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tanel Kalmet. Istungit juhatas Marko Pomerants ja protokollija oli Tiina Kärsna.
Selle eelnõu üle oli päris pikk arutelu. Kõigepealt arutati, kas me selle statuudi muudatuse sõnastust iseenesest üldse muuta saame, et mida see tegelikult tähendaks, kui me tahaksime siin sees midagi korrigeerida? Nagu meile selgeks sai, tähendaks see seda, et me peaksime siis 2010. aastal Kampalas koos istunud 121 riigi esindajad uuesti kokku kutsuma, tegema oma ettepanekud ja proovima selle organisatsiooni kaudu muudatusettepanekutesse oma parandused sisse viia. Tegelikult on niimoodi, et selle teksti sisulise osa parandamine oleks ääretult keeruline. Meil oleks võimalik teda praegu sellisena näiteks mitte ratifitseerida või esimene lugemine peatada, aga see tähendaks, et me peaksime mingisugusel põhjusel ette võtma väga pika matka ja asuma oma eesmärke ellu viima sellises suures organisatsioonis, nagu seda on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi liikmeskond.
Aga sellegipoolest oli meie arutelu huvitav. Räägiti näiteks sellest, kas keelatud relvade loetelu on ammendav ja kas väga ekstsentrilise raskuskeskmega kuulid peaksid olema eraldi ära märgitud. Jõudsime selgusele, et vist ei pea, sest need lähevad ka inimkehas lõhkevate ja lamestuvate kuulide kasutamise alla. Siis oli küsimus, miks oli vaja agressiooni definitsiooni uuesti sõnastada, kui agressiooni definitsioon on juba 1974. aastast ÜRO definitsioonina olemas. Aga üks selle statuudi muutmise olulisi ajendeid oligi tegelikult agressiooni definitsiooni täpsustada. Nüüd on siin sees mitu täpsemat elementi, mida ÜRO määratluses ei olnud. Nii et see on üks osa, mis selle dokumendi poliitiliselt oluliseks teeb.
Oli ka küsimus USA kohta, et USA ju seda ei ratifitseeri. Tõsi ta on, USA ei tunnista Rahvusvahelist Kriminaalkohut, mistõttu see tegevus kuidagi USA-d ei puuduta. Kolleeg Andres Anvelt pööras tähelepanu sellele, et teatud aspektid ei ole relvaseadusega kooskõlas ja et me peaksime seda teemat edasise menetluse käigus veel vaatama, kas või kuidas peavad kirjeldatud mõisted relvaseadusega kooskõlas olema.
Olid veel mõned päris huvitavad teemad. Kui näiteks agressioonikuriteo definitsioon ütleb, et agressioonikuritegu on ka juhtum, kus üks riik lubab teisel riigil kasutada oma territooriumi, panemaks toime agressiooniakti kolmanda riigi vastu, siis kolleeg Gräzin tuletas meile meelde 1940. aastaid, kus vaba Eesti riigi territooriumi kasutati baaside lepingu alusel selleks, et pommitada Soomet. Selline asi võib mingil moel ju tegelikult Eesti riigi mainet kahjustada.
Jõudsime ka selgusele, et tagasiulatuvat jõudu sellel muudatusel ei ole ja et sellel hetkel, kui need muudatused jõustuvad, ei võeta Eesti riigi positsiooni küsimuse alla. Aga sellegipoolest toimus elav arutelu selle üle, millisel positsioonil peaks Eesti siinjuures olema.
Oli ka küsimus, et kui mereblokaadi on kirjeldatud agressioonikuriteona, kas siis näiteks energiablokaadi peaks ka kirjeldama agressioonikuriteona. Aga kuna kõik sellised komisjoni liikmete tähelepanekud olid otseselt seotud sisulise poolega ja me saime aru, et sisulise osa täiendamine või muutmine on väga keerukas ja pikk protsess, siis tekkis kolleeg Gräzinil idee, et need asjaolud, mis Eestit huvitada võiksid, peaksid olema meiepoolse ratifitseerimisseaduse preambulis. Sellele oleks siis lisatud pikemat sorti preambul, näiteks lause selle kohta, et Eesti ei käsitle agressioonikuriteona oma toiminguid 1940. aastatel seoses baaside lepinguga, või et energiablokaad on meie mõistes ka käsitletav agressioonikuriteona. Sinnamaani me siiski ei jõudnud, et hakata sellist preambuli teksti sõnastama, kuigi kolleeg Gräzinil oli otsene ettepanek hääletada preambuli lisamine läbi. Selle protseduuri peatas jõuliselt komisjoni esimees, kes teatas, et tema selle avantüüriga kaasa ei lähe. Selline oli meie komisjoni arutelu, mis oli tegelikult hästi elav ja väga sisuline.
Komisjon jõudis üksmeelsele otsusele saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, määrata ettekandjaks Neeme Suur, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. jaanuar 2012. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Palun täpsustame muudatusettepanekute esitamise tähtaega, mul on teised andmed.

