Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd oleks aeg üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Alustame kolleeg Mailis Repsist.

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on lastevanemate küsitlustes väga selgelt välja tulnud probleem, mis puudutab ajavahemikku päevast, kui vanemahüvitis lõpeb, kuni ajani, mil ollakse tegelikult valmis oma laps lasteaeda viima. See periood kestab poolteist aastat, sest sõime ei soovi ükski lapsevanem oma last panna. Üsna piinlik on tunnistada, et lapsehooldustasu ei ole 2000. aastast peale kasvanud. Küll on vahepeal juurde tulnud vanemahüvitis, aga nagu te kõik teate, selle maksmine lõpeb hiljemalt lapse poolteiseaastaseks saamisel. Lapsehooldustasu täidaks selle tühimiku ja meie ettepanek on suurendada lapsehooldustasu 38 eurolt 191 euroni. Arvutuse käik on seletuskirjas ära toodud. Meie ettepaneku põhjendus on just, et see annaks vanemale võimaluse jääda lapsega koju kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või leida üheskoos mõne hea tuttavaga muu lahenduse, kuidas last mitte sõime panna. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! Mul on suur au anda 63 Riigikogu liikme nimel, kes esindavad kõiki nelja Riigikogu fraktsiooni ning Riigikogu demokraatide ühendust, üle Riigikogu avalduse "Eesti põllumajandusest ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist" eelnõu. Selle avaldusega tahame kutsuda Euroopa Liidu riike, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Komisjoni üles kehtestama selline ÜPP otsetoetuste süsteem, mis tagaks võrdsed konkurentsitingimused kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele; minema järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil üle uuele otsetoetuste arvestamise metoodikale, mis võimaldaks vältida suuri erinevusi Euroopa Liidu otsetoetuste kõrgeima ja madalaima taseme vahel ning mis arvestaks majandus- ja keskkonnakriteeriume; jätkama nii otsetoetuste kui ka maaelu arengukava meetmete rahastamist selliselt, et oleks tagatud põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlik areng; suhtuma paindlikult, arvestades liikmesriikide eripärasid, keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamise eest makstava lisatoetuse tingimusena kavandatavasse 7% ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade nõudesse; andma ühtset pindalatoetuse süsteemi rakendavatele liikmesriikidele võimalus arvata toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka see põllumajandustootmiseks sobiv maa, mis ei olnud heas põllumajanduslikus korras 2003. aasta 30. juuni seisuga ja mille kohta ei ole seni olnud võimalik taotleda ühtset pindalatoetust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Rait Maruste!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon algatab erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel põhiseaduskomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kajar Lember. Selle eelnõuga taotletakse korrastada erakonna rahastamisega seotud aruandluse tehniline normistik, mis on aluseks erakondade ühtsete ja selgete aruannete esitamisele. Muudatustega viiakse muu hulgas erakondade rahastamise seaduses kasutatavad raamatupidamislikud terminid ja põhimõtted kooskõlla üldise finantsarvestusliku terminoloogiaga ja põhimõtetega ning sätestatakse aruandluse ühtne veebipõhine vorm. Eelnõuga kõrvaldatakse normitehnilised puudused, mis seni olemas olid, ning aruannete ühtlustamise ja veebikeskkonda viimise abil vähendatakse nii erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kui ka erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide aruannete esitamisega kaasnevat halduskoormust. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd, kolleeg Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle Riigikogu otsuse eelnõu audiitori nimetamise kohta Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks. Rahanduskomisjon algatas eelnõu lähtuvalt Riigikontrolli seaduse §-st 5, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Siinkohal lisan informatsioonina, et aastatel 1995, 1996 ja 1998–2004 on Riigikontrolli majandustegevust kontrollinud AS PricewaterhouseCoopers, 2005.–2008. aasta majandustegevust kontrollis AS Deloitte Audit Eesti ning 2009.–2011. aasta tegevust KPMG Baltics audiitor Indrek Alliksaar. KPMG Baltics kuulub maailma suurimasse audiitor- ja konsultatsioonifirmade ketti KPMG, KPMG Balticsi kontor asutati 1992. aastal. Ettevõte on auditeerinud ning nõustanud paljusid Eesti suurettevõtteid, samuti viinud auditeid läbi avalikus sektoris. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada ka 2012. aasta Riigikontrolli majandustegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i audiitor Indrek Alliksaar. Aitäh!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid, nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 22. oktoobril algatatud maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 22. oktoobril algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 22. oktoobril algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 23. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine omavalitsusliku halduskorralduse arengusuundade väljaselgitamiseks" eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Lugupeetud kolleegid, palun nüüd tähelepanu! Täpsustan päevakorda. Tänane kuues päevakorrapunkt pidi olema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Inara Luigase ja Rainer Vakra algatatud sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu 245 esimene lugemine, aga algatajatepoolne ettekandja ei saa täna siin eelnõu tutvustada. Seega ei ole võimalik seda päevakorrapunkti täna arutada ja see lükkub järgmisesse istunginädalasse.
Tänase 11. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 284 esimene lugemine, teeb Vabariigi Valitsuse nimel ettekande rahandusminister Jürgen Ligi. Tänase 12. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 287 esimene lugemine, teeb keskkonnakomisjoni nimel ettekande komisjoni liige Annely Akkermann.

Head kolleegid! Eile jäi meil arutelu pooleli rahandusminister Jürgen Ligile küsimuste esitamise juures. Palun nüüd, härra rahandusminister Jürgen Ligi, teid uuesti kõnetooli! Jätkame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Priit Toobal, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Uurides varasemaid riigieelarveid, jäi mulle silma, et enne sai riigieelarvest igal aastal raha üks teie koalitsioonipartneriga tihedalt seotud organisatsioon nimega Eesti Omanike Keskliit. Aastail 2008–2010 sai seesama omanike keskliit kokku 6,4 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarve eelnõus ma eraldist sellele organisatsioonile enam ei näe. Kas asi on selles, et neile nüüd raha lihtsalt ei eraldata, või see on niimoodi ära peidetud, et seda ei ole võimalik enam näha?

Kui ta on peidus, siis ta on minu eest ka peidus. Aga ma pean tunnistama, et me oleme selle nimel vaeva näinud, et eelarve read oleksid ühtlasemad, et üksikuid organisatsioone, sh mittetulundusühinguid seal ei oleks. Nii et ma ei saa välistada, et tegelikult on rahastamine ette nähtud. Seda tuleks kontrollida. Ma ei ole selle teemaga eraldi tegelenud. Aga jah, eelarve pilt on muutunud ülevaatlikumaks ja ühtlasemaks kui varem.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Minu küsimus puudutab eelarve tulupoolt. Ma vaatan, et tulupoolel on ettevõtte tulumaksu osas küllaltki suur vähenemine. Kas te prognoosite, et ettevõtted võtavad umbes 24 miljonit vähem tulu välja kui tänavu? Seal on ette nähtud vähenemine 9,3%. See on tulu vähenemise osas välistoetuste järel teisel kohal.

Kõigepealt, ma prognoosidega tegelen küll, aga mitte sedapidi, et hakkaksin üksikute maksuliikide kaupa mingeid numbreid välja mõtlema. Aga dividenditulu on midagi, mida tasub konservatiivselt planeerida. Mis puutub järgmisesse aastasse, siis tänavu me saame eelarvesse 8,3%-lise majanduskasvuga aastadividende, tuleval aastal aga paariprotsendilise kasvuga aastadividende. On igati loomulik, et seda tulu tuleb väiksemana arvestada, aga samas ei ole dividendivõtjate käitumine alati täpselt prognoositav. See on selline eraldi otsus, mis võib sõltuda kasumi suurusest, uutest investeerimisideedest, ka raskustest hoopis kusagil mujal. Suurte dividendimaksjate arv ei ole nii suur, et sellised kõikumised oleksid ebatavalised.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Hea minister! Mul eelarve sisu kohta ei ole midagi küsida, praeguste olude kohta on see minu arvates väga hea eelarve. Küll aga on mul küsimus eelarve vormistamise kohta. Majanduskomisjoni liikmena huvitab mind eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala, aga summade ja eelarveridade leidmine on päris keeruline. Kui vaadata eelarve seletuskirja, siis mingid andmed saan ma kätte lk 26, järgmine viide on lk 134, siis lk 220 on lisa 1, lk 227 on lisa 2 ja kusagil lõpus, lk 242 on järgmised numbrid. Hirmus keeruline on seda jälgida. Kas oleks võimalik, et ühe ministeeriumi haldusalasse eraldatavad summad oleks kirjas ühes paketis, ühes peatükis?

Kõigepealt ma tänan, et te eelarvele annate positiivse hinnangu! Olin väga jahmunud, kui ma eile uudistest kuulsin, et eelarve on tegelikult nigel ja ei ole muud kui trummipõrin. Kui keegi on veel trummipõrinat siin saalis kuulnud, siis võiks seda kohe eraldi öelda. Või oli see propaganda? Mingit erilist propagandat ei ole siin arutelu all olnud minu arust ka küsijate suu läbi.
Aga eelarve pilt on eraldi teema, mis nõuaks lahtirääkimist. Eks minagi pean sellega harjuma. Siin on omad loogikad ja on ka selline loogika, et me küll kehtestasime teatud printsiibid, aga need printsiibid tegid paar ministeeriumi kangesti murelikuks. Näiteks on – ma võin nüüd faktiga eksida, aga jäi selline mulje – mingisugune organisatsioon eelarve loogika järgi sattunud järsku Rahandusministeeriumi ridade alla. See põhjustas teatud poliitilist pinget. Ma räägiksin sellest tõesti ükskord hea meelega, aga praegu ütlen, et seda, et eelarve oleks lihtsasti loetav, ei ole kunagi olnud. See on alati olnud meeletult keeruline dokument ja alati on arutatud, kas see on läbipaistev või mitteläbipaistev. Iseenesest olekski naljakas rääkida paarisaja ja rohkema leheküljega raamatust, mis peaks olema läbipaistev. Samamoodi võiks analüüsida telefoniraamatut, kas see paistab läbi. Tegu on igava dokumendiga. See on väga faktitihe ja täiesti oma reeglite järgi üles ehitatud. Meil üks kogenumaid kriitikud ütleb, et tema lähtub alati mingist 1998. aasta pildist – ta pole midagi juurde õppinud ja see teeb tema elu nüüd eriti keeruliseks. Aga eks me siis kunagi aruta seda.

Palun, kolleeg Rainer Vakra!

Lugupeetud minister! Viimasel ajal on koalitsioonierakondade rahvasaadikud korduvalt rõhutanud ja esile tõstnud, et järgmisest aastast kasvavad lastetoetused. Kas ma saan seda summat eelarves vaadates õigesti aru, et seda raha jätkub igale kümnendale lapsele ehk lihtsustatult üheksa last kümnest jääb ilma?

Vaevalt et teie nüüd õigesti aru saaksite või vähemalt seda välja näitaksite. Ma olen teie stiili siin juba näinud küll. Aga mitmele lapsele seda jätkub, võiks sotsiaalministri käest küsida. Mul seda statistikat ei ole. On selge, et me püüame suurendada vajaduspõhisust, anda juurde pigem kehvematele ja suurematele peredele. Aga et see hõlmaks ühe lapse kümnest – pigem ma ei usu seda hästi. Aga eks ma vaatan järele. See pole päris minu eelnõu, see on ka Riigikogust esitatud eelnõu. Ma opereerin siiski üldiste arvudega. Ma opereerin eelarve arvudega, mitte konkreetsete erialaseadustega, mis ei ole mulle veel detailides tuttavad ja mida ma ise ei ole koostanud.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Kõigepealt kasutan võimalust vastata kolleeg Vakrale. Ka Riigikogu liikmetel on ju olnud võimalik tutvuda lapsetoetuse reformi kavaga. See on Riigikogu menetluses olev eelnõu ja sätestab, et umbes viiendikul lastest – nendel, kes seda kõige rohkem vajavad – lapsetoetus kahe aasta jooksul kahekordistub ja kõikidel kolmandatel lastel lapsetoetus kahekordistub. Kümnendikust on tõesti kohatu rääkida. Aga mu küsimus puudutab eile siin saalis kirgi kütnud teemat. Arupärimises räägiti väga palju ühest konkreetsest maksupettuse skeemist, mis idapiiril toimib. Mind huvitab Rahandusministeeriumi tegevus üldisemalt. Kas teil on mingeid uusi algatusi, mis järgmise või ülejärgmise aasta eelarve tulusid suurendaksid sellega, et maksudistsipliin paraneks ja maksupettused väheneksid?

Selle üle me igal juhul pead murrame ja oleme ka mõne tulemuse saavutanud. Väga tuntav võit on olnud kütuse vallas, aga petturid on leidlikud. Mõned neist on trellide taga, aga kõik ei ole – ning neid sünnib juurde ka. Üks asi on seaduse muutmine, teine asi karmim lähenemine, mis on ka siin saalis viibijate hulgas tekitanud ohtralt vastureaktsioone. Kuidas nii ikka tohib!? Inimesed tahavad odavat viina ja suitsu osta ning kuidas võib neid ahistada?! Ja pealegi on nad vaesed. Me tegeleme sellega, et inimesed ikkagi päris tööga saaks tulu teenida, et maksude vältijad ei võtaks nendelt leiba laualt ja et töökohti tekiks juurde ka piirialadel.
Suuremad muudatused, milleni tahaks jõuda, on näiteks töötajate registreerimine esimesest päevast. Ma olen juba kuulnud ühe eksperdi suust skeptilisi arvamusi, et sellest saab ka kuidagi mööda, aga ma loodan, et ta eksib. Ma tahaksin, et majanduses liiguksid käibed rohkem e-jäljega, et me kehtestaksime majanduses e-arved. Jutt on ikkagi kümnetest miljonitest eurodest käibemaksu näol saamata jäänud tulust. Eks jällegi ole omad karid, omad praktilised vastuväited, mis selle protsessi käigus tekivad. Aga kui rääkida riigieelarve lisatuludest, mille kohta Eiki Nestor siin eile küsis, siis üks on loomulikult majanduskasv, mis peab suurendama riigi võimalusi proportsionaalselt üldise heaolu kasvuga ja mitte teistpidi, ning teine on lisatulud petturite arvel – petturite käes on väga palju rahva raha ja sellega tuleb võidelda. Ent see ei ole nii lihtne, et me üksnes tõotame siin, et teeme maksukuritegevusele lõpu. Aga me proovime!

Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea minister! Mul on selline eelarvega seonduv küsimus. Taas lükkub edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täielik täitmine. Ilmselt on see ühtpidi ka põhjendatud, aga teistpidi võib küsida, kaua võib. Äkki peaks Riigikogu ettevaatavalt midagi selle seadusega peale hakkama, et seal määratud koefitsientide puhul ei oleks selliseid vahekääre tegeliku olukorra ja seaduses sätestatu vahel? See teeb kõiki ettevaatlikuks.

Minul kodus ei küsita niimoodi, minu kodus ollakse harjunud. Ma olen oma sissetulekuid kärpinud 2008. aastast ja olen uhkelt 2006. aasta taseme juures. Ma arvan, ma ei saa teiste eelarveid vaos hoida, kui ma ka enda oma ei hoia. Aga eks need proportsioonid on tõesti natuke kummaliseks läinud. Mingisugune ametiuhkus on ka, mis sellele vastu tõrgub – kui kaua sa näed, et seda ametit ei väärtustata. Hea küll, minu isik on kehvakene, aga võib-olla järgmine minister vääriks natukene kõrgemat palka. See on delikaatne teema. Ma ei arva, et seaduses toodud ametite vahelised proportsioonid on väga vildakad, võib-olla reguleeritakse hoopis liiga palju. Mul ei ole see skaala täpselt silme ees, aga seal minnakse ikkagi kõrgeimate ametnikeni välja. Eks see ole Riigikogu otsustada. Selge, et on kohti, kus saab uhkemalt teenida, ja üks uhkemalt teeniv seltskond on otsustanud mitte töötada, vähemalt osaliselt. Samas võimaldab see neile paremini vastuseid anda, kui enda palk vaos hoida.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Hea minister! Tasakaalustamaks seda, mida sealt akna poolt aeg-ajalt kuulda on, ma küsin niimoodi. Rahandusminister on elukutseline pessimist ja rahandusminister saab raha pessimismi eest. Sellepärast ütle palun: kas see tulude laekumise pool on arvutatud piisava ettevaatlikkusega? Sest kui ma sealt kuulen, et vaat me peame sinna jagama ja sinna jagama jne, siis ma mõnikord mõtlen, järsku me ei pea üldse nii palju makse korjama. Tähendab, kas see meie ettevaatus on alles, sest see on ennast õigustanud?

Ma arvan, et ettevaatus riigirahanduses on igal juhul eluküsimus. Ma olen seda rääkinud sellest ajast, kui ma esimest korda 1990. aastatel teiega siin Riigikogus olin. Ma ei saa aru nendest, kes ütlevad, et Rahandusministeerium prognoosib alla. Esiteks, ta prognoosib vahel ka üle, aga teiseks, selle vea hind, kui sa üle prognoosid, on meeletult kõrge. Muidugi ma lisan, et mina ei ole vahetu prognoosija, aga selle hoiaku taga, mis minu haldusalas toimib, on mingil määral ikkagi valik, et me ei hakka unistama. Ma tean riike, kus pigem unistatakse. Kui tundub, et kaks kuud koguneb maksuraha rohkem, siis minnakse maksumäära alandama. Minu arust on sellised valikud täiesti valed. Jah, see eelarve on prognoosi poolest prognoosijate alumises pooles. Ma vist ühte prognoosi tean, mis oli pessimistlikum, aga ma ei ole kindel, kas see järgmise aasta kohta käis. Pean selle üle vaatama, ei ole paar kuud sellega tegelenud. Prognoos on ettevaatlik. Mis ei tähenda, et jälle keegi ei tule ega ütle: "Näed, see ettevõtja ütles, et ta peab hakkama koondama, järelikult on taevas mustad pilved." Ei ole päris nii! Me vaatame ikkagi laia pilti, mitte ei arvesta lihtsalt isiklike tuttavate käekäiku.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Hea minister! Mu teine küsimus puudutab samuti eelarve tulupoolt. Kui keegi nõuab raha juurde – on need siis arstid, õpetajad või päästjad –, siis valitsus ütleb, et raha ei ole. Raha saab tulla tulust. Samas on valitsus aeg-ajalt vähendanud üksikisiku tulumaksu protsendi ja paari võrra. Kas on jutuks olnud, et võiks seda protsenti tõsta? Sealt tuleks tegelikult päris suur summa raha ja siis oleks seda võimalik ka jagada. Mis te selle peale ütlete, et võib-olla võiks tulumaksu 22% peale tõsta? Kas see on arutlusel olnud valitsuses või teie ministeeriumis?

Me ikka arutame mõistlikke ettepanekuid. Ma veel kord ütlen, et tõsised eksperdid on kõik ühel meelel: kõige halvemad maksud on ettevõtte tulumaks, kuna kapital on väga liikuv ja kuna just ettevõtlus loob töökohti, ning teiseks, tööjõumaksud. Nende tõstmine on viimane asi, mille peale me läheme. Kui jutt on astmelisest tõstmisest, et võiks hakata kvalifitseeritud tööjõudu kõrgemalt maksustama kui harimatut, siis see on eriti küüniline. Iseasi on tulumaksuvaba miinimum. Kui siin ruumi on, siis me kindlasti tulevikus ei tegeleks selle alandamisega, et rohkem raha saaks, vaid selle piiri tõstmisega. Tööjõumakse tuleb ohjeldada. Teil oli seal sissejuhatuses ka midagi põnevat, aga hea küll, las ta olla.

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Lugupeetud minister! Te äsja rääkisite nii huvitavalt sellest, kuidas eri ametiisikud suhtuvad oma palganumbritesse erinevalt. Minul tekkis selle peale säärane küsimus: kas eelarveprotsessis on arutatud vajadust võrdsustada eri ametkondades sama tööd tegevate inimeste palgad? Asi on näiteks selles, et kui ülikoolist kõige andekamad lähevad Eestist kuskile mujale, siis me oleme sellega harjunud, et me koolitame neid selleks, et nad mujale läheksid. Aga kui näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi infotehnoloogid lähevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse sellepärast, et seal makstakse sama töö eest märksa paremini, siis see vist päris normaalne ei ole. Kas selline probleemistik on olnud eelarveprotsessis arutusel või ei kuulu see tõsiste probleemide hulka?

