Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, IV Istungjärk, täiskogu korraline istung
Kolmapäev, 05.12.2012, 14:00

Toimetatud

14:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei soovita.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 3. detsembril algatatud ravimiseaduse, karistusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. detsembril algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – kultuurikomisjon; kolmandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 3. detsembril algatatud vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon.
Veel on teatada, et Riigikogu liikmed Aadu Must, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Lauri Laasi, Mailis Reps, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa, Priit Toobal, Valeri Korb, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman ja Yana Toom võtsid tagasi tänavu 14. novembril esitatud arupärimise nr 217 kultuuriminister Rein Langile Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed toimuva kohta.
Ja nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 83 rahvasaadikut, puudub 18.
Täpsustame tänast päevakorda. Tänase kümnenda päevakorrapunkti raames, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 298 kolmas lugemine, teeb rahanduskomisjoni ettekande komisjoni esimees Sven Sester.


1. 14:02 Riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (271 SE) esimese lugemise jätkamine

Aseesimees Laine Randjärv

Liigume edasi! Eile jäi meil pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 271 esimese lugemise arutelu. Kõigepealt palun korrastada sõnavõttude register. Meile on teada need küsijad, kes jäid järjekorda. Ma usun, et kuni ettekandja tuleb kõnetooli ja asub nendele küsimustele vastama, tehakse see ka tehnilises mõttes korda. Kindlasti ei ole tarvis Kalev Kallol, Peeter Võsal ja Aadu Mustal kolm korda järjest küsida. Palun nüüd rahu ja vaikust, et saaksime oma töö juurde minna! Palun kõnetooli algatajate esindaja Riigikogu liikme Yana Toomi, et saaks jätkata ettekandjale küsimuste esitamist. Ma nimetan ka ära, et küsijate järjekord oli: Korb, Kallo, Võsa, Stalnuhhin ja Must. Nemad on selles järjekorras, mis eile üles jäi. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud kolleeg! Kui me räägime sellest eelnõust, siis sisuliselt käib ju vaidlus kohtupidamise keele üle.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun saalis olla natukene vaiksemalt! Ei kuule küsimust. Palun vaiksemalt!

Valeri Korb

Kui tohib, ma kordan veel. Sisuliselt käib vaidlus ju kohtupidamise keele üle. Tasuta õigusabi saab seaduse järgi paluda ka inglise keeles. Kas Eesti kohtusüsteem võimaldab ka kohtupidamist inglise keeles? Kas oskate öelda, kas sellise teenuse järele on ka nõudlust?

Yana Toom

Ma tänan küsimuse eest! Meie kohtusüsteem võimaldab ingliskeelset kohtupidamist küll selles mõttes, et esiteks, on võimalik taotleda tasuta riigi õigusabi inglise keeles, kuna see on Euroopa Liidu levinuim võõrkeel. Teiseks on võimalik dokumente esitada ka inglise keeles ja siis lahendatakse see tõlkide abil. Selline direktiiv on täitsa olemas, aga ma ei suuda seda siin oma paberitest välja otsida. Aa, siiski leidsin! Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ, mis reguleerib piiriüleseid kohtuvaidlusi, sätestab ka selle, et Eesti kohtupidamissüsteemis peab olema võimalik inglise keeles asju ajada. Tegelikult on võimalik ka vene keeles asju ajada, aga paraku ei saa seda teha esimeses astmes, kus tuleb küsida tasuta riigi õigusabi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Proua juhataja, eile, kui istung lõppes, olin ma kuues küsija, aga praegu minu nime küsijate hulgas ei ole. Teiseks, kogu austusega, aga kuidas saab Peeter Võsa olla küsijate nimekirjas kaks korda ja kolleeg Aadu Must samuti? Aadu on nüüd kirjas isegi kolm korda ja Võsa samuti. Mis tablooga toimub?

Aseesimees Laine Randjärv

Kahjuks on siin tehniline probleem. Need, kellel eile jäi küsimus küsimata, on arvatavasti kuidagi duubeldunud. Aga mul on kõik üles kirjutatud. Ärge muretsege, kõik saavad küsida täpselt nii mitu korda, nagu on ette nähtud. Härra Stalnuhhin, te saate küsida pärast Kalev Kallot järgmisena. Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja!

Aseesimees Laine Randjärv

Vabandust korraks! Eiki Nestoril on protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Eiki Nestorile!

Eiki Nestor

Mul on mure kolleeg Võsa pärast: kas ta saab kolm küsimust esitada või peab ta kolm korda esitama sama küsimust?

Aseesimees Laine Randjärv

Ta saab küsida täpselt nii palju kordi, nagu tal on jäänud. Tal on jäänud üks, s.o teine küsimus. Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Ma loomulikult saan aru, et natukene võib-olla kolleegid norivad, aga teisest küljest on ka mul probleem. Ma tahaksin normaalselt jälgida Riigikogu istungit ja meil on siin välja kujunenud omad rutiinid. Kui ma tahaksin saali tööd jälgida oma toast, et olla efektiivne, ja tulla saali õigel ajal, siis see tabloo ei võimalda mul õigel ajal saali tulla ning mul võib jääda kasutamata küsimuse ja kõne õigus. Kas tehnilisel meeskonnal võiks siiski olla informatsiooni, millal me saame normaalselt edasi töötada? Ma olen tõeliselt mures oma saatuse pärast, sest pärast võib-olla mul tekib pahandusi, kui ma ei kõnele.

Aseesimees Laine Randjärv

Härra Riisalu, ärge muretsege! Teie saatus on kindlates kätes. Pärast seda, kui praegune puldis olija on vastanud kõigile küsimustele, saab teha restardi. See tähendab väikest vaheaega enne seda, kui kaasettekandja kõnetooli tuleb. Kui me praegu teeme restardi, siis kaob ära terve järjekord. Jääme praegu selle lahenduse juurde! Mul on nimekiri üles kirjutatud. Te saate kõik täpselt nii mitu korda sõna, nagu on ette nähtud. Pärast Yana Toomi vastamist me teeme väikese vaheaja ja kõik saab täpsustatud. Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Proua juhataja, mul ei ole mingit alust teid mitte uskuda. Ma saan aru, et teil on kõik üles kirjutatud ja teie teate üsna täpselt, kes millises järjekorras saab küsida. Aga meie siiski tahaksime seda ka teada ja selleks see tabloo ongi. Kuna me istume siin koos teiega 23 tundi kindlasti, siis ei ole mingi probleem teha praegu viieminutine vaheaeg ning see asi korda seada. Eile rippus see päevakorrapunkt, mille oleks pidanud välja võtma, meie väikestel tabloodel ikkagi üleval kuni istungi lõpuni. Võiks selle asja korda teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Kuna tehniline meeskond ütleb, et viie minutiga on võimalik see asi korda saada, siis ma ütlen praegu, enne kui me läheme vaheajale, küsijate järjekorra, nagu see on praeguseks registreeritud. Järgmisena peaks sõna saama Kallo oma teiseks küsimuseks, seejärel Võsa teiseks küsimuseks, seejärel Must esimeseks küsimuseks, seejärel Efendijev esimeseks küsimuseks, seejärel Stalnuhhin esimeseks küsimuseks, siis Ossinovski ja Allik. Ning Vassiljev just praegu registreeris ennast. Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Tehniline vaheaeg on lõppenud ja me jätkame küsimuste esitamist. Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja, see oli meil siin küll näitlik õppetund, miks me elektroonilist hääletamist ei usalda. Aga see selleks. Lugupeetud ettekandja, mul jäi eile ühest sinu vastusest meelde, et vist üle 60% on neid, kes vajavad kõigi vajalike dokumentide vormistamisel tõlgi abi. Siit tekkis mul küsimus konkreetse arvu kohta. Kui suur hulk neid inimesi võiks olla, kes võiksid vajada tõlketeenust või asjaajamist oma keeles?

Yana Toom

Ausalt öeldes seda vastust ma anda ei saa ja seda infot pole võimalik ka hankida. Ma just täna hommikul lugesin huvitavat uuringut. Peale seda komisjoni arutelu saatis kolleeg Andres Anvelt lingi ühele huvitavale uuringule, mis oli tehtud aastal 2007 ja kus uuriti Eesti inimeste õigusteadlikkust. Sealt tuleb väga selgelt välja, et venekeelsetel inimestel on sellega suurem probleem kui eestikeelsetel inimestel. Infot otsitakse valedest kohtadest, meediast või siis naabritega suheldes, ei suudeta leida vajalikku teavet õigest kohast internetis, kuskilt kodulehelt jne. See probleem on olemas. Ka väidetakse selles uuringus, et keskmiselt iga viies Eesti elanik ei pöördu kohtusse selle tõttu, et ta ei oska seda teha, ta ei tea, kuidas sellega edasi minna. Ja selliste inimeste seas on suurem osa venekeelsed inimesed. Konkreetse arvu ma jään paraku aga võlgu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! Seaduseelnõu seletuskirjas pole üldse välja toodud, kui palju võiks see muudatus maksma minna. Samas on selge, et kulud peaksid kasvama. Minu küsimus on selline: milline mõju oleks sellel seadusel riigieelarvele?

Yana Toom

Seda pole välja toodud sel lihtsal põhjusel, et meie arvates see mõju võiks olla marginaalne. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik, kuid riigil on õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda. See tähendab seda, et kui mind kaitstakse ja kui mind mõistetakse süüdi, siis hiljem ma maksan selle raha tagasi, kui mind ei vabastatud eelnevalt osaliselt või täielikult riigi õigusabi kulude hüvitamisest ja minu majanduslik olukord ei ole viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõppemist oluliselt paranenud. Ma arvan, et see kulu ei tohiks olla väga suur. Jutt on ju ühe väikese paberi tõlkimisest ja igas kohtumajas on meil tõlgid olemas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must, esimene küsimus!

Aadu Must

Hea ettekandja! Ettekandes oli korduvalt juttu sellest, et keeltel on erinevad arenguperspektiivid. Üht asja saab teha eesti keeles, mõnda asja ka inglise keeles jne. Mind on alati huvitanud protsessid natukene laiemalt kui ainult ühe seaduse raames, näiteks see, milliseid arenguid need mõjutavad. Mõni nädal tagasi kirjutasid Eesti ajalehed ühest Rootsi ajakirjanikust (või oli ta sotsiaalteadlane?), kes tegi prognoosi Eesti kohta, et 50 aasta pärast on Eesti keskmiselt edukas ingliskeelne Euroopa riik. Ja tendentse sinnapoole on märgata. Osa vene noori otsib võimalust õppida ingliskeelses koolis ja räägib, et "we have a dream to go to United States" jne, Eesti noored leiavad, et inglise keelt peaks õppima. Kas on teie andmete põhjal alust loota, et Eesti areng läheb just selle väikese ingliskeelse riigikese suunas, kus vähemalt eliit on ingliskeelne, rahvas mitte?

Yana Toom

Ma tänan selle küsimuse eest! Ausalt öeldes mind natuke riivas see formuleering "kas on alust loota, et ..."! Mina küll ei looda, et Eestist saab ingliskeelne riik. Ma saan aru, et tegu on jutumärkidega. Esiteks, ma nägin vaeva eesti keelt õppides ja ma leian, see on väga hea, ilus, tore keel ja ma kuidagi ei ole selleks valmis, et see riik muutub tulevikus ingliskeelseks. Selles kontekstis aga tuli mulle meelde, millest rääkis esmaspäeval siit puldist minister Aaviksoo. Ta rääkis kõrgharidusest ja nimelt sellest, et kõrgharidus muutub üha enam ingliskeelseks, et selle järele on suur nõudlus ja see on igati OK. Võib-olla. Aga kui tsiteerida üht vene klassikut, ega sel helgel ajal ei ela enam mina ega sina. Meie elame praegu siin ja me räägime sellest, mis keeles saab asju ajada Eesti riigis, mis on seni veel eestikeelne, aga kus elavad ka inimesed, kes eesti keelt piisavalt ei valda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Austatud ettekandja! Ma jätkan oma eelmise küsimuse teemal. Eile mind huvitas, kuidas integratsiooniuuringud annavad aluse neid küsimusi püstitada. Täna ma küsin, kuidas eelmise aasta rahva ja eluruumide loendus laseb seda teha. Eile te tõite välja mõned muust rahvusest kogukonnad, näiteks soomlased ja rootslased, kes peavad kodukeeleks eesti keelt ja neil nagu niisugust probleemi ei ole. Kas oskate ütelda, kes veel väikestest rahvuskogukondadest kasutab eesti keelt kodukeelena ja neil ei teki probleemi?

Yana Toom

Ma alustan natuke kaugemalt. Nädalavahetusel peeti üks väga huvitav konverents inimõiguste teemal ja seal tuli jutuks üleeuroopaline mustlaste ehk romade probleem. Nimelt üritasid eurooplased siin Eestis selgeks teha, kuidas on meil lood mustlastega, ja jõuti järeldusele, et isegi meie mustlaskogukond jaguneb eesti- ja venekeelseks. Ning nende probleemid sõltuvad just sellest, mis keeleruumis nad viibivad. Seda ma rääkisin teile lihtsalt selgituseks. Meil ongi nii, et 97% inimesi nimetab kodukeeleks eesti või vene keelt ja nende venekeelsete seas on ukrainlased, valgevenelased, tatarlased, juudid, ka osa poolakaid ja armeenlased. Need on suuremad rahvusgrupid, mis on Eestis esindatud. Loenduse andmetel elab Eestis 192 rahvuse esindajaid, aga kodukeeli meil ei ole siiski 192, vaid 2. Ülejäänud 3% jagunevad kuidagi. Ei taha kedagi solvata, aga tegu on suhteliselt marginaalsete arvudega.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseadus seisab väga mitme paragrahviga selle eest, et oleks täidetud ja igati täidetav võrdse kohtlemise printsiip. See teema kerkib meil aga kogu aeg üles ka selle seaduseelnõuga seoses. Teie eilsetest vastustest mõnikord kõlas, mulle vähemalt tundus nii, teie arvamus, et kõnealuse seaduse puhul, mida me püüame parandada, võrdse kohtlemise printsiipi ei täideta. Justiitsministeerium on teisel seisukohal ja arvab, et sellega on kõik korras. Siit ka küsimus: kas te võiksite oma arvamust võrdse kohtlemise printsiibi täitmise osas siin veidi laiemalt selgitada?

Yana Toom

Jah, võin küll. Selles Vabariigi Valitsuse arvamuses, mis on mul nii ära kratsitud, et ma ise ka enam ei saa aru, mis siin kirjas on – ega see ka enne kuigi selge ei olnud –, on nimelt öeldud, et olukord, kus riigi õigusabi saamise taotlus tuleb esitada eesti keeles või riigi õigusabi seaduse § 12 lõikes 5 sätestatud juhtudel inglise keeles, võib põhjustada põhiseaduse § 12 sätestatud üldise võrdsuse põhiõiguse riive. Seda ütleb valitsus ise ja sellele on alla kirjutanud ka meie austatud minister Michal. Kuid Riigikohus on rõhutanud, et kuigi kõike seda tuleb täita – mida, seda ma ei hakka siin aja säästmise mõttes ette lugema – ja muus keeles esitatud taotlused tagastatakse, on põhiseaduse §-st 1 tuleneva Eesti demokraatliku vabariigina toimimise üks tingimus see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. (Ma saan aru, et peetakse silmas eesti keelt.) Eelnevast tulenevalt on riiklikud tugisüsteemid üles ehitatud eeldusel, et Eesti elanikud peaksid eesti keelt valdama. Seega on ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks olemas mõistlikud ja asjakohased põhjused, leiab valitsus.
Mina seda seisukohta jagada ei saa. Esiteks, siin on kirjas, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat jne. Siin ei ole midagi küsitavat – on iseenesestmõistetav, et need, kes teostavad võimu, valdavad eesti keelt. Aga antud juhul me ei räägi nendest, kes võimu teostavad, me räägime tavalistest inimestest tänavalt, kes tahaksid ennast kaitsta riigi abil. Siin on lihtsalt kaks asja segi aetud. Nii et tegemist on selgelt ebavõrdse kohtlemisega. Ma ei oska siin midagi muud lisada. 

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, esimene küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Hea ettekandja! Ma lähen edasi kolleeg Stalnuhhini küsimusest. Vaadates seda valitsuse seisukohta, torkab silma, et eelnõu menetlemisest keeldumiseks tuuakse formaalne põhjendus, et Eesti riigil ei ole kohustust venekeelset õigusabi anda. Selgitatakse pikalt, millistel normidel see põhineb. Aga minu arusaamist mööda valitsuse seisukoht küll ei põhjenda tagasilükkamist sisuliselt. Kas komisjonis või kuskil mujal on teie arvates piisavalt arutatud, kas tuleks vaatamata formaalse aluse puudumisele sisuliselt, poliitilise valiku küsimusena selle eelnõuga ikkagi edasi minna, et tagada venekeelsete inimeste sotsiaalne võrdsus Eestis?

Yana Toom

Ma tänan selle küsimuse eest! Ma paraku ei saa nimetada seda arutelu, mis meil oli, väga põhjalikuks. See kestis umbes 15 minutit ja ma julgen väita, et see oli pigem arutelu, kuhu olid kaasatud keskerakondlased ja sotsid. Me omavahel rääkisime umbes selles vaimus, et küll oleks hea see asi ära teha. Teisel pool lauda istus härra Randpere, kes üritas meile selgeks teha, et tegemist on hiiliva venestamisega. Selle koha peal too arutelu sisuliselt lõppeski. See aastal 2007 tehtud uuring, mida ma siin mainisin, ei äratanud austatud kolleegide seas mingisugust huvi, nagu ka see pikk loetelu Euroopa Liidu riikide praktikast, mille ma pidin eile puldis ette kandma, kuna komisjonis keegi ei tahtnud sellega tutvuda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Eile teile küsimust esitades ütles kolleeg Randpere, et ta on juba kaua oodanud, millal te tulete Riigikogusse mõne ettepanekuga, mis aitaks kaasa venelastele eesti keele õpetamisele. Minu teada on nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui ka Keskerakond oma programmilistes dokumentides rõhutanud vajadust õpetada Eestis riigikeelt kõigile muulastele tasuta. Mis te arvate ideest esitada Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide poolt ühine ettepanek muuta keeleseadust selliselt, et sätestataks tasuta eesti keele õpe kõigile, sõltumata kodakondsuseksami tulemustest, nagu see praegu on ette nähtud? Talitaksime siis kolleeg Randpere nõuande kohaselt ja saaksime koalitsioonist vähemalt ühe toetaja sellele eelnõule.

Yana Toom

Ma tänan selle küsimuse eest! Mulle väga meeldib see ettepanek, aga ma arvan, et algatajate seas peaks kindlasti olema ka härra Randpere.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Hea kolleeg ja ettekandja! Eelnõus on viidatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Samas leiab Vabariigi Valitsus, et sellel dokumendil ei ole justkui selle eelnõuga mingit pistmist. Kuidas sa niisugust vastuargumenti kommenteerid?

Yana Toom

Ma tänan küsimuse eest, aga, hea Marika, varu palun kannatust, mul on siin pabereid terve patakas. Leidsin üles! Kuidas ma seda kommenteerin? Tegemist on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, täpsemalt selle artikliga 6. Selle artikli pealkiri on "Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele". Ma lihtsalt loen selle ette, see on lühike: "Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult." Vahepealne lõik ei ole praeguses kontekstis kuigi tähtis. Edasi: "Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud." Kolmas punkt on artiklis 6 kõige tähtsam: "Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused: a) saada viivitamata arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja alustest; b) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks; c) kaitsta end ise või enda valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; d) küsitleda ise või lasta küsitleda tema vastu ütlusi andma kutsutud tunnistajaid, lasta omalt poolt kohale kutsuda tunnistajaid ja neid küsitleda tema vastu ütlusi andvate tunnistajatega võrdsetel tingimustel; e) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt."
Kui me vaatame seda väikest loetelu, siis see punkt e, millega tagatakse tõlgi abi, kui inimene ei valda kohtus kasutatavat keelt, ja õigus riigi õigusabile peaks selle konventsiooni mõtte järgi laienema kõikidele, mitte ainult nendele, kellele viitab oma vastuses austatud minister Kristen Michal, eeldusel, et kõik on eesti keele ära õppinud. Ei ole kõik eesti keelt ära õppinud! Me teame seda väga hästi, me pidevalt mõõdame oma lõimumisastet ja koostame lõimumiskavasid. Me teame, milline olukord tegelikult on. Ma arvan, et sellel konventsioonil on otsene seos täna arutatava eelnõuga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud Yana! Kõigepealt aitäh põhjalike ja asjatundlike kommentaaride eest! Ma jätkan sedasama konventsiooni ja keeleoskuse teemat. Kõik Riigikogu liikmed saavad, üks rohkem, teine vähem, konkreetsete näidetega tähelepanu osutamisi ja kirju nendel teemadel, mida me siin seadusteks või seadusmuudatusteks vormime. Sina kuulud kindlasti palju kirju saavate Riigikogu liikmete hulka. Sul on vahest üks või paar konkreetset näidet tuua, mis kinnitavad, et keegi on viletsa keeleoskuse tõttu Eestis õigusabist ilma jäänud.

Yana Toom

Ausalt öeldes on neid juhtumeid päris palju, nendest kirjutab pidevalt vene meedia. Kui me võtame lahti näiteks mingisuguse portaali, kus kohtutäitur müüb sundmüügis olevaid kortereid, siis me leiame sealt rohkem vene nimesid. Kui me hakkame uurima mõne juhtumi ajalugu, siis saame teada, et tihtilugu inimene lihtsalt ei suutnud ennast kaitsta. Seda juhtub igal tasandil pidevalt. Sellest on teadlik ka Tarbijakaitseamet. See on väga levinud probleem. Mul on tegelikult väga kahju, ma pean siin jällegi mainima sedasama lõimumiskava. See elab kuidagi oma elu ega arvesta konkreetsete inimeste reaalseid probleeme. Sellest on ääretult kahju.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Lugupeetud kolleeg! Eile rääkisite sellest, et arutatav eelnõu annaks seaduseks saanuna oma panuse integratsiooni. Samas me teame, et praegu on väljatöötamisel järgmise perioodi lõimumiskava. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kas kõnealune seaduse muutmine on kooskõlas meie riikliku integratsioonipoliitikaga?

Yana Toom

Ma arvan, et see on kooskõlas terve mõistuse ja reaalse integratsiooni vajadusega. Paraku ei ole see kooskõlas meie riigi integratsioonipoliitikaga. Meie riigi integratsioonipoliitika on üles ehitatud keelekeskselt, mis tähendab seda, et inimesed, kes seda välja töötavad, lähtuvad sellest, et kui me kõik õpime eesti keele ära, siis see lahendabki kõik probleemid. Võib-olla see ongi nii, aga seda pole paraku veel juhtunud. Me teame suurepäraselt, et meie seas on inimesi, kes kunagi ei õpi ära eesti keelt. Kui nad pole seda teinud 20 aastaga, siis ei tee nad seda ka hiljem. Me võime neid hukka mõista või nendest aru saada, aga see lihtsalt on nii. Selles mõttes mul on, kordan veel, väga kahju, et läbi ei lähe ka säärased mõistlikud ettepanekud nagu see, et tuleks tõlkida vene keelde ravimite infolehed ja ministeeriumide koduleheküljed – ja tõlkida mitte nii, nagu nad Potjomkini küla tehes tõlgivad. Eile ma lugesin teile ette Justiitsministeeriumi venekeelset kodulehte. Seal ei ole sisuliselt venekeelset infot, ainult pealkirjad ilutsevad. Vaat see on meie integratsiooniprogrammi vaimus, aga tegeliku elu vajadustega see kooskõlas küll ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Hea ettekandja! Kas te oskate nimetada ka rahvusvahelisi dokumente, millele tuginedes te selle eelnõu ette valmistasite? Kas Eesti riik rikub mingisuguseid rahvusvahelisi norme, kui ei võimalda venekeelsetel elanikel nende emakeeles taotleda tasuta õigusabi?

Yana Toom

Pean jälle sobrama oma paberihunnikus. Aga seda tehes ma tuletan teile meelde, et Eesti on ratifitseerinud vähemusrahvuste kaitse konventsiooni, mille täitmise kohta tuleb pidevalt aruandeid saata. Meile saadetakse etteheiteid, et te teete valesti seda, seda ja seda, ning meie vastame, et jah, me oleme nõus, me teeme valesti seda, seda ja seda, aga küll me ennast parandame. Selline kirjavahetus käib aga paraku 3–5 aasta tagant ja selle ajaga suurt midagi ei muutu.
Mis puutub aga küsitud õigusaktidesse – ma tean, kus nad on, nimelt teises kaustas –, siis üks nendest on konventsioon, mille kohta küsis Marika Tuus-Laul, teised on aga nimetatud ka seletuskirjas. Seal on väga selgelt kirjas, millele me tugineme: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, seesama artikkel 6, punkt 3, mille ma siin juba ette lugesin, samuti Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 12, 13, 15 ja 28. Need ütlevad väga selgelt, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida, muu hulgas ka keele alusel. See on laias laastus vastus teie küsimusele, kuigi pean tunnistama, austatud kolleeg, et oli veel paar rahvusvahelist dokumenti. Kui te väga tahate, siis ma hakkan neid otsima, aga tegelikult on need seletuskirjas mainitud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Hea kolleeg Yana! Eile ma lugesin sotsiaalmeediast, et Yana Toomil on plaan Eestis kehtestada teine riigikeel, see on vene keel. Kas sa oled sellest plaanist ka Riigikogu kõnetoolis rääkinud või kust see informatsioon pärineb?

Yana Toom

See on sobiv näide selle kohta, et meie, hea Tarmo, elame sinuga erinevas inforuumis. Mina lugesin täpselt vastupidist vene meediast, kusjuures mõlemad, nii eesti kui vene meedia, tuginesid ühele lõigule stenogrammist, kus ma vastates kas tuhandete lemmiku või kellegi teise küsimusele ütlesin, et ma ei taha, et vene keelest saaks teine riigikeel, küll aga olen veendunud, et vene keelest peaks saama teatud valdkondades asjaajamiskeel, kuna seda on vaja praktilises elus. Riigikeel olgu eesti keel, aga meil on siin ka teisi keeli kõnelevaid inimesi. Minu sõnum on endiselt see, et ma ei soovi Eestis riiklikku kakskeelsust, aga ma soovin venelastele võimalust ajada asju vene keeles, mis oleks asjaajamiskeel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Enn Eesmaa

Ma jätkan sisuliselt sama teemat. On selge, et Eesti Vabariigis on riigikeel ja ka asjaajamiskeel eesti keel. Kuid samas oleme nii täna kui ka eile seda seaduseelnõu menetledes ja seejuures konventsioonidele viidates tõdenud, et kui inimest milleski süüdistatakse, siis peaks need süüdistused olema talle arusaadavas keeles. Me ei saa eitada, et ka Eesti kodanike hulgas on inimesi, kes piisavalt, eriti juriidilise keele tasandil, ei mõista seda keelt, mida peaks Eestis tegelikult väga hästi oskama. See on täiesti loomulik, aga see on suur probleem. Ma küsin sinu käest: kas meetmetest, mida me pakume, ikka piisab?

Yana Toom

Ma olen juba sellest rääkinud, et kui sa oled selle n-ö esimese astme läbinud, siis kohtus on tõlgid täiesti olemas. Nad tõlgivad ka vene keelde ja vene keelest eesti keelde. See pole probleem. Probleem on selles, et see väike taotlus, mida me nii pikalt arutame, ei tohi olla kirja pandud vene keeles. See on kummaline! Seal peab aga kirjas olema, millise probleemi lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Probleemi kirjeldus eeldab seda, et inimene suudab ennast ladusalt kirjalikult väljendada, muidu pole sellel asjal ju mingisugust mõtet. Või siis põhjendus, miks vajab taotleja oma õiguste kaitseks riigi õigusabi. "Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu" – no kuidas sa kirjeldad asjast tulenevat võimalikku kasu, kui sa valdad riigikeelt olmetasandil, saad poest vorsti osta, pileteid osta ja makse maksta? See on väga suur probleem, mida saab väga lihtsalt ja väga odavalt lahendada, ning on kurb, et me sellest väga hästi aru ei saa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valdo Randpere, teine küsimus!

Valdo Randpere

Hea Yana! Sa oled siin pikalt ja laialt rääkinud sellest, kui halb on olukord Eestis. Samal ajal oled sa veel võrrelnud Eestit maailma kõigi muude maadega ja ikkagi järeldusele jõudnud, kui halb on olukord Eestis. Aga ühe maa oled sa võrdlusest välja jätnud ja mina tahaks selle sisse tuua. Ma eeldan, et sul on kogemus olemas. Kuidas Venemaal lood on? Kui Venemaal näiteks Tatarstani Vabariigis keegi kodanik tahab minna kohtusse õigusabi küsima, mis keeles peab ta seal täitma õigusabi taotluse? Oskad sa vastata?

Yana Toom

Ma tänan! Ma pean meelde tuletama, et kogu see geograafiline taust, millest ma eile rääkisin, puudutas Euroopa Liidu riike. Eesti on minu teada Euroopa Liidu liige. Mingisugust pistmist Venemaaga peale kontrolljoone, mis ei ole isegi riigi piir, meil pole. Nii et jään vastuse võlgu. Sa eksid sügavalt, arvates, et mul on suur kogemus kohtuskäimisest Tatarstanis. Seda pole minuga veel juhtunud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Austatud ettekandja, hea kolleeg! Sa oled tõesti asjaga väga sisuliselt tegelnud ja kindlasti sul on infot, mil määral on võimaldanud teised Euroopa Liidu riigid, eriti need, kes meiega ühel ajal sinna astusid, oma kodanikele võõrkeelset õigusabi.

Yana Toom

Mul on praegu suur kiusatus ette lugeda pikk vastus, mille sai eile Lauri Laasi. Aga ma usun, et see on stenogrammis, kui keegi tunneb huvi. Oma küsimuses sa pead silmas just riigi õigusabi, st õigusabi, mille kulud tasub riik. Euroopa Liidu riikides on selle osutamisel kriteeriumiks asjaolu, et isiku majandusolukord ei võimalda tal endal õigusabi kulusid tasuda. Kui õigusabi saaja riigikeelt ei valda, kuuluvad õigusabi raames tasumisele ka vajalikud tõlkekulud. See on igas Euroopa Liidu riigis raudne reegel.
Piiriülese vaidluse korral riigi õigusabi andmise puhul tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ artiklist 7, et kohtu asukoha liikmesriigis antav tasuta õigusabi katab suulise tõlkega seotud kulud ja samuti kulutused, mis on seotud kohtu või muu pädeva asutuse nõutavate ja tasuta õigusabi saaja esitatavate dokumentide tõlkimisega, mida on vaja asja lahendamiseks. Siin on mängus veel üks tegur, millest räägib ka ministeerium oma arvamuses. Nemad väidavad, et see ei ole üldse probleem, kuna igal pool üle Eesti on nn õigusapteegid, kuhu saab minna suvaline venekeelne inimene ja lasta selle taotluse täita. See ei vasta päris tõele sel lihtsal põhjusel, et õigusapteeke ei ole igal pool üle Eesti. Näiteks Pärnus on kohtumaja olemas, õigusapteeki aga ei ole ega tule. Ning isegi kui tuleb, siis suure tõenäosusega hakkab seal tööle üksainuke jurist, kes vene keelt ei valda. Selles mõttes on kurjast, kui selle probleemi lahendamine delegeeritakse kolmandale sektorile.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Hea ettekandja! Et sa suudaksid mind täielikult veenda, küsin veel, kas sa oled pöördunud ka õiguskantsleri büroo poole. Kui oled, siis mida arvab õiguskantsler sellest situatsioonist, kus teistest rahvustest inimestele ei ole teatud õigusi tagatud? Kas sa oled sinna pöördunud või on sul plaan sinna pöörduda? Ma ootan huviga õiguskantsleri vastust.

Yana Toom

Ma ei ole seda veel teinud. Ausalt öeldes ei ole ma seda esialgu ka kaalunud. Kui ma seda eelnõu koostasin, sest mulle tundus, et see on nii väike asi, mis ei peaks üldse vaidlusi tekitama. Seda enam, et meil on praktika, kuidas kasutada selleks inglise keelt – see väike ankeet on inglise keelde tõlgitud. Meie inimesed mäletavad vene keelt ja venelasi on päris palju ka kohtusüsteemis. See ei tohiks olla probleem. Seetõttu ei ole ma õiguskantsleri poole pöördunud. Aga kui täna läheb halvasti, siis ma muidugi seda teen ja järgmine kord tema arvamusele viitan. Aga ma siiski loodan veel, et kuigi me arutame seda küsimust pingelises olukorras, jõuab mu pika jutu mõte kohale ja see eelnõu võetakse vastu.

Esimees Ene Ergma

Kolleeg Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Hea Yana! Me siin hiljuti arutasime eelnõu selle kohta, et kohtute juurde luua juristi ametikoht. Tegu oleks inimestega, kes kohtunikele rasked juriidilised asjad lihtsalt ära seletaks. Nüüd me arutame seda, et võiks veel ühe paberi, venekeelse õigusabitaotluse asjaajamisse juurde võtta. Kui suur administratiivne koormus ja rahaline kulu võib sellega kaasneda? On see suurem, kui toob kaasa ühe ametikoha loomine? Kui ränk rahaline löök oleks kogu meie kohtusüsteemile selle ühe paberi seadustamine?

Yana Toom

Paraku ei ole mul sellele head vastust kahel põhjusel. Esiteks, ma ei kujunda oma arvamusi lihtsalt lambist – vabandust väljenduse pärast! Minu arvamus põhineb praegu pikkadel ja sisulistel aruteludel juristidega, kes selle probleemi tegelikult minuni ka tõid. Ei peaks üldse mingeid kohti juurde looma, sest needsamad tõlgid, kes on igas kohtus olemas, on ilmselgelt võimelised tõlkima ka neid lühikese sisuga pabereid. See ilmselt suurendaks nende koormust, aga mitte väga palju.
Kui me arutasime seda komisjonis, kuhu oli kutsutud ka ministeeriumi esindaja, siis nemad, kui mälu mind ei peta, pakkusid, et umbes 50 000 eurot läheks see muudatus maksma, kusjuures nendel ei olnud mingisugust statistikat, kui suur võiks olla see nõudlus. Sellest ma teen lihtsa järelduse, et see summa oli pastakast välja imetud, lihtsalt et näidata, et see on väga kallis lõbu. Aga kuidas sa hindad seda töökoormust, kui sa ei tea, kui suur nõudlus selle järele on? Kui oleks tulnud ettepanek, et nad analüüsivad olukorda ja mõõdavad kuidagi, kui palju inimesi sooviks sellist võimalust kasutada, ja siis tulevad oma rehkendustega välja, siis me saaksime selle eelnõu menetluse kuidagi peatada ja vaadata, mis edasi saab. Aga neil ei olnud mingisugust dialoogivalmidust. Seetõttu vastus sellele küsimusele ongi selline, et mina arvan, et on valge, nemad arvavad, et on must. Õiget vastust aga keegi täpselt ei tea.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Hea Yana! Kui ma õigesti mäletan, siis seda teemat ei arutata siin saalis mitte esimest korda. Vähemalt sel kevadel vastas justiitsminister Michal sel teemal arupärimisele ja tollal jäi tema vastustest mulje, kui mälu mind ei peta, et valitsus justkui juba hoolitseb selle eest, et ka mitte-eestlased saaksid õigusabi. Riik justkui juba eraldab üsna suuri summasid selle probleemi lahendamiseks. Kui sinu ettekannet ja vastuseid kuulata, mis on nüüd kaks päeva siin väldanud, siis mul on jäänud teistsugune arusaam. Kummal siis tegelikult õigus on? Kuidas sa minister Michali kevadel öeldud sõnu, et selles vallas probleemi pole ja raha on selleks niigi palju eraldatud, kommenteerid?

Yana Toom

Tead, ma olen märganud ühte kummalist asja. Iga kord, kui me tuleme välja mingisuguse eelnõuga, mis puudutab vene keelt, siis meie ministeeriumid väga selgelt jagunevad kaheks. Ühed ministeeriumid kohe panevad vastu: eesti keel on riigikeel, ja punkt. Enam asju ei arutata. Samas on ka, kuidas ma ütlengi, empaatilisemat lähenemist. Näiteks Sotsiaalministeerium, kelle tegevusega ma üldiselt väga rahul ei ole, pole kunagi selle peale välja läinud. See argument jäi kasutamata ka siis, kui me arutasime sellist vaidlusalust küsimust nagu ravimite infolehed. Me anname endale kõik aru, et tegemist on inimeste elu ja tervisega ning pole vahet, mis keelt ta valdab enne seda, kui ta ära sureb selle tõttu, et on liiga palju ravimeid kuidagi valesti kasutanud. Justiitsministeerium paraku nende empaatiliste hulka ei kuulu. Seal on alati esimene reageering, et eesti keel on riigikeel. Ja seda traditsiooni ma mäletan veel sellest ajast, kui justiitsminister oli Ken-Marti Vaher. See on seal kuidagi väga selge arusaam ja kohe esimene vastuargument. Mul on tunne, et see argument on nende jaoks nii tähtis, et nad lihtsalt keelduvad mõtlemast. Aga võib-olla ma üldistan liiga palju ja solvan tublisid ministeeriumi ametnikke. Ent kui ma oleksin aprillis ministri vastusega rahule jäänud, siis seda eelnõu poleks tulnud.
Selgitan lühidalt, miks ma pole sellega rahule jäänud. Esiteks see, et nagu ikka vaidluste puhul, kui tõhusalt toimib üks või teine riigi programm, laob valitsus meie lauale kõikvõimalikud arvud. Seda tegi ka minister. Ma tsiteerin. Ta ütles: "Käesoleva aasta riigieelarves on MTÜ-dele vähekindlustatud inimestele tasuta õigusabi korraldamiseks ette nähtud vahendeid 85 000 euro suuruses summas, eelmisel aastal oli see summa 29 061 eurot. Seega on vastav summa praegu kolm korda suurem kui varasematel aastatel." Aga jumala pärast! Ma ei küsinud tasuta õigusabi kohta, ma pärisin aru, kuidas küsida tasuta õigusabi.
Ja teine asi on see, et me ei mõõda seda reaalset tulemit, me mõõdame kulutatud raha ja arvame, et kui me oleme sinna auku matnud palju raha, siis see asi töötab jumala hästi. Selles mõttes ei olnud ministri vastus arupärimisele õige vastus ja seetõttu see eelnõu tuligi siia saali.
Mis puutub argumenti, et Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Rakveres ja Võrus on õigusapteegid, siis see on väga tore. Aga Eestimaal on ka muid, väiksemaid asulaid. Ja Jõhvis näiteks oli õigusapteek tollal lahti kaks päeva kuus. See ei ole lahendus! Loodan, et ma vastasin küsimusele, ja palun vabandust, et läksin liiga emotsionaalseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Hea ettekandja! Vabariigi Valitsuse seisukohas eelnõu kohta on toodud, et kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ artikli 13 lõikega 2 tõlgitakse tasuta õigusabi taotlused ja tõendavad dokumendid liikmesriigi pädeva asutuse ametlikku keelde või "ühte liikmesriigi keeltest, mis vastab ühele Ühenduse institutsioonide keeltest". Samas väidetakse, et inglise keel on Euroopas enim kõneldav võõrkeel, mida valdab enamik Eesti ametnikkonnast. Kuidas te sellist argumenti kommenteerite?

Yana Toom

Jällegi, keegi ei ole kindlaks teinud, mis keeli valdavad meie ametnikud, tegu on enesehinnanguga. Me oleme mõlemad ametnikud olnud ja teame väga hästi, kuidas CV-sid kirjutatakse. Sinu käest küsitakse, mis keeli sa valdad, ja sa paned linnukese lahtrisse "kõnes" või "kirjas" või "suurepäraselt" või "halvasti" või "algtasemel". See ongi kõik ja enesehinnang ei pruugi tõele vastata. Küllap ka teie olete kokku puutunud päris paljude ametnikega, kes paberite järgi justkui valdavad mõnda võõrkeelt, aga kui hakkad nendega rääkima, siis tuleb välja, et ei valda. Nii et see argument ei ole minu hinnangul pädev.
Ja teiseks, kui juba rääkida keelteoskusest, siis meeldib see või ei meeldi, aga on fakt, et meil on arvestatav hulk inimesi, kes kohe kindlasti valdavad vene keelt sel lihtsal põhjusel, et nad õppisid koolis Nõukogude ajal ja seda keelt nendele õpetati. Keel võib muidugi ära ununeda, aga ma ei usu, et meil on kohtusüsteemis ülekaalus inimesed, kes valdavad inglise keelt ja vene keelt mitte. Ma olen hiljuti paraku ka ise kohtus käinud ja nägin seal inimesi, kes räägivad suurepäraselt vene keelt. Selles mõttes minu arvates see väide ei pea vett.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Hea Yana! Minu arvates on õigesti kirja pandud õigusabi taotlus elu ja tervise seisukohalt sama tähtis kui ravimi infoleht. Ka õigusabi taotlusest võib sõltuda inimese elu ja tervis. Ning kui arvestada, et ligi pool Eesti elanikkonnast on karistusregistris, siis võiks huvi selle paberi vastu olla väga suur. Aga küsimus on järgmine. Kindlasti on seaduseelnõu ettevalmistuse käigus leidnud väga laialdast arutelu ja kindla peale olid statistilise tõenäosuse järgi arutajate seas ka need inimesed, kes võivad seda õigusabi vajada. Mis olid põhilised vastuargumendid ja väited, mida hullu võib Eesti riigiga juhtuda, kui selline dokument kasutusele võetakse?

Yana Toom

Usun, et need kõige hullemad asjad me oleme siin juba ära nimetanud. Kõige hullema ohuna nimetati hiilivat venestamist, mis on pigem emotsionaalne hinnang ja lihtsalt selline hea kirves, et idee nagu ära raiuda. Ja muud midagi. Ma ei ole kuulnud komisjonis ega ole ka valitsuse seisukohast lugenud välja mingisuguseid protsente, millele nad oleksid tuginenud. Lihtsalt ei, ja kõik!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Hea kolleeg! Kõigepealt ma tänan vastuse eest oma eelmisele küsimusele. Ma olen sinuga täiesti nõus, et praeguse eelnõu põhiküsimus ja küsimus üldse ei ole tegelikult riigikeeles, nagu justiitsminister sulle tollal vastas. Me mõlemad sinuga oleme nõus, et Eestis on riigikeel eesti keel, ja punkt. Aga praegune küsimus tuleb minult kui põhiseaduskomisjoni liikmelt. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed, mis tegelikult peaks tähendama ka venekeelsetele Eesti kodanikele ja muudele elanikele võrdset võimalust riigi õigusabi saada. Samas me teame, et valitsus pole seda eelnõu toetanud. Kuidas sa seda olukorda kommenteerid? Põhiseadus ütleb üht, aga riiki juhtiv valitsus ei ole nõus sellega, mis põhiseaduses kirjutatud on?

Yana Toom

Jah, sel teemal me pidasime siin dialoogi minister Michaliga aprillis. Tema oli seda meelt – ma juba rääkisin sellest, see on ka ministeeriumi seisukohas kirjas –, et jah, nad on nõus sellega, et § 12 sätestab kõigi võrdsuse seaduse ees, igaühe õiguse võrdsele kohtlemisele, kuid valitsus arvab seda, et kui selle põhimõtte riiveks on mõjuv põhjus, siis seda põhimõtet võib riivata. Mõjuva põhjusena tuuakse seesama fakt, et eesti keel on riigikeel. Seejuures tekib selline paradoksaalne olukord, et kõik teised Euroopa Liidu riigid, keda ma siin olen juba pikalt loetlenud, tunnistavad ka teisi keelte staatuseid. Eestis on kaks staatust – on riigikeel ja on võõrkeel. Kõik! Kusjuures üht võõrkeelt kõneleb iga kolmas Eesti elanik. On riike, kus on kohalike vähemusrahvuste või rahvusvähemuste keeled ja ka asjaajamiskeeled ning kõik need keeled sugugi ei ohusta riigikeelt. Selles mõttes on kuidagi kurb seda kõike lugeda. See ongi see, kus ma ei ole minister Michaliga ja valitsuse seisukohaga nõus. Argumendiga, et eesti keel on riigikeel, ei saa põhjendada nende inimeste õiguste riivet, kes pole eesti keelt ära õppinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Olga Sõtnik

Hea Yana! Ma saan aru, et need, kes seaduses sätestatud kahte keelt ei valda, peavad laskma oma taotluse eesti keelde tõlkida. Kui rääkida Euroopa Liidu kogemustest, kas ka teistes Euroopa Liidu riikides on kohustus kõik need taotlused tõlkida ning kui jah, kes maksab tõlketeenuse eest?

Yana Toom

Ma olen samasugusele küsimusele juba vastanud ja ka eile sellest rääkinud. Reeglina on olukord selline, et mõned riigid lubavad selle taotluse esitada taotleja emakeeles. Need on just riigid, kus on ajalooliselt välja kujunenud suured vähemusrahvuste grupid. Näiteks Soomes saab taotluse esitada ka rootsi keeles ja vastupidi. Neid maid on veelgi. Ungari pidi päris leebe olema, Hispaanias on lisaks hispaania keelele võimalik ka viies muus kohalikus keeles neid asju ajada. See on üks võimalus. Ja teine võimalus on see, et taotlus tõlgitakse kohe algusest peale. Kui sa astud kohtumajja ja hakkad seda paberit täitma, see täidetakse sinu emakeeles ja hiljem riik kas mõistab või ei mõista neid kulusid sinult välja, olenevalt sellest, kas sa kohtus võidad või kaotad. Niisugused praktikad on olemas ja on imelik, et me ei taha nendest headest eeskujudest õppida.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Yana Toom, nii paljudele küsimustele vastamise eest! Kutsun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Marika Tuus-Lauli!

