Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head külalised! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu kuuenda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun Riigikogu kõnetooli Deniss Boroditši!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on põhiseaduskomisjoni nimel üle anda Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Põhiseaduskomisjoni arvates on seadusandja eesmärk tagada e-hääletamisel tõhus õiguslik kaitse ja reguleeritud läbipaistvus, samuti on vaja tagada kõikide valimisviiside ühetaolised põhimõtted. Selle eelnõu eesmärk on täpsustada elektroonilise hääletamise korraldust valimistel. Olulisemate muutustena näeb eelnõu ette elektroonilise hääletamise korraldamiseks eraldi valimiskomisjoni moodustamise, võrdsustab elektroonilise hääletamise ning valimisjaoskondades eelhääletamise aja, sätestab seaduse tasemel e-hääletamissüsteemi auditeerimise ning annab valijale võimaluse kontrollida, kas tema antud elektrooniline hääl on korrektselt elektroonilisse hääletamissüsteemi edastatud. Samuti sätestatakse eelnõus Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus elektroonilise hääletamise peatamise, lõpetamise või mittealustamise korral. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Ma tean, et pooled teist infotunnis ei olnud ja seetõttu te ilmselt ei kuulnud viimast küsimust, mida me härra Pevkuriga arutasime. Me käsitlesime laste olukorda Eestis ja laste vaesust. Seda puudutab ka meie arupärimine. Palun vabandust, et ma mitte väga bürokraatlikult ei räägi! Ma sain hiljuti kirja ühelt mehelt, kellel on kolm väikest last, kahe-, kolme- ja nelja-aastane. Nad elavad väga vaeselt, nende toiduraha päevas on alla kolme euro. See mees tööl ei käi ega kavatse minnagi. Muidugi, Eesti riik ja sotsiaalminister Pevkur ütleksid selle peale, et ta on ise süüdi, tuleb tööl käia. See on tegelikult väga õige. Aga tuli välja – me juristidega lahkasime seadusi nii ja naa –, et Eesti riik neid lapsi tegelikult ei kaitse. Lähtudes sellest ja ka sellest arutelust, mis siin praegu toimus, ning sellest olukorrast, mis on tegelikult ühes Euroopa riigis lubamatu, on meil härra Pevkurile mõned küsimused. Nimelt, kui kaugele on jõutud tööga lastekaitse seaduse kallal ja kas on selles valguses vaadatud – lastekaitse valguses, ma pean silmas – ka perekonnaseaduse peale? Ma kordan veel kord: lapsed ei ole Eesti riigis kaitstud. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! 12 Riigikogu liikme nimel annan üle arupärimise minister Michalile. Arupärimise teema on ebamõistlikult pikk kohtuprotsess. Selle aluseks on konkreetne avaldus. See avaldus on esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning see on lisatud ka arupärimisele. Iga soovija saab sellega tutvuda ja mõelda nende asjaolude üle, millest seal juttu on. Samas pean lisama, et mul on suur soov, et me selle arupärimisega avaksime läbirääkimisteks uue teema. Olen sügavalt veendunud, et juba pikemat aega on nii politseid kui ka prokuratuuri kasutatud mingite räpaste poliitiliste mängude kaasosalisena. 770 isikut, keda on viimaste aastate jooksul pikemaks ajaks aresti pandud ja pärast välja lastud, sest ühtki kahtlustust ei õnnestunud tõendada, on piltlik näide selle kohta, mis meil praegu toimub. Inimest sunnitakse pahatihti andma iseenda vastu mingeid tõendeid või sunnitakse tõendeid andma kolmandaid isikuid. Mul on ettepanek, et Riigikogu asuks seda problemaatikat konkreetsete juhtumite põhjal uurima, sest see tempo, millega me demokraatias liigume totalitarismi poole, on lihtsalt vapustav. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning kaks arupärimist. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Liigume nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 20. veebruaril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 20. veebruaril algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 21. veebruaril algatatud tulumaksuseaduse § 48 muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise justiitsminister Kristen Michalile.
Head ametikaaslased! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Tänases päevakorras on täpsustus. Viienda päevakorrapunkti arutelul, õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 teisel lugemisel teeb algatajate ettekande õiguskomisjoni liige Valdo Randpere.

Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 141. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu 141 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 150. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastu on 18, erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 150 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased! Kasutan meie kodu- ja töökorrast tulenevat õigust ning võtan kümneminutilise vaheaja, et Riigikogu juhatus saaks koguneda. Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 14.24.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud ja me läheme istungiga edasi. Mul on võimalus teatada teile Riigikogu juhatuse otsused. Nimelt võttis Riigikogu juhatus menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu ning määras selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Teine Riigikogu juhatuse otsus kõlab järgmiselt. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsutakse kokku Riigikogu täiendav istung Toompea lossi istungisaali s.a 23. veebruaril algusega kell 16 Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu esimese lugemise aruteluks ning Riigikogu teine täiendav istung Toompea lossi istungisaali s.a 23. veebruaril kaks tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teise lugemise aruteluks, juhul kui otsuse eelnõu esimene lugemine kell 16 algaval täiendaval istungil lõpetatakse.
Seoses teise otsusega oli Riigikogu juhatuses tuline arutelu ja üks juhatuse liige jäi eriarvamusele. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 kohaselt tuleb see otsustada täiskogul. Ma panen selle hääletusele, nimelt, Riigikogu juhatuse otsuse Riigikogu täiendavate istungite kokkukutsumise kohta s.a 23. veebruaril. Protseduurilised küsimused. Palun tõstke käsi ja siis antakse teile ka mikrofon! Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Teie poolt juba viidatud § 49 lõikes 3 öeldakse ka: "Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Kas te, palun, tutvustaksite, millised olid juhatuse seisukohad kaalukate otsuste olemasolu kohta?

Aitäh! Selle otsuse tegemine ongi Riigikogu juhatuse pädevuses, see ongi kaalumise koht. Sellessamas § 49 lõikes 3, mida te ette lugesite, on mainitud kolme päeva, kuid seal on ka öeldud, et kaalukatel põhjustel võib istung toimuda varem. Riigikogu juhatuse enamus leidis, et selle küsimuse puhul on kaalukaid põhjusi ja istung toimub varem, mitte kolme päeva pärast. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kui kaalukatest põhjustest rääkida, siis kas me lähtume sellest, et need põhjused on kaalukad Eesti jaoks või mõne teise riigi, näiteks Kreeka jaoks?

Aitäh! Ma usun, et me peaksime selles küsimuses lähtuma kindlasti nii sellest, mis on meie riigi jaoks kaalukad põhjused, kui ka sellest, mis on Euroopa Liidu otsustusprotsesside juures kaalukad põhjused. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma sain aru, et kaks juhatuse liiget leidsid, et on olemas kaalukad põhjused. Mil viisil me saaksime nende kahe juhatuse liikme käest teada, missugused need kaalukad põhjused olid?

Aitäh! Hetkel eeskätt istungi juhataja suu läbi. Teine võimalus on küsida nende käest otse, kas siis nelja või kuue silma all. Eiki Nestor, palun!

Palun enne hääletust viieminutilist vaheaega!

Selge. Head ametikaaslased, kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 14.35.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ning me alustame hääletuse ettevalmistamist. Mihhail Stalnuhhin, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Niipalju kui ma aru sain, hääletame me praegu teise istungi läbiviimise aega. Nii või teisiti me ajame selle küsimuse korda, eks ju? Kas rahanduskomisjonil ei ole selle kohta midagi öelda? Tavaliselt on siiski komisjon määranud istungi toimumise aja.

Aitäh! Kindlasti on midagi öelda ka rahanduskomisjonil, kes on eelnõu juhtivkomisjon. Seetõttu pannaksegi hetkel hääletusele see, et kahe täiendava istungi vahel on aega kaks tundi, et saaks esitada muudatusettepanekuid ja pidada ka komisjoni istungi. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Ma püüan täpsustada. Võib-olla olen veidi lihtsameelne, aga ma tuletan meelde meie praktikat. Küsimus tuleb komisjoni, komisjon arutab seda ja lepib kokku, millisel päeval läheb eelnõu esimesele lugemisele. Otsuseid teise lugemise kohta ei hääletata enne seda, kui esimene lugemine on lõppenud. Praegu paistab, et ilma selleta, et komisjonis oleks kas või midagi arutatud, me paneme korraga paika kaks istungit. Ma ei saa sellest loogikast eriti aru. Või töötab siis terve Riigikogu valesti?

Ma tänan selle küsimuse eest! Selline kord, nagu te mainisite oma küsimuses, kehtib kindlasti siis, kui toimuvad korralised istungid. Hetkel me arutame täiendavate istungite kokkukutsumist või mittekokkukutsumist. Siin määrab päevakorra Riigikogu juhatus.
Panen hääletusele järgmise küsimuse: kes on selle poolt, et korraldada Riigikogu täiendav istung Toompea lossi istungisaalis s.a 23. veebruaril algusega kell 16 Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu esimese lugemise aruteluks ning Riigikogu teine täiendav istung Toompea lossi istungisaalis s.a 23. veebruaril kaks tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teise lugemise aruteluks, juhul kui otsuse eelnõu esimene lugemine kell 16 algaval täiendaval istungil lõpetatakse?
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt oli 46 Riigikogu liiget ja vastu 42. Ettepanek leidis toetust.
Head ametikaaslased! Riigikogu esimees kutsub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõike 3 kohaselt kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungisaali s.a 23. veebruaril algusega kell 16. Päevakorras on üks päevakorrapunkt – Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu esimese lugemise arutelu. Samuti kutsub ta kokku Riigikogu teise täiendava istungi Toompea lossi istungisaali s.a 23. veebruaril kaks tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu Vabariigi Valitsuse s.a 22. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Komisjoni ja Kreeka Vabariigi vahel sõlmitava konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste vastastikuse mõistmise memorandumi kavandi heakskiitmine" eelnõu teise lugemise aruteluks, juhul kui otsuse eelnõu esimene lugemine kell 16 algaval täiendaval istungil lõpetatakse.
Head ametikaaslased, ma tänan teid!

Liigume edasi kolmapäeva, 22. veebruari päevakorraga. Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Andrus Saare!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 146 kolmel nõupidamisel: 7., 14. ja 20. veebruaril s.a. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon pidas vajalikuks esitada eelnõu kohta neli ettepanekut.
Komisjoni muudatusettepanekutega täiendatakse käibemaksuseadust ja vedelkütuse seadust, mis on tingitud järgmistest asjaoludest. Muudatuste vajadus tuleneb maksupettuste suurenenud arvust kütuste valdkonnas. Maksupettusi korraldatakse juba tarbimisse lubatud kütusega, mis on uuesti paigutatud aktsiisilattu, ning aktsiisilaost väljaviidava, nn omatarbeks kasutatava kütusega. Kontrollmenetluse käigus on tuvastatud, et aktsiisilaosiseselt tehakse tarbimisse, sh tollilaost vabasse ringlusse ja kasutamisse lubatud kütusega mitmekordseid ostu-müügitehinguid ning kütuse aktsiisilaost väljatooja jätab üldjuhul käibemaksu riigile tasumata. Samuti on tuvastatud, et omatarbeks saadud kütus realiseeritakse erinevaid vahelülisid kasutades lõpptarbijale, st ka tanklatele.
Kehtiva vedelkütuse seaduse § 19² lõikes 1 toodud nõuetest lähtuvalt edastasid aktsiisilaod 14. juunist 2011 kuni 27. jaanuarini 2012 Maksu- ja Tolliametile teate kütuse omatarbeks väljastamise kohta kokku 13 734 kütusetonni puhul, millest diislikütust oli 13 044 tonni, bensiini 674 tonni ja erimärgistatud diislikütust 16 tonni. Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub omatarbekasutus nendest kütusekogustest ca 99,7%-l juhtudest. Vaid 0,3% kütusest on väljastatud isikutele (teadaolevalt kolmele isikule), kes reaalselt kütust omatarbeks kasutavad. Kogu eespool käsitletud kütusekoguselt arvutatud käibemaksukahju on ca 3,56 miljonit eurot selle perioodi kohta.
Kuna maksulaosisesed tehingud on samuti maksustatud 0%-lise käibemaksumääraga, siis võib tekkida olukord, kus juba tarbimisse lubatud kütust võidakse edaspidi hakata viima maksulattu hoiustamisele ning maksude tasumata jätmise eesmärgil hakatakse tegema praegu aktsiisilaos toimuvate tehingutega sarnaseid tehinguid juba maksulaos. Seega on vaja kehtestada ühe miljoni euro suuruse tagatise nõue kütuse maksulaost väljastamise korral. 0%-list käibemaksumäära saab kasutada ainult juhul, kui kaup on ajutises aktsiisivabastuses.
Lisaks eeltoodule esitab rahanduskomisjon muudatusettepaneku täiendada käibemaksuseaduse § 31 lõikega 7¹. Muudatuse eesmärk on reguleerida käibemaksuseaduses täpselt juhud, millal liisinguandja saab liisingueseme remontimiseks ning hooldamiseks saadud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Teema kohta on komisjon saanud erinevate seisukohtadega kirju nii Eesti Kindlustusseltside Liidult kui ka Eesti Liisingühingute Liidult. Alates eelmise aasta algusest on teemat mitu korda arutatud ja on kohtutud huvitatud osapooltega. Arutelude tulemusena jõudis komisjon muudatusettepanekute sellise sõnastuseni, nagu eelnõus kirjas on.
Peamine diskussioon komisjonis oli küsimuse üle, kelle kulu on liisingule antud eseme remondi- ja hoolduskulu. Üldjuhul ei ole see liisinguandja kulu, millest tulenevalt ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus säilib juhul, kui vastavalt lepingule on remondi- ja hoolduskohustus liisinguandjal ning seda teenust kasutatakse maksustatava käibe jaoks, või juhul, kui liisinguandja ostis kokkuleppest sõltumata oma vara säilimise huvides ise remondi- ja hooldusteenust ning esitas selle kohta arve liisinguvõtjale. Siin võib tuua näiteks juhtumid, kui liisinguvõtja ei täida oma kohustusi.
Käibemaksuseaduse § 29 lõike 1 ning käibemaksudirektiivi artikli 168 kohaselt võib käibemaksukohustuslane sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui ta saadud kaupa või teenust kasutab oma maksustatava käibe tarbeks. Rahaliselt väljendatuna tähendab eelnõu nimetatud punkt seda, et kestev olukord selles käibemaksu puudutavas küsimuses tekitab riigile umbes 3,8 miljoni euro suuruse kahju aastas. See on summa, mille riik maksab osale liisinguandjatele ebaõiglaselt tagasi.
Rahanduskomisjon käsitles 20. veebruari istungil ka komisjonile varem laekunud pöördumisi Eesti Hotellide ja Restoranide Liidult ning Eesti Maksumaksjate Liidult. Seal oli esitatud ettepanekuid toitlustusteenuse käibemaksumäära vähendamise kohta 9%-le, käibemaksuseaduse § 37 lõike 9 punktide 1 ja 2 väljajätmiseks ning lõike 10 punkti 5 muutmiseks. Komisjon neid ettepanekuid ei toetanud.
Menetluse käigus tekkinud arutelu tulemusena pidas komisjon otstarbekaks täpsustada seletuskirjas investeerimiskulla maksustamist. Maksuhalduri hinnangul on vaja kullamaterjali, sh pooltoodete ja investeerimiskulla maksustamisel rakendada maksupettuste vältimiseks erikorda. Eesmärk on kehtestada kullakäibe puhul pöördmaksustamine, mis alates 2011. aastast kehtib metallijäätmete ja teatud kinnisasjade puhul. Eelnõu kohaselt kuulub pöördmaksustamisele kullamaterjal, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa. Investeeringukuld on maksuvaba, kuid kui maksukohustuslane on maksuhaldurit teavitanud investeeringukulla maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest, siis selle maksustamisel rakendatakse samuti pöördmaksustamist. Maksuhaldurile teatades võib maksustada investeerimiskulda, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda. Muul juhul investeeringukuld maksustatav ei ole.
Komisjon teeb ettepaneku asendada § 3 lõikes 2 toodud jõustumistähtaeg, milleks oli 1. märts 2012, 1. aprilliga 2012 ning teeb ka ettepaneku vastava lõike täiendamiseks teisel lugemisel lisandunud muudatuste sätetega.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 22. veebruaril, s.o täna. Ettepanek on teine lugemine katkestada, seda tulenevalt eelnõu täiendamisest käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse uute regulatsioonidega, ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruar kell 18. Aitäh!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Imre Sooäär, palun!