Komisjoni protokollis on kirjas, et muudatusettepanekute tähtaeg on 31. detsember 2012.

Jutt on ju detsembrist, aga teie ütlesite jaanuar. Läheme küsimuste juurde. Palun, Mart Nutt!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjoni arutelul tuli seoses agressioonikuriteo teemaga kõneks ka mõni hilisajaloost tuntud ja teadaolev võimaliku agressiooni näide, näiteks kas või Vene–Gruusia sõda või mõni muu sellelaadne vahejuhtum?

Eelkõige käsitles komisjon selle muudatusettepaneku seost Eesti riigiga. Gruusia käis meil küll arutelust läbi, aga erilist tähelepanu sellele ei pööratud. Igal juhul on terve see muudatus – agressioonikuriteo definitsiooni ülekordamine ja täpsustamine – rahvusvaheliselt oluline. Ja kuna ei Genfi konventsioon ega ka senine Rooma statuut ei kirjeldanud täpselt just agressioonikuritegu, vaid tegelesid pigem juba agressiooni käigus tehtavate tegude kui sellistega, siis muudab selle dokumendi ratifitseerimine tõenäoliselt väga palju rahvusvahelist kriminaalõigust. Kindlasti on sellel oma mõju ka meie idanaabri suhetele oma lähinaabritega ja see puudutab seal hiljuti toime pandud tegusid. Selle tõttu on oluline, et ka Eesti muudatused ratifitseeriks. Praegusel hetkel on riike, kes need ratifitseerinud on, küll ainult kolm ja me oleksime üks esimeste seast, aga tõenäoliselt oleks see meie kui väikeriigi jaoks märgilise tähendusega.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudile on tehtud üle 50 reservatsiooni ja need on tehtud neli-viis aastat tagasi. Meie saaksime lisada nendele 50-le veel ainult ühe, nii et midagi erilist siin ei ole. Aga kas sa täpsustaksid seoses selle ideega, et Eesti kasutab juhust ja teeb seda, mida rahvusvaheliste lepingute puhul tehakse sada korda päevas, mida teevad kõik riigid. Me lisame oma reservatsiooni, mis fikseeritakse vastavalt ÜRO-s jne. Kas sa said aru, mis on selles ebaseaduslikku? Sa ütlesid, et lausa avantüürset, no see tähendab kuritahtlikku pettust, valet, sigatsemist. Milles see sigatsemine siin väljendub?

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski täpsustan: ma ei väljendanud mitte enda arvamust, vaid tsiteerisin teise inimese sõnu. Nii et see, et tegemist on avantüüriga, ei olnud minu arvamus. Preambuleid lisatakse, ja nagu me teame, on preambulid ka oluliselt suuremad protsessid pikemaks ajaks peatanud.

