Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 271 oli õiguskomisjonis arutlusel 13. novembril s.a. Koosolekut juhatas Marko Pomerants, osa võtsid veel Andres Anvelt, Jaanus Tamkivi Igor Gräzini asendusliikmena, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits, Valdo Randpere, samuti nõunik Linnar Liivamägi ja nõunik-sekretariaadijuhataja Raini Laide. Puudus Kalle Laanet, protokollis Tiina Kärsna. Kutsutud olid ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Yana Toom ning Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse nõunik Gunnar Vaikmaa.
Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige ja eelnõu ettevalmistaja Yana Toom andis komisjonis põhjaliku ülevaate riigi õigusabi seaduse muutmise vajadusest. Ta kirjeldas eelnõu sisu ja eesmärke ning vastas loomulikult ka küsimustele. Yana Toom selgitas, et eelnõu on vaja selleks, et viia riigi õigusabi taotluse vorm kooskõlla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ta selgitas, et kuna keskmiselt igal kolmandal Eesti elanikul on emakeeleks vene keel, siis oleks vaja, et esmane õigusabi oleks nendele inimestele kättesaadav ka selles keeles. Eesmärk on tagada kõikide Eestis elavate inimeste võrdne kohtlemine ja sätestada riigi õigusabi seaduses õigusabi saamise taotluse keelena lisaks eesti ja inglise keelele ka vene keel. Ta selgitas, et probleem puudutab just vanemaid inimesi. Eesti keele omandamine pole neist paljudele enam jõukohane. Yana Toom rõhutas, et riik peaks kõiki elanikke võrdselt kohtlema, ja viitas nii põhiseadusele kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised. Esiteks, antakse võimalus kõikidele Eesti elanikele paluda riigilt õigusabi, ning teiseks, luuakse eeldused riigi õigusabi vajajate reaalseks abistamiseks.
Ka ajaloolisest taustast oli juttu. Statistikaameti andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 109 keelt, aga 97% elanikest peab emakeeleks eesti või vene keelt. Teiste, väiksemate rahvusgruppide esindajatest valdav osa räägib emakeelena samuti vene keelt, välja arvatud rootslased, soomlased, mustlased ja veel mõnest rahvusest inimesed, kes peavad emakeeleks eesti keelt. Lisaks on hiljuti toimunud rahvaloenduse ja ka sotsioloogiliste uuringute põhjal teada, et märkimisväärne osa kohalikust elanikkonnast ei valda eesti keelt hästi või ei valda seda üldse. Seda kinnitavad ka Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2008. aasta tulemused. Eriti suured probleemid, nagu öeldud, on seotud pensionäride ja muude vanemate inimestega.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punkt 3 sätestab, et igal kuriteos süüdistataval peab olema õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi, juhul kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt raha selle õigusabi eest tasumiseks. Lisaks tuleneb Eesti Vabariigi kohustus tagada riigi õigusabi kättesaadavus kõigile elanikele ka põhiseaduse §-de 12, 13, 15 ja 28 koosmõjust. Põhiseadusest tulenevalt peab riik kohtlema kõiki seaduse ees võrdsetena ja tagama kõigile võrdse võimaluse seaduse ja riigi kaitsele, sh võimaluse pöörduda kohtu poole oma õiguste kaitseks.
Riigikogu arutas esimest korda, nagu siin juba räägitud, riigi õigusabi seaduse eelnõu 2004. aastal. Nimetatud seaduse § 12 lõige 5, mis käsitleb taotluse vormi ja taotluse sisu, oli sõnastatud toona niimoodi, et kui taotlus või sellele lisatud dokumendid ei ole esitatud eesti keeles, siis korraldab taotluse menetleja nende dokumentide tõlkimise. Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise korral mõistetakse dokumentide tõlkimise kulud taotlejalt välja, riigi õigusabi andmisel aga võetakse tõlkimise kulud arvesse riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuste kindlaksmääramisel. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundlik ja usaldusväärne õigusteenus ning seda õigeaegselt, piisavalt ja kõigile kättesaadavalt.
15. juunil 2005 võeti vastu ja 1. jaanuaril 2006 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, mis sätestas riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 uues versioonis. See on sõnastatud niimoodi: "Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse."
Seejärel tutvustas Justiitsministeeriumi esindaja Gunnar Vaikmaa Vabariigi Valitsuse seisukohta ja andis teada, et valitsus eelnõu ei toeta. Ta vastas ka komisjoni liikmete ja eelnõu algataja esindaja küsimustele. Miks ei toeta Vabariigi Valitsus seda eelnõu ja milline on see valitsuse arvamus? Valitsus otsustas tänavu 11. oktoobril ühehäälselt mitte toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 271. Seda järgmisel põhjusel. Kõnealuses seaduseelnõus põhjendatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 muutmise vajadust viitega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 punktile 3. Valitsuse arvates puuduvad eelnõus tolle konventsiooni või Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika põhjal toodud näited, kuidas on kehtiv riigi õigusabi seaduse § 12 lõige 5 selle dokumendiga vastuolus. Eelnõu algataja väidab, et olukord, kus riigi õigusabi saamise taotluse saab esitada eesti keeles ja seaduses sätestatud juhtudel ka inglise keeles, võib põhjustada põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldise võrdsuse põhiõiguse riive. Samas on Riigikohus märkinud, et võrdsuspõhimõtte piiramine ei ole iseenesest veel selle põhimõtte rikkumine ning et seadusloomes kehtivat võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada. Riigikohtu praktika järgi piisab, kui ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks on olemas mõistlik, asjakohane põhjus, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Veel viitab valitsus, et põhiseaduse § 6 sätestab, et eesti keel on riigikeel. Eesti keele kasutamist ametliku keelena reguleerivad täpsemalt põhiseaduse §-d 51 ja 52. Põhiseaduse § 52 lõike 1 järgi on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Asjaajamine on igasugune ametlik suhtlemine, mis peab siis käima eesti keeles.