Ma tänan, hea juhataja! Austatud ettekandja! Seoses ärevate aegadega finantsturgudel pöörduvad paljud eestlased just investeerimiskulla poole. Kõikidele kindlasti ei ole selge see pöördmaksustamise põhimõte, millest te rääkisite. Kas te stenogrammi huvides selgitaksite seda, et inimestel oleks võimalik pärast Riigikogu stenogrammi lugeda ja natukene rohkem aru saada, mida see pöördmaksustamise põhimõte täpselt tähendab ja kuidas inimesed peaksid aru saama sellest, mida see nende jaoks kaasa toob?

See puudutab neid, kes teevad neid tehinguid omavahel. See ei puuduta tavakodanikku, kes läheb investeeringut tegema. See on pooltoodete ja nende toodete osas, kus kulda on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, mille ma siin välja tõin. Ma arvan, et tavakodanikule investeeringu tegemine mingisugust lisakulu kaasa ei too.

Imre Sooäär, teine küsimus, palun!

Ma saan sellest aru. Ma ei küsinudki seda, keda see puudutab. Ma palusin teil lihtsalt selgitada pöördmaksustamise põhimõtet. Milles see pöördmaksustamine seisneb, kuidas see täpselt käib?

See seisneb selles, et kes ise ostab, peab ka käibemaksu deklareerima. Praegu toimub turul pettus, käibemaks jäetakse lihtsalt deklareerimata ja maksuna me seda raha kätte ei saa.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleb katkestada. Määran eelnõu 146 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. veebruari kell 18.
Teine lugemine on katkestatud ja kolmanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Inara Luigase!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu pärast esimese lugemise lõpetamist 14. veebruari istungil. Komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Eelnõu peamised eesmärgid on luua alused Euroopa Liidu ühtsetele standarditele vastavate investeerimisfondide, s.o eurofondide piiriüleseks valitsemiseks, võimaldada eurofondide piiriülest ühinemist ja uut tüüpi fondistruktuuride loomist, luua alused tööandja pensionifondide loomiseks ja täpsustada Finantsinspektsiooni, Euroopa finantsjärelevalveasutuste ja liikmesriikide finantsjärelevalveasutuste omavahelise koostöö korraldamise regulatsioone.
Arutelust komisjonis niipalju, et fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon otsustas esitada neli muudatusettepanekut, mis on ka muudatusettepanekute loetelus. Toimus arutelu, kus puudutati järgmisi küsimusi. Esiteks, depositooriumi lisamine investeerimisfondide seaduses isikute ja asutuste loetelusse, keda sisekontroll teavitab, kui fondivalitseja kohta saab teatavaks teave, mis osutab õigusrikkumisele või osakuomanike huvide kahjustamisele. Teiseks, Finantsinspektsiooni seaduses rahandusministrile volituse andmise korraldamine, millega seoses fikseeritakse nõuded kindlustusmaakleri ja välisriigi kindlustusmaakleri Eesti filiaali aruannetele. Edasi puudutati küsimusi, mis on seotud tulumaksuseaduse normitehnilise märkuse ajakohastamisega ja tulumaksuseaduse muudatuste jõustumise tähtaja muutmisega.
Komisjon langetas järgmised otsused: saata eelnõu teisele lugemisele 22. jaanuaril, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele selle aasta märtsis. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Kas sa võiksid selgitada, palun, miks selle seaduse § 6 mõningad punktid, punktid 1–4 ja ka 7, jõustuvad alles järgmise aasta 1. jaanuarist, ülejäänud tekst aga juba Riigi Teatajas avaldamise päevast?

Aitäh küsimuse eest! Ma konkreetselt ei oska seletada, miks need punktid niiviisi jõustuvad, aga täpsustati kõigi seaduses tehtavate muudatuste ja seadusega kaasnevate muudatuste jõustumise tähtaega.

Rohkem küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 152 teine lugemine tuleks lõpetada.
Teine lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas meie poolt ette pandud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle kohta laekunud muudatusettepanekuid kahel istungil. Lisaks oli meil kohtumine ametiühingute esindajatega. Esimene õiguskomisjoni istung, kus neid muudatusettepanekuid käsitleti, toimus 13. veebruaril ja sellest võtsid peale õiguskomisjoni liikmete osa Riigikogu liige Eiki Nestor, Sotsiaalministeeriumi tööelu poliitika juht Seili Suder, tööelu arengu osakonna peaspetsialist Mariliis Proos, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja õigussekretär Tiia E. Tammeleht, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson, TALO juhatuse esimees Ago Tuuling ja õigusnõunik Haldi Ojamaa ning Eesti Tööandjate Keskliidu jurist Marek Sepp. Kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta olid muudatusettepanekute tähtajaks ettepanekuid esitanud Riigikogu liikmed Eiki Nestor, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja ka ametiühingute keskliit. Kuna sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ja ametiühingute keskliidu muudatusettepanekud olid identsed, siis neid me eraldi ei käsitlenud. Eiki Nestori muudatusettepanekud erinesid pisut sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni omadest. Lisaks nendele ettepanekutele saime seaduseelnõu kohta, mida me oleme siin korra arutanud, arvamused õiguskantsleri büroost ning tööandjate ja ametiühingute keskorganisatsioonidelt.
Ma ei hakka neid muudatusettepanekuid ükshaaval, päris iga paragrahvi ja rida siin ette lugema. Lühidalt võiks nii sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni, Eiki Nestor kui ka ametiühingu seisukoha kokku võtta järgmiselt. Põhimõtteliselt nad aktsepteerivad muutmise vajadust ja saavad aru, et ei ole õige, et leping kehtib igavesti või et selle tingimusi tuleks täita igavesti, nii nagu see praeguse seaduse kohaselt on. Seda tuleks muuta, lepingut peaks saama lõpetada, seda peaks saama üles öelda. Aga lähenemisviisid olid erinevad. Muudatusettepanekud olid suunatud põhimõtteliselt sellele, kuidas teha protsess võimalikult pikaks. Kohati oli ka natuke keerukas aru saada, mida täpselt taheti. Üks tähelepanek siiski. Näiteks Eiki Nestori muudatusettepanekutest jooksis läbi selline mõte, et lepingu võiks üles öelda kuuekuuse etteteatamistähtajaga.
Kui vaadata kõiki esitatud muudatusettepanekuid, siis olid otsused sellised. Eiki Nestori esimese ettepaneku otsustas juhtivkomisjon jätta arvestamata. Kaks hääletasid selle poolt, viis olid vastu, üks jäi erapooletuks. Eiki Nestoril oli teine ettepanek veel ja ka selle jättis komisjon arvestamata – kolm olid poolt, viis olid vastu, erapooletuid ei olnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekud jäeti samuti arvestamata. Nendes oli põhimõtteliselt pakutud konstruktsiooni, et leping võiks muutuda tähtajatuks. See tähendab, kui lepingu tähtaeg on möödunud, siis ta pikeneks selle esialgse perioodi võrra, ja kui ta ka teist korda on pikenenud ja ikka ei ole uut lepingut sõlmitud, alles siis muutuks ta päriselt tähtajatuks. Me leidsime, et see on liiga pikk aeg ja põhimõtteliselt see nagu põlistaks probleemi, mis praegu on. Me tahame ikkagi sellest lahti saada, et lepingu tingimused kunagi kehtetuks ei muutu.
Õiguskomisjon ise tegi sellel esimesel istungil ka kaks muudatusettepanekut. Esialgses versioonis oli, et kui lepingut ei soovita jätkata, siis peaks sellest teatama kaks kuud enne lepingu tähtaja saabumist. Me pikendasime seda aega ühe kuu võrra, ütlesime, et seda peaks tegema kolm kuud enne lepingu tähtaja saabumist. Lükkasime edasi ka seaduse jõustumise, lükkasime selle 2012. aasta 1. maile. Esialgu oli see planeeritud jõustuma märtsis. Neid ettepanekuid toetas viis komisjoni liiget, kaks olid vastu ja üks oli erapooletu. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta seaduseelnõu Riigikogu täiskogu tänasesse päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Selle poolt oli viis komisjoni liiget, vastu kaks ja üks jäi erapooletuks.
Tulime õiguskomisjonis kokku ka teist korda, 20. veebruaril. Arutasime asja ja otsustasime teha seaduseelnõus veel ühe muudatuse. Üks Eiki Nestori ideedest oli, et ülesütlemise tähtaeg peale lepingu tähtajatuks muutumist võiks olla kuus kuud. Me leidsime, et see oleks selline sobilik kompromiss, mõeldes ka sellele, et ametiühingute peamine argument, miks peaks lepingu ülesütlemise tähtaeg olema pikem kui kolm kuud, oli see, et tänapäeval ei sisalda paljud töölepingud olulisi töötingimusi, mida nad tegelikult peaksid sisaldama. Pooled on harjunud sellega, et kollektiivleping nagunii kunagi ei lõpe, ja osa asju on kirjutatud lihtsalt kollektiivlepingusse.
Palun, kas saate veel neid saalis korrale kutsuda?

Head ametikaaslased, ma palun, et me oleksime saalis vaiksemalt! Austame ettekandjat!

Aitäh! Selleks, et tööturupooled saaksid oma lepingud korda teha, et need asjad, mis individuaalses töölepingus peavad sisalduma, sinna ka tõepoolest sisse viidaks, otsustasime teha ülesütlemise tähtaja kuuekuuliseks. Nii et arvestades seda, et seaduseelnõu tuli õiguskomisjonis esimest korda arutusele möödunud aasta detsembris ja  esimene sellele muudatusele tuginev kollektiivlepingu ülesütlemine võiks teoreetiliselt toimuda selle aasta detsembris, on aega üks aasta. See peaks olema piisav aeg. Samal komisjoni istungil oli arutusel ka sotsiaaldemokraat Neeme Suure ettepanek, et see tähtaeg oleks kuue kuu asemel üheksa kuud. Selle ettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget, vastu 5 ja erapooletuid 0. Kuuekuuline ülesütlemise tähtaeg sai konsensusliku toetuse, selle poolt oli 9 õiguskomisjoni liiget. Ja nii ma siis olengi täna siin selle seaduseelnõuga, mille puhul komisjon teeb ettepaneku, et teine lugemine lõpetada.

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud esineja! Te ütlesite, et ühel korral arutati seda probleemi laiendatud istungil, kus olid kohal ametiühingute keskliidu, TALO ja veel mitme ühenduse esindajad. Kas te kaalusite, ja kui ei, siis miks te ei kaalunud, et seal oleks võinud olla ka sotsiaalkomisjon? Traditsiooniliselt on see temaatika, kollektiivlepingu temaatika aastaid kuulunud just nimelt sotsiaalkomisjoni valdkonda. Miks te meid sinna ei kutsunud?