Me päris ühekaupa ametite palgataset ministeeriumide ja muude asutuste eelarvete puhul ei käsitle. Loomulikult, asjaomased repliigid ja näited käivad läbi ning ühe sellise tõite teiegi. Aga riigiametnike palgareformi me oleme küll arutanud. Ma nüüd mõtlen, mis staadiumis see on. Ent põhimõtteliselt kehtestatakse riigiametnikele edaspidi teatud palgavahemikud. Avaliku teenistuse seadus võeti Riigikogus vastu, nii et te olete sellega juba kursis. Seal on ühtlustatud, et näiteks teatud taseme juristil on selline palgavahemik ja kaks astet kõrgemal selline. Siin me peame silmas konkurentsivõimet, aga püüame ikkagi saavutada ka, et ministeeriumide palgad ühtlustuksid. Samas, jurist on universaalamet, aga ühe valdkonna ametniku palk ei saa ka olla liiga suures disproportsioonis oma valdkonna üldise palgatasemega. Näiteks Kultuuriministeeriumi ametnikud satuvad ju kohe teistele hambusse, kui selgub, et nad saavad palka märksa rohkem kui kultuuritöötajad. Kuigi nemad peaksid olema see koor, kes suudab laiemalt, poliitiliselt valdkonda analüüsida, mitte ainult kultuuri mõista ja mine tea, võib-olla isegi luua. Ja ikkagi endiselt on tugevaim konkurents turul juristide ja rahandusinimeste pärast ning nende päris ühte raami panemine oleks üsna valulik – siis me kaotaksime oma parimad. Ja kaotamegi aeg-ajalt, selles ei ole midagi erilist. Loomulikult, riigisektor ei taotle ainult ühtlustamise eesmärki, seal peab ikkagi silmas pidama ka vajadust oma tööjõuga toime tulla. Ükski ministeerium ei tohi kannatada tõsise tööjõupuuduse all ja jätta selle tõttu reformid lohisema.

Palun, kolleeg Igor Gräzin, teine küsimus!

Hea sõber! Kolm tundi tagasi arutas meie erakond ühte sellist pooleldi erakonna siseasja, mis polnud kuigi oluline. Ajakirjanikud uksest sisse ei mahtunud. Seal oli kaameramees, kes oli sunnitud filmima läbi akna, sest sees ei olnud ruumi. Praegu me arutame Eesti Vabariigi eelarvet, aga mina ei näe siin ühtegi ajakirjanikku. Mis sa arvad, kas Rahandusministeerium üldse saab midagi ühiskonnale eelarve teemadel kommunikeerida, kui eelarve arutelu keegi ei kuulagi?

Küllap nad on tardunud ekraanide ette ja kõlarite külge ning kuulavad, mida siin küsiti ja mida mina vastata püüan. Ma vähemalt loodan seda. Ja loodan, et inimesed loevad pärast tähelepanelikult kõik artiklid läbi. Aga palju huvitavam on ju ühe persooni lugu ja selles mõttes on kõik kena. Muidugi ei arutanud me täna erakonnasiseseid asju – see on selgelt erakonnaväline nähtus, mida me täna arutasime. Selle tõttu ei õnnestunud meil ka kedagi erakonnast välja visata.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea minister! Ma tuleksin tagasi ühe huvitava teema juurde, mis teie küsimuste-vastuste voorus üles kerkis. See on õpetajate palgad. Ka mina olen saanud üsna mitu küsimust koolidirektoritelt, kes on saatnud e-kirja teel küsimuse, et kui järgmiseks aastaks on kohalikele omavalitsustele ette nähtud veidi alla 5% palga maksmiseks lisavahendeid, siis kuidas tuleb välja see 11%. Teie rääkisite eile – vaatasin stenogrammist järele – detailselt üsna mitmest ettepanekust, mis lähtuvad sellest, et raha saab ümber tõsta. See tähendabki seda, et hariduskulu KOV-i poolt tegelikult ju summa summarum ei muutu rohkem kui see 5%. Ülejäänu on niikuinii haridusele minevad summad, mis tuleb ümber tõsta, näiteks klassijuhatajatasu. Kui palju tegelikult järgmine aasta õpetajate palk siis tõuseb?

Ma hoiduks protsentidest, mis on selgelt ühe ministri haldusalas. Tema on ikkagi see, kes lõpuks nendega opereerib. Ma ei ole detailidega kursis ja alati ei ole ka mitte nõus sellega, mida mõni erialaminister arvab. Aga tema vastutab nende väljahõigatud arvude eest. Mina teadlikult ei opereeri selle protsendiga. Samas ma võin küll öelda, et see on ainult reegel, mitte erand. Kui me tahame palku tõsta, et siis mitte ei kühvelda kuskilt, ma ei tea, Soomest või kuu pealt raha lisaks, vaid vaatame kõigepealt oma kulud üle – mida saaks tõhusamalt süsteemis teha. Maksumaksja ei tõtta meile andma 9% või 11% rohkem raha, nii nagu ma olen neid protsente õpetajate puhul näinud. Ei kipu! Miks ta peakski kippuma ja miks ta peaks jaksama? Ta ei taha, tal on seda raha endal vaja.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Hea minister! Kui vaadata ettepanekut, kust loodetakse see ülejäänud 5% või 6% õpetajate palkade tõstmiseks leida, siis üks allikas on klassijuhatajatasu, mille praegu seesama inimene, kelle kohta te ütlete, et tal on seda raha endal vaja, saab juba kätte. Lihtsalt see nimetatakse ümber. Nii et reaalselt õpetajate palk palgalehel ei tõuse. Aga eile te nii lahkesti ütlesite, tsiteerin: "Ma arvan, et me saame ka teie fraktsiooni inimestele anda väikseid vihjeid, kus võiks olla manööverdamisruumi, kui Riigikogu arvab eelarve kulude kohta mingites detailides teisiti kui valitsus." Võib-olla te oleksite nii lahke ja ütleksite, kust me võiksime selle ülejäänud 5% õpetajate palga reaalseks tõstmiseks leida?

Ma ei pidanud küll silmas, et te hakkate veepiisku kerisele viskama. Tuhanded ja tuhanded õpetajad vajaksid palgatõusuks ikka väga suurt ja süsteemset lahendust, mitte pisikest manööverdamisruumi. Ja selle nimel on haridusminister töötanud. Ta on oma avalikes sõnavõttudes endale ka vastutuse võtnud ja ma arvan, et tegemist on professionaalse inimesega, kes palju ei eksi. Ma tean, et üks võtteid, kuidas õpetajate palgast rääkida, on rääkida õpetajate alampalgast. Selle saab ju lihtsalt kas või nui neljaks kehtestada ja sellest saab ka kinni pidada. See on üks kulude orientiir, mida erialaminister saab silmas pidada. Iseenesest on alampalk üks veider orientiir, aga teiselt poolt on ka nii, et kui me oleme harjunud, et vanem töötaja saab kogu aeg rohkem palka kui noorem, siis see verevahetust just ei soosi. Minister vist mõtleb ka natuke sedapidi, et see alampalk ongi midagi sellist, mis proportsioone muudab.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus!

Hea minister! Ma olen püüdnud väga tähelepanelikult jälgida opositsiooni näpunäiteid selle eelarve osas – ehk on midagi kõrva taha panna, et eelarve paremaks muuta. Kõige tõsisem kriitika, mis ma olen kuulnud, on see, et tegemist on valimiste aasta eelarvega, mis teisisõnu tähendab seda, et opositsiooni hinnangul eelarve tõenäoliselt vastab rahva ootustele. Selle kriitikaga on raske midagi muud peale hakata kui teid ministrina ja kogu valitsust õnnitleda. Aga rahanduskomisjonis tõenäoliselt üht-teist muuta oleks võimalik. Näiteks kõrgemate riigiteenijate palk on üks teema, mida, ma saan aru, võiks kaaluda. Ministreid ja kohtunikke on ebaõiglaselt koheldud. Kas neid teemasid on veel, mis valitsusele hinge peale jäid? Kas oleks sisulisi ettepanekuid, mida rahanduskomisjon võiks arutada?

Siit puldist ma ei hõikaks liiga ruttu midagi välja. Tahaksin, et tehtaks mõistlikke ja kooskõlastatud otsuseid, ma ei kiirustaks ettepanekutega. Aga see, kui öeldakse, et tegemist on valimiseelse eelarvega, ei ole mitte kompliment, rahanduses kindlasti mitte. Mitte asjata ei keela põhiseadus teatud valdkondades referendumeid korraldada. Ajalugu on tõestanud, et kui hakatakse ootuste ja emotsioonide järgi raha jagama, siis on tagajärjeks kaos. Inimeste ootused on alati kõrgemad kui riigi võimalused. Nii et see oli väga solvav, kui mulle niimoodi öeldi. Mulle isegi ei tulnud meelde, et tulemas on valimised. Need on tulemas ju kogu aeg ja ma ei saanud üldse aru sellest jutust, et tegemist on propaganda ja trummipõrinaga. Siin saalis ei jäänud minu arvates küll kellelegi muljet, et keegi siin mingit propagandat tegi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Kutsun ettekandeks kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga annan teile ülevaate 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõust, mis kannab numbrit 278, täpsemalt selle esimeseks lugemiseks toimunud menetlusest  rahanduskomisjonis.
Rahanduskomisjon alustas 2013. aasta riigieelarve eelnõu menetlust seekord valdkonnaministrite ärakuulamisega, et saada detailne ülevaade kõikide valitsemisalade eelarvetest, muudatustest ja probleemidest. 11. oktoobril osalesid istungil välisminister Urmas Paet ja siseminister Ken-Marti Vaher, 15. oktoobril haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, 16. oktoobril regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja 22. oktoobril justiitsminister Kristen Michal ning kultuuriminister Rein Lang. Esimese ja teise lugemise vahel on komisjonil kavas kohtuda ka keskkonnaministri, sotsiaalministri ja kaitseministriga. Menetluse käigus on Rahandusministeeriumi esindajad komisjoni istungitel esitanud ülevaated majanduse olukorrast ja fiskaalprognoosidest, tutvustades ka riigireservide ja rahavoogude hetkeseisu andmeid. 18. oktoobril osales komisjoni istungil rahandusminister Jürgen Ligi, kes tutvustas eelarvepoliitikaga vastavuses olevaid riigieelarve eesmärke ja prioriteete ning 2013. aasta riigieelarve tulude ja kulude kujunemist.
Head kolleegid, annan siinkohal teile lühikese ülevaate teemadest ja küsimustest, mis komisjonis eri ministritega jutuks tulid.
Esiteks, välisminister. Välisminister andis ülevaate oma valdkonnast ja rõhutas seda, et jätkub Eesti välisesinduste võrgustiku tugevdamine ja laiendamine. Trend on Aasia mõju suurenemine: uue saatkonna avamine New Delhis ning Eesti saatkonna tugevdamine Pekingis ning sellest tulenevalt ka India ja Hiina saatkonna täiendav mehitamine. Eraldi leidis mainimist töötajate arv, mis on Välisministeeriumis 650 inimest, pooled neist töötavad välismaal ning personali voolavus on suhteliselt väike. Lisaks andis välisminister teada, et teema, millega Riigikogu lähipäevadel või -nädalatel hakkab tegelema, on konsulaarteenuste riigilõivud. Eelnõu kannab numbrit 284 ja riigilõivud peaks suurenema, kuna välisesindustes toimingute tegemine on selgelt kulukam kui Eestis.
Nüüd siseministri märksõnu rahanduskomisjoni koosolekult. Siseminister rõhutas, et oluline on palgatõus ja süsteemi korrastamine. 4,4% on üldine palgatõus, lisaks seisavad ees sisemised struktuursed ümberkorraldused. Toimub palgasüsteemi reform Politsei- ja Piirivalveametis ning Päästeametis. Eesmärk on kaotada ebaloogilisused politsei, piirivalve ja päästeameti töötajate palkade vahes. Siseministrilt küsiti kiiruskaamerate kohta. Nimelt, eelarves on näha, et trahviraha prognoositakse 2013. aastal laekuvat vähem kui tänavu. Siseministri arvates – ja ilmselt see nii ka on – saab seda käsitada positiivse mõjuna. Kiiruskaamerate eesmärk on olnud õigete hoiakute kujunemine ja nende kujunemist näitavadki laekunud summad, mis on aastatega vähenenud. Kaameraid tuleb ka juurde: uued kaamerad pannakse näiteks Narva maanteele ja mitmele ristmikule. Siseminister ütles ka seda, et lähiajal käivitub e-välimenetlus, mis tähendab seda, et politseinike töö kiireneb. Luuakse elektrooniline ühendus andmebaasidega ja võib eeldada, et siis tekivad ka võimalikud eeltäidetud avalduste alused jms. Jätkub elupäästevõimekuse tugevdamine. Järgmisel aastal alustatakse päästekomandode uute hoonete ehitust Tartus Annelinnas ja Tallinnas Lasnamäel. Eraldi leidis komisjonis äramärkimist politseinike ründamisega seonduv. Siseminister nentis, et sellesse on kindlasti vaja karmimalt suhtuda ja selles suunas ka töötatakse. Siseministeeriumi teema lõpetuseks nii palju, et järgmisel aastal tehakse suuri ettevalmistusi üleminekuks ühele hädaabinumbrile 112, mis peaks jõustuma 2014. aasta lõpus. See hõlmab nii häirekeskuse Tallinna ja Tartu hoone ehituse alustamist kui investeeringuid ühtsesse hädaabikõnede süsteemi.
Haridus- ja teadusminister andis järgmise ülevaate. Esiteks, käivituvad vajaduspõhised õppetoetused, millest rahandusminister eile ettekande ajal ka rääkis. Summa on 135 eurot õpilase kohta. Edasi, õpetajaskonna palkade tõus, millest ka nii eile kui täna räägiti ja mille suuruseks valdkonnaminister ise pakub tõesti kuni 11% ilma struktuurireformideta. Vähemalt selline on tema visioon. Eraldi leidis komisjonis käsitlust koolivõrgu korrastamine ja kaasajastamine. Haridusminister toonitas, et praegu on Eestis kulude struktuur ebamõistlik. Õpetajate palgad moodustavad kogu selles sektoris kasutada olevast rahast ligi 40%, teistes riikides on see näitaja 60%. Eks see näita seda, et on põhjust oma kululiigid üle vaadata. Minister rääkis ka investeeringutest. Kavas on riiklik investeeringute programm, mida soovitakse suunata nii, et 20–30 aasta jooksul tekiks mõistlik koolivõrk. Eesti valmistub nii nagu kõik teised Euroopa riigid uue eelarveperioodi 2014–2020 prioriteetide seadmiseks ja hilisemaks vastuvõtmiseks. See programm võiks olla ja peaks olema üks meie panuseid sellesse üleeuroopalisse programmi. Räägiti erivajadusega laste koolitamisega seonduvast. Minister ütles, et asjaomast kontseptsiooni on muudetud ning kohalike omavalitsuste ja riigi ülesannete jaotusele luuakse selgemat alust. Eraldi leidis äramärkimist, et teadus- ja arendustegevuse kulud suurenevad järgmisel aastal 6 miljoni euro võrra ehk summani 169,1 miljonit eurot. Kasv on 3,66%.
Nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministri märksõnadest komisjonis. Komisjoni liikmed tundsid huvi äsjase suurettevõtjate pöördumise vastu. Minister ütles, et analüüsid on tehtud ja et oluline on tagada jäämurdevõimekus. On mitu võimalust: kas ettevõtjad ise murravad jääd, nagu see käib Lätis ja Leedus, või tehakse seda solidaarselt nagu Soomes ja Rootsis. Kõne all olid ka veeteede tasud, mida diferentseeritakse sõltuvalt regulaarsusest. Minister leidis, et tasude mõju turismile jääb samaks, küll aga suureneb märgatavalt suurtelt tankeritelt ja muudelt kaubalaevadelt nõutav tasu. Küsimuse all oli CO₂ kvootide müügist saadava raha suunamine ja üldse, millises mahus CO₂ kvoote järgmisel aastal müüakse. Minister nentis, et CO₂ kvootide hinnad on langenud ja müüki on raske prognoosida. Aga on ette nähtud, et osa sellest kvoodimüügirahast, mis eelarvesse tuleb, suunatakse kortermajade soojustamise programmi. See protsess on sisult eelmisel aastal alanud ja tänavu kestnud protsessi jätk. Räägiti ka Eesti Energia võimalikust kapitalimahutusest aktsiakapitali suurendamise kaudu. Minister kinnitas, et seda on aktsepteeritud kui riigiabi ka Euroopa Liidus – elektrituruseaduses on ette nähtud elektrivõimsuste toetamine ja Euroopa Liidu direktiivid lubavad seda. Veel oli juttu omanikutulust. Ka siin saalis küsiti eile ja täna, milline on see omanikutulu, millise täpsusastmega. Selge on, et see täpsustus tuleb lõpuks majandustulemuste selgumisel ja palju oleneb ka sellest, milliste tulemustega, millises keskkonnas riigile kuuluvad ettevõtted töötavad. Kindlasti suuremat dividenditulu eeldatakse Eesti Energialt ja Tallinna Sadamalt. Üks teema oli, et kohalike teede hoiuks eraldatakse 2013. aastal rohkem raha. Minister nentis, et see summa on 29,2 miljonit eurot. Et oleks selgem, mida see reaalelus tähendab, olgu mainitud, et see on ligi 60% enam kui tänavu, mis on oluline juurdekasv. Rahas on juurdekasv 11,1 miljonit eurot. Ning majandus- ja kommunikatsiooniministri üks märksõna oli veel, et järgmisel aastal eraldatakse selleks, et soetada laevad väikesaartega ühenduse pidamiseks, täiendavaid finantsvahendeid 9,6 miljoni ulatuses. Need saared on Ruhnu, Abruka, Prangli, Vormsi ja Kihnu.
Põllumajandusministri olulisimaid teemasid oli otsetoetused. Ta ütles, et põllumeestele on tagatud sujuv üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste ehk nn top-up'ide maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot. Minister tõi välja ka probleemseid teemavaldkondi. Tema sõnul on Põllumajandusministeeriumi vaatenurgast problemaatiline teema investeeringud, eriti IT valdkonnas. Kõneks oli üleminek uuele eelarveperioodile, eelkõige puudutab see PRIA-t. Põllumajandusminister tõi välja ka laboratooriumidega seonduvad probleemid. Nimelt on kohustus teha uuringuid ja analüüse ning tänapäeval tuleb seda kõike tellida väljast ja see on suhteliselt kulukas. Lõpetuseks aga kinnitas põllumajandusminister, et maaelu ja kalanduse arengu toetamiseks makstakse 2013. aastal välja kõik maaelu arengukava ja Euroopa Kalandusfondi toetused selles ulatuses, kui palju sektor suudab investeerida, ja riik tagab omapoolse kaasfinantseerimise summas 23,6 miljonit eurot.
Regionaalminister andis meile komisjonis sellise ülevaate. Komisjoni liikmed küsisid talt, mis seisus on suhtlus kohalike omavalitsustega ja läbirääkimised nendega. Regionaalminister ütles, et kohalike omavalitsustega läbirääkimiste protokoll on lisatud järgmise aasta eelarve seletuskirja juurde ning sellega saavad kõik tutvuda. Ta nentis, et iga kord ei jõuta läbirääkimistel mõlemapoolse allkirjastamiseni. Seekord on põhjuseks olnud haridustoetuse lahendamata küsimus ja kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise küsimused. Kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa kajastatakse riigieelarves. Kuna tegemist on edasikantava maksuga, siis sisuliselt ei muutu midagi. Tunti huvi ka selle vastu, miks riik on tagasihoidlik usuühenduste toetamisel. Minister nentis, et investeeringuid on tehtud pühakodade programmi raames ja määratud tegevustoetusi ka Eesti Kirikute Nõukogu kaudu. Selliseid toetusi on olnud ja tuleb kindlasti ka tulevikus, aga vajadused on muidugi suuremad kui võimalused.
Rahandusminister andis üldise ülevaate rahanduse olukorrast ja Eesti edasiminekust, pidades silmas eelarve konteksti. Ta ütles, et eelarve tegemisel on võetud aluseks mitmesugused prognoosid ning et suvine majanduskasvu prognoos on 3%. Tunti huvi, miks kohalike omavalitsuste ja töötukassa raha kajastatakse eelarves. Minister vastas, et eesmärk on läbipaistvus, ülevaade riigi rahast, samuti ühtlustamine – sotsiaalkindlustuse osa on juba eelarves sees, olgu siis kohalike omavalitsuste tulumaksuosa ka. Tunti huvi RMK vastu: mis olukorras ta on ja miks talle peaks laenu andma Rahandusministeerium, kui selleks vajadus tekib. Minister selgitas, et RMK kui riigitulundusasutus ei saa kaasata võõrvahendeid, ta ei tohi võtta laenu mujalt ja ka riik ise ei saa talle laenu anda, aga riik võib anda toetust riigieelarvest, kui selleks vajadus on. See on ka tagastatav summa. Seda raha on vaja investeeringuteks, näiteks metsateede korrashoiuks ja rajamiseks. Tunti huvi ka finantseerimistehingu vastu, millega Eesti Energia saab umbes 200 miljonit eurot. Ministri selgituse kohaselt Eesti Energia ehitab ja vajab oma kapitali, et peaasjalikult turult raha juurde hankida. See mõjutab tugevalt tema bilanssi.
Justiitsminister nentis komisjonis, et eesmärk on vähendada kohtumenetluse kestust 100 päevani ja selleks eraldatakse kohtutele täiendavalt umbes 2,5 miljonit eurot kvaliteetse tugistruktuuri loomiseks. Kohtutes asuvad teenistusse kohtujuristid. Tegemist on olulise struktuurse muudatusega. Tasuta õigusabile eraldatakse järgmisel aastal 30% suurem summa, see on 110 000 eurot. Tegemist on inimestele tasuta õigusabi andmisega, et nad saaksid oma õigusi paremini kaitsta. Eraldi leidis märkimist, et justiitsministri algatusel on loodud raamatupidamiskeskkond väike- ja alustavatele ettevõtetele, mille eesmärk on ettevõtjate tööd lihtsustada ja nende arvu suurendada.
Kultuuriminister andis teada, et kultuuritöötajate palkade tõstmiseks 4,4% kulub 2,5 miljonit, lisaks on plaanis sisemised ümberkorraldused, mis annavad võimaluse palka tõsta kokku ligi 5%. Kõigepealt tõusevad kultuurivaldkonnas palgad madalama palgaga inimestel – need on muuseumitöötajad, teatrite tehniline personal ja orkestrandid. Investeeringute osas oli kultuuriminister üldiselt optimistlik. Eesti pilt on hea ning sellele on suuresti kaasa aidanud Euroopa Liidu fondid. Pigem on probleemne ehitiste hilisem ülalpidamine. Eraldi rõhutas kultuuriminister rahanduskomisjonis, et nukuteater vajab investeeringuid. Minister kirjeldas meile olukorda, kuidas nukuteater on seni töötanud ja millised probleemid teatril praegu on. Need on seotud just põhisaali ehitamisega.
Komisjon edastas Riigikogu liikmetele Rahandusministeeriumi info ja parandused, mis puudutavad 2013. aasta riigieelarve seletuskirjas esinevaid tehnilisi vigu. Dokument on lisatud seletuskirja lisana veebilehele ja kättesaadav ka paberkandjal. Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 23. oktoobril ja esimene lugemine lõpetada – poolt oli 7, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud – ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. november kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Läheme küsimuste juurde. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on regionaalminister taas alustanud katset luua kord majja meie haldussüsteemis ja esitanud eri ettepanekuid haldusreformi läbiviimiseks. Kas tal on riigieelarves selle tarbeks ka erisummasid? Kas on kohalikele omavalitsustele ette nähtud mingisuguseid ergutussummasid ühinemiseks või neid ei ole seal?

