Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 18. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Yana Toom!

Lugupeetud proua eesistuja! Head kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimine ja ka väike kingitus meie haridusministrile Jaak Aaviksoole, kusjuures ma loodan väga, et härra Aaviksoo ei hakka seda toredat raamatut lugema enne, kui ta haiglast koju saab, sest ka tervele inimesele on see paras katsumus.
Novembris vastas härra Aaviksoo siinsamas puldis Keskerakonna fraktsiooni arupärimisele, mis oli seotud kooliõpikutega. Ta oli sunnitud tõdema, et selles valdkonnas on väga palju probleeme, ja lubas, et ta tuleb siia saali neid probleeme lahkama siis, kui seda lubab probleemi läbitöötatuse aste. Selle arupärimisega me tahaksime juhtida ministri tähelepanu veel ühele probleemile.
Ma toon väikse tsitaadi, see on vene keele õpik eesti gümnaasiumi 12. klassile. Tsitaat on tõlgitud eesti keelde: "Ida-Virumaal hakkavad silma taimsete narkootikumidega uimastatud noored. Näiteks Jõhvis, kus suuremal osal noortel pole raha alkoholi ostmiseks, tarvitatakse odavamat kraami. Nuusutatakse bensiini ja toluooli, klapitakse kokku ecstasy tablettide jaoks. / ... / Narkomaane leida ja püüda pole lihtne. Ega nad kodus ei istu, pigem rändavad ja otsivad kohta, kus saaks rahulikult nõela sisse pista ja kaifi nautida." Vene keeles siis ukolotsja i zabõtsja. Kuna narkomaania teemale on õpikus pühendatud terve peatükk, saavad õpilased omandada ka vastavasisulise sõnavara: pläru, ärikas, tooroopium, taimse päritoluga narkootikum ehk travka, sigaretisuitsust läbiimbunud – prokurennõi, joodikunägu – pjanaja roža, jne. Seoses sellega on meil ministrile mitu küsimust. Esimene puudutab seda, kas tõesti selline sõnavara suurendab Eesti noorte konkurentsivõimet tööturul. Kuidas hinnata selle teksti rolli Ida-Virumaa imidži kujundamisel ning eesti ja vene noorte lõimumisele kaasaaitamisel? Ning kuidas on plaanis sellistele asjadele reageerida ja tõhustada ministeeriumi kontrolli õpikute sisu üle? Aitäh!

Tänan! Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". See on üsna lühikene, ma loen selle ette: "Ida Politseiprefektuuri ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja piirkonna avaliku korra tagamiseks algatada seadusemuudatus abipolitseinike keelenõuete alandamiseks tasemelt C1 tasemele B1."
Ma põgusalt tuletan meelde, et mõni aeg tagasi käis Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon Ida-Virumaal Narvas ja seal said kõik neli Riigikogu fraktsiooni Narva volikogult pöördumise, milles juhitakse tähelepanu probleemile, et Ida-Virumaal on täitmata 40 politseitöötaja kohta. Ida-Virumaal on avaldatud isegi arvamust, et mõnd juhtumit, näiteks selle tüdruku Varvara tapmist, oleks võinud vältida, kui tänaval oleks veidi rohkem patrullautosid ja politseinikke. Samas püsib keeleprobleem endiselt, kuigi selleks on tohutult raha kulutatud. Politseinikke on ja meie arvates on tähtsam see, kuidas nad töötavad, mitte niivõrd see, kas nad riigikeelt küllalt hästi valdavad. Nii et me teeme oma ettepaneku ja loodame, et kõik fraktsioonid seda edaspidi toetavad. Tegemist on väga pakilise probleemiga. Aitäh!

Suur tänu! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimine vastab sellele seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Ja nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. juunil algatatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; neljandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 12. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 rahvasaadikut, puudub 12.
Palun tähelepanu, on üks päevakorra täpsustus! Tänase 12. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 241 esimene lugemine, teeb rahanduskomisjoni nimel ettekande komisjoni aseesimees Rannar Vassiljev.
Läheme nüüd tänase päevakorra juurde.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 193 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Alustan kolleeg Eiki Nestorist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud rahvasaadik Gräzin! Meil on millegipärast tulnud kõnekeelde selline mõiste nagu optimeerimine. Küll optimeeritakse makse, küll midagi muud. Ja selle optimeerimise all mõeldakse reeglina seda, et osav seaduselugeja kasutab seaduse paragrahve sellisel moel, nagu talle kasulik on, mitte nii, nagu seadusandja seadust vastu võttes mõtles. Üks kõige rohkem optimeeritud seadusi on Eestis praegune avaliku teenistuse seadus. Kurb on selle juures tõsiasi, et tolle seaduse paragrahve ei optimeeri mitte maksumaksja või maksukonsultant või keegi teine, vaid seda optimeerib seesama riigivõim ise, kes selle seaduse on algatanud, vastu võtnud ja kes selle järgi elab. Selles mõttes on selge, et aastal 1995 vastu võetud avaliku teenistuse seadus on ajale jalgu jäänud, aga vaadates, kui palju on aega võtnud tema muutmiseni jõudmine – on juba aasta 2012 –, tuleb hirmujudin peale. Järgmine kord jõutakse selle seaduse muutmiseni aastal 2029 ehk 17 aasta pärast.
Kehtivat avaliku teenistuse seadust on vaja muuta ja seada endale eesmärk luua kaasaegne, selle sajandi tööturul toimivatele reeglitele vastav avalik teenistus. Sellel saab olla ainult kaks põhisihti. Esimene on see, et meil valijatena oleks alati võimalik pöörduda avaliku teenistuja poole, kellel on suurepärased teadmised ja oskused, et meiega suhelda ja meiega asju ajada. Teiseks on tähtis see, et riik oleks tööandjana tööturul konkurentsivõimeline, et tal oleks võimalik häid töötajaid palgata.
Kahjuks hääletusele tulev seaduseelnõu seda eesmärki ei täida. Sel on teine eesmärk ja see eesmärk on kulusid kokku hoida. Nõnda saame kõigi eelduste kohaselt tulemuse, mille puhul me edaspidigi jääme pahandama avaliku teenistuse üle – kuigi valdav osa inimesi seal on tublid ja töökad, tuleb kuskil ikka vastulööke. Teine tagajärg on, et sedagi avaliku teenistuse seadust hakatakse n-ö optimeerima ja iseendale valetama – me ei suuda seda vältida.
Avaliku teenistuse juures on tähtis see, et õiguste piiramine, mis teatud ametitega kaasas käib, peab kindlasti olema tasakaalustatud tagatistega, mis neile inimestele antakse. Kuna selle eelnõu eesmärk on teistsugune, siis seda tasakaalu ei ole. Pean näiteks silmas võimalust palka ühepoolselt vähendada, streigiõiguse piiramist ja seda, et me täiesti teadlikult eirame selle seaduseelnõuga õigustatud ootust, mis praegustel avalikel teenistujatel on. Nendel põhjustel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon hääletab selle eelnõu vastu.