Vabariigi Valitsus leiab, et kui muuta riigi õigusabi seadust selliselt, et lubada riigi õigusabi taotluse esitamist ka vene keeles, asetatakse taotluste tõlkimisel riigile liiga suur koormus, mis ei ole otstarbekas. Soovitatakse pöörduda tasuta õigusabi osas mittetulundusühingute poole või tasuta õigusnõustamise büroode poole. Tuuakse välja, et Riigikohus on sedastanud, et riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus esitada eesti või inglise keeles, muus keeles esitatud taotlus tagastatakse, sest siin peaks olema ühtlane märgisüsteem. Riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 kohaselt võib riigi õigusabi taotluse esitada teatud juhtudel ka inglise keeles. See on siis, kui inimene viibib välismaal ja vajab niisugust õigusabi. Valitsus on ka märkinud, et inglise keel on Euroopa Liidus enim kõneldav võõrkeel, mida valdab ka enamik Eesti ametnikkonnast.
Koalitsioonipoliitikud ja valitsuse esindajad tõid üldseisukohana välja, et kohtutel on niigi palju tööd ja see seadusmuudatus tooks veel lisatööd juurde. Ka väideti, et kohtutes polegi justkui enam vene keele rääkijaid – minu arust see küll niimoodi ei ole – ja et kuna taotlus on mitmeleheküljeline, pikk ja mahukas, oleks nende tõlkimine väga töömahukas. Tegelikult näitas Yana Toom siin, et esmane õigusabitaotlus on vaid paar lehekülge pikk. Märgiti ka, et valdavas osas kõneldakse peale eesti keele kohtutes just inglise keelt. Põhiline vastuargument aga oli ikkagi kaasnev lisatöö ja lisakulutuste vajadus.
Komisjonis küsiti hulk küsimusi. Kui eelnõu tagasilükkamist põhjendati suures osas sellega, et Eestis on riigikeel eesti keel, siis miks lubab seadus avaldust täita ka inglise keeles? Kas asi on põhimõttes, küsiti. Vastuseks kõlas, et riigi õigusabi seaduse § 12 lõike 5 alusel võib riigi õigusabi taotluse esitada teatud juhtudel ka inglise keeles põhjusel, et välismaal elavate Euroopa Liidu kodanike võimalused eestikeelse tõlke saamiseks on märksa piiratumad kui Eestis elavatel vene keeles kõnelevatel inimestel. Tekkis vaidlus, millest siin oli juba juttu, aga ma ikkagi räägin selle üle. Komisjonis väideti, et tegemist oleks nagu poliitilise otsusega, räägiti ka hiilivast venestamisest. Küsiti, kui palju venekeelseid inimesi on abita jäänud. Statistikat selle kohta pole, aga ma sain aru, et paarkümmend inimest. Lihtsalt riik ei tunne selle vastu huvi ja pole vastavat statistikat pidanud.
Tuli juttu ka sellest, kui hästi mõni eestlane oskaks neid tähtsaid ja keerulisi juriidilisi dokumente täita, et vene inimest aidata. Vaja oleks ikkagi, et taotluse sisust saadaks lisaks aru, mõistetaks, milles üldse probleem on. Kui blanketist ei saada aru ja abivajav inimene ei oska oma lugu põhjalikult ka kirja panna, siis sellest võib sõltuda kogu menetluse edasine käik. Komisjonis toodi näiteks minister Aaviksoo, kes tegi eesti keele eksami, nagu me mäletame, ega osatud öelda, kas ta tegi seal paar väikest viga või mitte. Rõhutati, et selline keeleabi oleks väga vajalik. Hea kolleeg Valdo Randpere tõi Rootsi näite – et Rootsis ei saa võõrkeelset abi näiteks passi vahetamisel. Ta soovitas, et õppige eesti keel ära, et me ei peaks kiusu ajama ja tüli kiskuma. Veel oli juttu eesti keele ja kultuuri püsima jäämisest – natuke nagu poliitloengu kontekstis.
Yana Toom vastas, et eesti keel peabki olema riigikeel ja seda peabki rääkima väga hästi. Aga tema esindab oma valijaid ja nemad paraku ei räägi kõik eesti keelt ja nii neil on need probleemid tekkinud. Ta lisas, et ka Rootsi kohtumajas saab soome keelega väga hästi hakkama ja võib soomekeelseid dokumente esitada.
Veel käidi välja seisukoht, et kui hagejal on olemas advokaat, siis keeleprobleemi ei ole. Aga esmase riigiabi taotluse peaks inimene siiski saama emakeeles teha. Me ei tohiks teadlikult pinget üles kruvida ja võiksime inimestele siiski vastu tulla. Abivajajad on sageli eakad inimesed, kes ei suuda eesti keelt ära õppida.
Niisugune üsna detailne ülevaade siis. Sai kõik ära räägitud, mis komisjonis täpselt toimus, peaaegu stenogrammi kombel. Eelnõu jõustuks seadusena jaanuaris 2013.
Komisjon otsustas saata selle eelnõu täiskogu istungi päevakorda 4. detsembriks 2012 ehk tänaseks, see otsus oli konsensuslik. Komisjon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4, erapooletuid ei olnud. Nii et üsna tasavägine seis. Ettekandjaks saalis määrati konsensusega siinkõneleja. Aitäh!