Marika Tuus-Laul

Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 271 oli õiguskomisjonis arutlusel 13. novembril s.a. Koosolekut juhatas Marko Pomerants, osa võtsid veel Andres Anvelt, Jaanus Tamkivi Igor Gräzini asendusliikmena, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits, Valdo Randpere, samuti nõunik Linnar Liivamägi ja nõunik-sekretariaadijuhataja Raini Laide. Puudus Kalle Laanet, protokollis Tiina Kärsna. Kutsutud olid ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Yana Toom ning Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse nõunik Gunnar Vaikmaa.
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige ja eelnõu ettevalmistaja Yana Toom andis komisjonis põhjaliku ülevaate riigi õigusabi seaduse muutmise vajadusest. Ta kirjeldas eelnõu sisu ja eesmärke ning vastas loomulikult ka küsimustele. Yana Toom selgitas, et eelnõu on vaja selleks, et viia riigi õigusabi taotluse vorm kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ta selgitas, et kuna keskmiselt igal kolmandal Eesti elanikul on emakeeleks vene keel, siis oleks vaja, et esmane õigusabi oleks nendele inimestele kättesaadav ka selles keeles. Eesmärk on tagada kõikide Eestis elavate inimeste võrdne kohtlemine ja sätestada riigi õigusabi seaduses õigusabi saamise taotluse keelena lisaks eesti ja inglise keelele ka vene keel. Ta selgitas, et probleem puudutab just vanemaid inimesi. Eesti keele omandamine pole neist paljudele enam jõukohane. Yana Toom rõhutas, et riik peaks kõiki elanikke võrdselt kohtlema, ja viitas nii põhiseadusele kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised. Esiteks, antakse võimalus kõikidele Eesti elanikele paluda riigilt õigusabi, ning teiseks, luuakse eeldused riigi õigusabi vajajate reaalseks abistamiseks.
Ka ajaloolisest taustast oli juttu. Statistikaameti andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 109 keelt, aga 97% elanikest peab emakeeleks eesti või vene keelt. Teiste, väiksemate rahvusgruppide esindajatest valdav osa räägib emakeelena samuti vene keelt, välja arvatud rootslased, soomlased, mustlased ja veel mõnest rahvusest inimesed, kes peavad emakeeleks eesti keelt. Lisaks on hiljuti toimunud rahvaloenduse ja ka sotsioloogiliste uuringute põhjal teada, et märkimisväärne osa kohalikust elanikkonnast ei valda eesti keelt hästi või ei valda seda üldse. Seda kinnitavad ka Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2008. aasta tulemused. Eriti suured probleemid, nagu öeldud, on seotud pensionäride ja muude vanemate inimestega.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punkt 3 sätestab, et igal kuriteos süüdistataval peab olema õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi, juhul kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt raha selle õigusabi eest tasumiseks. Lisaks tuleneb Eesti Vabariigi kohustus tagada riigi õigusabi kättesaadavus kõigile elanikele ka põhiseaduse §-de 12, 13, 15 ja 28 koosmõjust. Põhiseadusest tulenevalt peab riik kohtlema kõiki seaduse ees võrdsetena ja tagama kõigile võrdse võimaluse seaduse ja riigi kaitsele, sh võimaluse pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks.
Riigikogu arutas esimest korda, nagu siin juba räägitud, riigi õigusabi seaduse eelnõu 2004. aastal. Nimetatud seaduse § 12 lõige 5, mis käsitleb taotluse vormi ja taotluse sisu, oli sõnastatud toona niimoodi, et kui taotlus või sellele lisatud dokumendid ei ole esitatud eesti keeles, siis korraldab taotluse menetleja nende dokumentide tõlkimise. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise korral mõistetakse dokumentide tõlkimise kulud taotlejalt välja, riigi õigusabi andmisel aga võetakse tõlkimise kulud arvesse riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuste kindlaksmääramisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundlik ja usaldusväärne õigusteenus ning seda õigeaegselt, piisavalt ja kõigile kättesaadavalt.
15. juunil 2005 võeti vastu ja 1. jaanuaril 2006 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, mis sätestas riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 uues versioonis. See on sõnastatud niimoodi: "Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse."
Seejärel tutvustas Justiitsministeeriumi esindaja Gunnar Vaikmaa Vabariigi Valitsuse seisukohta ja andis teada, et valitsus eelnõu ei toeta. Ta vastas ka komisjoni liikmete ja eelnõu algataja esindaja küsimustele. Miks ei toeta Vabariigi Valitsus seda eelnõu ja milline on see valitsuse arvamus? Valitsus otsustas tänavu 11. oktoobril ühehäälselt mitte toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 271. Seda järgmisel põhjusel. Kõnealuses seaduseelnõus põhjendatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 muutmise vajadust viitega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punktile 3. Valitsuse arvates puuduvad eelnõus tolle konventsiooni või Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika põhjal toodud näited, kuidas on kehtiv riigi õigusabi seaduse § 12 lõige 5 selle dokumendiga vastuolus. Eelnõu algataja väidab, et olukord, kus riigi õigusabi saamise taotluse saab esitada eesti keeles ja seaduses sätestatud juhtudel ka inglise keeles, võib põhjustada põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldise võrdsuse põhiõiguse riive. Samas on Riigikohus märkinud, et võrdsuspõhimõtte piiramine ei ole iseenesest veel selle põhimõtte rikkumine ning et seadusloomes kehtivat võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada. Riigikohtu praktika järgi piisab, kui ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks on olemas mõistlik, asjakohane põhjus, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Veel viitab valitsus, et põhiseaduse § 6 sätestab, et eesti keel on riigikeel. Eesti keele kasutamist ametliku keelena reguleerivad täpsemalt põhiseaduse §-d 51 ja 52. Põhiseaduse § 52 lõike 1 järgi on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine, mis peab siis käima eesti keeles.
Vabariigi Valitsus leiab, et kui muuta riigi õigusabi seadust selliselt, et lubada riigi õigusabi taotluse esitamist ka vene keeles, asetatakse taotluste tõlkimisel riigile liiga suur koormus, mis ei ole otstarbekas. Soovitatakse pöörduda tasuta õigusabi osas mittetulundusühingute poole või tasuta õigusnõustamise büroode poole. Tuuakse välja, et Riigikohus on sedastanud, et riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus esitada eesti või inglise keeles, muus keeles esitatud taotlus tagastatakse, sest siin peaks olema ühtlane märgisüsteem. Riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 kohaselt võib riigi õigusabi taotluse esitada teatud juhtudel ka inglise keeles. See on siis, kui inimene viibib välismaal ja vajab niisugust õigusabi. Valitsus on ka märkinud, et inglise keel on Euroopa Liidus enim kõneldav võõrkeel, mida valdab ka enamik Eesti ametnikkonnast.
Koalitsioonipoliitikud ja valitsuse esindajad tõid üldseisukohana välja, et kohtutel on niigi palju tööd ja see seadusmuudatus tooks veel lisatööd juurde. Ka väideti, et kohtutes polegi justkui enam vene keele rääkijaid – minu arust see küll niimoodi ei ole – ja et kuna taotlus on mitmeleheküljeline, pikk ja mahukas, oleks nende tõlkimine väga töömahukas. Tegelikult näitas Yana Toom siin, et esmane õigusabitaotlus on vaid paar lehekülge pikk. Märgiti ka, et valdavas osas kõneldakse peale eesti keele kohtutes just inglise keelt. Põhiline vastuargument aga oli ikkagi kaasnev lisatöö ja lisakulutuste vajadus.
Komisjonis küsiti hulk küsimusi. Kui eelnõu tagasilükkamist põhjendati suures osas sellega, et Eestis on riigikeel eesti keel, siis miks lubab seadus avaldust täita ka inglise keeles? Kas asi on põhimõttes, küsiti. Vastuseks kõlas, et riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 alusel võib riigi õigusabi taotluse esitada teatud juhtudel ka inglise keeles põhjusel, et välismaal elavate Euroopa Liidu kodanike võimalused eestikeelse tõlke saamiseks on märksa piiratumad kui Eestis elavatel vene keeles kõnelevatel inimestel. Tekkis vaidlus, millest siin oli juba juttu, aga ma ikkagi räägin selle üle. Komisjonis väideti, et tegemist oleks nagu poliitilise otsusega, räägiti ka hiilivast venestamisest. Küsiti, kui palju venekeelseid inimesi on abita jäänud. Statistikat selle kohta pole, aga ma sain aru, et paarkümmend inimest. Lihtsalt riik ei tunne selle vastu huvi ja pole vastavat statistikat pidanud.
Tuli juttu ka sellest, kui hästi mõni eestlane oskaks neid tähtsaid ja keerulisi juriidilisi dokumente täita, et vene inimest aidata. Vaja oleks ikkagi, et taotluse sisust saadaks lisaks aru, mõistetaks, milles üldse probleem on. Kui blanketist ei saada aru ja abivajav inimene ei oska oma lugu põhjalikult ka kirja panna, siis sellest võib sõltuda kogu menetluse edasine käik. Komisjonis toodi näiteks minister Aaviksoo, kes tegi eesti keele eksami, nagu me mäletame, ega osatud öelda, kas ta tegi seal paar väikest viga või mitte. Rõhutati, et selline keeleabi oleks väga vajalik. Hea kolleeg Valdo Randpere tõi Rootsi näite – et Rootsis ei saa võõrkeelset abi näiteks passi vahetamisel. Ta soovitas, et õppige eesti keel ära, et me ei peaks kiusu ajama ja tüli kiskuma. Veel oli juttu eesti keele ja kultuuri püsima jäämisest – natuke nagu poliitloengu kontekstis.
Yana Toom vastas, et eesti keel peabki olema riigikeel ja seda peabki rääkima väga hästi. Aga tema esindab oma valijaid ja nemad paraku ei räägi kõik eesti keelt ja nii neil on need probleemid tekkinud. Ta lisas, et ka Rootsi kohtumajas saab soome keelega väga hästi hakkama ja võib soomekeelseid dokumente esitada.
Veel käidi välja seisukoht, et kui hagejal on olemas advokaat, siis keeleprobleemi ei ole. Aga esmase riigiabi taotluse peaks inimene siiski saama emakeeles teha. Me ei tohiks teadlikult pinget üles kruvida ja võiksime inimestele siiski vastu tulla. Abivajajad on sageli eakad inimesed, kes ei suuda eesti keelt ära õppida.
Niisugune üsna detailne ülevaade siis. Sai kõik ära räägitud, mis komisjonis täpselt toimus, peaaegu stenogrammi kombel. Eelnõu jõustuks seadusena jaanuaris 2013.
Komisjon otsustas saata selle eelnõu täiskogu istungi päevakorda 4. detsembriks 2012 ehk tänaseks, see otsus oli konsensuslik. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Nii et üsna tasavägine seis. Ettekandjaks saalis määrati konsensusega siinkõneleja. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu väga põhjaliku ettekande eest! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea ettekandja! Ka mina olen sügavas mures eesti keele ja rahvuse püsimajäämise pärast. Samas ju ingliskeelse õigusabiga me oleme nõustunud. Euroopas on terve rida suuri keeli: Saksamaal saksa keel, 80 miljonit inimest, prantslasi on 50 miljonit, 50 miljonit on ka poolakaid. Kui Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja, siis meil pole justkui õigustki enam Euroopa Liidu keelena inglise keelt kasutada. Kas komisjonis oli juttu sellest, et ka teised suured keelerühmad võivad ühel hetkel hakata nõudma Euroopa Liidu kodanikele õigusabi andmist nende kasutatavas keeles kui ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles? Kõik need keeled on ametlikud keeled. Kas seda ohtu komisjonis arutati või see ei tulnud jutuks?

Marika Tuus-Laul

Hea kolleeg! Ma just toonitasin, et ma rääkisin enda meelest detailselt ära kõik, mis komisjonis toimus ja mis seal räägiti, millised küsimused tekkisid. Aga loomulikult, eks me kõik tahame, et meie keel ja kultuur ikkagi püsima jääks, et eestlasi oleks ja jätkuks ega oleks selline olukord nagu tänavu, et riigis on paljude aastate järel üldse kõige väiksem sündimus. Nii et probleem on. Mis puutub sellesse, mille kohta sina küsisid, siis ma arvan, et pigem on ikkagi küsimus nagu ka meie eelnõu puhul hea tahte näitamises, vastutulekus, soovis mitte tekitada Eestis pingeid. Küsimus on soliidses käitumises ja arusaamises, abivalmiduses. Ma arvan, et see on põhiline.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marika Tuus-Laul! Alustame läbirääkimisi. Kutsun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud proua juhataja! Kolleegid! Ennekõike tahaks tänada põhiettekandjat Yanat, kes väga üksikasjalikult on kahe päeva jooksul suutnud selgitada, milles on küsimuse tuum, milles on probleem. Ning haruharva kuuleb sellist täpset ja täiesti perfektset ülevaadet komisjoni tööst, nagu seda tegi täna Marika. Mina küll tänan neid!
Nüüd asja juurde. Ega ma niisama ettekandjaid ei tänanud. Tähtsamad asjad võib-olla ongi öeldud. Kõigil on selge, et meie, Keskerakonna fraktsiooni soov on riigi õigusabi võimalusi laiendada, teha seda protsessi demokraatlikumaks. Siinkohal tekib küsimus, eriti kuuldes tulemust, et komisjonis hääletas 5 selle seaduseelnõu vastu ja 4 komisjoni liiget toetas, kas küsimus on puhtjuriidiline. Võib väita, et nii see siiski ei ole. Kui oleks ainult juriidiline küsimus, siis toetaks siin saalis seda eelnõu enamik meist, sest inimese aitamine tema jaoks raskes olukorras on ju loomulik. Järelikult on probleem kusagil mujal, teises valdkonnas.
See valdkond on keelepoliitika, selle põhimõtted ja eesmärgid. Keelepoliitika alused paneb paika Eesti põhiseadus ning see on igaühele selge, et riigikeel on eesti keel. Kuid tekib kohe küsimus, kas sellel valemil, millega me muidugi nõus oleme, on ka mingid mudelid. Mida see tähendab? Näiteks kas sellel definitsioonil on ideaalne mudel? Mida ma nimetan ideaalseks mudeliks? Kui vaadata näiteks erinevaid ühiskonnamudeleid, mis lähtuvad sellest, millised poliitilised vaated on ühel või teisel teoreetikul, siis neid võib tuua massiliselt. Meile on hästi tuttav üle 20 aasta tagasi Eestis olnud sotsialism. Aga see, mis oli, ei olnud täielik sotsialism. Kommunismi ka poleks kunagi jõutud, sest see, mille teoreetikud olid välja mõelnud, oli ideaalne mudel. Kommunismile oli iseloomulik püüelda ühiskonna arengus selle poole, et kõik oleksid võrdsed, et ei oleks vaeseid ega rikkaid. See oli ideaalne mudel. Aga elu toob sisse korrektiive. Kui teooria jõuab praktikasse, kui püüd luua seda ideaalset mudelit kuskil maal tekitab kolhoosid, kus muidugi mitte mingit võrdsust ei ole, siis tekib selge arusaam, et peaks nagu midagi teisiti tegema.
Milline on siis riigikeele ideaalne mudel? Ma arvan, et te ei võta seda naljana, aga kui mõelda, siis ideaalne oleks selline mudel, kus kõik Eestis elavad inimesed valdaksid eesti keelt. Kusjuures, kui me räägime ideaalsest mudelist, siis nad valdaksid ainult eesti keelt – milleks oleks vaja rohkem keeli? Ideaalse mudeli puhul oleks kogu kirjasõna alates raamatutest ja lõpetades internetiga ainult eesti keeles ning kogu informatsioon, mis riigis levib, oleks eesti keeles. Riiki sisse tulev informatsioon oleks ainult eestikeelne ja riigist väljuv informatsioon samuti. See oleks ideaalne mudel. Me saame aru, et sellist asja ei ole võimalik saavutada, isegi kui eestlasi oleks 10 miljonit, nagu seda pakkus Riigikogu juhataja ühes oma intervjuus, vastates küsimusele, kui palju meid peaks olema. Aga isegi siis oleks see ebatõenäoline.
Ma arutasin sellel teemal ühe meilt lahkunud kolleegiga poolteist aastat tagasi tükk aega, enne kui ta aru sai, et tegemist on puhtteoreetilise lähenemisega. Nõudis see aga aega! Ja kui otsustada tõsiste nägude järgi saalis, siis eeldan, et ideaalse mudeli idiootsusest pole teile varem räägitud. Ma loodan, et te saate aru, et toodud mudelis on miskit, mis ei võimalda seda ellu viia.
Lühidalt kokku võttes: ideaalsed mudelid on olemas, aga ideaalset mudelit on võimatu tegelikkuses realiseerida. See teadmine annab meile võimaluse reaalsele elule läheneda ja vaadata seaduseelnõus 271 käsitletavat probleemi nii pragmaatilisest kui ka inimlikust vaatevinklist. Konkreetne inimene pöördub riigi poole õigusabi saamiseks. Kas ta teeb seda meelelahutuseks? Ei, ta teeb seda tema jaoks raskes situatsioonis, siis, kui tal on vaja kiiret reageeringut. Reeglina on sellel inimesel kehv majanduslik olukord. Arvestades, et me räägime venekeelsest elanikkonnast, võib see tõesti reegel olla. Riigi valik on, kas nõuda ideaalse mudeli poole pürgimist või lähtuda humanistlikest printsiipidest, kõigile arusaadavast inimlikkusest. See tähendab, et me peaks täna, kui me oleme realistid, kui me siin enamuses oleme inimlikud pragmaatikud, seda seaduseelnõu toetama. Kui ei, siis tõenäoliselt hääletatakse selle vastu. Aga ärge tehke nii! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, väga huvitava kõne eest! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning see tuleb meil läbi hääletada. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Enne seda, kui hääletame, palub Eesti Keskerakonna fraktsioon kümneminutilist vaheaega.

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg, palun!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku lükata tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 271. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, seaduseelnõu 271 on menetlusest välja langenud.


2. 15:42 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Peeter Võsa Keskerakonna fraktsioonist!

Peeter Võsa

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Praegu on meie ees mis asi? 307 SE! See on jälle üks Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna algatatud eelnõu: äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on registreid korrastada ja võimaldada kasutusele võtta äriregistri uus menetlustarkvara. Niisamuti võimaldab see seaduseelnõu jõustumise korral veidi mõistlikumalt jagada suure koormusega registriosakondade tööd nendega, kelle tööpinge nii suur ei ole.
Tegelikult on selle seaduse eelnõu ennegi siin koridorides ringelnud ja siin saaliski juba olnud. Selle ajalugu on palju pikem kui nii mõnelgi teisel eelnõul. Ma arvan, et seetõttu on jõudnud igaüks, kes vähegi on tahtnud, sellega tegelda, ja nii võiks öelda, et nõnda põhjaliku töö tulemusena on see eelnõu saanud päris hea. Mis siis, et algatajad on olnud Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond.
Töökoormuse mõistlik jaotamine – see on täitsa mõistlik! Need, kes praegu on Tallinnas võib-olla tööga üle koormatud, saavad osa ülesandeid anda teha neile, kellel nii palju tööd pole. Arusaadav ja mõistlik!
Ka seadustikus toodud trahvimäära vähendamine on mõistlik. Mina isiklikult olen sügavalt veendunud, et inimest tuleb pigem kasvatada, koolitada ja õpetada kui rangelt karistada. Nii et ka kahe käega poolt. Õpetamise ja suunamise juures ei ole oluline mitte karistuse rangus või trahvimäära meeletu suurus, vaid pigem teadmine, et karistus on vältimatu. Minu meelest just karistuse vältimatus aitabki inimesel, kes on seadust rikkunud, oma käitumist ümber hinnata ja muuta.
Siin on aga ka kitsaskohti. Millised need on? Võtame registrite korrastamise. Jah, igasuguste kannete tegemine muutub lihtsamaks – väga tore, aga selle korrastamise käigus võimaldatakse muu hulgas asuda likvideerima võlgnikfirmasid. Hetkeseis on selline, et ettevõtjad, kes on probleemsete firmade omanikud, elavad pidevas hirmus. Maksuamet ajab neid taga, nõuab võlgasid välja, aga nüüd, palun väga, korrastame registrit ja väga paljud probleemsed firmad võib kerge liigutusega likvideerida! Nii et paljalt sellest trahvimäära vähendamisest üksi on vähe, kui me kirjutame sellesse seadusesse sellise vastuolu.
Ma palun kolm minutit aega juurde!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit, palun!

Peeter Võsa

Mul ei ole vähimatki eelnõu 307 poolt hääletamise vastu, kuid ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et kui me siin tahame riigipirukat küpsetada, siis peaks natukene teistmoodi ja põhjalikumalt neid asju vaatama ja kaaluma. Selle seaduseelnõuga koos tulnuks arutada ka seda, kuidas oleks võimalik Maksu- ja Tolliametile natukene raha juurde anda, et nende töö efektiivsemaks muuta. Ning enne, kui anda võimalus asuda probleemseid firmasid nii lihtsalt likvideerima, tuleks pingutada ka selle nimel, et olemasolevaid võlgu kätte saada. Aga sellega me millegipärast siin tegeleda ei taha. Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et meil on pea 500 miljonit eurot makse, mis jäävad saamata. Ja kui me ei tee selle raha kättesaamiseks mitte vähimatki ja parandame üksnes selle riigipiruka küpsetamise paja kaant ja sanga ning muudame selle ilusamaks, aga ei saa aru, et paja põhjas on auk, siis ei ole niisugusest seaduse muutmisest suuremat tolku. Ettevõtjad, kes on soovinud võlgu jääda, on midagi võib-olla valesti teinud ja neile antakse võimalus võlad korstnasse kirjutada. Riik kirjutab oma raha korstnasse! Seadus on kukkunud välja väga hea, aga sisuliselt olukord ei muutu sellest mitte vähimatki. Nii et võtke heaks või pange pahaks, mina hääletan poolt, tehke teie, kuidas tahate. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Peeter Võsa! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Proua juhataja, enne hääletamist palub Keskerakonna fraktsioon kümme minutit vaheaega.

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu! Kuna see seaduseelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget, puudub 27.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 16:01 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 273 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Selle seaduseelnõuga tahetakse muuta advokatuuri organisatsioonilist korraldust, millega kaotatakse vanemadvokaadi vanemabi staatus, muudetakse advokatuuri liikmeks võtmise eksami vormi ning viiakse kehtiv õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma tagamise kohta. Komisjonis on seaduseelnõu arutelu olnud üpriski sisukas. Eelnõu esitaja on korduvalt rõhutanud, et seaduseelnõu on arutatud ka Eesti Advokatuuri üldkogul. Advokaadid on eelnõu kooskõlastanud ja sellega igati nõus.
Seega keskendun pigem direktiivile, millega soovitakse muuta reklaamikeelu regulatsiooni. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi advokaadid oma tegevust mingil viisil reklaamida. Seni on üks keelu põhiargumente olnud, et avalik reklaam võib tekitada olukorra, kus advokaate hakatakse valima pelgalt reklaamloosungite järgi, mis aga ei ühti konservatiivsemate seisukohtadega näiteks kutseala eripärast lähtudes. Samas on advokaatide reklaam hea võimalus anda advokaadibüroo pakutavatest teenustest teada suurele hulgale potentsiaalsetele klientidele. Seega on inimestel võimalik rohkem teada, millised õigusbürood eri valdkondades tegutsevad. Selle seadusmuudatusega soovitaksegi leevendada advokaatide, vandetõlkide ja patendivolinike reklaami keeldu.
Direktiivi kohaselt on vaja vähemalt osaliselt tühistada täielikult piiravad keelud, mis on seotud reguleeritud kutsealade kaubanduslike teadaannetega. Siinkohal ei ole mõeldud keelde, mis puudutavad kaubanduslike teadaannete sisu, vaid pigem keelde, mis üldisel viisil keelavad teatud kutseala puhul ühe või mitme kaubandusliku teadaande vormi kasutamise. Näiteks on keelatud igasugune kuulutamine ühes või mitmes meediakanalis.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on reklaam põhimõtteliselt lubatud, ent järgida tuleb teatud tingimusi. Erinevalt praegusest võib advokaat oma tegevuse reklaamimiseks kasutada nii raadiot, ajalehti kui ka internetti. Uue sõnastuse kohaselt on täielikult keelatud lepingu sõlmimise üleskutset sisaldav reklaam. Advokaat ei tohi ära kasutada teadmist selle kohta, et on isikuid, kellele ta saab üksikjuhtumi korral õigusnõustamist või esindamist pakkuda. Näiteks on keelatud olukord, kus advokaat reklaami abil meelitab enda juurde isikuid, kellel võivad olla kahjunõuded teatud konkreetsetel asjaoludel, või pakub neile lepingulist esindust.
Seega ei saa enam küsida, kas reklaamikeeld on hea või halb, lihtsalt regulatsioon vajab uuendamist. Euroopa Liidu tasandil on see lahendatud turu liberaliseerimise ja reklaami lubamise otsusega. Samas, kategooria liberaliseerimine tekitab sageli väga palju küsimusi.
Head koalitsioonisaadikud! Ühelt poolt te soovite seadusi liberaliseerida, öeldes kõlavalt ja selgelt välja, et ainult tänu sellele on võimalik pakkuda teenuseid ja tooteid suurele hulgale potentsiaalsetele klientidele. Teiselt poolt te aga väidate, et reklaamimüügi piirangute kehtestamine ei mõjuta mitte kuidagi teenuste või toodete tarbimist. Ma pean siin silmas just Keskerakonna initsiatiivil algatatud alkoholireklaami piirangute kehtestamist.
Ma palun kolm minutit juurde!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit.

Marika Tuus-Laul

Eri uuringud on selgelt viidanud, et alkoholireklaami mõju peegeldub inimeste, eelkõige noorte inimeste joomise statistikas. Nagu reklaami puhul ikka, on selle otsene eesmärk meelitada toodet ostma. Eesti liiga vabad, võib-olla isegi olematud alkoholireklaami piirangud on ilmselgelt mõju avaldanud meie väikese rahva tarbimisharjumustele. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli eelmisel aastal Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100%-lises alkoholis 18,29 miljonit liitrit ja see teeb keskmiselt 10,2 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta, n-ö imikutest vanuriteni. Kui otsustada nende konjunktuuriinstituudi andmete alusel, võime väita, et alkoholi tarbimine Eestis on meie rahva genofondi seisukohast enesehävituslik.
Palun teil natuke mõtiskleda siiski kõigi nende otsuste üle siin saalis – kas need on riigimehelikud või mitte. Koalitsioon langetab ikkagi väga palju ka kahjulikke otsuseid. Kahjuks on paljudel juhtudel näha, et koalitsioonist lihtsalt sõidetakse ministeeriumide teerulliga üle ning sealt tulenev viha suunatakse otseselt opositsiooni vastu. Praegugi on tekkinud riigieelarve puntra puhul, mida juba teist nädalat harutada püütakse, näha, et te olete suutnud selle veelgi rohkem sõlme ajada. Meie leiame, et selline käitumine ja sellised otsused ei muuda meie koostööd paremaks. Keskerakonna fraktsioon soovib aga vägagi koalitsiooniga koos töötada. Sellest ka meie praegune otsus, et me hääletame kindlasti selle eelnõu poolt. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Proua juhataja, enne hääletamist palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Jaa, ma saan aru, et Keskerakonna fraktsioon peab mõtlema, mille poolt hääletada. Kümme minutit, palun!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid, ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 72 Riigikogu liiget, puudub 29.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 273. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 16:21 Abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) kolmas lugemine

Esimees Ene Ergma

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei saa jätta kasutamata suurepärast võimalust veel kord rääkida abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõust numbriga 308. Hea kolleeg Heimar Lenk rääkis siitsamast puldist juba selle eelnõu teisel lugemisel, et see sümboliseerib olukorda, kus on muututud lohakaks ja ka ülbeks. Mul ei jää muud üle kui Heimar Lengiga nõustuda. Mäletatavasti oli just see eelnõu üks nendest õnnetutest, mis kukkus menetlusest välja, kui liiga palju koalitsioonisaadikuid oli kas tuusikuga välismaal või lihtsalt selleks päevaks Riigikogu saalist lahkunud. Toona kirusid mitmed reformierakondlased sotsiaalmeedia vahendusel opositsiooni, mis äratas laialdast huvi ja oli selles mõttes huvitav, et ajas meid omavahel tülli just nimelt seoses küsimusega, kas koalitsioonisaadikud peavad ikka tööl käima või võivad ringi reisida.
Kahjuks ei läinud selle eelnõu menetlemine kuigi palju paremini ka siis, kui seda uuesti siin Riigikogu saalis käsitleti. Koalitsioonisaadikud suutsid oma hääled küll kokku saada, aga komisjonipoolne ettekandja ei tahtnud Riigikogu liikmete küsimustele kuidagi sisulisi vastuseid anda. Neid me ei saanud. Olen täiesti nõus tookord saalis kõlanud seisukohtadega, et komisjoni ettekandja peab andma ka muid selgitusi, mitte ainult mehaaniliselt teatama, et komisjonis seda küsimust ei arutatud. Niiviisi tekitatakse ju teatud topeltstandard ning sisuliselt vähendatakse menetluses olevate eelnõude tähtsust, et mitte öelda, neid eelnõusid naeruvääristatakse. Kuidas saab nii, et seadust vastu ei võeta, kuna koalitsioonisaadikud on Eestist ära? Siis on see justkui ebaoluline küsimus. Aga kui Riigikogu saalis küsivad rahvaesindajad mitmesuguseid küsimusi, siis vastuseks kõlab vaid, et seda teemat komisjonis ei arutatud. Minu meelest peaks olema igati loogiline, et Riigikogu liikmed saavad oma küsimustele vastuseid, miks muidu üldse meie kodukord lugemistevaheliste küsimuste võimaluse sätestab?
Koalitsioonisaadikud peavad aru saama, et kui nende südametunnistus tõepoolest lubab neil kasutada teerullimeetodit ja hääletada tuimalt kõik opositsiooni algatused maha, siis satutaksegi vastasseisu, kus võib juhtuda nii, et mõnegi eelnõuga jõutakse tupikusse. See ei ole opositsiooni kius ega vigurdamine, nagu arvatakse – te olete parlamendi tegelikult ise sellise olukorrani viinud.
Ma tuletan meelde ükskõik mida käsitlevaid seaduseelnõusid – energiajookide lastele või noorukitele müügi piiramist või koolitoidutoetuse suurendamist või elektriaktsiisi alandamist, mida inimesed nii pingsalt ootavad ja lausa iga päev küsivad, kas see ikka tuleb või ei tule. Kui teie tuleksite sellistes küsimustes meile vastu, siis ei oleks tõepoolest kuigi raske saada opositsiooni käest teatud kriitilistel hetkedel hääli juurde, kui neid endil puudu jääb. Koalitsioon ja opositsioon, nagu ma olen täna siin mitu korda rõhutanud, ei pea olema tugevas vastasseisus ja verivaenlased.
Aga tulles tagasi antud seaduseelnõu juurde, tuleb nõustuda, et abieluvararegistri seaduse muudatuste elluviimine on vägagi oluline. Sellega luuakse eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja toimikute kasutuselevõtmisele ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamisele. Lisaks lihtsustatakse kõnesoleva eelnõuga abielludes valitud varasuhete kohta abieluvararegistri teavitamise korda, eesmärgiga vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Head koalitsioonisaadikud! Ma ei tahaks üldse teie käitumist kritiseerida ja norida, aga ma leian, et te olete meile igas mõttes liiga teinud. Kui te oleksite konstruktiivsemad ja rohkem kompromissivalmis, oleks meie läbisaamine siin saalis hoopis parem ja me ei peaks pidama jõulueelseid ööistungeid. Aga kuna me tahame siiski, et kõik laabuks paremini, siis me hääletame selle eelnõu poolt. Kuid võti on teie käes ja valik on teie. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd lõpphääletuse juurde. Jah, kolleeg Valeri Korb?

Valeri Korb

Proua juhataja, ma palun kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! On vaja mõelda! Vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme jõudnud eelnõu 308 lõpphääletuseni. Kuna eelnõu 308 heakskiitmine vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 308. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, erapooletuid ega vastuolijaid ei ole. Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 on seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


5. 16:39 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (264 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 264 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Vangistusseadus on üks nendest seadustest, millega seotud teemad tekitavad elanikkonnas kõrgendatud tähelepanu. Selle tähelepanu peamine põhjus on loomulikult sotsiaalse õigluse probleemid. Just vangistusseadusega põimub üks meie riigis päevakorral olev valuline küsimus. See on küsimus: näida või olla? Teisisõnu, Eestist on tõepoolest hakanud kujunema nn fassaadiriik, kus paberil on kõik korras, seda isegi siis, kui selle näivuse eest tuleb kõvasti peale maksta. Asi on selles, et rikkad riigid saavad endale lubada ühesugust, vaesed riigid aga teistsugust elatustaset. Meie valitsus on otsustanud, et meie juba oleme praegu eesrindlikud. Juba praegu kuulume parima viie hulka ja oleme nõus sellele teinekord täitsa hullumeelseid summasid peale maksma.
Rahva hulgas on tekitanud vaikselt, aga vahel ka lärmakalt väljendatud pahameelt see, et inimeste arvates armastab valitsus vange rohkem kui oma vaeseid ja vanureid. Ning ega nad seda ilma põhjuseta tegelikult ei arva. Meie valitsus püüab vangidesse suhtuda sama armulikult, nagu kuuluksime tõepoolest viie rikkaima riigi hulka.
Selliseid probleeme on olnud ju ka teistes riikides, aga valdavalt on Euroopa arenenud riigid jäänud väärikaks. Toon näite Norra vanglapraktikast. Norra parlament ei lubanud pika aja jooksul viia Norra vanglatesse värviteleviisoreid, aeti läbi mustvalgete televiisoritega. Põhjendus oli lihtne: vangid, kellelt on vabadus võetud toimepandud seadusrikkumiste eest, ei vääri suuremaid privileege kui vabad, aga vaesed inimesed. Tõsi, nüüd on Norra vanglates värviteleviisorid, sest need on ka kõige vaesemates Norra peredes täiesti olemas.
Eestis ringlevad jutud sellest, kuidas keegi küsinud politseinikult, ega neil ei ole avastamata kuritegusid, millest mõne puhul võiks ennast selle toimepanijaks kuulutada, et saaks külmemateks kuudeks oma kütmata ja viletsast elupaigast ja näljapajukilt sooja vanglasse kroonutoidule kolida. Võimalik, et selles loos on huumor või mina pigem arvan, et isegi iroonia segatud tegelikkusega.
Samasuguseid näiteid on tegelikust elust küll ja veel. Näiteks köitis Eesti meedia tähelepanu juhtum, kui Tartu vanglast vabanenud vang keeldus pärast karistustähtaja möödumist vanglast välja minemast. Lõpuks viskus mees koguni vangla pääslas pikali ja tuli kohale kutsuda politsei, et ta endise vangi vangimajast minema viiks. Mehel lihtsalt ei olnud kohta, kus tal oleks nii turvaline elada nagu vanglas. Kõht täis, katus pea kohal – mida sa hing veel oskad ihaldada?
Selliseid etteheiteid on palju. Üks ajakirjandusest läbi käinud küsimus, mis minu arvates on päris huvitav ja õige kummaline, käib näiteks armulauaveini kohta. Sääraseid näiteid võiks tuua küll ja veel.
Paluksin kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas te paluksite või te palute?

Peeter Võsa

Palun.

Aseesimees Jüri Ratas

Selge! Kolm minutit juurde.

Peeter Võsa

Samas olen mina lugenud ka mõne vangi seisukohti selle eelnõu kohta – nende seisukohti, kes on võtnud vaevaks siia Riigikogusse kirjutada. Vangid ikka armastavad aeg-ajalt kirjutada. Nad kurdavad, et kõik seaduseelnõuga keelatavad asjad on tegelikult nagunii vanglates neil juba ära keelatud mitmesuguste määruste ja sisekorraeeskirjaga. Osas vangimajades on öörahu ajal isegi elekter ära keelatud, mis muudab kõigi elektrit tarbivate asjade öise ärakeelamise absurdseks.
Ma olen juristidega selles mõttes nõus, et Eesti seadus peab olema samasugune nagu Eesti riik: näima ilus, lihtne ja arusaadav. Aga pole justkui oluline, et seadus seda ka tegelikkuses oleks. Nii et võime küll keelata ära asju määrustega, sisekorraeeskirjadega ja lõpuks veel seadusega ka. Heakene küll, keelame määrusega ära elektri ja keelame seadusega ära elektrilised aparaadid. Nõus! Ühiselu reeglite vastu eksinuile peabki kehtima selline seadus, mida võiks tõlgendada vastavalt sellele, kuidas kinnipidamisasutusele parasjagu parem on. Aga liiale minna ka ei maksa. Ma mõistan, et pole tarvis ei mängukonsoole, kõrvaklappe ega muusikakeskust, sest head muusikat lastakse vangimajades lausa valjuhäälditest. Küll aga jääb mulle arusaamatuks seaduse see punkt, mis keelab ära elektrilise veekeetja omamise öisel ajal vangikongis, kus nagunii ei ole elektrit.
Heakene küll, tegelikult las see asi olla, nagu ta on. Minu mure, mida ma tahaksin siin väljendada, seisneb pigem selles, et me peaksime kohtlema kõiki oma inimesi võrdselt, olgu tegu vangi või pensionäriga, trollijuhi või ministriga. Tegelikult peaks ka Eesti kõige vaesem inimene, olgu ta siis pensionär või ükskõik milline vaene inimene, saama öelda oma arvamuse nende seaduseelnõude kohta, mis tema elu puudutavad – täpselt samamoodi nagu vangid, kellel on katus pea kohal, tuba soe ja kõht täis. Kui me selle saavutaksime, siis oleks kõik hästi. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi! Kaheksa minutit.

Marko Pomerants

Aitüma! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mind tõi siia kõnepulti õiglustunne. Kas mäletate 30. novembrit siin saalis ja seda ööd, kui meil oli päevakorras vangistusseaduse teine lugemine ja meie ühine kolleeg Aadu Must esitas järgmise küsimuse: "Kolleeg Kalev Kallo võib-olla süüdistab mind kohe selles, et ma olen õel inimene, aga mul on tõsine protseduuriline probleem. Selle eelnõu kohta välja antud materjalides on nii palju näpu-, õigekirja- ja muid vigu, et minu kahe käe sõrmedest ja kahe jala varvastest ei jagu. Ma ei tea, kuidas ma pean sellisel juhul reageerima. Istungil neid vigu ette lugeda oleks nagu liiast. Teha aga nägu, et me ei ole neid märganud, ja loota, et keegi äkki need ära parandab, ei ole ka õige, sest võib-olla keegi neid ei märkagi – ka seda on juhtunud. Kas ma pean nende vigade loetelu esitama eelnõu algatajale, juhtivkomisjonile, ministrile või sellele lugupeetud saalitöötajale, kellele me tavaliselt oma kõnede korrektuurid esitame? Kuidas ma pean käituma?"
Ma palusin kolleeg Mustalt nende vigade parandusi, et saada eelnõu tähtajaks korda teha. Tänaseks päevaks saimegi kolleeg Mustalt meili. Tuleb kolleegi tunnustada – ta on teinud kõvasti tööd ja esitanud teadusliku uurimuse mahtu märkused eelnõu materjalide kohta. Kokku on 29 märkust koos autori kommentaaridega kümnel leheküljel. Paraku neist 28 märkust ei käinud seaduseelnõu teise lugemise teksti kohta – kriitika alla oli võetud millegipärast hoopis eelnõu esimese lugemise seletuskiri, mis teisel lugemisel saalis enam kättesaadav ega ka asjakohane ei olnud.
Samas ei saa öelda, et kolleeg Musta kriitika oli täiesti ebaõiglane. Tõepoolest, selles teise lugemise tekstis, mis meile saali esitati, oli üks viga. Nimelt oli ühe koma tagant tühik ära jäänud. Kolmandaks lugemiseks on keelekorrektor selle kenasti parandanud ja teie ees on veatu eelnõu.
Nüüd aga vastus küsimusele, kuhu peaks märkused edastama. Kõnealusel juhul oleks kindlasti korrektne olnud esitada need seletuskirja koostajatele, et nad esimese lugemise seletuskirja teinekord kirjutaksid paremini. Aga väidan veel kord: teie ees praegu olev eelnõu on korrektne ja minu ettepanek on, et Keskerakonna fraktsiooni juht annaks kolleeg Mustale kas rohkem tööd või esitaks ta Keskerakonna keeleauhinna kandidaadiks seaduseelnõude ja nendega seotud materjalide pideva ja põhjaliku analüüsimise eest. Palun toetage seda eelnõu!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vasturepliik. Palun, Aadu Must, kohapealt!

Aadu Must

Lugupeetud juhataja, kas on võimalik seda minu koostatud materjali enne hääletamist paljundada? Mul on see käes ja ma ütlen veel kord, et minu süda valutab selle pärast, millist rämpsu meile ette visatakse. Väidan, et see ei ole ainult selle eelnõu viga. Lugege seaduseelnõude tekste – me peame punastama! Kõige hullem on, et kui tudengid tahavad teha oma keeleharjutusi, võtavad nad lahti Riigikogu dokumentide registri, võtavad sealt mõne dokumendi ja hakkavad õppima, mis asi on teaduslik toimetamine, sest vigu on seal nii palju. See kõik ei käi ainult selle seaduseelnõu kohta. Minu meili eesmärk oli üks: võimaldada vead ära parandada. Kui kolleeg Marko Pomerants tahab sellest solvunult suure küsimuse teha, siis ma jätkan oma tegevust ja teen teadusliku analüüsi õiguskomisjoni viimase kümne eelnõu kohta. See tuleb tõepoolest paraja raamatu mahtu. Me ei tohiks lubada alghariduse valguse säramist meie töös! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et kommentaarid õigekirja kohta me võtame kindlasti arvesse. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Asume eelnõu 264 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Valeri Korb, kas teil võib olla protseduuriline küsimus? Palun!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! (Naer.) Vabandust, ma olen nii harjunud, et proua esimees on kohal!

Aseesimees Jüri Ratas

Proua esimees on kohal. Näete, seal!

Valeri Korb

Härra juhataja, palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Selge! Kuulutan välja vaheaja, kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme jõudnud eelnõu 264 lõpphääletuseni.
Panen lõpphääletusele eelnõu 264. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Veenva tulemusega – poolt hääletas 64 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – on Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 264 seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


6. 17:04 Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Ma palun kõnet!

Aseesimees Jüri Ratas

Mis voorus te palute kõnet? Kas läbirääkimiste voorus? Aga läbirääkimiste voor sai läbi. Üks hetk! Head ametikaaslased, mul on teile küsimus. Meie ametikaaslane soovib fraktsiooni nimel pidada kõne, kuigi me oleme läbirääkimiste vooru juba seljataha jätnud. Samas me ei ole veel hääletust avanud. Kas te nõustute sellega? Kahjuks seda kõnet ei ole võimalik pidada.
Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Me asume eelnõu 288 lõpphääletuse ettevalmistamisele. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Härra juhataja, enne hääletamist palun kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja, kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen lõpphääletusele eelnõu 288. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige on vastu, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 on seadusena vastu võetud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


7. 17:16 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 kolmas lugemine. Kas eelnõu 263 arutelul soovivad fraktsioonide esindajad läbirääkimisi pidada? Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Priit Toobali!

Priit Toobal

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on avaliku teabe taaskasutatavaks tegemise abil stimuleerida uute toodete ja ka teenuste loomist erasektoris. Selleks täpsustatakse Eesti õiguskorda avaliku teabe taaskasutamist puudutavate sätetega. Nagu ma eelnõu teisel lugemisel rääkisin, algatati eelnõu selleks, et parandada Euroopa Komisjoni osutatud rikkumised Eesti õiguskorras. Komisjon on osutanud, et Eestis ei ole avaliku teabe taaskasutamisega seotud õigused tagatud või ei ole asjaomased lahendused kehtivas õiguses piisavalt selged. Niisiis võibki üle korrata, et eelnõu laiem eesmärk on lahendada Euroopa Komisjoni osutatud probleemid ja sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid Eesti õiguskorras. Tegelikult on Eesti selle õiguskorra loomisega või õigemini selle õiguskorra taastamisega hiljaks jäänud, nii et korduvalt on Euroopa Komisjonilt palutud pikendamistähtaega. Euroopa Komisjon on siiamaani meile vastu tulnud ja nüüd on tagumine aeg see asi korda teha, et Eesti inimeste ja Euroopa Komisjoni ees head välja näha.
Väga hea meel on selle üle, et põhiseaduskomisjoni saatis eelnõu 263 kohta oma ettepanekud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Väljaspool istungeid kohtuti ka MTÜ Eesti Interneti Kogukond, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega.
Kokku tuli eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Kõik need muudatused on minu hinnangul äärmiselt olulised. Ma veidi põhjendan.
Esimese muudatusettepanekuga kirjutatakse selgelt välja ainuõiguslike kokkulepete sõlmimise keeld, välja arvatud, kui need on vajalikud ja põhjendatud avalike huvidega. Ainuõiguslikke kokkuleppeid sõlmides peab haldusorgan iga kord hindama nende vajalikkust ja põhjendatust.
Teine muudatusettepanek tuli tänu läbirääkimistele Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga. Selle kohaselt peavad andmed olema avalikustatud ajakohasena. Mõistet "ajakohane" tuleb tõlgendada paindlikult. Eesmärk on hoida üleval võimalikult värskeid andmeid. See on kahtlemata tähtis muudatus, sest nii kaitseme end n-ö rämpsu ülesriputamise ja ülesjätmise ehk ülesunustamise eest. Vanu andmeid peab saama ajakohastest selgelt eristada.
Kolmanda muudatusettepaneku tegi samuti Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. See puudujääk olekski võinud komisjonil muidu tähelepanuta jääda. Nimelt luuakse võimalus andmekogude liidestamiseks, et neid saaks siduda teabeväravaga, lihtsamalt öeldes võimaldada juurdepääs ühe portaali, näiteks eesti.ee teabevärava kaudu. Tehes selle muudatuse, väldime peatset seaduse uuesti avamist ning saame korrektsema tulemuse.
Neljas muudatusettepanek võib olla inimeste, andmete kasutajate jaoks kõige olulisem. Nimelt lisatakse seadusele eelnõu kohaselt rakendussäte, mille kohaselt peab pärast seaduse § 582 jõustumist asutatavas andmekogus sisalduvatele täiendavalt töötlemata andmetele igaühele olema tagatud tasuta juurdepääs. Tõsi küll, see tasuta juurdepääs peab olema tagatud 2015. aasta jaanuariks, aga asi seegi. Eelnõu teisel lugemisel ma rõhutasin siit puldist, et kõik andmed peaksid olema tasuta kättesaadavad ning et tehtud kulupõhine kompromiss tekitas küsimusi ka komisjonis. Olgu märgitud, et teistes Euroopa riikides seda raha ei küsita.
Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 263, on minu hinnangul hea näide selle kohta, kuidas saab keerulist seadust paremaks lihvida eri osapooli, ka parlamendiväliseid osapooli kaasates.
Kas tohib paluda kaks minutit lisaaega?

Aseesimees Jüri Ratas

Tohib. Kaks minutit, palun!

Priit Toobal

Põhiseaduskomisjonis peeti sellel teemal väga palju vaidlusi, aga õnneks suutis meie komisjoni liige, hea kolleeg Andrei Korobeinik kogu protsessi sisuliselt ohjata. Kohtuti eri osapooltega, nagu ma ütlesin: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga, ka MTÜ-ga Eesti Interneti Kogukond. Kõikidel kohtumistel viibisid nii Justiitsministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Korobeinik kutsus eri osapooled mitu korda kokku ja suutis seda võrdlemisi spetsiifilist vaidlust vedada. Miks ma sellest räägin? See näitab veel kord, et koalitsioonierakondades ja isegi Reformierakonnas on inimesi, kes tahavad ja suudavad kompromisse saavutada.
Miks on see kompromisside saavutamise jutt täna oluline? Sest ka parlamendi töörahu taastamine on kompromissile mineku küsimus. Töörahu oleks äärmiselt lihtne taastada, kui koalitsioonierakonnad oleksid rohkem kompromissivalmis. Keskerakonna ettepanek taastada töörahu on kompromissettepanek ja selles ei ole midagi keerulist. Langetame elektriaktsiisi, et leevendada järgmisel aastal ees ootavat elektri hinna tõusu! Meie esitasime oma visiooni, kuid oleme kahtlemata valmis koalitsiooniga kõiki tingimusi läbi rääkima. Me oleme avatud ja valmis kompromissideks, nii nagu see eelnõu sündis kompromisside tulemusena.
Mis puutub aga avaliku teabe seadusesse, siis sellest peaks pärast eelnõu jõustumist tänu rohketele aruteludele päris korralik seadus saama. Keskerakonna fraktsioon kavatseb seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem läbirääkimissoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Asume nüüd eelnõu 263 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Härra juhataja, ma palun enne hääletamist Keskerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Selge! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen lõpphääletusele eelnõu 263. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 on seadusena vastu võetud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


8. 17:34 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit.

