Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on aeg anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enda ja veel seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Me jätkame püüdlusi välja selgitada, kes siiski peab Eesti riigis reageerima väidetavatele seadusrikkumistele. Riigikontroll kontrollis 88 objekti ja selgus, et 45-le neist ei olnud ehitusluba väljastatud. Me rääkisime sellel teemal siin justiitsministriga, tema näitas näpuga Siseministeeriumi poole. Esmaspäeval käis siin siseminister, tema teatas, et see on regionaalne probleem, tuleb rääkida regionaalministriga. Kuna meid väga tõsiselt huvitab, kelle poole näitab näpuga regionaalminister, siis me anname üle selle arupärimise ja jätkame seda teed, kuni me ei selgita välja, kes avastatud kuritegudega Eesti Vabariigis tegelikult tegelema peaks.

Aitäh! Juhatuse nimel olen võtnud vastu ühe arupärimise. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail algatatud Euroopa Liidu toimimise lepingu muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 28. mail esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Riigikogu liikmete Deniss Boroditši, Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laaneti s.a 29. mail algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud põhiseaduskomisjoni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 144 uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. septembri kell 16.45.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, kuna eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 176. Palun hääletage!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 183. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti riigikaitsekomisjoni liikme Ülo Tuliku!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Arutluse all oleva seaduseelnõu esimene lugemine lõpetati 10. aprillil 2012. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 24. aprillil 2012 kella kuueks eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb seaduseelnõu teisel lugemisel lähtuda seaduseelnõu esimese lugemise tekstist. Eelnõu eesmärk – tagada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni eesõigused ja puutumatus – lähtub selle organisatsiooni eesmärgist. Riigikaitsekomisjon arutas seaduseelnõu enne teist lugemist oma 14. mai s.a istungil, kus otsustas konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja ning teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu s.a 30. mai istungi päevakorda. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 115, otsustas riigikaitsekomisjon oma s.a 14. mai istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teisel lugemisel seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ülo Tulik! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta ei olnud ka muudatusettepanekuid. Kuna on esitatud ettepanek see seaduseelnõu seadusena vastu võtta, siis läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vahelise eesõiguste ja puutumatuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 194. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Jätkame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Head kolleegid! Annan ülevaate eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekutest ja komisjonis toimunud menetlusprotsessist. Majanduskomisjonile ei laekunud pärast elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemise katkestamist Riigikogu täiskogus 18. aprillil ühtegi muudatusettepanekut Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt. Eelnõu algataja esindaja läkitas komisjonile siiski kaalumiseks 14 ettepanekut. Lisaks laekus ettepanekuid ja seisukohti eelnõu teksti kohta AS-ilt Eesti Energia, MTÜ-lt Eesti Taastuvenergia Koda, Nordic Power Management OÜ-lt, AS-ilt Elering ja MTÜ-lt Lilleküla Selts. Nende ettepanekute alusel sõnastas majanduskomisjoni töörühm mitmed muudatusettepanekud.
Nüüd lähemalt sellest, mis toimus töörühmas. Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma nõupidamisel s.a 7. mail, mil vaadati üksikasjalikult üle kõik juhtivkomisjonile algataja esindajalt ja turuosalistelt laekunud ettepanekud ning kuulati ära eelnõu algataja esindaja seisukohad. Majanduskomisjoni töörühm käsitles 10. mail ka eelnevatel aruteludel üles kerkinud eraldi probleeme, eelkõige andmevahetusplatvormiga seotud küsimusi, ja soovis viia eelnõu kooskõlla isikuandmete kaitse seadusega. Samuti kaaluti, kas ja kuidas saaks müüjatele tagada juurdepääsu isikute tarbimisandmetele, et teha suunatud pakkumisi. Arutelusse olid lisaks eelnõu algatajatele kaasatud ka Andmekaitse Inspektsiooni ja Justiitsministeeriumi selle valdkonna spetsialistid. Töörühmades toimunud arutelude tulemusel formuleeriti koostöös eelnõu algataja esindajatega eelnõu teksti kohta mitmeid ettepanekuid.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks laekunud ettepanekuid kolmel istungil, lisaks korraldas majanduskomisjon eelnõu temaatikaga seonduvalt ühe avaliku istungi. 8. mail anti komisjoni liikmetele tutvumiseks üle kõik juhtivkomisjonile laekunud ettepanekud, millele olid lisatud algataja seisukohad. 15. mail s.a toimus majanduskomisjoni avalik istung teemal "Taastuvenergiat käsitlevad regulatsioonid ja nende võimalik muutmine". Istungil sai komisjon ülevaate teema hetkeseisust ning kinnitust oma varasemale seisukohale, et eelnõu 139 menetlemise raames taastuvenergia tasudega seonduvaid muudatusi teha ei ole hetkel otstarbekas. 17. mail 2012 menetleti komisjonis töörühma koostatud muudatusettepanekute loetelu ja tutvuti eelnõu algataja seisukohtadega erinevate ettepanekute kohta. Majanduskomisjon otsustas konsensusega täielikult arvestada 21 ettepanekut, lähtudes muudatusettepanekutele lisatud selgitustest, sh toetati mitmeid Eesti Energia ja Lilleküla Seltsi ettepanekuid. Kõiki komisjoni toetust leidnud ettepanekuid toetasid ka eelnõu algataja esindajad. 28. mail vaatas komisjon üle ja kinnitas mõne läbihääletatud muudatusettepaneku tehniliselt korrastatud sõnastuse.
Kõik need muudatused on teile olnud kättesaadavad ja ma neid ükshaaval tutvustama ei hakka. Olgu siiski rõhutatud, et teiseks lugemiseks tehtud kõige olulisemad muudatused puudutavad tarbijate paremat teavitamist ja tarbijaõiguste tõhusamat kaitsmist. Seaduse jõustudes pannakse võrguettevõtjale ja müüjale kohustus teavitada tarbijat lepingutingimuste muutmisest koos tarbijale esitatava arvega. Praegu piisab selle teabe avaldamisest üleriigilises ajalehes, mida aga kõik tarbijad ei pruugi märgata. Samuti suurendatakse tarbijate kaitstust kütteperioodil, s.o 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Ettepaneku kohaselt laiendatakse füüsilisest isikust tarbija õigust olla makseraskuste korral talvel kaitstud elektri väljalülitamise eest. See õigus kehtib juhul, kui muule kütuseliigile tugineva küttesüsteemi töös hoidmiseks on vaja elektrit tarbida. Muud kütuseliiki tarbiv küttesüsteem peab olema see põhiliselt kasutatav süsteem, millega köetakse.
Ühe muudatusega täpsustatakse ka Tarbijakaitseameti rolli tarbijavaidluste lahendamisel. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet tarbijakaitseseadusega sätestatud pädevuse piires. Üheks vaidluste lahendamise kohaks saab tarbijakaebuste komisjon, mille pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vaidlusi, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel ja kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus on 20 eurot või enam.
Elektrituruseadus valmistab ette elektrituru avanemist 1. jaanuarist 2013, mil elektrit saab tarbida ka üldteenuse korras, seetõttu lisati eelnõusse täpsustus, mille kohaselt kehtivad üldteenuse tüüptingimused kõigi jõus olevate võrgulepingute kohta. Võrguettevõtja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Võrguettevõtja peab teavitama tarbijat üldteenuse tüüptingimustest enne 2013. aasta 1. jaanuari.
Lõpetuseks ütlen komisjoni menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis konsensusega vastu järgmised otsused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 139 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks s.a 30. mail, teha täiskogule ettepanek eelnõu 139 teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis teha kolmas lugemine 2012. aasta 6. juunil ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Siinkohal ma lõpetan. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Arto Aas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun kõigepealt kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kui ettekandjale küsimusi ei ole, siis on kaks võimalust: kas kõik on kõigile täitsa selge või pole mitte midagi selge. Ma arvan, et praegu ei ole nii ega teisiti. Ma usun, et majanduskomisjoni liikmetele on selle eelnõu sisu enam-vähem selgeks saanud, sest kahtlemata on tegemist kõige töömahukama eelnõuga, mida majanduskomisjonis on sellel aastal menetletud. Ettepanekuid selle eelnõu kohta ja diskussioone selle üle oli majanduskomisjonis tõesti päris tihedalt ja palju. Aga milleks seda seadust vaja on ning keda ja kuidas see seadus mõjutab, kui see vastu võetakse?
Seletuskirjas on öeldud, et selle seaduseelnõuga me kooskõlastame Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ ja see seaduseelnõu käsitleb meie elektrituru temaatikat.
Keda see eelnõu puudutab? Kõige rohkem puudutab see Eestimaal elavaid inimesi, kusjuures peaaegu kõiki. Kui me järgmisel aastal maksame esimest elektriarvet, siis on see arve kindlasti tunduvalt suurem, kui see oli selle aasta veebruaris.
Mida selle seadusega on püütud teha? On püütud saavutada, et tarbijatele oleks avatud turule minek vähem valulik, et turul oleksid nii tarbijate kui ka teiste turuosaliste jaoks (elektri tootjad, elektrivõrgud, n-ö elektri edasikandjad ja igasugused vahendajad) selgelt toimivad reeglid.
Mis muutub tarbijate jaoks peale hinna? Kindlasti see, et järgmisel aastal ei ole enam üks leping, aga on kaks lepingut: üks elektri ostmise kohta ja teine elektri ülekandmise kohta. Selles mõttes risk suureneb, sest sul ei ole enam üks partner, vaid kaks ja nad mõlemad võivad sulle head teha, aga võib juhtuda ka vastupidi. Selle seadusega me püüame tarbijaid kaitsta, et seda vastupidist asja ei juhtuks.
Kes sellest seadusest võidab? Esimese hooga võib öelda, et võidab kindlasti Eesti Energia. Praegu saab Narva Elektrijaamad ühe kilovatt-tunni eest 2,9 eurosenti, järgmisel aastal müüb ta selle kilovatt-tunni maha turuhinnaga. Turuhind on käesoleval aastal 4,6 eurosenti. See tähendab mõndakümmend miljonit. Võidab see, kellele see raha läheb. Võidab muidugi Eesti Energia, aga võidab ka Eesti riigieelarve, sest Eesti riigi eelarvestrateegiasse on järgmiseks aastaks juba sisse kirjutatud, et Eesti Energiast võetakse 200 miljonit eurot dividende.
Palun aega juurde!

Kolm minutit.

Kas see on tark tegu või mitte, seda ei hakka ma analüüsima. Võib öelda, et nii ja naa, olenevalt situatsioonist, aga omanikul on igal juhul õigus dividende võtta. Nii et Eesti riigil tekib võimalus võita.
Eesti riik on viimase kuue aastaga võitnud päris palju, kergitades elektri hinnas maksude osa. Eile või üleeile tuli üks aruanne, kust me nägime, et elektri hinnale on maksudena lisandunud 204%. See tähendab, et elektrimaksud on kahekordistunud, sinna hulka on loetud ka taastuvenergiamaks. Nii et avatud turule minekust võidavad Eesti Energia ja Eesti riik. Loodame, et midagi võidavad kunagi ka tarbijad, kui mitte otseselt, siis vähemalt selle kaudu, et kui Eesti riik on võitnud, siis ta eelarve kaudu annab rahvale selle raha tagasi.
Selleks aga, et see hinnapauk, mis kahjuks kindlasti tuleb, pehmem oleks, on Riigikogu demokraatide ühendus teinud ettepaneku, et tuleks kaotada tarbijate taastuvenergiamaks, mis on praegu üle 12%. See kindlasti leevendaks järgmisel aastal meie perede rahalist olukorda. Miks mitte teha seda CO₂ kvootide müügist saadud raha abil? Elektrituruseaduse üks osa võiks olla ja ongi taastuvenergiatemaatika. Nii me saaksime põhilisele turuosalisele ehk kliendile vastu tulla. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun kõnepulti kolleeg Urve Palo!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nii mõnigi mõte, mis ma praegu välja ütlen, on siinsamas kõnepuldis ka varem minu suust kõlanud, aga nagu öeldakse, kordamine on tarkuse ema. Kuna olukord ei ole vahepeal muutunud, siis tuleb mõni asi lihtsalt üle korrata.
Ma palun kohe kolm minutit lisaaega!

Kaheksa minutit.

Elektri hind mõjutab olulisel määral meie igapäevast hakkamasaamist. Sõltub ju elektri hinnast nii kodukulude suurus kui ka leiva ja piima hind kauplustes. Elektri kallinedes tõusevad kaupade hinnad ja kallineb meie ostukorv. 2013. aastal avanev elektriturg võib taas kord kaasa tuua elektri kallinemise – hinnanguliselt kuni 20%. Seetõttu peaks riik astuma juba täna samme, et ees ootavat hinnatõusu tarbijate jaoks leevendada. Elektri lõpphind tarbija jaoks koosneb viiest komponendist: põhitariif, võrguteenus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Riigil on võimalus elektri hinda mõjutada aga eelkõige maksude, subsiidiumide ja võrgutasude vähendamise kaudu. Paraku ei ole valitsus näidanud üles mingit soovi elektrienergiamakse vähendada, ka mitte alates 2013. aastast.
Sotsiaaldemokraadid esitasid eelmise aasta septembris eelnõu, mis nägi ette vähendada Eestis alates järgmise aasta 1. jaanuarist elektrienergiaaktsiis Euroopa Liidu kehtestatud miinimummäärani. Praegu on see eratarbijate jaoks 4,5 korda ja äritarbijate jaoks 8 korda kõrgem, kui normid ette näevad. Aktsiisi vähenemise korral väheneksid elektriarved ligi 4%. Valitsusel on võimalus vähendada subsiidiume ehk taastuvenergia tasusid, mis praegu moodustavad kodutarbija elektriarvetest juba ca 9%. Selleks et lõpetada taastuvenergia toetamine tarbijate suuremate elektriarvete abil, on võimalik arendada taastuvenergiat näiteks CO₂ kvootide müügist saadud tulu või Euroopa struktuurivahendite abiga. Lisaks peaksid uute taastuvenergiaarenduste toetused sõltuma energia hinna muutustest turul selliselt, et hinna tõustes toetused väheneksid. Sealjuures tuleks toetada ainult kohalikel taastuvatel kütustel põhinevaid ja meie energiajulgeolekut suurendavaid arendusi. Toetada tuleks uusi arendusi, mitte vanades kateldes fossiilsete ja taastuvate kütuste koospõletamist, nagu praegu tehakse Narva Elektrijaamades.
Rääkides võrgutasudest, mille osakaal elektriarvetes on praegu ca 40%, arvavad sotsiaaldemokraadid, et Konkurentsiametil peaks olema suurem roll ja ka sõltumatus elektri hinna kujunemise üle otsustamisel. Konkurentsiametile tuleks anda ulatuslikumad õigused tarbijate kaitseks väljaastumisel. Konkurentsiamet ei saa oma rolli sõltumatu ametina täita, olles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi halduses. Seetõttu tuleb Konkurentsiamet viia majandusministeeriumi valitsemisalast mõne muu ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni juurde. Selle ettepaneku oleme justiitsministrile ka teinud.
Riigi energiapoliitika peaks otsima lahendusi, kuidas tagada tarbijatele taskukohase hinnaga elekter. Paraku aga piirab käesolev elektrituruseaduse eelnõu, vastupidi, näiteks otseliini ehitamise võimalust, kuna annab võrguettevõtjale võimaluse otseliini ehitamist takistada. Samas on otseliini ehitamine ning selle kaudu elektrijaamast elektri müük tarbijale kasulik mitmes aspektis. Otseliini ehitamine võib olla odavam ja kiirem kui liitumine võrguettevõtja võrguga, mis sõltuvalt tarbija asukohast võib olla kulukas ja pikaajaline, eriti kui piirkonnas on võrk seni üldse puudunud. Otseliini kaudu elektri müümisega on tootjal võimalik tekitada elektriturul suurem konkurents ning pakkuda madalamat elektri hinda, mis ongi elektrituru avamise mõte. Sellele probleemile sotsiaaldemokraadid seaduseelnõu menetlemise käigus ka viitasid, paraku me toetust ei leidnud.
Lisaks eespool öeldule peaks Eesti riik tõstma energiapoliitika fookusesse energia tarbimise vähendamise ning energia säästliku kasutamise. Riigil on mitmeid tänapäevaseid võimalusi, kuidas aidata tarbijatel oma kodud energiasäästlikumaks muuta.
Esimene asi on see, et energia säästmisesse tuleks kaasata energia tootjad, kehtestades suurimatele tootjatele iga-aastase kohustuse säästa riigi sätestatud ulatuses energiat, seades põhirõhu lõpptarbija juures saavutatud kokkuhoiule. Lihtsustatult tähendab see seda, et näiteks Eesti Energia peab igal aastal, selleks et kokkulepitud säästu saavutada, osas kodudes aknaid vahetama, fassaade soojustama ning kodudesse uusi, energiat säästvaid kodumasinaid ja valgusallikaid soetama. Skeem on tootjatele kasulik, sest energia kokkuhoid on sageli odavam kui uute tootmisvõimsuste rajamine.
Teiseks tuleks luua õiguslik raamistik energiateenuseettevõtete turu tekkeks. Need ettevõtted võtavad enda kanda projektide rahastamise ning kokkuhoiumeetmete elluviimise, saades tulu energiasäästust. Eestis oleks riigil vaja regulatiivne raamistik paika seada, mille tulemusena toimiks näiteks koostöö pankade ja KredExi vahel ning tarbijate omaosalust sel puhul ei kohaldataks. Hoolimata sellest, et energiateenuse direktiiv nõuab energiateenuseettevõtete tegutsemiseks vajaliku keskkonna loomist, pole Eesti riik seda nõuet täitnud, kuigi sotsiaaldemokraadid on majandusministrile sellest rääkinud.
Kolmandaks tuleks koostada riigi tasemel tarkade võrkude tegevuskava, et tarbija saaks igal hetkel vaadata, kui palju ta tarbib kas elektrit, vett või gaasi. Elektri tootja saab aga nii hakata energia tarbimist paremini juhtima. Ka selle ettepaneku sotsiaaldemokraadid seaduseeelnõu kohta tegid, kuid see ei leidnud toetust. Eesti energiasüsteem toimib nagu sada aastat tagasi: üksikute suurte elektrijaamade toodetud elekter jõuab ülekande- ja jaotusliinide kaudu meile koju, meie aga teatame energiamüüjale, kui palju me oleme tarbinud, ning maksame arveid. Sellisesse süsteemi on sisse programmeeritud suured, kuni 30%-ni ulatuvad kaod.
Kõige lõpuks peame oluliseks, et energiaturul kaitstaks puudust kannatavaid elanikke. Kõigile Eesti elanikele, sõltumata sissetulekust ja elukohast, peab olema tagatud võimalus tarbida normaalseks elutegevuseks vajalikul hulgal energiateenuseid. Sellele, et elektrituru avanemisega kaasnev hinnatõus mõjutab eelkõige vähekindlustatud inimesi, on viidanud ka Riigikontroll ja õiguskantsler. Toasoe ja elektrienergia peavad eurodirektiivide kohaselt olema minimaalses kokkulepitud hulgas kättesaadavad igaühele. Riigi ülesanne on leida hoovad, kuidas see teoks teha. Seni me neid hoobasid paraku näinud ei ole. Olgu öeldud, et isegi sotsiaaldemokraatide ettepaneku arvata lastetoetus toimetulekutoetuse maksmise arvestusest välja on koalitsioon maha hääletanud. Aitäh teile ja ilusat päeva!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 21 muudatusettepanekut, alustame nende läbivaatamist.
Esimene ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Teine ja kolmas ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Neljas ja viies ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. 11., 12., 13. ja 14. ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. 15. ja 16. ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. 17., 18. ja 19. ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. 20. ja 21. ettepanek on majanduskomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 139 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Püüan teile edasi anda neid arutelusid, mis toimusid õiguskomisjonis seaduseelnõu 206 arutamisel. Peale esimest lugemist käis õiguskomisjon selle eelnõu arutamiseks koos vähemasti neljal korral: 7., 8., 14. ja 28. skp. Ma ei hakka teid koormama kõikide nende inimeste nimedega, kes nende arutelude juures viibisid. Kolleeg Marika Tuus-Laul tõstatas meie arutelu käigus küsimuse, kas ei saaks eelnõuga 206 ühendada ühte teist eelnõu, mis on samuti Riigikogu menetluses. Seda eelnõu menetleb rahanduskomisjon ja see kannab numbrit 10. Ma tahan anda ka mõned kommentaarid selle eelnõu kohta. Mäletatavasti algatati eelnõu nr 10 12. aprillil 2011 ja selle esimene lugemine eelmise aasta juunis ka lõpetati. See eelnõu käsitles samuti riigilõivude alandamist. Eelnõu lähtus nendest teadmistest, mis Keskerakonna inimestel tollel hetkel oli. Kes võrdleb täna arutatavat valitsuse eelnõu ja seda eelmist eelnõu, see näeb neis mõningaid erinevusi, ka Keskerakonna eelnõu kahjuks. Minu soovitus Keskerakonnale, täiesti mittepoliitiline, on see eelnõu menetlusest tagasi võtta, kuna kohtusse pöördumisega seonduvate riigilõivude põhiseadusele mittevastavus saab õiguskomisjoni hinnangul kõnealuse eelnõuga 206 likvideeritud ja seda osa, mida õiguskomisjonil oli võimalik Keskerakonna ettepanekutest toetada, eelnõu 206 menetlemise raames ka toetati. Pealegi, Riigikogu liige, kes seda eelnõu menetles, Andrus Saare, on meie hulgast juba lahkunud. Ta lahkus teisi töid tegema. Ta on elus ja tervise juures, eile ma nägin teda, ta pakatas tervisest.
Üldiselt on riigilõivudega seonduvalt valitsemas üksmeel selles mõttes, et kehtivad lõivud on kõrged ja neid tuleb alandada. Samasugust üksmeelt ei ole olnud aga kogu eelnõu saamisloo ja menetlemise vältel selles küsimuses, kas tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi ja teisi eelnõu raames muudetavaid seadusi peaks koos menetlema. Seega, vana hea kobarseadusedebatt on üleval. Komisjoni töö tulemus on teie ees ja seal on lähtutud mõttest, et nii kohtupidamisele ligipääsu kui ka kohtupidamise suuremasse efektiivsusesse tuleb panustada, loomulikult unustamata kohtupidamise kvaliteeti ja inimeste põhiõiguste kaitset. Selle üle, kas menetleda neid eelnõusid koos või eraldi, oli meil arutelu 14. mail, kuhu me kutsusime ka justiitsminister Kristen Michali. Selle arutelu tulemusena leiti, et me läheme edasi, lähtudes valitsuse esitatud eelnõust, aga võttes loomulikult arvesse ka neid muudatusettepanekuid, mis menetluse käigus on meile esitatud.
Kõigepealt nendest sisenditest ja ettepanekutest, mis ei leidnud komisjonis poolehoidu sellisel moel, et nendest oleksid saanud komisjoni algatatud muudatusettepanekud. Üks selline näide on Eesti Naisteühenduste Ümarlaua ettepanek tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 kohta, mis käsitleb lepitusmenetlust lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumise korral. Meile oli naisteühenduste ümarlaua ettepanek küll arusaadav, aga kuna see ettepanek läheb oma loomult lahku praeguse seaduse loogikast ning käivad arutelud Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahel selle üle, kuidas perevägivallatemaatikat ja selle ala spetsialiste selliste lastega seonduvate kokkulepete tegemise protsessi kaasata, siis jäi täitevvõimu tööks selle aasta lõpuks lahendustes selgusele jõuda. Me otsustasime komisjonis, et läheme edasi valitsuse esitatud sõnastusega, mis kehtiva seadusega võrreldes olukorda kindlasti parandab ja lihtsustab ka menetlusi, viies kaks menetlust kokku.
Ainuke sisuline hääletus selle üle, kas põhimõtteliselt muuta kehtivat seadust, nii nagu valitsus ette pani, toimus meil seoses kohtutäiturite temaatikaga ja järelevalvega kohtutäiturite üle. Nüüd on mul eriteade ajakirjanik Tuuli Kochile, kellel ma palusin debatti jälgida. Siin on olnud juttu sellest, et komisjoni liikmed on kurtnud selle üle, et me menetleme kobarseadust, ja on üleval mingeid probleeme. Tõepoolest, hääletus ei toimunud mitte selle üle, kas kohtutäituri seadust üleüldse peaks selle eelnõu raames käsitlema, sest siin on ka menetlusdokumentide kättetoimetamisega seotud aspekte, vaid selle üle, kas kohtutäiturite järelevalvet käsitlevad sätted peaksid jääma seadusesse oma esialgsel kujul, nii nagu need on kirjas kehtiva kohtutäituri seaduse §-s 55, või tuleks minna edasi valitsuse ettepandud sätetega. Diskussiooni ja hääletuse tulemusena jõudsime otsusele, et kohtutäiturite järelevalve sätted on edaspidi sellised, nagu valitsus ette pani, ehk kehtivat seadust muudetakse.
Ühe ettepaneku tegi ka Eesti Pangaliit. Selle kohaselt oleks tõstetud maksekäsu kiirmenetluses lubatavate nõuete piirmäära 6400 eurolt 10 000 eurole. Peab ütlema, et komisjoni liikmetel ei olnud selle muudatusettepanekuga seoses põhimõttelisi probleeme. Küll aga on seesama säte tekitanud suurt diskussiooni, sest on võimalik, et avaliku kättetoimetamise lubamise tõttu võib menetlus edaspidi muutuda rohkem tagaseljamenetluseks ja seega tekitada ka rohkem ebakindlust. Siin samuti komisjoni ettepanekut ei sündinud.
Kaks ettepanekut tegi Eesti Krediidihaldusfirmade Liit. Need puudutasid Euroopa täitekorralduse dokumendi riigilõivu alandamise ettepanekut. Seaduseelnõus oli riigilõivuks ette nähtud 50 eurot ja kui avaldus esitatakse elektroonilise teabesüsteemi kaudu, siis 25 eurot. Ettepanek oli, et uued lõivud oleksid 10 ja 5 eurot. Ettepanek oli ajendatud sellest, et tegemist on suhteliselt vähe tööd nõudva kohtutoiminguga ja naaberriikides Euroopa täitekorralduse dokumendi väljaandmise eest väidetavalt üldse riigilõivu ei küsita. Komisjon toetas seda ettepanekut osaliselt, toetades nii ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, viies need lõivud 25 eurole ja elektroonilise esitamise korral 10 eurole.
Nende teine ettepanek käsitles maksekäsumenetluses väljamõistetava esindajatasu regulatsiooni, et viia see kooskõlla ülejäänud menetlusseadustiku loogikaga. Aga kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis komisjon leidis, et ei ole põhjust hakata veel omakorda menetlema seda, kas avalduse esitaja on kasutanud lepingulist esindajat, kelle heaks on tehtud lisakulutusi, või on inimene esitanud selle avalduse ise. Nii et seaduse kohaselt on igas sellises menetluses 20 eurot ette nähtud menetluskulude katteks ühetaoliselt, sõltumata sellest, kes selle avalduse esitanud on.
Vahepeal tekitasid elevust ja tormi ka Harju Maakohtu kohtuniku Viivi Villemsoni ettepanekud. Põhjused on väga lihtsad: maa- ja ringkonnakohtute kohtunike vaadete erinevus, aga ka sätete mittepiisav läbivaidlemine.
Nüüd ametlikest muudatusettepanekutest. Lähtudes kobarseadusedebatist ja arutelust selle üle, kuidas need teised seadused riigilõivuseadusega seotud on, panime seaduseelnõule uue pealkirja. Õigemini tegi seda nõunik Linnar Liivamägi. Teatavasti oli pärast esimest lugemist pealkiri "Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Järgnevat mõttekäiku küll komisjoni arutelul esile ei tulnud, aga ma räägin seda siiski. Pühapäeval käisin Tammsaare muuseumi rehetares vaatamas Urmas Lennuki lavastust "Vargamäe varjus". Teatavasti sündis Maril koos Andresega poeg Indrek. Oli selline igerik. Lennuki käsitluses pakkus Andres poisi nimeks Igerik, Igerik Paas. Pearu ütles, kui seda nime Marilt kuulis, et Indrek on ilus nimi. Seetõttu me otsustasimegi, et Igerik ei ole hea seaduse nimi ja seaduseelnõu uus pealkiri on nüüd "Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu". Õiguskomisjon toetas seda ettepanekut täielikult.
Ma juba puudutasin ettepanekut Euroopa täitekorralduse tõendi väljaandmise kohta. Uued lõivud on järgmised: 25 eurot ja veebilehel avalduse esitamise korral 10 eurot. See oli põhjus, miks me saime osaliselt arvestada ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut.
Keskerakonnal oli ettepanek ühe seadusepügala kohta, mille alusel kohtunik saab otsustada selle üle, kas kaebuse esitamisel saab kasutada madalamat riigilõivumäära või mitte. Praeguses seaduse tekstis on selline sõnastus, et kohtunik võib seda teha mõjuval põhjusel. See "mõjuval põhjusel" ei peaks olema seaduse tekstis kirjas, arvab Keskerakond. Tõepoolest, tegemist on kohtuniku diskretsiooniotsusega. Ka praegu kohtunik iga kord hindab, kas see põhjus on mõjuv. Kui see süsteem on siiamaani töötanud, siis kindlasti töötab ka edaspidi. Tegemist võib lisaks olla sellega, et inimesel lihtsalt ei ole arvutit ja ta ei saa odavamat avalduse esitamise võimalust kasutada.
Meil jäid arvestamata ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud riigilõivude edasise vähendamise kohta. Põhjused on väga lihtsad. Valitsuse ettepaneku näol on tegemist analüüsitud ja tasakaaluka ettepanekuga. Kindlasti ei tohiks unustada, et kogu sellel kohtumenetlusel on ka kulude pool. Heateod on võimalikud, aga ka tasuta asjadel on alati hind.
Kohtunik Villemsoni ettepanekutest formeerus ettepanek, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 330. See käsitleb avalduste ja taotluste esitamise lõpptähtaega. Kõik need tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjaliku menetluse puhul enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, et ei oleks võimalik lõputult tõenditega lagedale tulla ega oleks menetlusosaliste pahatahtlikku käitumist.
Me muutsime ka kriminaalmenetluse seadustikku. See puudutab kohtukoosseisu suurust. Teatavasti on kehtivas seadustikus § 18, kus määratakse ära kohtukoosseis. Näiteks, kuritegelike ühenduste puhul tähendab see, et seda kohtuasja peab arutama kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Komisjonis oli üksmeel selles suhtes, et see on kohtu ressursside raiskamine. Pannakse ette § 18 lõige 3 kaotada. Meil oli vahepeal arutelu all ka versioon, mille kohaselt kohtunik ise või konkreetne kohus võiks otsustada, kui suures koosseisus konkreetset asja arutatakse. Aga väitluses Riigikohtu inimestega me jõudsime tõdemusele, et küll ei pruugi tekkida, aga võib tekkida probleeme põhiseaduse §-ga 24, mis puudutab inimese n-ö kuulumist konkreetse kohtu alluvusse. Peaks olema selge, millise patu eest millise suurusega ja kellest koosnev kohtukoosseis seda kohtuistungit peab. Komisjon toetas seda ettepanekut ja nii meie arutelu lõppes.
Me vaatasime ettepanekud läbi ja jõudsime tõdemusele, et eelnõu on teiseks lugemiseks küps. Teine lugemine tuleb komisjoni arvates lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis järgmisel nädalal on võimalik eelnõu täiskogus seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Vabariigi President on meid noominud kobarseaduste eest. Ka Riigikogu juhataja on pöördunud peaministri poole palvega, et selliseid eelnõusid siia ei tuleks. Täna arutatav eelnõu käsitleb, ütlen lihtsalt informatsiooniks, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmist. Julgen väita, et mõni nendest seadustest, näiteks kohtute seadus, on Riigikogu varasemate koosseisude ajal olnud tavapäraselt põhiseaduskomisjoni menetluses. Siit minu küsimus: kui see ei ole kobarseadus (mulle tundus, et sa seda väitsid), mis see siis on?

Ma julgen öelda, et see on kobarseadus, aga kobarseadus heas mõttes. Küsimus on ju selles, mis neid seadusi ühendab. Ühendavad kaks asja: ühelt poolt ligipääs kohtumõistmisele ja teisest küljest menetlemise kiirus, mis on samuti väga oluline. Sina, kes sa oled õiguskomisjoni liige, mäletad ka seda debatti, presidendi etteheidet meile ja meie tegemisi eelmise koosseisu ajal, kui kokku pandi soolise võrdõiguslikkuse seadus ja Tallinna Linnavolikogu suurust määravad seadused. Isegi selle debati käigus – nüüd me jõuame huumorivaldkonda – jõudis üks tunnustatud õigustegelane järeldusele, et ka siin võib leida väga mõistliku seose. Ma tahan öelda, et praegu on nende seaduste kobardamine Eesti rahvale kasulik ja mõistlik, see aitab inimestel kohtupidamisele paremini juurde pääseda. Seetõttu ma seda patuks ei peaks. Tulebki iga kord asjale eraldi otsa vaadata. Muidugi oleks olnud võimalik ka see, et me oleksime samal päeval käinud kaheksa korda järjest siin teie ees erinevate seadustega ja jõudnud lõpuks ikka samale tulemusele.

Palun, kolleeg Siim Kabrits!

Aitäh! Hea kolleeg! Kas on olemas prognoos, et kui riigilõivud langevad, mis iseenesest on väga positiivne, siis kui palju võiks suureneda kohtute töökoormus?

Aitüma! Tõe kriteerium on aeg. Justiitsministeerium eelnõu koostajana on pakkunud, et avalduste esitamine kindlasti kasvab, sest riigilõivud on madalamad ja kohtule ligipääs on seetõttu parem. Kui me tuleme selle kobarseaduse temaatika juurde, siis meil on siin mitmeid meetmeid, mis peaksid kohtupidamist efektiivsemaks muutma: kättetoimetamises ja makse kiirkäsumenetluses teatud nüansid jne. Täna ei ole võimalik öelda (kuigi eeldusi selleks on), mis juhtub kohtupidamise või menetluse kiirusega tervikuna, kas inimesele läheb Eesti riigis kohtupidamine keskmiselt kiiremaks või mitte, sest ühelt poolt on suurem koormus, aga teiselt poolt vastumeetmed. Me loodame, et läheb kiiremaks, aga eks me saame seda teada peale seaduse jõustumist. Siis on näha, kui suur see muudatus, mis puudutab kas või seda riigilõivude barjääri, tegelikult oli.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Me teame, et see eelnõu tuli komisjoni ju hoopistükkis, kuidas ütelda, õhemana, siis hakkas uksest-aknast tulema igasuguseid ettepanekuid ja tõsine möll läks lahti. Mis sa arvad, kas selline menetluspraktika on mõistlik või peaks ikkagi täidesaatva võimu asutus ehk ministeerium asjad enne selgeks tegema ja alles siis tulema välja väga selgete ühiste positsioonidega?

