Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu erakorralist istungjärku. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul ja veel mitmel Keskerakonna liikmel on arupärimine justiitsminister Kristen Michalile. Arupärimine käsitleb Eesti kodanike kuritegusid välisriikides. Arupärimine on ajendatud ühest konkreetsest loost. 15. augustil sai Eesti avalikkus meedia kaudu teada, et Moskva Panga endine president on saatnud Venemaa prokuratuurile palve uurida informatsiooni, et pank on andnud altkäemaksu Eesti kaitsepolitsei endisele ametnikule Indrek Põdrale. Uudisest ilmneb, et Indrek Põder võib olla lisaks nendele kuritegudele, mille eest ta praegu karistust kannab, toime pannud veel samalaadseid kuritegusid. Prokuratuuril on kohustus algatada kriminaalasi, kui ilmnevad kuriteo tunnused. Seda on kinnitanud prokuratuuri korduv praktika. Kuigi kuriteoteadet ei ole praegu esitatud, on prokuratuuril kohustus reageerida ka avalikest allikatest lähtuvatele kuriteokahtlustele ning alustada menetlust. Arupärimine on ajendatud konkreetsest juhtumist, aga küsimused, mida on kokku neli, on veidi laiemad kui see üks juhtum. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kaks seaduseelnõu. Esiteks, võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Kristen Michal. Teiseks, välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aitäh!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 30. augustil algatatud Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi asutamislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. augustil algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. augustil algatatud vangistusseaduse, kriminaalhooldusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 30. augustil esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2011. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele ning rahandusminister Jürgen Ligile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10. Kohal on üle poole Riigikogu koosseisust, Riigikogu erakorraline istungjärk on otsustusvõimeline.
Nüüd kehtestame erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 88 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuks jäid 2. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik on kehtestatud.

Alustame tänase päevakorrapunkti arutelu. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Kaia Iva!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viimastel aastatel on Eesti ja kogu Euroopa ees olnud probleemid, mille lahendamine on keeruline ja häid lahendusi selleks napib. Õigem oleks öelda, et häid lahendusi polegi.
Kui me majanduskriisi ajal viisime oma riigis kulud võimalustega tasakaalu, siis oli see väga valus protsess. Meid aitasid kogutud reservid, väike riigivõlg ning raamides hoitud kulutuste tase. Seda kriitilisemad oleme situatsioonis, kus meie koos muu Euroopaga oleme abistamas riike, kes on selgelt elanud üle jõu ning kus maksuametnikud maksude kogumise asemel streigivad. Seetõttu on arusaadav, et Euroopa stabiilsusmehhanismis osalemine on Eesti kodanike ja paljude poliitikute jaoks sageli teema, mille puhul tahaks korrata ka siin saalis täna kõlanud viidet Tõnissonile, kes keeruliste rahaasjade korral oleks eelistanud hoopiski kodunt ära minna.
Samas ei tasu ummisjalu väga upsakaks minna. Vaid kolm aastat tagasi palus meie valitsus Eestis tegutsevatelt pankadelt laenu jooksvate kulude finantseerimiseks. Kaks panka keeldusid, viidates olukorra ebastabiilsusele. Seetõttu ei tohiks me väga bravuurikalt teatada, et meie ise kunagi seda institutsiooni ei vaja.
Praegu me vajame lahendusi, mis aitaksid ära hoida Euroopa võlakriisi süvenemise. See on just nimelt Eesti riigi kodanike huvides. Me ei saagi olla täiesti kindlad, et ESM-i toime on piisav, kuid see on vajalik meede olukorra stabiliseerimiseks. Just stabiilne majandus Euroopas on see, mis tagab Eesti ettevõtetele võimaluse tegutseda peamistel eksporditurgudel, seega tagab see töökohad ja maksulaekumised siin Eestis.
