Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XII Riigikogu, IV Istungjärk, Riigikogu täiendav istung
Reede, 30.11.2012, 13:00

Toimetatud

13:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Hea Mart, mul on hea meel sind tervitada, et sa oled siin meiega koos. Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksanda töönädala esimest täiendavat istungit, mille olen kokku kutsunud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni taotlusel Riigikogu juhatuse 22. novembri otsuse alusel, et jätkata Riigikogu täiskogu IV istungjärgu üheksandal töönädalal pooleli ning arutamata jäänud päevakorrapunktide arutelu. Head kolleegid, nüüd on aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ma palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esinaine! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kutseõppeasutuse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse järgmised eelnõud ja määras neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 21. novembril algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon. Teiseks, Riigikogu rahanduskomisjoni s.a 21. novembril esitatud Riigikogu otsuse "Hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon. Kolmandaks, Riigikogu liikmete Rein Randveri, Karel Rüütli, Lembit Kaljuvee, Aivar Riisalu ja Helmen Küti s.a 21. novembril algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – keskkonnakomisjon. Neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 22. novembril algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon. Viiendaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 22. novembril algatatud Riigikogu valimise seaduse ja erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus edastas Vabariigi Valitsuse s.a 29. novembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni määruse, mis käsitleb kasvuhoonegaaside saastekvootide perioodi 2013–2020 enampakkumiste koguseid, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määras Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja määruse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 6. detsember kell 18.
Edastasin Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head kolleegid, palun nüüd kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 rahvasaadikut, puudub 17. See tähendab, et Riigikogu on otsustusvõimeline.
Alustame päevakorra kinnitamist. Päevakord on teil laudadel. Panen täiendava istungi päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 5 ja erapooletuid 9. Päevakord on kinnitatud.


1. 13:05 Loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (288 SE) teise lugemise jätkamine

Esimees Ene Ergma

Esimene päevakorrapunkt on üheksanda töönädala neljapäeval pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teise lugemise arutelu. Meil on jäänud veel läbi vaadata viies muudatusettepanek, mille on esitanud maaelukomisjon ja mis on täielikult arvestatud. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. See tähendab, et seaduseelnõu 288 teine lugemine on lõpetatud. Oi, minuni ei ole see materjal jõudnud. Ma palun vabandust! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teine lugemine katkestada, siis tuleb see meil läbi hääletada. Palun, kolleeg Kadri Simson! Ma palun veel kord vabandust, aga see paber ei sattunud õigel ajal minu kätte!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Kuna möödunud nädalal ei ole mitte midagi muutunud seoses sooviga elektri hinna tõusu leevendada, siis ma pean võtma kümme minutit vaheaega enne hääletust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku loomakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 288 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 62, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 288 teine lugemine on lõpetatud.


2. 13:17 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kokkuleppel omavalitsustega hakkab kaevandustega omavalitsuste eelarvetesse laekuma üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust ja sellega seotud vee-erikasutuse tasust 25% 2011. aasta määrast. Vabanev raha suunatakse omavalitsuste tasandusfondi, muudatusega kohanemiseks on kehtestatud nelja-aastane üleminekukompensatsioon. Omavalitsuste tulubaas tervikuna ei muutu. Suurte kaevandustega omavalitsused sõltuvad praegu väga palju keskkonnatasust. Me tagame neile selle muudatusega stabiilsema tulubaasi ka siis, kui tasude laekumine ootamatult väheneb, nii nagu on ühe valla puhul juhtunud. Muudatus aitab ühtlustada omavalitsustevahelist tulubaasi. Omavalitsustele laekuma jääv keskkonnatasu aitab hüvitada kaevandamise talumist. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh! Teie kõne oli nii lühike, oleks tahtnud paljusid asju teada saada selle seaduseelnõu kohta. Mulle teeb muret see, et kuidasmoodi need omavalitsused tasandusfondist selle raha ikkagi kätte saavad. Kas ei hakka jälle juhtuma niimoodi, et oleneb sellest, milline võim on omavalitsuses, st mõni saab kiiremini ja paremini jne?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Te teate küll, et see ei olene sellest. Tasandusfondi reeglid on üldised ja seal ei ole võimalik mingit sohki teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigel, mis puudutab keskkonnatasusid, on ju kolm osapoolt – riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtja. Eelnõu raames on käsitletud riigi ja KOV-ide vahelist tasu jaotust. Palun täpsustada, kas see muudatus ja ümberkorraldused põhjustavad ka keskkonnatasude maksjatele mingeid täiendavaid koormusi või kulutusi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See eelnõu ei puuduta täiendavaid koormusi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjas on välja toodud, et kõigist eelnõu muudatustest on kohalikke omavalitsusi informeeritud. Seda on väga meeldiv kuulda. Aga tahan küsida, kuidas on lood tagasisidega nendelt omavalitsustelt, keda see eelnõu otseselt puudutab.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Siin on tegemist omavalitsustega saavutatud konsensusega. Ka need omavalitsejad lepivad sellega. Ei saa salata, et teatud vallad on meil, see kõlab küll halvasti, pigem ülerahastatud keskkonnatasude tõttu. Sellel rahal on väga vähe seost nende tegelike kuluvajadustega ja nad aktsepteerivad seda. Nende omavalitsuste otsene huvi on sealjuures ka see, et kui kaevandamine lõpeb, siis nad ei satuks raskesse olukorda, nii nagu juhtus Maidla vallaga. Karjäär viiakse ära, tulu kukub ära, kohustused on peal – see on kõige tugevam ajend selliseks kokkuleppeks. Vallad saavad sellest aru. Selliseid riske ei tohi omavalitsuste peale panna, isegi kui see tähendab mõnele vallale tulude vähenemist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Selle seaduseelnõuga on kompensatsioon ette nähtud tuleval aastal. Põhimõtteliselt on kokkulepe omavalitsustega saavutatud, aga ma küsin siiski. Praktikas võib ju tekkida selline olukord, et tuleval aastal on selle jaoks, et see seadus läbi läheks, kompensatsioon küll ette nähtud, aga üle aasta võib tekkida olukord, kus omavalitsused mitte midagi ei saa.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Tulevikus ei kao ju tulud kuhugi. Kaevandamistasusid jagatakse lihtsalt natuke teistsuguse proportsiooniga: 35% asemel saadakse 25%. See 10-protsendipunktine vahe jääb ikkagi jagamisele kõigi omavalitsuste vahel. Selles mõttes siin mingisuguseid riske ei ole. Tehakse väike tagasiandmine vähestes omavalitsustes, aga kokkuvõttes ei kaota omavalitsused midagi, küll aga on raha jagamine nende vahel natuke ühtlasem. Eelkõige kaovad konkreetsete valdade riskid või need muutuvad väikeseks, nad ei sõltu näiteks enam nii palju ühest kaevandusest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Aitäh! Lugupeetud esineja! Mulle on küll omavalitsusega suheldes jäänud mulje, et praegune kord meeldib neile siiski rohkem. Ja mulle tundub, et Maidla valla näide, mis te tõite, on vist ainuke, teisi siin seletuskirjas näha pole. Võib-olla polegi neid teisi näiteid elust tuua. Seepärast on mul teile küsimus. Seaduseelnõu seletuskirjas öeldakse, et muudatuse eesmärk on tasudega ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamisel. Äkki te selgitate, kuidas neil need võimalused seal siis suurenevad? Võib-olla te vastate nüüd natuke pikemalt, kui te mu eelmisele küsimusele vastasite. Ma ei saanudki aru, mida te öelda tahtsite.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mina sain teist küll aru. Suurenemine ja ühtlustamine on erinevad sõnad. Jutt on ühtlustamisest. Ja võimalused suurenevad omavalitsustel sellesama kümne protsendipunkti jagu. See raha jagatakse omavalitsuste vahel ühtlasemalt ja nii on aus. See ei ole tegelikult riiklikult põhjendatud, et omavalitsuste tulubaasid on väga erinevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Seletuskirja kohaselt toob keskkonnatasude seaduse muudatus endaga kaasa vajaduse teha arendustöid keskkonnalubade infosüsteemis, mille kuludeks on Keskkonnaministeeriumi hinnangul kavandatud kuni 5000 eurot. Millal alustati süsteemi arendamist? Seaduse jõustumisel peaks ju see süsteem juba toimima.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See infosüsteem on kindlasti tagatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Härra minister! Teie ettekanne jäi kuidagi lühikeseks. Kõik tundus nagu väga loogiline, aga seaduse muutmise seaduse eelnõu lugedes on ikkagi päris keeruline asjast aru saada. Kelleltki võetakse midagi ära, samas on kirjas, et tulubaasid ei muutu. Aga võtame asja lihtsamalt. Võtame Sonda, mis on üks paljudest kaevanduspiirkondadest. Kuidas need muudatused näiteks Sondale mõjuksid? Kas Sonda vald selle eelnõu rakendudes võidab või siiski kaotab oma põhitegevuse tuludes, mis on otseselt suunatud kohaliku valla arendamisele? Just nimelt Sonda – selline lihtne väike näide.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Sonda on tõenäoliselt nende omavalitsuste hulgas, kellel tulude laekumine natuke väheneb, aga vähenevad ka riskid kaevandamistasude kaotamisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Seletuskirjas on välja toodud, et kõnealune muudatus toob kaasa tasude laekumisest mittesõltuva stabiilsema tulubaasi, mis leevendab KOV-ide tulude volatiilsuse muret. Kuna siin on öeldud "leevendab muret", siis ma palun täpsustada, millistes valdades see mure oli.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Tänan! Ma usun, et seletuskirjas on need üles loetud. Minul praegu seda nimestikku käepärast ei ole. Aga see mure on kõigis valdades, kes sõltuvad kaevandustest. Nii lihtne see ongi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Kohalikele omavalitsustele, mille territooriumil asuvad kaevandused ja karjäärid, on keskkonnatasu väga oluline, kuid ebastabiilne sissetulek. Seletuskirjas tuuakse välja, et laekumiste täpset prognoosimist raskendavad kaevandajate ettearvamatud otsused. Näitena on toodud Aidu teise maardla mitteavamine, mis paneb Maidla valla elanikud väga keerulisse seisu. Te korraks küll puudutasite seda teemat, aga palun täpsustage, kuidas kõnealune eelnõu välistab selle raske olukorra Maidla valla puhul.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Maidla vald on tugevalt seotud Aidu karjääri kadumisega. Vähendades Maidlale laekuvat kaevandamistasu, suurenevad samal ajal talle suunatud tasandusfondi maksed.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud härra minister! Me oleme harjunud, et eelnõusid selgitatakse meile ikka natuke rohkem. Sellel, et te nii vähe sellest eelnõust räägite, saab olla kaks põhjust: kas te lihtsalt ei taha rääkida või te ei tunne väga hästi materjali. Ma ikkagi küsin teilt vastavalt seletuskirjale. Siin on väga selgelt välja toodud, et keskkonnatasud on muutnud tulubaasi disproportsioonid kohalike omavalitsuste vahel ebamõistlikult suureks ega peegelda tegelikke vajadusi. Võib-olla te räägite natuke lahti ja täpsustate, millised on siis need tegelikud ressursivajadused.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei saanud väga hästi küsimusest aru. Üldiselt on keskkonnatasudega ju nii, et idee poolest võiksid need minna keskkonda tagasi. Reaalsuses sellist seost ei ole. Reaalsuses püütakse selle raha eest teha kõike muud, mis ei ole alati hädapärane. Võrreldes teiste valdadega on siin suur kulude disproportsioon. Need vallad saavad sellest ise ka aru ning nad ei taha neid riske ja kulubaase nii väga igaveseks enda kanda võtta. See on kokkulepe valdadega, mitte kellegi surve.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! On olemas selline vahva seadus nagu maapõueseadus ja selle neljanda peatüki kohaselt puudub kohalikel omavalitsustel kohustus osaleda kaevandamisega rikutud maa korrastamises. Üldiselt tundub, et kaevandamisest tingitud elukeskkonna korrastamine on nagu vabatahtlik tegevus. Kuhumaani see tegelikult vabatahtlik on, kui üks osa keskkonnatasust läheb otse kohalikule omavalitsusele? Kas ka kohalikul omavalitsusel tekib kohustus suunata need vahendid mingitele korrastustöödele?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Nagu ma ütlesin, siin ei ole omavalitsuste suhtes mingit diktaati. Küll aga tuleb inimese elukeskkonda vaadata laiemalt: ka sotsiaalsed hüved, mida selle raha eest pakutakse, aitavad inimestel keskkonnakahjusid paremini taluda, muud moodi lohutust pakkuda. Aga sellist diktaati, et omavalitsused peaksid tegelema keskkonna parandamisega looduslikus mõttes, ei ole nende peale pandud ja nähtavasti ei olegi see hästi rakendatav.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et keskkonnatasu aitab hüvitada kaevandamise talumist ja leevendada sellest tingitud negatiivset mõju keskkonnale. Samas lisatakse, et jaotuspõhimõtete muudatusega nähakse ette nelja-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon. Kuidas sellist järkjärgulist tasude vähenemist mõista, kui tasu eesmärk on kaevandamisest tingitud negatiivse mõju leevendamine keskkonnale? Kas selle negatiivse mõju leevendamine hakkab toimuma järk-järgult?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõik toimub järk-järgult. Te lugesite seletuskirja õigesti. Tubli!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu, proua esimees! Austatud härra rahandusminister! Muudatuse kohaselt hakkab tulevikus vee-erikasutuse tasust kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuma 25% 2011. aasta tasumäärast ja seda ületav osa laekub riigieelarvesse. Ülejäänud vee liikide puhul säilib aga kehtiv jaotus: 50% kohalikele omavalitsustele ja 50% riigile kehtiva tasu määrast. Ma palun täpsustada, millised on need ülejäänud vee liigid!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul ei ole seda nimestikku ees. Võin teid hiljem aidata, kui teil on selle leidmisega raskusi, aga praegu mul siin puldis seda nimestikku ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Keskkonnatasude seadus ütleb, et keskkonnatasude rakendamise eesmärk on sihtotstarbeline. Siin on § 4, mis räägib, et keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Olge kena, kinnitage üle, et selle raha kasutamine, mis nüüd hakkab laekuma riigieelarvesse, selmet laekuda kohalike omavalitsuste eelarvesse, on sihtotstarbeline vastavalt keskkonnatasude seadusele.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mul puudub täpsem analüüs, ma ei ole keskkonnaminister. Aga ma väidan, et see punkt on seaduses deklaratiivne, reaalselt ei ole omavalitsustele selliseid kohustusi üheselt pandud ja selle punkti täitmist ei ole minu hinnangul järgitud. Me võime muidugi seda paremini kontrollida – ma ei ole selle ala minister.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Jaotuspõhimõtete muudatusega nähakse ette nelja-aastane järk-järgult vähenev kompensatsioon. Mis põhjusel otsustati seda teha järk-järgult, kui vastavalt seletuskirjale kohalikud omavalitsused sellest ei kaota?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Eks see oli osa nendest tasudest ilmajääjate huvi, st mitte muuta nende eelarvet nii kiiresti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kõnealune eelnõu räägib ka sellest, et kõikvõimalike keskkonna- ja kaevelubade infosüsteem vajab nüüdisajastamist ja rekonstrueerimist. Me teame, et see on üsna kummaline valdkond, et seal aeg-ajalt juhtub kaevelubadega n-ö sensitiivseid asju. Kui hull olukord selle infosüsteemiga tegelikult on, et seda on vaja kiiresti n-ö rekkima hakata?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma pakun, et ei ole hull, aga midagi on seal järelikult vaja teha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustan oma küsimust. Ma pidasin tegelikult silmas eelkõige riigieelarvest tehtavaid kulutusi keskkonnatasude arvel. Kindlasti te selle ala minister ju olete. Kuna keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvad summad on päris suured, siis te tõenäoliselt oskate öelda, kas riigieelarvest tehtavad kulutused on KIK-i või muude kulutuste kaudu proportsioonis keskkonnatasudest laekuvate summadega ja kas tänu nende summade suurenemisele kasvavad vastavalt ka kulutused keskkonnale.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Selle summa saavad ju teised omavalitsused, nii et see küsimus oli natuke teise teema kohta. Riigile laekuvad keskkonnatasud kulutatakse tõepoolest KIK-i kaudu keskkonna huvides.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tahan küsida läbirääkimiste vooru kohta. Kas see eelnõu oli arutlusel Ida-Virumaa Omavalitsuste Liiduga või viidi läbirääkimised läbi ainult nende kohalike omavalitsustega, kus on kaevandused ja karjäärid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma isegi ei tea kõiki omavalitsusliite, aga kaasamise tava näeb ikkagi ette, et nad kõik on kaetud. Minister ise neid läbirääkimisi ei pea ja sellepärast on mulle oluline, et kõik asjaosalised vallad on otse elik mingite liitude kaudu selles osalised, ja me teame nende seisukohti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tegelikult on seaduseelnõul selline üsna jumalale meelepärane jume – jagada kaevandamistasusid natuke ühtlasemalt, kuna kaevandamine mõjutab ju tõepoolest oluliselt laiemaid piirkondi kui mingi konkreetse kaevanduse lähiala. Küsimus on ainult selles, et kui nüüd hakatakse kusagil tegelema kaevandamistasude jagamisega, kas te ei karda, et jälle tekivad Eesti ühiskonnale tüüpilised ilmingud, nagu viimasel ajal EAS-is. Tegelikult ei suudeta raha normaalselt jagada, tekivad mingid jamad ja võib-olla isegi teatud mõjuvõimuga kauplemise oht.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Mina pean Eesti ühiskonnast lugu. Ta on küll vahel natuke kuri, nagu ka teie küsimuses kõlas. Aga Eesti ühiskonnas ei ole pidevad jamad, aga pidevad jamad hinnangud võivad küll olla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! See eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks nii Eesti Linnade Liidule kui Eesti Maaomavalitsuste Liidule, mida näitavad tabelis ka nende ettepanekud ja märkused. Aga eelnõu esitati ka Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule. Kas nendelt midagi ei laekunud? Kas nad olid sellega päri või üldse ei vastanud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on kindlasti väga oluline küsimus, aga nemad ju tegelikult millestki ilma ei jää.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Selge on see, et mõni omavalitsus selle eelnõuga ikkagi millestki ilma jääb. Seletuskirjas on välja toodud, et kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulud on maksutulud, tulud kaupade ja teenuste müügist ning ka keskkonnatasud. Põhitegevuse kulud on seega tegevuskulud ja antud toetused. Põhitegevuse tulude ja kulude vahe on põhitegevuse tulem, mis näitab, kui palju suudab kohalik omavalitsus suunata kapitalikuludesse. Mul on küsimus nende omavalitsuste kohta, keda see seaduseelnõu täpsemalt puudutab. Palun täpsustage Ida-Virumaa näitel, kui suure osa kohalike omavalitsuste tulubaasist moodustavad keskkonnatasudest tulenevad tulud. Te peate ju siiski olema süvenenud sellesse piirkonda, mida see seaduseelnõu puudutab.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olen süvenenud ja kaevunud, aga see ei ole praegu selle eelnõu põhiküsimus. Algmaterjalina on loomulikult need tulud-kulud baasiks. Mul ei ole neid andmeid käepärast, aga ma võin teid aidata ja saata need teiseks lugemiseks. Proportsioon on kohati väga-väga suur ja selles mõttes on sotsiaalne heaolu selles piirkonnas, nendes valdades igati tagatud, võrreldes teiste valdadega. Aga kas ebavõrdsus peab nii suur olema? Pigem ei peaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas keskkonnatasudest laekuvate summade, mis teadupärast on sihtotstarbelised, kasutamine tasandusfondi kaudu laialijagamiseks on kooskõlas keskkonnatasude seaduse §-ga 4?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on meie seadustega kooskõlas ja mul ei olegi vaja täpselt teada, mis selles §-s 4 kirjas on. Tõenäoliselt kirjeldab see ainult ühte detaili Eesti elust.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Kutsun nüüd ettekandjaks kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu. Palun!

Kalle Palling

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu algatas 5. novembril Vabariigi Valitsus ja Riigikogu juhatus määras eelnõu menetlemise juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Eelnõuga muudetakse üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee erikasutusõiguse tasu jaotust. Selliste maardlate maavara kvaliteet ja kogus on riigi majandusarengu jaoks olulise tähtsusega ning kaevandamisest lähtuv keskkonnamõju on laiem maardlate asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse piiridest. Muudatuse eesmärk on tasudega ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamisel.
Keskkonnakomisjonis arutati eelnõu 12. novembril. Eelnõu sisu oli kutsutud tutvustama Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, kes andis ülevaate peamistest muudatustest ja mõjudest. Keskkonnakomisjoni küsimustele vastasid Sulev Liivik ja Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna spetsialist Pirgit Lohk. Komisjon otsustas oma 12. novembri istungil konsensusega teha ettepaneku lõpetada seaduseelnõu 310 esimene lugemine. Oma 22. novembri istungil otsustas keskkonnakomisjon teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember kell 10.30. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Ma eeldan, et teie olete selle seaduseelnõu puhul natuke rohkem süvitsi läinud, kui rahandusminister seda tegi, seetõttu ootan ma ka sisulist vastust. Mu küsimus tuleneb eelnõu seletuskirjast. Siin on kirjas, et kuigi eelnõuga ei suurendata tasude määra, on välja toodud, et tasumäärade suurendamine ei halvenda elukeskkonda, vaid suunab tootjate ja tarbijate käitumist loodusvarade ja keskkonna säästlikumale kasutamisele. Ma palun teil lahti seletada, kuidas mõjutatakse tarbijat tasumäärade suurendamisega nii, et ta muutub loodusvarasid ja keskkonda säästvamaks, kui tarbija ei puutu kokku kaevandamisega.

Kalle Palling

Ma ei saanud küsimusest päris täpselt aru, aga ma usun, et teie küsimus ei puuduta seda eelnõu. Küll võib seletuskirjas olla juttu sellest – ma ei suutnud jälgida, millist rida te täpselt mõtlesite –, et üleüldiselt on keskkonnatasude kehtestamise printsiip see, et kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat ja säästetakse keskkonda. Keskkonnatasude tõus toob kaasa tarbija kui maavara kasutaja säästlikkuse, et ta võtaks kasutusele säästlikumaid meetmeid. Ühtlasi väheneb tänu sellele ka maavara kasutamine ja selle mõju keskkonnale. Nii et ma arvan, et eelnõu seletuskirjas mõeldi vastusega teie küsimusele just seda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus lähtub samast loogikast, et täna eelnõu tutvustanud ja kaitsnud minister ei tegele nende asjadega väga detailselt iga päev, küll aga Riigikogu vastav komisjon, kelle esindaja sina oled. Milline on komisjoni arvamus (küllap olete seda arutanud), miks muutub keskkonnatasudest saadava tulu jaotus 25% ja 75% kohalike omavalitsuste kahjuks, kui praegu on see veel 50% ja 50%?

Kalle Palling

Kõnealune seaduseelnõu muudab keskkonnakasutusest, maavara kaevandamisest saadava tulu laekumist omavalitsuste eelarvesse hoopis ühtlasemaks. Võtame näiteks sellesama Maidla valla. Selle territooriumil suleti kaevandus ja 2013. aastast ei oleks neile kaevandamisest midagi laekunud. Nii et täna siin saalis menetletav seaduseelnõu annab ka Maidla vallale kindluse, et 2013. aastal laekub neile kaevandamisõiguse tasu 2011. aasta tasemest 70%, edasi 50%, 30% ja 10% kuni aastani 2017. Lisaks tuleb neile ka tasandusfondist summa, mida neile muidu ei oleks tulnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea keskkonnakomisjonipoolne ettekandja! Minu küsimus on mõnevõrra laiem kui kitsalt see eelnõu, aga haakub väga hästi eelnõu sisu ja mõttega. Kui eelnõu autorid on seisukohal, et kohalikele omavalitsustele laekuv keskkonnatasu peab eelkõige vastama kaevandamise negatiivsest mõjust tingitud täiendavale ressursivajadusele, mitte olema sõltuvuses määrade kasvust, kas siis tasude määrade tõstmine näiteks põlevkivi puhul on tingitud puhtalt riigi vajadusest oma rahakotti täita?

Kalle Palling

Absoluutselt mitte. Võtame näiteks proportsiooni, mis läheb Ida-Virumaale keskkonnakahjude likvideerimiseks, mis on põhjustatud põlevkivi kaevandamisest. Loomulikult on keskkonnatasu tõstmine ühe külje pealt motivatsioon kaevandajale, et ta kasutaks maavara säästlikumalt, keskkonnasõbralikumalt, aga teise külje pealt me ju ikkagi suuname Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja muude meetmete kaudu raha keskkonna parandamisse Ida-Virumaal. Ma arvan, et suuname seda raha sinna proportsionaalselt rohkem kui muudesse maakondadesse üle Eesti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Erinevalt üleriigiliste omavalitsusliitudega kokkulepitust ei ole eelnõus kohalike omavalitsuste jaoks kehtestatud tasude määrasid maavara ja põhjaveekihi liigiti. Seadus sätestab tasude alam- ja ülemmäärad. Seletuskirjas on öeldud, et õigusselguse huvides ei ole otstarbekas määrata kohalikele omavalitsustele laekuvaid tasumäärasid seaduse tasandil. Palun selgitage, mida konkreetselt on silmas peetud selle väitega, et õigusselguse huvidest lähtudes ei määrata tasude määrasid liigiti!

Kalle Palling

Komisjonis see küsimus üles ei kerkinud. Ma leian, et oleksite võinud selle küsimuse küsida ministrilt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kohalike omavalitsuste tegelaste hulgas on levinud umbes selline ütlus, et saatan peitub detailides. Võib olla hea seaduseelnõu, aga kusagil, kas või näiteks seletuskirjas on mingi knihv. Üht-teist ikka kardetakse, sest mõnikord on tappa saadud ka seal, kus kõik peaks kena olema. Selle eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kohalike omavalitsuste tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu vähendamisest vabanev rahasumma suunatakse riigieelarvega tagasi KOV-idele. Samas on järgmisena öeldud, et asukoha KOV-idele laekuv tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega. Palun seletage lahti, kuidas välistatakse samasugune olukord, nagu praegu on maamaksu kompenseerimisega, kus omavalitsuse enda prognoositud summa on üks, kompensatsioonina laekub aga hoopis teine summa ja vahel on need päris erinevad. Kas keskkonnatasude puhul võib jälle midagi sarnast juhtuda?

Kalle Palling

Ma arvan, et esiteks ei ole see võrdlus asjakohane. Teiseks, päris otseses mõttes ei saa ju võtta nii, et midagi ei muutu. Siin on väga selgelt öeldud, et kaevandamisõiguse tasu väheneb tänase tasemega võrreldes proportsionaalselt: 2013. aastal on see tasu 70%, 2014. aastal 50%, siis 30% ja 10% kuni aastani 2017. Ma arvan, et neid detaile tuleb ikkagi täpselt vaadata. Te ise nimetasite väga ilusasti, et saatan peitub detailides. Siinkohal tulebki seda eelnõu lugeda rida-realt, et sellest konkreetselt aru saada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu seletuskirja punktis 2, mis räägib meile eelnõu sisust ja võrdlevast analüüsist, on viimane lõik järgmine: "Üleriigiliste omavalitsusliitudega kokku lepitud keskkonnatasude väljavõtmine tasandusfondi valemist realiseeritakse 2013. aasta riigieelarve menetlemise käigus." 2013. aasta riigieelarvet praegu menetletakse ja kuna ma olen ise rahanduskomisjonis, siis ma pean seda komisjoni istungil kuulama ja arutama. Kas te räägiksite meile, kui kaugele on selle tasandusfondist väljavõtmisega juba mindud ja kas kohalike omavalitsuste liitudega on sellest räägitud? Kas selleteemalist arutelu on oodata ka rahanduskomisjonis?

Kalle Palling

Nagu te eelnõu seletuskirjast võisite lugeda, samamoodi kuulsite ministrilt ja nii palju, kui ma ise tean, on see eelnõu kohalike omavalitsuste poolse surve ja soovi tagajärg, et keskkonnakasutusest tulude laekumine nende tulubaasi oleks tõepoolest ühtlasem. Meil on ka sellessamas eelnõu seletuskirjas näiteid valdade kohta. Leheküljel 4 jooniselt 1 on näha, et viiel vallal tulubaas hoopis kasvab tänu sellele, et me seda seaduseelnõu siin menetleme. Minu konkreetne vastus teie küsimusele: tõepoolest oleme täna kahjuks alles seaduseelnõu esimese lugemise juures, oleksime võinud selle juures olla juba mõni nädal tagasi, ja rahanduskomisjoni see teema minu teadmise järgi ei tule. Seda eelnõu menetleb Riigikogu juhatuse otsusel keskkonnakomisjon, mitte rahanduskomisjon, kuna tegemist on keskkonnavaldkonnaga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Vee liikide puhul, välja arvatud vee erikasutus, säilib senine jaotus, et kehtivast tasumäärast läheb 50% kohalikele omavalitsustele ja 50% riigile. Kas komisjonis tuli jutuks, miks need muudatuste alt välja jäeti?

Kalle Palling

Ei tulnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Inara Luigas

Austatud ettekandja, ma ei saanud hästi aru! Seletuskirjas on öeldud, et keskkonnatasude väljavõtmine tasandusfondi valemist realiseeritakse 2013. aasta riigieelarve menetlemise käigus. Riigieelarvet me ju siin menetleme. Kuidas saab siis ...

Kalle Palling

See seaduseelnõu ongi riigieelarvega seotud eelnõu.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Kalle Palling! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Valeri Korbi Keskerakonna fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit, palun!

Valeri Korb

Proua juhataja! Head kolleegid! Eestimaa loodus on meie rahvuslik rikkus ning selle heaperemehelik tulevikku suunatud kasutamine on eeskätt meie mõistuse, südametunnistuse ja neist tulenevate eluviiside küsimus, alles seejärel Eesti õiguse, eelkõige põhiseaduse sätete täitmisele suunatud tegevus. Seepärast ma igati õigustan meie loodusvarade sihikindlat väärtustamist ka nende kasutusõiguse tasu suurendamisega pikema ajavahemiku vältel läbipaistva, avalikustatud ja rahvaga dialoogi pidava menetluse kaudu. Mitte sellisel kombel, nagu me näeme, tegi Vabariigi Valitsus oma 12. oktoobril s.a jõustunud määrusega, millega 1. aprillist 2013 tõstetakse paljusid keskkonnatasusid võrreldes praegusega tervelt veerandi võrra. See tegu tehti salamahti, kinniste uste taga ja äkki, eelnevalt infosüsteemis andmeid avaldamata ja huvigruppe arutellu kaasamata. Selline ülbe suhtumine on oma rahvast irdunud valitsusele aga üdini omane ja jäägu ka see keskkonnatasude määrus tema hinge peale. See on meie valitsusele iseloomulik tunnus, et iseendast õige asi rikutakse ära meepurki tökati lisamisega.
Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310, mis on Rahandusministeeriumi koostatud ja valitsuse heakskiidu saanud, on järjekordne näide sellest, kuidas praegused võimulolijad kasutavad seadusandjat oma tegude tegemiseks. Kui seni laekus vastavalt keskkonnatasude seaduse § 13 lõike 1 punktile 2 kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse 50% maavara kaevandamisõiguse tasust, siis eelnõu kohaselt hakkab edaspidi laekuma ainult 25%. Tipptasandil kõlab seletuskirjas sõnum, et muudatuse eesmärk on tasudega ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi elukeskkonna parandamisel. Kaevandamistasu on omavalitsustele väga oluline tuluallikas. Me teame väga hästi, kelle territooriumil asuvad kaevandused ja karjäärid. Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et keskkonnatasude laekumisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele samas mahus seadusest tulenevaid kohustuslikke ülesandeid, sest maapõueseaduse neljanda peatüki kohaselt puudub kohalikul omavalitsusel kohustus osaleda kaevandamisega rikutud maa korrastamises. Ilmselt ei usu valitsus, et erinevalt neist mõtlevad omavalitsusjuhid oma inimeste peale.
Kohaliku omavalitsuse olulisus suureneb märgatavalt rasketel aegadel. Just omavalitsus on see üksus, kuhu inimene oma murega esimesena pöördub ning kust ta loodab abi saada. Paraku on valitsus selle unustanud ja majanduskriisi ajal on omavalitsused olnud need, kelle tulusid on enim kärbitud. 2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,9%-st 11,4%-ni. Pealtnäha on see vaid mõne protsendipunkti võrra vähendamine, kuid tegelikult on tegemist väga suurte summadega. Enamgi veel, see otsus tehti keset majandusaastat, kui omavalitsustel olid sõlmitud lepingud heakorraalasteks ühistöödeks ning paika pandud investeeringumahud.
Uskuge mind, kohalike omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimistoetus tasandusfondist, mis sõltub suuresti poliitilistest tõmbetuultest, ei ole lahendus. Teades hästi valitsuse ääretult üleolevat suhtumist kohalikesse omavalitsustesse, võin julgelt öelda kõigile nendele kohalikele omavalitsustele, kes jäävad maavarade kaevandamise aladest kaugemale, et väga raske on uskuda valitsuse lubadusi. Ja ma mõtlen, et omavalitsused kaotavad selle eelnõuga need rahalised mahud, mis nad peaksid saama selle suure töö eest, mida tehakse nende territooriumidel. Ümberjagamisest tulenev lisalaekumine kulub kõik ära endale, ma mõtlen, valitsusele, jääb veel puudugi.
Seadusmuudatus töötab täiel määral vastu Euroopa Liidu looduskasutuse ühele põhiprintsiibile ehk lähimuspõhimõttele. See tähendab ka keskkonnakahjustuste kompensatsiooni mehhanismi kasutamist just seal, kus kahju on tekitatud. Kohalikud omavalitsused on praegu kaitstud – sellest võib otse rääkida – valitsuse omavoli eest. Kui varem oli selge sõnaga kirjas, et valitsus peab oma negatiivse tegevuse kohalike omavalitsuste suhtes rahaliselt kompenseerima, siis nüüd võib valitsus lihtsalt omavalitsuste kohustusi selles ulatuses vähendada. Ütleme nii, et seadusega vähendatakse omavalitsuste tulusid ning selle kompenseerimiseks lubatakse omavalitsusel rahvamaja kinni panna ja huvitegevuste pakkumine ei olegi enam omavalitsuste ülesanne. Keegi teine aga huvitegevuste pakkumisega omavalitsuste eest ei tegele.
Riigikohtu 16. märtsi 2010. aasta otsusest selgub, et põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatakse õigusaktid, mis panevad omavalitsustele täiendavad riiklikud kohustused ilma rahastamiseta riigieelarvest. Nüüd on siis juriidiliselt kõik korrektne, lihtsalt täiendavate kohustuste rahastamise asemel vähendatakse olemasolevaid kohustusi. Kohalikud omavalitsused hoiavad sidet inimeste ja riigivõimu vahel. Ma mõtlen, et seda me kõik teame. Ometi üritavad valitsuserakonnad seda silda igapidi hävitada. Mina ei saa enam tõesti aru, millega on omavalitsused sellise viha enda peale tõmmanud.
Keskerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna meile on tehtud tore ettepanek, siis tuleb see läbi hääletada. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Alati valmis!
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 310 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri kell 10.30.
Eelnõu 310 esimene lugemine on lõpetatud.


3. 14:12 Maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga püüame teenida kahte eesmärki: esiteks, kompenseerida kohalikele omavalitsustele maamaksu laekumise vähenemine kodualuse maa maksuvabastuse tagajärjel neile laekuva tulumaksu osa tõstmisega. Teine oluline muudatus on riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa maamaksust vabastamine.
2013. aastast tõuseb omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 0,17 protsendipunkti võrra 11,57%-ni ning 2014. aastast 0,03 protsendipunkti võrra 11,60%-ni. Tänu sellele suurenevad omavalitsuste laekumised 2013. aastal 10,5 miljonit eurot, kogumõju on 2014. aastaks 13,3 miljonit eurot. Tulumaksumäära tõstmisest laekuv tulu katab summaarselt maamaksu laekumise vähenemise. Keskmisest nõrgema tulubaasiga omavalitsustele tasakaalustatakse muudatuste mõju tasandusfondi kaudu.
Seadus on plaanitud jõustuma kahes etapis, sest Rahandusministeeriumi hinnangul on maamaksuvabastuse mõju omavalitsuste laekumistele kasvav. Selleks, et saada soodustust, hakkavad inimesed näiteks elukoha registreerimise kaudu maksu optimeerima. Maamaksust vabastatakse riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste all olev sihtotstarbeline maa. Enamikus Euroopa Liidu riikides ei maksta riigi omandis olevalt kinnisvaralt omavalitsustele maksu. Muudatuse mõjul väheneb omavalitsuste tulu 0,3 miljonit eurot. Tulumaksu osa suurendamine katab maamaksusummade laekumise vähenemise. Kohaliku omavalitsuse üksused arvutavad maamaksust vabastusi ja soodustusi erinevalt, seepärast on vaja täpsustada maamaksuvabastuse soodustuste arvutamise korda. Näiteks kui tiheasustusega ala piir või asustusüksuse lahknemisjoon läbib katastriüksust, lähtutakse maamaksuvabastuse ulatuse määramisel sellest, kuhu kuulub suurem osa katastriüksuse pindalast. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister! Alustame küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kallo! Kuna teda ei ole kohal, siis palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Ma vaatan seda seaduseelnõu ja seletuskirja ning lõppu lisatud tabelit, kus on ära toodud huvirühmade kaasamine ja nende ettepanekutega arvestamine. Kui sellesse tabelisse süüvida, siis selgub, et ei Eesti Maaomavalitsuste Liidu ega ka linnade liidu ettepanekuid ja kriitikat pole sisuliselt üldse arvestatud. Põhiliselt on need kõik arvestamata jäetud. Millest selline lähenemine, et rahva või, ütleme niimoodi, rohujuure tasandil tehtud ettepanekud visatakse minema ja tehakse kuskil ametkondade koridoride hauavaikuses seadus valmis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Aitäh! See on küll kõva avaldus, et omavalitsusliidud, see on rahvas, ja demokraatlikult valitud Riigikogu või valitsus on midagi muud. Mina sellega ei nõustu. Nemad on samasugused koridoriinimesed nagu teised ametnikud. Probleem on ettepanekute sisus, ei muus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea ettekandja, hea minister! Mina arvan, et riigikaitse on Eestis väga hästi aetud asi. Siin valitseb erakondadevaheline konsensus ja seda enam jääb mulle arusaamatuks, et kui me räägime ühiskondlike objektide all oleva maa maamaksust vabastamisest, siis miks ei kuulu sinna alla meie kaitseväe väeosad, kaitseväe polügoonid ja muud kaitsealased objektid. Ma leian, et kui meil pole enam ei riiki ega rahvast, siis pole meil ka muuseume enam üldse vaja. Mina väidan, et Kaitseministeeriumi objektid peaksid olema samamoodi maamaksust vabastatud, sest natukene kipume me sellest 2%-st nagu manti võtma.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma pean seda teemat natukene täpsustama, ma ei ole valmis eraldi riigikaitseobjektide all oleva maa kohta vastama. Aga eks seal ole üks kaalutlus see, et mõned konkreetsed omavalitsused kaotaksid ilmselt suure osa oma maamaksust, kui polügoonide pealt maamaksu ei võetaks. Aga kui suur selle regulatsiooni mõju on, selle kontrolliksin veel hea meelega üle.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra rahandusminister! Ma meenutan natukene valimiseelset aega ja loosungit "Kodukulud alla", millega üks valitsusliitu kuuluv erakond valimistel kangesti hääli korjas. Praeguseks on see leidnud koha meie huumorisalves. Üks nendest lubadustest oli maamaksu kaotamine, mille tõttu omavalitsused, et saada minimaalseltki raha oma eelarvesse tagasi, on sunnitud tõstma maamaksu teistel isikutel, sh ka nendel maamaksust vabastatud isikutel, kelle maa ületab teatud suuruse. Selline populism on tegelikult elu väikelinnades ikkagi väga halvendanud ja vallad siplevad rahahädas tänaseni – paljud töötajad on töölt vabastatud, osa saadeti mõneks ajaks palgata puhkusele. Miks seda kõike ikkagi tehti? Soovitud eesmärk Tallinnale ...

Esimees Ene Ergma

Palun, üks minut on küsimuse aeg!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Siin kõlas hulk hinnanguid, mida ma pean vaidlustama. Te teate, et ma ei olnud selle maksuvabastuse fänn, aga kui te ütlete, et keegi on hakanud selle vabastuse tõttu vaesuses siplema, siis see ei ole õige. Esiteks ei ole veel maks kaotatud, teiseks kaotamine kompenseeritakse. See kompenseerimine ongi selle eelnõu sisu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Tahaks täpsustada, milline on kasu. Ühelt poolt omavalitsused kaotasid sissetuleku, teiselt poolt näeb riik ette kompensatsiooni teistest maksudest. Mispärast see skeem on parem kui endine skeem?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Üks hea omadus on tõesti ja see on, et kodanike maksukoormus väheneb. Mina küll eelistaks maamaksu tulumaksule. See on ka teoreetiliselt väga põhjalikult tõendatud, et majandusele on kõige ohutum maks just kinnisvaramaks ja kõige halvemad on tööjõu- ja ettevõttemaksud. Aga siin on tegemist sellise sotsiaalse lähenemisega – mitte küll lõpuni süsteemse, aga siiski sotsiaalse lähenemisega, et kodu ei tohiks olla ohus seetõttu, et maamaks on liiga kõrge. Vähemasti Tallinnas on kodualuse maa maks olnud osalt liiga kõrge.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! See kodukulude teema on pannud omavalitsused põllumeeste suhtes päris keerulisse olukorda. Põllumaa maks tõuseb ja Eesti põllumehed on siiamaani pidanud taluma ka ebavõrdset konkurentsi. Miks te nii teete? Miks te soodustate raha äravõtmist põllumeeste taskust?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Seda me ei tee. Mitte kuidagi ei ole see eelnõu põllumeestevastane. Ka põllumehed, kui neil on elamumaa, vabanevad maamaksust, ja üsna suures osas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Lugupeetud minister! Siin lubatakse jah kohalikele omavalitsustele natuke kompenseerida, aga ma ei usu, et see pisku katab selle, mille nad kaotavad seoses riigile kuuluvate hoonete all oleva maa maamaksust vabastamisega. Te ütlesite, et enamikus Euroopa riikides on riigi hoonete alune maa maamaksust vabastatud, aga mujal Euroopas on kohalikel omavalitsustel võimalus oma makse kehtestada, korjata makse kuni elanikelt kogutava tulumaksuni välja, mis on mõnes riigis kahes osas: osa läheb riigile ja osa kohalikule omavalitsusele. Kui nüüd kohaliku omavalitsuse tulubaasi süstemaatiliselt vähendatakse, kas ei oleks pidanud diferentseerima asjaomaste asutuste loetelu – siin on asutusi ministeeriumist kuni loomaaiani välja. Võib-olla oleks võinud ministeeriumid jätta maksustatuks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kui teile võib kümme ja rohkemgi miljonit olla pisku, siis vaesele inimesele on raha seegi. Ärge vaadake oma ameti vaatevinklist! Aga kompenseeritakse tõesti see laekumata jääv summa, arvestused on selle järgi tehtud. See, et riik peaks maksma omavalitsustele oma asutuste all oleva maa maksu, ei ole loogiline. Riigiasutuste tegutsemine nende territooriumil on omavalitsustele kaudselt väga suur võit. Need töökohad, mis omavalitsustel tänu sellele on, ja vastav majanduskäive on väga oluline. Ei ole põhjust anda meie ühisest rahakotist maamaksu kaudu omavalitsusele eraldi andamit.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Hea rahandusminister! Kevadel, kui seda seaduseelnõu siin Riigikogus menetleti, olite selgelt kodualuse maa maksu kaotamise vastu. Ma küsin: kas te tänaseks päevaks olete oma seisukohta muutnud? Ja kui te olete muutnud, siis miks? Minu jaoks on põhiküsimus selles, et riik järjekordselt sekkub kohalike omavalitsuste autonoomiasse, maamaks on oma olemuselt kohalike omavalitsuste maks. Kas te olete oma seisukohta võrreldes kevadega muutnud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on ekslik hinnang, kui te ütlete, et mina olin selle asja vastu. Vastupidi, ma käisin seda Riigikogus kaitsmas. Meil oli selline otsus langenud ja mina käisin seda kaitsmas. Kas ma seda sisuliselt heaks kiidan, on teine küsimus. Selle jätan ma üle kordamata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Lugupeetud minister! Seda, et kodualuse maa maamaksu kaotamine ei ole teile meeldinud, olen ma teie suust kuulnud rahanduskomisjonis, mille liige ma olin. Ega te seda maksu ikka fännanud ei ole küll, nagu te ka äsja ütlesite. Sellepärast mul tekkiski selline küsimus: kui see teile hästi ei meeldinud, siis kust tuli see idee, mille Vabariigi Valitsus aprillis kabinetinõupidamisel heaks kiitis, et nüüd vabastame ka riigiasutuste aluse maa maamaksust? Teile ei meeldinud, aga kellele see siis nii hirmsasti meeldima hakkas, et seda maksuvabastust veel laiendati terve rea võrra – pean silmas loomaaedu jne?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See idee on igati loogiline. Nagu sai öeldud, mujal Euroopas on üsna tavaline, et riik eraldi omavalitsustele maamaksu ei maksa, küll aga kannab riik omavalitsustele üle hulgaliselt tulumaksu ja ka ülejäänud maamaksu. Nii ta on. Riigi tegevus omavalitsuse territooriumil on omavalitsusele niigi väga suur võit. Väga harva on sellest probleemi, enamasti on sellest ainult sissetulekuid ja töökohti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Austatud minister! Alates aastast 2015 hakkab maamaksu arvutamine toimuma riigi hallatavas veebipõhises maamaksu infosüsteemis. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks jääb siis üksnes infosüsteemis olevate andmete kontrollimine ja täiendamine. Iseenesest väga kiiduväärt ja ajaga kaasas käiv algatus, aga mis põhjusel see infosüsteem alles aastal 2015 kasutusele võetakse? Miks varem ei saa?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Peamine põhjus on registrite kehv seis, mis on meil krooniline häda. Nendega läheb igal juhul aega. Muidugi läks ka sisuliste valikutega aega, aga infosüsteemid peavad nüüd kõike seda arvestama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Härra rahandusminister! Kuna te vastate nii lühidalt, siis tuleb tulla jälle selle eelmise teema juurde tagasi. Me päris vastust ei ole saanud. Ma tulen tagasi nende ettepanekute tabeli juurde. Te ütlesite, et maamaksu kaotamisest tekkiv kahju kompenseeritakse täielikult omavalitsustele. Siin Eesti Maaomavalitsuste Liit teeb ettepaneku näha ette kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tulumaksu protsendi suurendamine mahus, mis reaalselt kompenseeriks kohaliku omavalitsuse üksuse tulude vähenemise, mis tuleneb maamaksu kaotamisest. Kuidas siis mõista? Te ütlete, et kompenseeritakse 100%, aga omavalitsuste liit ütleb, et mitte.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mina ütlen, et kompenseeritakse. See summa, mis jääb omavalitsustele laekumata, kompenseeritakse. Ja mina kompenseerin oma vastuse lühidusega teie küsimuste pikkust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Hea minister! Riigikontroll on oma auditis ühe probleemina välja toonud, et riik ei ole maamaksu kogumiseks loonud sellist süsteemi, mis võimaldaks omavalitsustel maamaksu andmed esitada ühetaoliselt ja kontrollitavalt. Rahandusministeeriumi väljatöötatud rakendusaktid on tihti puudulikud ega sätesta piisavalt detailselt, millisel kujul peaks omavalitsus maamaksu andmed esitama. Minu küsimus on: kas selle seaduseelnõu puhul on rakendusaktid korralikult ette valmistatud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Rakendusaktid jõuavad rakendamise ajaks valmis. See on meie kohus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud härra minister! Mõned vallad, kes juba eelmine aasta enne valimisi kaotasid maamaksu, näiteks Jõgeva vald oli üks selliseid, olid hiljem tõepoolest täitsa hädas. Inimesed pidid seal palgata puhkusel olema. Nii et probleem on täiesti olemas. Üks mure on see, et hätta jäävad need korteriomanikud, kelle kodu asub hoones, mille all olevast maast mingi osa on sihtotstarbeline ärimaa. Nemad oma kodualuselt maalt täielikku maksuvabastust ei saa. Kas see eelnõu kuidagi ka neid koduomanikke aitab? Nemad ju ei ole süüdi, et nende korterelamu esimesel korrusel asuvad äripinnad.

Rahandusminister Jürgen Ligi

See oli küll hästi huvitav mõttekäik, et Jõgeva vald kaotas maamaksu, selle tõttu jäid inimesed tööta ja riik on süüdi. Küsite juba teist korda samamoodi. Ei, ausalt, riik ei ole süüdi! Aga muidugi tekitab sellise abstraktse, juriidiliselt defineerimata mõiste nagu kodu seadustesse toomine hulga küsitavusi. Üks näide on tõesti juhtum, kui maal on mitu otstarvet, kui kodu ei asu elamumaal. Eks rakenduse probleeme on veel, aga kuskile tuli piir tõmmata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Kahtlemata mõjutab täna arutatav eelnõu kohalike omavalitsuste tulusid, kuna maamaksu laekumine väheneb. Ja ma saan aru, et riigi omandis olevate ühiskondlike ehitiste maa maamaksust vabastamist ei kompenseerita omavalitsustele, kuigi see vähendab neile laekuvat tulu 0,3 miljoni euro võrra. Või ka see saamata jääv raha kompenseeritakse omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamisega?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mõistagi mitte. See kompenseeritakse täiendava käibe ja täiendavate töökohtadega – see, et omavalitsus riigiasutusi oma maal "talub". Ma tahan öelda, et kogu maamaksu kompenseerimine ei ole iseenesestmõistetav asi, see on žest, see on vastutulek. Kodanikud koduomanikud on nii omavalitsuse kui riigi kodanikud ja saavad mõlemat pidi oma soodustused kätte. Kui omavalitsuste tulubaasist rääkida, siis neil reeglina on soovi korral võimalik ka ise see maks teistpidi kokku koguda. Mõned omavalitsused on seda teinud. Näiteks Tallinn on teinud seda kuhjaga, tõstes teiste maamaksu rohkem, kui kodualuse maa maamaksu kaotamine maksulaekumist on vähendanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Eelnõuga suurendatakse kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuosa suurust järgmisel aastal 11,57%-ni ja aasta pärast 11,60%-ni. Kas võib kinnitada, et tänu sellele sammule ühegi kohaliku omavalitsuse tulud ei vähene?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See ei ole lõpuni täppisteadus. Inimesed hakkavad oma maksu nagunii optimeerima ja enda sissekirjutusi muutma. Eriti Harjumaal on tuntav, et inimesed, kes elavad linna lähedal, võib-olla elamuteks kohandatud suvilates, tõenäoliselt valivad, kus maamaks kõrgem on, kus madalam. Seda lõpuni välja ei arvuta, aga see ei ole ka mingi eriline eesmärk. Sest veel kord: need inimesed, kes saavad maksukergenduse, on omavalitsuste elanikud. Ei ole nii, et see on ainult riigi asi, et inimeste maksukoormus langeb. See on žest! Et valitsus üldsumma kompenseerib, on hea tahte avaldus. Selles ei ole mingit põhiseaduslikku loogikat, et tingimata peaks üldse kompenseerima igasuguse maksu alanemise. Kokku võttes ikkagi riik kehtestab seadused, mille alusel omavalitsuse tulubaas kujuneb, ja ka funktsioonid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Ühele küsimusele te vastasite, et mitte kõik omavalitsuste ettepanekud polnud vastuvõetavad. Ma tahan täpsustada: kas need praeguses olukorras ei olnud vastuvõetavad või need põhimõtteliselt ei ole vastuvõetavad? Kas oskate öelda? Ühele teisele küsimusele te vastasite, et täna astutav samm on ainult üks samm, kogu mudel või skeem ei ole sugugi lõplik. Mis veel edasi on oodata? Mis samme te kavatsete edaspidi astuda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei öelnud küll nende sammude kohta midagi, aga kas mingid muudatusettepanekud on põhimõtteliselt või ajutiselt mittevastuvõetavad, seda ikkagi küsige ettepanekute kaupa. Niimoodi abstraktselt ei saa vastata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Austatud rahandusminister! Vaadates menetletava seaduseelnõuga seotud tabeleid, ma märkan, et Tartu linn saab kehtestatud kompensatsioonimehhanismide tõttu võitu koguni 623 000 eurot ja tartlasena ma selle üle loomulikult rõõmustan. Samas, ühes oma vastustest te seletasite, et selle seaduseelnõuga soovib valitsus saada lisaatribuudid omavalitsuste rahalise seisundi ümberkorraldamiseks. Ja sama tabel näitabki, et Tallinn 2,4 miljonit kaotab. Kas arutusel on olnud ka teisi kompensatsioonimehhanisme, mille puhul asi olnuks rohkem tasakaalus, või oligi eesmärk teile poliitiliselt äärmiselt ebasobivat Tallinna Linnavalitsust karistada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See oli küll vägivald, kui te ütlesite end praegu mind tsiteerivat. Ma ei ole midagi sellist öelnud! Eesmärk ei ole kuidagi ümber korraldada omavalitsuste rahastamist või nendevahelisi proportsioone. Me arutasime asjaomaseid skeeme päris pikalt ja püüdsime minimeerida uuendusest kaotavate omavalitsuste arvu. Mis Tallinnasse puutub, siis Tallinn ilmselgelt kasutas selle hetke ära tegelikult maksukoormuse suurendamiseks. Ta kaotas teatud maamaksu aasta enne teisi, samas tõstis 1500 ruutmeetrit ületava kodualuse maa maamaksu ning ärimaa ja üldse teiste maade maamaksu sedavõrd, et võitis mitu miljonit, sh riigi arvel. Tallinn kehtestas riigiasutustele väga korraliku lisakoormuse. Üks põhjus, miks me pöördusime üldse selle küsimuse juurde, et natuke leevendada riigile langevat koormust, oli just nimelt Tallinna käitumine, kes kehtestas, et riik peab talle maksma kaks koma millegagi miljonit. Mul seda arvu käepärast ei ole, aga ütleme, et see oli suurusjärgus paar miljonit. Tallinna laekumised kasvasid, mitte ei vähenenud, sest ta kasutas seda hetke ära: suur osa elanikest sai maksust vabaks, aga ettevõtete ja suuremate kruntide omanikud kannavad tegelikult suuremat maksukoormust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! Minu käes on tabel, kus on omavalitsuste kaupa ära toodud, mida keegi võidab ja kaotab peale seda, kui see seadusmuudatus on jõustunud. Lääne-Virumaal on üks niisugune pisikene, päris armas ja üsna huvitav omavalitsus nagu Vihula vald. Ja siit ma näen, et peale maamaksu kaotamist ja peale selle kompenseerimist ja peale tasandusfondist raha saamist jääb Vihula vald ikkagi miinusesse üle 36 000 euro. Mis selle Vihula valla spetsiifika on? Ja miks mõnes kohalikus omavalitsuses sedamoodi juhtub, et nad jäävad nii meeletusse miinusesse?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Sellele n-ö meeletule miinusele vastab kellegi meeletu pluss. Nii see on! Pole kerge kehtestada ühtseid reegleid, sest meie rohkem kui 200 omavalitsuse saatus on erinev. Me püüdsime minimeerida nende omavalitsuste hulka, kes vahest kaotavad. Samas me ei tea, kas need eeldatavalt kaotajad tegelikult ka kaotavad, sest inimeste käitumine mõjutab lõpplaekumisi ja neid nüansse on veel, mis olukorda muudavad. Nii et tegelikult me ei tea, mis Vihula valla lõpptulemus on, aga rõõmustagem nende üle, kes võidavad. Võib-olla see aitab.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Lugupeetud minister! Umbes kolm minutit tagasi te natuke irooniliselt ütlesite, et elanikud üritavad optimeerida oma maksukäitumist. Arusaadav, et inimesed üritavad ennast siia sisse ja sealt välja kirjutada, võib-olla isegi abielluda või lahutada. Ning riik käitub täpselt samamoodi: optimeerib oma maksukoormust. On välja arvutatud, et see läheb omavalitsustele maksma 0,3 miljonit eurot. Aga näiteks Tallinna linn on teinud oma arvutused ja saanud, et ainuüksi Tallinn kaotab 289 330 eurot, see ongi 0,3 miljonit. Ma küsin: kas on siis mingid puudulikud arvutused tehtud või maksuvabastus ongi suunatud Tallinna linna pihta, et tekitada auk pahatahtliku keskerakondliku linnavalitsuse rahakotis?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kas-küsimusele vastus on ei. Aga optimeerimise suhtes ei olnud vähimatki irooniat – see ongi nii, et kodanik vaatab, kuidas tema koormus kergem oleks. Ja elukoha registreerimine on hiirekliki kaugusel. Neid klikke kindlasti tuleb, kui palju, on raske hinnata. Aga veel kord: Tallinn on sellest algatusest võitnud, sest see andis talle võimaluse üldist maamaksu koormust tunduvalt suurendada. Riik osaliselt suutis ennast ära kaitsta. Nii et kui ma ütlesin 0,3 miljonit, siis ma "optimeerisin" ja ütlesin suurema numbri, kui Tallinn ise on arvestanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Härra minister! Ma arvan, et kuigi Tallinn teile kohe üldse ei meeldi, võiks väljenduses ikkagi jääda korrektseks. Tallinn ei ole mingit maksu tõstnud, vaid kohalikule omavalitsusele antud õigusega lihtsalt vähendanud soodustust. Maamaksu lae kaks ja pool protsenti on riik seadusega kehtestanud, kohalikule omavalitsusele on antud õigus selles soodustusi teha ja Tallinn lihtsalt vähendas omalt poolt antavat soodustust. Nii et maamaksu Tallinn tõstnud ei ole, kui korrektselt väljenduda.
Aga ühele küsimusele vastates te selgitasite, et ei peagi tõstma – tulud tulevad mujalt. Kõnealusel juhul tänu nendele riigiasutustele ongi nood teised tulud tulnud. Siiani see kehtis, nüüd äkki kaotatakse nende maamaks ära ja tekib ikkagi auk, mis loogiliselt tuleks kompenseerida. Selle rahaga on ju arvestatud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Minule meeldib Tallinn väga ja mul on muidugi kahju, et öeldes Tallinn, mõtlevad kõik Keskerakond. See küll Tallinna ilusamaks ei tee. Ma ei tea, kuidas sellest seosest lahti saada. Eks me järgmisel aastal proovime midagi parandada.
Nüüd veel kord: see, et omavalitsustele kompenseeritakse saamata jääv maamaks meie üldistest tuludest, on suur žest. See ei ole päris lõpuni loogiline. Aga see oli muidugi demagoogia kõrgpilotaaž, kui te ütlesite, et maamaksu koefitsiendi ja maamaksu koormuse suurendamine Tallinnas oli tegelikult soodustuse vähendamine, mitte maamaksu tõstmine. Aga nimetage seda soodustuse vähendamiseks või kuidas tahes, vahet ei ole – Tallinnas on sel aastal  maamaksu koormus tunduvalt suurem kui eelmisel aastal ja selle ettekäändeks oli just nimelt saabuv üleriigiline kodualuse maa maksuvabastus. See oli poliitiline ettekääne, mis kokkuvõttes toob Tallinnale sisse korraliku summa, mis tuleb maksumaksja taskust – tõenäoliselt ka minu taskust, kuna ma elan korteris. Ja veel kord: Tallinn on minu kodulinn, Tallinn mulle meeldib, aga mulle ei meeldi Keskerakond. Aga mis siis, las ta olla!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Hea rahandusminister! Seda, mida ma arvan mõnest ministrist ja erakonnast, ei pea ma ilmselt praegu välja ütlema, aga ütlen seda, et mind teeb äärmiselt murelikuks tõsiasi, et väga paljud Eesti riigis kehtestatud seadused on kehtestatud tegelikult sellepärast, et Tallinna linnale ära teha. Esialgu oli kodualuse maa maksuvabastus küll vaid selleks, et Tallinna linnale ära teha, aga Tallinn sellest võitis ja ta on ka enamikust teistest sellistest Riigikogu kehtestatud seadustest võitjana välja tulnud. Paraku Tallinnale ärategemise tuhinas kaotavad ülejäänud Eesti omavalitsused. Kas see ikka on tark ja ratsionaalne ning teenib kohalike omavalitsuste autonoomia huve, kui rahandusminister kogu aeg toonitab, et mõni kohalik omavalitsus tõstis seda või teist maksu. Milleks seda toonitada, kui seadus täiesti lubas maksu tõsta? Kas rahandusminister peaks ka kohalikke omavalitsusi juhtima?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Küsimus jäi minu jaoks liiga keeruliseks, sellele eelnenud jutt tundus aga mulle huvitav. Esimest korda keskerakondlane tunnistab, et Tallinn võitis rahaliselt kodualuse maa maksuvabastusest. Seda on siin tavaliselt eitatud, aga jah, ta võitis. Ma olen vastutasuks aus: neid juhtumeid, kus mõne seadusakti ajendiks oli tõenäoliselt soov Tallinnale ära teha, mõni on olnud. Neid ei ole olnud palju, aga mõni on olnud. See on ka mind natuke häirinud, et see mulje, et ajend on see, on tekkinud. Küsimus aga oli vist, kas mina peaks omavalitsusi juhtima. Seni, kuni ma olen rahandusminister, ma ei peaks seda tegema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Neeme Suur

Härra minister! Maamaksust vabastamist ja kogu seda protsessi on hästi tugevalt kritiseerinud ka meie Riigikontroll. Riigikontroll kirjutab näiteks, et kodualuse maa maamaksu puudutav seaduseelnõu töötati Riigikogus välja kiirkorras ja ühtegi analüüsi selle kohta, kas seadus on plaanitaval kujul üldse rakendatav ja milliseid kulusid see kaasa toob, ei tehtud. Maksu- ja Tolliamet väidab, et nende maksuandmete esitamise süsteem ei võimalda olemasolevate andmete põhjal kokku arvutada, kui palju jääb omavalitsustel maamaksuvabastuse tõttu maamaksu saamata. Seesama tabel, mis meil ringi käib, räägib näiteks Haapsalust, mis peaks tabeli järgi saama 34 000 eurot plussi, aga Haapsalu linna juhid on kinnitanud, et nemad on mitu korda arvestusi teinud ja saanud ikka 20 000 eurot miinust. Kas ei oleks pidanud maamaksuvabastusega kannatama nii kaua, kuni arvestussüsteem on selge?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Riigikontrollile ma muidugi tunnen kaasa, et ta peab kogu aeg kritiseerima. Vahel ta saab pihta, vahel mitte. Kui ta saab pihta, siis ta tavaliselt on sisse murdnud lahtisest uksest ja kuulutanud asju, mis on teada, mida on teadvustatud. Jah, selle seadusega kiirustati. Jah, see oli algatajate suur soov. Ja selle hea külg on, et inimesed maksavad vähem maksu, seega väike lohutus on olemas.
Haapsalu näidet võib ju kontrollida, aga see on selline, kuidas ma ütlen, popsimentaliteet, et igal juhul, kui riik makse alandab, siis omavalitsejatesse see ei puutu. Nemad on ainult raha juurde nõudjad, asenduse nõudjad. Ei, veel kord: kodanikud elavad nii siin kui seal ühtemoodi, nende heaolu kasvab ja nende võime enda eest ise vastutada ka paraneb, ka omavalitsuste elanikena. Maamaksu infosüsteem on jah sellele kiirustamisele jalgu jäänud, see on teada. Aga see ei tähenda, et ei ole analüüse, ei ole arvestusi – see lihtsalt on vale. See lihtsalt on vale!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Lauri Laasi

Austatud minister! Kõigepealt, mulle tuli väga suure üllatusena, et te ütlesite, et teile Keskerakond ei meeldi. Mulle on mitu reformierakondlast kinnitanud, et te olete Reformierakonnas üks suurimaid Keskerakonna fänne. Aga see selleks. Poolteist aastat tagasi lubasite kohalikele omavalitsustele saamata jääva maamaksu kompenseerimise mehhanismi. Miks sellega nii kaua aega on läinud? Kas ametnikud on halvasti töötanud või milles asi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks reformierakondlaste hulgas võib tõesti Keskerakond just mulle kõige rohkem meeldida, aga see ei tähenda, et ta mulle meeldib. Ma üldse ei oleks seda maininud, kui üks teie inimene ei oleks mulle omistanud väidet, et Tallinn mulle ei meeldi. Mulle meeldib Tallinn, aga Tallinna elementidest tõepoolest keskerakondlik linnavalitsus meeldib mulle keskmisest vähem. Mitte kõige vähem Tallinnas, aga keskmisest vähem – Tallinnas on ka hullemaid asju.
Nüüd, miks on aega läinud? Aega on läinud, ei saa salata, kuna palju on olnud tehnilist tööd, palju on olnud vaja teha sisulisi valikuid, sh analüüsi. Riigikontrollil ühtpidi on õigus, me oleme kiirustanud, teistpidi jällegi tal ei ole õigus – väites, et ei ole arvestusi tehtud ja analüüsitud.