Mul on millegipärast tunne, et sotsiaalkomisjon oli sinna kutsutud, sest osa sotsiaalkomisjoni liikmeid oli kohal. Miks teie sinna ei jõudnud või miks teid ei kutsutud, sellele ei oska ma vastata. Aga sotsiaalkomisjon oli täiesti esindatud.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! 7. veebruaril, kui mälu mind ei peta, saatis sotsiaalkomisjon seoses selle eelnõuga oma seisukoha õiguskomisjonile. Seal on öeldud nimelt nii: "Sotsiaalkomisjon leidis, et seaduseelnõu 153 menetlemisel tuleks teha reaalne eelnõu mõjude analüüs." Kas seda on tehtud, ja kui on tehtud, siis kus saaks sellega tutvuda?

Aitäh! Sotsiaalkomisjon sellise arvamuse meile tõepoolest andis ja selle reaalse mõjude analüüsi me proovisime õiguskomisjonis ka ära teha. Mina olin üks selle tegijatest. Ma võtsin välja kõik kehtivad kollektiivlepingud, mis on registreeritud, ja me vaatasime nende statistikat. Ma pean ütlema, et ega seda ei ole väga lihtne teha, põhimõtteliselt on see üsna võimatu, sest päris lepingu sisu tasemel analüüsi teha ei saa. Tõenäoliselt on suur osa lepingutest ka konfidentsiaalsed. Ma saan teha mingeid järeldusi nende ajalise kehtivuse ja lepingu tähtaja saabumise ja mittesaabumise põhjal. Põhimõtteliselt võiks öelda, et praegu on Eestis kokku registreeritud 867 kollektiivlepingut ja neist ainult 156-l ei ole tähtaeg saabunud. Nii et üle 700 lepingu, 710 lepingut on lihtsalt õiguslikus vaakumis. Täpselt selle probleemi ees, millele kunagi viitas ka õiguskantsler oma kirjas Sotsiaalministeeriumile, öeldes, et meil on täielikult tegemist vastuoluga põhiseadusega, sest leping ei kehti, aga lepingu tingimusi tuleb täita. Tegelikult me ei tea üldse, mida pooled sellest arvavad. Osa nendest lepingutest kehtib 1998. aastast. Sotsiaalministeerium ise on arvanud, et tõenäoliselt on osa lepingupooltest juba eksisteerimise lõpetanud. Siin on väga-väga raske mingit väga teaduslikku järeldust teha.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seadus kooskõlla põhiseadusega. Seletuskirjast on lugeda, et kolleeg Eiki Nestori, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja ametiühingute keskliidu muudatusettepanekud ei olnud kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Kas sa palun seletaksid, milles seisnes nende muudatusettepanekute vastuolu põhiseadusega.

Tegelikult on seda väga lihtne seletada. Selle muudatusega tahame teha võimalikuks ka kollektiivlepingute lõppemise ja ülesütlemise. Nende muudatusettepanekute mõte oli meie arvates seda protsessi liiga palju venitada. Me tulime nüüd poolele või umbes veerandile teele vastu ja pakkusime, et mõistlik aeg võiks olla kuus kuud. Osas muudatusettepanekutes mindi aga ikkagi välja selleni, et tingimused kehtivad aasta, siis veel aasta ja siis veel kolm aastat. See tähendaks viis aastat. Mõelge ise, milline oli Eesti majanduse olukord 2007. aastal ja milline on nüüd. Kui te leiate seal väga palju sarnasust, siis võiksid samad lepingutingimused edasi kehtida. Kui ei leia, siis te saate aru, miks me leidsime, et muudatusettepanekud on vastuolus seaduse eesmärgiga.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ametiühingud, sh ka TALO, on nimetanud, et seda teemat on ka varem väga laialt käsitletud. TALO on oma seisukoha dokumendis kirjutanud, et Sotsiaalministeeriumis on sotsiaalpartnerite osalusel toimunud mitu selleteemalist arutelu ning kokku lepitud ja koostatud kalenderplaan kollektiivsete töösuhete kaasajastamise tervikpaketi ettevalmistamiseks. Mis oli see hädavajadus, miks see konkreetne kollektiivlepingu seaduse punkt rebiti välja tervikpaketist, mida sotsiaalpartnerid koos Sotsiaalministeeriumiga ette valmistasid ja kus oli ka kalenderplaan olemas? Mis oli see hädavajadus ja kas praeguseks hetkeks on siis Sotsiaalministeeriumiga peetud läbirääkimisi uue kalenderplaani koostamiseks?

Hea küsija, tegelikult tead sa ju vastust ka ise, kuna sa olid komisjonis. Üks pooltest viitab kalenderplaani olemasolule ja teine pool ütleb, et nojah, võib-olla kusagil 2013. aastal. Väga kivisse raiutud plaan see ei olnud. Teine asi on, et konkreetne punkt ei räägi enam kollektiivlepingu seaduse moderniseerimisest. See on vastuolu põhiseadusega, mille me tahame likvideerida enne seda, kui hakkame moderniseerima ülejäänud kollektiivlepingut. See punkt on kehtinud 1993. aastast, nii et ta on saanud elada küllalt kaua.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlab väga huvitavaid argumente ja mõttekäike. Kui kunagi on sõlmitud tähtajaline kollektiivleping ja see tähtaeg on möödunud aasta või aastaid tagasi, kuidas siis saab üldse olla kellelgi õigustatud ootus, et kunagi tähtajaliselt kokkulepitu kehtib ja jääbki igavesti kehtima? Kas komisjoni arutelu käigus tuli välja, millele selline ootus, mida ma õigustatuks ei saa nimetada, tugineb?

Aitäh! Väga hea küsimus. See oli tegelikult ajendiks õiguskantsleri esialgsele initsiatiivile, kui ta poolteist aastat tagasi Sotsiaalministeeriumile kirja saatis. Ma arvan, et praegu keegi ei väida enam, et tal on selline õigustatud ootus. Ka ametiühingud tunnistavad, et selline kollektiivlepingu seaduse punkt on ebanormaalne.

Yana Toom, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Tuleksin tagasi mõjude analüüsi juurde. Ma sain vist õigesti aru, et teie olite ainuke, kes üritas sellist analüüsi koostada. Te ei tulnud sellega toime, kuna see on väga keeruline ülesanne. See pole ka ime, sest Riigikogu liikmena, pealegi veel istungite nädalatel, ei olnud teil selleks nii palju aega. Miks ei ole komisjon kaasanud mõjude analüüsi koostamisse näiteks Sotsiaalministeeriumi spetsialiste või töövõtjate esindajaid, ühesõnaga inimesi, kes oskavad – ma palun väga vabandust – võib-olla paremini kui teie neid mõjusid analüüsida, kuna nemad on töövõtja rollis?

Hea küsija, mul on muidugi hea meel, kui te muretsesite selle pärast, et mul tööajal ei ole aega sellega tegelda. Ma võtsingi selleks tööks nädalavahetuse. Aga ma ei olnud ainukene, sellega tegelesid õiguskomisjoni töötajad ja meie komisjoni esimees Marko Pomerants. Alusmaterjali saime Sotsiaalministeeriumist, kes oli teinud esialgse kokkuvõtte ja järelduse. Nad andsid meile ka statistilist materjali. Ma ütlen, probleemi sügavus peitub just selles, et me ei saa igasse lepingusse sisse minna ja hakata uurima, mis seal täpselt on. Osaliselt tõenäoliselt ka seepärast, et lepingu sisu on konfidentsiaalne, see jääb lepingupoolte vahele. Niisiis ma arvan, et me tegime oma parima. Ma ei teinud seda üksinda ja ma ei pea ka ennast täiesti ebakompetentseks. Nagu öeldud, ma ohverdasin sellele laupäeva ja pühapäeva.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et üks põhimure, mille see eelnõu peaks lahendama, on väidetav kollektiivlepingu seaduse mittevastavus põhiseadusele. Ma saan aru, et üks põhjus, miks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekud ei olnud vastuvõetavad, oli see, et kokku liidetuna saadi tähtajaks viis aastat. Minu küsimus on: kas üheksa kuud on põhiseadusega rohkem vastavuses kui viis aastat?

Aitäh! Kindlasti oleks üheksa kuud rohkem vastavuses, aga seal on proportsiooni küsimus, kui sa tahad viidata sellele, miks me ei valinud Neeme Suure pakutud üheksat kuud, vaid valisime kuus kuud. Esiteks, sotsiaaldemokraatide ettepanekud ei olnud mitte ainult selle tähtaja kohta, seal toodi sisse riiklik lepitaja ja oli veel igasuguseid variante. Me tahtsime teha asja natuke lihtsamaks. Eiki Nestor oli omalt poolt teinud ettepanekud, mis olid juriidilises mõttes natuke uuenduslikud. Ta ise põhjendas seda sellega, et tema arvates peabki kollektiivlepingu seadus olema kirjutatud nii lihtsas keeles, et kõik sellest aru saaksid. Me valisime nende variantide vahel. Mõtlesime ka sellele, et kuna kollektiivleping sõlmitakse tänapäeval seaduse kohaselt üheks aastaks, siis peab seal olema mingi proportsioon ka selle ülesütlemise, kehtimise ja nende tingimuste kehtimise aja vahel. See ei saa olla nii, et on üheaastane leping ja pärast kehtib veel kaks aastat. Me leidsime, et kuus kuud on õige proportsioon.

Eiki Nestor, palun!

Tänud! Minu küsimus on seletuskirja kohta, mis tänuväärselt on eelnõuga kaasa pandud. See on natuke kentsakas, komisjoni kaasettekandja peaks seda kommenteerima. Põhjendusena, miks ei sotsiaaldemokraatide, ametiühingute keskliidu ega Eiki Nestori ettepanekut ei arvestatud, on välja toodud asjaolu, et eelnõu eesmärk on teha protseduurireeglid. Aga meie omateada pakkusimegi välja just protseduurireeglid, kuna Riigikogu enamus nii otsustas. Ma küsin, kas need meie pakutud protseduurireeglid on põhiseadusvastased?

Aitäh! Väga hea küsimus, Eiki. Teie pakutud protseduurireeglid kippusid kohati  seda põhiseadusvastast olukorda kinnistama.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Öelge, palun, mis te arvate, kas nende muudatuste ja eelnõu puhul jäävad primaarseks tööandja majandushuvid või töötajate sotsiaalsed huvid?

Aitäh! See on huvitav küsimus. Puhtstatistiliselt ma julgen väita, et selle muudatusega me kaitseme mõlema poole huvisid. Kunagi ei saa olla kindel, kumb pool kannatab lepingu tingimuste kehtimise pärast rohkem, kui leping on vana, majandusolud on muutunud ja teine pool keeldub lepingut tühistamast. Sa ei saa kunagi olla kindel, kas see on tööandja või töövõtja. Ei ole saabunud ka sellist tagasisidet, et mõned kollektiivid oleksid kuidagi väljendanud oma seisukohta. Ma ei suuda midagi muud arvata, kui et statistiliselt võiks see jaguneda üsna võrdselt, et muudatus kaitseb nii tööandjate kui töövõtjate huvisid.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et teie põhiline argument selle seaduse muutmiseks on õiguskantsleri kiri Sotsiaalministeeriumile. Üldiselt, kui õiguskantsler leiab, et mõni seadus on põhiseadusega vastuolus, siis ta tuleb ju siia ametliku ettepanekuga, mille Riigikogu kas heaks kiidab või tagasi lükkab, ja vastavalt sellele hakatakse siis seadusmuudatust menetlema. Kui õiguskantsler ei ole sellega veel Riigikogu ette jõudnud või ta on arvanud, et ei peakski sellega Riigikogu ette tulema, võib-olla oleks siis võinud lasta õiguskantsleril oma tööd teha, analüüsida seda olukorda ja ka konkreetsed ettepanekud välja pakkuda?

Aitäh! See oleks ka täiesti mõeldav stsenaarium olnud. Praegusel juhul aga õiguskomisjon leidis, et kuna õiguskantsler on viidanud sellisele vastuolule põhiseadusega, siis on meie õigus ja kohustus algatada seaduseelnõu, et olukorda muuta, ja seda me tegimegi.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti on teie erakonna juhitav valitsus kolmepoolsed läbirääkimised n-ö õhku lasknud. Mis te arvate, kas teie poolt välja käidud seaduseelnõu vastuvõtmine ja taas kord ametiühingutega kaklemine muudaks kolmepoolsed läbirääkimised uuesti võimalikuks või pigem muudab need veel võimatumaks?

Väga huvitav küsimus, aga kahjuks komisjon seda ei arutanud.

Eiki Nestor, palun!

Mu teine küsimus on komisjoni poolt teisele lugemisele toodud teksti vastavuse kohta õiguskantsleri arvamusavaldusele. Nimelt soovib õiguskantsler uuest regulatsioonist, kes iganes selle siis välja töötab ja vastu võtab, ka seda, et säiliks töösuhete selgus ja stabiilsus. Mille alusel saab väita, et see tekst, mida me siin arutame, annaks kuidagimoodigi viite sellele? Kas või näiteks ainuüksi nende sätete sissetoomine, mis räägiksid töölepingu seadusest tulenevatest töölepingu kohustuslikest punktidest, need kehtivad inimese suhtes edasi ja oleks individuaalses lepingus just seda stabiilsust ja selgust taganud. Siin ühtegi viidet ei ole. Kas see eelnõu vastab õiguskantsleri arvamusele?

Õiguskantsler saatis oma arvamuse ka peale seda, kui eelnõu oli juba olemas, ja selles arvamuses ta toetas eelnõu igati.

Rannar Vassiljev, palun!

Mul on üldisem küsimus. Kas õiguskomisjon plaanib tulevikus kõikidele õiguskantsleri tähelepanujuhtimistele reageerida eelnõu kiire ettevalmistamise ja Riigikogu saali toomisega?

Mina isiklikult suhteliselt uue, aga siiski hea Riigikogu liikmena võtan kindlasti enda mureks ka selle, et me kõrvaldaksime seadustest vastuolud põhiseadusega. Nii et kus viga näen laita, seal ikka tulen ja laidan.

Hea ettekandja, tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja, austatud Riigikogu! Mina olen halb Riigikogu liige, ma palun lisaaega ka!

Hea ametikaaslane, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Kõigepealt natuke esimesest lugemisest ka. Õiguskantsler peab sellesisulist kirjavahetust aastast 2010, mil ta on palunud Sotsiaalministeeriumil hinnata üht või teist aspekti seoses selle paragrahviga. Kirjavahetuse tulemusena ei ole õiguskantsler jõudnud sellisele järeldusele, et teha Riigikogule ettepanek viia kollektiivlepingu seaduse vastav paragrahv vastavusse põhiseadusega. Miks ta seda teinud ei ole? Ei ole lihtsal põhjusel – õiguskantsler on tark mees ja teab, et kui ta teeb meile ettepaneku, aga Riigikogu ei võta seda ettepanekut vastu ja seadust ei muuda, siis peab ta pöörduma Riigikohtu poole, ja ta ei saa kuidagi kindel olla, et ta Riigikohtus selle asja võidab. Sellepärast ta sellist ettepanekut teinud ei ole. Nii et ükskõik, kes sellel teemal sõna võtab, korrektne on viidata sellele, et õiguskantsler on kirjutanud kirju. Mis põhjustel, see jäägu tema teada, ei hakka mina ka seda uurima, kes tal palus neid kirju kirjutada. Aga kindlasti ei saa rääkida õiguskantsleri ettepanekust, mis oleks Riigikogusse jõudnud. Lisaks sellele tasuks ka eelnõu autoritel seda kirja tähelepanelikult lugeda. Väga paljud sätted, mida on pakkunud muudatusettepanekute autorid, ükskõik, kas need muudatusettepanekud on teinud meie fraktsioon koos ametühingutega või rahvasaadik Nestor üksinda, vahet ei ole, ongi kantud sellest vaimust. Tegelikult ei ole selles järelkehtivuses mitte midagi uut, järelkehtivuse mõiste on teada ka teistes riikides. Tal on ainult üks põhjus. Kui kollektiivlepingu tähtaeg lõpeb, siis tekib küsimus, mis kehtib edasi. Üks on selge: töörahu ei kehti. Käivad läbirääkimised uue lepingu sõlmimiseks, aga mis siis edasi kehtib? Ja nüüd on vaks vahet, kas täidetakse endise lepingu tingimusi edasi ja streigioht on väiksem või on kogu aeg teada, et võib veel õli tulle valada ja öelda, et nüüd on tühi maa ja mitte midagi ei ole. 1993. aastal, kui Riigikogu selle seaduse vastu võttis, lähtuski ta sellest loogikast. Õiguskantsleril on üks tubli töötaja, kes neid kirju kirjutab, tema nimi on Šipilov. Teda ei tohi ka õiguskomisjonis segi ajada õiguskantsleriga. Nii et viimane märgukiri ei olnud mitte õiguskantslerilt, vaid tema nõunikult, oleme ikkagi täpsed. See ei ole Saksamaa eeskuju, siin on eeskujuks muu loogika, et vältida streigiohtu. Ja ka selles pikas arvamusavalduses, mille õiguskantsler juba kaks aastat tagasi kirjutas, on ju toodud välja selle sätte positiivsed momendid. Need on just õigussuhte selgus ja stabiilsus, mis kehtivad töösuhetes siis, kui ühe lepingu tähtaeg läbi saab.
Tunnistan ausalt üles, et see 1993. aasta seadus on suures osas minu kirjutatud. Selles mõttes on mõistlik teha üks kompleksne seadusuuendus, leppida see kokku tööturu osapooltega, kes ka tegelikult tööturul on. Mul ei oleks selle vastu midagi. Aga säte oma praegusel kujul ei ole kindlasti põhiseadusvastane. Riigikogu täiskogu otsustas seadust muuta. Hea küll, võin teile avaldada saladuse, miks ametiühingud sellesse rahulikult suhtuvad. Suhtuvad ainult ühel põhjusel. See on see, mida meil Eestis tööelupraktikas praegu ei ole, ja võib hinnata, kas see oht on olemas või ei ole, aga maailmast on teada juhtumid, kus n-ö tööandjad klopsivad kokku fiktiivse ametiühingu ja sõlmivad kollektiivlepingud. Vaat nende igavese kestuse teema on tõesti ka ametiühingute jaoks probleem.
Nii et kui muuta, siis hea küll, muudame. Tegelikult on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud eelnõu autorite jaoks väga sõbralikud. Täpselt sama keeruline konstruktsioon, nagu siingi on, et kui tähtaeg läbi saab, siis muutub leping tähtajatuks ja selle võib üles öelda. Nüüd on sisse toodud ka see, kuidas see asi siis tähtajatuks muutub. Aga kõige tähtsam selles muudatuses on viide töölepingu seaduse §-le 11, kus on toodud need punktid, mis töölepingus on kohustuslikud kokku leppida, et inimese individuaalse lepingu suhtes ei jääks mingit kahtlust, et ta saab edasi sama palka, samasugust puhkust ja kõike muud. Temalt ei tohi kollektiivlepingu ülesütlemine seda õigust ära võtta.
Rahvasaadik Nestor on natuke lihtsam inimene ja seetõttu mulle see n-ö lepingu tähtajatuks muutumine, selline sõnademäng, see konstruktsioon väga südamelähedane ei ole. Seetõttu on ka ettepanek väga lihtne ja loogiline ning loob põhiseadusele vastava protseduuri, kuidas nende lepingutega käituda. Leping kehtib tähtaja möödumiseni, kui pooled kokku lepivad, siis nendel tingimustel ja korras ka pärast seda. Sellise lepingu, kus  pooled on kokku leppinud tingimused ja korra, kuidas ta pärast lepingu tähtaega kehtib, võib ka üles öelda. On protseduurid, kuidas seda ülesütlemist teha, ja on ka viide sellele, et sõlmitud kollektiivlepingu tingimused, mis kuuluvad töölepingu seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kohustuslikus korras teavitamisele kuuluvate tingimuste hulka, kehtivad töölepingutes kuni nende muutmiseni poolte kokkuleppel töölepingu seaduses kehtestatud korras. Selge ja loogiline tekst, võib-olla mõnevõrra lihtsamalt kirjutatud kui fraktsiooni ettepanek. Fraktsiooni ettepanekus me lähtusime tõesti komisjoni pakutud keerukast konstruktsioonist.
Nii et mina soovitan küll soojalt Riigikogul vastu võtta otsus, et selle eelnõuga tegeldakse edasi. See lahendus, mis praegu välja pakutakse, jätab olukorra õigusselguse mõttes väga kahtlaseks ehk lähtuvalt tööelupraktikast võib siin tekkida rohkem probleeme kui lahendusi. Seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku eelnõu lugemine katkestada.

Palun Riigikogu kõnetooli Marko Pomerantsi!

Tere päevast, hea eesistuja! Lugupeetud saalisviibijad! Mina arvan, et see eelnõu on mõistlik ja selle järgi tulebki elama hakata. Kui kolleeg Marika Tuus-Laul küsis, mis nüüd saab või millised on mõjud, siis üks positiivne mõju on ilmselge: ametiühingud, töövõtjad ennekõike peavadki nüüd hakkama vaatama, mis nende formaalsetest suhetest tööandjatega on vahepeal saanud. Mina julgen väita, et praegu ei ole olemas allikat, kust ühel riigi esindajal on võimalik selle kohta adekvaatset informatsiooni saada. Sellel lihtsal põhjusel, et kohustust, mille järgi kõik kollektiivlepingud tuleks registreerida, ei ole täidetud ja huvi ei ole tuntud ka nende lepingute vastu, mis on oma tähtaja ületanud. Ma saan aru, et siin on olnud ka objektiivseid põhjusi, milleks on vahepealne masu jne, et töötingimuste parandamisel pole olnud võimalik edu saavutada. Aga mis puudutab seda osa, millest Eiki Nestor rääkis, ennekõike individuaalne tööleping versus kollektiivne tööleping, siis mina väidan, et ka siin on läinud mõlemad tööturu osapooled lohakaks. Miks? Töölepingu seaduse § 5 lõikes 1 on loetud üles kõik need asjaolud, mis peaksid olema individuaalses töölepingus kirjas kohustuslike komponentidena. Ja üks nendest, kõige viimane on see, kas konkreetse töötaja suhtes rakendatakse kollektiivlepingut või mitte. Ei ole nii, et üks või teine. Ehk siis mina tahan olla Eiki Nestoriga nõus ja öelda, et nii minu meelest ongi. Kui individuaallepinguid pole viitsitud putitada ja olulised osad sellest on kirjas kollektiivlepingu seaduses, siis tulebki neid täita ka juhtumil, kui kollektiivleping enam ei kehti. See on iseenesestmõistetav ja sellele viitab ka õiguskantsler oma esindaja kaudu.
Minu üleskutse on kõigile väga lihtne: tuleb asuda läbirääkimistesse, aga kõigepealt tuleb tunda huvi, milline on konkreetses kollektiivis lepingu seis ja sisu, kui vana ta on, kui paks on see tolmukiht. Euroopa Liidu Sotsiaalfondi abiga on antud välja tänuväärne raamat "Praktiline kollektiivläbirääkimiste käsiraamat". Eiki Nestor on sellele kirjutanud eessõna ja ühte lõiku siit ma tsiteerin: "Läbirääkimised nõuavad kahte väga vajalikku suurust: teadmisi ja oskust jõuda ühistele arusaamadele." Soovin teadmisi, soovin oskust või vähemasti teadmiste omandamist! Ja ma arvan, et talvel, ilmselt võib aastanumber olla siis 2013, me peaksime otsa vaatama sellele, milline on tegelik olukord kollektiivlepingutega, millised olid need muutused. Ma tahan küll loota, et need on sisulised. Ma kutsun üles kollektiivlepinguid sõlmima, oma töösuhetega vaeva nägema, olema sisuline! Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Me kõik teame väga hästi, et neli päeva tagasi avaldasid Tallinna Kanuti aias meelt 2000 Eesti inimest, kes ei ole rahul kavandatava kollektiivlepingu seaduse muutmisega. See rahvamass, mida pole küll ei toetanud ega isegi mitte külastanud ükski koalitsioonipoliitik, on vaid jäämäe tipp. Kollektiivlepingu alusel töötab meie riigis iga neljas töövõtja. Vaatamata asjaolule, et see seaduseelnõu kütab kirgi juba pikemat aega nii siin Riigikogu saalis kui ka meedias, ei ole meieni, seadusandjateni jõudnud ühtegi signaali, et kollektiivlepingu seaduse sellisel kujul tehtud muudatus sobib töövõtjatele. Tegelikult on sellel seaduseelnõul algusest peale olnud küljes tugev intriigimaik. Esiteks on selle algatajaks õiguskomisjon, kus kogu minu lugupidamise juures on tavaks pisut teistsugune lähenemine kui see, mida oleks vaja sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Samal ajal on ju teada, et tööturuküsimused on Riigikogu sotsiaalkomisjoni pädevuses. See on igati loogiline, kuna sellise seaduse puhul on vaja muu hulgas keskenduda ka sotsiaalsetele tagajärgedele ja nende käsitlemisele ning ka mõjude analüüsimisele. Ehk lähtuda sellisest vaatepunktist, mida  õiguskomisjonil õnnestus jälle edukalt vältida. Loomulikult võib asjadele läheneda ka stiilis dura lex, sed lex, kuid soovi järgida seadust või isegi soovi viia see vastavusse põhiseadusega ei või mitte mingil juhul eelistada inimese huvidele, seda enam, et need inimesed on Eesti riigi maksumaksjad ja Riigikogu tööandjad.
Teiseks. Seaduse muutmise aluseks oleks justkui õiguskantsleri analüüs, kus viidatakse kehtiva seaduse vastuoludele Eesti Vabariigi põhiseadusega. See on õige küll, aga ainult osaliselt, see on pooltõde. Ühest küljest me teame, et sugugi mitte iga õiguskantsleri soovitus ei saa nii kiiresti seadusandlikku jõudu. Mõned härra Tederi soovid ootavad aastaid oma tunnikest. Teisest küljest on kantsleri analüüs oluliselt laiem sellest mõistest, mille seaduseelnõu autorid on seletuskirja raamesse surunud. Kantsleri soov ei seisnenud pelgalt selles, et seadust mehaaniliselt muudetaks. Muuta tuleks nii, et töölepingu pooled ja eriti töövõtjad ei kannataks. Oma suvises kirjas loetles kantsler ka probleemide lahendamise võimalusi ja tõi näiteid teistest maadest, kus kollektiivse töölepingu küsimusi reguleeritakse oluliselt inimlikumalt. Mitte ühtegi nendest võimalikest soovitustest ei ole seaduseelnõu autorid arvesse võtnud.
Kolmandaks. Vaatamata sellele, et õiguskomisjoni esimees härra Pomerants soovis teada sotsiaalkomisjoni arvamust selles küsimuses, jäi minule sotsiaalkomisjoni liikmena ikka mulje, et tegelikult see arvamus kedagi väga ei huvitanudki. Selleks, et oma arvamust sõnastada, anti meile komisjonis sõna otseses mõttes loetud tunnid. Ja kui ma vaatan seaduseelnõu seletuskirja ja eelnõu ennast, siis tekib mul küsimus, kas seda meie kirja keegi üldse läbi luges. Selgitan. Kirjas, mille saatsime õiguskomisjoni 7. veebruaril, oli muu hulgas öeldud: "Sotsiaalkomisjon leidis, et seaduseelnõu 153 SE menetlemisel tuleks teha reaalne eelnõu mõjude analüüs ning kaasata eelnõu menetlusse tööturu osapooled. Samuti tuleks täpsustada kollektiivlepingu lõppemise tagajärjed individuaalses töösuhtes pooltele. Sotsiaalkomisjon toetas Sotsiaalministeeriumi esitatud seisukohti nimetatud eelnõu suhtes." Nagu me teame, eelnõu mõjude analüüsi tehtud ei ole, seda tunnistas täna ka härra Randpere. Sisuliselt ei ole. Tööturu osapoolte kaasamine on pigem dekoratiivse iseloomuga, sest tegelikult töövõtjate arvamust lihtsalt ei võetud kuulda, kuigi justkui küsiti, ja sellele on tõestuseks need arvukad kirjad.
Ma palun lisaaega!