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu on teinud läbi põhjaliku arutelu Riigikogu kolmes komisjonis ning usutavasti kõigis fraktsioonides. IRL-i fraktsioon esitas rahanduskomisjonile kui juhtivkomisjonile viis ettepanekut eelnõu muutmiseks. On hea meel näha, et rahanduskomisjon ei läinud kergema vastupanu teed ega teinud valitsuse koostatud eelnõus vaid kosmeetilisi muudatusi. Muudatused on olulised ning me oleme rahul, et ka kõik IRL-i ettepanekud said arvestatud.
Muudatuste tulemusena jääb Riigikogu täiskogu pädevusse laenu- ja abiotsuste tegemine ka kiireloomuliste juhtumite korral. Samuti annab rahandusminister Riigikogu täiskogu ees aru antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest ESM-is.
Riigikogu täiskogu pädevuse suurendamine on olnud IRL-i selge eeltingimus ESM-i toetamiseks. Sel nädalal rahanduskomisjonis tehtud muudatused ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõus olid IRL-i fraktsiooni otsuse kujunemisel määrava tähtsusega. IRL toetab Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu.
Kutsun ka opositsioonierakondi üles riigimehelikult käituma ja ESM-i poolt hääletama. Eelnõus on meie ettepanekute kõrval nüüd arvesse võetud ka kõik opositsiooni olulised ettepanekud. Objektiivseid põhjusi vastuhääletamiseks või hääletamata jätmiseks ma ei näe.
Edasiste sammudega peab Eesti oma Euroopa partneriteni viima selge sõnumi, et ausa mängu reeglid kehtivad kõigile ning võlgu elanud riigid peavad asuma otsustavate kärpimiste teele. Eesti ei saa olla solidaarne üle jõu elamisega, kuid me oleme solidaarsed meie ühise majandusruumi stabiilsuse kindlustamisega. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Igal mündil on kaks külge, ka euromündil. Enne 2011. aasta 1. jaanuari tutvustati meile euromündi paremat külge. Eurole üleminekust kujundati positiivne majandussündmus, mille nimel Eesti inimesed kannatasid valusaid kärpeid, sest kaua oodatud euro pidi kõik selle kompenseerima. Eesti inimesed on olnud europrojekti suhtes mõistlikud ja solidaarsed. Tänaseks oleme tutvunud ka selle mündi tagumise küljega, millest eestlastele unustati rääkida: euro tõi meile hinnatõusud ja päästepakettides osalemise.
Sel suvel otsustas Riigikohus ühehäälelise enamusega, et Eesti parlamendil on õigus võtta meie riigile pikaaegseid ja koormavaid finantskohustusi. See poliitiline enamusotsus ja sellise enamusotsuse tegemise õigus ei vabasta meid aga kohustusest tunnistada, et teeme seda omaenda inimeste arvel, sest abiraha on otseselt seotud riigisisese võimega probleeme lahendada ja seda nii meil kui ka mujal. Sellel suvel sai Hispaania viimase euroabipaketiga teistelt riikidelt finantstuge, mille abil ta sai oma panku päästa. Vabanenud eelarveraha eest suurendati Hispaanias muu hulgas pikaaegsete töötute toetusi. Eesti valitsuse poliitiline tahe on vastupidine: abivajajate ja ka tavaliste palgasaajate sissetulek on külmutatud, aga oma ressursse pakutakse lahkelt teiste euroriikide murede lahendamiseks. Seejuures on rahandusminister Jürgen Ligi veel uhkustanud, et võrreldes teiste eurotsooni riikidega on Eesti koormus meie riigi väiksust arvestades kõige suurem.
ESM-i põhiline probleem ongi Eesti ebaproportsionaalselt suur osa. Tõesti, meie osalus on protsentuaalselt ju kõigest 0,186%, mis tundub esmapilgul naeruväärselt väikesena, kuid protsent on väga petlik ühik, mis sõltub suuresti tervikust. Eesti osalus – 1 302 000 000 eurot – tähendab seda, et liitumisel ESM-iga on iga meie elaniku kohta võetud ligi 1000 euro eest kohustusi. Kui me paneme selle perspektiivi, siis see tähendab, et me võtame kohustuse, mis võrdub viie nädala keskmise töötasuga, samas kui Saksamaa, kelle osa ESM-is on mahuliselt küll kõige suurem, võtab kohustuse kolme nädala keskmise palga ulatuses. Nii et täna rohelist nuppu vajutavad rahvasaadikud võtavad Eesti riigile pikaajalised kohustused, millega peavad arvestama ka kõik järgmised valitsusliidud.