Aitüma! See võiks olla järgmine debatt. Kui K nagu kobarseadus on selline tähtis teema, siis teine tähtis teema on K nagu kummitempel: kas Riigikogu komisjonid peaksid valitsuse esitatud eelnõusid ainult heaks kiitma või neid ka ise sisuliselt menetlema? Kui inimesed või organisatsioonid esitavad meile pöördumisi, siis minu kui komisjoni esimehe jaoks ei ole vahet, kes need inimesed või organisatsioonid on ning kui kapitaalsed ja fundamentaalsed nende ettepanekud on. Siin ongi oluline komisjoni oskus terade ja sõkalde vahel vahet teha. Loomulikult võtab see siis komisjonis rohkem aega, muidu oleks selle peale aega kulutatud kusagil Justiitsministeeriumis. Kaasamine, ka k-ga algav sõna, on teatavasti tähtis element. Ma eeldan, et meie komisjonil oli oskust neid valikuid teha. Kui me vaatame konkreetsete ettepanekute hääletustulemusi, siis näeme, et me jõudsime ju üsna suurele üksmeelele. Kui me tundsime, et terav debatt on õue peal käimas, siis me võimaldasime seda debatti jätkata väljaspool Riigikogu ruume.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Ma ikka ei jäta kiusu. Kas sinu arvates on normaalne, et me õiguskomisjonis pidime arutama sellesama kobarseaduse – ma võin seda sõna nüüd ka ametlikult kasutada – nüansse, ilma et me oleksime saanud ettevalmistusaega näiteks sellesama kriminaalmenetluse seadustiku täiendavate ettepanekute läbivaatamiseks? Me arutasime tegelikult olematuid muudatusettepanekuid. Me asja huvides küll hääletasime, aga kas see sind sisuliselt rahuldab? Kas juba kakskümmend aastat arenenud õigussüsteemis peabki see asi niimoodi toimuma? Kas meil on kogu aeg tulekahju?

Kahekümnest aastast ei tea ma midagi. Küll aga tean seda, et menetleja üks vaenlane on aeg, lisaks teisele vaenlasele, milleks on raha. Mina küll kardan, et kui Riigikogu töökorras midagi kapitaalselt ümber ei tehta, siis jäävadki meie intensiivsemateks tööperioodideks aprill, mai ja juuni ning ka november ja detsember. Loomulikult on omaette küsimus see, et meie eelkäijad seadusandjana on andnud meile võimaluse menetleda asju kolmel päeval nädalas. See on õiguskomisjoni või mis tahes komisjoni inimeste kätes, kui palju töötunde me mingi probleemi lahendamiseks kulutame ja kuidas me seda teeme. Hinnangut andes ütlen, et palju mugavam oleks, kui kõik toodaks kandikul ette ja kandiku toojal oleksid valged kindad käes, aga päriselus on erinevaid situatsioone. Oluline on jällegi oskus nendega hakkama saada.

Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea komisjoni esimees! Keskerakonna fraktsiooni aasta eest esitatud seaduseelnõu nr 10, mis nägi ette riigilõivude alandamist, oli siiski sedavõrd hea, et selle esimene lugemine lõpetati. Ma ei eita, et see eelnõu on tänaseks pisut vananenud ja riigi võimalused on nüüd teised. Aga kas koalitsioon tegi siiski tol korral vea, kui ta seda seaduseelnõu edasi ei menetlenud? Meil oleksid juba ligi aasta aega võinud lõivud madalamad olla ja ka juurdepääs õigusemõistmisele oleks võinud parem olla.

Aitüma! Eelnõu 206 arutelu raames on tekkinud väga huvitavad debatid parlamenditöö olemusest ja ma olen nõus nende debattidega kaasa minema, kuigi me seda komisjonis ei arutanud. Aga põhimõtteliselt on alati kaks teed. Üks tee on see, et esimene lugemine lõpetatakse, teades, et sellest eelnõust seadust ei saa (julgen seda öelda, sest peaaegu kõik on siin kogenud poliitikud), kuid samal ajal on mingisugused argumendid, mis esimese lugemise lõpetamist toetavad. Teine tee on see, et esimest lugemist ei lõpetata. Mina õiguskomisjoni või mis tahes komisjoni esimehena pooldan ja olen pooldanud (ma muidugi ei tea, kas ma ka tulevikus seda pooldan) sellist lähenemist, et kui on näha, et eelnõu ikka seaduseks saamist ei näe, siis pole mõtet esimese lugemise lõpetamisega tegelda. Seetõttu õiguskomisjonist eeldatavasti selliseid eelnõusid ei tule. Näiteks on meil üks sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille puhul meil oli arutelu, kas valitsuse tulevikus esitatav eelnõu võib tulla parem. Me otsustasime, et järgmisel nädalal, kui me seda eelnõu arutama hakkame, võiks selle esimese lugemise lõpetada, aga seda ikka selle nimel, et lõpuks ka seadus sünniks. Sellel konkreetsel juhul ma ei tea, mis olid rahanduskomisjoni argumendid. Kindlasti oli probleem kui selline üleval. Pärast saate kuluaarivestlustes komisjoni esimehe Sveni käest küsida, mida komisjon mõtles.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Riigilõivuseaduse muutmise üks põhipõhjus oli see, et see seadus oli vastuolus põhiseadusega, millele härra Teder korduvalt tähelepanu juhtis. Kas see vastuolu kaob uue seaduse jõustumise korral ära?

Nii Justiitsministeeriumi kui ka õiguskomisjoni hinnangul jah. Aga niikaua, kui riigilõivudel on nullist suurem väärtus, saab kindlasti edasi arendada seda debatti, ega ikka ei ole tegemist põhiseadusvastase olukorraga. Õigusteaduses selle kohta, ma arvan, ei- või jaa-vastust ei ole. Me eeldame, et me oleme saavutanud sellise olukorra, mis vastab põhiseadusele. Selles teadmises, et me seda saavutame, me olemegi eelnõu menetlenud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Marko Pomerants! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Neeme Suure.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei tulnud siia mitte selleks, et rääkida, kui halb asi on riigilõivude langetamine. Kaugel sellest! Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisab ikka ebamõistlikult kõrgete riigilõivude vähendamise eest. Kohtumenetluse riigilõivud olid liiga kõrged. Riigilõivude oluline tõstmine kohtumenetluses sai alguse 2008. aastal ehk neli aastat tagasi. Mõni lõiv tõusis lausa 4–5 korda. Kõrgeks tõstetud riigilõivud lähtusid kindlasti kulupõhisuse põhimõttest, kuid olid tunduvalt kõrgemad kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. See vähendas oluliselt õiguskaitse kättesaadavust.
Nüüd siis toimub vigade parandamine ja kohtupidamisega seotud riigilõive alandatakse. Tõsi, riigilõivud ei lange kaugeltki tagasi sellele tasemele, kus need olid 2008. aastal, enne nende tõstmist. Näiteks oli mittevaralise nõude esitamise korral enne toimunud muutmist riigilõiv 64 eurot, praegu kehtiv miinimum on 319 eurot ja praegune eelnõu planeerib fikseeritud määrana 300 eurot. 319 euro asemel 300 eurot ei ole märkimisväärne langus. Näiteks on juhul, kui korteriühistu liige ei nõustu ühistu juhatuse otsusega ja tahab seda kohtus tühistada, kohtusse pöördumine selle eelnõu kohaselt tema jaoks küllaltki kallis. Aga eelnõu suunab ühiskonda paberivaba majanduse poole ja nii on avalduse elektroonilise esitamise puhul riigilõiv madalam kui paberil esitatud avalduse korral.
Põhimõtteliselt võib eelnõu suuna lugeda õigeks, sest riigilõivud langevad. Kuna riigilõivude alandamine suurendab kindlasti kohtusse pöördumiste arvu, siis võib pidada põhimõtteliselt õigeks ja asjakohaseks ka menetlusökonoomika eesmärki täitvaid muudatusi, näiteks neid, mis käsitlevad menetlusdokumentide kättetoimetamist, lisamaterjalide esitamist menetluse käigus jms.
Kus siis probleem on? Probleem on selles, et Justiitsministeerium kui eelnõu esitaja, kes peaks seisma ka õigusloome hea tava rakendamise eest, ei pea sellesama tava järgimist enda jaoks oluliseks. Sama sündroom – quod licet Iovi, non licet bovi – näib paraku vaevavat ka suuremat osa õiguskomisjonist. Õiguskomisjonis on kõlanud üks hea kommentaar: "Olgu see viimane kord!" See puudutas kobarseadusi. Peaks küsima, kas siis juba ei ole viimane kord, kas see kord ei võiks olla viimane kord.
Näiteks käsitleb eelnõu kohtunike teenistusvanuse ülemmäära muutmist ja kohtunike ametist vabastamist vanuse tõttu. Õiguskantsler avaldas sel puhul küll arvamust, et seoses konkreetse situatsiooniga Ida-Virumaal on tegemist kiireloomulise muutmise vajadusega, kuid sellegipoolest seisab see probleem eelnõu ajendist ja eesmärgist lahus. Olgugi et eelnõu seletuskiri püüab väga hoolikalt selgitada, et mitme seaduse koos muutmine on praegusel juhul vajalik ja tegemist ei ole kobareelnõuga, on eelnõule liidetud näiteks ka kohtutäituri seadust muutvad sätted. Siin aga on tegemist täiesti teise teemaga. Kohtutäiturite tegevuspõhimõtete täpsustamine on igal juhul oluline ja väärib eraldi hoolikat käsitlemist, millele ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on tähelepanu juhtinud. Seda enam, et tegemist ei ole tehnilise muudatusega, vaid eelnõu annab Justiitsministeeriumile õiguse sekkuda kohtutäituri otsustusmenetluse sisulistesse küsimustesse. See on oluline muudatus kohtutäiturite töökorralduses. Kerkib üles üldine küsimus avalik-õiguslike ametite ehk nn vabade elukutsete (nt advokaadid, audiitorid, pankrotihaldurid) õiguslikust staatusest. Me ei peaks tegema selliseid põhimõttelisi muudatusi ilma laiemat ja põhjalikumat diskussiooni korraldamata.
Palun kolm minutit lisaks!

Kolm minutit juurde.

Kiirustamine tähendab, et kooskõlastamiseks ja kaasamiseks jääb aega napiks ning eelnõu kvaliteet võib selle all kannatada. Näiteks võib tuua komisjoni muudatusettepaneku nr 7, mis käsitleb kriminaalmenetluse seadustiku muutmist ehk kohtukoosseisude muutmist esimese astme kohtus kuritegeliku ühendusega seotud kriminaalasjade menetlemisel. Muudatus puudutas kohtu õigust ise otsustada kohtukoosseisu ja rahvakohtunike kaasamise üle. Muudatusettepanekule reageerisid nii riigi- kui ka rahvakohtunikud. Riigikohtunikelt tuli signaal, et tegemist võib olla põhiseaduse riivega. Rahvakohtunike Liit on leidnud oma pöördumises, et muudatusettepanek ei ole kooskõlas õigusloome eesmärgipärasusega ja täiendus ei ole osapooltega läbi arutatud. Komisjon tegi kiirustades, et mitte öelda kibekiiresti muudatusettepaneku ümber. Seekord läks nagu hästi. Aga kui Rahvakohtunike Liiduga ei arutata, kuidas ja millal rahvakohtunikud menetluses osaleda võiksid, siis see näitab, et tegemist on kiirustamisega ja ebapiisava kaasamisega.
Head kolleegid! Praegu ei ole aasta 1992 ega 2002, vaid 2012. Enam ei tohiks olla olukorda, et mingi eluvaldkond on niivõrd korrastamata, et pigem mingisugunegi seadus kui üldse mitte seadust. Õigusloome head tava käsitlevad otsused on olemas Riigikogu tasemel, eelnõu on olemas valitsuse tasemel. Need dokumendid puudutavad meie endi igapäevast tegevust. Peame siis neist ka kinni! Sotsiaaldemokraadid ei taha takistada selle eelnõu menetlemist. Me peame väga oluliseks selle eelnõu põhilist olemust, mis seisneb kohtumenetluse kättesaadavuse parandamises. Aga me taotleme väga jõuliselt ja valjuhäälselt hea menetluspraktika rakendamist Riigikogus. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on mitu korda teinud seadusalgatusi riigilõivumäärade alandamiseks. Seda, kui palju eelmise justiitsministri Rein Langi juhtimisel riigilõive tõsteti ja kuidas see eelmise Riigikogu koosseisu koalitsioonipoliitikute häältega heaks kiideti, seda, kui kalliks kohtuskäimine tehti, on lihtsalt piinlik meenutada. Oli väga tore lugeda õiguskomisjoni esimehe, väga hea kolleegi Marko Pomerantsi ajalehes ilmunud artiklist, et kohtuskäimine peab muutuma odavamaks, et meie riigilõivud on teiste riikide lõivudega võrreldes ligi kolm korda suuremad. Samas tuletan meelde, et just Reformierakond ja IRL hääletasid eelmises Riigikogu koosseisus nende hiigelkõrgete lõivude poolt. Muide, kohtuskäimise lõivud ei ole praegu mitte kolm korda, vaid kohati isegi 14 korda kõrgemad kui mujal riikides. 2009. aastal, kui seadust muudeti, tuli hakata näiteks 100 000 krooni suuruse nõude esitamiseks maksma 10 000 krooni lõivu, mida on 14 korda enam kui Rootsis, 6 korda enam kui Venemaal ja 5 korda enam kui Soomes. Mul on, muide, silme ees see pilt, kuidas minister Rein Lang põhjendas lõivude äkilist tõstmist, öeldes, et inimesed ei peagi nii palju kohtus käima ja oma madalaid tundeid rahuldama. Ta kasutas täpselt neid sõnu!
Nii et vägisi tekib jälle tunne, et me ise tekitame probleemi ja siis hakkame seda võitluslikult ületama, öeldes rahvale, et me teeme nüüd selle asja ära. Tegelikult ei olnudki koalitsioonil muud väljapääsu, sest õiguskantsler Indrek Teder oli sedavõrd kõrged lõivud põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistanud ja saatis eelmise aasta septembris Riigikogule selle kohta ka kirjaliku ettekande, juhtides tähelepanu sellest kõigest tuleneva õigusliku probleemi ulatuslikkusele. Samal seisukohal oli ka Riigikohus, kes samuti on probleemile osutanud. Sellepärast oligi koalitsioon sunnitud lõive vähendama.
Meie juhtisime probleemile tähelepanu juba eelmise koosseisu ajal ja ka praeguse koosseisu töö alguses, 2011. aasta aprillis, andsime asjakohase seaduseelnõu menetlusse. Nagu täna siin juba räägiti, tunnistati eelnõu nr 10 rahanduskomisjonis ka sobivaks, selle esimene lugemine lõpetati, leiti, et lõive tuleb vähendada, kuid siis jäeti eelnõu sahtlisse seisma, nagu ikka. Kui me õiguskomisjonist selle kohta küsisime, siis paluti pöörduda rahanduskomisjoni poole. See on tüüpiline käitumine opositsiooni eelnõu kõrvalelükkamisel, mida me oleme juba palju kogenud. Ma arvan, et kui see eelnõu oleks siis käiku läinud ja selle menetlemine oleks lõpetatud, oleksid juba aasta aega olnud lõivud väiksemad ja inimestel oleks olnud lihtsam kohtusse pääseda, et oma probleeme lahendada.
Kuigi koalitsioon tahab kogu au endale võtta, on meil siiski hea meel, et see eelnõu on menetluses. Võib ainult küsida, millised on praegu mõistlikud riigilõivumäärad. Meie fraktsioon on veendunud, et eelnõus toodud määrad on ikka veel pisut liiga kõrged. Kohtusse pöördumise võimalus on õigusriiklikust seisukohast ikkagi äärmiselt oluline põhiõigus. Praegu on Euroopa Liidus küllaldaselt riike, kus kohtusse pöördumine on tunduvalt odavam: Itaalia, Sloveenia, Inglismaa, Austria, Poola ja paljud teised riigid. Ühelt poolt peab lõiv olema piisavalt kõrge, et katta kohtumenetluse kulusid, teiselt poolt aga peab see olema küllalt madal, et oleks tagatud juurdepääs õigusemõistmisele.
Keskerakond tegi ka oma muudatusettepanekud. Kahte neist ei arvestatud ja kolmandat arvestati osaliselt, mille eest õiguskomisjonile suur tänu. Oleme seisukohal, et kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühe õigust ja vabadust n-ö ennast kaitsta. Kahjuks tuleb nentida, et eelnõu seda kaitsmist siiski päriselt ei võimalda ja kohtusse pöördumine jääb mõningal juhul rikaste inimeste privileegiks. Aga põhimõtteliselt me seda eelnõu toetame.
Tahan veel korra üles võtta juba tõstatatud probleemi. Nagu me oleme öelnud, me ei toetanud seda, et järjekordselt toodi siia kobareelnõu. Olgu see hea või halb, aga kobareelnõu see siiski on. Me ei nõustu sellega, et me peaksime selle eelnõu kontekstis käsitlema tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja paljusid muid küsimusi, mida siin pikalt ette loeti. Tähelepanuväärne on see, et me ka hääletasime, kas jätta need teised probleemid välja või mitte. Hääled jagunesid pooleks – 5 : 5, millest aga ei piisanud selleks, et otsus oleks teistsugune tulnud. Kahju, et need, kes valjuhäälselt kobareelnõusid on kritiseerinud, hääletasid täpselt nii, nagu koalitsioonis peab hääletama. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi!

Tere taas! Poliitika on muidugi selline lobisemise kunst, aga ka faktid on vahel võib-olla asjakohased. Mis puudutab kohtute seadust ja kohtutäituri seadust, siis selle eelnõu kontekstis on tegemist täiesti asjakohaste seadustega. Miks? Sellepärast, et need puudutavad menetlusökonoomikat. Kui me tuleme kohtute seaduse juurde – Neeme, kuula tähelepanelikult! –, siis seda seadust on siin käsitletud seetõttu, et näiteks Ida-Virumaal oleks üleüldse võimalik mingis olukorras kohtunik kohut mõistma saata. Ealine piir kipub ette tulema, aga nüüd on seadusega võimalik siiski kohtuniku tööpõlve pikendada. Ma olen nimetanud seda vanade ja kobedate temaatikaks. See on menetlusökonoomikaga seotud ja see on oluline. Kohtutäituri roll on selles kontekstis seotud dokumentide kättetoimetamisega. See on jällegi menetlusökonoomikaga seotud. Tõepoolest võib diskuteerida selle üle, kas järelevalvepügalat oleks tulnud menetleda või mitte, aga me arutasime seda ja jõudsime sellisele järeldusele. Siin räägiti usinasti sellest, kuidas me otsustasime, kas kobarseadus või mitte, ja kuidas me seda hääletasime. Mina kuulasin eile lindi üle. Me hääletasime selles küsimuses ühtainsat asja ja see puudutaski kohtutäiturite järelevalvet, kas see sellest seadusest välja rookida või mitte. Aga meil ei toimunud mitte ühtegi hääletust selle üle, kas tsiviilkohtumenetluse seadustik ja kõik muud seadused võiksid olla riigilõivuseadusega koos või mitte. Sellist hääletust ei olnud.
Nüüd aust. Mina selle eelnõu menetlejana olen käitunud ausalt. Kõik väärtusliku, mis Keskerakonnal on olnud sellesse eelnõusse panna, olen välja toonud ja seda ka kõnes maininud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 206 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda tuleks osaliselt arvestada. Neljas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 28 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Kadri Simson.

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Head ametikaaslased, ma kahjuks ei kuulnud. Saalis on liiga suur lärm. Ma palun, Kadri Simson, et te kordaksite oma palvet, ja ma palun teistel olla vaiksemalt!

Palun Keskerakonna muudatusettepanekut nr 5 hääletada!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29 ja vastu 46 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud juhtivkomisjon, muudatusettepaneku nr 7 on esitanud juhtivkomisjon ja muudatusettepaneku nr 8 on esitanud juhtivkomisjon.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 206 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Härra istungi juhataja! Head kolleegid! Politsei ja piirivalve seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse ehk rahvakeeles öelduna vabatahtliku merepääste seaduse eelnõu arutas õiguskomisjon oma kuuel istungil. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi esindajad ja mitme vabatahtliku organisatsiooni esindajad, kelleks olid Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste, Vabatahtliku Merepäästeühingu ning Eesti Priitahtliku Päästeliidu esindajad. Kokku esitati õiguskomisjonile 12 muudatusettepanekut, millest üheksat arvestati täielikult, ühte sisuliselt, ühte osaliselt ja üks jäeti arvestamata.
Arvestamata jäeti eelkõige kulude hüvitamise ettepanek, mis puudutas vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija koolitus-, transpordi- ja muude kulude hüvitamist Politsei- ja Piirivalveameti eelarveliste vahendite olemasolu korral. Kulude hüvitamise reguleerimine on teises sõnastuses kajastatud teistes ettepanekutes. Osaliselt arvestati muudatusettepanekuid, mis käsitlesid merepäästetöö mõistet seaduseelnõu tähenduses, ja muudatusettepanekut, mis käsitles seda, millisel asutusel peaks olema õigus vabatahtliku merepääste väljaõppe korraldamiseks ja läbiviimiseks. Komisjonis arvestati täielikult erinevaid muudatusettepanekuid, mis käsitlesid eelkõige merepäästetöö mõistet seaduseelnõu tähenduses. Ennetustöö üle käisid väga kirglikud vaidlused. Tekkis küsimus, millised võiksid olla vabatahtlikud merepäästeseltsid. Kas neid on kolme liiki: merepääste ja ennetustööga tegelevad seltsid, lihtsalt ennetustööga tegelevad vabatahtlikud seltsid või merepäästega tegelevad seltsid? Muudatusettepanek, mida komisjon arvestas, aga mis tekitas küsimusi, käsitles kulude hüvitamist ennetustöö ja merepääste puhul. Küsimusi tekitas ka vabatahtliku merepäästja tunnistus, nimelt see, millise kooli lõputunnistusega on võimalik saada automaatselt merepäästja tunnistus ilma eksamit tegemata. Lisaks tekitasid küsimusi vabatahtliku merepäästjana tunnustamiseks esitatavad nõuded. Väga palju küsimusi tekitas vabatahtliku merepäästja eritunnuse kandmise kord, see, milline see eritunnus võiks olla ja kuidas seda kanda. Arutati selle üle, millised on need isikud, keda on keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana ja kuidas võiks merepäästeselts enne inimese koolitusele saatmist teada saada, et sel inimesel ei ole hiljem õigust merepäästjaks saada. Arutati, kuidas võiks toimuda see infovahetus Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks tekitas küsimusi mootorsõidukijuhi tervisetõendi sobivus tõendina, kui isik soovib saada merepäästjaks ja peab tõendama oma tervislikku sobivust. Arutati, kas mootorsõidukijuhi tervisetõend võiks sobida. Komisjon toetas seda ettepanekut. Küsiti ka tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise kohta vabatahtliku merepäästetöö korraldamisel ning vabatahtliku merepäästja ja mittetulundusühingu hüvitiste ja tagatiste kohta. Küsimuse all oli, millised need tagatised ja hüvitised on ning mis hetkel need võiksid rakenduda. Komisjon tegi muudatusettepaneku, et seaduse jõustumise tähtaeg võiks olla 1. september, vahetult enne sügistorme. Eelnõu esimeses variandis oli jõustumise ajaks ette nähtud mai algus, täpsemalt öeldes 1. mai. Komisjonis tekitasid küsimusi ka merepäästjate õigus kasutada vahetut sundi kolmandate isikute suhtes ning merepäästjate sotsiaalsed tagatised merepäästeülesannete täitmisel.
Komisjon tegi menetluslikud otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 30. mail 2012 (konsensuslik otsus), teine lugemine lõpetada (konsensuslik otsus) ja ka kolmas lugemine lõpetada, kui teine lõpetatakse, ning eelnõu võiks kolmandal lugemisel olla 6. juunil (ka konsensuslik otsus). Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Läheme eelnõu 158 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Esimene muudatusettepanek on Neeme Suurelt ja õiguskomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleks osaliselt arvestada. Teine muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kolmas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Neljas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Viies muudatusettepanek on Neeme Suurelt ja õiguskomisjoni seisukoht on, et ettepanekut tuleks sisuliselt arvestada. Kuues muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Seitsmes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kaheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kümnes muudatusettepanek on Neeme Suurelt ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Üheteistkümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kaheteistkümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 175 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. märtsil. Peale esimest lugemist arutas õiguskomisjon seda kokku viiel istungil: 19. märtsil, 19. aprillil, 3. mail, 8. mail ja 28. mail. Arutelud toimusid veel ka töögrupis. Arutelud olid pikad ja põhjalikud. Nendel osalesid lisaks õiguskomisjoni liikmetele Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, õiguskantsler Indrek Teder, õiguskantsleri nõunik Saale Laos, Siseministeeriumi esindajana korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo. Osal istungitel osalesid ka eri huvigruppide esindajad, samuti advokatuuri juhatuse liige Jaanus Tehver, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajana tegevjuht Jüri Jõema, Riigikohtu esindajana Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Allan Plekksepp, kaitsepolitsei esindaja Eerik Heldna, prokuratuuri esindajana riigi peaprokurör Norman Aas.
Kokku laekus komisjoni selle eelnõu menetlemise käigus teiseks lugemiseks 14 ametlikku parandusettepanekut, neist üheksa komisjonilt ja viis Kalle Jentsilt, tehtuna koos töögrupi liikmetega. Tõe huvides olgu öeldud, et õiguskomisjoni tehtud ettepanekutest kolme puhul tuli initsiatiiv julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt ja selle esimehelt. Need olid tehtud ettepanekute hulgas ka kõige põhimõttelisemat laadi.
Kuna seletuskirjas ja muudatusettepanekute loetelus on kõiki ettepanekuid põhjalikult käsitletud, siis ma ühekaupa neid kõiki ei käsitle, ainult olulisemaid. Kõigepealt, komisjon vaatas üle seaduseelnõus toodud registri, milliste kuritegude puhul on jälitustegevus võimalik. Parandusettepanekuna esitati veel mõned kuriteokoosseisud, mille puhul komisjon leidis pärast Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajate põhjenduste ärakuulamist, et tõepoolest võib jälitustegevus vajalik olla. Siin on sellised koosseisud nagu mittesõjalise objekti ründamine, ähvardamine, valimistulemuse võltsimine, hääle ostmine, samuti seda liiki kuriteod nagu piraatkoopia valmistamine, piraatkoopiaga kauplemine, võltsitud kaubaga kauplemine. On selge, et prokuratuuri ja uurimisorganite huvi on, et see loetelu oleks pikem. Loomulikult annab jälitustegevus lisavõimaluse koguda tõendeid, samas on kaitse esindajate huvi, et see loetelu oleks lühem. Advokatuur tegi ettepaneku esimese lugemise variandist mõned koosseisud välja võtta, näiteks kuriteod, mis seisnevad alaealiste seksuaalses väärkohtlemises. Õiguskomisjon siiski leidis, et suguühe lapseealisega, suguühe järeltulijaga, sugulise kire rahuldamisele sundimine ja ka vargus, samuti kuriteod, mis kinnipidamiskohas toime võidakse panna, peaksid loetellu jääma. Seega komisjon neid advokaatide ettepanekuid ei toetanud.
Väga põhjalikult arutasime kogu jälitustoimingutest teavitamise poolt. Selles osas, nagu ma mainisin, sündis koostöös julgeolekuasutuste järelevalve komisjoniga mitu ettepanekut. Üks neist on selline, et igal aastal hakatakse avaldama asjaomase üldstatistika andmeid: kui palju jälitustoiminguid käivitati, kui mitme isiku suhtes ja jälitustoimingud liikide kaupa – nende arv ja ka jälitatavate isikute arv. Õiguskomisjon tegi ka ettepaneku seada sisse terviklik jälitustoimingute infosüsteem. Me möönsime, et see on üpris kulukas. Pakuti välja ka süsteemi orienteeriv maksumus, see võib olla poole miljoni euro ringis. Seetõttu komisjon otsustas, et see säte võiks jõustuda 2015. aasta 1. jaanuaril. Siis on riigil aega plaanida, kuidas leida vahendeid, et süsteem saaks sisse seatud.
Väga põhimõtteline arutelu oli komisjonis ka selle üle, kuidas see rakendussäte uute põhimõtete ja uute sätete järgi peaks toimima hakkama. Mis seal salata, õiguskantsleri büroo soov on ilmselt selline, et seda võiks teha isegi tagasiulatuvalt kuni kaheksa aastat. Justiitsministeerium aga pakkus välja, et sellele kuluks ma ei tea mitme inimese ressurss umbes 25 aasta jooksul. Me leidsime, et otstarbekas on kogu uus süsteem käivitada 1. jaanuaril 2013 ja mitte sundida kohtuid kontrollima tagasiulatuvalt kõiki vanu jälitustoiminguid. Ega neid toiminguid vanagi korra järgi niisama pole tehtud, ikka prokuröri loal. Samuti juhib komisjon tähelepanu sellele, et kui mõnel kodanikul on kahtlus, et tema õigusi on riivatud, et teda on jälitatud ja teda ei ole sellest teavitatud, siis saab ta prokuratuuri avalduse esitada ja talle tuleb anda vastus. Loomulikult võib pöörduda ka kohtu poole.
Komisjonis arutati veel mitut teemat, mis üpris palju aega võtsid, aga millest siiski parandusettepanekuid ei formeerunud. Põhiseaduskomisjoni esimehega me arutasime esimese lugemise käigus, kuidas garanteerida, et jälitustoimingutega saadud delikaatsed andmed ei leiaks kajastust meedias. Ega me mingit head rohtu ei leidnud. Pakuti välja ka, et ehk peaks selle kriminaliseerima, lausa keelama selliste andmete ajakirjanduses avaldamise. Kas see võiks olla kriminaalkuritegu või väärtegu? Siin valitseb oht, et sel juhul hakatakse meid süüdistama ajakirjanduse suukorvistamises, seega ilmselt see ei ole hea mõte. Aga kindlasti see küsimus jääb ka lähitulevikus õhku. Võib-olla on teil kellelgi häid mõtteid, kuidas seda paremini tagada.
Sideettevõtjate liidu juht tundis muret, kas siis, kui see kord muutub, tekib sideettevõtjatele lisakulusid. Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad toonitasid korduvalt, et kogumina päringute arv ei muutu. Ka tavalisi päringuid, mis ei käi jälitustoimingute alla, näiteks kõneeristuste taotlusi ei saa teha niisama, vaid ikkagi vastava menetluse käigus. Nii et summa summarum see ei muutu. Elektroonilise side seadus näeb ka ette jälitus- ja julgeolekuasutuste kohustuse hüvitada kõnealused kulud. Aga kuna nüüd uue seadusega tuleb siin juurde täiendavaid subjekte – Finantsinspektsioon, Keskkonnainspektsioon –, siis tõepoolest, teoreetiliselt on võimalik, et praktikas need inspektsioonid keelduvad sideettevõttele neid kulusid hüvitamast.
Mõlema jõuministeeriumi esindajad lubasid seda teemat analüüsida ja hoida asja kontrolli all. Kui praktikas peaks probleeme tekkima, siis on ehk vaja seaduse rakendussätteid muuta. Aga selge on, et ministeeriumide summad jälitustegevuseks planeeritakse samas mahus nagu enne. Tegelikult me eeldame, et pigem peaks jälitustegevuse maht vähenema, sest sellega hõlmatud kuritegude ring kitseneb.
Hea meel on tõdeda, et kõik tõsised otsused langetati konsensusega. Õiguskomisjon otsustas, et teine lugemine tuleks lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, võiks eelnõu saata kolmandale lugemisele 6. juunil ja see siis seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on küsimusi. Andres Anvelt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Tänasel päeval kehtib jälitustegevuse seaduse põhimõte, et sõnumi pealtkuulamine on võimalik ka ilma kohtu loata 24 tunni jooksul. Ligi aasta tagasi esitasid sotsiaaldemokraadid seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk oli viia jälitustegevuse seadus ja kriminaalmenetluse seadustik kooskõlla põhiseadusega. Tookord lükati see siin saalis koalitsiooni enamusega tagasi. Kas tänases eelnõus on seda põhimõtet arvestatud?

Ma ei mäleta, et seda teemat oleks komisjonis arutatud. Aga eelnõu on väga detailne kõigi toimingute osas, millega on seotud tähtajad. See võtaks tublisti aega, kui ma hakkaksin praegu ühekaupa neid paragrahve üles otsima.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on kurb tõdeda, et huvi selle seaduseelnõu vastu on saalis väga väike, kuigi avalikkuses on see ääretult suur. Aga sa puudutasid jälitustoimingutega kogutud delikaatseid isikuandmeid. Minu info kohaselt enne 2004. aastat, kui uus kriminaalmenetluse seadustik vastu võeti, selliseid probleeme ei olnud, et jälitusmenetlusega kogutud informatsioon levis avalikkuse ette. Selle info kohaselt, mis ma olen suheldes saanud, on asi selles, et nii prokurörid kui kohtunikud nõuavad kogu jälitusprotokolli info toimikusse panekut, mitte ainult selle, mis on vajalik tõendamiseks. Kas me ei peaks arutama seda, et vahest raiuda seadusesse hoopistükkis säte, et just nimelt tõendusobjekti puudutav informatsioon võiks olla toimikus?

Kindlasti võiks seda veel arutada. Praegu on ju seadusmuudatuses kirjas säte, et delikaatsed isikuandmed kaetakse kinni. Aga samas – ma ei mäleta, kas sa, hea kolleeg, olid sel istungil, kui me seda teemat põhjalikult arutasime – meil oli sellest juttu, et võib-olla üldse mitte neid andmeid sisse panna, aga praktikutelt kõlas vastuväide, et kaitse pool tahab ikkagi näha tervikprotokolli ja teada näiteks mõne telefonikõne tervikteksti, mitte ainult seda osa, mis puudutab kriminaalasja. Tegu oleks nagu kaitse õiguste riivamisega. Vaat sellised põhjendused kõlasid komisjoni istungil. Aga põhimõtteliselt ma isiklikult olen sinuga täiesti nõus ja arvan ka, et tuleks jõuda selleni, et ainult konkreetsesse kuriteoepisoodi või kriminaalmenetlusse puutuvad asjaolud oleks toimikus kirjas ja muudele asjadele ei saaks ajakirjanikud ligi.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh! Selles seaduses, nagu sa ütlesid, on jälitustoimingut võimaldavad kuriteod kataloogina välja toodud. Muutus võrreldes praeguse olukorraga on päris tõsine või, ütleme nii, vähemalt arvestatav. Üks kuriteoliik, mis on Eestis suur probleem, puudutab otseselt perevägivalda. Tegu on kehalise väärkohtlemisega, mille puhul on tihtipeale nii, et kui väärkoheldu isegi alguses annab tunnistusi, siis pärast ta ütleb neist ära. Sel juhul võib kehaline väärkohtlemine edasi kesta ja lõppeda raskema kuriteoga. Selles kataloogis on seda liiki teod jälitustoimingut võimaldavate kuritegude loetelust välja jäänud. Kas see tähendab, et perevägivald ei ole prioriteet või on sellel mingid muud põhjused?

