Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Yana Toom!

Proua eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel on mul üle anda riikliku matusetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette riigipoolse matusetoetuse taastamise alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Miks on seda vaja? Kui seda toetust aastal 2009 kärbiti, oli selle suurus 3000 krooni, mis oleks praegu 191 eurot. See oli suureks abiks eriti nendele peredele, kuhu surm tuleb ootamatult. Mõnikord on nii, et keegi on meie peres haige ja me teame, et varsti tuleb see kurb hetk. Aga mõnikord juhtub see täiesti ootamatult. Me vestlesime väga paljude sotsiaaltöötajatega üle Eesti ja saime teada, et olukord on väga kurb. Meil on omavalitsusi, kus kuni 10% inimesi keeldub omakseid matmast, kuna selleks pole raha. Meil on päris palju inimesi, kes selleks, et katta matusekulusid, võtavad kiirlaenu ja satuvad sellega veel hullemasse olukorda. Ühesõnaga, me peame seda toetust vajalikuks. See ei ole tegelikult riigieelarvele väga koormav, kui me taastame matusetoetuse sellises ulatuses, nagu ta oli 2009. aastal – 191 eurot inimese kohta. See läheks riigieelarvele maksma 3,5 miljonit. Ma loodan, et me arvestame seda siin saalis ka siis, kui me hakkame eelarvet tegema.

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on registreerinud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Kaia Iva ja fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Andres Jalaku ja Toomas Tõniste.
Teiseks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 14. mail algatatud välisõhu kaitse seaduse, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 14. mail algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Riigikogu liikmete Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti, Deniss Boroditši ja Rainer Vakra s.a 15. mail algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised riigikontrolör Mihkel Oviirile.
Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Tänase päevakorra esimene punkt on riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias" eelnõu 225 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti riigikaitsekomisjoni esimehe kolleeg Mati Raidma!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Austatud kolleegid! Käesoleva otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. mail s.a. Tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb otsuse eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Vabariigi Valitsus arutas riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 225 oma s.a 10. mai istungil ja otsustas seda toetada. Eelnõu kohaselt panustab Eesti United Nations Supervision Mission in Syria ehk ÜRO vaatlusmissiooni Süürias (UNSMIS) kuni kahe sõjalise vaatlejaga. Eesti kaitseväelaste osalemise kestus on otseselt seotud ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga. Missiooni aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu s.a 21. aprilli resolutsioon nr 2043. ÜRO liikmesriigina on Eestil vajalik oma võimalusi arvesse võttes osaleda organisatsiooni rahualgatustes. Rahvusvahelise kogukonna liikme ja ÜRO liikmesriigina on Eestil õiguste kõrval ka kohustus aidata kaasa ÜRO jõupingutustele rahu tagamisel kriisipiirkondades. Eesti kaitseväelaste lähetamine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.
Riigikaitsekomisjon arutas otsuse eelnõu enne teist lugemist s.a 14. mai istungil, kus otsustas konsensusega kiita heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. Varem, s.a 3. mail oli riigikaitsekomisjon juba otsustanud, et juhul kui otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 16. mai istungi päevakorda. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 otsustas riigikaitsekomisjon s.a 14. mai istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek arutuse all oleva otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Mati Raidma! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias" eelnõu 225. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud Riigikogu! Tegemist on nn keemilise kastreerimise seaduse eelnõuga, kuigi siin on ka teisi aspekte sees. Komisjon vaatas selle küsimuse uuesti läbi 16. mail 2012. aastal. Midagi radikaalselt uut juba öeldule lisada ei ole, peale selle, et me palusime kohale ka psühhiaatrite esindaja doktor Imre Rammuli, kes selgitas mõningaid meditsiinilisi ja farmakoloogilisi aspekte. Ma arvan, et kogu tema esinemise võiks kokku võtta vastusega küsimusele, mille me esitasime talle kõige lõpus. Me küsisime niimoodi: "Imre, sa ei ole mitte ainult arst, vaid sa oled ka kogenud poliitik. Kas sa poliitikuna saad komisjonile kinnitada, et selle seaduse rakendumise tulemusena muutuvad meie tänavad turvalisemaks ja meie lapsed on pärast seda paremini kaitstud?" Imre Rammul ütles, et ta vastab sellele nagu poliitik ja arst, nagu selle valdkonna professionaal: jah, muutuvad küll turvalisemaks. Pärast ühte väikest tehnilist märkust, mida ma vajaduse korral võin selgitada, toimus hääletus. Konsensusega otsustati teine lugemine lõpetada, saata eelnõu tänaseks Riigikogusse ja teha ettepanek, et kolmas lugemine oleks 30. mail 2012. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Aga kolleeg Kalle Laanetil on teile küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Hea kolleeg Igor! Tõesti toimus selle seaduseelnõu arutamine õiguskomisjonis, ütleme nii, ääretult sisutihedalt, eriti mis puudutab kohtumist härra Rammuliga. Kindlasti on saalis olevad rahvasaadikud, kelle hulka kuulun ka mina, huvitatud, et sa annaksid kohtumise härra Rammuliga edasi natuke põhjalikumalt.