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid ja minister, jätame nüüd selle meeldib või ei meeldi jutu teiseks korraks ning jätkame sellesama seaduseelnõu aruteluga. Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Ma luban, et ma meeldimise teemal ei räägi. Hea minister! Elaniku kodualuse maa maamaksust vabastamiseks tuleb kontrollida tema andmeid erinevatest registritest. Selleks, et maksuvabastus määrata, peavad kinnistusraamatus kirjas olevad omandi andmed vastama rahvastikuregistris toodud elukoha aadressile. Siit algavad probleemid, kuna aadressiandmetes võib mittevastavusi olla. Näiteks on probleemiks aadresside täpsus, kui tegu on korteriomandiga. Kas sellised probleemid jõutakse järgmise aasta alguseks ära lahendada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Selle nimel nähakse vaeva, aga tõenäoliselt ei jõuta kõiki probleeme kõrvaldada. Igal juhul "kodu" mõiste lülitamine seadustikku tekitab palju valikuvõimalusi, mis võib-olla selle suure ideega natukene vastuolus on. Selle seadusega on üht- ja teistpidi muresid olnud, aga neid on püütud maksimaalselt lahendada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Mulle meeldivad paljud, sh ka Reformierakonda kuuluvad inimesed, ja seda isegi siis, kui ma nendega vaidlen. Lugupeetud minister! Rahvusringhääling rääkis teisipäeval, viidates Riigikontrollile, maamaksuvabastuste arvestamisel avastatud arvukatest vigadest. Rahvast küll rahustati, et riik sellest suurt kahju ei kanna. Võib-olla olid siis arvestusvead nn teisele poolele. Veel räägiti, et riik süüdistavat omavalitsusi. Omavalitsused, vastupidi, teavad, et maamaks on riiklik maks. Lugupeetud minister, kas teie oskate ligikaudu öelda, kui suur on kodanike rahalise võidu ja selle maksuvabastuse administreerimiskulude vahe rahalises mõttes? Nende administreerimiskulude hulka kuuluvad paratamatult ka igasugused vigade parandused.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Eks see suurusjärgus 10 miljonit ole, aga täpsemalt ei oska öelda. Ma pean veel rõhutama, et demokraadina mulle meeldib see, et Keskerakond olemas on. Jube kehv oleks, kui teda ei oleks. Teie alustasite oma küsimust selleteemalise sissejuhatusega. Ülejäänus ma juba vastasin teile.

Esimees Ene Ergma

Veel üks kord: ma palun need "meeldib – ei meeldi" jutud jätta teiseks korraks! Läheme küsimustega edasi. Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Ma ei hakka ka sümpaatiat väljendama, lihtsalt küsin selle eelmise küsimuse jätkuks. Tõepoolest, seoses kodualuse maa maksuvabastusega peavad põllumehed 2,5 protsenti rohkem maamaksu maksma. Kuna te nii kindlalt väitsite, et seda ei ole, kas teil on häid mõtteid, kuidas põllumehi sellest maksmisest vabastada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei tea, kuidas saaks põllumeeste maksukoormus sellest kasvada! Ma tõesti ei mõtle seda välja. Siin on üks probleem, et põllumehed tihti ei ela elamumaal. See on küll tõsi. Ja elamumaa otstarve on see, mille alusel tehakse valikuid. Nad elavad oma talus, mis on tihti tootmismaa. Samas nende kodu maksuvabastuse piir on hiigelsuur – 2 hektarit minu arvates. Minu arust väga helde piir ja põllumeeste maksukoormus ei suurene selle eelnõuga mitte kuidagi. Mõnel juhul jääb ta vähenemata, see on küll õige.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! Minu küsimus on ajendatud minu eelmisest küsimusest, mis puudutas Vihula valla pidurdamatut ja meeletut vaesumist. Teie vastasite sellele, et rõõmustage nende üle, kes võidavad. Kas teie, Jürgen Ligi sõnum Vihula valla elanikele ja vallavalitsusele ongi selline? Ma kavatsen selle nendeni viia! Rõõmustage, Vihula elanikud, nende üle, kes tänu teie vaesemaks jäämisele hästi elavad! Kas selline suhtumine iseloomustab mingit spetsiifilist või laiemat maailmavaatelist poliitikat?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Teie, kes te olete rahvani viinud väga veidraid sõnumeid, kindlasti viite ka sellise. Aga ma ei vastanud mitte Vihula valla rahvale, vaid teile. Lohutage ennast, et meil on üle 200 omavalitsuse, kes sellest eelnõust ei kaota ja kelle kodanikud massiivselt võidavad! Rõõmustage selle üle! See oli minu vastus teile, ma ei suhelnud siin Vihula valla rahvaga, kui just teie ei olegi Vihula valla rahvas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Seletuskirjast saab aru, et riik vabastab maamaksu tasumisest, kui tegu on ühiskondlike ehitiste all oleva sihtotstarbelise maaga. Saime teada, et selle algatuse kiitis heaks Vabariigi Valitsus. Teie käest tahangi küsida: millistel põhjustel sündis selline ettepanek?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kui küsimuse on tekitanud riigile kuuluvate ühiskondlike hoonete aluse maa maamaksu kaotamine, siis see on olnud ka praeguse maamaksu seaduse loogika, mida me tegelikult täpsustasime. Seal on kirjas umbes nii, et avalikus kasutuses olevalt maalt maksu ei võeta, näiteks ka teedelt ei maksta maamaksu. See on ka muu Euroopa tava. Ma ütlesin, et riik ei ole maksukohustuslane omavalitsuste ees. Vastupidi, omavalitsused saavad tegelikult suure hüve, kui riik toimetab omavalitsuste maal, loob seal töökohti ja tekitab majanduskäivet. Sealt tuli põhiline põhjus, aga Tallinn kuritarvitas seda õigust riigi suhtes. Ta tõstis ikkagi riigi maamaksu väga tõsiselt ja võitis sellest rahaliselt. Osake sellest pööratakse tagasi, aga mitte kõik. Tallinn, nagu juba üks teie kolleeg tunnistas, võitis sellest, kasutas olukorra enda kasuks ära. See oleks üks vastus ka Vihula rahvale, kui keegi seda soovib. Kui Tallinn ei oleks riigieelarvet selliselt koormanud, võib-olla oleks kompenseerimise mudel natukene teistsugune saanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Hea minister! Ma väga lühidalt kommenteerin oma pinginaabri küsimust, mis puudutas põllumaa eest võetava maamaksu kasvu. Tõesti, eelnõu otseselt ei tõsta seda maamaksu, aga sunnib omavalitsust kehtestama maamaksu protsendi lage, sest kuidagi peavad omavalitsused täitma seda auku, mis saamata jäävast tulust jääb – riik ei kompenseeri kogu osa. Seda püüdis Ester Tuiksoo teile selgeks teha. Aga küsin hoopis selle kompenseerimise kohta. 2008. aasta suvel, kui üksikisiku tulumaksust omavalitsustele minev osa kärbiti 11,93%-lt 11,4%-le, siis lubati see 11,93%-le tagasi tõsta. See kärbe oli puhtalt masu ajaks, nüüd tõstetakse see tagasi tegelikult 11,57%-le. Sisuliselt jäetakse saamata jääva maamaksu osa kompenseerimata ega tõsteta ka 11,93%-le, mida tol ajal lubati. Kas on plaan see ka tegelikult kunagi 11,93%-le tagasi tõsta?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt: riik ei ole põllumeeste maksukoormust suurendanud. Ei ole! Elamumaa maksuvabastuse kaudu ta pigem vähendab vähemalt osa põllumeeste maksukoormust. Omavalitsustele ei ole reeglina vaja mitte midagi kompenseerida, need on väga üksikud juhtumid, kus tuleb natukene maamaksu kaotust. Küsimus aga oli teil üksikisiku tulumaksu osa suurendamise kohta. Mina seda lubanud ei ole. Ma olen alati vaidlustanud põhimõtet, et kui riik kergendab elanike maksukoormust, siis see ei puutu omavalitsustesse. Nemad ei tohi oma eelarvest midagi kaotada. Masu ajal tuli välja, et selline tee ei ole jätkusuutlik, et omavalitsuste kulubaas muudkui suureneb ja kokkuvõttes on nende eelarvepoliitika ka tunduvalt lõdvem, aga riik samal ajal peab muudkui püksirihma pingutama. Osakene sellest pidevast omavalitsuste osa kasvust kärbiti ja ma arvan, et see oligi õige. Veel kord: inimeste maksukoormust alandati nii omavalitsuse kui riigi elanikena.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur

Lugupeetud minister! Kõigepealt nii palju, et minu arvates ei ole põhimõtteliselt õige maamaksu kui kohaliku omavalitsuse otsustada oleva maksu vähendamine omavalitsuse tulubaasis ja selle asendamine tulumaksuga. Aga ma tuleksin MAKIS-e ehk selle infosüsteemi juurde tagasi. See rakendub 2015. aastal. Jälle võtan appi Riigikontrolli kodulehekülje, kus on öeldud, et enne maksu rakendumist tuleb igal omavalitsusel leida võimalus, kuidas tuvastada maaomanikud, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi asub maksualusel kinnistul. Edasi tuleb kindlaks teha, kas sellel kinnistul asub ka elamu tunnustele vastav hoone, ja alles siis saab asuda maamaksuvabastust välja arvutama. Paljudel juhtudel tuleb selleks raha kulutada IT-arendustele, mis pärast riikliku infosüsteemi käivitumist muutuvad kasutuks. Kas meil ei oleks mõttekas lükata praegu kogu see pakett edasi kuni 2015. aastani ja rakendada see siis, kui asjad on korras?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on üks võimalus, eks Riigikogu otsustab selle üle. Aga see tähendaks seda, et inimesed maksavad rohkem maksu. Mis sellesse kompenseerimise skeemi puutub, siis see on tore, et te ütlete, et see ei ole loogiline. Ka minule ei istu see päriselt. Samas pean möönma, et matemaatiliselt on tulumaksu ja maamaksu maksmine väga tugevas korrelatsioonis. Väga tugevas! Seal, kus makstakse rohkem tulumaksu, makstakse ka rohkem maamaksu. Kodualuse maa maamaksu kaotuse kompenseerimises tulumaksu protsendi kaudu on praktiline matemaatiline loogika olemas. Samas mina eelistaks maksupoliitiliselt, töökohtade loomise seisukohalt maamaksu kaotamisele tulumaksu alandamist. Kui te juba tahate mitmes kord minuga seda diskussiooni pidada, siis ma ütlen ära, et väga kõrge maamaksu juhtumid oleksid väärinud leevendamist, sest see tõesti oli kodanikele väga koormav. Paraku on tegu jällegi Tallinnaga ja oleks käidud välja süüdistus, et me tahame Tallinna kuidagi kiusata. Aga põhjus, miks meie erakond selle seadusega üldse nõustus, oli tõesti Tallinna regulatsioon, mille järgi osa elanikke maksis kroonides arvestades kümneid tuhandeid, mis on kodu pealt muidugi palju maksta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Küsimus tuleb 30% kohta. Aga enne seda selgituseks: eelnõus on kodualuse maa potentsiaalse maamaksu leidmiseks korrutatud tuletatud maksustamishind vastava kohaliku omavalitsuse läinud aastal rakendatud üldmaa kaalutud keskmise maksumääraga ning lahutatud maha kohaliku omavalitsuse rakendatud maksusoodustused. Eelnõu koostajad eeldavad, et esimestel aastatel ei rakendu maksuvabastus umbes kolmandikule isikutest. Millele tuginedes on see 30% leitud?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on prognoosijate loogika. Ma pean sellega nõustuma, et alguses inimesed kohanevad ja see võtab natuke aega. Kindlasti algab mõningane elukohtade ümberregistreerimine. Alguses makstakse rohkem ja riigi kompenseerimise vajadus on väiksem. Hiljem leitakse, kus on kergem maksukoormuse poolest elada. See on prognoosijate hinnang. Me ei pea seda viimase sendi täpsusega arvestama, sest kodanike rahakott jääb tüsedamaks, kui maksukoormus väheneb. Omavalitsuste hoolevajadus ei ole tänu sellele nii suur. Maksukoormus väheneb tegelikult.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Lugupeetud minister! Ma teeksin ka väikse väljavõtte Riigikontrolli aruandest. Riigikontroll toob välja, et maksuvabastuse väljaarvutamist võivad omavalitsustel raskendada mitmed erijuhtumid. Näiteks maatükil on liitsihtotstarve, maatükist osa asub tihe-, osa aga hajaasustusalas, siis on veel hulk looduskaitselise piiranguga alasid jne. Riigikontroll on välja toonud ka selle, et tegelikult ei ole paljud kohalikud omavalitsused üldse valmis 2013. aasta erisuste väljaarvutamiseks. Seega Riigikontroll on toonud välja olukorra, kus maamaksu arvestatakse siiski vigadega. Ma küsingi: kas teie arvates selle seaduse rakendamine suurendab vigu?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Selle seaduse rakendamisel vigu ei saa kuidagi välistada, aga need ei ole massiivsed. Ka Riigikontroll minu teada mainib ära, et arvutused võivad nii- ja teistpidi valesti minna, aga need vead ei ole süstemaatiliselt ühes suunas ja mitte väga suured. Aga selge, et see rakendamine on ilma infosüsteemideta väga tülikas. Hea külg on, et infosüsteemid saavad kindlasti paremasse korda. Meil on vaja registreid korrastada nagunii. Ent mugav asi see ei ole. Siin tuleb tõmmata piire ja kodu on üks emotsionaalne mõiste, mis ei ole juriidiliselt niisama lihtsalt defineeritav. Lõppkokkuvõttes, kui defineerima hakkad, siis inimesed jällegi hakkavad teistmoodi käituma jne. Selle seadusega on hulk küsimusi, aga ma arvan, et kokku võttes on saavutatud päris hea tulemus, isegi parem, kui võis loota. Ma kartsin hullemat.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud rahandusminister! Kui poolteist aastat tagasi kodualune maa maksust vabastati, siis jäädi ootama kompenseerimisskeemi. See sai ka omavalitsustele lubatud. Nüüd te olete tulnud selle kompenseerimisskeemiga ja sinna on juurde kirjutatud, et riik tuli ka mõtte peale, et ta enda käes olevate maade eest maksu maksta ei tahaks. Kui ma rahanduskomisjonis teie käest küsisin, miks jääb riigil maksukingitus omavalitsustele kompenseerimata, siis te ütlesite, miks peaks kompenseerima. Samas aastal 2009, kui meil oli veebruaris esimene negatiivne lisaeelarve ja omavalitsuste tulubaasi vähendati 11,93%-lt 11,4%-le, siis käidi välja põhimõte, et võttes raha ära, tuleb vähendada ka ülesandeid. Siis muudeti koolieelse lasteasutuse seadust ja öeldi, et omavalitsustel pole enam lasteaedades seniseid kohustusi, ja vähendati ka kohustusi, mis seotud noortespordiga. Aga nüüd korraga on suhtumine muutunud: vähendame napp kuu aega ette teatades – see seadus saab vastu võetud paar nädalat enne eelarveaasta algust – omavalitsuste tulu, aga ülesandeid ei vähenda. Millest selline suhtumise muutus?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Suhtumine on endine, loogika on endine. Eelarveaasta keskel ei ole vähendatud – seda seadus keelaks – omavalitsuste tulu, sh Tallinna tulu, mis on põhiline, mille ümber jutt käib. Riigiasutused reeglina on Tallinnas ja Tallinna tulu suurenes selle tulemusena, ja eriti suurenes ta tänavu ja väga suures ulatuses just nimelt riigi arvel. Tallinn võidab riigi arvel praegu selle muudatusega, sest ta kasutas selle hetke ära, tõstmaks maamaksu riigi käsutuses olevalt maalt. Ja ta kasutas seda hetke ka äridelt kogutava maksu suurendamiseks. Nii et võlgu riik, keskvalitsus ei jää. Ma ei tahaks seda sõna kogu aeg nii kasutada, aga ikka juhtub nii, et meil on nagu omavalitsused ja riik. Ei, omavalitsused on ka riik, elanik on elanik nii siin kui seal. Ja maksuvabastus on ühine.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Ma palun kõnetooli kaasettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja selle menetlemisega seotud küsimusi viiel istungil: 6., 12., 13., 19. novembril ja täna. Nagu öeldud, eelnõul on kaks suuremat eesmärki. Esiteks suurendatakse kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu osa ulatuses, mis kataks kodualuse maa maamaksuvabastuse tõttu kohalikele omavalitsustele saamata jääva tulu, ja riik vabastatakse maamaksu tasumisest ühiskondlike ehitiste all oleva sihtotstarbega maa eest.
6. novembril tutvustas rahandusminister komisjonile eelnõu ja vastas koos ministeeriumi spetsialistidega komisjoni liikmete küsimustele. Komisjoni arutelu kohta ütleksin ülevaatlikult seda, et arutati riigi ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maamaksuvabastuse mõjude ajatamist, samuti eelnõu mõju kohalikele omavalitsustele. Oli küsimus aastal 2015 valmiva veebipõhise infosüsteemi kohta, samuti mitmete soodustuste ja vabastuste üheaegse rakendamise kohta. Ka küsiti, miks 2014. aasta mõjud peaksid olema suuremad kui 2013. aasta mõjud, ning kuidas toimida siis, kui elukoht ja ettevõte on samal aadressil.
Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, eelnõu esimene lugemine lõpetada – selle poolt oli 6 ja vastu 3 komisjoni liiget – ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pärast vahepealseid muudatusi seoses istungite venimisega 3. detsember kell 10. See oli konsensuslik otsus. Ja kui esimene lugemine lõpetatakse, soovitab komisjon eelnõu teise lugemise läbi viia 5. detsembril. Seegi oli komisjoni konsensuslik otsus. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Priit Toobal, teine küsimus, palun!

Priit Toobal

Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma küsin endiselt kohalikele omavalitsustele kompenseerimise kohta ja alustan natukene kaugemalt. 2008. aasta suvel käis koos n-ö krokodillide komisjon, kes otsustas vähendada omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le. Selle eelnõuga tõstetakse see tulumaksu protsent 11,57-le, mitte tagasi 11,93-le, nagu tollal välja lubati. See on midagi hoopis muud, kui tollal üksikisiku tulumaksu osa kahandades lubati. Tuleks 11,93%-ni tagasi tõsta ja lisaks veel kompenseerida täiesti eraldi see summa, mis maamaksu tühistamise tõttu saamata jääb – need võiks koos käia. Kas komisjonis oli arutluse all, kas see 11,93% kunagi taastatakse ja miks seda kompenseerimist tehakse just üksikisiku tulumaksu osa suurendades?

Aivar Sõerd

Ma andsin komisjoni arutelust päris täpse ülevaate. Tõesti, nii nagu teiegi vist ütlesite, selle eelnõu eesmärk on kompenseerida elamualuse maa maksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu kohalikele omavalitsustele. Mis sellesse metoodikasse puutub, siis eelnõu materjalidele on lisatud üks tabel, mis näitab, kui palju üks või teine omavalitsus võidab või kaotab. Te saate seda vaadata ja sealt neid andmeid võtta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Austatud ettekandja! Nagu see arutelu siin saaliski näitab, on see eelnõu, ma ütleks, veidi toores. Ka minister andis Neeme Suure küsimusele vastates mõista, et tegelikult ta poleks selle vastu, kui kogu see asi käivituks aasta hiljem. Kas on sellist võimalust ka komisjonis arutatud?

Aivar Sõerd

Parandusettepanekute tegemise aeg seisab veel ees ja kui need laekuvad, siis komisjon kindlasti neid arutab. Minu seisukoht on, et edasi lükata ei ole mõistlik. See on kohalike omavalitsuste huvides, et süsteem rakenduks selliselt, nagu eelnõu esitajad ette panevad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas ka seda teemat, mis saab, kui samal aadressil on elamumaa ja samas ka äri? Näiteks kui ettevõtja tegeleb kodus mingi ettevõtlusega ja tema maast on 85% elamumaa ja 15% ärimaa, kuidas siis toimub see vabastamine ja kas üldse toimub?

Aivar Sõerd

See maksuvabastus on seotud ikkagi elamumaaga. Selline põhimõte on läbivalt algusest peale olnud peale seda, kui koduomanikke maamaksust vabastav seadusmuudatus vastu võeti. Täna arutatav eelnõu seda põhimõtet ei muuda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud Aivar Sõerd! Minu küsimus puudutab seda, et sellele seadusele kirjutas valitsus juurde, et ka riik ei maksa enam maamaksu. Komisjonis sai küsitud seda, miks sellist maksuvabastust riigile ja kadu omavalitsustele ei kompenseerita. Rahanduskomisjonis olnud Rahandusministeeriumi esindaja Sulev Liivik ütles, et polegi vaja kompenseerida, kui on piisavalt ette teatatud. Täna oleme jõudnud selle seaduseelnõu esimese lugemiseni. Seda ei pruugita lähinädalatel vastu võtta ja maksuvabastus tabab omavalitsusi, kes on oma eelarve kavandid juba valmis teinud, kahe nädala pärast, parimal juhul kaks nädalat peale seaduse vastuvõtmist. Kas see on piisav etteteatamine? Kas selline stiil maksutulu äravõtmiseks on sobilik?

Aivar Sõerd

Kas miski tähtaeg on piisav või mittepiisav, see on vaieldav. Kuidas keegi vaatab. Paljud omavalitsused võtavad eelarve vastu alles jaanuarikuus. Praegu on esimesed lugemised, kui sedagi. Ja kindlasti me ei saa rääkida muudatusest, mis toimub eelarveaasta keskel. Aga teie ju tahtsite riigieelarvesse teha parandusettepaneku, mis kehtestanuks järgmisest aastast astmelise tulumaksu, ilma et teil oleks eelnõu olemas, rääkimata arusaamisest, kuidas üldse astmelist tulumaksu rakendada. Ja see tähtaeg olnuks ilmselgelt ebapiisav selleks, et see maksumuudatus teha. Praeguse eelnõu puhul erinevalt teie ettepanekust on etteteatamise aeg piisav.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Austatud ettekandja! Teie vastusest eelmisele küsimusele tekkis mul küsimus, et kui on mõni tubli väike omavalitsus ja ta võtab vastu eelarve enne, kui jõustub see seadus, mis siis juhtub, kui seal on riigiasutus ja omavalitsusel jääb see tulu saamata, aga ta on eelarve juba vastu võtnud?

Aivar Sõerd

Vastavalt kehtivale korrale ei toimu see eelarveaasta kestel. Kui kohalik omavalitsus võtab vastu eelarve, siis eelarveaasta algab 1. jaanuaril. Probleem tekib sellise olukorra puhul, kui muudatus tehakse eelarveaasta kestel.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Aivar Sõerd! Ma palun kõnetooli läbirääkimisteks Keskerakonna esindaja Tarmo Tamme!

Tarmo Tamm

Proua juhataja! Head kolleegid! Hea rahandusminister! Ma arvan, et meil kõigil on väga hästi meeles, kui me kevadel siin saalis pidasime tuliseid debatte sel teemal, et kodualused maad tuleks maksust vabastada. Keskerakonna fraktsioon juhtis juba siis eelnõu esitajate tähelepanu sellele, et riivab kohalike omavalitsuste autonoomiat ja sellisel moel seda maksu ei tohiks kehtestada. See maamaks on tegelikult kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja kui härra minister ütles, et see on ilus riigipoolne žest, kui riik tuli vastu ja otsustas kompenseerida tolle maamaksuvabastuse, siis ma küsin: millised ülesanded on riik plaaninud kohalikelt omavalitsustelt veel ära võtta, et nende tulubaasi tasakaalus hoida?
Mul on selle üle hea meel, et härra rahandusministrile isiklikult see seadus ei meeldi. Ma saan temast aru, sest maamaks on kogu Euroopas selline maks, mis on kindel maks ja mida rakendatakse kõikides riikides. Kas selle kaudu kellelegi soodustust teha, see on valiku küsimus, aga eelkõige see seadus tehti ju selleks, et Tallinna linna kiusata. Paraku on välja tulnud, et selle kaudu kiusatakse vähemalt 15 omavalitsust üle Eesti. Nendel jääb saamata miljoneid eurosid tulu.
Kas valitsus ikka tohib kohalike omavalitsustega sel moel käituda? Minu arvates ei tohi. Kohalike omavalitsuste eelarved on niigi defitsiidis, kuna neile eraldatavat üksikisiku tulumaksu osa kärbiti masu ajal tuntavalt. Erinevalt rahandusministrist arvan ma, et siin on vastuolu põhiseadusega, sest kohalikele omavalitsustele ei tohi panna ühtegi kohustust ilma selleta, et oleks tagatud rahalised katteallikad. Nii ma küsingi: kuidas on võimalik, et rahalised vahendid vähenevad, aga kohustusi ei kärbita? Kuidas saab ühel seadusel olla kaks täiesti erinevat tõlgendust?
Mind teeb eriti kurvaks aga see, et kui me siin Riigikogu saalis otsime katteallikaid ühele või teisele asjale, olgu see suurem lapsetoetus või kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamine või mõni muu eelnõu artikkel, siis seda raha ei leita. Selle minu arvates populistliku sammuga aga tekitati riigieelarvele 14 miljoni eurone kulu. Hulka seaduseelnõusid, sh riigieelarvet menetledes me näeme, kus valdkonnas raha napib. Ja eriti kurb on see, et selle seaduse elluviimine läheb riigile maksma 1 miljon eurot ehk 15 miljonit krooni. Ma küsin: kas see seadus ikka on väärt seadus? Kas selle vastuvõtmine on riigimehelik samm? Kui me ei suuda teatud sammude astumiseks raha leida, siis siin on koht, kust oleks võinud paljudele eelarve artiklitele katteallika leida.
Härra rahandusministril tekkis küsimus, miks ikkagi põllumeestele maamaks nüüd kasvab. Aga ei ole ju teadmata, et kohalikud omavalitsused on tegelikult sellises seisus, et kui nad tahavad oma ülesandeid täita, siis nad peavad kehtestama igasuguseid makse. Reaalsus on see, et enamik kohalikke omavalitsusi, ka need, kellel selle uuenduse tõttu tulubaas väheneb, on sunnitud põllumaa hinnakoefitsiendi tõstma 25%-ni. Sisuliselt maksavad selle kodualuse maa maksuvabastuse kinni Eesti põllumehed, keda meie valitsus justkui nii palavalt armastab.
Ma palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Tarmo Tamm

Igal seadusel on ka kaudne mõju ja see mõju ulatub nüüd põllumeesteni.
Kurvaks teeb veel see, et Riigikontroll pidi järjekordselt tõdema, et seda seaduseelnõu on menetletud kiirustades. Asja ei ole kohalike omavalitsustega korralikult läbi räägitud ega nendega kokkulepet saavutatud. Sisuliselt täidab kohalik omavalitsus maksuameti ülesandeid ja administreerib maamaksu kogumist.
Ma arvan, et ükskord peaks riik lõpuks ära ütlema, mis on kohaliku omavalitsuse tulubaas ja milliseid kohustusi peaks kohalik omavalitsus täitma. Tänasel päeval on see selgusetu.
Seda seaduseelnõu selgitades öeldi, et see on riigi poolt ilus žest ja seda tulu ei peaks kohalikul omavalitsusel üldse olema. Ma saan aru, et tegemist on koalitsioonilepingust tuleneva sammuga, aga ka paljudel koalitsiooni rahvasaadikutel siin Riigikogus ei ole eriti meeldiv selle eelnõu poolt hääletada, eriti nendel, kes on väga tihedalt seotud kohalike omavalitsustega.
Keskerakonna fraktsioonil on ettepanek maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Kuna juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb see panna hääletusele. Alustame hääletusprotseduuri ettevalmistust. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun enne hääletust kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 299 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17, vastu 53 rahvasaadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 299 esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri 2012. aastal kell 10.


4. 15:37 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on aidata kaasa omavalitsuste finantsjuhtimise parandamisele. 2012. aastal jõustus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ning selle rakendamise käigus on Rahandusministeerium saanud ettepanekuid seadust parandada.
Volikogu vastutab omavalitsuse hea rahandusliku käekäigu eest. Omavastutusega suureneb volikogu roll strateegiliste otsuste tegemisel ja maksumaksja raha kasutamisel. Seaduse jõustumisel võib ainult volikogu loal sõlmida kulu põhjustavaid lepinguid, võtta pikaajalisi kohustusi ja anda omavalitsusest sõltuvatele üksustele laenu. Paindlikumaks muutub omavalitsuste võimalus reageerida tulude vähenemisele. Näiteks põhitegevuse tulemi võib ühel aastal planeerida negatiivsena, tähtis on, et eelarvestrateegia perioodil oleks tasakaal tagatud. Järgmistel aastatel tuleb eelarve kavandada ülejäägiga.
Oluline on omavalitsuste finantsjuhtimisel õppida Euroopa majanduskriisist. Omavalitsuste suur võlakoormus suurendab riski sattuda raharaskustesse ja pärsib kaugemas vaates arengut. Omavalitsuste võla kiire kasv mõjutab negatiivselt ka valitsussektori eelarvepositsioone ja sunnib teisi maksumaksjaid kokkuhoiule. Muudatuse kohaselt ei tohi kuni 2016. aasta lõpuni omavalitsuste netovõlakoormus olla suurem kui 60% põhitegevuse tuludest, ka ei tohi võtta uusi võlgu. Suure võlakoormusega omavalitsuse võlakohustuste võtmise piiramine on kindlasti mõistlik. Eelmiste aastate analüüs näitab, et omavalitsuste võlakoormus on negatiivselt mõjunud valitsussektori eelarvele. Meie prognoosi kohaselt aitab eelarvepositsiooni piirang seda positsiooni parandada neljal aastal 67 miljoni euro võrra. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Me asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra minister! Kui me vaatame Rahandusministeeriumi kodulehekülge, siis seal on ülevaatlik informatsioon kohalike omavalitsuste võlakohustuste suurusest aastatel 2004–2011. Selle ülevaate kohaselt on nii neid omavalitsusi, kellel laenukohustused puuduvad, kui ka neid, kes on netovõlakoormusele kehtestatud 60% piiri ületanud. Kas Rahandusministeerium on kaalunud, millistes Eesti maakondades eelkõige jääb osa vajalikke arendusi ja investeeringud seetõttu tegemata, et neid laenupiiranguid pikendatakse nelja aasta võrra?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Et omavalitsuse tegevust piirab liiga suur võlg, see on õige, ja me hoolitseme selle eest, et nendel üksikutel omavalitsustel, kellel säärane kalduvus on, ei muutuks võlg üle jõu käivalt suureks ja muidugi ka, et teistes omavalitsustes elavad maksumaksjad nende pärast ei kaotaks. Riik peab eelarvet tehes tasakaalustama rahandust üldisemalt ja keskvalitsuse eelarve kannatab, kui konkreetsed omavalitsused on miinuses.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Hea ettekandja! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 ütleb, et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 8 sätestab, et laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine on linna- ja vallavolikogude pädevuses. Kuidas seda seadust tõlgendada: kas riigil ikka on õigus sekkuda omavalitsuse eelarvetesse selles küsimuses või mitte?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kindlasti nii saab tõlgendada, nagu me oleme tõlgendanud. Seda on kinnitanud ka õiguskantsler, et rahanduslike piirangute kehtestamine riigi poolt on lubatud ja ka mõistlik, sest võlgu elavad omavalitsused kahjustavad ka teiste omavalitsuste ja kogu riigi heaolu. See on põhjus, miks kuhugi joon tõmmatakse. Aga need paragrahvid, mis te ette lugesite – mõelge ise! Iga asi riigis toimub ju mingis kohas ja kõigis nendes kohtades kehtivad riigi seadused. Esimesest põhiseaduse paragrahvist ei saa küll välja lugeda keeldu, et riik ei tohi kehtestada mingeid seadusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Austatud minister! 60% ulatuses laenu reegel on üsna kitsendav. Kas on tehtud analüüs, kui palju see mõjutab omavalitsuste käesolevat ja ka järgmist eelarveperioodi Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutamisel?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Me oleme seda analüüsinud küll ja leidnud, et 60% ei ole väga piirav. Keskvalitsus on kehtestanud enda jaoks palju tõsisemad piirangud ja võimaldanud omavalitsustel aja jooksul selle võrra rohkem laenu võtta ning omavalitsused on seda ka teinud. Mitte küll kogu aeg, mitte näiteks eelmine aasta, kui see piirang kehtis, aga omavalitsused siiski on, vahelduvalt küll, aga ülejäänud riigile defitsiiti põhjustanud. Struktuurifondide vahendite puhul kehtib aga see, et varem võlgu elanud omavalitsus on tõenäoliselt palju investeerinud, investeerinud võimete piiril või üle selle ja ta ei tohiks endale kaasfinantseerimise või ka ülalpidamiskulude näol uut koormat võtta. See on teadlik valik ja loomulikult on analüüsitud, ega omavalitsusi liiga palju piirata – vastus on, et ei piirata. Tulebki loobuda eurorahadest neil, kes on juba investeerinud oma võlakoormust kõvasti kasvatades.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Austatud härra minister! Eelnõu seletuskirja koostajad on väitnud, et KOV-ide õigus kehtestada kohalikke makse ja määrata maamaksu määrasid mõjutab riigi tasandil finantsplaneerimist ning on oluline riigieelarve strateegia sisend. Siit küsimus: kas kohalike maksude kehtestamine on ikka KOV-ide pädevuses? Neid saab ju kehtestada seaduse alusel ja seadusesse pole enam suurt jäänudki neid makse, mida kohalik omavalitsus saab kehtestada. Ja teiseks: kas Rahandusministeeriumis on olnud arutusel, ehk võiks suurendada kohalikes omavalitsustes mingite maksude kehtestamise võimalusi, et nad saaksid oma finantsilist sõltumatust suurendada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Enamikul omavalitsustel tegelikult neid valikuid on. Aga suhtumine on tihti selline, et riigi käest raha küsimine on õilis, aga ise maksu tõstmine, näiteks maamaksu tõstmine ei ole. Ma ei ole sellega päris nõus. Mis puutub maksupoliitikasse, siis mina asun riigi poolel. Enamikul omavalitsustel on maamaksu tõstmise piir. Tõepoolest, see hinnang on õige, et omavalitsuse makse on väga väheseks jäänud ning see ei mõju autonoomiale hästi, aga see ei tähenda, et neil finantsautonoomia puudub.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aadu Must

Austatud rahandusminister! Menetletav seadus peab väga tähtsaks teemaks mitmesuguste arengukavade koostamist – vähemalt selgub see eelnõu seletuskirjast. Lasksin arvutil lugeda, sõna "arengukava" on seal nimetatud 87 korral. Samas lugesin Riigikontrolli aruande peatükist 43 tugevat kriitikat Eestis massiliselt toodetavate formaalsete arengukavade kohta. Tõsi, Riigikontroll juhib tähelepanu valitsuse kinnitatud riiklikele arengukavadele. Valitsus on koostanud enam kui 100 arengustrateegiat, mille peale on kulunud tohutult ametnike tööaega, vaimuenergiat ning paberit ja trükivärvi, kuid nende side reaalse eluga on peaaegu olematu. Ega nüüd juhtu äkki nii, et omavalitsuste arengukavadest saab midagi sisukamat ja vajalikumat kui praegused üleriigilised strateegiad? Või levitame ikkagi formalismi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kui ma tohiksin Riigikontrolli kohta hinnangut anda, siis ka tema toodab palju sellist paberit, millest ei ole kasu, mis on teada tarkuste üle kordamine ja ka hinnangutes ebaõiglane. Kuid see ei tähenda, et Riigikontroll ei teeks ka vajalikku tööd. Riigi puhul tuleb osaliselt möönda, et arengukavade süsteem on meil käest ära, aga ma võin lohutuseks öelda, et Rahandusministeeriumi eestvedamisel seda süsteemi praegu korrastatakse ja valitsuse istungite päevakorras on järjest algatusi, kus Rahandusministeerium on vastu uue arengukava avamisele. Peamine põhjendus on see, et me loome uue süsteemi ja me ei taha uusi arengukavasid. Me tahame võimalikult vähe ja võimalikult integreeritud arengukavasid, eraldiseisvad ei sobi.
Omavalitsuste puhul ei saa arengukava vajadusest kuidagi üle ja ma arvan, et omavalitsused ei ole nendega vähemalt arvuliselt liialdanud. See on ikkagi kohustus ja usutavasti nad võtavad seda tõsiselt – see on nende endi suur tööjuhend, nii palju kui mina omavalitsuste süsteemi tean.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Lugupeetud minister! Ma vaatan neid seadusi, mida te siin järjest kaitsete – need on tõepoolest nagu ühe ema lapsed kõik. Eelviimane punkt seletuskirjas on eelnõu kooskõlastamise kohta. Ma tsiteerin: "Eelnõu esitati kooskõlastamiseks üleriigilistele omavalitsusliitudele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule." Ja võtame siis lahti: seitse lehekülge on neid ettepanekuid, mida sooviti kooskõlastada, aga millest pole mitte midagi arvestatud. Milleks sellist mängu siis mängida, kui mitte midagi ei arvestata? Ja miks me nimetame seda kooskõlastamiseks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kooskõlastamine tähendab seda, et ettepanekuid püütakse maksimaalselt arvestada. Ja tegelikult ongi selle eelnõu tegemisel saanud arvestada ka omavalitsuste soove ja ettepanekuid. Sellest, et omavalitsused suhtuvad laenupiirangusse kui koormusse, võib aru saada. Küllap aga saavad ka nemad aru, miks seda tehakse. Soov on maksimaalne vabadus. Samas need vähesed, kes seda vabadust on juba liiga palju kasutanud, halvendavad kokkuvõttes ka teiste omavalitsuste olukorda. See avaldub õige mitmel moel. Üks on see, et teised peavad eelarveid selle võrra kokku tõmbama. Veel avaldub see selles, et üle investeerides teatud omavalitsused meelitavad üle elanikke ja maksumaksjaid teistest omavalitsustest. Selle mõju aga avaldub kas või umbes Pirita teel, sest Viimsi, üks ajalooliselt suurimaid laenajaid, ei ole suutnud vajalikku hulka töö- ja õppimiskohti luua, küll aga väga hea sotsiaalse infrastruktuuri oma elanikele. Ei ole selline ebavõrdne riigi areng sugugi midagi väga ilusat ja õilsat.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Austatud minister! Piirangute pikenemise tõttu teadupärast ei saa paljud omavalitsused aastatel 2013–2016 investeerida sellises mahus, nagu nad on kavandanud. Kas omavalitsustel ei teki selle muudatuse tõttu õigust nõuda riigilt nende negatiivsete mõjude kompenseerimist, mis neil on investeeringute ärajäämise või edasilükkamise tõttu tekkinud? Kas te mingeid hagisid ei karda?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Üldse ei karda. Samas ei kavatse me ka hageda neid omavalitsusi, kes on üle jõu võlgu elanud ja sellega ülejäänud kodanike ja riigi võimalusi ahendanud. Seda igas mõttes, nii eelarve kokkutõmbamise mõttes kui maksumaksjate ülemeelitamise mõttes. See on teadlik riigi ühtlasema arengu nimel tehtud otsus.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra Ligi! Minu meelest on Riigikontroll ikkagi väga tõhusat tööd teinud. Iseasi, kas need märkused teile meeldivad või mitte. Kahju muidugi, et neid märkusi tihti arvestatud ei ole. Kuid ma küsin: kas Rahandusministeeriumil on mingi oma arvamus kohalike omavalitsuste finantsvõimekuse kujundamisest ja potentsiaalsest tasemest Euroopa Liidu arenguperioodi 2014–2020 vahendite kasutamisel? Kas nende finantsvõimekus on pigem tõusvas suunas või langevas suunas? Kuidas te seda näete ja mida prognoosite?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei arva, et Riigikontroll on teinud ebatõhusat tööd. Ärgu jäägu see mulje! Ta ei ole teinud tõhusamat ega ebatõhusamat tööd kui riigisektor tervikuna. Lihtsalt see väike probleem on, et meie jaoks nende seisukohad laekuvad tagantjärele ja mõjuvad juba ammutatud teadmise ülekordamisena. Selles on meie suhte probleem olnud. Põhjus, miks nende hinnangud teinekord vähem meeldivad, ongi, et nad kordavad üle tuntud tõdesid, mis me tihti ise oleme juba avastanud. Mis ei tähenda, et minu jutust võiks välja lugeda Riigikontrolli kriitika.
Aga küsimus oli, kas on ahendatud omavalitsejate võimalusi kasutada struktuurivahendeid. Ei, osa omavalitsusi on ise neid ahendanud, ajades oma investeeringutega võlakoormuse suureks. Ei ole mõistlik investeerida ja tekitada endale uusi ülalpidamiskohustusi, kui su laenukoormus on juba üle 60% põhitegevuse tuludest. See piirang on täiesti seaduspärane. Ja ega see raha ei lähe kaduma, seda kasutab keegi teine, kelle laenukoormus on väiksem, kes on jõudnud vähem investeerida ja kes on paremas finantsseisus. Kui rääkida Euroopa Liidu raha kasutamisest, siis see ei ole 100% kiiduväärt olnud. Paljude omavalitsuste puhul tähendab see lihtsalt endale mingi objekti kättesaamist ning samas ka üle jõu käivat koormat selle objekti ülalpidamisel ja liiga väikest koormust selle kasutamisel. See ei ole mingi saladus. Euroopa Liidu raha ei ole kasutatud nii laitmatult, et me peaksime laenukoormuse hinnaga lubama vägisi seda protsessi jätkata.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! Harjumaal on Rahandusministeeriumi andmetel 2011. aasta seisuga kuus omavalitsust, mille netovõlakoormus on suurem kui 60% põhitegevuse kuludest. Suurima koormusega on Keila linn – 165,1%. Kui neil omavalitsustel peaks tekkima hädaolukord, siis millistel tingimustel saavad suure laenukoormusega linnad või vallad ikkagi laenu juurde, kui neil seda hädasti vaja peaks olema?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Miks neil peaks olema hädasti vaja uut laenu, kui neil on laenu juba liiga palju? Miks neil peaks olema see vajadus, kui nad on juba ammu selle piiri ületanud? Ma ei ole selle hinnanguga nõus. Maksku vanad võlad ära! Õnneks on Harjumaa vallad maksevõimelisemad kui vallad keskmiselt, nii et ma ei ole nende pärast väga mures. Aga meelde tuletada neile maksab: tuleb teha finantsjuhtimises pikemaid plaane ja kõigepealt luua eeldused selleks, et uusi investeeringuid teha, juhul kui senised võimalused on ära kasutatud. Ma praegu ei leia üles andmeid maksukoormuse kohta. Siiski leidsin! Keila linna puhul on üks nüanss – et ei jääks vale mulje. Nende võlakoormus suurenes seoses nn sõltuvate asutustega. Nad lootsid, et nad suudavad laene võtta enda omanduses olevate asutuste arvel. Minu teada oli see kool, aga ma võin ka eksida. Ja vahel on ka nii, et lihtsalt raamatupidamisliku tegelikkuse päralejõudmine toob ilmsiks tegeliku laenukoormuse. Ning tõesti, Keilal on see 163%.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus!

Enn Eesmaa

Austatud minister! Piirangu pikendamise põhjendustena tuuakse välja, et valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutavad majandus- ja keskkonnariskid on endiselt problemaatilised. Millistest riskidest on konkreetselt juttu?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei tahaks stigmatiseerida – seda tehakse niigi – Euroopa Liitu või eurotsooni. Euroopa Liit tervikuna on problemaatiline ja nüüd prognoositakse järgmiseks aastaks eurotsooni majanduslangust. Veel kaks kuud tagasi see nii ei olnud, arvati, et majandus hakkab taastuma. Nüüd on see lootus maha võetud ja see on üks lisariski realiseerumisi viimase paari kuu jooksul. See kõik mõjutab meie majanduskasvu ja seab meie ette vajaduse olla ettevaatlikum. Kuigi Eesti on prognooside järgi kõige kiiremini kasvava majandusega Euroopa Liidu riik, oleme me väga tugeva Euroopa turu mõju all. Peame olema ettevaatlikud. Õnneks on meie prognoosid tehtud konservatiivsemalt kui teiste prognoosid ning juba tänavuse aasta loodetust kiirem kasv annab aluse loota, et risk on siiski maandatud ka järgmise aasta jaoks.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Austatud minister! Mu küsimus on osaliselt jätkuks Peeter Võsa küsimusele. 13. septembril kiitis valitsus heaks seitsme linna tänavavalgustuse uuendamise mahuka programmi. Kas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatava võlakoormuse 60% piiri ületamise tõttu jäävad siis kolm linna – Kuressaare, Paide ja Tallinn – sellest programmist kõrvale?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei oska nii täpselt programmi kommenteerida. Aga mis tahes rahadega või mis tahes rahaga – katsume seda sõna korrektselt ainsuses kasutada – tegemist ka ei ole, kui need omavalitsused ei suuda programmiga ühineda, eks kasutab seda raha siis keegi teine. See ongi õiglane. Kui on keegi oma võlalimiidi ära kasutanud, investeerimise mahud suureks ajanud, siis peavad nad natuke ootama ja teistel avaneb ehk võimalus sama raha kasutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Minu küsimus puudutab laenuvõtmise piirangut. Tõesti, endised tulud, mis olid seotud maamaksuga, keskkonnatasudega ja teised, on nüüd võetud arvesse tulevases riigieelarves ja omavalitsustel tekib probleem. Näiteks on vaja remontida teed, aga see piirang paneb olukorda, et võib vahest ainult pool teed remontida. Tuleval aastal seda ei ole vaja, aga sel aastal on vaja. Kuidas ministeerium hakkab lähenema sellistele olukordadele – kas on erinevusi või mitte? Ja juhul, kui omavalitsus rikub seadust, siis kuidas ministeerium seda hindab?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Me oleme neid riske hinnanud ja pidanud neid tühisteks. See, et võlapiirangu tõttu jääb pool teed tegemata, ei ole ühelgi juhtumil variant. Pigem on küsimus, kas nii suure võlaga omavalitsus on suuteline üldse teed remontima. Tervelt 16 omavalitsust on ületanud selle 60% piiri ja see ei ole mõistlik.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Lugupeetud minister! Omavalitsuse võlakoormuse tekkimisel on erinevaid põhjuseid. Üks eriline põhjus on olnud koostöö Riigi Kinnisvara AS-iga. Nagu me teame, hakati 2009. aastast koostööd Riigi Kinnisvara AS-iga teisiti arvestama, kasutusrendid arvestati kapitalirentideks ehk võlakoormuse osaks ja seetõttu sattusid mitmed omavalitsused probleemi ette. Kui seda seadust algsel kujul menetleti, siis räägiti palju sellest, et need omavalitsused, kelle võlakoormus tekkis koostöö tõttu Riigi Kinnisvara AS-iga, väärivad erilist käsitlemist. Kas praegu oleks selle muudatuse juures õige seda vahet teha?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt, kedagi ei ole võlgadesse ajanud Riigi Kinnisvara AS. Küll aga on Riigi Kinnisvara AS-i kohustuste võlakoormuse arvelevõtmine toonud esile tegeliku võlakoormuse. Sisulist muutust ei ole olnud. Iga omavalitsus pidi teadma, et tal on kohustused suuremad, kui need vanade raamatupidamisreeglite järgi olid. Ma kahtlen, kas see aasta oli 2009, ma kardan, et see oli varem. Küll aga aastal 2009, kui mina ministriks sain, olid minu teada esimesed suured konfliktid omavalitsustega, kes püüdsid piirangust igasuguseid skeeme kasutades mööda hiilida. Ütleme, et nende käitumine on praeguses valguses selles mõttes aus olnud, et neid juhtumeid on olnud väga vähe, kus on sellega silma, n-ö vahele jäädud. Väheste tähelepanu on tulnud juhtida sellele, et nad peavad kohustustest vabanema. Riigi Kinnisvara AS ei ole süüdi ja see, et partner on Kinnisvara AS, ei tähenda, et võlakoormusel ei oleks sama sisu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Härra minister! Vastustes on olnud juttu mitmest omavalitsusest, kellel on laenukoormus 100 ja võib-olla isegi rohkem protsenti võrreldes eelarve mahuga. Jääb ainult heameelt tunda selle üle, et seal ei ole võimul Keskerakond, vastasel juhul oleks me siin Keskerakonna aadressil oi kui palju hurjutusi kuulnud. Aga nüüd päris täpselt ei teagi, kes nendes omavalitsustes võimul on, ehkki kui lähemalt uurida, siis on nendes valdades kõike Reformierakonna juhtimisel toimetatud ja tõenäoliselt ka valitsuse nõusolekul. Küsimus on selline: kas nii nagu EL-is otsustavad Kreekasse puutuvat käitumist troikad, on Rahandusministeeriumil plaanis mingeid erimeetmeid nende valdade suhtes, et nende suurt võlakoormust kiiremini vähendada?  Kas selle 60% piirangu kõrval rakendatakse ka mingeid karmimaid abinõusid?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mida ma ütlen selle erakondlikkuse kohta? Mul on hea meel teatada, et siin erakondadel vahet ei tehta. Kui ma olen järelevaataja rollis, siis kohtlen ma kõiki omavalitsusi võrdselt. Olen olnud manitsev näiteks nii Tallinna kui Tartu suhtes ja kuigi Pärnu võlad, mis olid mingil hetkel võib-olla Eesti kõige kriitilisemad, olid läinud käest keskerakondliku linnavalitsuse ajal – eri partneritega, muide –, siis jõudu sai kasutatud nende vastu ajal, kui Keskerakond ei olnud enam võimul. Nii et see võrdne kohtlemine on igal juhul sõltumatu poliitikast ja ma võin tunnistada, et mul on olnud ka õige mitu tüli oma erakonna omavalitsejatega. Need omavalitsused ei mõista, miks nende suhtes mõistev ei olda. Aga üldiselt keegi ei ootagi mult mingit erakondlikku käitumist.
Aga sanktsioonidega on niimoodi, et ega me ei taha väga sanktsioneerida. Kui ei ole otsest teadlikku seadusrikkumist uue rangema lähenemise ajal olnud, siis me lihtsalt nõuame finantsplaane, mis näitavad võla vähendamist. Selle koostööga ei ole meil üldse pahasti. Ka skeemidest hoidutakse ja teatakse, kus on riskid. Me hakkasime selle kohta juba 2009. aastal kirju laiali saatma ja üldiselt väga ei kurda. Mitu suurt võlgnikku on ka oma võlgu vähendanud, sh on Pärnu olnud üks tublimaid, kellega oli omal ajal vahest kõige suurem vastasseis.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Eelnõuga vähendatakse kohalike omavalitsuste õigust anda laenu sõltuvale üksusele, st anda laenu investeeringuteks ja sh välisabi sildfinantseerimiseks, või tagada selleks võetavaid laene. Meile seletatakse, et seda tehakse sellepärast, et osal kohalikel omavalitsustel puudub selleks kompetents. On selge, et näiteks Vaivara või Obinitsa opereerivad tuhandete eurodega, suuremad omavalitsused siiski miljonitega. Ja ei ole Tallinnas sugugi viletsamad finantsspetsialistid kui riigi palgal. Miks ikkagi selle põhjendusega, et osal puudub kompetents, vähendatakse tegutsemisvõimalusi kõikidel kohalikel omavalitsustel?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ma ei jõudnud jälgida kogu seda sissejuhatust, aga loodan, et tabasin küsimuse teraviku siiski ära. Kõigepealt, omavalitsused on oma regulatsioonidelt võrdsed ja reeglid peavad olema ühesugused. Seepärast me kehtestamegi ühesugused reeglid. Sellest ehk piisab vastuseks teie pikale küsimusele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Hea rahandusminister! Nagu me teame, kohalike omavalitsuste reeglid, mis puudutavad laenuprotsenti, kehtestab Rahandusministeerium ja tema ka kontrollib, kas laenupiiri ületatakse või ei ületata. Minu küsimus on selline: kuidas ikkagi on juhtunud, et 16 omavalitsusel on lubatud üle piiri minna? Kas me kõik ei peaks käituma ühtsete mängureeglite järgi või on osal lubatud Kreekat teha? Millest see tuleb?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Peame käituma ühtemoodi! Suured võlad on tekkinud ajal, mil suhtumine oli lõdvem. Nii on, ja käegalöömine on siin asjatu. Ma väidan, et omavalitsustele hakati tõsist survet avaldama 2009. aastal. Teine võla tekkimise põhjus on kas teadmatus või siis kavalus: on koostatud skeeme, mille abil on mõne sihtasutuse või sõltuva organisatsiooni kaudu linnale või vallale kohustus tekitatud. Neid näiteid on, üks nendest on Keila ja teine Rõngu. Nendega me oleme vaeva näinud. Oleme hoiatusi saatnud ja need on minu arust mõjunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Härra minister! Ma loen siin seda eelnõu ja selle tekst paneb kohe muhelema. Tulen aga tagasi kooskõlastamiste juurde. Võtan tabeli lehekülje nr 4 ja loen sealt, et Eesti Linnade Liit ütleb selge sõnaga, et tema ei kooskõlasta selle eelnõu § 1 punkti 52, jne. Rahandusministeerium, mida teie juhite, vastab talle niimoodi: mitte arvestada seda nende mittekooskõlastamist. Rahandusministeeriumi kevad-sügisprognoosi riskistsenaariumi kohaselt on maailmamajanduse olukord ebastabiilne. Ja nüüd mul tekib küsimus, mille kohta siin midagi eriti ei seletata. Ühed püüavad kooskõlastada, teised ei arvesta – milleks sellist tsirkust teha? Omavalitsuste liidud on siiski tõepoolest omavalitsuste esindusorganid ja kui teie Rahandusministeerium üldse nendega ei kooskõlasta, ühtegi ettepanekut ei kuula, milleks siis neid jutte rääkida, et eelnõu on kooskõlastatud? Pole ju kooskõlastatud.

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ega kooskõlastamine seadusloomes ei tähenda allumist. On selge, et linnade liit, keda juhib Tallinna abilinnapea, ei nõustu paljude asjadega, mida riigis tehakse. Nii nagu ei nõustu ka tema erakonnakaaslased siin saalis. Rahanduspoliitikas on meil põhimõtteliselt teine positsioon ja mina küll soovitan Euroopa õppetunnid ära õppida. Juba Euroopa kokkulepete tõttu me allume reeglitele, mis ei võimalda ellu viia selliseid asju, mida meilt soovitakse. Me oleme kokku leppinud Euroopa tasemel reeglites, mis nõuavad ka Eestis omavalitsuste suhtes sellist hoiakut.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Austatud minister! Praegu saavad kohalikud omavalitsused näiteks haridustoetuste ja kohalike teede hoiu raha prognoosi teada vaid üheks aastaks. Kas omavalitsuste soov teada riigipoolsete eraldiste suurust pikemalt ette on teie arvates õigustatud ja mõistlik ning kas valitsusel on plaanis teha midagi selleks, et KOV-idel oleks näiteks haridustoetuste ja teede osas teada prognoos enamaks kui üheks aastaks?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Meil on olemas eelarvestrateegiad, kust saab aimu tulevikuga seotud tendentsidest, aga konkreetsemalt on võimalik lubadusi anda ühe aasta kaupa, sest eelarveaasta kohta kehtib ka seaduses eriregulatsioon. Strateegiate ja prognooside osas sellist tugevat regulatsiooni ei kehti ja ei kehti ka sundi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Kui kohalikud omavalitsused kooskõlastasid seda eelnõu ja esitasid oma ettepanekud selle kohta, tõid nad välja ka probleemi, et kõige rohkem sõltuvad nad keskvalitsusest ja kui nad koostavad oma eelarve, siis peavad nad nii või naa võtma arvesse summasid, mida nad võivad saada eelarvest. Siit küsimus: kuidas te hindate, kas on vaja laiendada omavalitsuste tulubaasi või peaks jätma olukorra nii, nagu see praegu on?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kas te tahate küsida, kas oleks vaja omavalitsuste huvides maksukoormust suurendada? Ei, ma arvan, et maksukoormust suurendada ei maksa. Ma arvan, et meie maksukoormus on optimaalne.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Miks ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus, mille netovõlakoormus on aruandeaasta alguse seisuga 60% põhitegevuse tuludest või sellest suurem, oma võlakohustuste summat suurendada kuni 2016. aasta lõpuni?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See on selleks, et tagada tema elujõud, ja selleks, et ülejäänud riik ei peaks konkreetse omavalitsuse pärast püksirihma pingutama. See on fakt, et me prognoosime omavalitsuste võlakoormusi, ja sellest sõltub, millise riigieelarve me saame. Riigis tuleb käituda ühtsete reeglite järgi ja omavalitsuste puhul on need reeglid palju lõdvemad kui keskvalitsuse puhul. Ja kes selle vastu protestib, see küsigu, kas me tahame, et reeglid Euroopas oleksid ühtsed. Kas me tahame, et näiteks Prantsusmaa või Hispaania täidaksid neid reegleid, mis meil on kokku lepitud? Ma arvan, et vastus on jah. Siis tuleks ka omavalitsuste puhul meil kodus samamoodi vastata – me oleme kõik üksteisest, sh üksteise finantsdistsipliinist sõltuvad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur

Kõigepealt tulen oma eelmise küsimuse teema juurde tagasi. Sisuliselt te ütlesite, et omavalitsused on ise süüdi selles, mis juhtus nende suhetes Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga. Tegelikult on ikkagi nii, et ei Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ega ka näiteks "Koolid korda!" programm ja asjaomased finantssuhted ei olnud mitte omavalitsuste, vaid riigi välja mõeldud. Riik pakkus need omavalitsustele välja ja süüdistada omavalitsusi, et nad on ise süüdi, et nad selle pakkumise vastu võtsid, ei ole kuigi ilus. Aga minu küsimus on niisugune: praegune laenuvõtmise piirang on konkreetne – 60%, ja kogu jutt. Ent tihti on niimoodi, et mingisugune investeering tegelikult vähendab kulusid. Näiteks kui omavalitsus koondab oma funktsioonide täitmise kokku ühele pinnale ja saab odavamalt hakkama. Kas siin ei võiks olla mingisuguseid erisusi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Kõigepealt, ei ole ilus süüdistada mind süüdistamises. Ma ei ole kedagi süüdistanud. Ma ütlesin seda, et iga omavalitsus teadis, kui ta hakkas kooli tegema või mida iganes, et see kõik tuleb tal kinni maksta. Ta teadis seda! Ja nentimine, et raamatupidamisreeglid muutusid ühel hetkel täpsemaks, ei ole kellegi süüdistamine. Mis puutub igasugustesse kolimistesse, siis ka reformide puhul on rahalised piirangud. Ka kokkuhoiu puhul oleks teinekord vaja kasutada raha, mida ei ole. Mõnigi tahaks oma kodus investeerida näiteks sellesse, et hoida kokku küttekulusid, aga küsimus on, kas soojustuseks ja rekonstrueerimiseks raha on. Vahel on, vahel ei ole. Siin ei ole omavalitsuste puhul mitte midagi erilist. Ka suuri muudatusi tuleb ette võtta rahakoti järgi. Ka selliseid, mis kaugemas perspektiivis annaksid kokkuhoidu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teie küsimus!

Lauri Laasi

Austatud minister! Omavalitsuste rahaasju jälgite te väga pingsalt, aga kas te analüüsite sama tähelepanelikult ka riigiettevõtete laenuplaane? Näiteks Eesti Energia võttis eelmine aasta laenu 500 miljonit, Elering on võtnud, ka teised ettevõtted. Kas on mingi plaan riigiettevõtetele laenu ülempiir seada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei ole plaanis. Need on ettevõtted, need ei paku avalikku teenust, vaid müüvad kaupa ja nende müüdava kauba või teenuse hind sõltub kahtlemata ka nende laenukoormusest. Nende laenu hind sõltub sellest, kui palju nad laenanud on. Ettevõtete finantsjuhtimine on põhimõtteliselt teistsugune, sest et nemad on aktsiaseltsid, neil on teised põhimõtted ja ka piirangud. Neid piirab turg, omavalitsusi ja riiki piirab vajadus olla stabiilne, vajadus olla viimane kants, kes hoiab ühtlust isegi siis, kui teised majandusagendid eksivad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Eelnõu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud kohalike omavalitsuste laenupiirangute pikendamise vajalikkust ja võimalikku põhiseaduses sätestatud omavalitsuse enesekorraldusõiguse riivet. Samal ajal ei ole üldse selgitatud, kuidas haakub 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus kavandatud kohalikele eelarvetele laekuva tulumaksu, maamaksu ja keskkonnatasude riigieelarve tuludesse viimine kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigusega. Miks seda üldse avatud ei ole?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Mulle jäi see küsimus ebaselgeks.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Härra rahandusminister! Nagu me teame, lisaks kohalikele omavalitsustele võtavad laenu ka kohalikele omavalitsustele kuuluvad äriühingud ja sihtasutused. Ma küsingi: kas nende võetavad laenud liidetakse kohalike omavalitsuste võetud laenuga ja seda võetakse selle 60% piiri määramisel arvesse või neid käsitletakse kuidagi eraldi?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Munitsipaalasutuste või ka äriühingute seotus selle laenukoormuse piiriga on omaette teadus. On mitu tunnust, mille alusel seda arvutatakse. Üldiselt hulk äriühinguid läheb laenukoormuse piiri rehkendamisel arvesse, seda põhjusel, et kohalik elanikkond on nende põhiline klient ja kontroll nende üle on omavalitsusel ka juhtimisalaselt. Näiteks veevarustus on miski, mille omavalitsus niikuinii peab rahvale tagama, ja ei ole mõtet teha nägu, et see on kellegi teise võlg, mida maksab keegi teine. Ei, seda maksavad ikkagi kohalikud elanikud. Vastavalt peab omavalitsus käituma laenude võtmisel, seega tariifide kehtestamisel tuleb silmas pidada, et võlg saaks tasutud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Lugupeetud minister! Kui te võtate selles seaduseelnõus lahti § 1 punkti 32, mis käsitleb § 37, siis näete, et seda täiendatakse ühe lõikega. Selles lõikes on juttu sellest, et kohaliku omavalitsuse üksus võib temast sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda laenu, aga vaid sellel tingimusel, et laen makstakse tagasi eelarveaasta lõpul. Seda võib otsustada volikogu üksikjuhtumi puhul, kuid volikogu võib kehtestada ka piirmäärad, mille raames valla- või linnavalitsus annab sõltuvale üksusele finantsabi. Kui aga juhtub niiviisi, et eelarveaasta lõpul ei maksta seda laenu tagasi, kui tekivad raskused selle tagasimaksmisel? Ma ei saa selgelt aru, mida selle lõigu lisamine finantsjuhtimise seadusesse annab? Mida soovitakse siin parandada?

Rahandusminister Jürgen Ligi

See paragrahv reguleerib kassalaenu aasta sees. See tuleb aasta sees tagasi maksta. Kui on keegi jätnud laenu tagasi maksmata, ületanud selle piiri, siis see muutub päris laenuks. Siis see on laen.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Suur osa eelnõus toodud muudatusi käsitleb planeerimise muudatusi ja nõudeid, strateegilist planeerimist kohaliku omavalitsuse tasandil. Kas Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi vahendite kasutamise planeerimisel on valitsus arvestanud ka kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise alase koolituse rahastamisega?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Koolituse rahastamisega, omavalitsuste koolitusega tegeleb riik päris palju. Rahandusministeeriumis on need koolitused päris regulaarsed. Nii et saan vastata jaatavalt. Ma ei oska hinnata selle koolituse mahtu, aga see käib regulaarselt. Meie ametnikud käivad ka omavalitsustele nõu andmas, aga usun, et ka lihtsalt kohtumine vastavas osakonnas meie ametnikega on koolituse väärtusega.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud rahandusminister! Rahandusministeeriumi poole pealt vaadates on igasugused reeglistikud eelarve jaotuste ja laenude kohta igas riigis loomulikud, aga te olete rahandusminister kogu riigile. Kindlasti olete kursis nende kohtuotsustega, mis puudutavad lasteaedasid nn kuldses ringis. Lapsevanemad on kaevanud nii mõnegi kuldse ringi valla, kelle laenuvõimekus on praktiliselt null, sest on jõutud selle 60% piirile, kohtusse. Vastuseks on saadud, et jah, vald peab garanteerima lasteaiakoha – kas koostöös erasektoriga või leidma ise võimaluse lasteaed ehitada. Mida teie rahandusministrina arvate, mida niisugused vallad peavad tegema?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Selline vald peab asjaomase kohtuotsuse tähelepanelikult läbi lugema. Ma ise ei ole seda läbi lugenud. Nii lihtsalt sõnastatult tekitab see muidugi kõhedust, sest kui kohta pole, siis seda ei saa ju kohe tagada. Samas on omavalitsus üks pikaajaline nähtus ja kõik omavalitsejad peaksid kogu planeerimisel arvestama nii demograafilisi laineid kui oma finantsvõimekust. See strateegia, et naabritelt meelitatakse mingite teenustega elanikke üle, maksab ühel hetkel kätte. Üldjoontes aga on minu andmetel Eestis need omavalitsused, kus lasteaiakohtade puudus on tuntav, vähemuses. Ja tõenäoliselt on nad ekspansiivse arenguga seda ise soodustanud. Tihti on inimesi enda juurde kokku meelitatud ja siis avastatakse ühel hetkel, et kuskilt pitsitab, olgu see lasteaia- või koolikohtade puudus või nigel transpordivõrk või midagi muud. Ma soovitan kõigile omavalitsustele tasakaalukat arengut, mitte võidujooksu. Tihti on see omavalitsustele küll tagantjärele tarkus, aga hea seegi.
Kuidas see probleem lahendatakse? Minu teada olid selles kohtuotsuses ka mingid vihjed, tõenäoliselt peab kas naabritelt lasteaiakoha ostma või selle kuidagi teisiti tagama. Iseenesest on kohustus lasteaiakoht tagada arusaadav, aga alati ei õnnestu seda nii lihtsalt täita. See on tõsi. Nii et keeruline teema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Hea minister! Teie mõttearendusi on alati huvitav kuulata, aga seekord on see tõepoolest tagantjärele tarkus. Võtame ikka selle kuldse ringi. Te olete olnud üsna kaua valitsuses ning teate, et Harjumaa omavalitsused on teinud ühiskirja sellel teemal, et nad ilma riigi toeta ei suuda nii palju lasteaedu ehitada, nagu eeldab nende piirkonnas sündinud laste arv ja sisserände tempo. Mida te eelnõu 311 esimese lugemise alusel arvate: kui näiteks Kiili või Viimsi või Rae vald seletab teile, et nii ja nii palju hooneid on nad juba laenu abil ehitanud ja nende laenukoormus on laes, aga nad vajavad veel kahte lasteaeda, kas sel juhul tehakse erand või mitte?

