Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu seitsmenda töönädala neljapäevast istungit. On võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mitme Eesti Keskerakonna fraktsiooni kuuluva mehe nimel annan justiitsminister Kristen Michalile üle arupärimise, mille pealkiri on "8. märtsi tähtsusest ja riigipühaks muutmisest". 1975. aastal, rahvusvahelise naiste aasta raames, hakkas ÜRO 8. märtsil tähistama rahvusvahelist naistepäeva. Kaks aastat hiljem, 1977. aasta detsembris, võttis peaassamblee vastu resolutsiooni, millega kuulutati välja ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päev, mida pühitsetakse iga liikmesriigi poolt valitud kuupäeval. Otsuses nimetas peaassamblee naistepäeva tähistamiseks kaks põhjust: esiteks, tunnistamaks asjaolu, et rahu ja sotsiaalse progressi kindlustamine ja inimõiguste ning põhivabaduste tagamine nõuavad naiste aktiivset osavõttu, teiseks, tunnustamaks panust, mille naised on andnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kindlustamisse. Meil on justiitsministrile üksainus küsimus: kas rahvusvaheline naistepäev tuleks Eestis muuta riigipühaks?
Lubage mul meie fraktsiooni meeste nimel üle anda see arupärimine koos väikese lillekimbuga, mille ma muidugi annan Lainele, aga sümboolselt kõigile Riigikogus töötavatele naistele. Aitäh! (Aplaus.)

Suur tänu kõikidele tervitajatele! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamata.
Läheme teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise justiitsminister Kristen Michalile. Riigikogu liikmed Yana Toom, Viktor Vassiljev, Priit Toobal, Enn Eesmaa, Inara Luigas, Deniss Boroditš, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee ja Mihhail Stalnuhhin on võtnud tagasi s.a 25. jaanuaril esitatud arupärimise kaitseminister Mart Laarile ajateenijatele kehtestatud tervisenõuete kohta.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 72 Riigikogu liiget, puudub 29.
Täpsustame päevakorda. Tänase kolmanda päevakorrapunkti arutelul on põhiseaduskomisjoni ettekandja põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja juhtivkomisjoni ettekandja on kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.

Läheme Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmanda lugemise juurde. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 159. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Asume lõpphääletuse juurde.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 146. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
60 Riigikogu liiget on poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole.
Seaduseelnõu on seadusena vastu võetud.

Me läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste! Rait Maruste ettekanne kestab kuni 20 minutit, kultuurikomisjoni ettekanne samuti kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Palun!

Proua juhataja! Austatud kolleegid! Ma ei kavatse küll 20 minutit rääkida, kuid mõned selgitused tuleb siiski anda.
Oma 27. veebruari 2012. aasta otsusega nr 59 jättis Vabariigi President välja kuulutamata Riigikogus 9. veebruaril 2012. aastal vastu võetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. President asus seisukohale, et nimetatud seadus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 10, 11 ja 13, § 38 lõikega 2 ning § 87 punktiga 6.
Põhiseaduskomisjon arutas Vabariigi Presidendi vetot oma 6. märtsi s.a istungil. Istungile olid kutsutud Vabariigi Presidendi õigusnõunik Ülle Madise ning kantselei ametnikud Mall Gramberg ja Heli Suvi. Komisjonile oli esitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kirjalik seisukoht presidendi veto kohta, mis vastustas presidendi seisukohti. Istungil andis Ülle Madise pikema ülevaate presidendi veto sisust ja argumentidest. Järgnesid küsimused ja mõttevahetus. Mõttevahetuse käigus toodi välja, et Vabariigi President oma vetoga ei vaidlusta eelnimetatud seaduse ja selle juurde kuuluvate aktide kontseptsiooni, eesmärke ega sisu. Vaidlustatud on selles seaduses kasutatud õigusliku regulatsiooni vormi või ka õigusliku regulatsiooni taset. Väga lühidalt kokku võttes võib öelda, et president tõi välja, et osa regulatsiooni oleks tulnud anda seaduse tasandil, nagu nõuab põhiseadus, mitte valitsuse akti ehk määruse tasandil. Samuti oleks presidendi arvates tulnud mõnda probleemi selgemalt reguleerida, sh näha ette võimalike vaidluste lahendamise kord.
Minemata siinkohal detailidesse, selgitan, et ülikoolide tegevust ja teadustööd reguleerib põhiseaduse § 38. Selle paragrahvi lõige 1 kõlab järgmiselt: "Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad." See fikseerib õpetamise ja uurimise vabaduse põhimõtte. Sama paragrahvi lõige 2 aga fikseerib ülikoolide autonoomia ja selle piiramise põhimõtte, sedastades (ma tsiteerin ka siin): "Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed." President asetas rõhu sõnale "seaduses". Seadusi saab Eestis teatavasti vastu võtta ja kehtestada ainult seadusandja ehk Riigikogu. Meie vastuvõetud seaduses, s.o ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses olid aga mitmed ülikooli autonoomiat puudutavad regulatsioonid antud täitevvõimu korraldada ja neid võis kehtestada määrusega.
Arutlustes toodi esile, et ülikooli autonoomia ei ole selgepiiriline ega täpselt mõõdetav kategooria, mille põhjal saaks üheselt öelda, milline regulatsioon autonoomiat riivab ja milline mitte või milline riive on veel talutav ning kust maalt see enam talutav ei ole ja läheb üle põhiseadusliku autonoomia printsiibi riiveks. Pigem on vaja leida mõistlik tasakaal ülikooli akadeemilise vabaduse ja avalike huvide vahel. Ei saa jätta märkamata ja märkimata, et ka vastuvõetud seaduses olid ju olemas delegatsiooninormid ja mõned kriteeriumid selle delegatsiooni rakendamiseks. Nimetan siin lähtumist ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest. Kuid president ei pidanud neid kriteeriume piisavaks. Ta leidis, et ülikoolide rahastamise aluseks olevate näitajate kehtestamine ja tegevustoetuste mahu määramise aluse delegeerimine valitsusele ületab seda piiri ja ohustab ülikooli autonoomiat. Seega tuleks presidendi arvates tõsta mõned tema mainitud regulatsioonid määrustest üle seadusesse. Võimalik, et presidendil on õigus. Samas on selge, et valitsusele peavad jääma küllalt vabad käed, et ühiskonna vajadustele ja muutuvale olukorrale paindlikult reageerida, ülikoole rahastada ning neile teatud tingimusi ja eesmärke seada. Tuleb vältida ka ülereguleerimist ja operatiivse juhtimise küsimuste lahendamist seaduse tasemel. Siiski leidis komisjon peale arutelu ja sündmuste võimalikku arengut arvesse võttes, et on mõistlik Vabariigi Presidendi vastulauseid arvesse võtta ja leida pooli rahuldav tasakaalutulemus. Selle peab leidma juhtivkomisjon ehk kultuurikomisjon.
Eeltoodut arvesse võttes otsustas komisjon üksmeelselt toetada Vabariigi Presidendi otsust. Seega teeb põhiseaduskomisjon Riigikogule ettepaneku mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ettekanne oli põhjalik ja asjalik. Aga kas te võiksite täpsemalt peatuda nendel argumentidel, millega haridusministeerium üritas presidendi väiteid n-ö ümber lükata?

See tekst, mille haridusministeerium esitas, on päris pikk. See pikk selgitus on viiel-kuuel leheküljel ja seda paari lausega kokku võtta on üsna raske. Kui Riigikogu liikmed soovivad sellega lähemalt tutvuda, siis see materjal on avalik. Ma ei hakka seda siin omal viisil ja suupäraselt teile edasi andma. Soovitan tutvuda selle tekstiga vahetult, sest minu refereering võib olla ebatäpne.

Aitäh! Palun, Lauri Luik!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võttes arvesse seda konteksti, millele proua Ülle Madise osutas, kas teie arvates on praegune riikliku koolitustellimuse süsteem põhiseaduslik?

Sellist argumentatsiooni Vabariigi Presidendi taotluses ei esitatud. Seetõttu on mul seda raske kommenteerida. Ma ei saa endale võtta sellist volitust, et siin saali ees hinnata selle põhiseaduspärasust või mittepõhiseaduspärasust. See on eraldi teema. Seda ei vaidlustatud.

Palun, Peep Aru!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Lugedes presidendi põhjendusi, miks ta seadust välja ei kuulutanud, jäi mulle mulje, et kui Vabariigi Valitsus kinnitab mingisugused parameetrid avalik-õiguslike ülikoolide edasiseks tööks, siis autonoomia oleks vähem riivatud või see jääks peaaegu riivamata, kui säiliks eraraha kaasamise võimalus. Siis oleks see riive osaline ja oleks ilmselt vaieldav, kus see tasakaal on, kas riive on nii tugev või ei ole. Milline mulje sinule jäi?

Hea küsija! Mina Vabariigi Presidendi argumentatsioonist sellist mõõdet välja ei lugenud. Juristina teksti lugedes oli selge, et mure põhiseaduse plaanilt oli ainult see, et autonoomiat saab piirata vaid seaduse tasemel õigusaktiga. Kui seda on tehtud seaduse tasemel õigusaktiga, siis autonoomiat võib piirata ja riivet ei ole. Presidendi argument oli, et me jätsime seadusest väga palju regulatsioone välja, andsime nende kehtestamise üle valitsusele ja see kriitiline piir, kui palju võiks valitsus reguleerida ja ette kirjutada, on presidendi arvates ületatud. Kui need regulatsioonid oleksid olnud seaduse tasemel, siis oleks asi olnud presidendi arvates korras. Ma kordan veel: president ei vaidlustanud pakutud eelnõu kontseptsiooni, sisu ega lahendusi.

Aitäh! Palun, Priit Sibul!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus täiendab Peep Aru algatatud teemat. Tõesti, viidati sellele seadusele, aga proua Madise või keegi teine oli kirjutanud umbes sellise lause, et see eelnõu sisuliselt keelab erarahastuse kõrghariduses. Mina selle eelnõu menetlemisel seda küll mitte kuskilt ei suutnud välja lugeda. Kuidas te seda väidet kommenteerite?

Mina ei ole kultuurikomisjoni ehk erialakomisjoni liige. Ma jätaksin selle kommenteerimise ja sisuliste lahenduste leidmise pigem ikka kultuurikomisjonile. Mina vaatasin kogu seda lahendust põhiseaduse vaatepunktist lähtudes. Pealiskaudse hinnangu põhjal olen ma teiega nõus.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Kutsun kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi.

Lugupeetud proua aseesimees! Head kolleegid! Vabariigi Presidendi otsust jätta välja kuulutamata ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus arutas Riigikogu kultuurikomisjon oma kahel istungil selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval. Ka meie komisjoni istungile oli palutud Vabariigi Presidendi õigusnõunik Ülle Madise, istungil osales presidendi sisenõunik proua Suvi, samamoodi oli kohal Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik Mall Gramberg, aga olime kohale palunud ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa ning ministeeriumi juristi Sille Uusna. Etteruttavalt ütlen, et esmaspäeval arutas komisjon nende külaliste osavõtul Vabariigi Presidendi otsust ning teisipäeval langetasime ise kultuurikomisjonis konsensusliku otsuse, et me oleme nõus arutelu uuesti avama, teisisõnu, me ei ole nõus seaduse muutmata kujul vastuvõtmisega. Nii et kes kultuurikomisjoni otsust toetavad, need peaksid täna siin saalis vajutama punast klahvi.
Needsamad kolm põhilist punkti, mille vastu Vabariigi President oli, olid ka komisjoni istungil üsna põhjalikult arutelu all. Kolleeg Rait Maruste andis väga põhjaliku juriidilise hinnangu nendele kolmele punktile ja esitas seisukohad. Enam-vähem sellises võtmes toimusid kultuurikomisjoni istungil ka arutelud.
Sisulisema poole pealt oli esimene punkt ülikooli autonoomia piiramine seaduse alusel. Tõepoolest, president ütleb, et rahastamise alused või, õigemini, praegu valitsuse määrusesse kavandatud indikaatorid, mille alusel toimub ülikoolidega tulemuslepingute sõlmimine, ei peaks olema sätestatud mitte määruses, vaid need tuleks tõsta seaduse tasandile, sest tegemist on ülikooli autonoomia piiramisega. Piirata iseenesest võib, aga seda peaks tegema tõesti kõrgema astme õigusaktiga ehk seadusega, mitte määrusega. Sellest tuleb selgelt välja, et Vabariigi President ei vaidlusta vähimalgi määral selle seadusega kavandatavaid või ettevõetud sisulisi muudatusi, vaid ta juhib tähelepanu juriidilistele nüanssidele. Vaidlused ja mõttevahetus selle üle, kus peavad olema kindlaks määratud ülikooli rahastamise täpsemad kriteeriumid, toimusid siin suures saalis ju kõigil lugemistel ja loomulikult toimusid need ka kultuurikomisjoni istungitel. Võitis seisukoht, et kuna asjaolud muutuvad üsna kiiresti, muutuvad tööjõuturu vajadused, muutub globaalne kontekst, siis selleks, et sellises olukorras oleks võimalik paindlikumalt reageerida, võiks selliste kriteeriumide sõnastamise koht olla valitsuse määruses, et mitte teha seadust võib-olla liiga jäigaks. Meie aruteludes oli ka esmaspäeval üleval see küsimus, kuidas leida optimum, et kõik vajalik oleks seaduses kirjas, aga samas ei kujuneks seadus liiga jäigaks ja ülikoolidele võib-olla ahistavaks. Arutasime, kuidas leida optimum olukorras, kus on kuus avalik-õiguslikku ülikooli ning me oleme avanud ju ka eraõiguslikele ülikoolidele ühemõtteliselt juurdepääsu lepingutele ja andnud võimaluse küsida rahastamist nii kõigile õppekavadele kui ka mõnele üksikule õppekavale. Kui ma lihtsustatult küsisin presidendi õigusnõuniku käest, kas tema ettepanek tähendab seda, et see, mis on määruse kavandis, tuleks tõsta seadusesse, oli vastus jaatav. Nii et kuigi võib vaielda nii- või teistpidi, me põhimõtteliselt kultuurikomisjonis oma otsusega nõustusime sellega, et seadust võib selliselt täpsemaks teha küll.
Teine punkt käsitles õiguspärast ootust sooritada akadeemilisel puhkusel olles eksameid ja arvestusi. Paneme jälle tähele: president vähimalgi määral ei vaidlusta akadeemilise puhkuse regulatsiooni, vaid ta ettepanek seisneb selles, et regulatsioon hakkaks praegu kavandatu asemel kehtima hiljem. Minu küsimusele, et kui see hakkab kehtima 1. septembril 2013, siis kas uus seadus hakkab sisuliselt reguleerima 1. septembrist 2013 immatrikuleeritavate üliõpilaste olukorda, oli jällegi vastus jah. Põhimõtteliselt võime sellele teemale läheneda selliselt, et kuivõrd seaduse üldprintsiibid astuvad jõusse 1. septembrist, siis võib see nii olla ka akadeemilise puhkuse puhul.
Nüüd räägin veel õppekulude hüvitamise nõude regulatsiooni selgusest ja piisavusest. Ka siin oli meil presidendi õigusnõunikuga tõsine vaidlus. Küsimus on lihtsustatult öeldes selles, et väidetakse, nagu võiks aru saada, et õppekulude hüvitamise nõue tekib nominaalaja lõppemisel. Seadusandja ei ole seda niiviisi fikseerinud. Meil on siin selgelt sõna "semester", on antud ka selle definitsioon. Me oleme korduvalt rääkinud seda, et üliõpilastele vastu tulles on õppekulude hüvitamise nõue tehtud semestripõhiseks, see ei ole õppeaastapõhine, see on paindlikum ja arvestus on semestrite kaupa kumulatiivne. Meie jaoks on see sõnastus üsna selge, aga kui leitakse, et seda tuleb teha veel selgemaks, siis me ei näe põhjust vastu vaielda.
Peep Aru küsis eraraha kohta. Komisjoni istungil oli ka see küsimus päevakorral. Seda arutati sellisest vaatenurgast, kas mitte sisuliselt ei keelata ülikoolidel kehtestada õppemaksu eestikeelsete õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Kuna ülikoolid muutuvad tõesti enam riigieelarvest sõltuvaks, kuidas siis jääb, kas ülikoolid jäävad tõepoolest erarahata või ei jää? Meil oli see päevakorral õppemaksu kehtestamise võtmes. Ülle Madise vastus oli, et president ei vaidlusta rahastamissüsteemi ennast. Ma usun, et sellega on sellele küsimusele vastatud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Milline on siis lühidalt öeldes teie komisjoni suunis või ettepanek tänase hääletuse jaoks, kuidas me peaksime talitama või võiksime talitada?

Kultuurikomisjon otsustas oma teisipäevasel istungil konsensuslikult, et me toetame selle seaduse uut arutelu ehk me ei toeta muutmata kujul vastuvõtmist.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Kui me seda seadust ette valmistasime, siis üsna sageli oli kuulda rahulolematuid väiteid, et see seadus peaks rohkem lähtuma ühest või teisest sihtgrupist, näiteks ainult üliõpilastest või ainult ülikoolidest. Tundub, et see seadus sai väga tasakaalukas ja kõiki huvigruppe arvestav. Viimastel päevadel on mitmes sõnavõtus rõhutatud, et nüüd tuleb hakata seda seadust ümber tegema ja väga põhjalikult selle alustalasid vaatama. Palun täpsusta, kas kultuurikomisjon pidas vajalikuks uuesti avada mingit laiemat arutelu või tegeleb komisjon just täpselt nende väidetega, mida president esitas!

Tänan! Nii täpselt me otsust ei fikseerinud, kas me tegeleme kitsalt või laiemalt. Kolleeg Jaak Allik tõepoolest ütles teisipäeval komisjoni istungil – ma tsiteerin teda mälu järgi –, et riikliku koolitustellimuse süsteem ei ole praegu ka juriidilises mõttes võib-olla mitte kõige õnnestunum, et rahastamise süsteemi peaks laiemalt vaatama. Aga mul ei ole praegu selle koosoleku protokolli ees. Nii et selliseid märkusi oli, aga minu isiklik seisukoht on, et me võiksime jääda nende punktide piiridesse, millele president osutas, sest, tõesti, riigipea ei vaidlustanud eelnõu kontseptsiooni, reformi sisu kui sellist.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur aitäh, Urmas Klaas! Enne kui me asume läbirääkimiste juurde, ütlen täpsustuseks, et läbirääkimised toimuvad ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide üle. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Me peame panema seaduse vastuvõtmise hääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolthääli ei ole, vastu on 65 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Seaduse muutmata kujul vastuvõtmine ei leidnud toetust.
Kuna Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu, siis määran ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. märtsi kell 18. Juhtivkomisjon on kultuurikomisjon.
Tänane istung on lõppenud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.37.