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun nüüd kõnepulti Marko Pomerantsi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna on Riigikogus ajalooline päev. Kindlasti ei saa avaliku teenistuse seaduse muutmist võrrelda näiteks põhiseaduse muutmisega, ometi on see protsess väldanud üle kümne aasta. Nüüd lõpeb see viimaks eelnõu lõpphääletusega ja tuleb nentida, et selle seaduse menetlemise senine mitte hea õigusloome tava on minevikuks saamas. Ja see on väga hea.
Eile kohtus õiguskomisjoni rahvas komisjoni eelmiste koosseisude juhtidega ja sel kohtumisel ütles kunagine justiitsminister ja õiguskomisjoni esimees Jüri Adams, et Eestis lõppes üleminekuaeg Riigikogu IX koosseisuga. Mida ta selle all mõtles? Mõtles seda, et selleks ajaks olid põhilised ühele iseseisvale riigile kohased õigusnormid enamikus valdkondades loodud. Aga riik on pidevas arengus, muutub kogu keskkond meie ümber. Ärgem mingem kodust kaugele, võtkem kas või meie kodused arengud ja haridusvaldkonna. Hariduse, eriti üldhariduse kättesaadavuse puhul on ikka kilomeetritest räägitud, aga just kõrgkoolide puhul peame üha rohkem rääkima kvaliteetse hariduse kättesaadavusest rahalises mõttes. See on IRL-ile tähtis!
Nii nagu on hädavajalikud muudatused hariduses, peame ajakohastama ka meie avalikku teenistust. Kui 2000. aastate alguses oli magistrikraad ja võõrkeelte oskus pigem haruldane, siis nüüd tuleb nõustuda ameeriklasest virulase, Molycorp Silmeti tegevjuhi David O'Brocki Lääne-Virumaa arvamusliidrite lõunal välja öeldud mõttega, et bakalaureusekraadiga tänapäeval vehkida ei maksa. See lõuna jäi mul endal kohtute haldamise nõukoja istungil osalemise tõttu vahele, aga kohalikust lehest lugesin. Loomulikult ei pea kõigil avalikel teenistujatel olema magistrikraad, kõik sõltub töö iseloomust. Nagu ütleb seaduseelnõu, ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Edasi tuleb see teine lõige ka, mis seda mõtet laiendab.
Samas ei pea kõik riigiteenistuses olevad inimesed olema ametnikud. Selline muutus ootab osa praegust Eesti ametnikkonda ees. Selleks muutuseks on ette nähtud üleminekuaeg. Võib küsida, kuidas täpselt see igal konkreetsel juhtumil aset leiab. Vastus on lihtne: eks igas konkreetses asutuses tuleb see töö inimene- või õigemini töökohthaaval ära teha. Seadus saab anda raamid ja me peame lähtuma eesmärgist, et see peab laias laastus sobima nii mitmetuhandelise töötajaskonnaga organisatsioonile kui ka väikesele asutusele.
Palgasüsteemist on palju räägitud, selgemaks saab seegi. Põhipalk on ikka põhiline palk. Eestis on kombeks võrrelda mis tahes palku Eesti Energia juhatuse esimehe palgaga. Sellist seost täna arutatavast eelnõust ei leia. IRL-ile pakub aga erilist rahulolu see, et uues seaduses on muude paragrahvide kõrval § 100 – tore, et just selline number –, mis puudutab lapseootel olevate ja kuni 3-aastast väikelast kasvatava vanema koondamise piirangut.
Loomulikult vaatavad erakonnad seda seaduseelnõu erineva pilguga. Sotsid on mures streigikeelu pärast, ametnikud tunnevad ebakindlust, milline saab olema nende saatus või staatus. Kui mingid tingimused võrreldes praegustega kehvemaks muutuvad, siis loomulikult ei rõõmusta inimesed selle üle. Aga see seadus aitab meil järgmised kümmekond aastat oma avaliku teenistusega jõukohaselt edasi minna. Eelnõu menetlemise käigus on arvesse võetud väga erinevaid ettepanekuid, sõltumata erakonna positsioonist parlamendis. Aeg on lõpetada jahmerdamine ja eelnõu seadusena vastu võtta! IRL hääletab poolt ja kutsub üles teisigi seda tegema. Tänan ka kompromissialdist justiitsministrit Kristen Michalit, kes ATS-i puhul on oma eelkäijatest edukamaks osutunud! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Priit Toobali Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Pidasin avaliku teenistuse seaduse eelnõu teisel lugemisel samuti selleteemalise kõne. Rääkisin siis pikemalt seaduse headest ja halbadest külgedest, aga kolmanda lugemise kõnes peatuksin üksnes neljal olulisemal punktil ja neljal põhjusel, miks Keskerakonna fraktsioon hääletab selle avaliku teenistuse seaduse eelnõu vastu.
Kõigepealt punkt nr 1, mis on kõige olulisem: seaduseelnõus on ikka väga segane ja lahti rääkimata see, kes on tulevikus ametnik ja kes töölepingu alusel töötaja. See võib tekitada ebavõrdse olukorra kas või naaberomavalitsustes: ühes omavalitsuses on näiteks finantsjuht ametniku staatuses, teises omavalitsuses aga sõltuvalt asutuse juhi soovist töölepingu alusel töötaja. Täpselt samasugune ebavõrdne olukord võib tekkida eri ministeeriumides. Sellise ebavõrdsuse poolt Keskerakond hääletada ei saa.
Punkt nr 2: uus seadus toob kaasa rakendamise kulusid. Ja kui see toob kaasa rakendamise kulusid kohalikele omavalitsustele, siis peaks riik need lisakulud kohalikele omavalitsustele kompenseerima. Keskerakond tegi selleteemalise muudatusettepaneku põhiseaduskomisjonile, põhiseaduskomisjon seda ettepanekut paraku ei toetanud.
Punkt nr 3: eelnõu lubab ametnike palka ühepoolselt vähendada ja sellega Keskerakonna fraktsioon kindlasti nõus olla ei saa. Kui vähendatakse palka, peab samavõrra vähenema kas töökoormus ajaliselt või töökoormus töö tegemise mõttes, ülesannete mõttes.
Ja punkt nr 4: kui üldine avaliku teenistuse seaduse jõustumine on planeeritud 1. aprilliks 2013, siis mingil põhjusel peaks koondamishüvitiste säte jõustuma siis, kui president on seaduse välja kuulutanud. Meile tundub, et valitsusel on plaanis suur koondamislaine avalikus teenistuses. Miks muidu oleks vaja koondamishüvitisi kärpida muu seaduse jõustumisega võrreldes kiiremas tempos?