Rahandusminister Jürgen Ligi

Ei, niisugust erandit ei ole mõistlik teha. Mis nendesse näidetesse puutub, siis nii palju kui ma silmamälu järgi mäletan, oli Kiilil 162% laenukoormus, kui mina ametisse asusin, ja Viimsil 170%. Võin siit tabelist vaadata, kui palju on alles jäänud. Need on näited valdade ekspansiivsest ja kinnisilmi arendamisest, kus võideldakse uute inimeste nimel. Ühel hetkel maksab see kätte. Ja ka tagantjärele tarkus on tarkus, ühtede vigu ei pea teised kinni maksma. Ikkagi needsamad vallad peavad ennast koomale tõmbama. Viimsi on seda tööd tõhusalt teinud ja jõudnud oma võlakoormaga umbes 118%-ni. Leidsin siit tabelist ka Kiili numbrid – suurusjärk 125%, kah edenemine!
Võin ka kinnitada, et mul on olnud sel teemal ütlemist, kui need vallad seal tipus olid. Nad on leidnud, et neil on püha õigus laenu võtta, aga ühel hetkel on nad ikkagi aru saanud, et see on ummiktee. Harjumaal on vald või kaks, kes kaotasid ära maamaksu, ilma et riik oleks seda peale surunud. Minu teada on too kohtuasi tekkinud just nimelt sellelt pinnalt: nad tekitasid endale ühelt poolt uusi elanikke, teiselt poolt õõnestasid tulubaasi. Minu teada see kohtuasi käivituski ühes sellises vallas. Mina selles mõttes pisaraid ei usu. Ma olen neile endile seda öelnud ühel avalikul üritusel ja jään selle juurde. Selline võidujooks naabritega elanike pärast ei ole Eesti huvides. Isegi kui see tundub konkreetsele vallavalitsusele magus ja parandab kohalike valitsejate valimistulemusi, maksab see ühel hetkel inimestele kätte kas või lasteaiakohtade puudumisega.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ei ole. Väga suur tänu, minister Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas seaduseelnõu 311 esimest korda 12. novembril. Kohal viibisid ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi. Sulev Liivik tutvustas selle eelnõu eesmärki ja sisu. Minister andis siin küll põhjaliku ülevaate, aga ütlen ühe lausega, et eelnõu eesmärk on tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus ja vältida võimalikke finantsriske paremini kui seni.
Komisjoni liikmed esitasid arvukalt küsimusi eri teemade kohta ja toodi näiteid elust enesest, mis ka siin saalis täna kõlasid. Normitehnilise poole pealt küsiti, kas kohalikel omavalitsustel on mõtet reserve koguda. Küsimusi oli tõesti hästi palju. Päriti ka andmeid, mida kohapeal anda ei olnud, aga mis on liikmetele meilitsi edastatud hiljem. Need puudutavad suuremate võlakoormustega kohalikke omavalitsusi. Veel küsiti, et kui KOVS-i muutmiseks on nii palju ettepanekuid, kas siis omal ajal tehti KOVS-i kuidagi lühinägelikult ja mitte kuigi professionaalselt. Sellele vastati väga arusaadavalt, et need muudatused on päevakorrale kerkinud aja jooksul koostöös kohalike omavalitsustega. On saadud täiendavat infot, mis on ajendanud seda eelnõu koostama.
Komisjon tegi järgmised otsused. Täiskogule on tehtud ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, hääled jagunesid vastavalt 6 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu. Täna peetud rahanduskomisjoni erakorralisel istungil muudeti muudatusettepanekute esitamise tähtaega, see on vastavalt istungite muutunud päevakorrale järgmisel nädalal, 3. detsembril kell kolm päeval. Suur tänu teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Me asume küsimuste juurde. Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Hea ettekandja! Jätkan arengukavade teemat, millest eelnõu seletuskirjas on juttu koguni 87 korral. Riigikontrolli aruande järgi peavad paljud omavalitsustegelased arengukava millekski, millele kulub väga palju energiat, aga nende side reaalse eluga on kohati tagasihoidlik. Leidsin ühest varasemast Tartu Linnavolikogu stenogrammist huvitava seletuse. Selle seletuse autor on tubli inimene, keda me mõlemad hästi tunneme, keda lugupeetud minister tunneb ja istungi juhataja ka tunneb, lisaks on ta veel teie erakonnakaaslane. Opositsiooni küsimustele vastates on ta Tartu volikogu puldist seletanud, et arengukavadel ei ole eelarvega sidet ja need on vajalikud vaid sellepärast, et Euroopa Liidu toetusfondidest saavad raha ainult arengukavadega kaetud projektid. Oma eelarvet arengukavade täitmiseks polevat mõistlik kulutada. Kas samasugust probleemi nagu Tartus on täheldatud ka teistes omavalitsuse asutustes ja kas Euroopa Liidule äkki puru silma ei aeta? Või on nende koostamisel mingi muu lisamõte, näiteks õpetuslik või pedagoogiline, et kes kirjutab, saab ise asjad selgeks?

Urve Tiidus

Ma mäletan oma praktikast, et arengukavade koostamine Euroopa Liidu praegu veel kestva rahastusperioodi eel oli tõesti selline, natuke rohkem fantaasiaid on ehk palju öelda, aga õige suurejoonelisi plaane silmas pidav. Teatud mõttes oli see samas pragmaatiline lähenemine, nagu kohalikus omavalitsuses peabki olema – pead olema valmis erinevateks arenguteks. Tookord see aitas nii mõnegi rahastustaotluse probleemid siiski lahendada, sest üks Euroopa Liidu rahastustingimusi, mis jõudis ka meie määrustesse, oli ju see, et konkreetne plaan peab arengukavas sees olema. Mida targemaks me saame, mida täpsemaks lähevad rahastamise põhimõtted, seda täpsemaks lähevad ka arengukavad. Eks me õpime kogu aeg.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Eesti Linnade Liit on oma kooskõlastuskirjas öelnud, et ta ei kooskõlasta 60% piirangu pikendamist, mille kohaselt kohaliku omavalitsuste laenupiirang kehtiks 2016. aasta lõpuni, arvestamata kohalike omavalitsuste tegelikku finantsvõimekust. Seda seadust on ju tegelikult viimastel aastatel korduvalt muudetud. Aastal 2010 septembris Riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega otsustati, et tulevikus võivad keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% eelarve ulatuses. 2011. aasta sügisel tegi valitsus aga ettepaneku lükata kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine aasta võrra edasi ehk aastani 2013. Ja nüüd siis tahetakse see edasi lükata 2016. aastani. Kas kogu selle arengu taustal ei oleks tegelikult korrektsem öelda, et see piirang ei ole enam ajutine, vaid valitsuse soov on kehtestada omavalitsustele alaline piirang?

Urve Tiidus

Tõesti, mõned viimaste aastate muudatused on olnud kiired, aga nii küsija kui ka teised siinviibijad teavad, et neid on tinginud reaalsed olud. Te küsite, kas ei peaks täna nentima, et see 60% piirang jääb igavesti kestma, kuigi praegu pakutakse seda aastani 2016. Kui vaadata seda linnade liidu ettepanekut ja lugeda seisukohta selle ettepaneku arvestamise kohta, siis siin on minu meelest väga hästi öeldud: kui majanduslikud olud paranevad, on võimalik selle piirangu kehtimise aega lühendada. Nii et elame, näeme!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Lugupeetud ettekandja! Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses oli algselt välja lubatud netovõlakoormuse vahemik 60% ja 100% vahel sõltuvalt kohaliku omavalitsuse finantsilisest võimekusest. Tegelikus elus ei ole see kordagi realiseerunud, piirangu kehtimise perioodi on järjest pikemaks venitatud. Kas kohaliku omavalitsuse finantsvõimekuse aspekt ei ole üldse enam kõne all või võib see siiski veel kaalumisele tulla? Ja kui see tuleb järgmisena komisjonis või suures saalis kaalumisele, siis missugused võiks olla need asjaolud ja põhjused, et seda hakataks uuesti arvestama?

Urve Tiidus

Ma võin nii palju öelda, et teie küsimuses sisaldub ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ettepanek. Järgmisel teisipäeval on nende esindus rahanduskomisjonis kohal ja tõenäoliselt tuleb see arutusele.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Hea ettekandja! Kuidas te endise omavalitsusjuhina, praeguse Riigikogu liikmena hindate seda seaduseelnõu? Kui te oleksite täna linnapea, kas te oleksite väga selle poolt?

Urve Tiidus

Tänan küsimast! Jah, ma oleksin selle poolt, sest kõik otsused, ka sellised laenupiirangud, võlapiirangud tehakse ikkagi oma aja ja olude kontekstis. Ma olen küsinud selliste keskmiste omavalitsuste inimestelt, kuidas nad suhtuvad sellesse, et eelarvestrateegias tuleb väga rangelt arvestada selle 60% piiranguga. Olen saanud väga selged ja praktilised vastused, et tuleb ikkagi arvestada olemasoleva majandus- ja ka demograafilise olukorraga konkreetses omavalitsuses ja väga tõsiselt analüüsida, kas võlakoormuse kasvatamine on mõistlik. Teate ju küll vana lugu sellest, kas saab elada üle võimete ja kui palju on meil õigust tulevaste põlvkondade arvel praegu paremini elada. Kuigi möönan, et jutt on võib-olla ka investeeringutest, mis kaudselt mõjutavad siiski ka tulevaste põlvkondade elukvaliteeti.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Hea ettekandja! Vaadake, valitsus peab loomulikult elama igasuguste rangete normide järgi ja kehtestama ennast, et riik püsiks. Kohalik omavalitsus jällegi on pigem ikkagi rahva teener ja meie oleme siin ka rahva teenrid. Minu küsimus on järgmine. Mis saab, kui meil on nii kohutavad piirangud, aga järjest rohkem hakkab tulema kohtuotsuseid, kus kohus mõistab näiteks välja lasteaiakoha ja kohalik omavalitsus ei suuda seda tagada? Kas komisjonis oli juttu, kuidas sellest ummikseisust välja tulla? Te ise olete endine tubli linnapea, kui Kuressaares oleks selline olukord, et inimesed hakkavad sünnitama ja kohus ütleb, et anna lasteaiakoht, aga raha enam ei ole kuskilt võtta. Mis siis teha? Kas me saame siin mingi lahenduse välja pakkuda?

Urve Tiidus

Lugupeetud küsija, komisjonis oli see teema tõesti üleval. Selle kohta küsiti samas praktilises vormis nagu siin enne ministri ettekannet. Arutati, kas ei peaks need omavalitsused, kellel on suurem võimekus laene tagasi maksta, saama mingi eristaatuse. Selle peale sündis diskussioon ja leiti ikkagi sedasama, mida võib nimetada tagantjärele tarkuseks, aga teiselt poolt ka tulevastele aegadele ette vaatavaks tegutsemiseks. Detailplaneeringute käigus peab olema võimalik arvestada, kas elanike arv kasvab, ja seada selle järgi kõik eelarves vajalikud prioriteedid. Nenditi, et täiuslikku lahendust ei ole. Mõni komisjoni liige soovitas silmas pidada seda, et praegu võib küll tunduda, et neid laene, mida juurde võiks võtta, on kerge tagasi maksta, aga laenuintressid on muutuv suurus ja tagasimaksevõimekus ei ole mingi absoluutne asi, mis kestab igavesti. Seda me oleme kõik viimaste aastate jooksul näinud.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Hea ettekandja! Minu teine küsimus puudutab samuti riigieelarve strateegiat, selle seaduse mõju riigieelarve strateegias kajastatavale ja ka mittekajastatavale osale. Kohalikud omavalitsused on eelnõu kooskõlastuskirjas välja toonud probleemi, et kohalikud omavalitsused sõltuvad oma eelarve planeerimisel põhiliselt ja liiga palju keskvalitsuse tehtud otsustest. Samal ajal ei kajasta näiteks riigieelarve strateegia dokument piisaval määral kohalike omavalitsuste võimalike tulude ja kulude planeerimise aluseks olevat informatsiooni. Kuidas on seda probleemi võimalik lahendada ja kas lähiajal on teil kavas seda arutada?

Urve Tiidus

Nii konkreetselt komisjon seda ei arutanud, aga meil on ju veel lugemised ees.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Hea ettekandja! Võib-olla on mul midagi jäänud kahe silma vahele, aga ma tean, et mu oma koduvallas elu praegu täielikult seisab selle laenupiirangu tõttu. Ma ei ütle, et nad tegid omal ajal ainult õigeid otsuseid. Aga selge on, et praegune laenupiirang pidurdab üsna paljude kohalike omavalitsuste arengut. Kas rahanduskomisjonis oli jutuks, kui paljud meie rohkem kui 200 kohalikust omavalitsusest selle piirangu tõttu enam nagu mitte midagi teha ei saa?

Urve Tiidus

Rahanduskomisjonis tõesti paluti andmeid selle kohta, kui paljudel on netovõlakoormus üle 60%. Need andmed me ka saime ja sealt nähtub, et nendest 17-st väga paljud on juba oma võlgu kõvasti klaarinud, nende võlakoormus väheneb. Ma ütlen selle peale niimoodi, et siin on jällegi seesama asi, et kohalikul omavalitsusel on valida, kui palju ikkagi võtta tulevaste laste ja lastelaste arvel laenukohustusi. Ma leian, et praeguses ajas ja praeguses majandusolukorras on siiski mõistlik see 60% piirang küllaltki jäigal moel kehtestada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kui see seaduseelnõu 2010. aasta septembris Riigikogus vastu võeti, siis oli laenupiirang sõnastatud nii, et keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused võivad laenata kuni 100% ulatuses võrreldes eelarvega. Nüüd siis üritatakse mitmeks aastaks kehtestada piirangut 60%. Kas on tehtud ka mingi asjakohane uuring või analüüs? Kas see 60% on objektiivselt leitud alus või on see lihtsalt niisugune poliitiline otsus? Miks 60% ja mitte 65, 70, 85%? Millistele arvutustele see 60% piirang tugineb?

Urve Tiidus

Jumalast hea küsimus! Komisjon sellisel kujul seda küsimust ei arutanud, aga ma saan aru, et see piirang on seotud riigieelarve strateegiate ja kõigi muude varasemate, ka Euroopa Liidus kehtivate kriteeriumidega. Aga tõepoolest, kui retooriliselt küsida, siis miks see ei võiks olla näiteks 55%?

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Urve Tiidus! Avame läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda kõnet sisse juhatades pean ma tänama Keskerakonna Omavalitsuskogu esimeest Jüri Ratast, kes on üks mitte just väga paljudest Riigikogu liikmetest, kes on läbi käinud kõigist Eesti omavalitsustest ning kohtunud vallavanemate ja linnapeadega. Tänu nendele otsekontaktidele teab ta ka, milliseid muresid Riigikogus vastuvõetavad seadused võivad omavalitsustele igapäevaelus põhjustada.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu pikendab 2012. aastast kehtivat netovõlakoormuse suurendamise piirangut vastavalt riigieelarve strateegias 2013–2016 määratud põhimõtetele. Piirangu pikendamise eesmärk olevat tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus ning võimalike finantsriskide vältimine. Seaduse põhiline viga on, et piirang soovitatakse säilitada kõikidele omavalitsustele, sõltumata nende majanduslikust võimekusest ja tulevikuväljavaadetest. Sellega pidurdab riik mitme sellise kohaliku omavalitsuse arengut, mille potentsiaal võimaldaks ellu viia hädavajalikke investeeringuid, mis ajutiselt võlakoormuse üle 60% viiksid.
Täna on õige päev meenutada, et 2010. aasta septembris Riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega otsustati, et tulevikus võivad keskmisest suurema maksevõimega omavalitsused laenata kuni 100% ulatuses eelarvest, aga 2011. aasta sügisel tegi valitsus ettepaneku lükata kohalike omavalitsuste netovõlakoormuse ülemmäära tõstmine aasta võrra edasi ehk aastani 2013. Nüüd, kuu aega enne 2013. aasta algust on meie ees eelnõu, mis seadusena vastuvõtmisel sätestaks, et ühegi omavalitsuse netovõlakoormus ei tohi tõusta üle 60% põhitegevuse tuludest vähemalt kuni 2016. aasta lõpuni.
Selle otsuse põhjendus on kummaline. Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatuste eesmärk on tagada heitlikus majanduskeskkonnas kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus, vältida võimalikke finantsriske ning parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas saab Vabariigi Valitsus ühel hetkel rääkida Eesti kiirest majanduskasvust ja heaolu kasvatavatest riigieelarvetest ning samal ajal esitada väiteid, mis tekitavad kahtluse, kas majanduskriis on möödas või alles ees. Ka on kurb, et valitsus langetab endiselt kaalukaid ja pikaajalisi otsuseid üksinda ega arvesta kohalike omavalitsuste esindajate seisukohti. Näiteks ütles Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor, et kohalike omavalitsuste ja valitsuse läbirääkimistel 2013. aasta riigieelarve üle oli mõlema poole soov, et laenupiirang lõpeks selle aastaga. Ilmselt otsustati hiljem aga kuskil tagatoas teisiti. Elementaarne loogika ütleb, et erinevate seisukohtade puhul on oluline leida kõiki osapooli rahuldav kompromiss. Lubatud võlakoormuse ülemmäär võiks majanduslikult võimekamate omavalitsuste puhul tõusta järk-järgult ja esialgu vähemalt 10–20% võrra. Paraku ei räägi Vabariigi Valitsus kompromisside keelt ning täna kasutatakse siin saalis ainsa argumendina tugevama õigust.
Kuidas peavad toimima omavalitsused, kellel on raske seadusega pandud kohustusi täita? Näiteks võivad nad olla olukorras, kus on vaja teha lisainvesteeringuid, et suurendada kooli- või lasteaiakohtade arvu, kuid selleks vajalikku laenu võtta ei tohi.
Valitsuskoalitsioonil on viimane aeg aru saada, et kohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu ka kõige vahetumalt tunnetatav. Tingituna hiljutisest majanduskriisist ja Vabariigi Valitsuse poliitikast on suuremal osal kohalikest omavalitsustest keeruline, et mitte öelda võimatu täita kõiki neile seadusega pandud kohustusi. Igasuguste lisapiirangutega raskendatakse nende olukorda veelgi. Reformierakonna ja IRL-i valitsus läheneb kohalike omavalitsuste finantsolukorrale täiesti vale nurga alt. Vastu võeti poliitiline otsus, et omavalitsuste võlakoormus ei tohi kasvada, sest kardetakse, et omavalitsused ei suuda võetud laenukohustusi teenindada.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas soovite lisaaega?

Kadri Simson

Ma palun kolm lisaminutit!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaks.

Kadri Simson

Samal ajal kärbiti viimastel aastatel korduvalt kohalike omavalitsuste tulusid, mis raskendab ilmselgelt omavalitsuste kohustuste täitmist. Täpsemalt, kaotati kaks kohalikku maksu, vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa ning kodualuse maa maksuvabastusest tingitud tulu kadu ei ole hoolimata lubadustest kaetud muude laekumistega. 2009. aastal teise lisaeelarve vastuvõtmisel tehtud otsus, millega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le, tähendas sadade miljonite kroonide äravõtmist omavalitsuste eelarvest. Lisaks kõigele tehti otsus majandusaasta keskel, mis tähendab, et omavalitsused olid juba sõlminud mitmeid lepinguid heakorra- ja ehitustöödeks ning paika pannud vajalikud investeeringud.
Koduomanikke maamaksust vabastav seadus võeti vastu 2011. aasta suvel. On absurdne, et riik ei täida oma lubadust kompenseerida kohalikele omavalitsustele saamata jäänud maamaks riigieelarvest täielikult. Valitsuskabineti otsuse kohaselt n-ö kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksuosa suurendamisega 11,6%-ni 2014. aastaks. Elementaarne matemaatika ütleb, et kõigepealt tuleb tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi tasemele 11,93% ja alles sellest arvust ülespoole algab kodualuse maa maksuvabastuse kompenseerimine.
Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuus erinevat maksu, milleks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Möödunud viie aasta jooksul, aastatel 2007–2011 ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu. Loomapidamismaks ja paadimaks kehtisid 1–3 omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu, mis moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest.
Praegu kehtivate seaduste järgi on omavalitsustel küll väga palju olulisi kohustusi, kuid neil on väga raske ise oma rahaseisu parandada. 99% omavalitsuse maksutulude üle otsustamise õigusest on keskvõimu käes ja samamoodi otsustab valitsuskoalitsioon, kui palju laenu kohalikud omavalitsused võtta võivad.
Sarnaselt kõigile võrdse võlakoormuspiirangu kehtestamisega soovitakse mehaaniliselt läbi viia ka haldusreform. Tegelikult tuleb iga linna ja valla olukorda vaadata eraldi, nagu ka tulevikueeldusi ja võimalikke ühinemisi. Selge on, et praegune halduskorraldus, sh omavalitsuste rahastamine, vajab selgeid ja põhimõttelisi muudatusi. Meil on vaja uut omavalitsuste süsteemi, mis tähendab nii haldusreformi kui ka kohalike maksude reformi. Praegusel hetkel vastu võetud seadus aga Eesti omavalitsuste ees olevaid probleeme ei leevenda, pigem paneb nii mõnegi edumeelsema omavalitsuse raskesse olukorda. Me leiame, et mida kiiremini hakkab Vabariigi Valitsus suhtuma kohalikesse omavalitsustesse kui oma riigi toimimise alustaladesse ja võrdväärsesse partnerisse, seda parem on Eestile. Aga seni, kuni seda ei tehta, teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioonilt on laekunud ettepanek, mida peab hääletama, siis me valmistume hääletamiseks. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega!
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Riigikogu juhataja lauale on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek, mis puudutab eelnõu 311, ja see on järgmine: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 311 esimesel lugemisel tagasi lükata."
Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 311 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 311 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsembri 2012 kell 15.
Esimene lugemine on lõppenud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


5. 17:08 Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu 300 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle valitsuse esitatud eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus nn ühtse akna põhimõttel töötava elektroonilise mereinfosüsteemi rakendumisele. Süsteemi vahendusel hakkab toimuma Eesti sadamaid külastavate laevade ja nende pardal oleva kauba kohta käiva dokumentatsiooni ja muu informatsiooni edastamine riiklikele ametkondadele. Ühtsesse andmesüsteemi ühendatakse Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Põllumajandusamet, Terviseamet, Keskkonnateabe Keskus, Keskkonnainspektsioon ja Statistikaamet, kes kõik saavad võimaluse vajalikele dokumentidele ligi pääseda. Mereinfosüsteem vähendab laevaomaniku esindaja halduskoormust, kuna kaob ära vajadus kattuva informatsiooni saatmiseks eri sihtrühmadele eri teabeedastamise kanalite kaudu. Seadusmuudatus jõustuks 1. juulil 2013. Mereinfosüsteemi arendustööd toimuvad juba aastast 2011 ning lähevad maksma veidi üle 300 000 euro. Raha on eraldanud Vabariigi Valitsus 1. juuli 2010 korraldusega infoühiskonna investeeringute kava raames struktuurifondi vahenditest. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka mõned küsimused. Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Härra minister! Teatavasti direktiivi järgi peaks nn ühtne aken, nagu sa väga hästi ütlesid, olema ekspluatatsiooniks valmis 1. juunil 2015. Samas oli juttu ja ka seletuskirjast loeme, et seda arendustööd alustati juba aastal 2011 ja tänavuse aasta lõpuks on kulutatud 318 408 eurot. Kas seni tehtud tööd võimaldavad meil selle süsteemi varem kasutusele võtta kui 1. juunil või on veel nii palju töid teha, et see varem valmis ei saa?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Käesolev seadus peaks jõustuma 2013. aasta 1. juulil.

Aseesimees Jüri Ratas

Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Hea minister! Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõu aluseks oleva direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli juba 19. mai 2012. Teatavasti käib praegu alles eelnõu esimene lugemine ning 2012. aasta hakkab lõppema. Millest on tingitud direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamine?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Nagu eelküsija ütles, me sisuliselt alustasime tehnilisi ettevalmistustöid, et ühtne mereinfosüsteem rakenduks, juba tunduvalt varem. Me esitasime selle eelnõu siis, kui kõik infosüsteemi puudutavad tehnilised detailid olid kõikide ametkondadega kokku lepitud, selle tagab ka õiguslik raamistik, mis on teie ees. Oluline on tegelikult lõppeesmärk ehk see, et mereinfosüsteem on teatud ajast kasutajatele kättesaadav.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Ma loen seletuskirjast, et seaduseelnõu eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks. Kas meil praegu ei ole ühtset mereinfosüsteemi? Me oleme ju tuntud IT-riik ja alles nüüd hakkame seda looma!?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See süsteem on ositi. Mõned ametkonnad teevad koostööd ja mõned mitte. Ühtse mereinfosüsteemi eesmärk on, et laevaomanikul, -agendil või Eesti sadamat kasutaval ettevõttel piisab ametkondadega suhtlemiseks ühest kanalist. Sellist infosüsteemi praegu ei eksisteeri.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Austatud minister! Mul on küsimus andmekogu pidamise järelevalve kohta. Väidetavalt teostatakse järelevalvet andmekogu pidamise üle isikuandmete seaduse ja ka avaliku teabe seaduse kohaselt. Mis institutsioon või mis institutsioonid hakkavad seda järelevalvet teostama?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Seda küsimust reguleerivad teie nimetatud seadused ja ka muud seadused.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Lugupeetud härra minister! Eelnõu § 1 punkt 7 sätestab loetelu, mis teave kantakse elektroonilisse mereinfosüsteemi. Suurem osa sellest loetelust kattub praegu kehtiva seaduse omaga, üht-teist on aga ka lisatud. Millest on muudatused tingitud ja mis on nende eesmärk?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma usun, et minu sissejuhatav ettekanne vastas teie küsimusele rohkemgi, kui te võisite eeldada.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siit tulebki küsimus: mida sellega tahetakse öelda? On see täiendav töö, programmiväline töö või midagi muud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, aga siin on mõeldud seda, et valitsuse tegevusprogramm selge sõnaga, expressis verbis, mereinfosüsteemi loomist ette ei näinud. Küll aga valitsuse tegevusprogramm väga soodustab e-ühiskonna, e-asjaajamise juurutamist. Siin on mõeldud seda, et otseselt valitsuse tegevusprogrammis mereinfosüsteemi sees ei olnud. Nii et teatud määral võime öelda, et me teeme rohkem, kui valitsus oma tegevuse alguses kavandas.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Austatud minister! Seletuskirjast loeme, et kuna senine Veeteede Ameti infosüsteem enam baasiks ei sobi, siis luuakse täiesti uus süsteem. Siit ka küsimus: mis saab siis Veeteede Ameti infosüsteemist? Kas see lammutatakse pärast uue süsteemi rakendamist või leitakse sellele mingisugune funktsioon Veeteede Ameti tarbeks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See osa Veeteede Ameti infosüsteemist, mis ei ole seotud mereinfosüsteemiga, jääb toimima. Muus osas tekib ühtne mereinfosüsteem, mis on ühendatud kõigi teiste seletuskirjas loetletud ametkondadega, mida on rohkem kui kümme.

Aseesimees Jüri Ratas

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Austatud minister! Kui seadus on jõustunud, hakatakse keskkonnaohutuse nõuete rikkumiseks pidama ka laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumist. Andke andeks, kui minu küsimusest võib läbi paista ajaloolasele omane huvi mineviku vastu, aga ilmselt on mis tahes seaduse kehtestamisel oluline teada seaduse jõustumisele eelnenud olukordi ja tehiolusid. Seetõttu ma küsin: kas teie kui eelnõu algataja oskate öelda, kui palju on siiani jäätmete üleandmise rikkumist üldse ette tulnud ja kuidas need olukorrad on seni lahendatud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Vastus teie küsimusele eeldab konkreetse arvu nimetamist ja ma tahaksin ajaloolasele vastates täpne olla. Mul ei ole aga asjaomaseid andmeid kaasas. Mis puutub meresõitu Eesti vetes, siis selle ajalugu teadupärast ulatub aastatuhandete taha.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Seletuskirja lugedes selgub, et eelnõu valmimise hetkeks oli lõpetatud projekti analüüsietapp ning arendaja on konsulteerinud kõigi e-mereriigi infosüsteemi kasutajatega. See on märkimisväärne saavutus, kui tõesti kõigilt kasutajatelt on arvamust küsitud, ilmselt on saadud ka päris suur hulk mitmesugust informatsiooni. Minu küsimus ongi: milline oli kasutajate tagasiside? Millised olid nende ettepanekud ja kas nendega arvestatakse süsteemi loomisel?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Selle infosüsteemi kasutajad on erinevad. Ühtepidi võime öelda, et kasutajad on kõik riigiametid, aga ka n-ö kliendid, olgu nad siis ettevõtted, laevaagendid või -omanikud jne. Nende vajadused ja huvid on kindlasti erinevad. Seletuskirjas viidataksegi, et loomulikult, nagu iga infosüsteemi puhul, tehakse sellegi loomisel piisavat eeltööd, et püüda arvestada kõigi kasutajate vajadusi ja huve. Seni puudub mul informatsioon, et kavandatav infosüsteem ei rahuldaks mõlema grupi kasutajate vajadusi. Samas, ükski infosüsteem pole kunagi lõplikult täiuslik, terviklik. Iga infosüsteemi tuleb kasutamise käigus edasi arendada.

Aseesimees Jüri Ratas

Vladimir Velman, palun!

Vladimir Velman

Ma jätkan infosüsteemi puudutanud küsimust. Nagu seletuskirjast selgub, on Eestis haldusorganeid, kes seaduse kohaselt meretranspordiga tegelevatele isikutele informatsiooni koguvad, küllaltki palju. Paljusid andmeid esitatakse riigiasutustele dubleerivalt, kasutades eri kanaleid: faksi, e-posti või infosüsteemi sisestamist. Seetõttu on tekkinud vajadus uue infosüsteemi järele. Kes hakkab seda uut süsteemi haldama ning saab vastutavaks töötlejaks, kui see on eri riigiasutuste ülene süsteem?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Infosüsteemi vastutav haldaja on Veeteede Amet.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Härra minister! See infosüsteem on väga huvitav. Saan aru, et see projekt on praegu analüüsietapis. Tahtsin küsida, kas see süsteem on täiesti salajane või on see ametkondlik.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ainuüksi tõsiasi, et meil on nii palju huvitavaid küsimusi, näitab, et see ei saa olla salajane. Tänane ööistung kindlasti teadvustab selle infosüsteemi ajaloolist tähtsust ja põhimõttelist pööret meie e-riigi arengus, ennekõike e-mereriigi arengus, mille eest teie, härra Lenk, olete ju korduvalt seisnud.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Austatud minister! Ma jätkan selle arengu teemal, kui lubate. Kui me vaatame veidi ajas tagasi, siis meenub päris mitu probleemi seoses elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaasidega. Küll pole töötanud retseptikeskus ja pole digiretsepti kätte saanud, küll on jäänud töövõimetuspensionid välja maksmata. Siit tekib küsimus: kuidas tagatakse meretranspordiga seotud andmete edastus ja töötlus, kui mereinfosüsteem äkki peaks streikima?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Selliseks juhtumiks nähakse infosüsteemi puhul alati ette tagavaravariandid. Iga infosüsteem peaks selliseid võimalusi ette nägema. Te viitasite mõne infosüsteemi mittetöötamisele, aga tuletan teile meelde, et see ei ole tähendanud, et inimesed pole vajalikku rohtu apteegist kätte saanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ma palun korraks vabandust! Tahan tagasi tulla eelmise küsimuse ja vastuse juurde. Väga sageli peab juhataja sekkuma ja paluma, et säilitame viisakust. Praegu aga tahan tunnustust avaldada – minu meelest oli see väga sümpaatne, et küsija ja härra minister avaldasid teineteisele tunnustust. Mul oli see keelel ja mõtlesin, et parem hilja kui mitte kunagi. Vabandust, et ma teie aega kasutasin! Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Austatud minister! Ka mulle sümpatiseerib teie tänane kargelt lakooniline vastamise stiil. Kuid nüüd küsimuse juurde. Me teame, et see seadus peaks jõustuma 1. juulil 2013, kuid direktiivi ülevõtmise aeg on juba möödas, see oli tänavu 19. mai. Millised sanktsioonid järgnevad direktiivi ülevõtmise tähtaja ületamise puhul?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See ületamine ei ole oma iseloomult sisuline ja enne, kui pole läbitud direktiivi mitteülevõtmisega seotud protseduure, sanktsioone ei järgne. Kui see Riigikogu koosseis jõuab seaduse vastu võtta, siis usutavasti sanktsioone ei järgne. Ja loomulikult tahan ma teid tunnustada selle suurepärase küsimuse eest, härra Eesmaa. Fantastiline!

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud minister! See on tõesti väga huvitav seadus, sellepärast on ka küsimusi nii palju. Eelnõu kohaselt teavitab Veeteede Amet laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või selle kahtlusest laeva sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või mereadministratsiooni, kui rike on avastatud pärast laeva sadamast lahkumist. Minu küsimus on: milliste kanalite kaudu toimub suhtlus meie Veeteede Ameti ja laeva sihtsadama vahel?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Informatsioonikanalite kaudu.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Minu teine küsimus on: millest lähtuvalt ei kuulu eelnõu tekstis enam andmete edastamise eest vastutavate isikute hulka reeder, faktiliselt omanik?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma pean teid tunnustama selle küsimuse eest, aga saalis oli lärm ja kahjuks ma ei püüdnud teie küsimust kinni.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Austatud minister! Seletuskirja kohaselt on eelnõu kaaseesmärk viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Pean ausalt  tunnistama, et ega ma merenduse teemat eriti ei jaga, aga niisugune küsimus: milliseid rahvusvahelisi konventsioone silmas peetakse? Mis konventsioonide nõuetega meie seadused vastavusse viiakse?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Rahvusvahelist merendust reguleerivaid konventsioone koos nende lisadega on kümneid ja sadu. Põhiliselt on need Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tegevuse raames kokku lepitud konventsioonid. Asjaomane internetiaadress on imo.com, seal on väga detailsed ülevaated, millega on Eesti ja teised riigid ühinenud, millega on Euroopa Liit ühinenud. Ka ülevõtmise ja rakendamise seisu on sealt võimalik väga põhjalikult uurida.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Lugupeetud minister! Teadaolevalt on meil üsna tihti eri ametkondade infosüsteemidega probleeme. Paljudele neist on siin ka täna viidatud. Probleeme on ka nende infosüsteemide ühildamisega. Kui suured on eeldused, et kõik kõnealusest infost huvitatud ametkonnad saavad vajalikud andmed sellest ühtsest süsteemist kätte ega hakka eraldi täiendavate andmete esitamist nõudma? Mil viisil on tagatud, et seesuguseid olukordi tulevikus tekkima ei hakka?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Selle peaks tagama eelkõige see seadus. Seadus annab õigusliku raamistiku ja garanteerib ka sellise koostöö, et me ei vaja paralleelinfosüsteeme, rääkimata klientide või kasutajate käest topeltandmete küsimisest.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Austatud härra minister! Seaduse rakendamisega kaasneva investeeringu suuruseks ehk elektroonilise mereinfosüsteemi arendustöödeks on märgitud 318 408 eurot. Edasisteks hooldustöödeks vajalikud summad on ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. See on ju teie ministeerium! Kas oskate öelda, kui suur summa on infosüsteemi hooldustöödeks vajalik?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Täpset summat ma praegu ei ütle, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hooldab väga paljusid infosüsteeme. Vara on veel öelda, et kui need n-ö üldkulud jagada üksikute infosüsteemide peale, kui palju siis kuluks mereinfosüsteemi hoolduseks. Sellele küsimusele võiks vastata siis, kui me oma kuluarvestuses saaksime rehkendada mereinfosüsteemi peale kulunud töötunnid või mingid muud kulud. Loodan, et saame selle juurde tagasi tulla järgmise Riigikogu koosseisu ajal.

Aseesimees Jüri Ratas

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Austatud minister! Palun vabandust oma eelmises küsimuses kergemeelselt mängu toodud ajaloo pärast! Esitan nüüd konkreetsema küsimuse. Härra minister, kas te olete nõus lahkelt tutvustama laevajäätmete üleandmise rikkumisi ja nendega kaasnenud probleemide lahendamise skeeme mitte läinud aastatuhandete jooksul, vaid selle pika ajalooperioodi kestel, mil teie olete olnud Eestis seda valdkonda juhtiv minister?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti! Teile alati hea meelega! See oleks minu jaoks suur au ja privileeg.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Härra minister! Teatavasti selle infosüsteemi kaudu edastatakse ka n-ö sensitiivset infot, mis puudutab laeva laadungit, kauba väärtust ja nii edasi. Meil on aeg-ajalt ajakirjandusest lugeda saanud, et küll on mingit infot vedelenud kuskil tänaval väljatrükituna, küll kuskil mujal. Kuidas on garanteeritud, et see infosüsteem on nii kindel, et sensitiivne info kaubasaatjate või laevaomanike kohta ei leki valesse kohta?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti peaks selle tagama infoleket välistavad kõrged turvalisuse nõuded, mis mitmesuguste infosüsteemide kohta kehtivad ja mida praktilistes tarkvaralahendustes arvestatakse.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Austatud minister! Ma jätkan digiretseptide teemat. Seletuskirja peatükk 6 ütleb: "Seadusega luuakse uus andmekogu laevakülastusega seonduva teabe töötlemiseks, mis võimaldab kogu nõutava teabe edastada elektrooniliselt ja ühtse liidese kaudu." Kindlasti võib olla laevaomanikke, kellel pole elektroonne edastamine võimalik. Kas neile tagatakse võimalus esitada dokumente ka edaspidi paberkandjal?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti tagatakse!

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Võsa, palun!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! 2010. aasta aprillis alustas tööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitav töörühm, kelle eesmärk on koordineerida uue elektroonilise lahenduse ja selle õigusliku aluse väljatöötamist. Palun tutvustage nimetatud töörühma tööd selle kahe aasta jooksul alates töörühma kokkukutsumisest ning lõpetades täna siin eelnõu menetlemisega!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Te näete ühte töörühma töö tulemust oma laua peal. Ma usun, et see räägib kõik. Valmisolek rakendada mereinfosüsteemi, kuhu on kaasatud märkimisväärne arv ministeeriume, ameteid ja ka eraõiguslikke isikuid, on päris suur konkreetne saavutus. Tihtipeale jäävad meie integreeritud infosüsteemid selle taha, et väga raske on eri osapooli pikaks koostööks kokku saada ja reaalselt tööle panna. Siin on see õnnestunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Seletuskirjast loeme, et meretranspordiga seotud isikutelt kogub praegu andmeid vähemalt üheksa riigiasutust. Kas uue süsteemi rakendamisel piisab andmete esitamisest ühte kohta ja sealt jagatakse see kõikidele soovijatele laiali või töötab see kuidagi teistmoodi?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Nii see peaks tõesti olema, et vähendada halduskoormust. Kehtib printsiip, et andmete esitaja edastab andmed riigile vaid üks kord ja meie tehnilised lahendused garanteerivad andmete liikumise nendesse ala-andmekogudesse, kuhu vaja. See peaks olema garanteeritud.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Ma jätkan küsimusega, mille esitas Yana Toom ja millele te vastasite, et kindlasti võib ka paberkandjal esitada informatsiooni. Mul on täpsustav küsimus: kuidas see hakkab toimuma? Kas tegu on kahepoolse infobaasiga: ühelt poolt on see elektrooniline, teiselt poolt paberkandjal? Või hakkab see kuidagi teistmoodi eksisteerima? Kumb on primaarne, kui ka paberkandjad on lubatud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Praegune asjade seis on selline, et kõige suurem hulk andmete edastajaid on loomulikult varustatud vajaliku tehnikaga ja paberkandjatel edastajaid on hästi vähe. Võtame kas või maksudeklaratsioonid. Samas keegi ei keela inimesel minna paberdeklaratsiooniga maksuametisse. Mida teeb andmete vastuvõtja? Küllap ta kannab need andmebaasi, kasutades ettenähtud tehnilist lahendust.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Võsa, palun!

Peeter Võsa

Austatud ettekandja! Seletuskirja lisa 2 on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus "Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus". Selle kohaselt pannakse infosüsteemi vastutavale töötlejale hulk kohustusi. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostamisel on arvestatud ka vastutava töötleja töökoormuse suurenemisega ja sellega seotud kulutustega. Kui palju võib uue infosüsteemi loomine ja haldamine vastutava töötleja töökoormust tõsta ning kas selleks vajalik raha on eelnõu kohaselt olemas?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lühike vastus on jaa. Teie kolleeg juba küsis arenduskulude kohta, selleks vajaminev summa on ka välja toodud. Vastutav töötleja on majandusministeerium, kes haldab selliseid andmebaase ühtselt. Elu näitab, kui palju on selleks vaja töötunde ja kui suured on konkreetselt selle infosüsteemi hoolduskulud. Me oleme sellega aga oma eelarves arvestanud, summa ei ole kuigi märkimisväärne.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea minister! Eesti ei ole lipuriigina meresõitjatele ehk laevafirmadele just kõige atraktiivsem paik. Hiljuti oli meil siin probleem navigatsioonitasude seaduse menetlemisel. Kuidas te hindate: kas see seadus nüüd astub sammukese lähemale sellele, et me suudame oma merendusalast seadustikku hakata nii korrigeerima, et siia tahetakse jälle tulla, et Eesti lippu tahetakse laevadele üles tõmmata?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jah, sellest vaatenurgast, et rohkem laevu sõidaks Eesti lipu all, on selle seaduse mõju kindlasti pigem positiivne kui negatiivne, aga see positiivsus on mõõdetav siiski suhteliselt marginaalse mõjuga.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud minister, ma jagan teiega oma muljet. Kohati jääb teie vastuseid kuulates tunne, et te kaitsete seadust, mis käib suures osas riigisaladuse alla, ja te meeleheitlikult püüate meile selle sisu absoluutselt mitte avada. Siit ka minu küsimus. Keegi küsis varem, kas see on salajane seadus, ja teie ütlesite, et see pole salajane. Aga mida salajasemana te seda esitlete, seda enam tuleb küsimusi. Lõpuks te ikkagi sulasite ja andsite paar sisulist vastust ka, seetõttu ma söandan küsida.
Ma sain teie seletusest teada, et käesoleva eelnõu alusel loodav mereinfosüsteem on vajalik Veeteede Ameti vajaduste rahuldamiseks. Samas oli juba möödunud aasta eelarves vajalik raha selle süsteemi arenduseks olemas. Seega võib eeldada, et Veeteede Ameti infosüsteemi arendustööd on juba alustatud. Millised tegevused on siis tänaseks juba seljataga? Ja kui palju kaasneb selle seaduse vastuvõtmisega lisakulutusi või on uue süsteemi loomisega seotud kulutused juba ära tehtud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma pean ausalt tunnistama, et minu arust on peetud dialoog suurepärane, küsimused on olnud huvitavad ja õigeaegsed ning mulle on pakkunud suurt naudingut rääkida siin teile mereinfosüsteemist. Aga te tahate minu ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete väga sisuka dialoogi ära rikkuda. Kõigepealt, see mulje, millest te alguses rääkisite, on sügavalt petlik – selles eelnõus ei ole midagi salajast. See on kõigile kättesaadav. Lisaks kordab see küsimus varem mitme kolleegiga põhjalikult läbi arutatud teemat – seda, mis seisus me mereinfosüsteemiga oleme, investeeringute suurust, seda, miks me oleme seda arendanud kaks aastat, ja ka seda, kui palju see võiks hakata hoolduskulusid nõudma. Need küsimused on stenogrammis vastatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Kulla minister! Saalis istudes ja parasjagu mitte stenogrammi lugedes, sest seda veel ei olegi olemas, jäi kohati tõesti mulje, et teilt tuleb tangidega isegi ühesõnalisi vastuseid välja koukida. See ei ole päris esimese lugemise mõte, sest just siin on teil võimalus seaduseelnõu sügavamat sisu meile seletada. Aga te ei vastanud minu küsimusele tehtud kulutuste ja tehtud tööde kohta. Ma küsin edaspidise kohta. Ilmselgelt on nii, et kui mitu registrit ühendatakse ühe alla kokku, siis halduskulutused kas või andmete sisestamisel muutuvad väiksemaks. Kas sellist kulude kokkuhoidu on plaanitud juba järgmise aasta eelarves? Kas see seaduseelnõu on seotud tuleva aasta eelarve kärpekohtadega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kindlasti! See on teil õige mõte, et iga selline süsteem peaks suurendama asjaomaste riigiasutuste efektiivsust ja lisaks muidugi vähendama kasutajate halduskoormust. Praegu on raske nimetada arve, mida te tahate täpselt teada. Uuendus puudutab kümmet Eesti riigi ametkonda. Kui suur selle efektiivsus võiks olla? Ma usun, et sellele küsimusele võiks vastata siis, kui süsteem on rakendunud ja me näeme, kui palju olemasolevatest töökohtadest on võimalik ümber profileerida millekski muuks vajalikumaks ja kui palju füüsilisi töökohti võib ära kaotada. Seda saab lõplikult hinnata siis, kui süsteem juba töötab.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Härra minister! Seletuskirjast selgub, et suur osa andmeid on seotud isikuandmete kaitsega, ettevõtjate ärisaladustega, kuriteoohuga ja isegi terrorismiohuga. Kuna neid andmeid jagatakse uues süsteemis väga erinevatele tarbijatele, siis küsin: kui hästi on minimeeritud andmete lekke risk?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mulle tundub, et Kalev Kallo esitas täpselt samasuguse küsimuse. Andmete, kogu informatsiooni leke välistatakse tehnoloogiliste võtetega, juurdepääsuõiguste piiramise ja muude turvalisusnõuetega, mis on igas infosüsteemis spetsiifilised. Aga nagu te teate, me oleme Eestis kehtestanud ka üldised reeglid alates Riigikogu tasemel seadustest – valitsuse vastavad standardid, lisaks Riigi Infosüsteemi Ameti kehtestatavad konkreetsemad küberturvalisust puudutavad standardid. See standardite süsteem on hierarhiline, tagamaks turvalisust, sh andmete lekke osas.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Kuna teie ampluaa valitsuses on loomulikult väga lai, siis ma küsin niipidi. Kui vaadata eelnõu 300, siis näeme, et nende ametite loetelu, kes küsivad asjaomast informatsiooni ja töötlevad seda ning kelle info me nüüd kokku kogume ühte katlasse, on üsna pikk. Kindlasti te olete kursis ettevõtjate kurtmisega, et mitmesuguseid statistilisi andmeid küsitakse ettevõtetelt üsna palju. Kas teil on plaanis andmete kokkukogumine n-ö ühte kehasse ja seal töötlemine läbi viia ka muudel ettevõtlusaladel?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma usun, et te tõenäoliselt viitate põhilises osas Statistikaametile vajaliku statistika kogumisele. Küllap nn elektroonilisel Statistikaametil on selles osas veel arenguruumi, et vähendada otse ettevõtjatelt andmete küsimist ja hakata neid saama otse riigiasutustelt. See kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Meil on infosüsteemide väljaarendamine niimoodi korraldatud, et majandusministeeriumil on koordineeriv roll, riiklikult tähtsad arenguprojektid tuleb aga valitsusel kinnitada. Kui Statistikaametist selliseid projektialgatusi tuleks, oleksin ma nende suur toetaja.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Kas oskate öelda, kas meie naabrid – ma mõtlen praegu Leedut ja Lätit – on selles valdkonnas samme astunud? Kas neil on juba mingi kogemus plussidest ja miinustest või on Eesti praegu selles ettevõtmises esirinnas?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mereinfosüsteemi loomine on põhimõtteliselt kokku lepitud Euroopa tasandil. Nagu ma olen rõhutanud, peaksid kõik seda ühel või teisel puhul rakendama. Loomulikult võib reaalses elus teatud erisusi ette tulla, eri riikide riigiametid on erinevad ja koostööküsimused samuti. Aga põhimõtteliselt peaks selline ühtne mereinfosüsteem laevaomanikele ja laevaagentidele tulema ka Lätis ja Leedus. Täpsem informatsioon, mis seisus nende ettevalmistused praegu on, mul aga puudub.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Kalev Lillo

Head kolleegid! Annan ülevaate majanduskomisjoni tegevusest selle eelnõu menetlemisel. Majanduskomisjon arutas eelnõu 300 esmaspäeval, 5. novembril. Komisjoni istungil osalesid minister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Tarmo Ots. Anti ülevaade nimetatud eelnõust ja vastati küsimustele, tehti ka menetluslikud otsused.
Esiteks, määrata Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu puhul juhtivkomisjoni ettekandjaks Kalev Lillo – see oli konsensuslik otsus –, teiseks, saata eelnõu 300 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 14. novembril – konsensuslik otsus –, kolmandaks, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada – ka see otsus oli ühehäälne – ja neljandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, mis tänasest alates oleks 14. detsember 2012 kell 17. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Hea komisjonipoolne ettekandja! Tegelikult oleks see küsimus sobinud vist rohkem ministrile, aga minister oli puldist nii käbe lahkuma, et ma ei jõudnud nupule vajutada. Seega küsin teie käest. Sadamaseaduse muudatusega sätestatakse sadamapidaja kohustus esitada laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise kohta akt ja sisestada see elektroonilisse mereinfosüsteemi. Kuidas on laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine seni korraldatud ja reguleeritud ning kas praegu seadusega tehtav muudatus on vajalik? Mida see reaalselt kaasa toob?

Kalev Lillo

Hea küsija, seda küsimust me komisjonis ei arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Hea komisjonipoolne ettekandja! Seletuskirjast võib lugeda, et seaduse rakendamisega eeldatavalt tulusid ei kaasne. Siit mu küsimus: kas uue süsteemi haldamisega hakkab tegelema sama palju inimesi kui praegu või inimeste arv muutub?

Kalev Lillo

Ka seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Austatud ettekandja! Võib-olla tõesti ei arutatud komisjonis paljusid küsimusi, aga teie kui asjatundja võiksite siiski vastuseks oma kommentaarid anda. Siit ka minu küsimus. Praegu esitatakse andmeid väga erinevatele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning eks neid on veelgi. Kõik need andmed on erinevad. Kas ühte kohta esitatavate andmete hulk ei lähe nii suureks, et erilist ajavõitu ei tulegi?

Kalev Lillo

Kui vastata sisuliselt, nagu te soovisite, siis laevakaptenitele see täiendavat ajakulu kaasa ei too.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kui läheneda formaalselt, siis on selle seaduseelnõu eesmärk viia meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, eelkõige lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL nõuetest, mis sätestab liikmesriikide kohustuse tagada teavitusformaalsuste täitmine elektrooniliselt ja nende edastamine ühtse liidese kaudu. Tulemus peaks olema meretranspordi halduskoormuse märkimisväärne vähenemine ning meretranspordi kui olulise ja keskkonnasäästliku transpordikanali atraktiivsuse kasv.
Seletuskirjast loeme, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Huvitav, miks seda valitsuse tegevusprogrammis ei ole? Eesmärgist lähtuvalt tundub väga üllas tegevus olevat, aga näe, programmis ei ole. Aeg-ajalt kuuleme ikka etteheiteid eurobürokraatia kohta. Mõnikord kirume neid direktiive ja kõikvõimalikke ettekirjutusi, aga näe, on valdkondi, kus Euroopa Liidu surve ja ettekirjutused aitavad meil edasi liikuda. Üks selliseid valdkondi on kindlasti merendus.
Minus on alati tekitanud hämmingut ja nõutust, miks kõik viimased järjestikused valitsused ja mitte ainult, ka varasemad valitsused, aga viimased eriti, ei ole tahtnud kuidagi aru saada, et merendus on pika merepiiriga riigi tähtsaimaid majandusharusid. Eestit on justkui püütud mereriigi staatusest mereäärse riigi staatusesse viia. Võetud on küll vastu jäämurdmise arengukava, aga see on lihtsalt jäetud täitmata. Põhjusi mittetegemiseks võib alati leida, see ei ole kunagi probleem. Ka on tahetud likvideerida mereharidust ning ootamatult tõsteti veetasusid kuus korda, et laevad ikka ei tuleks meie sadamatesse – siis oleks üks mure jälle väiksem, ei peaks jäälõhkujaid hankima.
Meie merenduspoliitika ehk merenduse arengukava koostatigi lõpuks tänu Euroopa Liidu nõudmistele. Oma riigi merendusringkonnad survestasid ligi 20 aastat selle väljatöötamise alustamist, aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile oli see nagu hane selga vesi. Nii et mõne asja puhul on ikka väga hea, et Euroopa Liidu struktuurid on meie valitsusele nagu püha lehm. Üks köhatus, ja jalad tulevad nagu iseenesest kõhu alt välja ja asjad hakkavad liikuma. Nii on ka selle eelnõuga.
Seletuskirjast saame teada, et asutusi, mis seaduse alusel meretranspordiga tegutsevatelt isikutelt informatsiooni koguvad, on rohkem kui küllaga: Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnateabe Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Terviseamet, Statistikaamet ja kindlasti veel mõned. Lisaks on seaduses sätestatud lootsiteenuse osutamiseks riigi asutatud eraõigusliku äriühingu tegutsemise alused ja temale informatsiooni edastamise kord ning ka eraõiguslikele sadamatele informatsiooni edastamise alused. Kindlasti ei ole ka see nimekiri ammendav. Paljusid andmeid esitatakse riigiasutustele dubleerivalt ja kasutades eri kanaleid. Asutused võivad nõuda andmeid esitatuna paberkandjal või edastatuna faksi või elektronpostiga või sisestatuna asutuse infosüsteemidesse. Kehtivad seaduse sätted, mis kohustavad sisestama samu andmeid elektrooniliselt nii Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi kui ka Veeteede Ameti infosüsteemi. Tekib küsimus, miks siis nii. Vastus on väga lihtne: need infosüsteemid omavahel ei suhtle, mistõttu tuleb samad andmed sisestada kaks korda. Nii lihtne see ongi. See kõik toimub meie endi ülespuhutud ja kiidetud nn e-riigis, kus me ei suuda kahte infosüsteemigi omavahel suhtlema panna, aga tahame väga e-valimistega tegelda.
Nüüd siis saame tänu Euroopa Liidu ametkondade tagantutsitamisele menetleda seaduseelnõu, mis loob õigusliku aluse ühtsele elektroonilisele andmete edastamisele ja aitab seeläbi kaasa meretranspordi halduskoormuse vähendamisele. Seadus ise, nagu öeldud, loob seadusliku aluse. Selleks, et asi tööle hakkaks, tuleb luua elektrooniline ühtne mereinfosüsteem. Siinkohal on hea meel tõdeda, et paralleelselt seadusloomega on ka praktilise küljega juba tegeldud ja süsteemi loomisse oli kavas aastail 2011 ja 2012 investeerida 318 408 eurot. Loomulikult struktuurifondide vahenditest ehk põhimõttel: ise käskisite arendada, andke siis raha ka. Hooldustööde finantseerimine nähakse ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja väga hea oleks, kui nende summade katteks ei hakataks jälle veetasusid kordades tõstma.
Kui süsteem tööle hakkab, peaks see olema suur asi. Laevaomaniku esindaja, olgu see siis agent või kapten, saaks sisestada kõik andmed ühte aknasse ja ametkonnad nopivad sealt igaüks ise endale vajaliku. Seekord saame tänuga Euroopa Liidu poole vaadates merendusklastri arengus väikese sammukese jälle edasi astuda. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab selle eelnõu edasist menetlemist. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 300 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 300 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. detsembri 2012 kell 17.
Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


6. 17:55 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab Riigikogule heakskiitmiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on muuta taastuvatest allikatest ja tõhusas koostootmisrežiimis toodetud elektrienergia toetuste põhimõtet selliselt, et need tähendaks tarbijale võimalikult väikest koormust ja vastaks ühtlasi ka Euroopa Komisjoni kehtestatud riigiabi loa kriteeriumidele.
Seni kehtiva taastuvenergia toetamise skeemi puhul on kolm peamist probleemi. Esiteks, puudub võimalus efektiivselt reguleerida taastuvelektri toodangu juurdekasvu, mille tõttu tarbijale langeb ebaproportsionaalselt suur koormus. Teiseks, senine taastuvelektri toetus on fikseeritud muutumatu toetusmäärana, mida maksab põhivõrgu ettevõtja tootjale toetusena ning tegelik toetus ei ole seotud elektrienergia müügi eest turul saadava hinnaga. See ühelt poolt tagab põhjendamatult suure tulukuse, sest sõltumata turuhinnast on makstav toetus muutumatu. Ühtlasi toob see kaasa tõsiasja, et see toetus on vastuolus Euroopa Liidu riigiabi suunistega ja kvalifitseeritav kui keelatud riigiabi, ülekompenseerimise juhtum. Ja kolmandaks, tootjate reaalne toetuse vajadus on erinev. See sõltub muu hulgas alginvesteeringu suurusest, kasutatavast kütusest, elektri turuhinnast, tootmisseadmete võimsusest. Praegune toetusskeem erineva toetuse vajadusega ei arvesta ja näeb ette ühesuguse toetuse kõigi taastuvelektri tootmise seadmete korral.
Lisaks toetusskeemi ebaproportsionaalsusele muutuvad taastuvelektritoetused 2013. aastal täielikult avaneva elektrituru valguses riigiabiks. Konkurentsiseaduse § 301 lõike 21 kohaselt ei tohi riigiabi andja Euroopa Komisjoni loata riigiabi osutada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi hinnangul on taastuvenergia toetus alates 2013. aastast olemuselt riigiabi ning Euroopa Komisjon võib toetuste väljamaksmise peatada.
Me pakume välja uued toetuste põhimõtted. Kokku võttes on need järgmised. Esiteks, seatakse toetatava taastuvelektri alampiir. Toetatud kogus hakkab olema sõltuvuses Eesti riigi võetud taastuvenergia üldisest eesmärgist, meie energiaportfellist. Teiseks, eesmärkidest tuleneva tootmismahu puudujäägi korral toetatakse tarbijale soodsaimat tootjat. Kolmandaks, elektrienergia ja süsihappegaasi kvootide turuhinnast sõltuv toetus.
Toetused diferentseeritakse vajaduspõhiselt ehk teisisõnu, nii palju, kui see on võimalik, arvestades erinevaid tootmisvõimsusi ja erinevaid taastuvenergia allikaid, diferentseeritakse toetuste võimalikke määrasid, et vältida ülekompenseerimist.
Eelnõus toodud toetusskeem on kompromisslahendus, kuid vaatamata seni juba 2007. aastal Riigikogus vastu võetud seaduse alusel tehtud investeeringutele hoiab see võrreldes täna kehtiva skeemiga tarbijatele 2020. aastaks kokku umbes 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu. Kui me seda seadust ei muudaks ja jätkaks niimoodi järgmised seitse aastat, siis tarbijad maksaksid 300 miljonit eurot rohkem. See on märkimisväärne summa.
Sõlmitud kompromiss loob meie arvates eeldused ka riigiabi loa saamiseks. Toetusskeemi muutmise ja seaduse jõustumise korral kujuneb taastuvenergia tasu hinnanguliselt 18% võrra väiksemaks, kui see praegu on. Täna tuli ka uudis, et järgmine aasta taastuvenergia tasu juba väheneb. Võib öelda, et selle eelnõu mõju on juba avaldunud, aga kui see seadusena vastu võetakse, siis süsteemi haldur Elering teeb vastavad ümberarvutused. Kui me ei suuda seda seadust konstruktiivse diskussiooni tõttu siin saalis tänavu vastu võtta, siis peame esimese ja teise lugemise vahepeal ette nägema vajalikud rakendustärminid, et oleks võimalik taastuvenergia tasu ümberarvutusi teha ka aasta keskel. Siiamaani me lootsime, et on võimalik rehkendada kalendriaastate kaupa.
Toetatav kogus on sõltuvuses taastuvenergia tegevuskava rakendusplaanist – see on Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti riiklik taastuvenergia tegevuskava, mis kajastab taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaalu tarbimises. Kui juba tehtud investeeringute toel toodetud elektrienergia ei ole mõnel tuleval aastal piisav, et täita taastuvenergia tegevuskava rakendusplaanis toodud eesmärke, võib Vabariigi Valitsus, tuginedes majandusministeeriumi analüüsile, nimetada oma korraldusega tootja, kes puudu jääva osa kõige väiksemate kuludega toodab ning kellele selle eest toetust makstakse.
Miks peaks seadus jõustuma sel aastal? Oluline küsimus! Seaduse peab vastu võtma sel aastal kahel põhjusel. Esiteks, toetused peavad vastama riigiabi kriteeriumidele, siis saab neid edaspidigi välja maksta. Teiseks, taastuvenergia tasusid tarbijale peab vähendama järgmise aasta algusest, mis toimub vältimatus paralleelses seoses elektrituru avamisega; see oleks kindlasti kompenseeriva iseloomuga, kui arvestada võimaliku elektrienergia kallinemisega turuhindade alusel.
Elektrituruseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine veel käesoleval aastal on vajalik ka selleks, et viia järgmiseks aastaks riigiabi luba vajav toetusskeem alustele, mis vastaksid riigiabi loa tingimustele. Praegu kehtiv skeem ei ole nende nõuetega kooskõlas, kuna ei ole seotud elektrienergia turuhinnaga ja võimaldab seetõttu tootjatel teenida põhjendamatult suuri kasumeid. Eelnõu vastuvõtmisest sõltub ajaliselt ka see, kui kiiresti Euroopa Komisjon toetustele riigiabi loa annab. Enne kui seadust vastu võetud ei ole, ei saa me alustada ametlikke riigiabi loa taotluse protseduure Euroopa Komisjonis.
Konkurentsiseaduse § 301 lõike 21 kohaselt ei tohi riigiabi loata riigiabi osutada ning nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui Rahandusministeeriumi hinnangul on praegune taastuvenergia toetus olemuselt riigiabi ja komisjon võib selle väljamaksmise lõpetada. Majandusministeerium on alustanud riigiabi loa küsimist vastavalt eelnõus toodud skeemile, aga ma veel kord kordan: tähtajad hakkavad jooksma siis, kui seadus on vastu võetud.
Lõpetuseks nii palju, et valitsuses on kokku lepitud: mis puutub Eesti Energia Narva Elektrijaamade Balti Elektrijaama 11. energiaplokile makstavatesse toetustesse, siis valitsuse otsuse ja selle eelnõu kohaselt ei saa energiaplokk alates 1. jaanuarist 2013 toetust taastuvenergiast toodetud elektrienergia eest. See iseenesest ei tähenda, et AS Narva Elektrijaamad ei võiks kasutada biomassi, kui see on majanduslikult kasulik, aga ta ei saa arvestada selle toetusega. Kui toetuse väljamaksmine jätkub, tähendab see ka tarbijale lisakoormuse seadmist. Toetused finantseeritaks tarbijatariifiks ning igasugune elektrienergia kallinemine järgmisel aastal oleks tarbijale suur lisakoormus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Härra minister! Seda n-ö eelnõuga seotud teemat on arutatud majanduskomisjonis korduvalt, ka siis, kui eelnõu veel ei olnud. Ta olete alati kinnitanud, et partneritega on peetud põhjalikke läbirääkimisi ja on saavutatud kompromiss, see kõlas ka äsjases ettekandes. Samas saab komisjon siin üksteise järel igasuguseid kirju nii advokaadibüroodelt kui eelkõige Eesti Taastuvenergia Kojalt, kus nad selgesti väidavad, et eelnõu on vastuolus taastuvenergia tootjatega sõlmitud kokkuleppega 19. juulist 2012 ning Eesti riigi ja Eesti Taastuvenergia Koja vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga. On terve rida punkte, mida on rikutud. Kuidas te seda kommenteerite?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Eks see näita selle teema mõnetist komplitseeritust. On väga palju erinevaid huve. Taastuvenergia koda ja majandusministeerium on pidanud läbirääkimisi, et saavutada laiem poliitiline konsensus, millele toetudes selle küsimusega edasi minna. Me saavutasime selle. See on kokkulepe, mille mina olen majandusministrina kinnitanud, ja ma kavatsen seda ka järgida.
Samas peab nii Riigikogu kui ka taastuvenergia koda arvestama, et minul ei ole õigust sõlmida ei valitsuse ega Riigikogu eest kõiki heade kavatsuste kokkuleppeid. Üks põhiline muudatus, üks valitsuskabineti üsna oluline tingimus selle eelnõuga edasiminekuks tõepoolest oli, ja see puudutab teatud aspektist tuuleenergia mahtu. Ma kindlasti püüdsin selle sisu selgitada, aga samas on ka tugevad vastuargumendid. Kindlasti oli vaja saada seniste toetajatega kokkulepe, võtmaks maha kõikvõimalikud spekulatsioonid ja ähvardused tulenevalt väidetavast õigustatud ootusest. Kõnealune muudatus majandusministeeriumi ja taastuvenergia koja kokkulepetes, see valitsusepoolne täiendus ei puuduta kindlasti õigustatud ootust. Seda ei tohiks meile küll ette heita. Aga jah, selline muudatus on.
Siin on samas selgunud, et taastuvenergia koda ei esinda kõiki Eesti taastuvenergia tootjaid. Ka minuni on jõudnud mitme taastuvenergia tootja murekiri, et nende konkreetseid huve ei ole koda kuidagi arvestanud. Ma siiski usun, et koda püüab arvestada taastuvenergiaga seotud huve laiemalt, mitte ei ole teatud ettevõtete ärihuvide esindaja.
Usun, et see eelnõu tingib kindlasti veel kõikvõimalikke muid teematõstatusi. Sellesse tuleks suhtuda rahulikult. Ma majandusministrina kindlasti pean kokkuleppest taastuvenergia kojaga kinni ning selgitan ja kaitsen seda. Samas me peame arvestama, et on valitsus, on Riigikogu ja nagu selgub, on ka teistmoodi ettevõtted, kes tunnevad ennast koja poolt mittekaitstuna.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Hea minister! Nädalapäevad tagasi ilmus majandusportaalis E24 huvitav lugu sellest, et Konkurentsiamet juhib ühele asjale tähelepanu. Selle tähelepanu juhtimise aluseks oli Eleringi tehtud analüüs, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt suureneb toetuse maksmine mitmele taastuvenergia tootjale, mille tagajärjel kasvab makstavate toetuste suurus ja vastavalt ka tarbijate maksukoormus. Kuidas on nii läinud, et põhitrump, mille abil valitsus on lubanud elektri hinda ohjes hoida ja alandada, muutub hoopis praakeelnõuks ja läheb nii, nagu kunagi läks monopolide ohjeldamise seadusega, mis pidi vee hinda alla viima, aga tegelikult läks risti vastupidi? Kas te ei karda, et selle eelnõuga, mis täna arutuse all on, läheb samamoodi nagu monopolide ohjeldamise seadusega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma eelnõu tutvustades ütlesin, et selle eelnõu mõju on juba olemas: taastuvenergia toetus on tegelikult vähenenud. Ja see mõju kasvab, kui see hakkab olema seotud turuhinnaga. Ma ei taha jutuks võetud Konkurentsiameti kirja kommenteerida. Ma arvan, et probleem on tekkinud erakordselt ebaõnnestunud meediakajastuse tõttu. Kui me võtame sealt välja ühe lause, et eelnõu suurendab maksukoormust, kui me võimendame ainult neid kolme sõna, siis tegelikult oleme lootusetult metsa eksinud. See eelnõu ei suurenda taastuvenergia tasusid.
Konkurentsiamet ei ole tegelikult rahul ka saavutatud kompromissiga, aga see on vajalik kompromiss, et me saaksime olemasolevate tootjatega ühiselt edasi minna ja lõpetada lõputud vaidlused. Tootlikkus on ikka liiga suur. Konkurentsiameti selle konkreetse lause lõpp, mille meedia välja võttis ja võimendas, puudutab väga spetsiifilist gruppi. Taastuvenergia tootjad on tavaliselt orienteeritud väga väikesele mahule ja spetsiifilisele kütusele. Seadus näeb ka praegu ette võimaluse, et kui taastuvenergia tootjat ähvardab kahjum, on tal õigus pöörduda Konkurentsiameti poole ja paluda lisada tarbijahinda täiendavat toetust, kui tema tootlus ei vasta turu tingimustele. Selline protseduur on võimalik ja eelnõu jätab selle alles. Kui palju on seda seni kasutatud? Minu teada mitte kordagi. Aga võimalus taotleda turule vastavat tootlust on. See eeldab vaid Konkurentsiameti kontrolli taastuvenergia tootja juures. Samas on Konkurentsiametil võimalik ka sellest keelduda.
Aga jah, meedia rebis kogu tekstist välja ühe lause ja nii on see lendu läinud. Teie loomulikult võtate seda kui lõplikku tõde. Kindlasti ei ole lõplik tõde, et see eelnõu suurendab taastuvenergia tasusid. Vastupidi, see vähendab neid kohe ja ka kaugemas perspektiivis.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Kui tohib, räägime veel kokkulepetest. Selle eelnõuga muudetakse kehtivat taastuvenergia toetuse skeemi. Me teame, et see toetusskeem on varem kokku lepitud ning sellega on taastuvenergia tootjad oma investeerimisprojektide puhul arvestanud. Kuidas saab Eesti riik tagasiulatuvalt ja, ma toonitan, ühepoolselt muuta taastuvenergia tootjatele lubatud toetusi?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Minu seisukoht on olnud kogu aeg selline, et meil on õiguslikud võimalused muuta neid toetusi ühepoolselt ka 2007. aasta veebruarikuus siin Riigikogus vastu võetud otsustest tulenevalt. Kuna on olnud väga tugev soov saavutada investoritega kokkulepe – ja ma mõistan seda soovi –, siis me oleme kokkulepet üritanud saavutada ja oleme selle n-ö vastastikuse mõistmise memorandumi raames ka saanud. Juristide arvamused on erinevad. Keegi arvab, et Eesti riik sellega midagi rikub. Samas on väga lugupeetud ja väga erudeeritud õigusteadlased avaldanud arvamust, kus punktides teatud põhiseaduslikud riived on võimalikud.
Me näeme sedasama muide ka väga paljudes muudes Euroopa riikides, kus on arvestades erinevaid õiguslikke lahendusi mõistlikul tasemel taastuvenergia toetusi vähendatud. Riigikogu tegi 2007. aastal ikkagi suure vea: võeti vastu seadus, aga ei seotud selle seaduse jõustumist Euroopa Komisjoni riigiabi loaga. Tegelikult võib praegu spekuleerida mõttega, et 2007. aasta veebruaris vastuvõetud seadus võib investoritele hoopis ebameeldiva tagajärje kaasa tuua: kõik seni saadud toetused võivad olla vastuolus riigiabi tingimustega ja need võidakse abi saanutelt tagasi nõuda. Aga ma loodan, et me tänase seaduseelnõu vastuvõtmisega  suudame selle stsenaariumi välistada.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Minu küsimus kopeerib sisult Kalev Kallo küsimust. Täna jõudis meedia vahendusel meieni uudis, et tuuleparkide arendajad lubavad riigi kohtusse anda, kui elektrituruseaduse muudatused Riigikogus sellisel kujul läbi lähevad. Ettevõtjad on ju tuuleparkidesse investeerinud miljoneid eurosid, nende pahameel on arusaadav. Mind huvitab, kas Vabariigi Valitsus on arvestanud võimalusega, et ettevõtted kohtusse pöörduvad. Ja kas siis valitsuse väljakäidud lubadus, et selle muudatuse abil on võimalik elektri hinna tõusu leevendada, muutub blufiks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ei, kindlasti see valitsuse lubadus blufiks ei muutu. Ma hoiduksin selle teemaga seoses formuleeringust "tuuleenergia tootjad". Kui te tsiteerite ühte tänast päevalehte, siis seal oli jutt ühest konkreetsest projektist, mille tegija tunnistas oma pettumust, et taastuvenergia koda ei ole nende huve esindanud. Ma ei oska nendevahelisi suhteid kommenteerida. Mis puutub aga selle asja sisusse, siis küsimus on selles, kuhu tõmmata piir, millised ettevalmistused tuleks lugeda nn õigustatud ootuse alusel arvestatavaks ja millised mitte. Valitsuse ettepanek on ka taastuvenergia kojaga peetud kõneluste vastastikuse mõistmise memorandumis kirjas, ja see on, et tootjad pidid vastama hiljemalt 15. juuliks 2012 teatud tingimustele. Küsite ehk, miks 15. juuliks. 15. juuli oli aga see päev, mil ministeerium jõudis enam-vähem rahuldavale kokkuleppele kojaga. Sealt see kuupäev tuli.

Aseesimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor

Ma pean ministri tööd tunnustama. Ma kujutan ette, et sellise kokkuleppe sõlmimine on olnud keeruline ja tehtud on kõvasti tööd. Samas aga sa ka ise märkisid, et meie ette toodud eelnõu mõnevõrra erineb sellest memorandumist. Kujutan ette ka seda, et kõigi eelduste kohaselt minister, kes sellele memorandumile alla kirjutas, viis dokumendi valitsusse sellisel kujul, nagu see alla kirjutatud oli. Millest tingituna valitsus otsustas pakkuda Riigikogule mõnevõrra teistsugust lahendust? Kes see valitsusliige oli, kes arvas, et eelnõu peaks olema teistsugune, kui majandusminister on kokku leppinud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Valitsus on kollektiivne organ ja see muudatus – ma arvan, et me võime rääkida ühest olulisest muudatusest – sündis mitme valitsusliikme ettepanekute tulemusena. Ennekõike puudutab see tuuleenergiale seatavat üldist mahumäära, mis seaduses ka praegu on sätestatud, see on 600 kWh. Loomulikult, kui valitsus tervikuna on väga üheselt seisukohal ja ka valitsuse juristid ütlevad, et valitsuse õigus on majandusministri pakutud kompromissi, seda kokkulepet ja kavatsuste protokolli põhjal välja töötatud seaduseelnõu täiendada, siis ma seda täiesti respekteerin. Minu jaoks on kindlasti olulisem eelnõu tervikuna kui see üks detail.
Samas me oleme nüüd ühe teise tõsise probleemi otsas. Paljud taastuvenergia tootjad ütlevad, et näete, taastuvenergia koda esindab vaat selle, selle, selle ja selle ettevõtja huve, aga mitte minu, tema ja kolmanda huve. Aga see selleks. Tegelikult me peaks üritama kuidagimoodi otsad kokku siduda. Mina loomulikult kaitsen kavatsuste kokkulepet taastuvenergia kojaga. Samas ma respekteerin teatud tasemeni ka selle saali arvamust. Kui hakkab toimuma midagi sellist, mis toimus 2007. aasta veebruaris, siis loomulikult jääb valitsusele alati võimalus see eelnõu tagasi võtta.

Aseesimees Jüri Ratas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Teatud mõttes on need taastuvenergia toetused õpikunäide, kuidas ühest ajutisest abimeetmest turutõrgete ületamiseks saab osa õigusruumist, kuidas see süsteem üha paisub, solgib turgu ja muutub maksumaksjale väga koormavaks. Millistele argumentidele tugineb teie veendumus, et uus süsteem on ikkagi üleminek vabale konkurentsile, mis toob kaasa turumajanduse tingimustele vastava olukorra? Äkki me venitame seda kummi lihtsalt järjest pikemaks? Äkki ühel hetkel toetuste maksmise vajadus tõesti kaob ja ettevõtted konkureerivad turureeglite alusel?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma olen teie sissejuhatusega sada protsenti nõus ja võib-olla räägin sellest veel pikemalt, emotsionaalsemalt ja ratsionaalsemalt. See on minu arvates väga suur mitte Eesti probleem – Eesti on selles kontekstis väike –, vaid kogu Euroopa energiapoliitika probleem, et ühele tootmisviisile antakse selliseid eeliseid. Me keegi ei tea, kuhu see lõpuks välja viib. Võib-olla see viib välja mingisse helgemasse tulevikku – loodame seda! Võib-olla need, kes on selle poliitika suured kaitsjad, teavad, mida nad teevad.
Selle eelnõu keskne ja minu arvates väga oluline mõte on see, et me saame selge hoova, mille abil jälgida, et Eesti tarbija ei toeta neid tootjaid rohkem, kui on meie antud rahvusvaheline lubadus taastuvenergia mahu kasvatamiseks. See lubadus jääb jõusse kuni 2020. aastani. On teada, et me teeme uut energiamajanduse arengukava – me peame vaatama juba kaugemale. Täna arutasime Euroopa Liidu asjade komisjonis Euroopa Komisjoni taastuvenergia teatist, kus tegelikult ju jäetakse lahti, mis saab pärast 2020. aastat. Nii et täna me räägime eelnõust, mis puudutab tulevikku kuni aastani 2020. Loomulikult, need investeeringud on pikema vinnaga, neil, kes teevad investeeringuid, on kuni 12 aastat võimalik saada seda toetust. Selles mõttes loomulikult ei ole võimalik asju tagasi pöörata. Aga mis puutub sellesse, mis saab pärast aastat 2020, millist seaduseelnõu oleks siis vaja, siis me peaksime viskama peast välja mõtte, et selliste toetusskeemidega me suudame usaldusväärset pikaajalist energeetikat üles ehitada. Aga elame-näeme!

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra minister! Praegu on taastuvenergia tasu tarbija elektriarvel 0,97 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Selle vähendamine 0,8 eurosendini leevendab elektri hinna tõusu umbes 1,7%. Keskerakonna pakutud elektriaktsiisi vähendamine oleks andnud võitu 4,6% ringis. Kui me nüüd vaatame, siis see 1,7% võitu tänu taastuvenergia tasu vähendamisele on ikka üsna väike võit. Mul on niisugune küsimus: kui see oleks teie otsustada, kas teie oleks püüdnud saavutada kompromissi ja teinud omaltki poolt ettepaneku seda aktsiisi langetada, et tarbijale rohkem vastu tulla? Mis te arvate, oleks see olnud praegu oluline või mitte?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma saan aru, et te esindate mingeid taastuvenergia tootjaid ega taha, et taastuvenergia tasu alandataks. Meie tahaks vastu võtta seaduse, millest võidavad tarbijad ja mida toetavad ka mõistlikud investorid. Keskendume sellele seaduseelnõule! Elektriaktsiisi alandamise ettepanek, argumendid selle poolt ja vastu on minu arust siin saalis ja ka Eesti avalikkuses võrdlemisi põhjalikult läbi arutatud. Ma ei usu, et see oleks korrektne, kui me uuesti selle arutelu avaks. Minu soov on täna astuda samm, mis reaalselt aitab tarbijate lõpparvet vähendada. Me arvestame praegu sellega, et riigieelarve arutelu ja muude arutelude tõttu oleme kaks nädalat juba kaotanud, võib-olla rohkem. See on kahetsusväärne, aga püüame selle sammu vähemalt nüüd ära teha. Me mõistame teie soovi mitmesuguseid teemasid tõstatada, aga mina tahaksin ikkagi selle eelnõuga mingi tulemuseni jõuda.

Aseesimees Jüri Ratas

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Härra minister! Olin minagi sellel majanduskomisjoni koosolekul, kus te koos oma ametnikega seda eelnõu tutvustasite. Ka mulle jäi kõrvu teie väide, et partneritega on kõik kokku lepitud, lahkhelisid ei ole. Läks napilt mõni päev mööda, kui me võisime meile saadetud meilidest lugeda pretensioone, mis hakkasid nagu uksest ja aknast sisse tulvama. Samamoodi on majandusministeeriumilt praegu Riigikogu menetluses meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu. Ka sellega nähakse enne teist lugemist vaeva, tehakse parandusettepanekuid. Kas eelnõu 318 on teie arvates lõplikult sõnastatud või on majandusministeeriumil kavas seda enne teist lugemist veel redigeerida?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me oleme praegu edastanud säärase eelnõu. Kõik sõltub sellest, milliseid küsimusi esimese ja teise lugemise vahepeal tekib, milliseid arvamusi esitatakse. Üks asi, mille me tahaksime ära lahendada, on tõenäoliselt tekkiv olukord, et me ei jõua eelnõu selle aasta jooksul seadusena vastu võtta. Tõenäoliselt on sellel seadusel tänase Eleringi teate tõttu taastuvenergia tasu alandamisest ka täiendav mõju. Me peaksime ette nägema mingisugused võimalused ka aasta keskel ümberarvutusi teha, see protseduur läbi viia. Praegu ju lisatakse sellega taastuvenergia tasu tarbija arvele. See on üks asi, mida ma praegu tean.
Muus osas saan ma majandusministrina rääkida sellest, mis me oleme siin välja pakkunud. Aga me kuulame, millised on teie arvamused, sellest sõltub palju. Meie põhiline soov on lähtuda kahest eesmärgist. Tarbija koormus peab vähenema, seda esiteks. Ning Eesti riigil ja tarbijast maksumaksjal ei ole mingit põhjust taastuvenergia tootmist rohkem toetada, kui meile pandud rahvusvahelised kohustused ette näevad. Need on kaks tegurit, mis on väga olulised. Kui on võimalik saavutada suuremat kokkuhoidu tarbijatele, siis loomulikult mulle see meeldiks. Samas ma tahan kindlasti, et aruteludel jõuaksid teie kui otsustajateni ka heade kavatsuste kokkuleppe sõlmimise juures olnud tootjate sõnumid, sh nende tõstatatud nn legitiimsuse mure.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Härra minister! Ma saan aru, et on väga inimlik taastuvenergia tasu vähendada. Samas, Eesti on väga suure kiirusega kasvatanud taastuvenergia osakaalu kogu energiabilansis, ületades direktiivi nõudmisi isegi ligi neli korda. Ning taastuvenergia tasu ikkagi jääb ju alles. Lisaks tõuseb meil elektri hind. Ka taastuvenergia tõttu läheb see kõik väga kalliks. Kas on kavas ka tulevikus tasusid vähendada? Me läheme nii kiiresti taastuvenergiale üle.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma veel kord ütlen, et olukord on enam-vähem klaar aastani 2020. Kõik, mis saab pärast aastat 2020, on meil alles arutelu all. Kui me hakkame uuendama energiastrateegiat, siis kuni aastani 2030 toimuvad paralleelselt Euroopas arutelud, mis puudutavad Euroopa üldisi kokkuleppeid. Loomulikult on meil võimalik nendel kõnelustel aktiivselt oma huve kaitsta. Selle eelnõu tulemusest ma rääkisin: kui võrrelda kehtivas seaduses sätestatuga, siis maksavad tarbijad järgmise seitsme aasta jooksul suurusjärgus 300 miljonit eurot vähem. Teisisõnu, kui praegu kehtiv seadus oleks jõus kuni 2020. aastani, siis tuleks tarbijatel kokku maksta 300 miljonit eurot rohkem. See on märkimisväärne arv. See on tarbijate võit seitsme aasta jooksul.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Härra minister! Ühes vastuses te seletasite, kust tekkis see 15. juuli 2012. See oli kokkulepet puudutava memorandumi allakirjutamise kuupäev. Eelnõus on kirjas ka neli punkti, millistele tingimustele ettevõtted pidid selleks kuupäevaks vastama. Üks punkt on, et tootjal peab olema tootmisseadme ehitamiseks väljaantud ehitusluba. Meieni on jõudnud üsna mitu kirja, kus viidatakse sellele, et enne ehitusloa saamist tuleb teha väga suuri kulutusi. Osal tootjail on makstud ära Eleringiga liitumise tasu, on tehtud igasuguseid projekteerimistöid. On esitatud ettepanek lisada siia loetellu punkt, et arvesse läheks ka see ettevõtja, kes on juba teinud kulutusi vähemalt poole miljoni euro ulatuses. Kas see on põhimõtteliselt arvestatav ettepanek?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Need neli punkti on paljuski määratud majandusministeeriumi ja taastuvenergia koja läbirääkimiste tulemusel. Kõik ettepanekud, mis tulevad siit saalist, analüüsib algataja kindlasti väga põhjalikult läbi. Niimoodi umbropsu ma ei taha ühelegi ettepanekule vastata ei ega jaa. Oma seisukoha kujundamisel arvestab majandusministeerium aga kindlasti sellega, mis on vastastikuse mõistmise memorandumis kirjas. Käigu pealt ma ei oska vastata.

Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Laasi, palun!

Lauri Laasi

Austatud minister! Kas te võite mulle öelda, kas koalitsioon leppis kergesti teie ettepanekuga? Ettepanekul iseenesest pole ju viga, aga kas see sündis kergelt või mitte? Teadupärast teie erakonna koalitsioonipartner oli ju üks arhitekt praegu kehtivate tasude kujundamisel. Kuidas te koalitsioonis kokkuleppele saite?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Saime nii, nagu hästi kokku töötanud koalitsioonis kokkulepped ikka sünnivad.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Konkurentsiamet märgib oma arvamuses selle eelnõu kohta, et eelnõu rakendamisel suureneb toetuse maksmine kogu tsükli väikese kasuteguriga tootjatele, kes ei saavuta investeeritud varade lubatud tootlikkust 10%. Mis on põhjuseks, et te eelistate just väikese kasuteguriga tootjaid? On see ikka mõistlik? Palun selgitage!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Taust on see, et kui me diferentseerime toetuste määra erinevate energiaallikate ja tootmismahtude puhul, siis seesama grupp, kellele te viitate, on võib-olla ainuke, kelle puhul praegu kehtivad toetusmäärad on sellised, et ei esine numbrilist ülekompenseerimist. Sellest see tuleneb. See menetlus on tegelikult seaduseelnõus sees. Teisisõnu, peab olema selline olukord, kus on mõistlik seda lisa taotleda. Samas me peame arvestama, et praegu on olukord, kus pärast selle seaduse jõustumist muidugi hakkab kaasa mängima ka teine hoob, mis piirab taastuvenergia toetamist.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Austatud minister! Mul on selline võib-olla formaalne küsimus. Teatud punktid jõustuvad eelnõu kohaselt 1. märtsil tuleval aastal. Samas on Euroopa Komisjonil tähtajalised nõuded ja meie sõltume nende abist, toetussummadest. Kuidas te hindate: kas ei teki meie ja Euroopa Komisjoni vahel probleeme, mis võivad meie suhteid rikkuda?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Päris hästi ma sellest küsimusest aru ei saanud. Tõenäoliselt te viitate sellele, mis saab, kui seadus jõustub varem, aga Euroopa Komisjon ei ole andnud riigiabi luba. Tegelikult seadus võibki jõustuda varem, aga riigiabi luba on eelduseks, et teha riigiabi tunnusega rahalisi väljamakseid riigiabi saajale. Selles on küsimus. Me võime öelda seda, et kui riigiabi luba on antud, siis me oleme sada protsenti kindlad, et need raha eraldamised on tõesti seaduslikud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Härra minister! Konkurentsiamet viis sellel teemal uuringu läbi juba 2010. aastal ning juhtis tähelepanu sellele, et elektrituruseadusega kehtestatud toetuste maksmise skeem ei ole jätkusuutlik ning moonutab elektriturgu. Nüüd aga leiab Konkurentsiamet, et eelnõu, mida meil tänasel päeval siin saalis menetletakse, ei taga püstitatud eesmärgi täitmist. Mis on selle põhjused, et härra minister ei taha Konkurentsiametit kuulata?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma olen Konkurentsiametiga selles osas, mida te praegu ütlesite, nõus. Ma ju nentisin, et see on takistav tegur. Selle süsteemi muutmiseks pole kindlasti valmis oldud ja seda saab öelda ka teie partei kohta. Seadusandjana pole soovitud tarbijat liigselt koormavat ja Euroopa riigiabi reeglitega vastuolus olevat seadust korrigeerida. Kui on üldine seisukoht, et meil oleks mõistlik sõlmida kokkulepe olemasolevate investoritega, siis loomulikult see kokkulepe tuleb saavutada, et vältida võimalikke spekulatsioone, ähvardusi ja võib-olla ka kohtuprotsesse. Et Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde, on mulle selles osas arusaadav.
Samas ma tõstaksin Konkurentsiameti kirjast esile ka positiivseid asju. Minu arvates oli kõige kaalukam muutus see, et investorid olid nõus turuhinnaga sidumisega, see võimaldas mul nendega kompromissile minna. See on tähtis muutus. Me siin hirmutame rahvast jutuga, et turuhind kõigub ja võib väga kõrgeks minna. Te saate kindlasti aru, et nüüd me tekitame tarbijale täiendava puhvri – kui tootja müüb oma elektrit börsile ja saab väga head turuhinda, siis teatud turuhinna taseme korral hakkab makstav taastuvenergia toetus automaatselt vähenema. See on täiendav puhver tarbijale. Ma arvan, et see on oluline, ja just seepärast ma julgesin heade kavatsuste kokkuleppele alla kirjutada. Mõnede investorite puhul oleks ehk kõnealune tootlikkus võinud olla väiksem, aga ma arvan, et kokkuleppe nimel on praegu oluline pigem vaadata tulevikku, vähemalt kuni aastani 2020.

Aseesimees Jüri Ratas

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Uus süsteem on tõepoolest paindlikum ja järgib turuhinna muutust, aga teisest küljest tagab kindlad sissetulekud taastuvenergia tootjatele. Nemad saavad oma raha igal juhul kätte, vahet ei ole, kas turult või taastuvenergia tasuna. Miks on sellise süsteemi puhul veel hädavajalik lisada klausel, et igal juhul on 10%-line tootlikkus garanteeritud? Miks just 10%? Kust see tuli? Väga paljude teiste monopoolsete või reguleeritud ettevõtete puhul, mida Konkurentsiamet kontrollib, on see protsent pigem 7, heal juhul 8. See paar lisaprotsenti võib nende mahtude juures tähendada miljoneid eurosid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jah, võiks olla ka 5, miks mitte. 10% on OECD riikide puhul üle keskmise. Ja tegemist ei ole ju monopoolse valdkonnaga, seda peame siiski silmas pidama. Võib-olla me peame ka teatud määral arvestama meie majanduskeskkonna veel mitte lõpuni väljaarendatust ja sellega seotud lisariske. Kui me vaatame suuri väga arenenud riike, siis seda laadi sektorites on mittemonopoolsete ettevõtete investeeringutootlused mõistlikud ja turupõhised, umbes 6–8%.

Aseesimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud minister! Olete siitsamast kõnepuldist mulle kunagi öelnud, et toetada ebaefektiivsetes Narva kateldes küttepuude põletamist, mille puhul suur osa soojusest kaob Narva jõkke, on üks mõistlikumaid, kui mitte kõige mõistlikum viis taastuvenergeetikat toetada. Seda eelnõu vaadates tundub, et senises mõtlemises on tänuväärselt üht-teist muutunud. Aga minu küsimus puudutab järgmist. Siin on üks punkt, mis ütleb, et alates 2016. aastast on ehk võimalik need toetusskeemid üle vaadata, kui selgub, et me ei täida 2012. aastaks seatud eesmärke. Kas see tähendab, et Narva vanad katlad võiksid siis hakata toetust saama? Ja kas selle punkti olemasolu tähendab seda, et majandusminister ei ole ise kindel, et praegused toetusmeetmed, mis eelnõus kirjas on, on küllalt tõhusad, et tagada piisavad taastuvenergia võimsused 2020. aastaks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei ole muide oma seisukohta selles osas muutnud. Olen teile püüdnud seletada, millises reaalses raamistikus me taastuvenergia toetusi muuta saame. Üldiselt ma toetan tarbijat kõige vähem koormavaid taastuvenergia toetusi ja taastuvenergia viise, mille hulka tänase päeva reaalsuses kuulub seesama Narva suuremates kateldes biomassi kasutamine. Samas, meil on olemas suured tuulepargid ja meil on olemas ka muid taastuvenergia tootjaid. Need töötavad, see on reaalsus.
Mis saab edasi alates aastast 2015, see sõltub sellest, millises seisus me riigi seatud taastuvenergia eesmärgi täitmisel oleme. Kui me oleme selle eesmärgi saavutanud ja kui me vajame uut eesmärki, aastaga rohkem toodetavat taastuvenergiat, siis selle eelnõu kohaselt peaks turul soodustama tarbijale kõige vähem kulukaid taastuvenergia allikaid. Kui selleks on Narva jaamad, siis neid, kui selleks on tuulepargid, mis suudavad odavalt toota, siis neid.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud härra minister! Te küll ei taha, et ma küsin laiemalt, aga ma siiski küsin. Hiljuti avaldas Äripäev ühe artikli, kus on öeldud, et Euroopa Liidu riigid reguleerivad elektri hinda üsna tuntavalt: 27 riigist koguni 19 reguleerib kodumajapidamiste elektri hinda. Mõnel pool võimaldatakse vähekindlustatud inimestele teatud koguses tasuta elektrit, mõnel pool ei ole elektritootjatel lubatud talvekuudel ühendust katkestada jne. Näiteks Lätis on vaid osaliselt vaba turg ja kolmandikule on kehtestatud hinnalagi. Teie ministeeriumi asekantsler Ando Leppiman on öelnud, et nii nagu meil kunagi ei saa olema sotsiaalleiba, ei saa meil ka sotsiaalsoojust ega sotsiaalelektrit olema. Ma küsin ikkagi: miks me oleme nii paindumatud? Miks me ei tule tarbijale vastu? Miks on nii, et kui elektri pealt saab teenida, siis me ka teenime?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me peame olema lihtsalt efektiivsed, see on meie nõue. Kui me tahame saada jõukamaks, siis me peame olema efektiivsed, ja me peame olema efektiivsemad ka nende inimeste toetamisel, kellel on raske. Efektiivsem toetamise viis on vajaduspõhised otsetoetused nendele inimestele. Ma julgen öelda, kui me vaatame meie toimetulekuvaldkonda puudutavaid seadusi, siis sinna on sotsiaalelekter kaude sisse kirjutatud. Lisaks loomulikult näeme järgmise aasta eelarves ette vahendid selleks, kui on selle järele vajadus. Ning me reguleerime ka elektri hinda – terve elektrituruseadus reguleerib väga erinevaid aspekte. Ei tohi kellelgi elektrit välja lülitada, kui ta maksab selle eest. Mitte mingil juhul! Aga kui keegi juba aastaid ei maksa, siis on hoopis teine lugu. Me reguleerime seda ja me reguleerime seda, kuidas kujuneb elektri hind üldteenuse korras. Me reguleerime väga põhjalikult ka seda, kuidas tegelikult peaks kujunema hind eri tootjate vahel. Väga palju on regulatsioone. Me reguleerime ka seda, kuidas esmavajalikke kulutusi arvestada toimetulekutoetuste määramisel. Teie kujutate ette, et me annaksime kellelegi elektrit tasuta, aga kelle arvel? Proua Tuus, teil on hea kõrge palk, laske käia, andke oma raha eest inimestele elektrit.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Hea minister! Kehtiva seaduse alusel on taastuvenergia toetuse maksmine üsna selge. Juhul kui tootja toodab taastuvast allikast elektrit ja tootmisseade vastab võrgueeskirjale, siis süsteemihaldur maksab võrku antud elektri pealt fikseeritud toetust. Uue eelnõuga tuleb sisse terve rida muutujaid, mida tuleb arvestama hakata. Kui suur koormus tekib teie hinnangul sellest, et kõiki neid muutujaid tuleb arvestada, et rehkendada konkreetne toetussumma, mis tuleb välja maksta? Teine küsimus: kui palju võiks selle arvestamisega seotud vaidlusi tekkida?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mis puutub esimesse küsimusse, siis jään vastuse võlgu. Ei oska mingeid konkreetseid kulutusi prognoosida, aga mitte midagi ei ole teha, need tuleb paratamatult kanda. Mängus olevate summade suurus tingib kõikvõimalike keerukate reeglite kehtestamise. Vastasel juhul on väärkasutuse ohte ja muid riske palju. Need muide eksisteerivad ka praegu, kui me vaatame seni toimivat süsteemi. See lihtsalt kahjuks on paratamatu. Aga ma loodan, et tänapäeva tehnoloogia ja saadud kogemused võimaldavad süsteemi siiski üsna lihtsalt administreerida, kui te seda oma küsimusega silmas pidasite. Teine küsimus puudutas vaidlusi. Miks mitte – ma arvan, et võiks ikka vaidlusi olla, vaidleme asjad selgemaks. Aga ma loodan, et neid palju ei tule.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Härra minister! Ma loen seaduseelnõu seletuskirjast, et me aastaks 2020 toodame taastuvenergiat tunduvalt rohkem, kui on siseturul vajalik. See on muidugi tore. Järgmine lause ütleb, et me püüame saavutada Eesti riigi aastaks 2020 võetud eesmärki tõhustada energia lõpptarbimist Eestis, hoida energia lõpptarbimine aastal 2020 samal tasemel kui 2010. Mida see tähendab? Kas me siis ei arvesta, et meil tööstus ja üldse tootmine laieneb, et niisugune energia kokkuhoid peab olema?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jaa, nii on. Eks me saa elektri või üldse energia lõpptarbimise prognoose mingi aja peale ette teha alati teatud tinglikkusega. Aga selge on, et eriti hoonete ja võrkude efektiivsemaks muutmiseks on väga palju võimalusi. See on vaatenurk, millest lähtudes saab seda lõpptarbimise eesmärki seletada. Samas ei saa välistada, et meil võib tekkida suuremaid elektritarbijaid mõne tööstusettevõtte näol. Siis löövad need prognoosid kohe kõikuma. Võtke seda prognoosi lähtudes sellisest vaatevinklist, et see peab paika, kui elu läheb edasi umbes samamoodi, nagu see praegu on, ja kui me suudame piisavalt investeerida energiatõhususse.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Austatud minister! Ma tahaksin pisut selgitust. Te ütlesite meie kolleegile vastates, et Keskerakond ei poolda taastuvenergia tasu vähendamist. Tegelikult pooldab, küsimus on vaid, kuidas see õnnestub. Eelnõus on öeldud, et järgmisest aastast alates loetakse kõnealuste toetuste andmine riigiabi osutamiseks ja seetõttu tuleb Euroopa Komisjonilt toetuste andmiseks taotleda riigiabi luba. Põllumajandusvaldkonnas on seda püütud mitu korda teha ja see on päris keeruline. Millistel asjaoludel võib kujuneda olukord, et Euroopa Komisjon ei anna seda luba, ja mis tõrkeid see kaasa toob?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Kõik väljamaksed riigiabi saajale on ebaseaduslikud, kui pole riigiabi luba. See on see tagajärg. Ma ei saa anda sajaprotsendilist garantiid, et Euroopa Komisjon oma ametkondadega täielikult seda skeemi toetab. Millele me tugineme, et me oleme eelnõu teile esitanud? Pigem sellistele eelkonsultatsioonidele. Euroopa riigiabi loa taotlemise protseduurid lihtsalt ei võimalda mingeid siduvaid seisukohti Euroopa Komisjonilt saada. Kõige olulisem muudatus, mis on, on ikkagi toetuse sidumine võimaliku turuhinnaga. Ma ei välista pakutud skeemi puhul diskussioone n-ö ülekompenseerimise üle. Need võivad riigiabi loa taotlemise käigus tulla, aga see sõltub väga palju komisjoni praktikast.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Austatud minister! Eesti Energia AS rõhutas oma arvamuses selle eelnõu kohta, et see katkestab toetuse maksmise kõige väiksemat toetust vajavale taastuvenergia tootmise viisile, fossiilkütuse asendamisele biokütusega üle 50 MW tootvates tootmisseadmetes. See on vastuolus Euroopa Liidu lubatud riigiabi osutamise põhimõtetega. Kuidas te seda kommenteerite?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Jah, see vastab tõele. Aga eelnõus on üks printsiip, et me ei taha toetada rohkem, kui me oleme võtnud endale kohustusi suurendada taastuvenergia osakaalu meie energiaportfellis. Kuna investorid, kellel on õigustatud ootused, on teinud märkimisväärselt suuri investeeringuid, siis meil puudub vajadus Narva jaamades toodetava taastuvenergia järele, mida toetavad praegu tarbijad. Kui on võimalik seda toota ilma tarbijatelt täiendavat toetust küsimata, siis lasku käia. Aga praeguste majandustingimuste puhul see päris võimalik ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Nagu te mainisite, on uus toetusskeem seotud riigiabi loaga, mis Euroopa Komisjonist tuleb saada. Senikaua, kuni seda luba ei ole, kehtib olemasolev seadus. Kas ma olen sellest õigesti aru saanud? Ning kui see kehtib, siis mis põhjusel me peaks kiirustama selle seaduse jõustamisega?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

See on minu hinnang ja see on ka Eestis riigiabi valdkonna eest vastutava Rahandusministeeriumi hinnang, et kõik väljamakstavad toetused ettevõtjatele on keelatud riigiabi. Tegelikult seda teha ei tohiks. Me lootsime, et me suudame aasta alguseks selle uue seaduse vastu võtta, et on võimalik taotleda riigiabi luba. Aga seda riski asjaomased ametkonnad ja ettevõtted, kes toetuse vastu võtavad, peavad arvestama.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu

Hea minister! Tegelikult valitseb taastuvenergia toetamises üks suur segapuder. Me oleme olukorras, kus me kuigi täpselt ei tea, kuidas tuleks käituda. Kas te ei ole mõelnud sellele, et me oleme säärase süsteemiga endale ajaloo jooksul juba väikese ämbri korraldanud? Kui Euroopa Liit ähvardab meid, et riigiabi justkui anda ei tohi, järsku võtakski vastu otsuse, et ei maksa enam seda toetust? Muidu nad irvitavad meie üle niikuinii, et neil on fikseeritud tulukus. Kui me enam ei toeta ja see mõnele ei meeldi, siis natsionaliseerime või ostame õiglase hinnaga kohtuotsuse alusel nende tootmisbaasi ära ja saame korra majja. Kaua võib! Mina tahan muus ettevõtluses ka toetust saada. Aga näiteks kui lund ei saja ja keegi suusatada ei saa, siis keegi mind ei toeta. Teeme ehk sellise ilusa läbipaistva liberaalse süsteemi, et kui tahad äri teha, teeni raha. Riik ei pea sind selles aitama.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mulle meeldib teie ettepanek, aga tulge selle ettepanekuga välja – arutame. Ma olen püüdnud seletada, et me oleme teatud määral seotud oma varasema pärandiga õigusloomes. Usun, et härra Riisalu selles ei osalenud, aga teie erakonnakaaslased minu arvates üsna suure vaimustusega toetasid teatud eelnõusid. Kui ma õigesti mäletan, siis majandusminister oli härra Edgar Savisaar, kui lahkete toetuste eelnõud vastu võeti.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Härra minister! Meil on sageli räägitud, et konkurents langetab hinda, aga millegipärast Eestis on nii, et kui tekitatakse kuskil konkurents, siis hinnad tõusevad. See on toimunud näiteks tervishoius, kus omavahel konkureerivad tervishoiuasutused, ja nüüd siis elektrituru avanedes ka hinnad tõusevad. Sama ähvardab meid prügimajanduses – ilmselt needki hinnad tõusevad. Kuidas selle värgiga on? Seletage palun ära! Kas mujal maailmas kehtivad ühed turureeglid, Eestis teised turureeglid või miks meil konkurents hindu tõstab? Kui meil on teistmoodi turureeglid, kas valitsuse nõunikel on need reeglid teada ja kas kohe nimelt tõstetakse hindu? Miks toimivad maailmas ja Eestis erinevad reeglid?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Teie loogika on õige, seda on võimatu ümber lükata. Aga mis puutub energiamajandusse, siis me peame arvestama sellega, et meie praegusel olukorral, kui me räägime elektri hinnast reguleeritud turul, ei ole arenenud turumajandusega väga palju pistmist. Meil on tootja, kellel on käsil suured kapitalikulud, meil on tootja, kellele 1. jaanuarist 2013 lisanduvad märkimisväärsed keskkonnaalased koormised. See tekitab hoopis teistsuguse olukorra. Ma arvan, et me saame rääkida elektri turuhindade alanemisest siis, kui me oleme toimiva turu enam-vähem käima saanud. Siis on alust seda sententsi korrata, et rohkem konkurentsi peaks tegelikult andma õiglase hinna. Praegu seda situatsiooni paljuski veel ei ole. Tagajärg on paraku see, et meil valitseb tuleviku ees suur ebakindlus. Investeeritakse vähe või ainult siis, kui toetatakse, jne.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Mul on veel üks küsimus, härra minister. Mina elektrist suurt ei tea, ma isegi kardan natuke elektrit. Aga teie tulenevalt oma ametikohast peaksite elektrist kõike teadma. Kust on pärit see öö- ja päevatariif? Kas see on Eesti Energia omalooming või on see kaitstud mingi seadusega? Küsimus on nimelt selles, et paljud inimesed panevad oma nõudepesu- ja pesupesemismasina tööle just nimelt öösel, sest seni on öine elekter odavam olnud. Ja need inimesed, kelle hulgas on ka minu valijaid, on praegu hirmul, et järsku kaotatakse öötariif ära või tõstetakse seda – valitsus ju teeb kõik, et hinnad muudkui tõuseksid, saab selle kaudu rohkem käibemaksu ja aktsiisi kätte. Millega on kaitstud see öötariif ja kuidas on ta üldse tekkinud? Missugune on öötariifi ajalugu ja mis on selle tulevik?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Tulevikus kujuneb hind iga tunni järgi. Öö kestab mitu tundi ja inimene võib valida, millal pesumasin käivitada. Kui see teie valija – kui ta ikkagi on teie valija, kust te teate? – sõlmib elektrilepingu, milles on üldteenuse või konkreetse lepingu alusel tootmise hind seotud börsihinnaga, siis on tal kasulik juba praegu internetist jälgida elektri hinna kõikumisi reaalajas. Öösel on tõesti väga tark teha paljusid töid, mis tarbivad palju elektrit. Eks selle hinnasüsteemi loogika ole see, et päeval on tarbimiskoormus suurem, aga elektrisüsteemi käigus hoidmiseks on vaja, et 24 tundi oleks mingisugust tarbimist. Tõenäoliselt kellegi targa inimese väljamõeldud süsteemi loogika kohaselt on mõistlik anda inimestele natuke motivatsiooni, et ka öösel elektrit tarbitaks. Kui öösel keegi elektrit ei kasutaks, siis süsteem kukuks kokku.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Kindlasti olete kursis, et lisaks teie tutvustatava eelnõu ettepanekutele on eri mõtteid välja käinud ka mitmed sihtrühmad. Täna hommikul jäi mulle silma pakkumine, et väiksemale tarbijale võiks riik appi tulla mingi lisatoega, näiteks tagada miinimumhinnaga kuni 50 kW igale inimesele. Kõik, kes tarbivad kuni 50 kW, saavad elektrit teatud soodushinnaga, ja kõik ülejäänud tarbijad kõrgema hinnaga. Kas selliseid võimalikke sotsiaalsetele gruppidele suunatud lahendusi te olete kabinetis arutanud?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Mis puutub elektri kallinemise võimalikku mõjusse toimetulekule, siis loomulikult oleme seda arutanud. Et vältida sellega seotud võimalikke muresid, oleme toimetulekutoetusteks raha juurde eraldanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Austatud minister! Ma erinevalt kolleeg Vassiljevist ei karda elektrit, aga ma kardan härra Riisalu ja tahaksin tema küsimust jätkata. Kas ma sain teie sõnadest õigesti aru, järeldades, et kui te ministrina midagi toetate, siis on see teile kuidagi vastukarva? Ja et kehtiv süsteem on mingi Savisaare pärand ja hea meelega ei toetaks te kedagi?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei soovita teil härra Riisalu karta. Ma ei tea, mida ta teil seal fraktsiooni toas teeb, aga ta on siiski suhteliselt lahtise peaga inimene. Ma vihjasin tõesti sellele, et praegu kehtiv taastuvenergia toetuste süsteem, mis on olnud suhteliselt lahke tootjate toetaja ja tarbijavaenulik, võeti vastu siin Riigikogus ja sellel ajal oli majandusminister Edgar Savisaar. See on ajalooline fakt. Sellele ma tõesti viitasin. Riisalu, Keskerakonna tubli sõdur, pakkus välja Savisaare visioonile täiesti risti vastupidise kontseptsiooni. Koormata Eesti tarbijaid väga kiire, agressiivse taastuvenergia tasu kasvuga – see oli Savisaare visioon. Riisalu pakub erakonnas välja hoopis teistsuguse kontseptsiooni: teha lõpp Savisaare visioonile taastuvenergia valdkonnas. Ja mina ütlesin esmase emotsioonina, et mulle meeldib see Riisalu jutt. Nüüd jään ma ootama Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut – kas te tahate kaitsta Savisaare visiooni või Riisalu ettepanekut. Saab olema huvitav, mis esimese ja teise lugemise vahepeal sünnib.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Hea minister! Ütleme nii, et eks te oma vastusega mul natuke särgi püksi panite küll, tuleb tõde tunnistada. Samas tahan nentida, et keskerakondliku maailmavaate kohaselt ongi meie jaoks tähtis keskmistele ja väikestele ettevõtetele loodud ettevõtluskeskkond. Seega ma vastutan oma sõnade eest täielikult. Kuna mul teie käest peale seda särgi püksi panemist enam midagi küsida ei ole, siis ma küsin: kas te tahaksite selle eelnõu menetlemise lõpetuseks meile veel midagi tervistavat selle eelnõu kohta öelda?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma tahan teile kõigile tunnustust avaldada. See on olnud minu arust väga asjalik arutelu. Ütlen seda täiesti siiralt. Kommenteeriksin aga pisut Riisalu küsimuse sissejuhatust. Ma pean ausalt tunnistama, et ma saan aru Euroopa taastuvenergia arendamise poliitikast, mille üks eesmärk on püüda hästi mõistlikul tasemel seda sektorit arendada. Sellest ma saan aru. Aga ma pean ausalt tunnistama, hea Aivar, et ma ei saa aru, mis asi on keskerakondlik maailmavaade. Ma olen õppinud politoloogiat, poliitilise mõtte ajalugu. Aristotelesest ja Platonist saan aru, aga ma tõesti ei saa aru, mis asi on keskerakondlik maailmavaade. Ma ei tea, mis asi see on! Võib-olla on see mingisugune täiesti ainulaadne Eesti varjatud poliitiliste mõtlejate sünnitis – ma tõesti ei saa sellest aru. Ma olen seni aru saanud, et Keskerakond on liberaalne partei ja te kuulute Liberaalsesse Internatsionaali.

Esimees Ene Ergma

Härra minister!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Sellest ma saan aru. Aga mis liberalismi suunda te parajasti esindate, see tekitab minus teatud määral segadust. Aga see on minu probleem, mitte teie oma.

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister, me praegu arutame elektrituruseadust, mitte erakondade maailmavaadet. Palun järgmine küsimus, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud minister! Mis puutub liberaalsesse maailmavaatesse ja teie segadusse, siis see vajaks põhjalikumat lahendamist, aga minut ei ole selleks piisavalt pikk aeg. Seega tulen tagasi eelnõu juurde. Riisalu esimesele küsimusele vastates te ütlesite, et arvutame. Ma sooviksin ka arvutada. Nimelt, seoses elektrituru avamisega 1. jaanuarist on oodata hinnatõusu. Lisaks on Konkurentsiamet lubanud Eleringil hinda tõsta. Nii et kui praegu üks keskmine kodutarbija peab maksma ühe kilovatt-tunni eest koos käibemaksuga 11,71 eurosenti, siis peale hinnatõuse 1. jaanuarist on see keskmisena 13,97 eurosenti. Teie ettepanek on vähendada taastuvenergia tasu 0,97 sendilt 0,8 sendile. Kui me paneme juurde ka käibemaksu kokkuhoiu, siis teeb see 0,2 senti 1 kilovatt-tunni kohta. Mitu protsenti hinnatõusu leevendust teie ettepaneku läbiminek inimestele annab?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Proua Simson, ma olen lõpetanud matemaatika eriklassi, aga ma ei tulnud siia matemaatikaeksamile. Ma tõesti ei jõudnud praegu teie mõttekäiku jälgida, et öelda see lõplik protsent. Kui ma siit puldist ära saan, siis ma võtan arvuti, arvutan ja annan teile teada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Jüri Ratas

Hea minister! Ma tuleksin tagasi selle diskussiooni alguse juurde. Te ütlesite, et mitmed õigusasjatundjad on öelnud, et kui selle toetuse langetamise peale minnakse riigi vastu kohtusse, siis riigil on üsna suured šansid. Kas te olete juriidilise analüüsi teinud ja räägiksite natuke sellest lähemalt? Kui minnakse riigi vastu kohtusse peale selle otsuse langetamist, siis mis on riigi plusspooled?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma ei saanud päris täpselt aru, millega võiks kohtusse minna. Ma ikkagi loodan, et vastastikuse mõistmise memorandum hoiab selle ära. Taastuvenergia koda on ju deklareerinud, et ta esindab kõiki investoreid – nüüd on küll selgunud, et siiski mitte päris kõiki – ja kokkuleppe mõte ongi selles, et me ei keskenduks tulevikus ülemäära palju ähvardustele ja õigusküsimusi puudutavate arvamuste vahetamisele kuni kohtusse minekuni välja. Meie arust on riigil kindlasti igati legitiimne õigus selline seadus kehtestada. Ma ei kahtle selles kohe üldse mitte.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Hea minister! Ma annan teile teha mõnevõrra lihtsama arvutusülesande. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõu, et alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidu kehtestatud miinimumtasemele, mis on 1 euro megavatt-tunni kohta. Keskmiselt annaks see kokkuhoidu iga pere jaoks 15 eurot aastas. Kui palju keskmiselt annab kokkuhoidu täna laual olev taastuvenergia aktsiisi eelnõu?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Sõltub sellest, kui palju iga pere elektrit tarbib. Võite korrutada tarbimismahu selle 0,2 sendiga kilovatt-tunni kohta ja saategi vastuse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Lugupeetud majandusminister! Teie pakutud kokkuhoid on 0,2 senti kilovatt-tunni kohta. Ma arvan, et abiks on see ikka, aga mitte piisav. Jürgen Ligi on öelnud, et Keskerakonna pakutav aktsiisi alandamine, mis on topeltmõjuga, on liiga väike. Kui me paneksime jõud kokku, vähendaksime teie ettepaneku kohaselt taastuvenergia tasu ja meie ettepaneku kohaselt aktsiisi, siis inimesed juba märkaksid seda ja kodukulud ei kasvaks nii palju, kui need tegevusetuse korral elektrituru avanemisega kasvavad. Mis te sellest arvate?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ei, ma ei poolda seda. Aktsiisi alandamine on tegelikult rikaste toetamine. Me oleme välja võtnud andmed, kes kui palju aktsiisi maksavad, ja analüüsinud väga erinevate varagruppide arvnäitajaid. Loomulikult me võime selliseid kingitusi teha, aga see ei lahenda probleemi. Kui te tahate toimetulekuraskustes Eesti perekondi jõukamaks muuta, siis nii te seda probleemi ei lahenda.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Ma kutsun nüüd ettekandeks kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste. Palun!

Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 12. novembri istungil. Ülevaate eelnõu sisust andsid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja asetäitja Timo Tatar ja sama osakonna energiaturu talituse peaspetsialist Rein Vaks. Põhiliselt arutati istungil riigiabi teemasid. Tunti huvi, kas tuuleenergia valdkonnas uutele tulijatele kehtestatud tähtaeg – see on siis 15. juuli 2012 – on mõistlik. Ülejäänu oli põhiliselt sama jutt, mida te täna juba kuulnud olete. Ma ei hakka seda üle kordama. Otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse päeva, s.o 7. detsember 2012 kell 17. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Majanduskomisjonile on arvamuse saatnud advokaadibüroo Tehver ja Partnerid. Selles on viidatud, et kõnealuse seaduse rakendamise tagajärg on elektritootjate turule sisenemise märkimisväärne piiramine ehk konkurentsi kahjustamine. Kuidas saab see võimalik olla? Järsku selgitate?

Toomas Tõniste

Majanduskomisjonis seda teemat arutati. Vastusena kõlas, et selline kokkulepe on sõlmitud taastuvenergia koja ja ministeeriumi vahel. Aga minagi möönan, et siin on probleeme ja selle teemaga tuleb tegelda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu, teine küsimus!

Jaan Õunapuu

Hea ettekandja! Täna on mitu korda küsimustest läbi jooksnud teema, mis puudutab Konkurentsiameti analüüsi, mille kohaselt võimaldab see eelnõu seaduseks saamise korral olemasolevatel tootjatel edaspidigi saavutada liiga suurt kapitali tootlikkust ehk jätkub ülekompenseerimine. Me kuulsime praegu, kuidas minister seda teemat pikalt käsitles ja vastusteski eelnõu kiitis. Küsimus on teile selline: kummaga te rohkem nõustute, kas Konkurentsiameti analüüsi või ministri seisukohtadega?

Toomas Tõniste

Ma nõustun mõnes mõttes mõlemaga. Kindlasti aitab see eelnõu meil tarbijatelt võetavat taastuvenergia tasu vähendada. Samas on eelnõus ka minu arust mõned sellised tagauksed, mis võivad viia täpselt prognoosimatute kuludeni. Meie eesmärk ehk ongi vaadata seda eelnõu sellise pilguga, et ei tuleks hiljem ettenägematuid kulusid juurde.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Hea ettekandja! Eelnõu materjalidest leidsin, et Tuuleenergia Ühendus on seisukohal, et taastuvenergeetika arengut Eestis on võimalik piisaval määral toetada viisil, mis koormab elektritarbijaid märksa vähem kui praegu. Kui palju komisjon Tuuleenergia Ühenduse ideid analüüsis ning kas need olid asjakohased?

Toomas Tõniste

Komisjon seda teemat ei analüüsinud, sest need ideed esitati komisjonile peale meie istungit.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Hea kolleeg! Eesti Taastuvenergia Koda on juhtinud tähelepanu, et käsitletav eelnõu on vastuolus põhiseadusega ning Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on selgelt öelnud, esiteks, et igaüks peab saama talle seadusega antud õigusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja, teiseks, muudatus ei tohi olla õigussubjektide suhtes sõnamurdlik. Küsisin selle kohta ministrilt, minister ütles, et meil on kõik õige. Tahan nüüd kuulda teie seisukohta, kuidas teie taastuvenergia koja arvamust hindate.

Toomas Tõniste

Ma põhimõtteliselt olen ministriga enam-vähem nõus. Niipalju kui mul on õnnestunud endale selgeks teha, iga otsus, mille me Riigikogus teeme, mõjutab ettevõtlust. Ma ei räägi ainult sellest eelnõust. Tegelikult me kogu aeg kellegi tootlust vähendame või läheme muul viisil vastuollu mõne ettevõtte finantsplaanidega. Taastuvenergia koda näeb muret põhiliselt seoses tuuleenergiaga, aga minu arust me pigem tuleme nendele tootjatele vastu, avardame nende võimalusi. Praegu on neil 600 gigavatt-tunni piir ees. See on neile võib-olla palju suurem piirang kui see, mis nad võimaliku uue seadusega saavad. Seal küll jääb see piir ka alles, aga me sisuliselt võtame uutelt tulijatelt võimaluse turule tulla – seda sellega, et me enam taastuvenergia tasusid ei maksa. Need piirangud toovad neile võib-olla perspektiivis isegi rohkem kasu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Hea komisjoni ettekandja! Kindlasti komisjon arutas nii enne esimest lugemist ja loodetavasti arutab ka edaspidi lisaks taastuvenergia tasule ka teisi võimalikke alternatiive, eriti juhul, kui taastuvenergia tasu vähendamine tõepoolest tekitab probleeme seoses ettevõtjate ootuste rikkumisega, nagu te ütlesite. Milliseid alternatiive teie juba esimese lugemise eel nägite? Kas need on mingisugused sotsiaalsed meetmed, mis juurde tulevad? Kas need on mingid muud maksud, mida te kavatsete arutada? Milliseid muid ettepanekuid te lauale toote?

Toomas Tõniste

Ma praegu ei too midagi, sest ma esindan siin majanduskomisjoni. Seal me neid teemasid ei arutanud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Kas fraktsiooni volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kutsun kõnepulti kolleeg Jaan Õunapuu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Jaan Õunapuu

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid ja saalist lahkunud minister! Peab ütlema, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tuleb viimastel aegadel ridamisi väga halvasti koostatud seaduseelnõusid, mis tõstavad osa ettevõtjaid tagajalgadele. Nagu me oleme täna ka siin saalis kuulnud, kokkulepetest ei suudeta kinni pidada ning seaduse jõustumise tähtajad on paljuski ebareaalsed. Laias laastus võib öelda, et seaduseelnõud on väga auklikud ja valitseb oht, et president ei kuulutagi neid välja.
Loomulikult, mis saab sotsiaaldemokraatidel selle vastu olla, kui järgmisest aastast, mil elektrienergiaga minnakse vabaturule, natukene ühes osas inimeste elektriarved vähenevad. Kuid kas need peavad vähenema sellise punnitamisega, millega praegu koalitsioon on siia saali meie ette tulnud?
Ka mina olin komisjoni istungil, kui seda eelnõu arutati. Praegu jäi saalis rippuma päris hulk küsimusi. Kas jõustumise tähtaeg on optimaalne? Mulle meeldis Kaja Kallase viide sellele, et riigiabi luba on meil niikuinii vaja taotleda ja kui see võtab aega – ekspertide hinnangul võib see võtta kuni pool aastat –, siis miks me peame selle jõustumistähtajaga praegu nii hirmsasti kiirustama.
Mul on hea võimalus teile meelde tuletada ka seda, et sotsiaaldemokraadid on esitanud seaduseelnõu 296, mille eesmärk on samuti leevendada kodutarbijatele ja äritarbijatele 2013. aasta üleminekut avatud elektriturule. Meil on ettepanek muuta elektrituruseadust selliselt, et taastuvenergia toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannaks edaspidi tarbija asemel riik. Meie valik on puhas energia, mis loob maapiirkondades töökohti, alandab elektri ja soojuse hinda, samuti säästab keskkonda. Meie eelnõu järgi väheneksid elektriarved järgmisest aastast 10%, kui taastuvenergia tasu finantseeritaks CO2 kvoodi müügi tuludest. Täna arutatud eelnõu teeks seda ainult napi 2% võrra. Ka meie eelnõu puhul ei kahjustataks investeerimiskeskkonda. Meie eelnõu näeb ette vähendada tarbijalt võetav taastuvenergia tasu 0 euroni, mis vähendaks keskmise Eesti pere elektriarvet 41 euro võrra aastas.
Vastu me valitsuse eelnõule siiski ei ole ja me ei pane ka hääletusele ettepanekut see esimesel lugemisel tagasi lükata. Aga meie soov on, et esimese ja teise lugemise vahepeal saalis kõlanud märkusi arvesse võetaks. Aitäh teile!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jaan Õunapuu! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Toomas Tõniste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Tänase eelnõu eesmärk on vähendada taastuvate energiaallikate toetamise skeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada tarbijate põhjendamatult suurt majanduskoormust. Et see nii ka läheks, tuleb meil põhjalikult läbi töötada mõned küsimusi tekitanud teemad. Esiteks, eelnõu ei kehtesta toetustele selget rahalist piiri, välja arvatud tuuleenergia, millele see juba kehtib. Eelnõus on tagauks, mille kaudu olemasolevad tootjad saavad edaspidi kogu toodetud elektri eest toetust, seejuures on see toodang märksa suurem kui 2013. aastal laeks pandud 915 gigavatt-tundi. Lisaks sellele saavad olemasolevad tootjad taotleda Konkurentsiametilt seaduses fikseeritud suuremas summas toetust, tagamaks vähemalt 10%-line tootlikkus. Neid aga, kelle tootlikkus on praegu tunduvalt kõrgem, see seadus ei puuduta. Veel võib siia lisada biomassi hinna tõusu kompenseerimise.
Teiseks tahan peatuda tuult energiaallikana kasutavatel tootjatel. 2013. aastal hakkab toimima tuuleparkide toetuse piirang, kuna nende kogutoodang ületab 600 gigavatt-tundi. Arvutuste kohaselt väheneb 2014. aastal efektiivne toetus 83%-ni ja 2015. aastal juba 76%-ni ehk kokku 24%. Tekib isegi küsimus, miks on vaja üldse kehtivat süsteemi muuta, kui seal on ees selge kulude piir ja riigilt sinna midagi juurde ei tule. Ja miks on vaja tõmmata kuhugi tagasiulatuvalt piir, et uued, praeguseks juba märkimisväärseid kulutusi teinud ettevõtted ukse taha jääksid?
Kokkuvõtteks tahan öelda, et tegemist on hea eelnõuga, mis vähendab reaalselt tarbijate elektriarveid. Meil on võimalus see eelnõu koos veel paremaks teha ja see ka võimalikult kiirelt vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus kolleeg Tõniste oma kõne lõpetas: kinnitusest, et eelnõu aitab reaalselt vähendada tarbijate elektriarveid. Formaalselt on see tõesti nii, sest taastuvenergia tasu 18% vähendamisel on tõepoolest mõju elektri hinnale. Praegu peab kodutarbija maksma ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest 11,71 eurosenti. 1. jaanuaril ootab meid ees elektrituru avamine ehk elektrit tuleb osta börsilt. Pluss on antud Eleringile luba suurendada võrgutasu 13,3%. Seega peaks kodutarbija jaanuarist maksma ühe kilovatt-tunni eest 11,71 sendi asemel 13,97 senti. Aga kui täna arutatav eelnõu võetakse vastu sellisena, nagu majandusminister välja on pakkunud, siis saaks hinnatõus olema 11,71 sendilt 13,77 sendile ehk tubli 0,2 senti võitu. See on vajalik samm, aga mitte piisav samm. Selle mõju on kaks kuni kolm korda väiksem kui Keskerakonna ettepanekul alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani.
Loomulikult me tuleme majandusministrile appi tema püüdluses kodukulusid vähendada, aga see püüdlus ei ole siiras. Valitsuse ja valitsuserakondade käes on palju mõjusamad hoovad elektri hinna tõusu mõjutamiseks. Elektri hind koosneb viiest osast ja neist neli osa on selgelt poliitilistest otsustest mõjutatavad. Lisaks taastuvenergia tasule on poliitiline otsus ka see, kui suur on Eestis elektriaktsiis. Senimaani on valitsuse ja majandusministri otsus olnud, et see on 4,5 korda kõrgem, kui on Euroopa Liidu miinimummäär. Selle majandusministri ajal tõsteti ka elektri käibemaksu. Kõik need maksud on kõvasti löönud nende inimeste tasku pihta, kellel on niigi raske toime tulla.
Uurimisfirma Praxis on teinud analüüsi, kuidas elektri hind Eesti eri leibkondi mõjutab, ja on jaganud elanikud viide tulusegmenti. Kõige rikkamad, kelle sekka kindlasti kuulub ka majandusminister, ei pane elektri hinda eriti tähele, sest teoreetiliselt maksavad nad igast 100 eurost, mis nende kulutada on, elektri eest ainult 3 eurot. Kõige vaesem viiendik aga peab igast 100 eurost, mis nende käes on, andma 9 eurot, et maksta elektri eest. See tõus lööb neid ilmselgelt väga palju rohkem. Elektriaktsiisi alandamine aitaks neid inimesi kõige enam. Ma ei räägigi sellest, et elektri hinna tõus ei mõjuta mitte ainult otseselt koduga seotud kulusid, vaid toob kaasa hinnatõusu ka kõigis teistes eluvaldkondades. Seetõttu ei tohiks erakond, kes sõlmis enne valimisi valijaga lepingu ja andis lubaduse, et tema seisab selle eest, et kodukulud oleks väiksemad, piirduda ainult sümboolse taastuvenergia tasu vähendamisega, mille mõju on liiga väike.
Märkimisväärne on ka see, et olukorras, kus majandusminister on ilmselgelt läbirääkimistel oma koalitsioonipartneriga jänni jäänud, tuleb ta ikkagi Riigikogu ette. Ja kui mitte ühtegi muud argumenti ei ole, miks ta on toonud Riigikogu ette pooliku või isegi veerandlahenduse, siis tuleb ta ajaloos tagasi Edgar Savisaare silmapaistva kuju juurde. Ma juhin tähelepanu, et see süüdistus ei olnud korrektne. Edgar Savisaar oli majandusminister ajal, kui Riigikogu julges veel vastu võtta otsuseid, mis olid mõneti erinevad valitsusest laekunud eelnõudest. Edgar Savisaare ja majandusministeeriumi esitatud eelnõud ei olnud üldse seda nägu, nagu Riigikogu need vastu võttis. Võib-olla Riigikogu kasutas oma jõudu liiast, aga vähemalt oli see toona selline Riigikogu, kes ei hääletanud valitsusest tulevaid eelnõusid läbi ilma kriitilist analüüsi tegemata ja sellise analüüsi julgust omamata.
Palun kolm lisaminutit!

Esimees Ene Ergma

Kolm lisaminutit.

Kadri Simson

Kriitilist meelt oleks vaja ka praegusele Riigikogule, sh Riigikogu enamusele. Olgem ausad, kuigi kogu see algatus on iseenesest sümpaatne, sest mingil määral üritatakse pisut elektri hinda alandada, aga kriitilisemalt vaadates on see ikkagi totaalne praak. Riigikogu ette on toodud praak, mille kohta isegi IRL-i juhtivpoliitikud Riigikogus on pidanud ütlema, et küll me selle praagi peale esimest lugemist ära parandame. Kujutage nüüd ette, kui sellise praakeelnõuga oleks välja tulnud opositsioon! Te oleksite leidnud kümme põhjust, et see kiiresti menetlusest välja hääletada, et seda mitte mingil juhul peale esimest lugemist parandama asuda.
Konkurentsiamet on saatnud kirja nii majanduskomisjonile, keskkonnaministrile kui ka AS-ile Elering. Amet on juhtinud oma analüüsis tähelepanu sellele, et elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt suureneb toetuse maksmine mitmele taastuvenergia tootjale ning see kasvatab nii makstavate toetuste suurust kui ka tarbijate maksukoormust. Kui me usume seletuskirja, siis me arvame, et elektri hind võiks 0,2 senti alaneda, aga kui me usume Konkurentsiameti analüüsi, siis plaanitav seadus suurendab tarbijate maksukoormust. Kinnitust, et see nii ei ole, me ei saanud.
Minister Parts ütles siin, et Konkurentsiametil on ju võimalik keelduda nende taastuvenergia tasude maksmisest, mis seadusega võivad ka kasvada. Aga kas Konkurentsiamet on senimaani kasutanud oma õigust keelduda? Kas Konkurentsiamet on pannud kahtluse alla Eleringi soovi suurendada võrgutasusid, mis kasvasid eelmisel aastal ja kasvavad ka järgmisel aastal? Kas Konkurentsiamet on kasutanud seda õigust? Kas Konkurentsiamet kasutas talle monopolidevastase seadusega antud õigust pidurdada üle Eesti vee-ettevõtete arvete kasvamist? Vastupidi, ta pigem survestas kogu Eestis tegutsevate vee-ettevõtete teenuste kallinemist. Konkurentsiametile ei tohi jätta suvalist õigust keelduda! See seadus peab olema nii vettpidav, et see ei too kaasa tarbijate maksukoormuse kasvu.
Me loomulikult tuleme majanduskomisjonis valitsusele appi, et neid vigu ja võimalikku hinnatõusu kodutarbijatele ära hoida, aga ma rõhutan veel kord: täna kõne all olev liigutus ei korva ees seisvat elektri hinna tõusu. Sellest ei piisa, et võtta järgmisel aastal Eestilt Euroopa Liidu ja eurotsooni kõige kiirema hinnatõusuga riigi staatus. Sellest ei piisa, et me tõesti järgmine aasta suudaksime elektri hinna tõusu pehmendada. Tuleb minna ka teiste valitsuse käes olevate otsuste kallale. Tuleb alandada ka elektriaktsiisi ja selle nimel me jätkame tööd nii täna, järgmisel nädalal kui ka ülejärgmisel. Selle nimel annan üle ka eelnõu 318 tagasilükkamise ettepaneku ja palun kümme minutit vaheaega, sest siis saame mõelda selle üle ...

Esimees Ene Ergma

Aeg on läbi, aitäh!

Kadri Simson

... et see siin pole piisav lahendus. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud toreda ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning me peame seda ettepanekut hääletama. Kolleeg Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Ma küll oleks aega kokku hoidnud, ma juba kõnetoolis palusin teilt kümme minutit vaheaega.

Esimees Ene Ergma

Kõnetoolist ei saa. Ma pean enne ütlema, et me peame ettepanekut hääletama.

Kadri Simson

Selge, väga kena! Kuna te ütlesite, et me peame ettepanekut hääletama ja juba lasite ka kellal heliseda, siis mina omakorda ütlen, et ma soovin kümme minutit vaheaega enne seda hääletamist. Ma tänan!

Esimees Ene Ergma

Hea meelega. Vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 318 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt ei hääletanud keegi, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 318 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. detsembri kell 17.
Eelnõu 318 esimene lugemine on lõppenud.


7. 19:43 Töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu (320 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud töölepingu seaduse § 177 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti Riigikogu liikme Rein Aidma!

Rein Aidma

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõuga muudetakse töötutoetuse päevamäära alampiiri. Eelnõuga alandatakse töötutoetuse päevamäära alampiiri 50%-st 35%-ni töötasu alammäärast. Töötutoetus tõuseb järgmisel, 2013. aastal 2012. aastaga võrreldes siiski tervelt 1,55-kordseks. Muudatus on vajalik Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulude ümberjagamiseks selliselt, et katta 3,5 miljoni euro suurune tervishoiukulude puudujääk, mis tekkis 2012. aasta oktoobris arstide ja tervishoiutöötajate streigi lõpetamiseks sõlmitud kokkuleppe tõttu. Töötutoetuse päevamäära alampiiri alandamisega saab 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus töötutoetuse eelarvet vähendada 3,5 miljoni euro võrra. Samas on võimalik töötutoetuse päevamäära käesoleva aastaga võrreldes siiski oluliselt suurendada – 65,41 eurost 101,5 euroni. Olgu lisatud, et viimati tõusis töötutoetuse päevamäär 2007. aastal. Ma tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Töötutoetuse suurendamisega on lihtsalt üks häbilugu, võib öelda, et sellega seoses on meil seljataga häbi ajalugu. Me oleme seda nii palju edasi lükanud. Nüüd oli peaaegu kindel, et see on suurenenud pooleni alampalgast, see oli juba eelnõusse sisse kirjutatud, aga nüüd me viimasel hetkel tõmbame selle maha, sest meil on vaja arstide ja õdede palka tõsta, mis on ju tegelikult vale. Selles mõttes, et arstide streigi lõpetamise eelkokkuleppes oli väga täpselt kirjas, et raha nende nõudmiste täitmiseks tuleb haigekassast ja riigieelarvest. Aga praegu lihtsalt kasutatakse seda hetke ära, sest juba ammu on tegelikult tahetud patsientide omaosalust suurendada. Nüüd ei suurendata veel ka töötutoetust lubatud mahus. See, et meedikute palga tõus tuleb töötute arvel, on lubamatu. Miks praegu niimoodi spekuleeritakse? Miks minister ei ütle otse välja, et raha on lihtsalt puudu, töötutoetuse raha tuleb ära võtta ning me pole kunagi tahtnudki töötutoetust tegelikult suurendada?

Rein Aidma

Aitäh! Eks nii on ju öeldudki, et seoses tervishoiutöötajatega sõlmitud kokkuleppega on tarvis leida lisavahendeid, kusjuures ilma selleta, et riigieelarve kulud suureneksid. Ainus võimalus selleks on eelnõus tehtud ettepanek, mis tõepoolest vähendab töötutoetuse kasvu, aga suurendab selle võrra neid kulusid, millega on võimalik katta tervishoiutöötajate palga tõusu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud ettekandja! See on selge, et raha leiti Sotsiaalministeeriumi valdkonnast. Kas oli ka arutlusel, kas või meie komisjonis, et selle raha võiks leida mujalt, näiteks valitsuse reservist?

Rein Aidma

Aitäh! Täpselt niisugust arutelu komisjonis ei olnud, küsimust niimoodi ei püstitatud. Kuid tahan lisada, et kui me oleksime teinud niisuguse otsuse, nagu küsija teatud mõttes tegi, võtta see raha valitsuse reservist, siis see tähendaks ju püsikulude kasvu, mida tuleks ka järgmistel aastatel eelarvest katta. Praegu on valitud siiski see tee, et me lahendame tekkinud olukorra riigieelarves tehtavate sisemiste ümberpaigutustega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu te mainisite, viimati tõsteti töötutoetuse päevamäära 2007. aastal. 2006. aastal oli töötutoetus 25,8 eurot, alates 2007. aastast on see olnud 65,4 eurot. Kas kõik need kuus aastat, mil töötutoetust ei suurendatud, täitis see teie hinnangul oma eesmärki ning aitas töötul kiiresti tööturule naasta või sinna siseneda?

Rein Aidma

Aitäh! See on tõsine küsimus. Teadaolevalt on olukord siiski niisugune, et ka 65 euro suuruse töötu abiraha puhul pöörduvad töötud tööturule tagasi rohkem siis, kui toetuse maksmise aeg hakkab lõppema. See tähendab, et töötutoetuse päevamäära tõstmine (töötutoetus on mõeldud selliseks sotsiaalseks toeks) tööturule tagasipöördumist otseselt nii väga ei toeta. Mistõttu minu hinnangul oleks väga järsk tõstmine, nagu oli planeeritud enne meedikutega sõlmitud kokkulepet, tähendanud seda, et töötu ei ole suurema töötutoetuse puhul enam nii motiveeritud kiirelt tööturule tagasi pöörduma. Lisaks ütlevad kõik ettevõtjad, et meil ei ole häid töötajaid, neid on väga raske leida. Neid kahte asja tuleb vaadata kontekstis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See, et meil ei ole häid töömehi võtta, on valitsusparteide omaenda tegemata töö tagajärg. Me vahepeal ei valmistanud üleüldse töömehi ette, kutseharidus oli täiesti madalseisus. See on vastus eelmise küsimuse lõpule. Aga mul on teile konkreetne küsimus. Vägisi jääb mulje, et te võtate nüüd ühtede inimeste ja just vaesemate inimeste taskust ära viimase kopika ning kasutate seda arstide palga tõstmiseks. Mul on tunne, et sellega Reformierakond tahab nagu näidata näpuga arstide peale: "Töötud, olge pahased, näete, teie raha läheb arstidele!" Sellega te ju suurendate ühiskonnas pingeid ja vihkamist.

Rein Aidma

Aitäh! Lepime kokku, et hinnangud on siiski igaühe enda asi. Ma ei nõustu teie hinnangutega, mis olid teie küsimuse alguses, ega nendega, mis olid küsimuse lõpus. Kuid ma tahan öelda, et me ei võta kelleltki midagi ära. Vastupidi, me suurendame töötutoetust 1,55-kordseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Arutelude käigus on koalitsioonilt kuuldud ka argumenti, et töötutoetus ei peagi olema euroopalikult suur, sest siis istuksid Eesti inimesed lihtsalt kodus, selle asemel et tööle minna. Millisele statistikale need väited toetuvad? Kas teile on teada, mitu töötut ei võta vastu tööpakkumist, kuna töötu abirahaga saab muretult ära elada, ja kuidas jaotub selline suhtumine n-ö geograafiliselt? Kas selliseid juhtumeid on potentsiaalselt rohkem Harjumaal või Lõuna-Eestis?

Rein Aidma

Aitäh! Siin oli koos mitu küsimust. Tõele au andes peab tõdema, et liiga suur töötutoetus ei soodusta tegelikult tööturule tagasipöördumist. See toetus peab olema niisugune, et seda saada ei oleks prestiižne ja inimene oleks huvitatud ka abist, mida töötukassa on suuteline talle pakkuma, et tal oleks kergem tööd leida. Mis puudutab regionaalseid erinevusi, siis mul ei ole käepärast täpset statistikat, aga loomulikult on Tallinn oma ettevõtluskeskkonnaga palju atraktiivsem kui Kagu-Eesti või Ida-Virumaa. Regionaalsed erinevused on paraku olemas. Me oleme olukorras, kus keskmine tööpuudus on küll tublisti vähenenud, aga peab tunnistama, et regionaalsed erinevused on päris suured. Kuigi ka näiteks Ida-Virumaal ei ületa töötuse määr (seal on see üks suuremaid) 12%.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Austatud eelnõu ettekandja ja üks algataja! Eelnõu on esitanud Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Kas te olite selle eelnõu tegemise ajal teadlikud, et 23. aprillil 2008 kirjutati alla üks delegatsioonide kokkulepe? Sellele kirjutasid alla Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja kaks ministrit. Kas eelnõu algatajad olid teadlikud, et te rikute selle aasta oktoobris sõlmitud kokkuleppe täitmiseks või väidetavalt selle täitmiseks ühte teist kokkulepet?

Rein Aidma

Aitäh! Olen teadlik ja seda ka komisjonis arutati, aga ei ole minu asi siin praegu komisjoni tööst rääkida. Ma saan kommenteerida kahetiselt. Esiteks, kuna 2013. aasta riigieelarve on eelnõu kohaselt umbes 200 miljoni euroga miinuses, siis ei olnud võimalik katta neid uusi kulutusi riigieelarve kulupoolelt. Teiseks, 2008. aastal, kui see kokkulepe sõlmiti, valitses veel selline roosa ja ülimalt optimistlik arvamus, et eelarve tulud suurenevad ka tulevikus. Vahepeal on olukord muutunud ehk me oleme sunnitud minema nüüd seda teed, selleks et leida raha teie mainitud leppe osalise täitmise katteks. Veel kord ütlen, et me suurendame töötutoetuse ikkagi 1,55-kordseks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Kehtiva seaduse alusel määratakse töötutoetuse päevamäär igaks eelarveaastaks koos riigieelarvega. Nüüd tuleb uus süsteem paika panna ja arutatav muudatus seob töötutoetuse suuruse töötasu alammääraga. Ma tahan selgitust, miks on selline ümberkorraldus vajalik.

Rein Aidma

Aitäh! Ma kordan oma varasemaid vastuseid. Muutus on ainult arvuline. Töötutoetust suurendatakse 35%-ni alampalgast, mitte 50%-ni. See tähendab, et see muudatus riigieelarve seaduses tehakse ja koos sellega tekib rahaline kate.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Mul oli plaanis esitada küll teine küsimus, aga mulle jäi kõrva, et te ütlesite, et töötutoetuse saamine ei pea olema prestiižne. Seetõttu küsin: kas teie arvates oleks prestiižne saada töötutoetust summas 145 eurot?

Rein Aidma

Aitäh! See on indiviiditi või isikuti vaadates väga erinev. Loomulikult, töötu staatus ei peaks olema selles mõttes prestiižne. Me saame prognoosida, et töötutoetus küll kasvab, aga mitte sel määral, et see oleks atraktiivne. Ma veel kord ütlen, et atraktiivne peab olema töölkäimine.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui arstid streikisid, siis samal ajal oleksid võinud streikida ka ekskavaatorijuhid, kassapidajad või kes iganes, sest sotsiaalsed pinged ühiskonnas on ju üsna suured. Aga teised seda ei julgenud. Arstid julgesid, sest nad ei kartnud oma töökohta kaotada, kuna meil on arstide defitsiit. Nüüd võeti töötutoetuse lubatud kasvust raha ja anti meedikutele. Aga töötud ei karda ka mitte midagi, nad ei karda midagi kaotada. Nad võivad ka korraldada igasuguseid aktsioone, teha mida iganes ning siis tekib vajadus toetuse lubatud tõus taastada. Kas see raha võetakse siis jälle sama ministeeriumi haldusalast? Kas siis minnakse juba toetuste kallale? Kui tekib probleem töötutega, kust see raha siis võetakse?

Rein Aidma

Aitäh! Küsimuse püstitus ütleb väga selgelt ka minu vastuse ette ära: ükski streik ei too riigikassasse ühtegi eurosenti juurde.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma tuletan veel kord meelde streiki ja seda, kuidas Pevkur ütles, et tuleb töötutoetuse raha ära võtta. Arstide liidu peasekretär nimetas ministri põhjendust töötutoetuse vähendamise kohta otseselt valeks. Vale on see tõesti mitmes mõttes. Me ütleme, et võtame selle raha arstide palgaks. Aga milleks see raha tegelikult läheb peale arstide ja õdede palga? Väga paljuks muuks. See läheb ka kiirabitöötajate palga tõusuks, viljatusravi ja rahvatervise ennetusstrateegia jaoks, ravikindlustamata isikute heaks jne. See tõestab veel kord, et raha oli lihtsalt vaja ära võtta ja leiti, et võetakse sealt. Muu jutt on aga vaid ettekääne. Millal tõuseb töötutoetus pooleni alampalgast? Eelmine kord lükati seda edasi, seekord pole seda isegi edasi lükatud.

Rein Aidma

Aitäh! Oleks hea, kui ma teaksin täpset vastust. Võib-olla 2014. aasta eelarve tuleb natuke leebem ehk kulude ja tulude pool saavad rohkem teineteisele lähemale. Aga praegu tuldi meditsiinitöötajatele vastu sellises ulatuses, mis on meile jõukohane. See on maksimum, mida me oleme võimelised tegema. Kuid me saame seda teha ainult selle hinnaga, et töötutoetus ei suurene tõepoolest mitte nii palju, nagu esialgu oli plaanis, vaid ainult 1,55 korda. Aga see siiski suureneb ja märgatavalt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Meedias on olnud väiteid, et seda eelnõu on vaja ainult seetõttu, et residentide ja kiirabiautojuhtide palka tõsta. Eelnõu seletuskirjas on öeldud (Marika siin juba rääkis sellest), et raha läheb ikka mujale ka. Mulle jäi silma see 141 480 eurot, mis läheb rahvatervise ennetusstrateegia heaks. Äkki olete nõus natuke lähemalt seletama, kuhu see summa konkreetselt läheb ja mis sellega peale hakatakse?

Rein Aidma

Aitäh! Ma ei ole ennast nii täpselt sellega kurssi viinud, aga niimoodi tervishoiutöötajatega tõepoolest kokku lepiti, et nende 3,5 miljoni euro seest leitakse ka summa rahvatervise ennetusstrateegia väljatöötamiseks. See on meie põhimõte, et me püüame terviseprobleeme ära hoida, selleks et arstide töö maht muutuks pisut väiksemaks. Me püüame võidelda pigem põhjuste kui tagajärgedega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! 2008. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu uue töölepingu seaduse. Sellega seoses muudeti ka tööturuteenuste ja -toetuste seadust, millega kehtestati, et töötutoetuse päevamäär tõuseb 50%-ni töötasu alammäärast. Tolleaegse seletuskirja kohaselt oli töötutoetuse suurenemine vajalik selleks, et töötul oleks võimalik katta tööotsinguga kaasnevaid lisakulusid ja aktiivselt tööd otsida. Kui palju halvenevad käesoleva muudatuse tõttu töötu võimalused tööd leida?

Rein Aidma

Aitäh! Alustan vastamist ikka ja jälle sellest, et me ei vähenda mitte midagi, me suurendame, kuid me ei suurenda nii palju, et see ei oleks meile jõukohane. Selle suurendamise tulemusel töötu tööotsingute võimalused ikkagi paranevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea algatajate esindaja! Ma kordan oma hea kolleegi Kalev Kallo küsimust, millele te tegelikult ei vastanud. Mitmed teie erakonnakaaslased ja koalitsioonikaaslased on sõna võtnud sel teemal, et töötutoetus ei peagi olema euroopalikult suur, sest siis inimesed valivad hoopis kodusoleku ega lähegi tööle. Kui te seesugust infot jagate, peaksite tuginema mingisugusele statistikale. Millisele statistikale need väited toetuvad? Kas teile on teada, mitu töötut ei võta vastu tööpakkumist, kuna abirahaga saab muretult ära elada?

Rein Aidma

Aitäh! Osalt oli, lugupeetud küsija, sinu küsimuses vastus juba sees. Selge on see, et mida suurem on töötutoetus, seda väiksem on motiiv tööturule tagasi pöörduda. Selle kohta on statistikat tehtud nii töötukassas kui ka Statistikaametis. Täpsemad arvud ei ole mul siin käepärast. Aga ka Riigikontrolli töötute tööturule tagasipöördumise ülevaates kinnitatakse nendele andmetele toetudes, et töötu eelistab jääda koduseks, kuni talle töötutoetus tagatud on, alles selle lõppemise eel hakkab ta aktiivsemalt otsima tööturule tagasipöördumise võimalusi. Nii see ongi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Vastasite minu eelmisele küsimusele, et see toetus suureneb kõvasti. Tegelikult suureneb see vähem, kui võiks. See on sama trikk, nagu te tegite pensionidega: tõstsite 5%, aga oleks võinud tõsta 6,5%. Kui nüüd see suur ja õnnistatud tõus toimub, siis hakkab see raha, millega inimene peab kuus ära elama, olema 101,5 eurot. Mis te arvate, kas inimene tuleb selle rahaga toime, kui tal tööd ei ole?

Rein Aidma

Aitäh! Pensionid tõusevad just nii palju, kui on varem kokku lepitud. Seda ei tehta mitte ühe aasta kaupa, vaid viie aasta arvestuses. Seda esiteks. Teiseks, töötul on tegelikult veel mitmeid võimalusi saada tuge, kui ta on aktiivne ja tahab töötu staatusest võimalikult ruttu vabaneda, saades töövõtjaks. Riik pakub siin toetusi, koolitusi, sõidukulude tasumist, kui on vaja sõita näiteks õppekeskusesse. Ka omavalitsustel on õigus töötuid toetada. Lisaks, kui töötukassa saadab töötu tööle mingile sotsiaalsele töökohale, siis ka sealt saab ta ju lisatoetust. Neid võimalusi on tegelikult rohkem, aga küsimus on just inimese enda aktiivsuses, et ta neid võimalusi kasutaks eelkõige eesmärgiga tööle tagasi saada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et te olete selle eelnõu üks autoritest. Sellepärast ei saanud ma hästi aru sellest, kui te kolleeg Mustale vastasite, et te rahvatervise ennetusstrateegiaga päris kursis ei ole. Aga see selleks. Teatavasti, kui 2008. aastal võeti vastu töölepingu seadus, kus paljud paragrahvid muudeti töötajate suhtes ebasõbralikuks, siis jäi lootuskiir, et 2010. aastal tõuseb töötutoetuse päevamäär 50%-ni töötasu alammäärast. Tõus lükati edasi 2013. aastasse, sest majanduskriis nõudis oma. Nüüd on kriis väidetavalt läbi, nagu räägitakse, aga töötutoetust vähendatakse sellegipoolest. Kuidas on see võimalik, et paranevates majandustingimustes tuleb ikka üht valdkonda rahastada teise arvel?

Rein Aidma

Aitäh! Riigieelarves on tulude ja kulude pool. Kahjuks on ka 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus kulude pool suurem kui tulude pool. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab töötuid, siis ütlen veel kord, et neilt ei võeta midagi ära, vaid neile antakse juurde. Aga paljud pangaanalüütikud, tööturuanalüütikud jt on sedastanud, et kriis on küll leevenenud, aga ei ole kaugeltki veel möödas. See tähendab, et me ei saa kindlasti minna suurte lubaduste ja tõstmiste teed, mistõttu peame leppima olukorraga, kus me suurendame töötutoetust just nii palju, kui me seda suudame ja kui palju on seda praktiline teha, aga mitte rohkem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Helmen Kütt, teine küsimus!

Helmen Kütt

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tahan ma muidugi väga kiita valitsust, sest esimeses 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõus, mis siia saali tuli, oli töötutoetuse suurus 145 eurot. Valitsus ilmselt ei saanud siis veel aru, et roosamanna aeg on ümber. Aga küsimus on mul teile ja Reet Roosile, keda te ilmselt siin esindate, selles mõttes, et teie kahekesi olete eelnõu ette valmistanud. Kas te teate, kui pikalt seda toetust makstakse? Te räägite töötutoetusest nagu millestki, mida inimene saab pikki aastaid. Kui pikalt tegelikult makstakse Eesti riigis toetust töötule, kellel on õigus töötutoetust saada? Kui pikk see aeg on?

Rein Aidma

Aitäh küsimuse eest! See sõltub ikkagi sellest, kui pikk on olnud inimese töötamise aeg ja millal ta on töötuna arvele võetud. Eelmise 12 kuu jooksul peab inimene olema olnud tööga hõivatud vähemalt 180 päeva. Aga kordan veel kord, et töötutoetus ei ole mitte ainus toetus, mida töötu võib saada. Töötutoetus määratakse kuni 270 päevaks. See on see aeg, mille jooksul inimene peab jõudma ennast taastada, et tööturule tagasi tulla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Teie vastus eelmisele küsimusele näitas, et te ei ole selle teemaga väga hästi kursis. Aga küsin ma teist asja. Väidetavalt on 3,5 miljonit eurot see summa, mida on vaja arstide palga tõstmiseks. Samas leiame siit eelnõust, et veerand miljonit eurot on ette nähtud viljatusraviks ja rahvatervise ennetusstrateegiale, mille kohta te andsite selgitusi, miks seda vaja on. Aga Sotsiaalministeeriumis töötatakse välja mustmiljon rohelist raamatut ja ka rahvatervise arengukava. Kas te, palun, saate meid valgustada ja öelda, mis on vahet rahvatervise ennetusstrateegial ja rahvatervise arengukaval?

Rein Aidma

Aitäh! Kava on pikemaajaline dokument. Strateegias on kirjas konkreetsed tegevused ja rahaline kate.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite statistikat (mis statistika see täpselt on, seda ei suutnud te kahjuks öelda), mis näitab, et töötutoetuse maksmine pärsib inimeste tagasipöördumist tööturule. Minul on teistsugused statistilised andmed, mis näitavad, et viimastel aastatel on töötute seas plahvatuslikult suurenenud pikaajaliste töötute osakaal. Praeguse seisuga on pikaajalisi töötuid üle poole kõikidest töötutest. Kas te oma loogikat järgides võite öelda, et praegu Eestis töötutele makstavad toetused on liiga suured?

Rein Aidma

Aitäh! Ei ole suured. Sellepärast me neid ka suurendame.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te ütlete, et on suur heategu, et seda toetust kas või natukenegi suurendati. Mina ütlen selle peale, et kui lubati mingisugune kindel summa, aga kätte anti sellest pool, siis on see sulaselge petmine, mitte heategu. Ma usun, et kui töötute käest küsida, siis ütlevad nad täpselt sama. Aga kui töötud on – küll mitte vabatahtlikult – toetanud tervishoiusüsteemi, siis järsku võiks tervishoiusüsteem ka neid toetada, nii nagu Tallinn näiteks toetab töötute hambaravi? Riik võiks ju sama teha. Kui ta on töötutelt midagi ära võtnud, siis võiks midagi muud asemele anda, et asi oleks natukene õiglasem. Praegu, ma usun, ei tunne töötud ennast mitte ainult petetuna, vaid ka röövituna.

Rein Aidma

Aitäh! Ma ei nõustu niisugustes süngetes toonides hinnanguga. Veel kord ütlen, et me töötutoetust suurendame. Mis puudutab muid variante, siis kõik sõltub rahalistest võimalustest ja ainult nendest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on samuti küsimus statistika kohta. Statistika andmetel maksis eelmisel, 2011. aastal 30 päeva minimaalne toidukorv ühe liikmega leibkonnas 85,1 eurot. Töötutoetus hakkab järgmisel aastal olema 101,5 eurot. Niisiis jääb söögist üle 16,4 eurot. Kui me vaatame veel selle ja tuleva aasta hinnatõusu, siis selgub, et tegelikult ei jää alles isegi seda 16 eurot. Te just rääkisite, et töötu saab seda toetust 180 päeva. Mida inimene siis peab peale hakkama, kui töökohti ei ole?

Rein Aidma

Aitäh! Ma korrigeerin, et 180 päeva pidi ta olema viimase 12 kuu jooksul töötanud, toetust saab ta siiski kuni 270 päeva. Kuid töötu sissetulek võib lisaks töötutoetusele koosneda veel paljust muust. Näiteks, töötukassast makstav stipendium, sõidu- ja majutustoetus. Ma juba natukene sellest rääkisin. Tasu avaliku töö tegemise eest, kui Eesti Töötukassa on suunanud töötu seda tööd tegema, kohaliku omavalitsuse makstavad toimetulekutoetused, riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad peretoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, elatis, mida makstakse töötu lapsele, elatisabi seaduse alusel makstav elatisabi, ametiühingute ja vabatahtlike töötukassade makstavad toetused – need kõik ju summeeruvad, kui inimene on natukenegi aktiivne ja püüab oma olukorda ise parandada. Nii et ei ole vaja vaadata ainult seda, mis minimaalse toidukorvi maksumusest üle jääb. Inimene peab ise aktiivne olema, siis on ka sissetulek suurem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Minu hinnangul on teie paar viimast vastust, mis on käinud konkreetselt eelnõu sisu kohta, ikka päris rappa läinud. Ma pean silmas vastuseid Helmen Küti ja Yana Toomi küsimusele. Sellepärast ei küsi ma täpselt eelnõu sätete kohta, vaid veidi laiemalt. Ma alustan sellest, et ma olen nõus Heimar Lengiga. Ta ütles, et kui võetakse ära raha, mis oli lubatud töötutele, et maksta see meditsiinitöötajate palkadeks, siis see kindlasti süvendab ühiskonnas lõhet, mitte ei aita seda vähendada. Mis te isiklikult arvate, kui arstid ja teised meditsiinitöötajad oleksid teadnud, et üks osa nende palgatõusust tuleb töötutoetuse arvel, kas nad oleksid selle kokkuleppega nõus olnud ja sellega kaasa tulnud?

Rein Aidma

Aitäh! Ma ei olnud nende läbirääkimiste juures. Seda esiteks. Teiseks väidan ma, et kui meditsiinitöötajatega lepiti kokku, et teatud tasusid tõstetakse, siis loomulikult tuleb riigil leida sellele kate. Aga veel kord ütlen, et seda ei tohi teha riigieelarve defitsiiti suurendades.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Pakute nüüd 50% asemel 35% töötasu alammäärast. Seoses sellega on mul küsimus: millistele analüüsidele tuginedes otsustasite, et õige on just 35%?

Rein Aidma

Aitäh! Töötutoetuse sellise suuruse puhul on võimalik katta Sotsiaalministeeriumi haldusalas täiendavalt tekkinud kulunõue.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma vaatan seda eelnõu ja mul tekib kahtlus, kas valitsus ei ole töötukassa muutnud valitsuse reservfondiks, kust on hea esimesel võimalusel raha võtta nende kulude katteks, mis on kusagil kokku lepitud. Võib-olla järgnevad sellele veel järgmised taotlused ning töötukassast hakatakse ka riigieelarves ettenähtud kulutusi finantseerima. Kas töötukassa ikka on valitsuse reservfond?

Rein Aidma

Ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas seisab, et seaduse rakendamisega seotud kulusid on arvestatud selle eeldusega, et iga päev saab toetust 7341 töötut. Miks on aluseks võetud selline arv? Teiseks, kas teile on teada, kui palju näiteks selle aasta üheksa kuu jooksul summaarselt töötutoetust maksti?

Rein Aidma

Aitäh küsimuse eest! 2012. aasta riigieelarves on töötuse probleemi leevendamiseks ette nähtud ca 146 miljonit eurot, kui ma õigesti mäletan. See on kogu aasta kohta. Kui palju sellest on juba välja makstud, selle kohta jään ma vastuse võlgu. Seda peab täpsustama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan väga hästi aru, et meedikute palga tõstmiseks on vaja eelarvest kuskilt raha leida. Valitsuskoalitsioon on pikemalt otsimata otsustanud võtta selle summa töötutele mõeldud rahast, selle asemel et leida teisi võimalusi ja kasutada selleks näiteks poliitilist katuseraha. See jääb koalitsiooni liikmete südametunnistusele. Aga kas me võiksime kokku leppida, et te ei kasutaks sellist demagoogiat, nagu me oleme täna teie suust kuulnud, et töötu abiraha tõstmine 50%-le alampalgast kuidagi pärsib töötute tagasipöördumist tööturule? Rääkimata juttudest, et töötud on liiga laisad, et tööd otsida jne. Kui on vaja eelarvest raha leida, siis see on teie valik, see jääb teie südametunnistusele, aga ma jätaksin selle ...

Esimees Ene Ergma

Palun küsimust!

Jevgeni Ossinovski

... demagoogilise osa sealt ära. Mis te arvate?

Rein Aidma

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole seda meelt, et kõik töötud on laisad. Ma ei ole ka niimoodi väitnud. Kuid fakt on, et töötu staatus ei ole enamikule siiski väljapääs, inimesed tahavad olla ja peavadki olema motiveeritud, et tööturule tagasi tulla. Kui keegi soovib niisama suurt töötutoetust, nagu see on näiteks Põhjamaades (ma mõtlen muidugi protsentuaalselt), siis tuleb arvestada, et ka seal on see tagasilöögi andnud, just töötu staatusest väljatulemise motiivi leidmisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mis te arvate, kas sellist olukorda nähti ette juba siis, kui töötukassa raha konsolideeriti riigikassasse? Ikkagi otsustati minna kõige nõrgemate kallale, selle asemel et asuda näiteks maksuameti tööd efektiivistama. Teame ometi kõik, et suur hulk maksuraha jääb riigil saamata. Kas see võib nii olla, nagu ma välja pakkusin?

Rein Aidma

Aitäh! Kindlasti ei saanud sellel ajal, kui töötukassa varad konsolideeriti, seda küsimuse püstitust sellisel kujul olla. Aga kindel on, et töötusega võitlemiseks on tarvis kuulata ka tööandjaid. Kahjuks väidavad tööandjad kindlalt, et neil on väga raske leida häid töövõtjaid. Samas kurdavad nad selle üle, et ettevõtete puhul, kes on majanduslikes raskustes ja maksuameti pihtide vahel, ei ole riik teinud midagi rohkem kui seda, et on püüdnud maksud kätte saada ka seal, kus on veel teatud vajakajäämisi. Seda on tehtud nii riigipiiril kui ka mujal. Ma julgen väita, et Eesti maksusüsteem tervikuna on oma lihtsuse tõttu kergesti administreeritav ja me ei ole Euroopa keskmisest sugugi kehvemad maksukogujad.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Rohkem küsimusi ei ole. Kutsun ettekandjaks kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna. Palun!

Margus Tsahkna

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon algatasid 7. novembril töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seaduse eelnõu. Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni, kes arutas eelnõu enne esimest lugemist kolmel istungil: 12. novembril, 22. novembril ja 30. novembril.
22. novembril kutsus sotsiaalkomisjon oma istungile Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe, TALO juhatuse esimehe ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja. 30. novembril ehk täna määrati sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, mis oli tingitud Riigikogu töökorraldusest ehk sellest, et esimene lugemine toimub täna.
Vabariigi Valitsus toetas seda eelnõu oma 15. novembri istungil.
Sotsiaalkomisjon otsustas esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatused on normitehnilised, mitte sisulised. Käesolevas, muudetud kujul esitatud eelnõus on muudetud pealkirja ning jäetud välja viide konkreetsele seaduspunktile. Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja § 35 punkti 3 kohaselt ei märgita seaduse muutmise seaduse eelnõu pealkirjas seaduse muudetavaid struktuuriosi. Võrreldes algse eelnõuga on muutunud töölepingu seaduse avaldamismärge. Jõustumata muudatuse muutmise puhul esitatakse avaldamismärkena muutmissätet sisaldava seaduse avaldamismärge, praegusel juhul töölepingu seaduse algteksti avaldamismärge: RT I, 2009, 5, 35. Õigusselguse huvides on täpsustatud eelnõu § 1 teksti ja viidatud sisuliselt muudetavale seadusele ning sellele sättele.
Sotsiaalkomisjon otsustas oma 12. novembri istungil saata eelnõu 320 täiskogusse esimesele lugemisele muudetud kujul ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. detsember kell 12. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Palun küsimus kolleeg Aivar Riisalult!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et selle eelnõu puhul on üle pika aja tegemist sellise murrangulise esemega, mille on välja töötanud IRL-i fraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon koos. Kuna põhiettekandja jäi vastustega vahel päris hätta (ma mõistan teda, sest ta on täiesti normaalne mees ega peaks iga päev sotsiaalprobleemidega tegelema), siis küsin ma sinu, sotsiaalkomisjoni aktivisti käest: kas te ise olete põhimõtteliselt selle eelnõuga rahul ja leiate, et see ongi võluvits, mis aitab meil, nagu öeldakse, sotsiaalprobleemide lahendamise abil elus edasi minna? Kui Riigikokku on tulnud ikkagi valitsuskoalitsioonis laiapõhjaliselt koostatud eelnõu, siis peab see olema midagi väga head. Või eksin ma?

Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Siin oli koos mitu asja. Esiteks, ma ei ole sotsiaalkomisjoni aktivist, vaid sotsiaalkomisjoni esimees. Teiseks, eelkõneleja on sotsiaalvaldkonnas väga pädev. Ma arvan, et tema vastused olid väga head, võrreldes küsimustega. Selle eest tahan ma teda kiita. Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis ma arvan tõepoolest seda, mida ka eelkõneleja ütles, et töötutoetuse suurenemine on märkimisväärne. Me räägime töötutoetuse 60%-lisest suurenemisest. Kui me vaatame teisi valdkondi järgmise aasta riigieelarves – lapsetoetust, ka üldist palga- ja pensionitõusu –, siis nii suurt tõusu ei ole ette nähtud mitte üheski teises valdkonnas. Sellega annab Riigikogu, kes menetleb järgmise aasta riigieelarvet, kindlasti väga positiivse sõnumi, et ka edaspidi pööratakse töötutele inimestele tähelepanu. Ma tuletan meelde, et töötutoetust makstakse ka peale seda, kui teised tööturutoetused ja töötukassa makstavad hüvitised enam ei kehti, selles mõttes, et seda toetust makstakse ka pikemaajalistele töötutele. Töötutoetus on järgmisest aastast 101,5 eurot kuus. See on märkimisväärne tõus. Praegu on see toetus 65 eurot.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud sotsiaalkomisjoni aktivistist esimees! Mul on küsimus selle seaduseelnõu sünni kohta. Nimelt, nagu ma aru saan, korrigeerib see valitsusest tulnud riigieelarvet ja ministri sõlmitud töötutoetuse suurendamise kokkulepet, korrigeerides seda väiksemaks. Miks ei saanud see eelnõu tulla valitsusest? Kas selle tõttu, et minister on ennast sidunud teistsuguse kokkuleppega ja tahab oma nägu säilitada ning kaks erakonda võtavad nüüd vastutuse enda peale? Või sellepärast, et tegelikult saaks arstidele antud lubadusi täita ka näiteks haigekassa jaotamata kasumi arvel, ei olekski vaja võtta seda raha töötutoetusest?

Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et te olete ennast kurssi viinud sellega, kuidas Eesti Vabariigis meditsiini rahastatakse. Kokkulepe meditsiinitöötajatega kätkeb kahte osa. Üks osa puudutab haigekassa rahastatavaid teenuseid ja komponente. Teine osa, mis on seotud selle eelnõuga, on see, mida teeb riik riigieelarve kaudu: see puudutab residentarstide töötasustamist ja samuti kiirabitöötajate tasustamist. See toimub riigieelarvest. Just nimelt selle osa, mis on seotud palgatõusu ja residentide tööajaga, me katame riigieelarvest. Mis puudutab seda, mille pärast kaks fraktsiooni selle eelnõu algatasid, siis arstide streik ja läbirääkimised toimusid olukorras, kus Vabariigi Valitsus oli riigieelarve Riigikogule arutamiseks juba esitanud. Ka teie olete siin korduvalt kutsunud Riigikogu üles mitte olema kummitempel. Ma arvan, et kui otsustatakse seda eelnõu toetada, et teha poliitilisi valikuid residentidele ja kiirabitöötajatele palgaraha leidmiseks, siis siin näitab Riigikogu selgelt oma poliitilist tahet.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Töötukassa raha on ette nähtud tegelikult töötute jaoks, mitte residentarstide, kiirabitöötajate ja teiste palga tõstmiseks. Kas siin ei ole tegemist sellise mitte just kõige ausama mänguga? Kui töötukassa rahast finantseeritakse neid valdkondi, siis see ei ole tegelikult eesmärgipärane tegevus. Kas töötukassa nõukogu on nõus sellega, et töötukassa raha sellisel otstarbel kasutatakse?

Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma soovitan viia ennast selle valdkonnaga rohkem kurssi. Tegu on otse riigieelarvest makstavate summadega. See ei puuduta töötukassasse töötuskindlustusmaksest kogutavaid summasid ega selles mõttes üldse töötukassa tegevust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Eelmine ettekandja viitas põhjalikele uuringutele, mille kohaselt 50%-line töötu abiraha määr, võrreldes teie või kahe fraktsiooni pakutud 35%-lise määraga, demotiveeriks töötajaid tööturule naasma. Eeldatavasti tutvustas algataja esindaja neid uuringuid ka komisjonis. Kas komisjonis oli juttu, kui palju võiks umbes olla aastas töötajaid, kes 50%-lise määra puhul ei tunneks endas motivatsiooni tööturule naasta, aga 35%-lise määra puhul tunnevad? Kas te arutasite, kas see 35%-line määr on optimaalne või oleks töötute motiveerimise seisukohalt mingisugune muu määr äkki veel parem?

Margus Tsahkna

Aitäh! Tõsi see on, et töötu abiraha ei tohi kujuneda selliseks sissetulekuallikaks, et inimene saaks selle rahaga hakkama ja tal kaoks motivatsioon edaspidi tööd otsida. Kindlasti ei ole ka see 145 eurot kuus, mis oli valitsuse algne plaan, selline summa, millega inimesed kergesti hakkama saaksid. Aga meie praegused valikuvõimalused on sellised. Võrreldes teiste toetuste, palkade ja pensionide tõusuga, mida ma siin juba mainisin, on ka 60%-line töötu abiraha tõus märkimisväärne. Kuid konkreetseid uuringuid me sotsiaalkomisjoni istungil ei arutanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea komisjoni esimees! Lähen sarnase teemaga edasi. Te olete komisjonis kindlasti juba eelnevalt ja ka seda eelnõu ette valmistades arutanud, mis on töötutoetuse eesmärk. Kas eesmärk on hoida inimest võimalikult väikese summa abil elus võimalikult lühikest aega, et ta läheks kiiremini tööturule, nagu te siin sütitavalt rääkisite, või anda talle mingisugune inimväärikas taust mingiks raskeks perioodiks elus, et ta ei heituks? Või on teil mingid muud andmed, mis töötutoetuse eesmärk on ja kuidas me saame hoida inimesi heitumast?

Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Nagu te ise väga hästi teate, inimest hoiab ühiskonnas väärikalt aktiivsel positsioonil see, kui tal on töö. Töö kaudu tekib eneseteostus ja töö eest saadava sissetuleku abil võimalus oma lähedaste eest hoolitseda. Kindlasti ei ole praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärk hoida inimesi pikalt töötuna. Vastupidi, me oleme märkimisväärselt suutnud meid kriisi ajal tabanud töötuse määra alandada. Pikaajaliste töötutega tegelemine on meie prioriteet selles mõttes, et me soovime, et need inimesed naaseksid tööturule. Töötuks olemine ei tohi Eesti Vabariigis kunagi kujuneda staatuseks iseeneses, vaid neid inimesi peab maksimaalselt aitama ja neis peab tekitama motivatsiooni, et nad tuleksid tagasi tööturule.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Need on kuldsed sõnad, mida te siin lausute. Aga kahjuks jääb see kõik ainult sõnade tasemele, sest tegusid ei ole ka luubiga vaadates näha. Töötutoetuse tõusu on oodatud juba 2009. aastast, kui jõustus uus töölepingu seadus. Eelnõuga 320 sööb valitsus jälle oma lubadusi ega tõsta töötutoetust varem lubatud tasemele. Kuidas te ikkagi sellist käitumist kommenteerite? Mina sellest küll aru ei saa.

Margus Tsahkna

Hea küsija! Ma soovitan tutvuda kõigile kättesaadavate andmetega selle kohta, milliseks on kujunenud olukord tööturul ja milline oli see mõni aasta tagasi. Koos teiega, head kolleegid, oleme siin arutanud mitmeid seadusmuudatusi, mis on andnud töötukassale palju paremaid ja paindlikumaid võimalusi võtta aktiivseid tööturumeetmeid. Siin oleme saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Ma tuletan veel kord meelde, et töötutoetus tõuseb 60%: 65 eurolt 101,5 eurole. See on märkimisväärne tõus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Sven Mikser, teine küsimus!

Sven Mikser

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsin teilt sel hilisevõitu tunnil igaks juhuks veel täpsustuseks üle. Kas ma mõistsin teid õigesti, et teie nagu ka mina ei nõustu algatajate esindaja seisukohaga, et 145 eurot ehk esialgu kokkulepitud määr tagaks töötutele sedavõrd mugava äraelamise, et nad ei tunnegi endas motivatsiooni üritada tööturule naasta? Kas ma mõistsin teid õigesti?

Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ei, te ei mõistnud mind õigesti. Küll aga tahan ma öelda, et töötu olemine ei tohi olla inimesele mugav. See peab olema selline olukord, kus inimene pidevalt otsib tööd. Just nimelt sellele tegevusele peab riik panustama ja me oleme seda ka teinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Margus Tsahkna! Väga paljud pered, kus üks-kaks pereliiget on töötud ja sõltuvad töötutoetusest, saavad ka toimetulekutoetust, sest, nagu te väga õigesti mainisite, töötutoetus ei võimalda normaalselt ära elada. Tuleval aastal toimetulekutoetuseks ettenähtud raha vähendatakse, põhjendades seda sellega, et valitsus plaanib töötutoetust suurendada. Teie nüüd seda suurendamist kärbite. Kui vähendatakse töötutoetust, siis peaks loogiliselt võttes toimetulekutoetuse vajadus ju kasvama. Kas ka selle peale on mõeldud? Kas tuleb siis kuskilt muudatusettepanek, et järgmisel aastal on vaja suurendada kulutusi toimetulekutoetuse maksmiseks, sest töötutoetus kasvab vähem, kui esialgu lubati?

Margus Tsahkna

Aitäh! Sellist seost ei ole välja toodud. Aga toimetulekutoetuse raha on riigieelarves arvestuslik. Me oleme selle määra fikseerinud. Kõik inimesed, kes taotlevad toimetulekutoetust ja vastavad nendele nõuetele, saavad toimetulekutoetust ka järgmisel aastal. Selles võite kindel olla.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja, ma palun siiralt vabandust! Mulle ei tulnud meelde, et sa oled sotsiaalkomisjoni esimees. Igal juhul oled sa ju sotsiaalsete õiguste eest võitlemise aktivist ja ka sotsiaalkomisjoni esimees. Kui Eestis oli kõige kuumem buum, siis oli Eestis umbes 19 000 töötut, kes ei kavatsenudki tööle minna. Täna räägime töötutoetuse, ütleme, vähendamisest, mis ilmselt on valitsusele ebamugava otsusena surutud teie teha. Kas sa tunned mõnda inimest, kes on töötu ja saab seda toetust, ning kas sa tead kedagi, kes suudab selle rahaga kuidagiviisi ära elada?

Margus Tsahkna

Aitäh! Jah, ma tean päris mitut inimest, kes saavad töötutoetust. Ma tean ka seda, et nad tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Töö on inimestele tegelik väljapääs. Ma arvan, et see ongi see sõnum.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kolleeg Priit Toobal küsis eelkõnelejalt analoogse küsimuse. Ma küsin nüüd teie käest, kuna ta vastust ei saanud. Kui valitsus leppis meditsiinitöötajatega kokku palgatõusu, siis ei öelnud ta, millisest allikast see palgatõus tuleb. Me praegu teame, et see tuleb töötute arvel. Mis te arvate, kas meditsiinitöötajad oleksid olnud nõus sellega, et nende töötasu tõus tuleb töötute arvel?

Margus Tsahkna

Hea küsija! Ma arvan, et seda tuleb küsida meditsiinitöötajate käest.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea komisjoni esimees! Te lugesite meile võidukalt ette pika loetelu nendest asjadest, mis 2013. aasta eelarves kõik kirjas on. Eelarve on aga ka põhjus, miks me siin kõiki eelnõusid nii põhjalikult menetleme. Te tõite õilsa eesmärgina välja järgmise aasta lapsetoetuse tõusu. Kui palju peab veel töötutoetust vähendama, kui lapsetoetusele pannakse 9 eurot 95 senti juurde?

Margus Tsahkna

Aitäh! Seda eelnõu arutades me sotsiaalkomisjonis selliseid arvutusi ei teinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kui lubatud 145 eurost kuus jäi järele 101 eurot, siis selle tulemusena vabanes 3,5 miljonit eurot. Kuidas on sellega seotud viljatusravi hüvitamine?

Margus Tsahkna

Aitäh! Selles nimekirjas, mis on lisatud seletuskirja, on nimetatud kõik need meditsiinitöötajad, keda rahastatakse riigieelarvest. Nad on toodud seletuskirjas konkreetselt välja. Need on meditsiinitöötajad, kes on selle teemaga konkreetselt seotud, ehk need, keda rahastatakse otse riigieelarvest. Teisi rahastab haigekassa. See loetelu siin on sellega seotud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Helmen Küti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Helmen Kütt

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme täna olukorras, kus peame tunnistama, et kui 23. aprillil 2008. aastal väärikas delegatsioon, kuhu kuulusid Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, TALO ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad ning sotsiaalminister ja justiitsminister, sõlmisid delegatsioonide kokkuleppe, siis ühed lubasid ja teised lootsid. Praegune olukord on aga selline, et mees annab sõna, mees võtab sõna. 3,5 miljonit eurot oli vaja leida ja otsustati tuua üks kokkulepe ohvriks teisele kokkuleppele, mis sõlmiti pärast streiki. Eelmisel nädalal osalesid sotsiaalkomisjoni istungil ka partnerid, keda Margus Tsahkna nimetas, ehk need, kes olid selle kokkuleppe sõlmimise juures 2008. aastal. Nende pahameel ja solvumine olid täiesti õigustatud. Nii lihtsalt ei tehta. Me õpetame juba lastele, et kokkuleppeid tuleb austada. Kui kokkulepitut täita ei saa, siis enne kui tulla siia eelnõuga, mida partnerid ehk töövõtjad ja -andjad peavad lugema internetist, tuleks nendega rääkida. Seda eelnevat rääkimist ei toimunud. Partnerid olid sundseisus, neile lihtsalt teatati, et 50% asemel hakkab määraks olema 35%.
See väide, et töötu, kes saab töötutoetust, on privilegeeritud, on äärmiselt küüniline. Teiseks väideti siin, et kõik, kes saavad töötutoetust, saavad endale vormistada ka toimetulekutoetust. Kindlasti mitte. Toimetulekutoetuse arvutamisel läheb praegu arvesse lapsetoetus ning kui abikaasa ehk pere teine pool ka midagi teenib, siis võibki pere jääda virelema, sest ta saab ühe euro üle toimetulekupiiri.
Riik peaks antud lubadusi täitma. Nii kõik loodavad ja sellega kõik arvestavad. Praegu see nii ei ole. Sellest tulenevalt teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 320 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun kõnepulti kolleeg Yana Toomi Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Yana Toom

Ma loodan, et ma ei köhi kaheksa minutit!
Head kolleegid! Lubage mul alustada heast uudisest, mille ma tahan teile ette lugeda: "Sotsiaalminister Hanno Pevkur loodab esmaspäeval valitsusele saadetud töötuskindlustusmaksu eelnõu homme kinnitada. Sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu kohaselt peaks 2013. aasta 1. jaanuarist töötuskindlustusmaks vähenema seniselt 4,2% protsendilt kolmele protsendile. Kui praegu peab töötaja maksma 2,8 protsenti ja tööandja 1,4 protsenti, siis uue eelnõu kohaselt väheneksid numbrid vastavalt kahele ja ühele protsendile. [- - -] Sotsiaalminister lisas, et järgmise aasta 1. jaanuarist tõuseb töötutoetus poolele alampalgale. Seda loomulikult eeldusel, et riigieelarve riigikogus kinnitatakse. Praegu on töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot, mis kuu lõikes ulatub umbes 65 euroni. Uuest aastast kehtima hakkav toetus peaks kuus küündima 145 euroni, mis päevamääraks teeks ligi 4,68 eurot ehk töötutoetuse määr suureneks rohkem kui kaks korda." Nagu te aru saate, on see hea uudis, aga see on vana uudis. Nimelt pärineb see s.a 18. juulist. Uuendatud uudis, mille avaldasid lehed paar nädalat tagasi, kõlab veidi teistmoodi: "Töötutoetus kasvab järgmisel aastal praeguselt 65 eurolt 101 euro peale. Esialgu oli plaanis tõsta see poole miinimumpalga ehk 145 euro peale, aga see kärbiti ära meedikute palkade tõstmiseks." Teisisõnu tähendab see seda, et 50% asemel tõuseb töötutoetus praegusest 65 eurost 35%-ni alampalgast, hoolimata sellest, et lubaduse tõsta töötutoetust poole alampalga määrani andis valitsus veel 2008. aastal, kui Riigikogu võttis vastu uue töölepingu seaduse. Täpsemalt oli töötutoetuse tõstmine poole alampalgani üks töötajate turvalisuse suurendamiseks kavandatud meetmetest, milles ametiühingud, tööandjad ja valitsus 2008. aasta aprillis kolmepoolselt kokku leppisid, tasakaalustamaks uue töölepingu seaduse mõju. 2009. aasta kevadel tühistas valitsus töötuskindlustushüvitise tõusu, milles oli kokku lepitud, tänavu kevadel aga 2013. aastani edasilükatud uue kindlustushüvitise neile, kes on sunnitud töölt lahkuma nn poolte kokkuleppel. Nüüd oleme jõudnud ka kolmanda lubaduse murdmiseni.
Selle eelnõu puhul saab üleüldse rääkida kahest lubadusest. Üks neist on antud meedikutele, kelle palgasoov jõudis valitsusse valusa, peaaegu kuu aega kestnud streigi abil. Teine on lubadus töötutele, kes mõistagi streikima ei hakka ja kellel üleüldse on nii vähe kaalu ühiskonnas toimuva otsustamisel, et nendele antud lootuse võib niisama lihtsalt ära võtta. Vähe sellest! Selle asemel et ausalt tunnistada, et lubadust murtakse teise katteta lubaduse täitmiseks (ma pean silmas arstide palga nn tõusu), toovad valitsuskoalitsiooni esindajad ka selle argumendi, et lubatud toetuse kärpimine teenib tööturu olukorra paranemist, mistõttu töötud võiksid pigem tööle minna. Justkui oleks kuskil tuhandeid laiskvorste, kes eelistavad olematut töötutoetust stabiilsele sissetulekule! Reformierakonna poliitikud on koguni väitnud, et sisulist tööpuudust ei ole ja inimene, kes tahab tööd saada, selle ka saab. Töötu abiraha suurendamist nimetati seejuures töötu staatuse propageerimiseks.
Kui jätkata seda absurdset mõttekäiku, tuleb tõdeda, et töötu staatus Eesti riigis paraku propageerimist ei vaja. Millega muidu saab seletada, et isegi 65-eurose toetuse puhul on meil töötuse määr niivõrd kõrge? Kuid isegi meie valitsusest ei tahaks uskuda seda, et keegi seal siiralt arvab, et järgmiseks aastaks planeeritud 100-eurone sissetulek paneb kedagi töölt lahkuma. See pole lihtsalt võimalik!
Siinkohal tasub meeles pidada seda, et lõviosa töötutoetuse saajatest on naised.
Palun lisaaega!

Esimees Ene Ergma

Kui palju? Kolm minutit.

Yana Toom

Mehi jäi rohkem töötuks majanduskriisi alguses, naisi kriisi teisel poolel, kui kriis jõudis ehitusest ja tootmisest kaubandusse ja teenindusse. Naiste ülekaalu puhul töötute hulgas tuleb paratamatult arvestada ka laste olemasoluga. Kas keegi siin saalis julgeb väita, et Eestis on emasid, kes laiskusest eelistavad kasvatada last poolnäljas ja süvavaesuses?
Eesti Ametiühingute Keskliit on süüdistanud valitsust töötute tervishoiutöötajate vastu väljamängimises: "Ilmselt loodetakse, et kui töötud jäävad tervishoiu palgatõusu tõttu oma toetuse suurendamisest ilma, pöördub nende pahameel vähemalt osaliselt meditsiinitöötajate vastu. Et tegemist on otseselt pingete õhutamise ja vaenu külvamisega ühiskonnas, näib valitsust vähe huvitavat," märkis ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga oma pressiteates. Teisisõnu tähendab see seda, et valitsus sunnib ühiskonna kõige haavatavamat rühma – töötuid – meedikutele palka maksma. Paraku ei jää meil üle muud kui selle karmi hinnanguga nõustuda. Vähe sellest, siia tuleb liita ka patsiendid, kaasa arvatud lapsed. Just täna arutati Tallinna Lastehaiglas tulevast voodipäevatasu tõusu ja laiutati käsi. Tagajärg on igal juhul see, et justkui täites meedikutele antud lubadust, jätkab valitsuskoalitsioon tuntud jaga-ja-valitse-poliitikat, mängides ühte huvigruppi teise vastu, samas ei ole isegi arutatud haigekassa reservide või dividendide kasutusele võtmist. Meie silme ees ei toimu miski muu kui vaesuse häbematu ümberjagamine, kusjuures sellisel viisil, mis lõhestab ühiskonda ja süvendab sotsiaalseid vastuolusid.
Seetõttu ei saa Eesti Keskerakonna fraktsioon eelnõu toetada ja teeb ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna kaks fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, on teinud ettepaneku seaduseelnõu 320 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu esinaine, palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Suurima heameelega. Vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, tere õhtust! Kümneminutiline vaheaeg on läbi saanud. Riigikogu juhatusele on laekunud kaks ettepanekut. Kuna mõlemad ettepanekud on samasisulised, siis panen ma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepaneku korraga hääletusele.
Niisiis, head kolleegid, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 320 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 21 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012 kell 12.


8. 21:02 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Mailis Reps! Kaheksa minutit.

Mailis Reps

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed!

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, palun olla saalis vaiksemalt! Palun, ettekandja!

Mailis Reps

Aitäh! Seaduseelnõuga 268 oleme otsustanud astuda olulise sammu selle poole, mida soovisid alkoholitootjad: me jagame alkoholiaktsiisi tõusu mitme aasta peale. Nüüd aga tekib õigustatud küsimus. Tavainimene, kes on silmitsi 1. jaanuarist tema elu väga oluliselt mõjutama hakkava elektri hinna tõusuga, ei saa aru, et kui alkoholitootjatele vastu tuldi, siis miks tema ei saa elektri hinna tõusu ajatada näiteks kolme, viie või seitsme aasta peale, miks tema peab kohe 1. jaanuarist hakkama seda väga suurt tõusu kinni maksma. Sellest tulenevalt on inimestel õigustatud mure. Kui me vaatame palju kiidetud 2013. aasta eelarvet, siis näeme, et nii mõnelegi sektorile on lubatud 4,7%-list palgatõusu, kuid elektri hinnast tulenev tõenäoline inflatsioon sööb kogu selle tõusu ära. Nii et hoolimata väga suurtest lubadustest inimeste reaalne olukord järgmisel aastal sugugi ei leevendu, isegi olukorras, kus võib-olla mõnes sektoris on lootust palgatõusule.
Täna rõhutas sotsiaalkomisjoni esimees ühe eelnevalt arutatud eelnõu puhul, et pensionide 5%-line tõus ja vajaduspõhine lapsetoetus, mis on 9 eurot 59 senti, leevendavad inimeste olukorda. Kuid kahjuks jäi märkamata, et inimestel on juba täna teada, kui palju nende elektriarved järgmisel aastal tõenäoliselt suuremad on. Inimeste mure on aga palju laiem, sest elektri hind mõjutab omakorda väga paljusid sektoreid. See mõjutab ka väikeettevõtjaid, kelle konkurentsivõime maapiirkonnas on juba praegu palju väiksem, nagu on näidanud maaülikooli uuring. Täna ilmus SEB analüütiku kokkuvõte tootva tööstuse võimalustest ja olukorrast. Ka tema tõi välja, et lootust või suurt optimismi ju ei ole. Miks see nii on? Just seetõttu, et kriisi ajal tehtud kärbetest tingitud kurbus ja lootusetus on kestnud nii mitu aastat ning apaatsust ja käegalöömist on väga palju. Mida inimesed Riigikogult ootavad? Nad soovivad teada, mis on need kaks, kolm või kümme sammu selleks, et anda inimestele tagasi optimism ja mingigi võimalus üle elada need rasked ajad, kui palk ei tõuse nii kiiresti, kui suureneb inflatsioon, kui pensionid ei tõuse sellisel määral, et üksi elaval pensionäril oleks võimalik normaalselt ära elada, ja kaua lubatud vajaduspõhine lapsetoetus ei toeta sügavas vaesuses olevaid perekondi piisavalt, et nad vaesusringist tegelikult välja saaksid.
Miks puudutab elekter meid kõiki? Loomulikult võib optimistlikult vastata, nagu ütles peaminister, et kui ei suuda elektrit tarbida, siis tuleb lamp välja lülitada. Kahjuks ongi neid perekondi, kus väga väikeste võimaluste tõttu on selliseid ekstreemseid meetmeid võetud. Kuid ma siiski loodan, et me kõik mõistame, et põhjamaa tingimustes on kulusid, mida ei saa viia nulli lähedale, ja üks neist on elektri eest makstav tasu.
Kui vaadata meie võimalusi järgmisel aastal, siis majandusministri pakutud ja juba meil menetluses olnud taastuvenergia tasu vähendamine (see moodustab elektriarvest natuke üle 1%) loomulikult inimestele reaalset hinnalangust kaasa ei too. Kindlasti on oluline kasutada mitut meedet koos. Koalitsioonipartneritel oleks kindlasti arukas uuesti tõsiselt vaadata meie ettepanekut viia elektriaktsiis Euroopa Liidus lubatud miinimumini, 4,5 eurost 1 euroni, või pakkuda ise tõsiselt võetavaid meetmeid, mis muudaksid inimestele 1. jaanuaril toimuva elektri hinna tõusu kergemaks.
Tulen tagasi eelnõu 268 kolmanda lugemise juurde. Kui alkoholiaktsiisi tõusu leevendamiseks on pakutud kava jaotada see tõus mitmele aastale, siis tekib küsimus, miks ei ole inimestele samamoodi vastu tuldud elektriaktsiisi puhul ega ole tahetud hinnatõusu, mis väga paljusid valusalt lööb, jaotada mitme aasta peale. Selliseid läbirääkimisi ei ole olnud. Kindlasti ei ole täna õige meile öelda, et on tehtud kõik võimalik, kas siis Euroopa või Eesti tasandil, et hinnatõus järgmisel aastal ei lööks kõige valusamalt just neid inimesi, kellel on juba praegu raske.
Kas enne kolmandat lugemist tehakse riigieelarvesse tõsiselt võetavaid muudatusi? Me loodame seda väga. Eesti inimene on küll tagasihoidlik, aga ta on üsna aktiivne ka väljaspool Riigikogu. Loodan, et Riigikogu liikmed on jõudnud istungite vaheajal käia ka looduses ja inimeste hulgas. Vähemalt need, kes on käinud Virumaal, aga kindlasti maapiirkondades, võib-olla Tallinnaski keskusest väljas, on kuulnud, kuidas inimesed soovivad, et siin midagi praktilist pakutaks. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Väga suur tänu! Kas on veel läbirääkimissoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Panen seaduseelnõu lõpphääletusele. Selle jaoks, et valmistuda hääletamiseks, kutsun Riigikogu liikmed kokku. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Palun enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Väga austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 268. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 66 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 21:22 Riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas on soovi läbirääkimisi pidada? Priit Toobal, palun kõnepulti!

Priit Toobal

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kolmandal lugemisel on riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille on algatanud Vabariigi Valitsus. Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ...

Aseesimees Laine Randjärv

Vabandust, ettekandja! Head kolleegid, palun olla natuke vaiksemalt! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis vajadus ajakohastada riigilõivuseaduses välisesinduses väljaantavate juhilubade ja isikut tõendavate dokumentide ning konsulaarteenuse korras väljastatavate dokumentide riigilõivu selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid dokumendi väljaandmiseks või väljastamiseks tehtavad kulutused. Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk korrigeerida mõningate välisesinduses väljaantavate või väljastatavate dokumentide riigilõivumäärasid.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse ning sõnastatakse ümber riigilõivuseaduse § 207. Riigisiseselt tasutakse mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle dublikaadi väljastamise või selle vahetamise eest riigilõivu 25,56 eurot ning sellele lisandub välisesinduses väljastamise eest täiendavalt 30 eurot, millega kaetakse välisesinduse tehtavad lisakulutused. Kokku tasutakse seega mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle dublikaadi väljastamise eest välisesinduses riigilõivu 55,56 eurot.
Veel muudetakse eelnõus riigilõivuseaduse § 2572 lõikeid 1, 7 ja 9 ning täiendatakse seda paragrahvi uute lõigetega 15 ja 16. Riigilõivuseaduse §-s 2572 sätestatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse välisesinduses läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu tõstetakse selliselt, et kehtivad riigilõivumäärad kataksid isikut tõendava dokumendi väljaandmiseks tehtavad kulutused. Seoses sellega pööratakse eelnõus tähelepanu ka asjaolule, et kui taotletud dokumendi on Politsei- ja Piirivalveamet juba edastanud taotleja poolt taotlusankeedis märgitud Eesti välisesindusele või aukonsulile väljastamiseks, aga taotleja otsustab dokumendi väljastamise kohta muuta, siis väljastuskoha muutmisega kaasnevad lisakulutused. Seetõttu kehtestatakse eelnõuga täiendav riigilõivumäär, reguleerimaks olukorda, kui isik soovib muuta isikut tõendava dokumendi väljastamise kohta.
Eelnõu punkt 6 on seotud asjaoluga, et Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduse vahendusel dokumendi väljastamine on kulukas ja Välisministeerium on seni tasunud seda oma tegevuskuludest. Tulevikus tuleb see dokumendi taotlejal või dokumendi väljastamise koha muutjal oma kuludest tasuda. Näiteks võivad Euroopa Liidu liikmesriigi välisesinduses väljastatava passi edastamise kulud ulatuda kuni 90 euroni. Välisministeerium on seletuskirja võrdluseks lisanud ka teiste liikmesriikide riigilõivud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse välisesinduses läbivaatamise eest. Näiteks tuleb Austrias riigi sees tasuda 79,50 eurot, välisesinduses aga 75,50 pluss 70 eurot, Portugalis on riigisisene tasu 60 eurot, välisesinduses aga 75 eurot, Rootsis on riigisisene tasu 45 eurot, välisesinduses aga 157 eurot, Soomes tuleb riigi sees tasuda 54 eurot ja välisesinduses 120 eurot, Suurbritannias on riigisisene tasu 95 eurot ja tasu välisesinduses 195 eurot. Viimasena toon Tšehhi näite, kus riigisisene tasu on 25 eurot ja tasu välisesinduses 50 eurot.
Kas tohib paluda kolm minutit lisaaega?

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega. Ma vahepeal ütlen, head kolleegid, et keda ei huvita Priit Toobali kõne, need võivad läbirääkimisi pidada teisel pool ust. Palun, Priit Toobal, jätkame!

Priit Toobal

Eelnõu punktidega 6–10 muudetakse ja sõnastatakse ümber riigilõivuseaduse § 292, § 297, § 298 ja § 304 ning muudetakse ja sõnastatakse ümber § 294 lõige 2. Ka riigilõivuseaduse § 292 muudetakse selle seaduseelnõuga.
Lõpetuseks tahan öelda, et Keskerakond on selle seaduseelnõu poolt ja ka hääletab kolmandal lugemisel eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne kui panen selle seaduseelnõu lõpphääletusele, kutsun Riigikogu liikmed saali. Kas keegi soovib sõna võtta? Ei soovi. Jõudsin siiski ära oodata. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Vahepeal, kui teie istungit ei juhatanud ja seda tegi Ene Ergma, andis ta meile instruktsiooni, et vaheaega saab küsida alles peale seda, kui tema on kella helistanud ja kutsunud kõik inimesed saali, et nad teaksid, et võetakse kümneminutiline vaheaeg. Seetõttu ootasin ma kellahelinat ja jään ootama ka järgmistel kordadel. Aga ma soovin siiski enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 21:40 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine on kümnes päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Tere õhtust! Aadu Mustal on mingi mure, vaata!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aadu Must!

Aadu Must

Kolleeg Kalev Kallo võib-olla süüdistab mind kohe selles, et ma olen õel inimene, aga mul on tõsine protseduuriline probleem. Selle eelnõu kohta välja antud materjalides on nii palju näpu-, õigekirja- ja muid vigu, et minu kahe käe sõrmedest ja kahe jala varvastest ei jagu. Ma ei tea, kuidas ma pean sellisel juhul reageerima. Istungil neid vigu ette lugeda oleks nagu liiast. Teha aga nägu, et ma ei ole neid märganud, ja loota, et keegi äkki need ära parandab, ei ole ka õige, sest võib-olla keegi neid ei märkagi – ka seda on vahel juhtunud. Kas ma pean nende vigade loetelu esitama eelnõu algatajale, juhtivkomisjonile, ministrile või sellele lugupeetud saalitöötajale, kellele me tavaliselt oma kõnede korrektuurid esitame? Kuidas pean ma käituma?