Mihhail Stalnuhhin

Austatud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma loodan, et kerge nohu ei sega mul teile selgitamast, miks olukorras, kus põhimõtteliselt tahaks tubakavastast võitlust toetada, ei tee ma seda ega kavatse soovitada seda ka oma fraktsiooni liikmetele. Niisiis, tegemist on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega tõstetakse järgmisel ja ülejärgmisel aastal 6% võrra tubakaaktsiisi. Seletuskirjas on selline informatsioon, et meil oleks vaja tõsta aktsiisimäära 10%, et täita jõustuv Euroopa Liidu alammäär. Esiteks, selle nimel, et tõsta 10% 2014. aastal, tõstetakse kahe aasta jooksul 6% ja 6%, mis ei ole lõpptulemusena sugugi 10% ja ka mitte 12%.
Miks ma naljalt ei toeta ühtegi seaduseelnõu, mis tuleb Vabariigi Valitsuselt? Sest isegi kui sa arvad, et kõik on korras, siis varem või hiljem selgub, et järjekordselt tõmmatakse nahk üle kõrvade. Mõni aeg tagasi sain teada, et Euroopa Liit on kaheksale riigile, sh Eestile andnud loa selle alammäära kehtestamist kuni aastani 2018 edasi lükata. See tähendab, et aktsiisi alammäärade tõus võiks olla hoopis teine, näiteks 1% võrra igal aastal. 2018. aastaks saavutaksime neid tõuse summeerides enam-vähem nõutud tulemuse. Selle asemel tõstetakse päris palju kahe aasta jooksul ja tehakse seda niiviisi, et Eesti elanike rahakottidest võetakse välja kuus korda rohkem aktsiisist laekuvat raha, kui võiks inimeste huvisid arvestades võtta. See on jutt, mis võiks kõlada ka lõpus ja seda ma tõenäoliselt mingil moel ka kordan. Aga enne seda, kui see info 2018. aasta kohta mulle laekus, oli mul ette valmistatud üks kõne, millega ma alustan.
Kui rääkida tubaka kahjulikust mõjust, siis Maailma Terviseorganisatsioon on mingil moel välja arvutanud, et 20. sajandil on tubaka mõjude tõttu surnud maailmas sada miljonit inimest. Ning Maailma Terviseorganisatsioon oskab ennustada, et 21. sajandil sureb tubaka mõjude tagajärjel 1 miljard inimest.
Samas on olemas üsna huvitavaid näiteid selle kohta, et tubakas võib tegelikult ka kasulik olla. Nii avastasid Inglismaa ornitoloogid mõni aeg tagasi, et lindude pesades on erakordselt palju sigaretikonisid. Selle asjaga hakati tegelema. Eks kõigega peab tegelema, eks ju – nagu meiegi siin saalis kõigega tegeleme, nii nemad ka. Ühesõnaga, hakati uurima ka sellist pealtnäha täiesti mittevajalikku asja, et miks need konid seal pesades on. Selgus, et nendes pesades, kus on suitsukonid, puuduvad lülijalgsed parasiidid. Isegi eksperimenteeriti ja pandi linnupesadesse terveid sigarette, mille peale lülijalgsed pesadest ei kadunud. Aga kui olid konid, siis nad kadusid. Nii et iga suitsetaja võib olla kindel, et vähemalt tema kopsudes puuke ei ole.
Tubakat on inimkond kasutanud juba 4000 aastat – arheoloogilised väljakaevamised on tõestanud, et Põhja-Ameerika indiaanlased kasutasid tubakat juba siis. Enne 15. sajandit ei olnud see Euroopas kellelegi teada, Kolumbusest see aga algas. Üks tema laevakapten paljuütleva perekonnanimega Pérez tõmbas paar korda Ameerikas tubakat ja saigi nikotiinisõltlaseks, mille eest talle määrati pärast Hispaaniasse tagasi tulemist kolm aastat vangistust. Seega tubaka vastu võitlemise traditsioon on väga vana ja sellest vaatevinklist võib tunnustavalt suhtuda sellesse, et esimene tubaka vastu võitlev organisatsioon oli inkvisitsioon.
Mõnikord lõppes tubaka suitsetamine surmaga, ja mitte ainult sellepärast, et nikotiin avaldas ränka mõju. Tubakat kasutati ka poliitikas. 16. sajandi lõpus elas Inglismaal Sir Walter Raleigh, kes tegeles tubaka kasvatamisega Ameerikas ja tõi seda ka Euroopasse. Ahned hispaanlased tahtsid temalt need lastid ära võtta, tekkis lahing. Sir Walter võitis selle väikese lahingu kuskil seal Atlandi ookeanil. Aga tagajärg: kui ta koju jõudis, siis karistati teda surmanuhtlusega selle eest, et ta rikkus rahu. Nii et tubakal on väga kirju ja pikk ajalugu. Tubakaaktsiisi juurde ma pole paraku veel jõudnud. Mõnikord võib-olla tekib võimalus rääkida sellest teemast veidi üksikasjalikumalt.
Aga lõpetuseks tahaks öelda: meid on seletuskirjaga petetud, meile on antud valeinformatsiooni. Mina küll ei toeta seda eelnõu, ja just selle pärast, et see on sulitemp – see seletuskiri, mis käib seaduseelnõu 280 juurde. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Alustame eelnõu 280 lõpphääletuse ettevalmistamist. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Härra juhataja, ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun tuua see palve ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele eelnõu 280. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei ole keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 on seadusena vastu võetud.
Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


9. 17:54 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Valeri Korbi! Kaheksa minutit.

Valeri Korb

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu on mitu korda keskkonnakomisjoni istungil arutatud. Väga tore, et kohale olid kutsutud ka ministeeriumi esindajad, aga kõige toredam oli see, et komisjoni istungitest võtsid osa ka Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Turbaliidu ja Eesti Keemiatööstuse Liidu esindajad. Ma ütleksin nii, et see andis võimaluse paremini saada aru, mida seaduse muutmine kaasa toob. Muide, need liidud esitasid õiguskantsler Indrek Tederile taotluse, mis puudutas Vabariigi Valitsuse 4. oktoobril 2012. aastal vastu võetud määrust, mis on sisuliselt keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu alus. Liidud tahavad selgitust, kas on alust põhiseaduslikkuse järelevalve korras menetluse alustamiseks. Nüüd aga eelnõust natuke pikemalt.
Lugupeetud kolleegid! Läbirääkimiste arvamuste kokkuvõte näitab, et see eelnõu mõjub kõvasti riigi majandusele 2013.–2015. aastal ja pole meie ärimeestele päris vastuvõetav. Miks? Esiteks, keskkonnatasude seaduse muutmisest tulenevalt suurenevad keskkonnatasud põlevkivi töötlevas tööstuses oluliselt. Seadusmuudatus võimendab niigi kiiret keskkonnatasude kasvu aastail 2013–2015. On tõsi, et seadusandjal on pädevus maksuhoobadega suunata riigi sotsiaal-majanduslikku arengut, kuid sama tõsi on ka, et kui nii jätkata, siis teatud hetkest muutub nii põlevkivienergeetika kui ka õlitööstus avatud turu konkurentsitingimustes konkurentsivõimetuks. Siis tuleb peale muude kaasnevate kulude ja mõjude arvestada ka nendesse sektoritesse juba tehtud investeeringutega ja mitmete miljardite eurode mahakandmisega. Siin pole enam vahet, kas tegemist on riigi rahaga või erainvestorite rahaga – see on kogu riigi majanduse kaotus koos sellest tulenevate sotsiaalsete mõjudega.
Teiseks, keskkonnatasude seaduse muutmisest tulenevalt kasvavad põlevkivienergeetika ja põlevkiviõli tootmise sektoris kulud toorainele ehk põlevkivile 2013. aastal 2%, 2014. aastal 5% ja 2015. aastal 9% võrreldes esialgselt planeerituga. Minu hinnangul on käivitatud keskkonnatasude hüppelise kasvu protsess sama mis maja ehitamine ilma vundamendita.
Kolmandaks, eelarveaukude lappimisel on unustatud oluline printsiip, et enne seadusmuudatuste tegemist tuleb hinnata nende majanduslikku ja sotsiaalset mõju.
Neljandaks, valitsuskoalitsioon on rääkinud huvipoolte kaasamisest seadusloomesse. Kahjuks peab ütlema, et selle eelnõu koostamisel ei kaasatud huvipooli ega isegi ei informeeritud võimalikest muudatustest neid ettevõtjaid.
Viiendaks, rikutud on majanduse toimimise aluspõhimõtet, ma mõtlen stabiilse majanduskeskkonna saavutamist. Ettevõtjad, finantseerijad on saanud meie valitsuselt signaali, mis seab kahtluse alla pikaajalised või suurte summadega seotud investeerimisotsused.
Ja lõpuks, kuuenda punktina tahaksin märkida, et ehitusmaterjalide tootjad ja kaevandajad on pandud seoses plaanitava seadusmuudatusega raskesse olukorda, kuna rikutud on õigustatud ootuse printsiipi. Ettevõtjad on oma majandustegevuses arvestanud kindlate keskkonnamaksudega kuni aastani 2015.
Kahjuks Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas soovitakse veel pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 282 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen lõpphääletusele eelnõu 282. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 47, vastu 19 ja erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 on seadusena vastu võetud.
Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased, mul on teile palve. Ma vaatan, et saalis on väga palju mobiiltelefonidega rääkimist. Ma palun, et me siin täiskogu istungite saalis mobiiltelefonidega ei räägiks!


10. 18:11 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 298 kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemisega. 298 on eelnõu number. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 19. ja 30. novembril ning 3. ja 4. detsembril s.a. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 3. detsembril kell 17, Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi ise ühe muudatusettepaneku, mis sisaldab ministeeriumidesiseseid vahendite ümbertõstmisi. Selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus. Komisjon langetas otsused (kõik need olid konsensuslikud): võtta eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda s.a 5. detsembril, kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt kaks küsimust. Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan siin esimest muudatust ja näen, et Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvet on suurendatud 340 000 eurot. See on väga suur summa. On öeldud, et on vaja soetada tarkvara Eesti hariduse infosüsteemi andmete analüüsiks. See aga nõuaks riigihankeid jms. Kas sellega ikka jõutakse sel aastal ühele poole?

Sven Sester

Hea küsija! Ma arvan, et kõikide summade puhul, mis ületavad riigihankes ettenähtud numbri, on vaja riigihange korraldada, ja see riigihange on võib-olla juba tehtud. Ka eelnõu arutamisel rahanduskomisjonis me pöörasime tähelepanu sellele, et 340 000 on suur summa, ja meile kinnitati, et pole välistatud, et mitmesugused lepingute ettevalmistamise protsessid on juba seljataga. Aga lepinguid ei sõlmita kindlasti enne, kui konkreetne rahakate on olemas. Ning kui riigihange on vaja teha, siis see kindlasti ka läbi viiakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab viiendat ehk viimast muudatusettepanekut ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Siin on öeldud, et seoses vabade töökohtade täitmisega teisel poolaastal, tippspetsialistidele lisatasu maksmisega, eksperdikomisjoni liikmetele lepingutasude väljamaksmisega jm on vaja lisaraha personalikulude katteks. Katteallikaks on sotsiaalkaitse eraldised – nimelt, noorarstide lähtetoetuseks laekus planeeritust vähem avaldusi. Kui palju neid avaldusi siis planeeriti ja kui palju laekus? Ma olen kuulnud, et esitati ainult üks avaldus. Kas see vastab tõele? Võib-olla on lähtetoetuse süsteemis midagi valesti, et nii vähesed inimesed seda taotlevad? Tegu on valitsuse algatusega, mille abil taheti leida häid arste ka maapiirkondadesse. Paraku see justkui ei tööta. Äkki on vaja seda süsteemi muuta?

Sven Sester

Teil on täiesti õige informatsioon. Tõsilugu, selleks on ette nähtud natuke üle 99 000 euro, mis läheb tõesti mitmesugustele tippspetsialistidele, kes töötavad konkreetselt selle ministeeriumi käsutuses. Tegemist on ministeeriumisisese raha ümbertõstmisega. Te palusite ka täpsustada esitatud avalduste arvu ja ma võin teile kinnitada, et tõsilugu, selle informatsiooni põhjal, mis rahanduskomisjonil eelnõu menetlemisel oli, on selle aja jooksul esitatud üks noorarstide lähtetoetuse taotlus. Me palusime Rahandusministeeriumi esindajal seda eraldi täpsustada ja ta kinnitas seda. Mis on põhjused, miks neid taotlusi on üks? Miks neid ei ole tulnud rohkem? Tuleb nentida, et komisjonis seda pikemalt ei lahatud, kuna see kõnealuse eelnõu teema ei ole. Kindlasti peaks seda eraldi arutama sotsiaalkomisjonis või mõnes muus komisjonis. Võivad olla mitmesugused põhjused. Kuid fakt on see, et praegu on see raha üle.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea ettekandja! Mul on tekkinud küsimus seoses sellega, et Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud välistoetuste meetmete kaudu looduse mitmekesisuse säilitamist. Ma olen aru saanud, et valdavalt on see puudutanud roostike lihaveiste abil korras hoidmist. Nüüd on selgunud, et selle toetuse saajad peaksid maksma makse. Ma saan aru, et eelarvega me korrigeerime selle kõik ära, aga kas see ei tähenda siiski seda, et me peaksime kiiresti muutma meie maksuseadust, et selliseid riigi apsakaid toetusesaajate suhtes enam ei juhtuks? Mis on teie seisukoht?

Sven Sester

Kui alustada küsimuse esimesest poolest, siis tõsilugu, ka Rahandusministeeriumi esindaja nentis, et juba aasta alguses oli ette näha, et see probleem üles kerkib. Nii võeti plaani 100 000 euro ulatuses võimalikud tulevased eraldised, mis on praeguseks 2012. aasta riigieelarve menetluse kontekstis konkreetsele eelarvereale ka üle kantud. Tõsilugu, probleem on selles, et toetusesaajatel lasub kohustus maksta toetuse pealt maksu, ja see ei ole vastavuses kunagise kokkuleppega. Ma ei välista, et tulevikus tuleb sellekohased muudatused teha. Aga tegu on jällegi mingi teise eelnõu teemaga, mille juurde me peaksime tagasi tulema. Praegu aga ei tohi mingil juhul tekkida olukorda, kus ühtesid toetusesaajaid koheldakse karmimalt kui teisi. Sellest on see tingitud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud ettekandja! Ka minu küsimus puudutab viiendat muudatusettepanekut. Te eraldate 99 071 eurot Sotsiaalministeeriumi personalikulude finantseerimiseks ehk lisavajaduse katteks. See tähendab, et te võtate sinna lisainimesi tööle või maksate kellelegi juurde. Vahest oleks mõttekam see raha suunata puuetega inimeste organisatsioonidele, kes kõige paremini teavad, millistest spordivõistlustest tuleks osa võtta? Milleks suurendada selle sihiga Sotsiaalministeeriumi personalikulusid?

Sven Sester

Ma täpsustaksin teie küsimuse esimest poolt. Te kasutasite formuleeringut "te võtate". Ma olen siin puldis rahanduskomisjoni esindajana ja selles kontekstis mina midagi ei võta ega anna. Me praegu menetleme eelnõu 298 ja arutame muudatusettepanekuid, mis on koostöös Rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega meie laudadele tulnud ning mis rahanduskomisjon on läbi hääletanud ja suurele saalile välja pakub. Nii et mina olen teiega võrdne.
Mis puutub küsimuse teise poolde, kas tuleks kõne alla alternatiiv, millele te viitasite, siis loomulikult võiks olla üks, teine või kolmas alternatiiv. Aga täna me saame menetleda vaid neid ettepanekuid, mis on konkreetselt laekunud muudatusettepanekute näol või ka kirjadena, mida rahanduskomisjon samuti arutab.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Mul on küsimus selle kohta, et täna läheb 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. Siin sees on ka ESM-i teine sissemakse 29,5 miljonit eurot. Te enne mainisite, et mitme asja puhul tõenäoliselt on juba riigihange tehtud ja oodatakse lihtsalt Riigikogu otsust, et summa tasuda, näiteks võib tuua haridusministeeriumi hanke. Kuidas ESM-i teine sissemakse liikuma hakkab? Kas oskate seda öelda?

Sven Sester

Aitäh, väga hea küsimus! Tõsilugu! Me oleme jõudnud kolmanda lugemiseni, enne seda on olnud eelnõu esimene ja teine lugemine. Teie küsimus on esimese lugemise järel tehtud muudatusettepaneku kohta. Tõsilugu, et kui me oleme selle eelnõu seadusena vastu võtnud, siis me anname sellega valitsusele ehk täidesaatvale organile korralduse meie tahe ellu viia. Reaalelus peaks see teoreetiliselt tähendama seda, et valitsus kasutab oma kassareservi võimalusi konkreetse ülekande tegemiseks või valib mingi muu võimaluse. See on juba tema otsustada ja seda me kindlasti talle ette ei kirjuta. Tal on õigus reserve paigutada, teha mitmesuguseid finantstehinguid. See õigus on talle antud, aga ta peab oma tegevusest rahanduskomisjonile ja ka suurele saalile aru andma.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Hea ettekandja! Ma küsin veel viienda muudatusettepaneku kohta, mis puudutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Siin on kirjas palgakuludeks lisavajadus 99 071 eurot. On kaks kulude katteallikat. On noorarstide lähtetoetus, mida taotleti planeeritust vähem, ja see, millele kolleeg Ester Tuiksoo viitas: üleriigilistest ja rahvusvahelistest invaspordivõistlustest osavõtt, mille kulud olid plaanitust väiksemad. Kuidas 99 071 eurot nende kahe vahel jaguneb? Kui palju jäi kulutamata noorarstide lähtetoetuse rahast ja kui palju jäi kulutamata invaspordivõistlusteks ettevalmistamise ja osavõtu rahast?

Sven Sester

Kui te vaatate seda eelnõu, siis tegemist on üldse vaid ühe muudatusettepanekuga, mille allpunkt nr 5 näeb ette vähendada reaalelus teatud eraldisi 99 000 euro ulatuses. Komisjonis ei olnud eraldi arutusel ega olnud ka hiljem täiendavate informatsioonipäringute puhul vajadust uurida, kuidas jagunevad euro täpsusega konkreetselt noorarstide lähtetoetuse ja invasporditoetuste summad. Küll aga on selgelt teada eraldiste ja tegevuskulude osakaal, kuidas vastavalt üks väheneb ja teine suureneb. Sellest täpsusastmest rahanduskomisjonile täiesti piisas.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea rahanduskomisjoni esimees! Küsimus on jälle selline üldine. Üks asi tekitab minus mõningat hämmingut. Me menetleme praegu riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 1300-eurose täpsusega, siin on igasuguseid punkte. Mu küsimus on järgmine. Kui meile esitati riigieelarve seaduse eelnõu tervikuna – äsja me menetlesime järgmise aasta riigieelarve seadust –, siis tekkis probleem, et riigieelarve ei ole parlamendiliikmetele selgelt arusaadav, kuna see jääb järjest lühemaks. Nüüd aga toimub 1300 euro kaupa muutmine. Kas sina rahanduskomisjoni esimehena oled olukorraga rahul, kui suur eelarve, mille me aastaks vastu võtame, ei ole parlamendile arusaadav ja valitsus ei esita meile seda sugugi nii detailselt, kui ta täna palub meil muudatusi teha?

Sven Sester

Vaadake, suur eelarve koosneb väikestest eelarvetest. On suur eelarve ja on väikesed eelarved. Üks suur eelarve koosneb väiksematest arvudest, mis tulevad eri ministeeriumidelt. Ma ei arva, et 1300 eurot on väike summa, ja minu arvates me peaksime olema suutelised aru saama eelarvest kõikide selles sisalduvate summade osas. Kui küsida, kas eelarve on loetav ja arusaadav, siis selge on, et mida paremini läheb Eesti riigil, seda rohkem on meil võimalusi teostada investeeringuid ja rahastada kuluartikleid oma eelarves. Üldjuhul see näitab seda, et selle võrra paksem saab ka seletuskiri, sest seda rohkem on meil sihtkohti, kuhu saame raha paigutada. Mida paremini läheb riigil, seda paksemaks läheb meie seletuskiri, ja mida paksemaks läheb seletuskiri, seda rohkem vaeva ja aega võtab, et sellest aru saada.
Aga see kriitika on aegade jooksul korduvalt kõlanud nii rahanduskomisjonis kui ka siin suures saalis, et eelarvet on raske lugeda, ja see kriitika on ka Vabariigi Valitsusele edastatud. Loodame, et nad teevad sellest omad järeldused.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minuski tekitas huvi see noorarstide lähtetoetus. See oli programm, mille elluviimiseks tänavu eraldati 150 000 eurot ja mille nimetus oli väga kõlav. Iga noorarst võis taotleda lähtetoetust 15 000 eurot, nii et 150 000 eurot oli kümne arsti lähtetoetus. Taotlenud on seda üks arst, see tähendab, et ära kulutamata on 135 000 eurot. Koos invasportlastelt äravõetud rahaga vähendatakse seda eelarverida aga ainult 99 071 eurot. Kuhu läheb ülejäänud raha, mida pole ära kasutatud? Seda eelarves ümber ei liigutata.

Sven Sester

Kõigepealt ütlen seda, et perearstide asendussüsteem ei käivitunud tänavu täismahus, see lükkub osaliselt edasi 2013. aastasse, nagu me loeme ka konkreetse muudatusettepaneku seletusest. Seda esiteks. Teiseks  on võimalus, et kui mingeid summasid ära ei kasutata ja neid ei kanta ka järgmisesse aastasse üle, siis need lähevad lihtsalt riigi tuludesse.

Aseesimees Jüri Ratas

Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas

Hea ettekandja! Ma küsin sellise natuke üldisema eelarveprintsiibi kohta, mis eile ka rahanduskomisjonis tõusetus. See puudutab eelarveraha mittesihipärast kasutamist, antud juhul ühes konkreetses omavalitsuses ehk Tallinna linnas. Meist enamiku postkastidesse on jõudnud mingid raamatud, mille on välja andnud Tallinna Linnakantselei. Kui põgusalt sirvida, siis tundub nende eesmärk olevat Eesti valimissüsteemi lauskriitika või usaldusväärsuse õõnestamine. Minu hinnangul see ei kuulu omavalitsuse ülesannete hulka. Kas selliseid asju on komisjonis arutatud ja kuidas teie sellest aru saate? Kas sellistel puhkudel me peaksime summad tagasi küsima, samuti muudel puhkudel, kui tegu on ettevõtmistega, mis ei kuulu omavalitsuse ülesannete hulka, aga mida finantseeritakse linna eelarvest?

Sven Sester

Hea Taavi, sa paned mind raskesse olukorda. Sa küsid teemal, mis konkreetse eelnõuga ei seostu, ja ma tunnen, et ma avan järjest rohkem seda Pandora laegast, mis ajendab aina uusi küsimusi esitama. Mis sellesse diskussiooni puutub, siis ma ütlen, et ma jagan pea sada protsenti sinu arvamust. Rohkem kommenteerida ma ei tahaks.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Austatud ettekandja! Palun kõigepealt vabandust oma eelmise küsimuse teie-formuleeringu pärast. Ma ei mõelnud aga isiklikult teid, vaid pidasin silmas rohkem koalitsiooni. Aga minu küsimus puudutab jälle noorarstide toetust. Äkki teie kui rahanduskomisjoni esimees mäletate, kui palju seda noorarstide lähtetoetust on ette nähtud 2013. aasta eelarves? Ning kas oli jutuks, mis võiks innustada seda aktiivsemalt taotlema?

Sven Sester

Mul oleks võimalik teile praegu lühidalt vastata, et see ei olnud jutuks. Aga kuna meil on ikkagi korralik ja konstruktiivne dispuut, siis ma püüan teile vastata nii hästi, kui minu käsutuses olev informatsioon lubab. Komisjonis meil see tõesti kõne all ei olnud. Kui te märkasite, siis mõni minut tagasi Kadri Simson ütles, et ta jõudis kiiresti internetist vaadata, ja nimetas 150 000 eurot. Kui see vastab tõele – ma ei välista, et see vastab tõele –, siis on see vastus küsimusele, kui suur see summa oli. Hilisem täpsustus ütles seda, et üks taotlus on ministeeriumile ka laekunud. Mis on põhjused, miks ei ole neid rohkem esitatud ja kas peaks midagi muutma, sellist arutelu rahanduskomisjonis ei olnud. Me võime selle aga kindlasti tulevikus jutuks võtta kas rahanduskomisjonis või hoopis mõnes muus komisjonis, näiteks sotsiaalkomisjonis.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab sama asja, mis oli täna infotunnis kõne all. Me küsisime kultuuriminister Rein Langilt MISA projekti raames reformierakondlastest tehtud propagandafilmide kohta. Kas on plaanis seda raha tagasi küsida? Mis te praegu oskate selle kohta öelda?

Sven Sester

Mina ei ole minister ja ma ei ole praegu infotunnis. Nagu ma heale Taavilegi ütlesin, ma tunnen, et me hakkame oma teemast selgelt kõrvale kalduma, ja see on libedale teele minek. Loodan, et te ei pahanda, kui jätan selle küsimuse kommenteerimata. Ütlen teile vaid nii palju, et teil on võimalik küsida seda minult, vähemalt mingis kontekstis, 12. detsembril, kui olete muudatusettepanekud esitanud. Aga tänase eelnõuga see ei haaku ja ma jätaksin kommentaarid mingile muule ajale.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb ühe kolleegi küsimusest. Kas rahanduskomisjon tihti arutab kohaliku omavalitsuse eelarveid ja nendest tehtavaid kulutusi? Ja kui ta neid arutab, siis kas te rahanduskomisjoni esimehena teate, et kohalikud omavalitsused on sõltumatud? Selleks, et nende eelarveid arutada ja sealt kulutuste tegemist otsustada, tuleb kõigepealt seal võimule saada. Kui võimule pole saadud, siis on minu meelest natuke imelik Riigikogu saalis ühe omavalitsuse eelarvekulutusi arutada. Kuidas teile tundub?

Sven Sester

Nüüd ongi juhtunud, et te kasutate mind vahemehena, et omavahel palli loopida. Aga ei ole midagi hullu. Eks peame siis selle debati ära. Taavi Rõivase küsimusele ma ei hakanud pikalt vastama, püüan ka teie puhul lühidalt hakkama saada. Küsimuse esimene pool puudutas rahanduskomisjoni ja on seega minu puhul adekvaatne. Te küsisite, kas komisjon arutab kohalike omavalitsustega nende finantsolukorda, ja võin öelda, et jah, arutab küll. Juhuse tahtel peeti kohalike omavalitsustega nõu sõna otseses mõttes eile. Eile oli rahanduskomisjoni kohtumine Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga, ning see kujunes väga asjalikuks! Mõlemad pooled, peaasjalikult aga linnade liit ja maaomavalitsuste liit selgitasid oma arusaama asjast. Rahandusministeerium oli samuti kohal ja meil oli väga elav debatt. Kõik see muu jutt, kes peaks kuskil võimule tulema ja siis seda võimu kuidagi realiseerima – las see jääb nendele, kes omavalitsustes parasjagu võimul on.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Minu meelest te olete oma vastustes tõlgendanud meie kodu- ja töökorda alati laiemalt – te ei ole kunagi vastanud, et seda komisjonis ei arutatud. Ma ei ole küll teie komisjoni liige, aga Taavi Rõivase küsimusest ma sain aru ja olen enam kui kindel, et teie komisjonis seda teemat ei arutatud. Taavi Rõivas aga küsis, kas juhul, kui omavalitsus teeb teatud kulutusi, mis ei ole tema hinnangul omavalitsuse ülesannetega seotud, peaks riik hakkama kuidagi neid makse või muud raha kinni hoidma. Teie vastus oli minu meelest hirmuäratav: te ütlesite, et Taavi, ma olen sinuga sada protsenti nõus. Umbes nii see teie lause kõlas. Ma pöördun teie kui seadusandliku kogu rahanduskomisjoni esimehe poole: kas te tõesti panete küsimärgi alla kohalike omavalitsuste finantsautonoomia või lükkate praegu selle väite ümber?

Sven Sester

Aitäh, Jüri! Ma hakkan kaugelt pihta. Mingil juhul ei tohi võtta seda kui seisukohta, et finantsautonoomia tuleb kahtluse alla panna. See on päris selge. Aga see on huvitav – kui klaas on pooleni vett täis, siis pessimist ütleb, et see on pooltühi, ja optimist, et pooltäis. Kui ma Taavi Rõivase küsimust kuulasin, ei saanud mina sellest aru nii nagu teie. Mulle tundus, et Taavi Rõivas avas lihtsalt konteksti. Ta tõi välja negatiivse lähenemise selle omavalitsuse tegutsemisele, kus ta elab, ja ma olin selle lähenemisega nõus, kuid mingil juhul ei tohi me kahtluse alla seada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Ma küsin: mismoodi te saate seada negatiivsesse valgusse omavalitsuse tegevuse, kui te ei korralda kohalike omavalitsuste elu? Aga mul on väga hea meel, et te lõpuks kohtusite kohalike omavalitsuste esindajatega, olgugi et alles nüüd. Ma saan aru, et riigieelarve võetakse järgmisel nädalal vastu. Millise sõnumi te andsite kohalike omavalitsuste esindajatele? Kas nad võivad end muretult tunda?

Sven Sester

Me oleme vaikselt liikunud teemadeni, mis sellest eelnõust kaugel on. Te viskasite palli õhku seoses sellega, et tahtsite minult hinnangut Taavi Rõivase arvamusele kohaliku omavalitsuse kohta, kus ta elab ja kus muuseas elan ka mina. Mul on kiusatus vastata, aga jätan selle siiski tegemata. Uskuge mind, ma tahaksin sel teemal rääkida päris pikalt, aga see ei puutu tänasesse eelnõusse ja ma usun, et te ei taha praegu seda kõike kuulata, mis mul öelda oleks.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Jüri Ratas

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Ma väga tänan ja tahan teile tunnustust avaldada, et te oma väite, mis kõlas ametikaaslase Taavi Rõivase küsimusele vastates, nüüd minu esimesele küsimusele vastates ümber lükkasite. Ma usun, see on väga tugev signaal Eestimaa omavalitsustele ja kinnitab, et rahanduskomisjoni esimees ei lähe omavalitsuste finantsautonoomia kallale ning peab seda põhiseaduslikku sätet ja põhiseaduslikku mõtet väga kindlaks. Tarmo Tamme küsimusele vastates te ütlesite, et tahaksite ikka jääda selle eelnõu raamidesse. Ma küsin: kas teil jäi midagi nendele küsimustele vastates või seda eelnõu tutvustades ütlemata? Kas te tahaksite veel midagi öelda eelnõu 298 kohta või olete kõik ära öelnud?

Sven Sester

Kas jäi midagi kripeldama? Head kolleegid, tegemist on hea eelnõuga! Kui te vaatate 2012. aastat, siis te näete, et Eesti riik on oma varasemates otsustes ja ka praegu langetatavates otsustes suundunud õigetele radadele. Nagu varasematel aastatel, on ka aastal 2012 olnud tasakaalus ja selge sihiga eelarve. See on andnud meile võimaluse teostada neid investeeringuid ja maksta neid toetusi, mis on ette nähtud. Vaadates meie edasisi samme 2013. aasta kontekstis, võiks öelda, et kui me nii jätkame, siis sellel riigil on tulevikku. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Me avame läbirääkimised. Palun kõnetooli Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu on hea näide selle kohta, et kui ministeerium ja komisjon oskavad oma tööd planeerida, siis ei ole vaja minna Delfisse ja muudesse portaalidesse kaeblema, et arutelud Riigikogus takistavad seaduste vastuvõtmist. Nimelt, see eelnõu oli esimesel lugemisel 7. novembril, napp kuu aega tagasi. Toona ei olnud veel teada, et meie püüe tuleval aastal elektri hinda veidigi alandada leiab sellise kompromissitu vastuseisu ja kulmineerub pikkade ööistungitena. Sellele vaatamata öeldi juba 7. novembril välja soov, et seda eelnõu soovitakse kiirelt menetleda ja et selle kiire menetluse lõppdaatum võiks olla 5. detsember, kui eelnõu kolmandal lugemisel seadusena vastu võetakse. See näitab, et plaane ei ole vaja kiirkorras ümber teha, opositsiooni ei ole vaja süüdistada, et ühte või teist eelnõu ei suudeta vastu võtta.
Praegu viskan ma suure kivi kaitseminister Urmas Reinsalu kapsaaeda, kes ei ole eelnõudega, mis puudutavad välismissioone, mille aeg lõpeb juba sellel aastal, jõudnud esimeselegi lugemisele. Kui õppida vanematelt kolleegidelt, näiteks Jürgen Ligilt, siis jõutakse ka 2012. aasta eelarve muudatused täpselt sellises tempos Riigikogus ära menetleda, nagu vaja on.
Nüüd aga seaduseelnõu enda sisust. Me kõik teame, et selliste riigieelarve seaduse muutmise seadustega laias laastus täpsustatakse ministeeriumide jooksva aasta kulusid. Eelnõu toodi Riigikokku mitme täpsustusega, peale esimest lugemist tuli neid täpsustusi juurde ja peale teist lugemist samuti. Komisjonis me küsisime ka seda, et kui täna toimub lõpphääletus, siis kas see tähendab seda, et rohkem ministeeriumidel vajadust oma eelarvekulusid täpsustada ei ole. Vastus on: ei, seda see ei tähenda. Endiselt jääb valitsusele ja ministritele võimalus teha liigendusi ning seda võimalust neilt keegi ära ei võta ka siis, kui täna toimub lõpphääletus. Eelarve jääb tulude ja kulude lisamahu korral ka samaks. Tõsi, viimasele küsimusele vastas rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, et see eelarve on imehea eelarve, sest see on tasakaalus eelarve. Ma ei tea, võib-olla oli see sõnaapsakas, aga see eelarve ei ole tasakaalus eelarve. Ka peale muudatusi jääb see eelarve puudujäägis eelarveks, nagu saab olema ka tuleva aasta eelarve. Jutt, et me ei saa ühte või teist maksu alandada, näiteks ei saa me järgmisel aastal alandada elektriaktsiisi ja selle võrra pehmendada hinnatõuse, sest muidu läheks meie eelarve tasakaalust välja, ei pea paika, sest eelarve on nagunii tasakaalust väljas.
Aga kui tagasi tulla eelarve sisu juurde, siis tõepoolest, üks olulisimaid talasid siin on see, et kiirkorras teeb Eesti sellel aastal teise sissemakse Euroopa stabiilsusmehhanismi. Juba 2. oktoobril tegi valitsus otsuse eraldada reservist 29,5 miljonit eurot. See 29,5 miljonit eurot lisandub esimesele sissemaksele ja järgmisel aastal tehakse veel kaks sissemakset. Tegelikult on Rahandusministeerium planeerinud lausa kolm sissemakset. 29,5 miljonit eurot on 5,5 miljonit eurot rohkem, kui oleks vaja kõigi Eesti elektritarbijate aktsiisi alandamiseks Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani. ESM-i jaoks vajalik raha leiti, ma julgen öelda, üleöö. Kui vaja on, siis teeme ühe sissemakse, kui vaja, teeme kaks, ja kui vaja, teeme järgmisel aastal lausa kolm sissemakset. Raha ei ole Eesti riigis otsas, vähemalt siis, kui on vaja seda saata hädas olevatele Euroopa riikidele. ESM-i sissemakse on tõepoolest 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusesse sisse kirjutatud.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Kadri Simson

Eelarve põhjalikust menetlusest veel pisut. Teisel lugemisel oli meie rahanduskomisjoni esimees väga piinlikus olukorras. Ta pidi tulema rääkima muudatusettepanekutest, mis rahanduskomisjonis lauale tulid. Öeldi aga, et need on kaetud riigisaladusega. Ametnikud keeldusid rahanduskomisjoni liikmetele ütlemast, mida väga suures mahus eraldised kapole tähendavad. Küsisime siis rahandusministri käest, kas tema teab, mida need tähendavad. Rahandusminister ütles, et ministrid ei tundnud selle vastu huvi. Meile toodi eelnõu, mille vastu ministrid ei tundnud huvi ja millest rahanduskomisjoni liikmetele ei räägita! Tõsi, peale seda piinlikku olukorda rahanduskomisjonis ja siin saalis me saime kokku ja parandasime selle, et ministrid ei tundnud huvi ja rahanduskomisjoni liikmetele ei soovitud rääkida. See auk on parandatud, aga ilma huvi tundmata. Siin tuleb küll tunnustada Taavi Rõivast, kes oli kõige kärarikkam Riigikogu õiguste eest seisja – ilma temata poleks seda erakorralist istungit ilmselt tehtud. Aga ma arvan, et selline olukord, kus eelarve arutelul öeldakse, et ministrid mingist asjast ei huvitu ja Riigikogule ei räägita, on täiesti sobimatu.
Veel räägiksin ma pisikestest muudatustest, mis välja tulevad. Me oleme erinevate eelarvete puhul näinud, et väga palju tehakse kõlava pealkirjaga muudatusi, millel puudub sisu. Viimasena toodi lauale too noorarstide lähtetoetus. Me kõik mäletame, kui suvel produtseeriti see tore pealkiri, et arstide jäämine Eestisse on lahendatud: 150 000 eurot on eraldatud selle jaoks, et noorarstid oleksid nõus minema maale. Midagi on selles algatuses puudu, kuskil on tehtud viga. Kui tõesti soovitakse noorte arstide jäämist Eestisse, siis peaks tegema järeldused sellest, et 150 000 eurot eraldati ja ainult üks noor arst on seda raha taotlenud. Niigi oli ootus esimesel rakendamise aastal väga väike. Räägiti ainult kümnest arstist. Aga nüüd, muutes 2012. aasta eelarvet, saame selgelt teada, et Riigikogus on vastu võetud seadusi, mis ei tööta, millel on vaid kõlav pealkiri. Mina isiklikult pean tunnistama pattu, et rahanduskomisjonis ei osanud ma küsida seda, et kui noorarstide lähtetoetuseks oli 150 000 eurot ja ainult 15 000 on ära antud, miks siis pidi minema veel puuetega inimeste sporditoetuse kallale, et Sotsiaalministeeriumis palgakulusid suurendada. Kui konkreetsete arvude järgi otsustada, siis seda vajadust ei paista olevat ja see vajab tõenäoliselt selgitust.
Ütlen veel lihtsalt repliigina, et hästi sageli tuleb rahanduskomisjonis ette sellist asja, et ei räägita eelnõude sisust, vaid hakatakse rääkima Tallinnast. See on sobimatu teema! Need, kes tahaksid rääkida Tallinnast, käituksid kõige korrektsemalt, kui nad loobuksid oma Riigikogu mandaadist ja läheksid tagasi Tallinna Linnavolikokku. See on õige koht, kus rääkida Tallinnast. Päris mitmel inimesel ongi võimalus, kui pealinn tundub ahvatlevam ja põnevam, lahkuda siit, anda koht asendajale ja minna tegelema Tallinna küsimustega.
Aga praegu arutatava eelnõu kohta ütlen veel kord: ESM-i sissemakse näitab, et raha on, ja raha oleks ka elektriaktsiisi alandamiseks. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel läbirääkimise soove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Seaduseelnõu 298 kohta on tehtud üks muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Proua juhataja, ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun selle arutamiseks kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi. Seaduseelnõu 298 kohta on tehtud üks muudatusettepanek. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku arvestada seda täielikult.
Panen hääletusele muudatusettepaneku, mille on teinud rahanduskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 51 rahvasaadikut, vastu 6, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek on läbi vaadatud ja ma panen eelnõu lõpphääletusele. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Proua juhataja, enne lõpphääletust palub Keskerakond kümme minutit vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Nüüd on meil käes lõpphääletuse aeg.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele seaduseelnõu 298. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 49, vastu 3 ja 1 erapooletu on eelnõu seadusena vastu võetud.


11. 19:09 Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (256 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 256 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Ma võtan kohe kaheksa minutit.

Aseesimees Laine Randjärv

Kaheksa minutit.

Aivar Riisalu

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kõiki riigikaitsealaseid seaduseelnõusid menetledes rõkkab mu süda rõõmust, sellepärast et sel hetkel hakkab ka kõige udusemas ja karmimas talves või sügiseses pimeduses justkui päike paistma, isegi vaatamata sellele, kui me menetleme neid eelnõusid sügavatel öötundidel. Riigikaitse on meie jaoks valdkond, kus Eestis on saavutatud erakordne, aga hästi oluline erakondadeülene konsensus.
Hiljuti kolleegidega Saksamaal olles tuli mulle mitu halli karva juurde, sest kurb on vaadata, kuidas vana Euroopa riigid – eelkõige Saksamaa, kes on ajalooliselt olnud meie strateegiline partner – annavad täna järele oma riigikaitses. Mind ajas tõsiselt hämmingusse see, et Saksa riigis ei olegi enam staapi, kes oleks sõjaväeliselt võimeline korraldama Saksamaa siseriiklikku kaitset. Lisaks sellele on nad arvestatavalt kokku tõmmanud oma soomusvõimekust, nende riigikaitsesüsteem ei sea enam prioriteediks ajateenistust jm sellised nüansid sinna juurde. Nad panustavad väga palju missioonidele, mida tuleb sakslaste puhul muidugi tunnustada, kuna nad väga pikki aastakümneid ei osalenud välismissioonidel. Ma ei saagi aru, millest tuleneva sügava häbitunde tagajärjel nad seda ei teinud.
Nüüd Eesti asjade juurde. Kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on oma olemuselt väga oluline seaduseelnõu. Ta toob sisse mõningad asjaolud, mis taas kord kinnitavad, et riigikaitsest on Eestis saamas üks prioriteetseid suundi, mis võimaldab meil operatiivselt muudatusi teha, kui riigikaitse seda vajab. Selle seaduseelnõu menetluse juures kerkis loomulikult esile üks probleem, mida riigikaitsest võib-olla mitte nii hästi aru saavad rahvasaadikud ka Riigikogus proovisid esile tõsta. Kui kaitseväge hakatakse kasutama politseiliste eesmärkide realiseerimiseks ilma jõu kasutamise õiguseta, kas see tähendab seda, et kui kellelgi peaks tekkima tahtmine mõelda teisiti hetkel üldlevinud seisukohtadest, siis tuuakse tema kallale sõjavägi – kuni selleni välja, et lastakse labidad käiku? Ei, sellist ohtu ei ole. Aga selge on see, et väikeses riigis on mõistlik ressurssi kasutada, kui riigil peaks selleks vajadus tekkima, eriti kui see ressurss on meie jaoks selles mõttes tähtis, et me selle väljaarendamisega tegeleme. Kui politseil peaks tekkima vajadus abi järele, siis ta võib kindel olla, et kaitsevägi suudab talle toeks olla, kui ta oma ülesannetega mingil kummalisel kombel hakkama ei saa.
Teisena tooksin ma selle seaduseelnõu puhul välja küberkaitse teema. Selle eelnõuga allutatakse Eesti küberkaitse kaitseväe juhatajale, muutes natuke selle positsiooni kaitseväe struktuuri sees. Ma arvan, et see on väga mõistlik samm, sellepärast et Eesti on küberkaitse alal olnud maailmas niivõrd eesrindlik ja innovaatiline, et Eestis on ju praegu ka NATO küberkaitsekeskus. See tähendab, et meie enda sellealane tegevus on olnud niivõrd sihipärane ja mõistlik, et NATO on pidanud õigeks meid usaldada ja oma kompetentsikeskuse meie juurde tuua. Eraldi tahan veel välja tuua selle, et riigikaitse ühe olulise struktuurielemendina eksisteerib Eestis ainulaadne küberkaitse liit. See tähendab, et lisaks riiklikule küberkaitse arendamisele on kaasatud ka vabatahtlik kompetents. Selle üle on mul topelt hea meel, sellepärast et vabatahtlikega on võimalik riigi julgeolekut tagada topelt efektiivselt. Kunagi ütles Winston Churchill, et igasugune reservväelane on topeltkodanik.
Minu jaoks on hästi sümpaatne selle seaduse juures, aga ma arvan, et ka meie erakonna seisukoht on see, et kui me suudame luua mingit olulist uut kompetentsi, mis annab meile võimaluse olla senisest parem ega too kaasa väga ulatuslikke ressursimahukaid investeeringuid, siis tuleb seda teha. Selle kinnituseks ma julgen väita seda, et Eestis on loodud erioperatsioonide keskus, mis allub ka otse kaitseväe juhatajale. Iga riigi jaoks on oluline, et tal oleks olemas oma erivägede struktuur. Kui rääkida natuke rohkem kui 20 aasta pikkusest Eesti kaitseväe ajaloost, siis me oleme tänaseks küpsenud nii palju, et meil on olemas hulganisti professionaale, kes tahaksid oma sõjaväekarjääris ja -teenistuses sügavuti minna. Eriväelane on üle maailma tõeliselt lugupeetud ja armastatud sõjaväelane. Samuti on eriväelasi võimalik hästi operatiivselt kasutada juhtudel, kui maailm vajab ka meie tagasihoidlikku abi probleemide lahendamisel. Meie eesmärk ei pea olema osaleda suure inimmassiga sõna otseses mõttes rasketel sõjalistel missioonidel. Eriväe olemasolu annab meie kaitseväelastele võimaluse ennast arendada ja natuke paremini teenida ka Eesti sees. See annab meile ka võimaluse olla riigina väärikas, kui meilt nõutakse kiiret, operatiivset sekkumist. Mis on eriväelaste puhul veel oluline ja sümpaatne, et nad meile sellisel kujul n-ö arengusse on planeeritud, on see, et neid saab nüüd kasutada juba aste kõrgemal ehk erinevatel treeningmissioonidel, kuna tegemist on igal juhul spetsialistidega. Ma julgen väita, et juba praegu täidavad meie spetsialistid siin ja seal maailmas oma ülesandeid. Meil on siiralt hea meel selle üle, et meie inimesed saavad oma tarkust ja oskusi realiseerida ka nende riikide ja rahvaste juures, kellel on meie abi vaja.
Igal juhul ma loodan, et erakonnad jätkavad samasuguse riigikaitsetaktikaga ka edaspidi. Ma tänan kõiki, kes selle eelnõu lõpphääletusel annavad positiivse hääle! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel läbirääkimise soove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me oleme jõudnud selle eelnõu lõpphääletuse juurde. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun enne lõpphääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja me asume lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 256. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 56 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


12. 19:29 Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 299 oma 3. detsembri istungil. Eelnõu kohta laekus palju parandusettepanekuid: Keskerakonna fraktsioonilt laekus 30 parandusettepanekut ja komisjon ise tegi kolm muudatust. Komisjonis arutati protseduurilisi küsimusi, esitatud muudatuste läbi vaatamata jätmise võimalikkust, muudatusettepanekute loetellu ühe muudatusena kandmise võimalikkust, samuti üksteist välistavate muudatusettepanekute hääletamist ja komisjonipoolsete eelnõu muudatuste kujunemise protsessi.
Komisjon vaatas läbi Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud ning otsustas jätta need arvestamata. Muudatusettepanekute loetelus on need nr 3–32. Komisjon tegi eelnõus kolm muudatust. Esimene sisaldab endas mitut tehnilist täpsustust, millega kaasneb ka eelnõu pealkirja täiendamine. Teine muudatusettepanek annab aluse maamaksu infosüsteemi loomiseks alates 2015. aasta algusest. Kolmas muudatusettepanek (loetelus nr 33) lahendab Euroopa Kohtu tuvastatud vajakajäämise tulumaksuseaduses seoses mitteresidendist füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamistega.
Komisjoni arutelul osalesid ka Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Tanel Ruusmaa ning kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. Samuti arutas komisjon põgusalt õiguskantsleri kirja, mis puudutab kodualuse maa maamaksuvabastust liitotstarbega maal.
Komisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 4 komisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Kolmas lugemine peaks toimuma 7. detsembri täiendaval istungil. Ma tänan ühtlasi tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea ettekandja! Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta muudatusettepanekud, mis suurendaksid omavalitsustele laekuvat tulumaksuosa just nii palju, et see kataks tõepoolest ära omavalitsustele kompenseerimiseks vaja mineva osa. Koalitsioon neid loomulikult ei arvestanud ja nende arvates kaotaks sellega riigieelarve. Tegelikult see samm ju ei vähendaks tulumaksu laekumist, sest see muudatus parandaks nii linnade kui valdade toimetulekut. Küsingi, mis on selles siis nii halba, et koalitsioon sellele, hambad risti, vastu seisab.

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult valitsuse eelnõu katab kohalike omavalitsuste saamata jäänud tulu, mis on otseselt põhjustatud kodualuse maa maamaksust vabastamisest. See, et teie esitatud parandusettepanek KOV-i määra tõsta ei vähenda riigieelarve tulusid – see arutluskäik on raskesti mõistetav. Ilmselgelt saaks 2014. aasta riigieelarve see osa, mida teie parandusettepanekud puudutavad, kindlasti mõjutatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et kohalikud omavalitsused rahaliselt ei kaota. Absoluutsummas nad vist tõesti ei kaota, aga on teada, et vähemalt 15 omavalitsust rahaliselt ikkagi kaotavad. Kui seda seaduseelnõu siin Riigikogus menetleti, lubas härra peaminister, et ükski omavalitsus ei jää kaotajaks. Ma küsin, hea ettekandja, millega näiteks Vihula vald, kes kaotab kodualuse maa maamaksuvabastuse sisseviimisel umbes 66 000 eurot, peaks selle kompenseerima. Kujutage ette, et väikesel omavalitsusel on selline maksuauk! Kuidas peaks omavalitsus talitama?