Palun, kolm minutit!

On märkimisväärne, et muret individuaalsete töösuhete pärast selles osas, et töötajate töötingimused võivad pärast kollektiivlepingu seaduse muutmist oluliselt halveneda, väljendab oma hinnangus seaduseelnõule ka Sotsiaalministeerium. Kuna aga juhtivkomisjoniks on õiguskomisjon, muutub kogu see sotsiaalne lüürika justkui mittekohustuslikuks ja eelnõu võib arutada must-valgel õiguslikul taustal, mille tunnistajaks me täna kõik siin olemegi.
Ja lõpuks. Kompromiss, mille kohaselt lepingu katkestamisest teavitamise tähtaega pikendati kolmelt kuult kuue kuuni ja millest seaduseelnõu autorid pärast laupäevast ametiühingute manifestatsiooni valjuhäälselt teavitasid, pole tegelikult mingisugune kompromiss. Töövõtjad on arvamusel, et tegemist on kõige vähem olulisega võimalikest parandusettepanekutest. Seaduseelnõu sisu see ei muuda, samuti ei aita see ära hoida negatiivseid seaduse mõjusid. Kokkuvõtteks niipalju, et selle eelnõu puhul on tegemist sooviga läbi suruda seadusmuudatus, mis ilmselgelt kahjustab töövõtjate huve, ja sisulist eelnõu arutelu tegelikkuses ei ole toimunudki. Eelnõu algatajad küsisid kõikvõimalikke arvamusi, kusjuures üheksa arvamust kümnest olid negatiivsed, kogusid need ühte kausta ja sellega see n-ö dialoog lõppeski. Keskerakonna fraktsioon on jätkuvalt arvamusel, et seadusmuudatust, mis puudutab iga neljanda töövõtja tulevikku, ei saa läbi suruda sisulist dialoogi pidamata. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku eelnõu 153 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli, Neeme Suur!

Härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Asjaolu, et igavesti kehtiv leping ei ole hea töösuhetele, nagu õiguskantsler märkis ka oma märgukirjas sotsiaalministrile, on tõenäoliselt ühtemoodi arusaadav kõigile tööturu osapooltele. Arusaamatuks jääb vaid, miks ei olnud võimalik seda probleemi lahendada koos kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärusega, nii nagu seda näeb ette Vabariigi Valitsuse tööplaan. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon on oma seisukohas ka märkinud, et Sotsiaalministeeriumis on partnerite osalusel toimunud mitmeid teema arutelusid ning on kokku lepitud ja koostatud kalenderplaan kollektiivse töösuhte ajakohastamise tervikpaketi ettevalmistamiseks. Samuti jääb arusaamatuks, miks eelnõu koostajad, nimetades otseseks ajendiks õiguskantsleri märgukirja sotsiaalministrile ja võttes selle eelnõu koostamise aluseks, ei vaevunud arvestama õiguskantsleri ettepanekuid situatsiooni lahendamiseks. Nii näiteks ütleb õiguskantsler oma märgukirjas, et praegu kehtiv kollektiivlepingu seaduse § 11 lõige 5 teenib legitiimset eesmärki tagada töösuhte selgus ja stabiilsus seeläbi, et kollektiivlepingu järelmõju olemasolul on pärast kollektiivlepingu lõppemist nii töötaja kui tööandja jaoks selge, millised tingimused töösuhtes kehtivad. Samuti ütleb õiguskantsler oma märgukirjas, et ka kollektiivlepingu järelmõju ajaline piiramine tagab töösuhte selguse ja stabiilsuse, 1–3-aastane periood on piisav, et pooled saaksid asuda kollektiivsetesse läbirääkimistesse ja sõlmida uue kollektiivlepingu. Õiguskantsler täiendab veel, et kui pooled ei suuda pikaajaliste (1–3 aastat) läbirääkimiste jooksul jõuda kokkuleppele kollektiivlepingu tingimustes, tuleb eeldada, et tegelik tahe olla kollektiivlepinguliselt seotud poolte vahel puudub, ja sel juhul ei saa mõistlikuks pidada ka varasema kollektiivlepingu piiramatu kestusega järelmõju.
Nagu te näete, head kolleegid, on õiguskantsler peale selle, et ta on viidanud vajadusele korrigeerida kollektiivseid töösuhteid, esitanud oma väga selged seisukohad. Praeguse eelnõu esialgse variandi kohaselt taheti igavesti kehtivad lepingud asendada võimalusega nendest kolme kuu jooksul lahti ütelda, nüüd on siis ettepanek teha seda kuue kuu jooksul. Tegelikult on seis selline, et üks äärmuslik regulatsioon asendatakse teise äärmusliku regulatsiooniga. Äärmuslikud lahendid ei ole töösuhte reguleerimiseks head. Sellele viitab ka õiguskantsler ise. Ärme siis poeme tema laia selja taha, kehtestamaks töösuhetes äärmuslikke parempoolseid tingimusi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Eelnõu 153 kohta on laekunud ka muudatusettepanekud, alustame nende läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on teinud Riigikogu liige Eiki Nestor, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Tänan! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Riigikogu liige Eiki Nestor. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Teise muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Eiki Nestor ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eiki Nestor ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Liigume edasi neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Sellega oleme eelnõu 153 muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Head ametikaaslased! Eelnõu 153 kohta on tulnud kaks ühesugust ettepanekut. Esimeses neist tehakse ettepanek eelnõu 153 teine lugemine katkestada, alla on kirjutanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Teine ettepanek on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, kes teeb samuti ettepaneku kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 teine lugemine katkestada. Alustame ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 153 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 153 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja viies päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 147 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmisel on kolm eesmärki. Esiteks kehtestatakse erandid kolme liiki raamatupidamiskohustuslastele: 1) need, kes koostavad majandusaasta aruande rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel; 2) need, kelle peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuse osutamine ja 3) need, kes koostavad konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet. Neil raamatupidamiskohustuslastel on õigus esitada majandusaasta aruanne nagu seni, st PDF-formaadis, ja nad ei pea lähtuma taksonoomiast ja taksonoomia vormidest.
Teiseks lihtsustuvad kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõuded. Edaspidi lubatakse peale majandusaasta aruande heakskiitmist juhatuses allkirjastada see ainult ühe juhatuse liikme poolt. Praeguse regulatsiooni kohaselt peavad selle allkirjastama kõik juhatuse liikmed. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul jääb kõik endiseks, jätkuvalt on nõutav, et majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Kolmandaks, OECD soovitustest tulenevalt kehtestatakse sihtasutustele kohustus avaldada raamatupidamise aastaaruande lisas soodustatud isikute nimekiri või viidata allikale, kus see nimekiri on avaldatud.
Jõustumissätetes on täpsustatud, et seadus jõustub peale Riigikogu menetluse läbimist, välja arvatud muudetava seaduse § 14¹ lõige 7, taksonoomia erandeid käsitlev § 1 punkt 2, mis jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2012. aastast. Tagasiulatuvalt jõustuvad sätted on soodsama iseloomuga, ei ole koormavad ja seega on tegemist õiguspärase muutusega. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on laekunud küsimused. Palun, Peep Aru!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tutvusin selle eelnõuga põhjalikult ja kuulasin ka sinu väga põhjalikku ettekannet. Siit küsimus. Kas selle eelnõu menetlemise käigus on võimalik minna edasi sellega, et väikesed ettevõtted võiksid oma raamatupidamist pidada lihtsustatud korras, näiteks maksuameti kaudu, või ootame tulevikus mõnda uut eelnõu?

Aitäh! See eelnõu ei ole küll mõeldud sellele vastuse andmiseks. Aga lihtsustatud raamatupidamine on teema, mida vaikselt on ju menetletud, proovitud vähendada halduskoormust ja proovitud pakkuda e-teenust. Ma jätaksin selle teema praegu kommenteerimata, ei ole selleks hetkel valmis.

Aitäh! Palun, Kalev Lillo!

Aitäh! Austatud minister, kas ma olen õigesti aru saanud, et selle seaduseelnõu § 1 punktis 10 toodud muudatus tagab lõpuks selle, et meil saab olema ülevaade kõikidest maksumaksja antavatest toetustest?

Aitäh! Ma peast seda paragrahvi ei mäleta, kui te täpsustaksite, siis tuletan meelde. Ma usun, et komisjonis sai seda natuke kommenteeritud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister Jürgen Ligi! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 16. veebruari istungil. Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, kes andsid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid ka küsimustele. Komisjon otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 22. veebruaril, teha täiskogule ettepanek seaduseelnõu 147 esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 8. märts kell 16. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Toomas Tõniste! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seoses muudatusettepanekutega küsin igaks juhuks üle, kas kellaaeg on ikkagi 18.00 või 16.00.

Kell 18.

Te ütlesite esialgu 16. Määran eelnõu 147 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. märtsi kell 18. Käesoleva seaduseelnõu esimene lugemine on lõpetatud.

Asume seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsuse esitatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt kaugkütteseaduse ja majandustegevuse üldosa seadustiku muutmise eelnõu tuleneb kahest põhjusest. Esiteks viime Eesti seadustesse Euroopa Liidu elektri siseturu direktiivis otsustatu 2009. aasta elektri siseturu kolmanda paketi osana, mida oleme varem arutanud Euroopa Liidu asjade komisjonis ja majanduskomisjonis. Teiseks puudutab eelnõu ka mõningaid olulisi aspekte, mis on seotud elektrituru täieliku avanemisega Eestis 2013. aastal, kui lõpeb üleminekuperiood, mis lepiti kokku Euroopa Liiduga 2002. aastal, mil Eesti ühines Euroopa Liiduga.
Sisust natuke täpsemalt. Elektri siseturu direktiivi kõige olulisem nõue on põhivõrguettevõtja omandiline eraldamine tootmis- ja müügitegevusest. Eesti on selle eraldamise nõude täitnud 2010. aastal, mil põhivõrguettevõtja Elering eraldati AS-ist Eesti Energia. Direktiiv näeb ette ka riigi omanduses olevate elektriettevõtjate tõhusama eraldamise alates 3. märtsist 2013. aastast, millal põhivõrguettevõtja, tootja ning müüja peavad kuuluma eri valitsusasutustele. See otsus ei ole otseselt Riigikogu pädevuses, see jääb valitsuse otsustada, millised valitsusasutused teostavad nende kahe ettevõtte suhtes üldkoosoleku õigusi. See eraldamine on vajalik, et tagada elektriturul õiglane konkurents, piisav investeerimine põhivõrku ja võrdne kohtlemine ka uutele turule sisenejatele.
Teine pool sellest eelnõust puudutab Eestis elektrituru täielikku avamist 1. jaanuarist 2013. Kordan veel kord üle, et see on tegelikult ju ammu otsustatud asi. Me tahame nüüd ette näha veel mõned tehnilised muudatused ja teha ka sisulisi täiendusi. Tehniline muudatus seisneb selles, et me tühistame senised regulatsioonid, mis olid seotud suletud turu toimimisel ette nähtud ostu- ja müügikohustustega, samuti elektrienergia müügi piirhinna kehtestamise reeglitega. Teine säte, mis on võib-olla olulisem meie tarbijatele. Eelnõu näeb ette, et kõigile kodutarbijatele tagatakse elektrienergia kasutamise võimalus selge ja mittediskrimineeriva hinnaga ka sel juhul, kui ta ei ole leidnud endale sobivat elektrimüüjat. Sellisel juhul võimaldatakse kõigil tarbijatel osta elektrienergiat nn üldteenuse korras. Selle seaduseelnõuga nähakse ette, et üldteenuse osutamise kohustus on võrguettevõtjal, kelle võrguga kodutarbija elektripaigaldis on ühendatud. Praegu tegutseb Eestis 36 võrguettevõtjat. Üldteenuse eest võib võtta teenustasu, mis seaduseelnõu kohaselt saab koosneda põhjendatud kulutustest ning mõistliku ärikasumi marginaalist.
Kas elektrituru avamine tõstab või alandab elektrienergia turuhinda, on raske hinnata. Üle poole kodutarbija elektriarvest moodustavad võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, mida elektrituru avamine ei mõjuta. Nii et elektrituru avamine mõjutab ühte elektrienergia komponenti, mille eest tarbija praegu maksab. Selleks, et üleminek vabale elektriturule oleks tarbijale võimalikult mugav, on riik majandusministeeriumi kaudu planeerinud elanikkonnale rohkem teavet jagada. See teabe andmine hõlmab koolitusi, piirkondlikke infopäevi, meedia kaudu teavitamist, mitmesuguseid konverentse, kindlasti ka lihtsustatud moel ja vormis informatsiooni inimestele koju saatmist, olgu need siis brošüürid või teleklipid. Luuakse interneti veebilehekülg, kus igaüks saab pakkumisi võrrelda ja valida endale sobiva müüja. Teavitustegevusse on kaasatud ka Konkurentsiamet kui sõltumatu regulaator ja süsteemihaldur ehk OÜ Elering, kellel lasuvad väga olulised kohustused, et kõik müüjad, kes turu avamisel tahavad seda teenust pakkuma hakata, oleksid võrdselt koheldud ka informatsiooni mõttes, elektrienergiamüüjad, samuti Tarbijakaitseamet. Meediateavitus on juba alanud. Kuna senised kogemused on näidanud, et kõige efektiivsem teavitamise kampaania peaks langema aasta teise poolde – kuigi me oleme kavandanud mitmesuguseid tegevusi juba ka kevadeks –, siis intensiivsem elanikkonna teavitamine jääbki aasta teise poolde, kolmanda kvartali lõppu, neljandasse kvartalisse ja kestab kindlasti vähemalt 2013. aasta suveni.
Tahan informeerida lugupeetud Riigikogu ka ühest uuringust, mis me oleme läbi viinud, et mõista, mil määral on Eesti elanikud sellest muutusest informeeritud. Hästi lühike kokkuvõte uuringust. Võib öelda, et 2/3 Eesti elanikkonnast on turu avamisest põgusalt informeeritud. On täiesti selge, et enamik soovib saada olulisel määral lisainfot. See kampaania, aga ka turuosaliste tegevus peab kindlasti seda tühimikku täitma. Kui rääkida hoiakutest, siis on oluline märkida, et turu avamise fakti iseenesest suhtub üle poole küsitletutest positiivselt. Nagu ikka tekib sellise muudatuse puhul inimestel kõige rohkem küsimusi ja kõhklusi loomulikult seoses hindadega. On arusaadav, et kui me turu avame, siis hind hakkabki kujunema turul. Oluline on aga edasi anda just seda informatsiooni, kuidas ta kujuneb. On oluline teada, et turg peab olema hästi korraldatud, et tarbija on piisavalt kaitstud, kui ta käitub mõistlikult, ja et pikaajaliselt on see samm kindlasti ka hinna seisukohalt tarbijatele kasulik. Loomulikult antakse ka praktilised suunised, kuidas inimesel oleks mõistlik ja tark uute elektrimüügilepingute sõlmimisel käituda. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teie küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Kaks päeva tagasi pöördus minu poolt üks sokivabrikant, kelle vabriku aastane elektritarve on rahalises väljenduses üle 150 000 euro. Nende ettevõttel ühenduspunkti praktiliselt ei ole, nad on tööstuspargis, kus on päris palju ettevõtteid, kellel ei ole ühenduspunkti. Ise nad turule minna ei saa, rendileandja ei ole sellega nõus, ei viitsi nende asjadega tegelda. Kas me teie arvates saaksime selle seaduse raames neile appi tulla? Neid ettevõtteid, elektritarbijaid, kes ei mahu või õigemini ei pääse turule, on päris palju. Mida me saaksime teha?

Elektritarbija ei pääse turule? Ma aiman seda probleemi, tean sellist väljakujunenud praktikat, kus on palju tarbijaid, aga üks kinnisvara haldaja või omanik, kes on lepingulistes suhetes elektrimüüja või ka praeguse võrguettevõttega, kuigi sellel lõpptarbijal oleks mõistlikum sõlmida otseleping, ja seda asja ei õnnestu kuidagi ära klaarida. Me võiks seda veel analüüsida, siin on olnud ka mitmeid muid juhtumeid. Me võime analüüsida, kas on vaja seadusandlikke täiendusi. Ma ei välista, et ühtepidi on see tavapärane eraisikutevaheliste kokkulepete küsimus. Teistpidi on siin ikkagi väga oluline roll Konkurentsiametil, kes peab vaatama monopolide või valitsevate ettevõtete käitumist ja kooskõla seadustega.

Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Aitäh, proua eesistuja! Hea minister! Minu küsimus puudutab seaduseelnõu § 1 punkti 52, millega lisatakse seadusesse kolmepunktiline tootmiseks kasutatava kütuse kontrollimise süsteem. Eesti Taastuvenergia Koda on selle paranduse või muudatusettepaneku suhtes seisukohal, et see tekitab põhjendamatut segadust. Meil juba eksisteerib toimiv süsteem, kus tootjad esitavad väljakujunenud praktika alusel aruande. See muudatus on ka sidusrühmadega läbi arutamata ja ei ole praktikas realiseeritav. Mida te oskate selle kohta öelda? Kas tuleks veel natuke mõelda ja see sidusrühmadega läbi arutada?

Kindlasti tasub alati asjade üle mõelda, kui seda ei ole veel tehtud. Aga ma julgen öelda, et selles osas on tehtud. Teema on see, kuidas tagada adekvaatne kontroll nende taastuvenergia tootjate üle, kes kasutavad tõenäoliselt biomassi. See on see küsimus. Ma arvan, et siin on olnud erinevaid juhtumeid nii väiksemate kui ka suuremate kasutajate puhul. Minu arvates peaks see säte aitama kaasa, et kontroll toimiks (need, kes seda toetust maksavad, ennekõike teeb seda Elering ja teatud pädevused on siin Konkurentsiametil). Kui taastuvenergia kojal on mingi konkreetne ettepanek, siis me võime seda ju esimese ja teise lugemise vahepeal arutada. Kuid 3-4-aastase praktika põhjal arvan, et kogu seda kontrolli annab kindlasti oluliselt parandada, ja see on tarbijate huvides. Ma arvan, et tegelikult on see ka tootjate huvides, sest tootjad soovivad ju samuti, et teised tootjad kasutaksid või toodaksid nii palju taastuvelektrit, kui nad deklareerivad. Seda saab kontrollida, kui kütuse kasutamine on välise kontrolli all.
Mis puudutab mittearutamist, siis see tuleb mulle üllatusena. Ma arvan, et seda on väga põhjalikult arutatud. Mõningatel huvirühmadel on aga alati kombeks defineerida oma kitsastest huvidest lähtuvate ettepanekute mittearvestamist mittearutamiseks. Ma soovitaksin vahet teha!

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui me seda eelnõu paar nädalat tagasi majanduskomisjonis arutasime, siis jäi õhku see teema, kuidas avatud turu tingimustes arveldamine tavakliendi jaoks täpselt toimub. Kas vahepeal on selginenud need asjaolud, kellele kodutarbija oma näidud esitab, kui tal on eri müüja ja võrguettevõtja? Kas ta saab kaks arvet? Kas see n-ö praktiline elu on teie jaoks selge?

Selge on see, et me peame võrguteenuse lahutama. Kui te panite tähele, siis täna muutis üks suuremaid jaotusvõrguteenuse osutajaid, mis on Eesti Energia kontsernis, tulenevalt Euroopa nõuetest oma nime. See teenus peab olema lahutatud. See, millisel kujul, kui palju arveid esitatakse paberkandjal või kui palju elektrooniliselt, on mõneti ka müüjate ja teiste turul osalevate ettevõtete kokkulepete küsimus. Ma kujutan ette, et see tehakse tarbijale võimalikult mugavaks. Loomulikult võib siin olla mingisuguseid üleminekukonarusi, me ei tea ju veel, kui palju ettevõtteid müüjatena turule tuleb – praegu on litsents teadupärast olemas viiel ettevõttel – ja kuidas kõik hakkab täpselt välja kujunema, aga me loodame, et see asi muutub tarbijale õige mugavaks.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Aitäh! Küsimus on üldisem. Kas te peate mõistlikuks olukorda, kus Konkurentsiamet allub samale ministeeriumile, kelle üle ta järelevalvet teostab, või kus asutus allub samale ministeeriumile, millele alluvad ka asutused, kelle üle ta järelevalvet teostab, sh näiteks Eesti Energia ja Elering? Kas see on põhimõtteliselt mõistlik või võiks kaaluda mingisuguseid muid lahendusi?

Konkurentsiamet ei allu ühelegi ministeeriumile, see on esimene põhimõtteline eksitus. Konkurentsiamet on oma sisulistes otsustes vaba ja peab olema sõltumatu. Me võime ju alati esitada sama küsimuse prokuratuuri, kaitsepolitsei ja paljude muude institutsioonide kohta, kes on valitsuse seaduse kohaselt ministeeriumide valitsemisalades, küsida, kas nad on oma sisulises tegevuses sõltuvad või sõltumatud. Ma julgen öelda, et Konkurentsiamet on oma sisulises tegevuses täiesti sõltumatu. Ja kui me räägime, mis sõltub valitsusest või täitevvõimust, siis Konkurentsiamet on saanud viimaste aastate jooksul oluliselt ressursse juurde, et oma tööd hästi teha. Sellist praktikat, kus minister või mõni teine valitsusliige võiks anda Konkurentsiametile mingid suunised, ülesanded sisuliste otsuste langetamiseks, Eestis ei ole. See oleks kriminaalkorras karistatav ja seda ei tohigi olla. Selles mõttes ei ole põhimõtteliselt vahet, millise ministeeriumi valitsemisalas ta on.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Kuna seaduseelnõu puudutab suures osas seda, et uuest aastast meil elektriturg avaneb, siis ma küsingi sellega seoses. On teada, et uuest aastast ootab meid ees elektrihinna kallinemine, lõpparvetel hinnanguliselt kuni 20%. Kas te olete valitsuses kaalunud, arutanud, mõelnud, kuidas aidata vähekindlustatud peresid, keda sellest väga suurest elektri hinna tõusust tulenevalt ootavad uuel aastal võib-olla ees raskused, eriti neid peresid, kes kütavad elektrienergiaga? Kas teil on plaanis töötada välja mingi tegevuskava?

Me oleme analüüsinud seda nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kui ka Sotsiaalministeeriumis. Ma annan sellise lihtsustatud kokkuvõtte. Kui me hakkame praegu vaatama seda mõju tarbimiskorvile ja ennekõike toimetulekupiiri peal elavatele peredele, teadmata, kui palju elektri hind ikkagi tõuseb, siis ma kutsuksin olema selle numbriga mõneti ettevaatlik. Ääremärkusena küsin, kas te panite tähele, et detsembrikuus oli näiteks elektri turuhind madalam kui reguleeritud hind, seda nii Eesti elektribörsil kui ka Soomes. Seepärast peaksid need hinna ettekuulutajad arvestama sellist suhteliselt kõikuvat olukorda. See on niisugune omaette hinnakujundustegevus. See on sama keeruline olukord, kui praegu on Euroopa või maailma kapitaliturul. Aga see selleks.
Me oleme seda teemat analüüsinud. Toimetulekuraskustes peresid peame aitama ikkagi toimetulekusüsteemi kaudu. Loomulikult, kui inimese elektriarve kuulub n-ö esmase tarbimiskorvi hulka, siis võetakse seda toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse. Täiesti eraldi teema on see, kas toimetulekutoetus, mida me maksame, on piisav või ei ole. Kui ei ole piisav, lahendame siis selle küsimuse. Aga kui peetakse silmas, et lahendus oleks mingisuguse maksu vähendamine, siis ärme unustame, et kui me maksu vähendame, siis me vähendame seda kõigil. Toimetulekupiiril ja sellest allpool elavaid peresid on kindlasti vähem kui neid, kes saavad hakkama. Seda esiteks. Teiseks, poliitilises ajaloos oli väga levinud selline mõiste nagu sotsiaalelekter, kus me sundisime administratiivselt elektriettevõtteid ühel või teisel moel mingisuguseid erandeid tegema. Ma arvan, et see võimalus, juhin tähelepanu, jääb nüüd müüjatele. See ei ole kindlasti lahendus. Jah, me oleme seda teemat analüüsinud ja oleme siin mitmesugust koostööd teinud. Loomulikult me peame seda jälgima, nii nagu valitsus tervikuna peab jälgima meie perede toimetuleku seisu ja otsustama, kas on vaja reageerida või mitte. Siin on reaalne alus reaalseteks otsusteks, on reaalsed numbrid ja nende mõjud. Ma ei näe praegu sellist fataalset mõju tarbimiskorvile, nagu me püüame endale sisendada. Numbrid ei ole väga suured isegi juhul, kui hinna korrektsioon oleks näiteks selline, nagu te oma küsimuses viitasite.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Ma tuleksin tagasi selle liitumispunkti või sokivabriku juurde. Esitasin sellesama küsimuse ka Taavi Veskimägile, Eleringi juhile, aga ta ei osanud anda vastust ei selle ega analoogiliste juhtumite jaoks. Samal ajal on Elering huvitatud, et nad turule pääseksid. Ta lubas, et nad töötavad selle küsimuse läbi. Ma palun, et ka ministeerium võtaks seda asja tõsiselt ja leiaks küsimusele lahenduse.

Aitäh! Siin ei olnud vist küsimust. Püüame selle teemaga tegelda.

Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh! Kõigepealt väike kommentaar. Haldus- ja riigijuhtimine ei pea mitte ainult olema aus, vaid peab ka näima aus. Ma arvan, et olukord, kus järelevalvaja on sama ministeeriumi valitsemisalas, kus on järelevalvatavad, võib paratamatult tekitada küsimusi, isegi kui need küsimused ei ole põhjendatud. Nii et minu hinnangul võiks seda kaaluda. Aga küsimus on järgmine. Elektrituru direktiiv näeb ette, et riigil on ülesanne luua sõltumatu mehhanism kaebuste tõhusamaks käsitlemiseks just kohtuväliste lahendite puhul. Kas sellelaadseid mõtteid on ministeeriumis mõlgutatud ja kas need võiksid kunagi eelnõuna siia jõuda?

Aitäh! Sõltub sellest, kuidas elu Eestis kujuneb. Kui seda laadi vaidlusi tuleb väga suurel hulgal, siis mina isiklikult olen pigem kohtueelsete vaidluste mehhanismi pooldaja, olgu need siis tarbijavaidlused või töövaidlused. Praegu me ei ole seda ette näinud, aga vaatame, kuidas asjad kujunevad. Ja iseenesestmõistetavalt saate ka teie teha omapoolseid ettepanekuid.