Nendel neljal põhjusel hääletab Keskerakonna fraktsioon avaliku teenistuse seaduse eelnõu vastu. Ma tahan rõhutada, et Keskerakond ei hääleta avaliku teenistuse reformi vastu, vaid hääletab laudadel oleva seaduseelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun nüüd, kolleeg Väino Linde Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mis te arvate, milline on levinuim kõne algus siin Riigikogu saalis? See on selline: "Ega ma ei plaaninud esinema tulla, aga kuulnud, et see ja see ütles niimoodi, ei saanud ma teistmoodi käituda, kui tulin siia." Põhimõtteliselt võiksin Reformierakonna fraktsiooni esindajana täna samamoodi öelda.
Meie fraktsioon kutsub üles avaliku teenistuse seaduse eelnõu poolt hääletama. Meie ise hääletame kindlasti just nii. Selles, et 1996. aasta 1. jaanuarist kehtiv avaliku teenistuse seadus on oma aja ära elanud ja vajab muutmist, ei kahtle kindlasti keegi siin Riigikogu saalis. On hea meel, et eelnõu on viimaks jõudnud lõpusirgele, ja on hea meel ka selle üle, et seda ei ole tehtud ainult valitsuse diktaadi all või ühe erakonna, fraktsiooni või ministri või komisjoni diktaadi all – tegelikult on see eelnõu kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide ühise töö tulemus. Kompromissi tulemusena on eelnõu just selline, nagu ta on. Ta ei ole minu arust mitte ühegi fraktsiooni või kas või valitsuse nägu.
Kui meelde tuletada, siis teise lugemise ajal me võtsime siin Riigikogu saalis läbi 180 muudatusettepanekut ja minu mäletamist mööda ainult 40 olid niisugused, mida ei olnud arvestatud või mida oli arvestatud sisuliselt. Ka see näitab, et eelnõu koostamisel on arvestatud väga erinevaid seisukohti ja tehtud kompromisse, mida oli võimalik teha. Nii et see ligi kümne aasta pikkune töö avaliku teenistuse seaduse muutmisel on meie arvates jõudnud väga põhjalikult läbimõeldud tulemini.
Jaa, võib vaielda mõne küsimuse üle, näiteks kas õiguspärase ootuse printsiibist tulenevalt võib teatud ametnike hüvesid asuda kahandama viie või nelja aasta pärast. Võib vaielda selle üle, kas ametnikul on õiguspärane ootus loota seda, et kui ta asub avalikku teenistusse, siis saab ta koondatud samadel tingimustel, mis kehtisid siis, kui ta tööle asus. Nende asjade üle võib vaielda, kuid siiski meie enamuse ja minu teada ka Eesti avaliku teenistusega seotud juristkonna arvamus on – need inimesed on meid muide selle eelnõu menetlemisel väga palju aidanud –, et põhiseadusest tulenevaid õigusliku ootusega seotud printsiipe, õiguskindluse printsiipe on piisavalt arvestatud.
Kõigest sellest tulenevalt on meil täna minu arvates küll ainult üks võimalus: hääletada selle eelnõu poolt. Nõnda saab üks suur ja põhjalik töö tehtud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kuna kõik fraktsioonid on saanud esineda, siis lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, kuna selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 rahvasaadikut, puudub 8.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 193. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu 172 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mati Raidma Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu puhul on tegemist järgmise suure sammuga riigikaitse valdkonna seadusruumi korrastamisel ja kaasajastamisel. Eelmine säärane seadus – kaitseväe korralduse seadus – sai vastu võetud eelmise koosseisu ajal. Järgmine samm ehk Kaitseliidu seadus ootab meid ees sel sügisel. Ning lõpetab selle protsessi rahu- ja sõjaaja riigikaitse seaduse ümber- ja kokkukirjutamine, eeldatavalt järgmisel aastal.
Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib meie riigikaitsekohustuse täitmist ning seega puudutab ühel või teisel moel meid kõiki. Seadus reguleerib nii aja- kui tegevteenistust, samuti asendusteenistust, reservõppekogunemisi ning uut vabatahtlikku kaitseväeteenistuskohustuse võtmise võimalust ja selle alusel ajateenistuse läbimist. Viimane avab teenistuse karjäärivõimalused ka naistele.
Muudatusi võrreldes kehtiva seadusega on palju. Väike valik neist. Ajateenistust puudutavatest muudatustest võib välja tuua, et laieneb ajateenistusest vabastatute ring. Seda eelkõige arstide ja meditsiiniõdede ning vastavat haridust omandavate isikute näol, kes hakkavad riigikaitses olulist roll täitma pärast riigikaitse- ja välimeditsiinialaste kursuste läbitegemist. Samuti muudeti Riigikogus arutelude käigus ajateenistusse kutsutavate haridusnõudeid. Ajateenistusse võtmise eeltingimus oli varem vähemalt põhihariduse omamine, mis jättis riigikaitsest eemale paljud noored, kes ühel või teisel põhjusel põhihariduse paberini pole jõudnud. Nende hulgas on näiteks palju asjalikke maanoori, kes põllutehnikaga on sina peal ja taludes hinnatud mehed, meie kaitseväes aga seni mitte. Osa neist on soovinud astuda ajateenistusse. Parandusi tehes langetatigi haridusnõuet ja nüüd piisab kuueklassilisest haridusest.
Tegevväelaste teenistuse korralduse puhul on tegemist avaliku teenistuse erivormiga ja seega tuleb muudatusi vaadata äsja vastu võetud seaduse kontekstis. Lihtsustunud on palgasüsteem, kadunud nn auastmetasud. Menetluse käigus parandati sotsiaalseid tagatisi, taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus. Reservõppekogunemiste osas oli suurim muudatus mõistetes. Näiteks mõiste "reservväelane" on nüüd seotud ainult õppekogunemisega ja selle ajaga. Põllumeestele pikendati nn kordusõppustest põhjendatult vabastuse taotlemise perioodi kogu põllutööde ajaks ehk siis 1. oktoobrini.