Aivar Sõerd

Absoluutse täpsusega valemit, mis välistaks plussid ja miinused, on natuke ülemäärane nõuda. Tegelikult moodustavad nendest omavalitsustest, mis on siin tabelis, mida te vaatate, ja kus on arvestuslik miinus – seal peaks 14 omavalitsust olema –, põhiosa hoopis Tallinna linn ja Harjumaa omavalitsused. Nagu öeldud, nii täpset valemit on natuke ülemäärane nõuda. Enamikule omavalitsustele saab tegelikult osaks väike ülelaekumine, mis ei ole muidugi suur, aga selles tabelis on enamiku juures siiski plussid. Võtame näiteks Viimsi, kes on suuremaid kaotajaid. Viimsil, ma tean, järgmise aasta eelarvekavas maamaksu laekumine suureneb.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Äsjases ettekandes oli juttu sellest, et õiguskantsler tegi maamaksu kompenseerimise kohta märgukirja, milles ta pöördus komisjoni esimehe poole palvega analüüsida elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maal asuvate kodude omanike probleemi, mis on seotud maamaksuvabastuse osalise mittesaamisega, ja aidata selle lahendamisele kaasa. Minu küsimus on, et kui kaugele on rahanduskomisjon selle analüüsiga jõudnud.

Aivar Sõerd

Aitäh! Seda küsimust arutas rahanduskomisjon hiljuti, aga üsna põgusalt, sest praeguses etapis oleme pöördunud Rahandusministeeriumi poole võimalike lahenduste saamiseks, et meil oleks võimalik teha edasisi otsuseid. Õiguskantsler ei viita põhiseaduslikele probleemidele, küll aga palub tõesti meil see teema üle vaadata. Esialgne info on selline, et kuna tegemist on liitotstarbega maadega, siis seda probleemi lahendama hakates tähendab võimalik muudatus ühtlasi kaasomandi põhimõtte põhjalikku ümberkujundamist. See on keeruline, aga see ei tähenda, et me ei peaks selle probleemiga tegelema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Loen Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 103, et juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused ja eelnõu esitaja seisukohad. Kahjuks ei õnnestu mul neid seletuskirjast kuidagi leida ja seetõttu ma olen sunnitud teid selle küsimusega tülitama. Palun suulisi põhjendusi muudatusettepaneku nr 9 kohta, miks see jäi arvestamata, mis olid eelnõu algataja seisukohad jne!

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis tõusetusid protseduurilised küsimused väga mitme aspekti alt, seega pidas komisjon isegi vajalikuks pöörduda õigus- ja analüüsiosakonna poole ja sai sealt ka vastused. Kuna kogu see protsess, menetlus läbis rahanduskomisjonis väga põhjaliku kodu- ja töökorra seaduse kontrolli, siis ma eeldan, et rahanduskomisjoni koostatud seletuskiri vastab kodu- ja töökorra seaduse nõuetele.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Nüüd ma tsiteerin Eesti Vabariigi peaministrit ja ütlen, et Eestil on läinud hästi. Meil on tasakaalus riigieelarve, meil on lihtne ja läbinähtav maksusüsteem, meil on ettevõtte tulumaksuvabastus, meil on suhteliselt madal üksikisiku tulumaks ehk meil on loodud kõik eeldused selleks, et olla mõistlik, tore ja tubli riik. Meil ei ole kinnisvaramaksu, mida vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid väga julgelt ja jõuliselt propageerivad, aga meil on selge ja läbinähtav maamaks. Minu küsimus on, kas komisjonis arutati seda, et need totrad mängud maamaksu ümber hakkavad juba väljuma kodanikkonna õiglustunde piiridest. Kui seda arutelu ei olnud, siis ma küsin lisaks, millal komisjon kavatseb seda arutada, sest selle kõigega me häbivääristame Eesti normaalset ja läbipaistvat maksusüsteemi.

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma vaidlen teile vastu. Mul on siin näiteks 3. detsembril Delfis avaldatud informatsioon selle kohta, et kohalike omavalitsuste üheksa kuu maksulaekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,5%, Tallinna linnas koguni 8,7%. Maksude laekumised näitavad väga häid tulemusi! Nii et see kriitika ei ole minu arvates päris kohane. Hea maksulaekumine ei puuduta ainult kohalikke omavalitsusi, ka riigis tervikuna on 1. detsembri seisuga maksulaekumised 93,6% aasta eelarvest. Minu teada on see üks paremaid protsente, mis siin viimastel aastatel on olnud. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meil paljuski tänu nendele põhjustele, millest peaminister on rääkinud, maksulaekumised väga head olnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea ettekandja! Ma mäletan, et kui teie koalitsioonipartner IRL selle idee enne valimisi välja käis, siis ega Reformierakond ju väga ei olnud nõus kodualuse maa maksuvabastusega, aga hiljem läksite asjaga kaasa, sest ilmselt oli kõige ahvatlevam ikkagi Tallinnale ära teha. Pärast tuli välja, et Tallinn, nagu te olete väitnud, hoopis võidab, aga väiksed maakohad kaotavad. Kuidas te seda praegu kommenteerite?

Aivar Sõerd

Eks see tuleb iseenesest ju asjale kasuks, kui üks fraktsioon toob välja ka võimalikke riske, mida üks või teine maksumuudatus kaasa toob. Ma arvan, et see oli igati vajalik, et meie fraktsioon seda teemat väga põhjalikult käsitles (see oli vist 2011. aasta juunis). Kõigi maksumuudatuste, eriti maksusoodustuste või -erandite puhul tuleb arvestada, et nendega kaasnevad ka teatud mõjud ja riskid. Nagu öeldud, me tegelesime selle teemaga põhjalikult. Seda ei ole küll põhjust meile ette heita, et me oleksime pealiskaudsed olnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Palju on räägitud maamaksu asendamisest kinnisvaramaksuga. Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress tegi juba rohkem kui kümme aastat tagasi oma raportis Eesti parlamendile ja valitsusorganitele ettepaneku muuta õigusakte ja praktikat. Mul ongi teile küsimus, mida te arvate sellest, et asendada maamaks kinnisvaramaksuga. Või ei ole sellel üldse tulevikku?

Aivar Sõerd

Aitäh, hea kolleeg! Äkki teeks sellel teemal mingi suurema arutelu? Seda võiks ka riiklikult tähtsa küsimusena arutada. Praegu ma olen siin rahanduskomisjoni esindaja väga konkreetse eelnõu küsimustes.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea rahanduskomisjoni ettekandja! Nagu te olete ise tunnetanud, on kodualuse maa maksuvabastus teinud ju ettevõtjatele karuteene. Need 14 omavalitsust – on juba ilmnenud, et tegelikult on neid rohkem, näiteks Haapsalu linn – ei saa oma tulu kätte nii, nagu on planeeritud. On veel omavalitsusi, kes on sunnitud üldise maa maksustamise hinna tõstma 2,5%-ni. Eelkõige kannatavad selle all ettevõtjad. Kuidas te ettevõtjate erakonna esindajana sellist asja talute? Tegelikult te kutsusite ju selle maamaksu tõusu ise ellu.

Aivar Sõerd

Kui Tallinna linn vabastas elamualuse maa maamaksust, ilma et riik oleks teda selleks sundinud, ja tõstis selle kompenseerimiseks ärimaade maamaksu määra, siis see muidugi mõjutab ärikeskkonda. Nagu öeldud, vaevalt see nüüd riik oli, kes seda tegema sundis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline üldine küsimus: kas te komisjoni töös olete võtnud arvesse Euroopa riikide kogemusi? Kui jah, siis milline näide on teie või komisjoni meelest Eesti jaoks kõige parem, et Eesti just selle suuna endale valis? Kas oli arutelu riikide kogemuse teemal, sh Eesti, või ei olnud?

Aivar Sõerd

Ei, sellist arutelu ei olnud. Aga teile informatsiooniks, et me oleme juba pikemat aega oma maksupoliitikaga liikunud ülemaailmse tendentsiga samas suunas ja ega OECD-l meile suuri etteheiteid ei ole. Muidugi, ükski maksusüsteem ei ole kivisse raiutud ja kõike saab parandada, aga üldiselt on OECD meie maksusüsteemiga rahul.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Rahandusministeerium on otsustanud maamaksu haldamiseks luua riikliku infosüsteemi, mis peaks valmima 2014. aasta lõpuks, aga enne 2015. aastat seda infosüsteemi kasutada ei saa. Niikaua peavad omavalitsused omaenese tarkusest välja selgitama koduomanikud ja ka nende kodualuse maa pindala, mille kohta on teatavasti andmed siiamaani kaunis segased olnud. Kas riigil on plaanis kompenseerida omavalitsustele selleks vahepealseks selgitamiseks ja töötegemiseks vajaminevad summad?

Aivar Sõerd

Aitäh! Kohalik omavalitsus on ju aastaid tegelenud maamaksu andmetega ning nende Maksu- ja Tolliametile esitamisega. Ma möönan, et siin on probleeme ja sellele viitas ka Riigikontroll oma hiljutises analüüsis. Aga sellesama registri või infosüsteemi loomisega saab juba siis pihta hakata, kui see seadus vastu võetakse. See küll ei käivitu enne 2014. aasta lõppu, aga sellega tegelemisega, ma usun, hakkab riik varem pihta. See oleks suur samm edasi. Muidugi toetaks seda sammu ka see argument, kui eelnõu saaks kiiresti ära menetletud ja seaduse jõu. Nagu öeldud, on see infosüsteem, mis liidab maakatastri ja maksuameti andmed, maksumaksjate registri ning rahvastikuregistri andmed, iseenesest väga suur samm edasi. Tulevikus aitab see kohalikel omavalitsustel kordades rohkem raha kokku hoida, võrreldes selle summaga, mis praegu maamaksu administreerimisele kulub. Tõesti, maamaks on haldamise seisukohalt üks kulukamaid maksuliike.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saanud kahjuks oma eelmisele küsimusele vastust. Ega mu põhimure ei olnud selles, kas see vastab nii hirmsasti kodukorrale või ei vasta. Ma lihtsalt viitasin, et vastavalt kodukorrale peaks iga paranduse juures olema selgitus, miks seda ei arvestatud, ja ka eelnõu algataja seisukohad, miks ta seda ei toeta. Ma jätkuvalt ei leia neid seletuskirjast paranduse nr 9 puhul. Võib-olla on need nii hästi ära peidetud, aga teie leiate need üles ja tsiteerite. Kui te tsiteerimiseks infot ei leia, äkki ikkagi annate selgituse, miks komisjon parandust nr 9 ei toetanud?

Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Sinna, et teile minu vastus ei meeldinud, ei saa ma midagi parata. Minu vastus võib teile meeldida, võib ka mitte meeldida. Aga tõesti, ma ise komisjonis küsisin – ma ei tea, kas konkreetselt parandusettepaneku nr 9 kohta – algatajalt vähemalt ühe selle parandusettepaneku kohta, mis te olete teinud. Küsimus oli selline: kuidas te näete ette katta riigi tulude vähenemist, seda, mis jääb saamata 2014. aastal? Teie esindaja vastas mulle, et teie pakutud muudatusega aidatakse täita kodualuse maa maksu kehtestamisel antud lubadust kompenseerida raha kaotust. See ei olnud ju mingi vastus! Ma isegi palusin protokollida, et ma ei saanud komisjonis vastust ühelegi oma küsimusele, mis ma esitasin teie parandusettepanekute kohta. Kuidas saab sellist parandusettepanekut toetada, kui ettepaneku tegija ei vasta ühelegi küsimusele? Minule isiklikult jäi teie parandusettepanekutes esitatu paljuski lihtsalt segaseks. Ma ei saanud komisjonis oma küsimustele vastuseid. See oli üks põhjus, miks ma ei saanud neid ettepanekuid toetada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mina tahaksin ühte asja täpsustada. Vastates analüüse puudutavale küsimusele, ütlesite teie sõna "Delfi". Ma saan aru, et seesama meelelahutuslik internetiportaal on analüüsinud maamaksu laekumist. Kas riik tellis Delfilt vastavad uuringud ja kas Delfi süvaanalüüsid ongi nüüd see alus, millele riik oma otsustes tugineb? Kui see nii on, millal hakatakse tellima süvaanalüüse näiteks gossip.ee-lt, mis on samuti meelelahutuslik portaal, või portaalilt noorednaised.net?

Aivar Sõerd

Aitäh! Ma ei saanud sellest küsimusest absoluutselt aru. Aga kui te viitate minu vastuses olnud teatele, et kohalike omavalitsuste üheksa kuu maksulaekumine on kasvanud 7,5% eelmise aastaga võrreldes, siis see on ametlik informatsioon. Siin ei ole meelelahutusega vähimatki pistmist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra esineja! Ma loen Riigikontrolli aruannet ja seal on selline probleem üles tõstetud, et riik ei ole maamaksu kogumiseks loonud süsteemi, mis võimaldaks omavalitsustel esitada maamaksu andmeid ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Kuidas teie kui rahanduse asjatundja seda kommenteerite?

Aivar Sõerd

Riik on tõesti maamaksu kogumisel saanud seni hakkama nii, et ühtset infosüsteemi, sellist tööriista, mille loomisega ta hakkab tegelema peale seda, kui me selle seaduse heaks kiidame, pole olnud. Aga ega sellepärast ole maamaks kogumata jäänud. Mäletan oma praktikast, olles töötanud maksuametis, et ühtse süsteemi puudumine tekitas lisakoormust mitte ainult omavalitsustele, vaid ka maksuametile. Igal juhul on rõõmustav, et riik selle küsimusega tõsiselt tegeleb ja see register lõpuks ka valmis saab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Mina küsin selle kompenseerimise kohta, mida riik kohalikele omavalitsustele kavatseb teha, mitte küll täismahus, aga mingi mehhanism on välja töötatud. See kompenseerimine on otsustatud teha kohalikele omavalitsustele mineva üksikisiku tulumaksu osa tõstmise kaudu. See üksikisiku tulumaksu osa alandati 2008. aasta suvel 11,93%-lt 11,4%-le. Nüüd tõstetakse see 11,57%-le, kuigi tollane kärbe lubati n-ö tagasi katta, tõsta see uuesti 11,93%-le, st kompenseerida masuajal tehtud kärbe. Kas ei peaks mõlemat tegema: kompenseerima kohalikele omavalitsustele kodualuse maa maksu kaotamise ja tõstma selle tulumaksuprotsendi tollasele tasandile tagasi? Ma saan aru, et see nõuab lisavahendeid. Kas katteallikaks ei võiks olla näiteks astmeline tulumaks, mida Keskerakond propageerib?

Aivar Sõerd

Aitäh! Astmelise tulumaksu seadusest on räägitud aastaid, aga ühtki eelnõu mina näinud ei ole. Te vist olete lubanud eelnõu esitada, aga pole seda millegipärast teha suutnud. Kas te ei suuda seda eelnõu koostada või on teil huvi selle teema vastu kadunud? Mis puudutab astmelise tulumaksuga kompenseerimist, siis ma ei ole päris kindel, kas see on võimalik, sest astmeline tulumaks esineb väga erineval kujul. Võib ju ette kujutada ka sellist astmelise tulumaksu seadust, kus on ülemäära kõrged määrad, samas hästi palju erandeid, võib-olla ka seaduse auke, nagu oli Tallinna müügimaksu puhul. Sel juhul võib juhtuda hoopis nii, et maksu laekub vähem kui praegu kehtiva tulumaksuseaduse järgi. Muuseas, Eestis laekub tulumaksu per capita proportsionaalselt rohkem kui näiteks nendes riikides, kus kehtib astmeline tulumaks. Nii et ma ei ole üldse kindel, et astmeline tulumaks selle osa ära katab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mina võtan teise küsimuse aluseks teie lause, et Eesti liigub maksuküsimustes teiste Euroopa riikide poole. Aga mispärast ma üldse püstitasin oma küsimuse? Kui ma võtan ette Euroopa Nõukogu korraldatud uuringu põhjal koostatud tabeli, kus on kõik kohaliku omavalitsuse tuluallikad paika pandud, sh maksud, siis siin tekib probleem. Ma toon ühe väikse näite. Eesti: kohalikud maksud – 0,1%, koos tasudega tuleb 1% välja, üldine subsiidium on 91%. Peaaegu mitte ükski teine riik ei ole sellisel tasemel, kõikidel on see protsent 5-st 30–40-ni.

Aivar Sõerd

Ma ei usu, et Eesti piisavalt kiire tempoga liigub selles üldises suunas. Ma tean näiteks, et Rootsi alandab järgmisest aastast tulumaksu 22%-ni, meil on see 21% ja meie kavatseme seda alandada alles 2015. aastast. Tegelikult me võime nii aeglase tulumaksu vähendamise tempoga jääda hoopis maksukonkurentsis teistele alla. Rootsi võib meile lõpuks ära teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, 6000 eurot võib tunduda väike summa, aga ühele väiksele omavalitsusele on see päris suur summa, kui see jääb tal saamata. Nagu teada, 13 või 14 omavalitsust selle eelnõu alusel kaotavad. Kas koalitsioon ei kaalunud nn katuseraha jagamisel kuidagi seda ülekohut heastada ja järgmiseks aastaks eraldada nendele omavalitsustele see puudujääv osa?

Aivar Sõerd

Riigieelarvest eraldatakse ka kohalike omavalitsuste investeeringuteks raha – on alati eraldatud. Praegune eelnõu, nagu ma olen korduvalt öelnud, katab selle osa, mis riigil jääb saamata. Tõesti, mõned omavalitsused, kui võib-olla Tallinn ja mõned Harjumaa vallad välja arvata, on siin plussis. Selles mõttes on riik oma lubaduse igal juhul täitnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aadu Must

Hea ettekandja! Koduomanikke maamaksust vabastavas maamaksuseaduses on üks osa meediast näinud eelkõige propagandat. Seaduse pealkiri olevat tähtsam kui sisu ja üleüldse olevat pealkiri endale alles komisjoni töö käigus sisu saanud. Teised väidavad, et need süüdistused on põhjendamatud. Vaidlus jääbki kestma. Aga mul on teile järgmine küsimus. Kui siiski seaduse sisu on tähtsam kui nimetus, kas siis ei oleks otstarbekas see koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadus ühendada maamaksuseadusega? Sisuliselt reguleeritakse ikkagi väga selgelt ühte ja sama konkreetset valdkonda. Kas on otstarbekas seda mitme eri seadusega reguleerida? Me oleme üldiselt püüelnud ikka selle poole, et ei tee üksikuid seadusi, vaid ideaalis tahame jõuda selleni, et Riigikogu ei tegeleks mitte ühe või teise seadusega, vaid harmoonilise seadusandlusega. Nii võiks ju teha.

Aivar Sõerd

See kõlab ju ilusti: koduomanike maamaksust vabastamine. Rahanduskomisjon pöördus hinnangu saamiseks isegi õigus- ja analüüsiosakonna poole, kes ütles, et selline pealkiri on igati kooskõlas. Te võite ka, kui lõpuks astmelise tulumaksu seaduse valmis saate, panna pealkirjaks "Eesti rahvast õnnelikuks tegev ja kõiki Eesti ees seisvaid probleeme lahendav astmelise tulumaksu seadus". Seda kodukorraseadus ei keela. Palun väga!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun teine küsimus, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud ettekandja! Paljuräägitud kodualuse maa maamaksuvabastuse surus teie koalitsioonipartner koalitsioonilepingusse kindlasti sisse juba 2011. aastal. Riigi infosüsteem, mis on selleks väga vajalik ning mida vajavad maksude ja ka maade pindalade arvestamiseks eelkõige väikesed omavalitsused, saab aga valmis alles 2015. aasta alguseks. Te targa inimesena saate ometi aru, et see viivitamine ei tule kasuks mitte kellelegi. Öelge palun, mis põhjusel seda infosüsteemi nii kaua tehakse! Miks seda tööd varem ei alustatud?

Aivar Sõerd

Ilmselgelt on tegemist päris keerulise süsteemiga ja see on suur asi, kui riik sellega hakkama saab. Asi on ikkagi selles, et ühtsesse andmebaasi koondatakse maakatastri, rahvastikuregistri ja muudegi registrite andmed. See on päris suur töö. Ma arvan, et te olete ministrina kokku puutunud selliste keeruliste infosüsteemidega ja mõistate, et riigi kõige tähtsamate registrite andmete kokkuviimine maamaksukohustuse selgeks tegemiseks on päris keeruline. See ei ole lihtne, seda ma möönan. Aga samas on suur asi, kui see tehtud saab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Hea esineja! Väitsin oma eelmises küsimuses, et maamaksu kogumiseks ei ole süsteemi, mille peale te ütlesite, et mis siis, et süsteemi pole – maamaks ikkagi laekub. Tooks siin paralleeli, et kuigi liikluseeskirju ei täideta, autod ju ikkagi sõidavad. Siit minu küsimus: kas võtame kursi sellele, et ärgem tehkemgi neid reegleid, küll need maksud kuidagimoodi ikka laekuvad? See on küsimuse esimene pool. Küsimuse teine pool on järgmine. Viimastel päevadel te olete igal esinemisel kirunud astmelist tulumaksu ja seda, et asjaomast seaduseelnõu pole esitatud. Samas ma mäletan väga hästi, et olles rahandusminister, te suhtusite astmelisse tulumaksu väga leebelt ja soosivalt.

Aivar Sõerd

See ei vasta absoluutselt tõele! Ma ei ole kunagi astmelisse tulumaksu leebelt suhtunud. Küll tuli meil valitsuses tegeleda ettevõtte tulumaksu probleemiga, mis seondus tõsiasjaga, et mingil hetkel selgus, et meie ettevõtte tulumaksu süsteem on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga. Aga see küsimus lahenes hiljem, kuna kohtuotsused tulid Eesti riigile soodsad. Tegu oli ettevõtte tulumaksu probleemiga. Ma ei ole kunagi astmelisse tulumaksu leebelt suhtunud. Võite avalikest allikatest üle kontrollida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Hea ettekandja! Siin on tõesti väga palju juttu olnud astmelisest tulumaksust – alati, kui te puldis olete, on sellest väga palju juttu. Te olete korduvalt Keskerakonnale ette heitnud, et me pole seda eelnõu esitanud või vähemalt ei taha sellest väga rääkida. Nii me panimegi teile eelmisel ööistungil sünnipäevaks kokku ühe mapi. Kui ma oma küsimuse ära olen küsinud, panen selle teie laua peale. Siin sees on astmelise tulumaksu eelnõud, mis me oleme koostanud ja esitanud. Nii et see päris tõsi ei ole, et me pole sellega tegelenud. Aga ma küsin ikka selle kompenseerimise ja selle üksikisiku tulumaksust laekuva protsendi kohta, mida kohalikel omavalitsustel masuajal kärbiti ja mis taastada lubati. See osakaal oli 11,93%, langetati 11,4%-le. Kas valitsuskoalitsioonil, kuhu kuuluvad Reformierakond ja IRL ning keda teiegi parlamendis esindate, on plaanis tõsta üksikisiku tulumaksust laekuv protsent, mis läheb kohalikule omavalitsusele, tagasi tasemele 11,93%?

Aivar Sõerd

Kohaliku omavalitsuse tulubaas on oluline nii koalitsioonile kui rahanduskomisjonile. Ka eile me arutasime kohalike omavalitsustega tulubaasi küsimust. See on tähtis teema ja vajab arutamist mitmesuguste eelnõude kontekstis, aga praegune eelnõu on suunatud kodualuse maa maamaksuvabastusega seoses tekkinud saamata jääva tulu kompenseerimisele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Austatud ettekandja! Siin juba kaks korda küsiti Vihula valla kohta, ma küsin kolmandat korda. Muudatuse tagajärjel kaotavad nad 36 000 eurot. Nende eelarve on pisut üle 1,5 miljoni, nii et see on neile ikka väga suur summa. Ma ei kuulnud teie vastustest, miks ei plaanita Vihula vallale seda kaotust kompenseerida tasandusfondist eraldatava lisasummaga. Miks?

Aivar Sõerd

Samamoodi võib küsida, miks on terve rida omavalitsusi, kellel on siin tabelis arvestuslik pluss. Tegemist on ikkagi prognoosidega ja see puudutab 2014. aastat. Ma olen üsna kindel, et nii tänavu kui ka järgmisel aastal – me siin praegu arutame ju ka riigieelarvet – on kõik muud majandusprognoosid positiivsemad kui Eesti riigi ametlik prognoos, mille järgi ka riigieelarve on tehtud. Tegelikult on maksulaekumised tänavu tänu majanduskasvule ning tänu mõistlikule eelarve-, majandus- ja maksupoliitikale eeldatust paremad. Usun, et järgmise aasta maksutulud, sh kohalike omavalitsuste maksutulud on suuremad, kui me viimast majandusprognoosi tehes arvasime.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Sven Mikser

Austatud ettekandja! Et teie sõnad selle kohta, kui pikisilmi te ootate Riigikogu menetlusse progressiivse tulumaksu eelnõu, ei mõjuks silmakirjalikuna, vahest te kinnitate meile siin, et siis, kui selline eelnõu menetlusse jõuab, teie ise ja teie erakonnakaaslased ei vajuta hääletuspuldil nuppu, et see esimesel lugemisel tagasi lükata, ja te võimaldate sellise eelnõu arutelu kodukorras ettenähtud kolmel lugemisel, et siis väljendada oma seisukohta lõpphääletusel? Kas te saate selle lubaduse koalitsiooni nimel, iseenda nimel ja oma erakonna nimel täna meile anda?

Aivar Sõerd

Austatud küsija, kui see eelnõu on esitatud, küll me siis arutame ja jõuame seisukohani. Aga praegu pole me kahjuks jõudnud isegi selleni, et arutada eelnõu sisuliselt. Eile te esitasite rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muutmise ettepaneku maksustada kalendrikuus üle 1000-eurone tulu 26% määraga. Aga te soovite selle muudatuse teha kehtivas tulumaksuseaduses, kus ettenähtud maksustamisperiood on kalendriaasta, välja arvatud erisoodustused ja dividendid. Vaevalt te mõtlesite astmelise tulumaksuga maksustada dividende ja erisoodustusi. Eiki Nestor ütles siin saalis, et dividende tuleks teie arvates maksustada nii nagu praegu. Et me üldse saaksime hakata seda küsimust arutama, on minu esimene soovitus: tehke eraldi seaduse eelnõu, aga ärge püüdke mingeid astmelise tulumaksu põhimõtteid meelevaldselt pista praegu kehtivasse proportsionaalse tulumaksu seadusesse. See ei ole lihtsalt võimalik, need on kaks täiesti erinevat maksusüsteemi!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt ma tõepoolest tahan teid kiita, et te ei piirdu lühikeste vastustega, et komisjon seda ei arutanud. Teine pluss on kindlasti see, et olete õigusanalüüsi tellinud. Samas tahan öelda, et selle ühe aasta ja üheksa kuu jooksul, mis ma olen Riigikogu liige olnud, ei ole möödunud päevagi, kus seadusi ja eelnõusid arutades ei ole vastandatud Tallinna ja muud Eestit. Mina ei ole valitud Tallinnast ja küsimust ei esita ma ka mitte seetõttu, et muretsen, kas Viljandi linn äkki midagi kaotab. Ma arvan, et siin saalis istuvad inimesed peavad kogu riigi eest seisma. Väljavaade, et 14 omavalitsust jääb suurest summast siiski ilma, ei ole päris normaalne. Või teie arvate teisiti? Kas iga rahvasaadik kaitseb teie arvates ainult oma maakonna huve?

Aivar Sõerd

Veel kord: sama küsimus oli arutusel ka rahanduskomisjonis ja Rahandusministeeriumi esindaja selgitas seda probleemi päris põhjalikult. Tegemist on tõesti olukorraga, kus ilmselt valem ei taga jah sajaprotsendist täpsust. Kompensatsioonimehhanism ei tekita olukorda, et kõik saavad 100%. Mõnedel linnadel-valdadel on väike pluss ja mõnedel väike miinus. Aga selles tabelis, mida te kasutate, on kirjas üksnes prognoos. See on ikkagi 2014. aasta prognoos, mis lähtub tänasest teadmisest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Hea ettekandja! Mulle jäi silma esmapilgul teisejärguline küsimus, aga tahaks siiski teiesuguse tippspetsialisti arvamust selle kohta. Rahandusministri ettepanekul lisati eelnõusse muudatus võõrriigi pensionäride maksustamisel. Selle mõte on kõrvaldada tulumaksuseaduse vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mille tuvastas Euroopa Kohus kohtuasjas C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik tehtud otsuses. Euroopa Kohus otsustas, et Eesti peab võimaldama kasutada maksuvaba tulu ning täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral ka mitteresidendist pensionäridele, kelle Eestis maksustatav tulu jääb alla 75% nende kogutulust. Kui hea mõte teie arvates on sellise küsimuse lahendamine maamaksuseaduses ja millised võiksid olla argumendid sellise seisukoha põhjenduseks?

Aivar Sõerd

Eelnõu, mida me praegu menetleme, ei ole ainult maamaksuseaduse muutmine, see on ka tulumaksuseaduse muutmine. Jah, see on selles mõttes hea küsimus, et otseselt tõesti ei ole tegu probleemiga, mida eelnõu põhiliselt lahendab. Aga ma ei näe ka suurt probleemi, et see kohtulahendi küsimus siin ära lahendada. Tegelikult peab õigusriik kohtuotsusest tulenevad probleemid lahendama nii kiiresti kui võimalik, ja kui see on võimalik praeguse seadusega, siis võiksime seda teha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud ettekandja! Kaks päeva tagasi toimus esimene arutelu maamaksu arvestamisega seotud probleemide üle. See korraldati lähtuvalt aruandest, mille valmistas ette Riigikontroll. Käidi välja palju olulisi tähelepanekuid, tutvustan lühidalt ühte neist. 2013. aastal rakenduv kodualuse maa maksuvabastus töötati välja kiirkorras, kuna seda nõudis valitsusliidu lepe. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja kui suurte kuludega on seda võimalik rakendada, ei tehtud. Kuidas võis juhtuda, et nii tähtis seadus, millest me praegugi räägime – tänane eelnõu on ju sellega otseseoses – võeti ilma eelneva analüüsita vastu? Lugupeetud ettekandja, te pidevalt nõuate opositsioonilt analüüse, miks te siis seda ei nõudnud?

Aivar Sõerd

Ma küllap oskaksin päris paljudele Riigikontrolli väidetele vastu vaielda, aga see arutelu riigieelarve kontrolli erikomisjonis toimus samal ajal, kui meil oli Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, ja ma kahjuks ei saanud sellel osaleda. Aga ma sain eile need materjalid ja eks ma tutvun nendega põhjalikult. Usun, et Riigikontrollil on õigus, aga paljudele detailidele tasub vaadata sellise pilguga, et võib-olla pole asi päris nii, ja vahest mõned etteheited on siiski vaieldavad. Aga jah, ma ei osalenud sellel istungil.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Austatud ettekandja! Õiguskantsler on saatnud rahanduskomisjonile märgukirja, mis puudutab nende inimeste probleeme, kes elavad majas, kus asuvad ka büroopinnad. Rahandusminister lubas anda omapoolse hinnangu õiguskantsleri ettepanekule enne, kui Riigikogu hakkab maamaksu kompenseerimist arutama. Kuuldavasti on sellest juttu olnud ka rahanduskomisjonis. Kas te palun avaksite natukene rahandusministri seisukohta selles osas?

Aivar Sõerd

Ka komisjon pöördus samasisulise kirjaga Rahandusministeeriumi poole. Aga ma tean selletagi, et Rahandusministeerium on selle küsimusega juba tegelema hakanud. Samas, nagu ma juba ütlesin, tegu ei ole põhiseadusliku probleemiga. Kõige suurem mure on praegu see, et kehtivas õiguses tuleb hakata ümber tegema ka kaasomandi põhimõtete õiguslikke regulatsioone. See teeb selle küsimuse lahendamise mõnevõrra keerulisemaks. Niisugune on ministeeriumi esialgne informatsioon. Aga ma olen üsna kindel, et me juba varsti saame ministeeriumi pakutud lahendusi rahanduskomisjonis arutada ja anname tulemustest kindlasti ka siin suures saalis teile teada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Satun pidevalt kuulma teid väitmas, et kui muudatusettepanek tehakse, siis peab olema teada, keda see puudutab, kui suur on kaasnev kulu ja kust tuleb selle katteks tulu. Samas te ise keeldute vastamast küsimusele selle kohta, et maamaksu puudutava seaduse eelnõule on lisatud maksusoodustus võõrriigi pensionäridele. Ma saan aru, et Eesti riik on pool aastat tagasi kohtus kaotanud, senimaani passiti pool aastat ja nüüd pannakse see lahendus asjasse mittepuutuvasse eelnõusse. Kui paljusid pensionäre see puudutab? Kui palju maksutulu jätab Eesti riik sisse nõudmata ja kust leitakse järgmise aasta eelarvesse sellele muudatusele kate?

Aivar Sõerd

Tegelikult saavad ka praegu mitteresidendist pensionärid, kelle Eestis teenitud tulu on suurem kui 75% nende tulust, maksuvabastuse. Küsimus oli nendes, kelle asjaomane tulu on väiksem kui 75% – see kohtukaasus lahendab seda probleemi. Tõesti, Eesti riik jäi selles kohtuvaidluses kaotajaks ja peab selle probleemi lahendama nagu õigusriigile kohane. Kohtuotsus tuleb täita nii kiiresti kui võimalik.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Lugupeetud ettekandja! Jätkan oma esimese küsimuse teemal. Riigikontrolli oluliste tähelepanekute hulgas on veel sellised järeldused. Riik ei ole maamaksu kogumiseks loonud sellist süsteemi, mis võimaldaks omavalitsustel maamaksuandmeid esitada ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Riiklike registrite baasil ei ole seadus soovitud kujul rakendatav, kuna registrid ei ole omavahel sellisel tasemel ühitatud, et iga maatüki osas maamaksuvabastuse kohaldamine või mittekohaldamine automaatselt registrites kajastuks. See tähendab, et tehniliselt ei ole rakendamine ette valmistatud ja nii ei ole olemas ka analüüsi, kui palju see süsteem riigile üldse maksma läheb. Kuidas on sel juhul võimalik, et me sellist asja üldse arutame?

Aivar Sõerd

See hind on ikkagi olemas. Te saate seletuskirjast lugeda, et infosüsteemi loomiseks eraldatakse 475 000 eurot. Väide, et infosüsteemid üldse puuduvad, ei ole päris õige. On olemas maksuameti maksumaksjate ja maksukohustuslaste register, on olemas rahvastikuregister, on kinnistusraamat, on olemas maakataster, ehitusregister, äriregister, riigi kinnisvara register. Küsimus on lihtsalt selles, et niisugune infotehnoloogiline lahendus, et nende registrite andmeid saaks kasutada automatiseeritult konkreetselt maamaksu kogumiseks, praegu Eesti riigil puudub. Aga selle loomist on alustatud. Selleks eraldatakse raha ja kui me seaduse vastu võtame, siis tekib säärase andmebaasi loomiseks ka õiguslik alus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Rein Randver

Austatud ettekandja! Praegu arutatav eelnõu puudutab väga palju kohalikke omavalitsusi ja me teame, et omavalitsused on nõudnud ka maa korralist hindamist. Viimane korraline maade hindamine oli aastal 2001. On ka nõue, et seda peab tegema iga seitsme aasta tagant. Kas seda küsimust on arutatud või koguni juba tegevus kavandatud, et maade korraline hindamine toimuks?

Aivar Sõerd

Hea kolleeg, seda küsimust me rahanduskomisjonis sellel korral ei arutanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Hea kolleeg! Kas komisjoni istungitel olid ka linnade liidu ja omavalitsuste liidu esindajad? Tahaks teada nende arvamust selle eelnõu kohta.

Aivar Sõerd

Konkreetselt selle eelnõu raames meil eraldi kokkusaamisi ei olnud. Küll on linnade liit ja maaomavalitsuste liit eelnõu menetlemise ajal valitsusele oma ettepanekud teinud ja nende arvestamisest või mittearvestamisest on meil päris hea ülevaade. Eilne arutelu rahanduskomisjonis keskendus kohalike omavalitsuste finantsjuhtimisega seotud probleemidele, aga muidugi me käsitlesime ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi küsimusi laiemalt. Konkreetselt selle eelnõu menetlemisel ei ole me eraldi nende liitudega kohtunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Hea komisjonipoolne ettekandja Aivar Sõerd! Nagu siin täna juba jutuks on olnud, räägib Riigikontrolli äsja lõppenud audit üsna põhjalikult maamaksuseaduse probleemidest. Üks, mille ta välja toob, on, et maamaksu seaduse järgi tuleb suur osa looduskaitseliste piirangutega maadest täielikult või osaliselt maamaksust vabastada. Riigikontroll toob välja, et näiteks Keskkonnaministeeriumil on oma haldusala asutuses loodud kaardirakendused, mis peaksid aitama, aga samal ajal on need rakendused ebaühtlased ja nende tulemused ei ole alati korrektsed. Hoolimata nendest kaardirakendustest on omavalitsustes kahjuks väga suuri erisusi, kuidas nad looduskaitselist maad reguleerivad, maamaksuvabastusi ja soodustusi annavad. Mis järeldusele te komisjonis jõudsite, mida saaks teha maamaksualase olukorra parandamiseks, et sellised ebaühtlused kaoksid?

Aivar Sõerd

See on muidugi tähtis probleem ja vajab arutamist, aga tänase eelnõu raamest läheb teema ilmselgelt välja. Komisjonis küsimus ei tõusetunud ja seda me ei arutanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud ettekandja! Teis peaks olema nii palju ausust, et te tunnistate, et kuigi te olete tulnud kaitsma ka pensionäre puudutavat muudatusettepanekut, ei tea te, kui suur saab olema sellega seotud kulu järgmise aasta riigieelarves ja kust tuleb katteallikas. See paneb päris mõtlema, et viimases faasis lisatakse muudatus, millega seotud kulu ja katteallikad pole teada.
Aga ka mu teine küsimus puudutab selle seaduseelnõu praaki. Nimelt oli Rahandusministeeriumil poolteist aastat aega välja töötada kompenseerimisskeem. Nüüd tuldi meie ette esimesele lugemisele eelnõuga, kus tahetakse muuta vale seadust. Tuli välja, et ei pandud tähele, et muutma peaks hoopis koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadust. Vale seadusega tuldi välja! Mis te arvate, kas see on normaalne, et ministeeriumist tuleb selline praak?

Aivar Sõerd

Ei, mul on hea meel, et rahanduskomisjon on teinud oma tööd väga sisuliselt ja parandanud selle normitehnilise vea ära. See räägib pigem meie kasuks, et me selle vea avastasime ja oleme selle korrektselt ka ära parandanud.
Mis puutub mitteresidendist pensionäride maksustamisse, siis niipalju kui Rahandusministeeriumiga on selle mõjust juttu olnud, olen mina aru saanud, et see mõju on üsna väike. Teatavasti seadus teeb vahet, kas tulu, mis Eestis teenitakse, moodustab üle 75% või alla 75% isiku tulust, nii et tegelikult ei saa see summa suur olla. Aga ma täpsustan asja ja teen Rahandusministeeriumile päringu, mis see summa on. Selgitame selle välja. Ma arvan, et see on üsna väike, aga mine tea. Samas, ega riigil ka mingeid muid variante ei ole – tegemist on ju Euroopa Kohtu otsusega. Ja kohtuotsus tuleb igal juhul täita, kui Eesti on õigusriik.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Looduskaitselise maa küsimust te ei arutanud, aga kindlasti arutasite teist Riigikontrolli viidatud probleemi. Nimelt seda, et riiklikud registrid omavahel kahjuks ei haaku ja omavalitsused ei saa riiklikest registritest teatud andmeid võtta. Riigikontrolli auditi järeldus on, et tuleb luua täiesti uus veebipõhine infosüsteem ja kulutada ilmselt üsna palju raha IT-rakendustele, mida pärast riikliku infosüsteemi käivitamist ju kasutada ei saa. Millised juhendid andis komisjon, kui te seda seaduseelnõu ette valmistasite? Teiseks: kuidas omavalitsused peaksid tuvastama maaomanikud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on maksualusel kinnistul? Kuidas tehakse kindlaks, kas sellel kinnistul ikka asub elamu tunnustele vastav hoone? Ning lõpuks, kuidas tehakse kindlaks, kes seal tegelikult elab, olgu registriandmed millised tahes?

Aivar Sõerd

See eelnõu, mida me praegu siin arutame, täpsustab, kuidas maamaksu arvestada. Seda, kuidas maamaksu andmeid eri registrite andmete põhjal kogutakse, seadus otseselt ei reguleeri. Ma olen nõus, et tõesti, seni kuni riigil ei ole süsteemi, mis ühendab rahvastikuregistri, kinnistusregistri, maakatastri, ehitusregistri ja äriregistri andmed maamaksu andmete saamiseks, on see probleem, mis tuleb lahendada. Riik hakkab sellega tegelema igal juhul ja eelnõu, mis meil siin laual on, annab säärase andmebaasi loomiseks õigusliku aluse. Riik eraldab selleks ka päris palju raha, aga see raha saab olema hästi investeeritud. See süsteem aitab tulevikus maamaksu administreerimise kulusid kõvasti kokku hoida. Ma möönan, et maamaksu kogumine on kulukam kui teiste maksude kogumine.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Aivar Sõerd! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa.

Enn Eesmaa

Head kolleegid! Ma lähtun hea kolleegi Aadu Musta ettepanekust ja tema pürgimusest näha alati detailide taga ka üldisemat pilti ning liikuda selles suunas, et tegelda harmoonilise seadusloomega. Võib-olla on mul tarvis lisaminuteid, palun kaheksa minutit!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit lisaks.