Nagu hea kolleeg rahandusminister on öelnud: ei ole mõtet iga kord detailidesse süveneda. Kindlasti on teil endil ka eelnõu ees ja te olete enne siia saali tulekut jõudnud sellega tutvuda. Kuidas muidu me saaksime täna debatti pidada? Palun vaadake ise järele! Aga kindlasti see üldistusaste, mida me seletuskirjas näeme, ongi see tase, millega me saame edasi minna.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Hea esineja! 2013. aastal avaneb elektriturg ning sellega seoses kallineb ka elektri hind, mis omakorda tähendab, et riigile laekub rohkem käibemaksu. Siit ka küsimus: kui kõrge elektri hinnaga on riigieelarves käibemaksu laekumise prognoosimisel arvestatud? Ma ei kujuta ette, kuidas seda arvestust oleks võimalik teha, kas kohvipaksu pealt, aga kui suure summaga on riigieelarves arvestatud?

Riik võtab kogu oma eelarve tegemisel aluseks makromajanduslikud näitajad. Ta võtab aluseks maailmaturu hinnad mitte ainult elektri, vaid näiteks ka kütuse puhul. Ma toon näiteks, et Siseministeerium – kui ma nüüd ei eksi, minister rahanduskomisjonis ütles vist, et üks ministeerium – tarvitab aastas 3,5 miljonit liitrit kütust. Te võite ette kujutada, kui suur on sel juhul kulukomponent ja selles omakorda siis ka võimalikud aktsiisitasud. Eelarve pannakse kokku vastavalt mitmesugustele prognoosidele, mida teevad nii valdkonnaspetsialistid kui ka Rahandusministeeriumi konkreetsed spetsialistid.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Mul ei ole kauaaegse Riigikogu liikme kogemusi, sellepärast ma küsin menetlemise kohta ühe tehnilise küsimuse. Kui ma tahan teha järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu muutmiseks ettepaneku, siis baasseadus nõuab, et parandusettepanek ei tohi suurendada defitsiiti. Seega, kui ma teen ühe kulu suurendava muudatusettepaneku, siis pean näitama, millise olemasoleva kuluallika arvel see tuleb ehk näitama tuluallikat. Kui ma teen muudatusettepaneku eraldada millekski näiteks 100 miljonit eurot ja teisele poole kirjutan, et katteallikas on riigisiseste finantstehingute maksu kehtestamine, siis ma arvan, et selline asi ei lähe läbi. Öelge mulle, kuidas sellega täpselt on?

Kindlasti oleks olnud tark küsida seda rahandusministri käest, kes äsja siinsamas kõnepuldis oli, aga püüame sellel teemal diskuteerida. Tõsilugu, seadus peaasjalikult keelab meid eelarvet, mis Vabariigi Valitsuselt on menetlusse tulnud, defitsiiti viia või defitsiiti suurendada. Sel on ka oma mõte, miks see nii on: et meil ei tekiks siin kihku ise hakata spetsialistideks ja ekspertideks. Väga lihtne oleks ju nentida, et meie arvates käibemaksu laekub järgmisel aastal mingi x summa rohkem. Meie arvamus võib baseeruda härra Sesteri või härra Nestori arvamusel ja sellele toetudes me leiame, et me peaksime palku suurendama või tegema mingeid muid kulutusi või täiendavaid investeeringuid. Et seda ei sünniks, ongi sätestatud, et meil ei ole võimalik otseselt kulusid suurendada.
Mis siis aga on meie võimalused? Meil on võimalus mängida summasid ümber olemasoleva riigieelarve mahu piires, mõtiskleda raha kasutamise üle lähtuvalt poliitilistest prioriteetidest. See võimalus meil on ja selliseid ettepanekuid on ka palju tehtud. Kui pakutud katteallikad vastavad seaduses ettenähtud kriteeriumidele, jääbki küsimus, milline on ikkagi poliitiline prioriteet ja ka Riigikogu saali enamiku tahe: kas me teeme Tallinnast Tartusse neljarealise maantee, suurendame palkasid 10%, mitte 4,4% või otsustame mingi kolmanda lahenduse kasuks. Just nimelt sellist poliitilist tahet me saame siin realiseerida.

Aitäh! Eiki Nestor, kas teil on protseduuriline küsimus või soovite sõna repliigiks? Palun mikrofon Eiki Nestorile!

Kuna minu nime nimetati kõnepuldist, siis tahan öelda, et rahvasaadikul, kes soovib sellist muudatusettepanekut teha, ei saa seda keelata, küll aga keelab seadus meil sellise riigieelarve vastuvõtmise. Need on kaks eri asja. Seadusega ei saa keelata rahvasaadikul ükskõik missugust muudatusettepanekut teha, küll aga saab seadusega keelata Riigikogul vastu võtta seadusi, mis ei vasta riigieelarve baasseadusele.

Ma tänan selle tähelepaneku eest! Läheme edasi. Tarmo Leinatamm, palun!

Mul on küll natukene rohkem Riigikogu saalis istumise kogemusi kui Aivar Sõerdil, kuid ma ei ole olnud rahanduskomisjoni liige. Aga mul on teoreetiline küsimus. Kui rahanduskomisjon leiab, et Rahandusministeerium on teinud põhjendamatult tulude alalaekumise prognoosi, ja rahanduskomisjon hindab selle ümber ning suurendab riigieelarvet teoreetiliselt näiteks 100 miljoni võrra, kas siis sellisel juhul tekib uus alus muudatusettepanekute esitamiseks või on Rahandusministeeriumi esitatud kontrollarv nagu aamen kirikus?

Kuna mul tekkis uuesti võimalus sõna võtta, siis ma asjatan ära selle, mida ütles vahetult eelmine kõneleja. Nime ma ei nimeta. Ta ütles õigesti. Tõsilugu, kui mu mälu mind ei peta, siis eelmisel aastal oli näide, kus esitati muudatusettepanek, mille katteallikas ei vastanud menetluskriteeriumidele. Ettepaneku arvestamine oleks suurendanud eelarvedefitsiiti ja komisjonis tekkis küsimus, mida edasi teha. Kas me rikume seadust, kui me menetleme konkreetset muudatusettepanekut, või mitte? Aga tõesti, see tõlgendus on õige, et Riigikogu liige on vaba oma mõtetes ja tegudes, ta võib esitada ükskõik millise muudatusettepaneku ja ükskõik mille kohta. Küsimus on, kas seda saab hiljem aktsepteerida või mitte.
Tulen aga tagasi Tarmo Leinatamme küsimuse juurde. Iseenesest on tõesti niimoodi, et eelnõuprojekt, mis tuleb Riigikokku, on küll nagu aamen kirikus. Ärme unustame, et eelarve menetlemise protsessis ei kao Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse esindajana tinglikult öeldes kuhugi, menetlus käib tihedas koostöös. Kui leitakse mingil põhjusel, et on tehtud liiga kehvad tulude laekumise prognoosid, siis selleks peavad olema väga selged põhjendused, miks on kellegi arvates tegu alaprognoosidega. Ärme unustame, et me praegu tugineme suvistele majandusprognoosidele, aga võtame eelarve vastu sisuliselt detsembris. Kas tõesti nende kolme või nelja kuu jooksul on selgunud, et spetsialistid on nii palju mööda pannud? Ma ei mäleta, et oleks ette tulnud suurtes mastaapides muudatusi.
Samas võib juhtuda see, et järgmisel aastal, kui on saabunud reaalne eelarveaasta ja on ilmnenud selged nihked kas negatiivses või positiivses suunas, siis koostatakse kas negatiivne või positiivne lisaeelarve. Siinkohal on paslik öelda välja praeguse koalitsiooni ja valitsuse selge seisukoht. Kui peaks juhtuma, et leiab aset positiivne areng, mida me oleme näinud ka tänavu, mil laekumised on olnud prognoositust suuremad – ma panin tähele, et Tallinnas võeti mõni päev tagasi vastu teine lisaeelarve –, siis riigi tasemel ollakse seisukohal, et positiivse arengu korral pigem ei tulda välja uue lisaeelarvega, vaid see raha suunatakse reservidesse või makstakse sellega tagasi laene ehk luuakse baas, millele toetudes Eesti riigil oleks tulevikus kindlam vastu minna võimalikele kriisidele.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Siin Riigikogu majas ringi liikudes on kuluaarides kuulda olnud, et peaministri ja rahandusministri erakond on väga innukas motivatsioonitreeningute läbija ja seal õpitakse, kuidas ühte juttu ajada ja kuidas karjavaimust hälbijaid kõrvale heita. Aga sellelt treeningult oleks võinud omaks võtta ka ühe universaalse tarkuse – selle, et alles siis, kui märklaud on silme ees ja silmad on ka lahti, tekib reaalne võimalus pihta saada.
Valitsusel puudub praegu selge siht, kuhu liigutakse ning kuhu üldse tahetakse jõuda. Riigikontrolör Mihkel Oviir tõdes Riigikontrolli aastaülevaates, et arengukavad ei mängi riigi juhtimisel mingisugust rolli ja riigieelarve koostatakse matemaatilise valemi abil, mitte eesmärke kaaludes ning sisulisele analüüsile toetudes. See on väga karm hinnang valitsuse tööle, kuid kahjuks ma pean riigikontrolöriga nõustuma.
Eelarve eelnõust vaatab vastu tõsiasi, et valitsusele on tähtis vaid see, kuidas arvud Exceli tabelis välja näevad, mitte see, mida riigieelarve toob järgmisel aastal kaasa Eesti inimestele, mida see toob kaasa meie elukalliduse ning majanduse arengule. Reformierakond sai oma mandaadi lubadusega viia Eesti viie Euroopa rikkaima riigi hulka. Püüdest seda lubadust täita on loobutud. See eelarve toob kaasa majanduskasvu pärssiva mõju, see eelarve ei suurenda majapidamiste reaalset sissetulekut, see eelarve tähendab Eesti jäämist kiireima hinnatõusuga eurotsooni riigiks, kus inimesed on ikka veel vaeseimad.
Keskerakond on mitmeid kordi seadnud Eestile eeskujuks Põhjamaid – riike, kuhu meie enda inimesed kõige rohkem tööle lähevad. Mis on nendes riikides, mida meil ei ole? Kui väga üldiselt kokku võtta, siis on nendes riikides paremad avalikud teenused. Põhjamaades ei pea inimesed tulekahju korral lootma vabatahtlikele ega kasutama arstiabi saamiseks erakliinikuid, sest need teenused on taganud riik. Eestis pakuvad neid teenuseid aga teatud inimesed vabast tahtest ning sisuliselt hobi korras, sest riigi makstav töötasu õpetajatele, politseinikele, päästjatele, piirivalvuritele ja hooldusõdedele eeldab, et seda tööd tehakse suurest missioonitundest.
Paraku saab riik pakkuda avalikke teenuseid täpselt nii palju, kui maksutulu inimestelt kogutakse. Praegune valitsus lihtsalt eelistab teatud makse mitte koguda ning laiutada käsi, et raha ei ole. Kui teenuste kvaliteet järjest halveneb, siis on meil varsti tõepoolest raskusi seitsmekohalist rahvaarvu hoida, sest inimesed lahkuvad Eestist. Iga lahkunud tööealine inimene aga tähendab riigile väiksemat maksulaekumist ning üha suurenevat sotsiaalsüsteemi koormust.
Arstide streik, õpetajate petmine palgatõusu juttudega, kodukulude kasv ja inimeste väsimus kestvatest kärbetest ning pidevalt tõusvatest maksudest peaks lõpuks ometi andma põhjuse loobuda dogmadest, mis meie majanduskasvu pärsivad. Koalitsioonipoliitikud kasutavad aga, kui jutt on maksupoliitikast, selektiivset kuulmist: mis meeldib, seda kuulatakse, kõik muud soovitused lastakse aga kõrvust mööda. Unustatakse ära, et juba 2009. aastal soovitas IMF suurendada Eestis üksikisiku tulumaksu süsteemi progressiivsust, sama on teinud eri sõnastustes ka Euroopa Komisjon ja OECD. Progressiivsuse suurendamise asemel vähendatakse 2015. aastal hoopis tulumaksu määra ja see on taas kingitus kõige jõukamatele, sest 1% võrra maksu alandamisest võidavad suurema sissetulekuga indiviidid märksa rohkem kui väiksema sissetulekuga inimesed.
Maja ehitamist tuleb alustada vundamendist. Praegune valitsus aga üritab kõigepealt katuse ehitisele peale panna ja siis alles vaatab, kas maja üldse katuse alla ära mahub või kas seintegi ehituseks materjali jätkub. Lihtne on muidugi öelda, et teil on võimalus teha ettepanekuid riigieelarve muutmiseks. Tõepoolest, see on opositsiooni ainuke võimalus Eesti riiki päästa, kuid riigieelarve seadus muutub iga aastaga aina lühemaks ning ridade lahtikirjutust näeb üha harvemini. Kui mullu olid välja toodud vähemalt suuremad riigiettevõtted, kust dividende plaanitakse võtta, siis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala puudutavalt selle kohta vaid üks lause: "Prognoosi kohaselt äriühingute 2012. aasta kasumid suurenevad võrreldes 2011. aastaga ja sellega seoses suurenevad järgmisel aastal dividenditulud 2,8 miljoni euro võrra ehk 2,25%." Sellega asi piirdub.
Konkreetsele küsimusele jättis eile vastamata ka rahandusminister. Miks täpsemat infot varjatakse, on väga keeruline öelda. Üks võimalus, miks infot varjatakse, on ehk kartus, et selle avalikustamisel ähvardab valitsuse kaardimajake lihtsalt kokku vajuda.
Heaks näiteks võib tuua haridus- ja teadusministri lubatud õpetajate palga tõusu. Haridusminister Aaviksoo on lubanud, et 2013. aasta riigieelarvega tõstetakse õpetajate palka 11%. Aga lubatud 11%-line tõus peaks tähendama 15,7 miljonit lisaeurot õpetajate palkade tõstmiseks. Ilusa lubaduse taga on paraku lihtne tõde, et lisaraha haridustoetuse suurendamiseks on kõigest 7,5 miljonit eurot ja ülejäänud 8,2 miljonit eurot tuleb võtta haridustoetuse sisemiste vahendite ümberjaotamisest, näiteks täienduskoolitusteks ette nähtud summadest, investeeringutoetustest ning püüda ka koolivõrku optimeerida. Piltlikult öeldes on tegu sõnumiga kohalikele omavalitsustele ja koolijuhtidele, et ühe summa eest tuleb nii koolimaja remontida kui ka õpetajatel palka tõsta. Ometi me teame, et koolijuht saab kasutada ühte eurot vaid ühe korra, mitte kaks korda. Selleks, et oleks võimalik nii koolimaju remontida kui ka õpetajate palku tõsta, peaks valitsus andma ühe euro asemel kaks eurot. Koolidirektorite ja kohalike omavalitsuste vastutuse suurendamine õpetajate palkade kujundamisel võimaldab valitsusel järgmisel aastal, kui palgatõusu ei ole lubatud mahus olnud, suunata süü nendele, kes selles süüdi ei ole – koolijuhtidele ja vallavanematele.
Keskerakonna fraktsioon teeb kõik endast oleneva, et muuta see riigieelarve vähegi inimsõbralikumaks. Eesti riik on loodud selleks, et rahval oleks siin hea elada. Paraku ajab valitsus taga statistilisi numbreid, mitte ei pea silmas inimeste heaolu. Eelmisel aastal ma soovisin, et teeks Riigikogus üle pika aja niimoodi, et sellest eelarvest saaks kasu kogu Eesti rahvas. Ei olnud kasu! Aga ma usun, et ka veepiisk võib lõpuks kivisse augu uuristada, ja proovin sel aastal uuesti. Teeme selle ära! Kallid koalitsioonisaadikud, minge istungivabal nädalal maapiirkondadesse ja vaadake, mis tegelikult Eestis toimub! Eesti inimeste heaolu on meie kätes. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja! Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tänasel päeval, kui me arutame järgmise aasta riigieelarvet, saame endiselt rääkida ebakindlusest maailma majanduses. Meid otseselt mõjutav euroala võlakriis on osutunud visamaks, kui varem eeldatud, ja kiiret lahendust esialgu ei paista. Kui vaadata meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoose, siis kõigi nende sügisel avaldatud prognoosid järgmiseks aastaks osutusid nõrgemaks kui kevadised prognoosid. Globaalse ebakindluse taustal võib rääkida Eesti majanduse stabiilsest kasvust ja riigi rahanduse heast seisust. Prognoosijate arvates peaks Eesti majanduskasv järgmisel aastal olema 3% ringis. Samas, välisturgudelt lähtuvad riskid püsivad suured ja kiiret välisnõudluse kasvu lähiajal näha ei ole.
Enamik Euroopa Liidu riike vaevleb võlakriisis ja on juba aastaid otsinud lahendust, kuidas kärbete olukorras riigi rahanduse kehva seisu parandada. Nii ei ole just tavaline, et ühel riigil on järgmisel aastal võimalik tõsta pensione, näha ette palgatõus avalikus sektoris ja suurendada sotsiaaltoetusi. Eelarve eesmärk on parandada inimeste heaolu ja toimetulekut – olgu see vastuseks eelkõneleja etteheidetele. Seda kõike võimaldab kõigepealt meie majanduse stabiilne areng, aga ka tõsiasi, et tänu varasemate aastate konservatiivsele eelarvepoliitikale ja praegugi aetavale konservatiivsele eelarvepoliitikale pole meil vaja eelarves kavandada märkimisväärseid summasid laenude ja laenuintresside maksmiseks.
Et oleks kergem mõista, millise suurusjärgu summadest on jutt, olgu võrdluseks toodud näitaja, mis iseloomustab seda, kui palju Euroopa Liidus keskmiselt eraldavad liikmesriigid intresside maksmiseks. See on 3% SKT-st.  Kui see üle kanda meie konteksti, siis see tähendaks riigieelarves 500 miljoni euro suurust kulu. Ilmselge on, et sellist summat ei ole võimalik saada ei eelarvekärbetega ega maksutõusude abil. Pigem tuleks see summa laenata finantsturgudelt, mis omakorda tähendaks suuremat intressikulu järgmistel aastatel. Peale selle tuleb maksta tagasi ka laenu põhiosa. Sellises olukorras praegu enamik Euroopa Liidu riike paraku on.
Eelnevast tulenevalt tasub rõhutada, et eelarve tasakaalust kinnipidamine ei ole mitte raamatupidamisliku formaalsuse järgimine või soov raporteerida Brüsselile ilusaid arve, millest meie inimestel mingit kasu ei ole. Seesama näiteks toodud 500 miljonit eurot, mida meil pole vaja maksta võlausaldajatele intressideks, ongi üks põhiallikaid, tänu millele saame võimaldada suuremat heaolu nendele, kelle sissetulekute suurus sõltub riigieelarve seisust.
Tugev ja kestlik eelarvepoliitika on majanduspoliitika usaldusväärsuse põhitingimus. Investeeringud, mis aitavad tõsta tootlikkust ja toota suurema lisandväärtusega kaupu ja teenuseid, ei tule meelsasti riikidesse, kus korrast ära rahanduse tõttu on riskid märkimisväärsed. Majanduse stabiilse arengu ja ettevõtlust soodustava keskkonna tagamisel on oluline teada, et maksukoormus tervikuna järgmisel aastal ei kasva, vaid püsib viimaste aastate madalaimal ehk 32,6% tasemel.
Paljudes valdkondades aitavad nõudlust hoida ja kasvatada riigieelarves kavandatud avaliku sektori suuremahulised investeeringud, olgu need mõeldud põhimaanteede ehituseks või kohalike teede hoiuks, samuti investeeringud veemajanduse objektidesse ja energiasäästuks. Valitsussektori investeeringud on järgmiseks aastaks kavandatud summas 921 miljonit eurot, mis protsendina SKT-st on tunduvalt suurem näitaja kui teistes Euroopa Liidu riikides. Ja olgu siinkohal märgitud, et välistoetuste osa selles investeeringute mahus on 48%.
Riigieelarve võimaldab ellu viia mitmeid hädavajalikke ümberkorraldusi, millest üks keskseid on koolivõrgu korrastamine ja rahastamise põhimõtete muutmine haridusvaldkonnas. Eelarvekava võimaldab kasvatada inimeste sotsiaalset kaitstust ja parandada nii riigisisest kui ka välisjulgeolekut.
Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Avaliku sektori palgakasvu vahendite planeerimisel tuleb arvestada sellega, et põhiline osa tuleks ikkagi struktuursete ümberkorralduste ja avaliku sektori senisest efektiivsema toimimise abil. Nii sotsiaalkulude kui ka palgatõusu kulude näol on tegemist eelarve püsikuludega, mis kanduvad kohustusena üle järgmiste aastate eelarvetesse. Nende kulude kavandamisel ei saa taganeda eesmärgist saavutada lähiaastatel lubatud eelarve ülejääk, selleks et taastada kriisiaastatel kahanenud reservid.
Loodan, et järgmise aasta eelarve menetlemine kulgeb Riigikogus tasakaalukalt ja et muudatusettepanekutele, mida kindlasti arvukalt esitatakse, vormistatakse juurde ka reaalsed ja toimivad katteallikad. Eeldan ja loodan, et opositsioonilt tuleb asjalikke ettepanekuid, mida oleks võimalik sisuliselt käsitleda ja eelseisvas Riigikogu menetluses arvestada. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Lubage alustuseks teiega koos nii kurvastada kui rõõmustada. Mul on väga kahju, et rahandusminister on võtnud kriitikat eelarve pihta lausa solvanguna, nagu ta täna siin ütles. See ei olnud kindlasti kriitikute eesmärk. Me oleme tahtnud rääkida eelarvest, mitte rahandusministrit solvata.
Teisest küljest on mul hea meel, et vaatamata sellele kriitikale ei saa mind Riigikogust välja heita. Trummipõrina asjus – loomulikult, küsimus ei ole selles, et maksuvabasid reedeid tegelikult ei ole, on heal juhul ajavahemik laupäeva ennelõunal umbes kella 10-st kuni 11.30-ni. Aga selle eelnõuga on tõesti kaasas käinud ühtpidi tavapärane jutt teemal "Raha ei ole" ja teistpidi kange soov näidata, et seda raha, mida ei ole, on kuidagi mõistlikul moel püütud jagada.
Eile sai meelega ministri käest küsitud, mis võiksid olla kohad, kus opositsioon saaks valitsusele appi tulla soovitustega, kuidas tulusid suurendada ja mitte kogu aeg põhjendada äraütlemisi sellega, et raha ei ole. Minister – ma ei tea, kas ootamatusest – pakkus välja lahenduse, mis ei lähe riigieelarve baasseadusega kokku: ta teatas, et võiks SKT kasvu kasutada. Tõesti, riigieelarve menetluse juures me seda kasutada ei tohi.
Võib mõelda ka teistele vahenditele, millega tulusid suurendada ja mida samuti riigieelarve arutelul kahjuks tuluallikana kasutada ei saa.
Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel, mitte ainult rahanduskomisjoni liikmetel, kes on nii võimuliidu kui opositsiooni esindajad ning väga tihedas ja meeldivas läbikäimises meie Maksu- ja Tolliametiga, lugeda ühte eilset uudist, mis lühidalt kokku võttes kõlas nii. Tallinnas kontrollis maksuamet juba mitmendat korda ühte ehitusobjekti. Seal töötanud 15 töömehest oli tööleping kahel, ülejäänud 13-st 11 meest töötasid esimest päeva ja kaks esimest kuud, nendel töölepinguid ei olnud. Ettevõtetes, kus nad töötavad, on keskmine palk 140 eurot kuus. Kes seda usub? Maksuamet ei usu, Riigikogu rahanduskomisjon ei usu, aga me arutame seda teemat juba mitmendat korda. Me kiidame maksuametit ega saa aru, miks nende väljakäidud ideed ei tule kuidagi ministri kaudu siia Riigikogu töölauale. Me oleme siin näidanud ise initsiatiivi üles ja ju me oleme sunnitud seda ka tulevikus tegema, aga ka nendes teemades peitub osaliselt vastus küsimusele, kus see raha ikkagi on.
Ma nüüd teen ulakust, kasutan valitsuse stiili. Tõesti, võib-olla minister ise on olnud tagasihoidlikum, aga seda rõõmsamalt on trummi põristanud võimuliidu rahvasaadikud. Teie poolt lastetoetuste reformiks nimetatav ettevõtmine läheb maksma 4 miljonit eurot aastas. Meie poolt muudatusettepanekuks nimetatav lastetoetusi puudutav samm läheks maksma 109 miljonit eurot aastas. Isegi need 60 000 last, kellele teie olete lubanud järgmine aasta toetuse kasvu 9 eurot kuus, saaksid meie muudatusettepaneku läbiminemisel kuus juurde 38 eurot. Ühed räägivad reformist, teised räägivad muudatusettepanekust. Need on selged numbrid. Tõesti, see vajab ka raha ja see ei ole väike kulutus, aga need ettepanekud me teeme. Ma usun, et mitte ainult need viis võimuliidu esindajat, kes praegu saali on jäänud, vaid ka ülejäänud ühel hetkel saavad aru, et tegelikult võiks selle eest rohkem maksta küll.
Palun ka lisaaega!

