Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Yana Toom!

Proua eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on au anda Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Selle arupärimise ajendas härra Aaviksoo vastus kirjalikule küsimusele, mis puudutas ajateenijate tervist. Jaak Aaviksoo, nagu me teame, asendab praegu Mart Laari tema ametipostil. Selles vastuses olid välja toodud väga suurt muret tekitavad andmed. Nimelt selline fakt, et aastal 2011 oli kõlblik sõjaväes teenima ainult 36% ajateenistusse kutsututest, mis on liiga vähe. Meie noored mehed on üks väheseid elanikkonnagruppe, kelle tervist pidevalt monitooritakse. Kui me vaatame seda dünaamikat, siis avastame, et iga aastaga jääb nende noorte meeste osakaal, kelle tervis lubab sõjaväes teenida, väiksemaks. Kolm aastat tagasi oli see 41%, praegu juba 36%. Tulenevalt sellest on meil kuus küsimust Hanno Pevkurile ja me loodame neile ka konstruktiivsed vastused saada. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Nüüd annan edasi mõned teated. Kolmapäeval, 18. aprillil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile ning siseminister Ken-Marti Vaherile.
Nüüd, head kolleegid, teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 87 rahvasaadikut, puudub 14.
Head kolleegid, me asume tänase päevakorra juurde. Päevakorras on kaks punkti.

Ma palun tähelepanu esimese päevakorrapunkti tutvustamiseks! Täna on protseduuriliselt tegu oluliste erinevustega, võrreldes tavaliste seaduseelnõude esimese lugemisega. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri esitatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu esimene lugemine. See sisaldab endas juhtivkomisjoni esindaja ettekannet kuni 20 minutit, ametiisiku kandidaadi ettekannet kuni viis minutit ja küsimusi ettekandjatele. Iga Riigikogu liige saab esitada mõlemale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Sellele järgnevad läbirääkimised. Palun esimeseks ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vastavalt õiguskantsleri seaduse § 37 lõikele 1 kuulub õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine Riigikogu otsustuspädevusse. Sellest tulenevalt arutas põhiseaduskomisjon Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 211 oma 9. aprilli istungil. Eelnõu käis esitajate nimel komisjonis tutvustamas õiguskantsler Indrek Teder. Komisjon kuulas ära ka õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi Hent-Raul Kalmo ning esitas talle küsimusi. Komisjon otsustas eelnõu toetada ning teha eelnõu esitaja nõusolekul eelnõus ühe tehnilise täpsustuse. See seisnes selles, et määratakse ära Riigikogu otsuse jõustumise aeg. Tulenevalt nimetatud tehnilisest muudatusest otsustas põhiseaduskomisjon konsensusega esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Ka otsustas komisjon teha ettepaneku võtta see otsuse eelnõu täiskogu 17. aprilli istungi päevakorda, panna eelnõu lõpphääletusele ja see Riigikogu otsusena vastu võtta. Samuti otsustas põhiseaduskomisjon teha ettepaneku võimaldada õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadil Hent-Raul Kalmol esineda Riigikogu täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Paul-Eerik Rummo, teie küsimus!

Aitäh! Kas komisjonis on kunagi olnud kõne all küsimus, miks üldse peaks õiguskantsleri asetäitja-nõunik olema ametisse nimetatud Riigikogu tasandil? Kas ei oleks mõistlikum, et õiguskantsler, kes on Riigikogu poolt ametisse nimetatud, moodustab oma meeskonna ise?

Ausalt öeldes sellist küsimust meil komisjoni arutelul ei tekkinud. Praegune kord tuleneb õiguskantsleri seadusest, täpsemalt, nagu ma oma ettekandes ütlesin, § 37 lõikest 1. Kuidas tulevikus võiks seda teemat käsitleda? Ma arvan, et see on hea küsimus ja komisjon võiks seda teemat arutada, aga praegu me lähtusime kehtivast seadusest.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Me siin Paul-Eerikuga arutasime seda küsimust ja ma jätkan sellesama koha pealt. Tähendab, õiguskantsler on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ainuisikuline institutsioon. Ta ei ole valitsuse liige, ta ei ole midagi – ta on ühe mehe asutus, mees nagu orkester, üksi. Mis tähtsus on tema asetäitjal riigi seisukohalt? Ta ei saa mitte ühelegi paberile alla kirjutada muidu, kui ta on kohusetäitja, eks ole. Ta ei saa mitte midagi teha, ta võib-olla saab bensiiniarvetele alla kirjutada, ja see on kõik. Nüüd on küsimus: kas sa näed siin mingit loogikat, miks seadusse selline säte üldse sattunud on?

Nagu ka eelmise küsimuse puhul, on mul raske öelda, milles seisnes omal ajal selle seaduse vastuvõtmisel loogika, et see pädevus anda Riigikogu täiskogule. Aga nagu ma ütlesin, iga seadus elab oma elu ja kui tõesti inimesed saalis arvavad, et too pädevus võiks olla teistsugune, et õiguskantsleril võiks olla õigus formeerida oma meeskond ise, siis, nagu ma ütlesin, me kindlasti võtame põhiseaduskomisjonis selle arutusele.

Aitäh! Palun, Jüri Jaanson!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kõneleja! Kas komisjoni istungil oli ka jutuks, mis tööülesanded võiksid õiguskantsleri asetäitja tegevusvaldkonda kuuluda?

Nagu sellest ametinimetusest välja tuleb, on ta asetäitja-nõunik ja teemade ring on kõik, millega tegeleb õiguskantsler. Ta ei saa tegelda muude asjadega kui nendega, mis õiguskantsleri pädevuses on. Nagu siin juba kõlas, tegu on ühe meeskonnaga, mis õiguskantsleri eesmärkide täitmiseks vajalik on. Asetäitja-nõuniku teemad on samad, millega õiguskantsler tegeleb, kõik oleneb sellest, kuidas õiguskantsler oma tööd planeerib. Ma saan aru, et õiguskantsleri juures on kaks asetäitja-nõuniku kohta ja kuidas ta nende vahel töö jagab, sõltub õiguskantslerist endast.

Aitäh, Deniss Boroditš! Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks kõnetooli õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi Hent-Raul Kalmo!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esiteks tänan võimaluse eest teie austusväärse kogu ees kõnelda! Nende paari minuti jooksul ei ole võimalik üksikasjadesse laskuda, üksikuid kaasusi käsitleda, seetõttu piirdun mõne üldisema märkusega õiguskantsleri rolli kohta. Eesti õiguskantsleril on üsna unikaalne roll just selle poolest, et õiguskantsler on iseseisev. Ta ei ole ühe riigivõimuharu juriidiline nõustaja, vaid tegutseb väljaspool klassikalist riigivõimuharude süsteemi. Mul on tunne, et sellest seisukohast tuleneb õiguskantsleri üsna spetsiifiline roll, mida õiguskantsler siiamaani on minu meelest väga hästi täitnud. Ja see roll seisneb eeskätt mittelõplike otsuste ettevalmistamises. Selles mõttes on õiguskantsler suures osas nõustavas rollis.
Mul on tunne, et seda pädevuslikku eripära peaks seadusandluse kujundamisel ka tulevikus silmas pidama. Õiguskantsleril peaks olema roll, mis võimaldab tal säilitada oma autoriteedi, millel põhineb ka õiguskantsleri nende seisukohtade arvestamine, mis ei ole sanktsioneeritud. Lisaks tundub mulle, et sellest rollist tuleneb asjaolu, et õiguskantsler ei saa olla ühegi riigivõimuharu konkurent. Eeskätt ei saa õiguskantsler olla kohtuvõimu konkurent ja selles mõttes ei saa temast minu arvates kunagi kujuneda alternatiivi kohtule. Mul on tunne, et õiguskantsler saab eeskätt ikkagi kujundada üldisi seisukohti ja seda üldisemat suunaseadja rolli kinnitab ka praegu Riigikogu menetluses olev õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Nende üldiste märkustega ma piirduksingi. Tänan veel kord ja jään ootama Riigikogu liikmete küsimusi!

Suur tänu ettekande eest! Kas õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadile Hent-Raul Kalmole on küsimusi? Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkaksin seda küsimust, mis siin juba kõlas. See puudutas teie tulevast rolli, kui me teie kandidatuuri toetame. Milline võiks teie roll õiguskantsleri asetäitja-nõunikuna olla ehk millised valdkonnad võiksid olla teie katta? Põhiseaduskomisjoni esindaja ei osanud sellele küsimusele täpsemalt vastata.

Üldiselt asetäitja-nõunik tegeleb õiguskantsleri nõustamisega kogu tema pädevuse raames ja selles mõttes puutub ta kokku kõigi küsimustega. Siiamaani olen ma isiklikult olnud seotud eeskätt majanduslike küsimustega Õiguskantsleri Kantselei II osakonnas. Aga kui  Riigikogu toetab minu kandidatuuri, saab minu tulevases tegevuses rõhuasetus olema normikontrollil eeskätt selles osas, mis puudutab seaduslikkuse ja põhiseaduslikkuse kontrolli.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Praegu kehtivast seadusest tuleneb tõsiasi, et õiguskantsleril ei ole võib-olla alati võimalik olla piisavalt proaktiivne, kuigi õiguskantsler või siis paljudel juhtudel ka tema asetäitja on ju valitsuse istungitel kohal. Kas teie hinnangul võiks kaaluda selle sätte muutmist või ehk on võimalik kuidagi tavade reguleerimisega saavutada seda, et valitsuse istungil kohalolek realiseeruks kohese konstruktiivse kriitikana? Sel juhul me ehk ei satuks hiljem sellistesse olukordadesse, kus tuleb tõdeda, et kriitika on jõudnud kohale nii hilja, et sellega ei ole otsustajatel enam midagi peale hakata – otsused on tehtud, kokkulepped sõlmitud.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ma ise pean ka väga oluliseks eelkontrolli tähtsust. Teisest küljest on mul tunne, et eelkontroll ja n-ö järelkontroll peavad teineteist täiendama. Eelkontroll, tõepoolest, on oluline ja ma arvan, et sellele peaks panema suurt rõhku juba menetlusökonoomia seisukohast. Teisest küljest aga ei saa see asendada õiguskantsleri pädevust järelkontrolli raames. Nii et ma olen sellega nõus, et eelkontroll vajab tulevikus rohkem rõhutamist kui siiani.

Palun, kas ettekandjale on veel küsimusi? Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu, Hent-Raul Kalmo! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 211 lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Alustame ettevalmistust hääletamiseks. Enne hääletust lubage mul juhtida tähelepanu sellele, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punktile 5 on tegemist salajase hääletusega. Palun valmistume hääletuseks!
Austatud Riigikogu, panen hääletusele õiguskantsleri esitatud Riigikogu otsuse "Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine" eelnõu 211. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 86, vastu ei ole keegi, üks erapooletu on eelnõu otsusena vastu võetud. Palju õnne, Hent-Raul Kalmo!

Head kolleegid, läheme päevakorraga edasi. Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 183 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Peeter Võsa!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu väljatöötamine on tingitud vajadusest viia täitemenetluse seadustik kinnisasja sundvõõrandamise menetluse osas kooskõlla kinnisasja sundvõõrandamise seadusega. Probleem on siis milline? Täitemenetluse seadustik sätestab sundvõõrandamise menetluses täitedokumendina ainult maavanema otsused. Majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ning linna- või vallavalitsuse korraldusi täitedokumentidena ei sätestata, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise.
Praegune olukord on siis selline. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 16 lõike 6, § 36 lõike 4 ja § 40 lõike 2 kohaselt annab sundvõõrandamisel kohtutäiturile korraldusi maavanem üldjuhtudel, majandus- ja kommunikatsiooniminister sundvõõrandamisel riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks, valla- või linnavalitsus sundvõõrandamisel kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks. Kohtutäiturile antakse järgmised korraldused: sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajaduse korral hoiule võtta, sundvõõrandatava kinnisasja valdus üle võtta ja üle anda, maksta sundvõõranditasu ja hüvitis välja sundvõõrandi andjale ja teistele isikutele, kelle õigusi on sundvõõrandamisega kahjustatud. Täitemenetluse seadustiku § 2 lõikes 1 on sätestatud täitedokumendid, mis on kohtutäiturile täitmiseks. Selle punktis 14 on sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise menetluses täitedokumendiks ainult maavanema otsus. Seega on need kaks omavahel seotud seadust teineteisele vastukäivad.
Ettepanek on järgmine. Riigimaantee, avaliku raudtee ja kohaliku tee ehitamiseks vajaliku maa sundvõõrandamise menetluses vajalike kohtutäituri toimingute tegemiseks on tarvis muuta täitemenetluse seadustikku. Ettepanek on muuta täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 14 ja viia see kooskõlla kinnisasja sundvõõrandamise seadusega. Muudatuse tulemusel on kinnisasja sundvõõrandamise menetluses lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsused ning valla- või linnavalitsuse otsused. Selline olukord on meie arvates mõistlik ja see kehtis ka kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku korral, mille § 1 lõike 1 punktis 16 see sätestatud oli. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Peeter Võsa! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Andres Anvelti!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevaga kannan teile ette, mis toimus õiguskomisjoni 9. aprilli istungil, mida juhatas komisjoni esimees Marko Pomerants ja protokollis Tiina Kärsna. Kohal olid komisjoni liikmed Laanet, Anvelt, Gräzin, Jens, Suur, Võsa, Kabrits ja Randpere, ametnikest Liivamägi ja Laide. Puudus Priit Toobal. Kutsutud olid Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ja Keskerakonna fraktsiooni nõunik-sekretariaadijuhataja Kätlin Joala. Peeter Võsa tutvustas komisjonile Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu sisu ja eesmärke, rääkides sisuliselt sama, mida te hetk tagasi kuulsite temalt ka auväärt Riigikogu ees. Tutvustati ka Vabariigi Valitsuse otsust toetada eelnõu algatamist. Õiguskomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda tänaseks ehk 17. aprilliks ja esimene lugemine lõpetada ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. mai. Esialgu määrati ettekandjaks Neeme Suur, pärast otsustati ringi Andres Anvelti kasuks. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, kas on küsimusi? Kõik on selge, ettekandjale küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 183 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 2. mai kell 16.
Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.26.