Kas on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekandjale! Me avame läbirääkimised. Palun, Igor Gräzin!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pole vähimatki kahtlust, et see dokument on Eestile vajalik, kasulik, ja mõistagi olen ma ka selle poolt, et esimene lugemine lõpetada. Kuid ma pean vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tegemist on esimese dokumendiga maailma, ütleksin isegi, Euroopa tsivilisatsiooni ajaloos, kus sõnastatakse see, mis asi on agressioon. Kuni selle ajani – 1920. aastatel teatavasti Tšitšerini kontseptsioon, Simpsoni doktriini vanem, esimene variant jne – räägiti agressiooniaktidest ja sellest, mis juhtub pärast seda, kui neid akte on sooritatud. Mingil määral oli sellest juttu ka Nürnbergi tribunalis, kuid sealgi ei olnud juttu agressioonist kui niisugusest, vaid oli juttu sõja planeerimisest kui kuriteost inimsuse vastu.
Niisiis, meie ees on midagi, mida 5000 aastat meie ees pole olnud. Artikkel 8 bis ütleb meile esimest korda, mis asi on agressiooniakt, ning kriminaliseerib selle kavandamise, ettevalmistamise, algatamise ja elluviimise. Muu hulgas on siin juttu mitmetest teistest asjadest, kuid ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele. Me oleme Euroopa ja ma ei tea, mis me kõik ära ei ole, aga peale kõige muu me oleme veel natukene Eesti. Ja natukene Eestil on natuke teistmoodi mured kui võib-olla kogu ülejäänud maailmal. Ma ei räägi minevikust ja baaside lepingust, mis kunagi oli – oli, oli. Kes minevikku meelde tuletab, sel silm peast välja – nõus, ärme räägime minevikust. Isegi Gruusia sõda on minevik. Räägime siis tõepoolest tulevikust. Tulevikus, ma arvan, peame Eesti poliitikutena arvestama kahte reaalset ohtu. Ma ei usu, et Moskva Tamani diviisi plastuunid praegu roomavad selleks, et tulla üle Setumaa Eesti peale, ja ma ei usu ka Egiptuse merejalaväe dessanti Pärnusse. Ma arvan, et see ei ole eriti tõenäoline perspektiiv. Kuid ma arvan, et me peame endale mõistusega aru andma, et eksisteerivad kaks asja, mille suhtes planeeritakse rünnakut Eesti vastu. Esimene on küberrünnak, kusjuures viimane leidis tõenäoliselt aset kolm päeva tagasi, aga me võime seda edasi arutada. Vähemalt kõik küberrünnaku tunnused eksisteerisid, tegemist oli ühe teatava infosulu ja selle kombineeritud vallandamisega. See nägi välja nagu küberrünnak, isegi kui see ei olnud seda. Igal juhul on see meie jaoks aga reaalne probleem.
Palun natuke aega juurde!

Palun, kokku kaheksa minutit!

Teine asi, millega me veel otseselt kokku puutunud ei ole, aga millelaadne šantaaž on Eesti vastu käiku lastud küll – see on energiablokaad. Need jutud, et me keerame siin või seal ühed või teised kraanid kinni, eriti seoses elektriga ja seoses tuumajaamadega, ei ole kaugeltki mitte ainult Žirinovski hooplemine, vaid see on olnud Vene Riigiduuma energeetikakomisjoni täiesti ametlik seisukoht. Seda enam, et energiarelva, energiablokaadi on juba ühel või teisel kujul rakendatud Ukraina ja Valgevene vastu. Isegi kui Valgevene ei tundu meile paradiisina maa peal ja demokraatia õiekesena, on siiski tegemist rahvaga, rahvusega ja suveräänse riigiga, kes kuulub ÜRO-sse ja kelle suhtes agressiivseid akte rakendada ÜRO põhikirja järgi ei tohi.
Sellepärast ma tegingi selle ettepaneku komisjonis ja palusin Justiitsministeeriumi nõunikul ette valmistada ka vastava teksti, et see siiski eelnõule lisada. Selles ei ole midagi provokatsioonilist, selles ei ole midagi erilist. Need on kaks agressiooni tüüpi, mis minu arvates on Eesti julgeoleku seisukohalt olulised. Ja kui me maailmale teatame, et me oleme sellistest agressioonidest teadlikud ja et me oleme nende pärast mures – ma ei näe selles mitte mingisuguseid avantüüre. Issand jumal, me oleme üldse kõige viisakamalt käituv riik siin maamuna peal, nii tagasihoidlik, et mõnikord me ei märka ennast ka ise.
Niisiis on kaks teemat, mida ma sooviksin siia lisada. Põhjendused on, et agressiooniaktid võivad väljenduda ka küberrünnakutes, nende ettevalmistamises, planeerimises ja ühtlasi aktsioonides, nii tehnilistes kui ka poliitilistes, mis on suunatud riigi energiajulgeoleku vastu ja mis võivad endaga kaasa tuua energiablokaadi ükskõik millise energiakandja osas. Tänan!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 323 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2012. aasta 31. detsember kell 13.30.
Head kolleegid, tänase istungi päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud. Soovin kõikidele kaunist õhtu jätku! Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 19.02.