Palun, kolm minutit!

Või võtame õpetajate palga teema. Riigikogu oleks äärmiselt rahul, kui meie ette jõudva riigieelarve juurde käiks üks kokkulepe, millele on kirjutanud alla haridusminister, kohalikud omavalitsused, koolidirektorid ja õpetajate ametiühing. Kõik me tahaksime uskuda, et see, kuidas 11, 15 või 20% suurem palgasumma, mis kokku on lepitud, õpetaja taskusse jõuab, on teada. Täna seda teadmist ei ole, on hulk küsimärke.
Aga lõpetada tahaks selle trummipõrinaga, mida eelkõneleja mainis. Lõpetagem see! Muu maailm niikuinii ei võta seda tõsiselt, kui meie siit Riigikogu kõnepuldist neid õpetada tahame. Nemad käituvad teiste põhimõtete järgi ja muuseas, nende võetud laenud ja nende pealt makstavad intressid toovad ka Eesti riigieelarvesse Euroopa Liidu kaudu väga palju raha, mida me võiks ju nimetada ka laenuks, mis ei ole laenuna vormistatud ja mida meil kunagi tagasi maksta ei tule. Aga need, kes meile on selle raha andnud, on selle nimel isegi laenanud. Ei maksa ennast upitada selle rahanduspoliitikaga, mida me teeme. Teised käituvad vastupidi ja annavad meile selliseid summasid üle, mille puhul tekib õigustatud küsimus: aga, kulla sõbrad, mis te siis teeks, kui me Euroopa Liitu ei kuuluks? Kust te siis selle raha võtaks? Aitäh!

Aitäh! Kutsun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja. Aivar Kokk, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Järgmise aasta riigieelarve eelnõu esimene lugemine on jõudnud lõpusirgele. On algamas vilgas arutelu, kas valitsuse koostatud eelarves on arvestatud kõiki olulisi valdkondi ja nende vajadusi. Meie ees ootavad otsused, millistes eluvaldkondades on järgmisel aastal oodata suuremat edasiminekut ja millistes tuleb seda veel oodata.
On päris mitu punkti, mille üle rõõmu tunda, eriti kui arvestada majanduslikku keskkonda, kus Eesti tuleval aastal viibib. Ainuüksi see, et riigi kulutused järgmisel aastal suurenevad, on Euroopa üldise avalike kulutuste kärpimise taustal positiivne fakt. Tänu vastutustundlikule eelarvepoliitikale saame meie erinevalt suurest osast muust Euroopast seda endale reaalselt lubada. Teisalt ei ole kulutuste suurendamine eesmärk omaette, vaid tuleb hästi järele mõelda, mida me soovime tehtavate väljaminekutega saavutada.
Mul on väga hea meel, et kohalikud omavalitsused võivad järgmisel aastal arvestada suuremate investeeringutega valla- ja linnateedesse. Tegemist on pikaajalise protsessiga, milles ei väljendu ainult Riigikogu koalitsiooni, vaid ka opositsiooni tahe. Leppisime 2011. aastal Riigikogu kõiki fraktsioone hõlmava kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma ümarlauas kokku, et kütuseaktsiisist tee-ehitusse minevatest summadest tuleb kümnendik eraldada omavalitsustele teede korrashoiuks. Kui mullu oli see protsent 5, siis tänavu 6,5 ja vastavalt riigieelarve projektile kasvab omavalitsuste teedele eraldatava raha osakaal järgmisel aastal 10%-ni. Rahas tähendab see 60% kasvu ehk summani 29,3 miljonit eurot. See võimaldab valdadel rajada mustkattega sõiduteid ja maakonnakeskustes uuendada auklikke tänavakatteid.
Head Riigikogu liikmed, meie ülesanne on tasandada ebavõrdsust. Täna Riigikogu juhatusele üle antud avalduse eelnõul olevad 63 toetusallkirja näitavad, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamise asjus. Meie põllumehed on Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast tuleneva ebavõrdsuse tõttu sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama märksa vähema toetusrahaga kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib riigisisesest otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks leevendama euroliidu ebavõrdse toetuspoliitika tagajärgi Eestis. Ma ei tea, millised näevad välja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetused aastal 2014, mil algab uus eelarveperiood – keegi ei tea seda, sest seda ei ole veel otsustatud –, ent vähemalt tuleval aastal, mil riigil on veel võimalik oma põllumehi ebavõrdse konkurentsi tingimustes toetada, me teeme seda. Kaalul ei ole tegelikult rohkem ega vähem kui Eesti kapitalil põhineva põllumajandustootmise eksistents. Pole saladus, et eri põhjustel raskustesse sattunud Eestimaa põllumajandusettevõtted on müüdud välismaalastele, kelle stardipositsioon on tänu nende kodumaal makstavatele toetustele siin parem. IRL ei ole välisinvesteeringute vastu, kuid me oleme ka kodumaise kapitali poolt. Me oleme selle poolt, et äris, kaasa arvatud põllumajanduses oleks turuosalistele tagatud võrdsed võimalused. See tähendab, et kui Euroopa Liit ei suuda tagada meie põllumeestele turul võrdseid tingimusi, peame seda tegema ise, kuni saame.
Oluline signaal pensionäridele on, et pensionid kasvavad. See punkt riigieelarve eelnõus ei tohiks samuti erakondade vahel vastuolu tekitada. Järgmisel aastal tõuseb pension keskmiselt 5% ja see aitab pensionäridel võidelda viimase aja elukalliduse kasvuga.
Head kolleegid, tuleb tähele panna, et kuigi praegust valitsust on sarjatud kokkuhoiu ja kärpimise pärast, on meie tuleva aasta eelarve ikkagi defitsiidis: eelarve puudujääk on 0,7% SKT-st. Tegelikult elab Eesti riik ka praegu üle oma võimete ja kulutab rohkem, kui maksudena kogub. Mis juhtub siis, kui see praktika kontrolli alt väljub, näeme Kreekas ja Hispaanias, kus valitsus on sunnitud pensione kärpima, mida õnneks Eestis ei ole juhtunud. Mul on hea meel, et järgmise aasta prioriteedid on õpetajate, päästjate, kaitseväelaste, politseinike ja meditsiinitöötajate palkade tõstmine ning et riigisektoris suureneb palgafond solidaarselt 4,4%. Oluline on ka, et töötuskindlustusmakse väheneb 3%-ni.
Palun kolm minutit juurde!

Palun, kolm minutit!

Mul on hea meel tõdeda, et uue aasta riigieelarve teeb võimalikuks selle, et järgmise aasta sügisest eraldatakse koos tasuta kõrghariduse reformi rakendumisega eelarvest vajaduspõhisteks õppetoetusteks täiendavad 3,6 miljonit eurot. Usun, et mõne aastaga kasvab õppetoetuste maht riigieelarves võrreldes tänavusega kahekordseks. Oluline on teada, et tulevast sügisest saame maksta kolmandikule tudengitest 135 euro suurust toetusraha kuus.
Lisaks sellele jõustub järgmisest aastast vanemapension, suurenevad lastetoetused, koduomanikele on aga hea uudis, et tulevast aastast kaob kodualuse maa maks, mis jätab koduomanikele kätte täiendavalt 13 miljonit eurot. Samuti eraldab riik täiendavad 10 miljonit eurot kortermajade soojustamiseks. Ei maksa unustada, et korralikult soojustatud korteris on kokkuhoid küttearvetelt kuni 50%.
Head kolleegid! Tuliste eelarvevaidluste ajal tuleb meil meeles pidada lihtsat tõsiasja või talupojatarkust, kui soovite: sotsiaalkulutuste suurenemise aluseks on riigi võime hoida eelarve tasakaalus. Kui on raha, siis saab seda ka kulutada. Ainult nii on võimalik järk-järgult suurendada meie rikkust ja heaolu. Head eelarve menetlemist! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 278 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri kell 18.
Esimene lugemine on lõppenud ja esimene päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu 269 esimene lugemine. Lubage teile, head ametikaaslased, enne kui me läheme menetluse juurde, lühidalt tutvustada selle eelnõu esimese lugemise korda. See kord tuleneb meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 98. Kõigepealt teeb eelnõu algataja või tema esindaja ettekande kuni 20 minutit. Täna on ettekandjaks rahandusminister Jürgen Ligi. Peale seda on juhtivkomisjoni ettekanne, samuti kuni 20 minutit, ja siis läheme küsimuste juurde. Kõigil on võimalik kaks küsimust esitada. Peale seda on läbirääkimiste voor. Nüüd on menetluse kord, head ametikaaslased, meile kõigile teada ja läheme selle päevakorrapunktiga edasi. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa on dokument, mille Riigikogu võiks valitsuse arvates heaks kiita. Eestis on kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvaheline konventsioon ratifitseeritud alates 1996. aasta juunist. Konventsiooni täiendati 9. lisaga, mis käsitleb rahvusvahelisi raudteekaubavedusid. Selle lisaga liitumine vajab Riigikogu heakskiitu vastavalt välissuhtlemisseadusele.
Konventsiooni 9. lisa peamised eesmärgid on järgmised: 1) kaupade piirikontrolliga seotud menetluste ja dokumentide vähendamine ja ühtlustamine, 2) viivituste vähendamine raudteepiiripunktides. Viivituste vältimiseks kehtestatakse põhimõte, et kontroll toimub peamiselt lähte- või sihtjaamades, mitte piirijaamades. Teatud kontroll peab oma olemuse tõttu siiski toimuma ka piirijaamades ja viimastele kehtestatakse kontrolliks kuluva aja vähendamiseks eraldi nõuded. Eesti täidab kõiki lisas toodud raudteevedude kohta käivaid tingimusi ja meie õigusaktid on kooskõlas konventsiooni muudatustega. Lisa heakskiitmine ei too kaasa uusi kohustusi ega muudatusi õigusaktides. Euroopa Liit, olles eraldi konventsiooni liige, on konventsiooni heaks kiitnud. See seadus võiks jõustuda üldises korras. Tänan!

Aitäh, austatud minister! Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Inara Luigas, palun!

Austatud rahandusminister! Selle konventsiooni raames piirikontrolli tingimuste kooskõlastamisega nähakse ette ka ühiskontroll. See tähendab, et Eesti toll teeb koostööd Venemaa tolliga, kellega kavandatakse mitmesuguseid ühiseid ettevõtmisi. Viimasel ajal on aga ka Riigikontroll viidanud sellele, et Venemaal puudub huvi teha meiega sellist koostööd. Kas selles valdkonnas on toimunud mingisugune areng?

Aitäh! Ega siin Riigikontroll ise midagi ei ole avastanud, aga ma võin küll vastata sellele küsimusele otseselt jaatavalt. Olen ka ise Venemaa administratsiooniga kokku puutunud, nendega kohtunud, ja hiljuti kohtus meie Maksu- ja Tolliameti peadirektor Venemaa esindajaga. Nii et hea tahe sealtpooltki on olemas. Minule tundub küll, et tolli vallas on koostöö paranenud. Vähemalt kontaktid on reaalsed, ka tipptasemel.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjoni istungil arutusel esmaspäeval, 8. oktoobril. Kohal olid kõik komisjoni liikmed ja Rahandusministeeriumi esindajana tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Piret Liira. Tema tutvustas seda eelnõu ja vastas mõningatele komisjoni liikmete küsimustele. Arutelu käigus selgus, et tegelikult seadustatakse selle eelnõuga lisa, mis juba kehtib Eesti Vabariigi suhtes 30. novembrist 2011. aastast, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu Nõukogu 25. mail 2010. aastal ning mille tekst on avaldatud ka Euroopa Liidu Teatajas. Lähtuvalt sellest otsustas majanduskomisjon teha väliskomisjonile ettepaneku kaaluda välissuhtlemisseaduse muutmise vajadust, selleks et edaspidi vältida selliseid olukordi, kus me tagantjärele seadustame mingisuguseid muudatusi. Samuti otsustati teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 269 esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. november kell 17. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 269 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. novembri 2012 kell 17.
Esimene lugemine on lõppenud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatustega hajutatakse 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%-line tõus kahele aastale, et vähendada määra tõusust tulenevat mõju salaturu kasvule, ning aktsiisi tõstetakse 5% asemel 6% aastas. Suurema tõusu eesmärk on saavutada 2014. aastal jõustuv Euroopa Liidu aktsiisi alammäär. Selle alammäära – 90 eurot tuhande sigareti kohta – saavutamiseks peab sigarettidelt minimaalselt makstavat aktsiisisummat tõstma lisaks kahe euro võrra. Üks praktiline põhjendus, miks tuleks aktsiisi alammäär saavutada 2014. aastaks, on see, et nii on võimalik ära hoida mainitud aastal eurodirektiivi järgi tekkiv võimalus, et teised Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestavad Eestist tulnud reisijatele piirangu, et maksuvabalt saab kaasa tuua kuni 300 sigaretti. Tavakorras on reisijal lubatud teisest liikmesriigist tuua 800 sigaretti ilma neid sihtkohariigis maksustamata.
Sigarettide aktsiisi tõusu jaotamise tulemusena laekub 2013. aastal riigieelarvesse aktsiisi hinnanguliselt 3,2 miljonit eurot vähem ning 2014. aastal 500 000 eurot rohkem. Sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusena kasvab nende eeldatav kaalutud keskmine hind ligikaudu 5,9% 2013. aastal ning 4,4% 2014. aastal. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2013. Tänan!

Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ministrit! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! 18. oktoobril toimunud rahanduskomisjoni istungil arutasime alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 280. Eelnõu eesmärk on hajutada 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%-line tõus kahele aastale, et maandada salatururiske.
Mida siis komisjoni arutelul räägiti? Saime teada, et salaturu kohta on erinevaid hinnanguid. Arvatakse, et salaturul liigub sigarette umbes 57 miljoni euro eest. Kallimate ja odavamate sigarettide maksustamise proportsioonid jäävad praegu samaks. Arutelus kõlas ka Läti ja Eesti sigaretihindade kaalutud keskmise võrdlus: 2011. aastal oli Lätis aktsiis tuhande sigareti kohta 108 eurot, Eestis 121 eurot. Kahjuks pidime tõdema, et Eestis suitsetab ikkagi 30% elanikest ja just noorte seas on see kasvamas.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 1. november 2012. Komisjoni ettekandjaks määrati mind, Peeter Laursoni. Aitäh!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea Peeter! Kas komisjoni kutsuti ka importijate ja kaubandusettevõtete juhte, et arutada, kas on hea mõte teha see muudatus ühe aasta asemel kahel aastal? Nüüd peavad ettevõtjad tegema kahel aastal järjest kulutusi aktsiisist tulenevate muudatuste tõttu.

Seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on toetanud aktsiisitõusu vähendamist. Seda eraldi ei arutatud, sest see oli juba seaduseelnõu esitamisel teada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 280 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 280 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees olevad tulumaksuseaduse muudatused puudutavad lepinguliste investeerimisfondide kinnisvaratulu maksustamist. Lepinguline investeerimisfond on selline fond, mis ei ole juriidiline isik. Euroopa Komisjon on Eestile ette heitnud selliste fondide erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas see fond on asutatud Eestis või välisriigis. Eestis asutatud lepingulise fondi tulu ei ole seni maksustatud. Tulumaksu maksavad alles investorid osakuid müües või kui nad muul moel fondist raha kätte saavad. Välismaine lepinguline fond peab aga tulumaksu maksma kohe, kui ta Eestis tulu saab. Seda seetõttu, et hiljem puudub meil selle tulu maksustamise võimalus.
Selle erineva kohtlemise lõpetamiseks tuleb maksustama hakata ka Eesti lepinguliste fondide Eestis saadud kinnisvaratulu selle teenimise ajal. Nagu praegu välismaiste fondide puhul on ka nendel vara müügi korral maksustamisperiood kalendrikuu ning rendi- ja üüritulu korral aasta. Eelnõu käsitlebki vaid kinnisvaratulu, sest muude tululiikidega, näiteks väärtpaberitulu, probleemi ei ole, neid maksustatakse ka edaspidi siis, kui see tulu investoriteni jõuab.
Välismaiste fondide olukord seaduse jõustumise korral ei muutu. Kaalusime ka võimalust välismaiste fondide kinnisvaratulu edaspidi mitte maksustada, kuid see ei tundu mõistlik, arvestades, et kinnisvaratulu on riigiga kõige tihedamalt seotud tuluallikas.
Eelnõu näeb ette ka topeltmaksustamise vältimise sätted, et fondi tasemel maksustatud tulu uuesti maksu alla ei läheks. Eelnõu teeb erandi Eesti pensionifondidele ja nendega sarnastele teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide pensionifondidele. Nende kinnisvaratulu maksustatakse nii nagu muudki tulu alles siis, kui see on investoril käes, arvestades pensioniväljamaksete maksustamise erireegleid.
Lisaks muudatustele fondide maksustamisel teeb eelnõu mõningaid sõnastuslikke täpsustusi muudes väärtpaberitulu maksustamise sätetes.
Muudatustel ei ole riigieelarvele nähtavat mõju. Et jätta turuosalistele piisavalt aega muudatustega kohanemiseks, jõustub seadus 1. jaanuaril 2014. Tänan!

Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekande eest! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Arutasime rahanduskomisjonis seda eelnõu 18. oktoobril. Eelnõu sisust andis rahandusminister juba küllaltki detailse ülevaate. Lisan ainult niipalju, et ka Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus nõuab meilt erinevate fondide või erineva päritoluriigiga lepinguliste fondide sarnast maksustamist.
Komisjonis me arutasime, milles täpselt see ebavõrdne kohtlemine praegu seisneb ja millised on uue maksustamise mõjud. Üks murekoht, mis komisjoni liikmetel tekkis, oli see, et Eesti fondide jaoks muutub maksusüsteem mõnevõrra keerulisemaks, sest kinnisvaratulusid maksustatakse teisel hetkel kui näiteks väärtpaberite müügist või väärtpaberitega kauplemisest saadud tulusid. Maksusüsteemi lihtsuse seisukohast ei ole see võib-olla kõige parem lahendus, aga samas on selge, et võrdse maksustamise saavutamine on äärmiselt oluline ja paremat lahendust välja mõelda ei ole võimalik.
Rääkisime ka pensionifondidest ja sellest, kuidas on võimalik asutatud äriühingu kaudu fondis kinnisvara omada ja kuidas see muudab maksustamise detaile. See on huvitav nüanss, aga küllalt tehniline. Kui on huvi, siis võite küsida ja me võime sellest detailsemalt rääkida. Eelnõus on see kõik kenasti kirjas.
Otsustasime esimese lugemise lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri kell 18. Otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 275 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri 2012 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Investeerimispangas" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Otsuse heakskiitmise korral annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Investeerimispangas 7 138 000 euro võrra. Tegemist on vaid sissemakstava kapitali suurendamisega, mis tähendab, et summa tuleb tasuda kogu ulatuses. Sellega suureneb panga lubatud aktsiakapital 242 miljardi euroni, sh sissemakstav kapital 21 miljardi euroni. Kõikidelt liikmesriikidelt oodatakse sissemakset vastavalt nende osalusele panga aktsiakapitalis. Eesti osa on 0,071%. Kapitalisuurendus jõustub, kui panga liikmed on selle ühehäälselt heaks kiitnud. Seda oodatakse enne aasta lõppu. Peale Riigikogu heakskiitu edastab rahandusminister vastava kirja investeerimispangale. Sissemakse tuleb tasuda 2013. aasta märtsi lõpuks ning selleks kavandatakse raha tuleva aasta eelarves.
Kapitali suurendamise eesmärk on majanduskasvu ja tööhõive toetamine Euroopa Liidu liikmesriikides. Panka sissemakstava kapitali suurendamine on selleks kõige efektiivsem ja kiirem võimalus. Sellega tugevdatakse panga kapitalibaasi ja suurendatakse laenuandmise võimet. Seejuures on oluline eesmärk säilitada panga reiting AAA, mis aitab tagada usaldusväärsuse ja soodsad finantseerimistingimused finantsturgudel.
Pank plaanib lisavahendite paremaks suunamiseks luua kasvu ja tööhõive rahastu, millel on järgmised eesmärgid: edendada innovatsiooni ja parandada tööjõu oskusi, tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs finantseerimisele ning aidata kaasa ressursside tõhusale kasutamisele, sh toetada taastuvenergiat ja luua strateegilist infrastruktuuri (telekommunikatsioon, energia, transport). Projektide edukamaks elluviimiseks laiendab pank tehnilist ja finantsalast nõustamist.
Sissemakstava kapitali suurendamine kümne miljardi euroni võimaldab panga laenuvõimet suurendada 60 miljardi ulatuses. Pangal on finantseerimist võimendav roll. Tagades projektide osalise finantseeringu mitte üle 50% projekti mahust, aitab pank kaasata teisi rahastajaid ja soodustada koostööd riikide vahendusasutuste, fondide ja erasektori finantspartneritega.
Me toetame kapitali suurendamist, sest sellega aidatakse kaasa struktuurireformide elluviimisele, mis on Euroopa Liidu majanduskasvu edendamise alus. Samas peame oluliseks, et rahastut ja vahendeid kasutataks sihipäraselt ning tugevdataks panga monitooringutegevust. Pank peab toetama projekte, millel on selge lisandväärtus ja mis on mõeldud regioonide ja sektorite jaoks, kus finantseerimisvõimalused on piiratud või keerulised. Pangapoolset finantseerimist võib kombineerida ka Euroopa Liidu fondide kasutamisega, mis veelgi suurendab selle mõju majanduskasvu ja tööhõive toetamisele.
Kapitalisuurendus toob kasu panga liikmete, sh Eesti majandusele, võimaldades ka Eesti ettevõtetele ligipääsu loodavale rahastule. Eesti ettevõtted on aastatel 2009–2012 saanud pangast laenu 1,3 miljardi euro ulatuses. Teiste hulgas on laenu saanud Eesti Energia, Elering, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Elisa ja Muuga Sadam. Eesti riigil on samuti pangaga laenuleping, mis sõlmiti 2009. aastal mahus 550 miljonit eurot. Selle laenurahaga on kaasfinantseeritud välistoetuste projekte, muu hulgas investeeringuid tee-ehitusse. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? On. Inara Luigas, palun!

Austatud rahandusminister! Aktsiakapitali suurendamise osamaksete puhul on liikmesriikidel erinevaid võimalusi. Mõni liikmesriik on vist arvanud, et ühekordne makse on neile kasulikum, ometi antakse võimalus jagada see osamakse kolmele aastale. Millele tuginedes võttis Eesti vastu otsuse kanda seitse miljardit eurot järgmisel aastal üle ühekorraga?

See on meile jõukohane, muud midagi. Ei ole mõtet venitada ja koostööd takistada. Kapitali suurendamisel on, muide, väga tugev poliitiline agenda meile mitte sugugi kõige lähedasemates riikides, kes vahepeal rääkisid, et kokkuhoiule on olemas alternatiiv – kasv. Siis see plaan tuli. Ma tahan öelda, et sellel oli hästi tugev sümboolne tähendus ja kindlasti oleks kena ka sümboolselt asja juures olla. See ei tee imet, aga on siiski midagi arusaadavat. On ka hullemaid ettepanekuid.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud minister! Ma kasutan võimalust, et parandada ära üks väike sõnaviga. Lugupeetud Inara Luigas küsis, miks me seitse miljardit eurot korraga maksame. Teil läks meelest parandada, et jutt on seitsmest miljonist eurost.

Muidugi! Aitäh! Seitse miljardit eurot oli eelarve. Sellest oli juttu üle-eelmises või ma ei tea mitmendas päevakorrapunktis.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda päevakorrapunkti oma 8. oktoobri istungil. Eelnõu tutvustas Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõuniku kohusetäitja Kristiina Abel. Otsusega annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti Vabariigi osalust Euroopa Investeerimispangas ja volitab Vabariigi Valitsust tegema sissemakseks vajalikke toiminguid.
Küsimused, mida arutelu käigus arutati, olid järgmised. Milline on teiste riikide seisukoht sissemaksete kiiruse kohta? Selgus, et enam-vähem kõik püüavad ühe aasta jooksul maksed ära teha. Mida kiiremini see toimub, seda kiiremini saab pank hakata eesmärke täitma.
Kuidas tagatakse lisavahendite abil loodav majanduse ja tööhõive kasv? Saime teada, et pangal on plaanis seada sisse iga-aastased ülevaated raha kasutamisest ja projektide järgimisest. Euroopa Investeerimispanga investeerimispoliitika on olnud alates 2009. aastast rohkem suunatud Euroopa Liidu riikidele, ainult 10% on olnud suunatud väljapoole.
Oli veel küsimus, kuidas on see pank saavutanud madalad intressid. Saime vastuseks, et tänu kasumi reservidesse suunamisele.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril s.a, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. november, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks mind, Peeter Laursoni. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 285 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri 2012 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Kuna eelnõu 258 nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 59 Riigikogu liiget, puudub 42.
Panen lõpphääletusele eelnõu 258. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 49 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuks jäi 1.
Kuna eelnõu 258, Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei kogunud 51 häält, langeb see menetlusest välja.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised ning palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Kaia Iva!

Aitäh! Ma ei soovi sõna, kuid soovin kümneminutilist vaheaega.

Miks te soovite vaheaega?

Me soovime enne hääletust vaheaega.

Me ei ole veel hääletuse juurde jõudnudki.

Selge. Ootame.

Tulen tagasi oma küsimuse juurde. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Kuna eelnõu 219 nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 60 Riigikogu liiget, puudub 41.
Panen lõpphääletusele eelnõu 219. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Tõnu Juul, palun, protseduuriline küsimus! Mis on teie mure?

Lihtsalt pult ei tööta.

Kas nüüd töötab?

Jah, nüüd töötab.

Vajutage näiteks vasakult teisele nupule "Virgats", siis vaatame, kas töötab või ei tööta.

Praegu on kogu alumine rida kadunud, mul ei olegi kuskile vajutada.

Seega teie pult ei tööta. Kas teil on alumine rida näha või ei ole?

Kui sõnavõtt kestab, siis ta ei saagi töötada. Mul lihtsalt see ilus roheline jutt siin kahaneb. Paneme nullseisu.

Paneme seisma. Andke peaga märku, kas töötab või ei tööta! Kuulutan välja kaheminutilise vaheaja, et saaks kontrollida Tõnu Juuli pulti. Istung jätkub kell 16.16.
V a h e a e g

Kuna mõne Riigikogu liikme hääletuspult ei töötanud, siis küsin, kas on veel pultidega probleeme või on need lahendatud. Probleeme ei ole.
Me jäime Vabariigi Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 kolmanda lugemise juurde. Me tegime ära kohaloleku kontrolli, kuna see eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Oleme jõudnud lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 219. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 49 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Vabariigi Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 ei võetud seadusena vastu ja langeb menetlusest välja.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 255. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 255 on seadusena vastu võetud.
Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimese ja teise lugemise vahel pidas keskkonnakomisjon kaks istungit: 15. ja 22. oktoobril. Istungitel osalesid Keskkonnaministeeriumi spetsialistid ja me tegime kaks muudatusettepanekut. Üks neist peab silmas heite definitsiooni. Teeme ettepaneku võtta mõiste "heide" definitsioonist välja sõna "valgus", kuna valgusreostust käsitletakse hiljem detailsemalt. Juba kehtivale regulatsioonile see seaduse sõnastus midagi juurde ei lisaks, nii et see ei ole siin vajalik. Muud heitmed on defineeritud täpsemalt. Me piirdume nende osalusega selles mõistes.
Teine muudatus on seotud §-ga 3. Teeme ettepaneku võtta välja lõige 2 § 1 punkti 10 jõustumise kohta. Nimetatud sätte eelnõust väljajätmise põhjus on tehnilist laadi. Seaduseelnõu kehtima hakkamise tähtaeg oli 1. november, mis ei ole reaalne. Tegelikult ei ole selle sätte seaduseelnõusse jätmine üldse vajalik. Tegime ka tehnilisi ja keelelisi muudatusi. Üks neist, mis leidis komisjoni istungil keskmisest rohkem tähelepanu, oli seni kasutatud sõna "lõhnataju" asendamine sõnaga "lõhnaaisting".
Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teeme ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Liigume eelnõu 267 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kaks muudatusettepanekut, mõlemad juhtivkomisjonilt ja neid on täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigilõivuseaduses kehtestatakse välisesindustes väljaantavatele isikut tõendavatele dokumentidele ja juhilubadele ning konsulaarteenuse korras väljaantavatele dokumentidele kõrgemad riigilõivumäärad kui riigisiseste protseduuride korral, eesmärgiga katta välismaal tehtavaid suuremaid kulutusi. Eelnõu järgi tasutakse välisesindustes riigilõivu passi (v.a diplomaatiline pass) väljaandmise eest 60 eurot, seni oli see tasu 30 eurot, ID-kaardi väljaandmise eest 50 eurot, seni 25 eurot, ning eelneva kahe dokumendi koos väljaandmise eest 80 eurot, seni 40 eurot. Samuti kehtestatakse 50 euro suurune täiendav riigilõiv isikut tõendava dokumendi väljastuskoha muutmise korral, sest sellega kaasnevad omakorda lisakulud. Seni kaeti lisakulud Välisministeeriumi eelarvest.
Kehtestatakse ka uued riigilõivumäärad välisesinduses ja Välisministeeriumis osutatavatele enam kasutatavatele konsulaarteenustele. Tõendite väljastamise riigilõiv tõstetakse seniselt 15 eurolt 20 eurole, põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise riigilõiv samuti 15 eurolt 20 eurole. Riigilõiv selle eest, kui konsulaarametnik osutab tõlketeenust, suureneb, nii et iga tõlgitava lehekülje eest tuleb 15 euro asemel maksta 60 eurot. Siin on arvestatud seda, et dokumendi tõlkimine nõuab eriteadmisi ning on töömahukas. Välisesinduse kaudu dokumendi edastamise eest tasutav riigilõiv tõstetakse suurenenud postikulude tõttu 15 eurolt 20 eurole. Edaspidi tuleb mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi väljastamise korral tasuda välisesinduses riigilõivu 55,56 eurot (riigisisesele riigilõivule 25,56 eurot lisandub välisesinduses 30 eurot, et katta lisakulusid). Eeldatav tulude kasv on kuni 500 000 eurot aastas. Tänan!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Rahanduskomisjonis arutati seda eelnõu 15. oktoobri istungil. Eelnõu käis meile tutvustamas Välisministeeriumi konsulaarosakonna jurist Klarika Liiv. Peatuti mitmel teemal, märkimisväärsemad neist on ehk kolm. Millised on isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluste läbivaatamise eest võetavad tasud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides? Kas dokumendi väljastamise tasu suurenemine on seotud üksnes lisanduvate kuludega, ennekõike postikuludega, või kaasneb veel mingisuguseid kulusid? Kas tasude suurenemine on proportsionaalne nende kuludega, mida tehakse dokumendi väljaandmiseks välismaal, võrreldes dokumendi väljaandmisega Eestis? Riigilõivumäär kehtestatakse üldjuhul toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest lähtuvalt. Küsiti, kuidas on kulupõhimõtet silmas pidades kujunenud tasu määr, kui dokumenti tõlgib konsulaarametnik. Osa küsimusi jäi pisut õhku, aga loodetavasti saab neile menetluse käigus täpsemad vastused.
Otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoober kell 18. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 284 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri 2012 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitan valitsuse nimel parlamendile looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on korrastada looduskaitse alla võtmise korraldamist. Seda eelnõu ajendas koostama Riigikohtu lahend eelmise aasta hiliskevadest. Tolles otsuses leiti ühe 2007. aastal toimunud kaitse alla võtmise juhtumi põhjal, et seadus vajab kohendamist just nimelt sellest vaatepunktist lähtuvalt, et looduskaitse alla võtmise korral oleks paremini tagatud põhiseadusest tulenev põhiõiguste kaitse.
Sissejuhatuseks mõne sõnaga looduskaitse üldisest olukorrast Eestis. Eestis on looduskaitse all umbes 18% maismaast ja 31% merealast, mis näitab, et meil ei ole enam kriipivat vajadust ega tõsist kavatsust looduskaitsealasid väga suures mahus juurde moodustada. Eestis on loodusväärtused üldiselt hästi kaitstud ja hoitud. Ka sel aastal vastu võetud ja pikalt ette valmistatud looduskaitse arengukava järgi ei ole järgmise kümne aasta eesmärk mitte niivõrd kaitsealade ekstensiivne laiendamine, vaid ikka see, et juba kaitse alla võetu eest ka tõesti hästi hoolt kantaks.
Teie ees olevate seadusmuudatuste tulemuse võib lühidalt kokku võtta nii, et kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskirja kehtestamine muutub selgemaks, läbipaistvamaks ja põhjalikumalt läbikaalutuks. Eksperdid peavad edaspidi hindama kaitseala moodustamise otstarbekust, seda, kas territoriaalse kaitseala moodustamine on parim ja mõistlikem viis kaitsta mõnda haruldast liiki või elupaika või on selleks olemas mõni muu, otstarbekam viis.
Seadus muudab täpsemaks ka nõudeid kaitseala moodustamise ettepaneku esitamisele. Ei ole nii, et päris suvalises vormis esitatav ettepanek saaks olla kaitseala moodustamise algatamise aluseks. Edaspidi peavad kaitseala moodustamise ettepaneku tegijad tooma välja põhjenduse, miks konkreetses kohas kaitseala moodustada tuleks. Kaardil tuleb ära märkida piirid, mis ulatuses kaitseala luua tahetakse. Märkida tuleb ka konkreetne asukoht, kus haruldane või ohustatud loodusväärtus nende teadmiste kohaselt asub.
Kui seadusmuudatus teie heakskiidu saab, kehtivad edaspidi põhjalikumad nõuded ka kaitse alla võtmise algatamisest teadaandmise kohta. Samuti on vastuväidete esitamise nõuded täpsemalt paika pandud. Need peavad olema korralikult põhjendatud. Seaduseelnõus antakse abimaterjalina ka juhendava iseloomuga avatud loetelu põhjendustest, mida peaks arvestama, kui kellelgi on vastuväiteid kaitseala moodustamise kohta. Ei piisa ainult teadaandmisest, et mulle ettepanek ei meeldi ja ma ei ole sellega nõus. Konkreetsed vastuväited peavad olema igapidi põhjendatud.
Oluline muudatus on kindlasti see, et määratakse kindel aeg, kui kauaks võib kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisel piirata sellel maa-alal toimetamist. Nagu teate, puuduvad praegu seaduses igasugused lõpptähtajad kaitse-eeskirja moodustamise kohta otsuse langetamise ja piirangute seadmise osas, mis tähendab, et võib tekkida olukord, kus sisuliselt tähtajatult ja aastateks võidakse piirata inimese õigust oma omandit kasutada. Me teeme ettepaneku, et see aeg oleks konkreetsete raamidega, nimelt, et see oleks piiratud 28 kuuga.
Üks muudatus käsitleb kallasrada. Seadusesse saab selgemalt kirja, et kallasrajal peab olema tagatud võimalus liikuda ka juhul, kui näiteks rannaniitude hooldamiseks on kalda äärde vaja rajada aed, et piirata loomade laialijooksmist. Ka sellisel juhul peab olema tagatud läbipääs kallasrajale ja inimeste liikumist seal takistada ei tohi. Regulatsioon on selline, et  looduskaitseseadusesse lisatakse säte, mis lubab rannal või kaldal asuva kinnisasja valdajal põhjendatud vajaduse korral ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul kallasrada tõkestada, aga kallasrajale tõkke rajamise korral tuleb inimestele tagada tõkkest üle- või läbipääs. See tähendab, et inimesed peavad saama endiselt kallasrada mööda liikuda. Seadusega sätestatakse ka lahtine näitlik loetelu nendest tegevustest, mille puhul on kallasraja tõkestamine vältimatu ja sellest tulenevalt põhjendatud. Selleks võib olla maa kuivendamine kraaviga või vajadus karjatada loomi veepiiril. Lisatava sättega saab omavalitsus õiguse otsustada, kas kallasraja tõkestamine on lubatav. On küsitud, miks me anname selle õiguse omavalitsusele ja kas omavalitsus on kõige õigem organ selle otsuse langetamiseks. Kuna ehitustegevuse reguleerimine (planeeringud ja ehitusload) on omavalitsuse pädevuses ning omavalitsusele on teada kohalikud olud, ka võimalik avalik huvi veekogu ja selle kallasraja vastu, siis on valitsus veendunud, et omavalitsus on kõige pädevam otsustama, kas kallasrada on võimalik ja põhjendatud tõkestada. Omavalitsus annab nõusoleku kallasraja tõkestamiseks või keeldub sellest kaalutlusõiguse alusel. Otsuse tegemisel tuleb selgitada, kas vajadus kallasrada tõkestada on põhjendatud, kas see on otstarbekas ja kas see on proportsionaalne, võrreldes igaühe õigusega takistamatult kallasrajal liikuda. Otsustamisel tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid, ka veekogu populaarsust ja rekreatiivset tähtsust. Looduskaitse seisukohast vaadates, nagu ma eespool nimetasin, tekib kallasrada sulgevate karjaaedade rajamise vajadus eelkõige rannaniitude hooldamisel, kui tuleb võimaldada, et kariloomad saaksid liikuda veepiirini.
Viimane oluline muudatus käsitleb jahiloomade lisasöötmist rahvusparkides. See keelatakse. Rahvusparkides, looduskaitsealadel ja püsielupaikades on oluline vähendada jahiloomade tekitatavat kahju liikidele, mis on ohus ja mida kaitsealadel kaitstakse.
Palun teie toetust sellele eelnõule! Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? Vähemalt üks on. Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Meil on olnud juttu ühe sihtkaitsevööndi, nimelt Tallikese sihtkaitsevööndi loomisest. Kas need seadusmuudatused puudutavad kuidagi ka selle sihtkaitsevööndi moodustamist? Kas inimestel tekivad suuremad õigused keelduda sihtkaitsevööndi moodustamisest või annab see seadus ministeeriumile suuremaid võimalusi kompensatsioonimehhanismideks, et oleks võimalik saavutada kokkuleppeid sihtkaitsevööndi loomiseks?

Aitäh! Kompensatsiooni maksmise lisavõimalusi selle seadusega ette ei nähta. See ei kuulu looduskaitseseaduse reguleerimisalasse. Muudatus, mis puudutab kõiki, ka pooleliolevaid kaitse-eeskirja muutmisi või kehtestamisi, on seesama ajaline raamistik. Teie nimetatud Tallikese sihtkaitsevööndi moodustamisega on tegeldud väga pikalt ja ollakse jõutud ikkagi üsna lõppjärku. Me ei pea Tallikese puhul kindlasti otsast pihta alustama. Pigem tuleb see otsus ühte, teist või kolmandat pidi lõpuks ära teha, et saabuks selgus. Kompensatsiooni kohta eelnõu paraku mingeid selliseid muudatusi kaasa ei too.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Austatud minister! Kui loodusobjekti kaitse alla võtmine toimub eramaal ja maaomanikud jäävad ikkagi endale kindlaks, et nad ei soovi nende kitsenduste kehtestamist, kuidas see protsess lõpule jõuab, nii et oma soovid saaks kirja Keskkonnaministeerium ja saaksid seda ka maaomanikud?

Aitäh! Üks muudatus, mis puudutab puhtalt kaitse-eeskirja kehtestamise protseduuri, on see, et väga selgelt hakkab seaduses olema reguleeritud, et kui kaitse alla võtmise kohta tehakse otsus, siis seletuskiri, mis sisaldab põhjendatuse poolt, tuleb kõigile asjaosalistele kohe kätte toimetada. Kui kellelgi on soov seda otsust vaidlustada, siis on oluline, et põhjendused, miks konkreetses kohas on tegu sellise loodusväärtusega, mis sunnib range kaitserežiimi kehtestama, peavad olema selgelt kirjas ja inimestele arusaadavad. Eramaale kaitserežiimi pealepanemine põhjustab tõenäoliselt üsna pikki vaidlusi peaaegu iga kaitseala puhul. Vahel läheb see arutelu üsna filosoofiliseks. Kui tegu on väärtusega, mida tuleb kaitsta, sõltumata sellest, millisel maal ta parasjagu asub, siis kas on põhjendatud teha erandeid maaomandist tulenevalt, nii et kui väärtus on riigimaal, siis me kaitseme, aga kui eramaal, siis me kaitsest loobume? Ma arvan, et selliseid erandeid teha ei saa. Aga teine osa sellest küsimusest puudutab seda, et kui harukordse loodusväärtuse tõttu kehtestatakse eramaale piirangud ja omanik ei saa enam oma eraomandit käsutada ja kasutada nii, nagu ta seda plaanis, siis tuleb see kompenseerida. Riigi kompensatsioonimehhanismid ei tohi olla väga sümboolsed. Kui tegu on sellise maaga, mille pealt oleks muidu olnud võimalik tulu teenida, siis peab kompensatsioon seda hüvitama. Aga see on selle arutelu teine pool.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei tunne Eestis praegu hülgetoodetega tehtavate tehingute praktikat. Kas teil on võimalik natukene kommenteerida selle keelu mõju Eesti reaalses elus?

Hülgetoodetega tehtavad tehingud on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega hülgetoodetega kauplemise kohta. Arusaadav, et need nõuded tuleb meil üle võtta. Peaaegu teie selja taga istuv parlamendiliige, kes on hülgetoodete ja nendega kauplemisega väga hästi kursis, ma arvan, valgustab teid hea meelega põhjalikult. Aga hetkel on tegu muudatustega, mis tõepoolest tuleb meie seadusesse üle võtta.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kas te lubate, et enne neid piiranguid ei kehtestata, kui on välja töötatud kompenseerimismehhanism?

Aitäh! Kui teie küsimus jätkas üle-eelmist küsimust, siis ütlen, et kompenseerimismehhanism on ju ka praegu olemas. Arutelu käib selle üle, kas kompensatsioon, mida praegu makstakse, on piisav või mitte. Ma olen Riigikogu ees ka varem väljendanud oma seisukohta, et kui tegu on väga rangete piirangutega, siis kompenseerimise tase vajab ülevaatamist ja peaks olema kõrgem.
Ma tulen hetkeks tagasi eelmise küsimuse juurde. Igaks juhuks ütlen täpsustuseks, et kuna tegu on eelkõige hülgetoodete importimisega seotud piirangutega, siis väga suurt inimeste hulka see Eestis ei puuduta. Väga olulist mõju sellel muudatusel ei ole.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni!

Hea juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas looduskaitseseaduses kavandatavaid muudatusi oma kahel istungil: 8. oktoobril ja 15. oktoobril. 8. oktoobri istungist võtsid osa ja jagasid eelnõu kohta selgitusi Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja õigusosakonna juhataja Eda Pärtel. Eda Pärtel selgitas looduskaitseseaduse muutmise vajadust. Minister tõi need aspektid oma kõnes välja, seetõttu ei hakka ma neid kordama, vaid annan ülevaate, milliste praktiliste asjade vastu komisjoni liikmed huvi tundsid.
Selgitusi jagati jahiulukite lisasöötmise ja küttimise kohta. Tundub, et väga paljudes piirkondades on metssigu liiga palju. Riigikogu liikmed saavad väga palju selliseid signaale. Tõnis Lukas küsis, kas lisasöötmine kui tegevus on piisava täpsusega defineeritud, kas ei peaks tegema vahet lisasöötmisel sellel eesmärgil, et loomi oleks kergem küttida, ja talvisel loomade turgutaval toitmisel.
Üks põhjus, miks looduskaitseseadusesse tuli sisse loomade karjatamise õiguslik regulatsioon, oli see, et Keskkonnaamet, selleks et kaitsta kooslusi veekogude ääres, sõlmib karjatamislepinguid maaomanike ja põllumajandusloomade pidajatega, aga samal ajal ei ole õigust karjaaedadega veepiiri tõkestada. Praktikas on see möödapääsmatu, sest eriti Lääne-Eestis ja saartel, kus veekoguäärsed niidud karjatamist vajavad, ei ole võimalik ehitada ringikujulist aeda, sest veepiir on äärmiselt ebaühtlane.
Seoses loomade karjatamisega tekkis ka probleem, kas veeseaduse kohaselt võib üldse veekogude ääres karjatada. Andres Talijärv vastas, et looduskaitselised tööd veekogude ääres on lubatud. Tavainimesele on võib-olla arusaamatu, et karjatamine käib loomapidamise juurde ning õigupoolest on see tavamõistes majandustegevus ja ettevõtlus, aga looduskaitseseaduse mõistes on see nagu loodushoiutöö. Ma arvan, et selleks, et maainimesed sellest aru saaksid, läheb veel pisut aega.
Teisest komisjoni istungist võtsid osa Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, asekantsler Andres Talijärv ja õigusosakonna juhataja Eda Pärtel. Komisjon oli kutsunud eelnõu kohta arvamust avaldama Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi ja juhatuse liikme Ants Eriku. Ka Eesti Linnade Liidu nõunik Anne Läns, Eesti Maaomavalitsuste Liidu nõunik Tiina Üksvärav, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm ja MTÜ Balti Keskkonnafoorumi looduskaitseekspert Merle Kuris olid tulnud oma organisatsioone esindama.
Rita Annus seletas veel kord lahti looduskaitseseaduse muutmise ettepanekud ja organisatsioonide esindajad esitasid oma organisatsioonide liikmete seisukohti nendes küsimustes. Asendusliikmena võttis komisjoni istungist osa Igor Gräzin, kes küsis, kuidas kallasraja tõkestamise ja läbipääsu säte sattus üldse looduskaitseseadusesse. Tema arvates on tegemist puhtalt eraõigusliku probleemiga, kuna tegemist on servituudiga ja servituute kehtestatakse ainult kohtu korras. Seega ei saa KOV karjaaedade püstitamist ja läbipääsu tõkestamist otsustada. Rita Annus vastas, et kallasrajasäte on looduskaitseseaduses sees, kallasrada reguleeribki looduskaitseseadus ja selleks annab viite asjaõigusseadus.
Peab ütlema, et omavalitsusliitude esindajad ei toetanud üheselt ideed, et kallasraja tõkestamine jääb kohalike omavalitsuste otsustada ja nende järelevalve alla. Ma arvan, et nad peavad seda veel oma liikmeskonnaga arutama. Mulle tundus, et just see karjatamise või veekogude ääres tehtavate loodushoiutööde praktika ei olnud neile tuttav.
Arutelu lõpuks otsustas komisjon määrata looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel komisjoni ettekandjaks minu, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda täna, kolmapäeval, 24. oktoobril ja teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikogu juhatusele tehakse ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. november 2012 kell 16. Kõik need otsused võttis keskkonnakomisjon vastu konsensusega.
See on kõik.

Aitäh! Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Määran eelnõu 287 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. novembri 2012. aastal kell 16.
Juhtivkomisjoni otsuse kohaselt on esimene lugemine lõpetatud.

Me liigume järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ka seda eelnõu tutvustades alustan ma oma ettekannet pisut laiemalt. Ma ei hakka kohe rääkima sellest konkreetsest, üsna kompaktsest ja lühikesest eelnõust.
Keskkonnatasu, mida seaduseelnõuga reguleeritakse, on oma olemuselt tasu kõigile maksumaksjatele kuuluva taastumatu väärtuse, Eesti maavara kasutamise ja vähendamise eest ning selle tegevusega keskkonnale põhjustatava mõju eest. Maavaradest rääkides jääb aeg-ajalt mulje, nagu oleks maavara ühe või teise maavara kaevandava ettevõtte omand või kellegi isiklik omand. Maavara kindlasti üksikisiku omandi hulka kuuluda ei saa ega kuulugi. Maavara nagu ka igasugune muu riigi vara kuulub kõigile maksumaksjatele. Selle kasutamisest ja sellega kaasnevatest keskkonnahäiringutest tuleneva kahju kannavad samamoodi kõik maksumaksjad paraku koos.
Riigi üks ülesanne on suunata neid üsna kitsasse ringi kuuluvaid ettevõtjaid, kes seda meile kõigile kuuluvat maavara kasutada saavad, selle ühise rahvusliku vara säästlikule ja keskkonnasõbralikumale kasutusele. Üks viis selleks on kindlasti just nimelt keskkonnatasud. Keskkonnakasutuse maksustamisest saadav tulu on muu hulgas aastaid olnud riigi põhiline keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise allikas. Selle abil on ellu viidud väga palju keskkonnaprojekte nii kohalikul kui ka riigi tasandil. 2011. aastal laekus keskkonnatasudest kokku 74,6 miljonit eurot, selle aasta prognoosi järgi peaks keskkonnatasusid laekuma 83,3 miljonit eurot ja järgmise aasta prognoos näeb ette ligi 100 miljoni euro suurust laekumist (99,2 miljonit eurot).
Keskkonnatasud on Eestis kasutusel olnud juba 1990. aastate algusest saadik. 2005. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks ökoloogilise maksureformi lähtealused, mille kaudu sooviti mõjutada tootjate ja tarbijate käitumist nendesamade loodusvarade ja keskkonna säästlikuma kasutamise suunas, et vältida – ja kui vältimine ei ole võimalik, siis vähendada – loodusvarade kasutamisega, saastamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. 2005. aastal heaks kiidetud ökoloogilise maksureformi lähtealused ütlevad muu hulgas seda, et tol hetkel oli eesmärk anda selge signaal, et Eesti riik soovib oma loodusvarasid ja keskkonda kestlikult kasutada. Kindlasti ei olnud vähem oluline sõnum see, et keskkonnatasude järkjärgulise tõstmise abil hakatakse loodusvarasid enam väärtustama.
Kehtiv Eesti keskkonnatasude süsteem tugineb suuresti just nendelesamadele 2005. aastal heaks kiidetud ökoloogilise maksureformi lähtealustes esitatud põhimõtetele. Selle järgi peavad keskkonnatasud olema tasemel, mis mõjutaksid inimeste ja ettevõtjate käitumist säästliku tarbimise suunas ja ergutaksid neid materjale taaskasutama. Ka on Eesti väga selgelt aastaid liikunud selles suunas, et me vähendaksime töö ja tööga teenitud tulu maksustamist ning maksustaksime saastamist, loodusvarade kasutamist ja tarbimist.
2006. aastast alates on keskkonnatasude rakendamise regulatsioon olnud koondatud ühte seadusesse – keskkonnatasude seadusesse. Parlament on selle seadusega andnud valitsusele piirid, mille ulatuses valitsus maavara kaevandamise õiguse tasu määrata saab. Seaduses kehtestatud keskkonnatasude ülem- ja alammäärade esitamisel on lähtutud vajadusest anda ettevõtjatele võimalus prognoosida keskkonnatasude maksmise ulatust ja riigile võimalus kavandada keskkonnakaitse majandushoobade tõhustamist lähtuvalt majandustingimustest. Tulenevalt kehtivatest piiridest on valitsus kuni aastani 2015 keskkonna kasutamise eest makstavad tasud kindlaks määranud. Teie ees oleva seaduseelnõu kohta on oluline teha üks täpsustus: ka valitsuse määrus, millega oktoobri alguses keskkonnatasude määrad üle vaadati, lähtub kehtivast seadusest, ja eelnõul, mille me teile praegu esitanud oleme, on järgmisel aastal mõju ainult aheraine ladestamise tasu osas. Muude keskkonnatasude puhul on valitsus lähtunud nendest raamidest, mis seaduses on järgmise aasta kohta kehtestatud. Siin ei soovi me mingisuguseid muudatusi teha.
Teile esitatud seaduseelnõuga muudetakse aheraine ladestamise tasu alates 1. aprillist 20%-liste sammudega. Ülejäänud eelnõus sisalduvate ettepanekute sisu on järgmine. Esiteks korrigeeritakse mineraalvee puhul ülemmäära ümardamist. Kuna ka komisjonis see küsimus üles kerkis, siis küsimust ennetades ütlen, et mineraalvee kohta kehtestatud tasumäärasid valitsuse määrusega muudetud ei ole. Teine osa muudatustest näeb samuti ette seaduses kehtestatud kaevandamistasude ja kaevandusvee erikasutusõiguse ülemmäärade muutmist. Mõju ilmneb siin alles 2015. aastal.
Oktoobri alguses kehtestatud valitsuse määruse kohaselt ei jõua me ühegi maavara puhul seadusega etteantud keskkonnatasude ülemmääradeni enne 2015. aastat. Tuleb kohe öelda, et ka siis jääb enamiku maavarade kaevandamise õiguse eest makstav tasu oluliselt allapoole kehtiva seadusega kehtestatud ülemmäärast. Valitsuse määruses sisaldunud tõusud, nagu ütlesin, ei ületa kehtivaid kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasude ülemmäärasid, mis tähendab, et valitsus on oma tegevuses lähtunud Riigikogus 2009. aastal heaks kiidetud ja kehtiva seadusega etteantud ülemmääradest.
Muudatused peaksid jõustuma järgmise aasta 1. aprillist. See tähendab, et etteteatamise aeg on üsna pikk. Lähtudes keskkonnatasude arvestamise ja maksmise kvartalipõhisest korraldusest hakkab keskkonnatasude tõus ettevõtteid reaalselt mõjutama järgmise aasta augustis-septembris. Selline enam kui pooleaastane puhveraeg on ka aheraine puhul seadusesse jäetud just selleks, et järgida head tava ja anda võimalus oma tegevust sellest tulenevalt korrigeerida.
Ma palun eelnõu toetada! Vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Küsimus on Rainer Vakral. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on teile küsimus seoses aheraine ja tee-ehitusega. Kas te oskate öelda, kas või ligikaudselt, et kui võtta sirkel kätte ja sellega põlevkivimaardlate juurde ring tõmmata, siis kui mitme kilomeetri ulatuses võiks teie arvates seda aherainet transportida, kas ka Hiiumaale, Pärnusse või Tallinnasse? Kas te oskate ligikaudu öelda, kui laialt aherainet võiks kasutusele võtta, just tee-ehituses?

Aitäh! Aheraine Hiiumaale transportimine ei ole tõenäoliselt kõige otstarbekam, sest transpordikulud läheksid niivõrd suureks, et see lihtsalt ei oleks majanduslikult mõistlik. Küll aga on aherainet võimalik Mandri-Eestis kindlasti palju rohkem kasutada, võrreldes praeguse olukorraga. Võimalik on seda kasutada eelkõige just nendel teedel, kus kvaliteedinõuded ei ole väga ranged. Praegu on aheraine suuresti lihtsalt hunnikutesse kuhjatud. Mõnel puhul on seda hunnikut proovitud nimetada püramiidiks või mõneks muuks huvitavaks asjaks. See ei ole kindlasti kõige parem näide selle kohta, kuidas ressursse kasutada. Me arvame, et aherainet oleks tee-ehituses võimalik palju rohkem kasutusele võtta. On spekuleeritud arvamustega, et keskkonnatasude muutmine võib kaasa tuua tee-ehituse kallinemise. Aheraine suurema kasutamise korral võib tulemus olla täpselt vastupidine, me ei peaks rääkima mitte kallinemisest, vaid, vastupidi, odavnemisest.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ma olen üldiselt ka ökoloogilise maksureformi toetaja. Printsiibi, et saastaja maksab, rakendamine on igal juhul tervitatav. Aga kui me mingeid asju muudame, siis sellele peaksid eelnema analüüsid või uuringud. Ma tean, et Riigikantselei on tellinud tarkade otsuste fondist uuringu selle kohta, millist mõju keskkonnatasud on avaldanud, millised on nende sotsiaal-majanduslikud mõjud jne. See uuring peaks vist juba valmis olema, sest tähtaeg on käes. Kas valitsus arvestas nende analüüsidega, enne kui mindi edasi otsusega, et keskkonnatasusid tuleks tõsta?

Aitäh! Loomulikult eelnes sellele otsusele põhjalik analüüs. Teie viidatud töö valmib küll järgmise aasta alguses ja on suunatud eelkõige tulevikku. Aga analüüsid on loomulikult tehtud. On hinnatud ka seda, kui suur osakaal on keskkonnatasudel ühe või teise toote hinnas. Muu hulgas on analüüsitud, kui säästlikult, efektiivselt ja kokkuhoidlikult need ettevõtted, kellel on õigus taastumatut loodusvara kasutada ja müüa, sellega ümber käivad. Tuleb öelda, et võimalusi kasutust efektiivsemaks muuta on küll ja veel. See on see, mida nende muudatustega eelkõige saavutada soovitakse. Kui tegu on varaga, mis on meie kõigi ühine omand, siis tuleb seda efektiivselt kasutada. Seda keskkonnatasud kindlasti soodustavad.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan tee-ehituse ja aheraine kasutamise teemal. See on selge, et üle Eesti aherainet tee-ehituses kasutama ei hakata, sest transpordikulud lähevad liiga suureks. Võtame näiteks Rail Balticu. Kruusliiv ja lubjakivikillustik on Eesti enda kohalikud ehitusmaavarad, mida teede ehitamisel kasutatakse. Kas ehitusmaavarade kaevandustasude tõus kajastub selles ja järgmises riigieelarves? Järgmine riigi eelarvestrateegia koostatakse ju pika aja peale. Me maksame lõppkokkuvõttes riigi teisest taskust sellesama kaevandustasu tõusu kinni. Kas seda on arvestatud?

Aitäh! On üks mitte päris korrektne müüt, et näiteks ehitusmaavarade puhul on juba praegu keskkonnatasude osatähtsus lõpphinnas väga suur. See ei ole tõsi. Analüüs ütleb, et keskkonnatasude osatähtsust ehitusmaavarade lõpphinnas suurendab valitsuse määrusega tehtud muudatus 1–2%. Ettekujutus, et see on kümneid protsente, ei ole korrektne. Veel kord ütlen, et muudatused, mis tehti valitsuse määrusega (see ei ole küll selle eelnõu osa), lähtuvad seadusega etteantud piirmääradest. Riigikogu andis need piirmäärad 2009. aastal ette ja nendest lähtutaksegi. Ka ehitusmaavarade puhul peab kasutamine olema efektiivsem.

Aitäh! Palun, Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Me oleme Keskkonnaministeeriumi esindajatega komisjonis korduvalt seda debatti pidanud ja neid analüüse küsinud. Tegelikult lubati Keskkonnaministeeriumist, et selle eelnõuga ei liiguta enne edasi, kui need analüüsid tulevad. Aga minu küsimus on pisut teisest valdkonnast. Vabariigi Valitsus on sotsiaalpartneritega kokku leppinud, et kuni aastani 2015 on keskkonnatasud paigas. Ettevõtted on oma investeeringuplaane tehes arvestanud teatud keskkonnatasude määraga. Nüüd on valitsus aga hakanud neid kokkuleppeid rikkuma ja pannud väga paljud ettevõtted keerulisse olukorda. Kuidas te kommenteerite, kas see kuulub rubriiki "Valitsuse seadusloome hea tava"?

Aitäh! Taas kord ütlen, et valitsus on oma otsuses lähtunud seadusega etteantud piiridest. Riigikogu on seadusega kehtestanud määra, kui suur võib või saab olla ühe või teise maavara kaevandamise õiguse tasu. Need seadusega kehtestatud määrad on loomulikult teada ka kõikidele ettevõtetele. Sellest on valitsus lähtunud. Kindlasti ei ole üllatus seegi, et valitsuse poliitiline valik on vähem maksustada tööga seotud tulu ja rohkem maksustada saastamist, loodusvarade kasutamist. See on nii ettevõtetele kui ka laiemalt kõigile teada. Aga veel kord ütlen, et konkreetsete määrade puhul on valitsus lähtunud kehtivas seaduses olevast ülem- ja alammäärast.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mul on peaaegu sama küsimus. Kas te ei arva, et niisugune järsk ressursitasu ülemmäära tõus annab ärimeestele (ma pean silmas neid, kes tegelevad just maavararessurssidega) signaali, et maksustabiilsus Eestis on häiritud ja pikaajaliste investeeringute tegemine suurendab äririske?

Aitäh! Kui Riigikogu on seadusega kehtestanud piirid ja valitsus tegutseb nende piiride sees, siis ma ei arva, et see oleks kuidagi ootamatu. Valitsus saabki lähtuda ainult raamidest, mida parlament seadusega ette näinud on. Veel kord ütlen, et need määrad, mis seadusega kehtestati alates 2009. aastast, on kõigile avalikult teada. Neid määrasid valitsus ka oma oktoobrikuu määrusega kuidagi ei ületanud. Vastupidi, me oleme seadusega ettenähtud ülempiiridest mitme maavara puhul väga-väga kaugel. Isegi pärast 20%-list tõusu aastas on enamiku maavarade puhul olukord selline, kus me ei ole veel ligilähedalgi ülemmäärale, mille parlament meile ette andis. Selline väga kibe reaktsioon võib olla küll inimlikult mõistetav, aga seadusega etteantud piirid on olnud teada ka kõigile ettevõtjatele.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutabki seda inimlikku reaktsiooni. Te väidate, et praegune tasude tõstmine on valitsuse pikaajalise poliitika väljendus. Kindlasti toetan ka mina seda printsiipi, et saastaja maksab. Aga see inimlik reaktsioon on ju ilmselgelt põhjustatud sellest, et järjekordsest tõusust on hakatud rääkima just praeguse riigieelarve menetlemise kontekstis, täpselt samamoodi nagu eelmisel aastal kaotati erimärgistatud kütuse kasutamine kaevandustes just nimelt eelarve menetlemise kontekstis. Siit minu küsimus: kui tegemist on valitsuse pikaajaliste kavadega, miks siis uus keskkonnaminister juba eelmisel aastal ei tulnud välja pikaajalise vaatega, kuidas neid tasusid peaks tõstma, või miks ei ole seda tõstmist lükatud edasi aasta võrra, et ettevõtjad näeksid, et tegemist on pikaajalise kava, mitte eelarveaukude lappimisega?

Aitäh! Ma kõigepealt tänan selle põhimõtte toetamise eest, et loodusvarade kasutamist ja keskkonna saastamist on mõistlik maksustada ja selle eest tuleb tasu maksta. Te küsisite, miks ei tulnud me eelmisel aastal välja samasuguse eelnõuga. 20%-line keskkonnatasude kasv toimus ka 2012. aastal ehk tänavu. Ma ei oskagi rohkem midagi vastata. Rõhutan veel kord, et seaduses kehtivaid määrasid ei ole valitsuse määrusega kuidagi ületatud. Me oleme kaugel nendest piiridest, mida parlament on valitsusele ette andnud. Tegu ei ole mingisuguse erakordse sammuga, vastupidi, see poliitika, et ettevõtjaid suunatakse loodusvara säästlikult kasutama ja raiskamist vähendama, on kõigile teada. Ma tean, et sellele põhimõttele, mida te ka ise toetasite, on toetus parlamendis olnud läbi aegade väga suur.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Seda küsimust esitati komisjonis ja ka praegu soovin ma küsida, kuidas keskkonnatasude kasv mõjutab hinda. Ma toon ainult kaks näidet. Üks näide on seotud põlevkiviga. On arutatud, kuidas hakkab kasvama soojuse hind, sest kaks suurt linna, Kohtla-Järve ja Narva, on seotud nn keskküttega. Teiseks on räägitud joogiveest, teie rääkisite mineraalveest. Kuidas see mõjutab nende hinda? Turul on praegu importvee ja Eestis toodetud vee hinnavahe väga väike. Kas seda mõju on arvestatud?

Aitäh! Ma hakkan tagantpoolt pihta. Mineraalvee puhul, nagu ma oma sissejuhatavas ettekandes ütlesin, kehtivate tasumääradega võrreldes muudatusi tehtud ei ole. Kui te vaatate seaduseelnõus sisalduvat muudatust, siis näete, et mineraalvee puhul on tegemist puhtalt ümardamise korrigeerimisega. Varem oli kehtiv ülemmäär 36 000 krooni. Nüüd on see ümardatud 2300 euroks, korrektne on aga 2300,81 eurot. Aga valitsuse määruses mineraalveele kehtestatud ülemmäära me muutnud ei ole, siin mingisugust muudatust ei ole. Põlevkivi osas on selge suund, et tuleb suurendada efektiivsust. Kui me põlevkivi kaevandamise puhul räägime sellest, et kaevandamisel on kaod endiselt umbes 30%, siis on põhjust mõelda efektiivistamise ja maavara korrektsema kasutamise peale. See on see suund, mida selle muudatusega – mitte küll teie ees oleva muudatusega, aga valitsuse tehtud muudatusega – ellu viia soovitakse.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et me oleme praegu seadusega kehtestatud piirmääradest kaugel, ei ole neile ligilähedalgi. Te ütlesite ka, et ladestustasu puhul te plaanite üle kehtestatud piiri minna. Oli vist niimoodi, võib-olla ma eksisin, aga vahet ei ole. Samas on niimoodi, et eelnõu puudutab peaaegu kõiki valdkondi. Kui me praegu oleme piirmääradest väga kaugel, miks te siis näiteks ei jäänud ainult ladestustasu juurde, mis on teie tähelepanu all? Miks oli üldse vaja hakata praegu piirmäärasid tõstma, kui me ei ole veel ülemmäära lähedalgi ja ka peale 2015. aastat ei kavatse sinnamaale jõuda?

Aitäh! Jutt on aheraine ladestamise tasust. Siin on tegu saastetasuga. Saastetasu määra ladestustasu näol kehtestab parlament seadusega. Siin ei ole parlament andnud valitsusele otsustamisõigust, see tasu tuleb kehtestada seadusega. Aga veel kord: ülejäänud muudatused, mis teie ees olevas seaduseelnõus kirjas on, jagunevad sisuliselt kaheks. Esimene muudatus puudutab mineraalvett. See, nagu ma eelmisele küsimusele vastuseks ütlesin, on puhtalt ümardamise korrigeerimine. Teine osa muudatustest puudutab ülemmäärasid, milleni jõutakse aastal 2015, ja arvestusega, et seaduses kirjas olevate maavarade puhul muutub keskkonnatasu 20% aastas alates 1. aprillist 2013. Kehtiv valitsuse määrus arvestab nende ülempiiridega, mis seaduses kirjas on. Maavarade puhul, mida teie ees olevas eelnõus ei mainita, on ülempiirini veel pikk tee minna. Siin on täna jutuks olnud põlevkivi. Põlevkivi puhul me jõuame 2015. aastaks ka 20%-lise kasvu puhul 2,4 euroni, ehkki ülempiir, mis seadusega on kehtestatud, annab võimaluse liikuda 6,39 euroni. Te näete, et vahe, sellest hoolimata, et kasv on 20% aastas, on üsna märkimisväärne. Põlevkivi on ainult üks näide, näiteks võib tuua ka lubjakivi ja päris mitu näidet on veel.

Aitäh! Palun, Tõnis Lukas!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Tõepoolest annab ka see seadusmuudatus õigusliku aluse eelarvesse rohkem raha kasseerida, aga meeleheitlik eelarveaukude lappimine, nagu siin väljenduti, see kindlasti ei ole, sest sellisel juhul oleks valitsus teinud ettepaneku seadust rakendada juba 1. jaanuarist. Selle arvestuse põhjal, mis on tehtud eelarvelaekumiste kohta, laekuksid need tasud eelarvesse niikuinii tõusvas joones, seda mitmel põhjusel, eri valdkondades on erinevad põhjused. Aga kui palju laekuks keskkonnatasusid eelarvesse planeeritust rohkem, kui see seadus jõustuks 1. jaanuaril?

Aitäh! Ma arvan, et te panite praegu kokku valitsuse määruse, mis puudutab eelkõige järgmist aastat, ja seaduseelnõu, mis järgmisel aastal avaldab mõju ainult põlevkivi aheraine puhul. Muude maavarade ja keskkonnatasude osas ei räägi me seaduseelnõu mõjust järgmisel aastal. Ma pean seda arvu täpsustama. Arvestades valitsuse määrust ja seda, et teie ees olev seaduseelnõu jõustub 1. aprillist, on mõju järgmise aasta eelarvele pisut üle viie miljoni euro. Nii et kui te hakkate arutama näiteks vajaduspõhiste lapsetoetuste reformi (see on küll meelevaldne paralleel, aga need summad on võrreldavad), siis see summa, mis keskkonnatasude suurema määra tõttu riigieelarvesse laekub, on niisama suur kui see, mis kulub järgmisel aastal lapsetoetuste kasvuks. Aga seda arvu, kui suur oleks tõus juhul, kui me rakendaksime neid muudatusi 1. jaanuarist, ma pean täpsustama, et mitte komakohaga eksida. Ma küll arvan, et jõustumistähtaeg 1. aprill on mõistlik. Isegi kui riigieelarvesse laekuv summa oleks seaduse 1. jaanuaril rakendumise korral suurem, on selline etteteatamise aeg vajalik. Ma arvan, et jõustumist 1. aprillist varasemaks tuua ei ole mõistlik.

Aitäh! Palun, Kalle Palling! Ei kuule teid hästi, rääkige mikrofonile lähemal. Me ei kuule teid. Võtame vahele Kadri Simsoni ja vaatame siis, mis edasi saab. Palun!

Aitäh! Väga armas, et daamidele niimoodi eesõigus antakse! Minu küsimus tuleneb sellest, et ettevõtjate väitel annab Keskkonnaministeerium väga kahepalgelisi ütlusi. Nimelt on ettevõtjad, kes pahandavad keskkonnatasude tõusu peale, öelnud, et nad pärisid Keskkonnaministeeriumilt plaanitava kaevandustasude tõstmise kohta ja said septembri keskel kinnituse, et need määrad on fikseeritud 2015. aastani. Aga paar nädalat hiljem andis peaminister meile üle järgmise aasta eelarve, milles tasude tõstmisega oli juba arvestatud. Kas Keskkonnaministeerium andis ettevõtjatele septembri keskel valeinfot?

Ei, Keskkonnaministeerium ei ole ettevõtjatele valeinfot andnud. Eks ettevõtjate reaktsioonid ole ka seinast seina ja väga erinevad. Ma kohtusin täna mitme ettevõtjaga, kes olid väga mõistvad selles suhtes, mis me keskkonnatasudega ette võtnud oleme ja mida me nendega teeme. Valeinformatsiooni kindlasti antud ei ole. Aga see, et osa ettevõtjaid ei tervita keskkonnatasude muudatusi hurraahüüetega, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena. Nii see paraku on. Ma arvan aga, et on ka ettevõtjaid, kes näevad võimalust just nimelt keskkonnatasude lisasurve või -mõju tõttu üle vaadata tootmise tehnoloogiline pool, teha uuendusi ja palju efektiivsemalt toimetama hakata.

Nüüd on sõna Kalle Pallingul.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui me keskkonnakomisjonis kuu või poolteist kuud tagasi menetlesime ühte teist keskkonnatasude seaduse eelnõu, siis me küsisime arvamust ka Rahandusministeeriumist. Sealt saabus meile kiri, kus viidati erinevatele ressursimaksustamise alternatiividele. Kas selle väga hea ettepanekuga, mis maksustab ressursse läbipaistvalt ja ühtlaselt ning suunab ettevõtjaid säästlikumale ressursikasutusele, on keskkonnamaksude valdkonnas lõplik lahendus käes ja kõik muud alternatiivid, sh mõne lõpptoote maksustamine, on välistatud?

Aitäh! See oli nii peenelt esitatud küsimus, et ma pean seda vist natuke dešifreerima. Küsimuse lõpus oli viide lõpptoote maksustamisele. Ma eeldan, et küsimus puudutas eelkõige põlevkivitoodete täiendavat lõppmaksustamist ehk nn royalty kehtestamist. Valitsuse moodustamisel lepiti kokku, et uusi makse ei kehtestata. Ka royalty puhul on olukord sama. Me oleme küll Rahandusministeeriumi eestvõttel analüüsinud ka sellesama royalty Eestis sisseviimise võimalusi või, ütleme, selle põhjendatust. Aga kui me põlevkivist räägime, siis kaevandamisõiguse tasu kaudu on võimalik lihtsate muudatustega ühetaoliselt ja läbipaistvalt põlevkivi väärtustada ning ka riigil on võimalik sellest väärtuslikust maavarast tulu teenida. Nii et see muudatus, mis tähendab põlevkivi ressursitasu 20%-list kasvu aastas, on selge signaal, et see on tee, mida valitsus õigeks peab. Igasugused lisamaksude kehtestamised ei ole mõistlik alternatiiv.

Aitäh! Palun, Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eelnõu tutvustades te sissejuhatuses ütlesite, et keskkonda tuleb hoida ja kui loodusvarasid kasutatakse, siis tuleb seda maksustada. See läheb ka minule korda, tore mõte. Komisjoni istungil, kus teid kahjuks ei olnud, rõhutati, et need analüüsid on olemas, kuid mina komisjoni liikmena neid analüüse näinud ei ole. Sellest tulenevalt oli mul raske otsuseid teha. Ma kujutan ette, et need analüüsid on sotsiaal-majandusliku ja ka regionaalse mõju kohta, kuid kahjuks ma neid näinud ei ole. Kui me räägime eeskujudest seaduseelnõude demokraatlikul menetlusel, siis torkab silma, et meie naaberriikides kasutatakse selles töös väga palju partnereid. Meil on olemas Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit. Kas nad on ka oma seisukoha andnud ja kas nad on sellest teemast teadlikud?

Aitäh! Nüüd on jällegi kaks asja omavahel segamini läinud. Üks asi on eelnõu, mille arutelu meil siin praegu käima peaks ja mis kuidagi ei puuduta teie mainitud Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liitu. Teine asi on määrus, mille valitsus oktoobri alguses andis ja mis, veel kord rõhutan, lähtub seaduses kehtestatud piiridest. Kui rääkida sellest, kas Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit on olnud sellest teemast teadlik, siis ma eeldan, et nii nagu kõik ülejäänud Eestis tegutsevad ettevõtted on teadlikud Eestis kehtivatest seadustest ja seaduste mõjust nende tegevusele, on ka see liit seda kõike teadnud. Konkreetse valitsuse määruse kohta andsin ma eelnevalt liidule informatsiooni, et tuleb valitsuse määrus sellisel kujul. Aga veel kord ütlen, et määruses ei ole uusi määrasid, mida seaduses enne kirjas ei olnud. Valitsuse määrus lähtub otseselt parlamendis vastu võetud seadusest, mis on kehtinud juba alates aastast 2009.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Vaadates eelnõu, võib öelda, et keskkonnapool on siin hästi läbi töötatud ja on tehtud ka tabel, mida see muudatus majanduslikult tähendaks. Aga minu hinge jääb ikkagi kriipima see, mille on väga selgelt välja öelnud ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, et Eesti riik on viimase viie aasta jooksul teinud kolm korda viieks aastaks ressursimaksude tõusu programmi ja nüüd me selle viie aasta jooksul juba kolmandat korda seda muudame. Mida neile tootjatele öelda, miks me nii teeme?

Aitäh! Kui ehitusmaavaradest rääkida, siis on selgelt arvestatud vajadusega ressursse tõhusamalt kasutada ja veel kord motiveerida ettevõtteid riigi kehtestatavate majandusmeetmete kaudu rohkem taaskasutama ning kindlasti kasutama enam ka kaevandamisel tekkivat aherainet. Kui veel kord rääkida mõjust hinnale, siis ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasu moodustab lubjakivikillustiku hinnast praegu 6–8%. Tasude kasv omakorda suurendab keskkonnatasude osakaalu ehitusmaavarade müügihinnas, nagu ma eelnevalt ütlesin, 1–2%. See on see mõju, millest me räägime. Aga muidugi, on ettevõtjaid, kes kindlasti protestivad ja arvavad, et kui oleks võimalus üldse mitte keskkonnatasusid maksta, siis oleks elu veel eriti hea. Mina sellist lähenemist ei poolda. Ehitusmaavarade ja üldse maavarade puhul ei räägi me sellest, et ettevõtjad kasutavad enda omandit. See on riigi vara, see on kõikide maksumaksjate ühine vara ja riik peab suunama ettevõtjaid seda vara võimalikult palju väärtustama ja efektiivselt kasutama. Ma arvan, et keskkonnatasud on üks väga mõistlik ja efektiivne viis selle jaoks.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Keskkonnakomisjon teatavasti ei toeta seda eelnõu ja palub selle tagasi lükata. Sellest tulenevalt on mul küsimus: kas keskkonnakomisjon ei usalda keskkonnaministrit?

Aitäh! Mul on keskkonnakomisjoniga väga hea koostöö ja ma pean väga lugu nendest inimestest, kes keskkonnakomisjoni liikmed on. Ma loodan, et osale küsimustele, millele komisjonis kohe vastust ei saadud, on mul olnud võimalus täna vastata. Ma loodan ka, et need komisjoni liikmed, kes komisjoni istungil ei olnud jõudnud veel päris selgusele, kas avaldada eelnõule toetust või mitte, on nüüd selle läbi mõelnud ja nõustuvad, et seaduseelnõu, mis käsitleb ainult aheraine ladestamise tasu kasvu järgmisel aastal, on igapidi mõistlik ja mitte ainult mõistlik, vaid annab ka väga vajaliku signaali, et aherainet tuleb hakata rohkem taaskasutama. Aheraine mäkke kuhjamine on selle ressursi raiskamine.

Aitäh! Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Seletuskirjast loen, et kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vee tasumäärade osas on eesmärk saavutada teiste põhja- ja pinnavee tasumääradele lähedane tasumäär. Kas see tähendab, et vee eest, mis on karjääris või kaevanduses, ja vee eest, mis tuleb meie majadesse, on varsti vaja maksta ühte ja sedasama keskkonnatasu?

Aitäh! Kõigepealt tuleb öelda, et kui me vaatame üldse veekasutusmäärasid Eestis, siis need arvud võivad sageli ehmatada. Tundub küll, et me toimetame veega väga kokkuhoidlikult, kuid ometi on veekulu Eestis erakordselt suur, võrreldes mitme teise Euroopa Liidu riigiga. Põhjus ei ole mitte kuskil mujal kui ikkagi sellessamas meie palavalt armastatud põlevkivitööstuses. Põlevkivitööstus kulutab aastaga niisama palju vett kui kõik Eesti inimesed ja ülejäänud tööstusettevõtted nelja aastaga kokku. See on väga suur maht. Me oleme Eestis harjunud sellega, et meil ei ole probleeme vee kättesaadavusega ja tavaliselt ka mitte vee puhtusega, kui neid probleeme ei tekita just vanad seadmed. Ilmselt on see olnud üks põhjus, miks me suhtume vee kasutamisse just tööstuse poole peal natukene hoolimatult. Ma väga loodan, et meil probleeme ei teki, aga me peame andma ka väga selge signaali, et vesi on muutumas järjest hinnalisemaks ressursiks mitte ainult Eestis, aga üle maailma. See on mõnes kohas sõna otseses mõttes kulla hinnaga ressurss. Meil on vee kasutamise tasumäärad püsinud 11 aastat sisuliselt muutmatuna ja vee kasutamine ei näita mitte mingisugust kahanemist, vastupidi, see pigem kasvab. See näitab, et ettevõtted ei vaevu välja töötama uusi lähenemisi ega otsima uusi lahendusi, et vett rohkem kokku hoida. See on see põhjus, miks me peame õigeks üle vaadata vee erikasutusõiguse tasu määra, mis on väga madal. Aga taas kord juhin tähelepanu, et see muudatus, mis seaduseelnõus sisaldub, avaldab mõju alles aastal 2015. Eeldades, et me vee erikasutusõiguse tasu määra muudame 20% aastas, nii nagu ka muude maavarade puhul, siis me jõuame alles 2015. aastal seaduses kehtestatud ülempiirini. See ettepanek, mis me teile esitanud oleme, ei puuduta mitte järgmist ega ülejärgmist aastat, vaid aastat 2015.

Aitäh! Palun, Rein Randver, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Olen teiega nõus, et alguses oli määrus ja nüüd me räägime seaduseelnõust. Olen päri ka sellega, et tasude ülempiir pannakse paika seaduses. Räägime nüüd konkreetselt ühest maavarast, nimelt dolokivist. Keskkonnatasude seaduses on ülemmäärana ette nähtud 5,11 eurot kuupmeetri eest. Kuna kavandatud 20%-line tõus oleks tõstnud selle 5,24 euroni kuupmeetri eest, mis läheb vastuollu seadusega, siis lülitati eelnõusse ka see ülemmäär 5,24 eurot. Pärast seaduse muutmist on vaja veel muuta määrust ja siis ongi käes 20%-line tõus. Kas on nii?

See on seesama asi, mida ma olen juba mitu korda seletanud, aga olgu, seletan üks kord veel. Määrus, mis teil tõenäoliselt ees on või mille te saate hõlpsasti internetist üles leida, puudutab tasu muutumist alates 1. aprillist 2013. Määruse järgi on 1. aprillil 2013 ka dolokivi puhul 20%-line kasv kirjas. 20%-lise kasvu korral tõuseb tehnoloogilise dolokivi kaevandamise õiguse tasu 1. aprillil 2013. aastal 3,64 euroni. Nagu kõigi ülejäänud maavarade puhul on ka siin ette nähtud 20%-line kasv aastal 2014, mil me jõuaksime 4,37 euroni. 2015. aasta, nagu ma korduvalt rõhutanud olen, on see aeg, kui jõuab kätte selle eelnõu mõju, see ei toimu varem. 2015. aastal oleks 20%-lise kasvu korral summaks 5,24 eurot, mis ületaks praegu kehtivat ülemmäära. See on see ettepanek, mille me teile esitame. Kui me lähtume 20%-lisest sammust, siis tuleb üle vaadata 2015. aasta ülemmäärad, mitte järgmise ega ülejärgmise aasta omad. Määruses on loomulikult arvestatud kehtivas seaduses oleva ülemmääraga, mis on 5,11 eurot. Kui parlament 2015. aastasse ulatuvat muudatust toetab, siis me jõuame määruse võimaliku ülevaatamiseni. Kehtivas määruses on 2015. aastal tehnoloogilise dolokivi tasumääraks 5,11 eurot, mis vastab seaduses kehtestatud ülemmäärale.

Aitäh! Palun, Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Kui see keskkonnatasude tõus, mis jääb küll seaduses sätestatud piirmäära raamesse, on ajendatud valitsuse pikaajalisest strateegiast, millest siin juba mitu korda juttu on olnud, mitte vajadusest lappida eelarveauke, siis miks said asjasse puutuvad ettevõtjad sellest koos avalikkuse ja paljude parlamendiliikmetega teada alles septembris? Piirmäärad on olnud teada 2009. aastast, sellega on olnud tagatud seadusandliku võimu tegevuse ennustatavus, aga kindlasti peaks ka täitevvõimu tegevus olema ennustatav kõikidele neile, kes kindlas valdkonnas tegutsevad. Mis te arvate, kas see peaks olema ennustatav või võibki neid tasusid muuta eelarve menetlemise kontekstis, kolm kuud enne eelarve vastuvõtmist?

Aitäh! Ennustatavuse on taganud parlament nende määradega, mis ta seadusesse kirjutanud on. Nendest määradest on valitsus lähtunud. 2009. aasta kevadel esitati valitsusse täiendavalt keskkonnatasude kontseptsioon, mis nägi kohati ette mitte 20%-list, vaid lausa 25%-list aastast kasvu. See kontseptsioon arutati ettevõtjatega läbi ja see on olnud avalikult väljas ka osalusveebis. Kõigil on olnud võimalik arvamust avaldada. Loomulikult, kui me räägime keskkonnatasudest, siis ongi liiast loota, et me saavutame täieliku üksmeele ja konsensuse. Nagu ma olen öelnud, on Eestis erinevaid ettevõtjaid. Tõepoolest on ka neid, kes arvavad, et pole üldse vaja keskkonnatasusid koguda. Kuna te pidevalt tulete tagasi valitsuse määruse juurde, mitte ei räägi teie ees olevast seaduseelnõust, siis ütlen veel kord: valitsus on oma määruses lähtunud parlamendi poolt seaduses kehtestatud määradest ja need on olnud kõigile teada. Need on olnud teada ja ennustatavad ka kõigile ettevõtjatele.

Aitäh! Palun, Mart Meri!

Aitäh! Mulle tundub, et teatud peataolek ja segadus tekib sellest, et see eelnõu räägib aheraine ladestamise tasu tõusust alates 2013. aasta aprillist ja käsitleb ka mitmeid muid ehitusmaavarasid. Miks ei võiks praegu keskenduda ainult sellele aheraine tasu tõusule ja jätta teised teemad sellest eelnõust välja? Võib-olla siis oleks sõnum kõigile selgem. Teine võimalus on kehtestada teised tõusud juba seaduse tasemel alates 2015. aastast, et ei tekiks tunnet, et võib-olla valitsus ennaktempos tõstab tasusid ka enne 2015. aastat.

Selle üle võib arutleda. Põhimõtteliselt on see üks võimalus, et piiritleda see eelnõu ainult aheraine või saastetasu käsitlemisega. Mis puudutab vajadust ülejäänud muudatuste järele, siis mineraalvee puhul on see tõesti korrektsuse küsimus. Nagu ma olen maininud, tegu on ümardamise korrigeerimisega. Ülejäänud osas tekib mõju alles 2015. aastal. Eks seda tuleb komisjonis rahulikult arutada. Meie pidasime mõistlikuks, et me anname selge signaali, et see 20%-line samm on see, mida 2015. aastani rakendatakse. Aga kui parlament leiab, et see on ebamõistlik, siis tuleb seda korrigeerida, mis seal ikka.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Järgmise aasta riigieelarves on seoses keskkonnatasude tõusuga arvestatud, et laekub umbes viis miljonit eurot lisaraha. Täna toimus Riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Kuidas need kaks asja kokku lähevad?

Aitäh! Viis miljonit eurot lisatulu alates 1. aprillist seoses keskkonnatasude muutumisega tuleneb oktoobri alguses antud valitsuse määrusest. See on valitsusel juba tehtud muudatus, mis lähtub parlamendi etteantud raamidest. Ma jälgisin eelarve arutelu ja sain aru, et tekkis küsimus, kuidas saab eelarve nende tuludega juba arvestada. Eelarve saab nende tuludega arvestada seetõttu, et see muudatus, milleks parlament on valitsusele mandaadi andnud, tehti oktoobri alguses. Selle muudatuse mõju, mis puudutab järgmist aastat, tuleneb valitsuse määrusest, millega muudeti järgmise aasta 1. aprillist rakenduvaid keskkonnatasusid. Sellest ka lisatulu. Teie ees olev eelnõu puudutab aherainet. Selle muudatuse mõju järgmisel aastal ei ole mitte viis miljonit eurot, vaid jääb alla poole miljoni euro. Nii et seal ei ole mingisugust vastuolu, eelarve arvestab muudatustega, mille valitsus tegi selle aasta oktoobri alguses.

Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda seaduseelnõu oma kahel istungil: 9. oktoobril ja 15. oktoobril. 9. oktoobril olid komisjoni ees Keskkonnaministeeriumi spetsialistid. Minu mulje on, et kui meil oleks olnud võimalik ajagraafikuid niimoodi ühitada, et sellel komisjoni istungil oleks viibinud ka minister, siis oleks selle eelnõu menetlemine ladusamalt läinud, sest nii mõnelegi küsimusele, mis kohapeal tekkis, ei andnud ministeeriumi esindajad hetkel nii täpset vastust, kui komisjoni liikmed ootasid. Muidugi tuli hiljem informatsiooni juurde. Praeguseks on komisjonil minu meelest, arvestades ka ministri tänaseid selgitusi, piisavalt selge pilt, et teemaga edasi minna.
Aga 9. oktoobril jagunesid küsimused kaheks: esiteks küsiti kontseptuaalse poole kohta, tasude tõusu kohta üldse ja sellest etteteatamise kohta, samuti mõju kohta ettevõtlusele, teiseks tunti huvi konkreetsete määrade vastu, mis on kehtestatud valitsuse määrusega, ja selle vastu, milline on nende suhe seadusega antud piirarvudesse. Kuna me neid valitsuse määruses toodud täpseid arve teada ei saanud, siis jäid mõned asjad, nagu ma ütlesin, õhku.
Ma ütlen ära, et juba esimesel korral, kui me teemat käsitlesime, tegin ma ettepaneku otsustada ära, et seaduseelnõu saadetakse saali esimesele lugemisele. See ei leidnud tol korral komisjoni toetust, mistõttu me arutasime seda eelnõu enne esimest lugemist komisjonis veel kord. Teemad olid samalaadsed. Me rääkisime konkreetsest informatsioonist, mida me valitsuselt ootasime, ja ka etteteatamise tähtaegadest. Lisandus veel menetluslik probleem, missuguses järjekorras konkreetse istungi päevakorras teema võiks ette tulla. Kuna komisjonis on väga tuumakalt esindatud nii opositsioon kui ka koalitsioon, ei jõudnud komisjon sellelgi korral seisukohale, et eelnõu on nii küps, et esimese lugemise saaks lõpetada. Küll aga tegi komisjon otsuse saata eelnõu saali esimesele lugemisele ja määras komisjoni ettekandjaks komisjoni esimehe. Hääletati, kas esimene lugemine tuleks lõpetada. Hääled jagunesid järgmiselt: 5 poolt, 5 vastu ja keegi erapooletuks ei jäänud.
Sisuliselt mul ministri jutule midagi lisada ei ole, sest minister sai lisaks põhjalikule ettekandele vastata ka küsimustele ja selgitada mõnda detaili isegi mitu korda. Komisjoni nimel ei ütlegi ma rohkem, kui et komisjoni ametlik ettepanek on esimest lugemist mitte lõpetada.

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Karel Rüütli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Lugupeetud minister! Arutelu keskkonnatasude muutmise üle on igal juhul tervitatav. Mina isiklikult olen printsiibi, et saastaja maksab, juurutamise poolt. Küll aga võttis parlament 2009. aastal vastu muudatused keskkonnatasude määrades, mis suurendasid oluliselt keskkonnamakseid kuni aastani 2015, ning sotsiaalpartnerite ja mitme osapoolega saavutati teatud kokkulepe, mil määral keskkonnatasud igal aastal tõusevad.
Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on loomulikult vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Vaja on, et ettevõtted rakendaksid ressursside efektiivsemaks kasutamiseks parimaid võimalikke keskkonnatehnoloogiaid ning vähendaksid jäätmete ja saasteainete teket. Tasumäärade kehtestamisel tuleb aga silmas pidada, et lähtutakse keskkonnakaitse vajadustest ning riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seisukohal, et enne uute määrade kehtestamist on vaja hinnata, kuidas kehtiv keskkonnatasude süsteem on mõjutanud ettevõtete majandustegevust ning nende otsuseid, kas investeerida keskkonda säästvamatesse tehnoloogiatesse. Samuti on vaja nii Vabariigi Valitsusele kui ka Riigikogule anda ülevaade keskkonnaalaste muutuste kohta (nt jäätmete ja saasteainete koguste vähenemine või suurenemine, ressursikasutuse muutused ning majanduse mõju nendele). Enne põhjapanevate otsuste tegemist peame hindama seni kehtinud määrade mõju ja tulemuslikkust. Riigikantselei on tellinud tarkade otsuste fondist uuringu "Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine". Analüüsi tulemused peaksid valmima selle aasta lõpuks, kuid ministri vastustest saime teada, et see analüüs valmib järgmise aasta alguses. Seega, analüüse, mis võiksid otsustajatele anda teadmise, kuidas on toiminud senised keskkonnatasud ja kuidas mõjub nende planeeritud pidev tõus kuni aastani 2015, meil veel paraku ei ole. Mina ei ole näinud neid analüüse, millele eelkõnelejad on vihjanud. Keskkonnakomisjonile neid esitatud ei ole. Igal juhul palume enne teist lugemist need analüüsid ka keskkonnakomisjonile saata. Praegu on keskkonnatasude hüppelise tõusu protsess käivitatud samamoodi, nagu hakataks maja ehitama ilma vundamendita. Vundamendiks pean ma seda analüüsi, mille valitsus on Riigikantseleilt tellinud.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond on seisukohal, et kuna riik on sõlminud eri osapooltega kokkuleppe keskkonnatasude tõusu kohta, ei ole sobilik keskkonnatasusid tõsta. Enne põhjalike analüüside valmimist ei ole meil võimalik eelnõuga edasi liikuda. Niikaua meie selle eelnõu edasist menetlemist ei toeta. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Panen hääletusele keskkonnakomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 282 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega on esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu 282 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. novembri 2012 kell 18.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud ja istung lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 17.56.