Enn Eesmaa

Kõigepealt mõni sõna sellest, milline olukord meil Eestis praegu on. Maamaksuga seonduvat reguleerib 1993. aastal vastu võetud maamaksuseadus, mille olulisimad rakendusaktid on maamaksuseaduse rakendamise kord ja kohalike omavalitsuste poolt Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise kord. Nende kohaselt kogub maamaksu kokku riik ja kannab selle täies ulatuses maa asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele. Maaomaniku makstava maamaksu suurus sõltub maa kasutamise hinnast, kohaliku omavalitsuse kehtestatud maamaksu määrast, seadusega ettenähtud maksuvabastustest ja -soodustustest ning täiendavatest maksusoodustustest, mis seaduse alusel on kehtestanud omavalitsus.
2011. aasta suvel võtsime Riigikogus vastu maamaksuseaduse muudatuse, mille eesmärk oli vabastada koduomanikud maamaksust. Seadusmuudatuse aluseks on Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programm aastateks 2011–2015. Seaduse kohaselt on maaomanik alates aastast 2013 vabastatud maamaksu maksmisest tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest, kui sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri järgi tema elukoht. Vabastuse ulatus on tiheasustusega alal kuni 0,15 hektarit ja mujal kuni 2 hektarit. Maamaksuvabastuse saamiseks koduomanikud avaldust esitama ei pea, vabastust tuleb kohaldada automaatselt, tuginedes riiklike andmekogude andmetele.
Seega tuleb vabastuse kohaldamiseks omavalitsusel enne Maksu- ja Tolliametile andmete esitamist võrrelda maakasutuse andmeid rahvastikuregistri andmetega ning kui maaomaniku elukoht asub maksustataval maal, siis selgitada ehitisregistri baasil välja, kas sellel maal asub ka hoone tunnustele vastav ehitis. Kui eelneva põhjal saab maksuvabastust kohaldada, tuleb välja selgitada, kas maaüksus paikneb tihe- või hajaasustusega alal ning vastavalt sellele maksuvaba osa välja arvutada.
Maksuvabastuse väljaarvutamise võivad omavalitsuste jaoks märksa keerukamaks muuta mitmed erijuhud, mis võivad vabastuseks kõlbliku maatüki puhul esineda. Näiteks, maatükil on liitsihtotstarve, see tähendab lisaks elamumaale ka mõni muu sihtotstarve, millele maksuvabastus ei kohaldu, näiteks 10% ulatuses on ärimaa. Või maatükist osa asub tihe-, osa aga hajaasustusega alal, mille puhul tuleb kohaldada erinevas ulatuses maksuvabastust. Osal maatükist võib olla looduskaitselise piiranguga ala, mis annab täiendava maksuvabastuse või -soodustuse. Kui kodualune maatükk on suurem kui 0,15 hektarit tiheasustuse puhul või 2 hektarit hajaasustuse puhul, tuleb välja selgitada, mil määral haakub looduskaitselise piiranguga ala nn kodualuse maksuvaba maaga. Seda pole aga võimalik teha, sest kodualuse maksuvaba maa piire pole kusagil fikseeritud.
Koduomanikke maamaksust vabastava seaduse eelnõu seletuskirjas ega selle lisamaterjalides ei olnud viidatud, milliseid arendusi on seaduse rakendamiseks vaja ning kui suured on nende arenduste loomiseks tehtavad kulutused. Viidati, et üksnes maksuhalduril on vaja teha mõningaid infotehnoloogilisi muudatusi, mis praktikas tähendas seda, et Maksu- ja Tolliamet lisas kohalikelt omavalitsustelt nõutavate andmete esitamise vormi ühe andmevälja. Rahandusministeerium tunnistas Riigikontrolli auditi käigus, et mingeid terviklikke prognoose seaduse rakendamiseks vaja minevate kulude kohta enne seaduse vastuvõtmist ega vahetult pärast seda ei tehtud.
Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu algatasid kaks Riigikogu fraktsiooni, kes esitasid selle Riigikogu menetlusse 16. mail 2011. Juba järgmisel päeval saatis Riigikogu juhatus eelnõu Vabariigi Valitsusele arvamuse küsimiseks, kes oma 26. mai istungil eelnõu toetas. Neli päeva pärast Vabariigi Valitsuse istungit, 30. mail saabus Riigikogu rahanduskomisjonile rahandusministri kiri. Rahandusminister oli Vabariigi Valitsuse istungil eelnõu toetanud, aga tema kiri viitas mitmele probleemile, mida tuleks eelnõu edasise menetluse käigus lahendada. Riigikogu otsustas siiski järgmisel päeval eelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata see edasistele lugemistele, mille eel eelnõu mõnevõrra täiendati. Seadus võeti vastu, nagu mäletate, 16. juunil ehk täpselt kuu aega pärast selle menetlusse esitamist.
Kuna eelnõu algatati Riigikogus, mitte valitsusasutustes, ei läbinud see tavapärast eelnõude kooskõlastamise ringi, mille käigus eri ministeeriumid ja muud asjasse puutuvad asutused oleksid saanud esitada eelnõu kohta oma kirjalikud arvamused. Eelnõu juhtivkomisjonina menetlenud Riigikogu rahanduskomisjon ei küsinud õigusakti mõjude kohta hinnangut ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt, kelle pädevuses on seaduseelnõu mõjude analüüsimine. Seega Riigikogu Kantseleis selle seadusmuudatuse võimaliku mõju kohta analüüsi ei tehtud.
Täna menetleme koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi eelnõu kohta 30 muudatusettepanekut, millest praegu tahaks välja tuua vaid ühe ja eriti olulise. Oleme endiselt seisukohal, et kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksuosa tuleks taastada kärpe-eelsele tasemele, milleks oli 11,93%. Alles seejärel võiks rääkida maamaksuvabastuse kompenseerimisest. Seega peaks kohalikule omavalitsusele laekuv tulumaksuosa tõusma vähemalt tasemeni 12,13%. Vaid nii realiseeruks selle eelnõuga valitsuse lubatud maamaksuvabastuse kompenseerimine. Tegelikult aga peaks kõnealune protsent olema sellestki suurem. Toon teile Narva-Jõesuu linna näite. Vastavalt rahanduskomisjoni liikmetele saadetud tabelile kaotab Narva-Jõesuu vaatamata eelnõus toodud kompenseerimisele aastal 2014 maamaksuvabastuse tõttu 2556 eurot. Maamaksuvabastuse täielikuks kompenseerimiseks peaks Narva-Jõesuu linnale koos omavalitsusele laekuva tulumaksuosa taastamisega aasta 2009 kärpe eelsele tasemele tulumaksuseaduse § 5 lõikes 1 nimetatud kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu määr kasvama 12,16%-ni. Seetõttu tegimegi 30 muudatusettepanekut, millest üks käsitleb just seda probleemi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Palun kõnepulti Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kodualuse maa maksust vabastamisega on päris palju nalja saanud. Eriti võib kaasa tunda rahandusminister Jürgen Ligile ja veel õige mitmele reformierakondlasele, kes kuidagi ei saanud nõustuda sellega, et eraisikud maamaksust vabastatakse. Ligi oli lausa, kui te mäletate, portfelli kaotamas, sest ta ei pidanud sugugi mõistuspäraseks IRL-i populistlikku valimiseelset lubadust ellu viia. Oli ju Ligi vahetult enne seda soovitanud Tallinnas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks, kui Savisaar küsis juurdetulevate kohustuste täitmiseks lisaraha, tõsta maamaksu määra 1,5%-lt 2,5%-le. Meest pani lõpuks siiski taltuma ammune suur unistus, kuidas saaks Tallinnale ja Savisaarele ära teha. Siin vahendeid ei valita, olgu selleks kas või soolise võrdõiguslikkuse seadus või mis iganes asi. Kahjuks on siiani nii oravad, Res Publica kui ka nüüdne IRL ja enam ei mäletagi, kes veel, korduvalt omast võttest selili lennanud. Kõik sellised sammud on millegipärast läbi ajaloo – meenutage kas või Arnold Rüütli vältimiseks kirjutatud uut valimiskorda, Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu mastaapset suurendamist masu tipp-perioodil, kunagist Virumaa tükeldamist eri valimisringkondadeks ja paljusid muid alatuid sepitsusi – neile endile kätte maksnud. Keskerakond on juba mitu korda saavutanud siin pealinnas absoluutse valimisvõidu ja võib valitseda täiesti üksinda, Ida-Virumaal on aga see häda, et seal ei ole isegi opositsiooni, kellega võidelda.
Eks ka maamaksust vabastamine on planeeritud ühe sammuna selleks, et 2013. aastal Tallinnas võim haarata, ja selleks pühitseb eesmärk abinõu. Selles olukorras tuleb koalitsioonil, hambad risti, ükskõik milliste erimeelsuste kiuste vägisi koos püsida ja kõik vastuolud alla neelata. Kuid vaesed sõbrad ei aimanud ette, et suurte võimetega poliitik ja seitse sammu ette nägev Savisaar ka siin nad jälle üle kavaldab. Veel enne, kui eelnõu Riigikogu saalis koalitsiooni heakskiidu pälvis, võttis pealinn  ise vastu otsuse väiksematel kruntidel maamaks kaotada ja suurematel hoopis maksu suurendada. Seda ei taha Jürgen Ligi praegu kuidagi alla neelata, unustades, et just tema ise seda Savisaarele selgituskirjas kunagi soovitas. Ja jälle omast võttest selili!
Tegelikult on asi veelgi hullem. Kui Tallinn on selle võttega võitnud, siis Eesti 59 vallas ja linnas suurendati kriisi tippajal maamaksu, sest viie rikkaima riigi poole teel olev valitsus ju kärpis omavalitsuste raha ära ja pole seda siiani kompenseerinud. Kui nüüd kodualuse maa maks kaotatakse, siis on probleem suur. Nüüd siis püütakse justkui midagi kompenseerida ja tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu protsenti 11,57-le, mis pole aga isegi masueelne 11,93% tase. Omal ajal, kui kärbe tehti, lubati endine tase hiljem taastada, st valetati, sest praegu nimetatakse seda maamaksu kompenseerimiseks ja kunagise kärpe heastamisest pole kusagil juttu.
Jürgen Ligi oskab vaid järjekindlalt ja ülbelt raiuda, et te peaksite õnnelikud olema, et midagi üldse kompenseeritakse, kuna maamaksu kaotamist polevat tema meelest tegelikult üldse vaja. Kogu sõjaplaan läks aga lõppkokkuvõttes luhta, sest tuli jällegi välja nii, et Tallinn võitis ja teised kaotasid, mis ei olnud asja eesmärk.
Mõnes kohas läksid IRL-i taustaga poliitikud koguni nii lahkeks, et kaotasid maamaksu enne Riigikogu valimisi, öeldes, et nemad alandavad kodukulusid. Nüüd näeme, mis tegelikult on juhtunud, kui palju kordi on kodukulud kasvanud! Ühes Jõgevamaa vallas oli näiteks nii, et maamaks kaotati jaanuaris 2011. Sellega vähendati eelarvet ja loomulikult ka kulusid ning elanikele olulisi tegevusi umbes 13 000 euro ulatuses. Ma toon mõned näited: keskeltläbi vähendati raha valla teede hooldusele 14%, eelharidusele 23%, puuetega laste sotsiaalkaitsele 22%, tervishoiukulusid vähendati koguni 30%, sünnitoetust 17%, koolitoetust 25%, matusetoetust 12% jne, jne. Lõpuks pidid veel vallatöötajad olema nädala kodus palgata puhkusel. Vaat niikaugele mindi populistlike lubadustega! Tähendab, ühe käega justkui antakse, teisega võetakse topelt tagasi. Tegelikult tuleb ka kõik halb endale ükskord tagasi.
Kui me eelmisel nädalal siin rahandusminister Jürgen Ligit küsimustega n-ö piinasime, siis iga teine vastus oli tal, et ta ei salli seda Keskerakonda Tallinnas ja kuidas ometi keskerakondlikust võimust Tallinnas lahti saada, et eks nad järgmisel aastal proovivad. Ma ei saa aru, millest selline viha. Tundub, justkui midagi oleks veel kätte saamata, millelegi pole veel kätt peale pandud.
Tagasitegemise soovist vabastatakse nüüd siis maamaksust riigiasutustealune maa. Loodetakse, et see lõpuks halvab pealinna, kuna just siin asub suurem osa riigiasutustest. Aga tegelikult tuleb kõik tagasi! Tallinn teeb tasuta ühistranspordi ja ma kardan, et teil saamata jääv käibemaks polegi nii väike summa. Kui ajalehtedes kirjutatakse ning me vaatame ja kuuleme muust meediast, et õhus on justkui midagi teistsugust, revolutsioonilist, midagi oleks justkui juba murdumas ja muutumas, et rahvas on silmad avanud ja hakkab aru saama paremerakondade tegelikust palgest, siis siin Toompeal on õhkkond jäisem kui kunagi varem. Ollakse nõus istuma ööde viisi, aga rahvale vastu tulla ei taheta, Keskerakonnale samuti mitte, sest seda ei luba teha kangus, trots ja viha. Ma olen siin Riigikogus olnud kümme aastat ja meenutan, et kui vanasti ka koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed nõudsid ministritelt ja kritiseerisid neid, siis praegune olukord on täiesti vastupidine – lihtsalt lojaalselt täidetakse ja kummardatakse. Praegune olukord on selline, et koalitsioonipoolel, ütlen ausalt, ei ole siin üleüldse poliitikuid, kes julgevad midagi otsustada ja teha. Sellepärast meil ongi selline tupikseis, selles ongi kogu lugu.
Vaatame, kuidas see bolševistlik loosung "Maa kogu rahva omandiks!" nüüd tegelikult valimistel toimib. Külm talv on ees, toasooja hind tõuseb, elektri hind tõuseb. Vaatame, kuidas inimesed selle alla neelavad. Ma arvan, et inimesed on kindlasti võitlusvaimu täis ja olukord ei ole enam endine. Proovige seda tajuda, see on nii. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps! Kaheksa minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Kuna võib-olla kõik Riigikogu liikmed, kes jälgivad meid tähelepanelikult arvuti või televiisori vahendusel, ei ole veel tutvunud Riigikontrolli äsja lõppenud auditiga, siis ma hea meelega tutvustan seda teile.
Riigikontrolli äsja lõppenud audit näitas, et maaomanik ei saa kindel olla, et riik küsib temalt maamaksu õige summa. Riigikontroll tuvastas kõigis auditeeritud omavalitsustes selliseid arvutusvigu, mille tõttu pidi maaomanik tasuma maamaksu õigest summast rohkem või vähem. Arvutusvigade või seaduse mitmeti tõlgendatavuse tõttu vääralt arvestatud maamaks pole küll põhjustanud riigile märkimisväärset kahju, kuid osa maksumaksjaid on selle tagajärjel saanud põhjendamatuid soodustusi või pidanud maksma vajalikust suuremat maamaksu. Maamaksuseaduse ja selle rakendusaktide kohaselt arvutab maamaksu Maksu- ja Tolliamet kohalike omavalitsuste esitatud andmete alusel. Riigikontroll analüüsis 13 omavalitsuse tegevust maamaksu arvutamiseks vajalike andmete esitamisel Maksu- ja Tolliametile ning uuris, kas riik on korraldanud maamaksusüsteemi selliselt, et oleks tagatud maamaksu õiguspärane arvestamine ja kogumine. Riigikontroll tuvastas, et Maksu- ja Tolliamet ei täida Rahandusministeeriumi teadmisel oma seadusest tulenevat ülesannet kontrollida omavalitsuste esitatud maamaksuandmeid. Vastutus maamaksu arvestamiseks vajalike arvutuste õigsuse eest on veeretatud omavalitsuste kaela. Kuigi kogu maamaksust saadav tulu kantakse omavalitsuse eelarvesse, on maamaks riiklik maks, mille kogumise eest peab vastutama riik. Riik ei ole omavalitsuste kasutusse andnud ühtseid andmebaase ega rakendusi maamaksu arvutamiseks. Kulutusi, mida omavalitsused peavad seetõttu ise tegema, riik ei hüvita. Maamaksuseaduse järgi tuleb osa looduskaitseliste piirangutega maadest täielikult või osaliselt maamaksust vabastada. Keskkonnaministeerium oma haldusala asutustega on loonud küll kaardirakendused, mis peaksid aitama piirangute olemasolu ja nende ulatust tuvastada, kuid sealsed andmed pole alati täpsed. Hoolimata nende kaardirakenduste kasutamisest või mittekasutamisest, on enamik omavalitsusi teinud looduskaitselistest piirangutest tulenevate maksuvabastuste või -soodustuste arvutamisel hulgaliselt vigu.
2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus toob valdadele ja linnadele oluliselt tööd juurde. Kodualuse maa maamaksuvabastuse seaduse eelnõu töötati Riigikogus välja kiirkorras. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliseid kulusid see kaasa toob, ei tehtud. Riiklike registrite põhjal ei saa seadust soovitud kujul rakendada, kuna registrid ei ole omavahel sellisel tasemel ühitatud, et iga maatüki maamaksuvabastuse kohaldumine või mittekohaldumine automaatselt registrites kajastuks. Praeguseks on Maa-ametile pandud ülesanne luua veebipõhine infosüsteem, mis peab valmima 2014. aasta lõpuks ja mida saab kasutama hakata alles 2015. aastast. Enne seda tuleb igal omavalitsusel leida võimalused, kuidas tuvastada maaomanikud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub maksualusel kinnistul. Veelgi enam, edasi tuleb kindlaks teha, kas sel kinnistul asub ka elamu tunnustele vastav hoone. Alles siis saab asuda maksuvabastust välja arvutama. Paljudel juhtudel tuleb selleks raha ilmselt kulutada ka mitmesugustele IT-rakendustele, mis pärast riikliku infosüsteemi käivitamist muutuvad aga täiesti kasutuks. Maksu- ja Tolliameti maamaksuandmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb omavalitsustel maksuvabastuse tõttu maamaksu saamata. Nagu ei tea keegi täpselt ka seda, kui palju kulub valdadel ja linnadel raha ja aega soodustuste väljaarvutamiseks ning milline võiks olla administratiivkulude kokkuhoid, kui omavalitsused sellest keerukast ja tihti käsitsi tehtavast registriandmete võrdlemisest vabastada.
Iga maamaksuvabastuse või -soodustuse väljaarvutamine on maamaksust teinud eri osapoolte arvates proportsionaalselt Eesti ühe kõige suuremate kuludega hallatava maksu. Riigikontrolli arvates tuleb riigil kaaluda maamaksu administreerimise lihtsustamist, maksu ümberkorraldamist selliselt, et maamaksu arvestamiseks vajalikud andmed saab Maksu- ja Tolliamet automaatselt riiklikest registritest. Omavalitsustelt tuleks Maksu- ja Tolliametil küsida vaid andmeid nende kehtestatud maksumäära ja kohalike maksusoodustuste kohta.
Riigikontroll käsitles auditis ka maamaksu maksmist maa eest, millel pole veel omanikku ega teadaolevat kasutajat. Selliste maade eest maksab maamaksu riigi nimel Rahandusministeerium. Omanikuta või kasutajata maa eest maamaksu arvutamist ei ole kuskil reguleeritud ja seetõttu ei ole maksusummat võimalik ka kontrollida. Rahandusministeerium ei ole kordagi seesuguste maade maamaksu arvutamise õigsuse üle omavalitsustega arutleda soovinud, vaid alati esitatud arvutustega nõustunud.
Riigikontroll andis auditi tulemusel soovitusi nii rahandusministrile, Maksu- ja Tolliameti peadirektorile, keskkonnaministrile kui ka Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Ministrid ning Maksu- ja Tolliamet keskendusid oma vastustes riigi loodavale infosüsteemile MAKIS, mis rakendub alates 2015. aastast ja lahendab osa aruandes käsitletud probleemidest. Samas jäävad kuni 2015. aastani maamaksu arvestamiseks tehtavad olulised tegevused, sh alates 2013. aastast lisanduv koduomaniku maksusoodustuste väljaarvutamine, endiselt omavalitsuste kanda ja riigile maksu kohta vajalikud andmed jäävad puudulikuks. Maamaks on valdade ja linnade tuluallikatest suuruselt teisel kohal üksikisiku tulumaksu järel. Kõik vallad ja linnad kokku teenisid aastatel 2007–2011 maamaksust keskmiselt 46,9 miljonit eurot aastas. See moodustas 4% nende kogutuludest ja 7% maksutuludest.
Seega on Riigikontrolli äsja lõppenud auditit Riigikontrolli tegevuse kokkuvõttena väga oluline ka meil siin seaduseelnõude menetlusel tähelepanelikult jälgida. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Palun kõnepulti kolleeg Yana Toomi!

Yana Toom

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Nagu te võib-olla teate, ma olen ajakirjanik ja seetõttu usaldan meie meediat. Seepärast, vaadates tagasi, sirvin ma alati erinevaid meediaväljaandeid, et leida sealt, kuidas kajastati sündmusi mõni kuu või aasta tagasi. Ma tahaksin teile tsiteerida paari vana uudist, vana head uudist, ütleksin.
Esimene uudis pärineb 1. juunist 2011 ja on avaldatud ajalehes Pealinn ja ka Tallinna Postimehes. Niisiis tsitaat: "Nii Rahandusministeerium kui ka Riigikogu opositsioon leiab, et seaduseparandus (Ma mõtlen kodualuse maa maamaksust vabastamist. – Y. T.) lubab iga maatükki muuta elamuks, sest inimesed hakkavad tegema suvalisi sissekirjutusi. Eelnõu ei anna maamaksuvabastust korteriühisuses elavaile inimestele. Etteheiteiks on, et eelnõu ei paku viisi, kuidas hüvitada maksutulude kaotus omavalitsustele. Samuti võib maksuvabastust saada siis, kui inimene on oma maja või korteri välja üürinud.
Vaidlusalune eelnõu on lühikese pealkirjaga: koduomanike maamaksust vabastamise seadus. Eelnõu üks paragrahv ütleb, et maksumaksja saab oma rahvastikuregistrijärgses elukohaaluses elamus maamaksuvabastuse: linnas ja alevikus kuni 1500 ruutmeetrit ja maal kaks hektarit.
"Poliitikas tuleb teha kompromisse ja selles mõttes ütlesin ka valitsusele eelnõule märkusi esitades, et kuna see on väga oluline inimestele, kellega tahan koostööd teha, siis ma ei anna sellele mittetoetavat seisukohta, aga eriarvamusel olen ma väga mitmes lõikes," lausus Ligi esmaspäeval Riigikogu ees." Me kõik teiega, head kolleegid, kuulsime seda.
Palun vabandust, nüüd mul jooksis arvuti kokku!

Esimees Ene Ergma

Võib vaikida ka.

Yana Toom

Ei, ei. "Eelmisel nädalal esitas Rahandusministeerium eelnõule vastuväited. Ligi tunnistas, et mõned laused kirjutas ta sellesse kirja isiklikult. "Olemasolevatele omanikele kindluse lisamise kõrval tõstab maksuvabastus ka maa hinda ja vähendab käivet ning seega noorte perede juurdepääsu elamumaale," seisab Ligi allkirjaga kirjas. "Seepärast oleks otstarbekas selgitada eelnõu seletuskirjas, miks ja millistel juhtudel kaalub kodukulude piiramise eesmärk üles kodu kui hüve kättesaadavuse.""
Lugedes seda eelnõu, mida me täna arutame, jõudsin ma järeldusele, et lõviosa küsimustest, mis olid püstitatud 2011. aasta juulis, on tänaseni lahendamata. Nimelt saame mina, kellel on suvila ja kellel on maa, ja mu vanemad, kellel on näiteks kaks korterit, kuulutada oma kinnisvara koduks ja selle maa kodualuseks maaks ning keegi ei saa seda kontrollida. Kui me täna esitasime härra Sõerdile küsimusi arvude kohta, siis me saime teada, et pole olemas konkreetset valemit, mille alusel neid ennustusi teha. Mis pole ka ime. Me ei suuda ette kujutada ja ei ole olemas valemit, kuidas nende n-ö libasissekirjutuste tõttu suureneb Eestimaal kodude arv sellest hetkest, kui me saame selle maamaksuvabastuse.
Mul on siin teile ette lugeda ka üks teine tsitaat. See ilmus 5. juunil 2011 jällegi ajalehtedes Pealinn ja Postimees. Uudis on pärit sellest ajast, kui mina olin Tallinna abilinnapea ja me läksime kohtusse seoses sellega, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega anti Tallinna linnale juurde uusi ülesandeid. Meie arvasime, et see ei ole päris õiglane, kuna samal ajal kärbiti ka omavalitsuste tulubaasi.
Ma palun kolm minutit lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit.

Yana Toom

"Möödunud aastal pöördus Tallinn halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega, mis Tallinnale tähendavad miljonite eurode suurust lisaväljaminekut. Omavalitsused peavad lisaks endistele kohustustele uue PGS-i nõuete kohaselt katma muu hulgas ka näiteks erakoolide halduskulud, samuti leidma raha tööõpetuseks ja huvitegevuseks vajalike vahendite soetamiseks.
Tallinna nõue lükati aga kohtus tagasi põhjendusega, et linna tulubaas on piisav, et PGS-iga seatud lisakohustust täita. Kuna aga omavalitsuste tulubaas on viimastel aastatel tegelikult oluliselt vähenenud, küsis Tallinn Rahandusministeeriumilt selgitust, kus nemad näevad võimalust PGS-is nõutud kuluartiklitele katte leidmiseks.
Oma selgituses kiitis Rahandusministeerium Tallinna rahalist seisu. "Tallinna finantsseis on 2010. aasta kokkuvõttes hea," seisab selgituses. "Linna põhitegevuse tulem on kõigi aegade paremuselt teine (ainult 2007. aastal oli see parem). Seega on 2010. aastal linn saavutanud suurema finantsvõimekuse investeeringute tegemiseks ja kohustuste teenindamiseks.""
Selgituses küll mööndi üht-teist, aga lõpus oli selline soovitus: "Linna head finantsvõimet iseloomustab suutlikkus kasvatada linna reserve 2010. aastal 0,3 miljardi krooni võrra." "Edasi märgitakse selgituses, et omavalitsusüksuse tulud ei pea ju koosnema üksnes riiklikest toetustest ja maksude laekumisest: "KOV-il on võimalik leida täiendavaid lisatulusid. Näiteks on Tallinna linnal võimalik suurendada tulusid maamaksu laekumisest. Tallinnas on maamaksumäär 1,5%, kuid seadus võimaldaks neil seda suurendada 2,5%-ni."" Tsitaadi lõpp. Selgitusel on Jürgen Ligi allkiri.
Teate, austatud rahvasaadikud, ma olen siin Riigikogus suhteliselt uus liige, aga mul on tõsine mure oma ja ka teie tervise pärast, sest olukord on, ma ütleksin, skisofreeniline. Ma tänan teid!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun järgmisena kolleeg Ester Tuiksoo! Kaheksa minutit.

Ester Tuiksoo

Väga austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kodualuse maa maamaksuvabastuse eelnõu on küllaltki toorelt ja rutakalt ette valmistatud. Nagu selgub ka Riigikontrolli auditist, on maamaksu kogumise süsteem vildakas, maamaksu kogumisega tekkis kõige enam probleeme looduskaitseliste piirangutega maadel. Osa maksumaksjaid on väära arvestuse tagajärjel pidanud maksma vajalikust suuremat maamaksu või saanud põhjendamatuid soodustusi. Riik on jätnud kohalikele omavalitsustele üpris palju tööd ja vastutust, ka arvutuste tegemise. Seetõttu sõltub valesti arvutamine paljuski maamaksu maksjast endast. Maamaks on aga oluline tuluallikas kohalikele omavalitsustele, 2007. aastal oli see 47 miljonit eurot aastas.
Kodualust maad maamaksust vabastades jäeti analüüsimata, kas riiklikud registrid üldse võimaldavad seadust soovitud kujul rakendada. Nimelt tuleb vabastuse kohaldamiseks kohalikul omavalitsusel võrrelda enne Maksu- ja Tolliametile andmete esitamist maakasutuse andmeid rahvastikuregistriga. Kui maaomaniku elukoht asub maksustataval maal, siis tuleb selgitada ehitusregistrist, kas sellel maal asub ka hoone. Kui eelöeldu põhjal saab maksuvabastust kohaldada, tuleb välja selgitada, kas maaüksus asub haja- või tiheasustusega maal, ja siis vastavalt sellele arvestada maksuvaba osa.
Koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu seletuskirjas ega ka lisades ei ole sõnakestki juttu, milliseid arendusi on seaduse rakendamiseks vaja ja kui suured võivad olla kulutused nende rakenduste loomiseks. Rahandusministeerium on auditi käigus tunnistanud, et mingisuguseid terviklikke prognoose seaduse rakendamiseks vajaminevate kulude kohta enne seaduse vastuvõtmist ega pärast seda ei tehtudki. Seadus võeti vastu aga juba 2011. aasta juunis. Kuna seadus algatati Riigikogus, mitte ministeeriumis, siis ei läbinud seadus ka ministeeriumide tavapärast kooskõlastusringi, mille käigus asjaosalised ja ministrid oleksid saanud eelnõu oma ettepanekute ja arvamustega täiendada. Arvamust ei olevat küsitud ka Riigikogu Kantseleilt, kelle pädevuses on seaduseelnõude mõjude analüüsimine.
Seadusmuudatus oli selle seletuskirja põhjal ajendatud Tallinna koduomanike suurest maksukoormusest ja debattides keskenduti alati Tallinnale. Samas pole just Tallinnas probleeme seaduse rakendamisega ja ka teistes suuremates linnades neid ei esine. Probleemid tekivad väiksemates omavalitsustes, kus on küllaltki palju koduomanikke nii tihe- kui ka hajaasustusega aladel, kelle kinnistud on valdavalt suuremad kui maksuvabastuse ulatus. Regionaalminister oleks pidanud seaduse menetlemisel sellised puudused välja tooma ja otsima võimalusi probleemide lahendamiseks.
Pärast seadusmuudatuse vastuvõtmist tegi Rahandusministeerium ettepaneku, et maamaksu paremaks haldamiseks on riigil otstarbekas luua riigi infosüsteem. Seda on kavandatud teha alles 2014. aasta lõpuks, mis tähendab, et enne 2015. aastat seda infosüsteemi kasutada ei saagi. Nii kaua tuleb omavalitsustel iseenese tarkusest välja selgitada koduomanikud ja ka nende kodu aluse maa pindala. Ma küsisin ka komisjoni ettekandjalt, miks korrektse infosüsteemi tegemine nii hiljaks on jäetud. Kuna 2011. aastal oli juba koalitsioonilepingus kirjas, et niisugune kodualuse maa maksuvabastus tehakse, siis oleks võinud ju õigeaegselt rakendada kõik jõud ka infosüsteemi loomiseks. Siin on järjekordselt pandud ülesanded kohalikele omavalitsustele, aga nagu ikka jäävad ülesannete täitmiseks vajalikud kulud omavalitsuste kanda ja selleks vahendeid ei eraldata. Seda kinnitas ka muidugi komisjoni ettekandja.
Üks kurblooline tagajärg on see, et kodualuse maa maksuvabastusega kaasneb omavalitsustes kuni 2,5%-line maa maksustamise hinna tõstmine aastas. Kahjuks on esimeseks maamaksu suurendamise ohvriks just nimelt põllumehed, kes on sunnitud jälle rohkem maamaksu maksma, sest üldjuhul on volikogud sellised otsused juba kiiresti vastu võtnud. Sellist maamaksu tõusu lubab maamaksuseaduse § 5 lõige 1.
Üks selle seaduse suur puudujääk, mille Riigikontroll välja tõi, on veel see, et maamaksu ei pea tasuma ka avalikus kasutuses oleva maa eest. Kui osa maaomanikule kuuluvast maast on avalikus kasutuses, tuleb see osa maamaksust vabastada. Seadusega ei ole aga täpselt öeldud, mida avaliku kasutuse all silmas pidada. Kohalikel omavalitsustel tekib veel ka õigustatud küsimus, kas maamaksust tuleb vabastada avalikus kasutuses olev erateealune maa või avalikus kasutuses oleva liivaranna alune maa. On tehtud kindlaks, et selle väljaarvutamine läheb omanikule rohkem maksma, kui on selle maa pealt makstav maamaks. Samas suurendavad sellised küsimused kohalike omavalitsuste halduskoormust.
Jõuame jällegi selleni, et kui omavalitsusel puudub selline tugi infosüsteemi näol, siis tal kulub endal nende andmete väljaselgitamiseks rohkem jõudu.
Nii et tegelikult on see seadus hästi toores ja korralikult ette valmistamata. Selle seaduse poolt kindlasti ei saa olla. Tänan teid tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Tänan! Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma palun kaheksa minutit oma ettekandeks!

Esimees Ene Ergma

Kaheksa minutit.

Heimar Lenk

Head kolleegid, kes me oleme siin saalis ja kes meid tubades jälgivad, head stenogrammi lugejad võib-olla isegi aastate pärast! Sel hetkel, kui ma siin puldis olen, on kell veerand kümme õhtul, on aasta 2012 ja on 5. detsember.
Riigikogu võttis 16. juunil 2011 vastu maamaksuseaduse muudatuse, millega alates 1. jaanuarist 2013 vabastatakse maamaksu tasumisest maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maamaksuseaduses sätestatud vabastuse ulatus on maatulundusmaa osas seotud õuemaa kõlvikuga, öeldakse seaduses. Eelnimetatud maksuvabastuse rakendamisel väheneb kohaliku omavalitsuse üksusele makstav maamaksust laekuv tulu. Tulenevalt eeltoodust tõstetakse kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu määra ulatuses, mis kataks maamaksuvabastuse tõttu kohaliku omavalitsuse üksusel saamata jääva tulu. Ma tsiteerisin seda, mis on öeldud 2011. aasta juunis tehtud seadusmuudatuse kohta. Täna on meil 2012. aasta 5. detsember. Vaadake, head kolleegid, kuidas me teeme seadusi ja kuidas me vormistame Eestit edasi viima pidavate dokumentide sisu! Me oleme täna siin selleks, et sedasama vildakat seadust parandada, seda muuta ja paremaks teha.
Riigikontrolli väitel teevad kohalikud omavalitsused maamaksu arvestamisel vigu ja riigil puudub ühtne andmebaas kodualuse maa maksuvabastusele üleminekuks. Seda ütleb siis Riigikontroll täna. Tuletame meelde, mis oli meil 16. juunil 2011. Meil olid olnud Riigikogu valimised, kus Isamaa ja Res Publica Liit tuli valijate ette oma voldikutega, milles oli öeldud, et nemad viivad kodukulud alla. Mul on praegu koduses arhiivis meie lugupeetud spiikri Ene Ergma allkirjaga üleskutse või buklet, kus on öeldud, kuidas Eesti elu läheb lähemal ajal paremaks, kodualuse maa maksu ei tule maksta. Sellele lisaks jagati laiali lugematu hulk põlvikuid, sokke ja sukki, ma ei tea, kas püksikud olid ka seal hulgas, igal juhul sallid olid kindlasti. Ma mäletan, et Lõuna-Eestis isegi mulle päris lähedased inimesed ütlesid, et ei tea, keda nüüd valida, vaata, proua Ergma lubab meile sukkpükse. Ma ütlesin, et sukkpükse ei ole, seal on sallid. Nii mõnigi inimene läks ja valis selle erakonna.
Nüüd me siis klaarime neidsamu valimislubadusi Riigikogu saalis. Minu selja taga istub seesama proua, kes andis need lubadused, kes juhatab täna istungit ja ütleb, et ei tea, mida siis teha, kuidasmoodi teha paremaks seda seadust, millele Riigikontroll on hukutava, kui mitte hävitava hinnangu andnud. Riigikontrolli auditis on öeldud, et 2013. aastast rakendatav kodualuse maa maksuvabastuse seaduseelnõu töötati välja kiirkorras. Täpselt nii see oli, me mäletame seda. Kuna seda nõudis valitsusliidu lepe, nagu ütleb Riigikontroll. Riigikontrolli avalikustatud auditi kohaselt ei ole tehtud ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliste kuludega on seda võimalik rakendada. Auditis leitakse veel, et riiklike registrite alusel ei ole maamaksuvabastus soovitud kujul veel rakendatav. Registrid pole ühitatud niiviisi, et iga maatüki maksuvabastuse kohaldamine või maksu kohaldamine automaatselt kajastuks. Vaadake, millist kriitikat on Riigikontroll teinud! Me oleme kuulnud siitsamast puldist nii mõnegi inimese ja ettekandja esituses Riigikontrolli aadressil tehtud kriitikat, et kas me saame neid auditeid ja ettekandeid tõsiselt võtta. Ma ütleksin niimoodi: Riigikontroll on sama pädev organ nagu Riigikogu, kus me praegu esineme, ja Riigikontrolli auditeid tuleb võtta väga tõsiselt. Minu meelest me oleme jõudnud päris tupikseisu, kui Riigikontrolli audit ütleb välja, et maamaksu arvestamisega on seotud suured probleemid Eesti riigis.
Nüüd ma tahaksin sellesama valitsuserakonna käest, IRL-i käest, kes tuli välja kõlava loosungiga "Kodukulud alla!", küsida: kuhu te olete sellega jõudnud? Ei taha hakata uuesti tsiteerima neid Ene Ergma allkirjaga valimisbuklette, et valige meid, siis läheb elu paremaks. Nüüd me näeme, et selle elu paremaks tegemise tõttu on vaja istuda ööistungitel Riigikogus ja püüda kuidagimoodi parandada seda vigast seadust, neid vigaseid, ma ütleksin, invaliidseid otsuseid, mida see partei tegi selleks, et saada valimistel hääli. Kuid häältesaak jäi sellele vaatamata siiski üsna kesiseks. Nüüd nende loosungitega enam kuhugi ei lähe, sest kõik on aru saanud, et see oli täielik bluff. Riigikontroll ütleb otse, et riik ei ole maamaksu kogumiseks loonud sellist süsteemi, mis võimaldaks omavalitsustel esitada maamaksuandmeid ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Siit tekib küsimus, kus on vastutus, kus on Riigikogu spiikri vastutus selliste valimislubaduste andmise eest, kus on selle erakonna vastutus, kui välja tullakse selliste lubadustega, mida Riigikogu peab pärast valimisi, poolteist aastat hiljem kohendama, parandama, upitama ja kuidagiviisi muutma, et me saaks selle asja ehk kuidagimoodi ellu rakendada, et inimesi mitte nii palju petta, kui oli kavas, ja jätta endast vähegi parem mulje.
Vaadake, head kolleegid, mis toimub elektri hinna n-ö muutumisega uuest aastast ja nn elektrituru avamisega! Vaadake, mis on juhtunud! On tekkinud üleriigiline paanika. Siinsamas on IRL-i minister Juhan Parts. Ta ei suuda vastata siit puldist, miks selline vildak programm on ellu viidud, miks rahvale on valetatud, et elektriturg avaneb. Tegemist on lihtsalt elektri hinna tõstmisega. Täpselt sama oli ka maamaksu muutmise programmiga. Tegemist on olnud lihtsalt valijate petmisega. Selle eest paluks IRL-il anda vastust Eesti rahva ees! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun järgmisena Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Proua esimees! Head kolleegid! Poliitiline võitlus on ühiskonna möödapääsmatu osa. Kurb on see, kui poliitilise võitluse objektiks muutub maksusüsteem. Kogu sügava lugupidamise juures seitse aastat Eesti Vabariigi peaminister olnud Andrus Ansipi vastu, keda ma olen täna siin Riigikogus ka juba tsiteerinud, ütlen, et hinges võib ju nõustuda sellega, et Eestil on läinud hästi. Hinges võib ju nõustuda sellega, et meil on tasakaalus riigieelarve ja me võime Euroopas selge pilguga teistele otsa vaadata. Nõustuda võib sellega, et ettevõtluskeskkonnas kehtib tulumaksuvabastus, juhul kui kasum reinvesteeritakse ettevõttesse ehk luuakse uusi töökohti, arendatakse firmat. Maksu tuleb maksta ainult olukorras, kui sa võtad kasumi välja, ja see on täiesti mõistlik. Õnneks ei ole Eestis kehtestatud automaksu – autokollektsionäärina erutaks see mind väga. Õnneks ei ole Eestis kehtestatud kinnisvaramaksu. Elu aeg ausalt töötanud inimesena mul tõesti on natuke kinnisvara.
Aga maamaksuga on läinud nüüd küll niimoodi, et see on viimastel aastatel olnud üks kohutava kempluse tallermaa. Maamaks oli mingi ajani täiesti mõistlik, intelligentne, läbinähtav ja selgesti arusaadav maks, kuigi maaomanikuna võiksin ma küsida, miks riik minu maa pealt üldse raha korjab. Aga riigil on raha vaja ja lojaalsete kodanikena saame kõik ju ühtviisi aru, et riigi rahavajadust on sellise selge maksu kaudu väga mõistlik rahuldada. Kuid vaadake, mis on juhtunud. Juhtunud on see, millest keegi enam valjusti rääkida ei taha: kõrge poliitilise positsiooniga inimeste tüli tagajärjel on maamaks muutunud sisuliselt ebastabiilseks, kuskiltmaalt isegi natukene naeruväärseks. Need poliitilised jõud, kes proovivad maamaksu enda populistlike valimislubaduste vankri ette rakendada, on ju tegelikult läinud vastuollu põhiliselt sellega, mida me oma maksusüsteemi puhul suures osas taotleme: et see oleks lihtne, läbinähtav ja stabiilne. Andke andeks, aga maamaksuvõitlus on olnud kõike muud kui stabiilne! Ja millest see siis pihta hakkas? See hakkas pihta sellest, et mingisugustel tarkpeadel tuli korraga mõte, et läheme valimistele välja kodualuse maa maksuvabastusega. Loomulikult, ma möönan, et mõnes Eesti piirkonnas maksidki inimesed kodualuse maa eest liiga palju. Ütleme, hea kolleegi Erki Noole Kadrioru maamaks oli tõesti ränk. Aga ma väidangi seda, et riik kehtestab ju maa maksustamishinna, kuid riik ei kasutanud seda instrumenti ehk riik käitus mugavalt. Tal ei olnud vaja sekkuda. Kohalik omavalitsus, kelle jaoks sel maksubaasil on suur tähtsus, kasutas loomulikult oma šanssi. Ja siis läks teineteisele ärategemiseks, tekkis kodualuse maa maksuvabastus ...
Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Esimees Ene Ergma

Jah, kindlasti. Kolm minutit juurde.

Aivar Riisalu

Ja siis läks selliseks keskvõimu ja Tallinna Linnavalitsuse omavaheliseks võitluseks, mis on tänaseks päädinud sellega, et nüüd ei hakka teatud riigistruktuurid siis enam maamaksu maksma. Valitsusel on loomulikult õigus neid reegleid kehtestada. Aga neid reegleid kehtestatakse ju, oleme ausad, siiski valdavalt jällegi Tallinna-suunaliselt. Ma tunnistan otse ja ausalt, kuna ma räägin siin praegu kui kodanik, kui Riigikogu liige, kellel on mitme tuhande inimese antud mandaat: ma olen mures. Ma olen mures, et kitsal ringil on võimalik moonutada normaalset maailma, sellepärast et nemad teevad otsuseid, nemad teevad seadusi. Palju on ette heidetud, et Tallinnas on kehtestatud suhteliselt kõrge maamaks. Sellel oli omal ajal ju selge eesmärk: kanaliseerida Tallinna linn. Ma tunnistan, et üks minu elupaik asub Tallinna kesklinnas, ning tõepoolest, minu maja juurde tehti üle kahe meetri laiune ja üle kahe meetri sügavune paekivitranšee, et tuua minu ja veel mõne üksiku majani vesi ja kanalisatsioon. Tunnistan ausalt ja otse, et ma ise ei oleks seda mitte kunagi suutnud teha, aga Tallinna linn suutis ja kanaliseeris selle piirkonna. Nüüd heidetakse ette, et ta lubas maamaksu alla lasta, kui see tehtud saab. Jah, tõepoolest lubas. Aga kas riik on täitnud oma lubadusi? Ma ei räägi enam üksi Tallinnast, vaid Eestist tervikuna. Kriisisituatsioonis, kus kohalike omavalitsuste tulubaas on löögi all, on see võitlus läinud riigi ja kohalike omavalitsuste vahele, mis justkui oleksid kaks eraldi leeri. Olgem ausad, tegelikult see ju nii ei ole. Kohalik omavalitsus on inimeste jaoks lihtsalt kohapealne organ, mille kaudu oma elu korraldada, et ei tekiks lõputut anarhiat, et ehitan, kuhu tahan, teen, mis tahan, vaatan ise, kuidas saan. Kohalike omavalitsuste ja riigi omavaheline vastandumine selles maamaksuvõitluses on minu meelest läinud selgelt inetuks. Minu meelest kõige naljakam asi, mida ma oma suhteliselt tagasihoidliku poliitikukarjääri ajal olen näinud, oli see, kui siinsamas saalis tehti Tallinna Linnavolikogu suuremaks, et Edgar Savisaar ei saaks võimule. Mis sellest siis paremaks läks? Tegelikult kulutati ära terve jupp raha ja see on kõige totram näide kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahelisest kiskumisest.
Ma olen päris õnnetu, sest paistab, et ega maamaksu triangel ei ole sellega veel lõppenud. Ma küsin nüüd omakorda: kas peaks algatama eelnõu, et näiteks kaitseväe polügoonid võiksid olla maamaksust vabastatud? Keda me siis petame? Kas petame NATO-t või? Me oleme lubanud ju ausalt ja ühetaoliselt 2% SKT-st kaitsekuludesse panna. Tegelikult me oleme läinud sellele teele, kus loetelu võiks lõputult jätkata, jätkata ja veel kord jätkata.
Head kolleegid nii opositsioonist kui koalitsioonist! Ühetaoline, läbinähtav ja mõistlik maksusüsteem võiks olla ühe stabiilse riigi vääramatu osa. Ma tahan, et me teeksime selles valdkonnas vähem lollusi ja paneksime vähem teineteisele ära, sest inimesed ootavad meilt selget ja ilusat maailmapilti!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Kaheksa minutit.

Mihhail Stalnuhhin

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pean ütlema, et ei saa jätta tegemata üht lühikest sissejuhatust seonduvalt selle seadusega. Tänane hommik algas minu jaoks ühe väga kurva uudisega. Päike särab, lumi väljas, tulemas on tore päev ja ees on terve öö sellist töist entusiasmi, aga siis sa teed Delfi lahti ja äkki saad sealt teada, et selle aasta kümne kuuga on sündinud tunduvalt vähem lapsi kui eelmise aasta kümne kuuga. Kui ma õigesti mäletan, siis 500 last vähem. Surnud on, vastupidi, 1000 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Seejuures peaks iive veel neli või viis aastat olema positiivne, sest praegu on sünnituseas need põlvkonnad, kes on sündinud 1980. aastatel. Siis sündis Eestis iga aasta 23 000, 24 000, 25 000 inimest. See aeg, mil hakkas sündima 12 000 aastas, tuli 1993.–1994. aastast alates. Ja äkki saame teada, et demograafiline auk tuleb 5–6 aastat varem sellest, mida võis ennustada. Mis on selle põhjus? See võib olla ainult üks: riik jääb inimestest tühjaks, inimesed sõidavad välismaale ja jäävad sinna pikemaks ajaks. Sõidavad just need, kellelt Eesti võiks oodata laste sündi.
Täna oli mul järjekordne kohtumine siin Riigikogus. Tulid vanemad inimesed, üks pensionäride ühendus. Ma esitasin ühe küsimuse, mis mul on sellel aastal muutunud kohtumistel inimestega, massikohtumistel traditsiooniliseks. Ma palusin sõrmedel näidata, mitu nende lähisugulast on Eestist lahkunud. Kui ma küsisin seda maikuus Sillamäel, kus kohal oli 23 inimest, siis näidati üle 30 sõrme. Ida-Virumaal on veidi kehvem olukord, mitte veidi, vaid tõesti kehvem olukord kui Tallinnas, aga Tallinnaski oli nii, et inimesi oli kohal umbes 25 ja sõrmi oli üleval 16. Inimesed kaovad, inimesed sõidavad ära. Üks väga tõsine põhjus on need seadused, mida meie siin Riigikogus vastu võtame, ja see, kuidas me neid vastu võtame. See on ka üks põhjus, et me võtame neid vastu aju ühe poolega. Sest kui siia vaadata, siis tegelikult on see ju üks peaajumudel, küsimus on ainult selles, et üks pool ei lase teisel seadusloomest osa võtta. Kui te amputeerite inimesel pool aju, kui teovõimetuks ta siis peale seda muutub?
Ma olen 1999. aastast korduvalt siin olnud ja võin väita, et IX Riigikogus tegid koalitsioon ja opositsioon koostööd. Praegu seda ei ole ja võetakse vastu seaduseelnõusid, mis, nagu hiljem Riigikontrolli aruandest selgub, ei ole läbi mõeldud, mille kohta ei ole tehtud analüüsi. Aga mida te tahate seadusest, mis algab sellise eelnõuga? Teate, see on üks kõige huvitavam paber, mis mul siin laual on olnud. See on eelnõu 51 seletuskiri esimesel lugemisel. Tõenäoliselt te mäletate seda. Ma loen siit ette ühe lõigu, kusjuures täpselt nii, nagu see siin kirjas on. Püüdke mõista, et need ei ole minu keelevead, ma loen teile ette, mida on siia kirjutanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ennekõike. Nii et praegu tuleb tsitaat: "Eelnõu toob maamaksu kaotamine ning koduomanikuks olemise soodustamine näol kaasa mitme positiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Eelnõu vähendab survet sotsiaalhoolekande süsteemile vähenevat survet, laste arvu seost elamispinna ruutmeetrite arvuga ning põlisasumite säilimist." Kui te suudate siit midagi aru saada, siis ma õnnitlen teid, sest seniajani pole sellest mitte keegi  aru saanud. Sellise praagiga tullakse siia, sellest tehakse üks seadus, sellega minnakse edasi, ja ühel toredal hetkel me saame siis kätte Riigikontrolli ettevalmistatud dokumendi, kus on tehtud järgmised tähelepanekud, mida on lihtsalt võimatu ümber pöörata: "2013. aastast rakenduv kodualuse maa maksuvabastus töötati välja kiirkorras, kuna seda nõudis valitsusliidu lepe. Ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliste kuludega on seda võimalik rakendada, ei tehtud. Riiklike registrite baasilt ei ole seadus soovitud kujul rakendatav, kuna registrid ei ole omavahel sellisel tasemel ühitatud, et iga maatüki osas maksuvabastuse kohaldamine või mittekohaldamine automaatselt registrites kajastuks." Lihtsas keeles öeldes: tehnilist baasi ei ole mitte mingit. See, mida  kolleeg Sõerd meile siin jutustas, püüdes tõestada, et see nii ei ole, on puhas vale.
Riigikontroll on teinud veel ühe tähelepaneku ja pöördunud sellega rahandusministri poole. Riigikontroll soovitab rahandusministrile, et kohalikele omavalitsustele tuleks tagantjärele kompenseerida kõik seaduse rakendamiseks tehtud põhjendatud kulutused. Neid kulutusi oli, on ja tuleb veel massiliselt. Kuna siin on muutunud normaalseks, et  komisjonist ei tooda välja mitte ainult seda jama, mida seal mõnikord räägib minister, vaid ka seda, mida on rääkinud Riigikogu liikmed, siis ma tuletan meelde seda vaidlust, mida minister Ligi meil rahanduskomisjonis pidas seoses selle eelnõuga, nimetades seda idiootsuseks. Nii et idioodilt ei sünni midagi peale idioodi. Idiootsusest ei saa muud kui järgmist idiootsust, mille puhul ma õnnitlen valitsuskoalitsiooni.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb! Kaheksa minutit.