Reformierakonna fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist. Soovin samas tänada kõiki protsessis kaasa löönud kolleege kõigist fraktsioonidest. Konstruktiivses koostöös sai eelnõusse tehtud üle 380 paranduse ja kindlasti muutis see kaitseväeteenistust ehk meie riigikaitsekohustuse täitmist reguleeriva seaduse paremaks ja ühtlasemaks. Nüüd seisab meil ees suur töö viia uus regulatsioon koos oma uute mõistetega kõigini, keda see seadus ühel või teisel moel puudutab. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Palun kõnepulti Ülo Tuliku Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma rääkis paljuski ära selle, millest ka mina tahtsin rääkida. Täiendaksin tema sõnavõttu kinnitusega, et me oleme vägagi ühte meelt ja riigikaitsekomisjonis klassikalisi opositsiooni ja koalitsiooni eriarvamusi ei olnud. Kogu töö, mis seal tehti, avaldas muljet. Juba muudatusettepanekute arv oli muljet avaldav – Mati Raidma nimetas siin 380 muudatusettepanekut – ja kui lisada sinna juurde veel 444 keelelist parandust, siis see annab tegelikult pildi, kui põhjalik kogu arutelu oli.
Nimetaksin ära kõige aktiivsemad kaasarääkijad, kes selle seaduseelnõu kallal töötasid. Eelnõu koostas laia põhjaga kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.
Rõhutan veel seda, et tegevteenistusse saab võtta pärast seaduseelnõu seaduseks saamist ka ilma sõjaväelise väljaõppeta, kui huvipakkuvat eriala saab omandada ainult kaitseväes. Eelnõu ei näe enam ette tegevteenistuse lepingut, vaid isik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega nagu muus avalikus teenistuses. Algselt võetakse isik ametisse tähtajaliselt kuni viieks aastaks, kümneaastase katkematu teenistuse korral aga tähtajatult. Igal ametikohal on haridust, väljaõpet, tervist ja füüsilist võimekust puudutavad nõuded. Toimub rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine. Tegevteenistusse võtmise eeldus on kaitseväekohustuse olemasolu, sh naissoost tegevväelastel. Sellega tagatakse võimalus, et kõiki kaitseväeteenistusest lahkunuid saab kaasata reservteenistusse. Praegu kehtiv seadus seda ei võimalda.
Pean samuti väga tähtsaks, et kui kaitseväeteenistuse seadus vastu saab võetud, siis on ka noormeestel, kel puudub põhiharidus, võimalik kohustuslik kaitseväeteenistus läbi teha. Mati Raidma jättis ütlemata asjaomase arvu, aga see ilmselt huvitab paljusid: Eesti riigis on selliseid noormehi üle 3500.
Minu tänusõnad kuuluvad selle seaduseelnõuga seotud töö tegemise eest ka Eesti Reservohvitseride Kogule, kes uue seaduse loomisel väga aktiivselt kaasa rääkis. Tänan kolleege riigikaitsekomisjonist, tänan riigikaitsekomisjoni alalisi töötajaid eesotsas Aivar Engeliga, aga eriline tänu kuulub komisjoni esimehele Mati Raidmale, kes oma isikliku eeskujuga näitas meile kõigile, kuidas peab ühe seaduseelnõu kallal tööd tegema! See oli muljet avaldav ja suurepärane kogemus küllap mitte ainult minule. Arvan, et tegime seaduse, mis ei ole küll ideaalne, aga see on kindlasti ratsionaalne ning tagab Eesti kaitseväe arengu ja kaitsevõime tugevnemise pikkadeks aastateks. Kutsun teid kõiki üles andma oma hääl selle seaduse vastuvõtmise poolt! Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ülo Tulik! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Kallid kolleegid! Ma ei tülita teid selles küsimuses väga pikalt – eelkõnelnud meestele ei ole mul väga palju lisada. See on tõsi, et meie riigikaitsekomisjon töötab konsensuslikult, ja seetõttu kordan lühidalt sedasama, mida juba nii Mati Raidma kui Ülo Tulik rääkisid. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu on pikalt ette valmistatud ja hoolikalt vaetud eelnõu. Nagu kuulda oli, tehti peaaegu et pool tuhat parandusettepanekut, mille kõigiga me tegelesime. Meie töö oli pikk ja sisuline. Me vaidlesime, aga me lahkusime ruumist, kus me koos Kaitseministeeriumi ja huvigruppide esindajatega asju arutasime, tavaliselt üksmeelele jõudnuna.
See seadus on meie kaitsetahte väljendus ja põhiseaduse järgi on kohustus läbida ajateenistus meessoost kodanike kohustus. Sotsiaaldemokraadid tervitavad väga uut lähenemist ajateenistusele, mille puhul antakse ka noortele naistele võimalus ajateenistusest osa saada. See on võimalus ja see on vabatahtlik. Me tervitame fakti, et selline võrdse kohtlemise printsiip on seadusesse sisse kirjutatud.
Isiklikult olen ma väga rahul nõutava haridustaseme alandamisega ajateenistuse puhul. Leian, et see on põhiseaduse riive, kui seadusesse on kirjutatud, et ajateenistuse eeltingimus on põhiharidus. Nüüd ongi seaduses kirjas, et poistel ja tüdrukutel on võimalik ajateenistusse minna ka siis, kui neil on vaid kuus klassi lõpetatud. Kui noormees tahab ajateenistusse minna, aga tal pole põhiharidust tõendavat paberit, siis ma leian, et tema põhiõigust on riivatud.
Samas on sotsiaaldemokraadid siiski ühes asjas pettunud. Me oleme pettunud selles, et välisteenistuses teeninud vigastatud mehed ei saanud neid sotsiaalseid tagatisi, mida meie silmas pidasime. Me tegime tosin parandusettepanekut, paraku neid ei arvestanud ei komisjon ega veel vähem loomulikult ka Kaitseministeerium. On kahju, et meie ettepanekuid ei aktsepteeritud. Aga me jätkame Afganistanis sõdivate ja seal vigastada saanud meeste ja naiste eest seismist. Summa summarum võib öelda, et sotsiaaldemokraadid on selle seaduseelnõu poolt ja vajutavad rohelisele nupule.