Sel teemal oli komisjonis põgus arutelu. Kindlasti ei tähenda see seda, et võitlus perevägivalla vastu ei ole prioriteet. Aga me saime komisjonis informatsiooni selle kohta ja seda on ka siin saalis öeldud, et asjaomane töögrupp hakkab lõpetama kogu karistusseadustiku ülevaatamist ja et just perevägivalda puudutav osa karistusseadustikus läheb kindlasti ümbertegemisele. Need sätted on praegu laialivalguvad ja üldised. Muidugi sugugi mitte kõik selle vägivallaga seotu, aga kindlasti teatud osa võiks allutada jälitustegevusele. Nii et ma olen sinuga nõus, et kui mees kodus peksab naist, ühtegi tunnistajat ei ole ja see toimub korduvalt ning kohtus on kasutada vaid sõna sõna vastu, siis kindlasti aitaks selle kaasuse lahendamisele jälitustegevus kaasa, kui kannataja sellega nõus on. Eeldatavalt peale neid karistusseadustiku muudatusi, mis meil loodetavasti kas juba sügishooajal või siis järgmisel aastal kõigepealt õiguskomisjoni ja seejärel siia saali tulevad, asi muutub.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh! Hea esineja! Kuna pealtkuulamine on ühiskonnas viimastel päevadel väga oluline teema olnud, siis võib-olla sa täpsustaksid, mis lube on uue eelnõu järgi selleks vaja, et pealtkuulamist läbi viia?

Seda saab uue seaduseelnõu järgi teha ainult kohtuniku loal, mitte enam prokuröri loal. Prokuröri loal on võimalikud mõned lihtsamad jälitustoimingud, mis vähem riivavad põhiõigusi, aga pealtkuulamiseks on vaja kohtu luba. Ja kehtib ka tähtaeg üks aasta. Kauem seda ei saa teha. Kui tähtaeg on läbi, siis on vaja luba uuesti taotleda, kui ka menetlus käib. See oli üks oluline parandusettepanek, mis eelnõu kahe lugemise vahelisel perioodil tuli. Kui tähtaeg on läbi, tuleb luba uuesti taotleda ja pöörduda kohtu poole. See kontroll peaks nüüd senisest oluliselt parem olema, pluss muidugi teavitamine.

Peep Aru, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te arutasite komisjonis ka seda, kuidas võiks kriminaalasja korral kasutada teabehanke korras saadud tõendeid? Praegu on seal üks klausel, et see käib prokuröri loal, aga kas te arutasite seda, et ka selle kohta kataloog teha?

Otsese teabehanke küsimust me komisjonis ei arutanud. See on teine teema, mida tänane eelnõu ei puuduta. Selles osas me mingeid otsuseid ei langetanud. Aga eks see kunagi tule arutlusele.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Enne kui avan läbirääkimised, ütlen paar sõna heale külalisele rõdul: ma palun selle arvuti sealt ääre pealt maha võtta! Kui see alla kukub, siis võib õnnetus juhtuda. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Anvelti!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kaua teie aega ei kuluta, täna on niigi pikk päevakord. Lihtsalt täpsustan heale kolleegile Kalle Jentsile esitatud esimese küsimuse tausta. Enam-vähem aasta tagasi andsid sotsiaaldemokraadid siinsamas puldis üle karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk oli viia karistusseadustik kooskõlla põhiseadusega. Nimelt on aastaid kehtinud jälitustegevuse seadustik olnud põhiseadusega vastuolus, kuna on andnud võimaluse uurimisorganitel ilma kohtu loata 24 tunni jooksul telefone pealt kuulata ehk sõnumisaladust rikkuda. Umbes aasta tagasi see saal ei toetanud seda eelnõu. Vabariigi Valitsuse seisukoht oli, et põhiseadust võib tõlgendada mitmeti ja et see ei ole üheselt mõistetav. Täpsustuseks tahan öelda, et tänases seaduseelnõus 175 on seda põhimõtet, millele me aasta tagasi tähelepanu juhtisime ja mis arvati mittevajalik olevat, arvestatud. See on Justiitsministeeriumis koostatud ja meil siin õiguskomisjonis läbitöötatud seaduseelnõus täiesti olemas. See on asi, millele ma tahtsin kolleeg Kalle Jentsi tähelepanu juhtida. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teatud inimesed on siin täna üsna pikalt ja põhjalikult rääkinud, aga suurt saali see ei ole väga huvitanud. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et mina ei usu, et Eestimaal kõiki pealt kuulatakse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 175 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimesed kolm on kõik laekunud juhtivkomisjonilt: esimene, teine ja kolmas. Neljas muudatusettepanek on laekunud Kalle Jentsilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda tuleb arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. Kuues muudatusettepanek on Kalle Jentsilt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 11. muudatusettepanek on laekunud õiguskomisjonilt. 12. muudatusettepanek on laekunud Kalle Jentsilt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek on laekunud Kalle Jentsilt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda tuleb arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek on laekunud samuti Kalle Jentsilt ja sellegi puhul on juhtivkomisjoni seisukoht olnud, et seda tuleb arvestada täielikult.
Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu 162 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Selle eelnõu sisu on peaaegu et lühem kui eelnõu pealkiri ja käsitleb see doktorandi töölepingut, selle kas siis absolutiseerimist või paindlikumaks muutmist.
Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. jaanuaril. Esimene lugemine toimus 15. veebruaril ja muudatusettepanekute tähtajaks 1. märtsiks ei laekunud ühtegi ettepanekut. Samal ajal tegi komisjon eelnõu kallal päris intensiivselt tööd. Toimusid töögrupi istungid, oma arvamuse esitas ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Komisjon arutas seda teemat neljal istungil koos Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Arutelude tulemusel otsustas kultuurikomisjon teha kaks muudatusettepanekut.
Eelnõu algteksti kohaselt täpsustati doktorantidega sõlmitavate nooremteadurina töötamise lepingute tingimusi, ent komisjon asus seisukohale, et nooremteadurite töölepingud sellisel kujul, nagu need mõeldud olid ja mille täpsustamiseks eelnõu koostati, ei ole päris õiguspärased. Kogu doktorandi töölepingu osa otsustati märksa paindlikumaks muuta, säilitades tudengi õiguse saada samal ajal nii palka kui ka õppetoetust. Seega sisuliselt komisjon otsustas kahekordistada doktorantide võimalusi saada riigi tuge teadustöö tegemiseks. Samuti asus komisjon seisukohale, et õppimine iseenesest ei ole alluvussuhe.
Teine muudatusettepanek oli üsna üksmeelne: tõdeti, et tehnilist muudatust deklaratiivseks sõnastuseks eelnõus tarvis pole, ja võeti üks sisutühi lause ära. Kogu täpsem informatsioon selle arutluse kohta on kirjas väga põhjalikult kolmel lehel teise lugemise seletuskirjas. Aga kui keegi soovib esitada täpsustavaid küsimusi, siis loomulikult olen ma nõus neile põhjalikult vastama.
Komisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, esitada eelnõu kolmandale lugemisele 6. juuniks ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta.

Head ametikaaslased! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimise soove ei ole. Asume eelnõu 162 muudatusettepanekuid läbi vaatama. On laekunud kaks muudatusettepanekut juhtivkomisjoni poolt: esimene, teine. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, mis kannab järjekorranumbrit 9 ja milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid ja külalised! Maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 esimene lugemine Riigikogu täiskogu istungil toimus s.a 21. märtsil. Annan lühidalt ülevaate eelnõu muudatusettepanekutest.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. aprill kell 16, milleks esitati üks neljast omavahel seotud ettepanekust koosnev muudatusettepanek Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Kirjalikult pöördusid majanduskomisjoni poole ja esitasid ettepanekud eelnõu muutmiseks AS Eesti Gaas ja Konkurentsiamet. Ka Riigikontroll pöördus majanduskomisjoni poole eelnõu kriitikaga.
Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemist ette oma nõupidamistel 26. aprillil ja 10. mail, kus vaadati üle kõik juhtivkomisjonile laekunud muudatusettepanekud – nii eelnõu algataja, turuosaliste kui ka teiste huvitatud isikute omad – ning kuulati ära eelnõu algataja esindaja seisukohad esitatud ettepanekute kohta. Töögrupp sõnastas ka ise komisjonile kaalumiseks mõned ettepanekud, võttes aluseks nii Konkurentsiameti, AS-i Eesti Gaas kui ka Riigikontrolli seisukohad.
Majanduskomisjon korraldas maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu laiapõhjalise arutelu, kuhu kaasati Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp ja juhatuse liige Raul Kotov, Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri kt Ando Leppiman, energeetika osakonna energiaturu talituse juhataja Jako Reinaste ja peaspetsialist Helja Kulderknup, Konkurentsiameti energeetika- ja veeteenistuse juhataja Külli Haab, AS-i Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja maagaasi suuna juht Janek Parkman. Eesmärk oli kuulata ära kõigi osapoolte seisukohad ja selgitused kavandatud seadusmuudatuste kohta.
Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekuid sisuliselt ja detailselt 14. ja 28. mail toimunud istungitel. Kõiki töögrupi ettevalmistatud muudatusettepanekuid eelnõu algataja toetas ning juhtivkomisjon otsustas neid arvestada täielikult.
Järgnevalt tutvustan juhtivkomisjoni otsuseid, selgitusi ja eelnõu algataja seisukohti teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekute kohta. Viidatud on punktidele muudatusettepanekute loetelus, mis on koos eelnõu muudetud redaktsiooni ja seletuskirjaga üle antud Riigikogu täiskogule eelnõu teiseks lugemiseks 30. mail.
Muudatusettepanekuga nr 1 jäetakse eelnõu tekstist välja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine ning sellest tulenevalt muudetakse ka eelnõu pealkirja. Muudatusettepaneku nr 2 esitas Eesti Keskerakonna fraktsioon eesmärgiga täiendada eelnõu sõltumatu gaasi ülekandevõrgu halduri (ITO) mudeliga. Eelnõu algataja seda ettepanekut ei toetanud. Selgitus kõlas, et eelnõu koostamise protsessis kaaluti kõiki mudeleid, kuid jõuti järeldusele, et ükski teine mudel peale omandilise eraldamise ei taga tegelikku konkurentsi ja et Eesti puhul on gaasituru arengu seisukohalt kõige proportsionaalsem reaalselt toimiv süsteemihalduri mudel täielikult omandiliselt eraldatud ülekandevõrgu haldur. Selle mudelivaliku kohta saatis Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger 25. mail majandusminister Juhan Partsile kirja.
ISO mudeli puhul jätkub sisuliselt olemasolev olukord. ISO mudeli kriitikana märgiti, et praegused õiguslikud ja funktsionaalsed eraldamisnõuded ei ole käivitanud konkurentsi gaasiturul ega loonud vajalikku raamistikku gaasituru edasiseks arenguks. AS-ilt EG Võrguteenus kui süsteemioperaatorilt eeldati turu arendamisel suuremat initsiatiivi ja koostööd, kuid EG Võrguteenus on keskendunud pigem oma status quo kaitsmisele.
ITO mudelit pooldab AS Eesti Gaas, kuid MKM ei pea ITO mudeli rakendamist Eesti tingimustes eesmärgipäraseks, kuna ITO mudelis esitatud nõuete täitmist oleks väikese riigi puhul äärmiselt keeruline tagada. Eestil oleks keeruline, kui mitte võimatu rakendada töötajate diskrimineeriva käitumise vältimiseks kehtestatud nõuetele vastavuse programmi, ka on piiratud inimressursi tõttu kaugemas perspektiivis raske leida personali, kes vastaks nõuetele, mis ITO mudelis juhtimise eest vastutavatele isikutele kehtestatud on. Samuti eeldab ITO mudeli puhul müüjaga ühte kontserni kuuluva süsteemihalduri sõltumatuse nõuete üle järelevalve tegemine Konkurentsiameti töömahu suurenemist.
Lisaks tutvus majanduskomisjon mitmete teiste analüüside ja seisukohtadega, enne kui muudatusettepaneku kohta otsuse tegi. Teiste hulgas olid AS-i Eesti Gaas, Konkurentsiameti seisukohad ning PricewaterhouseCoopersi ja LAWIN-i ning Eesti Välispoliitika Instituudi analüüsid.
Muudatusettepanekuga nr 3 täiendatakse eelnõu § 1 punktis 2 sisalduva maagaasiseaduse § 2 lõppu uue, ülekandevõrgu mõistega. Eesmärk on aidata eristada ülekandevõrku jaotusvõrgust, et tagada ülekandevõrgu toimimiseks vajalik ülekandevõrgu võõrandamine.
Muudatusettepanek nr 4 sõnastati AS-i Eesti Gaas esitatud ettepanekust tulenevalt. Võrguettevõtjale lisatakse kohustus avaldada oma veebilehel muude kvaliteedinäitajate seas peale alumise kütteväärtuse ka ülemine kütteväärtus.
Muudatusettepanekud nr 5 ja 6 on mõnevõrra omavahel seotud. Kui seni oli Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni põhimõtted kehtestatud ministri määrusega, siis nüüd on hinnaregulatsiooni üldised põhimõtted sätestatud seaduse tasemel.
Muudatusettepanek nr 7 täiendab eelnõu uue punktiga 44 ning sätestab ülekandevõrku omandada soovivale isikule kohustuse taotleda eelkontrolli raames enda vastavuse hindamist riigi sisejulgeolekule. Eelkontrolli teostaja on Siseministeerium, kus tuleb põhjendatud otsus teha 90 päeva jooksul taotluse esitamisest või täiendavate dokumentide või teabe saamisest arvates. Ülekandevõrgu võõrandamise eeldus on sellise eelkontrolli läbimine ning isiku tunnistamine vastavaks riigi sisejulgeolekut silmas pidades.
Muudatusettepanek nr 8 on täpsustava iseloomuga.
Muudatusettepanekuga nr 9 lisatakse Konkurentsiametile kohustus metoodikate väljatöötamisel konsulteerida lisaks gaasiettevõtjaid esindavatele organisatsioonidele ka Tarbijakaitseametiga.
Muudatusettepaneku nr 10 eesmärk on täpsustada isikuid, kellele Konkurentsiamet võib teha ettekirjutuse või määrata sunniraha ettekirjutuse nõuete rikkumise lõpetamiseks, kui tegu on gaasi ülekande teenust osutava ettevõtte juhtimiseks ettenähtud nõuete täitmata jätmisega. Samuti leidis täpsustamist sunniraha rakendamise säte.
Muudatusettepanekuga nr 11 jäetakse välja eelnõu § 1 punkt 54, mis nägi ette võimaluse Konkurentsiametil algatada ülekandevõrkude sundvõõrandamine, kui ülekandevõrgu omanik ei vasta käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 süsteemihaldurile esitatud nõuetele. Seega on seadusest välja võetud üks punkt, millele kõige kriitilisemalt on viidanud just Riigikontroll. Muudatusettepanekud nr 12 ja 13 on seotud nn vaheetapi väljajätmisega eelnõust. Eelnõu esialgne tekst nägi ette kohustuse, et alates 2013. aasta 1. jaanuarist võis gaasi ülekande teenust osutada ettevõtja, kellel on olemas ülekandevõrk, kuid muudatusettepanekuga jäeti see välja. Seetõttu võib enne selle seaduse jõustumist antud ülekandeteenuse osutamise tegevusluba kehtida kuni 2015. aasta 1. jaanuarini ehk gaasituru liberaliseerimise lõpptähtajani. Samas pannakse muudatusettepanekuga nr 13 süsteemihaldurile kohustus esitada Konkurentsiametile ajakava, kus on kirjas kõik, mida süsteemihalduril on plaanis teha, et viia oma tegevus vastavusse seaduses kehtestatud nõuetega. Seoses sellega, et ülekandevõrku omandada soovivale isikule kehtestatakse eelkontrolli läbimise kohustus,  muudetakse eelnõu § 1 punktis 57 sisalduva maagaasiseaduse § 48 lõiget 3, mis sätestab, et eelkontrolli positiivne tulemus on eelduseks ülekandevõrgu omandamisel ehk siis ülekandevõrgu võib võõrandada tervikliku varana eelkontrolli raames vastavaks tunnistatud ettevõtjale.
Kas see kell on mulle?

Teile ka – et teie hääl siin selgemini kostaks ja mõte kõigini jõuaks. Saalis on liiga suur lärm.

Selge! Jätkan siis, mul on veel üsna vähe öelda jäänud.
Muudatusettepanek nr 14 täpsustab jõustumissätet. Eelnõu tekstis on parlamendi keeletoimetaja märkuste alusel tehtud ka keelelisi muudatusi.
Nüüd siis menetluslikud otsused. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 166 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 30. mail ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 2, erapooletuid polnud. Juhul kui eelnõu 166 teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek suunata maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile kolmandale lugemisele 6. juunil ja panna eelnõu lõpphääletusele ettepanekuga see seadusena vastu võtta.
Komisjonis seda küll ei arutatud, aga pean vajalikuks viidata veel kord eespool mainitud Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettingeri kirjale minister Juhan Partsile, kus ta avaldas toetust meie gaasituru liberaliseerimise plaanidele. Euroopa Komisjon toetab väga meie algatust lahti saada energiasaare staatusest, ka toetab ta täielikult meie otsust valida full unbundling ehk omandilise eraldamise tee. Kuigi direktiiv jätab meile kolm erinevat võimalust, on Eesti otsustanud valida täieliku omandilise eraldamise tee. Euroopa Komisjon seda vägagi toetab. Ühtlasi avaldatakse selles kirjas toetust Eesti riigile ning valmisolekut aidata pidada läbirääkimisi Eesti Gaasi aktsionäridega. See on praegu kõik.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kandsite siin ette igasugustest toetavatest kirjadest, veidi vähem rääkisite vastuseisvatest. Siin on üsna uus, 25. mai kuupäeva kandev kiri, Ruhrgas Internationali peadirektori kiri, kus ta on pöördunud nii peaministri, majandusministri kui ka Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi juhi poole. Oma kirja lõpus ta ütleb: "Lisame, et jätame endale võimaluse kaitsta oma õigusi."  Mis te arvate, kas see natsionaliseerimine õnnestub ilma pikaajaliste kohtuprotsessideta üldse ära teha?

Aitäh küsimuse eest! Selle eelnõu menetluse käigus me oleme ära kuulanud kõik osapooled, korraldanud mitmeid kohtumisi ja võtnud arvesse kogu asjaomase kirjavahetuse, püüdes maksimaalselt arvestada kõigi ootustega. Lisaks kohtusin mina isiklikult eelnõu juhtivmenetlejana ka majandusministeeriumi energeetika asekantsleri kohusetäitja Ando Leppimaniga, samuti Eesti Gaasi esindajaga, et neidsamu probleeme arutada. Esmaspäevasel ehk 28. mai komisjoni istungil me tegime veel mõned muudatusettepanekud, mis tegelikult on järjekordsed vastutulekud Eesti Gaasile, et ettevõte saaks oma vara eest ootustekohast maksimaalset hinda, nagu meie seadused võimaldavad. Sundvõõrandamise osa ja natsionaliseerimine, millele te viitasite, on siit seaduseelnõust üldse välja võetud ja ma usun, et Konkurentsiamet jõuab koostöös Eesti Gaasi enda esindajatega, kes peavad sellest kõige rohkem huvitatud olema, sellisele kokkuleppele, et Eesti Gaasi aktsionärid saavad oma vara eest õiglase hinna.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Ma ei hakka selle hinna teemal spekuleerima. Üldiselt usun, et ilmselt me ajame õiget asja, aga ma ei ole veendunud, et teeme seda parimal võimalikul moel. Sellest tulenesid ka minu küsimused õiguskantslerile ning tema ühene ja selge vastus oli, et Riigikogu peaks saama kindel olla, et selle seaduse vastuvõtmisest tulenev võimalik põhiseaduse riive ei oleks tugev ega tekitaks probleeme. Kas majanduskomisjon on kindel, et see nii on – et me ei tekita probleeme? Kui vaadata meile laekunud kirju, siis mina seda uskuda ei saa. Miks majanduskomisjon arvab, et me seda tõesti õiget asja õigesti ajame?

Ma ei saa praegu aru, millisele õiguskantsleri kirjale te viitate, aga nagu ma komisjoni arutelu tutvustuses mainisin, Riigikontrollilt seni kõige rohkemat kriitikat pälvinud sundvõõrandamise säte on eelnõust välja jäetud. Ütlesin ka seda, et esmaspäeval me muutsime Konkurentsiameti pädevust selliselt, et neil oleks võimalik Eesti Gaasi vara väärtust hinnata ja Eesti Gaas kui müüja saaks selle alusel oma vara eest õiglast tasu küsida. Praegu olen ma küll veendunud, et me oleme teinud kõik endast oleneva selleks, et põhiseaduslikku riivet ei oleks.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas te näete mingit seadusandlikku võimalust hoida ära selline asi, et kui need eraldatavad torujuhtmed müüki pannakse, siis omandab need firma, kes rajab hiljem ka vedelgaasiterminali ja gaasiturul tekib uus monopol?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et siin on vaja kaht asja eristada. See, et me tegeleme praegu gaasivõrgu omandilise eraldamisega, mis on ühtlasi eeldus gaasiturul reaalse konkurentsi tekkeks, ei tähenda seda, et me selle seaduseelnõuga otsustame LNG terminali rajamise üle. LNG terminal on üks võimalik tarneahel ja teie viidatud monopoli tekkimist ei pea ma reaalseks. Seda eeskätt sellepärast, et LNG terminal on vaid vahend veeldatud gaasi gaasistamiseks. Selles osas, kes hakkab seda LNG terminali opereerima – üks on see, kes LNG terminali ehitab, teine aga see, kes seda terminali opereerib –, on Konkurentsiametil usutavasti väga selge arusaam, mismoodi see kunagi toimima hakkab.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Te olete siin vastuses kaks korda rõhutanud, et sundvõõrandamise paragrahv võeti sellest eelnõust välja. Komisjoni istungil oli, jah, sellest juttu. See võeti välja sellepärast, et Eesti Vabariigis on olemas seadus sundvõõrandamise kohta. Ja oli ka juttu sellest, et kui seda tarvis läheb, siis kasutataks kehtivat seadust. Nii et tegelikult sundvõõrandamine sisuliselt päevakorralt maha võetud ei ole, ainult eelnõust on see välja võetud. See on nagu kergelt puru silma ajamine. Siit mu küsimus: kui võõrandamist teatud tähtajaks ei toimu, siis kas minnakse ikkagi sundvõõrandamisele, lähtudes kehtivast sundvõõrandamist käsitlevast seadusest?

Sellisel kujul sundvõõrandamine, nagu see oli eelnõu algtekstis, on välja võetud. Ma juba enne viitasin, et meie arusaama kohaselt me kunagi sundvõõrandamiseni minema ei pea. Küll on ühe meetmena praeguses eelnõus nimetatud sunniraha, mis on maksimaalselt 1,2 miljonit eurot aastas. Läbirääkimistel Eesti Gaasiga, mis toimusid eelnõu algataja ja Eesti Gaasi vahel, jõuti väga selgele arusaamale, et sundvõõrandamise sätte olemine siin seaduseelnõus raskendab gaasivõrgule ostja leidmist. See on üks väga ilmne vastutulek, milleni me jõudsime eelnõu algataja ettepanekul majanduskomisjoni töörühmas, ja hiljem ka majanduskomisjon hääletas selle poolt, et Eesti riigi huvides on jõuda 2015. aasta 1. jaanuariks olukorda, kus meil reaalselt gaasi põhivõrk on tootmisest eraldatud ja me saame gaasituru arendamisega edasi minna.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete täna mitu korda rõhutanud, et te olete juhtiv menetleja ja selle asja endale selgeks teinud. Seega te olete kindlasti kursis, millised olid tagajärjed, kui üsna sarnane tegevus käivitati gaasi ümber Läti Vabariigis. Küllap te teate, et Läti Vabariik jäi selle tegevuse tagajärjel arbitraažikohtus kaotajaks ja pidi gaasiettevõttele maksma väga arvestatavaid summasid. Nüüd on Eesti Gaasi esindajad välja öelnud, et kui neile sunnitakse peale sundvõõrandamine, lähevad nad kindlasti arbitraažikohtusse ja väga suure tõenäosusega tuleb meil teha samasugune väljamakse. Kas teie juhtiveksperdina hiljem ka selle eest vastutate, kui nii peaks minema?

Sundvõõrandamise säte sellisel kujul, nagu see eelnõus varem oli, on välja võetud. Ma olen seda siin juba kolm korda öelnud. Teie viimasele küsimusele vastates ütlen veel kord: eelnõu algatanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on korduvalt kohtunud Eesti Gaasi esindajatega ning ka mina olen kohtunud Eesti Gaasi aktsionäride ametliku esindaja Mario Nullmeieriga, kes on selge sõnaga kinnitanud, et nende ainuke huvi on saada oma vara eest õiglast hinda. Mitte mingisugust muud kavatsust neil ei ole. See, millega tegeleb Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov, on midagi muud kui poliitika, milles aktsionärid on kokku leppinud. Eesti Gaas on äriettevõte ja nemad on huvitatud oma vara eest õiglase tasu saamisest.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eleringi juht härra Veskimägi esines täna huvitava avaldusega, et siin toimuv arutelu riivab teda väga sügavalt. See jäi mulle natukene arusaamatuks. Kas teie oskate öelda, mismoodi käimasolev parlamentaarne debatt Eleringi juhti riivab? Missugused on tema huvid selle debati puhul?

Jah, olen selle eelnõu menetluse käigus tihedalt suhelnud ka Eleringi juhi Taavi Veskimäega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on just Eleringile kui riigile kuuluvale põhivõrguettevõttele teinud kohustuseks arendada välja gaasialane kompetents ning Elering on olnud üks partnereid, kellega koos oleme selle seaduseelnõu menetlust läbi viinud. Te ilmselt viitasite Taavi Veskimäe tänasele blogipostitusele, kus ta nentis, et teda häirib see debatt sellisel kujul, nagu see praegu käib. Argumenteeritakse, et kui me läheme seda teed, mida mööda me minemas oleme, mida peab õigeks eelnõu algataja ja majanduskomisjon, siis mitte midagi tegelikkuses ei muutu. Ma oletan, et Taavi Veskimägi on väga häiritud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu otsusest või kirjast majanduskomisjonile, kus Arvi Hamburg selge sõnaga väidab, et kui me ei saa hästi läbi Gazpromi ja Venemaa Föderatsiooni esindajatega, siis meil tekib tõsiseid raskusi gaasi kättesaadavusega ja ka Läti Vabariigis asuvale Incukalnsi gaasihoidlale ligipääsuga. Ma arvan, et need on asjad, mis häirivad Taavi Veskimäge, ja need häirivad ka mind isiklikult.
Need majanduskomisjoni ja teiste komisjonide liikmed, kes osalesid majanduskomisjoni laiendatud istungil, mis selle eelnõu menetluse käigus toimus, teavad, et mina isiklikult küsisin mitmel korral meie lugupeetud Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esindajalt, mida ta mõtles selle väitega, millele ma enne viitasin. Seesama härrasmees hiilis sellest vastusest kolmel korral kõrvale ja kolmandal korral sekkus Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov, kellel ilmselt oli piinlik, et Arvi Hamburg, kes on ühtlasi Eesti Gaasi töötaja, selliseid väljaütlemisi endale lubab.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab, mida praegu selle seaduseelnõuga tahetakse teha teisiti, kui tegi Läti Vabariik, kes püüdes samasuguses olukorras gaasivõrku eraldada, jäi kohtus alla ja pidi seetõttu maksma suuri summasid. Milles seisneb Eesti lähenemise erinevus Läti lähenemisest?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kindel, et ma tean päris täpselt, mida tegi Läti. Sellepärast ei hakka ma siin spekuleerima, mida nad tegid õigesti või mida nad tegid valesti. Aga mis puutub sellesse, mida teeme meie, siis sellisele lahendusele on korduvalt viidanud Eesti Vabariigi Konkurentsiamet ja seda on alates 2004. aastast nimetatud meie energia- ja soojamajanduse arengukavades, mida ma ei jõua siin ette lugeda. See on väga selgelt kirjas Eleringi tellitud Pöyry raportis. Nagu ma juba viitasin, väga selget toetust sellele teele, mille on valinud Eesti, avaldas oma 25. mai kirjas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu kaitsmisel te olete nimetanud hulka kohtumisi ja olete ka väga julgelt kommenteerinud mitmeid väljaütlemisi. Kuidas te kommenteerite välisuuringutega tegeleva instituudi seisukohta, et Eestil puudub gaasivarustusest tulenev julgeolekurisk ning eelnõu selles mõttes energiajulgeolekut ei suurenda?

Küllap on see selge meile kõigile siin saalis, et puhtalt eelnõu mõjul mitte midagi ei muutu, ka meie gaasivarustuskindlus ei parane. Aga see eelnõu loob väga selged eeldused, et me saame edaspidi kindlas suunas edasi liikuda. Juba mitu aastat tagasi – ma täpsustan selle aasta – loodi Eesti Gaasi kontsernis eraldi ettevõte EG Võrguteenus, kes pidi alustama Eestis gaasituru loomist. Kaheksa aastat tagasi on koostatud Eesti Gaasi ja Soome ettevõtte Gasum ühiste kavatsuste protokoll Eesti ja Soome vahelise gaasijuhtme Balticconnector loomiseks. Kahjuks ei ole mitte miski tänaseks muutunud. Eelnõu algatajal, majanduskomisjonil, Konkurentsiametil ja paljudel teistel puudub praegu veendumus, et olukorra säilides võiks midagi muutuda. Sellest tulenevalt vastan: loomulikult, härra Randver, eelnõu üksi ei paranda midagi, aga kui see seadus vastu võetakse, loob see eeldused reaalselt toimiva gaasituru tekkeks.

Igor Gräzin, palun!

Vähem kui kaheksa tunni eest saime me väga jõhkra kirja, allkiri: Kullerkupp, Kotov. Fakt nr 2: Gazpromi Eesti Gaasi huve esindab advokaat Ginter. Fakt nr 3: Ginter on Soraise advokaat. Soraise advokaat on ka Jõks. Jõksist sai alguse teadagi mis. Ajakirjanduses on püütud kompromiteerida isegi sind ennast ja seda sinu ettekannet. Minu arvates on see juhuste kokkusattumine. Mis sina arvad?

Hea küsija, see ei puuduta küll otseselt komisjoni arutelu, aga vastan, et eks juhuseid on igasuguseid ja erinevaid.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Tark poliitika peab kahtlemata ette nägema kõiki võimalusi, ka ebameeldivaid, ning omama nende puhuks plaani B. Kui meil tekib tõsiseid raskusi gaasi kättesaamisega, nagu ennustas härra Hamburg, kes on kahtlemata kompetentne isik selles valdkonnas, siis kes selle eest vastutab? Ja milline on meie plaan B, arvestades, et gaasil põhineb siiski väga suur osa meie rahvamajandusest ja olmest?

Nagu ma korduvalt olen öelnud, ei eelnõu algataja kohtumisel Eesti Gaasi esindajatega ega ka minu kohtumisel ja Ando Leppimani kohtumisel Eesti Gaasi aktsionäride esindajatega ei ole keegi viidanud sellistele võimalikele stsenaariumidele. Kui me võtame tänase päeva, siis juba praegu on Eesti Gaasi varustuskindluse indeks 0,6, mis tähendab seda, et külmade ilmade korral Läti Incukalnsi hoidlast gaasi Tallinnasse enam ei jõua. See on praegune reaalsus ja kui olukord veelgi halveneb, siis võib sel olla päris hulle tagajärgi.
Mida me seni oleme teinud? Eesti on juba alates 2009. aastast võtnud väga selge suuna gaasi osakaalu vähendamisele. Paljudes linnades, nii väiksemates kui ka suuremates, sh ka Tallinnas, on gaasi kütusena kasutavate katlamajade asemele rajatud biomassi kasutavaid katlamajasid. See on üks samm, mis on tehtud selleks, et gaasi osakaalu vähendada. Me teame, mis maksab biomass ja kui palju peavad selle eest maksma tarbijad. Samas on tulenevalt arengutest globaalsel gaasiturul gaasi hind muutunud märksa konkurentsivõimelisemaks ja meil Eestis oleks rumal välistada gaas kui üks primaarenergia allikas. Selles mõttes me oleme minu arvates väga õigel teel. Kui me loeme Eesti energiamajanduse arengukava, siis sealgi on prioriteediks ühest energiaallikast sõltumise vähendamine.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Eesti rahvatarkus ütleb, et loll õpib ainult oma vigadest – kui ta üldse õpib –, tark on see, kes õpib teiste vigadest ja ajaloost. Vastuses Kadri Simsoni küsimusele te rääkisite küll palju, mis on head, aga jätsite ütlemata, kas Läti kogemusest on midagi õpitud ja tehtud ka põhjalikumad riskianalüüsid selle kava läbiviimiseks. Kas ma sain õigesti aru, et sellist riskianalüüsi ja eriti Läti kogemuse analüüsi tehtud ei ole?

Ma tuleksin teie küsimuse alguse juurde: ma olen teiega absoluutselt nõus, et õppima peaks teiste kogemustest. Ka meil, kellel on sellisel tasemel teaduste akadeemia energeetikanõukogu, kes paneb oma ametlikesse paberitesse selliseid väiteid, millele ma enne viitasin, tuleb õppida teiste kogemustest. 2009. aasta Ukraina gaasitüli on väga selge kogemus, mis jättis nii ukrainlased kui ka väga suure osa muust Euroopast gaasita. Eelmise aasta lõpu Valgevene riigi ja Gazpromi läbirääkimised gaasi hinna üle – väga selgelt seati Valgevenele ultimaatum, et kui annate poole torude kontrollist Gazpromile, on gaasi hind teile poole odavam. Nad tegid seda. Praegu käivad täpselt samasugused läbirääkimised Ukraina gaasiettevõttega. Siin on üks koht, kus tõesti teiste kogemustest õppida. Mis puutub Läti kogemusse, siis tõepoolest me majanduskomisjonis eraldi Läti kogemust analüüsinud ei ole. Küll on seda tehtud mitmesugustes teistes analüüsides, millele ma olen viidanud, kaasa arvatud Pöyry raportis, millest enne juttu oli.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Te vastasite Rein Randverile, et otseselt sellest eelnõust gaasivarustus ei muutu, küll aga avab see seadus teatud arengustsenaariume ja annab tõuke tulevikuks. Elering on ühtepidi selline riigi määratud gaasialane kompetentsikeskus Eestis, kes esindab Eestit sellel alal ka välismaal. Samal ajal on tegemist ühe turuosalisega, kes soovib Muugale LNG terminali ehitada. Kui tõenäoliseks te peate niisugust arengustsenaariumi, et pärast selle eelnõu vastuvõtmist saab Elering nende torude omanikuks, seejärel rajab ta Muugale koostöös mõne teise ettevõttega LNG terminali, ja sisuliselt on meil taas monopol, nüüd siis juba küll härra Veskimäe tarkades kätes?

See, kas Elering võib saada gaasitorude omanikuks, sõltub Eesti Gaasi pakkumisest gaasivõrku osta soovijatele. Kui ta näeb, et Elering võiks olla üks gaasivõrgu ostjatest, siis sellest kokkuleppest see sõltubki. Selle eelnõuga me kuidagi ei sätesta, et võrgu omanikuks peab saama Elering.
Mis puutub LNG terminali, siis jah, minu ja teiste majanduskomisjoni liikmete teada kavandab Elering Muugale LNG terminali. Ühtlasi on kavandamisel LNG terminal, mis suudaks varustada kogu regiooni. Meil oli  mõni nädal tagasi kohtumine Euroopa Komisjoni delegatsiooniga, kes peab välja selgitama, mis riigis – kas Leedus, Lätis või Eestis – võiks regionaalne terminal asuda. Me omalt poolt oleme teinud nendele ettepaneku, et tegelikult võiks regiooni kaasata ka Soome, kuna Soome tarbimine on sama suur kui Eesti, Läti ja Leedu oma kokku. Jah, sellega Elering tegeleb. Aga Elering on Taavi Veskimäe kinnitusel korduvalt väitnud, et terminali opereerimine ei ole nende huvides. Üks osa terminalist on kogu see raud ise – süsteemid, mis muudavad veeldatud gaasi tavaliseks gaasiks, ja teine osa on veeldatud gaas, millel teatavasti on maailmaturu hind. Ja ega keegi ei lõika ju läbi Venemaalt alguse saavaid Gazpromi tarnekanaleid, millest üks toru tuleb Narvast, üks Värskast ja üks Läti poolt. Kui nemad suudavad LNG-ga konkureerida, siis monopoli tekkida mitte mingil juhul ei saa.
Ma veel kord toonitan: see on eelnõu raamest väljuv info. Aga kuna ma soovisin vastata teie küsimustele, siis oma olemasolevatele teadmistele tuginedes ma seda ka tegin, et oleks selge. Ega see, et Elering rajab LNG terminali, ja see, et Elering tunneb huvi gaasitorude omandamise vastu, ei ole saladus. Seda ei ole Taavi Veskimägi eitanud ja seda ei ole ka majanduskomisjonis ühelgi kohtumisel eitatud. See on aga puhtalt Eesti Gaasi aktsionäride otsus, kellele ettevõte need torud müüb.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulasin seda debatti kabinetis ja paralleelselt uurisin infot gaasivõrkude kohta, sh Ukraina ja Eesti omade kohta. Teate, kui keegi hakkab võrdlema Ukraina ja Eesti gaasivõrku, siis see on puhas mania grandiosa, sest kui asjaomastest kuupmeetritest ja võimalustest rääkida, siis vahe on 1200–1300-kordne. Aga see selleks.
See debatt aga tekitas minus igal juhul huvi, sest jäi kõrva, et Läti pretsedenti te pole analüüsinud ja et mingit vastutust te endale ei võta. Samas me justkui tegeleme seadusega, mis energiajulgeolekut ei mõjuta – teie lause kõlas nii: "Tegelikult selle seaduse alusel midagi ei toimu." Millega me ikkagi tegeleme? Mida me siis teeme, kui kõik need teie tsitaadid kokku võtta?

Kõik need väited on teie tõlgendus debatist, mis täna siin saalis käimas on. Ma olen sisuliselt nendele küsimustele kõigile varem vastanud. Me tegeleme gaasivõrgu liberaliseerimisega, mis loob reaalsed alused konkurentsipõhiseks gaasi hinna kujunemiseks ja gaasituru arenemiseks. See kõik, mida te rääkisite, need näited Ukraina kohta – loomulikult, ma olen teadlik, et Eesti torustik on Ukraina omaga võrreldes jaotusvõrk. Loomulikult! Aga mind isiklikult teeb murelikuks see, et Eesti Vabariigis on tänaseni teaduste akadeemia energeetikanõukogu, kes väga selgelt ähvardab nii majanduskomisjoni kui kogu Eesti rahvast, et kui me ei taha Venemaa Föderatsiooni ja Gazpromiga hästi läbi saada ja teha nii, kuidas neile meeldib, siis tekivad meil raskused. Kas teie, härra Stalnuhhin, arvate, et sellised väited sobivad Eesti Vabariiki?

Igor Gräzin, palun!

Mailis, Kadri, Aadu, Mihhail! See ei ole nii keeruline, nagu teile tundub. Vähem kui tunni ajaga ma teen teile selgeks Läti probleemi. Läti näide ei päde mitte ühestki kandist. Õige näide on Leedu. Vaadake Leedut – me lähemegi Leedu teed. Kõik on korras.
Aga nüüd küsimus. Gaasihäired võivad olla ainult poliitilist laadi, tehnilisi katkestusi pole Gazpromi poolt kunagi olnud. Ma tahan küsida, kui suur on see risk, et füüsiliselt keeratakse kraan kinni. Seda ei tehtud isegi pronksiöö ajal. Muide, erinevalt Hamburgist olen mina veendunud, et Gazprom oma rõhu- ja mahuülesanded täidab. Hamburg ütleb, et kurat teab, Gazpromi ei saa väga uskuda, jne. Mina, muide, usun neisse. Kas on katkestuse oht?

Mina isiklikult usun meie gaasivarustuskindluse raportit, mis kinnitab, et gaasitarne häired võivad olla tehnilist laadi. Seda, mis toimub härra Hamburgi peas, ei oska ma tõesti kommenteerida ja ei pea seda enam ka vajalikuks. Olen seda mitu korda teinud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Täna tuli seoses selle eelnõuga Ruhrgasi peadirektori kiri, kus lõpus öeldakse päris selgelt, et oma õiguste eest ollakse valmis seisma ka kohtus. Kui nüüd see seadus võetakse vastu ja Ruhrgas läheb oma õiguste eest kohtusse ning kohtuotsus tuleb selline, et Eestil tuleb kanda kulutusi, siis kes võtab selle eest vastutuse? Seadus on suhteliselt seda nägu, nagu ta tuli majandusministeeriumist, poliitiline vastutus on seega justkui majandusministril. Või on koalitsioonisaadikud majanduskomisjonis seadust nii palju muutnud, et majanduskomisjoni esimees peab selle eest vastutama ja ka need Riigikogu liikmed, kes poolt hääletavad? Kes kannab vastutust, kui see oht realiseerub?

Pean selle juriidilise vastuse teile võlgu jääma, kuna see ei puuduta konkreetse eelnõu otsest menetlust. Aga ma usun, et Ruhrgasi juht viitab tegelikult läbirääkimistele Konkurentsiametiga oma varade hindamise ja lubatud kapitali tootlikkuse teemal, millele on viidanud Eesti Gaasi aktsionäride esindajad. Nemad soovisid, et seadusesse läheksid sisse võimalikult täpsed kriteeriumid – meeter-meetrilt, kilomeeter-kilomeetrilt –, kuidas hinnatakse Eesti Gaasi vara väärtust. Aga – tulen selle juurde veel korra tagasi – seda vara ümberhindamist ei teosta majanduskomisjon ega Riigikogu, vaid Konkurentsiamet, õigemini ta peab vara ümberhindamise üle järelevalvet, ning riik ei saa Konkurentsiametile kui sõltumatule kompetentsikeskusele ette kirjutada väga rangeid juhiseid. Me ei tahaks ju, et Konkurentsiamet, kes seisab õiglase konkurentsi eest, oleks kammitsetud väga konkreetsete tingimustega. Ja see on, ma usun, kõige suurem hirm, mida Eesti Gaasi aktsionärid tunnevad ja millele ka Ruhrgasi direktor oma kirjas viitab.
Esmaspäevasel majanduskomisjoni istungil me muutsime seadust selliselt, et Konkurentsiamet saaks olla veelgi paindlikum Eesti Gaasi varale õiglase hinna määramisel. Kuna eelnõu algataja ja majanduskomisjon soovivad, et gaasivõrk saaks eraldatud 2015. aasta 1. jaanuariks, siis me oleme Eesti Gaasile seaduseelnõu menetlemisel vastu tulnud nii palju, kui vähegi võimalik. Oleme välja võtnud sundvõõrandamise sätte, mis oleks olnud nagu kirves pea kohal, nii et ükski ostja ei tuleks meile kosja. Oleme ka välja võtnud ühe vahetähtaja, mida eelnõu algataja soovis, et vara oleks selleks ajaks tõstetud nende kontserni sees teise ettevõttesse. Ma usun tõesti, et eelnõu kiire lõppmenetlus ja sellega selguse loomine annab nii Eesti Gaasi omanikele kui ka võrgu potentsiaalsetele tulevastele omanikele väga selge signaali, milliseks kujuneb Eesti gaasipoliitika tulevikus, millisena me seda näeme, millisena Eesti riik seda näeb. Vastavalt sellele langetatakse ka ostu- ja müügiotsused.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Siin on täna räägitud väga palju Gazpromi ja Vene ohust. Ma küsin: kuidas on see võimalik, kui Gazpromile kuulub ainult 37% kogu selle firma aktsiatest? 63% ju valitseb selle 37% üle. Teine küsimus on: kas tänasel päeval on kuidagi takistatud, et Eesti Gaas ei laseks kellelgi nendest torudest gaasi müüa? Seda peaks seadus reguleerima, nad on kohustatud seda laskma.

Sellele viimasele küsimusele ma vastaksin nii, et jumal tänatud, et me sellises olukorras ei ole, kus Eesti Gaas hakkaks takistama kellegi ligipääsu oma võrku. Teie esimene küsimus puudutas Gazpromi ja tema 37%. Mina isiklikult olen siin viidanud sellelesamale ähvardavas toonis energeetikanõukogu kirjale, mis majanduskomisjoni saabus. Olen ka vastanud Jevgeni Ossinovski küsimusele, miks Taavi Veskimäel on sellise debati pärast piinlik. Oleme pahatihti kuulnud argumenti, et tegelikult piisaks sellest, kui me saaksime Gazpromi esindajate ja Venemaa Föderatsiooniga selles küsimuses väga hästi läbi ja parem on, kui me mitte midagi ei muudaks. Iga liikmesriigi pädevuses on rakendada kolmandat energiapaketti selliselt, nagu tema kõige õigemaks peab. Eesti on valinud tee, mida toetab väga selgelt ka Euroopa Komisjon. Alates 2004. aastast on gaasivõrgu täielik omandiline eraldamine olnud prioriteediks juba kõikides Eesti energiamajanduse arengudokumentides.
Aga mis puutub sellesse 37% või vähemusse-enamusse, siis kui vaadata praeguse süsteemi eripära, siis Eesti Gaasist kuulub tõesti 37% Gazpromile, aga kogu gaas tuleb Gazpromist. Ma arvan, et see on väga oluline argument. See on üks tarneahel, üks tarneallikas. Ja teiseks, tehniliselt näeb asi välja nii, et terve suve, kui gaasi tarbimine on väike, pumbatakse gaasi Läti Incukalnsi gaasihoidlasse. Meie gaasivarustuskindluse indeks on 0,6, mis tähendab, et talvel külma ilmaga lihtsalt sealt Incukalnsi hoidlast gaas läbi peenikeste torude meie pealinna enam ei jõua. See on see risk.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra ettekandja! Kõigepealt tahaksin  majanduskomisjoni liikmetele kinnitada, et see, mis ma praegu ütlen, ei puuduta majanduskomisjoni. Ma pean seda ütlema sellepärast, et meie kolleeg ei esinda siin mitte ennast, vaid majanduskomisjoni. Vastan nüüd teie küsimusele, kas ma pean õigeks, et Eesti riigis on sellised inimesed, kes mõtlevad mõnes osas teisiti, kui teie õigeks peate. Vaadake, mina olen demokraat. Ma arvan, et igal inimesel peab olema õigus oma mõtteviisile. Minu meelest ei maksa selles näha säärast kunstlikku ohtu, millega oleks vaja spekuleerida. Ma saan aru, et nolgieas arvatakse teinekord idealistlikult, et kõik inimesed võib panna mõtlema ühes suunas. Uskuge mind, kui te veidi vanemaks saate, siis saate ka sellest aru, et inimesed on erinevad. Kahjuks on minu aeg täis, nii et küsimuseni ma ei jõudnudki.

Teie aeg on tõesti täis. Eiki Nestor, palun!

Mul on niisugune küsimus. Mõni kuu enne seda, kui Eesti astus Euroopa Liitu, tegeles Riigikogu elavalt ühe temaatikaga. Vabariigi Valitsusel eelnõu algatajana oli väga õilis eesmärk, nii nagu on sellegi eelnõu puhul. Tookord oli eesmärk selles, et mitte keegi ei saaks teenida selle pealt hõlptulu, et me Euroopa Liitu astume. Õilsatel eesmärkidel tehtud eelnõu sisu oli kordades lihtsam kui see temaatika, kvaliteet oli kohutav. Vaidlesime siin, enamuse tahtel võeti seadus vastu ja lõpptagajärg oli see, et me maksime 700–800 miljonit krooni suhkrutrahvi. Minu küsimus selle eelnõu puhul on sama. Ma tahaksin Riigikogu liikmena olla veendunud, et kui me selle samuti õilsal eesmärgil tehtud seaduse vastu võtame, siis me ei pea kandma pärast mingeid rahalisi kohustusi, mis on seotud sellega, et me ei ole kindlad, et kõik see on korrektne. Kas majanduskomisjon on kindel, et see asi on lõpuni selline, et meil ei tule mingeid kahjusid kanda?

Austatud küsija! Tõepoolest, majanduskomisjon on töötanud veendumuses, et me võtame vastu sellise seaduse, mis võimaldab Eesti Gaasil saada oma vara eest õiglast hinda. Kõik käib ilma ettevõtet liigselt survestamata, müügiprotsessi läbiviimiseks on antud piisavalt pikk tähtaeg, et tõepoolest saaks välditud need võimalused, millele te viitasite. Kinnitan veel kord: kohtudes Eesti Gaasi aktsionäride esindajaga me selgitasime, et see, et me oleme valinud omandilise eraldamise tee, on üks kolmest direktiivis antud võimalusest ja tegu on poliitilise otsusega. Täpselt samasugune energiajulgeolekut puudutav poliitiline otsus olnuks, kui me valinuks mõne muu mudeli.
Teine teema, mida tuli selgitada, oli Eesti õigusruumi olemus, täpsemalt meie Konkurentsiameti pädevus eri võrguettevõtjatele võimaluste loomisel. Konkurentsiameti põhimõte on kohelda kõiki võrguettevõtjaid ühtemoodi, olgu need siis gaasivõrguettevõtjad, veevõrguettevõtjad, elektrivõrguettevõtjad – kes iganes. Me ei saa kohelda gaasivõrguettevõtjaid kuidagi teistmoodi, nii, et neile ei oleks võimalik määrata omandilise eraldamise eest mingit õiglast kompensatsiooni. Õiglane kompensatsioon aga saab olla see hind, millega asjaomased varad on ettevõtte bilansis arvel.
Kui ettevõttel on nende varade arvelevõtmist ja ümberhindamist Konkurentsiametiga kooskõlastades probleeme olnud, siis ma usun, et nad ise ei ole hinna kooskõlastamisega piisavalt palju vaeva näinud. Sain sellele veelgi kinnitust majanduskomisjoni istungil, kus osalesid Eesti Gaasi esindajad. Selle eelnõuga me viime võrguteenuse hinnaregulatsiooni põhimõtted seadusesse ja oleme ka eelnõu algataja kaudu andnud signaali – ma ütlesin seda ka isiklikult Eesti Gaasi aktsionäride esindajale –, et olge ise aktiivsed oma vara hindamisel ja selle alusel õiglase hinna määramisel. Vähemasti majanduskomisjoni nimel ma julgen küll kinnitada, et me oleme selle eelnõu menetlemise käigus teinud kõik endast oleneva, et omandilise eraldamise protsess kulgeks sujuvalt ega oleks Eesti tarbijale liigselt koormav ehk teisisõnu, et gaasivõrku ei hinnataks niimoodi üle, et aluseks võetakse taastamisväärtus. Jah, see oli üks Eesti Gaasi soove, et müügihind olgu võrgu taastamisväärtus, aga kõik gaasitarbijad on selle võrgu võrgutasude näol juba kinni maksnud. Kas keegi siin saalis arvab, et võrgu omaniku vahetuse tõttu me peaksime toru, mis ühendab mõnda asulat, mis toob gaasi Värskast Tallinnani, uuesti kinni maksma? Mina seda ei arva.
Sel põhjusel me tõimegi hinnaregulatsiooni põhimõtted seadusesse ja pehmendasime neid selle võrra, et Konkurentsiamet saaks kuupäevaks, kui gaasivõrgu omandiline eraldamine aset leiab, vara väärtust paindlikumalt hinnata. Tuletan meelde, et viimane Eesti Gaasi vara ümberhindamine leidis aset 2004. aastal, pärast seda ei ole nad oma vara ümber hinnanud. Mina olen nõus ja kogu majanduskomisjon on nõus, et loomulikult ei saa aluseks olla 2004. aasta ümberhindamise käigus määratud hind. Aluseks saab olla kas 2012., 2013. või minu pärast isegi 2014. aasta ümberhindamine. Ei eelnõu algataja ega ka selle menetlejad ei soovi mingil moel Eesti Gaasist midagi välja pigistada ja neid kuidagimoodi piirata. Tõesti, majanduskomisjoni nimel ütlen veel kord, et me oleme teinud kõik selleks, et gaasivõrgu omandiline eraldamine läheks sujuvalt.

Taavi Rõivas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Minu algne soov oli paluda juhatust kolleeg Mihhail Stalnuhhin korrale kutsuda. Aga kuna ta on saalist lahkunud, siis ma esitan protseduurilise küsimuse. Nimelt: kas on korrektne, kui kolleeg Stalnuhhin või mõni teine Riigikogu liige pöördub oma kolleegi poole halvustavalt, viidates tema vanusele, soole, rassile, emakeelele või mis tahes muule tunnusele?

Kuna küsimus oli esitatud mulle, siis ma vastan, et minu arvates see ei ole eriti soliidne. Samas ma arvan ka seda, et me ei asu praegu siin edasi-tagasi pendeldades mitme Riigikogu liikme vahel sel teemal diskussiooni pidama. Kui te soovite, siis selle üle võib diskuteerida kusagil mujal. Kui Mihhail Stalnuhhinil on küsimus, mis on protseduuriga seotud, siis palun!

See on protseduuriline küsimus. Kuna minu nime mainiti, siis on mul õigus vastata ja omalt poolt küsimus esitada. Kui mina esitan majanduskomisjoni nimel ettekandjale küsimuse, mis koosneb neljast väitest, mis on võetud tema vastustest, ja palun neid kommenteerida, siis kas see vastab meie tavadele, kui tema, selle asemel et vastata, hakkab mulle esitama kaudselt poliitilisi süüdistusi, üsna tavapäraseid küll meie ajal? See on minu küsimus teile.

Ma ei saanud küsimusest täpselt aru ja kuna ma ei ole ka stenogrammi lugeda jõudnud, siis kindlasti ei saa ma praegu anda hinnangut siin saalis mõnda aega tagasi sündinule. Palun läheme edasi! Rannar Vassiljev, teie küsimus!

Aitäh! Minu küsimus, hea ettekandja, sulle on selline. Kas asjaolu, et Konkurentsiamet, kes meil nüüd gaasitrassidele hakkab hinnasilti joonistama, ja üks kõige tõsiselt võetavam potentsiaalne ostja nimega Elering asuvad mõlemad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, võib selle protsessi käiku raskendada?

Ma isiklikult arvan, et vastus on ei. Küll aga olen ka mina varem välja öelnud, et mõistlik oleks tulevikus kaaluda Konkurentsiameti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast väljaviimist. Sellega olen ma nõus. Samas ma ei arva, et see on kõnealusel juhul murekoht. Seni pole probleeme esinenud.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud kolleeg! Minu küsimus tuleneb kolleeg Igor Gräzini küsimuse n-ö seletavast osast. Ta nimelt väitis, et Eesti lähtub kõnealuse problemaatika lahenduses Leedu teest. Me ei tee mitte Läti moodi, vaid Leedu moodi. Minu küsimus on: kas komisjon on analüüsinud Leedu gaasikompanii Lietuvos dujos varianti, seda, kuidas nemad on olukorra lahendanud? Lühidalt öeldes, kas sa kinnitad seda, mida Igor Gräzin väitis, et Eesti valib Leedu tee?

Ma ei saa konkreetselt kommenteerida, mida Igor Gräzin oma küsimuse ja sõnavõtuga täpselt mõtles. Aga me ei ole komisjonis n-ö eraldivõetuna kaalunud ei Läti kaasust ega Leedu kaasust, vaid oleme aluseks võtnud väga palju erinevaid analüüse ja uuringuid. Nendest kõige suurem ja mahukam on nn Pöyry raport, mis on Eleringi tellimusel valminud. Selles raportis on kindlasti omakorda analüüsitud ka neid kaasusi. Aga ühegi riigi spetsiifilist näidet me komisjonis ei analüüsinud.

Aitäh! Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on enda harimiseks mõned küsimused. Kõik me teame, et peale gaasi võib elutähtsaks teenuseks pidada ka soojuse, elektri ja veega varustamist. Kas te ei arva, et kui me räägime Eesti infrastruktuurist riigi julgeoleku ja varustuskindluse aspektist, siis kõige paremini suudaks selle tagada riik, kui tema oleks omanik? Aga kui nii ei ole ja eesmärk on lihtsalt elutähtsate teenuste puhul tootmine ja infrastruktuur omanike mõttes lahku lüüa, siis kas sama on plaanis teha ka teistes valdkondades – soojatootmise, elektri ja ka vee puhul? Kas on plaanis samamoodi müüa näiteks Eleringi jaotusvõrk ja Tallinnas eraldada Tallinna Kütte võrgud või see nii ei ole?

Siin oli nüüd palju asju segamini. Aga sellise integreeritud ettevõtte tükkideks lahutamise eesmärk on tegelikult see, et ettevõtte iga osa saaks tegelda oma põhiäriga. Gaasi põhivõrguettevõtja äri on gaasi transport, mitte gaasi müügi pealt teenimine. Praegu on Eesti Gaasis lood nii, et gaasi transpordi pealt teenitav marginaal on vaeslapse osas ja tegelikult põhiäri on ikkagi gaasimüügi marginaali teenimine.
Eelnõu algataja ja majanduskomisjoni visioon on see, et tulevasest gaasi põhivõrgu operaatorist saab kõikide gaasituru arengute eestvedaja. Tema oleks see, kes räägiks läbi erinevate LNG terminali arendajatega, et näete, meil on selline tarbimine, meil on sellised potentsiaalsed müügikogused. Tema räägiks läbi ka Soome gaasi põhivõrgu ettevõtjaga, et teeme selle Balticconnectori lõpuks ometi ära – kaheksa aastat oleme rääkinud, telefonikõnesid pidanud ja kirju vahetanud, aga mitte midagi pole juhtunud. Viime selle nüüd lõpuni! Minu arvates üks positiivne näide Eesti ajaloost on Eleringi lahutamine Eesti Energiast: Eleringile jäid põhivõrk, ülekandeliinid, piiriülesed ühendused, Eesti Energiale aga äritegevus. Mõlemad saavad tegelda oma põhiasjadega ja väga oluline infrastruktuur ei jää vaeslapse ossa. Väheneb ristsubsideerimise oht. Usutavasti see on isegi kõige tähtsam, et enam ei tegelda ristsubsideerimisega.

Aitäh! Palun, Rein Randver, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Ma saan aru, et selle eelnõu mõte on Euroopa Liidu maagaasidirektiivi ülevõtmine, millega me oleme muidugi hiljaks jäänud. See tähtaeg on juba ammu möödas.

Lausa rikkumismenetlus on käes.

Meid ootab midagi ees. Eks vastutavad need, kes on tähtajast üle läinud. Komisjonis oli arutelu, et võtame need direktiiviga ette nähtud asjad üle, aga teine pool on gaasivõrgu eraldamine. Selles eelnõus me seda ei käsitleks ja piirduks üksnes direktiivi ülevõtmisega. Gaasivõrgu eraldamisega tuleme saali hiljem. Debatt on ühiskonnas väga elav ja ka siin saalis on see kestnud väga kaua. Võiks nende asjadega niimoodi edasi minna. Mis te sellest arvate?

Tänaseks on ju signaal antud. Tegelikult on seda signaali antud juba üle aasta, sest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas selle eelnõu väljatöötamist ja turuosalistega läbirääkimist üsna ammu. Kas on mõtet nüüd tagasi pöörduda? Teie küsimus puudutas gaasivõrgu omandilist eraldamist. Ma saan aru, kui ühiskonnas oleks käimas debatt, millise mudeli me võtame: kas me läheme sisuliselt seda teed, et ikka meelitame Eesti Gaasi turgu arendama, et tee see Balticconnector lõpuks ära jne, või loome selle Independent Transmission Operatori ehk ITO mudeli. Tegelikult me oleme ju otsuse langetanud: jah, me läheme omandilise eraldamise teed, ja see on ka eelnõus kirjas. Te mainisite väga õigesti, et me oleme sellega hiljaks jäänud. Tõepoolest, meil on käimas rikkumismenetlus direktiivi ülevõtmisega hilinemise tõttu.
Ühesõnaga, ma ei pea enam venitamist vajalikuks. Juba rohkem kui aasta aega on antud signaale, et me läheme seda teed. Ning seda toetab ka Euroopa Komisjon.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu kohta on andnud oma hinnangu ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Sina kui juhtivmenetleja oled kindlasti selle hinnanguga tutvunud. Millisele järeldusele meie õigus- ja analüüsiosakond tuli? Äkki räägid saalile ka?

Aitäh! Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond ei pidanud õigeks eelkõige sundvõõrandamise sätet, mis oli algses eelnõus sees ja mille me nüüd oleme välja võtnud, kuna sellele on viidanud ka Riigikontroll. Läbirääkimistel Eesti Gaasi esindajatega ei pidanud ka eelnõu algataja enam seda vajalikuks meetmeks. Eelnõu algataja ehk sisuliselt Eesti riik on huvitatud, et meil tekiks reaalne gaasiturg. Eesmärk ei ole mitte iga hinna eest ja ükskõik milliste meetmetega torud kätte saada. Me tõesti soovime, et omandilise eraldamise protsess läheks sujuvalt. Seetõttu oleme õigusosakonna arvamusega arvestanud.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Palju on juba küsitud, aga kasutan veel võimalust ja küsin selle kohta. Sa mainisid, et paar nädalat tagasi viibis riigis päris teadlik komisjon, kes arutas meie gaasimajanduse tulevikku. Usun, et sa tead, kui palju maksab see uus terminal, mille me tahame ehitada ja milleks suur osa rahast tuleb toetusena euroliidust. Kui suur osa on meie riigi kanda? Ja mis võib-olla kõige tähtsam: mis eelarverealt saab riik võtta raha selleks, et see terminal Eestisse ehitada?

Ma ei ole kindel, kas ma teie küsimuse lõpuosast aru sain, aga tõepoolest külastas Eestit auväärne delegatsioon. Lisaks meile käis ta veel Lätis, Leedus ja Soomes. Usun, et me jätsime neile väga hea mulje, kuna meil on juba lõppfaasis seaduse vastuvõtmine, mis näeb ette täieliku omandilise eraldamise, ja meil on teada mitu potentsiaalset asukohta LNG terminali rajamiseks. See huvi Eestis on seega olemas.
Seni on veel lahtine, millises suunas liigub meie energiapoliitika. Oleme küll otsustanud oma energiajulgeoleku tagamiseks rajada ühe uue põlevkivielektrijaama, teise jaama optsioon on meil veel kasutamata. Mina Eesti Energia nõukogu liikmena julgen kinnitada, et kui meil on kindlus, et gaasitarned on Eestis tagatud, siis tippkoormuse ajal vajaliku elektri tootmiseks sobiks ka gaasielektrijaam väga hästi, kuna selle rajamine on circa kolm korda odavam kui põlevkivielektrijaama rajamine.
Need on asjad, mida Euroopa Komisjoni delegatsioon jälgib. Lisaks on olemas laevakütustest lähtuvate väävliheitmete direktiiv, mis väga suure tõenäosusega sunnib laevafirmade omanikke ja laevaomanikke oma laevu praeguselt laevakütuselt veeldatud maagaasile üle viima. Selles valguses sobiks just Muuga projekt väga hästi, kuna ka Tallinna Sadamale kuuluv Muuga sadam on selline, et seal saavad ennast punkerdamas käia ka suured laevad.
Komisjon lahkas seda kõike terviklikult. Arvestasime ka gaasi tarbimist kodumajapidamistes, mis on küllaltki väike. Peamiselt on tegu Tallinna kuldse ringi valdade ja näiteks Nõmmega, kus on kodudes gaasikatlad. Samuti on meil gaasile tuginev kaugküte, mida osaliselt on juba üle viidud biomassile. Mitmes asulas, ma usun, kaalutakse ka gaasi koostootmist väga tõsiselt. Elektri tootmist gaasiga ma juba mainisin, samuti laevakütuseid ja miks mitte lisada  ka maanteetransport. Euroopa Liit on meile väga selged eesmärgid seadnud, me lihtsalt peame CO₂ emissiooni ka maanteetranspordis vähendama. Näiteks Tartu linn on juba kasutusele võtnud gaasibussid.
Kui gaasi hind kujuneks konkurentsitingimustes ja gaas suudaks konkureerida teiste kütustega, siis ma usun, et selleks on kindlasti väljavaateid. Usun, et Eestist jäi mulje kui väga avatud riigist, kus on küll paljud otsad veel lahtised – millise tee me oma energiapoliitikas ja kütusepoliitikas valime. Aga me oleme ilmselt kõikide nende riikide hulgas, kes on terminali asukohamaana arutluse all, oma arengus kõige kaugemale jõudnud. Ja lauale tuleks käia veel üks argument: me soovitasime komisjoni delegatsioonile, et arvestage regiooni ka Soome. Eesti, Läti ja Leedu gaasitarbimine on täpselt sama suur kui Soome tarbimine ning oleks äärmiselt loogiline, et see terminal asuks regiooni keskel. Selleks sobiks minu arvates ideaalselt näiteks Soome lahe lõunarannik.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen seda küsimuste-vastuste vooru pikalt jälginud, kõigepealt kabinetis ja siis siin saalis. Ma ei jõua ära imestada, miks ikkagi sotsid ja Keskerakond sõdivad Eesti gaasiturul konkurentsi tekkimise vastu ja mõnes mõttes ka Eesti energeetilise iseseisvuse vastu, Euroopa Liidu ühise energiapoliitika vastu. Oskad sa küsimuste-vastuste kokkuvõttes öelda, miks see nii on?

Ei oska ausalt öeldes. Me oleme üritanud majanduskomisjonis seda debatti pidada võimalikult avatult. Ka ei ole tegemist seaduseelnõuga, mida on kuidagi kiirkorras menetletud. Kõikidel on olnud võimalus esitada oma ettepanekuid. Me korraldasime väga laia ringiga majanduskomisjoni avatud istungi, kuhu kutsusime kõik osalised, ja ma olen ka eraviisiliselt kohtunud aktsionäride ametliku esindajaga, kes tegelikult räägib kõikide aktsionäride nimel. Usun, et me oleme väga õigel teel, ja küllap ka siin saalis küsijad lihtsalt soovisid saada suuremat selgust, mida see konkreetne seaduseelnõu muudab ja millised eeldused loob. Tõesti, ma väga tänan kõiki selle debati ja võimaluse eest teemat paremini seletada.

Suur tänu, Kalle Palling! Rohkem küsimusi teile ei ole. Asume läbirääkimiste juurde. Palun, Jaan Õunapuu!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Palun kaheksa minutit!

Kaheksa minutit kokku.

Selle eelnõu menetlemise protsessi on sotsiaaldemokraadid pideva tähelepanu all hoidnud. Praegu võib öelda, et valitsus ajab gaasivõrgu eraldamisega õiget asja, kuid teeb seda valesti. Majanduskomisjonis on väidetud, et kuna Eesti ei ole majandusministeeriumi suutmatuse tõttu 28. aprilliks Euroopa maagaasi siseturu direktiivi üle võtnud, on eelnõu menetlemisega ülikiire ja lahenduse peab saama ka gaasituru lahutamine.
Olen nõus, et eelnõus on tõesti punkte, mis on vaja hiljemalt tänavu juunis vastu võtta, kuid see ei tähenda, et gaasiturg peab olema selleks ajaks lahutatud. Tuletan meelde, et Eestile on maagaasi direktiivi artikliga 49 antud võimalus teha direktiivi omandilise eraldamise sätte rakendamisel erand võrkude ning tarnimise ja tootmise omandilise eraldamise osas. Sama on kinnitanud õiguskantsler oma 25. mai vastuses kolleeg Eiki Nestorile, kus ta ütleb, et direktiivis nimetatud erandi tõttu ei ole Eestile kehtestatud ajaraami gaasituru liberaliseerimise protsessi läbiviimiseks.
Eelnõu vastuvõtmisega langetab Riigikogu otsuse, mis avaldab suurt mõju Eesti energeetika tulevikule ning mõjutab kõiki gaasituru osalisi. Riigikontroll leiab, et püstitatud eesmärgid suurendada energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi on kahtlemata olulised, kuid eelnõu mõju puudulik hinnang ei võimalda olla veendunud, et maagaasiseaduse muutmine kavandatud viisil neid eesmärke saavutada aitab. Riigikontroll on seisukohal, et eelnõu koostajad on eelnõu eesmärkide saavutamist ohustavate riskide analüüsimisse ja maandamisse suhtunud pealiskaudselt ning jätnud sisuliselt hindamata, kuidas mõjutab eelnõuga kavandatu energiajulgeolekut, varustuskindlust ja gaasi hinda. Eelnõu väljatöötamise käigus ei ole tehtud Eesti-põhiseid uuringuid. Ministeeriumi ametnike sõnul ei tehtud uuringuid sellepärast, et see kõik oli sees valitsusliidu programmis. Tugineti vaid Euroopa Komisjoni materjalidele ja näidetele, jättes hindamata, kas need on asjakohased ka Eestis.
Nüüd võimalikest eelnõuga seotud kuludest maksumaksjale ja gaasitarbijale. Seletuskirja kohaselt ei avalda omandisuhete muutmine otsest mõju gaasi hinnale. Majandusminister on öelnud, et hinnatõus ei ole suurem kui 0,2%. Võib aga eeldada, et plaanitud eraldamisega kaasneb suurem gaasi hinna tõus, mille põhjuseks on asjaolu, et ülekandevõrgu tõenäoline müügihind on kordi kõrgem sellest, mis võrgutasu kinnitamisel seni arvesse võetud on. Kui gaasiülekande hinna kinnitamisel on Konkurentsiamet aktsepteerinud ülekandevõrgu väärtusena ca 25 miljonit eurot, siis majandusministeeriumi ametnike hinnangul võib võrgu müügihind ulatuda kuni 120 miljoni euroni. Kui gaasiülekande hinna kinnitamisel võetakse aluseks 120 miljonit eurot, kasvaksid võrgutasud 2,42 korda, see tähendab, et gaasi lõpphind tarbijale tõuseks ca 3%.
Tekib küsimus, milline on ülekandevõrgu tõenäoline müügiväärtus ehk õiglane hind? Esmaspäevasel majanduskomisjoni istungil soovisin ministeeriumi esindajatelt saada sellekohast selgitust, aga vastus jäädi võlgu. Oleks loogiline, et mingidki läbirääkimised oleks enne seaduse vastuvõtmist peetud. Seda väidetavalt ei ole tehtud ja see võib tulevikus kaasa tuua palju vaidlusi ja miks mitte ka kohtuasju.
Tuleksin tagasi õiguskantsleri 25. mail 2012 esitatud arvamuse juurde. Eesti Gaas peab seaduse nõuded täitma, sealhulgas suure tõenäosusega müüma maagaasi ülekande võrgu hiljemalt 1. jaanuariks aastal 2015. Alates nimetatud kuupäevast tekib Konkurentsiametil õigus teha süsteemihaldurile ettekirjutus maagaasiseaduse § 29¹ sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu ning sama sätte lõike 2 alusel rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral süsteemihalduri suhtes sunniraha, mille ülemmäär ühes kalendriaastas võib olla 1,2 miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 10% viimase auditeeritud majandusaasta käibest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oli 2011. aasta alguses seisukohal, et ümberkorralduste ja müügi teostamiseks on vaja anda AS-ile Eesti Gaas aega minimaalselt neli aastat seaduse jõustumisest, see on kuni 1. jaanuarini 2015. Nüüd on selle seisukoha avaldamisest möödunud üks aasta, seega on põhjendatud lükata eelnõus ülekandevõrgu eraldamisega seotud tähtaeg edasi vähemalt ühe aasta võrra ehk määrata lõpptähtajaks 1. jaanuar aastal 2016.
Nüüd aga kõige olulisem, kui tulla tagasi õiguskantsleri eelmise nädala reede kirja juurde. Eelnevast nähtub ning seda kinnitab ka eelnõu seletuskiri, et eelnõuga kavandatava omandilise eraldamise nõudega riivatakse ulatuslikult ülekandevõrgu praeguse omaniku põhiseaduslikku omandiõigust. Kuigi viimase ulatuslik riive ei tähenda automaatselt omandiõiguse rikkumist, tekib tugeva riive korral siiski kõrgendatud oht põhiseadusliku omandiõiguse rikkumiseks. Selleks, et põhiseadusliku omandiõiguse riive oleks õigustatud, peab sellel olema legitiimne eesmärk ning riive peab olema proportsionaalne. Mida tugevam on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Õiguskantsleri seisukohta kokku võttes võib öelda, et Riigikogul peab olema täielik veendumus, et nad teevad õiget asja, ja selleks võiksid lisaanalüüsid kasulikud olla.
Kaks Eesti Gaasi osanikku on eelmisel nädalal pöördunud peaministri, majandusministri ja Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi poole – sellest rääkis enne ka kolleeg Kallo – ettepanekuga kaasata peadirektoraat erapooletu osapoolena läbirääkimistesse, et leida koos lahendus, mis oleks Eesti ja regionaalse gaasituru jaoks parim.
Head kolleegid! Me ei tohiks muutuda kummitempliks, kes peab kiirustades parandama valitsuse tegemata jätmisi. Jätame sisse punktid, mis aitavad meil täita gaasidirektiivi, ülejäänuga võiksime veel oodata, aja maha võtta.
Arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku täna teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun, Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! IRL-i fraktsioon toetab maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemist eelkõige põhjusel, et see aitab luua eeldusi konkurentsi tekkeks Eesti maagaasiturul. Praegu võib Eesti maagaasiturgu pidada küll de iure avatuks, kuid seal puudub siiski reaalne konkurents. Maagaasiturul tegeliku konkurentsi puudumisele on korduvalt osutanud nii Konkurentsiamet kui ka muud institutsioonid. Samuti on see probleem käsitlemist leidnud nii praegu jõus olevas kui sellele eelnenud energiamajanduse riiklikus arengukavas.
Kuna selline olukord on kestnud juba aastaid, siis tuleb otsida lahendusi, et muuta meie majanduskeskkond selles sektoris atraktiivsemaks ja aidata kaasa konkurentsi tekkele. Gaasiülekandevõrgu omandilise eraldamise nõude kehtestamine selle seadusega on tähtis samm selles suunas. Tegeliku konkurentsi tekkimine maagaasiturul toob kaasa soodsamad hinnad tarbijatele ning parandab varustuskindlust. Tuleb märkida, et maagaasi hinnad tänapäeva maailmas erinevad väga suurel määral. Iseäranis tähelepanuväärne on Ameerika Ühendriikide gaasiturul viimase paari aastaga toimunud hinnalangus, tänu millele on maagaasi hind seal märksa odavam kui Euroopas. Üks põhjus on olnud nn kildagaasi tootmine. Kildagaasi plaanitakse arvestatavas mahus tootma hakata ka näiteks Poolas. Sellised arengud annavad lootust, et praegused gaasihinnad ei ole mitte kivisse raiutud.
Gaasiturul konkurentsi tekitamine on teema, millele tasub kindlasti mõelda. Seetõttu leian IRL-i fraktsiooni esindajana, et tarbijate võimalik võit selle eelnõu seadusena vastuvõtmisest kaalub üles riskid, millele eelnõu menetlemisega seoses on tähelepanu juhitud. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siinviibijatest võib-olla kolleeg Nestor mäletab, kuidas siin saalis 1999. aastal kaklus puhkes. Lugu oli nii, et alguses võttis sõna Janno Reiljan majandusküsimuses. Peale seda läks pulti tollal väga-väga noor Meelis Atonen ning rääkis midagi vanadusest ja mitte midagi aru saavast professorist. Siis Janno Reiljan hakkas karjuma, et kui mõni tudeng läheks talle selliste vaadetega eksamile, ei saaks talle isegi mitte kahte panna. Ja siis läks niiviisi, et Janno Reiljan istus seal akna juures ja Atonen istus umbes seal, kus praegu istub härra Palling. Sealt kõlas, et ise oled loll või midagi selletaolist. Janno hakkas ridade vahelt läbi minema, et oma mehesõna nüüd juba jõuga maksma panna. Aga kuna tal on kahjuks väga nõrk nägemine, mingi miinus kaheksa või miinus kakskümmend kaheksa – ma ei tea, igatahes väga nõrk –, siis ta ajas read segi ja mõtles, et ta on juba kohal ja seisab Atoneni kõrval, aga tegelikult hakkas ta proovima peksa anda Jüri Tammele, mis on muidugi omaette julgustükk.
Õnneks on see olnud ainus selline intsident, mida ma siin seitsme või kaheksa aasta jooksul olen näinud. Minult ja Toomas Savilt küsiti kunagi Ukrainas, kui tihti te blokeerite mikrofoni. Mida tähendab "blokeerite mikrofoni"? Aga tulete fraktsiooniga välja ja kedagi muud siia juurde ei lase. Siis me kinnitasime, et meil ei ole sellist asja. Kui meie vastas istusid seal koalitsioon ja opositsioon ning ma küsisin, kes need tublid kantpeadega kolm noormeest nende vahel on, mis fraktsioonist nemad on, siis öeldi, et need on ihukaitsjad. Keda nad siin kaitsevad? Vastus oli, et nad kaitsevad üht poolt teise poole eest, et nad ei hakkaks omavahel kaklema.
Kolleeg Kõiv küsis, miks sotsid ja kesk sõdivad siin energiaiseseisvuse vastu. Ma panin selle kohe kirja, kõik ülejäänu võtsin juba stenogrammist. Ma pean selgitama, et mitte keegi ei sõdi. Mina isiklikult esitasin oma küsimused, sest ma kuulsin oma kabinetis – mul ei olnud see kavas, mul on praegu muud tegemist –, aga ma kuulsin, mida ettekandja rääkis. Küsis kolleeg Randver ja vastus kõlas niiviisi: "See on ju selge. Ma usun, et meile kõigile siin saalis on selge, et üksnes eelnõu abil mitte midagi ei muutu." Igal inimesel tekib küsimus, millega me siis tegeleme, kui midagi ei muutu. Kadri Simson küsis. Ja vastus oli: "Ma ei ole kindel, et ma tean päris täpselt, mida tegi Läti." No see on viisakas vormis tunnistus, et ma ei tea sellest eriti midagi. Reps ja Allik küsisid vastutuse kohta, ka nemad ei saanud vastust. Ma küsisingi sellel teemal. Ja mis ma sain vastuseks? Algus: "Kõik need väited on teie tõlgendus sellest debatist, mis täna siin saalis käimas on." Ei ole tõlgendus, need on autori sõnad, see on autoritekst, suisa autoritasu peaks selle eest maksma. Ja vastuse lõpp oli selline: "Mind isiklikult teeb murelikuks, et Eesti Vabariigis on tänaseni teaduste akadeemia ..." Vaat selles kohas mul tekkis kramp – kedagi teeb murelikuks see, et Eesti Vabariigis on tänaseni Teaduste Akadeemia?! –, aga õnneks läks lause edasi ja kõlas nii: "... et Eesti Vabariigis on tänaseni teaduste akadeemia energeetikanõukogu, kes väga selgelt ähvardab nii majanduskomisjoni kui kogu rahvast." Nii, majanduskomisjon on meil kogu rahvas!
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

"... et kui me ei taha Venemaa Föderatsiooni ja Gazpromiga hästi läbi saada ja teha nii, kuidas see neile meeldib, siis tekivad meil raskused. Kas teie, härra Stalnuhhin, arvate, et sellised väited sobivad Eesti Vabariiki?" Mis pistmist on sellel, mis mina arvan nendest väidetest, meie tänase debatiga? Selgitage mulle! Selgitage seda mulle, need inimesed, kes te esitasite siin küsimusi sotse ja Keskerakonda halvustades!
Kuulge, me ei kaota mitte ainult suhtlemisvõimet, meil on kadumas demokraatlikud alused. Kuidas see võib nii olla?! Me oleme ju siin saalis selles mõttes kõik ühesugused, et meid kõiki on rahvas valinud. Kui mina esitan küsimuse, siis see on samaväärne küsimus kui ükskõik kelle teise küsimus. Ma nõuan, et ma saaksin vastuse. Kui te ei tea faktilist vastust, siis öelge, et te ei tea, või nentige viisakas vormis, et majanduskomisjonis seda ei arutatud. Kõik saavad hästi aru. Milleks on seda vaja?
Mis see on: "Kas teie, härra Stalnuhhin, arvate, et sellised väited ..."?  Miks mina pean siin arvamust avaldama? Erinevalt teist ma ei käi Vene saatkonnas vastuvõttudel, mul ei ole viimane aasta ka Venemaa viisat olnud ja ma ei ole väga ammu seal käinud. Üldse, minu tegevusvaldkonnad ei ole mitte kuidagi seotud Venemaa Föderatsiooniga. Miks minul peab Venemaa Föderatsiooni, Austraalia või, ma ei tea, näiteks Timbuktu linna seisukoht selge olema?
Kolleegid, majandusega peavad tegelema majandusinimesed majanduslikult. Ma kogu aeg võrdlen seda, mis toimub siin  ja mis minu kodulinnas. Mitte kunagi ei ole seal sõltunud ükski ehitus, ükski uus tootmine ega miski muu sellest, mis erakonnast on investor või keegi teine tähtis isik. Miks siin peab neid solvanguid kuulama? Miks keegi kogu aeg mõtleb, et on väga tark niiviisi majandus poliitika peale ümber keerata? Tee kaudselt neile kõigile selgeks, et ta on riigivaenlane, ja siis on asi korras, siis oled ise pehme ja karvane!
Ei tea, kas on mingit mõtet sellist kõnet siin üldse pidada, aga vähemalt te saite teada ühest väga toredast Riigikogu saalis toimunud intsidendist. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Igor Gräzin! Kaheksa minutit.

Austatud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul ei ole kõnet, ma hakkan ükshaaval vastama.
Kolleeg Jaan Õunapuu! Teema on üleval detsembrist 2005. See kerkis üles kaks nädalat pärast seda, kui Gerhard Schröderist sai Nord Streami aktsionäride nõukogu esimees. Siis tõsteti esimest korda üles küsimus, mis saab Eesti Gaasist ja gaasivõrkudest. Sa ütled, et ootame veel. Selge – kuus ja pool aastat ootasime, ootame veel kuus ja pool! Kui miskit ei ole tehtud kiirustades, siis pole kiirustades tehtud seda. Muide, ma ei tea, aga mina olen niimoodi aru saanud, et majanduskomisjonis tehti need otsused konsensusega. Seal ei ole olnud parandusi ega mitte midagi. Kuidas siis nüüd sotside seisukoht äkki muutus?
Edasi, järgmine punkt, Mihhail ja solvamine. No tere, talv! Tuleta meelde, kuidas on Eesti Gaas meiega suhelnud – muide, veel täna hommikul! Ma ei räägi sellest, et ISO ehk proto-ISO, ITO jne on olnud laua peal aastaid. Mul on käsikirjad alles alates aastast 2007. Kui sa arvad, et ma olen mitu korda kohtunud Eesti Gaasi esindajatega, siis tegelikult ei ole. Selle pärast, et kui sa lähed sinna, siis on nad ära sõitnud või ei ole neil aega jne. Eesti Gaas ei suhtle! Muide, vähe sellest, mul on üldse küsimus, kellega ta suhtleb. Ütleme niimoodi, et ka Gazpromi kõrgemas juhtkonnas on teatavasti tekkinud küsimused. Kas ma pean tsiteerima Vladimir Vladimirovitš Putinit – no teda me peame ju ometi uskuma! –, kes on öelnud, et Gazpromi ja tarbijate vahel on poolkriminaalsed struktuurid. Seejuures Putin nimetas ka, kes need on. Eesti Gaas susserdab kahtlasi asju.
Nüüd Arvi Hamburg ja teaduste akadeemia. Ma ei tea eriti palju ei tema teadusest ega akadeemiast. Muide – üks asi veel, ta on nüüd TTÜ energeetikateaduskonna dekaan. Probleem pole ainult selles, mis ta räägib. Probleem on selles, et millegipärast ei pidanud ta võimalikuks mitte kellelegi öelda, et ta on Eesti Gaasi nõunik ja esindab Eesti Gaasi huvisid. Küsimus: miks? Sina, Mihhail, pead ütlema, kellega sa nüüd koos oled, minul on ka disclosure, aga tema on üksnes "teaduste akadeemia". Vaat see tekitab küsimusi, sest väike varjamine tekitab suure mure.
Läheme nüüd edasi. "Anname Eesti Gaasile aega!", "Kas Eesti Gaas ei võiks muretseda alternatiivseid kütuseallikaid?" jne. Võib! Aga seitse aastat ei ole ta seda teinud. Siitsamast on Riigikogu liikmed – muide, ka minu erakonnakaaslased – öelnud, et saaks kütust mujaltki osta, näiteks Kesk-Aasiast. Selle peale Eesti Gaas ütles, et ostke kust ja mida tahes, aga meie võrkudesse te sisse ei saa.
Läheme edasi, järgmine asi. See on, muide, Hamburgi ja väga mitmete teiste trikk, et ise küsin ja ise ka vastan. Esimene küsimus: aga mis juhtub siis, kui tuleb gaasikatkestus? Sellega pole keegi ähvardanud, sest gaasikatkestusi Eesti suunal pole olnud ja Gazprom on oma tarnelepinguid Eesti suhtes alati ausalt täitnud. Mul pole vähimatki alust arvata, et Gazpromi kõrgemas juhatuses istuvad sellised kaabakad, nagu Hamburg on püüdnud väita. Gazprom on aus, suur ja väga soliidne firma ning neid hirme õhutavad ebaausad inimesed.
Järgmine teema: nüüd me võtame hinna alla. See ei ole, muide, väga kindel. Kindel on hoopis see, et me oleme kõik need aastad tohutult üle maksnud ja tagantjärele on see teada. Mis juhtub homme? Väga raske öelda, kuna energiakandjate hinnad tõusevad ja ma ei tea, kui palju reaalset tausta on sellel kildagaasi jutul, eriti mis puudutab Poolat. Eks tulevik näita.
Ma tahaksin rõhutada ühte asja. Kui Eesti Gaasi juhtidel on natukene mälu ja südametunnistust, siis nad tunnistavad seda. Nendega on püütud rääkida aastaid, nad on hakanud rääkima alles väga-väga hiljuti. See aga, et täna hommikul tuli selline kiri, milles sisaldub täiesti varjamatu šantaaž ja mis on kirjutatud üldiselt viisakusetus toonis, on meile solvav.
Sõbrad, palun saage ühest asjast aru: aeg on täis! Me oleme otsinud ja oodanud liiga kaua koostööd Eesti Gaasiga. Meiega ei räägitud kuus aastat. Siin oli juttu, et me peame õppima teiste kogemustest. Ma arvan, et me peame õppima ka omaenese kogemustest ja tegema väga lihtsa järelduse: no on ikka jama, et me kõike seda varem ei teinud! Tänan!

Aitäh! Palun, Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Midagi siin päikese all ei ole uut – tikuvad korduma samad asjad, mis juba kunagi olnud on. Kui mõne aasta eest arutati siin saalis seaduseelnõu, mis nägi ette elektrituru täieliku avanemise 2013. aastal, siis kõlasid just opositsiooniridadest hoiatused ees ootavast hinnatõusust. Juba tol ajal oli selge, et märgatav hinnatõus tuleb, aga see tundus kuidagi kauge olevat ja ohtu ei tajutud täiel määral. Nüüd, kui suurtarbijad on omal nahal tundnud Nord Poolis hinnahüppeid, on 1. jaanuaril kõiki tarbijaid ees ootav järsk hinnatõus käega katsutav. Tekib küsimus, miks ma sellest ammusest asjast siin räägin. Ikka sellepärast, et just täna menetletava eelnõuga 166 valmistab valitsus ette maagaasi tarbijatele järgmist 1. jaanuari 2013 – seda hinnatõusude mõttes. Kas see päev saabub aastal 2016, 2017 või 2018, pole teada, aga see saabub vältimatult. Täna tundub, et too päev on kaugel, aga see jõuab kätte väga kiiresti.
Eelnõus nõutav gaasivõrkude omandi lahutamine tuleb lõpptulemusena kinni maksta ikkagi tarbijal. Ükskõik, kes need võrgud turuväärtuse alusel omandab, soovib ta kindlasti oma investeeringu tagasi teenida ja hakkab loomulikult kõikvõimalike põhjendustega investeerimisvajadustele viidates võrgutasusid suurendama. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Elering OÜ eraldati Eesti Energia omandist 2009. aasta lõpus ja praeguseks on kodutarbija elektriarvel võrguteenuse osa kasvanud 28,6%. Tagajärg on, et elektri hind moodustab juba ainult 1/3 tarbija makstavast rahast – 2/3 moodustavad võrgutasud ja muud riigi kehtestatud maksud.
Sama tulemuseni jõuame aastate pärast ka gaasiga. Tarbijale ei ole mingit tähtsust, et summas, mida ta gaasi tarbimise eest maksab, on võib-olla gaasi hind väiksem kui võrgutasud – tema peab ju kõik kinni maksma. Ehkki väidetakse, et gaasivõrgu võib omandada ükskõik kes, kellel on seaduseelnõus ette nähtud vajalikud tingimused täidetud, on üsna tõenäoline, et selle omandab riigi omanduses olev Elering. Millegipärast toimetab selle seaduseelnõu ümber kõige rohkem just Elering. Seda kinnitab ka see, et Taavi Veskimägi on välja öelnud, et Vabariigi Valitsus on teinud Eleringile ülesandeks luua gaasivõrkudealane kompetents. Seda tehakse jällegi raha eest, mida tarbija maksab võrgutasudena, sest võrgutasud on ju Eleringi sissetulek. See on loogiline ka sellest vaatevinklist, et meie liberaalsele valitsusele tundub natsionaliseerimine olevat väga meelepärane tegevus – pean silmas hiljutist töötukassa natsionaliseerimist. Mõneti on see Eleringi know-how loomine muidugi veidi imelik, samamoodi võiks näiteks anda Tallinna Sadamale ülesande hankida omale oskusteavet lennunduse alal.
Ma ei hakka pikemalt peatuma sellel, et tulenevalt Euroopa Liidu gaasi siseturu direktiivi erandist ei ole meil praegu vajadust mitte mingisuguseid muudatusi teha. Nõue hakkab kehtima siis, kui Lätil või Soomel ja nende kaudu ka Eestil tekib ühendus Euroopa ühtse gaasivõrguga. Küsimus on selles, et kui me oleme otsustanud liikuda kiiremini, kui igasugused nõuded ja vajadused ette kirjutavad, siis miks valida selleks tarbija jaoks kõige kallim tee: ülekandevõrgu omandist lahutamine. See tee on kõige komplitseeritum, kuna juhul, kui võrkude omanik ei soovi neid võõrandada, läheb käiku sundvõõrandamine, millega võivad kaasneda pikad ja piinarikkad kohtuprotsessid.
Ka Riigikontroll on oma arvamuses välja toonud planeeritud variandi puhul terve rea küsitavusi. Näiteks ei ole tehtud Eesti-põhiseid uuringuid, mis näitaksid valitud lahenduse mõju energiajulgeoleku, varustuskindluse ja konkurentsi suurenemisele. Tuginetud on Euroopa Komisjoni materjalidele, jättes hindamata nende asjakohasuse Eestis.
Oma eesmärgi täidaks samaväärselt direktiiviga lubatud variant, mis seisneks sõltumatu ülekandevõrguoperaatori loomises: ülekandevõrgu omanik asutab ettevõtte, kes omab torustikke. See on nn ITO variant. ITO juhtimine ning teenuste ost-müük on väga rangelt reguleeritud ja kontrollitud Konkurentsiameti poolt. Riigil on õigus määrata nõukogusse nii ministeeriumi kui ka Konkurentsiameti esindajaid. Hindade reguleerimine, torustike kasutamine, investeeringuotsuste tegemine jms toimub ainult kooskõlas Konkurentsiametiga.
Eeltoodust nähtub, et võrgu kasutamise üle on sel juhul kehtestatud täielik kontroll. Ei toimu mingeid torustike sundvõõrandamisi ega kohtuprotsesse. Tarbija ei pea kinni maksma võõrandamisega seotud kulutusi. Igasugused jutud väiksemast varustuskindlusest ja energiajulgeolekust ei ole tõsiselt võetavad. Torustikud asuvad Eesti territooriumil ja nagu juba selgitatud, juhitakse nende kasutamist Konkurentsiameti kontrolli all.
Lähtudes eesmärgist kaitsta tarbijat tulevikus samasuguse hinnatõusu löögi eest, mille põhjustab elektrituru avamine, on Eesti Keskerakonna fraktsioon esitanud muudatusettepaneku, milles on põhjalikult lahti kirjutatud sõltumatu ülekandevõrguoperaatori loomine. Kahjuks pean nentima, et majanduskomisjoni enamus eelistas suurt hinnalaksu tulevikus ega toetanud meie ettepanekut. Loodan, et täiskogu mõtleb ka nende peale, kes soovivad tulevikus gaasi mõistliku hinnaga tarbida, ja toetab meie ettepanekut. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma tükk aga mõtlesin, kas ma tulen pulti või ei tule. Siis lõpuks otsustasin, et ikkagi tulen, sest minu mure kogu selle tänase menetletava teema puhul  on natukene teist laadi. Eesti on viimasel ajal päris palju pööranud tähelepanu sellele, kuidas välja näha. Meie tasakaalus riigieelarve, 2% SKT-st meie kaitsekulutusteks ja kõik muud sellised tegurid, mis on väga õiged, näivad ka teistele väga toredad ja Eesti tundub olevat imearmas tubli väikeriik. Täna siin saalis sai mulle selgeks üks asi. Kui sa tahad võidelda Venemaaga, siis leia selleks venelane. Kõik Vene-vastased on öelnud, et venelasi ei saa usaldada, nad jooksevad sõjas vastase poole üle. Igor Gräzin ei jookse mitte kunagi üle Gazpromi poolele. Igor Gräzin kaitseb Eestit viimse veretilgani, olles rahvuselt venelane. Selle üle on mul siiralt hea meel, selliste kodanike kõrval ma julgen uskuda Eesti iseolemise kestmisse veel pikkade aastate jooksul.
Paraku ei ole siin täna väga palju räägitud sellest, mis toimub gaasiturul maailmas tervikuna. Kahjuks väited, et Eestis makstakse gaasi eest üle mõistuse kõrget hinda, ei vasta tõele. Kui me võtame ette julma tabeli, siis näeme, et tegelikult on gaasi baashind mujal Euroopa Liidus märksa kõrgem, kui maksab Eesti tarbija. Ma ei räägi siin kavalalt riigimaksudest – riigimaksud on Eestis tõepoolest tublid. Sellest tuleb aga selles mõttes aru saada, et kust neid makse siis ikka korjatakse.
Me tegelikult närime seda tänast probleemi eelkõige sellepärast, et üleüldse ei oleks tulnud infrastruktuuriobjekte omal ajal erastada. Siis läks valesti ja täna me sisuliselt oleme kordamas Eesti Raudtee case'i. Seda, muuseas, tunnistavad ka koalitsioonipoliitikud. Ega midagi parata ei ole, tagantjärele vigade parandamine kipubki vahel olema väga kallis.
Probleem on ju selles, et Eesti Gaas on oma ülekandevõrgud müügiettevõttest eraldanud. Tegelikult saaks seal rakendada kollektiivse juhtimise printsiibil riigi osalust ka ilma võõrandamata, aga see on teema, millest isegi rääkida ei taheta. Igor Gräzin väitis, et Eesti Gaasi juhtkonnaga ei ole võimalik kohtuda. Mina olen kohtunud Eesti Gaasi juhtkonnaga ühe korra. Ma ise palusin seda, sest ma tahtsin aru saada, mis tegelikult toimub. Ma sain selle kohtumise nädala jooksul. Järjekordselt ei ole ma nõus, et nad ei ole olnud dialoogiks avatud.
Hästi räige on kuulata seda Gazpromi juttu. Eesti Gaasi aktsionäride hulgas 67% on Euroopa Liidu residendid, kaasa arvatud muuseas 17%-ga Soome riigifirma Fortum. Me võiksime Eesti rahva hirmutamise Gazpromi kolliga ükskord ära lõpetada. Kui see tuleb veel vene inimese suust, siis on see ikka päris jube.
Täna võiks Eesti Gaas ju tegelikult käsi hõõruda. Kui me läheme välja sundvõõrandamise peale, siis on neil mõistlik mingi hinna eest – loomulikult, seda me täna ei tea – väga tore seda kõike hageda kohtus. Muuseas, siit tuleneb minu pulti tulemise peapõhjus. Vaadake, kui me oleme suutnud näida Euroopas jube toreda riigina, siis kujutage endale ette, kuidas see mõjub meie ärikliimale ja investeerimiskeskkonnale tervikuna, kui Eesti riik peaks sellise majandustehingu kaotama rahvusvahelises kohtus. Ma olen selle pärast sügavalt mures. See ei anna küll enam erilist kindlust, kui Eesti on koht, kus sulle kunagi midagi müüakse ja siis ühel hetkel otsustatakse see asi sinu käest lihtsalt jõuga ära võtta. Muuseas, ma olen nõus, et taotletav eesmärk on õige. Aga kas seda peab tegema niimoodi närviliselt ja analüüsimata ning lihtsalt, andke andeks, julmalt – selles ma küll kindel ei ole. Ma arvan, et oleks võimalik leida mingi mõistlik lahedus, mis näitaks Eestit ka väljapoole palju ilusamana. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1 on majanduskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Jah, paneme selle ettepaneku hääletusele. Valmistume hääletuseks.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid oli 3. Seega jääb see arvestamata.
Muudatusettepanek nr 3, majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult; nr 4, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 5, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 6, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 7, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 8, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 9, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 10, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 11, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 12, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 13, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult; nr 14, majanduskomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu 166 teine lugemine katkestada, siis peame seda ettepanekut hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ettepaneku eelnõu 166 teine lugemine katkestada. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud ühtegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 166 teine lugemine on lõppenud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 195 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 14. mai istungil Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmiseks. Komisjoni istungile kutsutud Agris Peedu, kes täidab Rahandusministeeriumis halduspoliitika asekantsleri ülesandeid, ning riigihangete ja riigiabi osakonna juhtivspetsialist Maris Kalda esitasid ülevaate nelja muudatusettepaneku sisust ning andsid lisaselgitusi. Komisjon otsustas konsensusega saata seaduseelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 30. mail, teha täiskogule ettepanek eelnõu 195 teine lugemine lõpetada ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 6. juunil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Palun, kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Toomas Tõniste! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme muudatusettepanekute juurde. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; teine muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; kolmas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult; neljas muudatusettepanek majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja seega eelnõu teine lugemine lõppenud.

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 203 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Lillo!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Annan ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 203 arutelust teisele lugemisele saatmisel. Tähtajaks ei laekunud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Sellega võiks justkui lõpetada, aga meil siiski toimus väike arutelu komisjonis. See tulenes sellest, et Eesti haagisetootjad olid väidetavalt kirjutanud ühe kirja nii ministeeriumile kui ka majanduskomisjonile, mida siiski mitte kuskilt ei õnnestunud leida. See oli ainult koopiana minu isiklikku postkasti tulnud ja meil ei olnud nagu ametlikku alust seda menetleda. Küll aga küsisime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate käest selle kohta kommentaare.
Lühike kokkuvõte on selline, et kui arvestada haagisetootjate soovi vähendada haagiste pealt nõutavaid riigilõive, siis see tekitaks riigieelarves puudujäägi umbes 650 000 eurot, mis praegu ei ole kuidagi talutav. Probleem on aga tõsine. Nad väidavad, et need lõivud ei ole kulupõhised. Lõpuks jõudsime majanduskomisjonis otsusele, et me praegu läheme eelnõuga edasi, aga teeme omalt poolt Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile järelepärimise ning palume neil tulevikus selle teemaga tegelda.
Kokku võttes otsustasime saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 203 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 30. mail. Poolt oli 8 komisjoni liiget, 2 olid vastu, 0 erapooletut. Teiseks otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Jälle oli poolt 8 komisjoni liiget, 2 olid vastu, 0 erapooletut. Kolmandaks, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 2012. aasta 6. juunil ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Taas 8 poolt, 2 vastu, 0 erapooletut. Nagu ma ütlesin, neljas otsuse punkt oli teha järelepärimine Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile. See otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Kalev Lillo! Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole. Kuna selle seaduseelnõu muutmiseks ei laekunud ühtegi ettepanekut, siis ei ole meil ka midagi läbi vaadata. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 213 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vanemapensioni ehk siis korrektselt öeldud kogumispensionide seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutas sotsiaalkomisjon mitmel istungil. Annangi teile ülevaate aruteludest ja küsimustest, mis tõusetusid, ning proovin neile ka vastata, nii nagu see komisjonis käsitletud sai.
Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati tänavu 9. mail. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute tähtajaks 2012. aasta 14. mai kell 14. Tähtajaks laekus kolm muudatusettepanekut, kõik sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonilt. Sotsiaalkomisjon tegi kolm muudatusettepanekut.
Peale kogumispensionide seaduse, riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutama ja teiseks lugemiseks ette valmistama kolmel istungil: 15., 17. ja 28. mail. Sotsiaalkomisjonis nendel istungitel toimunud arutelu oli järgmine. Sotsiaalkomisjon kaasas eelnõu arutelusse Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ja Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad, kes osalesid aktiivselt komisjoni 15. mai istungil ning toetasid eelnõu menetlemist ja seadusena vastuvõtmist. Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu mure oli, kas vanemapensionile minev raha tuleb olemasoleva pensionisüsteemi arvelt või on tegu riigieelarvest lisanduva rahaga. Vastus oli, et see raha antakse riigieelarvest lisaks, ühtegi senti olemasoleva pensionisüsteemi arvelt ära ei võeta. Selle lahendusega jäid nad rahule.
15. mai istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juhi kt Liidia Soontak, Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Reet Kodu, sotsiaalministri nõunik Anni Tooma, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõuniku kt Kertu Fedotov ning Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid. Komisjoni arutelu keskendus kolmele suuremale probleemiringile.
Esimene on nende isikute ring, kellel on õigus pensionilisale riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Keskenduti teemale, kas see ring on piisav või tuleks nende isikute hulka lisada ka rahvapensioni saajad. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et õigus rahvapensionile tekib ainult Eestis elamise alusel. Samale küsimusele vastas täna infotunnis ka sotsiaalminister. Kogumispensioni täiendavaid sissemakseid või ka pensionilisa riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel antakse inimestele, kes on konkreetselt panustanud, kellel on pensioniõiguslik staaž ja kelle eest on laekunud sotsiaalmaks. Eesmärk on korvata lünki, mis inimesel on tekkinud seetõttu, et ta pole laste kasvatamise tõttu saanud mõnda aega töö käia.
Teine suurem küsimustering oli seotud sellega, mis tingimustel saab pensionifondi osakuid pärida. Selle teema tõstatasid ka Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindajad. Rahandusministeeriumi töötajad selgitasid, et teise pensionisamba sissemaksete eest omandatakse kohustusliku pensionifondi osakuid. Kui üks inimene, kellel on õigus täiendavatele sissemaksetele, sureb varakult, näiteks kui laps on alla 3-aastane, ehk siis sel perioodil, kui tehakse veel sissemakseid pensioni teise sambasse, siis edasi tehakse sissemakseid teise vanema kontole. Kui inimene sureb enne pensioniea saabumist, siis toimub pärimine üldises korras, kui aga peale pensioniea saabumist, siis sõltub pärimine sellest, millise väljamaksete süsteemi on inimene personaalselt valinud. Kui väljamakseid tehakse otse pensionifondist ja vara on pensionifondi osakute hulgas, saab seda ka pärida. Kui inimene on sõlminud kindlustusseltsiga eluaegsete annuiteedimaksete lepingu, siis sõltub pärimine sellest, mis tingimustel on pensionileping sõlmitud, näiteks kas on kehtestatud garantiiperiood, mis tähendab, et perioodi lõpuni jätkatakse pensioni maksmist mõnele pensionäri määratud isikule, kes võib olla näiteks tema abikaasa. Kui aga pensioniperioodi määratud ei ole, siis elukindlustuslepingute puhul tavapäraselt pärimist ei toimu.
Kolmandaks, Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku täiendada eelnõu hoopis uue teemaga, mis puudutab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmist. Nimelt on plaanis kehtestada 1. septembrist puudega isiku kaart. Kuna sellega on kiire, siis sooviski Sotsiaalministeerium lisada selle teema täna arutatavale eelnõule. Kuid sotsiaalkomisjon otsustas konsensusega, et uusi teemasid me siiski ei lisa. Tegu on tervikliku teemaga, mis puudutab vanemapensioni süsteemi loomist, ja arvestades ka seadusandluse head tava, oleks me pidanud selle eelnõu menetluse katkestama, kui oleksime tahtnud sellesse uusi teemasid lülitada. See oleks tähendanud seda, et kevadistungjärgul vanemapensioni seaduse vastuvõtmine oleks läinud liiga kiireks ja see oleks rikkunud seadusloome selguse printsiipi. Me otsustasime lisada puudega isiku kaardi teema Riigikogu menetluses oleva ravikindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, mis on sellises etapis, et see ei nõua eelnõu menetluse katkestamist.
Nagu ma alguses ütlesin, laekus eelnõu muutmiseks kolm ettepanekut, kõik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Ettepanekuid tutvustasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajad 15. mai istungil. Nende soov on, et jääks kehtima praegune süsteem ning kõiki lapsevanemaid koheldaks võrdselt. Kuna esimese ja teise pensionisamba kasumlikkust on raske hinnata, siis pidasid ettepaneku esitajad vajalikuks maksta kõikidele lapsevanematele pensionilisa esimesest sambast ning nende reeglite järgi, mis riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud on.
Oli ka teema, mis puudutab küsimust, kui kaua peab lapsevanem lapse eest hoolitsema, teda kasvatama. Praeguse süsteemi järgi ehk siis esimese samba väljamaksete puhul on see nõue kaheksa aastat. Kui pärast 2013. aasta 1. jaanuari sündinud laste puhul makstakse kolme aasta jooksul ühe kokkulepitud vanema teise pensionisambasse sissemakseid, siis sellest tulenevalt too kaheksa aasta nõue ei kehti, vaid nõudeks kujuneb kolm aastat. Tekkis arutelu, kas see ikka on võrdne kohtlemine ja kas kolm aastat on piisav, et hinnata vanema panust lapse kasvatamisel, samal ajal kui enne 2013. aastat sündinud laste puhul oli nõue kaheksa aastat.
Komisjon ei pidanud võimalikuks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid toetada. Eri aastatel sündinud lapsevanemate stardipunkt on tõesti erinev. On väga keeruline tagada inimestele täiesti võrdsete pensionide süsteemi. Valik teise pensionisamba ning täiendavate sissemaksete kasuks on tehtud samadel alustel ja põhjustel, mis pensionireformi tehes. Rahvastik vananeb ning ilma teise pensionisambata suurenevad esimese pensionisamba kulud märkimisväärselt. Seetõttu tuleb tulevikukohustused finantseerida juba praegu, mitte tulevikus. Täna ei ole ka vastust küsimusele, kumb pensionisammas on vanema jaoks soodsam, kas esimene sammas ning riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstav pensionilisa, või teise samba täiendavate sissemaksete eest omandatud pensionifondi osakud.
Algatajad on teinud tänaste prognooside alusel arvutuse, et need peaksid olema maksimaalselt võrdsed. Kuid euro täpsusega prognoose pensioni teise samba kasvu osas perspektiivis 30–40 aastat ei ole kahjuks võimalik teha. Tuleb meeles pidada, et esimene sammas kasvab aeglasemalt kui keskmine palk, samuti asjaolu, et pensioni aastahinde indekseerimisel kasutatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kinnitatud indeksit, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9. Seega pensioni aastahinne kasvab aeglasemalt. Teise samba pensioni väljamaksed sõltuvad inimese vanusest, valitud pensionifondist ning sõlmitud lepingu tingimustest.
Sotsiaalkomisjonile oli abiks õigus- ja analüüsiosakonna arvamus, et tuleb hinnata, kas eri pensionisüsteemide kasutamisel (siin on silmas peetud esimest ja teist sammast) on mõistlik eesmärk. Seletuskirjas on eelnõu eesmärgina nimetatud suurema iibe toetamist ning generatsioonidevahelise ebavõrdsuse kaotamist. Samuti tuleb arvesse võtta sotsiaaltoetuste ja kitsamalt suurema sündimuse toetamise erilist iseloomu. Need on suunatud tulevikku ega kehti tagasiulatuvalt. Ka Riigikohus on asja oma üldkogul arutanud ja asunud seisukohale, et sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ning sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud sõltuvad ka riigi majanduslikust olukorrast. Sotsiaalkomisjoni enda tehtud muudatused on täpsustavat laadi. Täpsustatud on sõnastust ning kasutatud mõisteid. Eelnõus on tehtud keelelisi parandusi, mis on eelnõu tekstis alla joonitud.
Komisjoni otsused olid järgmised: sotsiaalkomisjon tegi 17. mai istungil konsensusliku ettepaneku võtta eelnõu teine lugemine täiskogu istungi päevakorda 30. mail 2012. aastal. Teise lugemise lõpetamise poolt oli viis komisjoni liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Üksmeelne oli ka kolmas otsus: juhul kui me täna teise lugemise lõpetame, võiks kolmanda lugemise viia läbi 6. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Eiki Nestor, teie küsimus!

Aitäh! Muidugi aitäh komisjoni esimehele, et ta eelnõu seletuses toodud põhjendusi sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute kohta siin valgustas! Margus, ma pean sust lugu, aga ma usun, et sa said ise ka aru, et sisu kohta sa jätsid rääkimata. Sellepärast ma küsin nüüd uuesti. Miks me peame õigeks ühel juhul hinnata seda, et inimesed on last ka tegelikult kasvatanud, pärast 1. jaanuari 2013 sündivate laste puhul me enam selles nii kindlad olla ei taha, kuna esimese kolme aasta jooksul me kanname raha tema kontole üle ja pärast seda me ei tea, kas ta kasvatas last või mitte? See oli meie ettepanekute sisu. Kas sa põhjendad ära, miks see hea on?

Hea küsija! Ka mina pean sinust väga palju lugu. Ma olen ka selle küsimuse peale mõelnud. Siin on erinevad põhjused. Ühed on seotud selle loogikaga, mille autor ka sina ise oled – kogu see kogumispensionide süsteem, millele me väga kauges perspektiivis järjest rohkem üle läheme. 2013. aastast alates sündinud laste puhul on põhiprintsiip just nimelt see, et riik korvab kogumispensionide ehk teise samba sissemaksete vahe tekkimise. Varem sündinud laste puhul tõepoolest tehakse need väljamaksed esimesest sambast. Me ei muuda süsteemi, mis on seni kehtinud, ehk siis nõuet, et vanem peab olema kaheksa aastat last kasvatanud. Seal see erisus tekib. Need süsteemid ongi erinevad ehk see esimese ja teise samba pool.
Kindlasti oled sa hästi kursis sellega, et see paneb tegelikult riigieelarvele hoopis teistsuguse koormuse. Sealt tekivad need erisused. Ma väga loodan, et reaalses elus on need väga üksikud erandjuhtumid, mille puhul see reaalne vahe ja need nõudmised ehk kaheksa aastat ja kolmeaastane sissemakse toob kaasa mingisugused fataalsed tagajärjed. Ent eks me saa tulevikus seda süsteemi vajaduse korral täiendada. Aga selge on, et kogumispensionisüsteemile üleminekut on juba meie pensionisüsteemi muudatustega, mille loojate hulka ka sa ise kuulud, alustatud. Arvan, et kunagi osutub see väga tänuväärt teoks, kuna nõnda saab tagatud meie pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.

Suur tänu! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Muidu hea idee, aga ma küsin, kust tuleb see raha nii praegu kui tulevikus. Kas see tuleb laenudest, kärbetest, maksutõusudest või kusagilt mujalt? Me teame ju, et ka pensionideks tulevikus raha ei jätku.

Hea küsija! Mis puutub riigi võimekusse pensione välja maksta, siis meie pensionisüsteem on jätkusuutlik. Seda küsija kindlasti teab, et olemasoleva pensionisüsteemi ja ka prognoositavate pensionide rea pealt ühtegi senti ei võeta. See raha tuleb riigieelarvest. See on riigieelarve strateegiasse planeeritud ning tuleb tänu majanduse ja meie eelarve kasvule. See on poliitiline otsus, mille me täna siin saalis langetame – see on sõna otseses mõttes poliitiline valik, kas me väärtustame laste kasvatamist, kas me tagame kõigi vanemate õiglase kohtlemise või mitte. Kindlasti ei ole finantseerimise allikas mõne laenu võtmine või ajutise riigi tuluallika tekitamine. Tegu on väga kaugelevaatava otsusega, millega kaasnevate süsteemsete muudatuste mõju meie pensionisüsteemile on pikaaegne. Selle alus on laste kasvatamise töö väärtustamine ja selle ebaõiglase kohtlemise likvideerimine, mis praegu meie pensionisüsteemis tegelikult sees on. Pärast 1. jaanuari 1991 sündinud laste puhul ei arvestata pensionilisa, aga enne 1991. aastat sündinud laste puhul see lisa arvestatakse kahe aastahinde suuruses.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Kas teie meelest vanemapension mõjutab ka sündimuskäitumist?

Aitäh, hea küsija! Sündimuskäitumist mõjutavad väga erinevad poliitilised otsused oma koosmõjus. Üks oluline tegur on, et see poliitika oleks stabiilne. Kindlasti on vanemapensioni kehtestamine väga positiivne sõnum inimestele, kes on otsustanud lapsi kasvatada või kes on seda juba teinud. Kergem on neid pereotsuseid teha, kui on teada, et riik väärtustab laste kasvatamist.
Aga vaatame nüüd konkreetseid arve. Kui me võtame kokkuvõttes summa, mida riik maksab iga lapse pealt pensionilisana alates aastast 2015, siis teeb see kolme aastahinde väärtuses ühe lapse pealt aastas 184,8 eurot praeguste prognooside järgi, kahe lapse puhul on see 369 eurot ehk peaaegu 370 eurot aastas, kolme lapse puhul aga juba 554,6 eurot aastas. See on konkreetne pensionilisa inimestele, kes on otsustanud laste kasvatamisse panustada. Ma arvan, et see annab kindlasti positiivse sõnumi. Eesti riik on näidanud, et ükspuha mis valitsus on võimul, pensionisüsteemi kerge käega ei muudeta. Ma loodan, et ka see põhimõtteline poliitiline otsus, mille me langetame täna ja järgmisel nädalal – täna me lõpetame teise lugemise –, jääb pikamaks ajaks kehtima, olenemata sellest, millised poliitilised jõud võimul on.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Ma just avasin oma mailbox'i ja vaatasin, et Euroopa Komisjon on täna saatnud oma soovitused Eestile perioodiks aastani 2013. Seal on üks osa, mis puudutab otseselt tänast teemat, nimelt vanemahüvitist ja lastetoetusi. Meile antakse soovitus rohkem pöörata tähelepanu just nendele hüvitistele, mida saavad lapsed – seega rohkem tähelepanu pöörata lastele, mitte vanematele või vanavanematele. Mulle tundub, et me selle eelnõuga, mis on ju igati positiivne, kuidagi ignoreerime tegelikke vajadusi. Kuidas sa seda kommenteeriksid?

Hea küsija! Me oleme ju sotsiaalkomisjonis koos korduvalt arutanud laste vaesust ja perede olukorda ning ma arvan, et see ei pea olema mitte ainult praeguse Riigikogu, vaid ka tulevikus üks meie põhilisi teemasid, millega me kõikides valdkondades tegeleme, kui me langetame poliitilisi otsuseid. Minu arvates iga poliitilist otsust, mis langetatakse kas riigi, valitsuse või omavalitsuste tasemel, peaks analüüsima sellest vaatevinklist, kuidas see aitab kaasa laste kasvatamisele, perede ja laste olukorrale. Selles mõttes on konkreetne vanemapensioni kehtestamine ilmselge positiivne signaal. Aga see ei tähenda seda, et me ei peaks tegelema ka teiste probleemidega, mis on meil järjest paremini kaardistatud, ja küllap ka juba praegune Riigikogu koosseis peab järgmise kolme aasta jooksul tuliseid debatte, kuidas laste ja perede olukorda parandada.
Kindlasti üks meede ei välista teist, pigem need täiendavad teineteist. Aga see on väga õige, et need on meie põhiprobleemid, millega me peame tegelema, ja ma ei näe, et nelja Riigikogus esindatud erakonna esindajatel selles osas erilisi eriarvamusi on. Küsimus on meetodites ja võimalustes, mis riigil on. Kokkuvõttes on asjaomased otsused alati väga keerulised.

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aitäh, hea juhataja! Hea eeskõneleja! Kas sa oled nõus, et tegelikult see seadus parandab selle vea, et viimased 21 aastat on olnud nii, et taasiseseisvuse ajal sündinud laste vanemad ei ole pensionilisa saanud, kuigi varem sündinute eest on saadud?

Jah, hea küsija, tõepoolest on kummaline olukord, et me maksame Eesti Vabariigi eelarvest pensionilisa nende laste eest, kes on sündinud enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigis sündinud laste eest me seda ei maksa. See on ebaõiglus, mille vanemapensioni kehtestamine likvideeriks, ja me lisame siia veel kõigile ühe aastahinde suuruses vanemapensioni osa. Minu arvates on see riigile au küsimus hakata väärtustama ka Eesti Vabariigis sündinud laste kasvatamist. Jah, just nimelt! Avalikkuses pole see kuigi palju arutusel olnud, kuid tõepoolest, vanemapensioniga me likvideerime selle ebaõiglase olukorra ja taastame oma au.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avame läbirääkimised. Palun, Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mõtlesin, et kiusan teid veidi, valaks kohe õli tulle. Üldiselt ma arvan, et kui erakondadel oleks võimalik kasutada oma ideede läbitöötamisel ekspertide abi, siis nad selliseid eelnõusid siia ei tooks. Aga see on sissejuhatuseks, õli tulle valamiseks. Nüüd asja juurde. Kui ma lähen üle aja, siis vabandust! Tegelikult palun aega juba ette juurde!

Annan teile siis kohe kaheksa minutit.

Kuna kolleeg Tsahkna rääkis juba ka ettevõtmise teoreetilisest poolest, siis ma pikalt sotsiaalkindlustuse teooriasse ei lasku. Meie praegune esimene sammas, mille puhul vanemahüvitist makstakse pensionilisana, on puhtal kujul solidaarne süsteem. Kogumispension iseenesest on puhtal kujul individuaalne süsteem. Isegi kui teoreetiliselt asjale läheneda, siis nende kahe süsteemi niipidi kokkupanemine annab halva tulemuse. Ja miks annab?
Meil on unikaalne võimalus, head kolleegid, teha sellest eelnõust korralik seadus, nii et me arvestame Eesti pensionisüsteemis ka tulevikus seda, kas vanem tegelikult last on kasvatanud või mitte. Nende laste puhul, kes on sündinud varem kui 1991, on see olemas. Nende laste puhul, kes on sündinud peale 1. jaanuari 1991, saab see olema arvesse võetud väga mõistlikul moel, ja see on väga hea. Aga nende laste puhul, kes sünnivad peale 1. jaanuari 2013, seda kindlust enam ei ole. Ei ole seetõttu – ma lihtsalt kirjeldan, kuidas see protsess täna välja näeb –, et otsuse pensionilisa osas langetavad vanemad siis, kui nad tegelikult pensionile lähevad. Siis lepitakse omavahel kokku, kes selle lisa saaja on. Ühel juhul sajast kahjuks kokkuleppele ei jõuta ja kohus peab otsustama, kes seda lisa saab. Aga põhimõtteliselt me peaks saama kindlad olla, et pensionilisa saavad need vanemad, kes tegelikult last kasvatasid. Kui me esimese kolme aasta jooksul maksame ühe vanema kogumispensionikontole täiendava raha, siis seda kindlust enam ei ole. Ehk teisisõnu: pensionilisa võib hakata saama ka vanem, kes hiljem last üldse ei kasvatanud. Ja mis kõige hullem: see vanem, kes tegelikult kasvatas, jääb ilma pensionilisata, kuigi tema kasvatas lapse täisealiseks ja tegi seda aastaid, aga tema kontole lapse kolmanda eluaastani mitte sentigi üle ei kantud.
Nii et, austatud naissaadikud, kes te olete siin aastaid võidelnud naiste eest, kellel on probleeme sellega, et mehed ei taha oma vanemakohustusi täita ja jätavad raha maksmata, kui te selle seaduse sellise kujul vastu võtate, siis teete nendele naistele liiga. Seesama grupp, keda te siin nii vapralt olete erinevaid ideid välja käies kaitsnud – nüüd te teete nendele liiga!
On kaks võimalust. Meie ettepanekud on väga lihtsad ja loogilised. Oleks õige jätta kogu see hüvitamine solidaarse süsteemi kanda. Pensioniõigusliku staaži arvestamise aeg lõppes 1999. aastal ära. Nüüd nende puhul, kes on peale seda sündinud, tuleb iga lapse pealt kaks aastahinnet juurde, juhul kui nad on last vajaliku arvu aastaid kasvatanud, ja seda ka nende laste puhul, kes sünnivad peale 1. jaanuari 2013. Kõigile kehtib ühtemoodi süsteem ja me võime olla kindlad, et lapse kasvatamise eest saab pensionilisa see vanem, kes tegelikult last kasvatas. Pakutud kujul seadust vastu võttes me selles kindlad olla ei saa ja see oleks suur viga, mis tähendaks väga paljudele inimestele ülekohtu tegemist.
Ma arvan, et me jõuame isegi veel juunikuus need parandused ära teha. Soovitan väga meie muudatusettepanekute poolt hääletada, sest üldiselt oleme ka meie eelnõu suhtes positiivselt meelestatud. Praegu aga jätan juhataja kätte meie ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et teil oleks aega veel kord järele mõelda, kas me ikka teeme õiget asja. Minu meelest me teeme õiget asja, aga 1. jaanuarist 2013 läheb see asi rappa. Teeme selle korda! Aitäh!

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Head kolleegid! Ma tuletan teile meelde, et meil on tekkinud täiesti uued mõisted, täiesti uued terminid. Me räägime esimest korda siin maalapil ja kogu Euroopas sellest, et kui lahe, kui tore, kui imeliselt mõnus on olla vana. Kunagi varem ei ole seda niimoodi sõnastatud. Me räägime täiesti uutest teenustest, me räägime eakate huviringidest, me räägime eakatele sobitatud elamufondist, me räägime sellest, et meil on Euroopa Liidus käimas aktiivselt vananemise aasta.
See on kõik väga tore ja õige, aga tuletagem meelde, mis on kõige selle taga. Selle taga on lihtne tõsiasi, et ka Eestis on alla 14-aastaste osakaal elanikkonnas esimest korda kõvasti väiksem nende elanike osakaalust, kes on vanemad kui 65 eluaastat. Iga vähemalt 65-aastase inimese kohta ei tule Eestis mitte ühtainsatki last! Loomulikult me peame hoidma iga inimest mis tahes vanuses, aga Isamaa ja Res Publica Liit töötab selle nimel, et kõik Eesti inimesed saaksid vanaduspõlve rõõmudest ühtviisi õiglaselt osa, et need toredad asjad, mis meid vanaduspõlves ees ootavad, oleksid ühtviisi kättesaadavad nii nendele inimestele, kes on lapsi kasvatanud ja saanud selle tõttu vähem sissetulekut, et nad on olnud tööelust eemal, kui ka nendele inimestele, kes on tublisti panustanud täies ulatuses ainult töötegemisele.
Vastuseks heale kolleegile Eiki Nestorile, kes pöördus Riigikogu naisliikmete poole: Riigikogu naisteühendus ei ole seda küsimust spetsiifiliselt arutanud. Aga oma tagasihoidlike kogemuste põhjal lapsevanemana võin ma kinnitada, et sissetuleku vahe laste kasvatamisel ja mittekasvatamisel tekib eeskätt kahest asjaolust. Esimene on töölt haiguslehtede tõttu puudumine ja teine laste kasvatamise tõttu kodus oldud aeg. Haiguslehe võib küll anda ka isale, aga seda tehakse vaid erandlikel juhtudel. Ent mõlemal juhul tähendab see reaalselt töölt eemal olemist, mis põhiliselt langebki lapse esimesele kolmele eluaastale. Jah, loomulikult tuleb läbi arutada, kes vanematest tegelikult last kasvatas. Me võime siin vaielda viimsepäevani välja, aga me ei leia vastust, mis rahuldaks kõiki kas või ainuüksi selles saalis viibivaid inimesi. Kindlasti olid ühiskonnas väga tulised debatid, kui see aastate piirmäär seati kaheksa peale. Aga andku mu lapsed mulle andeks, ma pean tunnistama, et pärast kaheksandat eluaastat lapse kasvatamine alles keeruliseks läheb. Enne seda on see suhteliselt lihtne. Teemalt rasked ja pikad vestlused ning ka suuremad kulutused tekivad pärast lapse kaheksa-aastaseks saamist.
Loomulikult võib esitada ka küsimuse, kas praegune süsteem, mis arvestab kaheksat aastat lapse kasvatamisel, on õiglane nende inimeste suhtes, kes võtavad lapse kasvatamise oma õlule rasketel teismeliseaastatel, või nende inimeste suhtes, kes traagilise õnnetuse tõttu kaotavad näiteks seitsme ja poole aastase lapse ja jäävad pensionilisast seetõttu ilma. Seetõttu ma kutsun üles kindlasti neid arutlusi pidama, aga nendes aruteludes võiks kindlasti pidada silmas seda, et hinnang sellele, kas üks või teine vanem last ka tegelikult kasvatas, on keeruline.

Ma palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit juurde!

Vaadates Eesti peremudeleid, seda kirjusust, mis valitseb, on alust karta, et meie kui Eesti Riigikogu liikmete ühest või teisest otsusest või sõnastusest võib mõnele inimesele palju valu sündida.
Mis puutub aga töölt eemalviibitud aega, mis lapsevanema kahjuks sissetuleku vahe tekitab, siis seda vahet me vanemapensioniga ju tegelikult hüvitame. On raske näha ebaõiglust otsuse puhul, et lapsega pikalt kodus olnud inimesel, kellel on töölt eemal oleku tõttu väiksem sissetulek, tekib õigus pensionilisa saada. Ma ei ole kuulnud ühtegi vastuväidet sellele ka heade kolleegide sotsiaaldemokraatide suust.
Jah praegu juba kehtivat vanemapensioni süsteemi kasutavad töölt koju jäädes suuremas osas just emad. See on täiesti omaette küsimus, miks tublisti alla 10% isasid jääb koju väikest last kasvatama ja võtab ennast töölt vabaks. See on üks teine teema. Aga päris kindlasti peaksime me hindama laste kasvatamist. Ja kui ema või isa saab lapsega kodus olles väiksemat sissetulekut, siis Eesti Vabariik peab seda vaeva väärtustama ja tagama, et pensionipõlves ei annaks see valusasti tunda. Kutsun kõiki häid kolleege üles võimalikult kiiresti ja otsusekindlalt seda Eestile väga vajalikku otsust vastu võtma. Aitäh!

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, protseduuriline küsimus!

Ma kasutaksin õigust repliigiks, kuna kõnepuldis nimetati minu nime.

Ja palun, teie repliik!

Ma veel kord juhin Riigikogu liikmete, kaasa arvatud eelmise kõneleja tähelepanu sellele, et see süsteem, mis käivitub 1. jaanuarist 2013, on selline, et kolme ja poole aastase lapse juurest võib üks vanematest lahkuda koos tema kontole kantud rahaga. Ta ei kasvata seda last võib-olla enam mitte kunagi, aga tema pensionilisa on käes ja seda ei võta talt mitte keegi enam ära. See on probleem. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ideena on vanemapension igati õige asi ja lapsi arvestav komponent pensionis on õige ja vajalik. Loomulikult, ka Keskerakonna fraktsioon toetab seda. Kindlasti oli see ka kena hääli püüdev loosung. Aga ma tahaksin ikkagi meelde tuletada, et uurigem üheskoos ka seda, kust selleks raha võetakse. Nagu ettekandja ütles, see raha lisandub riigieelarvele ja seda ei võeta praegustelt pensionäridelt. Me kõik teame, et pensionideks võetakse nagunii raha täiendavatest allikatest, juba ammu ei jätku nende maksmiseks sotsiaalmaksust. Seepärast me ei saa aru, kust see raha tuleb. Me teame, et pensionikindlustuse eelarve on praegu võrreldes SKT-ga  umbes 2% suuruses miinuses. Pensionikassa on ligi 200 miljoni euro ulatuses defitsiidis. See on reaalsus, kus me asume. Juba aastaid on pensionide jaoks raha juurde võetud muudest vahenditest.
Me teame, et meil tuleb pidevalt pensioniealisi inimesi juurde, mis on iseenesest äärmiselt tore, sest meie eluiga pikeneb. Hea ei ole aga see, et lapsi ei sünni. On tõesti küsimärk, kas kõnealused meetmed panevad sünnitama. Tähtsaim on praegu teadvustada seda, et Eesti on kõige kiiremini vananev rahvas Euroopas. Kui meil praegu on 65-aastaseid ja vanemaid inimesi umbes 17%, siis aastal 2025 juba 22% ja uskuge või mitte, 2050. aastal juba ligi kolmandik. Pensionärid on oma pensioni elutöö eest välja teeninud, aga me näeme, kuidas sotsiaalmaksu eelarvesse piisavalt ei laeku ja järjest vähem on tööl käivaid noori. Kust võetakse ikkagi see vanemapensioni raha – see on küsimus, mitte vanemapension ise. Teame, et vanemapensioniga kaasneb hüppeline kulude kasv ja tegemist on eelnõu järgi progresseeruvate kuludega. Kui 2013. aastal kuluks vanemapensionide maksmiseks 2,8 miljonit eurot, siis 2017. aastal juba 44 miljoni ringis. Kust see raha tuleb? Tõesti, ma küsin: kas kärbetest, uutest laenudest, maksutõusudest või on mingi koht veel, kust see raha võiks tulla?
Mul on tunne, et see eelnõu on pisut poliitilist õhku täis ning selle tegemisse ei ole kaasatud teadlasi ja teisi tippspetsialiste. See on väga järsku sündinud. Ei ole kaasatud sotsiaalpoliitika asjatundjaid ega finantsasjatundjaid. On mulje, et koalitsioon on lihtsalt otsustanud, et see tuleb ära teha, ning nüüd kohe ja kevadel, muidu läheb koalitsioon lõhki. Teame, et Reformierakond tahab kangesti näidata, et see oleks justkui vanemapensioni jätk, ja saada osa aust endale. Tegelikult see ju mingi jätk ei ole, sest on küsitav, kas 40 aasta pärast saadav pension paneb praegu naisi sünnitama. Sünnitama paneks sotsiaalne kindlus – rohkemad lastetoetused, lasteaiakohad, tasuta koolitoidu laiendamine, huviringirahad, parem töökoht, suurem palk ja palju muud sellist. Ka väga paljud lastevanemad on väitnud, et sellisel kujul vanemapension on mõttetult kallis ja ega ei ole ka kindlustunnet, et seda ikka saama hakatakse. Pealegi raha on vaja kohe praegu laste kasvatamiseks ja koolitamiseks. Ka Mart Jesse, sotsiaalvaldkonna ja rahandusspetsialist ning kindlustusseltside liidu juhatuse esimees, kelle arvamusega me alati oleme sotsiaalkomisjonis arvestanud, on öelnud, et see on liiga kallis meede, mis pealegi ei mõjuta sündimuskäitumist.
Palun paar minutit juurde!

Kaks minutit juurde.

Kuna me ei tea, millised on pakutava seadusmuudatuse finantseerimisallikad, tuleb meil veel väga palju sel teemal mõelda ja arutada. Eelnõu on toores, see on koostatud kiirustades. Meil pole selliseid läbimõtlemata, puhtpoliitilisi ja tooreid eelnõusid vaja. Meil on vaja lastega peresid toetada ja mõelda, kuidas see hea idee ellu viia nii, et sellest oleks ka aastate pärast kasu. Keskerakonna fraktsioon muidugi toetab vanemapensioni, aga ärgem siis kiirustagem ehk kiirustagem aeglaselt ja võtkem aeg maha! Aitäh!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1, Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Me asume seda muudatusettepanekut hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele seaduseelnõu 213 teise muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Seega jääb ettepanek arvestamata.
Muudatusettepanek nr 3, Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, sotsiaalkomisjoni poolt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Palun! Me asume seda hääletama. Kas võib minna hääletuse juurde?
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Seega jääb muudatusettepanek arvestamata.
Muudatusettepanek nr 6 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Asume seda ettepanekut hääletama. Kas võib minna hääletamise juurde?
Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29, vastu 43, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 6 jääb arvestamata.
Head kolleegid, nüüd on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhatusele on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 213 teine lugemine katkestada. Panen selle hääletusele. Kas võib minna hääletuse juurde?
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 213 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 18, vastu 44 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid, seaduseelnõu 213 teine lugemine on lõppenud ja 12. päevakorrapunkt läbi arutatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde! Vabandust! Palun, Eiki Nestor!

Hea juhataja! Mul on tõsine protseduuriline jutt. Vaadake, meie põhiseadus ütleb, et seadusi tuleb Riigikogus menetleda kodu- ja töökorra seaduse järgi. Kodu- ja töökorra seaduse § 102 "Muudatusettepanekute loetelu" lõige 1 ütleb: "Juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sõnastust, esitaja nime ning juhtivkomisjoni otsust." Seekord saali toodud eelnõu muudatusettepanekute tabel aga ei lähtu sätete järjekorrast. Kui te võtate selle ette, siis te näete, et näiteks muudatusettepanek nr 20, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, räägib eelnõu § 172 lõikest 3, 21. muudatusettepanek, mis on sotsiaaldemokraatide esitatud, räägib aga § 10 lõikest 3. Järjestus on tehtud esitajate järgi. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud lõpevad muudatusettepanekuga nr 69, kus räägitakse § 146 punktist 10, järgmine, põhiseaduskomisjoni ettepanek, käsitleb aga § 3 punkti 3.

Austatud ...

Ma teen protseduurilise ettepaneku ka. Muudatusettepanekute tabel ei vasta kodu- ja töökorra seadusele. Mul on ettepanek, et te võtaksite vaheaja, et põhiseaduskomisjon saaks kokku tulla ja otsustada, et me arutame seda eelnõu järgmisel nädalal. Siis me ei rikuks seadust. Aitäh!

Aitäh! Kõigepealt selgituseks: jutt ei olnud mitte seaduseelnõust 213, vaid juba järgmisest, eelnõust 193. Ma võtan juhataja kolmeminutilise vaheaja. Me jätkame kell 19.06.
V a h e a e g

Aeg on läbi, aga ma pikendan vaheaega veel viie minuti võrra. Me hakkame uuesti tööle kell 19.18.
V a h e a e g

Head kolleegid, veel kord vabandust! Ootame veel kolm minutit, et komisjon jõuaks oma otsuse ära teha.
V a h e a e g

Head kolleegid, juhatuse pikaks veninud vaheaeg on nüüd lõppenud.
Riigikogu juhatusele on saabunud selline avaldus: Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma 30. mai erakorralisel istungil võtta eelnõu 193 teine lugemine, st päevakorrapunkt nr 13, Riigikogu III istungjärgu 16. töönädala päevakorrast välja.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud hea kolleeg Eiki Nestor! Korruptsioonivastase seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 6. märtsil. Esimene lugemine, nagu me väga hästi mäletame, lõppes üksmeeles. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli kümme päeva. Komisjonis me arutasime ja valmistasime eelnõu teiseks lugemiseks ette kahel komisjoni istungil. Ütlen aitäh neile, kes selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitasid! Muudatusettepanekud tulid Keskerakonna fraktsioonilt ja Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt, samuti Siseministeeriumilt ja Justiitsministeeriumilt. Põhiseaduskomisjon algatas ka ise päris mitu muudatusettepanekut. Kokku tuli 58 ettepanekut. Nagu juba esimesel lugemisel sai öeldud, eelnõu laiem eesmärk on korruptsiooni ära hoida, konkreetsemad eesmärgid on ametiisikute piirangute ja kohustuste süsteemne täpsustamine ning vastavate huvide deklareerimise süsteemi paremaks muutmine.
Põhiseaduskomisjon pidas selle eelnõu teemadel ühe istungi ka koos Riigikogu vastava erikomisjoniga. Me vaatasime neid sätteid väga põhjalikult.
Millest võiks praegu täpsemalt rääkida? Muudatusettepanekutest tulenevalt on eelnõus üheselt ära märgitud, et korruptsioonivastast tegevust koordineerib valitsuse tasemel Justiitsministeerium. Ka Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni õigusliku aluse ja pädevuse oleme nüüd kehtestanud seadusega. Ei ole ära märgitud mitte ainult see, et Riigikogul on õigus moodustada erikomisjone, vaid see alus on nüüd märksa tõsisem.
Võrreldes eelnõu esimesel lugemisel olnud versiooniga, on meil muudatusettepanekute alusel pandud nüüd kirja seisukoht, et kõik esitatavad deklaratsioonid on ühesuguse sisuga, esitatakse registrile ja on avalikud.
Eelnõus on kitsendatud deklarantide ringi, kes peavad oma huve deklareerima. Siit on välja jäetud julgeolekuasutuste töötajad. Nagu ma ütlesin, deklaratsioonid on avalikud. Kui esialgses tekstis oli väidetud, et julgeolekuasutuste töötajate deklaratsioone hoitakse eraldi ja me nendele ligi ei pääse, siis meie ei pidanud sellist lähenemist vajalikuks. Deklaratsiooni esitamise eesmärk ongi ju hoida avalikkuse kontrolli abil korruptsioonijuhtumeid ära. Deklaratsiooni lihtsalt niisama kuskile sahtlisse esitada ei pidanud me õigeks, küll aga arvestasime, et on ju kohustus julgeolekuasutuste töötajaid kontrollida, mis puhul nad nii ehk naa peavad esitama oma huvide kohta ülemusele asjakohase ettekande.
Ametnike tegevuspiirangud peab kehtestama avaliku teenistuse seadus. Meil on seisukoht, et see osa peaks minema ATS-i üle, aga sellest me räägime täpsemalt juba tuleval nädalal. Hiljutise Riigikohtu lahendi alusel tuleneb ametniku õigus tegelda kõrvaltegevusega põhiseadusest ja selle piiramise alused peavad olema täpselt kirjas nii ametniku kui ka kontrolliva organi jaoks.
Selle eelnõu puhul on oluline veel see, et ametiisikul on keelatud korruptiivset tulu vahendada. See muudatusettepanek tuli meie headelt kolleegidelt Riigikogu Keskerakonna fraktsioonist ja seda ettepanekut komisjon toetas. Korruptiivse tuluna tuleb mõista ametiisiku poolt nõutud soodustust.
Üksjagu vaidlust oli selle üle, keda pidada selle seaduse käsitluses seotud isikuks peale abielulistes suhetes olevate isikute. Erikomisjon esitas ettepaneku, et selleks võiks olla ka abieluga sarnanevates suhetes olev elukaaslane. Põhikomisjon sai selle muudatuse vajadusest aru, aga samal ajal tuleb arvestada, et elukaaslase mõiste ei ole defineeritud. Põhiseaduskomisjon koos Justiitsministeeriumiga leidis, et seda probleemi on võimalik lahendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 4 muutmisega, kuhu on nüüd kirjutatud: "... isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab." Ühine majapidamine on tegelikult sama mis meie seadustes olev ühise leibkonna mõiste.
Me loobusime ametiisiku abikaasa vanema alanejate sugulaste käsitlemisest seotud isikutena, nii et abikaasa vendi ja õdesid ning nende lapsi me enam selles mõttes seotud isikutena ei käsitle. Komisjon leidis, et see lähenemine on õige, sest see seotuse aste on väga kaheldava väärtusega ja võib olla ebamäärane.
Eelnõu esialgses tekstis oli juttu sellest, et ametiisik peaks märkima deklaratsiooni muu asjaolu, mis välistab ametiisiku erapooletuse või objektiivsuse. Me siin rääkisime, et see võiks ju selles deklaratsioonis kirjas olla, kuid see on üldist laadi ja suhteliselt ebamäärane nõue ning komisjon otsustas selle sätte eelnõust välja jätta.
Täpsustasime seda, millal tekib ametiisikul kohustus deklaratsiooni esitada. See tekib nelja kuu jooksul pärast seda, kui ta on teenistusse võetud. Praegu on ära toodud kuupäev, mis ajaks peaksid deklaratsioonid esitatud olema – 31. mai. Suure tõenäosusega hakkab kogu seda registrit ja asjaajamist majandama Maksu- ja Tolliamet. Oli arutlusel, et võib-olla peaks see kuupäev olema varasem, näiteks märtsi lõpp, aga praegu otsustas komisjon selle kuupäeva kasuks.
Võrreldes esimesel lugemisel olnud eelnõu variandiga on oluline veel järgmine asjaolu. Praegugi on deklaratsioon avalik, kuid seal ei ole isikukoode, seotud isikute nimesid ega konkreetseid aadresse, näiteks mingite kinnistute aadresse. See jääb ka edaspidi kehtima, aga kuna tekib deklaratsioonide ja seal toodud andmete avalik register, millele pääsevad suvalisel ajahetkel kõik ligi (see ongi tegelikult see avalikkuse kontroll), siis me leidsime, et niisugune ametniku eraellu sekkumine peaks olema teistpidi tasakaalustatud. Me arvasime, et ka deklaratsiooni esitajal peaks olema õigus saada teavet selle kohta, kes on tema deklaratsioonis sisalduvate andmete vastu huvi tundnud. Seda registrit on võimalik igaühel vaadata oma ID-kaardi abil, aga need andmed on ka teistpidi tuvastatavad. Seda komisjoni pakutud muudatust toetasid ka Justiitsministeeriumi kui eelnõu algataja esindajad.
Meil on plaanis see eelnõu jõustada samal ajal, kui on planeeritud jõustada uus avaliku teenistuse seadus, s.o 1. aprillil aastal 2013. Siin on veel teisi sätteid ja muudatusi, aga ma ei hakka neid praegu ükshaaval välja tooma. Kõik oluline, ma arvan, sai esitatud. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja eelnõu 6. juunil Riigikogu istungil seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Alustab kolleeg Mihhail Stalnuhhin.

Aitäh! Väino, § 11 "Toimingupiirangud" lõike 1 punkt 3 ütleb, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kui ta on teadlik, siis ta peaks tegema selle kohta avalduse, mitte taandama ennast otsuse tegemisest. Mida teha sellisel puhul riigihangetega? Seal on alati korruptsioonioht olemas. Üks firma võib mitme teisega kokku leppida, mitte keegi muidugi sellest ei tea, ja ettepanekuid tehakse nii, et kindel firma võidab. See on korruptsioon. Aga kui ametiisikud hakkavad ennast otsuste tegemisest taandama, kui nad keelduvad otsuste tegemisest, kes siis hakkab neid otsuseid tegema?

Aitäh! Korruptsioonivastane seadus reguleerib korruptsiooni ärahoidmist just nimelt avaliku ülesande täitmisel. Sellest tulenevalt ei lähe selle sätte alla see, millele sa, hea küsija, viitasid ehk erafirmade võimalik omavaheline tegevus. Küll aga võib see kindlasti olla vastuolus päris mitme muu kehtiva sättega. Kui aga üks või teine ametiisik on minu poolest kas või mõne riigihankel osaleva firma omanik või on mingil muul moel väga lähedane selle firma juhtimisele, siis need huvid tuleb kindlasti deklaratsioonis kirja panna ja neist teada anda. Muidu on seda ametnikku tõesti võimalik pidada selle seaduse mõtte järgi õigusrikkujaks.

Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu esimesel lugemisel tundsin ma justiitsministri käest küsides huvi mõiste "elukaaslane" tähenduse vastu. Nüüd ma näen, et see mõiste ongi avatud. Ma loen siit, et erikomisjon on soovitanud sõnastust "abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane", nagu on ka avaliku teenistuse seaduse eelnõus, mida me täna ei arutanud. See on üsna arusaadav, aga Justiitsministeerium seda ettepanekut sellises sõnastuses ei toetanud. Justiitsministeerium leidis, et sama eesmärki on võimalik saavutada järgmise sõnastusega: "Isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või ..." Mul on kaks küsimust. Kõigepealt, kuidas on võimalik, et Justiitsministeerium soovitab sama mõistet erinevates, aga, muide, samal ajal menetletavates eelnõudes seletada täiesti erinevalt? Teiseks, minu fantaasia ei võta, millisest muust ametiisikust, kes ei ole abielulises suhtes, veel on jutt. Kas kavatsetakse mingit armukeste gradatsiooni luua?

Aitäh! Ma alustan küsimuse lõpust. Siin võib olla juttu kas või mingisugustest võlgniku ja võlausaldaja suhetest või millestki sellisest. Nagu ma oma esinemise alguses välja tõin, komisjon leidis, et praegune sõnastus haarab endasse ka selle, mida muudatusettepaneku esitajad meie komisjonile pakkusid. Seetõttu me rääkisimegi ühisest majapidamisest, ühisest leibkonnast. See jutt muust isikust oli seaduses ka esialgu sees. Selles osas meil küll kahtlusi ei olnud. Me arvame, et on väga oluline, et see säte siin oleks, sest elus võib olla väga erinevaid olukordi, kui üks isik võib teist isikut, ka ametiisikut, mõjutada väljaspool selle ametiseisundit.

Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Tahtsin muud küsida, aga tulen esimese küsimuse juurde tagasi. Kas sa võiksid tuua praktilise näite? Paragrahv 11 "Toimingupiirangud": "Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ..." Esimese punktiga on kõik selge: kui otsus tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Järgmine punkt on ka arusaadav: kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Kolmas punkt kõlab aga nii: kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Too palun kaks-kolm praktilist näidet, võib-olla kohaliku omavalitsuse tasandil, millised asjaolud võivad olla need, mida tõlgendab see punkt 3!

Aitäh! Korruptsiooniohu mõiste on selle seaduse mõttes suhteliselt lai. Konkreetsel juhul peabki ametiisik ise leidma aluse, kas tema käitumine, seotus mingi firma või olukorraga võib tekitada korruptsiooniohu või mitte. See on tema poolt vaadatuna siiski küllaltki subjektiivne. Praegu mul mingit head näidet selle kohta tuua ei ole. Ma väidan, et see kõik on paljuski hinnanguline ja taandub ka sellele, mida ametiisikul on tarvis selles deklaratsioonis esitada. Ma ei välista, et mõnel juhul võib olla ka nii, et sarnases olukorras olevad ametiisikud saavad võimalikust korruptsiooniohust erinevalt aru. Sellepärast on toodud ka need konkreetsemad sätted, millal kindlasti tuleb nii talitada, nagu sa välja tõid. See on mõnevõrra üldisem säte, mis ei tohiks jätta sellesse piirkonda n-ö halli ruumi.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma jätkan eelmise küsimuse teemal. See tekitab üsna palju muret. Kui nii tark inimene nagu komisjoni tähtis esindaja ei oska sellele küsimusele vastata, siis kuidas saab igale ametnikule selgeks teha, kas on ohtu või ei ole? Ma kardan, et selle tagajärjel ei hakka ametnikud üldse enam mingeid küsimusi lahendama. Tekib niisugune bürokraatia, et üheski ametiasutuses enam iial ükski probleem lahendust ei leia, ükski ametnik ei julge enam midagi otsustada, sest äkki on seal korruptiivne suhe. Me oleme näinud, et kui mõnes kohalikus omavalitsuses on olnud teatud sündmused, siis on seal otsustamine järsult ära lõppenud ja inimesed ei saa ühelegi oma probleemile lahendust, keegi midagi ei otsusta, sest äkki tuleb kapo ja äkki on tegemist korruptiivse suhtega. Kas me ei uputa sellega tervet riiki bürokraatiasse?

Aitäh! Ma väga loodan, et ei uputa. Sa esitasid selle küsimuse siiski suhteliselt ülevõimendatult. Sellisel kujul on see eelnõu praegu esitatud ja me peame tarvilikuks seda sellisel kujul ka menetleda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Tarmo Tamme!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Esmalt peab kindlasti mainima, et korruptsioonivastase seaduse uut versiooni on juba pikemat aega oodatud, sest kehtivat seadust võib pidada ajale jalgujäänuks ja see seadus ei vasta tänapäeva nõuetele. Meie ees olev eelnõu näib loovat eelduse selleks, et korruptiivsetele aktidele jälilesaamine ei ole edaspidi ainult uurimisorganite asi, vaid laiemad kontrollivõimalused on ka avalikkusel.
Keskerakond esitas ainsa fraktsioonina eelnõu kohta muudatusettepanekuid. Neid oli kokku 13. Mul on hea meel, et toimus konstruktiivne arutelu, oli tihe koostöö ning üsna mitmed meie ideed leidsid ka toetust. Näiteks see, et lisaks korruptiivse tulu nõudmisele ja saamisele on ametiisikul keelatud korruptiivset tulu vahendada. Toetust leidis ka meie ettepanek vähendada seotud isikute ringi, vältimaks võimalikku üleliigset huvide konflikti. Liiga lai seotud isikute ring võib just eelkõige väiksemates asulates põhjustada tegevuspiiranguid. Ei ole mõistlik asju üle reguleerida.
Head kolleegid! Samas juhin teie tähelepanu neile probleemidele, mis eelnõusse on siiski sisse jäänud ja millega me kuidagi rahul olla ei saa. Kõige olulisem neist on mõju kasutamine. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb sõna "mõju" tähendusena, et see on millestki või kellestki lähtuv teatud muutust esile kutsuv toime. Me oleme siin kõik poliitikud ja soovime esile kutsuda teatud muutusi. Me tahame mõjutada Eesti elu nii, et inimestel oleks parem, ja tahame poliitika kaudu neid muutusi ellu kutsuda. Kuidas on poliitikul võimalik elus talitada, ilma et ta kuidagi seda sõna "mõju" ei kasuta? Näiteks kasutasin mina oma eelnevas töös kindlasti mõjuvõimu, kui ma helistasin firmadele, et nad tuleksid riigihangetel osalema. Väikestes kohtades on tõsine probleem, kuidas tekitada riigihangetel konkurentsi. Ma helistasin ka firmadele, et spordiklubidele raha saada. Nii et kui see mõju käsitlev säte seaduses sees on, siis annab see kindlasti võimaluse väga lihtsalt kedagi kahtlustama hakata. Teie laudadel olevas eelnõus on sõna "mõju" puhul tegemist aga siiski umbmäärase mõistega ning jääb ebaselgeks, mida selle all ikkagi mõistetakse. Kust kohast jookseb mõju ja mõjuvõimu piir? Kes on õige inimene või asutus seda hindama? Ei tohiks lubada, et seaduse ebamäärasuse tõttu võiks kedagi asjatult kahtlustada. Keskerakond juhtis oma muudatusettepanekus neile kitsaskohtadele ka tähelepanu.
Head kolleegid! Soovitan enne selle seaduseelnõu seaduseks saamist hästi läbi mõelda, kas ja kuidas peaks käsitlema seda küllaltki abstraktset mõistet "mõju". Nii väldime hilisemaid segadusi nii nende hulgas, kes seda seadust järgima peavad, kui ka nende hulgas, kes selle seaduse täitmist kontrollivad. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Tamm! Palun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mõni päev tagasi, täpsemalt öeldes reedel, olin koos kahe omavalitsusjuhiga ja pakkusin, et nad seda seaduseelnõu arutaksid, sest kõige enam läheb seda vist tarvis just nimelt kohalike omavalitsuste tasemel, lihtsalt sellepärast, et neid märgatakse rohkem. Meie arutelu lõppes sealsamas kohas, mille kohta ma esitasin küsimusi komisjoni esindajale – § 11 "Toimingupiirangud".
Ma selgitan teile seda loogikat. Ametiisikud on näiteks linnapea ja vallavanem. Esimene punkt: ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. See on selge, see on arusaadav. Iseenda suhtes ei tee, abikaasa suhtes ei tee, venna suhtes ei tee. Täiesti arusaadav. Teine punkt: ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. See on ka selge. Siin on vaja rohkem loogikat, rohkem teadmisi. Aga kui sa enam-vähem valdad informatsiooni, siis on ka seda ohtu võimalik vältida. Aga nüüd see kolmas punkt: ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Mis asi on korruptsioonioht? Kas see on oht, mis tuleneb tema sugulastelt, mis tuleneb isiklikest asjaoludest? Siin seaduses tegelikult korruptsiooniohu tõlgendust ei ole. Kui ma olin riigihangete komisjonis, siis ma võtsin vastu otsuse, mille puhul ma võisin eeldada, et mingi korruptsioonioht on olemas, aga ma ei teadnud seda täpselt. Seda on võimatu täpselt teada, sest kui sa seda täpselt tead, siis lihtsalt midagi ei toimu ja ongi kõik. Keda on selle korruptsiooniohu puhul silmas peetud? Ma kolleeg Kalloga sellel teemal ei vestelnud, aga tema ütles välja selle, mida omavalitsusjuhid mulle ütlesid. Nimelt, lihtsalt ei hakata enam otsuseid vastu võtma, sest kuidas sa paned iseennast löögi alla.
See arutelu kahe minu tuttava omavalitsusjuhiga lõppes punkti 7 juures: "Toimingupiiranguid ei kohaldata valla- või linnaasutuses, kui kohaliku omavalitsuse üksuse eripära arvestades oleks toimingupiirangu kohaldamine avaliku huvi seisukohalt ebamõistlik. Käesolevas punktis sätestatud alusel toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või linna veebilehel." Momentaanselt tekib küsimus, kui jõudu omav see otsus on. Nemad võivad ju arvata, et neil on õigus mingi konkreetse asja puhul see avaldus teha, ja sellega ongi kõik. Aga kus on see säte, mis ütleb, et säärasel juhul on nad kaitstud selle eest, et keegi ei ütle, et punkti 3 alusel oli nagunii korruptsioonioht? Küsimuste voorus sai juba öeldud, et see võtab ära igasuguse soovi mingeid otsuseid vastu võtta, kusjuures otsuste tegemise õigust teistele ametiisikutele edasi anda on ka keelatud, mis on veelgi huvitavam.
Kuidas sellest olukorrast välja tulla? Ma arvan, et seda seadust on kindlasti vaja, aga minu arvates tekitab see nii palju probleeme. Sellest tõlgendusest, mis siin seaduse tekstis praegu on, on selgelt vähe. Ma andsin teile edasi kahe omavalitsusjuhi arvamuse. Ma arvan, et kui kõik omavalitsusjuhid seda eelnõu loeksid, siis enamik neist ütleks sedasama ja esitaks samu küsimusi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseeelnõu kohta on neid esitatud 58. Alustame. Esimese muudatusettepaneku on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Teine muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonilt, st on täielikult arvestatud. Kolmas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on muudatusettepanekut täielikult arvestanud. Neljas muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 4 hääletada!

Hästi! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 6 on põhiseaduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 7 on põhiseaduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 8 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi. Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 10 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 11 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on osaliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 12 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 13 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 14 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 15 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Muudatusettepanek nr 16 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 17 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 18 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 19 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 20 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 21 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepaneku nr 22 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, ettepanekut on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepaneku nr 23 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja seda ettepanekut on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud põhiseaduskomisjon ja seda ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 25 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 26 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 27 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 28 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 29 on esitanud põhiseaduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 30 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 31 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 32 on põhiseaduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 33 on esitanud põhiseaduskomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 34 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 35 on põhiseaduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 36 on põhiseaduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 37 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Muudatusettepanek nr 38 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 39 on põhiseaduskomisjonilt ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 40 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 42 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 43 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 44 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on otsustanud jätta ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 45 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 46 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 47 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 48 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 49 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 50 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 51 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 52 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 53 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 54 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 55 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 56 on põhiseaduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 57 on korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonilt, on sisuliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 58 on põhiseaduskomisjonilt, juhtivkomisjoni otsus on, et seda arvestatakse täielikult. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 192 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne teist lugemist oma 17 istungil. Seejuures käsitles riigikaitsekomisjon koos Kaitseministeeriumi ametnikega eelnõu üksikasjalikult ja paragrahvide kaupa. Riigikaitsekomisjon tegi eelnõu menetlemisel koostööd põhiseaduskomisjoniga, mille tulemusel viidi avaliku teenistuse seaduse eelnõu 193 ja kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu 172 mõisted omavahel kooskõlla. Arutluse all olevas eelnõus sätestatud tegevteenistus on nimelt avaliku teenistuse eriliik ning kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus osutatakse ka avaliku teenistuse seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetele ja rakendatakse neid. Lisaks küsis riigikaitsekomisjon põhiseaduskomisjoni arvamust ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramise sätte ning ajateenijate põhihariduse nõude kohta. Põhiseaduskomisjoni esindaja kinnitas riigikaitsekomisjonis, et ajateenijate põhiõiguste ja vabaduste piiramise sätet tuleb eelnõus täpsustada, ja leidis, et eelnõus sätestatud ajateenistuses olijate põhihariduse nõue ei ole vajalikul määral põhjendatud. Lisaks tehti põhiseaduskomisjoniga koostööd korruptsioonivastase seaduse eelnõu 192 sätete osas.
Riigikaitsekomisjon esitas oma ettepanekud eelnõu kohta konsensusega. Ettepanekud esitati erandina ühe tervikmuudatusettepanekuna, sest väga suure arvu muudatusettepanekute ühekaupa vormistamine oleks olnud tehniliselt väga aeganõudev. Kordan veel, et see otsus oli konsensuslik.
Keerulisemaks muutis arutluse all oleva seaduseelnõu menetlemise selle paralleelne menetlemine avaliku teenistuse seaduse eelnõuga. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu 172 algatas Vabariigi Valitsus Riigikogus varem ja seetõttu tuli see hiljem algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõuga vastavusse viia. Samuti muutus põhiseaduskomisjoni menetluse käigus avaliku teenistuse seaduse eelnõu tekst, mistõttu tuli sünkroonselt teha muudatusi riigikaitsekomisjoni menetluses olevasse eelnõusse. Eristamaks eelnõu esimese lugemise teksti, on riigikaitsekomisjoni tehtud muudatused muudatusettepanekute tabelis ja ka eelnõu teise lugemise põhitekstis alla joonitud.
Võib-olla mõni näide olulisemate muudatuste kohta. Kõigepealt muutus menetluse käigus avaliku teenistuse seaduse jõustumise aeg, mistõttu tuli muuta ka kaitseväeteenistuse seaduse vastavaid sätteid. Parandatud eelnõu kohaselt võimaldatakse kutsuda ajateenistusse kutsealuseid, kellel puudub põhiharidus ja kes kehtiva seaduse alusel on ajateenistusse kutsumisest vabastatud. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepaneku kohaselt kutsutakse ajateenistusse need kutsealused, kes on läbinud vähemalt põhikooli II kooliastme põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 1 punkti 2 tähenduses. Eelnõu parandustega muudetakse naissoost isikute ajateenistusse võtmise vanuse ülempiir võrdseks meessoost kutsealuste vanuse ülempiiriga. Nagu Riigikogu liikmed, nii vabastatakse õppekogunemisele kutsumisest ka Euroopa Parlamendi liikmed. Eelnõu § 31 lisati uus lõige 5, mis käsitleb puudega või töövõimetu kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist. Arstlik komisjon saab nüüd langetada terviseseisundi hindamise otsuse ilma puudega või töövõimetu isiku kohalolekuta. See inimene ei pea esitama komisjonile juba kord koostatud nn arstliku ekspertiisi tulemust, et tõendada puude või töövõimetuse olemasolu. Need andmed on Kaitseressursside Ametil õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt, tulenevalt eelnõu § 14 uuest lõikest 4.
Peale komisjoni esitasid muudatusettepanekuid veel head kolleegid Marianne Mikko ja Ülo Tulik, kelle ettepanekuid arvestati sisuliselt. Hulk muudatusettepanekuid tuli ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, millest pärast arutelusid komisjonis arvestati kolme osaliselt ning ülejäänud jäeti paraku arvestamata. Nagu eelnevalt öeldud, riigikaitsekomisjoni otsused muudatusettepanekute kohta langetati põhjaliku arutelu tulemusel ja konsensusega.
Kaitseministeerium eelnõu algataja esindajana toetab kõiki riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid ja teiste esitatud muudatusettepanekute kohta riigikaitsekomisjonis langetatud otsuseid.
Riigikaitsekomisjon kaasas eelnõu menetlusse Eesti Reservohvitseride Kogu ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad, kellega kohtuti kolmel komisjoni istungil. Riigikaitsekomisjon tänab nimetatud kogude esindajaid panuse eest eelnõu menetlemisse ja esitatud arvamuste eest. Selle töö tulemusel lisati eelnõusse näiteks taas eruväelase mõiste, nagu see on kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses.
Komisjon tänab hea koostöö eest Kaitseministeeriumi õigusosakonda ning õigus- ja haldusküsimuste asekantslerit Taimar Peterkoppi. Samuti osalesid eelnõu menetlemisel riigikaitsekomisjonis kaitseväe esindajad, kellele kuulub samuti riigikaitsekomisjoni tänu. Eraldi soovin välja tuua riigikaitsekomisjoni nõuniku-sekretariaadijuhataja Aivar Engeli panuse menetlusprotsessi.
Selle aasta 17. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutlusel olev seaduseelnõu 172 teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 28. mai istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise tekst, muudatusettepanekute tabel ja teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 172 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 44 lõikes 2 on kirjutatud: "Pärast kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli vastuvõtmist teatab kõrgharidust, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma ..." Ilmselt on siin lähtutud sellest, et bakalaureuseõpe on kolmeaastane. Aga teatavasti on Eestis mitmeid erialasid, kus õpe on nelja-aastane, näiteks näitlejaõpe. Pealegi on seal suures osas tegemist rühmatööga, kus viimase õppeaasta ärajäämine muudab õpetamise üsnagi mõttetuks. Kas seaduses on ette nähtud ka mõni käik, mida peaks sel juhul ette võtma, et saada aasta pikendust?

Aitäh! See oli komisjonis arutlusel. Kõige siiram soovitus näitlejaks pürgijatele on loomulikult see, et võiks ajateenistuse enne haridustee alustamist läbi teha ja saada väga väärtuslik kogemus ka oma hilisemate õpingute jaoks. See oli komisjoni seisukoht.

Palun, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Minu praktikas on esimest korda juhtunud nii, et 384 üksikmuudatusettepanekut on 82 leheküljel meil siin laua peal, kusjuures ma sain aru, et komisjon lähtus ratsionaalsusest ja aja kokkuhoiu mõttes esitas kõik need ettepanekud ühe muudatusettepanekuna. Millest selline käik? Kas see oli tingitud algataja töö vajakajäämistest või millestki muust?

Selline oli tõesti komisjoni otsus ja see tehti ratsionaalsuse printsiibil. Nagu ma korduvalt toonitasin, see otsus oli konsensuslik. Kui otsus oleks tekitanud debatte, siis me oleksime võinud ka, nagu mainitud, kõik need üle 380 parandusettepaneku eraldi välja kirjutada. Aga need parandusettepanekud kujutasid endast enamikus ikkagi tehnilise praagi lihvimist, need ei olnud põhimõttelised. Komisjon on tõepoolest natuke murelik eelnõu tehnilise kvaliteedi pärast, aga kuna tegemist on väga olulise eelnõuga, siis võttis komisjon vastu otsuse, et me viime selle töö komisjonis lõpule, nii nagu seadusandjale kohane, ja tuleme selle töö tulemusega saali.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt kommentaar. Selle soovituse oleksite võinud anda ju ka kõigile neile üliõpilastele, kes kolmeks aastaks õppima lähevad. Aga minu teine küsimus käsitleb § 4. Paragrahv 4 räägib asendusteenistusest ja siin on öeldud, et asendusteenistus on kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Hiljem ei ole eelnõus seda mõistet "riigikaitseline väljaõpe" mitte kuskil avatud, seda ei ole tehtud ka asendusteenistuse peatükis. Paragrahv 6 "Sõjaväeline väljaõpe" käsitleb ilmselt midagi muud. Kuidas seda mõista? See on tautoloogia. Asendusteenistus ongi riigikaitseline väljaõpe, ka seal erivajadustega laste koolis. Kas õpetajatel siis või? Mida see mõiste õieti tähendab?

Tulen tagasi näitlejaõpingute juurde. Üks väga väärikas õppejõud, kellega ma seda teemat arutasin, tõi välja ka selle, et kui inimene, kes on kolm aastat näitlejaks õppinud, ei suuda mängida välja rolli, et teda ei ole võimalik kaitseväkke võtta, siis on õppejõud läbi põrunud. Aga mis puudutab väljaõppe definitsioone, sõjaväelist väljaõpet ja sõjalist väljaõpet, siis kui te leidsite kuskilt väljendi "sõjaline väljaõpe", siis seda saab ilmselt keeleliselt veel korrigeerida, kuna me võtsime sõjalise väljaõppe mõiste siit eelnõust välja. Praegu on tõesti käibel kaks mõistet: sõjaväeline väljaõpe ja sõjaline väljaõpe, kaitsevägi versus Kaitseliit. Sellepärast ongi sõjaväelise väljaõppe definitsioon §-s 6 toodud. (Jaak Alliku vahelehüüe.) Paragrahv 4 käsitleb asendusteenistust, mis toimub kohustusliku riigikaitselise väljaõppe vormis. Asendusteenistus on teenistus, kui usulistel või kõlbelistel põhjustel on kaitseväeteenistusest keeldutud, tavaliselt tähendab see, et keeldutakse kätte võtmast relva, paljudel juhtudel välditakse ka kokkupuudet verega. Kuid samas on asendusteenistus üks väljaõppe vorm. Riigikaitseline väljaõpe on laiem mõiste. Kui me räägime riigikaitsest ja selle laiapõhjalisuse kontseptsioonist, siis see on täiesti uus teema, mis eelnõusse ei puutu. Aga võin öelda, et laiapõhjalise riigikaitse roheline raamat on valmimisel ja aasta lõpuks peaks see valmis saama. Etteruttavalt ütlen, et järgmisel aastal on riigikaitsekomisjonil ja valitsusel plaanis tuua siia teie ette päris uus seadus, kus ühendatakse sõjaaja riigikaitse seadus ja rahuaja riigikaitse seadus, mis annab riigikaitsele teise mõõtme. Siis ma hea meelega vastan detailselt teie küsimusele.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Mul on üks palve. Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas ettepaneku teenistusalaste tagatiste kohta, nimelt, hukkunud või vigastatud kaitseväelaste ja asendusteenistujate lastele teatud lisatasude maksmise ja ka muude tagatiste kohta. Kas te mõne sõnaga avaksite seda teemat? Kas see on teie meelest probleem, kas see vajaks lahendamist, ja kui see selles seaduses lahendamist ei vaja, kas siis komisjonil või Vabariigi Valitsusel on plaan selle teemaga tegelda?

Aitäh! Te rääkisite ettepanekust, mis käsitleb regulaarset igakuist toetust hukkunud või vigastada saanud kaitseväelaste lastele. Küsimus on tõsine ja komisjon adus täiesti selle probleemi sisu. Ma julgen väita, et oleks ebaõiglane, kui me käsitleksime seda teemat riigikaitsekomisjonis. On olemas ka teisi teenistusi, näiteks politsei, piirivalve ja päästeteenistus, kus samamoodi on paraku väga suure riskiga teenistuskeskkond ja samamoodi on seal teenistuskohustuste täitmisel nii haavatuid kui ka langenuid. Seda küsimust tuleks vaadata laiemalt, mitte alustada spetsiifilisest sihtgrupist. Teiselt poolt on reaalsus see, et kodanikuühiskond on aktiviseerunud. Kaitseväe valdkonnas on tehtud mitmeid algatusi, näiteks Illenzeeri fond jt. Need fondid koguvad finantsvahendeid, olles keskendunud just nimelt lastele, täpsemalt öeldes, hukkunud või haavata saanud kaitseväelaste lastele. Mulle teadaolevalt on samasugune algatus sel suvel kavas ka päästjatel. Nad tahavad samamoodi moodustada fondi, et lahendada perede probleeme just nimelt laste vaatenurgast. Meie otsus selle ettepaneku arutelul, kus oli ka teie esindaja, oli see, et me saadame märgukirja põhiseaduskomisjonile, kelle kätes on avaliku teenistuse seadus. Eespool nimetatud olid kõik avaliku teenistuse eriliigid ja põhiseaduskomisjon võiks seda teemat kompleksselt vaadelda.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Aitäh, proua esimees! Austatud riigikaitsekomisjoni esimees! Me menetleme tõepoolest äärmiselt olulist kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu. Avaldan tunnustust teile ja teie juhitavale komisjonile väga põhjaliku ja sisuka töö eest selle eelnõu ettevalmistamisel! Aga kultuurikomisjoni esimehena ei saa ma jätta küsimata põhiharidusnõude kohta kaitseväeteenistuses. Kas te avaksite natuke laiemalt seda, miks otsustati loobuda põhihariduse kriteeriumist kaitseväeteenistusse võtmisel? Kas seeläbi varitseb meid ka mõni oht või te tõepoolest leiate, et see on igati õige samm? Ju see on, kui te nii otsustasite, aga äkki te valgustate seda natuke laiemalt?

Suur tänu! Tänu ka kiituse eest! Eelkõige tuleb kiita kõiki fraktsioone, kes on saatnud riigikaitsekomisjoni oma väga võimekad esindajad. Selle meeskonnaga me seda tööd seal teeme. Mis puudutab põhiharidust, siis eelnõu tekstis on püütud saavutada tasakaalupunkti. Laual oli kaks äärmust: väga konkreetne põhiharidusnõue ja nullnõue. Hetkeseisus leiti keskmine tulemus. Vaatame, kuidas see elus realiseerub. Nüüd on kirjas põhikooli II kooliaste, mis tähendab kuue klassi lõpetamist. Kuue klassi lõpetamine oleks meie arvates piisav alus ajateenistusse minekuks. Siin on üks selline nüanss, et sellise haridusega isikud saavad kutseõppeasutuse seaduse kohaselt 17-aastaseks saamisel omandada kutseharidust ehk eriala. See baas peaks olema piisav ka ajateenistuse jaoks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Vabandust! Eiki, palun kiiremini! Ei saa Riisaluga rääkida, kui tahad ise kõnelda.

Vabandust, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Palun vabandust ka rahvasaadik Riisalult, et meie jutuajamine pooleli jäi! Ma tõesti ütleksin paar sõna. Kõigepealt tänan komisjoni mõne meie muudatusettepaneku vastuvõtmise eest! Ühtlasi pean nentima, et kuidagi imelik oli nendel inimestel, kes vähemalt omateada valdavad sotsiaalvaldkonda, istuda sotsiaalküsimustega selles komisjonis, kus kindlasti vallatakse hästi kaitsevaldkonda. Seetõttu tekkis meil võib-olla paar möödarääkimist.
Ma tahan toonitada kahte asja. Mõeldes ka komisjoni esimehe vastusele Helmen Kütile, soovitan ma südamest, et riigikaitsekomisjon ja sotsiaalkomisjon tuleksid kokku ja natuke asju arutaksid. Pean ütlema, et väga keeruline on muuta kogu seda hukkunud sõdurite perede praegust sotsiaalpoolt. On võetud üks liin ning selle ümbertegemine teistsuguseks on keeruline ja vajab pikemat läbimõtlemist. Meie pakkusime ühe vahepealse lahenduse. Praegu on põhimõte, et hukkunu perele antakse ühekordne suur ja mõjus toetus. Aga vaadake, pered on erinevad, ühel kulub see ühekordne kompensatsioon ära kiiremini, teisel aeglasemalt. Paraku on nii, nagu ka minu kolleeg meie fraktsioonist oma mittetulundusühingus töötamise alusel on öelnud, et kannatajad on lapsed. Võib-olla see lähenemine, mis meil praegu on, ei ole kõige õigem. Kaugemas perspektiivis peab korralikult läbi mõtlema, kui mõistlik see on.
Teine näide on samast valdkonnast. Ka seda ettepanekut ei saa me siin hääletada. Palun mõelge sellegi peale! Jutt on toitjakaotuspensionist. Tõesti, riikliku pensionikindlustuse seaduses, head kolleegid, on säte, mis ütleb, et õigus toitjakaotuspensioni saada tekib teatud aastate jooksul, kui inimesed on abielus olnud. See tekib viie aasta jooksul. Meie ettepanek oli see säte eelnõust välja jätta. Eelnõu algataja seisukoht oli eitav, sest riikliku pensionikindlustuse seaduses on samasugune põhimõte olemas. Aga siin on väga oluline vahe. Riikliku pensionikindlustuse seaduse põhjal saavad väga suures osas toitjakaotuspensioni lesed, kelle abikaasa suri pikaajalise tõsise haiguse tagajärjel. Selle sätte mõte on see. Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus ette nähtud toitjakaotuspensioni ei määrata sellisel juhul, vaid see määratakse ühekordse kurva sündmuse tõttu ja suhteliselt noortele inimestele. Ma soovitan teil tõsiselt mõelda, kas see viis aastat on siin õigustatud või mitte. Ühest temaatikast teise ei saa asju päris üks ühele ümber tõsta.
Soovin tõesti, et riigikaitsekomisjon arutaks koos sotsiaalkomisjoniga sügisel seda temaatikat, eriti mis puudutab hukkunud sõdureid ja missioonil olnud sõdureid, kevadel ei jõua seda enam läbi vaadata. Soovides eelnõule head tulevikku, ütlen, et see pool seadusest jääb täna vähemalt meie jaoks lõpuni lahendamata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on 16. Esimese ettepaneku on esitanud riigikaitsekomisjon ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Teine ettepanek on kolleeg Marianne Mikkolt ja ettepanekut on sisuliselt arvestatud. Kolmas ettepanek on kolleeg Ülo Tulikult ja ettepanekut on sisuliselt arvestatud. Neljas ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Ka viies ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja see ettepanek ei kuulu samuti hääletamisele, kuigi juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Kuues ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud, aga hääletamisele see ettepanek ei kuulu. Seitsmes ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, ettepanek hääletamisele ei kuulu. Kaheksas ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid ettepanek hääletamisele ei kuulu. Üheksanda ettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Kümnes ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 11. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata ja hääletamisele ei kuulu. 12. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. 13. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata ja hääletamisele ei kuulu. 14. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja ettepanek hääletamisele ei kuulu. 15. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja hääletamisele see ettepanek ei kuulu. 16. ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja hääletamisele see ettepanek ei kuulu.
Head kolleegid, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Seaduseelnõu 172 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun veel üks kord kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne selle teist lugemist kümnel istungil. Seejuures käsitles riigikaitsekomisjon koos Kaitseministeeriumi ametnikega eelnõu üksikasjalikult ja paragrahvide kaupa.
Eelnõu eesmärk on luua tingimused ja kord uue, äsja teise lugemise lõpetanud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu seadusena rakendamiseks. Lisaks sellele, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt regulatsioonilt uuele, nähakse seaduseelnõuga ette muudatused teistes seadustes, millel on kokkupuuteid seni kehtinud kaitseväeteenistuse seadusega või mille muutmise vajadus tuleneb uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmisest. Eelnõu kohta esitas muudatusettepanekuid riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud tulenevad riigikaitsekomisjoni esimehe ja nõuniku-sekretariaadijuhataja ettepanekutest ning riigikaitsekomisjonis eelnõu üle toimunud aruteludest. Kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud kiideti konsensuslikult heaks. Kaitseministeerium eelnõu algataja esindajana toetab kõiki riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid.
Riigikaitsekomisjon tegi eelnõu menetlemise ajal koostööd teiste alatiste komisjonidega: sotsiaalkomisjoniga, kultuurikomisjoniga, õiguskomisjoniga ja põhiseaduskomisjoniga. Kultuurikomisjoniga täpsustasime veel jõustumata ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muudatusi, milles leiduvad mõisted viidi kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu mõistetega. Sotsiaalkomisjoniga täpsustasime seaduseelnõu 188, millega muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust, ja viisime need kaks eelnõu omavahel kooskõlla. Õiguskomisjoniga täpsustasime sõjaväepolitsei tegevusega seonduvat ja kaitseväe korralduse seaduse muudatust. Põhiseaduskomisjoniga viisime omavahel kooskõlla avaliku teenistuse seaduse eelnõu ja käesoleva eelnõu mõisted. Ühtlasi viiakse arutluse all oleva eelnõu jõustumise aeg kooskõlla avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajaga. Lisaks viiakse käesolev eelnõu kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus 172 tehtud muudatustega. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekute põhjendused on eelnõule lisatud teise lugemise seletuskirjas.
Selle aasta 17. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutlusel olev seaduseelnõu 173 teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 28. mai s.a istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise tekst, muudatusettepanekute tabel ja teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Küsimus, kolleeg Arto Aas, palun!

Aitäh! Vaidlustamata eelnõu sisu, palun noore parlamendiliikmena lihtsalt selgitusi, miks on vaja veel eraldi kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust. Seadusi on Eesti riigis üle 400, aga rakendamise seadusi on vähe. Järgmise päevakorrapunktina tuleb arutlusele veel üks selle teemaga seotud seadus. Kas õiguslikku segadust ei ole mitte liiga palju?

Suur tänu! Komisjoni seisukohalt oleks ilmselt tekkinud rohkem segadust, kui me oleksime kõik selle kirjutanud kuskile ühe seaduse rakendussätetesse. Nüüd on see, mis puudutab teiste seaduste muutmist, selgelt eristatud. Järgmine eelnõu on n-ö 51 hääle eelnõu ehk selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält. On loogiline sellist seadust jälle omakorda teistest eristada. Rakendus on ühekordne akt ja sellega muudetakse seadusandlikku maastikku. Aga kaitseväeteenistuse seadus jääb n-ö lauaraamatuks kõigile kaitseväes töötavatele ja teenivatele inimestele. See sisaldab just neid punkte, mida need inimesed vajavad.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme seaduseelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on 19. Alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on riigikaitsekomisjonilt ja ettepanekut on täielikult arvestatud. Teine, kolmas, neljas, viies ja kuues ettepanek on riigikaitsekomisjonilt ning neid on täielikult arvestatud. Seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes ettepanek on riigikaitsekomisjonilt ning neid on täielikult arvestatud. 14., 15., 16., 17., 18. ja 19. ettepanek on riigikaitsekomisjonilt ning neid on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 173 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seadusega seotud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun veel kord kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja ja austatud kolleegid! Ma olen teie ees seaduseelnõust 172 tuleneva seaduseelnõuga 174. Riigikaitsekomisjon arutas ka seda eelnõu oma kümnel istungil. Seegi eelnõu on seotud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu rakendamisega. Eelnõu eesmärk on viia Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad Euroopa Parlamendi valimise seadus, kodakondsuse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, rahuaja riigikaitse seadus, Riigikogu valimise seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja Vabariigi Presidendi valimise seadus kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse eelnõuga 172. Eelnimetatud, nn konstitutsioonilistes seadustes tehakse peamiselt terminoloogilisi muudatusi. Eelnõu kohta esitas juhtivkomisjonina muudatusettepanekuid riigikaitsekomisjon. Kõik riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekud kiideti konsensuslikult heaks. Kaitseministeerium eelnõu algataja esindajana toetab kõiki riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekuid. Muudatuste eesmärk on viia arutluse all oleva seaduseelnõu mõisted ja jõustumine kooskõlla avaliku teenistuse seaduse eelnõu mõistete ja jõustumisajaga. Lisaks viiakse käesolev eelnõu kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus 172 tehtud muudatustega. Ühtlasi täpsustati eelnõus näiteks mobilisatsiooniga seonduvat, sätestades erandid tegevteenistusse võtmisel, luues selleks igapäevase tegevteenistusse võtmisega võrreldes lihtsustatud regulatsiooni. Riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekute põhjendused on ära toodud eelnõu teise lugemise seletuskirjas.
Selle aasta 17. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutlusel olev seaduseelnõu 174 teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 28. mai s.a istungil konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise tekst, muudatusettepanekute tabel ja teise lugemise seletuskiri. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek seaduseelnõu 174 teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on 13. Esimese, teise ja kolmanda muudatusettepaneku on esitanud riigikaitsekomisjon ning neid on täielikult arvestatud. Neljas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas ettepanek on riigikaitsekomisjonilt ning neid on täielikult arvestatud. Üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes ja kolmeteistkümnes ettepanek on riigikaitsekomisjonilt ning neid on täielikult arvestatud.
Head kolleegid, seaduseelnõu 174 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti keskkonnaminister Keit Pentuse!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees oleva eelnõuga viiakse Eestis kehtivad seadused vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega osoonikihti kahandavate ainete kohta ning luuakse eeldused selleks, et rakendada Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr 842/2006. Eelnõu käsitleb fluoritud kasvuhoonegaasidega ehk nn F-gaasidega seonduvat. Näiteks määratletakse eelnõus F-gaaside käitleja mõiste, täpsustatakse F-gaase käitlevate töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise korda, täpsustatakse aruandlust jne.
F-gaasid on inimeste loodud kemikaalid, mis on üks osa kasvuhoonegaasidest. Lisaks potentsiaalsele negatiivsele mõjule inimtervisele, mis võib ilmneda fluoritud kasvuhoonegaaside mittenõuetekohasel käitlemisel (gaasiaurude sissehingamine võib põhjustada südame- ja veresoonkonna ning kesknärvisüsteemi haigusi ja neid haigusi mõjutada, aga see võib põhjustada ka lämbumist, nende ainete vedeliku kujul nahale sattumine võib tekitada tugevat ärritust ja ainega kokkupuutuvate kudede külmumist), on tuvastatud F-gaaside oluline mõju kliimamuutustele. Enamikul nendest ainetest on väga suur kliima soojenemist põhjustav potentsiaal. Seega on nimetatud gaasid hõlmatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heitkoguste vähendamise kohustusega.
Kogu maailmas, st ka Eestis, on F-gaaside kasutamine päris laialt levinud. Neid kasutatakse näiteks külmainena külmutus- ja kliimaseadmetes, aga ka soojuspumpades, vahttoodete ja lahustite valmistamisel. Tendentse vaadates võib öelda, et neid aineid sisaldavate seadmete kasutamine kasvab ning on kasvanud üsna jõudsalt ja järsult, mistõttu nende ainete osa CO₂ heitkogustes, kasvuhoonegaaside heitkogustes ja seega ka meile eraldatud CO₂ heitkoguste ühikutes muutub üha olulisemaks.
Välisõhu kaitse seadus tänapäevastatakse teie ees oleva eelnõu kohaselt, lähtudes 2009. aasta lõpus jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest osoonikihti kahandavate ainete kohta, mille eesmärk on koos Montréali protokolli raames tehtud jõupingutustega lõpetada osoonikihti kahandavate ainete kasutamine alates 1. jaanuarist 2015. Pärast seda tähtaega on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine lubatud üksnes laborites, lennukitel ja kaitseväes. Euroopa Liidus laiemalt on F-gaaside kasutus reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ning Euroopa Komisjoni kümne rakendusaktiga, mille eesmärk on ohjeldada ja vältida F-gaaside kasutamist ning nii vähendada F-gaaside heitkoguseid atmosfääris.
Üks oluline probleem, mis on Eestis seni lahendamata, on F-gaase sisaldavate seadmete paigaldamise, hooldamise, lekkekontrolli ja neist gaaside kogumisega tegelevate töötajate ja ettevõtete sertifitseerimine. Võib võrdluseks öelda, et meie naaberriigid on Euroopa Liidu F-gaaside nõuded praeguseks üle võtnud ja on sertifitseerimissüsteemi jõudnud luua enne meid.
Eelnõu kohaselt luuakse alus Euroopa Liidu F-gaaside määruste elluviimiseks ja täielikuks rakendamiseks Eestis. Nagu eespool nimetatud, määratakse kindlaks F-gaase sisaldavate seadmete ja süsteemide käitlemisega tegelevatele töötajatele kutse- või osakutsetunnistuse ja ettevõtjatele käitlemislubade andmise kord ning ka neid väljastavad asutused. Töötajatele kutse- või osakutsetunnistuste väljastamine toimub eelnõu järgi kutseseaduse raames ja kutse andjad on erialaliidud. Mulle teadaolevalt on nende esindajad käinud kohtumas ka parlamendi keskkonnakomisjoniga. Komisjonis oli küsimus, kas erialaliidud on selleks muudatuseks ette valmistatud, ja saadi kinnitus, et see tõepoolest nii on, valmisolek on olemas. Erialaliidud koos SA-ga Kutsekoda hakkavad kutseeksami sooritanud töötajatele väljastama sellekohaseid kutse- või osakutsetunnistusi.
F-gaaside käitlemisega tegelevatele ettevõtetele hakkab käitlemislubasid väljastama Keskkonnaamet. Käitlemisluba on vajalik paiksete jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade ja ka tuletõrjesüsteemide paigaldamisel, hooldamisel, lekkekontrollil ja nendest F-gaaside kogumisel. Selliseid ettevõtteid, mis käitlemislubasid vajavad, on Eestis ligikaudu 315. Eelnõu kohaselt on neil käitlemisloa taotluse läbivaatamise eest vaja tasuda ka riigilõiv, mis on 268 eurot, ja loa muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõiv, mis on 48 eurot.
Teie ees oleva seadusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluva uue andmekoguna osoonikihti kahandavaid aineid ja F-gaase sisaldavate seadmete ja süsteemide ning nende käitlemistoimingute register, kuhu edaspidi koondatakse andmed kolm kilogrammi või enam F-gaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja süsteemide kasutamisalade ning F-gaaside koguste, tüüpide ja käitlemistoimingute kohta. Andmekogu, mis asutatakse, asendab praegu paberil peetava seadme hoolderaamatu pidamise kohustust. Edaspidi on meil olemas hea ülevaade nii osoonikihti kahandavate ainete kui ka F-gaaside kasutamisest Eesti turul. Andmed on vajaduse korral pidevalt kättesaadavad ka Eesti esitatavateks aruanneteks nii ÜRO-le kui ka Euroopa Komisjonile. Lisaks Euroopa Komisjoni kehtestatud F-gaase sisaldavate seadmete märgistamise nõuetele lisatakse välisõhu kaitse seadusesse ka säte, et Eestis turustatavad seadmed peavad olema edaspidi märgistatud mitte lihtsalt asjakohase teabega, vaid see teave peab Eestis olema eestikeelne. Ka määratakse eelnõus kindlaks F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle järelevalvet tegevad asutused ning kehtestatakse vastutusnormid, mis siiamaani on puudunud.
Head parlamendiliikmed, tegu on olulise ja vajaliku seadusmuudatusega, mida palun teil kindlasti toetada! Aitäh!

Suur tänu, proua keskkonnaminister! Teile on küsimus. Kolleeg Arto Aas.

Aitäh! Mul on väga oluline küsimus. Jalgpalli mängides saan ma tihtipeale vigastada ja pean oma jalga gaasilise jääga jahutama. Kas ka see on keskkonnale ohtlik ja kas ma edaspidi pean selle purgi ostmiseks Keskkonnaametilt luba küsima?

Aitäh! Kui ei ole plaanis kasutada jahutusseadet, mis sisaldab F-gaase rohkem kui kolm kilogrammi, siis sellist vajadust ei ole. Pean ütlema, et tõenäoliselt ei ole tegu nii suure jalaga, mis sedavõrd suurt jahutusseadet vajaks, nii et loa küsimise järele vajadus puudub.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, proua keskkonnaminister! Nüüd ma ootan kõnepulti keskkonnakomisjoni esimeest Tõnis Lukast!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud valitsuse esindajad! Tõepoolest, keskkonnaminister kirjeldas välisõhu kaitse seaduse ja sellega kaasnevate seaduste muutmise seaduse eelnõu kaunis põhjalikult, ta seletas selle põhitahud ära. Ma ei hakka kõike seda kordama. Komisjonis me arutasime seda eelnõu kahel istungil päris põhjalikult, kuid oleme otsustanud tuua selle seaduseelnõu saali muutmata kujul. Järelikult, selliseid pretensioone, mida ma peaksin ekstra kirjeldama, komisjonis esile ei tõusnud. Järgmisel korral, kui see eelnõu saalis on (ilmselt juhtub see lähiajal), saab sellest põhjalikumalt rääkida, kui on veel debatte tekkinud. Ma siiski ütlen paar märksõna, mis seda seadust iseloomustavad.
Küsimused komisjonis olid peamiselt selle menetluskorra kohta, millele see seadus rohelise tee avab. Näiteks on vähe räägitud sellest, et me anname tükikese oma riigi funktsioonidest Tallinna käest Brüsselile üle. Sellega seonduvalt tekkis küsimus, milline on see bürokraatlik vahekord. Toon näiteks metüülbromiidi, mida tuleks kiiresti kasutada mingite epideemiate või massiliste kahjustuste puhul, ja selle kasutamiseks erandkorras loa andmise. Varem oli selle aine hankimiseks, riigist väljaviimiseks või riiki sissetoomiseks vaja kiires korras otsus vastu võtta Tallinnas, nüüd on vaja, et Keskkonnaministeerium taotleks luba Euroopa Komisjonilt. Oli küsimusi, kui kiiresti on vaja seda ainet ekstreemse juhtumi korral kolmandatest riikidest hankida ja milline see menetluskord on. Keskkonnaministeeriumi inimesed rahustasid Riigikogu liikmeid, et kõik on läbi mõeldud. Küllap sellistel puhkudel, mida võib ette tulla ikkagi väga harva, lahendatakse probleem kiiresti ning bürokraatlikke takistusi Tallinna ja Brüsseli vahel ette ei tule. Ma juba viitasin sellele, et Keskkonnaamet hakkab andma käitlemislube seadmetele, mis sisaldavad kas kolm (kodus tarvitatavad seadmed) või kuus või rohkem kilogrammi gaasi (tööstuslikult paigaldatavad seadmed). Tekkis küsimus, kas selleks, et rohkem käitlemislube välja anda, on vaja ka ametnikke juurde palgata. Bürokraatia suurenemine ei ole võib-olla nii suur, kui esmapilgul paistab, aga esialgu ühte lisaametikohta selleks Keskkonnaametis vaja on.
Me otsustasime tulla seaduseelnõuga esimesele lugemisele saali muutmata kujul, teha suurele saalile ettepanek esimene lugemine lõpetada ning kui ollakse nõus esimest lugemist lõpetama, siis määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni s.a kell 10. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Lukas! Teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 232 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 10.
Eelnõu 232 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti sotsiaalminister Hanno Pevkuri!

Tere õhtust, austatud Riigikogu esimees ja Riigikogu liikmed! Mul on suur au tutvustada teile ravikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 229. Ravikindlustuse seaduse muutmisel on kaks eesmärki ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmisel üks eesmärk.
Ravikindlustuse seaduse puhul on üks suuremaid muudatusi see, et inimeste jaoks muutuvad ravimid odavamaks. Täpsemalt öeldes puudutab see ravimeid, mille ravimihüvitise maksimummäär on 12,79 eurot retsepti kohta, veel täpsemalt öeldes 50%-lise soodusmääraga ravimeid. Teine muudatus puudutab eelkõige eriarsti vastuvõttu ning perearstisüsteemi üleviidavat krooniliste haigete jälgimist, selleks et vabastada eriarstiressursse ja nii võib-olla vähendada ka järjekordi eriarstiabis.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on puudega isiku kaardi sisseviimine Eesti õigusruumi, selleks et tagada puuetega isikute parem kaitse.
Nüüd räägin natuke täpsemalt. Esimese muudatuse mõjul kaob ära senine, nagu ma ütlesin, 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50%-lise soodustusega ravimite puhul ning haigekassa poolt tasumisele kuuluv summa arvutatakse edaspidi kõigi soodusravimite puhul ühtviisi omaosaluse alusmäära ja piirhinna või hinnakokkuleppes sätestatud hinna vahest. 50%-lise soodustusega ravimite retseptid moodustavad kõigist retseptidest ligi poole. Esmalt odavnevad ravimid selliste patsientide jaoks, kes mingil põhjusel ei saa kasutada odavamat analoogse toimega ravimit või kes ei mahu selliste patsientide kitsendatud sihtrühma piiresse, kelle jaoks on kehtestatud ravimi kõrgem soodusmäär. Samuti odavnevad mõned sellised ravimid, millel ei olegi kõrgemat soodusmäära kui 50%. Praeguste arvutuste kohaselt väheneb inimeste omaosalus 50%-lise soodustusega ravimite ostmisel umbes 22% retsepti keskmise maksumuse kohta. Näiteks, kui mõni kahe kuu ravim maksab praegu koos ravimihüvitise maksimaalmääraga patsiendile 42 eurot, siis ilma ravimihüvitise maksimaalmäärata maksab see tulevikus patsiendile 29 eurot. Kõrgema hinnaga ravimite puhul on võit veelgi suurem.
Teine muudatus on ette valmistatud koostöös perearstide seltsiga. Me oleme ette pannud, et võiks suurendada perearstide n-ö väravavahi rolli ja niimoodi vähendada eriarstide töökoormust, mis looks võimaluse lühendada järjekordi eriarstide vastuvõtule. Ettepaneku sisu seisneb selles, et krooniliste haiguste korral ei saa patsient eriarsti poole pöörduda ilma perearsti saatekirjata. Lihtsamalt öeldes läheb krooniliste haigete igapäevane jälgimine perearsti pädevusse ja see loob võimaluse eriarstiressursside vabanemiseks.
Kolmas muudatus (ma tänan siin väga konstruktiivse koostöö eest sotsiaalkomisjoni), mis tehti eelnõusse enne esimest lugemist, käsitleb seda, et tulevikus väljastab Sotsiaalkindlustusamet puudega isikule, kellel ei ole pensionitunnistust, tolle soovi korral puudega isiku kaardi. See võimaldab inimesel tõendada puude raskusastet ja kestust ning ta ei pea pidevalt kaasas kandma Sotsiaalkindlustusameti väljastatud otsust selle kohta. Kehtiva seaduse alusel saab puuet tõendada kas ekspertiisi otsuse või pensionitunnistusega. Pensionitunnistus väljastatakse teatavasti vaid juba pensioniikka jõudnud isikutele. Puudega lastel ja tööealistel inimestel, kellel ei ole vähemalt 40%-list töövõime kaotust, on ainus puude tõendamise võimalus ekspertiisi otsus. Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et nad on valmis alustama kaartide väljastamist alates s.a 1. septembrist. Seda on eelkõige vaja puudega lastel, selleks et saada kooliaasta alguses sõidusoodustust. Sellest tuleneb ka vajadus seda eelnõu kiiresti menetleda. Seaduse teised sätted jõustuvad 1. oktoobril 2012.
Me täname teid juba ette, lootuses, et Riigikogu kiidab heaks natukene kiirema menetlustempo, nii et eelnõu saaks tõesti enne jaanipäeva seadusena vastu võetud, selleks et tagada puudega lastele kooliaasta alguses sõidusoodustuse vormistamiseks vajalik puudega isiku kaart. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud sotsiaalminister! Küsimusi teile ei ole. Ma kutsun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu nr 229 10. mail. Eelnõu tutvustas meile sotsiaalminister. Teist korda oli eelnõu komisjonis arutlusel 17. mail. Komisjon otsustas siis konsensuslikult esitada eelnõu Riigikogu täiskogule muudetud kujul. Põhjendustest sotsiaalminister juba rääkis, ta tutvustas eelnõu väga põhjalikult. Ma ei hakka teda kordama. Lubage mul teile teada anda vaid komisjonis vastu võetud menetluslikud otsused: komisjon otsustas konsensusega teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja paluda muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 4. juuni kell 14. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 229 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. juuni kell 14.
Eelnõu 229 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende tegevuses osalevate abikaasade võrdne kohtlemine. Samalaadsed sotsiaalsed hüved, nagu on FIE-st ettevõtjal, peavad olema tagatud ka FIE tegevuses osalevale abikaasale. Abikaasale sotsiaalsete tagatiste saamiseks registreerib FIE tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa maksukohustuslaste registris ja võtab kohustuse tasuda tema eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on sisuliselt miinimumpalk. Eelnõuga muudetakse ka kolme kindlustuskaitsetingimusi reguleerivat seadust: ravikindlustuse seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust ning tööturuteenuste ja -toetuste seadust. Ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt on FIE ettevõtte tegevuses osaleval abikaasal õigus nii raviteenusele kui ka ajutise töövõimetuse hüvitisele. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt suurenevad sotsiaalmaksu maksmise tulemusel FIE abikaasa pensionikindlustusstaaž ja pensionikindlustatu aastakoefitsiendid. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tehtavate muudatuste tulemusena võetakse FIE ettevõtte tegevuses osalemise lõpetanud abikaasa töötuna arvele ning talle hakatakse maksma töötutoetust, nagu seda tehakse ka FIE puhul. Lisaks eelmainitud seadustele tehakse muudatusi nii soolise võrdõiguslikkuse seaduse kui ka võrdse kohtlemise seaduse normitehnilistes märkustes. Eelnõu jõustumine on kavandatud s.a 1. augustile. Kuupäeva määramisel on arvestatud direktiivis sätestatud ülevõtmise tähtpäeva, milleks on 5. august 2012. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Küsimusi teile ei ole. Palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni aseesimehe Yana Toomi!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oma istungil 7. mail s.a. Komisjoni istungil osalesid Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Ani, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordan, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Käthlin Sander, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kristiina Rääk ja Eesti Haigekassa juriidilise osakonna juhataja Kristina-Valeria Tobias.
Meil tekkis kolm küsimust, mida me arutasimegi. Esimesena küsisime, kui suurt hulka isikuid see eelnõu puudutab. Statistilisi andmeid selle kohta ei ole, aga võib siiski öelda, et see arv on väga väike, nullilähedane, nagu meile öeldi. Teine küsimus oli selle kohta, kui palju maksab selle direktiivi ülevõtmine. Tuli välja, et hoolimata sellest, et huvi on nullilähedane, läheb see Sotsiaalministeeriumile maksma siiski ligikaudu 15 000 eurot ning Maksu- ja Tolliametile ligikaudu 2000 eurot. Kolmas küsimus puudutas FIE ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa töötuna arvelevõtmist. Inimene peab sel juhul valima n-ö kahe staatuse vahel. Saime selgeks, et tõesti peab ta tegema valiku, kas abikaasa teda kindlustab või saab ta olla töötuna arvel.
Komisjon tegi konsensusega järgmised otsused: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele 30. mail 2012, esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai 2012 kell 18 ja määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni aseesimees Yana Toom. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Yana Toom! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 222 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai s.a kell 18.
Eelnõu 222 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Otsuse eelnõu eesmärk on anda nõusolek Eesti kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ja volitada Eesti Pank osaluse suurendamiseks vajalikke toiminguid tegema. Liikmesriigi kvooti ei muudeta enne, kui liikmesriik on sellega nõustunud ja makse on tehtud. Nõusoleku andmise peab otsustama Riigikogu.
Kvootide ehk riikide osaluse ülevaatus toimub vähemalt kord viie aasta jooksul. Kvoodivalemis arvestatakse riigi majanduse ja reservide suurust, majanduse avatust ning haavatavust. Kokkuvõttes kajastab IMF-i kvootide jaotus üldist jõudude vahekorda maailmamajanduses.
2010. aasta kvoodireformi käigus otsustati nende üldmahtu kahekordistada: 238,4 miljardist SDR-ist umbes 476,8 miljardi SDR-ini. Üldmahu muutusega samal ajal jagatakse kvoodiosi ümber enam kui 6% ulatuses kvootide üldmahust. Sellega parandatakse kvoodivalemi järgi alaesindatud ja dünaamiliselt arenevate riikide positsiooni.
Riigikogu nõusoleku korral suureneks Eesti kvoot 149,7 miljoni SDR-i ehk 175 miljoni euro võrra tasemele 243,6 miljonit SDR-i ehk ca 284,7 miljonit eurot. Miks on kvoot oluline? See on peamine element riigi finants- ja organisatoorsetes suhetes IMF-iga. Kvoot määrab liikmesriigi hääleõiguse ja võimalused IMF-ilt laenu saada. Meenutan, et iseseisvuse algusaastatel sai Eesti majandusreformide läbiviimise toetamiseks IMF-ilt laenu. Välisšokkidele avatud väikeriigi majandus- ja finantsstabiilsusele on IMF-ilt laenu saamise võimalus ning laenude adekvaatne suurus kindlasti oluline.
Kvoodi suurenduse järel suureneb Eesti hääleõigus 0,077%-ni. Väike hääleosa ei tähenda siiski isolatsiooni või üksi toimetamist. Me kuulume üksmeelsesse Põhja-Balti valijaskonda ja osaleme Euroopa ühispositsioonide kujundamisel. Selles tugevas koostöös on meie hääle kaal oluliselt suurem.
Eesti kvoodi suurenemisest tulenevad sissemaksed korraldab Eesti Pank. Kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks, st näiteks tõsiste maksebilansiprobleemide korral on keskpangal võimalik ka IMF-i paigutatud vahendeid ise kasutada. Kvoodisuurendused jõustuvad, kui vähemalt 70% kvootide üldmahust esindavad IMF-i liikmesriigid annavad selleks nõusoleku ning on heaks kiidetud ka IMF-i põhikirja muudatused, mida käsitleme järgmise eelnõu arutelul. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Teile on küsimus. Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Me kõik ootame suure ärevusega Riigikohtu otsust ühe teise finantsinstitutsiooni vastavuse kohta meie põhiseadusele. Palun selgita lühidalt otsuste langetamise protseduuri Rahvusvahelises Valuutafondis, võrreldes seda ESM-iga!

Aitäh! See on üks valus küsimus. Võrreldes ESM-iga, millest te vihjamisi rääkisite, on IMF-is Eesti vetoõigus täiesti olematu. IMF-is me oleme juba kakskümmend aastat olnud, me oleme sealt laenu saanud, oleme Riigikogu tasemel eri otsuseid langetanud. Seal kehtib laenude puhul lihthäälteenamus, ESM-is kehtib aga peaaegu alati konsensus. Ühes väga erandlikus olukorras võib küll juhtuda, et laenuandmisel nõutakse 85%-list häälteenamust. IMF-is on lihthäälteenamus, aga küsimust, kas see on põhiseadusega vastuolus, ei ole keegi tõstatanud. Ainus nüansike, mis siin on, on see, et IMF-iga me liitusime mõni nädal varem, kui jõustus põhiseadus. Aga vastus sellele on ka olemas. Kui näiteks selguks vastuolu, siis oleks meil kohustus viia IMF-i liikmesus põhiseadusega kooskõlla, mis tähendaks sisuliselt IMF-ist lahkumist. Riigikogu on aga oma otsustega korduvalt kinnitanud, et IMF-i liikmesus on meile riiklikult oluline. Nii et mina ei tea, mis siis saab. Ma tõesti ei tea, mis siis saab.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister! Palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 15. mai koosolekul Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu. Tegemist oli eelnõu esimese lugemisega rahanduskomisjonis. Algataja esindajana tutvustas meile eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder.
Lühidalt räägin veel kord eelnõu eesmärgist. Eesmärk on anda nõusolek Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis ja volitada Eesti Panka kvoodi suurendamiseks toiminguid tegema.
Lühidalt räägin ka küsimustest ja teemadest, mis komisjonis kõne all olid. Komisjoni liikmed tundsid huvi rahaliste sissemaksete, ajaperioodi ja protseduuride vastu. Ministeeriumi esindaja selgitas, et osaluse suurendamise eest IMF-is vastutab ja sissemakseid korraldab Eesti Pank. Eesti kvooti suurendatakse 175 miljoni euro võrra, millest 25% tuleb maksta reaalselt ja 75% hoiustatakse konkreetse liikme keskpangas. Sissemakse tuleb teha 30 päeva jooksul pärast põhikirja muudatuste jõustumist ja kvoodi suurendamisega nõustumist.
Komisjonis tunti huvi, kas sellel on mingit mõju riigieelarvele. Ministeeriumi esindaja ütles, et mõju eelarvele ei ole. Tegemist on bilansiväliste kirjetega, võlakoormust need ei mõjuta ja kvoot jääb Eesti Panga ametlike välisreservide osaks. Tunti huvi kvoodi suuruse kujunemise vastu, sh Eesti puhul. Me oleme seal alaesindatud ja kvoodi osade ümberjagamisega enam kui 6% ulatuses kvootide üldmahust kaitstakse vaeste riikide hääleõigust.
Komisjonis tekkis küsimusi, kas üldse on Eestil vaja osaleda sellistes fondides, pankades, erinevates rahaturu instrumentides. Vastuseks kõlas, et tegemist on klassikaliste tulemüüridega ning konkreetselt IMF-i puhul ka demokraatia arendamise ja stabiilsuse suurendamise eesmärgiga. Tunti huvi, millal konkreetse kvoodi suurendamine jõustub. Vastus oli, et kvoodi suurendamisega nõustumise tähtaeg on 30. juuni 2012 ja kvoodi suurendus jõustub siis, kui liikmesriigid, kes esindavad 70% kvootide üldmahust, on andnud oma nõusoleku ja jõustunud on põhikirja muudatused. Tunti huvi ka selle vastu, kui tihti kvoote IMF-is üldiselt suurendatakse. Siin kõlas vastuseks, et üldjuhul vaadatakse kvoodi suurendamise vajadus üle iga viie aasta tagant ja on võimalik ka korrigeerimine. Siiamaani näiteks kvoote vähendatud ei ole, IMF-i kapitali ei ole kvootide vähendamise teel siiamaani vähendatud. Nenditi ka seda, et algusaastatel kasutas Eesti ka ise IMF-i abi. Tähtis on solidaarsusprintsiip. Toodi näide viimasest ajast, kui näiteks Läti on IMF-i abi kasutanud ja teinud seda väga edukalt.
Need olid küsimused, mis komisjonis tekkisid. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval ehk täna, 30. mail, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuni kell 16. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 230 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuni kell 16.
Eelnõu 230 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra viimane punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun veel kord rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu saal ja alles jäänud töömesilased! Teie ees olevad muudatused puudutavad IMF-i juhtimist. Täpsustatakse IMF-i osanikke, samuti neid Washingtonis alaliselt esindava direktorite nõukogu suurust ja struktuuri, eesmärgiga muuta fondi juhtimist paindlikumaks ja sooviga suurendada fondi otsustusprotsessi legitiimsust.
Esiteks lubatakse seitset või enamat riiki esindavatel direktoritel nimetada täiendavaid asedirektoreid. Praegu on igal nõukogu liikmel ehk direktoril üks asetäitja. Sellega peaks paranema paljusid riike esindavate valijaskondade võimalus olla vääriliselt esindatud.
Teiseks täpsustatakse direktorite nõukogu suurust ja koosseisu. Saavutamaks arenevate riikide paremat esindatust IMF-i direktorite nõukogus, vähendatakse arenenud Euroopa esindatust kahe koha võrra. Ühtlasi lepitakse kokku, et direktorite nõukogu koosseis hoitakse 24-liikmelisena, kuid aktsionäride nõukogul (see on keskpankade ja rahandusministrite tase) säilib ka edaspidi võimalus tegevdirektorite arvu suurendada või vähendada. Euroopat puudutav muudatus kajastab jõuvahekordade muutust maailmas. Arenenud Euroopa riikide täidetud direktoritoole on IMF-i nõukogus praegu püsivalt kaheksa, mida mitte-Euroopa riikidega võrreldes oli liiga palju. Euroopa Liidu riigid on muudatustega nõustunud. Tasub märkida, et arenenud Euroopa mõningasest taandumisest võidavad tõenäoliselt ka nooremad Euroopa Liidu liikmed, näiteks Poola, kes saab tulevikus osaleda oma valijaskonna direktori ametikoha rotatsioonis. Kuid valijaskondadesisesed lõplikud kokkulepped ei ole veel sõlmitud. Kolmandaks muudetakse valitavaks direktorite nõukogu kõik liikmed, kelleks põhikirja järgi on 20 tegevdirektorit ja üks peadirektor. Seni nimetasid viie suurima kvoodiga liikmesriigid oma tegevdirektori ise ja 15 tegevdirektorit valiti ülejäänud liikmesriikide poolt. Tekib teoreetiline võimalus, et seni puhtalt oma tooli omanud suurriik saab endale nõukogus väiksemaid valijaskonnakaaslasi.
Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa rahalisi kohustusi ega otseseid muutusi igapäevases suhtlemises IMF-iga. IMF-i põhikirja muudatuste jõustumiseks peab muudatused heaks kiitma kolm viiendikku IMF-i liikmesriikidest, kellele kuulub 85% häälte koguarvust. Juhin tähelepanu, et siin ei ole jutt laenuotsustest, mille kohta esitati eelmise eelnõu arutelul viimane küsimus. Eestis on siin vajalik ka Riigikogu heakskiit. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Küsimusi teile ei ole. Kutsun järgmiseks ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri. Palun!

Lugupeetud proua juhataja! Hea minister! Head Riigikogu liikmed, kes siia saali on veel jäänud! Tegemist on Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga. Selle esimene lugemine rahanduskomisjonis oli 15. mail s.a. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder.
Lühidalt kordan veel korra üle eelnõu eesmärgi, milleks on kiita heaks Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i põhikirja muudatused, millega reformitakse IMF-i juhtimise raamistikku, et muuta IMF-i juhtimine paindlikumaks ja suurendada otsustusprotsessi legitiimsust. Peetakse vajalikuks täpsustada direktorite nõukogu suurust ja struktuuri.
Küsimusi ei olnud komisjonis sel teemal väga palju. Kõigepealt oli küsimus, kas on võimalik teha ettepanekuid põhikirja muutmiseks, kui Eesti tahaks põhikirja muuta. Vastus oli, et iseenesest on kokkulepe ratifitseeritud, võib teha ettepanekuid, aga need jäävad ootama n-ö järgmist protsessi. Praegu enam midagi juurde lisada ei saa. Tunti huvi, kas direktorite valimisel on igal riigil üks hääl. Vastus oli, et häälte arv sõltub osalusest. Tunti huvi ka selle vastu, miks direktorite arv on just 20. Nenditi, et see on kompromiss nõukogu töövõimelisuse tagamiseks. Ühtlasi ütles ministeeriumi esindaja, et 85%-lise häälteenamusega on aktsionäride nõukogul õigus direktorite arvu muuta. Kusjuures märgiti, et USA vetoõigus säilib, kuna 16–17% IMF-i häältest on USA käes. Tunti ka huvi, kes esindab IMF-is Eestit. Vastuseks kõlas, et hetkel on selleks Andres Sutt, Rahvusvahelise Valuutafondi Põhja-Balti valijaskonna kontori vanemnõunik. Põhja-Balti valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani.
Komisjon tegi ka otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 30. mail, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuni kell 16. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitüma!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Ka teile ei ole küsimusi. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 231 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. juuni s.a kell 16. Eelnõu 231 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 21.25.