Valeri Korb

Proua juhataja! Head kolleegid! Minu hommik ei alanud nii, nagu see algas täna kolleeg Stalnuhhinil, st uudistega demograafilise olukorra kohta. Ma püüdsin eile süveneda sellesse küsimusse, mis on seotud just maamaksu ja siin vastuvõetava dokumendiga.
Pean ütlema, et viimastel aastatel on palju arutatud selle üle, kas maamaks on vajalik, ja tõstatatud küsimust, kas ta täidab piisavalt oma ülesannet. Küsimusi on päris palju ja see tähendab, et selle sfääri ja selle seadusega ei ole meil kõik okei. Sel teemal on sõna võtnud paljud riigitegelased ja paljude organisatsioonide esindajad. Me mäletame, et maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks ja maksustamishinna panevad paika maa korralised hindamised. Hindamised toimuvad, nagu me teame, Vabariigi Valitsuse määratud hindamisaastal. Kes armastab statistikat, siis ma võin öelda, et maade hindamist on Eestis läbi viidud kolmel korral, 1993., 1996. ja 2001. aastal. Täna kehtivad 2001. aastal tehtud maa hindamise arvud. See tähendab, et rohkem kui kümme aastat ei ole riik selles suunas midagi teinud. Ma mõtlen, et on aeg sellega tegelda.
Veel üks väike tähelepanek. Me teame kõik, et maamaksu määra kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu vahemikus 0,1–2,5% maa maksustamishinnast, ja seda võib valla või linna volikogu teha ainult maksustamisaasta 31. jaanuarini. Ütleme, et maamaksu küsimus ei ole lihtne. Ma vaatasin läbi seadused, mis on seotud maamaksuseadusega, ja ma võin jälle öelda neile, kes armastavad statistikat, et riiklikke õigusakte, mis on seotud maamaksuseadusega, on 21 – maamaksuseadus, maa hindamise seadus, maareformi seadus, looduskaitseseadus ja kõik need, mis on seotud selle teemaga, mida me tänasel päeval arutame. Suurte linnade kohta võib öelda, et meie pealinnas Tallinnas on võetud vastu neli akti, millega võib neid küsimusi reguleerida. Need, kellel on huvi, võivad seda vaadata.
Head kolleegid! Minu üks täna ettekandjale esitatud küsimus oli seotud maamaksuga ja kinnisvaramaksuga, millest on palju räägitud. On tõstatatud küsimus, kas asendada maamaks võib-olla kinnisvaramaksuga. Rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud Euroopa kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressi raportis Eesti parlamendile ja valitsusorganitele oli tehtud ettepanek muuta õigusakte ja praktikat, mis on seotud maaseadusega. Pakuti, et tulevikus peaks kohaliku omavalitsuse käsutuses olevate omavahendite osakaal olema suurem, et nende suutlikkus saada tulu kohalikest maksudest peaks kasvama. Raportis oli välja toodud, et omavalitsusüksuste tulubaasi tugevdamiseks võiks kehtestada uut tüüpi kohaliku maksu või muuta olemasolevaid. Muidugi, kui rääkida maamaksu küsimusest kohalike omavalitsuste vaatevinklist, siis täna sunnib maamaks kohalike omavalitsuste juhte, neid, kes juhivad meid, meie valdu ja linnu, eri positsioonidele asuma. Valitsuse suund kaotada 2013. aastast kodualuse maa maks ja kompenseerida seetõttu saamata jääv tulu kohalikele omavalitsustele neile tulumaksust laekuva osa suurendamise kaudu, tekitab neis erinevaid tundeid. Teame, et 2013. aasta jaanuarist on inimesed vabastatud kodualuse maa eest maksu tasumisest. Ma võtsin ja kirjutasin ühest artiklist välja, mida siis räägivad kohaliku omavalitsuse juhid. Esiteks, et niisugune plaan on päris tugev löök omavalitsuste rahakoti pihta ja maamaksu kaotamine inimestele palju ei anna. Järgmine kohaliku omavalitsuse juhi arvamus on, et omavalitsustel tõmmati neile laekuva tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le ja nüüd siis otsekui taastataks endine olukord, aga maamaks on ära võetud. Kolmas arvamus: selline otsus võeti vastu Tallinna linna ja Eesti riigi vaheliste tülide taustal. Ka väga tähtis aspekt ja sellest võib mõelda päris palju. Järgmine sõnum: kunagist omavalitsustele laekuva tulumaksu osa vähendamist ja maamaksu kompenseerimist tuleks kindlasti eraldi vaadata. Ja viimane, mis ma tahaksin välja tuua (neid arvamusi on liiga palju, et kaheksa minuti jooksul, mis mulle on lubatud, nendest kõigist rääkida) – summad on suhteliselt väiksed, jama aga palju.
Ütleme ausalt, et olukord maamaksuga tekitab palju-palju küsimusi maksusüsteemi kohta tervikuna. Maamaks on ainult üks maks. Kui vaadata asja laiemalt, siis tuleb välja, et meie riik polegi tegelikult madalate maksudega riik. Eesti maksukoormus jääb Euroopa Liidu riikidest alla vaid Itaaliale. Meie maksukoormus on natuke rohkem kui 67%. Torkab silma, et kaudsete maksude osakaal on Eestis, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ülisuur – 19,9%. Meile järgneb Island 12,8%-ga, vahe on 7%. See on minu meelest meie valitsuse superidee: kuna ta teab, et vaeselt rahvalt on kasumi kaudu raske raha kätte saada, siis tuleb see võtta kaudsete maksude abil. Igaüks meist ostab leiba, elektrit, mille hind nüüd üles läheb, soojust ja bensiini. Siin peab aga kohe rääkima kõige tähtsamast probleemist: tuleb hüppeline hindade tõus. Tänasel päeval on kohalikul omavalitsusel väga vähe võimalusi kaasa rääkida oma eelarve täitmises või parandamises. Praktiliselt kõik maksud on keskvõimu käes ja on varsti kohaliku omavalitsuse maastikult kadunud. Väga kahju!
Meil on vaja täna arutada teisel lugemisel ka seaduseelnõu 310. Selles kehtestatakse tasumäära protsent, mis läheb kaevandusala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, ja võib öelda, et 3–4 aastat seda sissetulekut on mõne kohaliku omavalitsuse jaoks olnud hea aeg. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Lauri Laasi! Kaheksa minutit.

Lauri Laasi

Austatud kolleegid! Ma pean tunnistama, et mind häirib tugevalt algpõhjus, miks me oleme selle eelnõuni jõudnud. Nimelt ei ole eelnõu 299, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu minu arvates ei riigimehelik ega ka vastutustundlik. Oma kriitikaga viitan siinkohal eelkõige eelnõu 299 eelkäijale, kurikuulsaks saanud seaduseelnõule, mis kandis numbrit 51. Esimeses variandis kandis see nime "Koduomanike maamaksust vabastamise seadus". Olen olnud Riigikogu liige juba mõnda aega ning ausalt öeldes pole ma näinud ühtegi teist eelnõu, mis oleks olnud niivõrd populistliku alatooniga.
Nüüd võiksid ilmselt mõned staažikad kolleegid lisada kehvade seaduste nimekirja veel paar väga negatiivset näidet. Siinkohal meenub näiteks kobarseadus, kus soolise võrdõiguslikkuse seadusele poogiti otsa Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu suurendamine. Ma tahaks küsida, mida paganat on soolisel võrdõiguslikkusel seost Tallinna Linnavolikogu liikmete arvuga. Nagu me siin kõik võime tunnistada, nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olijad, tegelikult ju mitte mingit. Muidugi, asi oleks olnud vormiliselt enam-vähem arusaadav sellisel juhul, kui seadus oleks sätestanud, et mandaadid jagunevad pooleks, pooled naistele, pooled meestele. Aga lõppkokkuvõte tuli välja selline, et sellise halva seadusloome läbisurumine omal tigedal eesmärgil ei täitunud ja Keskerakond jäi Tallinnas ilmselt Urmas Reinsalu kurvastuseks võimule. Rahvas näitas taas kord, et linn on tema meelest hästi juhitud, ja pikendas Keskerakonna mandaati linna juhtimisel.
Veel tuleb mulle eelmisest aastast meelde seaduseelnõu 100, esialgse pealkirjaga "2012. aasta riigieelarve seadusega seonduvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu". Kui seesugune pealkiri tänaval suvalisele inimesele ette lugeda, siis ilmselt vaataks ta ettelugejale sügava hämminguga otsa ega oskaks midagi arvata, millega siis õigupoolest tegemist on.
Koalitsioonisaadikud peaksid meeles pidama, et seaduste tegemine ei ole mingi nali, vaid ikkagi tõsine asi. Nali pole ka see, kui valitsemisel liialt upsakaks muututakse. Nagu praktika on varem näidanud ja näitab eriti viimasel ajal, on tagajärjeks ööistung. Opositsioon kasutab siinkohal kõiki parlamentaarseid võimalusi, et seda liigset upsakust natukenegi tasakaalustada. Koalitsioon väidab näiteks, et elektri hinna tõusu leevendamise ettepanekuga ei saa nõustuda, kuid samal ajal on ju valitsuse kontrollida kaks kolmandikku inimeste elektriarvest. Selline poliitika tegemise stiil, mis unustab asjaolu, et riik on inimese jaoks, mitte vastupidi, ei ole mitte kellelegi vastuvõetav. Kui eelarve koostamisel vaadatakse vaid arve, mitte arengukavasid ja analüüse, siis on olukord nukker ja viib teadagi kuhu. Keskerakonnal on Riigikogus 134 000 Eesti inimese poolt usaldatud mandaat ja see on meie rahvaarvu arvestades väga suur arv. Meil on siin Riigikogu saalis, komisjonides ja ajakirjanduses õigus nende inimeste nimel öelda, et see poliitika, mida praegune valitsus ellu viib, ei ole päris õige ja kaugeltki mitte see, mida rahvas ootab.
Tulles tagasi seaduseelnõu 299 juurde, peab ühelt poolt avaldama kiitust, et käsile on võetud tõsise probleemi lahendamine. Kuid teiselt poolt jällegi, kuidas me selle probleemini jõudsime? Maamaksuvabastus tuleb riigil kompenseerida seetõttu, et Isamaa ja Res Publica Liidul tuli enne Riigikogu valimisi mõte natuke populismiga tegelda. Ma olen suhelnud paljude valla- ja linnajuhtidega ja nad on veendunud, et selle maksu ärakaotamine on üks suuremaid rumalusi, mida praegune valitsus teinud on. Isegi omavalitsuste tulubaasi kärpimine ja oma lubaduse murdmine selle tasandamata jätmisel ei aja neid kohalike omavalitsuste juhte, kellega ma rääkinud olen, nii kurjaks kui maamaksu ärakaotamine.
Huvitav on see, et kui tavaliselt oskab Reformierakonna ja IRL-i koalitsioon hästi numbreid lugeda – eks riigieelarve ongi koostatud numbrite ilu, mitte inimeste vajadusi arvestades –, siis nüüd oleme jõudnud olukorda, kus valitsus enam ei tea, mida tähendab miinusmärk numbri ees. Miinusmärk numbri ees tähendab aga antud juhul raha vähenemist ning raha pole linnadel ja valdadel just ülemäära palju. Ma loen teile ette mõned summad. Näiteks kaotab Tallinna linn ligi 2 380 000 eurot, Viimsi vald kaotab 559 000 eurot, Maardu linn kaotab 216 000 eurot, Harku vald 171 000 eurot. Sellised on need summad, millest eelmainitud omavalitsustel tuleb suu puhtaks pühkida. Loomulikult võib selle peale öelda, et need on kõik rikkad omavalitsused ja elavad selle rahakaotuse üle. Aga mis neil muud üle jääbki kui otsida taas kokkuhoiukohti ja kiruda omakeskis valitsust.
Veel teeb mulle muret asjaolu, et valitsuse otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastusest tulenev kaotus omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendamisega. Vormiliselt tundub justkui üllas ja tore printsiip, kuid sisuliselt tegeldakse ikkagi veesogamisega. Miks ma nii väidan? Aga just sellepärast, et tegelikult ei ole tegemist mingi kompenseerimisega, vaid vana võla tasumisega. Tuletan meelde, et 2009. aastal vähendati teise lisaeelarvega üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Muide, see suruti läbi keset majandusaastat, mil linnadel ja valdadel oli ju kõik otsustatud, lepingud tehtud, selle rahaga oli ka arvestatud. Nii et väga kurb. Minul on seda eelnõu küll väga raske toetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Lugupeetud eesistuja! Armsad kolleegid! Käesolevaks hetkeks oleme jõudnud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõuni. Seaduse seletus kõlab uhkelt: maamaksu kaotamise kompenseerimine. Kõlagu loosungid kui uhkelt tahes, seadusmuudatuse sisu ei muuda see karvavõrdki. Mäletate, kunagi oli selline loosung: "Viis aastat kolme aastaga!" Kas see on võimalik? Ei ole. Mina arvan samuti, et ükskõik millised loosungid ka ei oleks, ega loosungid tegelikkusele vastama vahest ei peagi.
Siinsamas saalis on nii opositsiooni- kui ka koalitsioonipoliitikud kinnitanud, et poliitilised otsused ei pea mitte ainult näima, vaid ka tegelikult olema arusaadavad, arvestama kaugemat perspektiivi ning taotlema võimalikult paljudele võimalikult suurt tulu ja, mis peamine, stabiilselt. Aga näete ja saate ju ise ka aru, et arutatava seaduseelnõuga neid eesmärke ei taotleta. Selles osas ei ole mulle võimalik isegi mitte mõistlikult vastu vaielda, sest igasugused analüüsid on tegemata ning mingeid mõistlikke argumente polegi seetõttu võimalik välja tuua. Härra Sõerdi käest kuulsime siin, et Delfi pidavat analüüsima või ükskõik milline teine meelelahutuslik internetiportaal.
See eelnõu on minu meelest läbini, läbi ja lõhki poliitiline. Selle poliitiline eesmärk on võimalikult palju kahjustada ja majanduslikult kahjustada neid kohalikke omavalitsusi, kus on end võimule võidelnud koalitsioonile ebasobivad poliitikud, ning kõik ülejäänud sättida riigi rahakotist sõltuvusse ja võtta kohalikelt omavalitsustelt igasugune iseseisvus ja otsustusvõime. Vaat selline asjade käik minule ei sobi, sest teps mitte ei ole asjad alati siis head, kui kogu asjade korraldus käib ülevalt allapoole ning kohalikul kogukonnal puuduvad kas õigused või siis röövitakse nendelt raha oma kohalike asjade korraldamiseks.
Kodualuse maa maksust vabastamine valmistati nii hooletult ette, et see tõi lisaks kohalike omavalitsuste kahjudele kaasa tagasilöögi ka riigile. Nüüd siis püütakse tekkinud ebameeldivat olukorda lahendada ja ilmselt ka riiki või riigiettevõtteid maamaksu maksmise kohustusest vabastada. Teate, mul tekib selle seaduseelnõuga seonduvalt, kui püüda seda lahti mõtestada, selline idee, selline tunne, et ehk oleks riigil kõige lihtsam end kõigist kohustustest, mis ühel mõistlikul riigil on, lihtsalt lahti öelda. Riigil enam kohustusi poleks, jääksid ainult õigused, mida teostataks täpselt nii, nagu siin saalis neid teostatud on: sõimates ja mõnitades. Kas te arvate, et ma seda rääkides teen siin nalja? Tegelikult ei tee, me olemegi sinnapoole teel ja me saame ju kõik sellest tegelikult aru. Aga vaadake, nii hea on see seaduseelnõu küll, et see on koalitsiooni omavahel tülli ajanud. Teate, kui Jürgen Ligi seda eelnõu oma südames toetada ei saa, siis mismoodi mina saan? Mitte kuidagi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Peeter Võsa! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Siin on maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta juba nii palju öeldud, et väga raske on midagi lisada. Aga üldiselt mulle meeldib teha üldistusi, sest meedikuna ma olen harjunud nägema tervet suurt pilti. Üksikasjad on muidugi üksikasjad, kuid meditsiinis on ka nii, et jalad saavad märjaks, aga tilkuma hakkab hoopis nina. Muuseas, mustkunstnikud teevad tihtipeale oma trikke nii, et parema käega lehvitatakse teile valget taskurätikut, aga samal ajal toimetatakse vasakuga laua all või taskus.
Ka praegu on valitsusel uhke näidata, et ta hoolitseb rahva eest ja langetab maksu, näete, kui hästi meil läheb. Kas ikka läheb? Samal ajal, kui kodualused maatükid vabastatakse maamaksust, tõstetakse ju kõiki teisi maksusid – tõstetakse kaudseid makse, aktsiise. Tõstetakse hindu, kusjuures tõstetakse kunstlikult. Ka elektri hinda tõstetakse täiesti kunstlikult. See on ju teada, et Eestis toimib konkurents natuke teistmoodi kui suurtes riikides, ja kui tekitada mingi vaba turg, siis hinnad tõusevad otsekohe. Mida kõrgem on mingi teenuse või kauba hind, seda rohkem riisub valitsus selle pealt koort – aktsiisi ja käibemaksu. Niimoodi see toimubki: ühelt poolt näidatakse, et näe kui vahva maksusoodustus teile, teise käega korjatakse aga tunduvalt rohkem.
See, et kodualused maatükid maamaksust vabastatakse, ei tähenda sugugi seda, et meil läheb hästi. Meil läheb küllaltki kahtlaselt, sellepärast et me ei jõua ülal pidada oma tervishoiusüsteemi, rahvusvahelised eksperdid juhtisid sellele tähelepanu juba tükk aega tagasi, mitme aasta eest.  Sellisel kujul, nagu ta praegu on, sellise rahastamisega, nagu meil on välja kujunenud, ei ole tervishoiusüsteem jätkusuutlik. Ja nüüd selgub, et riik tõstab voodipäeva- ja visiiditasu, sest muidu ei mängi välja. Arstide streik on muidugi n-ö see päästerõngas, et annab süüd arstide kaela veeretada. Väga huvitav oleks teada, millega oleks nende tasude suurenemist põhjendatud siis, kui arstide streiki poleks olnud.
Tuleme tagasi kodualuse maa maksu juurde. Riik toimetab nende maksudega, kuidas ta toimetab, aga inimesed, kelle omad need siis on? Kas nad on riigi omad või kohaliku omavalitsuse omad? Siin käib ilmselgelt ärategemine, ärapanemine ja sihiks on paha keskerakondlik kohalik omavalitsus. Jah, see on Eesti suurim kohalik omavalitsus, aga see, et kannatavad ka kõik teised, ei huvita kedagi, peaasi, et saaks ära teha. Eks ta nii ole. Vaadake, poliitika kohta on alati arvatud, et see on kompromisside kunst. Ma ei tea, miks, aga Eestis on välja kujunenud, et poliitika ei ole kompromisside, vaid ärategemise kunst. Seda rada lähevad ka meie parlamentaarsed debatid ja meie praegune siin saalis viibiminegi.
Kas ma tohin paluda kolm minutit juurde?

Esimees Ene Ergma

Kindlasti, kindlasti. Kolm minutit juurde.

Viktor Vassiljev

Aitäh selle kolme minuti eest! Jah, muidugi peab kohalikul omavalitsusel olema oma tulubaas, sest kohalik omavalitsus osutab küllaltki palju mitmesuguseid teenuseid, ja just nimelt oma kohalikele elanikele. Riik osutab oma teenuseid, ehitab meie tublidele elanikele Lõuna-Ameerikasse saatkonnahooneid, peab meie elanike heaolu nimel sõda Afganistanis ja mida iganes veel. Kohalik omavalitsus on aga see, kes hoiab korras autobussiliinid ja trammiteed, peab üleval lasteaedu ja hoolitseb praktiliselt kõige muu eest, mis puudutab kohalikku elu. Me peaksime eeskuju võtma Skandinaaviast, see on meile nii klimaatiliselt kui ka isegi geneetiliselt päris lähedane. Igal juhul on seal kohalikel omavalitsustel oma kohalikud maksud ja mitte keegi ei lähe nende kallale. Aga Eestis on niimoodi, et niipea kui kohalik omavalitsus üritab natukenegi pead tõsta ja leida kas või mingisuguse võimaluse oma tulubaasi suurendamiseks, pannakse kohe käsi ette, öeldakse, et ei ole teil midagi vaja, küll me teile kompenseerime, tunduvalt vähem küll, kui te ise oleksite korjanud. Niimoodi kärbitakse kohaliku omavalitsuse initsiatiivi, rõhutakse kohalikku omavalitsust igal võimalikul moel. Aga muuseas, kes kannatavad? Kannatavad ju elanikud, kes elavad sellesama kohaliku omavalitsuse territooriumil ja keda riik peab oma elanikeks! Vaadake, siin tuleb pähe selline huvitav paralleel, et erakonnad, muuseas, hoolitsevad samamoodi igaüks oma valijate eest. Millegipärast peab võimul olev koalitsioon aga ainult oma valijaid Eesti rahvaks ja need inimesed, kes hääletasid mõne teise erakonna poolt, ei olekski nagu Eesti rahvas. Kas nende eest siis ei peagi hoolt kandma? Mulle tundub küll, et me kõik oleme siin selle riigi elanikud ja tahaksime kõik saada osa kõigist hüvedest, mis on võimalik. Aga paraku me saame osa sellest, et hinnad tõusevad, aktsiisi korjatakse järjest rohkem, suurendatakse ka alkoholiaktsiisi, mis on minu meelest sümptomaatiline. See on klassikaline ohusümptom: valitsusele, kes tõstab alkoholi hinda, võib see olla üks tema viimseid tegusid.
Õieti elektriaktsiisi pärast me siin istumegi ja peame neid kõnesid. Kelle oma on elekter? Elekter on ju meile kõigile vajalik. Ilma elektrita ei ole elu tänapäeval võimalik. Teate, minu ämm arvab, et arvutid viivad selle maailma hukka, aga minu ämma ema oli täitsa kindel, et elekter viib selle maailma hukka. Ei vii! Ilma elektrita ei ole elu võimalik, see on tähtis ja kõigi meie elektri pärast me siin olemegi. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Väga hea! Palun, kolleeg Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Alles see oli, kui eelnõu 299 oli siin saalis esimesel lugemisel. Mitte kuidagi ei saa öelda, et Riigikogu liikmetel puudus selle vastu huvi. Ministrile esitati ju väga arvukalt küsimusi ja laskuti diskussiooni. Äärmiselt tõsist huvi valdkonna vastu, mida eelnõuga reguleerida püütakse, näitab seegi, et eelnõu kohta on esitatud 33 muudatusettepanekut. Kuna ma ei ole rahanduskomisjoni liige, kelle pädevuses on selle eelnõu menetlemine, siis loomulikult püüdsin ma leida infot komisjonis toimunud arutelu käigu kohta saali esitatud teise lugemise materjalidest. Ikkagi 33 muudatusettepanekut, see eeldas kindlasti komisjonis väga tormilist arutelu, vaidlusi ning seisukohavõtte. Võtsin lahti eelnõu 299 seletuskirja koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse teise lugemise juurde. See seletuskiri on seda väärt, et see siinjuures ette kanda: "Vabariigi Valitsuse poolt 22. oktoobril 2012 algatatud eelnõu esimene lugemine toimus k.a 30. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 03.12. 2012 kell 10.00 esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon 30 muudatusettepanekut. Komisjon arutas muudatusettepanekuid k.a 3. detsembril ja need ei leidnud komisjonis toetust. Komisjon tegi eelnõus kolm muudatust. Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia eelnõu kolmas lugemine läbi k.a 12. detsembril."
Ma ei pea küsima, kas usute või ei usu, et see on kõik. Saate ju selles ise veenduda, kui eelnõu lahti võtate. Tõsi küll, viide sellele, et muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus, vastab tõele. Seal nad on. Aga kus on selgitused selle kohta, miks üht või teist muudatusettepanekut ei toetatud, millised olid muudatusettepanekuid puudutavad arutelud, milliseid poolt- ja vastuargumente esitati arutelude käigus? Kas ainult hääletati vaikides, et komisjoni ettekandja saaks öelda, et seda komisjonis ei arutatud? Ega sedagi ei saa teada, kuidas hääletati, sest puuduvad hääletustulemused, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millised muudatusettepanekud ei kuulu Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt hääletamisele. Seega on võimalik kõiki hääletada.
Lühidalt kokku võttes võib öelda: mingit ettekujutust sellest, et komisjonis oleks tehtud ka sisulist tööd eelnõu kohta esitatud dokumentidega, saada ei õnnestunud. Tahtmatult tekkis mõte, et ma soovin midagi enneolematut, mis pole lihtsalt ette nähtud. Et oma kahtlusi hajutada või kinnitada, pöördusin abi saamiseks selle ilusa kollase raamatu poole, mida siin saalis on aeg-ajalt tsiteeritud, ehk Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaride poole. Leidsin leheküljelt 310 § 103 "Juhtivkomisjoni seletuskiri". Seaduspügala tekst ise on järgmine: "Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks seletuskirja, mis sisaldab eelnõu menetlemisega seonduvat teavet, nagu muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osavõtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad." Niisiis on väga selgelt öeldud, et seletuskirjas peaks olema just see teave, mida soovisin sealt leida: muudatusettepanekute arvestamise ja arvestamata jätmise põhjendused, eelnõu algataja või esitaja, eelnõu menetlemisest osavõtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Aga võta näpust, midagi sellist seal ei ole. Kommentaaride esimese punkti alt leiame, et alates 2009. aasta 23. novembrist on eelnõu teise lugemise seletuskirja esitamine kohustuslik. Punkt 2 aga väärib lausa tsiteerimist: "Eelnõu teise lugemise seletuskirja eesmärk on ühest küljest detailsemalt informeerida Riigikogu liikmeid ning avalikkust komisjonis esimese ja teise lugemise vahel toimunud aruteludest, teisalt on tegemist abistava õiguse allikaga seaduse hilisemal rakendamisel ja tõlgendamisel. Praktikas jagatakse seletuskiri struktuuriliselt mitmeks osaks." Edasi järgneb kirjeldus, mida iga osa peaks sisaldama. Võite ise lugeda, et iga osa peaks sisaldama kordades rohkem teavet kui see naljanumber kokku, mis seletuskirja sildi all meile eelnõu juurde lisatud on.
Kui me ise siin Riigikogus ei täida seadust, siis miks meil on põhjust arvata, et rahvas peaks meie vastuvõetud seadusi täitma, kui tal isegi puudub võimalus huvi korral otsida üht või teist lisaselgitust? Võime ju püüda vabandada, et seletuskirja koostasid ametnikud ja ametniku üks eesmärk on teha nii palju, kui on vajalik, ja nii vähe, kui on võimalik. Mulle küll tundub, et see situatsioon on rohkem seotud ühe jutuga, mis räägib mingist kalast ja peast. Minu arvates on selles, et komisjon selliseid seletuskirju teisele lugemisele esitab, kaastegevad rohkem kui üks kala ja rohkem kui üks pea. On ju korrektseks töötegemiseks nõudmiste esitajaid rohkem kui ühel tasandil. Kaldun küll arvama, et seal, kus seletuskirjal seisab uhke allkiri tiitliga "rahanduskomisjoni esimees", allkirja tõenäoliselt ei oleks, kui näiteks mina peaksin olema selle allkirja andja. Aga sama tõsi on kindlasti ka see, et just seetõttu pole selle allkirja andmist mulle usaldatudki.
Eelöeldust tulenevalt olingi sunnitud esitama ettekandjale mõttetuna tunduvaid küsimusi. Ega ka kahe küsimusega täit selgust ei saanud. Kogu selle teabe oleksin aga võinud leida seletuskirjast, mida seal kahjuks ei olnud. Kas tulevikus läheb asi paremaks? Tundub, et vaevalt küll. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, lugupeetud kolleeg Jüri Ratas! Kaheksa minutit.

Jüri Ratas

Väga austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Head külalised! Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmisest siis. Ma arvan, et valitsuskoalitsiooni mõttekäik ja arvutused selle eelnõu väljatöötamisel on taas kord vapustavad. Kõigepealt vähendati 2009. aasta teise lisaeelarvega üksikisiku tulumaksust kohalikule omavalitsusele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le, millele järgnes alates 2013. aasta 1. jaanuarist kehtiv kodualuse maa maksuvabastus. Nüüd räägitakse juba tõsimeeli kohalike omavalitsuste saamata jäänud tulude kompenseerimisest, nii et omavalitsusüksustele laekuva tulumaksu osa tõuseb kõigest 0,17 protsendipunkti võrra, kuigi seda vähendati enne 0,53 protsendipunkti võrra. Minu matemaatika ütleb, et kohalikele omavalitsustele tehtud kärbete kompenseerimiseks tuleb suurendada tulumaksust omavalitsustele laekuvat osa 2013. aastal vähemalt 0,17 protsendipunkti pluss 0,53 protsendipunkti ehk 0,7 protsendipunkti võrra. Kusjuures ka sellisel juhul ei kompenseerita kohalikele omavalitsustele eelmiste aastate alalaekumisi, küll aga lõpeks senine ülekohus.
Otseselt Vabariigi Valitsuse poliitika tagajärjel on praegu suur osa kohalikest omavalitsustest üsna tõsistes rahalistes raskustes. Seetõttu on nii valdadel kui ka linnadel väga keeruline, et mitte öelda võimatu täita kõiki neile seadusega pandud kohustusi. Riigi tasandil ei ole siiani probleemi kas teadvustatud või ignoreeritakse seda teadlikult.
Valitsuskoalitsioon on uhke Eesti riigi madala maksu- ja võlakoormuse üle, aga valitsuserakondadel tuleb endale aru anda, et see näiliselt madal võla- ja maksukoormus on saavutatud suuresti kohalike omavalitsuste arvel. Eriti raskes olukorras on keskmisest väiksemad omavalitsused. Hiljuti avaldatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi pingerida näitab, et Eesti omavalitsuste tase ja võimalused erinevad kordades, sõltuvalt suurusest, asukohast ja teistest kriteeriumidest. Edetabeli tipus troonivad valdavalt Harjumaa linnad ja vallad, kuid väikeste omavalitsuste toimetulek ja tulevikuväljavaated näiteks Eesti kagu- ja idaosas on kõike muud kui rõõmustavad. Muidugi on ka heal järjel väikesi omavalitsusi, nagu näiteks Põltsamaa vald või Põlva linn, aga tegemist on pigem eranditega, kes on tänu asukohale, ajaloole ja ka heale juhtimisele suutnud leida oma niši.
Üldiselt tuleb tõdeda, et Eesti kohalikud omavalitsused on oma haldusvõimekuselt jõudnud täna kriitilise piirini või alla selle, mida lisaks valitsuskoalitsiooni otsustele on süvendanud rahvastiku vähenemine ja koondumine keskustesse, samuti kestev majandussurutis. Kohati jääb mulje, et eesmärgiks on võetud kohalike omavalitsuste finantsolukorra teadlik halvendamine, et nad oleksid altimad nõustuma viimase õlekõrrena valitsuskoalitsiooni pakutud haldusreformiga, mis vähemalt paberi peal lubab nende finantsvõimekust suurendada. Ma väga loodan, et ma siinkohal eksin. Kui tulla tagasi ühe täna varem arutatud eelnõu juurde, siis mulle andis lootust rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kes ütles, et omavalitsuste finantsautonoomiat ei tohi tema ajal mitte mingil juhul vähendada. Arusaamatuse vältimiseks rõhutan, et mina ei ole kindlasti haldusreformi vastane, küll aga olen jätkuvalt seisukohal, et haldusreform ei tohi olla ainult sunniviisiline ja mehaaniline numbrite liitmine. Omavalitsuskorralduse muutmisel on kõige olulisem luua koostöös kohalike omavalitsustega reaalselt toimiv omavalitsussüsteem, mis tugineb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetele. See tähendab, et üheaegselt tuleb vaadelda nii Eesti halduskorraldust, kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid kui ka linnade ja valdade eelarvelisi võimalusi ning eelarve tulude kujunemise aluseid. Kõik riigi haldusüksused peavad olema edukad ja finantsiliselt kindlustatud ning iseseisvad oma otsustes. Täpselt nagu riigieelarvetki tuleb kokku panna, lähtudes pikaajalistest eesmärkidest ja riiklikest prioriteetidest, peavad ka kohalikke omavalitsusi puudutavad seadusmuudatused ja reformid olema enamat kui üks raamatupidamislikult kokkupandud Exceli tabel. Arvudest ja tehnilisest statistikast märksa olulisem on meie inimeste igapäevane toimetulek ning tulevikuväljavaated. Valitsuse eesmärk ei tohi olla nõrkade ning kergesti mõjutatavate omavalitsusüksuste loomine, vaid reaalselt toimivate valdade ja linnade jätkusuutlik olemasolu. Kogu Eesti rahvas ei saa koonduda ainult Harjumaale või halvemal juhul üldse Soome ära minna. Elamisväärsed elutingimused peavad olema tagatud terves Eestis. See tähendab üheaegselt nii töökohti, lasteaedu, koole, korralikku infrastruktuuri, sotsiaalhoolekandeasutusi, kultuuriasutusi jpm. Kohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu on ka kõik kärped ning ootamatud muudatused seal kõige vahetumalt tunnetatavad.
Igasuguste maksupoliitiliste reformide eesmärk peab olema inimeste heaolu ja elukvaliteedi parandamine. Samast printsiibist tuleb lähtuda ka maamaksuseaduse ning tulumaksuseaduse ümbertegemisel. Ma ei ole kahjuks kindel, kas nende otsuste tulemusena kasvab iga Eesti inimese turva- ja kindlustunne ning paraneb linnades ja valdades pakutavate teenuste kvaliteet. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad olema vastastikku head partnerid, mitte konkurendid. See tähendab, et kõigi seaduste puhul tuleb konsulteerida kohalike omavalitsuste esindajatega ning nende hinnangut reaalselt arvestada. Jõupoliitika ning ainult oma partei juhtkonna arvamusest juhindumine ei ole demokraatlikule riigile kohane.
Mul on hea meel, et hetkel on siin saalis ka koalitsioonipoliitik Valdo Randpere, kes minu meelest on samuti väga hea kohaliku omavalitsuse taustaga, Tallinna Linnavolikogust. Ma arvan, et ta nõustub sellise regionaalse, Eesti tugeva kohaliku omavalitsusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Proua eesistuja! Austatud kolleegid! Meie ees on teisel lugemisel seaduseelnõu 299. Eelkõnelejad tõid välja palju ja põhjalikke argumente, mispärast eelnõu ei ole hea. Ma ei tahaks seda korrata. Aga ma näen, et kasulik on anda teile informatsiooni sellest, milline on olukord kohalike maksudega teistes Euroopa riikides. Muidugi on eri riikides omad traditsioonid ja kogemused, aga kohaliku omavalitsuse harta annab põhisuunad, mis viivad tulevikus unifitseerimiseni. Põhiideoloogia on seotud sellega, et maksimaalselt toetada kohaliku võimu võimekust osutada avalikke teenused kohalikule elanikkonnale.
Aga nüüd näited. Suurbritannial on tugevad ja pikaajalised traditsioonid omavalitsuste tegevuses ja ka nende koostöös keskvõimuga. Seal on üldine varamaks (national non-domestic rate, NNDR). Kohalikud võimud võtavad kinnisvaramakse (universal business rate, UBR), sh ka maamaksu, mis täielikult laekub kohalikule omavalitsusele. Maksud on päris kõrged ja need annavad ligi 30% omavalitsuste tuludest.
Prantsusmaa. Juba Prantsuse revolutsiooni ajast saati on kohalikud maamaksud maksusüsteemis tähtsad. Maamaksust saadud summad jagavad kohalik ja keskvõim omavahel ja nende osad on seadusega paika pandud. Omavalitsus võib siin kasutada registristandardeid ja ka topeltkoefitsienti. Sealhulgas võib ta anda soodustusi isikutele ja eri sotsiaalsetele gruppidele. Väga huvitav on see, et kui keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse vahel, regioonide ja ametite vahel tekkisid pädevuse probleemid, siis juba 1982. aastal lahendati need riigi tasemel kohaliku omavalitsuse kasuks. Pädevus ja tulud viidi balanssi, mitte küll terves valdkonnas, aga enamikul Prantsusmaa territooriumil.
Saksamaa. Kinnisvaramaksud (Grundsteuer), mille sees on ka maamaks, on kohalikud maksud. Aluseks on võetud üldine föderaaltase 0,35%, aga kohalikud omavalitsused võivad kasutada kohalikke koefitsiente 280–600%-ni.
Holland. Kinnisvaramaksud (onroerende zaakbelasting), sh maamaksu otsustavad igal aastal omavalitsused. Baasaluse esitab keskvõim ja kohalik võim võib arvestustes kasutada koefitsienti, mis võib omavalitsuse vajadusest lähtudes iga aasta muutuda.
Hispaania. Maamaksud nii nagu ka teised kohalikud maksud on iga-aastased kohalikud maksud. Aluseks on keskvõimu kinnitatavad kinnisvarakatastri hinnad, mille keskvõim vaatab üle iga kaheksa aasta tagant.
Šveits. Üldföderaalseid, keskvõimu tasemel makse selles valdkonnas ei ole ja kõik küsimused lahendatakse kas kantoni või omavalitsuse tasemel. Omavalitsustel on maksude kinnitamisel päris suured võimalused. On teada, et Šveits on kõige väiksema maksukoormusega riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta toob välja neli ...
Ma palun lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit, palun!

Eldar Efendijev

... põhilist kohaliku omavalitsuse tegevuse finantseerimise allikat: kohalikud maksud, tasud, keskvalitsuse subsiidiumid ja laenud. Siin on huvitav, milline on olukord Euroopa riikides. Toon teie ette andmed tabelist, mille on koostanud Euroopa Nõukogu. Toon kohe välja Eesti, et pärast saaks teisi Eestiga võrrelda. Eesti kohalikud maksud on 0,1%, tasud 0,9%, riigipoolne subsiidium 91%, teised on väiksemad, laenukoormus on näiteks 2. Meie lähedal seisab Bulgaaria, kellel kohalikud maksud on 1% ja 70% saavad nad riigilt. Albaania on samuti selles järgus, sest riigilt saavad nad 94% ja ainult 2,5% on kohalikud maksud. Ma ei räägi juba San Marinost, sest see on erisituatsioon, kus on 0%. Maltal on kohalikud maksud 0, peaaegu kõik on riigimaksude sees – 98%. Härra Sõerd rääkis Rootsist. Toon ka Rootsi andmed. Kohalikud maksud on 61%, tasud +8% ja riigi dotatsioon või subsiidium ainult 19%.
Kui meil oleks aega vaadata seda tabelit, siis võib näha, et kohalikud omavalitsused on oma maksudega päris kindlal positsioonil, umbes 15–30%, see on selline keskmine. Näiteks Rumeenias on riigi subsiidiumid 79%, maksusid on 5%. Sellepärast mul oligi alust küsida härra Sõerdilt, mis suunas me liigume. Millised Euroopa riigid on meile eeskujuks, kelle mudelid on meie jaoks vastuvõetavad? Vastust ma ei saanud ja sellepärast ma tulingi siia, et tuua teieni see informatsioon. Siit tulid ka minu küsimused Sõerdile. Väga kurb on see, et kohalikud omavalitsused ei saa nende ressurssidega oma kohustusi täita, nad on nõrgad sellepärast, et ressursse ei jätku, et täita oma kohustusi täismahus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Aadu Musta!

Aadu Must

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuulasin hoolega, mida rääkisid enne mind kõnelnud kolleegid. Nagu ikka võib teiste järel rääkides jätta paljugi kordamata, sest mis sa ikka kordad seda, mida on juba räägitud. Läbi on võetud kodualuse maa maamaksust vabastamise seaduse sünnilugu, selle populistlikud tagamaad, selle rakendamise keerulisus, vastuolulisus, vilets ettevalmistus. Läbi on käidud ka arvamuste lahknevused koalitsiooni sees. Põnev oli kuulata Riigikontrolli aruandes kajastatud aspektidele viitamist. Teatavasti tuvastati seal arvukalt arvestusvigu. Tundub, et seaduse rakendamise haldamine kujuneb väga kalliks.
Loomulikult ei ole kodualuse maa maksuvabastuse teema ainult tänane teema. Vaatasin vanu stenogramme ja nägin, et oleme selle teemaga tegelnud kogu Riigikogu käesoleva koosseisu aja. Näiteks 3. mail 2011 esines meie ees rahandusminister Jürgen Ligi. Vastates Neeme Suure küsimusele kodualuse maa maksust vabastamisega seotud kompenseerimise kohta, teatas ta: "See on õige küsimus. Praegu veel ühest vastust ei ole. Mina olen ise kaitsnud tuliselt seda seisukohta, et jutt, nagu piisaks sellest, kui me ütleme varakult ette, on naiivne. Selles mõttes on ka koalitsioon võtnud hoiaku, et tõepoolest ei piisa ütlemisest, vaid kompenseerimine või kompenseerimise eelduse loomine on hädavajalik, et sellist soodustust kehtestada. Omavalitsused kindlasti ei peaks jääma ilma maamaksust, mis iseenesest on üks stabiilne ja loomulik tuluallikas."
Või mida pidanuksidki Reformierakonna poliitikud sellest seadusest arvama? Nad teadsid väga hästi, et Eesti on juba 1994. aastal ratifitseerinud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja võtnud endale kohustuse tagada kohalikele omavalitsustele piisav tulubaas neile seadusega pandud ülesande täitmiseks. Ja seda ilma lisatingimusi seadmata. Teisisõnu, kordan meelega üle: riik on kohustatud kindlustama omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks vajaliku ammendava ja, mis eriti oluline, kordan veel kord üle, keskvõimu suvast sõltumatu tulubaasi. Reformierakondlastest poliitikud said aru küll, et nad on koalitsioonilepingus vähemalt selles punktis lasknud endale koti pähe tõmmata ja end IRL-i populismivankri ette rakendada.
Muide, huvitav on vaadata ka tänast istungit, kus Aivar Sõerdi esinemisest paistis välja piisavalt kriitiline annus mõne aspekti suhtes. Või mulle vähemalt tundub nii, et ka tema oli nõus sellega, et tegemist on populistliku algatusega. Ma küsisin rahanduskomisjoni nimel esinenud Aivar Sõerdilt järgmise küsimuse: "Koduomanikke maamaksust vabastavas maamaksuseaduse muutmise seaduses on üks osa meediast näinud eelkõige propagandat, kus seaduse pealkiri olevat tähtsam kui sisu. Üleüldse olevat pealkiri endale ka sisu saanud alles komisjoni töö käigus. Teised olid veendunud, et need süüdistused on põhjendamatud." Jätkasin: "Mul on teile järgmine küsimus. Kui siiski seaduse sisu on tähtsam kui nimetus, kas siis ei oleks otstarbekam koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseadus ühendada maamaksuseadusega? Sisuliselt reguleeritakse ühte ja sedasama konkreetset valdkonda. Kas sellisel juhul on otstarbekas seda mitme seadusega reguleerida?" Sain vastuseks, et seadusel ongi ju võluv pealkiri. Ju siis leidis ka tema, et pealkiri on tähtsam kui sisu. Ja populismi ju ikka on, oli tema vastuse mõte. Aga eks uurigem põhjalikult stenogrammi ja vaatame, mis seal sees veel on.

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega.

Aadu Must

Peaminister Andrus Ansip vastas 21. novembril 2012 siitsamast kõnetoolist Priit Toobali küsimusele kodualuse maa maamaksust vabastamise seaduse kohta ja ütles ka väga ilusad, lakoonilised, kuid täpsed sõnad. Kas riik kompenseerib, küsis Priit Toobal. Vastus oli järgmine: "Kompenseerib. Ta kompenseerib ka nendele, kes kaotasid kodualuse maa maksu ära enne, kui see seadus jõustus. Kompenseeritakse ka administratiivkulud."
Aga mingist hetkest hakkas ka Reformierakonna suhtumine asjasse muutuma. Lisandus täiesti uus aspekt: kompenseerime jah, aga loomulikult nii, nagu meie, keskvõim, seda ette kujutame. Rõhutan: vastavalt keskvõimu suvale. Reformierakondlased on suured pragmaatikud. Kui ollakse mingi jama sees, tuleb see siiski nii pöörata, et sellest saaks kasu lõigata. Kasu lõikamine on käinud nähtavasti juba tükk aega kestnud sõjas keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
Taganen hetkeks konkreetsest eelnõust, et jõuda lähemale tema tagamaadele. Eesti parlament meenutab üha enam mingi suure rahvusvahelise firma harukontorit või õigemini selle raamatupidamist, kus võidakse innukalt pühenduda küll ühe või teise üksikküsimuse menetlemisele, kui asjaomased kontorid on need kuskil mujal kenasti juba ära menetlenud. Seega on poliitikate kujundamine nihkunud kusagile hoopis mujale. Minu arusaamise kohaselt on selline asjale lähenemine kahetsusväärne. Selline olukord kompromiteerib meie parlamenti ja see kompromiteerib Eesti elanike silmis ka kogu parlamentarismi. Nii hakataksegi otsima parlamentarismile igasuguseid esmapilgul moodsana näivaid alternatiive. Parlament ei ole oma ülesannete kõrgusel, kui ta võtab vastu ühe või teise seaduse, mis ükshaaval võetuna näivad ju korralike seadustena, kuid omavahel kohe kuidagi kokku ei kõla. Parlamendi ülesanne pole tegelda mitte üksikute seaduste, vaid ühiskonda harmooniliselt kujundava seadusandlusega. Seadusandluses kajastuvad poliitikad. See tähendab, et oma tegevuse mõistmiseks tuleb Riigikogu liikmetel menetletavat seadust võrrelda teiste, kas juba varem vastu võetud või kavandatavate seadustega. Ainult nii saame aru, milline on seadusandluse kui terviku mõte. Avastatud kontekst on lihtne: valitsuse arvates tuleb omavalitsuste tegevus allutada keskvõimu senisest jäigemale kontrollile. Just see motiiv käib läbi päris suurtest paralleelsetest seadustest, nii nagu ka praegu menetletavast seadusest.
Eestis on räägitud kodanikuühiskonnast, aga see ei ühti euroopaliku ettekujutusega kodanikuühiskonnast, mille järgi kodanikuühiskonna aluseks loetakse kohalikke omavalitsusi. Meil on palju räägitud väljarändest, aga väljaränne kasvab seni, kuni ei ole kohalike omavalitsuste tugevdamisega seotud regionaalpoliitikat. Kui Metsaküla ja Tallinna või Metsaküla ja Tromsø vahel ei ole ühtegi Metsaküla matsidele avatud tõmbekeskust, siis ilma kohalike omavalitsuste tugevdamiseta ei ole võimalik neid ka teha. See seadus on üks, mis käib parlamentarismi ja kodanikuühiskonna vastu. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnepulti Priit Toobali!

Priit Toobal

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Head tudengid rõdul! Käesolev eelnõu, mida parlament teisel lugemisel menetleb ja mis kannab pealkirja "Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus", on järjekordne näide sellest, kuidas riik kohalikke omavalitsusi nõrgestab, allutab enda kontrollile ja tegelikult tegeleb kohalike omavalitsuste ehk Eesti inimesele kõige lähemal asuvate Eesti riigi üksuste nöörimisega. Kui pilti natuke laiemalt vaadata, siis see, kuidas Vabariigi Valitsus käitub kohalike omavalitsustega, vähendades nende finantsautonoomiat ja eelarvevahendeid, ei kajastu esimest korda selles eelnõus ega ole midagi uut. Selline tegevus on toimunud vähemalt alates 2008. aastast, kui algas majanduskriis. Kahjuks praegune valitsus, kes Eesti riiki juhib, valis selle tee, et tegi suuremad kärped ja kokkuhoiud just kohalike omavalitsuste arvel. Ma arvan, et seda on olnud tarvis teha seepärast, nagu mitmed kolleegid on eespool juba öelnud: allutada kohalikud omavalitsused enda survele, et kohalikud omavalitsused riigivõimule vastu ei astuks, vaid pidevalt almust paluksid. Täpselt seesama, mida Vabariigi Valitsus praegu inimestega teeb, kas või sellesama elektriaktsiisiga, millest me palju oleme rääkinud, ja üldse laiemalt elektri hinna tõstmisega. Inimesed surutakse vaesusesse ja siis sunnitakse inimesi sotsiaaltoetuste kaudu endale sissetulekut paluma. Ma arvan, et see ei ole mõistlik käitumine ei kohalike omavalitsuste ega inimeste suhtes.
Nii nagu ma ütlesin, ei ole see eelnõu, mis puudutab koduomanike maamaksust vabastamist, esimene samm, millega Vabariigi Valitsus kohalikke omavalitsusi nõrgestab. See on nii käinud vähemalt alates 2008. aastast. Vaatame mõnda näidet, mida riik on selles küsimuses veel teinud. Kõige suurem kärpimine oli kindlasti 2009. aasta 20. veebruaril, mil parlamendi enamus vähendas seda üksikisiku tulumaksu osa, mis läheb kohalikele omavalitsustele. Kui varem oli see 11,93%, siis riik kahandas seda 11,4%-ni. Niisiis, 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa. Pealtnäha vähendati vaid protsendipunktide võrra, kuid tegelikult oli tegemist sadade miljonite kroonidega. Kui need eurodesse arvutada, ka siis on see summa üle 30 miljoni euro. Enamgi veel, probleeme valmistas, et otsus tehti keset majandusaastat, kui omavalitsustel olid sõlmitud lepingud heakorra- ja ehitustöödeks ning paika pandud investeeringud. See tekitas kohalikele omavalitsustele ikka väga palju probleeme. Järgmine samm oli kohalike teede rahastamise vähendamine. See tehti ära sama otsusega, mis seoti usaldusküsimuse hääletusega 2009. aasta 20. veebruaril, kui vähendati kohalikele teedele mõeldud eraldisi. Kui 2005.–2007. aastani oli see 5% summast, mis riigieelarves oli ette nähtud teede ehituseks, siis seda vähendati tervelt mitme protsendipunkti võrra. Kui 2008. aastal läks kohalike teede korrashoiuks näiteks 40,46 miljonit eurot, siis 2011. aasta riigieelarves oli kohalike teede remondiks ette nähtud üksnes 12,65 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarves plaanib valitsuskoalitsioon seda summat küll mõnevõrra suurendada, aga see ei ole kaugeltki see tase, mis kunagi kohalike omavalitsustega kokku lepiti.
Kas tohib paluda kolm minutit juurde?

Aseesimees Jüri Ratas

Muidugi. Kolm minutit.