Suur tänu, kolleeg Marianne Mikko! Palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui minu kolleegid ei oleks hakanud kümblema selles valguses, mida kaitseväeteenistuse seadus tegelikult Eesti riigile tähendab. Tõepoolest on hea meel, et riigikaitsekomisjon on ilmselt üks väheseid kui mitte ainukene komisjon, kes töötab poliitilise konsensuse alusel. Me vaidleme, aga me saavutame ühised seisukohad. Me ei vastandu, ei opositsioon ega koalitsioon, sest et riigikaitse on asi, millest peaksid kõik poliitilised jõud ühtemoodi aru saama. Riigikaitses on Eestil läinud hästi ja kui võrrelda end meie naabritega Baltikumist, siis tõepoolest, Eesti on mäekõrguselt õnnelikum Lätist ja Leedust.
Kaitseväeteenistuse seaduse vastuvõtmine on väga märgilise tähendusega: see annab uue hingamise kogu sellele süsteemile. Ebanormaalseks tuleb küll pidada, et komisjon pidi tegema üle 300 muudatusettepaneku. See näitab, et ministeerium tuli kirvega kurge püüdma, aga tema vastas seisis professionaalne ja hästi motiveeritud riigikaitsekomisjon, kes tõestas, et parlamentaarne riigikord Eestis kehtib endiselt.
Siin toodi välja juba hulk positiivseid nüansse, mida ma üle kordama ei hakka, aga toonitan veel kord, et mul on väga hea meel, et riigikaitsest saavad Eesti poliitikas kõik ühetaoliselt aru. Keskerakond jätkab seda kurssi kindlalt ja toetab kõiki riigikaitseteemalisi eelnõusid, mis on kasulikud meie rahvale.
Kaitseväele tahan selle uue seaduse valguses soovida palju edu ja jõudu nende muutuste elluviimisel. Samas tahaksin kaitseväele seda pulti ära kasutades südamele panna, et reformidega ei tohi liiale minna. Vana süsteemi hävitamine peab olema läbi mõeldud ja motiveeritud, igasugused reformid peavad eelkõige tõstma esikohale inimese, kaitseväe, kaadrikaitseväelased ja ka kaitseväe ametnikud, sest inimesed on kahjuks piiratud ressurss ja neid meil väga palju juurde võtta ei ole. Tänan ka kõiki neid kolleege, kes seaduse menetlemisel vahele ei seganud, kuigi nad ei saanud kohati aru, millest jutt käis. Aitäh!