Siit tuleb loogiline küsimus, kes teile üldse sellise mandaadi on andnud. Kõrgeimat riigivõimu Eestis teostab Eesti rahvas, kes on andnud Riigikogu liikmetele mandaadi neljaks aastaks. Nendel valimistel, kui meie selle mandaadi saime, ei räägitud sellistest kohustustest ilmselt pikemaks perioodiks kui kümneks aastaks. Me jõudsime viimastel nädalatel Riigikogus nii kaugele, et muutsime selle 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse väljajagamise riigisisese otsustamise põhimõtted põhiseadusega kooskõlas olevaks. Selle eest tunnustus IRL-ile. Aga see, et lepiti kokku protseduur, kuidas seda raha hakatakse teistele riikidele andma, ei tee olematuks seda, et kohustus iseenesest on väga suur – 1,3 miljardit eurot. Võimalik, et see veelgi kasvab. Sel sügisel jääb meid kindlasti saatma Riigikohtu tõdemus, et Euroopa Liidu asjades on rahvalt saadud mandaat ammendumas.
Ma leian, et otsuse poolt hääletajad peavad oskama vastata küsimusele, kust see 1,3 miljardit eurot võetakse. Seda vastust ei ole me senimaani kuulnud, sest kui räägitakse Eesti laenuvõimest, siis on see häma, mis siia saali ei sobi. Ka lugupeetud eelkõneleja Kaia Iva ütles, et kõigest kolm aastat tagasi Eesti riigil sellist laenuvõimet ei olnud. Kuidas on võimalik täna sellest laenuvõimest rääkida, kui paljudes riigiettevõtetes ei jätku üldse raha investeeringute tegemiseks? Räägitakse sunnist riigiettevõtted börsile viia, sest riik pumpab neist ettevõtetest välja tohutult dividendi. Näiteid pole vaja kaugelt otsida. Samamoodi olid kriisiaastatel takistatud kohalike omavalitsuste investeeringud, sest igasugused laenud tuli kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. Need olid lubatud ainult välisabiprojektide omafinantseeringute katteks.
ESM ei ole mingisugune finantseerimistehing, nagu seda üritatakse näidata.
Palun lisaaega!

Kolm minutit.

Sisuliselt on ikkagi tegemist SMS-laenu võtnud kroonilistele võlglastele raha juurdeandmisega. Nad lubavad ennast muuta ja parandada, kuid täpselt niikaua, kuni raha on käes. Kreeka puhul oli alguses juttu ühest abipaketist, seejärel tuli teine. See pidi igal juhul viimaseks jääma. Nüüd räägitakse juba kolmandast paketist. Kus on piir, mil siin parlamendis seatakse esikohale Eesti riigi huvid?
Ei ole võimalik nõuda usalduse taastamist euroala raskustes riikide majanduspoliitika vastu, kui kokkulepetest kinni ei peeta. Kindlustusest on meile kõigile tuntud moraaliriski mõiste. Kui inimene on autole teinud kaskokindlustuse, kus omavastutus on null, siis tõenäoliselt muutub tema liikluskäitumine, sest vigade eest vastutab täielikult kindlustus. Ka majanduspoliitikas eksisteerib moraalirisk. Kui riikidel tekib võimalus abi saada, muutub ka nende majanduspoliitika lõdvemaks. Igasuguse abi saamine peab olema seotud sanktsioonidega.