Aseesimees Laine Randjärv

Ma loodan, et seda kommenteerib ettekandja, kes on õiguskomisjoni esimees. Selle komisjoni kaudu on need materjalid siia jõudnud. Ma usun, et 20 minutist peaks piisama, aga anname ettekandjale igaks juhuks ühe minuti aega juurde, kuna me selle protseduuri peale ära kasutasime. Palun, ettekandja!

Marko Pomerants

Järgmine, palun! See on Aivar Riisalu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aivar Riisalu.

Aivar Riisalu

Minu laual olevas päevakorra ühes versioonis on ettekandjaks märgitud Andres Anvelt. Kas ma olen millestki valesti aru saanud või on komisjon vahepeal midagi muutnud?

Aseesimees Laine Randjärv

Tegemist on sellega, et Andres Anvelt viibib tervislikel põhjustel eemal. Komisjoni esimehel on alati õigus komisjoni nimel ettekanne esitada. Jällegi anname ettekandjale selle minuti tagasi. Palun, Marko Pomerants!

Marko Pomerants

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma ütlen kohe ette ära, et te kõik olete toredad. Võib-olla ma küsimuste voorus hoian siis selle pealt aega kokku.
Teie ees on vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on ette valmistatud teiseks lugemiseks. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu kolmel istungil: 22. oktoobril, 5. novembril ja 12. novembril. Ühel nimetatud istungitest osalesid ka kriminaalhooldusametnike nõukogu eesistuja Estelle Laane ja Harald Eek, Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna üldkasuliku töö talituse kriminaalhooldusametnik. Kriminaalhooldusametnike nõukogu esitas komisjonile ettepanekuid seaduse muutmiseks, millega komisjon tutvus. Arutelu tulemusena valmis muudatusettepanek nr 3.
Seletuskirjas on minu meelest kõiki muudatusettepanekuid kenasti kirjeldatud. Need jagunevad kaheks. On sisulisi muudatusettepanekuid, nimetada võib muudatusettepanekut nr 1, ka muudatusettepanekuid nr 3, 5 ja 7. Aga ma usun, et seletuskiri on seekord piisav. See, miks muudatusettepanekud on tehtud, on seletuskirjas selgelt kirjeldatud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh, hea ettekandja! Võib-olla kahe sõnaga kommenteerite, mis saab nendest trükivigadest.

Marko Pomerants

Mina ei oska seda hetkel kuidagi kommenteerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Nii et me anname selle info edasi.

Marko Pomerants

Mina oskan niipalju öelda, et nagu kõikide seaduseelnõude puhul, on ka seekord nii, et kui teine lugemine saab lõpetatud, on kindlasti tulemas kolmas lugemine. Kui siin tõepoolest mingeid vigu peaks olema, siis me oleme valmis need ära parandama. Lugupeetud kolleeg, olge hea, mina võiksin olla nende parandusettepanekute adressaat.

Aseesimees Laine Randjärv

Me läheme küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja, seaduseelnõu kaitsja! Ma vaatan siin seletuskirja. Tõesti, see on väga huvitav seaduseelnõu. Mõningad kohad panevad kohe mõtlema, kas tõesti on asjad vanglasüsteemis nii hullud. Ma vaatan muudatusettepanekut nr 3. Siin on kõne all vanglatöötajad, vanglateenistuses olevad inimesed. Nende kontrolli tuleb kõvasti tugevdada, kuna vanglasüsteemis töötamine võib kujutada endast olulist turvariski, vanglateenistuses oleku ajal võib see vanglateenistuja ise kuriteo toime panna jne. Kas vanglate kaader on siis nii nõrk ja kuritegelik, et kohe seadusega peab neid eeskirju muutma? See jääb lihtsalt arusaamatuks.

Marko Pomerants

Aitäh! Õnneks ei ole vanglateenistuse kaader kuritegelik. See ei tähenda seda, et riik ei peaks olema selles suhtes valvas ja hoidma ära kõikvõimalikke ohte seoses vanglateenistuse, nimetame siis nii, kuritegelikkusega. Kindlasti ei ole tegemist mingisuguse, kuidas öelda, algava jälitusmaaniaga nende kodanike suhtes.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Kuigi me komisjonis sellest pisut rääkisime, küsin ma just kannatanu õiguse kohta teavet saada. Paragrahvis 6 on ära toodud konkreetsed alused, milliste kuritegude puhul on kannatanud isikutel õigus teavet saada. See õigus kehtib ainult n-ö suurte õigusrikkumiste puhul. Miks on see võimalik ainult suurte õigusrikkumiste puhul, miks mitte ka väiksemate õigusrikkumiste puhul? Miks me siin vahet teeme? Kas see ei ole ebavõrdne kohtlemine, nagu mulle tundub?

Marko Pomerants

Aitüma, hea kolleeg! Selles küsimuses meil mingisugust arutelu ei toimunud, nagu sa väga hästi tead. Aga ma arvan, et lähtutud on proportsionaalsusest. Tõepoolest, teavitamine võiks olla põhjendatud tõsisemate kuritegude puhul. Kui teavitataks igal võimalikul juhul ja ka iga väiksema rikkumise puhul, siis oleks see vanglateenistusele lihtsalt liigne koormus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Valmistudes teiseks lugemiseks, lehitsesin ma stenogrammi ja mul tekkis üks küsimus. Tsiteerin ministrit: "Praegu on kõigil kinnises vanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel vanglariietus. Eelnõuga sätestatakse juba praktikas toimiv regulatsioon, mille kohaselt tavavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust." Kuidas teie soovitate sellest aru saada? Praegu on niimoodi, aga praktikas on teistmoodi. Kas see tähendab, et seadust ei täideta, sest praegu peaks olema ju ühtne riietus?

Marko Pomerants

Aitüma! See oli ministril keelevääratus. Jutt käib avavanglast. Ebaseaduslikule olukorrale kindlasti reageeritakse. Ilmselt on mõistlik avavanglas see kord selgelt sätestada. Inimestele, kellel mingil põhjusel ei ole isiklikku riietust, tagab riietuse endiselt vangla.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab esemeid, mis tahetakse vanglas seadusega ära keelata: mängukonsoolid, kõrvaklapid ja veel terve hulk igasuguseid asju. Ometi on need juba keelatud, küll määrustega, küll vangla sisekorra eeskirjaga. See sõltub vist sellest, kuidas eri vanglates see asi lahendatud on. Kui need asjad on juba nagunii keelatud, mispärast on neid veel eraldi vaja seadusesse sisse kirjutada ja ära keelata? Siin on veel esitatud niivõrd täpne nimekiri. Miks nii?

Marko Pomerants

Aitüma! Kindlasti on vangide puhul tegemist inimestega, kes väga täpselt jälgivad, et kõik lubatu nende käsutuses oleks, vastavalt sellele, mida kord ette näeb. Seetõttu ka see täpsus. Aga mis puudutab seaduse tasemel reguleerimist, siis ilmselt ei ole selline piirang mingisuguse alamakti tasemel olnud piisav. Seetõttu sätestatakse see konkreetselt seaduses.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must, esimene küsimus!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu seletuskirjale on lisatud justiitsministri määruse kavand vangide riiete kohta. See annab ammendava loetelu vangide riietusest, kuhu kuuluvad jakk, püksid, pluus ja nimesilt. Võrdlesin seda huvi pärast 1907. aasta analoogilise nimekirjaga. Siis kuulusid vangide riietusse veel jalanõud, olid need siis pastlad, viisud või kotad, aga siiski midagi pandi jalga. Midagi pandi ka pähe. Ja kas tänapäeva vangid enam pesu ei kannagi?

Marko Pomerants

Aitüma! Niipalju kui ma olen vanglates käinud kui õiguskomisjoni esimees, ei ole ma tõesti vaadanud, mis vangidel teie nimetatud asjade all on. Ma eeldan, et seal on pesu. Ma ei ole näinud Eesti karistusasutustes mitte ühtegi paljasjalgset vangi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Suur tänu, proua juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus ei ole seotud ainult menetletava seaduseelnõuga, vaid laiemalt õiguskorra ja vanglatega. Teemat arutades on korduvalt kasutatud terminit "nulltolerants", kuigi sama asja kohta on olemas ilus ja asja sisu täielikult ammendav sõna "sallimatus". Termin "nulltolerants" on ilmselt mehaaniline tõlge inglise keelest ning on omandatud eelkõige USA kriminaalfilmide leksikast. Mida me peaksime tegema, et ingliskeelne parasiitsõna "nulltolerants" kõrvale tõrjuda ja eestikeelne sõna "sallimatus" uuesti kasutusele võtta?

Marko Pomerants

Aitüma! Selle vastu saab ainult nii, et tuleb see sõna "sallimatus" kasutusele võtta. Aga see küsimus ei takista eelnõu edasi menetlemast.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Tavaliselt, kui valmistatakse ette mõnda seaduseelnõu, siis osalevad seadusloomes väga mitmesugused huvigrupid, ühingud jne. Loomakaitseseaduse puhul toodi välja uuringuid, milles oli uuritud loomade psüühikat. Ma ei tea, kas nende arvamust küsiti, aga igal juhul oli kirja pandud, et loomad tunnevad ühte ja teist. Kas selle seaduse puhul on küsitud näiteks vanglaametnike ühingu arvamust, kui see ühing olemas on? Kas ka kinnipeetavatel on mingisugune organisatsioon ja kas sellelt on arvamust küsitud?

Marko Pomerants

Aitüma! Alustan lõpust. Mis puudutab kinnipeetavaid, siis nende organisatsioonide tekkimist praegune vanglateenistus igati väldib. Seetõttu me sellist arvamust kindlasti ei leia. Nagu ma nimetasin, me kaasasime õiguskomisjonis toimunud arutellu kriminaalhooldusametnikud ja vanglateenistuse inimesed nende esindajate kaudu.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma loen nüüd ette § 27 "Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine". Selle lõige 4 ütleb niimoodi: "Julgeolekuasutuse ametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui sellest võib tuleneda oht riigi julgeolekule." Minul ei jätku siin fantaasiat. Ma ei ole nii palju vanglas käinud nagu teie ega ole asjaga kursis. Võib-olla te selgitate, kuidas saab vangi kokkusaamisel tuttavaga tekkida oht riigi julgeolekule? Kas järsku leiti pomm või oli loosung lahti rullitud?

Marko Pomerants

Aitüma! Kõigepealt, kui on põhjust kahtlusteks, siis neid isikuid, kellel on lubatud vangiga kohtuda, kontrollitakse ja kinnipeetava jaoks mõeldud keelatud esemed võetakse hoiule. Nende hulka kuuluksid kindlasti ka pomm ja loosungid, mida te mainisite. Pomm võetaks muidugi päris ära. Aga see oht saab tekkida lihtsalt nende omavahelise suhtluse põhjal.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Minu küsimus puudutab seletuskirja punkti 3.1, millega muudetakse vangistusseaduse § 11 lõiget 41, mis käsitleb vanglateenistujate haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaiet. Me teame, et iga vang võib sellise vaide esitada. Nüüd viiakse nende läbivaatamine madalamale tasemele kui praegu, mil seda teeb asutuse juht. Tekib küsimus, millega siis välistada vastutuse hajumist. Kas ei ole siin peidus oht?

Marko Pomerants

Me eelnõu menetlemise käigus seda komisjonis eraldi ei arutanud. See ei tõusnud esile kui võimalik oht.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Seadusmuudatus võimaldab kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal kasutada kas isiklikku raadiot, televiisorit või muud elektriseadet. Seda muidugi juhul, kui kasutamine ei riku vangla sisekorra eeskirja. Kuidas teie seda tõlgendate? Mille alusel vanglateenistuse ametnik selle loa võib anda? Kas see toimub tema suva järgi? Kas siin ei teki oht, et ühte vangi eelistatakse teisele ja kõik see ei ole piisavalt reguleeritud?

Marko Pomerants

Aitüma! Ma eeldan, et sisekorraeeskiri on küllalt selge, nii et ka vang ise saab aru, et ta on seda rikkunud. Seetõttu on temalt eseme mingiks ajaks äravõtmine põhjendatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea õiguskomisjoni esimees! Mind huvitab meie ees laual oleva seaduseelnõu punkt 33, mis ütleb järgmist: "Vanglateenistuse ametnikul on teenistuskohustuste täitmisel, sealhulgas teenistuskohustuste täitmisel väljaspool vanglat, õigus kinni pidada isik, kes oma tegevusega vahetult ohustab karistuse täideviimist vanglas." Kas see tähendab, et keegi justkui püüab vange vabastada? Või mida siin täpselt mõeldud on? Kui mingi säte kirjutatakse seadusesse, siis järelikult on praktikas probleeme olnud. Kas keegi on püüdnud vange vabastada ja kui jah, siis kes need inimesed on olnud?

Marko Pomerants

Aitüma! Meil ei olnud arutluse all, kas keegi on püüdnud vange vabastada. Küll aga toodi näiteks, et võidakse proovida vanglaaia tagant mõnda eset vangla territooriumile visata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 27 kohta. Siin on kirjas, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Edasi on öeldud: "Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral." Kes määratleb selle põhjendatud kahtluse ja kuidas seda määratletakse? Üks kord on kahtlus põhjendatud, aga teine kord võib-olla põhjendamata.

Marko Pomerants

Aitüma! Kindlasti on vanglaametnikel selles osas rutiinid välja kujunenud. Me seda eraldi ei arutanud ja seetõttu ma täpsemat vastust ei oska anda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aadu Must, teine küsimus!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni esimees! Vangidelt esemete äravõtmise aluseks on nende esemete ohtlikkus või väärkasutus. Aga tekkis küsimus, kas ei oleks otstarbekas seada ka mõni sotsiaalne või, õigemini, rahva õiglustundel põhinev piirang. Pean silmas midagi sellist, mis oli Norra vanglates. Seal keelati vangidel kasutada värviteleviisoreid seni, kuni vaesem osa rahvast vabaduses vaatas mustvalget televiisorit. Tõsi, nüüd on ka neil värviteleviisorid. Selle näite tõin ma pigem võrdluseks. Kas meile need mõtted sobivad? Äkki need meile ei sobi, põhjendusel, et me olemegi viie rikkama riigi hulgas, tahame väga head välja näha ja meil selliseid õiglustundel põhinevaid piiranguid ei sobi rakendada?

Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Mitte ükski Riigikogus esindatud erakond, kaasa arvatud Keskerakond, ei esitanud ühtegi ettepanekut, ei olnud ka ettepanekut televiisoritelt värv ära võtta. Seetõttu ei saanud me seda arutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Paragrahvi 1141 täiendatakse vanglas juba töötavate ametnike kontrolli õigusega. Kas ma saan õigesti aru, et kehtiva seaduse kohaselt ei olegi vanglal õigust oma töötajaid kontrollida, ja kui seda tehakse, siis rikutakse seadust?

Marko Pomerants

Aitüma! See täpsustus tehakse tõepoolest seetõttu, et praeguses korras ei ole ette nähtud taustakontrolli töötamise ajal.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Õiguskomisjoni tehtud kolmas muudatusettepanek käsitleb vanglateenistuses olevate isikute tausta kontrollimist nende ametisoleku ajal. Seletuskiri rõhutab, et võib ette tulla juhtumeid, kus ametisse määramise nõudeid on rikutud kas teadlikult või infosüsteemide vea tõttu. Mind huvitab, kas siis sellised probleemid on sagedased, kui komisjon pidas vajalikuks sellise muudatuse sisse viia.

Marko Pomerants

Aitüma! Õnneks esinevad need probleemid harva. Kui ma õigesti mäletan, siis vist kogu ajaloo jooksul on olnud üks selline juhtum, kui hiljem tuli välja, et inimene ei oleks pidanud saama teenistusse asuda. Aga et edaspidi selliseid juhtumeid vältida, siis on tehtud selline parandus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Kõigepealt tänan vastuse eest oma eelmisele küsimusele! Minu teine küsimus puudutab muudatusettepanekuid nr 6 ja 7. Mõlema ettepaneku selgituses räägitakse isikutest, keda ei saa võtta õppima ega tööle valveteenistujaks. Sealt leian järgmise lause: "Üldiselt on keelatud võtta vanglateenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest." Rõhk on sõnal "üldiselt". Mida see "üldiselt on keelatud" tegelikult tähendab? Kas on või ei ole keelatud võtta vanglateenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest?

Marko Pomerants

Aitüma! Kogu selle muudatuse sisu on seotud hoopiski koolis õppimisega. Loomulikult kehtivad kõik piirangud, mis on seaduses üles loetud, millisel puhul ei saa inimest vanglateenistusse võtta, tahtlikult sooritatud kuritegu nende hulgas. Aga praegu võib juhtuda, et inimene õpib Sisekaitseakadeemias näiteks korrektsiooni erialal, selleks piiranguid ei ole, käib kolm aastat koolis ära ja siis selgub, et ta ei saa vanglateenistusse tööle asuda. Siis on koolitus läinud tühja, inimese ootused samamoodi. Selleks et seda vältida, on toodud siia juurde üks asi: juba enne, kui inimene õppima asub, teda kontrollitakse, et pärast ei peaks pettuma. Kõik see muu kehtib ka.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Elu on elu ja elus võivad ette tulla igasugused huvitavad sündmused ja kohtumised. Seoses sellega ongi mul küsimus: kuidas toimitakse olukorras, kus vanglateenistuja töökohta, st vanglasse, kus ta töötab, satub karistust kandma tema lähikondlane, sugulane või keegi teine selline inimene? Mis siis ette võetakse?

Marko Pomerants

Aitüma! Kui mõni ametniku lähedastest kannab kriminaalkaristust, siis see iseenesest ei ole alus selle ametniku ametist vabastamiseks. Ilmselt tuleb iga kord olukorda konkreetselt vaadata, aga see ei tähenda automaatselt probleemi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lauri Laasi, teine küsimus!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu 13. punkt keskendub kinnipeetava kokkusaamiste regulatsioonile. Nagu siit lugeda võib, on vanglateenistuse ametnikul mitmel juhul lubatud neid kohtumisi jälgida või ta on lausa kohustatud neid jälgima, kuid samas ei tohi ta pealt kuulata, mis seal räägitakse. Kas te oskate seda protsessi lähemalt kirjeldada? Kuidas on võimalik, et olles seal juures, ta ei kuule, mida vang ja külaline omavahel räägivad?

Marko Pomerants

Aitüma! Kuigi ma olen vanglates käinud, pole ma seda kunagi teinud sellel põhjusel, et ma oleksin läinud mõne vangiga kohtuma isikuna väljastpoolt. Mul selline kogemus puudub. Aga ma eeldan, et vanglateenistuse ametnik istub sellisel kaugusel või on lausa eraldatud mingi vaheseinaga, nii et ta juttu ei kuule, aga saab vangi ja külalise suhtlust jälgida.

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan seda taustakontrolli teemat. Ilmselt ei pea inimesed just väga pikas järjekorras seisma, et vanglateenistusse tööle saada. See tähendab küllap sedagi, et vahel võib vangla administratsioon mingi väiksema patu puhul silmad kinni pigistada ja see tuleb hiljem välja. See meenutab mulle vägisi kurikuulsat kodakondsuse äravõtmist, mis juhtus justkui ametnike vea tõttu. Kes paneb paika taustakontrolli reeglid, kes on otsustaja ja kui subjektiivne see taustakontroll üldse on?

Marko Pomerants

Aitüma! Taustakontroll sarnaneb siin kontrolliga teistes julgeolekuvaldkondades. Seda teeb mõni julgeolekuasutus. Ma kindlasti ei arva, et siin mingisugust subjektiivsust on. Igal aastal on korrektsioonieriala tudengid Sisekaitseakadeemias kenasti olemas. Komisjonis arutati küll küsimust (kriminaalhooldusametnikud olid selle vastu), et võib olla mingisuguseid tööülesandeid, kus ei ole nõutav vähemalt rakenduslik kõrgharidus. Vanglateenistuse juhtide selgitus oli selline, et, vastupidi, võib olla juhtumeid, et inimene ei vasta ametinõuetele, aga näiteks ühiskondlikult kasuliku töö juhendamise juures võiks teda väga vabalt ikkagi kasutada, kuigi ta võib-olla ei saa vanglas valvurina töötada. Nii et ei ole põhjust arvata, et see võiks olla mingisugune tagakiusamise paragrahv või mõeldud kellegi vanglateenistusest lahkuma sundimise jaoks. Kindlasti peaksid need inimesed, kes seal töötavad, olema selge ja puhta taustaga.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Ka minu küsimus puudutab vanglateenistuse ametnike tausta kontrollimist nende ametisoleku ajal. Me saame muudatusettepaneku seletustest aru nii, et pidevat taustakontrolli on vaja julgeolekuriskide hindamiseks ja kontrollimiseks. Kas me ei jõua niimoodi olukorda, kus vanglateenistujate ja nende lähedaste järele lakkamatult nuhitakse või neid jälitatakse? Kas see pole mitte inimõiguste piiramine?

Marko Pomerants

Aitüma! Kindlasti, nii nagu ka kõikide teiste ametite puhul, näiteks politseinike või nende inimeste puhul, kellel on riigisaladusele juurdepääsu luba, ei toimu see lausaliselt. Selleks pole vajadust ega ressursse. See küsimus saab tekkida ikka põhjendatud riskianalüüsi puhul. Kindlasti ei ole oma töötajate tausta kontrollimine tulevikus vanglateenistuse igapäevane tegevus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Oleks väga hea, kui iga seadusega oleks seotud mõni elanikegrupp, kes saab sellest seadusest kasu, sest see seadus muudab nende inimeste elu paremaks. See eelnõu on väga kirju, siin on räägitud nii vanglatöötajatest kui ka vangidest või kinnipeetavatest, siin on juttu riietusest, julgeolekuriskidest ja millest iganes. Aga kelle huvides see seaduseelnõu loodud on ning mismoodi teeb ta meie kõigi elu paremaks või inimväärsemaks? Mida on selles seaduses sellist, mis väärib esiletõstmist? Mille poolest ta kõigile hea peaks olema?

Marko Pomerants

Aitüma! Siin on head mitmele segmendile. Vanglateenistusel, st ametnikel, on vaja, et neil oleks oma töö tegemiseks selgem ja konkreetsem alus. Nagu te nimetasite, ka vangidel on sellest seadusest võimalik võita, sest seal on reguleeritud, et avavanglas on seadusest tulenevalt võimalik kanda isiklikku riietust. Ma arvan, et maksumaksjatele on samuti parem, kui võimalikud ohud, mis võivad kaasneda karistusaluste ja vanglamüüridest väljaspool asuvate isikute suhtlusega, on minimeeritud. Nii et kui te tulete siia läbi rääkima ja kõnet pidama, siis saate sellest kindlasti rääkida kui ühest heast seadusalgatusest.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Enn Eesmaa

Milline puutumus on vanglateenistujate ja nende töötajate taustakontrollil nende keeleoskusega?

Marko Pomerants

Siin on samuti keelenõuded. Ma peast ei mäleta, mis see kategooria on. Teie ees istub spetsialist, kes oskab sellele küsimusele täpsemalt vastata.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Marko Pomerants! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Priit Toobali!

Priit Toobal

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Täna menetletav eelnõu räägib mitmest abinõust, mis peaksid parandama tööd vangistuse eesmärkide täitmisel. Ka mitmeid meetmeid põhjendatakse sellega, et need vastavad vangistuse eesmärkide täitmisele. Minu arvates on ülimalt oluline, et seadus peab silmas laiemat pilti ehk vangistuse eesmärkide täitmist. Seda, just nimelt vangistuse eesmärkide täitmist, on eelnõus ja seletuskirjas korduvalt rõhutatud, kuigi mõnikord jääb mulje, et ega seda, mis nende tähtsate sõnade taha jääb, eriti põhjalikult ei teatagi. Seaduseelnõus on mitmeid uuendusi, mis tulenevad viimaste aastate arengutest. Muu hulgas peetakse vajalikuks täpsustada välisriikide konsulite õigusi oma riigi kodanikest vangidega suhtlemisel.
Paraku on probleeme, mida lahendamata pole võimalik vangistuse eesmärke täita ja mida ka käesolev seaduseelnõu ei käsitle. Üks neist on vanglaametnike kontingent. Vanglatöö nõuab ametnikelt spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Seda üllatavam on, et suurel osal vanglaametnikest ei ole väljaõpet. Üht-teist on aja jooksul võimalik õppida ka töö käigus, ent selle lootuse muudab imepisikeseks tööjõu väga suur voolavus vanglates. Tõsi, kunagi käis ajakirjandusest läbi teade, et ametkonna kõige kõrgem mees, see oli vist Justiitsministeeriumi asekantsler vanglate alal, õppis oma valdkonda tundma nii, et viibis ise inkognito vanglas vangina vangide seas. Vaevalt selle episoodi teabeväärtus küll väga suur oli. Pigem meenutab see armsat lugu sellest, kuidas keegi ärimees tahtnud lisaks loomaaias käivatele inimestele ka loomadele pileteid müüa – selle eest, et neile inimesi näidatakse. Seda juttu, et vangid ei teadnud, kes nende hulgas viibib, ei maksa tõsiselt võtta, aga küllap oli see neile ikkagi mõnus atraktsioon ja vaheldus. Ajakirjandusele selline lugu ilmselt väga meeldis.
7. novembri infotunnis, vastates Rein Aidma küsimusele, selgitas justiitsminister Kristen Michal, et tegemist on valdkonnaga, kus on üsna samasugused töötingimused nagu politseis ja kaitseväes ning kus kehtivad kehalised nõuded. Inimene peab olema teatud ajani võimeline neid kehalisi nõudeid täitma. Kui ta seda ei suuda, siis peab ta sellest ametist lahkuma ja endale teise töökoha otsima. See on põhjustanud vanglaametnike lahkumist teistesse asutustesse, kas politseisse, kaitsepolitseisse või kuskile mujale. See on sisejulgeoleku valdkonnas täiesti loomulik ja normaalne. Aga ilmselt ei ole inimese loomuliku vananemisega kaasnev füüsilise jõu vähenemine vanglaametkonna tööjõu voolavuse ainuke põhjus. Kahjuks puudub meil teave ja pole ka uuringuid selle kohta, miks vanglatöötajad väga tihti vahelduvad. Üsna tulemusteta on jäänud ka suured ja kallid värbamiskampaaniad. Vanglaametkonna napi koolituse kõrval on üks probleem, mis vangistuse eesmärkide täitmist ei soosi, ka ülemäära suured, n-ö tööstuslikud vanglad. Sellised suured vanglad on arenenud maades tegelikult suured erandid. Mäletame, kuidas kunagine Tartu linnapea Andrus Ansip innukalt sõdis oma erakonnakaaslasest justiitsministri plaani vastu majutada Tartu vanglasse lubatud ja planeeritud 500 vangi asemel 1000 kinnipeetavat. Soome ajalehed kirjutavad, et Helsingi keskvangla, kus on kõige rohkem 300 kinnipeetavat, olla liiga suur. Mis siis rääkida Tartu vanglast!
Vanglate korralduse tänapäevastamine on väga suur ja tõsine töö. Need detailid, mis on menetletavas seaduseelnõus kirjas, on vaid üksikud pudemed, nii et oleks tegelikult palju loota, et neist tuleneks kvalitatiivne muutus. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Marika Tuus-Laul

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt sissejuhatuseks ja teadmiseks, et Eesti vanglates kannab aprilli seisuga karistust 2600 süüdimõistetut. Lisaks neile viibib vanglas 762 vahistatut. Seega, erirežiimi kohaldatakse rohkem kui 3000 isiku suhtes, mis on võrdne umbes Tõrva linna elanike arvuga. Tegemist on märkimisväärselt suure isikute grupiga, kelle põhiõigusi on piiratud.
Kui rääkida üldistest karistuspõhimõtetest, siis vangistus kui karistusliik ei saa olla eesmärk omaette, vaid eesmärk peab ikkagi olema inimeste täisväärtuslike isikutena ühiskonda tagasisuunamine.
Rääkides käesolevast seaduseelnõust, tuleb öelda, et tulevikus hakatakse vangide puhul rohkem tähelepanu pöörama asjade keelustamisele. Näiteks tuuakse siin välja lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste keelamise alused ning muudetakse täpsemaks nii kinnipeetavate isikute isiklike asjade kui ka keelatud asjade regulatsioon.
Seadusesse lisatakse konkreetsed alused, milliste kuritegude puhul on kannatanud isikul õigus teavet saada. See õigus kehtib ainult suurte õigusrikkumiste puhul. Arusaamatuks jääb, miks tehakse kannatanutel vahet. Lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist peaksid seda teavet saama justkui ikkagi kõik kannatanud, mitte ainult need inimesed, kelle õigusi on suurelt rikutud, nagu seletuskirjas on välja toodud. Sarnases olukorras olevate inimeste ebavõrdne kohtlemine võib tunduda diskrimineerimisena.
Muudetakse vangistusseaduse § 15. Selle lõikes 2 täpsustatakse keelatud asjade regulatsiooni. Keelatud esemeteks loetakse teatud olukordades karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega vastuolus olevad esemed, milleks võivad olla näiteks videomängud, televiisor jms. Kui isikule on määratud vangistus tapmise eest ja see kinnipeetav soovib ööd-päevad läbi mängida mängukonsooliga tapmismängu, siis on niisugune piirang tõesti arusaadav. Kuid kas selline liiga üldine sõnastus ei riiva mitte ebaproportsionaalselt ka teiste kinnipeetavate õigusi?
Positiivne on see, et kui kinnipeetav või vahistatu suhtleb oma advokaadiga või tema esindajaga, siis eelnõu ei luba enam nende vestlust pealt kuulata ega kirju läbi lugeda. Kliendi kaitsetaktika valik on konfidentsiaalne info, mida ei tohi hankida kaitseõigust eirates. Riigiprokuratuur on meedias kinnitanud, et kaitseõiguse tagamine on õigusriigi kohustus ning kliendi ja advokaadi pealtkuulamine on ebaseaduslik. See on olnud juba ammune seaduse lünk. Hea, et see on nüüd likvideeritud, aga kahju, et seda tehti siiski suhteliselt hilja.
Ühe muudatuse on sisse toonud Siseministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub ka kaitsepolitsei. Nad on teinud ettepaneku lisada eelnõusse võimalus piirata põhjendatud juhtudel vanglavälist ja -sisest suhtlemist kinnipeetaval, kes on süüdi mõistetud riigivastase süüteo eest. Seletuskirjas on küll hästi palju analüüsitud suhtlemise piiramist vanglaväliste isikutega, kuid vanglasisest suhtlemist pole siin siiski lõplikult lahti seletatud.
Nagu ma juba ütlesin, vangistus kui karistusliik ei saa olla eesmärk omaette, vaid eesmärk peab olema ikkagi korraliku inimese ühiskonda tagasisuunamine. Seega, väga suur vastutus lasub vanglaametnikul, kes kodukorra hoidmiseks peab seadust järgima ja seda õigesti täitma. Toon ühe näite seletuskirjast. Kui pärast kartsas istumist on vangil mõni nööp lahti jäänud, siis on ametnikul õigus teda karistada näiteks veekeeduseadme kasutamise keelamisega kuni 45 päevaks. Kus on see piir, et vanglaametnik ei hakka siin rakendama piiramatut võimu? Paragrahvi 63 lõige 1 kehtestabki sellise distsiplinaarkaristuse liigi, milleks on isikliku raadio, televiisori või mõne muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks. Eelnõu kohaselt saab seda karistusliiki rakendada pärast kõige raskemat distsiplinaarkaristust, milleks on kartseris istumine. Kannad selle karistuse ära ja siis saad sellele otsa veel ühe, küll veidi leebema karistuse, näiteks elektrilise habemeajamismasina kasutamise keelu. Karistuse hea tava järgi rakendatakse tavaliselt algul siiski kergemat karistust ja kui see ei mõju, siis minnakse üle rangemale. Siin on aga otse vastupidi. Seda ei pruugi heaks kiita ka Euroopa Inimõiguste Kohus. Vangid võivad oma kartserisse panemise näiteks kohtusse kaevata.
Veel üks muudatus, mis puudutab haldusakti vaidlustamist. Teame, et haldusakti vaidlustamine peab olema tagatud, kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud. Seadusmuudatusega soovitakse aga vaide läbivaatamine ja lahendamine viia madalamale tasandile, kui see on siiani olnud. Minu meelest on siin oht, et kui vaie lahendatakse ametiasutuse juhist madalamal tasandil, siis võib see kaasa tuua vastutuse hajumise. Ma arvan, et nii haldusakti väljastamine kui ka vaide läbivaatamine peaksid siiski toimuma ühel ja samal tasandil.
Ma tahan veel öelda, et me peame tagama, et vangistuse täideviimise eesmärk oleks täidetud ja samal ajal ei oleks riivatud inimeste põhiõigusi. Kui neid siiski riivatakse, siis tuleb tagada, et seda tehtaks nii vähe kui üleüldse võimalik.
Nii et üht-teist annaks selles eelnõus siiski veel korrastada. Me kuulsime siin ka Aadu Musta tähelepanekuid, et eelnõus on väga mitmeid kirjavigu, mis tuleks ära parandada. Ma arvan küll, et me võiksime praegu hoo maha võtta. Ma teengi Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada, et meil oleks aega see veel kord üle vaadata ja teha üks päris korralik eelnõu, mis kaitseks vange ja täpsustaks vangivalvurite olukorda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Riigikogus on juurdumas tava, et mis tahes seaduseelnõu menetledes räägime sellest just nagu asjast iseeneses. Riigikogu otsene kohustus on vaadata asju laiemalt. Haritud maades ei tegele parlament mitte ühe või teise seaduse loomisega, vaid seadusloome kui tervikliku protsessiga. Just sellepärast vaatasin ma enne tänast istungit üle, kuidas me selle valdkonnaga seni tegelnud oleme. Kui me teame, kust me tuleme, siis oskame ehk paremini aru saada sellest, kuhu me läheme.
Praegu menetletav vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 264 käsitleb valdkonda, mille üle siitsamast Riigikogu kõnetoolist on korduvalt arutatud. Võiksin isegi öelda, et vanglad ja vangistus on üks kõige kuumem teema Riigikogu töös. Seda on arutatud nii eraldi küsimusena kui ka mitme muu teema raames. Võib-olla kõige sisukam ja probleeme tõstatavam oli Riigikohtu esimehe Märt Raski esinemine 7. juunil 2012. aastal. Tema ettekanne kandis pealkirja "Ülevaade kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest". Mäletame, et mitmed nendest Riigikogus toimunud aruteludest on olnud väga õpetlikud. Meie erialaspetsialistidest kolleegid – või tuleks öelda, et kõrgspetsialistidest kolleegid? – on meid vangistuse ja karistuse probleemide osas kõvasti harinud. Nii näiteks oli umbes aasta tagasi, 9. novembril 2011. aastal, siinsamas saalis arutlusel seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist käsitlev eelnõu. Head kolleegid Igor Gräzin ja Viktor Vassiljev üritasid meid siis oma ülimalt aktiivsete ülesastumistega kurssi viia nii juura- kui ka meditsiinivaldkonna mõnikord omavahel lahknevate terminite sügavama sisuga.
Üksikküsimustest, mis on meelde jäänud, tahan mainida veel perevägivalla teemat, mille on oma südameasjaks võtnud hea kolleeg Marianne Mikko. 2. mail 2011. aastal selleteemalist arupärimist üle andes kritiseeris ta sotsioloog Iris Pettai uurimusele tuginedes justiitsametnike suhtumist, mille kohaselt nn mõõdukat koduvägivalda, kui ohvrit just invaliidiks või surnuks ei pekstud, peetakse peresiseseks tüliks, kuhu riik ei peaks sekkuma.
11. aprillil 2012 tõi peaminister Andrus Ansip, arendades seda teemat koos kolleeg Lembit Kaljuveega, välja ka vanglate rolli meie regionaalpoliitikas: "Vangla ehitamine Ida-Virumaale on regionaalne projekt."
Lisaks Eesti karistuspoliitikale ja vanglate olukorrale on siin saalis tõstatatud koguni Gruusia vanglate probleeme. Pean silmas Enn Eesmaa üleantud arupärimist videoklipi kohta, mis kajastab Gruusia vanglas toimunud vangide mõnitamist ja vägistamist.
Nii võiks jääda mulje, et meil on selle temaatikaga piisavalt palju tegeldud ja asjad on peaaegu korras. Nagu näete, on meil jõudu, tähelepanu ja energiat reageerida koguni teiste riikide vanglates toimuvatele õigusvastastele tegudele. Kui me aga Riigikogu stenogramme edasi lehitseme, siis näeme, et ka kodus on asjad korrasolemisest veel väga-väga kaugel.
Toon vaid ühe näite. 7. juunil 2012, andes ülevaadet kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest, juhtis Riigikohtu esimees Märt Rask tähelepanu Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012. aasta otsusele, milles Strasbourgi kohus tuvastas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 ehk piinamise keelu rikkumise. "Ei kõla just hästi," ütles härra Rask, "et Eesti Vabariigile heideti ette piinamise keelu rikkumist."
Selle kohta, et meil endil või vähemalt ministril mõned asjad lootusetult segamini on, leiab stenogrammidest tõendeid veelgi. 27. septembril 2012 tegi justiitsminister Kristen Michal ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta 2011. aastal.
Ma palun kolm minutit juurde, sest ma ei jõudnud mõtet lõpetada!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juurde.

Peeter Võsa

Stenogrammis on must valgel kirjas tema sõnad: "Eestis on vangide arv mitu korda suurem kui Skandinaavias, aga turvalisuseni on meil veel pikk maa käia." Mind hakkas tõsiselt huvitama, mida tähendavad tema sõnad, et Eestis on vangide arv mitu korda suurem kui Skandinaavias. Eesti vanglates viibis aastavahetuse seisuga 3399 inimest. Huvitav, millisest Skandinaaviast lugupeetud minister rääkis? Rootsis, Taanis ja Norras peetakse Skandinaavia maade hulka kuuluvateks Rootsit, Taanit ja Norrat. Inglis- ja saksakeelsetes maades käsitletakse Skandinaaviana enamasti Rootsit, Taanit ja Norrat, kuid vahel lisaks ka Soomet. Justiitsminister ütles siitsamast Riigikogu kõnetoolist, et Eestis on rohkem vange kui Skandinaavia maades. Soomes on vange umbes samas suurusjärgus nagu Eestis, sama käib Norra kohta. Rootsis oli vange paari tuhande jagu rohkem kui Eestis. Järelikult on justiitsministri arvates olemas mingi selline Skandinaavia, mis on tegelikust oluliselt väiksem ja kuhu vähemalt Rootsi kindlasti ei kuulu. Või juhtus temaga nii, nagu meie valitsusliikmetega vahel juhtub, et absoluutarvud lähevad suhtarvude ja protsentidega lihtsalt segamini? Aga kui see nii oleks olnud, siis oleks saanud selle vea stenogrammis täiesti vabalt ära parandada.
Nende juhuslike näidetega tahan ma öelda, et kohtukorralduse asjadega tegeldakse meil pigem muude asjade kõrvalt ja mitte just liiga tõsiselt. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Nüüd on kõnejärjekorras Marko Pomerants. Sõnavõtt kohalt, kaks minutit. Palun!

Marko Pomerants

Kõigepealt tahan öelda komisjoni nimel, et meie kindel otsus oli see, et teine lugemine tuleks lõpetada. Seda esiteks. Teiseks, ma ei hakka ühegi eelkõneleja nime nimetama, et mitte elevust tekitada, aga 2003. aastal, enne valimisi, kui Viru vangla ehitamist alles oodati, pöörduti minu poole murega, kas Lääne-Viru pätid ei saaks endale eraldi vanglat, sest nad on teistsugused. Kui te vaatate, milliseid probleeme on vanglate rajamisega olnud kas või siin Tallinnas, siis saate kindlasti aru, et igas maakonnas ei saa olla oma vanglat. Üks kolleeg tundis muret, kas vangide eestkõnelejad on saanud selle eelnõu menetlemises osaleda. Nagu te kuulsite ühe meie kena kolleegi kõnest, selline eestkõneleja on olemas, aga kahjuks ei pidanud ta nii sütitavaid kõnesid selle eelnõu menetlemise ajal komisjonis. Mis puudutab pikaajalisi ja lühiajalisi kohtumisi, siis Tallinna vanglas üks vang heitis ette, et see kord, mis reguleerib pikaajalist vangistust, ei ole piisav ega hea, pereelu olevat täiesti võimatu. Mina ütlesin, et alternatiiv oleks olla korralik inimene. Selle peale mulle vastati: "Me püüame, aga iga kord ei õnnestu, härra Pomerants." Mis puudutab võitlust perevägivallaga, siis oleks aus nimetada ka kolleeg Laanetit, kes selle asja eest on seisnud. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun järgmiseks kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Viktor Vassiljev

Proua eesistuja! Head kolleegid! Ega ma sel teemal ei kavatsenudki esineda, sest ma lugesin seaduseelnõu läbi ja sain aru, et seal on käsitletud kõike. Seal räägitakse vanglatöötajatest ja vangidest, pealtkuulamisest, läbiotsimisõigusest ja esemete äravõtmisest. Palju igasuguseid asju on ühte seadusse kokku pandud. Aga kui ma küsimuste vooru kuulasin, siis järjest segasemaks see asi minu jaoks muutus.
Ei ole mina mingisugune kinnipeetavate eestkõneleja, sest ausalt öeldes pole ma siiamaani vangis istunud ja loodan, et elu mind sinna ka ei vii. Ega vangidel polegi vaja mingit eestkõnelejat, sest neil on piisavalt aega, nad on kirjaoskajad inimesed, mõned neist on juriidiliselt isegi väga hästi ennast harinud ja, muuseas, neil on tore komme kirjutada igale poole kaebusi. Ma tean, et väga paljud riigiasutused raiskavad tohutult aega selle peale, et lahendada kinnipeetavate kaebusi. Seda ei tee sugugi mitte ainult Siseministeerium, ka Sotsiaalministeerium ja tema allasutused kulutavad väga palju aega sellele, et neid kaebusi lahendada. Kusjuures need kaebused on ääretult pikad ja tihtipeale ka põhjendatud. Kurdetakse selle üle, et valgustus ei ole piisav, ei anta piisavalt võimalust värske õhu käes olla ja tervislikku elu elada jne. Kaebused on pikad.
Nii et mina ei hakka siin vangide eestkõnelejaks. Aga ma leidsin, et ega me ei saanud siiski nendele küsimustele, mis siin esitati, ammendavaid vastuseid. Siin räägiti, et vanglatöötajad saavad hulgaliselt juurde igasuguseid ülesandeid, aga nagu ma aru saan, nende palk ju ei tõuse.
Rääkides teavituskohustusest suurte ja väikeste õigusrikkumiste puhul ei ole selge, mis on suured, mis on väikesed õigusrikkumised, kes seda vahet teeb. Ka vanglariietusega ei olnud asi päris selge. Kas vangid peaksid siis oma kotades käima või kuidas? Kui kinnipeetav on ikkagi riigi ülalpidamisel, siis riik peab talle kindlustama kõige elementaarsemad asjad. Ma ei tea, kas aluspesu kuulub elementaarsete asjade hulka, aga jalanõud meie kliimas nende hulka kohe kindlasti kuuluvad.
Ja siis veel need esemed, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. Muuseas, juristid ütlevad alati: "Ärge tehke lõplikku loetelu. Kui on lõplik loetelu, siis kindla peale jääb sealt midagi välja." Siin loetelus on küll mängukonsoolid ja veekeetjad, aga kui mingi asi on sealt välja jäänud, siis polegi selge, kas seda tohib olla või ei ja mis sellega peale hakata.
Siis veel muidugi eelnõu keeleline külg. Tuletame meelde termineid "nulltolerants" ja "sallimatus". Kirjavigu on seal üldse päris palju.
Selgusetuks jääb julgeolekuoht kokkusaamise puhul. On öeldud, et kokkusaamise ajal ei tohi pealt kuulata, mida kinnipeetav oma sugulaste või tuttavatega räägib. Aga ega julgeolekuoht, selge see, ei ole pomm, nuga või püss. Tihtipeale ongi julgeolekuoht inimeste mõtted ja omavahelised kõnelused. Kuidas sa selle julgeolekuohu avastad, kui pealt kuulata ei tohi?
Ka vaietega ei ole asi päris selge. Kui esitatakse vaie juhtkonna otsuse peale juhtkonnale, tähendab, vanglaülema peale kaevatakse vanglaülemale, mida see siis endast kujutab?
Kas esemete äravõtmine on mingi karistusmeetod või mis see on? Okei, võib pardli ära võtta, aga kas ka hambaharja võib ära võtta? Kui inimene käib karguga, kas siis võib kargu ka näiteks ära võtta, et ta liiga palju ringi ei kosserdaks?
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juurde.

Viktor Vassiljev

Läbiotsimine kokkusaamise puhul – kes määrab kindlaks selle põhjendatuse? Kas selle määrab mõni vanglaametnik, kes jälgib seda, kes tulevad kokkusaamisele, vaatab, keda tasub läbi otsida ja kes ei paku huvi? Milliste kriteeriumide alusel seda otsustatakse? See on küllalt suvaline asi, seda võivad vanglaametnikud oma huvides ära kasutada. Samas võidakse rikkuda külastajate privaatsust ja huvisid, kusjuures täiesti asjatult.
Nüüd veel keelenõuetest. Valvuritel on, jah, keelenõuded täitsa olemas. Aga küllalt suur osa kinnipeetavatest on venekeelsed. Nii et minu arvates peaks vanglatöötajate professionaalsete nõuete hulgas olema ka selline nõue, et nad peavad aru saama sellest keelest, milles kinnipeetavad räägivad. Teine võimalus on seada vangidele keelenõue, et kui ikka keeleeksamit ära ei tee, siis vanglasse ei võeta ja kogu lugu.
Muuseas, kes ütles, et kinnipeetavatel ei tohi olla ühingut, kes kaitseb nende huve? Aga Amnesty International ja teised samasugused organisatsioonid? Kindla peale on vangidel ja kinnipeetavatel omad mitteformaalsed ühingud, mida loomulikult ei saa tervitada. Aga neil võiks olla ka täiesti seaduslik ühing, mida võiks kasutada preventsiooni jaoks. Seal võiksid nad vahetada kogemusi, kuidas lühema ajaga muutuda heaks ja ausaks kodanikuks. Miks ei võiks neil selline ühing olla?
Teate, ma vaatasin, et kõik tänase päevakorra punktid on seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelud. Eranditult. Kas see tähendab, et me parandame kellegi praaki? Kas me võime kindlad olla, et see eelnõu on lõplik või peame kunagi hakkama seda uuesti arutama ja jälle samu küsimusi esitama? Ka see on ju seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seal pidi olema, nagu professor Must väitis (mul ei ole alust teda mitte uskuda), ligi 30 viga, kusjuures nendest vähemalt 10 on keelevead. Kui seal on keelevead ja trükivead, siis võib seal kindlasti olla ka sisulisi vigu, juriidilisi vigu, mida iganes. Ma ei ole kindel, et see seaduseelnõu sellisel kujul on vajalik, et ta on, nagu meile väideti, nii hea vanglateenistujatele, vangidele ja tulevastele vangidele, maksumaksjatele ning kogu ühiskonnale. Mina olen ka maksumaksja. Ma küll ei tahaks olla tulevane vang, aga ma kahtlen, kas see eelnõu on nii hea ja vajalik, nagu siin räägiti. Minu meelest vajaks ta väga korralikku ülevaatamist. Olgem ikka ettevaatlikud! Minu meelest võiks eelnõu vähemalt keeleliselt veel korra üle vaadata. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Proua eesistuja! Minu aktiivne sõnavara on kolleeg Viktor Vassiljevi omast palju väiksem, nii et ma nii pikalt rääkida ei suuda. Ma tegelikult ei plaaninudki siia tulla, aga Enn Eesmaa ja Marko Pomerantsi sõnavahetus tuletas mulle meelde, kuidas ma pidasin suvel pikalt kirjavahetust austatud ministri Kristen Michaliga sel teemal, et meie vanglates on juba aasta või natuke kauem toimunud vangide sildistamine. Nimelt on nende riiete külge õmmeldud tähed, mis tähistavad nende eesti keele oskust tasemel A, B või C. Sellest kirjutas ka üks arvamusliider, ma ei mäleta täpselt, kes see oli, aga see uudis ajas ta tõsiselt tagajalgadele. Eesti meedias võrreldi neid tähti kollaste tärnidega. See oligi põhjus, miks ma saatsin kirjaliku küsimuse härra Michalile. Härra Michal vastas mulle, et see ei ole mingi diskrimineerimine keele põhjal, vaid selliseid silte kannavad ka eestlased, kusjuures nendel on mõistagi rinnas C-täht. Miks seda vaja on? Põhjendus oli see: seda on vaja selleks, et vanglaametnikud saaksid vangidega suheldes aru, kas nende sõnu ikka mõistetakse. Selle peale võtsin ma ühendust päris mitme vanglaametnikuga, nii praegu töötavate kui ka endiste ametnikega. Nende seas oli isegi üks vangladirektor. Sain teada, et tegelikult ei pea üks korralik vangivalvur teadma mitte ainult oma alluvate keeleoskust, vaid ka nende perekondlikke probleeme, usulisi veendumusi ja mida iganes. Sellised sildid tähendavad tegelikult kahte asja. Esiteks, meie vanglaametnikud ei ole tihtilugu pädevad oma tööd tegema. Teiseks, üks väga tõsine julgeolekuoht on see, kui vangivalvur ei saa aru, millest kinnipeetavad tema juuresolekul räägivad, kuna ta ei valda vene keelt.
Nii et kui me veel kord vaatame seda eelnõu, siis mõistame, et tegelikult oleks mõistlik kehtestada seaduses (sellest oli siin puldis juba juttu) peale eesti keele oskamise nõuete ka vene keele oskamise nõuded. See on suur probleem, kui vangid omavahel räägivad ja nendest ei saada aru. Siin peitub tõsine oht. Mitte mingisugune keeleoskust näitav silt siin ei aita. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Aadu Must!

Aadu Must

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna arutlusel olev eelnõu kuulub sellesse seadustepakki, mis on ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all. Seda just selle tõttu, et vangistusprobleemidega on seotud mitmed inimeste õiglustunde küsimused. Maksumaksjaid pahandab tihti see, et vange peab üleval maksumaksja raha, mitte aga vangide endi töö. Teiselt poolt üritame olla demokraadid, püüame näidata, et oleme arenenud riikide peres. Nii olemegi nagu haamri ja alasi vahel, püüdes leida õrna kompromissi, kus ühelt poolt oleks täidetud vangistuse eesmärk, kuid teiselt poolt ei saa me eirata ka seda, et sotsiaalne õiglus on oluline kategooria.
Skandinaavia maades on selles valdkonnas peetud väga põnevaid diskussioone. Vaatasin nendest materjalidest, mida seal räägitakse vangide töölerakendamisest. Tuleb välja, et ka seal ei ole kõik kogemused kullaks osutunud. Nii näiteks kirjutati Taanis, et kõik vangid tuleb tööle rakendada. Vanglaametkond sai kuulsaks sellega, et vangid kaasati koguni riigi kõige kuulsama mööblifirma töösse. "Kuidas see võimalik on?" ahastasid selle peale soomlased. Neil läks vilunud mööblitisleri koolitamiseks vähemalt kaks aastat, aga Taani vanglad, kus vangid istusid pool või kolmveerand aastat, hooplesid sellega, et neil vangid juba teevad mööblit. Kui ajakirjanikud kohale saadeti, siis selgus, et vangid suures osas käisid ainult valmismööbli puhta lapiga üle, sest rohkem ei andnud kuidagi välja.
Ometi peab ütlema, et soomlased on meile selles asjas heaks eeskujuks olnud ja väga suure töö ära teinud. Nimelt on Soomes vanglatööstus rakendatud kultuurimälestiste, eelkõige ehitusmälestiste restaureerimisse. Need tööd on just vangide tööjõul põhinevate firmade teha. Esialgu olid ka Soomes selle üle tõsised vaidlused. Ametnikke süüdistati, et nad solgivad turgu, eraettevõtjad ei suuda sellise hinnakonkurentsiga, sellise dumping'uga võistelda. Aga lõpuks jõuti siiski ühiskondlikule kokkuleppele, et see valdkond on vabaturu konkurentsist väljas ja riigi rahaga rahastatult töötab see rahvusliku kultuuripärandi hüvanguks. Kiiduväärne kompromiss. Millegi sarnase suunas võiksime meiegi liikuda, hoolimata meie ülimat liberaalsust ja turumajandust propageeriva valitsuse poliitikast.
Tööhõive vanglates võiks olla suurem mitte ainult sellepärast, et vangid raha teeniksid, vaid see on ka režiimi, korra ja julgeoleku küsimus. Vanglaametnike vana tõde ütleb, et kui sa vangile piisavalt tegevust ei anna, siis pead sa temaga hiljem väga-väga-väga palju ja valusalt tegelema. Meil on vange kõige rohkem rakendatud ilmselt informaatoriametisse, mille eest nood vangid ka teatud hüvesid saavad. Hea, et nad sellegagi tegelevad, mingi tegevus ikkagi. See viimane lause oli küll huumoriga öeldud.
Vangide mitmesugustesse tegevustesse kaasatuse nimekirju uurides kohtame ühte huvitavat seaduspärasust. Tegevuste arv vanglates on päris suur ja ka iga tegevusega tegelejaid on, aga kesiselt. Toon ühe näite. Kõik nimed selles näites on välja mõeldud ning nende kokkulangemine reaalsete inimestega on juhuslik. Vangla korvpalliringis osalevad Murulauk, Petersell ja Sibul. Võrkpalliringis osalevad Petersell, Sibul, Murulauk ja Maasikas. Õhtukoolis osalevad Murulauk, Maasikas, Petersell ja Sibul.
Palun lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit lisaaega.

Aadu Must

Kinnipeetavad Vanker, Tõld, Troska, Saan ja Kelk ei käi korvpalliringis, võrkpalliringis, õhtukoolis, kutseõppes ega kuskil. See pole aga juhuslik, vaid Eesti olusid üsnagi täpselt kirjeldav näide. Nimelt tegeldakse vanglates nendega ja kasvatatakse neid, kes on n-ö pehmed ja leplikud tegelased. Vähem pehmed tegelevad oma asjadega, näiteks oma legaalsete või mõnel juhul ka illegaalsete äride juhtimisega otse vanglaseinte vahelt. Seda viimast saavad nad teha näiteks kirja teel, aga miks mitte ka telefoni teel. Kontaktid ümbruskonnaga on ju vanglaelu lahutamatu koostisosa ja võib-olla polegi see paha.
Siin juba meenutati meie lugupeetud peaministri esinemist infotunnis. Te mäletate, et ta ütles siitsamast: "Vangla ehitamine Ida-Virumaale on regionaalne projekt." Aga ta ka jätkas: "Võib ironiseerida, kuid ka kinnipeetavate jaoks on oluline, et säiliks side oma lähedastega. Kui vangil side vabaduses olevate oluliste inimestega säilib, siis on tagasipöördumine kuritegelikku ellu vähem tõenäoline. Seda kinnitab kogu maailma statistika." See, et seda kinnitab kogu maailma statistika, on muidugi Ansipile omane belletristiline liialdus, aga vangide sidemetest ümbruskonnaga on ta õigesti aru saanud, see on täiesti olemas.
Vaadeldavas seaduseelnõus on palju juttu vangide asjadest, nende omamise õigusest või selle äravõtmisest, mis on samuti vanglatele valus teema. Kõik vanglaametnikud teavad, et mida vähem on vangidel asju, seda parem on vanglas kord. On näiteid selle kohta, kuidas mõne vangi elamine on olnud päris nagu laoruum. On vihjatud sellele, et sõdur on täiesti vaba inimene, temal ei tohi olla palju asju, aga vangil võib olla. See on jällegi tundlik küsimus. Kindlasti peaks mitmesuguste töökodade kolimine vangikambrisse olema asi, mida ei peaks soosima. Miks ei võiks joonistamishimulised istuda selleks ettenähtud ruumis ja seal joonistada? Kui joonistamist lubatakse kongis, siis varsti näete, et  joonistatakse aina mängukaarte, müüakse neid ja lähebki hasartmängudeks lahti.
Selle eelnõuga me reguleerime mõnda vangistusega seotud detaili, teeme järeleaitamistunde. Vangistuse ja vanglatega seotud probleemide lahendamine jääb ilmselt tulevikku. Küllap me peagi sellega tegeleme. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene muudatusettepanek. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme eelnõu 264 esimese muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Liigume teise muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek leidis toetust.
Läheme kolmanda muudatusettepaneku juurde, selle on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Ka see Eesti Keskerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Liigume neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme neljanda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 54 Riigikogu liiget, keegi ei olnud vastu ega jäänud erapooletuks. Järelikult leidis ettepanek toetust.
Liigume viienda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Tema seisukoht on, et ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Protseduuriline küsimus, Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Vabandust, aga mul oli nupp sisse vajutatud! Ma soovin, et enne hääletust tehtaks kohaloleku kontroll.

Aseesimees Jüri Ratas

Peep Aru, palun!

Peep Aru

Mul läks valesti!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Valdo Randpere, kas teil läks õigesti?

Valdo Randpere

Kuna hääletus oli juba alanud, siis ei saa enam teha ettepanekut, et tuleks teha kohaloleku kontroll.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga juhataja saab hääletuse katkestada ja seda ma ka tegin. Peep Aru, palun!

Peep Aru

Ma ei tea, mida lugupeetud juhataja edasi teeb, aga igaks juhuks on mul protseduuriline küsimus. Millest see tuleb, et ühel korral te andsite enne hääletust kella üks minut ja kaks sekundit, ühel korral täpselt üks minut ja ühel korral 56 sekundit? Ma olen tähele pannud, et Riigikogu esimees ja esimene aseesimees annavad kella tunduvalt pikemalt. Kas te omavahel kokku ei ole leppinud, kui kaua võib kella anda?

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle protseduurilise küsimuse eest! Kindlasti tuleneb see minu ebatäpsusest, et ühel korral andsin ma kella minut ja kaks sekundit ning teisel korral minut ja viis sekundit. Kuid lähtuda tuleb sellest, et kella tuleb anda vähemalt minut. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Kas ma saaksin kaks minutit vaheaega paluda?

Aseesimees Jüri Ratas

Kahjuks enam ei saa, sest selle hääletuse eel juba oli vaheaeg. Ma palun vabandust, aga ma ei saa siin teile vastu tulla! Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, härra juhataja! Ma tahan täpsustada. Millistel juhtudel te katkestate hääletuse ja millistel juhtudel mitte? Kas see on teie oma suva või lähtub see mingitest protseduurilistest süsteemidest?

Aseesimees Jüri Ratas

See tuleneb protseduurilistest süsteemidest. Urmas Klaas, palun!

Urmas Klaas

Aitäh! Ma tahan täpsustada: mida te kavatsete ette võtta oma ebatäpsuse likvideerimiseks?

Aseesimees Jüri Ratas

Püüan vaadata peeglisse ja olla parem ning enda vastu nõudlikum. Nii. Kas on veel protseduurilisi küsimusi?
Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek leidis toetust.
Liigume kuuenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Liigume seitsmenda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda soovin kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja kümneminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme seitsmenda muudatusettepaneku juures.
Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused 
Veenva enamusega – 59 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole – leidis ettepanek toetust.
Head ametikaaslased, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et teine lugemine tuleks lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ettepanek vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 264 teine lugemine katkestada. Alustame selle hääletamist. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Ma palun enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 264 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 13 Riigikogu liiget, vastuolijaid 52, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 264 teine lugemine tuleb lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


11. 00:21 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (307 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Siim Kabrits

Lugupeetud istungi juhataja ja head kolleegid! Mul on hea meel rääkida õiguskomisjonis 15. novembril menetletud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 307. Õiguskomisjon menetles seda 15. novembril. Arutelu juurde olid kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Berit Loog ning Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialisti asendaja Taivo Põrk. Komisjon otsustas teha järgmised otsused. Kõigepealt täiendada äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uue §-ga 2 järgmises sõnastuses, muutes eelnõu paragrahvide numeratsiooni vastavalt käesolevale täiendusele: "§ 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine. Audiitortegevuse seaduse § 207 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1) lõigetes 1 ja 2 sätestatu jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril."
Komisjon otsustas saata eelnõu 20. novembri täiskogu päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on lahti § 6 "Abieluvararegistri andmetega tutvumine". Siin on öeldud selge sõnaga "igaüks". Selle paragrahvi lõige 1 hakkab peale nii: "Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke." Kuidas teie kui seaduseelnõu ettevalmistaja ja meile tutvustaja seda selgitate? Kas see tähendab seda, et mina võin näiteks ... Mis oli? Vale seaduseelnõu või? Ah, mul on 308!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Heimar Lenk, kas te küsite või ei küsi? Küsige palun lõpuni! Hea küsija, teie aeg! Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! Hea ettekandja, kas soovite vastata või läheme edasi?

Siim Kabrits

Ma arvan, et läheme edasi.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Palun täpsustage ja selgitage, milliseid samme selle eelnõu raames peavad tegema need hooneühistud, kes ei ole senini oma põhikirja hooneühistuseadusega kooskõlla viinud ja eksisteerivad kui tavalised mittetulundusühingud!

Siim Kabrits

Aitäh küsijale! Aga seda küsimust komisjonis ei arutatud, see ei kerkinud üles. Eelnõu on juba viiendat korda saalis ja on piisavalt lahti seletatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Enn Eesmaa, palun!

Enn Eesmaa

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Mul on küsimus § 1 lõike 8 kohta: "Kui avalduste esitamine otse elektrooniliselt peetava äriregistri infosüsteemi ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada paberil või e-posti teel." E-posti teel esitamine on selge. Aga kas kirja teel esitatud avaldused peaksid olema saadetud tähitud kirjaga?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Praegu on võimalik neid avaldusi kirja teel esitada. Seda küsimust ei arutatud, aga minu teada võib neid saata nii tähitud kui ka tavalise kirjaga.

Aseesimees Jüri Ratas

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Mul on ka küsimus seoses ühe muudatusega, millega vähendatakse miinimumtrahvi suurust 320 eurost 200 euroni. Kuna varasemat trahvimäära kohaldati nii suurtele aktsiaseltsidele kui ka väiksematele mittetulundusühingutele, oli see väiksemate ühingute jaoks tõepoolest ebaõiglaselt suur. Nüüd aga tekib küsimus, kas suurtele aktsiaseltsidele ei ole see trahv omakorda jälle liiga väike. Mis teie arvate, kas see trahv täidab oma eesmärki?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga eelnõu seletuskirjas on öeldud, et see on registripidaja diskretsiooniotsus. Registripidaja saab alati ise valida, millisele ettevõttele kui suures ulatuses võiks trahvi teha, et see oleks mõjus.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud §-ga 5 "Kirikute ja koguduste seaduste muutmine". Selle punktiga 1 lisatakse seadusesse lõige 9. Kui ma aga loen siit, et mõjuval põhjusel võib avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel, siis tekib mul küsimus, mis rollis see teine notar selles situatsioonis esineb. Kui on kaks notarit, siis nad on ju võrdsed, aga tegelikult on see teine nn notar siin tavaline jurist. Kas see on õige või mitte?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Tegemist on tehnilise muudatusega. Seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei ole teie komisjoni liige, aga mulle on jäänud teie vastustest mulje, et teil on suhteliselt igavad istungid. Ma loodan siiralt, et järgmist küsimust, mille ma teile esitan, on komisjon arutanud. See puudutab äriseadustiku § 53 lõiget 6. Muudatuse kohaselt ei pea registripidaja lahendama kandeavaldust kiirmenetlusega juhul, kui kõik selleks vajalikud dokumendid on küll esitatud, aga nendes esineb sisuline puudus. Kas te seletate lahti, mis tingis selle muudatuse vajalikkuse ja kes hindab selle sisulise puuduse olemasolu?

Siim Kabrits

Aitäh! Pean nõustuma teiega esimeses punktis, mida te ütlesite, et selle eelnõu üle ei olnud komisjoni istungitel tõsist arutelu. Võib öelda, et tegelik arutelu peaaegu puudus. Ma ei tea, mis selle põhjus oli. Mul on hea meel, et te täna olete aktiivselt valmis küsima ja olete endale eelnõu põhjalikult selgeks teinud. Aga seda küsimust tõesti komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Seadusmuudatus seda lubab, aga kehtiva seaduse kohaselt ei ole registriosakondadel õigust menetleda teise piirkonda esitatud või sinna kuuluvaid avaldusi. Kas võite öelda, mis põhjusel ei ole seda saanud siiamaani teha?

Siim Kabrits

Aitäh! Selle seaduseelnõu mõte ongi see, et hajutada töökoormust. Eri registripiirkondades on erinev töökoormus. Praegu on see seadusega piiratud, registriosakonnad ei saa kahjuks menetleda teiste piirkondade mitmesuguseid dokumente. Ongi mõte see piirang ära kaotada.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan selle koha pealt, kus lõpetas kolleeg Enn Eesmaa. Elektrooniliselt peetavat äriregistri infosüsteemi ei kasutata, kui on tehniline rike. Aga meil on väga palju kõikvõimalikke seadusi, mis puudutavad elektroonseid andmebaase, kuid ei ole ühtset lähenemist. Mõnikord me kirjutame seadusesse, et rikke tõttu ei saa kasutada, teinekord kirjutame, et kui te ei viitsi, siis ärge tehke, vaid saatke dokument paberil jne. Ühesõnaga, meie e-riigis need asjad omavahel hästi ei klapi. Kas seda on äkki komisjonis arutatud?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis seda ei arutatud. Kuid seletuskirjas on välja toodud, et suurem osa avaldustest esitatakse juba praegu elektrooniliselt. See, et on võimalik ka paberil esitada, on lihtsalt eelnõusse sisse jäetud.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus on selline. Seletuskirjas on välja toodud eelnõu muudatuste eesmärke. Eesmärk on näiteks anda registriosakondadele võimalus menetleda teistele osakondadele esitatud kandeavaldusi. Ma saan aru, et siin laiendatakse vastutust. Aga kes tegeleb probleemidega, kui kande tegemisel on tehtud mingi viga? Kui see vastutus on jagatud mitme osakonna vahel, kes tegeleb siis selle vea parandamisega?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Alati vastutab see, kes selle kande tegi. Sellest jääb jälg maha.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu teine küsimus on eelnõu § 7 punkti 13 kohta. Ma loen siit, et registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda registriosakonnas, notaribüroos või veebilehe kaudu. Kas neid andmebaase on mitu? Me ju tegeleme sellega, et andmebaasid oleksid unifitseeritud, neid ei oleks palju ega oleks tegemist dubleerimisega, aga siin on peaaegu juba seadustatud, et neid võib olla mitu. Kas see on õige lähenemine või mitte?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Andmebaase on üks, aga kohti, kus andmetega on võimalik tutvuda, on mitu.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan, härra juhataja! Austatud ettekandja! Seletuskirjas on välja toodud, et registriosakondade tööpiirkondade laienemine aitab ühtlustada töökoormust. Siin on öeldud, et muudatuste eesmärk ei ole teha osakondades struktuurilisi muudatusi. Kas see muudatus mõjutab tulevikus töökohtade arvu või ei?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Seda teemat arutelul ei olnud, aga ma olen eelnõu seletuskirja lugenud. Selle järgi hajutatakse töökoormust piirkondade vahel. Eelnõu seletuskirja järgi ei tohiks töökohtade arv väheneda.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te olete kindlasti õiguskomisjoni liikmena ja loodan, et ka õigusasjade spetsialistina kunagi tutvunud ka meie kodukorraga. Mis on teise lugemise eesmärk? Kas teise lugemise eesmärk on ette kanda seda, mida te komisjonis ei arutanud, või tutvustada meile (teisel lugemisel ei ole kohal ka ministrit) komisjoni ettekandjana eelnõu sisu ja vastata meie sisulistele küsimustele?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Kuna see eelnõu on juba viiendat korda siin saalis ja korra olen ma komisjoni ettekandjana seda põhjalikult tutvustanud, siis komisjoni ettekandjana tahan ma täna anda ülevaadet komisjonis toimunud diskussioonist. Tuleb aga öelda, et tegelikult diskussiooni ei toimunud. Ka teie enda erakonnakaaslased komisjonis seda teemat ei käsitlenud. Te võite oma erakonnakaaslaste käest küsida, miks midagi ei küsitud ja miks nende probleemide üle komisjonis ei diskuteeritud.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Üks mis kindel: seda minu küsimust komisjonis kindlasti ei arutatud. Aga te olete korduvalt rõhutanud, et see eelnõu on olnud suures saalis menetluses lausa viiel korral. Mulle teadaolevalt menetletakse seaduseelnõusid saalis kolmel korral. Kas te oskate öelda, mis on need põhjused, miks valitsuskoalitsioon on seda eelnõu soovinud arutada lausa viiel korral? Mis on need probleemid olnud, miks valitsuskoalitsioon ei ole kolme korraga hakkama saanud ja on soovinud eelnõu viiel korral menetleda?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Tegemist on väga hea eelnõuga. Ma arvan, et te peate küsima ka oma erakonnakaaslaste käest, mis oli põhjus, miks eelmisel korral ei saadud saalis kokku vajalikku 51 häält. Koalitsiooni poole peal oli enamik inimesi kohal.

Aseesimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Seaduseelnõuga pikendatakse aasta võrra avaliku sektori siseaudiitorite kutsetaseme taotlemisel nõutud eksamite sooritamise tähtaega. Seletuskirjast loen ma, et 2012. aasta jooksul pidid siseaudiitori kutse omandama 13 ja kutsetaseme 34 avaliku sektori siseaudiitorit. Tegelikult tegi mõlema eksami ära ainult 1 audiitor. Miks see niimoodi juhtus? Kas ei peeta siseauditit avalikus sektoris vajalikuks või ei toetata siseauditi ja sisekontrolli sisseviimist avalikus sektoris? Miks ainult üks inimene sai nende mõlema eksamiga hakkama?

Siim Kabrits

Aitäh! Seaduseelnõu eesmärk ongi pikendada aega, millal neid eksameid võiks sooritada, ja anda inimestele, kes ei ole seda eksamit suutnud ära teha, võimalus teha need eksamid ära 2013. aasta jooksul. Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajate väitel on vähemalt 30 siseaudiitorit avaldanud soovi see eksam sooritada. See on ka põhjus, miks seda aega pikendatakse. Väidetavalt on eksamit olnud võimalik teha selle aasta suvest alates.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Praegu ei ole tõesti võimalik erakonnakaaslaste käest midagi küsida. Mind aga huvitab ikkagi, kas see eelnõu toob kaasa ka finantskoormust riigieelarvele ja kui toob, siis kui palju. Ma arvan, et nii tähtsat küsimust te kindlasti komisjonis arutasite.

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis arutlusel ei olnud, aga seletuskirjas on kirjas, et suurt lisakoormust see kaasa ei too.

Aseesimees Jüri Ratas

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 105 täpsustab, et eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, kus ka nendele Riigikogu liikmetele, kes ei kuulu lugupeetud õiguskomisjoni, ja stenogrammi kaudu kindlasti ka avalikkusele tutvustatakse eelnõu, eriti siis, kui see on vahepeal muutunud. Asjaolu, et te 51 häält kokku ei saanud ja tulete selle eelnõuga siia viiendat korda, ei ole hetkel oluline. Millal me saame lisaks sellele, et te komisjonis mitte midagi ei teinud, teada selle eelnõu sisu?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Komisjonis tõesti sellel teemal arutelu ei olnud, kuna kõigile tundus, et asi on piisavalt selge. Mul on hea meel, et täna on opositsioon võtnud kätte ja sellesse eelnõusse süvenenud. Ma arvan, et varajast kellaaega arvestades ei ole mõtet hakata neid sätteid üle kordama.

Aseesimees Jüri Ratas

Yana Toom, palun!

Yana Toom

Ma tänan, austatud eesistuja! Teate, ma ikka hakkan kordama, kui lubate. Nimelt, § 69 lõike 2 esimest lauset muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Justiitsminister võib oma määrusega kohustada notareid tagama e-notari infosüsteemi vahendusel ühenduse elektroonilise äriregistriga." Aga ta võib seda ka mitte teha. Milles asi, miks selline kõneviis? Kas justiitsminister siiski peab seda tegema või ei pea? Millest ta peaks lähtuma, kui ta seda siiski teha otsustab?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Seda komisjonis ei arutatud, aga eelnõu seletuskirjas on täpselt kirjas, et notaril on alati õigus valida, mil viisil ta andmeid edastab.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud komisjoni ettekandja! Teie ettekandest jääb praegu kõlama, et te olete peaaegu uhke, et komisjonis mitte midagi ei arutatud. Mul tekib mure, et seda eelnõu ei olnud tõenäoliselt arutatud ka enne seda, kui see eelmine kord oli siin esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel. Kõik see kulmineerus sellega, et kolmandal lugemisel ei antud eelnõu poolt piisavalt hääli. Inimestel oli ilmselt küsimusi. 51 häält kokku ei tulnud ja eelnõu langes menetlusest välja. Võib-olla peaks komisjon siiski muretsema selle pärast, et kui eelnõu on olnud niivõrd mittearutamiskõlblik, siis ilmselt ei tule hääli ka kuuendas hääletamisvoorus. Komisjon võiks oma tööd teha ja eelnõu arutada. Kas te ei arva seda?

Siim Kabrits

Hea küsija, tänan hea küsimuse eest! Kahjuks ei esimesel, teisel ega kolmandal lugemisel küsimusi ei tekkinud. Tundub, et eelnõu oli piisavalt selge ja hea, sest isegi teie kallid erakonnakaaslased ei tahtnud midagi küsida.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Ma küsin teist korda, mitte viiendat. Ma tahan rohkem teada eelnõu sisu kohta, sellepärast küsingi. Kinnistuspiirkondade kaotamine toimub etappide kaupa. Kas komisjonis arutati, kuidas on see etapiline üleminek ajaliselt planeeritud?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Me keegi ei tea, millisesse komisjoni te kuulute, sest te pidasite oma sissejuhatava kõne nii lühidalt, et unustasite seda vist isegi mainida. Äkki te nimetate, mis komisjonis ühte eelnõu esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ega viiendal lugemisel üldse ei arutata? Kas teie komisjonis, seal, kuhu te kuulute, mõnda eelnõu aeg-ajalt ka arutatakse? Kui mõni eelnõu on siiski pälvinud ka arutelu, siis äkki te nimetate mõne eelnõu, mis on komisjoni liikmetes tekitanud küsimusi ja pälvinud sisulist arutelu? Mul tekib tunne, et Riigikogus on üks komisjon, kus mitte midagi ei arutata.

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Te kuulete täna meie komisjonis menetletud erinevate eelnõude tutvustusi. Alles oli siin üks õiguskomisjoni esitatud eelnõu ja tulemas on veel terve hulk eelnõusid. Ma võin kinnitada, et mõne eelnõu üle on õiguskomisjonis olnud väga teravad ja sisulised diskussioonid. Komisjoni esimees võib seda kinnitada. Aga selle eelnõuga seotud küsimused ei pälvinud väärilist diskussiooni. Ka sellest tingitult ma arvan, et täna ei ole mõistlik sellele väga palju aega kulutada.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Ma loen eelnõust, et justiitsminister võib oma määrusega kohustada notareid tagama e-notari infosüsteemi vahendusel ühenduse elektroonilise äriregistriga. Miks antakse ministrile õigus ja miks seaduses ei ole selgelt kirjas, et see peaks olema kohustus?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Tõesti, ka seda küsimust komisjonis ei käsitletud. Aga kui lugeda eelnõu, siis on selge, et justiitsministril on oma määrusega alati võimalik see kord välja töötada ja seda täpsemalt reguleerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus 45. punkti kohta. See käsitleb äriseadustiku § 5115 "Üleminek elektroonilisele äriregistri pidamisele", kus on öeldud: "Kuni elektroonilisele äriregistrile üleminekuni peetakse äriregistrit 2012. aasta 31. oktoobrini kehtinud regulatsiooni kohaselt." Kuna see seadus on veel vastu võtmata, see on alles menetluses, siis mis kujul peale 31. oktoobrit seda registrit peetakse?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Kõik ettevalmistused on tehtud, et kogu register muutuks elektrooniliseks.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates seda diskussiooni, mis hetkel saalis toimub selle eelnõu üle, eriti küsimusi ning veel rohkem vastuseid, mida te annate, tekib mul küsimus, millele ma palun teilt vastust. Kas opositsioon komisjonis midagi ei küsi? Kui ta ei küsi, siis kas teile tundub, et neile on kõik selge, või, vastupidi, neile ei ole mitte midagi selge? Äkki selgitate oma arusaama sellest?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Tundub, et opositsioonile on kõik selge. Tegemist on tehnilise eelnõuga, tehniliste muudatustega. Tundub, et opositsioon on saanud komisjonis aru, et selle seaduseelnõu kohta ei ole väga midagi küsida. Ma imestan, et täna sellised küsimused on tekkinud, arvestades kellaaega. Eelnõus on kõik teemad ju väga hästi lahti seletatud.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Te olete mitmel korral rõhutanud kellaaega. Kui tähtis on kellaaeg eelnõu menetlemisel?

Siim Kabrits

Aitäh! Kindlasti ei ole kellaaeg eelnõu menetlemisel tähtis.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tegelikult ei oleks tahtnud küsida, aga kuulates sinu vastuseid, et tegemist on tehniliste muudatustega, tekkis mul küsimus punkti 37 kohta. Ma palun vabandust, ma ei ole teie komisjoni liige, aga praegu on tööaeg, sellepärast ma arvan, et võin seda küsida. Punktis 37 on kirjas: "Paragrahvi 71 lõikes 21 asendatakse tekstiosa "320 eurot" tekstiosaga "200 eurot"". Mis see siin on ja miks? Kas midagi väheneb ja mis muutub? Järsku sa selgitad?

Siim Kabrits

Aitäh! Tegemist on vähendatud trahvimääraga, 320 eurolt langeb trahvimäär 200 eurole. Varasem trahvimäär oli väiksemate äriühingute ja mittetulundusühingute jaoks ebamõistlikult kõrge. Trahvi määramine on eelkõige registripidaja diskretsiooniotsus. Varem otsustasid registripidajad suurt trahvi mitte määrata, kuna seda oli tihti ebatõenäoline kätte saada. Muudatuse tõttu trahvidest riigieelarvesse tulev tulu eeldatavasti ei vähene, pigem on väiksemaid trahve võimalik lihtsamalt kätte saada. See on ka selle muudatusettepaneku põhjus.

Aseesimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, härra juhataja! Ma vaatan, et küsimused, mis on tulnud saalist, on olnud sellised pingsad ja pinevad. Enamik neist, tuleb küll tunnistada, ei ole olnud nagu sisu kohta, vaid pigem sellised protseduurilised. Näha on, et selle eelnõu kohta ei ole väga palju küsimusi enam tulemas. Enne sõnavõtte ja hääletamisele asumist te äkki annate ülevaate, mis oli selles eelnõus head?

Siim Kabrits

Aitäh! Eelkõige on selle seaduseelnõu eesmärk võtta kasutusele äriregistri uus menetlustarkvara. Sisulisemateks muudatusteks võib pidada trahvimäära vähendamist ja registriosakondadele võimaluse andmist lahendada teiste osakondade kandeavaldusi ning teha kandeid. Nii lihtne see ongi.

Aseesimees Jüri Ratas

Deniss Boroditš, palun!

Deniss Boroditš

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Audiitortegevuse seaduse § 207 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Lõigetes 1 ja 2 sätestatu jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril." Miks on teie arvates valitud selline jõustumise aeg? Miks see ei jõustu 1. jaanuarist 2013 või mingil muul kuupäeval?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Põhjus on eelkõige selles, et nii saab anda siseaudiitoritele võimaluse eksamid sooritada ja mitte põhjustada seda, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud või kohaliku omavalitsuse üksused ei saa siseaudiitoreid kasutada, kuna paljudel siseaudiitoritel puudub sobiv kvalifikatsioon.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Marko Pomerantsi!

Marko Pomerants

Aitäh! Palun kaheksa minutit!

Aseesimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit.

Marko Pomerants

Lugupeetud eesistuja! Head inimesed saalis! Ma luban õiguskomisjoni esimehena, et nii nagu ma olen nõudlik koalitsioonipoliitikute vastu, olen ma edaspidi väga nõudlik ka opositsioonipoliitikute vastu, mis puudutab eelnõude esimesi, teisi või mis tahes numbriga ettevalmistusi, et küsimused saaksid kenasti küsitud juba esimese ja teise, mitte neljanda ega viienda lugemise ajal. Kohtume komisjonis! Aitäh! Eelnõu on väga hea. Toetan selle seadusena vastuvõtmist.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on tekkinud konkurents. Palun Riigikogu kõnetooli Viktor Vassiljevi!

Viktor Vassiljev

Härra eesistuja! Head kolleegid! Meil on järjekordselt ees seaduste muutmise seaduse eelnõu. Me muudkui muudame ja muudame. Tekib selline mulje, et me tekitame endale tööd juurde. Ma ütleksin, et millegipärast ootab ühiskond meilt, et iga liigutus oleks reguleeritud seadusega, nagu Eestis ei olekski tavasid, nagu Eestis ei olekski traditsioone. Me tahame kõike reguleerida seadusega. Hiljuti arutasime loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle järgi peab sigadelt küsima, millisel moel neid võib veristada ja kas on see humaanne või animaalne või mis iganes. Nüüd võtame järjekordselt ette äriseadustiku ja hakkame seda kõpitsema. Äriseadustik, loomulikult, on väga tähtis ja suur seadus. Äriseadustikuga on kokku puutunud enamik meist, kes me Riigikogus töötame. Mina isiklikult olen ka äriregistriga kokku puutunud. Hakkad seal mingit kannet tegema (muuseas, see on täiesti tavaline), teed tavalist toimingut, näiteks on vaja mittetulundusühingus liikmeid muuta, aga alati lõpeb asi sellega, et sulle tuleb menetlus kaela, sest see asi ei olnud õige, mingi digiallkiri oli vales kohas. Nii keeruliseks on see kõik tehtud!
Üldse on elu seadustega keeruliseks tehtud. Mõneski kohas võiks tunduvalt lihtsamalt hakkama saada. Aga nüüd me hakkame muutma seadust, mis on ausalt öeldes äärmiselt spetsiifiline. Enamik meist, kes me siin istume, on selle küll läbi lugenud, aga ikkagi kõigest aru ei saa. Juristid peavad nende asjadega tegelema ja juriste peab rohkem usaldama. Nii mitmeski seaduseelnõus, mida me oleme näinud siin Riigikogus just nimelt öiste istungite ajal, on vigu: kirjavigu, keelevigu, juriidilisi vigu. Ei saa aru, kas selle eelnõuga on vaeva näinud juristid või on juriidilist korrektuuri teinud loomaarstid või kes iganes. Kui meil on seaduse muutmise seaduse eelnõu ees, siis ei ole mitte kunagi kindlust, et sellele ei järgne umbes poole aasta pärast seaduse muutmise seaduse parandamise ja kõpitsemise seaduse eelnõu. Nii me neid seadusi siin muudkui muudame.
Aga tegelikult on selles seaduses väga tähtsaid asju. Kas või see, et osakondadel lubatakse teiste osakondade kandeid teha. Kuid ikkagi, me muudame seadusi, aga lõpuni seda asja ei tee. Laiendatakse, jah, osakondade vastutusala, aga ikkagi ei ole selgust, kes on see, kes vastutab selle eest, kui on mingi viga tehtud, ja kes seda viga parandab. Või jääb ikka süüdi see õnnetu hing, kes tahtis teha mingisugust kannet, saab menetlusteabe ja peab jälle surfama äriregistri keskkonnas, mis on küllaltki raske ja keeruline, eriti just inimesele, kes iga päev arvutihäkkerlusega ei tegele?
Muidugi on tervitatav, et selles teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus on lõpuks ometi juttu ka siseaudiitoritest. See on, ma ütleksin nii, märgilise tähendusega sündmus just nimelt täna ja siin, sest nii palju kui ma oma lühikese riigikogulase staaži jooksul olen siin seadusi näinud, ei ole neis siiamaani juttu olnud ei siseaudiitoritest ega sisekontrollist, mis on väga huvitav teema.
Ma palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Jüri Ratas

Kas olete selles soovis kindel? Kolm minutit lisaaega.

Viktor Vassiljev

See aeg on muidugi väga lühike. Ega kolme minutiga ei seleta lahti sellist ulatuslikku teemat nagu sisekontroll. Sisekontroll on tegelikult väga tähtis juhtimismehhanism. Siseaudit on tegevus, millega käiakse üle sisekontrollisüsteemid asutuses või ettevõttes. Tänapäeval on siseaudiitor süsteemi tippjuhi esimene abiline, ta on süsteemi tippjuhi käepikendus. Ilma korraliku siseauditita ei saa tegutseda ei suur ärikorporatsioon, riigiasutus ega kohaliku omavalitsuse asutus. Kui me vaatame seda teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, siis näeme, et seal on siseaudiitori kutsetaseme taotlemisel nõutavate eksamite tähtaegu pikendatud. Väga hea, et neid pikendatakse. Aga kas ka soodustatakse seda, et audiitorid teadmisi omandavad? Kas tehakse midagi selleks, et parandada ja parendada sisekontrollisüsteemi riigiasutustes ja kohaliku omavalitsuse asutustes? Ei, ma ei näe seda. Ma näen ainult seda, et pikendatakse tähtaegu. Tähendab, antakse signaal, et siseaudit võib muudkui aga venida, kedagi ei huvita, kas sisekontrollisüsteem on tõhus, kas see annab tippjuhile täieliku kindluse selles, et ei tehta vigu, ei toimu rikkumisi ega petmisi. See on ju sisekontrollisüsteemi üks tähtsamaid ülesandeid – vältida rikkumisi ja pettusi. Siseaudiitori üks tähtsamaid tegevusi on näiteks rikkumiste ja pettuste audit, mis on ääretult huvitav. Ma tean seda, sest olen ise Tallinnas siseauditiüksust juhtinud. Muuseas, see oli esimene kohalik omavalitsus, kus viidi sisse sisekontrolli- ja siseauditisüsteem. Kui Tallinnas oli siseauditiüksus rakendatud, siis võeti see mujal eeskujuks. Mul oli au anda nõu selliste üksuste rajamisel Pärnus, Tartus ja Võrus. Tegemist on väga tähtsa asjaga. Aga siin lihtsalt pikendatakse tähtaegu ja kõik.
Kas see seaduseelnõu on selline, nagu me tahaksime? Ma ei tea. Aga hea seegi. Ootame, millal jõuab kätte aeg, kui me asume seda teiste seaduste muutmise seadust jällegi muutma, parandama ja parendama. Küllap tekib selleks võimalusi, sest ööistungeid võib ju veel tulla. See on tegelikult väga vahva ettevõtmine – ööistung. Saab eelnõud korralikult läbi lugeda, küsimused välja mõelda ning kui tekib võimalus ja on tähelepanelikke kuulajaid, siis saab pidada ka ühe väikese kõne ja öelda välja kõik oma mõtted, mis südamel on kripeldanud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul oli võimalik jälgida õiguskomisjoni esindaja vastuseid seaduseelnõu teisel lugemisel. Siis jäi vastustest kõlama kaks mõtet. Esiteks, komisjonis suurt midagi ei arutatud, mida võib vabandada sellega, et seaduseelnõu on Riigikogu saalis viiendat korda. Teiseks, kui mittearutamine muutus juba piinlikuks, siis põhjendas Siim Kabrits seda sellega, et kellaaega arvestades ei ole võimalik sisulisi vastuseid anda.
Ma arvan, et nii kellaaeg kui ka see, et me peame seda seaduseelnõu siin arutama viiendat korda, tuleneb valitsusliidu tegevusest. See eelnõu oleks kolmandal lugemisel seadusena vastu võetud, kui valitsusliit oma tegevuses oleks arvestanud sellega, et Riigikogus ei ole ainult valitsusliidu liikmed, vaid Riigikogu koosneb 101 rahvasaadikust ning selle jaoks, et seaduseid vastu võtta, tuleb teha koostööd ja sõlmida kokkuleppeid ka üle kesktelje. Tuleb arvestada sellega, et parlamendis ei tule häid mõtteid ja ettepanekuid mitte ainult uksealustest pinkidest, vaid minu poolt vaadates ka vasakult poolt. Seni, kuni seda ei arvestata ning jätkatakse selle valitsuse ja Riigikogu stiili, et kõik mõtted, mis tulevad opositsioonilt, tuleb maha hääletada, ei ole kriitilistel hetkedel oodata, et 51. hääl tuleks opositsiooni tiivalt. Seetõttu pididki Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon leppima tõsiasjaga, et see seaduseelnõu ei saanud piisavalt toetushääli, sest mõned teie liikmed viibisid eemal, aga Riigikogu tööõhkkond ei võimaldanud teil opositsioonilt abi paluda.
Rääkides kellaajast tuleb öelda, et see, et me arutame äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu sellisel kellaajal, tuleneb samuti koalitsiooni tööstiilist. Kui poolteise aasta jooksul ei võeta kuulda mitte ühtegi ettepanekut ja kui me novembris jõudsime seisu, et mitte ükski riigieelarve kohta esitatud opositsiooni muudatusettepanek ei sobinud, siis ei jäägi opositsioonil muud üle kui võtta neid meetmeid, mida meil on võimalik kasutada.
Ööistungit võite pidada võrdseks meditsiinitöötajate streigiga. Te võite seda pidada võrdseks näiteks internetivabaduse eest seisvate inimeste meeleavaldusega, kes tundsid ennast solvatuna peaministri soovitusest kanda fooliummütsi. Mõni valitsusega rahulolematu kirjutab valmis harta, aga meie kasutame parlamentaarset võimalust lükata arutelu öötundidesse. Nii nagu streik, meeleavaldus või harta ei ole mõttetud, sest inimesed usuvad, et sellisel viisil on võimalik valitsuse ülbet suhtumist muuta, nii ei ole ka ööistungid mõttetud. Seni, kuni Riigikogu opositsioonil on usk, et Riigikogu tööstiili saab muuta, säilib ka Eesti inimestel usk, et parlamentarismil on mõte ja meil ei ole vaja ühte valgustatud peaministrit, kes soovib otsuseid vastu võtta kiirkorras, konfidentsiaalselt ja parlamendi rolli välistades.
Nii et me peame praegu rääkima kellaajast seetõttu, et koalitsiooni liikmed ei arvesta mitte ühtegi arvamust, mis ei tule Stenbocki majast. Mul on aeg-ajalt teist lausa kahju, sest Andrus Ansip on sõnastanud korra, et omade käest ei küsita. Te peate heaks kiitma ka seadusi, mis ei ole alati kõige korrektsemalt ette valmistatud ega kõige õigemad. Aga teil on võimalus seda suhtumist muuta. Sellepärast on mul Riigikogu juhatusele üle anda ka üks Keskerakonna fraktsiooni ettepanek. Me teeme ...
Ma palun kolm minutit juurde!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit.

Kadri Simson

... ettepaneku äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Me ei tee seda ettepanekut sellepärast, nagu me muretseksime, et kuna komisjonis midagi ei arutatud, siis kolmandal lugemisel te nagunii hääli kokku ei saa ja see eelnõu leiab niisama kurva lõpu nagu eelmine kord. Me teeme selle sellepärast, et Riigikogu käes on mitu hooba Eesti elu mõjutamiseks. Praegu eiratakse seda, et meie käes on hoob järgmisel aastal toimuvat elektri hinna tõusu pidurdada. Kuni seda võimalust ei kasutata, on meil võimalik teha enne teist lugemist ka selliste seaduseelnõude aruteludel, mida on juba viis korda Riigikogus arutatud, siiski lugemise katkestamise ettepanek, et arutada seda eelnõu põhjalikumalt. Ilma aruteluta võib seda täna arutatavat eelnõu tabada seesama saatus, et koalitsioonil ei ole 51 inimest saalis, koostöö opositsiooniga on olematu ja koalitsiooni suhtumisest tulenevalt ei ole Riigikogu praegust kellaaega arvestades ka just kõige töövõimelisem.
Vaheaegade võtmise lõpetamise võti on teie käes, kulla koalitsiooni liikmed! Arutage seda täna õhtul, arutage seda esmaspäeva hommikul, tuleme teisipäeval taas kokku ja loodame, et teie sõnum on siis koostööaltim. Tänan tähelepanu eest! Ma annan Riigikogu esimehele Ene Ergmale Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku üle.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Kolleeg Väino Linde, milles on küsimus? Kas mikrofon ei tööta? Võtame väikese vaheaja.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Ei tööta jälle. Võtame siis jälle kaheminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Pikendan veel vaheaega. Kas ei ole vaja? Head kolleegid, kas me võime jätkata? Jätkame istungit. Kuna rohkem kõnesoove ei ole, siis lõpetan läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on tehtud üks muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon ja mida juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Ma tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne hääletust soovin kümneminutilist vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Hästi. Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Lugupeetud kolleegid, juhatusele on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 307 teine lugemine katkestada. Meil on võimalus see läbi hääletada. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Ma tänan! Ma palun enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Jaa, palun! Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 307 teine lugemine on lõpetatud.


12. 01:34 Abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Siim Kabrits

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas oma 15. novembri istungil abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308. Komisjoni koosolekust võtsid teiste hulgas osa Keskerakonda kuuluvad komisjoni liikmed Marika Tuus-Laul ja Peeter Võsa. Komisjoni liikmetest puudus Kalle Laanet. Arutelu juurde oli kutsutud Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Berit Loog.
Eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Paberregister enam ei täiene, esitatud kandeavalduste menetlemine muutub kiiremaks ja menetlustarkvara vahetab andmeid teiste infosüsteemidega. Registrisse kantud põhiandmetega saab kiiresti ja lihtsalt tutvuda.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised. Luuakse eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks, luuakse paremad võimalused elektroonilise abieluvararegistri andmetega tutvumiseks, täpsustatakse elektroonilise abieluvararegistri pidamist puudutavat regulatsiooni ning lihtsustatakse abielludes valitud varasuhete kohta abieluvararegistrile andmete esitamise korda.
Komisjon otsustas võtta eelnõu täiskogu 20. novembri 2012. aasta istungi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Alustame küsimuste esitamist. Kolleeg Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul tekkis küsimus konkreetselt 48. punkti kohta. Selle lõikes 2 on kirjas: "Kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vormikohane dokument, määrab kande tegemiseks õigustatud isik tähtaja puuduste kõrvaldamiseks." Siit tekibki küsimus. See sõnastus peaaegu näeb ette, et siin võivad olla vead või puudused. Aga nende paberite vormistamisega tegeleb notar, samas näeb kõik need tingimused ja nõuded ette perekonnaseisuametnik. Tekib küsimus, kuidas see on üldse võimalik.

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Alati võib vigu tekkida, me ei ole keegi selle eest kaitstud. See ongi selle eelnõu eesmärk, et menetlemine toimuks võimalikult kiiresti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Paragrahv 6 "Abieluvararegistri andmetega tutvumine". Ma tsiteerin selle lõiget 1: "Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke." Kuidas seda mõista, et igaüks? Kas mina võin näiteks saada meie peaministri abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetest väljatrüki?

Siim Kabrits

Aitäh, härra Lenk, hea küsimuse eest! Kahjuks on selles eelnõus ainult neli paragrahvi. Ma ei saanud aru, kust te võtsite § 6.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! See register muutub elektrooniliseks, mis teeb selle kasutamise mugavamaks. Aga kas elektroonilisse registrisse on plaanis hakata tulevikus kandma vanemat infot, nii et ka meie esivanemate abielud oleksid elektroonilises registris kirjas?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Minu teada ei olnud seaduseelnõus infot selle kohta, et sellist plaani oleks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Praegu on elektroonilisest kinnistusraamatust võimalik vaadata, kus keegi elab, kui palju vara kellelegi kuulub ning üht-teist veel. Kas edaspidi hakkab nägema ka seda, kes kellega abielus on, kas on sõlmitud abieluvaraleping jne?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei käsitletud, diskussioon komisjonis puudus. Aga vastuseks teie küsimusele ütlen, et minu teada sellist võimalust ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Andke andeks minu erialane kallutatus, aga kõik tahavad teada just seda, mis neid kõige rohkem huvitab. Ma tean, et igasugustel vararegistritel on tohutu suur väärtus ajalooallikana. Nii näiteks saame vararegistritest pärit loendite põhjal rekonstrueerida võimsaid ajaloopilte. Kas see seadus aitab muuta need registrid uurimisallikaks ka ajaloolastele, sh tudengitele, või on siin kuskil mingi piirang? Kas kõik saavad uurida seda põnevat olmeajaloo etnoloogilist materjali, mis siia koguneb, või on siin mingid piirangud?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Seda komisjonis ei käsitletud. Minu teada sellist plaani seda eelnõu välja töötades ei olnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu punktid 30 ja 32 loovad ajutise lahenduse, mis vähendab perekonnaseisuametnike ja notarite koormust abieluvararegistriga suhtlemisel. Justiitsministeerium on lubanud, et 2014. aastaks on valmis automatiseeritud X-tee. Aga mis juhtub, kui X-teed ei suudeta selleks ajaks valmis saada? Millised on siis probleemid?

Siim Kabrits

Aitäh selle küsimuse eest! Ka seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga ma olen kindel, et X-tee saab valmis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui mina kunagi abiellusin – oi, see oli väga ammu –, siis arvati, et abielu on selline püha toiming ja vajab järelemõtlemist. Liigne kiirustamine selle juures ei olnud hea. Aga kui nüüd abieluga seotud varalised toimingud viiakse internetti, nii et saab hästi kiiresti ja kähku toimetada, siuh-säuh, siia-sinna, abielu me sõlmime ja lahutame, vara liidame ja jagame, kas siis see muudab abielusuhted kuidagi pikaajalisemaks ja tugevamaks? Kas see tugevdab Eesti perekonda? Kas see loob paremad tingimused järglaste soetamiseks ja maa täitmiseks lastega, mis on ometi meie mitte ainult bioloogiline, vaid ka ühiskondlik ülesanne? Mis juhtub, kui seda seadust vastu ei võeta? Kas elu muutub viletsamaks?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Juhin tähelepanu, et tegemist on eelkõige abieluvararegistri seaduse muutmisega. See ei puuduta abiellumist.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, lugupeetud proua esimees! Austatud ettekandja! Mul on teile säärane küsimus. Abielu on teatavasti intiimne toiming. Kas me selle seaduseelnõu valguses ei hakka äkki kuidagi seda intiimset toimingut lahustama ja devalveerima? Kas on ikkagi vaja, et kõik need intiimsed toimingud saaksid niimoodi seadusesse väga täpselt kirja pandud?

Siim Kabrits

Aitäh, hea küsija! Õiguskomisjoni liikmena te kindlasti teate, et neid intiimseid toiminguid me komisjonis ei arutanud. Eelkõige on tegemist tehniliste muudatustega, et luua eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Ma ei tahaks teiega päris nõus olla, et see seaduseelnõu, mis räägib abieluvararegistrist, ei räägi abiellumisest. Ma arvan, et abieluvara saab tekkida üksnes pärast seda, kui inimesed on abiellunud. Aga ma tulen appi kolleeg Heimar Lengile ja kordan tema küsimust. See käsitleb seaduseelnõu § 1 punkti 11. Selles punktis räägitakse abieluvararegistri andmetega tutvumisest. Lõige 1 kõlab nii: "Igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke." Rõhk on sõnal "igaüks". Äkki te selgitate, mida selle "igaühe" all on mõeldud? Kas tõesti võib igaüks abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda ja nendest väljatrükke teha?

Siim Kabrits

Aitäh! Ka seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga kui te loete seda punkti täpsemalt, siis näete, et siin on toodud välja, et registritoiminguga võib tutvuda ja saada selle koosseisu kuuluvatest dokumentidest väljatrükke õigustatud huvi olemasolu korral. Eeldatakse, et õigustatud huvi võib olla abikaasal, notaril, kohtutäituril, pankrotihalduril, kohtul ja järelevalveõiguslikul asutusel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma muidugi tean juba ette, et te seda komisjonis ei arutanud, aga ma palun siiski natukene selgitada. Küsimus on eelnõu § 1 punkti 69 lõike 3 kohta. Seadust täiendatakse §-ga 422 "Registrikaardi ümberkirjutamine ametiülesande korras". Selle lõikes 3 öeldakse, et kui registrikaardile tehtud kande mõistmine on raskendatud, võib kande tegemiseks õigustatud isik selle ümberkirjutamisel ümber sõnastada selle sisu muutmata. Kui keegi võõras selle ümber sõnastab, siis ta võib küll arvata, et ta ei muuda kande sisu, aga keegi teine võib sellest kandest täiesti teisiti aru saada. Kuidas ikkagi kande tegija saab seda ümber sõnastada?

Siim Kabrits

Aitäh! Tõesti, seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga ma arvan, et kannete tegijatel on siin piisav kogemus. Ma julgen neid usaldada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Heimar Lenk

Ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mille esitas Priit Toobal. Mulle tundub, ettekandja, et te ajasite siin mõned asjad natuke sassi. Vaatame selle muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 11, mis räägib abieluvararegistri seaduse §-st 6. Küsimus oli, kas igaüks võib abieluvararegistri registrikaardile kantud andmetega tutvuda. Teie viitasite järgmisele lõigule, aga järgmine lõik räägib registritoimikust, mitte registrikaardist. Kas te seletaksite selle lahti? Te peate kindlasti sellest aru saama, kui te seda seaduseelnõu kaitsete. Selgitage ära need kaks asja: mis on registrikaart ja registritoimik ning kes saab nendega tutvuda ja kes mitte. Ja veel: mida tähendab, et seda saab teha õigustatud huvi olemasolu korral?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Komisjoni liikmetel, kaasa arvatud teie erakonna liikmetel, selle teema kohta küsimusi ei tekkinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus! Kadri Simson, kas teil on protseduuriline küsimus?

Kadri Simson

On küll protseduuriline küsimus. Kas komisjoni ettekandja ei oska küsimustele vastata või peitub põhjus, et ta küsimustele ei vasta, milleski muus?

Esimees Ene Ergma

See on vastaja otsustada, kuidas ta vastab. Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Tänan, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast loen ma, et edaspidi on kavas kõik pabertoimikud digitaliseerida. Kas kogu andmebaas kolib üle internetti või on kavas säilitada ka paberarhiiv?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga kui lugeda seda eelnõu, siis on näha, et on plaan kõik andmed digitaliseerida.

Esimees Ene Ergma

Kolleeg Priit Toobal, kas teil on protseduuriline küsimus?

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Ma olen nõus sellega, et on ettekandja enda otsustada, kuidas ta vastab. Aga istungi juhataja otsustada on see, kas Riigikogus täidetakse kodu- ja töökorda või mitte. Riigikogu kodu- ja töökord ütleb, et teisel lugemisel arutatakse eelnõu sätteid, mitte üksnes komisjonis toimunud arutelu. Selles eelnõus on päris palju sätteid, neid on lausa mitmel leheküljel. Seega on komisjoni ettekandja ülesanne neid tutvustada, kui mõni Riigikogu liige nende kohta küsib. Tema ülesanne ei ole rääkida üksnes sellest, mida komisjonis arutati või ei arutatud.

Esimees Ene Ergma

Ma ütlen veel kord, et seda otsustab ettekandja, aga mitte see, kes istungit juhatab. See on ettekandja asi, kuidas ta seda teeb. Kui ta leiab, et on õige esitada vastus niimoodi, siis on see ettekandja otsus. Ei ole vaja esitada juhatajale selle kohta pretensioone. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Selle seaduseelnõuga muudetakse notari tasusid. Kas elektroonilisele registrile üleminek teeb need toimingud inimesele odavamaks või kallimaks? Kas te oskate öelda, kuidas see muutub?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga minu teada need tasud vähenevad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Näete, meil on päris lõbus! Eelnõu seletuskirjast võib lugeda, et tegemist on avaliku registriga ning igaühel on õigus registri andmetega tutvuda. Päringuid saab teha abikaasa nime, abikaasa isikukoodi või registrikaardi numbri alusel. Mul tekib aga üks küsimus. Alguses võivad inimesed olla küll väga ühel meelel, pärast võib aga tekkida probleeme. Aeg on näidanud, et see võib nii olla. Kas abielupooltel on mingi võimalus ennast kaitsta, et teine pool ei kasutaks registris olevaid andmeid kuidagi kurjasti? Kas te selle peale ka mõtlesite?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga miks peaks teine pool tahtma neid andmeid kurjasti kasutada? Minu meelest ei ole siin seda võimalust.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma enam ei julge küsida selle eelnõu sisu kohta, sest ma näen, et vastus on juba ette valmis. Aga ma julgen küsida seda, kui palju aega läks selle eelnõu arutamiseks komisjonis.

Siim Kabrits

Aitäh! See eelnõu on juba teisel ringil. Võin kinnitada, et komisjonis toimus eelnõu lugemine väga kiiresti. Ka teie erakonnakaaslastelt ei tulnud ühtegi küsimust ega ettepanekut. Seetõttu läks selle eelnõu menetlemine väga kiiresti.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Mul on päris praktiline küsimus. Kuidas näeb välja abieluvararegistrisse andmete edastamine? Kas kodanikul on kohustus hakata neid nüüd internetikeskkonda ise sisestama ja neid kontrollima?

Siim Kabrits

Aitäh! Eelnõuga tehakse eelkõige need muudatused, et luuakse eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks ja paremad võimalused elektroonilise abieluvararegistri andmetega tutvumiseks. Täpsustatakse ka elektroonilise abieluvararegistri pidamist käsitlevat regulatsiooni.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Viktor Vassiljev

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te just natuke aega tagasi ütlesite, et te ei usu, et üks pool hakkab teise poole andmeid kurjasti kasutama. Minu pikk elukogemus on näidanud, et näiteks abielulahutuse puhul on vara jagamine just väga valus küsimus. Siis saetakse kappe pooleks ja mida iganes. Ikka kasutatakse kurjasti. Üks asi veel: kui varalised andmed on paberi peal kirjas ja notari pitser on sinna alla vajutatud, siis selle paberiga ei juhtu mitte midagi, see on kuskil registris ega kao sealt mitte kuhugi. Aga elektroonsete andmetega juhtub samamoodi nagu elektroonse hääletamisega: iga häkker oskab süsteemi sisse häkkida ja nii need varad muudkui aga lähevad. Minu eelmisele küsimusele te ei vastanud. Mida hullu siis juhtub, kui see seadus vastu võtmata jääb?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga eelnõu eesmärk on eelkõige luua eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks. Ma eeldan, et tegemist on piisavalt turvalise süsteemiga ja mingeid probleeme ei teki.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud õiguskomisjoni esindaja! Minu küsimus puudutab teemat, mida komisjonis ilmselgelt ei arutatud. Nimelt tundub mulle, et komisjonis ei arutatud seda, et komisjoni ettekandja peaks suutma ka eelnõu sisu selgitada. Mul on ettepanek, et te võiksite järgmine kord ise tõstatada teema, et eelnõu võiks kaitsma tulla inimene, kes on tutvunud eelnõu sisuga ja suudab vastata küsimustele, mida komisjonis võib-olla ei esitatud. Aga saalis on ligikaudu 90 inimest, kes teie komisjoni ei kuulu, ja nad ei saa neid küsimusi esitada mujal kui praegu siin teie ees. Nüüd, tehes sellise ettepaneku ja lootes, et tulevikus saadetakse teie komisjonist siia inimene, kes suudab sisuliselt rääkida, soovin ma küsida veel sellist asja. Eelnõus on kirjas mitmed juhud, kui võib keelduda kandeavalduse registreerimisest. Üks neist on see, et abieluvaralepingu sõlminud isikud ei ole abielus. Kas on mingi võimalus sõlmida abieluvaralepingut, kui ei olda abielus?

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Seda eelnõu tutvustasid saalis esimesel lugemisel nii eelnõu algataja kui ka komisjoni esindaja. Teisel lugemisel on minu eesmärk anda ülevaade sellest, mida komisjonis arutati, kuna seda eelnõu tutvustati esimesel lugemisel juba piisavalt põhjalikult. Mis puudutab teist küsimust, mida te küsisite, siis seda komisjonis kindlasti ei arutatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, proua esimees! Tuletan veel kord meelde, et eelnõu teisel lugemisel ei arutata üksnes seda, mis komisjonis esimese ja teise lugemise vahel toimus, vaid arutatakse ka eelnõu sätete üle. See on kirjas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ning raamatu "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid" leheküljel 314. Aga ma mõtlesin välja küsimuse selle kohta, mida komisjonis ilmtingimata arutati. Kui otsustati, kas saata eelnõu teisele lugemisele, siis kuidas hääled jagunesid ning kes kuidas hääletas?

Siim Kabrits

Aitäh küsimuse eest! Otsus võeti vastu konsensuslikult. Seda toetasid kõik komisjoni liikmed. Kõik hääletasid seega pooldavalt. Ka teie erakonna liikmed, kes hääletamisest osa võtsid, toetasid eelnõu teisele lugemisele ja edasi kolmandale lugemisele saatmist, kui teine lugemine lõpetatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas te menetluse käigus ka uurisite, millistes riikides elektrooniline abieluvararegister toimib, või oleme Eestis selle poolest esimesed?

Siim Kabrits

Aitäh! Seda küsimust ei arutatud. Tegelikult ei olnud võimalust seda küsida. See küsimus üles ei kerkinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus puhtalt teie tunnetuse kohta. Vaadates seda, kui palju siin saalis on täna küsimusi eelnõu kohta, kas te võite kätt südamele pannes öelda, et komisjonis toimus väga põhjalik arutelu?

Siim Kabrits

Aitäh! Võin öelda, et komisjonis sisuline arutelu puudus, kuna kõik komisjoni liikmed, kaasa arvatud keskerakondlased, leidsid, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ma usun, et komisjoni liikmed, kelle Keskerakond on komisjoni määranud, teevad oma tööd südamega, valmistuvad alati komisjoni istungiteks ja loevad kõik eelnõud läbi. Ma usun, et kui neil oleks olnud kartus, et eelnõu ei ole piisavalt hea, siis oleksid nad kindlasti komisjonis küsimusi esitanud ja teinud ettepanekuid, et see eelnõu oleks saanud veelgi paremaks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas teie komisjonis on tavapärane, et leitakse, et eelnõu on lihtsalt nii hea ja mingit arutelu sellele ei järgnegi?

Siim Kabrits

Aitäh! Õiguskomisjoni arutelud on hästi pingelised ja pingsad. Võin kinnitada, et kui ka teie erakonna liikmed leiavad, et mõni eelnõu ei ole piisavalt hea, siis nad võtavad sõna ja teevad parandusettepanekuid. Vaadates õiguskomisjonis toimunud eelnõude menetlemist, on näha, et alati tehakse ettepanekuid, kui millegagi rahul ei olda. Mul ei ole mingit alust arvata, et Keskerakonna liikmed ei ole selle eelnõuga tutvunud. Kui siin oleks mingi probleem olnud, siis nad oleksid komisjonis kindlasti sõna võtnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Deniss Boroditš, teine küsimus!

Deniss Boroditš

Aitäh! Jätkan sealt, kus ma enne lõpetasin. Kas teile ei tundu, et tänasest istungist võiks teha mingisuguseid järeldusi komisjoni edaspidise töö tarvis? Isegi siis, kui komisjonis arutamise ajal tundub kõik selge olevat ja paistab, et eelnõu on hea, võiks asja ikkagi veel kord sisuliselt üle käia. Nagu öeldakse, kordamine on tarkuse ema.

Siim Kabrits

Aitäh hea küsimuse eest! Kui fraktsioonil on põhjust arvata, et nende esindajad komisjonis ei saa tööga hakkama või vajavad lisaabi, siis fraktsioon saab neid alati aidata, tehes ära põhjalikuma kodutöö. Üks soovitus Keskerakonna fraktsioonile ongi see, et võiks aidata inimestel korralikult ette valmistada. Ma usun, et ka õiguskomisjoni nõunikud on valmis nõu ja jõuga asju seletama, kui mingist küsimusest piisavalt hästi aru ei saada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Nagu ma mäletan, seda eelnõu arutati komisjonis ikka päris pikalt. Esitati küsimusi ja arutati. Ega see, kui me oleme poolt, ei tähenda, et küsimusi ei teki. Praegu on teil vaja anda vastuseid põhiliselt nendele inimestele, kes õiguskomisjoni ei kuulu. On ikkagi väga õigustatud, et nad siin küsivad. Seda ei saa ju ometi hukka mõista. Kas te saate aru, et te oletegi seal puldis selleks, et saaksid küsida ka need Riigikogu liikmed, kes sellest komisjoni istungist osa ei saanud?

Siim Kabrits

Aitäh, hea küsija, komisjonikaaslane! Võin kinnitada, et komisjonis tegelikult selle eelnõu üle arutelu ei olnud, kuigi te kahjuks väitsite ekslikult vastupidist. Komisjonis ei olnud ühtegi küsimust, neid ei olnud ka teil ega kolleeg Peeter Võsal. Ma oleksin nendest ju rääkinud, aga komisjonis küsimusi ei tekkinud ja arutelu ei olnud. Kõik said kõigest aru. Kui aga eelnõu oli esimesel ringil ja seda tutvustati, siis ma tookord rääkisin, milline oli arutelu ja mis küsimusi esitati. See on tehtud.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Siim Kabrits! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli kolleeg Aadu Musta!

Aadu Must

Austatud esimees! Head kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema lugupeetud kolleegi Siim Kabritsa vastus minu küsimusele. Ta nimelt üritas mind lohutada ja seletada, et meid ei ähvarda oht, nagu saaks keegi abieluvararegistrit ajaloo või etnoloogia uurimiseks kasutada. Vähemalt polevat sellist ohtu kumanud komisjoni arutelude käigus, kus seda küsimust ei arutatud. Mina paraku tean, et kindlasti muutub see register kunagi paratamatult ka ajalooallikaks ja pealegi veel üsna põnevaks. Veel tahan ma kaitsta Siim Kabritsa mõtet, et tõenäoliselt on tegemist väga hea seadusega. Vähemalt ajaloo jaoks.
Hea kolleeg Peeter Võsa ütles eile õhtul siit kõnetoolist välja viljaka mõtte selle kohta, et parlamendi ülesanne ei ole kitsalt ühe või teise seaduse kirjutamine või vastuvõtmine, vaid tunduvalt laiem tegevus – seadusloome. See tähendab omavahel harmoonilises kooskõlas olevate seaduste süsteemi ülesehitamist. Meie hea kolleeg professor Igor Gräzin on seda asja kirjeldanud veelgi filosoofilisemalt ja maininud, et seadusloome on kõigele lisaks osa rahvuskultuurist, eriti õiguskultuurist. Just seadusloome iseloomustab ühe või teise riigi arengutaset, tema õigusteaduslikku mõtlemist või mõtlemisvõimet. Ma loodan, et ma mäletan seda kolleeg Gräzini mõtet täpselt, aga kui ma milleski eksisin, siis ei ole ju midagi halba juhtunud, sest hea kolleegi nimi on ära mainitud ja ta saab kindlasti oma õigusfilosoofilisi vaateid täpsustada. Nii ehk teisiti, ka sellest seadusloome episoodist jääb jälg ajalukku.
Ent tulgem tagasi konkreetselt menetletava eelnõu juurde. Tegemist on seaduseelnõuga, mida mina kui ajaloolane pean väga oluliseks. Asi on selles, et lisaks õigusfilosoofilisele jäljele aitab menetletav seaduseelnõu jätta veel ühe tugeva jälje olme ja mentaliteedi ajalukku. Just mitmesugused vararegistrid on praegu üks tähtsaim ajalooallikas ja nad on olnud seda juba sajandeid. Need võimaldavad ajaloolastel uurida kadunud põlvkonna majanduse, olme, mentaliteedi ja ka mõtlemise ajalugu. Ehkki see ei pruugi meile meeldida, kuulume ju meiegi varem või hiljem nende ajalukku läinud põlvkondade hulka.
Registrid, mis võimaldavad värvikalt käsitleda meie talurahva ajalugu, on näiteks surnud peremeeste vara registrid. Need on arhiivis alles. Need registrid on jõuliselt muutnud meie ettekujutust meie esivanemate argielust, lisades seni võib-olla liialt hallile pildile rohkesti värve. Seal on kirjas näiteks kõik rakmeloomad. Te loete ja naudite selle talupoegliku rahva mõtlemist. Leiate sealt suksukeste ja vissikeste suusõnalised portreed, kuidas nad välja nägid ja milline oli ühe või teise jõudlus. Kirjeldatud on tööriistu, näiteks seda, et ajal, kui ahingu või västraga kalapüük oli rangelt keelatud, jäeti pojale päranduseks ikka trobikond selliseid tähtsaid tööriistu. Me teame ka seda, et pärisorisel talupojal ei tohtinud olla relva, sest relva omamine on ainult vaba inimese tunnus. Samas leiame 1703. aasta vararegistritest, et igal kümnendal talumehel oli püss seina peal. Võib-olla siis ikka ei olnudki siin seda pärisorjust? Vähemalt nii väidab, osaliselt just nendesamade registrite põhjal, Rootsis tegutsev eesti ajaloolane Aleksander Loit, kes räägib, et Rootsi aja lõpul meil pärisorjus tegelikult kaotati.
Neid näiteid võiks muidugi lõputult tuua. Aga ma palun selleks kolme lisaminutit!

Esimees Ene Ergma

Kolm minutit.

Aadu Must

Toon mõne näite veel. Me kõik arvame, et 19. sajandi keskpaigas oli koolmeister üks väärikas isand külaühiskonnas. Loeme tema vara registrit ja saame teada, et tal oli 20 mööblieset. Sinna hulka kuulusid säng, tool, laud, pang ja 16 trükitud odavat keisrihärra portreed. Tuleb välja, et ta väga jõukas mees siiski ei olnud. Vararegistrid jutustavad kontaktidest kaugete maadega. Me näeme, missugune inventar oli käsitöömeistritel. Need registrid räägivad ka vaimuelust. Sellepärast et vararegistrites, teate, on huvitavalt kirjas ka sellised asjad nagu raamatud. Kui inimestel need raamatud olid, siis võime arvata, et nad neid tõenäoliselt ka lugesid. Sellest omakorda võime tuletada, millised ideed levisid ühes või teises rahvastikuosas või ühes või teises linnas eri elukutsete ja seisuste esindajate hulgas. Teate, see materjal on juba hoopis põnev. Kohati annab see meie esivanematest tohutult harituma, rikkama ja säravama pildi, kui me oleme harjunud mõnest raamatust lugema. Veel üks näide. Ülikooliprofessor Ivanovski vara registrist loeme, et ka temal oli tohutu suur varandus. Põhiosa sellest moodustasid 10 000 eset – 10 000 tühja õllepudelit. Ja nii edasi.
Kõike seda rääkisin ma vanadest aegadest pärit registrite kohta. Aga teile, head kolleegid, tahan ma väljendada oma heameelt, et ka meie päevadest jääb alles selline põnev ajalooallikas nagu abieluvararegister. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Aadu Must, hästi huvitava ettekande eest! Loodan, et järgmised ettekanded on niisama huvitavad. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma palun kaheksa minutit!

Esimees Ene Ergma

Kaheksa minutit.

Heimar Lenk

Ma arvan, et ma ei peta teie lootusi, lugupeetud eesistuja, ja mul on huvitav ettekanne. Ma alustan teist, lugupeetud spiiker. Oleks aeg vist Riigikogu juhatuses kokku leppida, kuidas käib seaduseelnõude kaitsmine siin saalis. Kui me tulevikus hakkame eelnõusid kaitsma samamoodi nagu täna, siis kaob selle tegevuse mõte päriselt ära.
Ma loodan siiralt, et see eelnõu 308 jääb valitsuskoalitsioonile hästi meelde. See eelnõu sümboliseerib seda, mis võib parlamendis juhtuda, kui muututakse ülbeks ja lisaks sellele veel lohakaks.
Nüüd räägin ma teile ühest kirjast, mille ma hiljaaegu sain ühelt oma valijalt: "Koalitsiooni ülbust koostöös lohakusega sümboliseeris hästi 24. oktoobri Postimehe võrguportaalis avaldatud artikkel pealkirjaga "Koalitsioon oli täna Riigikogus töövõimetu". Artiklis kirjutati ja kirjeldati, kuidas 56-st Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest oli saalis vaid 49 ja seega jäi kaks eelnõu vastu võtmata. Selles artiklis kirjeldati, kuidas üks reformierakondlasest Riigikogu liige sai nii pahaseks, et säutsus Twitteris: "Raske on mõista neid kolleege, kes riigi arengu seisukohast olulised otsused lihtsalt valitsuse kiusamise pärast põhja lasevad." Samamoodi kasutas hoogsalt sotsiaalmeediat üks teine reformierakondlasest Riigikogu liige, kes arvas järgmist: "Tegemist oli tehnilise eelnõuga, mille eesmärk oli õigusliku aluse kohaldamine uue menetlustarkvara kasutusele võtmiseks. Koalitsioonil jäi paar häält puudu, millest on muidugi kahju. Opositsioon paraku ei raatsinud omalt poolt seda paari häält anda." Kui üks endine reformierakondlasest Riigikogu liige julges selle peale arvamust avaldada, et koalitsioon peaks ikka tööl käima ja seadusi korralikult kaitsma, mitte ringi reisima, pandi ka tema sellessamas sotsiaalmeedias paika. Talle tehti selgeks, et ainult koalitsioon teebki tööd ja opositsioon eelistab mängulusti ning opositsioon pole Riigikogus riigimehelik. Seda artiklit lugedes tekib paratamatult küsimus, kuidas koalitsiooni liikmed ei mõista lihtsat tõde, et mida külvad, seda ka lõikad. Süüdistada opositsiooni vigurdamises ja ebariigimehelikkuses on suisa alatu!"
Mind huvitab, kus oli kallite koalitsiooni liikmete riigimehelikkus siis, kui me arutasime näiteks energiajookide lastele ja noortele müümise piiranguid, kus see oli siis, kui me arutasime elektri hinna võimalikku alandamist, kus oli riigimehelikkus siis, kui me korduvalt arutasime laste koolitoidutoetuse suurendamist jne. Kas siis koalitsiooni arvates ei ole lapsed ja noored Eesti riigi arengu seisukohast olulised? Andke andeks, kui ma arvan valesti, aga ma tõepoolest leian, et lapsed ja noored ning Eesti rahvas on need, kelle huvide eest peaksid seisma nii koalitsioon kui ka opositsioon. Paraku teeb seda praegu vaid opositsioon.
Samas ei vaidle me vastu, et abieluvararegistriga seotud muudatuste tegemine on tõepoolest oluline. Sellega luuakse eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutusele võtmiseks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. See kõik on õige. Kindlasti on hea, et lihtsustatakse korda, kuidas tuleb abieluvararegistrile teatada abielludes valitud varasuhtest. Selle eesmärk on vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Kuid kui sellist tähtsat seadust kaitstakse nii, nagu me kümme minutit tagasi siin saalis kogesime, siis räägib see vaid sellest, et Riigikogu koalitsioon ei suhtu sellistesse eelnõudesse tõsiselt. Nad ei võta vaevaks isegi siitsamast kõnepuldist neid eelnõusid väärikalt kaitsta ega selgitada neid sellele osale Riigikogu liikmetest, kes ei ole olnud õiguskomisjoni istungil ega kuulnud, kuidas seal vaidlus käis. Väga näotu on siit puldist kritiseerida opositsiooni, miks nad ei küsinud komisjonis ja kuidas nad julgevad küsida siin saalis. Seda ütlesid nii komisjoni esimees kui ka viimane ettekandja. See paneb imestama, kui mitte isegi öelda, et see hämmastab.
Sellepärast tundub meile, et selle eelnõu ettevalmistamine on olnud väga konarlik, see on läinud üle kivide ja kändude. Koalitsioon on muutunud ülbeks ja peale selle ka  lohakaks. Sellepärast ei saa mitte kuidagi olla nõus, et seda eelnõu peaks kohe siin Riigikogus edasi menetlema. Ma arvan, et koalitsioon peaks selle eelnõuga veel hulga tööd tegema. Siin rõhutati, et see on juba viiendat korda saalis. Meie küsime, kelle süü tõttu see viiendat korda siin saalis on. Sellised õigustused tuleks tulevikus siin puldis minu meelest küll ära unustada. Ei tuleks demonstreerida ülbust, teise saalipoole arvamuste mittekuulamist ja nendega mittearvestamist.
Ma kardan, et kui Riigikogus hakatakse tulevikus seaduseelnõusid samamoodi menetlema, siis jõuab Eesti seadusloome ja parlamendikultuur tupikusse ja meid ootavad ees väga halvad ajad. Meenutame, mis juhtus esimese Eesti Vabariigiga. Mulle tundub, et meil on palju märke, mis meenutavad just selle esimese Eesti Vabariigi lõpuaja poliitilist atmosfääri.
Seega tahan ma ette lugeda Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku: Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Ma annan selle ettepaneku üle ka Riigikogu esinaisele Ene Ergmale, kes arvatavasti juhatuses arutab, kuidas tulevikus seaduseelnõusid siin saalis arutama tuleks hakata. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 308 teine lugemine katkestada, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist kümneminutilist vaheaega!

Esimees Ene Ergma

Kümneminutiline vaheaeg.
V a h e a e g

Esimees Ene Ergma

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused 
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 308 teine lugemine on lõpetatud.


13. 02:29 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti keskkonnakomisjoni esimehe kolleeg Tõnis Lukase!

Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 oli komisjoni istungil arutusel 12. novembril. Lisaks komisjoni liikmetele olime kutsunud ka külalisi. Olid esindajad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidust ja muidugi oli kohal ka Keskkonnaministeeriumi esindaja. Kirja käsitletava teema kohta oli saatnud Eesti Toiduainetööstuse Liit.
Kokku olid Riigikogu liikmed esitanud kaks muudatusettepanekut. Need mõlemad tulid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Ettepanekute sisu oli see, et tuua seaduse teksti ja kehtestada seadusega praegu valitsuse määrusega kehtestatavad konkreetsed tasumäärad ning loobuda seaduses laiemate diapasoonide andmisest. Lisaks sellele sõnastas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon jõustumissätte niimoodi, et kogu seadus hakkaks kehtima 2013. aasta 1. aprillist. Seni oli planeeritud, et mõned sätted hakkavad kehtima hiljem.
Arutasime päris tõsiselt seda, kuidas on toimunud seaduse ettevalmistamine. Siin muidugi võtsid väga põhjalikult sõna külalised ja neile esitati ka küsimusi. Kumbki Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Keskkonnakomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku lõpetada käesoleva eelnõu teine lugemine ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, ma ei loe seda seletuskirjast hästi välja, aga võib-olla te lühidalt seletate, mis põhjustas keskkonnatasude seaduse muutmise ja, nagu ma aru saan, keskkonnatasude tõstmise? Kui ma neid tabeleid vaatan, siis tõusud on päris-päris suured. Kas seda tehti lihtsalt seetõttu, et elu on kallimaks läinud, või millega seoses?

Tõnis Lukas

Aitäh! Esimese lugemise juures oli põhjalikum seletuskiri, kus valitsus põhjendas keskkonnatasude tõstmist peamiselt veeressursi ja maavaravarude kaitsmise ja säästlikuma kasutamisega. Selle konkreetse seadusega ei tõsteta muid määrasid peale aheraine ladestamisega seotud määrade põlevkivi puhul ja korrigeeritud on ka eurodeks ümardamise ebatäpsusi. Üldiselt pole erialaliitude pahameel suunatud mitte konkreetselt selle seaduse vastu, vaid valitsuse määruse vastu, millega tegelikult tasusid tõsteti. Ja osa tasude suurenemine, mis valitsuse määruses on järgmisest aastast ette nähtud, ei ole ka selles mõttes uudis, et sellest on ennegi räägitud. Näiteks põlevkivi puhul andis Riigikogu juba mõni aasta tagasi ressursitasu diapasooni ja võimaluse suurendada seda tasu tunduvalt rohkem, kui praeguseks on fikseeritud. Nii et suurest tõusust me rääkida ei saa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Küsimust, mille ma esitan, arutati natuke meie komisjoni istungil. See puudutab omavalitsusi ja nende probleeme, sest nende esindajat ei olnud komisjoni istungil, laiemalt arutati juba peale seda. Küsimus on selline: kuidas omavalitsused peavad nüüd käituma, kui nad on läbi viinud konkursse, on selgunud võitjad, hinnad on juba paika pandud, see on näiteks mitmeaastane töö ja tuleval aastal hinnad muutuvad? Kes hindade muutmise kinni maksab, kas ettevõtja või omavalitsus nagu tellija pool? Kuidas see asi hakkab arenema?

Tõnis Lukas

Aitäh! Ressursitasu omavalitsuste osa me käsitleme tegelikult teise seadusega, mille on algatanud Rahandusministeerium. Aga kui rääkida, kes kannab mingeid kulusid, siis kõnealusel juhul jäävad need ikkagi ettevõtja kanda ja teatud protsent läheb ettevõtjate käibesse. Vähemalt Keskkonnaministeeriumi arvestuste järgi näiteks 20%-ne ressursitasu kasv kajastub käibes 2% tõusuna. See tähendab, et kogu nende tegevuste ja ka konkreetse kauba hind ei tõuse nii kõrgele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab Eesti Toiduainetööstuse Liidu küsimus. Nad on oma pöördumises maininud ühe probleemina, et tasusid tõstetakse väga lühikese etteteatamise tähtajaga. Nende hinnangul oleks lähtuvalt kaubanduskettidega sõlmitud kokkulepetest ja lepingutingimustest vaja vähemalt kuus kuud ette teatada. Miks nende keskkonnatasude tõstmisega nii kiire on, et ei ole võimalik ette näha mõistlikku etteteatamistähtaega?

Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! See küsimus oli ka komisjoni liikmetel. See, et eelarvega seotud seaduste menetlemine jääb aasta teise poolde ja aasta lõppu, on ju tihti Riigikogu praktika olnud. Meie nägime probleemi selles, et liite ei olnud teavitatud n-ö tõusu rütmi muutusest, sest see, mille vastu protesteeritakse, on see, mis toimub aastail 2014–2015, siis on oluline tõus, mitte 2013. aastal. Rütmi muutusest ei teavitatud ettevõtjaid õigeaegselt ja korrektselt, nii et jah, kaasamine ei olnud väga varajane. Seda tõstsid ka komisjoni liikmed esile ja see tekitab tõesti ootamatuse efekti. Deklareerida tuleb kolmandas kvartalis, nii et võib ütelda, et deklareerimiseni on aega rohkem.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Te mainisite, et Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit oli komisjoni koosolekul kohal. Ma küsin nende seisukoha kohta. Nad on väga tõsiselt kritiseerinud keskkonnatasude tõstmise otsuse põhjuseid, mis on nende hinnangul lausa eksitavad, sest kasutatakse valikulisi lähteandmeid ning jäetakse arvestamata kompleksmõjud, arvestatakse ainult otseseid mõjusid. Kui palju on arvestatud selle eelnõuga kaasnevate keskkonnatasude suurenemise puhul ka üldist hinnatõusu ning mitmesuguste sisendite kallinemist?