Aitäh! Kuna kõik fraktsioonid on saanud oma sõna öelda, lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu 172. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 173 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 173. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduste eelnõu 174 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, kuna eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 rahvasaadikut, puudub 16.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu 174. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 214 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 214. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 200 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 200. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 223 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, ka see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 rahvasaadikut, puudub 15.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 223.
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Hõre aplaus.)

Head kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 224 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 224. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Nüüd on päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu 198 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 50² muutmise seaduse eelnõu 198. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 205. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 222 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe kolleeg Yana Toomi!

Lugupeetud proua eesistuja! Head kolleegid! Tegemist on eelnõuga, millega võetakse üle ...

Palun vabandust! Kolleegid, palun tasemini!

... Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis annab FIE-dele võimaluse maksta sotsiaalkindlustust ka nende abikaasade eest juhul, kui abikaasad kannavad ennast äriregistrisse FIE tegevuses osalejatena. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu oma istungil 30. mail, 5. juunil ja 11. juunil. Arutasime ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, et FIE tegevuses osaleva abikaasa eest maksaks sotsiaalmaksu riik, kuna meie FIE-dele käivad need avansilised maksed üle jõu. Paraku sotsiaalkomisjon seda ettepanekut ei toetanud. Muud ettepanekud selle teksti muutmiseks, mida me arutasime siin saalis, olid puhtkeelelised ja nendel ma ei peatu. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu muutmiseks tehti viis ettepanekut. Ettepanek nr 1 on sotsiaalkomisjonilt ja seda on arvestatud täielikult. Ettepanek nr 2 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Jaa, palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud sotsiaalkomisjon, seda on arvestatud täielikult. Ettepanekud nr 4 ja 5 on esitanud sotsiaalkomisjon, neid on arvestatud täielikult.
Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 222 teine lugemine on lõppenud.
Lugupeetud kolleegid, juhataja võtab viis minutit vaheaega. Jätkame kell 15.02.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, juhataja võetud vaheaeg on läbi. Läheme edasi järgmise päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 241 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on kaotada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud keskused, moodustada nelja administratiivse teeninduspiirkonna asemel üks valdkonnapõhise toimemudeliga teeninduspiirkond. Muudatuse tulemusena jaotub ametnike töökoormus ühtlasemalt üle kogu riigi, mis loob võimaluse Maksu- ja Tolliameti ametnike kogemuste ja pädevuse paremaks rakendamiseks.
Piirkondlike keskuste kaotamine on tingitud muudatustest kliendikäitumises: 90% maksuametiga suhtlevaid isikuid kasutab e-teenuseid, keskkonda "e-maksuamet/e-toll", mille taga nähakse Maksu-ja Tolliametit kui tervikut, mitte aga selle regionaalseid üksusi. Suhtlus e-kanalite kaudu ei nõua, et maksuhaldur peaks asuma samas linnas või maakonnas, kus maksumaksja, vaid see võimaldab valdkonnapõhist suhtlemist üle kogu Eesti. Maksu- ja Tolliameti teeninduspunktid jäävad ka edaspidi alles kõigisse maakonnakeskustesse. Maksumaksjal on võimalik pöörduda oma küsimusega mis tahes teeninduspunkti, kuid maksuhaldur on kohustatud maksumaksjale võimaldama kõiki teenuseid teeninduspunktis, mis jääb tema elu- või asukohale kõige lähemale. Tegevuste konsolideerimisel kokkuhoitav raha on kavas suunata ümber maksuameti arengusse ja põhieesmärkide täitmisse, samuti on plaan tõsta palkade konkurentsivõimet. Seaduse jõustamise ajaks soovime 1. oktoobrit 2012. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Teile on ka küsimusi. Alustame kolleeg Neeme Suurest.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Meil kasutatakse eri ametkondades erinevaid haldusmudeleid, paljudes ametkondades kehtib ikka veel regionaalne jaotus. Mis te arvate, kas see muudatus võiks mingil moel mõjutada ametkondadeülest koostööd ja ametkondadevahelist koordineerimist? Ning kui jah, siis kuidas?

Aitäh! Kas te peate silmas haldusreformi? Ma arvan, et iga muudatus mõjutab suhtlemist, selles ei ole küsimust. Aga see, et eri ametid kasutavad erinevaid struktuure ja struktuurimudeleid, sh ka regionaalset jaotust, on minu arvates küll hästi loomulik ja siin ei ole ma kriitikutega nõus.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Ma jätkan Neeme Suure küsimust, sest tegelikult ka minu hinnangul on probleem olemas. Maksuamet on tõesti arendanud elektroonilisi teenuseid kiiremini kui teised ametid, aga teised ametid loodetavasti jõuavad järele. Praegu on olukord, kus on palju väiksemaid ameteid, kus jätkuvalt on jõus territoriaalne struktuur. Kaks piirkondlikku üksust on Muinsuskaitseametil ja Sotsiaalkindlustusametil, Keeleinspektsioonil on kolm üksust, on ka seitsme ja 15 regionaalse üksusega ameteid. Kas te valitsuses ei ole arutanud, et ametiasutuste toimimismudeleid võiks arendada koordineeritult? Sel juhul oleks riigiasutuste toimimine ja ülesehitus ühtsem ja loogilisem. Meil on Maksu- ja Tolliametist palju väiksemaid ameteid, kes jätkavad tegutsemist territoriaalsel põhimõttel.

Selle eelnõu kontekstis ei mäleta sellist dispuuti. Aga probleem sellisena, nagu te ütlete, on olemas. Eri ametid on oma korralduselt eri faasis. On ka neid, kes on ümberkorraldusi edasi lükanud ega mõtlegi selles suunas, kuidas struktuurimuutustega saavutada kokkuhoidu omaenda töötajate ja klientide huvides. Aga et kõigil asutustel oleks sarnane territoriaalne struktuur ja juhtimismudel, selle sooviga pakutakse minu arvates selgelt üle. Räägitakse mingist hiilivast haldusreformist. Igal asutusel on oma spetsiifika, igal asutusel on erinev klientidega suhtlemise sagedus, klientide iseloom jne. Igal juhul on arusaamatu, miks siiani üldse need regionaalsed keskused eksisteerivad. Mul on võrdlemisi raske seletada seda vahepealset astet. Kogu probleemi tõi selgelt esile e-teenuse arendus, tänu millele keskmine maksumaksja ei käi enam maksuametis. Nii lihtne see ongi – lihtsalt ei ole vaja. Sellepärast ei ole tarvis ka kohapealseid üksusi. Aga võimalus maakonnakeskustes suhelda jääb, kui kellelgi on mingid spetsiifilised probleemid või kes e-teenusega hakkama ei saa. See võimalus jääb alles, aga regionaalsed keskused on tarbetud.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kas me selle eelnõu valguses võime ennustada ka muude ametkondade samasugust arengut, mis tähendab lõpuks seda, et regionaalsed keskused kaovad ka teiste ametkondade struktuurist?

Ma ei söandaks nii suureliselt ennast, oma ministeeriumi ja maksuametit kõvaks eestvedajaks pidada. See võiks olla küsimus pigem regionaalministrile või peaministrile, kellel on selles vallas selgem vastutus. Ma ei tahaks teiste eest rääkida. Nendel on vastutus arengu eest otsesem. Aga ma ei välista sellist asjade kulgu. Jah, selles suunas võiks kõik mõelda. Samas seda, et ma teistesse haldusaladesse väga sisse sõidan, pigem ei ole, välja arvatud teatud eelarvevaidluste kontekstis. Mingite soovitustega ikka oleme välja tulnud. Üldiselt on ministeeriumid ja ametid oma valikutes suhteliselt vabad. Keegi otseselt nende eest seda tööd ära tegema ei kipu.

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma täpsustaksin teemat, mis puudutab Maksu- ja Tolliameti teenuste kasutamist. Elektrooniliste teenuste kasutamise protsent on tõesti väga kõrge, 90%, aga siiski iga kümnes tuleb kohale. Kas selle uue struktuuriga ei teki sellist olukorda, et näiteks pärnakas peab minema Narva ja tartlane kuskile Tallinna suunas mingit spetsiifilist nõu saama?

Ei, loomulikult mitte. Mina arust ei ole seda enne ka olnud. Selles mõttes ei pruugi pidupäevakõnede näited kõige õnnestunumad olla. Maakonnakeskused ongi selleks, et maksumaksja saaks vajaduse korral minna lähedal asuvasse maksuameti kontorisse. Kõik kliendi teenindamiseks vajalik on seal olemas. Ma ei tea, et oleks olnud regionaalsetes keskustes käimise vajadus. Aitäh!

Palun, kolleeg Aivar Kokk!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kas ma saan õigesti aru, et see seadus parandab ettevõtjate ja kodanike võimalusi maksuametiga suhelda?

Eks mõistusepärasem struktuur soodustab ressursside paremat kasutamist, töötajate motiveerimist ja investeeringuid ikka kaudselt. Te otseselt kindlasti ei tunne, kui üks piirkondlik asutus ära kaob. Aga selleks, et väikese majanduskasvu tingimustes vajaduse korral valitsemiskulusid rangelt piirata, ja ka selleks, et inimestel riigisektoris palgad tõuseksid, on selliseid muudatusi vaja. On tore, et Riigikogu võttis äsja vastu ühe säärase  seaduse, mis seda kaudselt võimaldab. Avaliku teenistuse seadus näeb ette sedalaadi reformi, mis ressursside paremat kasutamist võimaldab ja vastavalt ka inimesi enam motiveerib.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun kõnepulti rahanduskomisjoni aseesimehe kolleeg Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu 5. juunil. Seda tutvustasid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Iiris Põldma ning Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Nagu hea rahandusminister juba tutvustas, on kõnealuseid seadusmuudatusi vaja, kuna Maksu- ja Tolliamet soovib minna üle regionaalselt toimemudelilt valdkonnapõhisele toimemudelile. Peale maksukorralduse seaduse muudetakse veel 17 seadust, aga need muudatused on tehnilist laadi.
Nüüd veidi komisjonis tõstatatud teemadest. Küsimused puudutasid seda, kas valdkondlik toimemudel on ikka parem kui senine regionaalsel põhimõttel toimiv mudel ning kas on arvestatud praeguse kaadri kompetentsiga eri piirkondades. Eri valdkondadega tegelema hakkavad keskused on tulevikus üle Eesti laiali ning küsiti, millised on nende peakeskuste ja büroode omavahelise suhtluse põhimõtted, kuidas see toimib. Ja tõstatati veel üks teema. Maksu- ja Tolliamet on seni lähtunud kompetentsist, mis praegu regioonides eksisteerib, ja vastavalt neid valdkondi üle Eesti ringi jaganud. Mis saab aga siis, kui üks või teine töötaja ühel või teisel põhjusel töölt lahkuma peaks? Kuidas on tagatud, et kompetents nendes piirkondades säilib? Vastused olid, võib öelda, üldjoontes ammendavad. Kinnitati, et kompetents tagatakse koolituste ja väljaõpete abil ning kui tekivad keerulisemad küsimused, siis sõidetakse kas regiooni kohale või suheldakse tänapäevaste kommunikatsioonivahendite abil.
Tulenevalt sellest võttis komisjon konsensusega vastu järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks päevakorda 13. juunil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, mis tähendab 27. juunit. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Aivar Sõerd, teine küsimus!

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja! Küsin sellise küsimuse. Kuna tõenäoliselt selle eelnõu menetlemist käesoleval istungjärgul ei saa lõpetada, siis tekib lisaaega. Kas rahanduskomisjon ei võiks selle eelnõu raames või ka laiemalt käsitleda riigiasutuste struktuuri küsimust natuke avaramalt? Praegu on tõesti nii, et meil on erisugused valdkondlikud toimemudelid, kusjuures territoriaalse toimemudeliga asutuste territoriaalne jaotumine on vägagi erinev. See ei ole loogiline. Kas rahanduskomisjon võiks seda teemat käsitleda?