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Üks võimalus, kuidas vähekindlustatud peresid energia hinna tõusu korral aidata, oleks näiteks see, kui majandusministeerium töötaks välja mehhanismid, millega sunnitakse kas energiatootjaid või võrguettevõtjaid aastas teatud hulga energiat säästma. See tähendab seda, et neil on näiteks kohustus vähekindlustatud perede eluase energiasäästlikumaks muuta. Selle kaudu oleks siis lõppkokkuvõttes nendel peredel võimalik ka kujunenud nõiaringist välja tulla. See on üks mõttekoht ja tegelikult on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides niisugust lahendust kasutatud. Aga küsin hoopis teise küsimuse. Eile jõudsime säästva energia toetusrühma koosolekul koos majandusministeeriumi inimestega selleni, et Eestis pole välja töötatud nutivõrgu arenguplaani. Kas teil on kavas see koostada?

Kindlasti. See on keeruline küsimus. See nutivõrgu arenguplaan on nagu Eesti tuumajaam. Ma usun, et esimeses järjekorras püüaks hakkama saada sellega, mis puudutab kaugarvestit. Me oleme nii linnulennult vaadanud investeeringuid, uurinud, mis see tähendab ja kes selle kinni maksab, kõik sellised ilusad plaanid. Oleme vaadanud ka teiste Euroopa riikide praktikat. See on üsna pikk tee minna, kui me räägime nutivõrgu arenguplaanist. Aga tegelda sellega kindlasti tuleb. Vastus teie küsimusele on jaatav.

Aitäh! Palun, Arto Aas, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Kas kõik asjaomased ettevõtted ja riigiasutused on ka tehnoloogiliselt turu avanemiseks valmis? Eelnõu seletuskiri ütleb, et põhivõrguettevõtja Elering peab ette valmistama andmevahetusplatvormi. Sa ise ütlesid, et valmistatakse ette ka eraldi veebileht, ja me teame, et kõikidel litsentsitud müüjatel on siis juurdepääs tarbimisandmetele. Kas see töö on õigeaegselt tehtud ja üleminekul ei teki tehnoloogilisi probleeme?

Aitäh! Loodan, et ei teki. Kõige kesksem teie mainitust on kindlasti andmevahetusplatvorm. Praegu muidugi infotehnoloogilised tööd veel käivad, aga vähemalt ollakse ajagraafikus ja planeeritud on piisavalt pikk testimisperiood. Ma loodan, et mingisuguseid tõrkeid ei teki.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Toimetulekutoetuse kulunormide piirmäärad kehtestab kohalik omavalitsus oma kordadega. Toimetulekutoetusteks vajalik raha tuleb sihtotstarbeliselt riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu ja omavalitsustel on võimalik nende vahendite nappuse või otsalõppemise ohu korral raha juurde taotleda. Kas selle seaduseelnõu ettevalmistamisel on tehtud ka koostööd Sotsiaalministeeriumiga, sest see on tegelikult 2013. aasta eelarve küsimus? Kui ei ole, siis võib-olla on võimalik teha koostööd Sotsiaalministeeriumiga kahe lugemise vahel?

Kindlasti on tehtud koostööd ja iseenesestmõistetavalt on Sotsiaalministeerium selle eelnõu kooskõlastanud. Teiseks, nagu ma ütlesin teie kolleegi küsimusele vastates, oleme ka analüüsinud mõjusid suurema toimetulekuriskiga perekondadele. Kolmandaks, mis puudutab eelarves olevaid ressursse, siis need on arvestuslikud kulud. Selles mõttes ei tohiks see takistuseks saada. Pigem, jah, see teema, mida me siin päevast päeva arutame: kas toimetulekupiirid ja tarbimiskorvid on piisavad ja vastavad tegelikule elule, kas siin tehtavate otsuste jaoks on ressurssi ja mida nad võivad kaasa tuua? See on teine teema, aga see väljub konkreetse eelnõu piirest. Mul on siin muidugi oma arvamus.

Hea majandus- ja kommunikatsiooniminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa!

Austatud Riigikogu! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 oma 9. veebruari istungil. Komisjoni istungile kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturu talituse juhataja Jako Reinaste ning peaspetsialist Viive Šavel andsid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Lühidalt öeldes on eelnõul kaks eesmärki. Esiteks, tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist sätestada põhivõrgu eraldamine tootmis- ja tarnetegevusest, eelkõige põhivõrgu juhtimisele ettenähtud nõuded. Teiseks, kehtestada üldteenuse õiguslik raamistik, mis on seotud elektrituru avanemisega 2013. aastal. Mis puudutab esimest eesmärki, põhivõrgu juhtimist, siis on ka avalikkuse eest juba läbi käinud eelnõu raames seatav kohustus, et Eesti Energia ja põhivõrguettevõtja Elering ei tohi enam järgmise aasta 1. maist kuuluda sama ministeeriumi haldusalasse, et aktsiate valitsejat tuleb muuta. Olgu öeldud, et selle seadusega me ei ütle, millise ministeeriumi haldusalasse milline ettevõte kuuluma peab, selle otsuse peab valitsus langetama ise. Minister kinnitas komisjonis, et sellekohane analüüs on tegemisel.
Kõige olulisem on eelnõu juures loomulikult turu avanemine, mille üle oli komisjonis pikk ja põhjalik arutelu. Siinkohal mõned olulisemad teematõstatused. Eelnõu algatajad selgitasid, et käesoleva aasta sügisel hakkavad võrguettevõtjad ja müüjad teavitama tarbijaid lepingute lõppemisest 31. detsembril 2012 ning selgitama uute lepingute sõlmimise võimalusi. Uute lepingute sõlmimine ei ole kohustuslik. Juhul kui tarbija ei sõlmi alates 1. jaanuarist 2013 lepingut uue müüjaga, saab ta seadusest tulenevalt automaatselt üldteenuse kasutajaks, st ta muutub elukohajärgse teenusepakkuja kliendiks. Üldteenuse hinna kujunemine on samuti sätestatud seadusega ja see on eelmise kalendrikuu keskmine börsihind. Konkurentsiametil on õigus kooskõlastada üldteenuse korras tarbijale elektrienergia müügi üldtingimusi ja tarbijal tekib õigus vahetada müüjat iga kuu.
Ühe olulise teemana oli juttu tarbijatele suunatud teavitustööst. Peamise teavitamise teevad üldjuhul ära teenuse pakkujad, kampaaniate korraldamine oleneb omakorda turuosaliste suurusest ja ambitsioonist. Riigipoolse teavitustöö ettevalmistamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis loodud teavitamise töörühm, milles osalevad MKM-i, Konkurentsiameti, Tarbijakaitseameti ja AS-i Elering esindajad. Kavandatavad tegevused vastavad teavitusplaani ajakavale. Esimesed teavitusseminarid algavad juba sel kevadel. Teavituskampaania teravik koondub aasta lõppu, kodanikele saadetakse tänavu sügisel otsepostituse teel infovoldikud ning toimuvad vastavasisulised infopäevad. Samaaegselt teavitavad oma tarbijaid turuosalised. Samuti luuakse põhivõrguettevõttes oluline kliendiandmestik, mis on avatud kõigile ettevõtetele, kellel on müügilitsents. See loob võimaluse pakkuda spetsiifilisi tooteid, arvestades kliendi soove ja tarbimisharjumusi, näiteks soodsamad elektrihinnad nädalavahetustel jne.
Komisjonis kerkis küsimus, kas eelnõu reguleerib uute teenusepakkujate turule tulemist ja kas jaemüüjate konkurents on tihenemas. Eelnõu algatajad selgitasid, et uute müüjate turule sisenemine on juba reguleeritud elektrituruseadusega. Praegu on turul viis jaemüüjat, nagu minister äsja just mainis, ja nende nimed on ära toodud AS-i Elering kodulehel. Täpset konkurentsiolukorda pole võimalik prognoosida, kuid turule tulijad selguvad eeldatavasti käesoleva aasta kolmandas kvartalis.
Komisjonis oli juttu ka sellest, et kaugkütteseaduse raames jääb praeguse eelnõu kohaselt soojuse tootmiseks kasutatava põlevkivi hind reguleerituks. Sisuliselt puudutab see Narva Elektrijaamades toodetud soojusenergiat. See tekitaks olukorra, kus osa põlevkivihinnast on jätkuvalt reguleeritud ja osa mitte. Sisuliselt kujuneks siis Narva soojuse hind endiselt kulupõhise hinnakujunduse järgi. Avaldati ka arvamust, et reguleeritud hind võiks jääda kehtima vaid teatud aastateks, see motiveeriks ettevõtjaid investeeringuid tegema ja alternatiive leidma ning likvideeriks turumoonutuse.
Olgu veel lõpetuseks öeldud niipalju, et taastuvenergia toetusi, subsiidiumi jms eelnõu sisuliselt ei puuduta, need vaidlused ja debatid on alles ees. Praegu tegeleme eelkõige turu avanemisega. Et meie muud debatid ei jääks seaduse vastuvõtmist takistama, on vastavad sätted juba välja võetud või võetakse välja teise lugemise ajal.
Lõpetuseks majanduskomisjoni otsuste juurde. Esiteks otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 139 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga s.a 15. veebruaril. Otsus oli konsensuslik. Tulenevalt ministri ajakava muutumisest vaadati see esimene otsus aga komisjoni 13. veebruari istungil üle ja  eelnõu otsustati saata esimesele lugemisele 22. veebruaril ehk siis täna. Ka see otsus oli konsensuslik. Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu 139 esimene lugemine lõpetada ja, kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 8. märts kell 18. Need otsused olid samuti konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Arto Aas! Avame läbirääkimised. Ma palun kõnetooli Lembit Kaljuvee Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Proua juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Elektrituruseaduse järjekordsel muutmisel oleks Keskerakonna arvates vägagi vajalik tuua veel kord üldsuse ette faktid, kuidas meie valitsus on viimastel aastatel elektrituru vabastamise egiidi all tegutsenud. Pole palju öeldud, et kõikide elektritarbijate suhtes on käitutud lausa kröösuse kombel. Elektri vabaturule ülemineku sildi all on iga aasta küll põhivõrgu, küll jaotusvõrgu tasude, võimsustasude, taastuvenergia tasude, elektriaktsiisi, kodutarbijatele ka käibemaksu hoogsa kasvu tulemusena elektri hind tööstuslikule suurtarbijale viidud näiteks 2007. aasta 29 eurolt megavatt-tunni eest 2011. aastaks 68 euroni megavatt-tunni eest. Nelja aastaga on hind kasvanud üle kahe korra.
Elektri hind kodutarbijale jätkab kasvu, jõudes eriti ebameeldivasse faasi järgmise aasta alguses, kui Eesti läheb üle nn vabaturule. Eesti valitsus oleks saanud elektri hinna tõusu märgatavalt pidurdada ülekandevõrkude kulude kontrolli all hoidmisega ning tõeliselt tarbijasõbralikuma maksupoliitikaga, seda nii aktsiisi, taastuvenergia tasu kui ka käibemaksu osas. Meie valitsus seda ei teinud ega tahtnudki teha. Mida valitsus tegi? Meie valitsus kruvis koos Eesti Energiaga elektri hinda väga hoogsalt ülespoole, et võtta miljardeid kroone dividende, teha finantstehinguid küll põhivõrgu eraldamiseks, küll Eesti Energia aktsiakapitali muutmiseks. Kõike seda ikka üllal eesmärgil, riigieelarve tasakaalu ja teatud mõttes ka euro nimel. Nii et Eesti Energiat, meie energiatootjat kasutati n-ö finantsinstrumendina riigieelarve tasakaalus hoidmiseks, riigieelarvepildi kaunistamiseks.
Käesolev eelnõu annab valitsusele võimaluse viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi alla. Eelöeldut arvesse võttes olekski siis nii, et Eesti Energia on nagu valitsuse finantsinstrument. Tegelikult peaks Eesti Energia olema ikkagi elektritootja, ettevõte, kes tegeleb energiapoliitikaga, kes toodab elektrit, kes jaotab elektrit jne.
Eks valitsus peab selle sammu üle väga tõsiselt aru pidama ja tegema õige otsuse. Direktiivi tuleb täita, siin pole midagi teha, aga need otsused peaksid olema tehtud väga läbimõeldult. Ma olen täna kaks korda rääkinud sokivabrikust, räägin siis kolmandat korda veel. Kui me turu avame, siis peaksime ka läbi mõtlema – ma saan aru, et liitumispunkt on seaduses üks niisugune konksukoht –, kuidas kõikidele tarbijatele võimaldada oma liitumispunkt, et nad saaksid tõesti turule elektrit ostma minna. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun kõnetooli Toomas Tõniste Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Täna arutusel oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõu sisaldab ka sätteid, mis on tarvilikud seoses Eesti elektrituru täieliku avanemisega. Kuigi ei saa öelda, et elektriturg selle eelnõuga avatakse, sest avamistähtaeg – 2013. aasta algus – on olnud paigas alates Eesti astumisest Euroopa Liitu, on turu täielik avanemine siiski selle kümnendi üks olulisemaid muudatusi meie elektrimajanduses. Seetõttu soovin ma lühidalt peatuda mõnedel vaba elektrituruga seotud küsimustel.
Üleminek reguleeritud turult vabaturule ei ole teiste eluvaldkondade taustal iseenesest kuigi imekspandav muudatus. Enamiku kaupu ja teenuseid ostame tarbijatena iga päev vabaturu tingimustes. Kui jätta kõrvale plaanimajanduselt turumajandusele üleminek üldiselt, siis võib elektrituru avanemist kõrvutada sideturu avanemisega 90-ndate alguses. Konkurents operaatorite vahel on tarbijatele kindlasti kasuks tulnud nii hindade kui ka teenuste valiku ja kvaliteedi mõttes. Euroopa Liidus kehtiv nõue, et elektriturg peab olema avatud, lähtub laias laastus samast loogikast. Elektri tootmisel ja müügil on võimalik konkurents ja see tuleb tarbijate huvides tööle panna, sest kokkuvõttes on see tarbijatele kasuks. Vabaturu puhul ei tea küll, milline saab olema täpne elektri turuhind aasta, kahe või kolme pärast, aga tegelikult ei taga ka reguleeritud turg pikas vaates hinna osas suuremat kindlust. Ka tänane reguleeritud elektrihind sõltub mitmest vabaturul kujunevast hinnakomponendist ja nende muutudes tuleb paratamatult ka hinda korrigeerida. Vabaturu puhul toimuvad hinnamuudatused mõlemas suunas kiiremini ja kokkuvõttes efektiivsemalt.
Milline on elektri hind 2013. aastaks sõlmitavates lepingutes, saab täpsemalt selgeks selle aasta teisel poolel, kui neid lepinguid sõlmima hakatakse. Igal juhul on alusetu hirmutada tarbijaid sellega, nagu tõuseks elektri hind meil astronoomilistesse kõrgustesse. Elektrituruseaduse muutmise eelnõu tagab, et ükski tarbija ei jää turu avanemisega seoses elektrita ka siis, kui ta elektri ostmiseks lepingut ei sõlmi. Sel juhul on tarbijale võrguteenust pakkuv ettevõte kohustatud müüma talle elektrit üldteenuse korras.
Juhin igaks juhuks veel kord tähelepanu sellele, et kui me vaatame alates 2013. aastast ehk siis turu avanemisega samaaegselt kogu Euroopas muutuvaid CO₂ heitmete kaubanduse reegleid, siis Eesti tarbija ei kaota turu avanemisega seoses isegi ajutiselt midagi. Põhjus on lihtne: oluliselt kõrgem CO₂ hind tingiks reguleeritud elektrihinna olulise kallinemise ning võimalik et rohkemgi, kui kallineb avatud turu hind.
Tähtis küsimus on, kui suur saab olema konkurents Eesti elektriturul. Eesti elektriturg on juba praegu osaliselt avatud ja siin tegutseb neli vabaturule elektrit müüvat firmat. Võib arvata, et turu avamine toob konkurente juurde, kui mitte kohe 1. jaanuarist 2013, siis ajapikku kindlasti. Näiteks Soomes tegeleb elektrimüügiga ligi 100 ettevõtet. Siin on kindlasti tähtis osa Estlink-2 käikulaskmisel, mis võimalusi tunduvalt avardab.
Elektrituru täieliku avanemisega seoses on oluline tarbijate teavitamine. Majanduskomisjoni liikmena olen ma küsinud selles osas kavandatu kohta informatsiooni ka majandusministeeriumist ja selle põhjal usun, et sellekohane kampaania kujuneb märgatavaks, infot pakutakse inimestele eri kanalite kaudu ning tarvilikus mahus.
Omalt poolt tahan selle sõnavõtu lõpuks rõhutada veel kahte asja, mis on tarbijate jaoks olulised. Esiteks, elektrituru avanedes on kodutarbijatele selle eelnõuga igal juhul tagatud üldteenus. See tähendab, et kui tarbija ka mitte midagi ei tee ehk ühegi elektrimüüjaga lepingut ei sõlmi, ei katke seetõttu tema elektrivarustus. Teise asjana kordan üle selle, et turu avanemine puudutab üksnes elektrienergiat, mitte võrguteenust. Turu avanemine puudutab seega 35% praegustest elektriarvetest, sest just nii palju moodustab keskmise elektritarbija arvest elektrienergia hind. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 139 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on määratud s.a 8. märts kell 18. Seitsmes päevakorrapunkt on ammendatud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 esimene lugemine. Palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See valitsuse esitatud eelnõu käsitleb raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmist. Eelnõu on lühike, kaks punkti. Esiteks tunnistame kehtetuks seaduse § 2, mis sätestas kaks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni reservatsiooni (konventsiooni lisa A artikli 30 ja lisade E, F ja G mittekohaldamine Eesti Vabariigis). Tänaseks on olukord muutunud. Lisade E, F ja G suhtes olid Euroopa Komisjoni soovitusel kehtestanud erandid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Nüüd on Euroopa Liit liitunud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ja sellest otsusest tulenevalt peavad ka Euroopa Liidu liikmesriigid nendest eranditest loobuma. Need on seotud lisade A ja C kasutamisega ja üldkokkuvõttena see ühinemine mingeid praktilisi või reaalseid mõjusid ega probleeme Eesti raudteeveondusele kaasa ei too. Osaliselt on raudteeveo konventsiooni viidatud lisad rakendatud ka kahepoolsete kokkulepetega.
Teine eelnõuga tehtav muudatus. Me võtame tagasi rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse § 3 punktis 3 tehtud deklaratsiooni, mille kohaselt konventsiooni lisa C artiklite 3 ja 4 alusel jätab Eesti Vabariik endale õiguse reguleerida rahvusvahelist ohtlike kaupade vedu oma territooriumil RID-iga ühtlustatud rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppega. Seda põhjusel, et lisa C puudutav deklaratsioon ei ole kehtiv, sest raudteeveo konventsiooni sekretariaat ei aktsepteeri ega ole registreerinud seda deklaratsiooni, kuna rahvusvaheline raudteeveo konventsioon ei võimalda sellist deklaratsiooni teha. Võimalik on ainult kehtestada erand lisa C mittekohaldamiseks, mis omakorda oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.
Kaubaveo praktika ei muutu, sest juba alates rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga liitumisest 1. jaanuaril 2009 peab ettevõtjatel deklaratsioonist sõltumata olema valmidus võtta vastu kaupa ka lisa C alusel. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on samuti teinud vajalikke muudatusi ja ettevalmistusi, et alates 1. jaanuarist 2009 oleks võimalik saata ja vastu võtta RID-i alusel saadetud kaupa. Kuna teise rahvusvahelise kokkuleppe kasutamine ei ole piiratud ega välistatud, siis praktikas ei ole Eestis RID-i veel kordagi kasutatud. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee!

Proua juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 esimesele lugemisele saatmist 6. veebruaril, esmaspäeval. Kohal olid komisjoni liikmed ja nõunikud, komisjoni liikmetest puudusid Urmas Reinsalu ja Urve Palo. Ministeeriumi poolt olid kohal minister Juhan Parts ning teede- ja raudteeosakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer, kes esitlesid eelnõu ja tutvustasid selle eesmärke. Vastati komisjoni liikmete küsimustele. Ma ise eelnõu esitajana pöördusin ka kolme raudtee-ettevõtte poole, kes ministeeriumiga suheldes olid oma küsimustele vastused leidnud. Selle tulemusena sai minu enda jaoks lahendatud küsimus, et ettevõtetel seoses selle direktiivi ülevõtmisega probleeme ei teki.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 160 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 22. veebruaril.  See otsus tehti nädal tagasi. 6. veebruaril olime küll otsustanud saata eelnõu suurde saali eelmisel nädalal, aga kuna härra minister ei saanud arutelul osaleda, siis lükkasime asja nädal aega edasi. Teine ettepanek oli, et eelnõu 160 esimene lugemine lõpetada (otsus oli ka konsensuslik). Kolmandaks otsustasime teha ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 8. märts kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Lembit Kaljuvee! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu 160 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 8. märts kell 18.
Kaheksas päevakorrapunkt on käsitletud.

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu 163 esimene lugemine. Palun kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus teeb ettepaneku ühineda Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga. Taastuvenergia agentuur asutati 2009. aasta jaanuaris Saksamaa eestvedamisel eesmärgiga ergutada taastuvenergia rakendamist ja taastuvenergia eri vormide säästlikku kasutamist. Agentuuri eesmärk on laiendada  taastuvenergia suurema kasutamise võimalusi maailmas. Maailmas on mitmeid organisatsioone, kes globaalsel tasemel energeetikaküsimustega tegelevad, nagu näiteks Rahvusvaheline Energiaagentuur, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, Energiaharta, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Maailma Energeetikanõukogu, kuid otseselt taastuvenergia küsimustega need organisatsioonid ei tegele. Kõnekalt iseloomustab riikide valmidust valdkondlikus organisatsioonis osaleda fakt, et 2011. aasta 31. detsembri seisuga oli kavatsust Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuriga ühineda väljendanud ning selleks agentuuri põhikirja allkirjastanud 156 riiki. Põhikirja on ratifitseerinud 87 riiki. Seega võime öelda, et Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur on üsna lühikese ajaga kujunenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni järel suuruselt teiseks maailmaorganisatsiooniks.
Tänaseks on organisatsioon oma tööd alustanud, käivitatud on agentuuri sekretariaat Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatides ning agentuuri innovatsiooni- ja tehnoloogiakeskus Bonnis, mille ülesanne on tegelda taastuvenergeetika tehnoloogia väljatöötamise ning taastuvate energiaallikate konkurentsivõimelisuse ja turu arendamisega.
Eesti Vabariik on hetkel vaatleja staatuses. Vaatleja on põhikirja allkirjastanud liige, kes ei ole põhikirja ratifitseerinud. See tähendab, et meil puudub hääleõigus, samuti on piiratud ligipääs Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri läbiviidud uuringutele ja materjalidele. Agentuuri eelarve allikad on peamiselt liikmemaksud ja vabatahtlikud annetused. Organisatsiooni töös osalemine on vabatahtlik, kuid liikme õigused võib ajutiselt peatada, kui liikmemaks on maksmata. 2011. aasta sügisel saadeti Eestile ametlik kiri infoga, et oodatakse Eesti liikmemaksu. Me ei ole liikmemaksu tasunud, kuna ratifitseerimisprotsess on käimas.
Liikmemaksu suurus sõltub agentuuri aastaeelarvest. 2010. aastal oli agentuuri eelarve 13,69 miljonit USA dollarit, 2011. aastal 13,26 miljonit USA dollarit. Agentuuri liikmemaksu suuruse määramisel juhindutakse ÜRO-s rakendatud põhimõtetest, samuti mõjutab liikmemaksu suurust organisatsioonis osalejate arv. Võttes aluseks põhikirja allkirjastanud riikide nimistu ja nende kogutulu andmed, oleks Eesti aastane liikmemaks 2011. aastal olnud 4900 eurot. 2012. aasta liikmemaks selgub, kui kinnitatakse agentuuri tööplaan. Tõenäoliselt jääb see samasse suurusjärku. Oleme selle summa planeerinud ka riigieelarvesse.
Võib küsida, kas Eesti saab sellest kasu. Meie arvame, et Eesti saab sellest kasu. Me näitame, et Eesti väärtustab mõttevahetust maailma energeetikaprobleemide lahendamise üle ja energiatootmise keskkonnahoidlikkuse kasvu maailmas. Agentuuris osalemise otsene kasu avaldub eelkõige võimaluses hankida süsteemselt kogutud struktureeritud teavet taastuvenergia valdkonna arengust maailmas ja infot taastuvenergiapoliitika elluviimise kohta eri riikides ning levitada Eesti kogemusi taastuvenergiapoliitika elluviimisel ja infot riigis arendatavate taastuvenergia tehnoloogiate kohta. Teen ettepaneku see ratifitseerimine heaks kiita. Aitäh!

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik, teie küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Me oleme seda, mis ma küsin, arutanud küll ka komisjonis, aga  stenogrammi huvides ma küsin siiski veel kord üle. Teatavasti on üks selle organisatsiooni liikmetest ka Euroopa Liit. Minu küsimus on selline: kas me ei saaks kõiki neid andmeid ja uuringutulemusi Euroopa Liidu kaudu, juhul kui me näiteks ei liitu selle organisatsiooniga?

Aitäh! Eesti ei ole Euroopa Liit, Eesti on Euroopa Liidu liige. Küllap me saaksime kuidagi, kui tõesti tahaksime. Organisatsioon on ju veel väga noor. Pigem käib praegu ikkagi selle teema n-ö sissetöötamine globaalsel tasandil ja me ei tea, kuhu see organisatsioon kunagi välja jõuab. Ma arvan, et on täiesti suur vahe, kas organisatsiooni liige on Euroopa Liit või Eesti otse. Kindlasti tagab otseliikmesus ka reaalse informatsiooni. Hea näide on siin mõned nädalad tagasi alanud avalik debatt ühe teise rahvusvahelise leppe üle, mille puhul samuti on näha, et informatsioon ei pruugi alati piisav olla, kui läbirääkimisõigused on ainult Euroopa Komisjonil.

Aitäh! Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjonis arutelul esmaspäeval, 6. veebruaril 2012. aastal. Istungil osalesid Arto Aas, Toomas Tõniste, Lembit Kaljuvee, Kalle Palling, Kalev Lillo, Jaan Õunapuu, Olga Sõtnik ja Tõnis Palts Urmas Reinsalu asendusliikmena ning komisjoni ametnikud Margit Ubaleht, Kaido Rosin, Marin Daniel, Piia Schults ja Raimo Saadi. Puudusid Urmas Reinsalu ja Urve Palo. Käesoleva punkti arutelul osalesid härra minister ja ka ministeeriumi energeetikaosakonna säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste, kes andsid ülevaate eelnõu eesmärkide sisust ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Arutelu lõpus tegi komisjon konsensuslikult kolm otsust. Esiteks, saata Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu 163 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 15. veebruaril. Seda otsust muudeti aga komisjonis 13. veebruaril, sest härra minister ei saanud 15. veebruaril täiskogu istungil osaleda. Uus otsus oli, et eelnõu esimene lugemine toimub täna, 22. veebruaril. Teine otsus oli teha täiskogule ettepanek eelnõu 163 esimene lugemine lõpetada ja kolmas otsus oli teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 8. märts kell 18. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Olga Sõtnik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 163 esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 163 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 8. märts kell 18.
Tänane päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud. Kena õhtu jätku!

Istungi lõpp kell 16.57.