Palju on debattides ESM-i teemal võrreldud seda mehhanismi IMF-iga. Tegelikult on neil üks oluline vahe, mis muudab ESM-i tunduvalt nõrgemaks. IMF-i abi korral läheb riigi juhtimine ja otsuste tegemine sisuliselt üle IMF-ile, aga ESM-i puhul peab vajalikud reformid läbi viima abi saava riigi valitsus. Seega tuleb otsuste tegemise juures mängu ka selline faktor nagu kohaliku rahva tahe ja valimised, mis omakorda näitavad, et kõik antud lubadused ei pruugi vett pidada.
Meil on küsimus, kas olukorras, kus enamik eurotsooni riike on kandmas väga suurt laenukoormust ja kus järgmine poliitiliselt vastuvõetav lahendus võib olla infleerimine, me stardime sealt, kus me täna oleme, või oleme 1,3 miljardi võrra tagapool. Nii nagu eraisik ei tohiks endale võtta üle jõu käivaid kohustusi, ei tohi ka riik võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvel.
Tulenevalt kõigist nendest kaalutlustest ei saa Eesti Keskerakonna fraktsioon ESM-i ratifitseerimist toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Kõnesoove on veel. Ma palun kõnepulti kolleeg Jaanus Tamkivi, Reformierakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Ma ei tulnud siia pulti üldsegi mitte soovist asuda paatose ja hingevärinaga väga kiitma otsust, mis peaks täna langema, ja kindlasti ei soovi ma ära kasutada kogu aega, mis mulle on pakutud. Ma tahan lihtsalt öelda, et Reformierakond on pärast pikki ja sisulisi vaidlusi, pärast kõigi argumentide ärakuulamist jõudnud seisukohale, et me kasutame ESM-iga ühinemise hääletusel täna rohelist nuppu.
Tegemist on loomulikult teemaga, mis ei ole meile kellelegi meeldiv ega mugav. Mina isiklikult ei ole täna kohanud ühtegi rahvasaadikut, kes oleks väitnud, et ta tuli hommikul siia mäe otsa kerge jalaga, vile suul. Parem, kui me selle teemaga üldse ei peaks tegelema. Ometigi on see aeg kätte jõudnud. Lugupeetud rahvasaadikud, meie palga sees on kohustus ka selle teemaga tegelda ja langetada otsus, sest kus neid Eesti riigi arengu jaoks olulisi otsuseid veel langetatakse kui mitte siin Riigikogu saalis.
Kui minna praktilise elu juurde, siis võib öelda, et piltlikult öeldes on tegemist samasuguse olukorraga, kui näiteks tänaval maja ees on lõhkenud solgitoru. See toru tuleb ära parandada. Mitte keegi selle tööga tegelda ei tahaks, ometi tuleb see toru korda teha, sest me ei kujuta ette elu, kui majas ei liigu vesi sisse ega välja. Me keegi ei taha seda ette kujutada. Selle toru parandamisega peavad aga hakkama tegelema inimesed, kes ei ole üldsegi süüdi selles, et see toru on katki läinud.
Ma tahan öelda, et finantsstabiilsus, avatus ja ühine majandusruum on väärtused, mida me oleme hakanud kõik ühiselt omaks pidama ja võtame neid kui inimõigusi. Kui need väärtused peaksid kaduma, kuidas me siis edasi elame? Kas me üldse kujutame ette, kuidas me siis edasi elame? Kui kõik euroala riigid on tänaseks juba otsustanud, et nad panevad oma jõud kokku ja proovivad selle allakäiguspiraali kuidagi ära lõpetada, et olukord uuesti normaalseks muutuks, siis oleks väga kummaline, kui Eesti oleks ainuke, kes sellest kõrvale jääks. Kes teab, mis võib tulevikus juhtuda. Kui me selle kollektiivsuse põhimõtte hülgame ja meil omal peaks tulevikus olema äkki pisut abi vaja, kuidas meie asjad siis lähevad?
Lähtuvalt sellest tahan veel kord öelda, et Reformierakonna fraktsioonis on valmisolek hääletada täna selle otsuse poolt. Siin saalis on peetud tuliseid ja valusaid vaidlusi. Kui vaidluses on välja kujunenud väga erinevad pooled, siis tavaliselt, nagu te isegi teate, lugupeetud rahvasaadikud, on tõde seal kusagil keskel. Ma arvan, et kindlasti ei ole õigus neil, kes ütlevad, et pärast tänast otsust voolab Eesti riik rahast tühjaks ning siin riigis ei ole enam võimalik edasi elada. Kindlasti ei saa päris sajaprotsendilist kindlust olla ka selles, et neid garantiisid, mida me täna anname, mitte kunagi mitte mingisuguses määras ei kasutata. Garantiisid, mida ei saa kasutada või mida ei kasutata, ka ei küsita, sest rahamaailmas neil mingisugust väärtust ei ole. Kuid ometigi loodame parimat, oleme positiivsed ja langetame tänases olukorras parima otsuse. Nii et jõudu kõigile ja tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Palun viimasena kõnepulti kolleeg Rannar Vassiljevi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Luban, et ma teen lühidalt. Siin saalis on ESM-i teemal päris palju sõna võetud ja päris palju erinevaid mõtteid avaldatud. On olnud neid, kes on arvanud, et ESM on saatanast. On olnud neid, kes on leidnud, et ESM on taevamanna. Mul on hea meel selle üle, et selle protsessi jooksul, mis on olnud üsna avalik ja, ma julgen öelda, ka üsna põhjalik, on äärmuslikes arvamustes toimunud teatud korrektiivid. Neid, kes arvasid siiralt, et ESM ongi kriisi lahendus, ja kelle retoorika algul oli selline, et tegu on investeeringuga, mille garantiide realiseerimine on puhtteoreetiline ja kui meil hästi läheb, siis me võime sealt isegi intressi teenida, on jäänud selgelt vähemaks. Kriisi sügavuse reaalsus on jõudnud ka siia saali ja selle üle on konstruktiivses mõttes ainult hea meel.
Ei mina ega teised sotsiaaldemokraadid ei arva, et kogu ESM-i temaatika oleks mustvalge. Tuleb ausalt tunnistada, et ei ole reaalne arvata, et kui meie ütleme ja veel 16 riiki ütlevad ESM-ile jah, siis saab kriis lahendatud ja elu läheb ilusasti edasi. Samamoodi tuleb tunnistada, et kui need 17 riiki ütlevad ESM-ile ei, siis avaldab see negatiivset mõju olukorrale Euroopas. Mõlemad pooled on reaalsus.
See, mille alusel peaks otsustama üks või teine rahvasaadik, kellele ei ole otseselt tehtud ülesandeks üht- või teistpidi hääletada, on tegelikult üsna lihtne. Kui rahvasaadik leiab, et kriis, mille ees Euroopa on, on oma potentsiaalilt nii sügav, et midagi enam päästa ei õnnestu, siis on ratsionaalne öelda ESM-ile ei. Kui nähakse seda varianti, et Euroopal on võimalik majanduse vabalangust välistada või seda pehmendada, siis on mõistlik öelda ESM-ile jah.
Lõpetuseks. Sõltumata sellest, kuidas üks või teine sotsiaaldemokraat täna hääletab, oleme seisukohal, et solidaarne ei tuleks olla mitte ainult teiste Euroopa riikide rahandus- ja peaministritega ühe laua taga olles, vaid solidaarne tuleks olla ka oma rahvaga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Kuna nüüd on kõigi fraktsioonide esindajad saanud esineda, lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu 254. Palun hääletada!
Katkestan hääletuse. Vabandust, palun katkestada hääletus! Teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget, puudub 6.
Kordame veel kord. Igor Gräzin, palun!

Ütle, palun, kas see on 51 hääle seadus või ei ole.

See on 51 hääle seadus.
Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu 254. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 34, erapooletuks jäi 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Lugupeetud kolleegid! Erakorraline istungjärk on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.40.