Jah, ma arvan, et selle teema püstitus rahanduskomisjonis võiks olla põhjendatud, aga kuna need ametiasutused, millele siin kaudselt viidati, asuvad eri haldusalades, siis ma omalt poolt võin siin puldis lubada, et ma teen rahanduskomisjoni esimehele ettepaneku korraldada kas suvel või siis sügisel ühisistungid kõikide nende komisjonidega, kes vastavate ametkondadega tegelevad.

Palun, kolleeg Aivar Kokk, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Üks küsimus: kui regionaalsed maksuametid kaovad, kas siis maakondlikes kontorites töötajate arv jääb samaks, väheneb või suureneb?

See küsimus oleks vahest paslikum olnud esitada peaettekandjale. Mina isiklikult seda Maksu- ja Tolliameti reformi detailideni ei tea, aga seletuskiri ütleb, et see puudutab ca 20 töökohta ja väidetavalt suurem osa neist on vakantsed. Inimestele, kelle tööd ümberkorraldused puudutavad, pakutakse Maksu- ja Tolliametis uut väljakutset. Kuidas see täpselt detailides välja hakkab nägema, on õige küsida täidesaatva võimu esindajalt.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Rannar Vassiljev! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 241 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. juuni kell 16.
Eelnõu 241 esimene lugemine on lõppenud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 219 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti justiitsminister Kristen Michali!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Taas on tegemist ühe väga hea eelnõuga. Arvestades, et päev on olnud pikk ja see on viimane punkt, teen seekord lühidalt.
Teie ees oleva eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile elektrooniliste registrikaartide ja toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Lisaks lihtsustatakse kõnesoleva eelnõuga abielludes valitud varasuhte kohta abieluvararegistri teavitamise korda, mille eesmärk on vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Kõigepealt ma peatun väga lühidalt sellel, mis asi see abieluvararegister on – juhuks kui keegi ei tea. Abieluvararegister on üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade valitud varasuhete, nende muutmise ja lõppemise kohta. Abieluvarasuhte saab määrata kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususena. Varaühisuse korral kuulub vara võrdsetes osades mõlemale osapoolele ning enamiku tehinguid peavad nad tegema ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, andes majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski ka selged tagatised, nagu näiteks perekonna ühise eluaseme kaitse. Varalahususe puhul on kaks poolt teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud, puuduvad ühised õigused vara suhtes ning varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.
Abieluvararegistrisse tehakse kanne juhul, kui valitakse vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhe või kui abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu.
Praegu peetakse abieluvararegistrit paberil, mistõttu esitatud kandeavalduste menetlemine on aeganõudev. Ka on registrikaardi väljatrükkide tegemine ebamugav ning paberarhiivi maht üha suureneb. Abieluvararegistri andmetega tutvumiseks tuleb praegu pöörduda kinnistusosakonna poole, registrikaardile kantud andmetega ei ole võimalik tutvuda veebilahendust kasutades.
Peale uue perekonnaseaduse jõustumist 1. juunil 2010. aastal on abieluvararegistrisse tehtavate kannete hulk märksa kasvanud. Paljud abiellujad kasutavad võimalust valida juba abielu sõlmimisel varasuhe, mille kohta tehakse abieluvararegistrisse kanne. 2005. aastal näiteks tehti registrisse 504 kannet, 2010. aastal oli kandeid juba 1555. Eelmisel aastal kasvas kannete arv 2507-ni ning see on juba suur halduskoormuse kasv.
Siit loogiliselt edasi mõeldes on Justiitsministeeriumi arvates mõistlik halduskoormuse vähendamiseks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks muuta see seni paberkandjal peetud register elektrooniliseks. Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusena luuaksegi eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, et muuta sinna kantud andmed isikutele paremini kättesaadavaks. Abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumiseks võib isik pöörduda endiselt kinnistusosakonna poole, aga lisandunud on võimalused kasutada veebilehte või pöörduda notari poole. Kinnistusosakonnas ja veebilehe kaudu abieluvararegistri andmetega tutvumine on tasuta, notari poole pöördudes tuleb tasuda notaritasu. Esitatud kandeavalduste menetlemine peaks tänu menetlustarkvara kasutamisele ka kiiremaks muutuma: senise 30 päeva asemel vaadatakse kandeavaldused läbi 14 päevaga.
See on lühidalt kõik. Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma kindlasti eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Tänan kõiki tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud justiitsminister! Teile on küsimus. Kolleeg Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ka abielud on meil elektroonilises registris. Kas me siit ei võiks natukene kaugemale minna, et ka meie esivanemate abielud saaksid elektroonilisse registrisse? Siis ei pea neid andmeid mitte lehe pealt otsima, vaid kui soovitu otsingumootorisse panna, saadki oma sugupuu kätte.

Sellised sugupuu koostamise programmid on vabatarkvarana juba saadaval, eks igaüks ise otsusta, kuidas ta oma sugupuu uurimisega tegeleb. Aga kui selle eelnõu menetluse käigus on soovi seda teemat arutada, siis me saame seda nii suvel kui sügisel komisjonis teha.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, lugupeetud minister! Palun nüüd kõnepulti õiguskomisjoni liikme kolleeg Siim Kabritsa!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 4. juuni istungil, kus osalesid ka justiitsminister Kristen Michal, ministri nõunik Madis Timpson ja Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Piret Saartee. Komisjoni liikmetele anti ülevaade eelnõu 219 menetluse seisust ning seejärel vastati komisjoni liikmete küsimustele. Kuna justiitsminister juba tutvustas eelnõu väga korralikult, siis ma selle sisu kordama ei hakka.
Õiguskomisjon otsustas teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 13. juunil, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 27. juuni kell 16. Ettekandjaks otsustati määrata Siim Kabrits. Kõik need otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei näe kõnesoove, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 219 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. juuni kell 16. Eelnõu 219 esimene lugemine on lõppenud.
Head kolleegid, meie istung on lõppenud. Aitäh kõigile!

Istungi lõpp kell 15.26.