Priit Toobal

Järgmine küsimus on kahtlemata kohalike omavalitsuste laenupiirang. Teame väga hästi, et ka see otsus, mis 2009. aastal vastu võeti, pidi olema üksnes masuaegne otsus ja seda pidi parematel päevadel kindlasti muudetama. Nendelsamadel nädalatel siin, nendelsamadel päevadel on seda küsimust parlamendis arutatud. Ka laenupiirangu jätkamine on lükatud mitmeks aastaks edasi. Kahtlemata vähendab see kohalike omavalitsuste eneseotsustamisõigust ja muudab toimimise keerulisemaks.
Kui rääkida kohalikest maksudest, siis näiteks müügi- ja paadimaksu kaotamine 2010. aasta 23. septembril, kui need kohalike maksude loetelust välja võeti, muudab kahtlemata kohalike omavalitsuste olukorra raskemaks. Selle otsusega püüti küll ära teha Tallinna linnale, kes müügi- ja paadimaksu kehtestas, aga enne seda oli juba mitu kohalikku omavalitsust müügimaksu kehtestanud. Nendel kohalikel omavalitsustel jäi see tulu edaspidi saamata. Saamata jäänud tulu tegelikult kohalikele omavalitsustele ei kompenseeritud, kuigi põhiseadus seda ette näeb. Sellele on tähelepanu juhtinud nii Riigikohus oma otsuses kui ka Euroopa Nõukogu juures tegutsev organ CLRAE, kes kohalike omavalitsuste eest seisab. Aga ei, valitsuskoalitsiooni pole heidutanud ei Riigikohtu näpuviibutused ega ka Euroopa poolt tulnud ettepanekud ja ettekirjutused, mille järgi niimoodi teha ei tohiks, et kaotatakse ära mõni kohaliku omavalitsuse tuluallikas või jäetakse kompenseerimata mõni maks, mida kohalik omavalitsus on kogunud. Vabariigi Valitsust, valitsuskoalitsiooni ei ole see heidutanud.
Kui rääkida sellest eelnõust, mis väga hästi siia sarja sobib, ehk kodualuse maa maksu kaotamisest, siis Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht eelnõu kohta anti aasta tagasi, õigemini poolteist aastat tagasi, kui see maamaks ära kaotati. Kompenseerimise mehhanismi siis veel ei olnud. Nagu ma ütlesin, oli ELL-i ja EMOL-i seisukoht juba siis, et kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvate riiklike maksude, sh maamaksu tulusid ja kohalike maksude tulusid vähendavate otsuste kavas tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähendamise kompenseerimine. Samasuguse muudatusettepaneku tegi eelnõu kohta Keskerakonna fraktsioon. Koduomanike maamaksust vabastamine on selgelt kohalike omavalitsuste tulusid vähendava mõjuga. Seda tunnistasid ka eelnõu koostajad. Lubadus oli, et riik kompenseerib kohalikele omavalitsustele saamata jäänud tulu riigieelarvest. Minu hea kolleeg Aadu Must juba tsiteeris infotunnis vastuse andnud peaministrit, kes ütles, et mitte ükski kohalik omavalitsus kodualuse maa maksu kaotamisega ei kaota. Mul on olemas tabel, kus on tervenisti mitu omavalitsust, kes sellega kaotavad: Tallinn, Maardu, Harku, Jõelähtme, Keila, Kernu, Kiili, Rae, Saku, Viimsi, Narva-Jõesuu, Vaivara, Vihula ja Kohila. Need on need omavalitsused, kes koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise korral oma tulubaasi kaotavad. Rääkimata sellest, mida on selle eelnõu kohta öelnud Riigikontroll ja riigikontrolör. Kui Riigikontroll suudab ühe seaduseelnõu kohta, mida isegi veel vastu pole võetud, kokku kirjutada terve raamatu jagu eriarvamusi, tuua välja terve raamatu jagu probleeme, siis ma arvan, et see on küll see koht, kus kõik Vabariigi Valitsuse liikmed ja valitsuskoalitsiooni kuuluvad rahvasaadikud peaksid suhtuma küsimusse tõsisemalt, kui nad seda siiamaani teinud on. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Tamme! Mulle millegipärast tundub, et tahetakse kaheksa minutit?

Tarmo Tamm

Esialgu viis.

Aseesimees Jüri Ratas

Olgu siis viis minutit.

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Kodualuse maa maksu kaotamise ja selle seadustamise eelnõu on minu arvates viimase aja üks rumalamaid seaduseelnõusid, mis siin Riigikogu saalis on vastu võetud. Me püüame sellega vähendada riigieelarvet 14 miljoni euro võrra ja vähendame samal ajal kohalikel omavalitsustel eelarvet umbes 3 miljoni euro võrra. Kas see on õiguspärane, et kohalike omavalitsuste tulu on võimalik selliselt vähendada, leidmata nende tulubaasi säilitamiseks katteallikaid?
Maamaksu arvestus toimub Maksuameti kaudu. Riigikontrolli auditist selgub, et maamaksu arvestusega on palju probleeme. Esiteks ei vasta maamaksu arvestus tegelikule pildile. Nii on selgunud, et mõnes omavalitsuses on inimesed maksnud kõrgemat maksu, kui tegelikult oleksid pidanud maksma. Mina leian, et nendel inimestel on õigus pöörduda riigi poole ja see ebaõiglaselt sissenõutud maks tagasi nõuda. Maamaksuga on väga palju probleeme ka kohalikes omavalitsustes, sest seda maksu tuleb administreerida kohalikel omavalitsustel ja tänaseks päevaks ei ole välja töötatud ühtegi infosüsteemi, mis hõlbustaks kohalikel omavalitsustel selle registri pidamist. Viimastel andmetel valmib register 2015. aastal. Ma küsin, miks oli vaja kiirustada selle maamaksu elluviimisega? Kindlasti oli põhjuseks see, et valitsuskoalitsioon asus järjekordselt võitlusse Tallinna linnaga. Võitlus lõppes nii, et tabeli järgi kaotavad peale Tallinna linna selle seaduse tõttu 14 omavalitsust, aga teada on, et selliseid omavalitsusi on oluliselt rohkem. Ma küsin, mismoodi on võimalik toime tulla Vihula vallal, kes kaotab selle seaduse jõustumise järel 65 000 eurot? Väike vald, kus tulu väheneb korraga 65 000 eurot! Kuidas omavalitsus peab hakkama saama? Põhjendus, et ta ei mahtunud valemisse sisse, et on mingi erisus, ei ole aktsepteeritav, sest vastavalt põhiseaduse §-le 154 ei tohi kohalikele omavalitsustele panna ühtegi kohustust, mis ei ole kohaliku omavalitsusega kokku lepitud ja millel pole rahalist katet. Samamoodi ei tohi kohalikelt omavalitsustelt ära võtta ühtegi raha, kui ei ole ära võetud ühte kohustust. Põhiseadus ei saa toimida ainult ühtpidi, põhimõte peab olema sama.
Nüüd olemegi siis olukorras, kus paljud kohalikud omavalitsused on sunnitud sellepärast, et tulubaas väheneb – kõikidel mitte ainult maamaksuvabastuse pärast, ka üldine tulubaas väheneb –, kasutama maamaksu koefitsienti 2,5 ehk maksimumi. Selle tagajärjel kannatavad kõik ettevõtjad ja selle kaudu pole võimalik kuidagi töökohti juurde luua. Ilma et oleks mõeldud tagajärgedele, viidi see seadus siit Riigikogust kiirustades läbi ja tagajärjed ei ole ilmselt ka koalitsiooni jaoks rõõmustavad. Rääkimata sellest, et Eesti Vabariigi peaminister siitsamast Riigikogu kõnetoolist lubas, et ...
Palun paar minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun!

Tarmo Tamm

... ükski omavalitsus ei kaota selle maksu tõttu. Aga tuleb välja, et härra peaminister ei ole sõnapidaja mees, sest tabel näitab midagi muud. Ja nii see on, et riik ei suuda omavalitsustega kokku leppida mitte ainult kodualuse maa maksu kaotamise kompenseerimises, vaid ka muude kulutuste katmises. Tänapäeva seis on see, et paljud omavalitsusametnikud on 2009. aasta palgal ja lootus palgatõusuks on minimaalne. Paljud linnad, külad ja muud asulad on pimedad, sest kohaliku omavalitsuse tulubaasi reguleeritakse tänavavalgustuse väljalülitamise kaudu. Kas see on normaalne, et sellised asjad on võimalikud? Me elame ju Euroopa Liidu riigis. Ma arvan, et selline riigi ja kohaliku omavalitsuse vastandamine ei vii Eesti riiki kuhugi edasi. Minu arust tuleks Tallinna linna juhtidel ja valitsuse esindajatel kokku leppida, kuidas on võimalik edasi minna, et ülejäänud Eesti kohalike omavalitsuste huvisid ei kahjustataks. Sest eelkõige on need seadused ja seadusmuudatused vastu võetud võitluseks Tallinna linnaga, olgu siis tegu müügimaksuga, mis on loomult kohaliku omavalitsuse maks, või sellega, et Riigikogu otsustas hakata määrama Tallinna Linnavolikogu liikmete arvu. Jah, sellisesse seisu oleme siis jõudnud. Kui ma kuulan Riigikogu saalis kolleegide sõnavõtte, siis väga paljud sõnavõtjad jõuavad selleni, et nad tahaksid kohalikku omavalitsust juhtida ja kohaliku omavalitsuse liikmed olla. Aga selleks tuleks siis Riigikogu liikme mandaadist loobuda ja asuda tööle kohaliku omavalitsuse volikokku. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tundub nii, et tänase kõnevooru lõpetamise au on minu käes. Ma tahan teile rääkida seadusest, mis on enne teist lugemist nime muutnud, nimelt on see saanud muudatusettepaneku järgi nimeks "Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus". See seaduse veider nimi toob mulle meelde ühe imeliku seaduspärasuse Riigikogu seadusloomes. Nimelt, kui seadusele pannakse populistlik pealkiri, nagu näiteks "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus" või "Monopolidevastane seadus" või siis "Koduomanikke laenust vabastav seadus", siis sageli on selle taga oma näpujälgedega Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher ning nende seadustega kipub kaasas käima selline asi, et neist pole mitte kellelegi abi ja nad toovad kaasa suuremat sorti jama. Nii on ka selle koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seadusega, mis peaaegu oleks Riigikokku jõudnud või jõudiski valitsusest siia praagina, sest valitsuses ei tulnud kellelegi meelde, et on tekitatud selline ühte paragrahvi muutev veidra pealkirjaga uus seadus. Kas sellest on kasu koduomanikele, on iseküsimus, sest maamaks on olnud omavalitsustele laekuvate maksude osa, mille eest hooldatakse tänavaid, ligipääsu tänavatele, hoolitsetakse tänavavalgustuse eest. Need asjad on ilmselgelt olulised kõigile elanikele ja omavalitsustel peaks olema tulu, et neid kohustusi täita.
Üks vaidlus kõnealuse seaduse puhul on toimunud selle üle, et valitsus, kui ta selle populistliku seaduse vastu võttis, lubas, et kingitust ei tehta linnade ja valdade arvel, vaid kingituse kulud kompenseeritakse riigi tulubaasist. Poolteist aastat võttis aega, et mõelda, mil viisil siis kompenseeritakse. Lõpuks töötati skeem välja, aga see skeem jätab 14 omavalitsust miinusesse, mõned neist väga tugevasse miinusesse. Ka siis, kui me lööme kõik tulud ja kulud üldarvuna kokku, koorib see skeem omavalitsusi 0,03%-ga. See skeem oli välja töötatud enne, kui valitsusel tuli mõte, et lisaks sellele, et koduomanikud ei pea maamaksu maksma, võiks ka riik oma maamaksukohustusest välja vingerdada ja öelda omavalitsustele detsembrikuus: kulla omavalitsused, me otsustasime, et hoiame 1. jaanuarist teie arvel riigieelarvet kokku ega maksa riigi maa eest enam midagi. Kui rahanduskomisjonis sai rahandusministrilt küsitud, miks riik enam maamaksu ei maksa, miks selle tõttu saamata jäävat tulu omavalitsustele ei kompenseerita, tuli ülbe vastus "Kas peaks?" Me arvame, et peaks. Me arvame, et omavalitsustelt ära võetud raha peaks kompenseerima ka eelmisi äravõtmisi arvestades. Kui me Keskerakonna fraktsiooni tehtud muudatusettepanekuid edasi vaatame, siis siin on eri versioone. Meile on ette heidetud, et me pakume sageli välja ainult ühe lahenduse, aga tahetakse näha ka pooltoone. Nüüd me oleme pakkunud 30 lahendust, 30 erinevat halli tooni, kuidas on võimalik omavalitsuste tulubaasi taastada, ja neist kangemad versioonid taastaksid 2009. aasta 20. veebruaril ära võetud omavalitsuste tulubaasi.
Tänase uudisekünnise ületas üks mõte Urmas Reinsalult, kes siin palju seadusepraaki teinud on. Ta ütles, et mis me ikka siin Riigikogus seadusi kolme lugemisega menetleme, sõlmime kõik seadused, mida on vaja kiiresti vastu võtta, ühte punti, seome need valitsuse usaldushääletusega ja võtame ilma aruteluta kiiresti vastu, kõigil saab kergem. Kõike saab teha nii, nagu mugavam on, mitte nii, kuidas inimestel parem on.
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

Kadri Simson

Ükskord on sellist asja tehtud, usaldushääletusega seoti 20. veebruaril 2009 negatiivne riigieelarve ja veel 20 seadust. See tähendas seda, et muudatusettepanekuid polnud võimalik esitada, opositsioon sai esitada ettekandjale küsimusi, kogu opositsioon sai pidada ühe fraktsiooni kõne ja siis toimus hääletus. Selle hääletusega võeti ära väga palju vajalikke asju ja ühe asjana vähendati ka omavalitsuse tulubaasi kokku 1 miljardi krooni võrra. Senise tulumaksuprotsendi, 11,93 asemel jäeti omavalitsustele alles 11,4%. Kuna see raha võeti omavalitsustelt ära keset eelarveaastat ja meil on omavalitsuste kaitseks ka mõned seadused olemas, siis pidi valitsus ütlema, et me võtsime miljardi omavalitsuselt ära, aga nüüd me peame vähendama ka nende kohustusi. Need kohustused, mida vähendati, olid seotud koolieelse lasteasutuse seadusega ning spordi- ja noorsootöö korraldamisega kohalikes omavalitsustes. Seda tõlgendati nii, et kui senimaani pidi omavalitsus pakkuma oma tulubaasist lasteaiakohti kõigile koolieelikutest lastele, siis nüüd öeldi, et me teeme teile lõdvendust, te peate lasteaiakohti pakkuma ainult lastele alates poolteisest aastast. "Ainult" on tugevates jutumärkides, sest see tegelikult ei vähendanud omavalitsuste kohustust lasteaedade osas. Seega võeti üle Eesti lasteaedadelt viiendik raha ära. Sama lugu toimus spordi- ja noorsootöö valdkonnas. Öeldi, et omavalitsused ei vastuta nüüd enam noorte spordi- ja noorsootöö eest. Seda õigustati sellega, et Eesti oli 2009. aastal totaalses kriisis. Valitsus ei teadnud, kuidas eelarvemiinusest demokraatlikult välja saada, ja seetõttu tehti kobarseadusega omavalitsuste kärpeid. Nüüd me teame, et Eesti ei ole enam nii hullus seisus, Eestil on küllalt raha, et toetada teisi riike, kes on hädas. Äsja hääletati siin ESM-ile 29,5 miljonit eurot. Oleks aeg ka omavalitsuste kärbe kaotada, tõsta kõigepealt omavalitsuste tulubaas 11,93%-le ja lisada siis see protsent, mis on maamaksuga ära võetud. Selliseid ettepanekuid me täna siin muudatusettepanekute seas ka näeme.
Lihtsalt kiire repliigina veel, et kui 2009. aasta kobarseadusega võeti omavalitsustelt tulubaasi ära, siis muudeti seal midagi veel – mindi elektriaktsiisi kallale. Kui sinnamaani oli kehtinud elektriaktsiis ja selle kohta öeldi, et see peab minema keskkonna parandamiseks, siis nüüd öeldi, et see läheb otse eelarveaugu täitmiseks. Ja seejärel tõsteti elektriaktsiis ka 4,5 korda kõrgemaks, kui Euroopa Liidu miinimum ette näeb. See ongi see, mis 2009. aastal aitas eelarveauku täita ja mis 2013. aastal aitaks Eesti inimeste ja ettevõtete elektriarvete kasvu vähendada. Nii et näete, 2009. aastal masu ajal tehtud otsuseid on võimalik nüüd, 2012. aasta lõpus positiivselt muuta. Aitäh!
Annan üle ka Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku teine lugemine katkestada.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, nüüd on siin laual nii palju ettepanekuid! Kõigepealt lõpetame läbirääkimised. Läbirääkimised on lõppenud. Ja nii nagu meie kodu- ja töökorra seadus teise lugemise puhul ette näeb, asume läbi vaatama eelnõu 299 muudatusettepanekuid. On laekunud 33 muudatusettepanekut.
Esimene muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun esitada ettepanek ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 48, vastu 8. Muudatusettepanek leidis toetust.
Läheme edasi teise muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun teist muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 52 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased, kui meil on hääletus, sh muudatusettepaneku hääletus, siis ma palun saalis vaikust!
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Palun esitada ettepanek ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud  toetust.
Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun neljandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan! Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 36, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head ametikaaslased, kui hääletuse ajal saalis vaikust ei ole, siis juhataja peab järgmine kord hääletuse katkestama. Ma palun hääletuse ajal saalis vaikust!
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun viiendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 34. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume kuuenda ettepaneku juurde. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun! Kas te soovite vaheaega?

Kadri Simson

Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Olete kindel? Palun tuua see ettepanek ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kõik rahulikult ja õnnelikult jõudnud taas täiskogu istungite saali.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud  toetust.
Liigume edasi seitsmenda muudatusettepaneku juurde. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Tänan! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Teeme nii. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kaheksanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun esitada ettepanek ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, tere hilisõhtust! Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni esitatud üheksanda muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Poolt 6, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Liigume edasi. Muudatusettepanek nr 10. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 11. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 8, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 8, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 13. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8, vastu 24, 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 14. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 30, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 15. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4, vastu 27, 1 oli erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Muudatusettepanek nr 17. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Armsad kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 4, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 18. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 5 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 19. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, mille on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3, vastu 29, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 20. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4, vastu 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 21 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, jäetud arvestamata. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 4, vastu 25, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 23 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 3, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 18, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 25 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5, vastu 24, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 26 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 27 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Palun, vaheaeg!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
28. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud.

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
29. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
30. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 9 Riigikogu liiget, vastu 26. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 31. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Keskerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 5 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 7, vastu 28, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Seisukoht on, et arvestada täielikult. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased, oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhatusele on laekunud  avaldusi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb oma avalduses ettepaneku eelnõu 299 teine lugemine katkestada. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 299 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 Riigikogu liiget, vastu 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkt käsitletud.


13. 05:16 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (236 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Oleme jõudnud 13. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Priit Sibula!

Priit Sibul

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid ja külalised! Kõigepealt ütlen, et ma pean ennast endiselt roheliseks, seda nii poliitiku kui ka Sibulana. Mida ma sellega öelda tahan? Ma loodan, et kui ma annan komisjonis toimunud arutelust põhilise edasi, siis meie siinne arutelu läheb konstruktiivselt ja kiiresti. Algatuseks ütlen veel seda, et minu arvates oleks paslik tänada komisjoni esimeest ja kõiki komisjoni liikmeid, sest me muutsime selle hea seaduseelnõu üheskoos minu meelest veelgi paremaks.
Meenutan, et eelnõu esimene lugemine toimus 26. septembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 12. oktoobril. Muudatusi esitasid sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Riigikogu liige Jaak Allik ning Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilaskonnad ühiselt. Enne ja pärast esimest lugemist küsis kultuurikomisjon arvamust Eesti Õpilasesinduste Liidult, Eesti Lastevanemate Liidult, Rektorite Nõukogult, Riigikogu põhiseadus-, sotsiaal- ja õiguskomisjonilt ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt. Arutasime seda eelnõu komisjonis seitsmel korral. Lisaks sellele kohtusin nii mina kui kohtus ka komisjoni esimees mitme asjahuvilise poolega, sh üliõpilastega. Komisjoni istungitest võttis loomulikult osa ka eelnõu algataja esindaja.
Eelnõu kohta tehti mitu muudatusettepanekut. Mõnest olulisemast ma nüüd räägin. Üks nendest nägi ette alandada vajaduspõhise õppetoetuse saamise tingimustes õppekava 100%-lise täitmise nõuet 85%-le. Eelnõu algataja ja komisjoni enamus seda ettepanekut ei toetanud. Eelnõu algataja arvamuse järgi on õppekulude hüvitamiseta õppimise ja vajaduspõhise õppetoetuse eeldus see, et kõrgkool loob üliõpilasele kõik võimalused õppimiseks. Õppemaht ei ole automaatselt 30 ainepunkti, vaid ülikool näeb mahu ette ja võimaldab selle täitmist. Samuti ei ole 85%-lise õppekava täitmise puhul võimalik prognoosida selle mõjusid. See võib kujuneda üliõpilase teadlikuks valikuks ning seega tekib ebakõla tasuta kõrghariduse kontseptsiooniga.
Eelnõus arvestati mitut ettepanekut ning tehti ka mitmeid muudatusi. Esiteks räägin toetuste diferentseerimisest. Eelnõus oli siiamaani üks aste, toetus oli 135 eurot üliõpilase kohta. Komisjon tegi nüüd ettepaneku, et kui sissetulek pereliikme kohta on kuni 70 eurot, siis on üliõpilase toetus 220 eurot, kui sissetulek on 70 eurot 1 sent kuni 140 eurot, siis on see toetus 135 eurot ning kui sissetulek on 140,01 eurot kuni 280 eurot, siis on üliõpilase toetus 75 eurot. Kui sissetulek pereliikme kohta on suurem kui 280 eurot, siis ei ole toetust võimalik taotleda. Teiseks, vajaduspõhine õppetoetus ei lähe toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuna arvesse. Kolmas oluline otsus on see, et vajaduspõhise õppetoetuse arvestamisel loetakse oma vanematega seotuks kuni 24-aastane üliõpilane. Seni oli eelnõus see vanusepiir 26 eluaastat.
Meenutan teile, et ettepanekute esitamise tähtaeg oli 12. oktoober. Kuid veel möödunud reedel, 30. novembril tuli üliõpilaskondade liidult ettepanek, milles paluti toetusi diferentseerida kümne euro kaupa. Aga nagu ma ütlesin, ei eelnõu algataja ega komisjoni enamus ei saanud seda ettepanekut arutada, kuna see esitati liiga hilja. Rääkisin üliõpilaskondade liidu juhiga. Ta ütles, et nad tahtsid lihtsalt täiendavalt sellele tähelepanu pöörata ja nad teavad, et nad esitasid selle ettepaneku tähtajast hiljem.
Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Esiteks otsustati saata eelnõu teisele lugemisele 5. detsembril. See otsus oli konsensuslik, kuid 5. detsembrist on nüüdseks saanud 6. detsember. Teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 2. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus käsitleb õppelaenu käendamist. Esimesel lugemisel siin saalis arutasime, et 66-aastane, kuigi väga kõbus ja töövõimeline inimene ei saa enam olla oma lapselapsest üliõpilase käendaja. Tollal kommenteeris haridus- ja teadusminister seda muudatust ning sõnas, et ta ei tea, millised olid pankade argumendid, miks ei saa 66-aastane, ent väga kõbus proua enam olla õppelaenu käendaja. Kas kahe lugemise vahel on komisjon seda teemat põhjalikumalt käsitlenud ja uuesti arutanud? Millised on arutelu tulemused, miks ei saa vanaema enam olla oma lapselapse õppelaenu käendaja?

Priit Sibul

Aitäh! Me kohtusime kahe lugemise vahel nii Rahandusministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Me arutasime põhjalikult õppelaenude temaatikat ja tuleme selle teema juurde kindlasti tagasi.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin õppekava täitmise mahu kohta. Ülejäänud muudatused, mida selles seaduseelnõus tehakse, on minu arust päris mõistlikud ja nende puhul on üliõpilaste ja ülikoolidega päris hea konsensus saavutatud, aga õppekava täitmise maht teeb mind siiski murelikuks. Ma saan aru, et stipendiumi saamiseks on mõistlik nõuda üliõpilaselt 100%-list õppekava täitmist, aga minu arvates võiks siis, kui pakutakse vajaduspõhiseid õppetoetusi, see määr olla 75%. Kas sa valgustad seda arutelu, mis komisjonis toimus ja mis olid põhilised argumendid, miks me nõuame just 100%-list õppekava täitmist, mitte 75%-list?

Priit Sibul

Aitäh! Tõesti oli ettepanekuid määrata selleks mahuks 75% või 85%, aga eelnõu algataja põhilised argumendid olid (neid ma ka juba märkisin), et see võib kujuneda üliõpilastel tavaks ja meil on raske prognoosida selle muudatuse mõju.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Muudatusettepanek nr 3 ütleb, et üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega kolmes suuruses vastavalt sellele, kas üliõpilase keskmine sissetulek moodustab riigieelarvega kehtestatud keskmise sissetuleku ülemmäärast kuni 25%, 50% või koguni 100%. Seletuskirjast selgub, et riigieelarvega kehtestatav keskmise sissetuleku ülemmäär on 2013. aastal 280 eurot. Kas te selgitate, millistele analüüsidele või argumentidele tuginedes valiti keskmise sissetuleku ülemmääraks 280 eurot?

Priit Sibul

Aitäh! Selle oli eelnõu algataja välja pakkunud ja komisjonile tundus see mõistlik.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirja leheküljel 2 on tabel, kust võib aru saada, et seda toetust saavate üliõpilaste prognoositav arv on 16 621. See eksitav arv on läinud ajakirjanduses kasutusse tähenduses, et nii paljud hakkavad järgmisel aastal seda toetust saama. Kahjuks oli ka eilses lugupeetud härra Klaasi artiklis see arv. Lihtne korrutustehe näitab, et siis läheks õppetoetusteks vaja 21 miljonit eurot, mida ei ole isegi eelarve kõige kaugemas strateegias ette nähtud. Kas te võite stenogrammi jaoks ja ajakirjandusele täpselt öelda, milline on järgmisel, 2013. aastal see arvestuslik arv, kui paljud seda toetust võiksid saada?

Priit Sibul

Täpse arvu saame öelda siis, kui 2013. aasta on läbi.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu kohaselt on õigus vajaduspõhist õppetoetust taotleda alates 2013/14. õppeaastast kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel. Varem alustanud saavad taotleda põhitoetust ning nende suhtes kohaldatakse seni kehtinud regulatsioone. Minu teada laekus komisjonile mitu ettepanekut, et kõigile üliõpilastele tuleks tagada vajaduspõhine õppetoetus. Kas te selgitate, millistel põhjustel komisjon neid ettepanekuid ei toetanud ning jäi esialgse variandi juurde?

Priit Sibul

Esiteks, komisjon lähtus sellest, et vajaduspõhised õppetoetused peaksid hakkama kehtima nende üliõpilaste kohta, kes uue korra alusel ülikooli astuvad. Varem immatrikuleeritud üliõpilaste puhul jätkub toetuse andmine ettenähtud korras. See oli kõige peamine argument. Teine argument on tõenäoliselt seotud eelarvega. Need kaks põhjust on kõige olulisemad.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Nagu ma aru saan, on eelnõu esimese ja teise lugemise vahel asendatud seni kavandatud ühtlane 135 euro suurune toetus kolme eri suurusega toetusega. Te oma sõnavõtus seda teemat puudutasite, aga see läks kuidagi sassi. Sellepärast küsin veel kord: millistel põhjustel otsustati üks toetussumma asendada kolme erinevaga ja millest tulenevalt valiti just sellised toetuse suurused: 220, 135 ja 75 eurot?

Priit Sibul

Aitäh, hea küsija! Komisjonile tuli selle kohta ettepanek nii Eesti Üliõpilaskondade Liidult kui ka kolme minu nimetatud suurema ülikooli ehk Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli üliõpilastelt. Komisjoni enamus ei saanud seda küll päriselt arvestada, aga suure osaga sellest ettepanekust arvestati. Sellest lähtuvalt see ettepanek siia suurde saali toodigi.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu esimesel lugemisel arutasime küsimust, kas vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem peaks olema tsentraalne, nagu oli eelnõus esialgu kirjas, või peaks otsustamine toimuma võimalikult üliõpilaste lähedal. Kuna ma ei ole teie komisjoni liige, siis palun selgitada, kas eelnõu teiseks lugemiseks otsustati selles asjas midagi muuta! Lisaks huvitab mind, kes hakkab eelnõu seadusena jõustumise korral toetuste saamise üle otsustama.

Priit Sibul

Aitäh! Selle üle pikka diskussiooni ei olnud. Jäi nii, nagu eelnõus oli: kas Haridus- ja Teadusministeerium, tema hallatav asutus või sihtasutus.

Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on tänuväärne, et selles eelnõus on arvesse võetud mitmeid ettepanekuid, mida ka sotsiaaldemokraadid on esitanud. Näiteks seda, et nimetatud toetust ei arvestata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku sisse, teiseks on toodud alla ka vanusepiiri. Aga küsimus on mul selline. Eestis võtavad eri seadused aluseks erineva sissetuleku: vajaduspõhise lapsetoetuse korral võetakse aluseks eelnevate kuude sissetulek, toimetulekutoetuse arvestamise korral eelmise kuu sissetulek, vajaduspõhise õppetoetuse korral eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmed. Võib aga juhtuda nii, et üliõpilase vanemad või üks vanem on näiteks pool aastat tagasi, siis kui üliõpilane kooli läks, töö kaotanud. Kas teile ei tundu, et see alus ei ole just eriti põhjendatud?

Priit Sibul

Aitäh! Teie viidatud probleem võib olla üks selle eelnõu tõsisemaid. Sellega tegeles komisjon päris põhjalikult. Ülikoolidele nähti ette lisavõimalus, mis on ka seletuskirjas ära toodud. Ülikoolid saavad selliste kriitiliste erandjuhtumitega tegelda ja on mõistlik, et see toimub üliõpilastele võimalikult lähedal ehk sellega tegeleb ülikool. Kas ülikoolid delegeerivad selle ülesande esindustele või tegelevad sellega rektoraadid, jääb ülikooli enda otsustada.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Allik, palun!

Jaak Allik

Lugupeetud ettekandja! Te vist ei tahtnud mu küsimusest aru saada. Ma küsin: milline võiks olla toetust saavate üliõpilaste prognoositav arv 2013. aastal? Sellest tabelist selguv arv 16 621 on suurem kui 2013. aastal esimesele kursusele astuvate üliõpilaste arv.

Priit Sibul

Ma lähtun sellest, mida me arutasime komisjonis, ja sellest, mis on siin tabelis toodud. Mulle ei ole teistsuguseid arve teada. Nii et mul on keeruline teile mingit muud arvu öelda.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! On teada, et eri erialadel õpivad üliõpilased erinevat aega. Näiteks õpitakse avalikku haldust kolm aastat, aga arstiteadust vähemalt kuus aastat pluss residentuur veel sinna otsa. Kui arstitudengid kõrgkooli lõpetavad, siis on nad juba 30-aastased täiskasvanud inimesed. Kas on mõeldav diferentseerida õppetoetust kuidagi õppimisaja pikkuse järgi?

Priit Sibul

Ei, see ei ole meil arutlusel olnud. See ei ole ka vajalik, sest kuni 24. eluaastani arvestatakse üliõpilane vanematega ühe perekonna koosseisu. Kui ta jätkab õpinguid ka pärast seda, siis on ta iseseisev perekond. Kui tema sissetulek jääb siis alla seaduses nimetatud piiride, on tal võimalik seda toetust edasi taotleda. Nii et üliõpilase jaoks ei muutu midagi.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Võsa, palun!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Keskerakonna fraktsioon esitas eelnõu kohta muudatusettepaneku, mis näeb ette lugeda üliõpilane oma vanematega seotuks kuni 21. eluaastani. Seda ei toetatud põhjendusega, et üliõpilane õpib palju kauem. Mina väidan vastupidist: 21. eluaastaks on paljud üliõpilased bakalaureuseõppe juba lõpetanud. Mis on tegelik põhjus, miks ei olnud eelnõu algatajad nõus seda vanusepiiri rohkem allapoole tooma?

Priit Sibul

Aitäh! Eelnõu algataja ütles, et siis arvestaks see sisuliselt kõiki üliõpilasi ja laieneks kõigile, mis ei pruugi olla meie võimalustega kooskõlas. Eesmärk peaks olema aidata ikkagi neid, kellel seda väga vaja on. Vanematel on võimalus oma kõrgkoolis õppivaid lapsi aidata. Me komisjonis leidsime, et eelnõu algataja pakutud 26 eluaastat on liiga kõrge piir ja jõudsime konsensuslikult 24 eluaasta peale, mida oli valmis aktsepteerima ka Keskerakond, kuigi tõesti, nagu Aadu Must ka komisjonis ütles, oli teie ettepanek 21 eluaastat.

Aseesimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme prognoosinud ja arutanud, kui palju on neid üliõpilasi, kes hakkavad uut, vajaduspõhist õppetoetust saama. Kui võrrelda eelnõu kahte seletuskirja, siis selgub, et vahepeal on tudengeid, kelle sissetulek jääb alla 280 euro, juurde tulnud. Siit tekkis mul küsimus: kui paljud üliõpilased hakkavad vajaduspõhist õppetoetust saama? Ma olen püüdnud ise seda kuidagi välja arvutada, vaadates Statistikaameti andmeid, aga kahjuks ei anna need mitte mingit materjali selliseks arvutuseks. Ma räägin sellest pärast oma kõnes põhjalikumalt. Äkki oskate teie seda öelda?

Priit Sibul

Aitäh! Kahjuks ei oska. Ei ole ma ei Pendli-Volli ega mõni teine ennustaja. Eks mõnes mõttes peab elu seda näitama. Me läheme uuele süsteemile üle alles 2013. aastast. Seega on meil praegu raske prognoosida, kui palju on üliõpilasi, kelle suhtes uus süsteem kohaldub, ja kui paljud neist hakkavad õppetoetust taotlema.

Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur tänu teile eelmise vastuse eest! Nagu ma aru saan, on Eesti riigis vajaduspõhise lapsetoetuse maksmisel üks kord ja toimetulekutoetuse arvutamisel on Eesti riigis jälle oma kord, kuidas maksumaksja raha jagada. Ei pea olema selgeltnägija Nastja, et aru saada, et iga ülikool hakkab õppetoetuste jaoks tegema ise oma korda. See tähendab, et eri ülikoolid tõlgendavad vajaduspõhisust erinevalt. Kas see on teie meelest normaalne?

Priit Sibul

Aitäh! Vajaduspõhine õppetoetus makstakse välja selle seaduse alusel. Te eelmises küsimuses mainisite, et aluseks võetakse tuludeklaratsiooni andmed. Minu vastus viitas pigem sellele, et kui tulevad erandjuhtumid ehk eriti kriitilised juhtumid, siis on see ülikoolide otsustada. See toimub ülikooliti erinevalt.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõdes eelnõu esimesel lugemisel, et 300–400 eurot võiks olla tudengi igakuine keskmine sissetulek, millega õnnestub ära elada. Aga kui teie, hea ettekandja, oleksite üliõpilane ja saaksite vajaduspõhist õppetoetust, siis kuidas hindaksite oma võimalusi toime tulla?

Priit Sibul

Aitäh! Me oleme eeldanud, et see ei ole ainus sissetuleku allikas. Kui pere ei saa üliõpilast toetada, jääb talle võimalus taotleda õppelaenu. See toetus on ainult üks võimalik vahend, et üliõpilane saaks keskenduda õppimisele.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus käsitleb ka sissetulekut. Mulle jääb veidi arusaamatuks, mille alusel tudengi sissetulek kindlaks määratakse. Eelnõu algatamisel rääkisime sellest, et õppetoetust on õigus saada, kui keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuse piiri, mida arvutatakse vastava valemi alusel. Täna saan aru, et me räägime riigieelarvega määratud keskmise sissetuleku ülemmäärast. Kuidas ikkagi arvutatakse alla 24-aastase üliõpilase ja tema perekonnaliikmete sissetulekut?

Priit Sibul

Aitäh! Vajaduspõhist õppetoetust saavad taotleda need üliõpilased, kelle pere sissetulek inimese kohta jääb alla 280 euro. Need inimesed saavad seda taotleda ja on kõlblikud toetust saama.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Mis siis saab, kui vajaduspõhist õppetoetust saavaid üliõpilasi on rohkem, kui eelarves raha arvestatud on? Kuidas see probleem lahendatakse?

Priit Sibul

Siis tuleb vist valitsusel oma reservi vaadata. Ega muid võimalusi väga palju ei olegi.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõdes siin saalis eelnõu esimesel lugemisel, et nii mõnedki üliõpilaste ettepanekud jäeti eelnõust välja. Siiski väitis minister, et enamik üliõpilaste soove ja ettepanekuid on justkui arvesse võetud. Kas komisjonis arvestatud muudatusettepanekud rahuldavad üliõpilaste soove ning milline on nende seisukoht eelnõu kohta? Kui paljud üliõpilaste nõudmised siiski täideti? Hea meelega küsiksin seda muidugi tudengitelt, kes olid siin rõdul. Nemad ise küsida ei saa, küsin siis nende eest.

Priit Sibul

Aitäh! Nad olid siin hulk aega, nad ootasid juba õhtul kella kuuest alates. Te oleksite nendega vestelda saanud küll, kui oleksite tahtnud. Aga mina olen suhelnud nii nende üliõpilastega kui rääkinud ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhiga, kes veel üleeile arvas, et kõige olulisem on see, kui seadus kiiresti vastu võetakse ja saab uue süsteemi alusel toimetama hakata. Kui elu mängib meile kusagil ette kitsaskohti, siis hiljem on neid võimalik kaotada, kui on olemas süsteem, mille alusel seda teha saab. Kui seda süsteemi pole, siis ei ole võimalik midagi teha. Niipalju kui ma üliõpilastest aru sain, oli nende sõnum, et tuleks kiirustada ja võtta see eelnõu kiiremas korras seadusena vastu.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja ja külalised seal üleval! Põhiseaduskomisjon on pidanud kaheldavaks, kas regulatsioon, millest tuleneb vanemate rahalise toetuse eeldus ilma kohustuseta, tagab eelnõu eesmärgi täitmise ehk vajaduspõhise õppetoetuse jõudmise alati nende isikute kätte, kes seda kõige enam vajavad. Kuidas te suhtute sellesse hinnangusse? Selgitage, palun, ka seda, millele tuginedes eeldavad eelnõu algatajad, et vanemad oma lapsi toetavad!

Priit Sibul

Aitäh! Seda, mida arvas eelnõu algataja, on mul raske öelda. Aga minu meelest ja ka oma maailmavaatest tulenevalt pean ülimalt loomulikuks, et nii nagu noored toetavad vanemaid, toetavad vanemad oma võimaluste kohaselt noori. Minu arvates on mõistlik eeldada, et kui vanematel on võimalik, siis nad seda teevad. Mul on raske leida muid põhjendusi.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Õigus saada vajaduspõhist õppetoetust on üliõpilasel, kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel. See säte toob sisse ka välistudengid, kaasa arvatud kolmandate riikide kodanikud. Kuidas on kavas mõõta mõne Hiina või Valgevene tudengi sissetulekut? Mis andmebaaside abil hakatakse tuvastama, kas sissetulek pereliikme kohta on 280 eurot või ei ole?

Priit Sibul

Aitäh! Kui te oleksite eelnõu seletuskirja edasi lugenud, siis oleksite jõudnud selle kohani, kus on kirjas vastus teie küsimusele. Nende üliõpilastega hakkab tegelema taotluse menetleja ja neilt nõutakse nende kodukohariigi dokumente ja tõendit sissetuleku kohta.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Teame, et vajaduspõhist õppetoetust hakatakse maksma üliõpilastele, kelle perekond elab suhtelises vaesuses. Kohati jääb mulje, et selline muudatus paneb perele veel suuri kohustusi, eriti kui see pere ei ole väga jõukas. Minu küsimus ongi sellega seotud: kas vajaduspõhiste õppetoetuste loomisega ei ole vaesematele perekondadele pandud liialt suuri kohustusi?

Priit Sibul

Aitäh! Vabandust, aga sellest ma küll aru ei saa! Kui maksumaksjad on ühiselt valmis toetama perekondi, kes on keerulisemas seisus, ja 2013. aasta eelarvesse pannakse selleks lisaks juurde 3,5 miljonit eurot ning tulevikus peaks see summa kasvama kahekordseks, siis sellest, kuidas me sellise rahaeraldisega peredele koormust juurde tekitame, ma kahjuks aru ei saa.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh! Siin on mitu korda küsitud, kas te teate, kui paljud tudengid hakkavad vajaduspõhist õppetoetust saama. Minu arvates ei ole see küsimus selles mõttes õigustatud, et me ei saa ju kunagi prognoosida, kui paljud õpilased täidavad õppekava 100%-liselt. Kas sa oskad meid valgustada, kui palju hakkab riik lähiaastatel rahaliselt enam panustama vajaduspõhisesse õppetoetusesse, võrreldes sellega, mida ta teeb praegu?

Priit Sibul

Aitäh! Ma just eelmisele küsimusele vastates ütlesin, et 2013. aasta eelarves on lisaks olemasoleva süsteemi ülevalhoidmiseks mõeldud rahale nähtud ette lisavahendeid 3,5 miljonit eurot. Kokku peaks see summa nelja aasta jooksul kasvama 18 miljoni euroni.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Kui noor inimene läheb näiteks välismaale õppima, omandab seal eriala ja tuleb siia tööle, siis on see igati tervitatav nähtus. Kas sellisel juhul on tal samuti võimalus õppetoetust saada?

Priit Sibul

Kui ta vastab nendele nõuetele, mis on seaduses ette nähtud, siis kindlasti ei ole talle võimalik takistusi teha. Kui üliõpilane vastab nendele nõuetele, mis on ette nähtud, siis on tal võimalus toetust saada.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma võib-olla ei saanud teist lihtsalt aru, aga ma siiski küsin. Kui härra Vassiljev küsis vanusepiiri kohta, mis algul oli 26 ja nüüd on 24 eluaastat, siis te ütlesite, et kuni 24. eluaastani on üliõpilane oma vanematega ühe perekonna liige ja edaspidi tema jaoks midagi ei muutu, kuna ta on siis n-ö omaette perekond. Kas see tähendab, et õppetoetus on mõeldud ikkagi kuni 26. eluaastani, või sain ma asjast valesti aru?

Priit Sibul

Aitäh! Kuni 24. eluaastani arvestatakse, et üliõpilane on seotud vanematega, selle 280 euro arvestamisel võetakse arvesse üliõpilase vanemaid, õdesid ja vendi, nagu seadus ette näeb. Kui ta on vanem kui 24, siis arvestatakse ainult teda ennast, ning kui tal on abikaasa või ka laps, siis lähevad nemadki arvesse.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Ma saan aru, et vajaduspõhise õppetoetusega on selline lugu, et kui tudeng, kellel on õigus toetust saada, saab mõnelt fondilt stipendiumi ja kui selle stipendiumiga tunnustatakse tema õppetegevust, siis kaotab ta vajaduspõhise õppetoetuse. Kas komisjonile tuli ka mõni muudatusettepanek, et sellist eduka õppetegevuse karistamist ei toimuks? Milline oli selle ettepaneku arutelu?

Priit Sibul

Aitäh! Ma ei mäleta, et selliseid ettepanekuid oleks olnud. Aga ma ei taha kuidagi teiega nõus olla, et kedagi karistama hakatakse. See eelnõu aitab sotsiaalsete probleemidega peredest tulevatel üliõpilastel õppimisele keskenduda, see ei pea lahendama inimeste sissetulekuprobleeme. Kedagi ei hakata kuidagi selle seadusega karistama. Seda ei ole küll mõtet rohkem rääkida. Vähemalt ei saa mina aru, kuidas see eelnõu võiks kedagi tulevikus karistama hakata.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Te olete kuidagi väga napisõnaline, aga ma väga loodan, et me teid soojaks räägime ja te hiljem pikemalt vastate. Seletuskirjas on öeldud ja ka eelnõu esimesel lugemisel kõlas mitmel korral väide, et esiteks aitab üliõpilasel õpingutega seotud kulusid katta tema perekond ning teiseks on üliõpilasel alati võimalik õppelaenu võtta. Kui mõistlik tundub teile see laenuvõtmise variant, tuletades meelde, et majanduskriisi ajal jäid paljud perekonnad laenuga hätta ning õppelaenuvõtjal pole enam seda lootust, et riik tagasimaksetega aitab?

Priit Sibul

Aitäh, hea kolleeg Priit! Ma saan aru, et sina ei ole jõudnud veel ülikooli lõpetada. Minulgi läks selleks ülemäära pikk aeg. Aga ma võtsin laenu, vanemad toetasid ja kõik toimis. Ma ei näe siin põhjust hirmu tunda. Ma arvan, et nii nagu minu vanemad käsitlesid ja ma ise käsitlesin seda investeeringuna tulevikku, teevad seda ka teised. Me ei pea nägema tonti, et need on ainult kulud. Esiteks ei ole see kellelegi kohustuslik. Aga need, kes tahavad oma tulevikku investeerida ja kellel on selleks võimalus, need seda teha saavad.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga! Räägime toimetulekutoetuse arvestamisest. On päris positiivne, et eelnõus on tehtud muudatus, mille kohaselt ei loeta vajaduspõhist õppetoetust toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku hulka. Kui palju on toimetulekutoetuse saajate hulgas neid perekondi, kus on ka üliõpilasest perekonnaliige, ehk kui paljude inimeste olukorda see muudatus võiks puudutada?

Priit Sibul

Aitäh! Seda on taas kord keeruline öelda, sest need arvud on erinevate vanusepiiride puhul erinevad. 26 eluaasta puhul oleks olnud üks arv ja 24 eluaasta puhul on teine arv. Aga ma arvan, et meil ei ole põhjust sellest täna väga pikalt rääkida, sest selle eelnõu abil me suutsime eriti keerulises olukorras olevate perede olukorda igal juhul parandada.

Aseesimees Jüri Ratas

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg komisjonist! Ma esitan sellise küsimuse, millele võib ka vastamata jätta, selles mõttes, et komisjonis konkreetselt sellele ei keskendutud. Aga ometi see mind huvitab ja kindlasti oled ka sina sellele mõelnud: millised hakkavad olema meie tudengite majanduslikud võimalused, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide tudengitega? Milline on üldine pilt?

Priit Sibul

Aitäh! Ma jätan sellele vastamata, kui te mulle juba selle võimaluse andsite.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Loomulikult on teisel lugemisel sul võimalik vastata küsimustele ainult sellest lähtudes, mida komisjonis arutati. Aga me tahame ju kuulda ka seaduseelnõu sätetest ja eesmärkidest, nii nagu kodukord tegelikult ette näeb. Ma arvan, et see küsimus, mille Jaak Allik tõstatas, on kõige relevantsem just kulude mõttes. Me ju menetleme siin ka riigieelarveid ja riigi eelarvestrateegiaid. Seetõttu küsimus, kuidas planeeritakse järgmisi eelarveid ja millised on umbes need prognoosid, on ju väga olulised nii Riigikogu liikmetele kui ka hiljem stenogrammi lugejatele. Seega esitan ma küsimuse umbes samas võtmes. Kui see süsteem rakenduks praegu, siis Urmas Klaasi hinnangul oleks neid üliõpilasi üle 16 000. Uute üliõpilaste täpset arvu me ei tea. Aga milline võiks järgmisel aastal umbkaudu olla rahaline prognoos?

Priit Sibul

Ma tänan teid! Aga ma ei ole kahjuks saanud vahepeal targemaks, kui ma olin sissejuhatava sõnavõtu ajal ja eelnevalt küsimustele vastates.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Enne viimaseid Riigikogu valimisi sõlmis IRL valijaga lepingu. Lepingus lubati, et kodukulud viiakse alla, mis on osutunud valeks. Lubati ka tasuta kõrgharidust. Teie hämavaid vastuseid kuulates tekib mul tunne, et see on niisama vähe tõsiselt võetav lubadus kui on kodukulude allaviimine. Mida ütlete minu skeptilisuse vähendamiseks?