Kohtumisel toimus küsimuste ja vastuste voor, doktor Rammul tegi ka lühikese ettekande. Põhilised probleemid, millele tuli tähelepanu juhtida, olid järgmised. Küsimus nr 1: kas selle nn keemilise kastreerimise puhul, mis tegelikult tähendab terve meditsiiniliste vahendite kompleksi rakendamist, on tegemist karistuse või preventsiooniga? Ühesõnaga, mis asi see lõppude lõpuks on? Õige vastus on, et see ei ole karistus. See on selles mõttes osaline preventsioon, et meditsiiniliste meetmetega saavutatakse järgmist. Komisjonis räägiti väheke sirgjoonelisemalt, aga ütleme siis viisakalt, et ravi tulemusena vähenevad sugutung ja sooritusvõime. Seda ei rakendata mitte tõeliste pedofiilide vastu, kellest täna ajalehes kirjutatakse, vaid nn mittekontaktseid kuritegusid toime pannud pedofiilide suhtes. Ühesõnaga, nende suhtes, kes on piirdunud lastepornograafia, liputamise ja selliste asjadega. Need ei ole väga räiged asjad. Teine asi, keemiline kastreerimine ei asenda karistust. Kui te vaatate seda teksti, mis on siin esitatud, siis näete, et jutt on karistuse osalisest asendamisest. See tähendab, et osaliselt istutakse reaalselt kinni. Järgmine asi, see ravi ei sisalda ainult tablette, see ei ole ainult puhtmehaaniline, puhtkeemiline, vaid see sisaldab ka suurt psühholoogilise nõustamise kompleksi. Muu hulgas tegeldakse sellise teemaga nagu ohvriempaatia: pedofiilis tekitatakse tunne või talle tehakse selgeks, et see, mis ta teeb, on tõepoolest halb. Pedofiilide galerii on tänases ajalehes olemas. Teatud osa neist tõepoolest ei saa aru, et nad teevad halba. Nad on enda arvates lapse suhtes õrnad, hellad jne. Nii et need kolm asja kokku – tabletid, jutuajamised ja kinniistumine – peaksid andma reaalse tulemuse. Tõsi, kolleeg Rammul juhtis meie tähelepanu sellele, et on veel üks asi. Väike ebavõrdsuse moment seisneb selles, et mitte kõik inimesed ei saa neid tablette võtta. Näiteks, kui inimesel on maksakahjustused või probleeme neerupealistega vms, siis ta võtaks tablette küll, aga ei saa. Selle peale seadus ütleb, et kurb küll, aga kui ei saa, siis istu edasi. Tableti sissevõtmine ei ole karistuse asendamine. Siin ei teki kahekordset järelevalvet: ühtaegu järelevalve tingimisi vabastatu üle ja meditsiiniline järelevalve. Tegemist ei ole mitte selle kõige hullema pedofiiliga. Ta saab ka ise aru, et asi ei ole päris õige. Ta istub reaalse lühikese aja ära ja siis karistuse lõpposas surutakse maha tema sooritusvõime. Imre Rammul juhtis tähelepanu veel ühele asjale. Tegemist on meie jaoks suhteliselt uue asjaga, mistõttu tuleb seda rakendada väga piiratult, nii nagu ka seadus on väga piiratud. Me saame rääkida 10–30 inimesest, võib-olla vähemastki. Me alles hakkame Eestis välja kujundama asjakohaseid kompetentsikeskusi sellel suunal. Kas asjad lähevad selles valdkonnas palju paremaks, seda me ei tea, aga kindel on see, et ohtlikumaks olukord ei lähe, ja me oleme sellel teel, et retsidiivsus peaks palju vähenema. Need olid doktor Rammuli põhiseisukohad.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Enne veel, Tarmo, üks numbrike – retsidiivsuse number. Rammuli hinnang on selline, et kui seni on retsidiivsus pehme pedofiilia puhul olnud 20, siis nüüd peaks see taanduma umbes viiele. See on nüüd see võidunumber.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Hea Igor! Teadupärast ei jäta keemiline kastreerimine püsivaid tagajärgi. On võimalik kiiresti taastuda, kui võtta teatud vastumeetmeid, mille jaoks saab vahendeid ka apteegi käsimüügist. Kui mõttekas on see keemiline ravi sellisel puhul, kui inimene on vabaduses ja tal on vasturavi viie kuni kümne minuti tee kaugusel?

Täiesti õige!

Ma küsin siia otsa: kas keemilise kastreerimise n-ö võõrutusravi määratakse inimesele terveks eluks või mingisuguseks perioodiks?

Väga hea! See nüüd ongi see küsimus! Kui läheb kismaks selle kastreeriva aine (sellel on hirmus keeruline nimetus, mis mulle meelde ei jää) ja Viagra vahel, siis kumb võidab? Eks see suhe niisugustes asjades fifty-fifty ole. Kõigepealt tuleb need asjad omavahel kokku panna. Aga teine probleem on selles – ma tulen uuesti selle juurde tagasi –, et see ravi ei tähenda mitte ainult tableti sissesöötmist, vaid ka kompleksset psühholoogilist ravi, mis algab juba vanglas. Üleüldse ei tule mingisugune kastreerimine kõne alla, kui inimene ise seda ei taha ja kui ta ei saa aru, et ta peab sellest kõrvalekaldest lahti saama. Ma võrdleksin seda alkohoolikuga. Kui sa tead, et sa ei tohi esimest pitsi võtta, siis sa seda ei võta. Aga seda saab kuidagi ära petta. Jumalukene, ampulligi dresseeritakse! Sellest, kuidas kodustatakse alkoholiampulli, on Mihkel Raud põhjalikult ja huvitavalt kirjutanud. See on omaette teadus.

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja ja lugupeetud ettekandja! Lugedes seda seaduseelnõu ja seletuskirja, tegin ma oma meelest sellise mõtestatud järelduse, et vanglate koormuse vähenedes kasvab kriminaalhooldajate koormus. Nemad menetlevad kõiki neid protsesse ja võimalikke haigusjuhtumeid, kui ravi pooleli jääb. Kas meil on selleks piisavalt inimesi ja kas neil on ka sobiv ettevalmistus?

Ettevalmistuse kohta ütlen sulle ausalt: kõik, mis Eestis praegu olemas on, on teiste riikide kogemus, raamatud ja psühhiaatrite valmisolek selle teemaga tegelda. Reaalselt sellega seni tegeldud ei ole. Seda esiteks. Teine asi on (see on ka vastus sellele, millest Tarmo alustas), et see asi ei kesta igavesti, me räägime kahest-kolmest aastast. Eeldus on see, et inimene ise ei taha teist korda vangi minna. Teiseks, ta saab aru, et see, mis ta väikese lapsega tegi, on vale. Kui ta juba tunneb, et asi hakkab sinnapoole minema, et sooritusvõime hakkab kergelt tiksuma või toimub mingisugune niisugune värk, siis ta ise vabatahtlikult, ilma igasuguse käsuta läheb uuesti ravi saama, teades, et kui ta seda ei saa, siis just nii lähebki, nagu ei peaks. Ma ütlen veel kord, et tegemist on suhteliselt pehmete asjadega. Need teod on küll jõhkrad, aga siiski pehmemad: lastepornograafia, ekshibitsionism jne. Need inimesed ei ole need, kes kellelegi lausa kallale lähevad. See on pigem orientatsiooni väärastumine vms.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab selle eelnõu puhul üks teoreetiline küsimus, mis võib-olla ei olegi nii väga teoreetiline: kas komisjon seda eelnõu ette valmistades vaatles seda ka soolise võrdõiguslikkuse aspektist?

Muidugi vaatas. Kolleeg Rammul juhtis tähelepanu, et mis puudutab teatud tüüpi pedofiiliat, siis nii kurb kui see ka ei ole, võivad naiste toimepandud kuriteod olla ohtlikumad ja see kuritegevus võib olla arvatust suurem. Seda sel lihtsal põhjusel, et eksisteerib selline suhteliselt laialt levinud asi, mille nimi on postmenstruaalne hüperseksuaalsus. See on väga tõsine ja arvestatav riskirühm. Tõsi küll, jääb mulje, et naised on selles küsimuses teadlikumad ja neil on võib-olla ka teine psüühiline orientatsioon. Nad n-ö ei lase ennast lõdvaks või ei anna nii lihtsalt kui mehed oma pöörastele kirgedele kontrollimatult voli. See võib olla see aspekt. Aga probleem on täiesti olemas.

Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teadupärast ei ole see ravi kõige odavamate killast. Kui inimene, nagu sa ütlesid, tuleb vanglast ja tal tekib jälle selline vastupandamatu kihk, aga ta tunneb, et ta tahab sellest ise jagu saada, ja ta läheb ravi saama, siis kes selle eest maksab? Esiteks, kes maksab siis, kui see ravi määratakse ja ta ise on sellega nõus, ning teiseks, kes maksab siis, kui ta ise initsiatiivi üles näitab?

Praegu on selleks ette nähtud vahendid riigieelarvest, aga mis edaspidi saab, see on tänase seisuga, ütleme nii, küsimärgi all. Me peame selle asja ära otsustama koos sotsiaalkomisjoniga, kus praegu kompleksselt otsustatakse veel ühte küsimust, nimelt ühte alaealiste raviga seotud probleemi. Aga esialgne maksumus on riigi kanda, see ravi makstakse kinni riigieelarvest.

Palun, kolleeg Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma küll ise tean vastust, aga võib-olla nii stenogrammi kui ka avalikkuse jaoks ...

Miks sa siis küsid?

Küsin sellepärast, et paljudele on seesama nn keemilise kastreerimise seadus tekitanud väärarusaama, et see käsitleb kõiki vägistajaid ja pedofiile. Võib-olla sa paari sõnaga lihtsalt ütled, millist liiki seksuaalkurjategijaid see säte puudutab.

See ei puuduta mitte kõige vähemalgi määral vägistajaid või, ütleme, sellist tõelist hardcore vägistajat, seda, kes läheb kallale ja vägistab, kasutab toorest vägivalda, mis iganes. See ei käi üldse siia alla. Me räägime nendest, kes on saanud lühiajalise vangistuse, s.o kuus kuud kuni kaks aastat. See ei ole ilus, mida nad on teinud, aga see ei ole veel kõige hullem. See on see nn mittekontaktne pedofiilia: ta ei lähe kellelegi kallale, sellega ei kaasne vägivalda jne. See on tegelikult see kontingent, kelle suhtes on, ütleme, põhjendatud lootus, et ta tegi lihtsalt vea. Nad ei ole ühelegi lapsele otseselt paha teinud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Kas kolleegid soovivad sõna võtta? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta tehti üks, selle esitas juhtivkomisjon. Seda ettepanekut on täielikult arvestatud.
Seaduseelnõu 176 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 188 esimene lugemine lõpetati 4. aprillil s.a.
Meenutuseks olgu öeldud, et eelnõu eesmärk on tagada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus ja korralik kvaliteet parema planeerimise ja korraldusega ning järelevalve tõhustamisega. Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse üldarstiabi käsitlevaid sätteid, millega koondatakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon ehk, täpsemalt öeldes, perearsti nimistu moodustamise konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine, perearstide ajutise asendamise korraldamine ja järelevalve Terviseametisse. Senisest täpsemaks muudetakse nimistuga perearstina tegutsemise õigusega seotud regulatsioon, seda eelkõige perearsti nimistu moodustamise ja muutmisega seonduvalt. Käsitletakse teeninduspiirkonna ja tegevuskoha mõistet ning nimistuga perearsti asendamist.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitanud eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu ja sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid 7. mail ning tegi omalt poolt arutelu käigus 11 muudatusettepanekut.
Arutelust võtsid lisaks komisjoni liikmetele osa Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar ja peaspetsialist Pille Tammpere, õigusnõunikud Teet Torgo ja Kadri Kurvits ning haigekassat esindas Kristina-Valeria Tobias. 14. mail arutas komisjon eelnõu uuesti ja tegi veel ühe muudatusettepaneku. Seega on muudatusettepanekuid kokku 16. Lubage mul järgnevalt teile olulisemaid ettepanekuid tutvustada.
Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu pealkirja. Muudatuse vajaduse tingib üldarstiabi korralduse koondamine Terviseameti pädevusse ja maavanemate vastava funktsiooni lõpetamine. Surma põhjuse tuvastamise seaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt teeb maavanem Terviseameti kõrval riiklikku järelevalvet perearstide üle. Eelnõuga 188 tsentraliseeritakse tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ehk senised maavanema ülesanded üldarstiabi korraldamisel lähevad üle Terviseametile. Seega tuleb ka surma põhjuse tuvastamise seadusest välja jätta maavanema kohustused ning panna need Terviseametile. Vastavalt tuleb täiendada eelnõu pealkirja. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused on sätestatud muudatusettepanekus nr 14.
Muudatusettepanekuga nr 2 täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja antakse Terviseametile tema uute ülesannete täitmiseks perearsti nimistute võrdlemisel õigus saada andmeid ravikindlustuse andmekogust.
Kolmas muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja komisjon on seda osaliselt arvestanud. Sotsiaaldemokraatide mõte on leidnud kajastamist komisjoni muudatusettepanekus nr 4, mille kohaselt peab perearst üle kolmekuulise asendamise korral teavitama Terviseametit ka töölt ajutise eemalviibimise põhjustest ja edastama oma kontaktandmed. Kuigi pikaajalise asendamise korral tagab perearsti asendaja leidmise perearst ise, aitab asendamise põhjuse teadmine Terviseametil paremini prognoosida eelnõu § 1 punktist 39 (uus punkt 40) tuleneva kohustuse täitmise vajadust. Vajaduse korral on Terviseametil kohustus korraldada perearsti ajutise asendaja leidmine. Samuti aitab täiendus Terviseametil teha järelevalvet üldarstiabi osutamise üle, aidates paremini välja selgitada juhtumeid, kus perearsti pikaajaline asendamine ei ole ajutise iseloomuga. Vaja on tuvastada sellised olukorrad, kus nimistuga perearst töötab samal ajal pikemat aega välisriigis ega osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele. Sellisel juhul on perearstil tavaliselt palgatud asendaja, kes võtab patsiente vastu üks-kaks korda nädalas, mitte aga nii, nagu näeb ette perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend ehk 40 tundi nädalas. Eelnõu § 1 uue punkti 25 kohaselt teeb Terviseamet otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning ei ole tagatud, et kinnitatud nimistuga perearst osutaks järjepidevalt üldarstiabi.
Viies muudatusettepanek on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Tehakse ettepanek lühendada perearsti pikaajalise asendamise aega kahelt aastalt ühele aastale. Komisjon otsustas seda ettepanekut osaliselt arvestada ning tegi muudatusettepaneku nr 6, mille kohaselt pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni.
Muudatusettepaneku nr 8 kohaselt on perearsti asendaja kohustatud viivitamatult teatama perearstile ja Terviseametile, kui asendamine enne tähtaega või erakorraliselt lõpeb. Selline teavituskohustus võib täita nii nimistusse kuuluvate patsientide, nimistu omanikust perearsti kui ka riigi kohustuste kaitse eesmärki, andes märku, et nimistu teenindamiseks on vaja võtta lisameetmeid.
Muudatusettepanekuga nr 9 antakse Terviseametile diskretsiooniõigus otsustamaks, kellega kiirabipidajatest sõlmida haldusleping.
Sotsiaalkomisjon arutas ka sotsiaaldemokraatide viimast muudatusettepanekut ehk muudatusettepanekut nr 11 ja otsustas seda osaliselt arvestada muudatusettepanekus nr 12. Komisjon arvestas ettepanekut muuta kaks kuud 60 kalendripäevaks. Komisjon ei toetanud ettepanekut selles osas, et perearstilt võetakse ära nimistu, kuna ta ei ole suutnud leida endale asendajat. Kui perearstil tekivad probleemid asendaja leidmisel, saab ta pöörduda Terviseameti poole, seadus annab selleks võimaluse, ja Terviseamet korraldab vajaduse korral perearsti asendaja leidmise.
Sotsiaalkomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku suunata eelnõu Riigikogusse teiseks lugemiseks s.a 16. mail ja teha suurele saalile ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kõik otsused sündisid komisjoni täielikus üksmeeles. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Teile on küsimusi. Alustab kolleeg Valeri Korb.

Proua juhataja! Hea kolleeg! Kohtla-Järvel on praegu üks tegevuskoha ja teeninduspiirkonnaga seotud mure. Sellest võiks ka natuke laiemalt rääkida, aga eelnõus on kirjutatud täpselt nii: "Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus." Kommenteerige natuke neid mõisteid "ebamõistlikult pikk" ja "mõistlik ühistranspordiühendus".

Aitäh! Tuleb vaadata, kui palju on konkreetses kohas inimesi ja milline on omavalitsuse tagatud transpordiühendus. Kui seni korraldas perearsti leidmist maavanem, siis ta vaatas seda oma maakonna piires. Nüüd on võimalik patsientidele perearsti leida n-ö maakonnapiiride üleselt. Kui inimene elab ühe maakonna piiri ääres, siis võib tal olla kasulikum käia perearsti juures hoopis teises maakonnas, sest sinna on parem ligi pääseda. Selle teenuse korraldamise koondamine Terviseametisse peaks tagama, et teenus on inimestele senisest paremini kättesaadav.

Palun, kolleeg Priit Sibul!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin sama asja kohta, mille vastu ma tundsin huvi esimese lugemise ajal. Kas vahepeal on menetluse käigus olnud juttu, kuhu planeeritakse need ametikohad Terviseametis luua? Või kui menetluse käigus sellest juttu ei olnud, siis äkki on see teile endale teada?

Terviseametil on üle Eesti oma piirkonnapunktid olemas. Peale eelnõu seadusena vastuvõtmist on rakendusaeg ja püütakse leida kõige paremad, optimaalsed võimalused. Täna ei ole mul võimalik teile öelda, et sinna, sinna ja sinna planeeritakse Terviseameti ametikohad, aga püütakse leida kõige paremaid võimalusi, eesmärgiga tagada hea teenus, arvestades seda, et oleks ka hea koostöö omavalitsustega.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Neeme Suure. Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Eelnõu, mida me praegu menetleme, käsitleb perearstiabi korraldamise tsentraliseerimist, nii et maavanemate senised ülesanded lähevad üle Terviseametile. Sisuliselt tähendab see ühe elutähtsa teenuse korraldamise liikumist maakondadest nn regioonidesse ja pealinna. Seejuures on tegemist esmatasandi teenusega, millel on otsene seos inimeste igapäevase turvalisuse ja kohaliku elu korraldusega. On ilmselge, et perearstiabi korraldus vajab korrigeerimist, sest süsteemis on ebaselgust, dubleerimist, reguleerimatust ja ka ülereguleerimist. Küsimuseks jääb vaid, kas pakutud tsentraalne lahendus ikkagi vähendab perearstide põuda ja tagab teenuste kättesaadavuse.
Seni on üldarstiabi korraldaja olnud maavanem. Kehtivale detsentraliseeritud korraldussüsteemile heidetakse ette koordineerimatust, puudulikku spetsialiseeritust, takerdumist maakonna piiridesse. Sellegipoolest on tegemist teenusega, mis on otseselt seotud kohaliku elu korraldusega. Iga nimistu ja perearsti probleemidega on vaja eraldi tegelda. Perearstinduse korraldamine on seotud iga kohaliku omavalitsusega, muu kohaliku sotsiaalvõrgustikuga, aga ka ühistranspordi korraldamisega nii omavalitsuste sees kui ka maakondlikul tasandil.
Eelnõu rõhutab mitmel korral süsteemi sõltuvust ühistranspordist. Eitamata probleeme, mis senise süsteemi puhul on eksisteerinud, jääb üles küsimus, kuidas tsentraliseerimise korral tagatakse, et ulatutakse iga kohaliku probleemini, iga inimeseni, iga perearstipunktini, iga omavalitsuseni ja iga bussiliinini.
Lisaks on Sotsiaalministeeriumil kindel plaan koondada perearstid perearstikeskustesse. Põhjenduseks tuuakse kasu, mida saadakse perearstide toimetamisest ühisel pinnal, olgu tegemist asendamise või majandusküsimuste lahendamisega. See tähendab, et igasse maakonda jääb maakonna suurusest olenevalt kaks kuni neli keskust, kus perearstid koos töötavad. Eelmisel aastal koostatud Riigikontrolli auditist selgus, et Eestis on 78 omavalitsuses kokku umbes 200 küla, kust ei ole võimalik ühistranspordiga ühe päeva jooksul perearsti juures ära käia. Esmatasandi tervishoiu arengukava aga seab eesmärkideks, et aastaks 2015 kaugus lähimast perearsti tegevuskohast ei suurene ning et on loodud ja rahastatud mitteerakorralise meditsiinilise transporditeenuse süsteem. Samuti seab arengukava eesmärgiks, et aastaks 2015 on Eesti tõmbekeskustes 15 perearstikeskust, kusjuures 65% esmatasandi teenuseosutajate tegevuskohtadest peaksid kuuluma kohalikele omavalitsustele või olema loodud koostöös kohalike omavalitsustega.
Kas me ikka tajume, kuivõrd on perearstiabi ja esmatasandi arstiabi arengusuunad seotud kohalike omavalitsustega, kohaliku ja maakondliku elu korraldusega? Eelnõu seletuskiri ütleb, et Terviseamet kindlasti jätkab ka üldarstiabi korralduse tsentraliseerimise korral senist maavalitsuste positiivset koostööpraktikat kohalike omavalitsustega. Ma küsin: kuidas, kas palgates regiooni tasemel kaks spetsialisti?
Siin võiks tuua kaks paralleeli. See, et regioonis töötavad spetsialistid tahes-tahtmata ei jõua iga omavalitsuseni, on hästi näha Päästeametist, kriisireguleerimise valdkonnast. 2009. aastal likvideeriti maakondlikud kriisikomisjonid põhjendusega, et kohe on tulemas haldusreform. Aga haldusreformi ei tulnud ja toimiv maakondlike kriisikomisjonide süsteem asendati süsteemiga, kus omavalitsuste komisjonid on liiga väikesed ja regionaalne komisjon liiga kaugel. Päästeameti regionaalse taseme ametnikud on hädas kohalike omavalitsuste kriisikomisjonide tegevuse koordineerimisega. Muudatuse tagajärjel elanikkonna turvalisus vähenes. Kas perearstindusega juhtub samuti?
Võib näiteks tuua ka Maanteeameti plaani võtta maavalitsustelt üle maakonnasisene ühistranspordikorraldus. Tajudes vajadust kohalikul tasandil iga päev suhelda, otsustas Maanteeamet jätta igasse maakonda tööle ühistranspordikorraldaja. Kas ei peaks siis iga maakonna Terviseameti büroole andma lisafunktsiooni ja jätma esmatasandi tervishoiu koordinaatori ehk, vana nimetust kasutades, maakonnaarsti igasse maakonda alles?
Kui me lähtuksime tervikliku valitsemise printsiibist, nagu näiteks OECD meile on soovitanud, ei peaks me selliseid regionaalset haldust ja esmatasanditeenust käsitlevaid muudatusi tegema üksikute valdkondade haaval, vaid lähtudes ühtsest kontseptsioonist. Praegu on igal ametkonnal oma mudel, oma regioon ja oma nägemus. Kui me nii jätkame, siis lõpuks ei ole meil ei toimivat omavalitsuslikku, maakondlikku ega regionaalset tasandit, on vaid oma vertikaalsesse torusse kapseldunud ametkondade riik.
Perearstiabi kõige põhilisem probleem on raha vähesus süsteemis. Valitsus püüab seda ravida tsentraliseerimisega, nii kohalike omavalitsuste kui ka inimeste endi kulude suurendamisega. Eelnõu on Riigikogus menetluses, seal on mitmeid vajalikke muudatusi, kuid uusi probleeme tekitab see niisama palju, kui see vanu lahendab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Neeme Suur! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on tehtud 16 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi.
Muudatusettepanekud nr 1 ja 2 on esitanud sotsiaalkomisjon, neid on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on seda ettepanekut osaliselt arvestanud. Muudatusettepanek nr 4 on sotsiaalkomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 5 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud. Muudatusettepanek nr 6 on sotsiaalkomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 7 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud. Muudatusettepanekud nr 8, 9 ja 10 on sotsiaalkomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 11 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud. Muudatusettepanekud nr 12, 13, 14, 15 ja 16 on sotsiaalkomisjonilt ning on täielikult arvestatud. Head kolleegid, me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 188 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud halduskoostöö seaduse ja spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti kultuuriminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! See on väga hea eelnõu. Eelnõu mõte on see, et Kultuuriministeerium saaks võimaluse halduslepingu alusel anda spordi andmekogu, mis rahvasuus on tuntud kui spordiregister, töötleja ülesanded eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelleks on Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus. Et juriidiliselt oleks kõik korrektne, tuleb selleks muuta halduskoostöö seadust ja ka spordiseadust. Spordiseaduse § 6¹ täiendatakse lõikega 4 ja halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 19. Palun eelnõu toetada! Tänan väga!

Aitäh! Kas on küsimusi? Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan ka aru, et see on vajalik seaduseelnõu. Aga küsin siiski sellist asja. Sellise spordiregistri pidamise eesmärk on info kogumine, aga sellel on kaugem mõju ka sellele, et inimesed oleksid sportlikumad ja tervemad. Äkki te kuidagi sõnastate seda, mismoodi see register sellele kaasa aitab?

Aitäh! Tegemist on andmekoguga, kuhu kogutakse andmeid treenerite, spordiorganisatsioonide, spordisündmuste ja spordibaaside kohta. See on avalikus kasutuses aadressil www.spordiregister.ee. Sealt võivad kõik asjast huvitatud andmeid otsida. Kindlasti võimaldab see palju lihtsamalt ja väiksema ajakuluga leida endale sobiv treeningumeetod. Sealt on võimalik leida spordibaase, kuhu võib treenima minna. See on üks igatepidi hea asi. See on toimiv asi. Loogiline on, et selle registri pidamiseks ei loo riik eraldi riigiasutust ega võta tööle riigiametnikke. Kuna meil on olemas Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus, kes saab sellega teiste tööde kõrvalt suurepäraselt hakkama, siis oleks mõistlik selle registri pidamine anda üle sellele sihtasutusele, aga paraku saab seda teha ikkagi halduslepinguga. Nii et on vaja lihtsalt formaalsused ära teha.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! See on igati positiivne eelnõu, ma nõustun Urvega. Aga §-s 2 on öeldud, et spordi andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik, kuid seletuskirjas on jutt riigi osalusega sihtasutusest. Miks see nii on? Miks see riigi osalusel asutatud juriidiline isik ei sisaldu eelnõu tekstis, vaid ainult seletuskirjas?

Aga need on üks ja sama asi, lugupeetud proua Toom. Kõik sihtasutused on olemuselt eraõiguslikud isikud, see on nagu laiem mõiste. See, et konkreetse sihtasutuse omal ajal asutas riik, ei muuda seda avalik-õiguslikuks isikuks ega riigiasutuseks. Tegemist on eraõigusliku isikuga.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, suurepärane eelnõu. Minu küsimuse põhjustas teie vastus esimesele küsimusele. Kas ürituste loetellu, mis selles spordiregistris on, saavad ka vabakonnad oma üritusi esitada? Teadupärast korraldavad mitmeid üritusi kodanikuühendused ja vabakonnad.

Täiesti! Kõik on teretulnud.

Palun, kolleeg Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kas ma sain õigesti aru, et see igal juhul ei tähenda seda, et tulevikus võib juhtuda nii, et kogu andmebaas läheb mingi kolmanda juriidilise isiku kätte?

Aitäh küsimuse eest! See on väga asjalik tähelepanek. Sellepärast me sõlmimegi halduslepingu, mitte tsiviilõigusliku lepingu.

Suur tänu, härra kultuuriminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Lauri Luige!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et see juubelihõngulise numbriga seaduseelnõu (200 SE) käsitleb just spordiseaduse ja lisaks veel halduskoostöö seaduse muutmist. Kultuurikomisjon arutas seda seaduseelnõu esmaspäeval, 7. mail. Koosolekut juhatas komisjoni aseesimees Aadu Must. Kutsutud olid Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil ja õigusosakonna nõunik Peeter Papstel. Külalised andsid ülevaate seaduseelnõu sisust ja olulisematest aspektidest. Sellest minister Rein Lang ka rääkis. Lakooniliselt öeldes antakse Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusele volitus või õigus pidada Eesti spordiregistrit. Spordiregistri eesmärk on pidada sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle.
Komisjonis tõstatusid ka mõned küsimused. Näiteks, kas teatava erandi loomine võib avada Pandora laeka, nii et hakkab tulema veel teisigi erandeid. Meile vastati, et praegu juba on seadustes mitmeid erandeid, tegu ei ole pretsedendiga, pigem normaalse nähtusega. Küsiti, kas Eestis on lisaks Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusele veel analoogseid sihtasutusi, ettevõtteid või institutsioone, kus oleks sellisel tasemel kompetentsust ja infot. Selle peale vastas asekantsler Tõnu Seil, et teist nii kompetentset organit Eestis peale Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutuse ei ole. On küll olemas organid, kes suudavad pidada mitmeid andmekogusid, aga kindlasti ei ole neil sellist pädevust, nagu on Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutusel. Küsiti, kas spordiregistri sisu on kogu mahus kättesaadav kõigile ja kuidas info seal on kuvatud. Vastati, et näiteks lastevanemad saavad sealt infot spordiklubide, nendes osalevate laste, spordiklubide tausta, treenerite ja ka treenerite kutseoskuse kohta. Lisan omalt poolt vastuseks Urve küsimusele kommentaariks, et kui mina lapsevanemana näiteks vaatan spordiregistrist, et Haapsalus on suurepärase kutseoskusega treener, siis see motiveerib mind oma last just sinna treeningugruppi panema. Kindlasti on päris palju ka teisi nüansse, mis aitavad kaasa sellele, et sporditegevus üldiselt aktiviseeruks. Viimane küsimus puudutas seda, kuidas info spordiregistrisse jõuab. Selleks on maakondade spordiliitude juures esindajad, kes on kohustatud infot sinna sisestama ja seda jagama. See süsteem on täiesti olemas. Täiendavat arutelu ei toimunud.
Langetasime kolm otsust, kõik konsensuslikult: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ehk 16. mail, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seitse tööpäeva, et me jõuaksime selle eelnõu ära menetleda enne seda, kui Riigikogul algab teine töövorm. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Luik! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 200 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai 2012 kell 16.
Eelnõu 200 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kultuuriminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Kuulu järgi olevat tegemist väga hea eelnõuga. Sellega nimelt võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2010/84/EL, millega kehtestatakse uued meetmed, et tõhusamalt avastada, hinnata ja vältida inimtervishoius kasutatavate ravimite kahjulikke mõjusid. Ma saan aru, et kuna tegemist on Euroopa direktiivi ülevõtmisega, siis kõik need direktiivi muutmist puudutavad asjaolud on parlamendis läbinud asjakohased protseduurid ehk Euroopa Liidu asjade komisjonis on valitsuse positsioonid kinnitatud ja parlamendile peaks eelnõu sisu olema juba teada. Mina üritasin ka eelnõu lugeda, aga mitte midagi ei saanud aru. Siia on kirjutatud, et eelnõu eesmärgid on, esiteks, tugevdada ettevõtete ravimiohutuse järelevalve süsteeme, teiseks, tagada kvaliteetsete ravimiohutusandmete kogumine, kolmandaks, määrata ravimiohutuse põhivastutajate selged rollid ja ülesanded. Täpsustatakse ravimi müügiloa omanike, liikmesriikide pädevate asutuste ning Euroopa Ravimiameti rolle ja kohustusi. Eelnõuga suurendatakse läbipaistvust ja parandatakse teabevahetust ravimiohutuse küsimustes. Eesmärk on kaasata ravimiohutuse järelevalvesse huvirühmi, sh luua patsientidele võimalus anda otse teada võimalikest kõrvaltoimetest. Eelnõuga lihtsustatakse ühenduse praegusi ravimiohutuse järelevalve menetlusi ja ratsionaliseeritakse otsuste tegemist ravimiohutuse küsimustes. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra kultuuriminister! Teile on küsimusi. Alustab kolleeg Maret Maripuu.

Aitäh! Hea minister! Kuni tänase päevani oled sa alati tulnud siia pulti ja ütelnud, et tegemist on väga hea eelnõuga. Nüüd esitasid väikese reservatsiooni: kuuldavasti olevat tegemist väga hea eelnõuga. Samas oled sina olnud justkui kindel garantii. Paljudele Riigikogu liikmetele on sellest piisanud, selleks et rohelist nuppu vajutada. Ma küsin üle: võid sa öelda nüüd, kui sa oled eelnõuga tutvunud ja seda siin tutvustanud, kas see on äkki muutunud heaks eelnõuks?

Aitäh! Valitsus esitab eranditult kas häid või väga häid eelnõusid.

Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle seadusega muudetakse ravimiseaduse § 68 lõiget 2¹, milles sõnad "Euroopa Liitu" asendatakse sõnadega "Euroopa Majanduspiirkonda". Šveits on teadupärast ravimitööstuse poolest päris eesrindlik. Kas Šveits on Euroopa Majanduspiirkonnaga ühinenud või ei ole?

Aitäh! On küll.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, lugupeetud kultuuriminister! Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Helmen Küti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 224 esimene arutelu sotsiaalkomisjonis toimus s.a 8. mail. Arutelul osalesid Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja kohusetäitja Dagmar Rüütel ja õigusala juhi kohusetäitja Helen Tralla. Dagmar Rüütel tutvustas eelnõu.
Minister oma ettekandes juba rääkis, millised on selle seaduseelnõu eesmärgid. Lisada saab ainult niipalju, et seaduseelnõu eesmärk on inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade muudatuste viimine Eesti õigusesse. Eesmärk on tugevdada inimtervishoius kasutatavate ravimite ohutuse järelevalve süsteemi, kaitsta paremini rahva tervist, tagada siseturu nõuetekohane toimimine ning lihtsustada praegusi eeskirju. Eelnõu kohaselt antakse Ravimiametile õigus anda ravimile müügiluba ka tingimusel, kui müügiloa omanik täiendab riskijuhtimissüsteemi, tagab piisava ravimiohutuse järelevalve süsteemi olemasolu, täidab lisakohustusi seoses kõrvaltoimete registreerimise või nendest teatamisega ning muudel tingimustel ja piirangutega, mis on vajalikud selleks, et oleks tagatud ravimi ohutu ja efektiivne kasutamine.
Eesti võttis ravimiseaduse vastu 2004. aastal, see jõustus 1. märtsil 2005. Nimetatud eelnõuga täiendatakse ravimiseadust alates 3. peatüki §-st 64.
Eelnõus on kirjeldatud, mis on ravimiohutusalane teave. Eesmärk on parandada informatsiooni kättesaadavust. Perioodilisel ohuaruannete hindamisel koostatud arvamused ja otsused avalikustatakse Euroopa ravimiohutuse veebiportaalis.
Sotsiaalkomisjoni liikmetel seaduseelnõu kohta küsimusi ei olnud, sest kõike oli väga hästi selgitatud. Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu esimesele lugemisele täna, 16. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. mai kell 18. Eelnõu ja komisjoni seisukohti tutvustama määrati teie ees kõneleja.
Ma tahan selle eelnõu tutvustuse lõpetada sõnadega, et arvestades ettekandjaid on kindlasti tegemist väga kultuurilise ja sotsiaalse eelnõuga, aga eelkõige euroopaliku eelnõuga. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helmen Kütt! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Valdo Randpere, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ma palun täpsustada, mis aastal hakkas ravimiseadus kehtima! Mulle jäi mulje, et ...

1. märtsil 2005.

Palun, kolleeg Urve Tiidus!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite äsja, et tegemist on väga kultuurilise eelnõuga ...

Kultuurse eelnõuga, arvestades ettekandjaid.

Kas te natuke laiendaksite seda epiteeti?

See tulenes lihtsalt ettekandjatest: esinesid kultuuriminister sotsiaalministri kohustes ja sotsiaalkomisjoni esindaja.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Helmen Kütt! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 224 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 24. mai kell 18.
Eelnõu 224 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Panen Vabariigi Valitsuse nimel ette muuta haridusseadust ja sellega seonduvalt mõningaid teisi seadusi. See on ajendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutuste võrgu korrastamise kavatsusest. Nimelt on eesmärk vähendada valitsemisala asutuste arvu ja juhtimise killustatust ning kasutada olemasolevaid ressursse otstarbekamalt ja paremini suunatult. Mälu värskenduseks ütlen, et ministeeriumi valitsemisalas on kaks valitsusasutust (Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv), kolm hallatavat riigiasutust (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Noorsootöö Keskus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet) ning lisaks kaheksa riigi sihtasutust (Sihtasutus Innove, Sihtasutus Kutsekoda, Sihtasutus Archimedes, Sihtasutus Eesti Teadusfond, Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus, Tiigrihüppe Sihtasutus, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ning Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA). Neid asutusi on palju ja mõnigi neist võiks olla teisega ühendatud. Haridus- ja Teadusministeerium on kavandanud alates 1. augustist s.a liita Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse Sihtasutusega Innove ja sel puhul lõpetada riigi hallatava riigiasutuse REKK tegevus. Sellest tulenevalt on vaja muuta mõningaid seadusi, mis võimaldaks Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesandeid lihtsamalt ja tervikuna halduslepinguga Sihtasutusele Innove üle anda. Sihtasutus Innove on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutaja on Vabariigi Valitsus. Seda juhib viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad kolm Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Sotsiaalministeeriumi ning üks MKM-i esindaja. Selles sihtasutuses on 76 töötajat, õigemini, nii palju töötajaid oli eelmise aasta lõpu seisuga, REKK-is oli eelmise aasta lõpu seisuga 85 töötajat. Nii et kokku tuleb üks 160 töötajaga asutus, mis on enam-vähem võrreldav Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täpsustuseks võib veel lisada, et niisuguseid liitmisi on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis ka teisi, et konsolideerida, hoida veidi vahendeid kokku ja vähendada dubleerimist. Loodan, et see ettepanek on teile vastuvõetav. Tänan!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh teile, minister! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni aseesimehe Aadu Musta!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Lugupeetud minister! Kultuurikomisjon arutas äsja teile tutvustatud eelnõu neljapäeval, 10. mail. Kutsutud külalistena olid meie koosolekul seda eelnõu tutvustamas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor Robert Lippin. Faktoloogia, mis komisjonile esitati, oli analoogne sellega, mida me äsja kuulsime. Kui hästi lühidalt kokku võtta, siis püüdis komisjon kõigepealt teada saada, kas tegemist on niivõrd hea eelnõuga, mis aitaks riigil ka raha kokku hoida. Nii kergemeelsed ministeeriumi esindajad ei olnud, et nad seda oleksid lubanud. Nad ütlesid, et see võimaldab edaspidi raha mitte juurde küsida. Kindlasti on siin aga tänuväärne see institutsioonide konsolideerimise idee. Seda kõike arvestades oli kultuurikomisjon täielikul üksmeelel, et tegemist on väga hea eelnõuga, mis väärib toetust. Veel otsustati, et eelnõu tuleks võtta täiskogu päevakorda just tänasel päeval, ja tehti ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. See oli konsensuslik otsus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks paluti määrata seitse tööpäeva, et jõuda selle töötsükli jooksul asjaga ühele poole. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on üks küsimus. Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu puhul mainis minister ja teiegi praegu nimetasite, et tõenäoliselt on võimalik vahendeid kokku hoida, kui ka mitte kohe, siis edaspidi. Teie kui haridusvaldkonna asjatundja käest ma küsin, kas sellisel konsolideerimisel on haridusvaldkonnale ka sisuline positiivne mõju.

Jah, vaieldamatult on sellel positiivne mõju. Kõigi nende jaoks, kes haridusvaldkonnaga tegelevad, tähendab see praktilises elus seda, et kahe telefonikõne asemel kahte kohta piisab ühest kõnest ühte kohta. Aga see oli lihtsustatud näide. Kindlasti muutub asjaajamine lihtsamaks, sirgjoonelisemaks ja läbipaistvamaks.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Austatud fraktsioonide esindajad, kas soovite läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 223 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. mai 2012 kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased! Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.06.