Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun kõigepealt, kolleeg Urmas Klaas!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjon algatab oma konsensusliku otsuse alusel Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Viktor Vassiljev!

Proua juhataja! Head kolleegid! Meil, kaheksal Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine minister Hanno Pevkurile tervise infosüsteemi probleemide kohta. Nimelt, juba aastal 2008 käivitusid tervise infosüsteemi ehk digitaalse haigusloo esimesed rakendused, mille eesmärk oli tõsta ravi kvaliteeti ja suurendada patsientide heaolu. Kohe süsteemi rakendudes selgus, et on probleeme. Nimelt, patsiendil ei ole võimalik näha, kuidas ja kes on tema andmeid vaadanud. Praeguseks on selge, et digilugu pole tõstnud ravi kvaliteeti ega suurendanud patsientide rahulolu. Haiglate tarkvarad ei haaku tervise infosüsteemiga ja tihtipeale tuleb selleks, et minna teise arsti juurde konsultatsioonile, teave lihtsalt paberil välja printida ja kanda oma andmeid kaasas. Ka laekuvad haiglatelt andmed keskandmebaasi suure hilinemisega. Kui me räägime siin digiloost ja digiajastust, siis andmete väljaprintimine ja paberil kaasas kandmine on täielik nonsenss! Ja seoses sellega on meil härra ministrile neli küsimust, millele kindlasti oskavad Sotsiaalministeeriumi tublid ametnikud, kellest ma väga lugu pean, koostada väga ilusad vastused. Aga kui läheb arupärimisele vastamiseks, küll me siis küsime juurde. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viis Riigikogu liiget – Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš ja Rainer Vakra – tegid arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimise sisu on piirikaubandus. Kaks aastat tagasi siinsamas kõnetoolis vastas peaminister arupärimisele kütuseäri kohta Eesti-Vene piiril. Ta lõpetas oma vastamise sellise lausega: "Tervikuna on piirikaubandus aga küllalt levinud nähtus ka mujal Euroopa Liidus. Selle täielik lõpetamine pole võimalik ega kindlasti ka mõistlik." Ometi on piirikaubandus praegu Rahandusministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele probleem. Rahandusministeerium otsib võimalusi, kuidas piirata mootorikütuse sissevedu Venemaalt ja seega ka maksudest kõrvalehiilimist. Ajakirjanduses on räägitud summadest, mis jäävad Eesti riigile laekumata, on räägitud 20–60 miljonist eurost aastas. Samas peame tunnistama, et Vabariigi Valitsus on teinud palju selleks, et seda erisust suurendada, on ju korduvalt tõstetud aktsiise. Sellest tulenevalt on meil peaministrile viis küsimust, millele nii demokraatide ühendus kui ka, ma usun, paljud teisedki Riigikogu liikmed soovivad vastuseid saada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Koos üheksa Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmega esitame arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine puudutab seda, mis toimub Eesti Interneti Sihtasutuses. Viimastel nädalatel on Eesti Interneti Sihtasutuses olnud võrdlemisi ärevad ajad. Eelmisel nädalal Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti Interneti Sihtasutuses käärib ja käriseb, töötajad lahkuvad, ülemused tülitsevad ja kulutused tekitavad küsimusi. Seda asutust on saatnud ridamisi konflikte ja skandaale ka varem. Ajakirjanduses ilmunud info põhjal on Eesti internetikasutajaid koondav MTÜ Eesti Interneti Kogukond pidanud vajalikuks Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimeest Marek-Andres Kautsi viivitamatut tagasiastumist, kuna sihtasutus on oma domeeniomanikele antud kulupõhise majandamise lubadust rängalt rikkunud. Lähtudes sellest ja ka teistest faktidest, mis meil siin arupärimises kirjas on, soovime pärida härra ministri käest, mida ta sellest kõigest arvab.

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja kolm arupärimist. Kui otsuse eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Annan teile edasi järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Urmas Reinsalu lahkumise majanduskomisjoni liikme kohalt ning tema asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks. Teiseks, Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Tõnis Paltsi lahkumise riigikaitsekomisjoni liikme kohalt ning tema asumise majanduskomisjoni liikmeks.
Ja nüüd eenõude menetlusse võtmisest.  Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud "Lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga" ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – väliskomisjon; neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – kultuurikomisjon; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 30. aprillil algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; seitsmendaks, riigikaitsekomisjoni s.a 30. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO vaatlusmissioonil Süürias" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon; kaheksandaks, rahanduskomisjoni s.a 30. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon. Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 7. mai kell 11.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimise riigikontrolör Mihkel Oviirile ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 rahvasaadikut, puudub 14.

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 kolmas lugemine. Fraktsioonid soovivad pidada läbirääkimisi. Ma palun kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle seaduseelnõu eesmärgid on kahtlemata väga olulised. Muidugi me peame täitma Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõudeid ehk aitama kaasa hoonetes energiakasutuse tõhususe paranemisele, võimaldades olemasolevatele hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoonete energiatarbimise ja võimalike energiasäästumeetmete kohta ning ka rakendama uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel.
Paraku Eesti Keskerakond seda eelnõu toetada ei saa, ja seda ühel lihtsal põhjusel. Kõnealuse seaduseelnõuga pannakse järjekordselt kohalikele omavalitsustele lisakohustusi ilma riigipoolse finantseerimiseta. Nimelt tuleb uue direktiivi kohaselt paigaldada energiamärgis külastajate jaoks nähtavale kohale hoonetes, millest riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse valduses on rohkem kui 500 m² kasulikku pinda. Seega, kohalikel omavalitsustel tekivad konkreetsed lisakulutused selliste hoonete puhul, mille kasulik pind jääb vahemikku 500–1000 m² ja mis on kohaliku omavalitsuse omandis. Sellel majanduskomisjoni istungil, kus seda eelnõu ja selle kohta esitatud muudatusettepanekuid arutati, tekkis küsimus, kui palju on kohalikes omavalitsustes hooneid, kus kasulikku pinda on 500–1000 m². Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad ei saanud sellele kohe vastata, kuid nad tegid väikse küsitluse. Eesti 225 omavalitsusest vastas küsimustikule 109 ja nendest 96-l ehk 88%-l olid sellised hooned olemas, kusjuures kolmel omavalitsusel on selliseid hooneid üle 20.
Ka praegu kehtiva ehitusseaduse kohaselt tuleb suurte rahvahulkade kogunemisega seotud üle 1000-ruutmeetrise kasuliku pinnaga hoonetes panna energiamärgis külastajate jaoks nähtavale kohale. Aga kui uurida, kui paljud kohalikud omavalitsused on seda juba mitu aastat kehtinud nõuet täitnud, siis selgub, et 57,4% KOV-idest ei ole seda veel teinud ja 34,25% on seda teinud osaliselt. Kahjuks küsitlusest ei selgu, mis põhjustel ei ole KOV-id seda nõuet täitnud. Võib-olla on põhjuseks kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus  või lihtsalt teadmatus – sellest kohustusest ei teata. Aga üks põhjus võib olla see, et tegemist on täiendavate kulutustega. Muidugi, 200 eurot, mis tuleb ühe energiamärgise eest välja käia, ei ole väga suur summa. Aga 200 eurot täna, 200 eurot homme – niimoodi koguneb aasta lõpuks küllaltki ümmargune summa, mis tuleb kohalikul omavalitsusel välja käia talle riigi poolt delegeeritud ülesannete täitmise eest, mida tuleks finantseerida riigieelarvest.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku, et riik kataks riigieelarvest kohalikele omavalitsustele energiamärgise tellimisega seonduvad kulud, aga paraku ei komisjon ega suur saal seda muudatusettepanekut ei toetanud. Seetõttu, kuigi tegemist on vajaliku seaduseelnõuga, ei saa Keskerakonna fraktsioon seda toetada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu 156. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 187 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 187. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 182 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 182. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 147 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 147. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 177 teine lugemine. Ettekandjaks ma palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 177 esimene lugemine lõpetati 21. märtsil 2012. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ...

Palun vaikust saalis!

... määrati s.a 4. aprill kell 18. Nimetatud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 177 uuesti 17. aprillil, mil eelnõu teise lugemise tekst kiideti heaks. Sotsiaalkomisjoni 17. aprilli istungil tehti menetluslike otsuste põhjal Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 2. mail. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Nendele otsustele oli komisjoni üksmeelne heakskiit.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on puhttehniline küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et selle eelnõu esimese ja teise lugemise tekst on sama?

Tegemist on vaid keeleliste täpsustustega, mis tehtud keeletoimetaja ettepanekul.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei ole ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 177. Palun hääletada!
Palun vabandust, katkestan hääletamise! Juhataja võtab viieminutise vaheaja. Jätkame tööd kell 14.28.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, ma palun vabandust, et meie vaheaeg venis pikemaks! Teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.
Head kolleegid, panen uuesti lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 177. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189 teist lugemist. Ettekandjaks ma palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Rein Aidma!

Lugupeetud proua Riigikogu esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189 esimene lugemine lõpetati tänavu 21. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. aprill kell 18. Nimetatud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjon kogunes seaduseelnõu 189 aruteluks uuesti 17. aprillil, mil eelnõu teise lugemise tekst heaks kiideti. Istungil langetatud menetluslike otsuste põhjal tehti Riigikogu juhatusele ettepanek võtta nimetatud eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu istungi päevakorda 2. mail. Sotsiaalkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Rein Aidma! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid ei olnud ja me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 189. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 201 teine lugemine. Ettekandjaks ma palun rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 201, oli rahanduskomisjoni istungil päevakorras tänavu 30. aprillil. Lühidalt veel kord eelnõu eesmärkidest.
Eelnõu eesmärk on heaks kiita panga asutamislepingu artiklite muudatused, mis võimaldavad laiendada panga tegevusmandaati Vahemere lõuna- ja idakalda riikides ehk Egiptuses, Jordaanias, Liibüas ja Tuneesias. Teine muudatusteplokk seisneb selles, et EBRD eesmärkide täitmiseks ettenähtud erifonde lubatakse kasutada abisaajates riikides ja potentsiaalsetes abisaajates riikides.
Muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon võttis vastu eelnõu puudutavad menetluslikud otsused. Otsus oli teine lugemine lõpetada. See otsus langetati konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Sester! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud, siis läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 201. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 207 teine lugemine. Palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Urve Tiiduse!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 30. aprillil. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg oli 25. aprill, ühtegi ettepanekut ei laekunud.
Nagu te mäletate esimeselt lugemiselt, selle seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, millega soodustatakse investeeringuid, tagatakse isikute võrdne kohtlemine ning kõrvaldatakse topeltmaksustamine, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõju tagajärjel. Samuti aitab see leping maksupettusi tõkestada. Komisjon langetas üksmeelselt järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda teisele lugemisele täna, teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan väga!

Suur tänu, kolleeg Urve Tiidus! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole, seega lähme lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 207. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordse menetlemise teist lugemist. Ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Kõigepealt natuke mälu värskenduseks asjade seisust ja siis juba konkreetselt muudatusettepanekutest. Kõne all oleva seaduseelnõu numbriga 89 algatas Vabariigi Valitsus mullu 12. septembril. Esimene lugemine toimus täiskogus 17. ja 22. novembril, teine lugemine tänavu 25. jaanuaril ning eelnõu me võtsime seadusena  vastu 9. veebruaril. Vabariigi President aga jättis ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse oma 27. veebruari otsusega välja kuulutamata.
Kultuurikomisjonis me arutasime presidendi otsust 5. märtsil, põhiseaduskomisjon tegi seda 6. märtsil. Kultuurikomisjoni istungile olime palunud Vabariigi Presidendi õigusnõuniku Ülle Madise, kes tutvustas presidendi seisukohti. Istungil osales ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes oli presidendi otsuse kohta eelnevalt esitanud ka kirjalikud seisukohad. Arutelu tulemusena otsustas kultuurikomisjon toetada seaduse muutmata kujul mittevastuvõtmist, mida toetas ka täiskogu. Riigikogu juhatus määras kultuurikomisjoni ettepanekul muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva.Lugupeetud kolleegid! Teile on välja jagatud eelnõu uuesti arutamise teise lugemise tekst, seletuskiri selle juurde ja ka muudatusettepanekute loetelu. Kokku on 12 muudatusettepanekut. Need laekusid Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, lisaks tulid ettepanekutega välja Eesti Üliõpilaskondade Liit, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikooli professor Rein Müllerson. Kultuurikomisjon valmistas seaduse uuesti arutamist teiseks lugemiseks ette oma kuuel istungil, kus osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Kultuurikomisjon pidas nõu ka rakenduskõrgkoolide rektorite ning Rektorite Nõukoguga, samuti palusime lisaanalüüsi teha Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnal.Kultuurikomisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. 17. aprillil otsustas kultuurikomisjon kõne all oleva eelnõu uuesti arutamise ning teha ettepaneku saata see teisele lugemisele täiskogu istungi päevakorda 2. maiks ning teine lugemine lõpetada. Kui uuesti arutamise teine lugemine lõpetatakse, võiks 89 UA kolmanda lugemise määrata 10. maiks ning eelnõu siis seadusena vastu võtta.Et oleks kergem jälgida, oleme jaganud muudatusettepanekud mõttelistesse ja vormilistesse peatükkidesse. Nii on tekst ka seletuskirjas liigendatud. Esimene plokk puudutab õppekava täitmist akadeemilise puhkuse ajal. Teine plokk käsitleb tudengi õigust õppida õppekulusid hüvitamata, kolmas ülikoolidele tegevustoetuse eraldamist ning neljas õppetoetusi.Muudatusettepanekud nr 1, 2, 3 ja 9 räägivad üliõpilastele kehtestatavast piirangust täita õppekava akadeemilisel puhkusel viibides. Komisjoni toetuse leidis kultuurikomisjoni enda  sõnastatud ettepanek, mis on ettepanekute loetelus nr 3 all: muuta seaduses akadeemilise puhkuse regulatsiooni rakendumise sätteid, ja seda lähtudes Vabariigi Presidendi otsuse punktist 2. Nimelt on Vabariigi President teinud järelduse, et senine akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise regulatsioon, mida hakatakse kohaldama alates 2013. aasta 1. jaanuarist akadeemilise puhkuse võtnud üliõpilastele, ei ole põhiseaduspärane. Riigikogu lähtus eelnõu menetlemisel põhimõttest, et üliõpilase õiguspärane ootus täita õppekava akadeemilisel puhkusel viibides tekib, kui ta on alustanud akadeemilise puhkuse võtmise õiguse kasutamist. Seega, kui üliõpilasel tekib reaalne vajadus, siis on tal õigustatud alus oodata ja loota, et siis, kui ta tahab puhkust võtta, kehtib see regulatsioon. Kui see regulatsioon on tema stuudiumi ajal muutunud, mis võib selle eelnõu järgi tõepoolest juhtuda, siis ei ole mitte midagi katki. Õigus akadeemilisele puhkusele ja sellele korraldusele tekib ikkagi siis, kui ta asub seda õigust realiseerima.Nüüd, kultuurikomisjon sõnastas muudatusettepaneku, mis ütleb, et õppekava täitmise piirang rakendub akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast ning varem immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast. Põhimõte on selles, et üliõpilane peab rakenduskõrgkoolis või avalik-õiguslikus ülikoolis õppekava täitma asudes algusest peale teadma, et kehtib see süsteem, mis kehtib, ja et see ei saa kuskil vahepeal muutuda. Tudengil on oluline algusest peale teada, et kui ta immatrikuleeritakse ja ta asub õppima, siis milline on akadeemilise puhkuse kord. Loomulikult tuleb nüüd tähele panna, et need üliõpilased, kes on varem immatrikuleeritud, kui see seadus kehtima hakkab, tõepoolest ei saa elu lõpuni arvata, et see seadus kehtib neile sellisena nagu siis, kui nad ülikooli astusid. Varem immatrikuleeritud üliõpilastele hakkab uus akadeemilise puhkuse kord kehtima õppeaastast 2016/2017.Kultuurikomisjon jättis arvestamata ettepaneku nr 1 Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ning ettepanekud nr 2 ja 9 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, kelle ettepanek oli jätta akadeemilisel puhkusel viibivate üliõpilaste õppetöös osalemise kord õppeasutuste endi otsustada. Õppeasutuste eneseregulatsiooni võimekust peeti piisavaks, et tagada tõhus õpe. Komisjoni arutelude käigus kõlasid – värskendan teie mälu – sellised seisukohad. Seda ettepanekut ei toetatud, kuna akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppetöös osalemise keeldu on eelnõu menetluse käigus nagunii leevendatud. Tudengitel on näiteks õigus kuulata loenguid. Ka ei kohaldata akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppekava täitmise keeldu keskmise, raske või sügava puudega isikutele, alla kolmeaastase lapse või puudega lapse vanematele või eestkostjatele, samuti üliõpilastele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Nüüd muudatusettepanekutest nr 4–8, mis seonduvad üliõpilase õigusega õppida õppekulusid hüvitamata. Siin oli põhiprobleem see – ka president viitas sellele –, millal tekib üliõpilaselt õppekulude hüvitamise nõude õigus. Tuletan meelde, et meie lähtusime seisukohast, et õppekava täitmise ja õppekulude hüvitamise arvestus käib semestrite lõikes, aluseks on kumulatiivne arvestus kõikide semestrite lõikes. President aga leidis, et ei ole üheselt arusaadav, millal tekib hüvitamise nõude õigus – kas näiteks nominaalse õppeaja lõppedes? Komisjon ja seadusandja laiemalt oli küll selgelt lähtunud semestri mõistest, mis on sätestatud seaduses, aga me leidsime, et olgu siis selgelt kirjas, et iga semestri alguseks peab olema õppekava täidetud ja kui mitte, tekib õppekulude osalise hüvitamise nõude õigus.Samamoodi on täpsemalt sõnastatud Vabariigi Valitsuse volitusnorm, kuidas käib ülemmäärade kehtestamine ning milliseid asjaolusid peab seejuures arvestama.  Kui on näiteks tegemist sellise õppetasu hüvitamisega, mille õigus tekib osalises õppes õppivatel üliõpilastel, siis see on õppeasutuse nõukogu pädevuses, mitte valitsuse teema.Kultuurikomisjon jättis arvestamata Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku nr 5 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud nr 6 ja 8, mida ei toetanud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Nende sisu oli leevendada õppekava täitmise nõuet, lubades täita õppekava õppeaastas 54 ainepunkti ulatuses. Selliseid leevendusi oli teisigi välja pakutud.Kõige suurem vaidlus, mis võttis ka üsna palju aega, käis ülikoolidele tegevustoetuse eraldamist puudutavate muudatusettepanekute nr 10 ja 12 üle. Kultuurikomisjoni muudatusettepanek on ettepanek nr 11: muuta tegevustoetuse eraldamise regulatsiooni, lähtudes Vabariigi Presidendi otsusest. Oli suur vaidlus, mis peab olema reguleeritud valitsuse määruse tasandil ja kui täpselt peab olema tegevustoetuse teema sõnastatud sellessamas seaduses. Vabariigi Presidendi seisukoht oli, et kui ülikooli autonoomiat tahetakse piirata, siis see on põhimõtteliselt võimalik üksnes seadusega. Kui on karta, et valitsus pakub tulemuslepingute läbirääkimiste ajal ülikoolidele selliseid finantstingimusi või ei paku neid nii, et need tagavad piisavalt suure kindlustunde, siis satuvad ülikoolide finantsid ja seeläbi ka nende akadeemiline vabadus, ülikoolide autonoomia ohtu. Igal juhul, kui seda tahetakse teha, peab see olema seaduses selgemalt sõnastatud. Näiteks haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõi välja, et tegelikult on meie avalik-õiguslike ülikoolide autonoomia isegi väga suur, eriti finantsilise iseotsustamise vallas, nii et see piiramise teema on kuidagi põhjendamatult üles tõusnud. Aga nii või teisiti kultuurikomisjon leidis, et on põhjendatud muuta kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni ja jätta vaidlusaluse volitusnormi osa välja. Välja tuleks jätta see konkreetne koht, mis andis Vabariigi Valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad, rõhutan nüüd, täpsemad tingimused ja kord. Vabariigi Valitsus saab meie muudatusettepaneku kohaselt üksnes volituse täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi.Uues sõnastuses on ette antud osakaalud, millest peab Haridus- ja Teadusministeerium lähtuma kogu kõrgharidusõppe läbiviimise eelarveliste vahendite jagamisel. Samas need põhimõtted ei kandu üle konkreetse õppeasutuse tegevustoetusele. Aga laias laastus on õppe läbiviimise ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajate osakaal 70–75% ning riigile oluliste õppe läbiviimisega seotud tegevuste toetamise osakaal 25–30%. Te kõik näete täpsemalt nii muudatusettepanekutest kui ka seadustekstist, mis ühes või teises alajaotuses arvesse lähevad.Kultuurikomisjon jättis arvestamata Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud nr 10 ja 12, et ülikoolidele riigieelarvest eraldatavatele vahenditele oleks antud selgem jaotus, mis läheb konkreetselt tegevustoetusteks, mis aga sihtotstarbelisteks eraldisteks. Oluline ettepaneku osa oli veel see, et kõik avalik-õiguslikele ülikoolidele eraldatavad summad oleksid iga aasta riigieelarves selgelt eristatavad. Neid ettepanekuid kultuurikomisjon ei toetanud. Üks kaalukas põhjus on selles, et ülikoolidega sõlmitakse halduslepingud pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Vastupidisel juhul oleks võimatu tagada lepinguliste kohustuste täitmist.Ettepanekuid oli, nagu ma ütlesin, ka Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Eesti Üliõpilaskondade Liidult. Tutvustan siin lähemalt Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekuid, kuigi need olid üsna pealiskaudselt sõnastatud. Kõige kaalukam ettepanek oli menetleda ja vastu võtta  üheaegselt nii käesolev seadus kui ka õppetoetusi puudutav seadus. Kultuurikomisjon ei pidanud siiski eelnõude samaaegset vastuvõtmist vajalikuks. Oleme ka varem rõhutanud, et on piisav, kui me neid samas kontekstis käsitleme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud härra Klaas! Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi ettepaneku, et kõrgkoolidega sõlmitavate tulemuslepingute eelnõudes kinnitab iga kooli rahastamiseks kokkulepitud summad koos riigieelarve seadusega Riigikogu. Nagu te ütlesite, kultuurikomisjon ei toetanud seda muudatusettepanekut eelkõige põhjusel, et  ülikoolidega sõlmitakse halduslepingud pärast iga-aastase riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus. Ehk te siiski selgitaksite seda mõttekäiku? Minu loogika järgi oleks kuri karjas just vastupidises olukorras, kui need lepingud sõlmitaks enne riigieelarve vastuvõtmist. Kui nad sõlmitaks pärast, mis siis sellest on? Pärast seda korrigeeritaks lepinguprojekti vastavalt juba Riigikogu tahtele ja kirjutataks siis leping alla.

Te mäletate kindlasti väga hästi neid diskussioone, mis komisjonis sellel teemal olid. Üks probleem, mis tõstatus ja millele ma ka viitasin, võib-olla siis mitte küllalt selgelt, on süsteemi jäikus. Me teame, et riigieelarve läbirääkimised ja ettevalmistused, summade planeerimine käivad pikema perioodi vältel. Kindlasti see nõuab aega. Ja teiseks, kindlasti  paraneb ka tulemuslepingute monitoorimine, neid nagu ühte graafikusse panna oleks üsna keeruline, millele ka Haridus- ja Teadusministeerium mitmel korral viitas.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Vabandust, aga ma jätkan samal teemal. Minu jaoks on see rahastamise seisukohalt täiesti uus riigiõiguse mõte. Meile pandi pahaks seda, et kellelegi saab eraldada raha alles pärast seda, kui raha on talle eraldatud. Kus see viga siin on? Mis selles halba on? Kuidas saab varem kellelegi raha lubada, kui riigieelarve on vastu võtmata?

Lubada saab kindlasti siis, kui on tõepoolest riigieelarve vastu võetud. Loomulikult, ega siis summad ei ole ju enne fikseeritud ja neid ei saa laiali jagada, kui Riigikogu ei ole oma otsust langetanud. Aga siin tulevad ikkagi mängu kõik need lepingu sõlmimise eelläbirääkimised ja ka riigieelarve kujundamise eelläbirääkimised. Me teame, et nende käigus saavad ka ülikoolid väga selgeid indikatsioone. Aga läbirääkimiste protsess on tõesti pikk. Võib-olla formaaljuriidiliselt need jõuavadki lõpule siis, kui kogu seadusandlik baas on olemas, aga ettevalmistustöö on pikk. Minu arusaama järgi ka ülikoolide endi soov on, et see ei oleks kehtestatud riigieelarve järel.

Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Oma põhjalikus ettekandes te mainisite, et komisjon pidas kuus istungit. Minu küsimus on selline. Kui te kohtusite haridus- ja teadusministriga ning ministeeriumi töötajatega, samuti Rektorite Nõukoguga, kas te kohtusite ka Eesti üliõpilasliidu esindajatega?

Me Rektorite Nõukoguga ei kohtunud. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite, samuti rakenduskõrgkoolide rektoritega oli meil kirjavahetus, mille käigus saime teada nende seisukohad ja hinnangud. Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajaga kohtusin mina kui selle eelnõu vastutav menetleja. Kuna kõik need teemad, mis ka üliõpilased tõstatasid, olid varasema menetluse käigus üksipulgi läbi arutatud, siis komisjonis seda küsimust ei tõstatatud, et me peaksime üliõpilased veel kord aruteludele kutsuma. Ükski komisjoni liige seda ei nõudnud.

Palun, kolleeg Jaak Allik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Te ju teate, et üldiselt vajavad kõik riigieelarves olevad summad monitoorimist ja läbirääkimist asutustega, kellele raha eraldatakse. Kas teile ei tundu, et selle loogika põhjal, mida Haridus- ja Teadusministeerium kõnealuse probleemi käsitlemisel rakendas, tuleks riigieelarve võtta vastu ühe reana: eraldada Vabariigi Valitsusele selline summa raha, ja punkt?

Ei tundu.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuna ülikooli- ja kogu kõrgharidusreformi ümber toimuv on avalikkuses üsna suurt huvi äratanud, siis kindlasti jälgitakse ka täna meie arutelu siin saalis. Seega ka üldsuse huvides ma palun teid, et te oleksite nii lahke ja vastaksite küsimusele, kuidas te rahustaksite neid kõrgkoolide praegusi ja ka tulevasi üliõpilasi, kes on mures, et tasuta kõrghariduse loosungi all tegelikult vähendatakse kõvasti noorte võimalusi valida endale eriala ja nende üldnumbrid oluliselt vähenevad. Kas selline hirm on põhjendatud või te kultuurikomisjoni vastutava menetlejana leiate, et mitte?

Seda eelnõu ette valmistades oleme püüdnud selle pika aja vältel omavahel tasakaalu panna nii üliõpilaste soovid ja ootused kui ka ülikoolide soovid ja ootused. Oleme püüdnud leida tasakaalu kõigi meie partnerite soovide ja ootuste vahel. Kindlasti on see võimalik.
Alustame ülikoolidest. Ülikoolide rahastamise teema, ülikoolidega halduslepingute ja tulemuslepingute sõlmimine ning seesama suur jaotus nende eelarvete kujunemisel 70–75% ja 20–25% on mitme nurga alt üleval olnud. Ühtepidi, kui sa mäletad, me läksime kohati väga täpseks ja ülikoolid kartsid, et kui nüüd tõesti presidendi soovitusi nii püüdlikult arvestatakse, siis muutub ülikoolide rahastamine seaduse kohaselt nii jäigalt fikseerituks, et nende toimetused satuvad teistpidi ohtu. Samas aga pidasid juristid sellist üldisemat sõnastust ja rahastusmudeli väljatöötamist põhiseadusvastaseks. Kõik see, mis me oleme siin kokku leppinud, on tõesti rohkete vaidluste ja suure töö tulemus, n-ö kiriku keset küla ehitamine.Mis puutub üliõpilaste võimalustesse õppida eri distsipliine, kuulata erinevaid loenguid, siis ma ei näe ohtu, et need kitseneks. On selge, et teatud dubleerimine ülikoolide vahel tõenäoliselt lõpeb. Dubleerimine muutub liiga kalliks ja see lõpetatakse. Aga üliõpilane, kes on võtnud nõuks õppida korralikult, õppida, kui vähegi võimalik, nominaalaja vältel ja püüdlikult, õpingutele pühendudes – ma ei usu, et tema elu muutub kuidagi keerulisemaks. Vastupidi, tal on kindlustunne, mida ta peab tegema, mida on ülikoolil ja ka maksumaksjal õigus temalt nõuda.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eesti Üliõpilaskondade Liit ja ka sotsiaaldemokraadid on korduvalt rõhutanud, et käesolevat seadust tuleks menetleda koos õppetoetuste seadusega. Te ütlesite ka siin praegu, et see ei ole teie arvates vajalik, kuid olete siiski soostunud, et mõlemad seadused peaksid jõustuma ühel ajal. Seda eelnõu lubati meile septembriks, siis detsembriks ja seejärel jaanuariks. Nüüd on maikuu, meil seda eelnõu ikka veel ei ole. Põhjus on lihtne: haridusministeeriumi õppetoetuste seaduse eelnõu on korduvalt valitsuse kooskõlastusringilt tagasi saadetud, sh seetõttu, et selle rakendamiseks aastal 2013 ei ole raha. Viimase kooskõlastusega seoses on rahandusminister öelnud, et enne ei tohiks valitsus otsustada, kui on vastu võetud eelarvestrateegia. See on nüüd ilmunud, kuid kahjuks ei ole  avalikus dokumendis küll sõnagi sellest, millal õppetoetuste seadus jõustuma peaks. Siit minu küsimus: mis on need asjaolud, mille alusel te usute, et meie riigi raamatupidamine eraldab juba 2013. aastal vajalikud summad, et sellest reformist kas või mingisugust asja saaks?

Mina olen oma isiklikku arvamust korduvalt väljendanud ja võin seda korrata. Minu hinnangul peaks praegu töös olev ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus jõustuma koos vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemiga. Kui me paneme üliõpilase selle seaduse kohaselt uude situatsiooni, nõuame tema käest pühendumist õpingutele, soovime, et ta nominaalaja vältel oma õpingud lõpetaks, siis on täiesti loogiline, et seal kõrval peab olema õppetoetuste süsteem. Kindlasti ei maksa aga arvata, et õppetoetuste süsteem sada protsenti rahuldab iga üliõpilase vajadused, sest need vajadused on väga erinevad. Üks saab hakkama vähemaga, teine tahab suuremat summat. Loomulikult teie, kolleeg Jevgeni Ossinovski, olete lahkem inimene kui mina, aga niiviisi on. Eelnõu on minu andmetel Riigikantseleis või sealt teel Riigikogusse ning ma loodan väga, et me saame seda hakata õige pea menetlema.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Ma olen nüüd püüdnud kogu aeg luua või taastada selle seaduse seost riigieelarvega. Palun ole nii hea ja tee selgeks kogu see loogiline jada, kuidas üks arv, üks ülikoolile eraldatav summa sünnib! On kolmeaastased lepingud, on iga-aastased lepingud – kuidas üks arv sünnib? Sellest seadusest ei ole seda võimalik välja lugeda. Aga võib-olla komisjoni esimees teab, sest te olete seda arutanud. Mind ka huvitab, kuidas sünnib üks eelarvenumber, mille alusel ülikoolidele raha antakse.

Võtame siis koos ette selle seaduseelnõu teksti, kus on nii üksikasjalikult, aga samas nii üldiselt kui vajalik sätestatud kõrgharidusõppe läbiviimise vahendite määramine ja ülikoolidele tegevustoetuse eraldamine. Seadust täiendatakse §-ga 50¹. Ülikoolile tegevustoetuse eraldamiseks sõlmitakse ülikooli ja valitsuse otsusel haridus- ja teadusministri vahel kolmeks aastaks haldusleping, milles on üldisemalt kokku lepitud ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ehk konkreetse ülikooli põhisisust lähtuvad ning samas ka riigi vajadustest lähtuvad kohustused. Kirjas on nagu lepingus ikka mõlema osapoole õigused ja kohustused ning vastutus. Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse lepingu lisana igal aastal tulemusleping. Haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks, tulemusleping üheks aastaks.
Selles üheks aastaks sõlmitavas tulemuslepingus on kirjas nii ülikooli kohustused, mis tulenevad konkreetse õppe läbiviimisest, kui ka selle finantseerimise tingimused. Ning kui selles on kokku lepitud, siis siin on paragrahv paragrahvi järel, mida kõike arvestatakse – on see siis osakoormuse puhul või doktoriõppe rahastamine, riiklikult olulised toetavad tegevused, ka stipendiumifondi eraldamise alused. Need on tulemuslepingus kirjas ja see vaadatakse iga aasta järel üle, et uus sõlmida. Kuidas konkreetne arv ühele või teisele ülikoolile kujuneb, kui suur summa see täpselt on, see on läbirääkimiste teema. Ja see protsess ei ole sugugi lühike.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas te võite ettekandjana kinnitada, et need summad, mis täna kõrgkoolidel on, kaasa arvatud tasuliste üliõpilaste makstav raha õppejõudude palkadeks, saavad olema tulevastest riigieelarvetest kompenseeritud? Või peavad kõrgkoolid leidma muid võimalusi selle puudujäägi katmiseks?

Me teame, et riigieelarves on järgmisteks aastateks ka võimaliku laekumata tulu kompenseerimiseks summad olemas. Kas sellest kõigest jätkub, see on ka nendesamade läbirääkimiste küsimus. Nagu ma juba viitasin, kindlasti jääb rumalat dubleerimist vähemaks ning ressursside täpsemat lugemist ja arvepidamist saab rohkem olema. Öelda täna, et kõik ülikoolid peavad saama täpselt samas mahus rohkem ja rohkem raha, seda ma kindlasti ei saa. Aga ma olen veendunud, et nii Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu ettevalmistajana kui ka meie kõik seda menetledes oleme lähtunud eesmärgist, et Eesti riigil oleksid hästi toimivad, konkurentsivõimelised, head haridust andvad avalik-õiguslikud ülikoolid ning loodud tingimused normaalseks, ausas konkurentsis tegutsemiseks ka eraõiguslikele kõrgkoolidele, kellele on ju mitmeski mõttes vägagi vastu tuldud.

Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski, teine küsimus!

Aitäh! Ma jätkan oma eelmist küsimust. Nagu ma ütlesin, eelarvestrateegias ei ole selgelt välja öeldud, mis aastast õppetoetused jõustuvad. Perioodi 2013–2016 ajal need kindlasti jõustuvad, on öeldud. Aga kas juba aastal 2013, seda rahandusminister meile teatanud ei ole. Valitsuse pressikonverentsil eelmisel nädalal ütles haridusminister Jaak Aaviksoo, et võib-olla on sinna võimalik õppetoetused sisse mahutada. Ühesõnaga, ühtegi väga positiivset signaali ei ole, et need kaks seadust võiksid ühel ajal jõustuda. Ma küsin siis teistmoodi: mis siis saab, kui selleks raha siiski ei leita, et aastal 2013 õppetoetused paralleelselt selle seadusega jõustuksid?

Mina soovitan kõigil töötada selle nimel, et need võiksid koos jõustuda.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Möödunud aastal käisid suured vaidlused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle. Täna näib, et see seadus on vaja tuua Riigikogusse tagasi. Tahan nüüd küsida sinu arvamust. Kas sulle ei tundu, et ka ülikooliseadus tuleb aasta-kahe möödudes uuesti arutusele võtta?

Ma ei näe selles mingit traagikat, kui me asume põhikooli- ja gümnaasiumiseadust uuesti arutama ning vajaduse korral mõne aja pärast ka ülikooliseadust. Kui elu muutub, kui on tarvis teha korrektiive, siis tuleb ka seadusi uuesti arutada. 

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Jaak Allik! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Pärast presidendi poolt välja kuulutamata jätmist ja mitmekuulist taastöötlemist kultuurikomisjonis on kõnealune seadus omandanud pisut rohkem kõrgkoolide autonoomiat kaitsva iseloomu, mida sotsiaaldemokraadid loomulikult toetavad. Olulisem on vahest see, et kõrgkoolidele on järgmiseks kolmeks aastaks kindlustatud enam-vähem praegune riikliku koolitustellimuse maht ning neile lubatakse ka kompenseerida tasulise õppe kadumisega seotud summad. Seega, uue rahastamismudeli täielik rakendamine on lükkunud kolme aasta võrra edasi.
Samas on seaduse põhihädad jäänud endisteks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond väidab, et üleminek tasuta kõrgharidusele on võimalik vaid kõrghariduse riikliku finantseerimise olulise suurenemise korral. Praegune tee, mis tähendab, et riik kompenseerib kõrgkoolidele vaid osa sellest erarahast, mille laekumist püütakse nagu keelustada, kujutab endast teadlikku sõnadega manipuleerimist ning viib tegelikkuses oma õppimise eest maksvate üliõpilaste osakaalu suurenemisele.Iseloomulik on, et koalitsioon ei soovinud ka seekord arvestada Eesti Üliõpilaskondade Liidu ettepanekuga arutada ülikooliseaduse muutmist nüüd ometi koos õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmisega. Selle seaduse valitsuspoolne variant pole loomulikult endiselt Riigikogusse laekunud ja Riigikogu kevadistungil see päevakorda ei jõua. See põhjustaski selle, et sotsiaaldemokraadid esitasid menetlusse õppetoetuste seaduse muutmise omapoolsed ettepanekud. Vastavalt Riigikogu reglemendile peab see eelnõu hiljemalt juunikuu esimesel töönädalal jõudma Riigikogus esimesele lugemisele ja siis selgub, kui tõsiselt on mõeldud näiteks IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnad, et me oleme oma tasuta kõrgharidusega jõudnud Skandinaavia riikide tasemele.Juhin tähelepanu sellele, et õppetoetused moodustavad praegu meie kõrghariduse kogukuludest 5%, Soomes on sama näitaja 17,4%, Rootsis 28,4% ja Norras koguni 36,7%. Lubada tasuta kõrgharidust ainult õppekava 100% täitjatele, maksmata neile aga sel puhul õppetoetust, pole seega sugugi mitte kapitalistlik tasuta kõrgharidus, millest vastukaaluks tema poolt esile manatud nn kommunistlikule ja sotsialistlikule kõrghariduse mudelile armastab kõnelda haridusminister. See on lihtsalt noorte inimeste petmine. See ongi peapõhjus, miks sotsiaaldemokraadid ei saa arutlusel olevat seaduseelnõu toetada ka selle uuel ja pisut parandatud kujul.Kurioosumina läheb aga parlamendi ajalukku see, et kultuurikomisjon ei toetanud sotsiaaldemokraatide parandusettepanekut, mis oleks avalik-õiguslike kõrgkoolide eelarvesummade lõpliku määramise toonud tagasi Riigikogu pädevusse. Teatavasti on riigieelarvest ja selle lisadest võimalik leida konkreetsed summad, mis on kavandatud kõigi teiste ministeeriumide haldusalas olevate avalik-õiguslike isikute rahastamiseks. Me leiame sealt ka kõigi riigi moodustatud sihtasutuste eelarvesummad. Leiame koguni pisikese Võru Instituudi, Laidoneri muuseumi või Illuka varjupaiga eelarvenumbrid, isegi Teabeameti ja kaitsepolitsei eelarve suuruse. Rahva valitud esindajatena oleme õiguspädevad neid arve nii teadma kui korrigeerima. Aga avalik-õiguslike kõrgkoolide eelarvenumbreid me sealt ei leia ja eraldame raha kõrghariduse finantseerimiseks nagu ühe kotiga suurde musta auku. Sellega oleme täiesti ühemõtteliselt seadnud avalik-õiguslikud kõrgkoolid, kelle autonoomiat kaitseb põhiseaduse § 38, ühele reale ministeeriumi hallatavate riigiasutustega, millele õigustatult juhtis meie tähelepanu Vabariigi President, kui ta jättis seaduse välja kuulutatama.Kultuurikomisjoni enamus ei soovinud seda olukorda aga muuta, ei soovinud võtta Riigikogule õigust ja vastutust näiteks Tartu Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli eelarve eest, jättes selle puhtalt Vabariigi Valitsuse meelevalda. Ühtegi loogilist põhjendust selleks tuua pole võimalik. Seletuskirjas toodud põhjendus, et seda ei saa teha, kuna ülikoolidega sõlmitakse halduslepingud pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist, on lihtsalt arusaamatu juba ainuüksi seetõttu, et samasugused lepingud eraldatava raha kulutamiseks sõlmitakse kuu aja jooksul pärast riigieelarve vastuvõtmist ka näiteks teatritega ning midagi halba pole sellest juhtunud, et nende puhul teeb eelarvetoetuse kohta lõppotsuse siiski Riigikogu.Ainus tegelik põhjus meie ettepaneku mittetoetamiseks oli see, et minister Aaviksoo tahab ilmselt raha ise jagada ja valitsuskoalitsioon on valmis teda pimesi usaldama. Aga, lugupeetud kolleegid, me ei tee ju seadust ühe ministri tarvis! Kujutage ette õudust, et ükskord te olete opositsioonis ja haridusminister on näiteks jälle proua Reps. Ma arvan, et just seda paratamatust ette nähes ei toetanud ka Keskerakond solidaarselt valitsuskoalitsiooniga meie ettepanekut. Tegelikult on see järjekordne kurb näide, et Riigikogu XII koosseisu valitsuskoalitsioon on ennast ise vabatahtlikult muutnud tühipaljaks kummitempliks valitsuse käes ega soovi sellest seisust välja tulla isegi siis, kui seadusparandus teda millegi sisulisega ei ähvardagi. Kahju! Aga eks me ootame ja õpime. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Aadu Must!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! See, et president jättis selle seaduse välja kuulutamata, on mõnel pool pälvinud sellist interpreteeringut, et põhjuseks olid mõned tehnilised üksikasjad. Tegelikult need tehnilised üksikasjad on seda laadi asjad, mis kujundavad riigi näo. Me teame, et parlamendi ülesanne on jälgida, et kõik institutsioonid oleksid kaetud oma ülesannete täitmiseks piisava, kuid keskvõimu suvast sõltumatu tulubaasiga. Me oleme sellest siin saalis palju rääkinud. Eriti puudutab see omavalitsusi, kelle puhul valitsuskoalitsioon leiab, et nemad nagu jagaksid raha paremini ja just keskvõimu käes peab olema see rahakott.
See käib ka ülikoolide rahastamise kohta. Tegelikult ei maksa siin valitsust süüdistada, sest valitsused arvavad alati, et nemad jagavad raha paremini kui parlament. Parlament aga peaks mõtlema natukene ka oma ülesannete peale.Sama seisukoht, et just valitsus teab asju kõige paremini, on selle seaduse puhul mitmel korral välja löönud. Lugupeetud haridus- ja teadusminister on korduvalt rääkinud, et tuleks lahti saada saksa koolkonna mõjust, mille puhul pedantselt kõik pisidetailid üritatakse juba seaduses paika panna. Selle seaduse loogikas oli vastupidiseid näiteid. Näiteks siis, kui arutati akadeemilise puhkuse küsimust. Haridus- ja teadusminister ees ning komisjon selle järel leidis, et see tuleb kindlasti panna paika seaduse tasemel või anda ministeeriumi lahendada, kuid ülikoolidele siin otsustusõigust jätta nagu ei tohiks. Seda laadi asjad tunduvad inimestele, kes nende seaduste täitmisega praktiliselt kokku puutuvad, päris koledad.Ma olen palju aastaid töötanud ülikoolis ja tean varasemaid seadusi ja normatiive, millest me oleme õppinud meisterlikult mööda minema. Me teame, mida teha ühest või teisest rumalast seadussättest möödahiilimiseks. Nüüd leitakse, et ülikool ise ei oska otsustada, kes akadeemilise puhkuse ajal võib akadeemilisi kohustusi täita, seda ütleb seadus. Eelnõu ütleb, et puudega inimene tohib. Ma võin prognoosida, et kui see säte kehtima hakkab, siis viie aasta pärast statistika näitab Eesti ülikoolides vaimupuudega üliõpilaste arvu olulist kasvu. Selleks et oma tööd paremini korraldada, sõrme keegi maha raiuma ei hakka, nagu tehti tsaariaegsest väeteenistusest pääsemiseks. Aga selle paberi sõbralikult arstilt ikka saab, et natukene on lubi nagu ahju kukkunud või midagi muud sellist. Sellised ohud on selle seaduse puhul paraku olemas.Veel on räägitud, et selles seaduses on midagi puudu. Siin kõlas ka küsimusi, kui kaua see seadus kestab. Loomulikult ei ole tegemist veerandsajandiks kehtima jääva seadusega. Kas ta kehtib kaks või kolm või neli aastat, kas praegune või järgmine Riigikogu hakkab seda muutma, see on eraldi küsimus. Öeldi, et palju asju on puudu. Tõepoolest, nii nagu siin eelkõnelejad ka rääkisid, on puudu õppetoetuste seadus. Täna hommikul minister aga kinnitas, et õppetoetuste seadus juba tuleb, ta juba paistab ja äkki see järgmisel nädalal ongi Riigikogu menetluses. Vaatame, hindame. Me leiame, et võib-olla siiski tuleb hääletada selle kassi poolt, kes mõned hiired kinni ka püüab. Usaldame, loodame ja menetleme edasi! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aadu Must! Palun, kolleeg Priit Sibul!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minu ettekanne tõenäoliselt nii värvikas ei tule. Aga sest lubja ahju kukkumisest ja härra Alliku viitest Repsile ma ei saanudki aru, kas see oli hea või halb, et ta minister oli. Ju mul õnnestub seda loodetavasti teada saada.
Me arutame täna uuesti muudatusi kõrghariduse valdkonnas, kuna president on osutanud võimalikele vastuoludele põhiseadusega. Tahan kõigepealt tänada enne kõnelnud Urmas Klaasi, kes komisjoni esimehena ja eelnõu menetlejana on teinud ära väga tõsise ja suure töö. Selle eelnõu menetlemise ajal me oleme kohtunud tõesti väga paljude osapooltega üliõpilastest kuni rektorite ja teiste asjaosalisteni välja. See on ka loomulik, kuna eelnõu, mida me täna uuesti arutame, on kõige olulisem, mis viimaste aastate jooksul on kõrghariduskorralduses muudatuste tegemiseks ellu kutsutud. Kuigi nii tänane arutelu kui ka viimased arutelud komisjonis on olnud pigem parendusliku kui sisulise loomuga, on igal juhul hea meel, kui üks hea asi veel paremaks muutub. Need parandused annavad üliõpilastele täiendava kindluse teadmises, mille eest tohib ülikool neilt tasu küsida. Varem ülikooli astunud üliõpilastele laienevad piirangud akadeemilisel puhkusel olles õppekava täitmisel alates 2016/2017. õppeaastast. Ülikoolid aga saavad seadusega kindluse, mille alusel ja milliseid kriteeriume arvestades Haridus- ja Teadusministeerium ülikooliga lepingu sõlmib.Vajadus muudatuste järele Eesti kõrghariduses ei ole tekkinud päris iseenesest ega tühjusesse. Eesti kõrghariduse rahastamine on 1996. aastast põhinenud riiklikul koolitustellimusel. Riik on Eesti riigi, kultuuri ja rahvuse säilimisest, tööturu vajadustest, majandusprognoosidest ja muust lähtuvalt tellinud vajalikul arvul õppekohti, hiljem vastava valdkonna lõpetajaid. Samas ei ole senine rahastussüsteem edukalt toiminud ei õppeasutuste, riigi ega üliõpilaste jaoks. Olemasoleva süsteemi jätkusuutmatust on kinnitanud eri osapooled, sh Riigikontrolli peakontrolör.Avalik-õiguslikud ülikoolid ei ole oma plaanides arvestanud üliõpilaste vähenemisega. On aga demograafiline paratamatus, et 2016. aastal on 10 000 üliõpilast vähem kui praegu. 2007. aastal on olemasolevat süsteemi kritiseerinud ja kitsaskohtadele viidanud ka OECD oma analüüsis.See eelnõu, mida me täna menetleme ja mis korraldab senise kõrghariduskorralduse olulisel määral ümber, ei ole kahjuks ainult positiivset vastukaja leidnud. Seegi on loomulik, sest ükski eelnõu ei saa lahendada kõikide inimeste kõiki probleeme. Maksumaksjatel on huvi, et saaks kiiresti tööjõuturule haritud inimesi, üliõpilased aga tahaksid pikalt ja põhjalikult õppetöösse süveneda. See eelnõu tagab võimekatele noortele parema ligipääsu tasuta haridusele. Praegu pärineb enamik üliõpilasi käputäiest nn eliitgümnaasiumidest. See seadus muudab olukorda. Ülikool hakkab lähtuma lävendist ja kõik, kes lävendi ületavad, saavad võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluse omandada kõrgharidus maksumaksja kulul. Tasuta kõrgharidust ei saa päris igaüks ja tingimusteta. Vaid need, kes on sellest huvitatud ja selleks võimelised, saavad tulevikus omandada kõrghariduse tasuta ehk maksumaksja kulul.Kõrgharidus peab olema võrdselt kättesaadav kõigile andekatele inimestele, olenemata tudengi või tudengi pere rahakotist. See on ka siin eelnevalt palju viidatud põhimõte. Aga see eelnõu loob umbes 3500 uut tasuta üliõpilaskohta. Ma olen veendunud, et kõrghariduse riiklik rahastamine kasvab – see kasvab umbes 25%. Süsteem muutub õiglasemaks. Praegu on võimalik ühtedel saada tasuta õppekohale, teised aga peavad ise selle kõik kinni maksma. Palun lisaaega!

Kolm minutit.

See ebaõiglus kaob, sest õppima saavad asuda kõik võimekad noored. Kas nad saavad tasuta õppida, sõltub juba noortest endist, nende huvist ja võimetest. Kui kõike ei jõua õigel ajal tehtud, on ülikoolil õigus küsida tasu üksnes saamata jäänud punktide eest. Kui aga üliõpilane saab 30 EAP-d semestris või rohkem, maksab tema õppimise eest täies ulatuses maksumaksja. Eelnõu tulemusena võidab ka maksumaksja, sest ülikoolis õppimise aeg lüheneb. Seda tõenäosust on kinnitanud eri kohtumistel ka rektorid. Samuti loob see eelnõu kaugemas perspektiivis avalik-õiguslikele ülikoolidele selguse ja kindluse. Ümberkorraldused seaduses ning demograafiline seis võimaldavad viie aastaga kahekordistada ühe üliõpilase peale kuluvaid vahendeid. Seega investeerib riik kõrgharidusvaldkonda 2–2,5 miljonit, mille demograafiline seis sealt täna välja viib.
Head kolleegid! Ma loodan, et me saame eelnõu kiirelt menetleda ja et sellega seonduv positiivne külg kiirelt realiseerub. Lähiajal peaks meie laudadele jõudma ka vajaduspõhiste õppetoetuste seadus, millel on oluline osa selles, nagu siin ka eelkõnelejad on öelnud, et täna arutatava seaduseelnõu eesmärgid saaks täiel määral saavutatud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Sibul! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Head kolleegid, läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, neid on esitatud 12. Alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun seda väga head ettepanekut hääletada!

Hästi, olen nõus selle väga hea ettepaneku hääletusele panema. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada muudatusettepanekut nr 2!

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 3 on kultuurikomisjoni esitatud ja seda on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 4 on samuti kultuurikomisjoni esitatud, sedagi on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 5 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hea meelega! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Hästi! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 7 on kultuurikomisjoni esitatud ja seda on arvestatud täielikult.Muudatusettepanek nr 8 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hea meelega hääletada!

Aitäh, panen selle hea meelega hääletusele! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.
Muudatusettepanek nr 9 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun muudatusettepanekut nr 9 hääletada!

Hästi! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. See ettepanek vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 11 on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 12 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele.Head kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 89 teine lugemine on lõppenud. Meie päevakord on ammendatud, istung on lõppenud. Suur tänu!

Istungi lõpp kell 15.48.