Priit Sibul

Aitäh! See on teil peaaegu niisama filosoofiline küsimus nagu teie isal, kes tahtis, et ma Euroopa üliõpilasi Eesti üliõpilastega võrdlema hakkaksin. Eks see jääb iga inimese otsustada. See, kuidas kellelegi asjad paistavad, sõltub sellest, millise künka otsas ta seisab. Mul on raske teile oma silmade kaudu maailma selgitada. Eks teie näetegi asju teistmoodi kui mina.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on väga kahju, et te vahepeal ei ole targemaks saanud. Kui me Riigikogus menetleme seaduseelnõusid, siis üks kohustuslik punkt, mida ettekandja peab teadma, on võimalikud kulud. Ma siis küsin järgmiselt. Eesti Üliõpilaskondade Liit tegi oma ettepaneku ja saatis selle siia. Te olete kindlasti sellega tutvunud. Nad väitsid, et ühe sendi põhjal ühest toetusvahemikust teise liikumine ei ole õigustatud ning see vahe peaks olema vähemalt kümme eurot. Kas teie komisjoni ettekandjana leiate, et me peaksime seda ettepanekut arutama, või jääte juhatusest tulnud päevakorra eelnõu juurde, mille alusel teeme kolmanda lugemise kiirkorras juba reedel?

Priit Sibul

Aitäh! Seda, kunas me kolmanda lugemise teeme, otsustab komisjon. Aga mis puudutab üliõpilaste ettepanekut, siis nagu ma ütlesin, kui me näeme, et see on selles seaduses koht, kus king pigistama hakkab, siis on meil võimalik tulevikus seda seadust paremaks muuta.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aadu Musta! Kaheksa minutit.

Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud külalised! Eesti riik on olemas tänu oma rahva haridususule. Statistiliselt peeti sellise väikese riigi tekkimist ebatõenäoliseks. Korduvalt on arutatud, kuidas ta ikka tekkis, on otsitud põhjusi ja põhjendusi. Ka need, kes kaua kahtlesid selles, et selline riik sai üldse tekkida, kuigi ta oli olemas, said lõpuks aru, et oli üks argument, mida ei arvestatud. See oli eestlaste "ebanormaalselt" tugev püüdlus hariduse ja teadmiste poole. Mulle tundub, et nüüdseks on suudetud valdav osa sellest haridususust lihtsalt välja juurida. Julgen öelda, et mitte kunagi, relatiivses mõttes, ei ole Eestis võrreldes muude asjadega ülikoole ja kõrgharidust nii vähetähtsaks peetud kui praegu.
Konkreetse seaduseelnõu arutelu käigus oli tõepoolest suuri vaidlusi. Tuleb tunnistada, et komisjon tegi tõsist tööd. Arutati näiteks sedasama teemat, mille siin juba kolleeg Sibul läbi käis, millise vanuseni võiks tudeng olla seotud oma vanematega, olles selle pere liige, kas 21., 24. või 26. eluaastani. Ma arvan, et komisjon jõudis mingil määral kompromissile, leides, et see vanus ei ole 26 eluaastat, nagu ministeerium oli esitanud. Pikalt oli juttu sellest, kuidas ikkagi on õppetoetused seotud sajaprotsendilise õppeedukusega. Kui kellelgi jääb punkt puudu, kas ta siis kaotab kogu võimaliku toetuse? Põhjalikult arutati selle üle, kas tuleb arvesse võtta ka üliõpilase elukohta. Komisjonis oli väga asjalikke arutelusid. Ülikoolide kogemus on, et kui hakatakse näiteks sõidutoetusi või midagi muud elukoha järgi määrama, siis kirjutavad kõik ennast Tallinnast või Tartust välja ja kirjutavad ennast sisse kuhugi hästi kaugele. Nii et kõne all oli mitmesuguseid probleeme.
Oli juttu ka sellest, kas äkki tudengid ise võiksid hakata õppetoetuse küsimust lahendama ja kas mitte üliõpilasesindused ei peaks raha jagama. Selle peale leidsid lõpuks ka tudengid, et võib-olla on ohtlik võtta ebapiisava toetussumma jagamine enda ülesandeks, sest süüdlaseks, miks raha ei jätku, jäävad ju need, kes raha jagavad.
Tegelikult on selle seadusega seotud põhiprobleem siiski järgmine. See on meie parlamendi ja riigi üldine probleem. On vahe, kas me loome seadust või seadusandlust. See seadus on ühendatud mitme teise ülikoolireformi käsitleva seadusega. See on seotud kogu parlamendi tööga. Kas te olete tähele pannud, et iga kord, kui arutatakse haridus- või teaduspoliitikat, on kõik poolt, räägivad ülikoolide tähtsusest, teadusmahukast tootmisest ja muudest toredatest asjadest? Kui  aga lõpuks jõutakse eelarveküsimusteni, siis öeldakse: "Kust te selleks raha võtate? Raha ju lihtsalt ei ole!" See ongi see hea ja kurja tundmise puu. Me arutame seda kasti, mis on ette antud, ja poliitikani me tegelikult ei jõua. Minule meenutab Eesti parlament üha enam suure globaalse firma harukontorit või, õigemini, selle raamatupidamist, kus arvutatakse hästi, tööd tehakse hästi, tabeleid tehakse hästi, ainult et kõik põhiline on otsustatud juba kusagil mujal. Nii on ka meie hariduspoliitikaga.
Juttu oli sellest, et õppetoetuste üldsumma suureneb kahekordseks. Võimas! Samas on see algaja margikoguja efekt. Kui algajal margikogujal on neli marki ja ta saab neli juurde, siis suurendab ta markide arvu kahekordseks. Kui kellelgi on juba piisav hulk marke – selline hulk, et seda saab juba margikoguks pidada, 10 000 marki näiteks – ja ta saab 100 marki juurde, siis on suurenemise protsent väga väike. Nii on lood ka õppetoetustega. Küll on hea tõsta, kui neid toetusi praegu peaaegu ei olegi!
See jutt, et raha on ebapiisavalt ja seda ei ole kuskilt võtta, on ka üks päris nurjatu asi. Teate, sellistest eelarve koostamise printsiipidest, millest meil siin kõneldakse, räägiti viimati 19. sajandil. Siis arutati niimoodi, et Tartu ülikoolile antakse neli mõisat, ta saab need endale ja vaadaku ise, kuidas nendega hakkama saab. Tänapäeval niimoodi ei ole. See ei ole tõsiselt võetav, kui koalitsiooni kuuluvad inimesed ütlevad: "Kas te tahate pensionäridelt raha ära võtta või? Kas te tahate päästjatelt raha ära võtta või?" Tänapäeva maailmas need, kes asju sisuliselt otsustavad, ei võta ühest kastist ega tõsta lihtsalt teise, vaid eelarvet kujundatakse prioriteetide kaudu. Kohati võetakse siit-sealt väga väikseid protsente, kuid kokku moodustavad need suured summad. See ongi see tänapäeva eelarve lugu.
Inimeste võimekus on kõige suurem rahvuslik rikkus. Loomulikult on meil siin olnud positiivseid püüdlusi. Ma imetlen meie haridus- ja teadusministrit kas või selles mõttes, et praegust valitsust arvestades on midagi kahekordistada suur asi. Kuid me peame vaatama tulevikku ja mõtlema sellele, mis saab edasi.
Ülikoolide rahastamisega on suuri probleeme. Ülikooli professorina julgen öelda, et me loodame kogu aeg väga palju eurorahale. Teadusraha puhul on juba kujunenud olukord, et me siin küll midagi otsustame, kuid põhiosa rahast tuleb kusagilt mujalt. Kui te arvate, et sellega ei kaasne soovitused, milleks seda kasutada, siis eksite. Provintsistumise oht suureneb üha.
Teine asi, mis on ülikoolide ja haridusega seotud, on see, millest me Priit Sibulaga pidime rääkima hakkama. Ma pean sellele küsimusele nüüd ise vastama. Võrreldes teiste Euroopa arenenud riikidega on meie üliõpilaste majanduslik olukord ka pärast selle seaduse vastuvõtmist kesine. Noorte äravool kasvab meil järjest ja sellel on juba ähvardav mastaap. Ei minda mitte ainult õppima, minnakse ka tööle. Kõige halvemate stsenaariumide kohaselt ennustatakse, et võib-olla on Eestis aastal 2020 kuni 850 000 inimest. See ei ole enam ühele riigile kohane rahvaarv, riigi asemel on siis provints.
Ka hariduses on vaja püsida teistega ühel tasemel. Hariduses on niimoodi, et kui sa seisad paigal või peaaegu paigal, siis maakera pöörleb nii kiiresti, et sa jääd teistest üha rohkem ja rohkem maha. See oht on meil olemas. See tähendab, et vale on haridust ja kõrgharidust lihtsalt üleüldiselt väärtustada, sinna on lihtsalt rohkem raha vaja. Kui me kaotame haridususu, mis on meil teiste riikidega võrreldes ebaproportsionaalselt suur, siis meie kui väike riik ellu lihtsalt ei jää. Me provintsistume. On tore, et meil on välistudengeid. Kuid kas me tõesti tahame seda, mida ennustas kolm nädalat tagasi üks Rootsi ajakirjanik või poliitteadlane? See arvamus käis ka meie ajalehtedest läbi. Tema arvas, et kui nii edasi läheb, siis 50 aasta pärast on Eesti keskmiselt jõukas ingliskeelne provintsikene Euroopas.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Alliku! Kaheksa minutit.

Jaak Allik

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud üliõpilased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukohad vajaduspõhise õppetoetuse kohta jäävad endiseks. Me esitasime need kevadel, tutvustades Riigikogule meie eelnõu, mille valitsuskoalitsioon sisuliselt arutlemata tagasi lükkas. Me leiame, et valitsuse esitatud eelnõu, mis näeb ette 135-eurose toetuse üliõpilastele, kes peaksid kuni 26. eluaastani olema oma vanemate ülalpidamisel, kusjuures nende leibkonna sissetulek ei tohi ületada 280 eurot inimese kohta ning neilt nõutakse õppekava täielikku täitmist, ei kindlusta tasuta kõrgharidust, vaid, vastupidi, teeb kõrghariduse vähem kindlustatud perede lastele väga raskesti kättesaadavaks. Me oleme kindlad, et mõne aasta pärast on näha, et ajalehes Sirp avaldatud minister Aaviksoo arvamus, mille kohaselt lubab Riigikogule üleantud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu täisajaga õpingutele pühenduda kõigil üliõpilastel, sõltumata perekonna sissetulekust, on leebelt öeldes ebaadekvaatne.
Rõhutame veel kord, et Skandinaavia maades, kus tõepoolest on tegemist tasuta kõrgharidusega, kulub riigilt kõrgharidusele eraldatud rahast õppetoetusteks 17–35%. Meil taotleb minister Aaviksoo selle osakaalu suurendamist praegusest 5%-st 9%-ni 2015. aastaks, mis juba üksi näitab, et tasuta kõrgharidus oli vaid IRL-i valimisloosung ja ka jääb selleks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on 2013. aasta riigieelarve menetlemisel teinud ettepaneku kahekordistada vajaduspõhiseks õppetoetuseks suunatavat raha. Selle ettepaneku lükkas valitsuskoalitsioon tagasi, mis näitab selgelt, et kõrgharidus pole valitsuse prioriteet.
Mis puudutab konkreetselt eelnõu 236, siis on hea meel märkida, et kultuurikomisjonis toimus tõepoolest eelnõu sisuline ning selle paremaks tegemise soovist lähtuv arutelu. Selle eest tänan siiralt komisjoni esimeest Urmas Klaasi! Mitmes punktis ongi eelnõu palju paranenud. Eelkõige näitab seda otsus, et õppetoetust ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetuleku hulka. Algul esitatud eelnõu ei kujutanud endast selles mõttes mitte õppetoetust vajavate üliõpilaste toetamist, vaid pigem mõnitamist.
Teine oluline punkt on nn perekonnaga seotuse ea alandamine 26 eluaastast 24 eluaastani, nagu nägi ette ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanek, mis seoks selle tegelikult niikuinii laest võetud vanuse vähemasti toitjakaotuspensioni puhul seaduses ettenähtud vanusepiiriga.
Kolmas konsensuse alusel tehtud muudatus oli ühtse 135-eurose toetuse asemel n-ö astmestiku pakkumine, mille kohaselt oleksid toetused 75, 135 ja 220 euro suurused, olenevalt üliõpilase perekonna n-ö keskmisest sissetulekust. Mulle tundub, et seda otsust tehes me siiski mõnevõrra kiirustasime, sest tagajärg on, et nende hulgas, kellel on arvestuslikult õigus toetust saada, hakkavad rohkem kui pooled 135-eurose toetuse asemel saama 75 euro suurust toetust. Selle tagajärjel tekib ka ebavõrdsus, sest näiteks 270-eurose n-ö perekonnatoetusega üliõpilane saaks koos õppetoetusega arvestada 345 euroga, aga ilma igasuguse sissetulekuta noor vaid 220 euroga. Üliõpilaskondade liit pani ette toetusi diferentseerida nii, et see kindlustaks igale abivajajale koos peretoetusega siiski 280 eurot. Loen selle tõestuseks teile ette katke üliõpilaskondade liidu pöördumisest parlamendi poole pärast seda, kui kultuurikomisjonis oli eelnõu teise lugemise arutelu lõppenud: "Esiteks, vaid kolme toetusmäära rakendamine astmetena ei pruugi muuta tudengite majandusliku olukorra ebavõrdsust piisavalt, et nad reaalselt saaksid pühenduda õpingutele. Sooviksime, et Riigikogu istungil tehakse ettepanek, mille aluseks oleks astmed kümne euro täpsusega ning mitte ainult kolmes astmes. See tagaks õiglase ja vajaduspõhise toetuse neile, kes seda vajavad. Hetkel laual olev pakkumine, milles ühe sendi erinevusega võib saada väiksema toetuse, ei ole piisavaks tagatiseks toetust vajavatele tudengitele. Toetuse astmete vahed on liiga suured ja üleminek ühelt sissetulekutasemelt teisele väljendub toetuse drastilises languses, mis ei ole kooskõlas seadusega võetud eesmärgiga tagada tudengitele võrdväärsed võimalused pühenduda õpinguile. Kümne euro täpsusega toetuse määramine ja maksmine meie hinnangul ei muuda süsteemi oluliselt bürokraatlikumaks ja kulukamaks. Tudengi seisukohalt on selline võimalikult täpne toetus jällegi selgemini seotud tema majandusliku olukorra ja toetamise vajadusega."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekut ja teeb sellega seoses ettepaneku eelnõu 236 teine lugemine katkestada, et me saaksime eelnõusse sisse viia toetuste suurema ja seega vajaduspõhisema diferentseerimise, mis eelarves ettenähtud üldsummat ei muudaks.
Tõepoolest ei olnud komisjonis juttu sellest probleemist, mille Kadri Simson tõstatas, et kui mõni üliõpilane saab stipendiumi, kuhu see siis arvestuslikult kuulub. Muutub päris kummaliseks, kui üliõpilane saab eriti heade õpitulemuste eest stipendiumi, aga teda karistatakse selle eest toetuse äravõtmisega. Ka seaduses tuleks sõnastada, et nii ei juhtu.
Lõpuks täpsustan seda arvu, millest siin juttu oli, kui paljud üliõpilased toetust saama hakkaksid. Siin ei ole vaja olla nõid Nastja, on vaja lihtsalt 3,6 miljonit eurot, mis on planeeritud järgmiseks aastaks, jagada 540-ga. Jutt käib neljast kuust ja teatavasti käib jutt ainult esimesest semestrist ning ainult nendest üliõpilastest, kes ülikooli astuvad. Nende puhul ei ole ka õppeedukus oluline, sest toetust saavad kõik, kes nõuetele vastavad. Haridusministeerium on millegipärast püsivalt arvamusel, et nõuetele vastab 37% üliõpilastest. Nii et see arv peaks olema 6290, kui täpselt jagada. Ma veel kord kordan, et kui ajakirjanduses hakati rääkima, et toetust hakkab saama 16 000 üliõpilast, siis oli küll seletuskirjast valesti aru saadud. Ajakirjandusse võiks siiski minna täpne arv. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tõenäoliselt ei pea ma selles saalis selgitama, kes ja mis puhul ütles pidevalt: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada." See on lihtsalt muutunud selle teema sümboliks, millest me peaksime pidevalt rääkima. Kahjuks on see meie demograafiline olukord. Eestil on tulevikku ainult sel juhul, kui koolides õpivad lapsed ja kui kõrgharidust andvates asutustes õpivad noored. Kahjuks näitab aga elu muud. Mõnevõrra isiklikel põhjustel tunnen ma seda olukorda. Mul on silme ees üks klass, mis lõpetas kooli kümme aastat tagasi, see oli aastal 2002. Kõik, kes selle klassi lõpetasid, said kõrghariduse. Ainult et 27 inimesest kõigest 7 õppisid Eestis, 20 aga sõitsid välismaale. Nendest absoluutne enamik muidugi mitte kunagi siia tagasi ei tule. See kõik jätkub ja jätkub.
Kui vaadata statistikat, siis ainus tark asi, mida ütlevad need andmed, mis on meie Statistikaameti koduleheküljel, on vahekord, kui palju üliõpilasi kõrgkoolidesse astub ja kui palju kooli lõpetab. Tervelt kümne aasta jooksul on ülikoolidesse astunud keskmiselt 18 000 noort, aga lõpetanud on 12 000. See tähendab, et 600 noort on vahepeal kuskile kadunud. Minister püüdis meile kunagi fraktsioonis seletada, et tegelikult nad lihtsalt katkestavad õpingud, pärast õpivad edasi jne. Aga kui vaadata kümmet aastat, siis selgub, et see nii ei ole. Need noored on tõesti kuskile kadunud.
Üks põhjus, miks noored ei suuda kõrgharidust omandada, on muidugi nende halb majanduslik olukord. Siin saalis me kõik tahes-tahtmata kasutame neid malle, mille oleme omandanud komisjonides. Mina seisan praegu kultuurikomisjoni tööst üsna kaugel. Ma olen rahanduskomisjoni liige. Sellepärast need küsimused, mis tavaliselt tõstatuvad rahanduskomisjonis, mind huvitavadki. Nii näiteks iga kord, kui me hakkame komisjonis arutama mingit eelnõu – see toimub alati, kui me tegeleme mõne opositsioonierakonna esitatud seaduseelnõu või muudatusettepanekuga –, siis nõutakse meilt absoluutse täpsusega, võib öelda, et euro täpsusega analüüsi, arvutust jne. Sellepärast ma oma küsimused esitasingi. Neile vastas oma kõnes kolleeg Allik, et vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama umbes 30% üliõpilastest. Mina saan seda põhjendada ainult sellega, et täpselt niisama palju üliõpilasi ehk kolmandik langeb välja, nad ei lõpeta ülikooli. Aga ma tahaksin siiski näha analüüsi.
Ma tuletan teile meelde, et me oleme ainuüksi selle istungjärgu jooksul kaks korda olnud järgmises situatsioonis. Väga piltlik juhtum oli siis, kui me rääkisime maamaksust.
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Mihhail Stalnuhhin

See on veel väga selgelt meeles. Siis selgus, et maamaksust vabastamise seadus oli põlve peal tehtud, grammatiliste vigadega, mis mulle eriti meeldis, ei olnud tehtud ühtki analüüsi, mitte mingit ettevalmistustööd, ei olnud ühtset andmebaasi. Kogu selle haltuura tõttu – minu põlvkonna inimesed teavad, mis asi see on – hakkavad kannatama kohalikud omavalitsused. Praegu on jälle tegemist sellesama mudeliga, tegemist on seaduseelnõuga, mis ei ole korralikult läbi analüüsitud. Mina igatahes näen siin probleemi, et seda tõsist tööd pole tehtud. See on asja üks pool.
Teiseks. See seadus on muidugi vaja vastu võtta. Aga millal ükskord hakkab selle saali enamus aru saama, et iga kord, kui tegemist on mingi kindla sotsiaalse grupiga, ei ole ennekõike vaja kuulata mitte valitsusametnikke, mitte neid inimesi, kes on rahvast praegu väga kaugel, ülbust täis, nagu me hiljuti kuulsime, vaid on vaja kuulata ja teadmiseks võtta, mida räägivad need inimesed, kellele see seadus on mõeldud? Kui me oleme huvitatud sellest, et Eesti riik kestaks, et noored õpiksid siin Eestis ja jääksid siia tööle, siis peaks muidugi kuulama, mida räägivad üliõpilased ja nende ühendused.
Ma loodan, lugupeetud kolleegid, et me võtame selle seaduse kiiremas korras vastu. Aga kui on võimalik seda seadust paremaks teha, siis ei ole tähtis, kas me istume siin reedel, laupäeval või pühapäeval ning kas see toimub kell kümme hommikul või kell kümme õhtul. Lihtsalt on vaja teha seadus selliseks, et see rahuldaks neid, kelle heaks see peab tulevikus töötama. Loodame, et koalitsioon võtab kuulda üliõpilaste soove ja opositsioonierakondadelt tulevaid sõnumeid ning me teeme sellise seaduse, mida pärast ei ole vaja kiiresti kümme korda parandama hakata, nagu mõne seadusega siin on juhtunud, vaid me võtame vastu ikka korraliku dokumendi. Aitäh, kolleegid!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Yana Toom

Härra eesistuja! Head kolleegid, kes te kannatlikult siin saalis olete! Kolme üliõpilase emana toetan ma selle eelnõu mõtet. Kuid paraku veel mitte eelnõu ennast, sest nagu kõnedest välja tuli ja ka ettekandest selgelt näha oli, see tundub olevat kuidagi toores ja kohati ebaloogiline. Eriti kui vaadata seda seoses tegeliku eluga ja teiste seadustega.
Ma alustan seadustest, juriidilisest poolest. Esiteks jäävad arusaamatuks need valemid, mille alusel seda vajaduspõhist õppetoetust jagatakse. Näiteks jagatakse toimetulekutoetust Eestis lähtudes sellest, et esimesele pereliikmele peab peale kommunaalarvete maksmist jääma alles 76 eurot ja järgmistele pereliikmetele 67 eurot. See on üks valem. Niinimetatud vajaduspõhist lapsetoetust (see nimetus võib-olla muutub, aga me oleme harjunud seda niimoodi nimetama, las see siis nõnda jääb) makstakse suhtelise vaesuse määrast lähtudes. Siin on teine valem. Esimene pereliige peab saama 280 eurot ja järgmised pereliikmed 140 eurot, juhul kui nad on vanemad kui 14 aastat, mis tähendab seda, et see ongi justkui see tudeng. Need, kes on nooremad kui 14 aastat ehk lapsed, peaksid saama 80 euro ringis. See on suhtelise vaesuse mõõt, mis on meie seadustes jällegi täiesti olemas. Nüüd toome sisse sellise dimensiooni nagu vajaduspõhine õppetoetus, kusjuures üliõpilase osa pere sissetulekus peab moodustama 280 eurot, mis on iseenesest igati tore. Aga kui me vaatame seadusi tervikuna, siis tundub see natuke ülepeakaela tehtuna, sest on väga erinevad lähenemised ja valemid. See meenutab mulle vajaduspõhist lapsetoetust ning seda seadust üldse, kus on selline absurdne olukord, kus ühest ja samast lapsetoetusest osa kuulub, aga teine osa ei kuulu sissetuleku alla, kusjuures tegemist on ühe toetusega. Siin on ilmselgelt väga toores koht.
Veel üks asi jäi mulle selle arutelu käigus arusaamatuks, kuigi ma küsisin ettekandjalt seda kaks korda üle. Palun vabandust, aga ma tõesti ei saanud aru! Ma küsisin ka kolleegidelt üle, nemad kehitasid samuti õlgu. Te väitsite, et tudeng on kuni 24. eluaastani oma ema, isa, õdede, vendadega jne ühe pere liige. Vanemana on ta omaette pere. Aga seda vanemat tudengit, kes on omaette pere, ma eelnõust ei leidnud, nagu ka seda, et ta peaks mingisugust toetust saama. Nii et ka vanusega on siin mingi arusaamatus, kas pole ettekandja asjasse väga süvenenud või pole see eelnõu korralikult lahti kirjutatud. See on jälle üks küsimus.
Veel üks teema, mille tõstatas õigustatult Kadri Simson ja mida toonitas kolleeg Allik: stipendium, mida makstakse õppeedukuse eest, on nüüd sissetulek. See tapab eos motivatsiooni hästi õppida. Kui sa tahad saada vajaduspõhist õppetoetust, siis ei ole sul mõtet pingutada ja õppida, sest stipendium sööb selle toetuse ära. See on iseenesest väga rumal.
Viimane piisk, kui me vaatame seda juriidilist poolt, on see, et võimalikke kulusid ei ole vahepeal täpsustatud, kuigi selline võimalus justkui arutelude vahel avanes.
Niipalju seaduslikust poolest. Edasi räägin tegelikust elust.
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

Yana Toom

Ma annan endale aru, et praegu tuleks lähtuda võib-olla sellest loogikast, millest me paraku lähtume siin Riigikogus liiga tihti, et parem pool muna kui tühi koor. Aga siiski meenub mulle vägisi aeg, kui suur osa praegustest Riigikogu liikmetest õppis ülikoolis, see oli nimelt nõukogude aeg. Mitte sellepärast, nagu ma oleksin selle aja suur fänn, vaid sellepärast, et ma mäletan väga selgelt, kui minister Aaviksoo rääkis siinsamas puldis seistes sellest, kui tore oli siis õppida ja sai ka tööl käia ning küll noor inimene leiab mingisuguse lahenduse. Me õppisime härra Aaviksooga ühes linnas. Tema õppis seal küll minust natuke varem, aga ka mina mäletan väga hästi, et Tartus oli tööd leida väga lihtne. Sa võisid minna hommikul kell kuus õlletehasesse, kella kümneni töötada, saada oma seitse rubla kätte ja kõik oli okei. Või siis kolhoosid ja turuvarblased. See kõik oli, aga praegu seda ei ole. Ei ole olemas neid töökohti, kus üliõpilane saab natuke raha juurde teenida. Kui sa tahad elada, mitte isegi väärikalt, vaid lihtsalt elada, kui sa tahad kas või ühiselamu eest maksta – ühiselamu üür tapab ju ära, see on tegelikult niisama suur kui vajaduspõhine õppetoetus –, siis sa lihtsalt ei saa neid asju ühendada. See pole võimalik. Kui haridus- ja teadusminister meenutab vanu aegu ja räägib, et see on võimalik, siis ma ei tea, kus maailmas ta elab.
On kuidagi väga kurb, et see seaduseelnõu, mida me siin menetleme, ei lahenda reaalseid probleeme. Mõte on ju hea ja tore, aga tulemus on selline, nagu ütleks Tšernomõrdin, et tahtsime paremat, aga kukkus välja nagu alati. Ma tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Mailis Repsi! Kaheksa minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Head üliõpilased, kes te nii põhjalikult kuulate teisse puutuvat eelnõu! Heidame kõigepealt pilgu tagasi, kuidas on meil viimastel aastatel õppetoetustega lood olnud. Sellel teemal on olnud mitmeid eelnõusid. Viimasel kümnel aastal on neid olnud saalis nii palju, et kahe käe sõrmedel ei ole neid võimalik kokku lugeda. Kõigi nende eesmärk on olnud üsna sarnane sellega, mida me täna arutame: kuidas anda igale noorele, kes on piisavalt võimekas, võimalus õppida, saada kõrgharidus ja seda Eesti Vabariigis. Kui me vaatame õppetoetusi käsitlevate eelnõude saatust, siis näeme, et peaaegu kõik on lõpetanud üsna kurvalt. Nimelt on neid kas juba eos ümber sõnastatud, muudetud, korduvalt tagasi võetud või on nad ühel hetkel selliselt ümber sõnastatud, et nende esialgne mõte on kaduma läinud. Seekord oleme jõudnud lausa teisele lugemisele. Juhatuse ettepanek on jõuda kiirendatud korras ka kolmandale lugemisele. Nii et võib-olla võtame seekord selle eelnõu seadusena vastu. Küll aga kultuurikomisjoni ettekandja vastus nii mõnelegi küsimusele, et ärge muretsege, me tuleme selle juurde tagasi, me saame seda muuta, me saame seda täiendada, annab meile selge sõnumi, et kui peale neljakuulist rakendamist tuleb välja (2013. aastal rakendatakse seda ju ainult jupikene aega ja sedagi ainult esimese kursuse tudengite suhtes), et see on riigieelarvele liiga koormav või vahendeid nii palju ei ole, siis võib ju seda seadust natukene kuskilt kohendada, mõne nendest kolmest järgust maha võtta või sõnastada ümber selle, kes seda toetust ikkagi saavad.
Mainida tuleb seda muudatust, mis leidis kultuurikomisjonis konsensust ning mida ka valitsuses pärast imestamist toetati, nimelt seda, et tudengi vajaduspõhine õppetoetus ei lähe toimetulekutoetuse arvestusse sisse. Muidu tekiks olukord, et noor inimene, kes on nii tubli, et ta hoolimata oma pere rasketest tingimustest suudab jõuda kõrghariduse omandamiseni, peab valima, kas tema pere saab toimetulekutoetust edasi ning kas tema õed ja vennad jäävad ellu, kui tema on näiteks Tartus või Tallinnas õppimas. See ei oleks kindlasti õiglane. Ei ole küll kindel, kuidas see Vabariigi Valitsuses läbi läks, kas Jürgen Ligi oli sel hetkel ruumist väljas või toimus see hääletus kuidagi teisiti, aga igal juhul on hea meel tõdeda, et vähemalt õppetoetusi ei nullitud sel juhul ära.
Ma palun vabandust oma skepsise pärast, aga ma olen õppetoetustega juba ka varem korduvalt kokku puutunud! Olen päris mitut selleteemalist eelnõu siin saalis menetlenud, mitu eelnõu olen ka algatanud. Tihti on olnud lõpuks vabanduseks see, et raha ei ole ja seetõttu just selline ambitsioonikas eelnõu ei sobi. Kuna vajaduspõhiste õppetoetuste loogika on selles, et kõik noored, kes teatud raamistikule vastavad, seda toetust ka saavad, ehk juhul, kui neid noori inimesi on ühel või teisel kurval põhjusel – on see töötuse kõrge määr, jätkuvad kriisid, koondamised või piirkondlikud ebakõlad – oodatust enam, siis peaks nendeks toetusteks lisavahendeid leidma, nagu ettekandja ka ütles, reservidest või mujalt. Elu on aga tihti näidanud, et lihtsam on tulla Riigikogusse, teha väikseid muudatusi ja tegelikult tõmmata kokku toetusesaajate hulka.
Kui vaadata Urmas Klaasi kirjutist eilses Postimehes, siis seal ta rõhutas, et praegu on vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi hinnanguliselt vaja 16 540 inimesel. Kõige esimene oluline ettepanek, mis tegelikult on ka kogu vajaduspõhiste õppetoetuste loogika alus ja mida siin täna kindlasti hääletatakse, on see, et õppetoetused ei peaks rakenduma mitte ainult nende üliõpilaste suhtes, kes alles kõrgkooli astuvad, vaid ka nende üliõpilaste suhtes, kes juba õpivad. Vaadake kõiki analüüse, mida on teinud üliõpilaskondade liit ja uuringuasutused, ka haridusministeerium koos üliõpilaskondade liiduga. Need näitavad, et olukorras, kus on nii suur töötus ja nii palju sotsiaalseid probleeme, on täielikult õpingutele pühenduda võimalik vaid väga väiksel protsendil tudengitest. Üle 80% tudengitest on sunnitud töötama täiskohaga ja kahjuks mitte erialasel tööl. Eesmärk on vaid see, et katta eluks vajalikke kulusid, ja õpingud on jäänud tihti teisele kohale. Olen ise üsna palju aastaid loenguid pidanud ja pean ütlema, et on küll väga tavaline, kui tudeng tuleb palub vabandust, et ta peab eksami edasi lükkama, sest on raamatupidamisaruannete tähtaeg või aastaaruannete tegemise aeg. Ma usun, et peaaegu kõik siin saalis istuvad õppejõud, kes on sellega kokku puutunud, teavad, et neile üliõpilastele tullakse vastu. Eesti ühiskonnas on tavaline, et noored inimesed töötavad.
Kas vajaduspõhiste õppetoetuste seaduse eelnõu viib meid lähemale eesmärgile, et tudengid saaksid tegelikult õpingutele pühenduda? Ettenähtud summasid arvestades kardan ma, et ei vii. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Läheme eelnõu 236 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on laekunud kokku 15 muudatusettepanekut.
Esimese muudatusettepaneku on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleks sisuliselt arvestada. Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda väga olulist hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan kümneks minutiks välja vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, tere hommikust! Oleme jõudnud muudatusettepanekute hääletamise juurde. Ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 2. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun teist muudatusettepanekut hääletada ja selle ettepanekuga tutvumiseks palun kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku ettepanekut nr 2 täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuks jäi 1. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 3. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin üheksaminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksaminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et ettepanekut nr 3 tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega on ettepanek toetust leidnud.
Muudatusettepanek nr 4. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun neljandat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et ettepanek nr 4 tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 5. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun viiendat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin üheksaminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksaminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta ettepanek nr 5 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 6. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun kuuendat muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta ettepanek nr 6 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 7. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun seitsmendat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin üheksaminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksaminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et ettepanekut nr 7 tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 8. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun kaheksandat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta ettepanek nr 8 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 9. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun üheksandat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun üheksaminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksaminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta ettepanek nr 9 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 24, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 10. Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Palun kümnendat muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et ettepanek nr 10 tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 11. Mailis Reps.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Palun 11. muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin üheksaminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksa minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Sellel pidulikul hetkel panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta ettepanek nr 11 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 12. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on muudatusettepanekut nr 12 täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 32 Riigikogu liiget, vastu oli 8, 1 jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 13. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada muudatusettepanekut nr 13 täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 14. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on teinud Jaak Allik. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta muudatusettepanek nr 14 arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 15. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on muudatusettepanekut nr 15 täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Oleme läbi vaadatud kõik muudatusettepanekud. Riigikogu juhatusele on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek katkestada seaduseelnõu 236 teine lugemine. Me peame selle läbi hääletama. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kümneminutilist vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust kõigile, keda veel näinud ei ole! Ma panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada seaduseelnõu 236 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud ja seaduseelnõu 236 teine lugemine samuti.


14. 09:25 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti kolleeg Kalle Pallingu!

Kalle Palling

Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Tere hommikust! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimene lugemine lõpetati 30. novembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. detsember kell 10.30. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõus on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Keskkonnakomisjon otsustas 22. novembri istungil teha Riigikogu täiskogule ettepanek lõpetada eelnõu 310 teine lugemine ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa täpsustad, mida me tänapäeval mõistame üleriigilise tähtsusega maardla all ja millest tuleneb selline nimetus? Kust algab üleriigiline tähtsus?

Kalle Palling

See ei puuduta üldse seda arutelu, mis komisjonis toimus. Aja kokkuhoiu mõttes ei pea sellele küsimusele vist vastama.

Esimees Ene Ergma

Ei pea. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Täna on juba 6. detsember, kuid arutatav seaduseelnõu on plaanitud jõustada tuleva aasta 1. jaanuarist. Kavandatav muudatus mõjutab KOV-ide tuleva aasta eelarveid. Kas te teate, millal teavitati kohalikke omavalitsusi sellest muudatusest? Kas teie hinnangul on olnud see aeg neile piisav?

Kalle Palling

Aitäh! See eelnõu sündis tegelikult nende kohalike omavalitsuste initsiatiivil, keda see teema puudutab. Kui teie, Ida-Virumaalt valitud rahvasaadik, arvate, et seda seaduseelnõu ei ole vaja, siis võite seda täiesti vabalt näiteks Maidla vallale seletada. Tegelikult on see eelnõu sündinud, kordan veel kord, põhiliselt Ida-Virumaa omavalitsuste initsiatiivil.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Keskkonnatasude seaduse muudatus toob endaga kaasa vajaduse teha arendustöid keskkonnalubade infosüsteemis. Praegu toimub infosüsteemis vee erikasutusõiguse tasu jaotamine viisil, mis ei arvesta ei vee kasutusala ega ka maardla liiki. Infosüsteemi arendustöödeks on ette nähtud kuni 5000 eurot. Millises järgus need arendustööd on ning kas on lootust, et need saavad õigel ajal valmis?

Kalle Palling

Aitäh, austatud küsija! Tegemist on tõesti väga hea küsimusega. See selgitus, ma tunnistan, oli mul eelmisel korral siit Riigikogu puldist vastates pisut segane. Vastan nüüd täpselt. Infosüsteemis on vaja teha järgmised tööd: muuta kohaliku omavalitsuse osa ja tekitada üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusvee kirje. Seega on vaja infosüsteemis teha kaks pisikest muudatust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast võis lugeda, et Mäetaguse valla põhitegevuse tulem väheneb 2017. aastaks, mil kompensatsiooniperiood lõpeb, praegusega võrreldes üle kahe korra. See on päris suur vähenemine, mis mõjutab valla eelarvet. Te eespool ütlesite, et see eelnõu on olnud Ida-Virumaa valdade initsiatiiv. Ikkagi tekib küsimus, kas selline samm on kooskõlastatud Mäetaguse valla juhtidega. Milline nende arvamus oli, kas ka toetav?

Kalle Palling

Jah, nende arvamus oli toetav, sest nii on ausam.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Hea kolleeg! Kehtiva põhimõtte kohaselt laekub vee erikasutustasu 50% ulatuses kohalikele omavalitsustele. Eelnõu mõjutab ainult kaevandustest väljapumbatavat vett, mille puhul hakkab tasust edaspidi 25% laekuma kohalikele omavalitsustele. Seda ületav osa hakkab laekuma riigieelarvesse. Minu küsimus puudutab just nimelt seda väljapumbatavat vett. Teatavasti kohustatakse praegu ettevõtteid maksma ka vihmavee karjäärist väljapumpamise eest. Kuidas on reguleeritud vihmavee väljapumpamise eest saadav tasu? Kuidas see jagamine toimub?

Kalle Palling

Ma ei saanud küsimusest päris täpselt aru. Kui karjäärist vesi välja pumbatakse, siis ega keegi täpselt ei analüüsi, mis vesi see on. Mis puudutab tasu jagamist, siis 25% laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ju ka näiteks keskkonnatasu põlevkivi kaevandamise eest. Seal on täpselt samamoodi. Tegelikult muudab see seaduseelnõu kõikide tasude laekumise ühtlaseks: 25% läheb kohaliku omavalitsuse eelarvesse otse, ülejäänu saadakse vajaduse korral tasandusfondist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Mul on eelmise teemaga seonduv küsimus. Seletuskirjas on öeldud – see on ka loogiline –, et kaevandamistegevusega seotud vallad saavad oma elanike heaks rohkem raha kulutada, sest tulusid on seal rohkem. Samal ajal mõjub kaevandustegevus keskkonnale halvasti ja valla tegevusele negatiivselt. Kas plussid ja miinused on ka kokku arvestatud, kui suur see kasu lõppkokkuvõttes on? Kas plussid ikka kaaluvad miinused üles?

Kalle Palling

Keskkonnatasude kehtestamise loogika ongi selline, et see tasu, mis maavara kaevandamise või vee erikasutamise eest määratakse, peaks minema keskkonda tagasi. Printsiibis, riigi poolt vaadatuna on see nii. Kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil asub üleriigilise tähtsusega maardla, teatavasti ju kaevandamisega seotud tegevuste tõttu mingil määral kannatavad. Olgu tegemist põlevkivi või millegi muuga, see tegevus koormab keskkonda. Keskkonnatasu peab minema keskkonda tagasi, vähemasti peaks minema, nii on seadusloojad ette näinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma teie kõnest aru sain, on kõik Ida-Virumaa omavalitsused seda meelt, et see tasu võiks väheneda. Või on seal ka erandeid?

Kalle Palling

Niipalju kui mina tean, on see olnud kollektiivne otsus, ja mitte ainult. See on olnud ka Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu initsiatiiv.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, proua juhataja! Jätkan sama teemat. Eelnõu seletuskirjas on palju räägitud sellest, et keskkonnatasu on väga oluline sissetulekuallikas valdadele, kus on suured kaevandused ja karjäärid, kuid probleemiks on ebastabiilsus ning laekumiste prognoosimist raskendavad kaevandajate ettearvamatud otsused. Kuidas see eelnõu alguse sai? Kas see eelnõu on pigem Rahandusministeeriumi initsiatiiv või nende omavalitsuste initsiatiiv, kelle sissetulek on kaevandamistasude tõttu ebastabiilne? Milline oli selle seaduseelnõu algus?

Kalle Palling

Aitäh, väga austatud küsija! Teie Ida-Virumaa ühe suure omavalitsuse endise juhina teate seda olukorda kindlasti väga hästi. Nagu te oma küsimuses mainisite, see eelnõu sai alguse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste initsiatiivist. Toon siin näiteks Maidla valla, kelle territooriumil suleti Aidu karjäär. Kui me seda seadust vastu ei võta, siis kehtiva süsteemi alusel jäävad keskkonnatasud sellele vallale laekumata, aga tänu sellele väga heale seaduseelnõule laekub neile kuni aastani 2017 kaevandamisõiguse tasu endiselt igal aastal edasi, 2011. aasta tasemest teatud protsendi võrra vähenedes, ja lisaks hakkavad nad saama kaevandamisõiguse tasu tasandusfondist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Seaduseelnõuga muudetakse keskkonnatasude laekumise korda. Seletuskirja kolmandas punktis on lõik, kus räägitakse Uus-Kiviõli kaevanduse avamisest ja 700–900 töökoha loomisest. Töökohtade loomine on väga positiivne. Aga kuidas on see seotud selle seaduseelnõuga, mis räägib ainult keskkonnatasude laekumisest?

Kalle Palling

Ma ei oska öelda, miks see seal välja toodud on ja miks te selle kohta küsite. Aga kui avatakse kaevandus, kus kaevandatakse põlevkivi, ja eelnõu käsitleb ka põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, siis järelikult on näide selle kaevanduse kui ühe suurima kaevanduse avamise kohta siin täiesti asjakohane.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Minu küsimus on ajendatud esimesest lugemisest ja on seotud teie vastustega Inara Luigase küsimustele. Ta esitas küsimuse, mispärast seda seaduseelnõu, mis on otseselt seotud riigieelarve seaduse eelnõuga, ei ole arutatud rahanduskomisjonis. Ma küsin sellepärast, et teil oli sellel teemal kaks vastust, mis olid diametraalselt vastupidised. Ühelt poolt te ütlesite, et see nagu seda ei puuduta, aga teiselt poolt ütlesite, et see nagu sellest lähtub. Nüüd on natuke aega mööda läinud. Kas te oskate öelda ühe lausega, mispärast rahanduskomisjon ei ole arutanud seaduseelnõu, mis on otseselt seotud riigieelarve seaduse eelnõuga?

Kalle Palling

Aitäh, väga austatud küsija! Ma austan teie soovi ja vastan ühe lausega: see oli Riigikogu juhatuse otsus, et seda seaduseelnõu on menetlenud ja menetleb siiamaani keskkonnakomisjon.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Ma tahan küsida eelmise küsimuse jätkuks. Te vastasite väga hästi, et keskkonnatasusid peaks vald kasutama looduskahju parandamiseks. Kas on tehtud mõni analüüs, kas vald püüab seda keskkonnatasudest saadud tulu millekski muuks kasutada või läheb see raha kõik tõesti looduse taastamise heaks?

Kalle Palling

Ma ütlesin, et see on keskkonnatasude kehtestamise puhul üldine lähenemine ja mina isiklikult sellist lähenemist väga toetan. Aga ma ei ole lugenud sellist analüüsi, kus oleks väga põhjalikult käsitletud seda, kas iga viimne kui maksuna kogutud euro tõepoolest keskkonda tagasi läheb. Hea küsimus, seda peaks uurima.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et need omavalitsused hakkavad saamata jäävat tulu saama tulevikus tasandusfondi kaudu. Tasandusfondi valem kehtib minu teada üle Eesti ja see valem on ühesugune. Kui eile oli arutlusel kodualuse maa maksuvabastus, siis ettekandja ütles, et 15 või 14 omavalitsust jäid ilma tuluta, sest valem ei näinud erandit ette. Kas siin ei või juhtuda sama asi, et need omavalitsused tegelikult seda raha tagasi ei saa?

Kalle Palling

Seaduseelnõu vaadates julgen väita, et sellist probleemi ei teki.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Seoses keskkonnatasude laekumisega omavalitsustele ei ole neil kohustust kaevandamisega seotud maid korrastada. Kui suuri vabatahtlikke kulutusi teevad omavalitsused kaevandamispiirkondades rikutud maa korrastamiseks, näiteks aastas või mitme aasta jooksul?

Kalle Palling

See küsimus ei puuduta eelnõu menetlust ega ka väga lühikest arutelu, mis toimus komisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Aga vastuseks teie väga heale küsimusele võin tuua näiteks Maidla valla territooriumile rajatava sõudekanali, mis rajatakse vanasse kaevandusse ja mis on otseselt Eesti tublide sportlaste kasutada. Ma arvan, et sellised investeeringud ongi need, mida tehakse nende maksuvahendite eest, mis kohalikele omavalitsustele on laekunud. Rohkem suuri näiteid ei oska ma tuua. See sõudekanali rajamine ongi vist üks suurimaid selliseid investeeringuid, vähemasti viimasel ajal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu näeb ette võtta omavalitsustelt, kus asuvad kaevandused, kaevandamisega seotud tasusid vähemaks. See raha lubatakse KOV-idele tagasi jagada tasandusfondi kaudu. Kas see lubadus on mingi seadusega või üldse mõne õigusaktiga reguleeritud? Ma palun nimetada ka konkreetseid paragrahve!

Kalle Palling

Jah, see on ju reguleeritud sellesama seaduseelnõuga, mida me praegu menetleme. See on keskkonnatasude seaduse eelnõu nr 310.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kuidas on välistatud võimalikud pettused? Näiteks võib keegi hakata mingisugusest vanast karjäärist kruusa karjääri servale tõstma ja pärast ütleb, et see on tootmine.

Kalle Palling

Kruusakarjäärid ei puutu eelnõu sisusse. Kruusakarjääre see eelnõu ei käsitle.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Ma tänan, austatud proua eesistuja! Hea ettekandja! Sellist paragrahvi siin ei ole. See ongi põhjus, miks ma palun teil nimetada selle paragrahvi number.

Kalle Palling

Mina jällegi väidan, et see seaduseelnõu ongi see, mille alusel teie küsitud mängureeglid kehtestatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma panin tähele, et te vastasite päris mitmele küsimusele, et see on hea küsimus ja seda teemat peaks uurima. See tuletas mulle meelde, et te tunnistasite, et ka esimesel lugemisel jäite mõnele küsimusele vastamisega hätta ja olete nüüd neid teemasid uurinud. Ma kuulsin praegu ühte sellist vastust Mihhail Stalnuhhinile. Aga kas te tahate täpsustada teisi küsimusi, mis jäid eelnõu esimesel lugemisel segaseks? Ma saan aru, et te olete hiljem neile küsimustele vastused leidnud.

Kalle Palling

Jah, tõepoolest, hea Kadri! Olid mõned küsimused, millele ma esimesel lugemisel võib-olla konkreetselt ei vastanud. Neid oli kokku kolm. Nendest kahele on nüüd vastatud. Üks puudutas infosüsteemi, teine seda, miks ei ole see eelnõu rahanduskomisjoni menetleda. Tuleb tunnistada, et ka kolmandale küsimusele, kas kaevandamisõiguse tasu muudatustes lepiti kokku Ida-Viru valdadega, on konkreetselt vastatud. Ma tsiteerin veel eelnõu algataja kirja: "Kokkuleppe aluseks on Ida-Viru valdade ettepanek. See fikseeriti läbirääkimiste kokkuleppena."

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid, võtan juhataja vaheaja kuni kella kümneni. Me jätkame seda arutelu peale kella kümmet, kui oleme istungi uuesti rakendanud.
V a h e a e g

Istungi lõpp kell 10.00.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee