Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Valeri Korb!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin enda ja veel 17 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimise peaministrile. Selle sisu on Nord Streami gaasitoru tulevik. Arupärimises kirjutame sellest, et Saksa-Vene gaasitorufirma Nord Stream AG on alustanud uuringuid, et teha kindlaks, kas Läänemerre oleks võimalik ehitada veel kaks torujuhet Venemaalt mujale Euroopasse. Ettevõtte teatel uuritakse võimalusi suurendada gaasitarneid Euroopa Liitu ja kindlustada gaasitarneid praeguse lepingu ulatuses. Esimene kahest kõrvuti  torust koosnev Nord Stream võeti kasutusele 2011. aasta novembris, teise torujuhtme paigaldamine on lõpetatud ja praegu valmistatakse ette selle kasutuselevõtmist. Kui seda 2012. aasta teises pooles tehakse, on kahe torujuhtme läbilaskevõime kokku 55 miljardit kuupmeetrit. Eesti on senini Nord Streami projektist kõrvale jäänud, kuna Vabariigi Valitsus ei rahuldanud 2007. aastal Nord Stream AG taotlust saada luba Eesti majandusvööndi uurimiseks. Uurimisloa taotluses esitatud andmete kohaselt soovis Nord Stream AG teha geofüüsikalisi ja geotehnilisi uuringuid ning visuaalset ülevaatust ja võtta setteproove Eesti majandusvööndis. Seoses sellega soovime vastuseid viiele küsimusele, mis peaminister loeb ette siis, kui arupärimisele vastab. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus selle edasise menetlemise.
Annan nüüd edasi ühe teate. Head ametikaaslased, seoses noortefoorumi "Mudel Euroopa Parlament" toimumisega siin istungisaalis 21. mail palun teil oma lauad ja lauasahtlid materjalidest puhtaks teha ning need materjalid endaga kaasa võtta!
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Läheme tänase päevakorra juurde.

Esimene ja ainus tänane päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 183 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Andres Anvelti!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Mul on au tutvustada teile täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 183 teisel lugemisel. Paari sõnaga tuletan meelde, mida see eelnõu käsitleb.
Eelnõu käsitleb täitemenetluse seadustiku § 2 muutmist ja see on tingitud vajadusest viia täitemenetluse seadustik kinnisasja sundvõõrandamise menetluse osas kooskõlla kinnisasja sundvõõrandamise seadusega. Sisu poolelt, nagu ma eelmine kord ütlesin, seaduseelnõu kõrvaldab teatud tehnilised puudujäägid. 2005. aastal võeti nimelt vastu täitemenetluse seadustik ja samuti kinnisvara sundvõõrandamise seadus ning see mõningane ajavahe, mis nende kahe seaduse vastuvõtmise vahel oli, tõi kaasa olukorra, kus üks seadus ei kanna endas teise seadusega ettenähtud sätteid.
Õiguskomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 7. mai istungil. Sellest võtsid osa Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Kalle Jents, Marika Tuus-Laul, Neeme Suur, Peeter Võsa, Siim Kabrits, Valdo Randpere, istungit juhatas õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. Seaduseelnõu muutmiseks mingisuguseid ettepanekuid ei laekunud ja sellest tulenevalt võttis õiguskomisjon vastu järgmised otsused: teha ettepanek võtta seaduseelnõu teisele lugemisele täiskogu tänasel istungil, teine lugemine lõpetada – see ettepanek oli konsensuslik – ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele s.a 30. mail, kus see seadusena ka vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Komisjoni määratud ettekandja rääkis teile üsna põhjalikult, mis on selle eelnõu sisu ning mida on komisjonis selle kohta arvatud. Eelnõu algataja esindajana võtan aga ka ise veel kord kokku, miks on vajalik, et Riigikogu sellele seadusmuudatusele rohelise tule annaks.
Eelnõu jõustumisel viiakse täitemenetluse seadustik kooskõlla kinnisasja sundvõõrandamise seadusega. See muudatus aitab meil edaspidi vältida segadusi ja venitamist riigile ning kohalikele omavalitsustele tähtsate objektide, teede ja raudtee ehitamisel. Senine täitemenetluse seadustik ei tunnistanud sundvõõrandamise otsusena ministri ja kohaliku omavalitsuse otsust, vaid ainult maavanema otsust. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kohaselt annab sundvõõrandamisel kohtutäiturile korraldusi üldjuhul maavanem, riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister, kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsus. Seega on meil praegusel juhul tegemist vigade parandamisega ning kahe seaduse omavahel kooskõlla viimisega.
Ja veel: ma tahan tänada kõiki, kes on olnud abiks selle eelnõu menetlemisel, sh koalitsiooniparteide liikmeid ja eeskätt oma kolleege õiguskomisjonist! Näete, koostöö ja dialoog on võimalik, kui me ajame õiget ja vajalikku asja! Loodan, et see eelnõu ei jää ainsaks positiivseks näiteks opositsiooni ja koalitsiooni koostööst ning tulevikus selline konstruktiivne koostöö jätkub. Head kolleegid, seda seadust vastu võttes kiirendame riigile oluliste objektide ehitust ning ma palun teil seda edaspidises menetluses toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb lõpetada. Teine lugemine on lõppenud ja tänase ainsa päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, meie istung on lõppenud. Tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.09.