Tõnis Lukas

Ettevõtjate olukorda turul ja konkurentsivõimet just konkreetsetes valdkondades ei ole, jah, ettevõtjate endi meelest nende tõusude puhul piisavalt arvesse võetud. Keskkonnaministeeriumi väitel informeeriti ettevõtete ühendusi juba 2009. aastal sellise kontseptsiooni olemasolust, et tasud võiksid olla suuremad, kui seni on kehtestatud, ja et seal taga on ka analüüsid. Need analüüsid ei ole aga, ütleme, laialdase kõlapinnaga. Nii et peab ütlema, et ega meie komisjonis ei saanud ka Keskkonnaministeeriumi esindajalt väga perfektset vastust selle kohta, milliseks kujuneb ettevõtete konkurentsivõime selle muudatuse tõttu. Keskkonnaministeeriumi esindaja pigem rahustas, et asi ei ole nii hull, kui ettevõtjad püüavad välja näidata.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Vladimir Velman

Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Eesti Toiduainetööstuse Liit juhtis Riigikogu tähelepanu asjaolule, et tasumäärade tõstmisel võivad kohalikud tootjad sattuda kaubandusvõrkudes ja toodete eksportimisel ebavõrdsesse konkurentsiolukorda eelkõige hindade osas, võrreldes tuntumate importtoodetega, nagu näiteks Borjomi. Milline on komisjoni hinnangul selle eelnõu mõju kohalikele mineraalveetootjatele?

Tõnis Lukas

Komisjon pööras tõesti tähelepanu ka sellele kirjale. Võib öelda, et analoogilised argumendid – mitte küll konkreetsete kaupade suhtes – olid näiteks ka ehitusmaavarade kaevandajatel. Tõepoolest, kui ettevõtted on teinud pikaajalisi plaane, siis tuleb sellise lühiajalise etteteatamisega muudatus ressursimaksunduses neile halva üllatusena ja nad peavad oma plaane muutma. Nende olukord konkurentsis võib sellega seoses pingestuda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te möönsite ettevõtjate rahulolematust. Ehitusmaterjalide tootjad on käinud ka majanduskomisjonis ja kurtnud ressursimaksude ootamatuid tõuse. Väidetavalt on valitsus siin omal ajal lubanud, et kuni aastani 2015 ei muutu midagi, ja nüüd täiesti ootamatult ikkagi tõstetakse. Täiesti ootamatult tõstetakse merenduses veetasusid kuni kuus korda. Mis te arvate, millise signaali Eesti ettevõtluskeskkonnast üldse annab valitsuse selline käitumine, nii selle eelnõu kui ka paljude teiste valguses? Kas meil sellise käitumise korral varsti üldse enam ettevõtlust järele jääb?

Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Ma jääksin selle eelnõu piiresse. Ka keskkonnatasude tõusu annab piisavalt põhjendada, nii et ma ei hakkaks muudest seaduseelnõudest tulenevate tasudega praegu siin tegelema. Jah, läbikäimine ettevõtjate organisatsioonidega võiks enne selliste muudatuste tegemist olla süsteemne ja pikaajalisem. Teiselt poolt võib ütelda, et enamasti jäävad need tõusud diapasoonide piiresse, just valitsuse määrusega tehtavad tõusud seadusega seni kehtestatud diapasoonide piiresse. Nii et nii drastilisi tõuse, millest poleks seni üldse räägitud, on vähestes valdkondades ja tegelikult ei ole need väga ulatuslikud. Siin saalis on kõlanud ju mitmed palju kategoorilisemad nõuded. Juhin tähelepanu, et keskkonnakomisjon arutab asju just rohkem keskkonna aspektist ja keskkonnatasude tõstmine on keskkonna säästmise huvides. Kõiki majanduskomisjoni aspekte me ei ole oma poolt lisaks lauale võtnud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Komisjoni istungil, kus eelnõu arutati, osalesid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Mäetööstuse Liidu ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Kui ma vaatan, kui palju tõuseb joogiks kasutatava mineraalvee hind, siis ma küsin, et kes neid seal esindas. Kas te olete kindel, et mineraalveetootjad suudavad üldse tulevikus turul konkureerida?

Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Kirja saatis Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidu nimel. Ma jään vastuse võlgu, miks see esindatus oli kirja kaudu. Kiri tuli õigeaegselt ja selles on palju nendepoolseid argumente. Seda ma nimetasin ka alguses.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelmisel aastal kehtestati kalakasvatajatele keskkonnatasud ja sel juhul sektoriga nõu ei peetud. Kas selles seaduseelnõus on ka kalakasvatusest juttu, kas see on ka kuidagi vaikselt ridade vahel sees, nii et me ei näe seda? Kas kalakasvatajatele on äkki selle seaduseelnõuga keskkonnatasusid veelgi tõstetud?

Tõnis Lukas

Ei, mina ei loe siit välja otseselt kalakasvatusega seotud keskkonnatasusid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! See istung, kus osalesid ettevõtjate esindajad, oli informatiivselt väga huvitav ja kasulik. Kahju, et nad tulid oma nägemusega liiga hilja välja. Kuidas sa hindad, kas nende ettepanekud, nägemus ja kriitika olid kohased? Kas see tõesti puudutab Eesti üldist olukorda looduskaitse, keskkonnakaitse valdkonnas ja majanduses või on see egoistlik valdkondlik positsioon, mida nende kirjad ja esindajad väljendavad?

Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! On valdkondi, mis on lõpp-produktist lähtudes väga kasumlikud, näiteks kui lõpp-produktiks on põlevkiviõli, siis see on praegu väga kasumlik. Võiks öelda, et kui me räägime põlevkivist, mis läheb õlitootmise ressursiks, siis kindlasti ei ole praegused tasud kõrged, pigem on need madalad. See oleneb väga valdkonnast. Kindlasti on mitmel valdkonnal muresid ja peamiselt on see mure, et väikese etteteatamisega peab nüüd oma plaane muutma, ma loodan, et mitte strateegiaid, aga oma majandusplaane, mis on tehtud lähiaastateks. See ei meeldi ettevõtjatele. Ma näen, et riigi poolt on ebakorrektsus tulnud sisse just vähese etteteatamise tõttu, mitte niivõrd suuna tõttu, sest keskkonnatasusid tõsta ei ole vale suund.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud ettekandja! Keskkonnatasude tõus mõjutab väga mitmeid ettevõtteid. Tegemist on just ekspordiga tegelevate ettevõtetega. Me teame, et kaevanduses on keelatud kasutada erimärgistatud kütust, aga hinnad kasvavad pidevalt. Milline võiks olla keskkonnatasude tõusu mõju Eesti ekspordile? Kas eelnõu algatajad on seda analüüsinud? Ma küsin veel, millised on need maksud näiteks Soomes võrrelduna meie maksudega. Kui suur see vahe on?

Tõnis Lukas

Aitäh! Kuna maavarade kaevandajate, eriti ehitusmaavarade kaevandajate turg on osaliselt Soomes, osaliselt on tegemist ühe ja sama ettevõtlusega, osa nendest tegutseb nii Soomes kui ka Eestis, siis nende kirjelduse järgi hakkab vahekord kujunema Eesti kahjuks. Siin oli küll Keskkonnaministeeriumil ja ettevõtjatel erinev vaade. Keskkonnaministeerium väidab, et keskkonnatasud ei ole selle tegevuse üldisest maksumusest, ütleme, lõpphinnast üle 10%. Ettevõtjad väidavad, et on üle 10%. Nii et keskkonnakomisjon kuulis siin erinevaid seisukohti. Jah, ettevõtjad on mures.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Vladimir Velman

Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti Toiduainetööstuse Liit on oma kirjas komisjonile välja toonud, et mineraalvett kasutatakse sageli erivajadusest lähtudes või arstide soovitusel. Seetõttu ei pea Eesti Toiduainetööstuse Liit põhjendatuks, et eelnõuga karistatakse erivajadustega inimesi, kes lõpptarbijatena maksavad selle maksutõusu kinni. Milline on komisjoni seisukoht selles vallas?

Tõnis Lukas

Aitäh! Siin ma julgen ütelda, et komisjon väljendas oma seisukohta eelnõu suhtes, toetades seda eelnõu. Jah, need agad, millest ma teile räägin, olid menetluse käigus. See on eelarvega seotud eelnõu, me toetasime seda eelnõu. Selliseid sotsiaalpoliitilisi tahke ja seost tervishoiuga me tegelikult ei arutanud. Nii spetsiifiliseks, keskkonnatasude enda loogikast väljapoole me oma aruteludega ei läinud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab Praxise keskkonnakulutuste analüüsi. Kui me vaatame saaste- ja ressursitasude osakaalu SKT-s, siis Eestis on see tõusnud kümne aastaga 0,15%-lt peaaegu 0,40%-le. Kas sellises mahus tõus on ikka olnud õigustatud ja kuidas suhtub sellesse keskkonnakomisjon?

Tõnis Lukas

Eesti keskkonnapoliitika on olnud tegelikult n-ö tundlik ja orienteeritud säästvusele. Keskkonnakomisjon vaatas siin just keskkonnaaspekti. Keskkonnatasude suurendamine selleks, et materjale kasutataks säästlikult ja vahendeid, mis niisugustest tasudest tulevad, saaks tarvitada keskkonnale tehtud kahju kompenseerimiseks, on õigustatud. Nii et üldiselt leidis see suund aktsepteerimist. Konkreetsetes valdkondades oleme ju arutanud palju suuremaid ressursitasusid, sest looduse ja maavarade näol on ikkagi tegemist meie rahvusliku rikkusega ja seda päris muidu käest ära anda ei saa.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eesti Toiduainetööstuse Liit pöördus teie poole murekirjaga, mis sisaldas ka ettepanekuid. Samal ajal on kogu meie toiduainetööstus moderniseeritud ja igal pool on arvestatud, et tehnoloogia oleks keskkonnasõbralik. Ometi on keskkonnatasud kõrged – siin oli juba juttu mineraalvee tootmisest. Palun öelge, kui palju viiakse protsentuaalselt või mahuliselt järgmisel perioodil toiduainetööstuse sektorist keskkonnatasudega raha välja?

Tõnis Lukas

Konkreetselt ühe sektori puhul jään ma kahjuks selle protsendi esitamisel vastuse võlgu. Meil on ka ametnik saalis, küsime järele, aga praegu mul seda protsenti konkreetselt ühe valdkonna kohta ei ole.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on väga tundliku eelnõuga ja ma arvan, et ettevõtjate suhtes on ikka ülekohtune seda eelnõu nii kiiresti seadustada. Need tõusud on ettevõtjatele rängad. Aga ma küsin, kuidas oli komisjonis. Kas komisjon oli konsensuslikult üksmeelne, et see eelnõu tuleb Riigikokku tuua ja vastu võtta?

Tõnis Lukas

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis oli viis liiget selle poolt, et eelnõu oleks sellisel kujul, nagu te praegu näete, ja viis liiget olid selle vastu. See tähendab, et muudatusi sisse ei viidud, sest muudatuste sisseviimiseks ei olnud hääli piisavalt.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kutsun kõnepulti kolleeg Eldar Efendijevi!

Eldar Efendijev

Proua eesistuja! Austatud kolleegid! Tahan alustada meie keskkonnakomisjoni esimehe ja komisjoni töötajate kiitmisega, sest esimese ja teise lugemise vahel toimus komisjonis tõesti väga huvitav ja kasulik arutelu koos ettevõtjatega, kes esitasid väga vajaliku ja tähtsa informatsiooni. Teiselt poolt tõi ka see kirjavahetus informatsiooni juurde. Näiteks minu kui noore keskkonnakomisjoni liikme jaoks oli see väga tähtis.
Aga ikkagi, meie ees on eelnõu 282 ja me oleme jõudnud teise lugemiseni. Me lootsime väga, et paljud küsimused, mis ettevõtjad ja omavalitsused olid püstitanud, leiavad seaduseelnõu esimese ja teise lugemise vahel lahenduse, aga nii ei juhtunud. Sellise olukorra tõttu tuleb veel kord tuua teie ette tähtsaimad probleemid, mida ettevõtjad ja omavalitsused on kajastanud. Osaliselt olid ettevõtjate ja omavalitsuste probleemid sõnastatud ka nendes küsimustes, mis täna saalis kõlasid.
Üks oluline probleem on seotud sellega, et Vabariigi Valitsus ei kaasanud ettevõtjaid ja omavalitsusi eelnõu väljatöötamisse. Valitsus ainult informeeris augustis, et selline kavatsus on ja et selline eelnõu läheb Riigikokku. Praktiliselt ei olnud ettevõtjatel võimalust kujundada oma nägemust ja teha ettepanekuid eelnõu väljatöötamise ajal. See seisukoht, mille ettevõtjad olid esitanud peale seaduseelnõu esimest lugemist, jäi praktiliselt lisainformatsiooni tasemele. Hea, et me komisjonis suutsime üldse seda informatsiooni saada. Veel kord kiitus komisjonile!
Ettevõtjad tõid välja strateegilise probleemi, mis on seotud pikaajalise planeerimisega. Tööstusettevõtted vajavad pikaajalist planeerimist, 20–30 aastat ette, sest see on seotud pikaajalise eeltööga, näiteks kaevandusvõimaluste uurimisega. Teatamist vaid mõni kuu enne tasude tõstmist nimetavad nad "stiiliks, kus puudub põhjendatud alus". Nad toovad välja, et tasude tõstmisega seotud otsuste põhjendused on sageli eksitavad ja meetodiks on võetud lihtprotsentuaalne vormistamine. Seniajani ei ole selge, "miks on erinevate materjalide tasude proportsioonid just sellised, nagu nad on". On ka kriitiliselt märgitud, et kaevandusõiguse tasu mõju on tühine ning arvesse ei võeta muid mõjureid, näiteks kütuse kallinemine ja erimärgistatud kütuse kasutamise võimaluse lõpetamine (see erineb naabrite pragmaatilisest käitumisest), elektri hinna tõus (elekter on mõnes valdkonnas kallim kui Soomes) ja muud keskkonnatasud. See tähendab, et maksude ja tasude mõju on kompleksne, aga Vabariigi Valitsuse nägemuses ja käitumises see aspekt puudub.
Ettevõtjad kurtsid, et protsessist on välja lülitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes vastutab ettevõtluse arengu eest ja kelle jaoks ekspordisuund on väga tähtis. Aga viimastel aastatel on ehitusmaterjalide tootjad hakanud kaotama eelmisel perioodil saavutatud ekspordipositsiooni. See on seotud konkurentsivõimaluste vähenemisega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit.

Eldar Efendijev

Näiteks erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaluse lõpetamine – Soomes on see olemas. Kaevandusõiguse tasu hüppeline tõus – Soomes selline tasu puudub. Elektri hinna tõus – kohati on elektri hind tootja jaoks kõrgem kui Soomes. Mõned arvud. Näiteks 2007. aastal eksporditi ca 4% betoonseinaelementidest (16 000 ruutmeetrit), 2011., eelmisel aastal juba 60% (180 000 ruutmeetrit). Selle aasta esimesel poolel vähenes aga eksport 20%. See on väga tuntav, kui me räägime üldiselt ekspordist.
Paljudes küsimustes on sama olukord ka toiduainetööstuse liidul. Toiduainetööstuse liit püstitab samuti küsimusi konkurentsi valdkonnast, sest Eestis võib tekkida selline olukord, et lisaks konkurentsivõimaluste kadumisele meie siseturul ei saa me enam üldse minna Eestist väljapoole, sellepärast et konkurendid on palju soodsamas olukorras.
Omavalitsused, nagu ma oma küsimuses ütlesin, on hädas sellega, kuidas toimida juba läbiviidud konkurssidega, võitjatega, hindadega, töö planeerimisega ja eelarvega. See küsimus on väga oluline, eriti väikestele omavalitsustele, kes on ressursipiiranguga väga rangelt paika pandud.
Võib veel näiteid tuua ja küsimustest rääkida, aga sellest juba piisab, et teha järeldus: eelnõus ei ole valitsuse ja ettevõtjate huvid tasakaalus ja pakutud lahendus ei rõõmusta ka lõpptarbijat. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega on läbirääkimised lõpetatud. Ja me asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, mida on kaks tükki. Kõigepealt esimene muudatusettepanek, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kohaloleku kontrolli!

Aseesimees Laine Randjärv

Hästi. Juhataja võtab viieminutilise vaheaja. Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, kuna Kadri Simson palus enne muudatusettepaneku läbihääletamist kohaloleku kontrolli ... Palun, Kadri Simson, mis on teie protseduuriline ettepanek?

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma võtaksin Keskerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

See ei ole kahjuks võimalik, sest kohaloleku kontroll on seotud hääletusega ja tehakse vahetult enne hääletust. Nii et me viime praegu läbi kohaloleku kontrolli ja seejärel tuleb kohe hääletus.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Head kolleegid, kohal on 56 Riigikogu liiget, puudub 45.
Me asume hääletama esimest muudatusettepanekut, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 7 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ootasin sõna enne hääletust. Te eirasite mu palvet sõna saada.

Aseesimees Laine Randjärv

Ma annan teile praegu sõna. Palun vabandust, ma tõesti ei märganud! Ma olin pannud ettepaneku juba hääletusele. Ma ütlesin, et peale kohaloleku kontrolli me viime kohe läbi hääletusprotseduuri. Palun, mis on teie mure?

Kadri Simson

See puudutas soovi panna inimesed enne eelmist hääletust kümneks minutiks mõtlema, miks me täna siin koos istume.

Aseesimees Laine Randjärv

Te võite teha seda siis, kui avaneb järgmine võimalus. Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus on samuti selles võtmes, missugusele kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile te tuginete, kui te ütlete, et pärast kohaloleku kontrolli ja enne hääletust ei või rakendada kodu- ja töökorra seaduse § 83 ja fraktsiooni esimees ei või võtta kümneminutilist vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Mina toetun oma otsuses § 77 lõikele 3, mis ütleb, et kohaloleku kontroll on olemuslikult seotud hääletusega. Palun, Priit Toobal, protseduuriline küsimus! Head kolleegid, palun vaikust!

Priit Toobal

Aitäh! Mina toetun Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 82, mis ütleb, et enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. Riigikogu Kantselei on välja andnud ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande, mille leheküljel 258 on punktis 3 öeldud järgmist: "Istungi juhatajale ei ole antud kaalutlusõigust küsimuses, kas vaheaeg välja kuulutada või mitte."

Aseesimees Laine Randjärv

Ma kuulutasin vaheaja välja vahetult enne kohaloleku kontrolli ja mul oli õigus võtta juhataja vaheaeg. Palun, Priit Toobal, protseduuriline küsimus!

Priit Toobal

Juhataja vaheaeg on sätestatud kodu- ja töökorra seaduse §-s 65. See on täiesti teistsugune vaheaeg kui §-s 83 sätestatu. Üks on juhataja vaheaeg ja teine on fraktsiooni esimehe poolt nõutav vaheaeg, mille puhul istungi juhatajal ei ole kaalutlusõigust, kas anda vaheaeg või mitte. Kui fraktsiooni esimees seda nõuab, siis tuleb anda vaheaeg.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh, Priit Toobal! Mul ei ole kaalutlusõigust selles osas, kas anda või mitte, kui ettepanek on tehtud enne kohaloleku kontrolli soovi.
Head kolleegid, läheme praegu edasi ja vaatame läbi teise muudatusettepaneku. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Palun teist muudatusettepanekut hääletada ja enne muudatusettepaneku hääletamist palun kolm minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 teine lugemine katkestada. Palun, Valeri Korb!

Valeri Korb

Proua juhataja, ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Hea Riigikogu, kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Me asume läbi hääletama Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 282 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Eelnõu 282 teine lugemine on lõpetatud.


14. 03:29 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me asume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku!

Andrei Korobeinik

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 263 kahel istungil: s.a 22. oktoobril ning 5. novembril. Esimese lugemise käigus selgus, et eri osapooltel, nimelt Justiitsministeeriumil, MKM-il, ITL-il ning interneti kogukonnal on eelnõu suhtes üsna erinevad seisukohad. Neid me siis arutasimegi töögrupi koosolekul, mis toimus väljaspool põhiseaduskomisjoni töögraafikut. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta tähtajaks ei laekunud, küll aga otsustas põhiseaduskomisjon arutelude tulemusena ise neli muudatusettepanekut algatada. Eelnõu lõpptekstiga jäid rahule kõik seotud osapooled.
Tuletan meelde, et eelnõu eesmärk on avaliku teabe taaskasutatavaks tegemine, ja räägin ettepanekutest lähemalt. Esiteks, riigi avalikustatud andmed peavad olema ajakohased, st ei piisa vaid andmete avaldamisest, neid tuleb ka uuendada. Teiseks, Vabariigi Valitsusele jääb võimalus kehtestada teabe kättesaadavaks tegemise reegleid, kust kohast ja kuidas andmeid kätte saab, näiteks eesti.ee teabeväravast. Kolmandaks, erinevalt eelmisest redaktsioonist peab riik uue eelnõu teksti järgi andmeid avaldama tasuta. Uued andmekogud peavad kohe loomisest alates olema tasuta, vanadele on aga lubatud kolmeaastane üleminekuperiood. Tähtajaks on 1. jaanuar 2015. See on kõige tähtsam muudatus. Oluline on mainida, et kuigi andmete kasutamise eest ei saa riik enam raha võtta, võib ta endiselt võtta raha teenuste eest. Näiteks firmade andmed on algandmed, äriregister on aga teenus. Kuid tasu teenuste eest peaks sarnaselt riigilõivudega olema kehtestatud määrustega. Praegu ei ole see eriti levinud praktika. Kuna algandmed on tasuta, võib mõni erafirma luua mugavama või soodsama teenuse ja sellega riigiga konkureerida.
Põhiseaduskomisjoni konsensuslik ettepanek oli saata eelnõu täiskogu päevakorda 21. novembril – täna on see siin saalis teisel lugemisel – ja teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu 5. detsembriks kolmandale lugemisele. Aitäh! Ootan põnevusega teie küsimusi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Asume küsimuste-vastuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud ettekandja! Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus ja arutamine on reaktsioon Euroopa Komisjoni osutatud rikkumistele Eesti õiguskorras. Mulle teadaolevalt oleme oma õiguskorra parandamisega Euroopa Komisjoni ees oluliselt hiljaks jäänud. Ma küsingi, miks Vabariigi Valitsus jättis siis selle asja viimasele hetkele.

Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Osaliselt on see põhjustatud sellest, et meil läks natuke rohkem aega viimaste eelnõude menetlemisega, aga õnneks oleme graafikus. Euroopa Komisjon on graafikuga kursis ja toetab meid igapidi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea põhiseaduskomisjoni liige! Avaliku teabe seaduse muutmine puudutab suhteliselt olulises ulatuses ka kohalikke omavalitsusi. Mida see seadusmuudatus omavalitsuste jaoks kaasa toob? Kas neil tekib lisakulusid või kasvab halduskoormus? Kui jah, kas siis riik kompenseerib selle lisakulu omavalitsustele?

Andrei Korobeinik

Aitäh! Andmete avalikustamiseks on igal aastal mõeldud summa suurusjärgus 40 000 – 50 000 eurot. Avalikustamisele kuuluvad andmed, mis on nagunii kasutusel ehk kättesaadavad, need tuleb lihtsalt ka teistele avada. Veendumaks, et eri osapooltele ei kaasne lisakulusid, on plaanis luua ministeeriumide ja huvigruppide vaheline töörühm, et aastaks 2015 oleks olukord selgem.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun korraks vabandust! Head kolleegid, palun vaiksemalt!

Tarmo Tamm

Hea kolleeg põhiseaduskomisjonist! Oma ettepanekud seaduseelnõu kohta esitas ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Milliseid liidu ettepanekuid arvestati ja mida ei võetud arvesse?

Andrei Korobeinik

Aitäh! ITL-i esindajad osalesid ka töörühmas, mis kogunes enne teist lugemist, ja jäid eelnõu tänase sõnastusega igati rahule. Ehk siis võib öelda, et kõiki sisulisi ettepanekuid, mis nende poolt tulid, on ka tekstis arvestatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Komisjonis toimunud arutelul osalesid Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ning MTÜ Eesti Internetikogukond esindajad. Kõigil neil olid omad seisukohad ja parandusettepanekud. Kas laual olevat eelnõu saab pidada kompromissiks osapoolte vahel või on kaalukauss rohkem ministeeriumide kasuks?

Andrei Korobeinik

Võib öelda, et praegusel juhul oli see kompromiss, mis arvestas pigem ITL-i ja internetikogukonna ettepanekuid, ehk siis ministeeriumid olid nõus sõnastama teksti n-ö nende kasuks.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ise ütlesite, et küsimuste esitajad on viidanud, et selle seaduseelnõu puhul on tegemist Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega. Millises ulatuses on plaanitud direktiiv üle võtta ja miks seda ei võeta üle täies mahus? Miks otsustati just nende punktide ülevõtmise kasuks, mis praeguses eelnõus on? Miks osa direktiivi punktidest jäeti kõrvale?

Andrei Korobeinik

Tegemist on nn open data direktiiviga, mis on juba kümmekond aastat vana. Me võtame selle üle vähendatud mahus, aga me oleme astunud miinimumprogrammist sammu edasi ehk tegemist on suuremate muudatustega, võrreldes sellega, millega me võiksime piirduda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Esmaspäeval saabus Riigikogu meiliaadressile kiri MTÜ Eesti Internetkogukond esindajalt, kus muu hulgas kirjutati, et orienteerivalt kell 5 hommikul tuleb Andrei Korobeiniku juhtimisel Riigikogu saali avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 263 ja MTÜ Eesti Internetikogukond palub hääletada selle poolt. Kas teie saite samuti sellise kirja? Siin kirja lõpus antakse ka viide, kust võiks leida materjali sisukate küsimuste esitamiseks. Kas teil on olnud võimalik nende materjalidega tutvuda?

Andrei Korobeinik

Aitäh! See kiri saabus siis, kui komisjonis olid arutelud juba läbi. Nii et komisjonis ei ole me kahjuks jõudnud seda arutada.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! See seaduseelnõu, mida te praegu kaitsete või meile tutvustate, on ellu kutsutud vajadusest täita Euroopa Liidu direktiivi. Aga küsimus on selles, kas see seaduse muutmine jääbki direktiivi täitmise raamesse või on lisatud ka siseriikliku regulatsiooni muudatusi, nagu valitsuskoalitsioonil viimasel ajal kombeks on olnud, et pannakse midagi veel näpuotsaga juurde, mida teised tähele ei pane. Kas muudatused on kõik direktiivi raames?

Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Seaduse tekstiga te võite tutvuda ka isiklikult. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega, aga nagu ma juba vastasin, me teeme seda veidi suuremas mahus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Küsin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava ja arendatava teabevärava kohta. Kuna eelnõu toetab jõuliselt avaliku sektori andmete väljastamist tasu eest, kas siis teabevärav muutubki avaliku sektori andmete müügi kioskiks?

Andrei Korobeinik

Aitäh! Eelnõu ei toeta tasu eest andmete avaldamist, eelnõu toetab tasuta andmete avaldamist. Aastaks 2015 on kõik andmed tasuta. Ehk siis vastus teie küsimusele on ei.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Nii Justiitsministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on korduvalt rõhutanud, et selle eelnõu menetlemisega on kiire, sest Euroopa Liidu direktiiv on vaja vastu võtta. Kas te oskate öelda, milliseid sanktsioone ja millises mahus võib Euroopa Komisjon Eesti suhtes rakendada, kui me seda seadust vastu ei võta?

Andrei Korobeinik

Komisjonis ei ole me neid sanktsioone ja summasid arutanud, nagu teiegi mäletate. Aga tegemist oleks sel juhul tavalise rikkumismenetlusega ja kindlasti kaasnevad sellega ka teatud sanktsioonid.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Miks ma peaksin seda eelnõu toetama? Mis see mulle annab?

Andrei Korobeinik

Aitäh! Tänu sellele, et avalikud andmed muutuvad tasuta kättesaadavaks, saab erasektor luua uusi põnevaid rakendusi, mis ühelt poolt säästab riigi raha e-riigi teenuste arendamisel ja teiselt poolt toob loodetavasti eelarvesse ka maksutulu, millega saab üht-teist ette võtta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsin karistusregistrite kohta. Selles registris on kehtestatud tasulisuse põhimõte, millel on väga selge eesmärk piirata andmete kättesaadavust. Kas avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu muudab midagi karistusregistri tasu või avalikkuse küsimuses? Kas need andmed saavad kõigile tasuta kättesaadavaks või käsitletakse neid kuidagi eraldi?

Andrei Korobeinik

See on hea küsimus. Esiteks, andmed, mis võivad rikkuda inimeste privaatsust, ei muutu kättesaadavaks – ka mitte raha eest. Teiseks, kõik ministeeriumid vaatavad üle need teenused ja andmed, mida nad praegu avaldavad, ja aastaks 2015 peavad nad jõudma selgusele selles osas, mida nad tahavad kõigile avaldada. Juhul kui on näha, et teaberegistrid rikuvad inimeste privaatsust, muutuvad need kinnisteks.

Aseesimees Laine Randjärv

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Andrei Korobeinik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on avaliku teabe taaskasutatavaks tegemise abil stimuleerida uute toodete ja teenuste loomist erasektoris. Selleks täpsustatakse Eesti õiguskorda avaliku teabe taaskasutamist puudutavate sätetega.
Peatun lühidalt sellel, kuidas see eelnõu meie laudadele jõudis. Selle algatamise tingis nimelt vajadus parandada Euroopa Komisjoni osutatud rikkumisi Eesti õiguskorras. Komisjon on osutanud, et Eestis ei ole tagatud avaliku teabe taaskasutamisega seonduvad õigused või ei ole lahendused kehtivas õiguses piisavalt õigusselged. Niisiis võibki üle korrata, et eelnõu laiem eesmärk on lahendada Euroopa Komisjoni osutatud probleemid ja sätestada selgemalt avaliku teabe taaskasutamise reeglid Eesti õiguskorras.
Nii nagu majandus- ja kommunikatsiooniminister meile siin selle eelnõu esimesel lugemisel rääkis, täiendatakse seadust avaliku teabe taaskasutuse mõistega. Osa avalikust teabest tehakse taaskasutatavaks ja kättesaadavaks masinloetaval kujul. Veel täiendatakse eelnõuga kulupõhisuse põhimõtet, mille kohaselt peab teabevaldaja andma selgitusi avalikule teabele juurdepääsu ning taaskasutamise eest võetavate tasude kujunemise kohta. Mainin siin ära, et võetavad tasud ei tohi olla liialt piiravad ja põhjendamatult konkurentsi kahjustavad. Kulude arvestamiseks on antud selgem põhimõte, mille järgi taaskasutamisest saadavad tulud ei tohi ületada taaskasutamisse andmise kulusid, millele võib lisanduda teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks ettenähtud mõistlik amortisatsioonikulu.
Siinkohal on oluline pöörata tähelepanu eelnõu punktile 2. Sellega täiendatakse avaliku teabe seadust §-ga 31, milles on avaliku teabe taaskasutamise termin laiemalt lahti kirjutatud: "Avaliku teabe taaskasutamine on füüsilise või juriidilise isiku poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil avaliku teabe kasutamine, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille jaoks see teave avalikke ülesandeid täites saadi või loodi." "Teabe taaskasutamiseks ei tohi teabevaldaja sõlmida ainuõiguslikke kokkuleppeid, välja arvatud, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huviga. Ainuõigusliku kokkuleppe põhjendatust tuleb hinnata vähemalt iga kolme aasta järel." Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus avaliku teabe valdamise ja teabe väljastamise monopol on antud üle kolmandale isikule, kes ise ei ole teabevaldaja. Väärtus, mida tsiteeritud sättega kaitsta soovitakse, on see, et taaskasutamine oleks avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub avalikul teabel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Ainuõigust võib siinkohal tõlgendada kui ainuotsustusõigust teabe taaskasutatavas formaadis väljastamisel. Ainuõiguslik kokkulepe sõlmitakse olukorras, kus teabevaldaja ei anna üle avalik-õiguslikku ülesannet, vaid sõlmib näiteks kokkuleppe avaliku teabe taaskasutatavale kujule viimiseks ning annab taaskasutatavale kujule viijale ainuõiguse seda infot väljastada. Näiteks võib raamatukogu sõlmida lepingu eraõigusliku isikuga, et digitaliseerida raamatukogus olevad raamatud. Digitaliseeritud raamatud oleksid sellisel viisil hõlpsamini taaskasutatavad kõigile. Ainuõiguse saanud isikud saaksid taaskasutatavat teavet edasi müüa tavapärastel tingimustel. See tähendab, et neil oleks õigus pakkuda teenust ja võtta selle eest ka tasu. Kuna selliseid tegevusi ei viida läbi avalik-õigusliku suhte raames, siis ei sätestata neile ka tingimusi. Kuigi üldiselt kehtib ainuõiguste andmise keeld, võib avalik võim põhjendatud juhtudel pidada vajalikuks anda taaskasutamise ainuõigus eraõiguslikule isikule. Kuna võib olla ka teisi isikuid, kes on huvitatud teabe valdamisest ja selle väljastamise korraldamisest, on direktiiviga 2003/98/EÜ keelatud ainuõigust üle anda kauemaks kui kolmeks aastaks, misjärel on kohustus ainuõiguse üleandmist põhjendada ning otsus uuesti läbi vaadata.
Palun üks minut lisaaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üks minut lisaaega.

Priit Toobal

Majandusminister rõhutas eelnõu esimesel lugemisel, et kõik andmed peaksid siiski olema tasuta kättesaadavad. Samas tehti kulupõhine kompromiss, et katta andmekogude haldajate kulutusi. Selle kulupõhisuse idee rakendamine põhjustas minu meelest väikse vaidluse ka eelnõu menetlenud komisjonis, kus tekkis küsimus, miks valitsus otsustas küsida avaldatud andmete kasutamise eest raha, kui samas paljudes teistes Euroopa riikides seda ei tehta. Ilmselt jääb rahaküsimine selles eelnõus n-ö edaspidiseks mõttekohaks. Loodan, et tuleme selle juurde tagasi ja võib-olla võimaldame teha seda siiski täiesti tasuta, nii nagu enamikus Euroopa riikides.
Kuna tegemist on eelnõuga, nagu ma juba ütlesin, mis on seotud Euroopa Komisjoni osutatud rikkumiste parandamisega Eesti õiguskorras, siis selle eelnõu puhul Keskerakond tagasilükkamise või lugemise katkestamise ettepanekut ei tee. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Käesoleva eelnõu kohta on neli muudatusettepanekut. Me vaatame need läbi. Muudatusettepanek nr 1. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun esimest muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palun kohaloleku kontrolli!

Aseesimees Laine Randjärv

Võtan kolmeminutilise vaheaja.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Mitu korda ühe õhtu jooksul võib kohaloleku kontrolli teha?

Aseesimees Laine Randjärv

Kohaloleku kontrolli võib teha iga kord enne hääletamist.
Head kolleegid, kuna Kadri Simsonil oli soov teha kohaloleku kontroll ja seejärel hääletada esimest muudatusettepanekut, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 54 Riigikogu liiget, puudub 47.
Head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on teinud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 57 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Ma palun järgmist muudatusettepanekut hääletada ja enne seda teha kohaloleku kontroll!

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, võtame ühekaupa. Teeme kohaloleku kontrolli, sellepärast et Valdo Randpere soovis seda. Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Kadri Simson

Enne hääletamist palun kümme minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, kümme minutit vaheaega!
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, kümneminutiline vaheaeg on läbi. Kuna Valdo Randpere soovis enne hääletust kohaloleku kontrolli, siis viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 55 Riigikogu liiget, puudub 46.
Asume hääletama teist muudatusettepanekut, mille on teinud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 3. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut hääletada! Enne hääletust võtan kümme minutit vaheaega.

Aseesimees Laine Randjärv

Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on teinud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 4. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Palun neljandat muudatusettepanekut hääletada ja Peep Aru palvel võtan üheksa minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Üheksa minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on teinud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Seaduseelnõu 263 teine lugemine on lõpetatud.


15. 04:29 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 teine lugemine. Ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Peeter Laurson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ...

Aseesimees Laine Randjärv

Palun korraks vabandust! Head kolleegid, palun vaiksemalt!

Peeter Laurson

... ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280 s.a 8. ja 12. novembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 1. november kell 18. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Küll aga laekus rahanduskomisjonile Imperial Tobacco Estonia kiri ettepanekuga täiendada eelnõu suitsetamistubaka aktsiisi tõusu kaheks jagava sättega ning Eesti Maksumaksjate Liidu kiri ettepanekuga muuta tubakaaktsiisi struktuuri, vähendades proportsionaalse aktsiisimäära osakaalu.
Rahanduskomisjon arutas nimetatud kirju 8. ja 12. novembri istungil ning jäi seisukohale, et eelnõu nendes kirjades toodud ettepanekutega ei täiendata, lähtudes eelkõige eelnõu eesmärgist vähendada sigarettide aktsiisi tõusu mõju salaturu kasvule. Proportsionaalse aktsiisimäära vähendamise tagajärjel on oodatav sigarettide hinna tõus, mis võib tähendada salaturu suurenemist. Kirjades esitatud tubakaaktsiisi määrade muutmise ettepanekuid, nende mõju, hinnanguid riigieelarvele ja rahva tervisele ning rahanduskomisjoni liikmete tõstatatud teisi tubakaaktsiisialaseid küsimusi käsitleb komisjon 2013. aasta aktsiisipoliitika arutelu raames.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 21. novembril ja teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teie küsimus!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma arvan, et see seaduseelnõu on hea eelnõu, aga ma arvan, et seda saab teha veel paremaks. Selle eelnõu nimi on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Me istume siin Riigikogu saalis juba kolmandat ööd ja Keskerakonna fraktsioon on teinud valitsuserakondadele ettepaneku, et me lõpetame venitamistaktika kohe, kui valitsuskoalitsioon tuleb vastu ja alandab elektriaktsiisi Euroopa Liidu nõutud miinimummäärani ehk ühe euroni megavatt-tunni kohta. Mis te arvate, kas selle eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel võiks sellise muudatuse sisse viia ja elektriaktsiisi alandada?

Peeter Laurson

Kui te oleksite toonud selle muudatusettepaneku 8. või 12. novembril rahanduskomisjoni istungile, siis oleks rahanduskomisjon seda kindlasti arutanud ja mine tea, võib-olla oleks see täna siin päevakorral olnud. Paraku aga ühtegi muudatusettepanekut komisjoni istungiks ei laekunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Nii nagu alkoholiaktsiisi muutmise strateegia on üles ehitatud etapiliselt, on samamoodi ka siin. Öelge, palun, mispärast on seda vaja teha etapiliselt, mitte ühekordselt?

Peeter Laurson

Rahandusministeeriumi hinnangul vähendab etappidesse jagamine salatururiske. On võimalus, et ostetakse vähem tagavaraks, et ei teki vajadust osta salaturult.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma kordan oma küsimust. Võib-olla ei olnud see piisavalt hästi arusaadav. Minu küsimus oli, et kas teise ja kolmanda lugemise vahel ei võiks teha ettepanekut alandada elektriaktsiisi Euroopa Liidu nõutud määrani ehk ühe euroni megavatt-tunni kohta. Teie rääkisite ettepanekutest, mis tehti esimese ja teise lugemise vahel, aga mina küsisin, kas te olete valmis toetama Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, kui meie fraktsioon teeks teise ja kolmanda lugemise vahepeal ettepaneku alandada elektriaktsiisi. See oleks vastutulek Eesti inimestele, kelle jaoks 1. jaanuarist 2013 tõusev elektri hind on piisavalt kõrge, et neile selles küsimuses appi minna.

Peeter Laurson

Kõikvõimalikke ettepanekuid võib teha, kuid kodukord ei võimalda teha selliseid ettepanekuid enam teise ja kolmanda lugemise vahel.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Paul-Eerik Rummo!

Paul-Eerik Rummo

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kas te meenutaksite, mis kuupäevaks tuli esitada muudatusettepanekud ja kas Keskerakonna fraktsioon tõesti ei esitanud selleks kuupäevaks elektriaktsiisi vähendamise ettepanekut?

Peeter Laurson

Muudatusettepanekud tuli esitada 1. novembriks ja mitte ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ei laekunud ka Keskerakonna fraktsioonilt elektriaktsiisi vähendamise ettepanekut, olgugi et selle eelnõu raames oleks võinud seda tõepoolest käsitleda.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Mina imestan seda, et valitsus ja koalitsioon olid hästi läbi mõelnud seaduse muutmise alkoholi ja tubaka osas. Arvestatud ei olnud mitte ainult tulusid, mis võiksid eelarvesse laekuda, vaid arvestatud oli ka kõiki mõjusid ja ohte. Praktiliselt kõik need riskid olid ka olemas. Aga elektriaktsiisi küsimus ei olnud nii hästi ette valmistatud, põhjendatud oli ainult üht osa, tuluosa, ja sellega oli kõik. Kas on kindel, et olete neid probleeme, mis võivad tekkida ja mõjutada majandust tuleval aastal, hästi ette näinud?

Peeter Laurson

Ma ei saanud küsimusest päris täpselt aru, kuid ma võin öelda, et olgugi et Euroopas suitsetajate arv kahaneb, suitsetab praegu ikkagi veel 1/3 eurooplastest. Seetõttu on ikkagi väga tänuväärne, et Rahandusministeerium on tubakaaktsiisi eelnõuga tegelnud ja on selliseid meetmeid ette näinud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Tubakaaktsiisi osas on väga intensiivset ja jõulist selgitus- ja veenmistööd teinud ühe suure Eestis esindatud tubakafirma lobistid. Neil on oma selge liin, millisena nad tahavad selle aktsiisi kasvu näha. See on tekitanud maksuametile, kes peab võitlema salasigarettidega, päris palju probleeme. Mis on nüüd selles seaduseelnõus kõlama jäänud, kas siin kõlab rohkem see tubakafirma huvi või kostab rohkem maksuameti muret, kes peab suutma vastu seista odava hinnaga müüdavatele salasigarettidele?

Peeter Laurson

Siin on arvestatud mõlemaid huvisid. Juba eelnõu esimesel lugemisel ma mainisin ära, et Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon toetab 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisi tõusu vähendamist. On arvestatud nii ühte kui teist.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas teile on teada, kuidas käituvad naaberturud nende nimetatud komponentidega, alkoholi, tubaka, kütuse ja elektriga? Kas nende aktsiisil on kasvav trend või püsiv trend? Äkki annate meile sellest ülevaate.

Peeter Laurson

Päris üksikasjalikku ülevaadet ma siin anda kahjuks ei saa. Kui on suuremat huvi, siis võib selle ülevaate eraldi ette valmistada, väljaspool seda istungit.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Peeter Laurson! Avame läbirääkimised. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma jagan teie rõõmu Peeter Laursoni väga eduka eelnõu kaitsmise üle. Tõepoolest, tubli töö, Peeter! Nii me avastame siin ka ööistungite häid omadusi. Kas te ei arva, et sellist eelnõude menetlemist, põhjalikku arutelu ja komisjoni ettekandjate sisulisi vastuseid peaks kindlasti ka edaspidi rakendama? See ei peaks olema ainult protestiaktsioon, nii võiks jätkuda ju järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ja edasi uuel aastal. Selles ei ole mitte midagi negatiivset! Mul on hea meel näha, et te noogutate ja tahate samamoodi jätkata. Lõppkokkuvõttes on ööistungite lõpetamise võti ju teie käes. Ja kui te arvate, et ööistungites pole mitte midagi halba ja et kõigi eelnõude sisuline arutelu on tervitatav ...

Aseesimees Laine Randjärv

Hea ettekandja, räägime asjast.

Kadri Simson

Jätkame siis samas vaimus ja räägime asjast, räägime alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eelnõust, mille puhul tullakse vastu tubakatootjate murele, et aktsiis kasvab liiga kiiresti ja et sellise patu maksustamine võiks olla natuke pehmendatud. Komisjonipoolne ettekandja ütles, et Keskerakonna fraktsioon ei ole teinud selle seaduseelnõu kohta ettepanekut alandada tubakaaktsiisi kõrval ka elektriaktsiisi. Me tegime aga selle ettepaneku enda algatatud samasisulises seaduses esimest korda juba möödunud aasta mais ja sel aastal esitasime selle taas. Me tegime selle ettepaneku tuleva aasta eelarve teiseks lugemiseks ja tegime seda ka enne kolmandat lugemist. Ja samamoodi nagu muretsetakse selle pärast, et hinnatõus võib suitsumeestel suitsetamise mõruks teha, võiks Riigikogu muretseda ka selle pärast, et elektrituru avamine tuleval aastal võib kõigil Eesti peredel ja mitte ainult peredel, vaid ka ettevõtjatel elu mõruks teha. Odav elektri hind oli ju üks Reformierakonna seitsmest ettepanekust, kuidas Eesti majandus jalule aidata. Ei lähe Eesti majandusel nii hästi, et odavast elektrist peaks loobuma. Isegi kui tuumaelektrijaama ei tule, on aktsiisi kaudu võimalik elektri hinda ohjeldada. Ja kui te mõtlete hetkeks, kuidas mõne seadusmuudatuse puhul ollakse väga eduka lobitöö tulemusena valmis kompromisse sõlmima, siis on olulisemaid aktsiise, mis mõjutavad kõiki inimesi – nii neid, kes suitsetavad, neid, kes ei suitseta, neid, kes enam ei suitseta, ja neid, kes pole veel suitsetama hakanud. Elekter ei ole Eestis luksuskaup, elekter ei ole Eestis pahe, ilma elektrita ei ole Eesti kliimavöötmes võimalik hästi toime tulla.
Ma tulin siia kõnetooli selleks, et täiendada Peeter Laursonit, kes arvas, et selles seaduses on puudu elektriaktsiisi alandamine. See on siiski Riigikogus laua peal ja järgmisel nädalal on rahanduskomisjonis võimalik sellesisulist tuleva aasta riigieelarve muudatusettepanekut hääletada. Kui me täna siit laiali läheme, siis on terve pikk laupäev ja veel pikem pühapäev aega mõelda selle üle, et tuleval aastal ees ootav elektri hinna tõus ei ole paratamatu. Võti nende hinnatõusude pehmendamiseks on teie kätes, meie oleme poolt. Ka teie võiksite endale aru anda, et see on teie kätes, ja kui hinnatõusud tulevad, siis ainult teie tegematuse tõttu. Seetõttu ma annan teile teada, et olen fraktsiooni esimeestele lubanud kohelda teid tänasel ööl leebelt ja selle seaduseelnõu puhul ma vaheaega ei võta, aga me võime jätkata uuel nädalal. Võti on teie käes. Me ei pruugi uuel nädalal nii põhjalikke arutelusid ette võtta, kui me teeme ära ühe suure asja kõigile Eesti inimestele ja vähendame elektri hinda mõjutavaid makse. Hinnatõus tuleks siis palju väiksem, kui see tuleks tegevusetuse korral. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Laine Randjärv

Tänan väga! Palun, Sven Sester, kaks minutit kohapealt!

Sven Sester

Proua juhataja! Head kolleegid! Me menetleme täna alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu ja mind ajendas sellega seoses Riigikogu liikmena sõna võtma eelkõneleja sõnavõtt. Kõigepealt, kui rääkida eelnõu enda sisust, millel ma küll väga pikalt enam ei peatu, siis tegemist on hea eelnõuga. Seda näitab ka muudatusettepanekute arv, täpsemalt öeldes, mitte ühtegi muudatusettepanekut ei olnud. See annab mõista, et eelnõu ei ole vaja muuta ja sellega on põhjust kiirendatud korras edasi minna. Ma loodan, et seda tõesti lähiajal tehakse. Eelkõneleja sõnavõtt pani aga küll südame kiiremalt põksuma. Tahan siin õiendada ära ühe asja, et kõigil oleks ühesugune informatsioon. Tegelikult ei ole täna, kuigi me menetleme alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi eelnõu, tehtud selle eelnõu kontekstis ühtegi muudatusettepanekut elektriaktsiisi alandamise kohta. Lisaks võin ma rahanduskomisjoni esimehena teile siin saalis kinnitada, et kellelgi ei jääks väärarusaama: rahanduskomisjonis ei ole menetluses ühtegi eelnõu, millega hakataks alandama elektriaktsiisi. Kõik need nägemused, millest täna on elektriaktsiisi alandamise kontekstis räägitud, on tegelikult bluff. Sellist eelnõu ei ole olnud menetluses eile ega ole täna, eks elu näitab, kas homme on. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta! Selline käitumine ja sellised tegevused ei ole ainulaadsed. Analoogset käitumist me nägime ka tulumaksuseaduse potentsiaalsete katteallikate puhul, kui tegelikult tulumaksuseaduse muudatusi ei olnud menetluses. Palun võtta seda kindlasti arvesse! Sellisele šantaažile ja pressingule ei saa alluda, kui tegemist on seadusvastase käitumisega. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Priit Toobal, teil kahjuks repliigiõigust ei ole. Kuna viidati Kadri Simsoni infole, siis tema võib repliiki soovida. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Ma tahan lihtsalt öelda, et mind hämmastab, et rahanduskomisjoni esimehe arvates on elektriaktsiisi alandamise nõudmine seadusvastane tegevus. Tõepoolest, ma olen hämmastunud!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Priit Toobal, kõnetooli!

Priit Toobal

Lugupeetud aseesimees! Kuna te ei andnud mulle õigust kaheminutiliseks repliigiks kohapealt, siis ma kasutan võimalust pidada oma kõne puldist. Tõesti, hetkel ei ole menetluses ühtegi seaduseelnõu, mis räägiks elektriaktsiisi alandamisest, aga Keskerakonna fraktsioon on sellise eelnõu varem sisse andnud ja te olete selle maha hääletanud. Lisaks sellele on Keskerakond teinud eelarve teise ja kolmanda lugemise vahepeal riigieelarve kohta tervelt üheksa parandusettepanekut, millest üks räägib elektriaktsiisi alandamisest. See väide, et Keskerakonna fraktsioon ei ole teinud ettepanekut elektriaktsiisi alandada, ei vasta kindlasti tõele. Järgmisel nädalal, nagu ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson, see hääletus komisjonis tuleb ja siis saavad ka koalitsioonisaadikud näidata, milline on nende suhtumine: kas alandada elektriaktsiisi või mitte, kas aidata Eesti inimestel leevendada järgmise aasta 1. jaanuarist algavat suurt hinnatõusu, kas neil on selleks soovi? Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma tahan natukene teie hoogu maha võtta. Te ei ole teinud ettepanekut elektriaktsiisi alandada, et te teaksite. See ettepanek, mille te olete teinud riigieelarve seaduse kohta, ei ole parandusettepanek selles mõttes, et tal ei ole katteallikat. Jah, te näitasite katteallikana astmelise tulumaksu kehtestamise või maksuaugu või mis iganes. Maksuauk on teie ettepanekus muuseas kulu, kulu arvel ei saa kulutusi teha.
Ma olen korduvalt kutsunud teid üles ja olen ka komisjonis palunud teil esitada astmelise tulumaksu seaduse eelnõu, mida oleks võimalik arutada. Te ei ole seda teinud. Kui te räägite siin sellist jutukest, et teiega ei arutata, teie ettepanekuid ei kuulata, siis ma küsin: kuidas on seda võimalik teha, kui te ei soovi esitada oma ettepanekut nii, nagu näeb ette kodukorra seadus?
Tulen veel kord tagasi astmelise tulumaksu juurde. Täna on 1. detsember. Oletame, et ettepanek läheb läbi. Teie ettepaneku järgi peaks astmeline tulumaks jõustuma 1. jaanuarist 2013. Üks kuu on aega. Teil ei ole õrna aimugi, kuidas on astmelist tulumaksu üldse võimalik rakendada, teil pole eelnõu, teil pole rakendamise korda. Muuseas, ma küsisin Kadri Simsonilt komisjonis ja ma küsisin ka siin Riigikogus ...

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Ma näen, kes on tõstnud käe ja soovivad protseduurilist küsimust esitada. Ma annan teile kohe sõna, kui läbirääkimiste aeg on läbi. Palun, lõpetame praegu selle diskussiooni. Palun, Aivar Sõerd, jätkame rahulikult. Rahulikult!

Aivar Sõerd

Ma räägin just nimelt tubaka-, alkoholi-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmisest. Teie ise viisite selle teema elektriaktsiisini ja mina jõudsin elektriaktsiisi kaudu tulumaksuseaduseni – maksud on maksud.

Aseesimees Laine Randjärv

Hea ettekandja, palun räägime käesolevast seaduseelnõust. Kui rohkem midagi öelda ei ole, siis ...

Aivar Sõerd

Veel kord: see, mida eelkõnelejad rääkisid, ei vasta tegelikkusele. Te ei ole teinud ettepanekut.

Aseesimees Laine Randjärv

Hea Aivar Sõerd, te olete seda juba mitu korda öelnud.

Aivar Sõerd

Me oleme nõus rahanduskomisjonis arutama, aga tehke siis ka ettepanek, mida oleks võimalik arutada. Kui te olete tõsiselt huvitatud elektriaktsiisi muutmisest – muuseas, selle maksumus on 33 miljonit eurot, teie arvestuste järgi 24 miljonit –, siis olge nii kena, esitage ka selline katteallikas, mida oleks võimalik konstruktiivselt arutada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Väga suur tänu! Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Kadri Simson

Pigem repliik, kuna minu nime nimetati. Ma tahtsin eelkõnelejat ...

Aseesimees Laine Randjärv

Repliigiks on võimalik sõna saada ainult üks kord. Palun protseduuriline küsimus!

Kadri Simson

Olgu see siis protseduuriline. Ma tahtsin eelkõnelejat piinlikkusest säästa. Ta on olnud poolteist aastat rahanduskomisjoni liige ja selle poolteise aasta jooksul on Keskerakonna fraktsiooni esitatud elektriaktsiisi alandamise eelnõu ...

Aseesimees Laine Randjärv

Kadri Simson, palun vabandust, see ei ole protseduuriline küsimus!
Head kolleegid! Mul on ettepanek lõpetada selle seaduseelnõu teine lugemine. Suur tänu! Seaduseelnõu 280 teine lugemine on lõpetatud.


16. 04:52 Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (273 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud advokatuuriseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 273 teine lugemine. Ma palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Kalle Jents

Tere varahommikust! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Advokatuuriseadusega on kõik hästi, selle kohta komisjonile ettepanekuid ei laekunud. Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 13. novembril ja 15. novembril. Komisjon tegi neli parandusettepanekut. Kaks neist on sisulised, parandati tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja kriminaalmenetluse seadustikku. Samuti muudeti eelnõu pealkirja ja seaduse jõustumise tähtaegu. Kõik otsused võeti vastu konsensusega ja tehti ettepanek, et juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Käesoleva seaduseelnõu kohta on laekunud neli muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Palun muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kohaloleku kontrolli!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit juhataja vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid! Enne esimese muudatusettepaneku hääletamist soovis Kadri Simson kohaloleku kontrolli. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 58 Riigikogu liiget, puudub 43.
Head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek. Muudatusettepanek nr 3. Valeri Korb!

Valeri Korb

Ma palun ettepanekut hääletada, aga enne seda palun kolm minutit vaheaega!

Aseesimees Laine Randjärv

Kolm minutit vaheaega.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Liigume edasi neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja enne seda kolmeminutilist vaheaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja, kolm minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased, oleme eelnõu 273 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud.


17. 05:08 Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (279 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise, 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu 279 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Peep Aru!

Peep Aru

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Ma tänan võimaluse eest pärast mitmeöist ootamist siin teie ees esineda. Arutasime oma komisjoniga tänast päevakorrapunkti 13. novembril. Meiega olid ka spetsialistid Justiitsministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta tähtaegselt ei laekunud, küll aga tegi põhiseaduskomisjon koos eelnimetatud ministeeriumidega omapoolse muudatusettepaneku, mis puudutab kohtunike palku ja pensione. Sellest tulenevalt on täiendatud eelnõu §-ga 3, millega muudetakse kohtute seadust, ja ühtlasi on kohtute seaduse muutmine lisatud ka pealkirja.
Lühidalt kokku võttes on asja sisu selles, et kohtunike palgad tõusevad 1. juulist 2013. aastal kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses ettenähtud tasemele. Vastukaaluks kaovad tänasel kujul personaalpensionid ja seda selliselt, et kõik need kohtunikud, kes asuvad tööle pärast 1. juulit 2013, saavad pensioni tavapärases korras. See tähendab, et nad saavad teha oma pensionikindlustust nii nagu valdav enamik Eestimaa inimesi. Neil kohtunikel, kes on kohtunikuna töötanud ja on praegu juba pensionil, säilib pension sellisena, nagu see on 1. juuli 2013. aasta seisuga, ja seda hakatakse igal aastal indekseerima indeksiga, mis on ära toodud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses. Neile kohtunikele, kes on oma pensionistaaži välja teeninud või töötavad praegu ja teenivad seda staaži välja, arvutatakse pension vastava tasemega kohtuniku palga alusel ja seda hakatakse ka iga aasta indekseerima kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses toodud koefitsiendiga. See on tegelikult analoogiline sellega, mis praegu kehtib Riigikogu liikmete, õiguskantsleri ja riigikontrolöri puhul, ja ma loodan, et sellise pensionireformiga minnakse Eestimaal veel edasi.
Komisjoni arutelu tulemusena likvideerisime ka ühe väga pikalt kohtute seaduses olnud ebaõigluse. Nimelt muutsime praegu kehtiva kohtute seaduse § 78 lõiget 4, millega vähendame Riigikohtu esimehe vanaduspensioniea staažinõuet ja sätestame, et õigus saada pensioni 75% ametipalgast on Riigikohtu esimehel, kes on töötanud sellel ametikohal vähemalt viis aastat, st aasta üle poole praegu kehtivast Riigikohtu esimehe ametiajast, mis on üheksa aastat. Seni oli 75%-lise pensionitaseme saamiseks vaja töötada seitse aastat. Kuna selline parandus puudutab ühte lugupeetud endist Riigikohtu esimeest, praegust põhiseaduskomisjoni esimeest, siis toimus arutelu ilma temata. Tema väljendas sellele otsusele vastuseisu, aga komisjon jäi endale kindlaks, et selline ebaõiglus tuleb likvideerida. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja nüüd ka kohtute seaduse muutmise eelnõus on koos nii poliitilised ametikohad, nagu ministrid, parlamendiliikmed, kui ka mittepoliitilised ametikohad, ma mõtlen näiteks kantslereid ja riigisekretäri. Minu küsimus ongi seotud sellega: kuidas sa mõtled, kas selle seaduse võiks kaheks lüüa, nii et üks seaduse pool käsitleks poliitilisi ametikohti ja teine räägiks mitte-poliitilistest ametikohtadest?

Peep Aru

Aitäh! Ma pean kahjuks nentima, et teise lugemise arutelul me seda küsimust ei arutanud.

Aseesimees Jüri Ratas

Eldar Efendijev, palun!

Eldar Efendijev

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Esimesel lugemisel oli eelnõu seletuskirjas, et nende palkade külmutamisel võiks kokku hoida ligi 3 miljonit, seal oli kirjas 2,9 miljonit eurot. Nüüd seda küsimust ei ole, palgad tõusevad ja praeguses olukorras võib küsida, kas on kokkuhoid või ei ole või on vaja raha juurde panna.

Peep Aru

Kas te mõtlete kohtunike palku? Jah, kohtunike palgad tõusevad järgmise aasta 1. juulist. Selleks on raha eelarvesse juba planeeritud, nii et eelarves ei ole vaja muudatusi teha. Kui ma ei eksi, siis see summa jäi alla 1 miljoni euro. Seletuskirjas on see rahasumma öeldud.

Aseesimees Jüri Ratas

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ka minul on siiralt hea meel, et Justiitsministeerium selle ettepaneku tegi ja et järgmise aasta 1. juulist kohtunike palgad tõusevad. Kohtunike palk peab olema konkurentsivõimeline selle ala tööjõuturul, vastama kõrge kvalifikatsiooniga juristi töötasule. Kohtuniku palga puhul tuleb arvesse võtta ka seda, et üldjuhul puudub ju kohtunikel võimalus lisatulu teenimiseks teises kohas tööd teha. Seetõttu peab kohtuniku palk olema piisavalt kõrge, motiveerimaks kohtunikuametisse asuma ja selles püsima vaid kõrgema kvalifikatsiooniga juriste. Aga kui palju siis eri astmete kohtunike palgad tõusevad? Ütlesid küll, et need tõusevad vastavalt seaduse määratud piirini, aga mis need summad siis täpsemalt on, kas sul on see paber kaasas?

Peep Aru

Nii nagu me komisjonis arutasime ja komisjoni protokolli sai kantud, hakkab esimese astme kohtuniku palk olema 3380 eurot ja teise astme kohtunikul 3900 eurot, aga lisatasusid jääb kohtunikel vähemaks. Lisatasu on ette nähtud üksnes kohtu juhtimise eest ja see sõltub kohtu suurusest. Esimese ja teise astme kohtu esimehele makstakse lisatasu 25% ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on 15–35. Kui kohtunike arv on alla selle, siis makstakse 15% ametipalgast, ja kui kohtunike arv on 36 ja rohkem, siis makstakse 35% ametipalgast.

Aseesimees Jüri Ratas

Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Koos ministrite palkade külmutamisega külmutati näiteks ka kantslerite palgad, sealt edasi asutuste juhtide palgad ning siis omakorda veel tippspetsialistide palgad. Kas teie arvates ei tekita selline olukord võimalust, et ametiasutustel tekib raskusi konkurentsivõimelise palga maksmisega?

Peep Aru

Aitäh! Ma ei hakka siin isiklikku arvamust ütlema, minu ülesanne on rääkida sellest, mida komisjonis arutati. Ütleksin niimoodi, et kõigil meil, saja ühel Riigikogu liikmel, oli võimalus teha muudatusettepanekuid. Tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Peep Aru! Seaduseelnõu pealkirjas sisaldub ka nimetus "ajutise korralduse seadus". Seda ajutist korraldust kasutades on aastate jooksul mitmel korral külmutatud mitmete oluliste ametimeeste palku. Kas on võimalik, et see ajutine kord lihtsalt lõpetatakse ja siis toimub suur palgahüpe, või me vajaksime tegelikult praegu, kui külmutamise lõpu otsust tehakse, täiesti uut palgaseadust väga paljudele riigilt palka saavatele ametimeestele?

Peep Aru

Aitäh, hea küsija! See on väga õige probleemiasetus. Ma rääkisin juba eelmisel korral, esimesel lugemisel siin puldis seistes, et selline pidev külmutamine on kahtlemata tekitanud probleeme. Kui minna kõrgemate riigiteenistujate palkadeni, nii nagu seaduses on ette nähtud, siis toimub korraga väga suur hüpe. Põhiseaduskomisjonis seda eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistades me arutasime, et koos Rahandusministeeriumiga tuleb järgmisel aastal tulla selle küsimuse juurde juba varem, enne eelarve arutamise aega. Nii et probleemile tuleb leida mõistlik lahendus, aga eks me koos peame selle leidma.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Vaatame läbi eelnõu 279 muudatusettepanekud. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad on juhtivkomisjonilt. Esimene ettepanek, teine ettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja 17. päevakorrapunkt käsitletud.


18. 05:19 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 298 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Sven Sester

Head kolleegid, tere hommikust kõigile, kes on siia saali veel jäänud! Ma annan teile sellest seaduseelnõust kiire ülevaate. Tegemist on 2012. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis on jõudnud teisele lugemisele. Rahanduskomisjon arutas eelnõu s.a 13. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli s.a 12. november kell 18. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi ise kaks muudatusettepanekut, millest esimene käsitleb ministeeriumisiseseid vahendite ümbertõstmisi. Hääletustulemusega 6 poolt, vastu ei olnud keegi, erapooletuid 4 hääletati see sisse. Teise muudatusettepanekuga lisatakse säte, mille kohaselt seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. See otsus oli konsensuslik. Selgitused ettepanekute kohta on loetelus iga muudatuse juures.
Komisjon langetas veel järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 21. novembril (eelnõu menetlus lükkus edasi, nüüd on ta päevakorras 30. novembril, täpsemalt öeldes on vist kandunud edasi juba 1. detsembrile), ettepanek on teine lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute tähtajaks määrata 3. detsember kell 17. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni!

Kadri Simson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et meil on olnud hea, tõhus tööpäev. Ma vaatan küll murega, et mõni kolleeg ei ole sellele päevale väga hästi vastu pidanud ja on hakanud unustama seaduseelnõusid, mis on menetlusse antud, aga ka selliseid asju võib juhtuda. Kui on olemas head kolleegid, kes inimese jälle rajale aitavad, siis ei ole hullu midagi.
Keskerakonna fraktsioon, nagu te näete, on täna tulnud jälle 99%-liselt vastu, et Riigikogu päevakorras olevaid eelnõusid kiiresti menetletaks. Me oleksime võinud täna ja homme siin veel pikalt arutada, aga ma arvan, et mõttekas on jätkata neid arutelusid esmaspäeval ministritele esitatud arupärimistega ning teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval ees ootavate eelnõudega.
2012. aasta riigieelarve muudatustes on mitmeid küsitavaid kohti, aga me ei ole teinud selles suhtes suuri muudatusettepanekuid, vastupidiselt 2013. aasta riigieelarvele. Ma tahan teile lihtsalt koduteele kaasa öelda, et me ei jäta teie survestamist, et te lõpetaksite tegevusetuse elektri hinna tõusu ohjeldamisel. Me ei saa vaikides pealt vaadata, kui valitsus loodab, et hinnatõusud lähevad inimestel lihtsalt meelest ära. Selline ülbe suhtumine lihtsalt ei sobi! Tegelikult on valitsuse kontrolli all 2/3 elektri hinnast ja seni kuni ees ootavate hinnatõusude suhtes mitte midagi ei tehta, me jätkame väga tõsiseid arutelusid Riigikogu saalis. Tänan teid, soovin teile kõigile head und ja ohutut koduteed!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Head ametikaaslased, palun nüüd teie abi, et koos läbi vaadata eelnõu 298 muudatusettepanekud. Selle eelnõu kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjonilt. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 298 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012 kell 17. Teine lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile turvalist koduteed ja jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 05:24.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee