Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kümnenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Käesolevaga tutvustan teile arupärimist, mille esitan koos teiste Keskerakonna fraktsiooni liikmetega härra haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. Nimelt on meil ees riigieksamite aeg. See on iga aasta tähtis aeg kõigile noortele, kes teevad riigieksameid, ja nende vanematele ja vanavanematele, kes riigieksamitele huviga kaasa elavad. Meie traditsiooniline kirjand on sel aastal asendatud emakeele riigieksamiga. See on tekitanud üsna palju küsimusi emakeeleõpetajates ja vastuolulist suhtumist lõpetajates ning sellest tulenevalt on meil härra ministrile kuus küsimust. Me soovime täpsustusi emakeele riigieksami kohta ning soovime teada, kas uus emakeele riigieksam on see, mida tema ministrina erinevalt emakeeleõpetajatest ja emakeeleõpetajate seltsi liikmetest soovib tulevikus näha, või on mõte tulla ühel päeval tagasi meie traditsioonilise kirjandi juurde. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kümne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile lõimumispoliitika edukuse kohta. Hiljuti valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2011. Selles oli mitmeid positiivseid uudiseid nii venekeelse elanikkonna suurenenud kodumaatunde kui ka paranenud keeleoskuse kohta. Uuringu järgi on eestlased muutunud avatumaks venekeelsete kaaskodanike Eesti ühiskonda kaasamise suhtes. Samas leiame uuringust ka mitmeid muret tekitavaid fakte ja negatiivseid trende.
Vaatamata mõningatele valdkondlikele edusammudele nähtub uuringust, et agregeeritud lõimumisindeksi alusel on mõõdukalt, tugevalt või täielikult lõimunute osakaal jäänud 2008. aasta tasemele ehk ligi 61%-le. See tähendab, et ligi 40% venekeelsetest elanikest on endiselt nõrgalt lõimunud või täielikult lõimumata, vaatamata aina suurenevale siin sündinud ja kasvanud inimeste pealetulekule. Samuti ei saa tähelepanuta jätta lõimumisprotsessi kihistumistendentsi, kus parema keeleoskusega, jõukamatest ja aktiivsematest venekeelsetest elanikest on kujunenud edukad kodanikud, vähem jõukatest või vähem aktiivsetest on saanud aga tõrjutud ja riigist võõrdunud inimeste rühm. Uuring ei anna põhjust arvata, et praeguse lähenemise jätkumine integratsioonipoliitikas neid arengutrende ka tulevikus muudaks. Sellest lähtuvalt on meil peaministrile seitse küsimust.

Palun Riigikogu kõnetooli Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Vastutustundlikku rahanduspoliitikat toetavatel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikutel on tõsine mure seoses teisipäeval avaldatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosiga. Kui üldiselt teised Euroopa riigid, sealhulgas paha poiss Kreeka, pingutavad, et oma eelarve defitsiiti vähendada, eelarve positsioone parandada, laenukoormust alla tuua, siis selle prognoosi järgi on Eesti eelarve kuni aastani 2016 defitsiidis, laenukoormus näitab jõudsat kasvutempot, reservid vähenevad, netovara ja reservide suhe muutub negatiivseks. Defitsiidi puhul on just keskvalitsus see, kes seda miinust kõige suuremalt veab. Samas, kui me vaatame, millised on prognoosi järgi reservid, siis reservides kasvab sotsiaalkindlustusfondide osakaal. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kas riiklik poliitika ongi hoida töötuskindlustusmakset põhjendamatult kõrgel, võrreldes väljamaksetega jne. Sotsiaaldemokraatidel on selle kohta kaheksa küsimust. Eriti olukorras, kus valitsusliidu programm näeb ette sootuks teistsuguseid rahanduspoliitilisi eesmärke, kui see prognoos meile silme ette manab. Aitäh!

Head ametikaaslased, ma olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile, välisminister Urmas Paetile ja kultuuriminister Rein Langile. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungite saalis merenduse toetusrühma asutamise koosolek, mille kokkukutsujaks on Annely Akkermann. Nii et kõik merehuvilised mereriigist Eestist on palavalt oodatud sellele asutamiskoosolekule.
Head ametikaaslased, viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Tänases päevakorras on ka üks täpsustus. Nimelt teeb tänases päevakorrapunktis põhiseaduskomisjoni ettekande põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš ning õiguskomisjoni ettekande õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet.

Alustame tänase päevakorrapunkti menetlemist. Meil on üks päevakorrapunkt, mille pealkiri on "Õiguskantsleri ettepanek number 14 Riigikogu liikme immuniteedimenetlusest (ettepanek viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 põhiseadusega kooskõlla)".
Lubage mul lühidalt tutvustada teile menetlemise korda tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse §-dest 149–152. Kõigepealt on õiguskantsleri ettekanne kuni 20 minutit, siis on põhiseaduskomisjoni aseesimehe ettekanne kuni 20 minutit ja seejärel on õiguskomisjoni aseesimehe ettekanne kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Peale seda on läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Kui läbirääkimised on lõpetatud, siis peame hääletama küsimust, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskantsler Indrek Tederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka oma ettepanekut loomulikult ümber jutustama, rõhutan vaid mõningaid olulisi aspekte. Kõigepealt paar sõna põhiseaduslikust taustast. Teatavasti sätestab põhiseaduse § 76 esimene lause, et Riigikogu liige on puutumatu. Teise lause kohaselt saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Rõhutan seda, et Riigikogu liikme kriminaalõiguslik immuniteet ei ole loomulikult keeld rahvasaadikut kuriteo toimepanemise eest karistada, see on menetluslik, edasilükkav tagatis. Põhiseaduses sätestatud immuniteedi põhimõte on sätestatud kaitseklauslina. Selle eesmärk on kaitsta eeskätt opositsiooni kuuluvaid Riigikogu liikmeid täitevvõimu võimaliku tagakiusamise ja parlamentaarsest debatist kõrvaldamise eest. Kriminaalmenetluslik immuniteet on vaba mandaadi teostamise tagatis, mis peab võimaldama Riigikogu liikmel täita saadikuülesandeid takistamatult ja oma südametunnistuse järgi. Põhiseadus on sidunud Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise Riigikogu nõusolekuga. Võimalikule süüdimõistmisele kui lõplikult kriminaalvastutusele võtmisele eelnevad kohtueelne uurimine ning kohtumenetlus. Eelkõige kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingutega kaasnevad piirangud, mis vajavad Riigikogu liikme puutumatust silmas pidades kõrgendatud kaitset. Seetõttu olen seisukohal, et kriminaalmenetluses tuleb põhiseaduse § 76 lauseid 1 ja 2 tõlgendada koosmõjus, st puutumatus pluss Riigikogu nõusolek kriminaalvastutusele võtmiseks. Teisisõnu, kriminaalmenetluses võib Riigikogu liikmelt puutumatuse ära võtta üksnes Riigikogu nõusolekul. Märgin, et erandina on Riigikogu liikmest kahtlustatava suhtes edasilükkamatute menetlustoimingute tegemine ilma Riigikogu eelneva nõusolekuta õigustatud, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt, piltlikult öeldes, tabatakse tapmiselt, verine nuga käes. Kuigi põhiseadus otsesõnu sellist erandit ette ei näe, tuleneb see järeldus omavahel konkureerivate põhiseaduse normide tõlgendusest eesmärgiga kaitsta õiguskorda.
Mõned märkused ka õiguskantsleri rollist, kuigi see ei ole esiplaanil. Otsustuspädevus Riigikogu liikmelt kriminaalmenetlusliku immuniteedi lõplikuks äravõtmiseks on Riigikogul. Õiguskantslerile põhiseadusega pandud ülesanne on üksnes teha Riigikogule ettepanek anda vastavasisuline nõusolek. Teisalt on põhiseaduse mõttega – immuniteet kui kaitseklausel – kooskõlas, et õiguskantsleril on sõltuvalt asjaoludest õigus keelduda Riigikogule ettepaneku tegemisest. Õiguskantsleri tegevuse piirid prokuratuuri taotluse läbivaatamisel, sh tagastamisel, määrab seadusega kindlaks Riigikogu.
Paar sõna kehtivast regulatsioonist ja selle puudustest. Kõigepealt, kuni möödunud aasta 31. augustini kehtinud seaduse redaktsiooni järgi võis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada, kohaldada tema suhtes tõkendit, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui Riigikogult on saadud nõusolek koostada tema kohta süüdistusakt. Alates möödunud aasta 1. septembrist  näeb kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõige 1 ette, et Riigikogu liikme võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit ning toimetada vara arestimist ja läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Riigikogu nõusolek on vajalik vaid Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks. Kehtiv seadus näeb seega varasemast erinevalt ette võimaluse teha Riigikogu liikme suhtes mitmeid vaba mandaadi teostamist oluliselt mõjutavaid menetlustoiminguid ilma Riigikogu nõusolekuta. Selle asemel on nõutav õiguskantsleri nõusolek. Nii on kehtiva seadusega pandud õiguskantslerile ülesanne anda luba Riigikogu liikme suhtes menetlustoimingute tegemiseks enne saadikupuutumatuse äravõtmist Riigikogus. Riigikogu liikme juures läbiotsmise teostamiseks ei ole alates möödunud aasta 1. septembrist vaja ei Riigikogu ega õiguskantsleri nõusolekut.
Leian, et põhiseaduse mõttega ei ole kooskõlas, kui Riigikogu nõusolek kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik üksnes süüdistuse esitamiseks (kriminaalasja kohtusse saatmiseks). Riigikogu liikmelt kriminaalmenetluses vabaduse võtmine või tema suhtes muude vaba mandaadi teostamist oluliselt takistavate menetlustoimingute tegemine enne Riigikogult nõusoleku saamist on hõlmatud Riigikogu liikme puutumatuse ja kriminaalmenetlusliku immuniteediga. Vastupidise tõlgenduse järgi oleks põhiseaduslik kaitseklausel sisutu.
Kriminaalmenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus, kuna õiguskantslerile ei saa panna ülesandeid, mis kuuluvad põhiseaduse järgi Riigikogu pädevusse. Samuti on kriminaalmenetluse seadustikus õiguskantslerile ette nähtud iseseisev ja siduv õigus anda prokuratuurile nõusolek Riigikogu liikmest kahtlustatava suhtes menetlustoimingute tegemiseks vastuolus õiguskantsleri kui riigivõime tasakaalustava sõltumatu institutsiooni olemusega.
Lõpetuseks. Olen seisukohal, et kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 on vastuolus põhiseaduse §-dega 76 ja 139 nende koosmõjus. Tänan!

Aitäh! Austatud õiguskantsler, teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Mõni aeg tagasi toimunud Euroopa Liidu asjade komisjoni istungilt puudus üks selle komisjoni liige. Hiljem nägin online-uudistest, et täpselt samal ajal, kui toimus komisjoni istung, pidi ta viibima Kaitsepolitseiametis ülekuulamisel. Tookord meil komisjonis küll ühtegi sellist hääletust, mille tulemus oleks selle liikme puudumise tõttu võinud teistsuguseks kujuneda, ei olnud, aga samas ei saa ka välistada, et ühe liikme eemalviibimine võib hääletustulemust mõjutada. ELAK-i seisukohad, nagu te teate, on siduvad nii valitsusele kui kogu riigile. Siit küsimus: kas antud juhul võis Euroopa Liidu asjade komisjoni töö ajal ühe komisjoniliikme uurimisele kutsumist õiguspäraseks nimetada?

Ma ei ole seda konkreetset asja menetlenud, aga minu esialgne arvamus on küll selline, et kohustada ei saa. Nagu ma ka oma ettekandes rõhutasin, teostab rahvasaadik vaba mandaati. Vaba mandaadi kaudu realiseerub ju rahva, valija tahe, ja kui selle mandaadi teostamine on takistatud, siis järelikult oleks selline tegevus – ma mõtlen, kohustamine – põhiseadusega vastuolus. Aga ma ei tea, kas kõnealusel juhul kohustati või oli see minek vabatahtlik.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Härra õiguskantsler! Küsin teilt kui õiguskantslerilt ja ka kui tippjuristilt. Oletame, et teie ettepanek saab Riigikogu heakskiidu, protsess pööratakse tagasi ja me jõuame kriminaalmenetluse koodeksis sisuliselt tagasi eelmise sõnastuse juurde. Vahepeal on mitme Riigikogu liikme kui kahtlustatava suhtes läbi viidud uurimistoiminguid. Siit minu küsimus: kui Riigikogu kinnitab, et kogu see protsess on siiamaani olnud põhiseadusvastane, kuidas te siis hindate, milline on selle aasta jooksul kogutud tõendite väärtus?

Üldiselt ma ootasin sellist küsimust. Praegu me arutame menetlusseadustiku konkreetse sätte põhiseadusvastasust. Õiguskantsleril on väga konkreetne roll ka konkreetsetes kriminaalasjades, aga õiguskantslerina ma ei tea nendest kriminaalasjadest midagi. Jah, ma olen küll lehelugeja ja tean nii palju, kui ajakirjanduses ilmunud on, aga selle põhjal ei saa õiguskantsler mitte kuidagi mingisugust seisukohta kujundada. Nii et ma palun väga vabandust, aga ma jään vastuse võlgu. Kõigepealt lahendame ära selle küsimuse, siis vaatame järgmisi asju.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea õiguskantsler! Küsin õiguskantsleri tänase ettepaneku valguses päris konkreetselt: kas konkreetne uurimistoiming, näiteks läbiotsimine, mis viiakse Riigikogu liikme suhtes läbi enne, kui Riigikogu enamus on vastava nõusoleku andnud, võiks iseenesest olla põhiseadusvastane või mitte?

Tänan! Jah, nagu ma ka oma ettepanekus olen osutanud: kuna see riivab intensiivselt rahvasaadiku vaba mandaati, siis on see põhiseadusega vastuolus, kui selleks ei ole Riigikogu nõusolekut.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Kas te võiksite mulle kui mittejuristile maakeeli lihtsalt selgeks teha, mis vahe on immuniteedil ja puutumatusel?

Immuniteet kui selline toimib koos puutumatusega. Me näeme, et valitsuse liikmel on ka teatud immuniteet. Puutumatus on aga selline päris lai ja kategooriline mõiste. Kõige lihtsamini öeldes tähendab see seda, et rahvasaadik kui parlamendiliige saab oma tööd vabalt teha, kartmata, et täitevvõim suvaliselt tema tegevusse sekkub. Jah, see immuniteet koostoimes puutumatusega on piiratud. Peale selle on immuniteet kui absoluutne, mitte menetluslik, vaid materiaalõiguslik tagatis. See on see põhimõte, et saadik saab vabalt oma mandaati teostada, ta võib siin kõnetoolis öelda ükskõik mida ja see ei saa mitte mingil juhul olla saadiku vastutusele võtmise aluseks. Aga jah, lihtsustatuna öeldes on puutumatus see, et saadik saab valijalt saadud vaba mandaati vabalt ja takistamatult teostada.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Mu küsimus haakub natuke eelmise küsimusega. Menetlustoimingute tegemise erikorra all on ka paljud muud põhiseaduslikud institutsioonid, mitte ainult Riigikogu, mille liikmest praegusel juhul juttu on. Kas mõningal juhul oleks see põhjendatud ka teiste institutsioonide, kas või teie enda ametikoha või presidendi puhul? Volituste ajad on ju erinevad. Kui võimule tuleb järgmine valitsus, kellele praeguse Riigikogu valitud president ei meeldi, siis ta võiks ju samu repressiivseid meetodeid kasutada, et sellest vana Riigikogu valitud presidendist lahti saada, kasutades enda käes olevat täitevvõimu. Mis te selle kohta arvate?

Praegune ettepanek puudutab ainult Riigikogu liikmeid, sellepärast et ainult Riigikogu liikmete kohta on §-s 76 sätestatud puutumatuse klausel põhimõtteliselt sellisel kujul. Ma ei ole teisi kõrgeid riigiametnikke analüüsinud, aga on ju loodud selline põhiseadusest tulenev kaitsesüsteem, et kriminaalmenetluslikke toiminguid ei saa täiesti vabalt läbi viia. Nii presidendi, õiguskantsleri kui ka riigikontrolöri suhtes on ju ikkagi vastastikused tagatismehhanismid. Need on olemas. Kõnealuse ettepaneku raames ei ole ma neid analüüsinud.

Austatud õiguskantsler, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 14, milles õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 kooskõlla põhiseadusega, s.a 3. aprilli istungil. Istungil osalesid külalistena õiguskantsler Indrek Teder, tema nõunik ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik. Istungil selgitas õiguskantsler Indrek Teder oma ettepanekut, tuues välja peamise. Kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 tuleb viia kooskõlla põhiseadusega, sest need sätted on selgelt vastuolus põhiseaduse §-ga 76. Põhiseaduse § 76 kohaselt on Riigikogu liige puutumatu ja teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eespool nimetatud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni puhul unustati ära selline oluline põhimõte nagu Riigikogu liikme puutumatus. Kui Riigikogu liige on põhiseaduse alusel tunnistatud puutumatuks, siis on tegemist menetlusliku takistusega, millest kõrvalekaldumise saab otsustada üksnes Riigikogu ise. Põhiseadus näeb ette Riigikogu liikme puutumatuse parlamentaarse tagatisena, mida saab kõrvaldada üksnes parlament ise, ja see on sõnaselgelt põhiseaduses sätestatud. Üks variant nimetatud sätete põhiseadusvastasuse kõrvaldamiseks oleks jõustada endine redaktsioon, mis tegelikult ju kehtis aastaid ja millega ei olnud suuri probleeme. Nimetatud karistusmenetluse seadustiku sätete sisseviimise peamiseks põhjuseks olid menetlusökonoomilised kaalutlused, aga neil ei saa olla eelist põhiseaduses selgelt sätestatud tagatiste ees.
Samal komisjoni istungil esitasid selle liikmed õiguskantslerile ka mitmeid küsimusi. Küsiti näiteks, kas kriminaalmenetluse seadustiku eelmise redaktsiooni vastavates sätetes oli õiguskantsleri arvates suuri puudusi. Õiguskantsler vastas, et seal olid väikesed puudused, aga need olid pigem nüansid. Eelmise redaktsiooni puuduse näitena tõi õiguskantsler välja kümnepäevase taotluse tagastamise tähtaja, mis on tema arvates selgelt liiga lühike tähtaeg. Samas leidis õiguskantsler, et üldjoontes eelmine redaktsioon toimis ja selle kohta on olemas ka praktika. Samuti huvitas komisjoni liikmeid õiguskantsleri arvamus selle kohta, kas eelmine redaktsioon takistas kuidagi kriminaaluurimise läbiviimist. Õiguskantsler Indrek Teder vastas, et kriminaalmenetluse toimingud riivavad intensiivselt isikute põhiõigusi ning seega peavad kehtima ka teatud garantiid. Riigikogu liikmete puutumatus on põhiseadusega ette nähtud lisatagatis, kuna parlament on täitevvõimust sõltumatu.
Juhin tähelepanu, et põhiseaduskomisjon tellis Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt käesoleva aasta jaanuari lõpus arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku sätete vastavuse kohta põhiseaduse §-le 76. Arvamuse sai komisjon s.a 15. märtsil. Arvamuse koostaja leidis, et kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku immuniteeti puudutav regulatsioon on vastuolus põhiseaduse §-ga 76, ja pakkus lahendusena välja, et mõistlik oleks taastada kriminaalmenetluse seadustiku vastavate sätete eelmine redaktsioon.
Ülaltoodust tulenevalt otsustas põhiseaduskomisjon konsensusega teha täiskogule ettepaneku toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 14 viia põhiseadusega kooskõlla kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe. Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon kujundas s.a 2. aprillil oma seisukoha õiguskantsleri ettepaneku nr 14 suhtes, milles tehakse ettepanek viia kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 kooskõlla põhiseadusega. Arutelus osalesid külalistena õiguskantsler Indrek Teder ja õiguskantsleri nõunik Saale Laos, komisjoni liikmetest osalesid istungil Marko Pomerants, Kalle Laanet, Andres Anvelt, Igor Gräzin, Kalle Jents, Neeme Suur, Siim Kabrits ja Valdo Randpere, puudus Peeter Võsa.
Laias laastus oli samasugune arutelu, nagu põhiseaduskomisjoni aseesimees ette kandis. Aga ma tooksin välja, mis meil jutuks oli. Õiguskantsler tutvustas oma ettepanekut ja märkis, et kriminaalmenetluse seadustiku § 377 ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat! Palun, ettekandja!

Aitäh! Õiguskantsler märkis, et kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 on vastuolus põhiseaduse §-dega 76 ja 139 nende koostoime osas, mis annavad Riigikogu asemel õiguskantslerile pädevuse anda nõusolek või keelduda nõusolekust Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingute tegemiseks, samuti osas, mis ei näe ette Riigikogu nõusolekut Riigikogu liikme juures läbiotsimise korraldamiseks. Samuti märkis õiguskantsler, et menetlusökonoomika kriminaalmenetluses ei ole piisav argument ega kõrvalda kõnealuste sätete vastuolu põhiseadusega. Riigikogu ei saa allutada täitevvõimule isegi mitte õiguskantsleri nõusolekul. Riigikogu liikme vaba mandaati saab piirata ainult sama kogu ehk siis Riigikogu nõusolekul. Õigusriik kaoks, kui kogu õigusruum oleks allutatud menetluse efektiivsusele.
Tuginedes põhiseaduse § 142 lõikele 1 ja õiguskantsleri seaduse §-le 17, ongi tehtud Riigikogule ettepanek viia kriminaalmenetluse seadustiku eelmainitud sätted põhiseadusega kooskõlla. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi õiguskantsleri rolli kohta, samuti paluti õiguskantsleri arvamust varem kehtinud Riigikogu liikme immuniteedi menetluse sätete põhiseaduspärasuse kohta. Õiguskantsleri arvates oli enne 2011. aasta 1. septembrit kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku § 377 redaktsioon aktsepteeritav. See kehtis aastaid ning Eesti ühiskond sai sellega hakkama. Probleemiks oli õiguskantslerile kriminaalmenetluse seadustiku § 377 lõikes 7 antud lühike, kümnepäevane tähtaeg Riigiprokuratuurile taotluse tagastamiseks. Õiguskantsler leidis, et temal ei ole kohtuniku rolli ja samuti ei ole ta kirjatuvi rollis, kuid õiguskantsleril peab olema võimalus ka ei öelda.
Arutati ülekuulamisega seonduvat regulatsiooni nii praegu kehtivas kui ka enne 1. septembrit 2011 kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 377. Kumbki redaktsioon ei näe ette Riigikogu nõusolekut selleks, et Riigikogu liige üle kuulata. Õiguskantsler selgitas, et ülekuulamise puhul on Riigikogu liikmel võimalik kokkuleppel menetlejaga leida sobiv aeg, sest Riigikogu töös osalemine on aktsepteeritav põhjus mitteilmumiseks. Leiti, et lahendus oleks pöörduda enne 2011. aasta septembrit kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku § 377 redaktsiooni juurde. Riigikogu liikme immuniteedi menetluse eri aspekte võiks süvitsi ja sisuliselt käsitleda edaspidi, sest tegemist on keerulise probleemiga.
Mida siis komisjon otsustas? Komisjon otsustas toetada konsensuslikult õiguskantsleri ettepanekut viia kriminaalseadustiku § 377 lõiked 1, 3, 5 ja 6 kooskõlla põhiseadusega. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Arto Aas, palun!

Aitäh! Kas komisjonis oli jutuks või kui ei olnud, siis milline on teie isiklik arvamus Riigikogu liikmete suhtes läbiviidavate jälitustoimingute kohta? Toon näite. Minu eelmisel ametikohal oli nõutav riigisaladusele juurdepääsu luba ja ma andsin allkirja, et minu suhtes võib teatud toiminguid läbi viia järgmised kolm-neli aastat. Sellesse perioodi mahub ka Riigikogu liikmeks olek. Kas see tähendab, et minu puutumatust ja immuniteeti saab selle tõttu kuidagi riivata, et mul on kunagi olnud juurdepääs riigisaladustele?

Aitäh küsimuse eest! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Kui ma oma isiklikust seisukohast vastan, siis ma usun, et see, kas konkreetse Riigikogu liikme suhtes saab teostada jälitustegevust, nõuabki väga tõsiselt mitme seaduse ülevaatamist. Minu tänane kiire vastus siit puldist on, et pigem see ei saa nii toimuda.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Jätkan sellelsamal teemal. Te ütlesite, et teie hinnangul pigem ei saa. Aga kas on olemas mingigi kontrollimehhanism, mis annab selge ülevaate, kas näiteks kas või konkreetse eelmisena küsinud Riigikogu liikme suhtes on tehtud mingeid toiminguid või ei ole? Kuidas sellega on?

Aitäh küsimuse eest! Meil on ju Riigikogus loodud vastavasisuline komisjon, kes kontrollib teatud jälitustoimingute läbiviimist – kapo järelevalve komisjon. Tegelikult on võimalik välja võtta ja kontrollida, kas, millal ja kelle suhtes on läbi viidud jälitustoiminguid.

Marko Pomerants, palun!

Hea kolleeg! Kas ei ole mitte nii, et need on erinevad asjad, jälitustoimingud kriminaalmenetluse raames ja julgeolekukontrollist tulenev riigisaladuse hoidmise kontekstis?

Aitäh küsimuse eest! Sõltub ju sellest, mis aspektist vaadata, kas me vaatame Riigikogu liikme positsioonist tulenevalt või me vaatame institutsionaalset lubade andmist, näiteks jälitustegevuse läbiviimiseks. Mu mõte on, et seda on võimalik kontrollida ja üks võimalus selleks on kapo komisjon.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, kas te soovite pidada läbirääkimisi? Soovite. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Anvelti!

Head kolleegid, tere hommikust ka minu poolt! Tahtsin teha paar remarki, ma ei nimetaks seda isegi läbirääkimiseks, aga kord on selline. Mis on mind kogu selle asja juures pannud kukalt kratsima? Kõigepealt, seesama immuniteedi puudumine või nõrgenemine ei mõjuta enamikku meist. Immuniteedi nõrgenemine on mind mõjutanud võib-olla sedakaudu, et ma põdesin sügisel kaks korda grippi ja kevadel ka ühe viirusliku kopsupõletiku. Aga ma arvan, et siin ei saa õiguskantsler kuidagi aidata. Küll peaks meie tänane istung panema mõtlema selle peale, miks me viimasel ajal teeme nii palju vigade parandust. Eelmise koosseisu lõpus vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi me parandame, kui ma ei eksi, juba teist korda. Me oleme edasi lükanud terve suure jälitusmenetluste paketi aastani 2013, õigemini, see koosseis peatas nende jõustumise ja lükkas selle aastaks edasi. Sisuliselt on ka immuniteediküsimus sellesama paketi üks jäänuk. Õiguskantsler tõi oma kirjas, oma pöördumises Riigikogu poole välja väga olulise lause, ma tuletan selle meelde: "Tänapäeval seisneb immuniteedi tähtsus selles, et kaitsta opositsiooni esindajaid parlamendis koalitsioonile tugineva valitsuse võimalike püüete eest neid riigiaparaadi abil taga kiusata, avalikkuse ees diskrediteerida või mõjutada." Ma muidugi tahan uskuda, et antud hetkel pole see protsess kindlasti ajendatud sellest põhjusest, vaid pigem sellest, et teha menetlus võimalikult ökonoomseks, kiireks ja mugavaks. Aga kõige selle juures tuleb arvestada, et mugav kriminaalmenetlus, kõige mugavam kriminaalmenetlus on meie lähiajaloos, nii meie kui ka selle riigi ajaloos, mis meid minevikus okupeeris, 1937. aasta troika, see on kõige mugavam ja kõige kiirem kriminaalmenetlus. Ma arvan, et võib-olla näeb ka meie õigusruumis mõni õigusmõistja midagi sellist oma unes, töö oleks palju lihtsam. Pigem tuleks tänasel päeval selle otsuse tegemisel ja ka tulevikus mõelda selle peale, et need seadustikud, mis enamasti ei puuduta otseselt Riigikogu liikmeid, vaid puudutavad elanikkonda laiemalt, võivad menetlusökonoomika kaudu teha väga tugevalt õhemaks õigusriiki, mille nimel me oleme 20 aastat tööd teinud. Kuritegevus on küll kole nähtus, aga kui koos kuritegevusvastase võitlusega visatakse ka, nagu öeldakse, lapsed pesuveega välja, siis on see natukene karmim olukord.
Ma tahaksin panna teile südamele, et täna me ei otsusta tegelikult mitte oma immuniteedi küsimust, vaid meie õigusriigi tulevikku. Ma arvan, et siin ei saakski olla väga erinevat mõtlemist, sest tänane opositsioon võib olla homme koalitsioon ja vastupidi ning kellegi mõjutus teha asja lihtsamaks võib muutuda ka sooviks suunata neid protsesse. Kuid ma arvan, et lisaks sellele, mis puudutab õigusriiki, peaksime oma komisjonides, kui meile tulevad seaduseelnõud, pöörama tähelepanu sellele, miks on soovitud mingeid asju hästi kiiresti muuta ja kes on selle tegelikud algatajad. Võib-olla võiks selle seaduseelnõu puhul ka meediat, kes on meil, nagu öeldakse, neljas võim, huvitada see, kuidas üldse tuli selline seaduseelnõu, initsiatiiv, kus ta tekkis, kelle poolt ta tuli ja miks ta nii ootamatult meie õigusruumi tekkis. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Väino Linde!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meie fraktsioon toetab õiguskantsleri ettepanekut, sest tõesti, eelmise aasta septembrist kehtima hakanud seadusmuudatuse kohaselt on täitevvõimule allutatud riigiasutusel, ja prokuratuur ju seda kindlasti on, õigus teha Riigikogu liikme suhtes päris mitmeid uurimistoiminguid ja kohaldada isegi tõkendit enne süüdistusakti koostamiseks Riigikogult nõusolekut saamata. Ja kriminaalmenetluse suundumus on praegu selline, et süüdistusakt on viimane dokument, millega uurimine lõpeb. Me arvame, et süüdistusakti koostamiseks Riigikogult nõusoleku saamine on muutnud tegelikult immuniteedi seisukohalt parlamendilt nõusoleku küsimise selliseks ilma sisuta asjaoluks, millest praktiliselt ei sõltu enam midagi. Oleme arvamusel, et Riigikogu liikme immuniteedi küsimus selle seaduse mõttes ei riiva ainult põhiseaduse §-s 76 märgitud parlamendiliikme puutumatust, vaid ka seda osa, mis käsitleb näiteks parlamendiliikme sõnavabadust. Sõnavabadus tänapäeva mõistes ei tähenda ainuüksi õigust vabalt kõnelda ja avaldada oma arvamust, vaid saada ka oma tööks vajalikku informatsiooni ning seda levitada. Tänast arutlust toetab veel asjaolu, et Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjon on juba aastaid tagasi öelnud, et käesoleval ajal nähakse parlamentaarse immuniteedi tähtsust ja vajadust just nimelt võimaluses kaitsta opositsiooni esindajaid parlamendis koalitsioonile tugineva valitsuse võimalike püüete eest neid riigiaparaadi abil taga kiusata, avalikkuse ees diskrediteerida või mõjutada. Selles mõttes oli õigus eelesinejatel, kes sellele küsimusele viitasid.
Mida peaks edasi tegema? Meie fraktsioon on seisukohal, et kuna aastaid toimis seaduse säte, mis kehtis enne eelmise aasta septembrit, siis on ilmselt otstarbekas seadusmuudatuse kaudu taastada endine olukord, taastada endine redaktsioon. Me oleme nõus, et teatud mõttes võib see varem kehtinud sõnastus raskendada näiteks prokuratuuri tegevust süüdistusakti jaoks tõendite kogumisel. Kuid süüdistusakti jaoks tõendite kogumine on põhiseaduse mõttes nii ehk naa isikute õigusi riivav tegevus ja see ei peagi iseenesest kerge olema. Kuid tuleb meeles pidada ka seda, et käesoleva ajani on tegelikult Riigikogule esitatud õiguskantsleri taotluste läbivaatamise tulemusena alati antud uurimisorganile õigus uurimist läbi viia. Selle nõusoleku saamine on olnud sisuliselt probleemideta, Riigikogu on kõikidel juhtudel nõusoleku andnud ning kriminaalasjad on jõudnud kohtuliku uurimise staadiumisse. Meie soovitame praegu asuda seaduse muutmise teele. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Minu sõnavõtt on tingitud ratsionaalsest lähenemisest sellele õiguskantsleri roosale paberile. Teatavasti on meil õiguskomisjonis praegu avatud nn jälituspakett ehk kriminaalmenetluse seadustiku muudatused ja minul on küll kindel plaan see eelnõu komisjoni töökava kohaselt enne jaanipäeva seaduseks vormida. See võiks olla üks tee, kuidas kõige ratsionaalsemalt, ühe muudatuse abil vana olukorra juurde tagasi pöörduda.
Omaette teema, millel õiguskantsler on peatunud, on see, kas kümme päeva, mis talle on asjade uurimiseks ette nähtud, on piisav. Selles tähtajas me saavutame kindlasti üksmeele ja siis olekski meil endine olukord taastatud. Mis ei välistaks seda, et alustada näiteks põhiseaduskomisjoni eestvõttel debatti, läheneda kogu immuniteeditemaatikale juba põhjalikumalt ja planeerida selleks rahulikult aega. Selline ettepanek. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Head ametikaaslased! Hakkame valmistuma õiguskantsleri ettepaneku hääletuseks. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Poolt 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Õiguskantsleri ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased! Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 põhiseaduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Sellega on meil päevakorrapunkt menetletud. Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.51.